Teele Piir, Merle Varik, Alice Venski

LÕUNA-EESTI HAIGLAS TÖÖTAVATE ÕDEDE KÄTEHÜGIEEN

Hand Hygiene of Nurses Working at South Estonian Hospital

Teele Piir, Merle Varik, Alice Venski

Abstract

Hand hygiene is one of the simplest ways to prevent infection and spread in patients and colleagues. Over the years, various documents have been produced by the Health Board and hospital infection nurses on how to perform the most effective hand washing in various situations.

The aim of the final thesis is to describe the hand hygiene observation protocols of nurses working in the departments of South-Estonian Hospital. With regard to the objectivity of the work, the questions are: (1) How are nurses maintaining hand hygiene before performing the procedure? (2) How are nurses maintaining hand hygiene after performing the procedure?

The research is quantitative, empirical and descriptive. This study has been conducted between 27.07-01.09.2020 in the inpatient departments of SouthEstonian Hospital, involving 41 nurses. Data were collected by non-interventional observation, using protocols. The data obtained from the study were analyzed in Excel.

The research revealed that the nurses´ hand hygiene before performing the procedure depended on the upcoming procedure. Regarding non-invasive procedures, the results showed that 61% of nurses did not perform hand hygiene before the procedure, while 73% of nurses performed hand hygiene before invasive procedures; 90% of the nurses performed hand hygiene in the case

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

of a non-invasive procedure, while after the invasive procedure, 61% of the nurses performed hand hygiene.

Keywords: hand hygiene, hospital infection, observation, nurse.

Sissejuhatus

Seoses maailmas leviva COVID-19 viirusega on taas päevakorda tõusnud kätehügieeniga seonduv teema (WHO 2009). Lambe jt (2020) rõhutavad kätehügieeni puudutavate uuringute tähtsust ning järjepidevust, et mõista millised on puudused ning missuguseid sekkumisi tuleb olukorra parandamiseks kavandada. Kätehügieen, mis hõlmab käte pesemist ja antiseptikat, on jõukohane ning samas tõhus tegevus haiguste ülekandmise riski vähendamiseks (Aziz 2013, Maroldi 2017, Marques jt 2017, Mendes jt 2018, Hammerschmidt jt 2019). Tervishoiutöötajad seisavad COVID-19 epideemia tõttu silmitsi probleemiga, mis nõuab samal ajal nakkuse vältimist ja patsiendi tervise eest hoolitsemist, kusjuures Puto jt (2020) andmetel on võimalik ligikaudu kolmandikku hospitaalinfektsiooni juhtumitest korrektse kätehügieeniga vältida. Varasemates õdede seas korraldatud kätehügieeni uuringutes tõdeti, et vaatamata järjepidevale tähelepanu pööramisele esines õdede kätehügieenis vajakajäämisi (Aziz 2013, Marold 2017, Oliveira jt 2017, Mendes jt 2018). Rahvusvahelistes uuringutes tõdeti, et kui õed on käte pesemisel tehtavatest vigadest teadlikumad, on neid võimalik teadlikult ennetada ning planeerida osalemist koolitustel, mis on suunatud kätehügieeni õpetamisele (Oliveira jt 2017, Mendes jt 2018, Puto jt 2020).

Käesolevas artiklis antakse ülevaade lõputöö raames koostatud uurimusest, mille eesmärk oli kirjeldada AS-i Lõuna-Eesti Haigla statsionaarsetes osakondades töötavate õdede kätehügieeni. Lähtuvalt töö eesmärgist olid uurimusküsimused järgmised: 1) Milline on õdede kätehügieen vahetult enne protseduuri? 2) Milline on õdede kätehügieen pärast protseduuri?

Võtmesõnad: kätehügieen, haiglainfektsioon, vaatlus, õde.

Metoodika

Käesolev lõputöö on kvantitatiivne, empiiriline ja kirjeldav, mille raames uuriti AS Lõuna-Eesti Haigla statsionaarsetes osakondades töötavate õdede kätehügieeni vahetult enne ja seejärel pärast protseduuride tegemist. Andmete kogumiseks kasutati mittesekkuvat vaatlust, kus uurija ise vaadeldavates tegevustes ei osalenud, vaid jälgis keskkonda, inimesi ja protsesse kõrvaltvaatajana. Vaatluse eesmärk oli hinnata keskkonda, situatsiooni ja tegevusi, mille käigus koguti teavet huvipakkuva nähtuse süstemaatilise ning eesmärgistatud vaatlemise ja kirjeldamise kaudu (Vihalemm 2014, Lagerspetz 2017). Uurimuse läbiviimiseks taotleti AS Lõuna-Eesti Haigla juhtkonnalt kirjalik luba AS Lõuna-Eesti Haigla uurimistöö läbiviimise korra kohaselt ja andmete kasutamiseks lõputöös. Andmete kogumisel kasutati Tartu Ülikooli Kliinikumi kätehügieeni vaatlusprotokolli ja käte vaatlusprotokolli, mis on iga päev AS Lõuna-Eesti Haigla infektsiooniõe töös kasutusel. Vaatlusprotokollis oli võimalik registreerida reaalelus tehtavat kätehügieeni enne ja pärast protseduuri ning sinna märgiti ka vaadeldavate õdede kätehügieeniga seonduvad andmed (küünte/käte korrektsus, sõrmuste kandmine, käekellad/-ketid/-paelad, aktiivsusmonitor, lakitud küüned, pikad küüned, kinnaste kasutamine protseduuri ajal, isikukaitsevahendite kasutamine isolatsioonipalatis). Uurimuse viis läbi artikli esimene autor.

Valim oli käepärane ja vaatlus toimus AS-i Lõuna-Eesti Haiglas koostöös infektsiooniõega, kes on artikli kolmas autor ning lõputöö kaasjuhendaja. Vaatlused viidi läbi infektsiooniõega kokkulepitud ajakava kohaselt ja toimusid ajavahemikul 27.07–01.09.2020. Valimisse kaasati kõik AS-i Lõuna-Eesti Haigla statsionaarsed osakonnad ning vaatluse hetkel graafikujärgsel tööl olevad ja osakonnas protseduure tegevad õed. Vaatlusse ei kaasatud abiõdesid ega praktikante. Seisuga 01.04.20 a oli haigla nimekirjas 82 õde, uuringus osales kokku 41 õde. Uurimistöö läbiviimisel alustati 44 õe vaatlusega, kuid selgus, et kolmel korral ei olnud vaatlust võimalik teha, sest vaatluse toimumise ajaks olid protseduurid kõik läbi või oli vaadeldavatel õdedel paus.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Vaatlusprotsessi kestel ei esitanud uurija protsessi kiirendamiseks vaadeldavatele õdedele lisaküsimusi ega teinud märkusi. Uurimust alustati koos infektsiooniõega ja uurimuse käigus vaadeldi kuut õde. Vaatlustulemused kaasati ka uurimusse. Infektsiooniõde jälgis uurija töötamist kuue vaatluse ajal ja andis nõu, kuidas vaatluse tulemusi üles märkida. Lähtuvalt uurimuse eesmärgist selgitada välja loomulikus keskkonnas toimuv, ei teavitatud uuritavaid, et vaadeldakse nende kätehügieeni. Nende teada oli tegemist korralise vaatlusega, mille põhjal kogutud andmeid kasutatakse lõputöös. Õdedelt küsiti suuline nõusolek nende töö jälgimiseks.

Andmeid koguti pärastlõunasel ajal, tööpäevadel, ajavahemikus 13.30–15.30 ja keskpäevaste protseduuride tegemise ajal. Vaatlus toimus õepostis, kus uurija jälgis, kuidas õed tegelevad kätehügieeniga ja panevad protseduuriks vajalikke asju valmis. Samuti avanes sealt vaade palatisse, et näha kinnaste kasutamist või vahetamist. Patsientide häirimise vältimiseks ei sisenenud uurija palatisse. Vaatlus kestis keskmiselt 38 minutit, mille kestel uurija uuritavatega ei suhelnud.

Vaatlusprotokoll koostati iga õe kohta eraldi, sinna märgiti vaatluse alguse ja lõpu kellaaeg ning vaadeldud tegevus märgiti vastavasse lahtrisse. Täidetud vaatlusprotokolli ei märgitud õdede nimesid, vaid uurija kandis sinna koodi. Uuringu lõpupoole esines olukord, kus ühe vahetuses oleva õe kätehügieeni oli juba varem vaadeldud ja sellisel juhul teda uuesti vaatlusse ei kaasatud.

Andmete analüüsimisel jaotati vaadeldud üksused kätehügieeni järgi enne ja pärast protseduure vaatlusprotokollide alusel alljärgnevalt: invasiivsed protseduurid (kanüüli/kateetri paigaldamine, veenipunktsioon, kanüüli eemaldamine, aspireerimine jne); mitteinvasiivsed protseduurid (ravimite manustamine, jälgimine, uriinianalüüsi võtmine kateetrist, sondiga toitmine jne); ravimitega seonduv (lahuste ja infusioonide ettevalmistamine, ravimite jagamine topsidesse) ja sidumine (erinevate haavade sidumine, dreenide sidumine jne). Iga rühm jagati omakorda nelja

kategooriasse: kätehügieen enne kokkupuuteriski kehavedeliku, patsiendi või patsiendi lähiümbrusega; kinnaste kasutamine; kätehügieen pärast kokkupuuteriski kehavedeliku, patsiendi või patsiendi lähiümbrusega; ning isikukaitsevahendite kasutamine isolatsioonipalatis. Lõputöös ei kasutatud viimast kategooriat, sest vaatlusperioodil oli õdedel vajadus isolatsioonipalatisse siseneda ainult neljal korral. Andmete analüüsimisel andis autor iga teema valikuvariandile mittearvulise tunnuse ehk objekti kirjeldava nimitunnuse. Tunnustest koostas autor sagedustabeli, kus oli esitatud tunnuste väärtuste loetelu ja väärtuste sagedus arvudena ning protsentidena. Saadud tulemused analüüsiti kirjeldavat statistikat kasutades ja selleks oli abiks Exceli programm.

Tulemused

Töös kasutati kahte vaatlusprotokolli (käte vaatlusprotokoll ning kätehügieeni vaatlusprotokoll). Käte vaatlusprotokolli alusel, selgus, et 41 õest ligikaudu kolmveerandil (13, 76%) olid korrektse pikkusega küüned, samas kui lakitud või geelküüned olid viiel (12%). Sõrmuseid kandsid 17 (41%) õde, kusjuures kahel õel oli rohkem kui üks sõrmus ja ka käekell. Aktiivsusmonitor oli kümnel õel. Kätehügieeni vaatlusprotokolli tulemused on esitatud nii enne kui ka pärast protseduuride tegemist.

Kätehügieen enne invasiivseid protseduure. Invasiivsed protseduurid on kanüüli/kateetri paigaldamine, veenipunktsioon, kanüüli eemaldamine, aspireerimine jne. Vaatlusel selgus, et enne invasiivset protseduuri ei tegelnud kätehügieeniga 11 õde (27%). Antiseptikumi kasutasid käte pesemisel 25 õde (61%), viis õde (12%) pesid käsi vee ja seebiga ning kasutasid seejärel antiseptikumi. Mitte üksi õde ei pesnud käsi ainult seebiga. Uurimusest selgus, et kõik vaadeldud õed kasutasid kindaid, samas ilmnes, et samu kindaid, mida loetakse saastunud kinnasteks, kasutasid 11 õde (27%).

Kätehügieen enne mitteinvasiivsetel protseduure. Mitteinvasiivsed protseduurid on ravimite manustamine, uriinianalüüsi võtmine

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

kateetrist, sondiga toitmine jne; ravimitega seonduv (lahuste ja infusioonide ettevalmistamine, ravimite jagamine topsidesse) ja sidumine (erinevate haavade sidumine, dreenide sidumine jne). Selgus, et enne mitteinvasiivset protseduuri ei tegelnud kätehügieeniga 25 (61%) õde, kümme (24%) ei kandnud protseduuri tegemisel kindaid ja 12 (29%) kasutas samu kindaid.

Enne infusioonide ettevalmistamist ja sidumist ei pesnud käsi 19 (46%) õde, antiseptikumiga töötlesid käsi pooled vaadeldavatest õdedest, kusjuures kindaid ei kasutanud 25 (61%) õde. Siduma asumisel loobus kätehügieenist 17 (41%) õde ja uusi kindaid kasutasid sidumisel 37 (90%) õde, samas neli sidusid kasutatud kinnastega. Kätehügieenil enne infusioonide ettevalmistamist ja sidumist ei kasutatud seebi ning antiseptikumi kombinatsiooni (joonis 1).

Joonis 1. Kätehügieen enne sidumist, lahuste või infusioonide ettevalmistamisel

Uurimuses selgus, et invasiivse protseduuri järel ei pesnud käsi 16 õde (39%), antiseptikumi kasutasid 20 õde (49%) ja seebiga pesid käsi viis õde (12%). Pärast protseduuride tegemist ei kasutatud käte pesemisel seebi ja antiseptikumi kombinatsiooni. Pärast mitteinvasiivset protseduuri kasutasid antiseptikumi 28 (68%) õde, viis (12%) õde pesid käsi vee ja seebiga ning neli (10%) kasutasid peale vee ja seebi ka antiseptikumi. Infusioonide ettevalmistamise järel kasutasid käte pesemisel ka antiseptikumi 24 (59%) õde, kolm (7%) pesid käsi vee ja seebiga, samas ei pesnud käsi 14 (34%) õde. Pärast sidumist ei pesnud käsi 8 (20%) õde,

antiseptikumi kasutasid käte pesemisel 27 (65%) õde, neli (10%) pesid vee ja seebiga ning kaks (5%) õde pesid käsi ja kasutasid ka antiseptikumi.

Arutelu

Uurimuses uuriti AS-i Lõuna-Eesti Haigla statsionaarsetes osakondade 41 õe kätehügieeni ning vaadeldi käte pesemise ja antiseptikaga seonduvaid tegevusi enne ja pärast protseduure. Uuringus selgus, et õdede kätehügieen enne protseduuri tegemist olenes eelseisvast protseduurist: näiteks kui ees ootas mitteinvasiivne protseduur, siis koguni 61% õdedest ei pesnud käsi. Olukord oli aga erinev, kui tegemist oli invasiivse protseduuriga. Sellisel juhul järgis kätehügieeni 73% õdedest. Lahuste ja infusioonide ettevalmistamise või jagamise vaatlusel selgus, et käsi pesi 54% õdedest ning 46% jätsid selle tegemata, samas pärast ravimite jagamist pesi käsi 66% õdedest. Varasematest uuringutes ilmnes, et enne protseduure ei pesnud käsi korrektselt või ei pesnud üldse üle poolte uuringus osalenud tervishoiutöötajatest ning pärast protseduuri ei järginud kätehügieeni protseduuri ligikaudu kolmandik uuritavatest (Marolid 2017, Oliveira jt 2017, Mendes jt 2018). Maroldi (2017) on uurimustulemustes välja toonud, et enne intravenoosselt manustatud ravimeid pesid pooled uuritavatest käsi ning ravimite manustamise järel pesi käsi 27,3% õdedest. Samas selgus Mendesi jt (2018) uuringust, et ravimi manustamise korral ei pesnud käsi koguni 81,1% õdedest. Eelpool nimetatud erinevuste põhjuseks võib olla uuringu läbiviimise koht, sest Marold kogus andmeid perearstikeskustest ning Mendes jt korraldasid uuringu erakorralise meditsiini osakonnas. Selleks, miks tervishoiutöötajad käsi ei pesnud, võib olla mitu põhjust, näiteks kätepesuvahendite ja -võimaluste halb kättesaadavus (Aziz 2013, Lambe jt 2020), ajapuudus (Lambe jt 2020), pikad valvekorrad, töö ülekoormus, tööetappide katkestamine, kätehügieeni sammude vahele jätmine (Marolid 2017, Oliveira jt 2017, Mendes jt 2018) ning tervishoiutöötajate vähene teadlikkus (Mohanty jt 2020, Puto jt 2020). Lambe jt (2020) rõhutasid, et 42,3% uuritavatest jätsid mõnikord käed pesemata, sest unustasid, ei olnud piisavalt aega või polnud kaaskolleege, kes oleksid viga märganud. Lisaks on varasemates

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

uuringutes nimetatud väheseid teadmisi vajalikuks kätehügieeniks pärast kinnaste kasutamist, hügieenivahendite puudust (Mendes jt 2018), eksimusi näiteks märgade kätega töö alustamisel või kinnaste töötlemisel antiseptikumiga (Ponder 2009). Eelpool nimetatud uurijate seisukohtadega saab nõustuda, sest iga päev tööl olles võib erakorralises olukorras käte pesemine ununeda. Samuti võivad vähesed teadmised olla üheks põhjuseks, miks käed pesemata jäetakse.

Käesolevast uuringust selgus, et vaadeldud õdedest kandis sõrmuseid (sh abielusõrmused) 41%, käekellasid, -paelu ja aktiivsusmonitore 24% ning lakitud või kunstkunstküüned olid 12%-l õdedest. Varasematest autoritest on ainult Ponder (2009) oma vaatluses kirjeldanud eelpool nimetatud tähelepanekuid, kus selgus, et sõrmuseid kandis 10%, käekellasid 8,3% ja kunstküüsi 5% haiglatöötajatest. Võrreldes käesoleva uuringu tulemusi Ponder uuringuga, võib eeldada, et käesolevas uuringus ilmnenud sõrmuste kandmise suur protsent võis tulla sellest, et Ponder ei lisanud oma uurimustöö tulemustesse abielusõrmuseid. Käekellade ja muude käeehete kandmise erinevust võib mõjutada aga asjaolu, et 2009. aastal polnud aktiivsusmonitorid veel nii populaarsed. Rõhutame, et kriitiliselt tuleb suhtuda sõrmuste kandmisse, mis muudavad kätehügieeni osaliselt puudulikuks. Samuti tuleb teadvustada, et kui küüned on kaetud geeliga, siis võivad mikroobid koguneda küüneplaadi ja geeli vahele. Samuti peaks eemaldama randmel kantavad aktiivsusmonitorid ja käekellad.

Varasemates uuringutulemustes rõhutatakse, et haiguste ülekandmise riski saab minimeerida kätehügieeniga. Vajalik on kätehügieenialase teadlikkuse parandamine, et osataks hinnata võimalikke riske ja rakendada õpitut eesmärgipäraselt (Aziz 2013, Maroldi 2017, Oliveira jt 2017, Mendes jt 2018, Puto jt 2020). Seepärast on tähtis, et käesoleva uurimistöö teemat ka edaspidi tähelepanu all hoitaks. Seepärast soovitame läbi viia empiirilisi uurimusi nii haiglates kui ka parandada töötajate teadlikkust kätehügieeni ja kinnastega seonduva osas Eesti hooldekodudes.

Järeldused

Õdede kätehügieen enne protseduuri olenes eelseisvast protseduurist. Kõige paremad tulemused saadi invasiivsete protseduuride vaatlemisel, kus käsi pesi ligikaudu kolmveerand uuritavatest. Selgus ka, et üle poolte õdedest pesid käsi enne intravenoosset protseduuri. Samas selgus, et kui ees seisis mitteinvasiivne protseduuri, ei pesnud üle poole õdedest käsi. Lahuste ja infusioonide ettevalmistamisel või jagamisel pesid pooled uuritavatest käsi, samas kui kindaid kasutas ainult 39% uuritavatest. Enne sidumist ei pesnud käsi 41% õdedest.

Õdede kätehügieeni kõige paremad tulemused saadi mitteinvasiivsete protseduuride järel, kus käsi pesi koguni 90% ja pärast sidumist 80% õdedest. Samas ilmnes, et ravimite jagamise järel ei teinud seda veerand uuritavatest.

Allikaloend

Aziz, A. M. (2013). How better availability of materials improved hand-hygiene compliance. British Journal of Nursing, 22(8): 460−463. Hammerschmidt, J., Manser, T. (2019). Nurses’ knowledge, behaviour and compliance concerning hand hygiene in nursing homes: a cross-sectional mixed-methods study.

BMC Health Services Research, 19: 547. Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus.

TLÜ Kirjastus: Tallinn. Lambe, K., Lydon, S., Madden, C., McSharry, J., Marshall, R., Boylan, R., Hehir, A.,

Byrne, M., Tujjar, O., O´CONNOR, P. (2020). Understanding hand hygiene behaviour in the intensive care unit to inform interventions: an interview study. BMC

Health Services Research, 20: 353. Maroldi, M. A. C., da Silva Felix, A. M., Dias, A. A. L., Kawagoe, J. Y., Padoveze, M.

C., Ferreira, S. A., Zem-Mascarenhas, S. H., Timmons, S., Figueiredo, M. (2017).

Adherence to precautions for preventing the transmission of microorganisms in primary health care: a qualitative study. BMC Nursing, 16: 49. Marques, R., Gregorio, J., Pinheiro, F., Povoa, P., da Silva, M.M., Lapao, L.V. (2017). How can information systems provide support to nurses’ hand hygiene performance?

Using gamification and indoor location to improve hand hygiene awareness and reduce hospital infections. BMC Medical Informatics and Desision Making, 17: 15. Mendes, J. R., Lopes, M. C., Vancini-Campanharo, C. R., Okuno, M. F., Batista, R. E. (2018). Types and frequency of errors in the preparation and administration of drugs. Einstein. Sao Paulo. 16(3): 1−6. Mohanty, A., Gupta, P. K., Gupta, P., Kaistha, N., Gupta, P., Shankar, R., Kumar, P. (2020). Baseline assessment of hand hygiene knowledge perception: An observational study at a newly set up teaching hospital. Journal of Family Medicine and

Primary Care. 9: 2460−2464. Oliveira, A. C., Gama, C. S., Paula, A. O. (2017). Multimodal strategy to improve the adherence to hand hygiene and self-assessment of the intitution for the promotion and practice of hanf hygiene. Journal of Public Health, 40: 163−168. Ponder, L. (2009). Kirurgiaosakondade intensiivravipalatite töötavate õdede kätehügieeni soostumus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool. Magistritöö. Puto, G., Wójkowska-Mach, J., Walaszek, M., Repka, I., Róźańska, A. (2020). Selected aspects of the knowledge and practice concerning hand hygiene guidelines in the context of infection control structures in hospitals and long-term care facilities- findings of a questionnaire survey. Medycyna Pracy, 71(5): 531−537. Vihalemm, T. (2014). Vaatlus. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas.

Tartu Ülikool. WHO. (2009). Guidelines On Hand Hygiene In Health Care. World Health Organisation.