Inga Ploomipuu, Hendrik Nõmmeots

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST SOTSIAALMEEDIA KASUTAMISHARJUMUSTE MÕJU TUDENGITE VAIMSELE TERVISELE

The Effect of Social Media Usage Habits on the Mental Health of Students

Inga Ploomipuu, Hendrik Nõmmeots

Abstract

Students’ use of social media and its effect on mental health is a widely studied topic, but there is a lack of scientific research on the topic in Estonia. In this particular thesis scientific papers found in databases (EBSCOhost) and on the internet (Qwant, Google, Google Scholar search engines) were compared and analysed to describe how students are consuming social media services and how these services may affect their mental well-being.

It was found that social media usage can be purposeful and useful, but it can also be dangerous in many cases. Previous mental issues favour problematic use and compulsory and dependent use of social media can create mental health problems or make them worse. It is difficult to describe how social media will affect people in the long run for the lack of long-term experience and insufficient data. Since social media is becoming more and more widespread, there are recommendations on how students can become more aware of the impact of social media for example: self-education about cyber-hygiene, a planned schedule and purposeful use of social media and a mindful approach such as questioning their own motives for using social media.

In conclusion: The habit of using social media intensively and even addictively is very common. The students who are struggling with mental health, are more likely to use social media and vice versa – unhealthy usage of social media leads to mental health problems.

Keywords: social media, mental health, students

Sissejuhatus

Termini „sotsiaalmeedia“ tähenduses mõeldakse artikli aluseks olevas lõputöös internetilehekülgi ja rakendusi, mille abil on võimalik videoid, pilte ja tekste teistega kiiresti jagada (Merriam-Webster 2004). Sotsiaalmeedia kasutamisharjumuste mõju tudengite vaimsele tervisele on tähtis uurida seetõttu, et iseseisvat elu alustavate üliõpilaste teadlikkuse parandamine vaimse tervise riskide osas võimaldaks suurendada tõenäosust edukaks iseseisvaks ja koolieluks. Kirjanduse otsingust selgus, et tudengite sotsiaalmeedia kasutuse kohta on Eestis vaid üksikuid uuringuid, kuid välisriikides leidus neid hulgaliselt.

Kirjanduse leidmiseks otsiti teadusartikleid EBSCOhosti andmebaasist (16 851 tulemust), Qwanti, Google’i ja Google Scholari otsimootoritest. Märksõnadeks valiti fear of missing out ehk fomo ehk ilmajäämise hirm, social media ehk sotsiaalmeedia, students ehk tudengid ja mental health ehk vaimne tervis. Kirjandusallikad valiti ajavahemikust 2006–2020, kuivõrd selles ajavahemikus toimus nutitelefonide kasutamise ja depressiivsuse hüppeline kasv (Newport 2016). Seejärel valiti välja täistekstina kättesaadavad artiklid, millest omakorda jäid sõelale kõige teemakohasemad allikad. Käesolevas artiklis on neist kasutatud 32, sealhulgas 20 teadusartiklit.

On kirjeldatud, et tõsine internetisõltuvus esineb 9,7%-l Hiina 13–30-aastaste seas (Dossey 2014). Interneti- ja mängusõltuvuse süvenedes on täheldatud MRT (magnetresonantstomograafia) piltide põhjal aju hallaine atroofiat (MRT pildid hallaine osadest, mis on seotud mälu, emotsioonide, kõne, nägemise, kuulmise ja motoorikaga) ning muutusi aju valgeaines 18 tudengi näitel, kes veetsid 8–13 tundi päevas internetis videomänge mängides (Dossey 2014). Teisalt on leitud, et inimkond on praegu justkui laboriroti seisuses ja nutivahendite liigtarbimisest tulenevate negatiivsete närvisüsteemi muutuste puhul ei ole välistatud ka ajuvähi tekkeoht, kuid see selgub tavaliselt alles 20–30 aasta möödudes (Dossey 2014, Cooper 2017).

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

Kuivõrd esines nii äärmuslikke ja vastuolulisi näiteid, on tarvis võrrelda sarnaste teadustööde tulemusi ja jõuda selgusele sotsiaalmeedia mõju osas. Sellest tulenevalt oli artikli aluseks oleva lõpu-töö eesmärk selgitada kirjandusanalüüsi põhjal sotsiaalmeedia kasutamisharjumuste mõju tudengite vaimsele tervisele ning anda ülevaade ohtudest, mida ülemäärane ja ebatervislik sotsiaalmeedia kasutamine võib tudengitele kaasa tuua. Eesmärgist tulenevalt püstitati järgnevad uurimisülesanded:

1. kirjeldada tudengite sotsiaalmeedia kasutamisharjumusi kirjanduse põhjal; 2. selgitada sotsiaalmeedia kasutamisharjumuste mõju tudengite vaimsele tervisele.

Võtmeõnad: sotsiaalmeedia, vaimne tervis, tudengid

Tulemused ja arutelu Tudengite sotsiaalmeedia kasutamisharjumused

Sotsiaalmeedia kasutamine on tudengite seas levinud juba selle algusaegadest (Alt 2018). Viie välismaise (Ezumah 2012, Steers jt 2014, Alt 2015, Alt 2018, Aygar jt 2016) ning kahe Eestis läbi viidud (Mesipuu 2019, Rauna 2019) uuringu tulemuste analüüsil selgus, et tudengite seas oli eelneva kümnendi jooksul intensiivne sotsiaalmeedia kasutamine väga laialt levinud. Ülekaalukalt on sotsiaalmeedia kasutamise peamine põhjus tutvusringkonna hoidmine ja tuttavate elu-oluga kursis olemine, piltidevideote jagamine ning meelelahutus. Inimesed kasutavad sotsiaalmeediat mitu tundi päevas ja hoiavad sotsiaalmeediaaknaid pidevalt lahti. Esineb interneti impulsiivset kasutamist, mida on keeruline lõpetada (Ezumah 2012, Aygar jt 2019, Mesipuu 2019, Rauna 2019). Tuntakse vajadust kasutada nutivahendit igapäevatoimingute ajal, nagu söömine ja magama jäämine. Samas katsetasid mõned tudengid vaimse heaolu nimel internetitoimingutest puhkamist juba enne uuringuid (Mesipuu 2019, Rauna 2019). Tudengite sotsiaalmeedia kasutamine on seda valdavam, mida vähem nad on koolieluga kohanenud. Kui tudengi motiveeritus

tuleneb välistest asjaoludest või puudub üldse, muudab see nutivahendi kasutamise koolitööde ajal tõenäolisemaks (Alt 2015, Alt 2018). Arvatavasti muutuvad inimesed olukorra edasi arenedes sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevatest psühholoogilistest ohtudest teadlikumaks ja tunnevad neid ära, mistõttu otsivad nad abi ja oskavad oma infotarvet reguleerida (Rogers ja Barber 2019, Rauna 2019, Mesipuu 2019). Võib ka eeldada, et kui inimesed viivad end sotsiaalmeedia mõjudega rohkem kurssi, tüdinetakse selle kasutusest ning leitakse tagasitee näost näkku suhtlemise ja koos teistega aja veetmise juurde.

Sotsiaalmeedia kasutamisharjumused ja tudengite vaimne tervis

Tudengite sotsiaalmeedia kasutamisharjumustest tulenevat mõju tudengite vaimsele tervisele kirjeldavad uuringud on toodud välja tabelis 1.

Tabel 1. Tudengite sotsiaalmeedia kasutamisharjumuste mõju vaimsele tervisele

Autor, uuringu aasta, riik, teema Metoodika, valim Asjakohasemad järeldused

Alt (2015). Iisrael, akadeemiline motiveeritus, sotsiaalmeedia kasutamine ja ilmajäämise hirm.

Drouin (2018). USA, tudengite stress ja sotsiaalmeedia võimekus olla sotsiaalseks toeks. Dhir jt (2018). India, sunduslik sotsiaalmeedia kasutamine, ilmajäämise hirm, kurnatus, ärevus ja depressioon. Mishna jt (2018). Kanada, sotsiaalmeedia, küberagressioon (küberkius) ja vaimne heaolu. Küsitlus, n = 296 Autorite hinnangul ebapiisava mahuga uuring järelduste tegemiseks. Sotsiaalmeediat tuleks tõhusalt kasutada pigem õppetöös. Küsitlus, n = 662 Tudengid saavad sotsiaalset tuge sotsiaalmeediast. Kasutamine tekitab stressi.

Küsitlus, n = 1554 Sotsiaalmeedia kasutamisel positiivsed ja negatiivsed küljed. Sotsiaalmeedia kasutamine tekitab kurnatust.

Küsitlus, 9 fookusrühma ja 8 individuaalset intervjuud, n = 1350 Isikliku sisuga piltide jagamine levinud. Vajadus tudengeid toetava tugiinfo järele. Küberagressioon mõjutab vaimset heaolu.

Autor, uuringu aasta, riik, teema Metoodika, valim Asjakohasemad järeldused

Hunt jt (2018). USA, ilmajäämise hirm, sotsiaalmeedia piiramine ja üksilduse ning depressiivsuse vähenemine. Aygar (2019). Türgi, ilmajäämise hirmu ja tudengite probleemse internetikasutuse seos.

Thomas jt (2019). Inglismaa, tudengite üksildustunne, sotsiaalmeedia osa elumuutuste käigus.

Nisar (2019). Inglismaa, Facebooki kasutus ja vaimne tervis, sotsiaalne võrdlemine.

Kargın jt (2020). Türgi, internetisõltuvus ja ilmajäämise hirm õe eriala tudengite seas.

Whelan jt (2020). Iirimaa, USA, Soome, sotsiaalmeedia ülekülluse mõju akadeemilisele sooritusele. Eksperiment, küsitlus, n = 143

Sotsiaalmeedia kasutamise piiramine vaid 10 minutile päevas vähendab märgatavalt depressiivsust ja ärevust. Küsitlus, n = 463 Leiti positiivne seos ilmajäämise hirmu ja sotsiaalmeedia kasutamise vahel, mis omakorda tekitab ilmajäämise hirmu. Sotsiaalmeediasõltuvus on tõsine probleem ning seda tuleks ennetada ja ravida.

Küsitlus, kirjanduse analüüs, n = 510

Tudengid, kes ei tsenseeri enda loodud veebisisu, kogevad vähem tõenäolisemalt üksildustunnet. Küsitlus, n = 399 Sotsiaalmeediast tulenev kadedustunne, depressiooni süvenemine, sotsiaalse staatuse võrdlemine teistega, sundmõtted. Esineb seos depressiooniga. Küsitlus, n = 511 3,8% uuritavatest olid nn patoloogilised internetikasutajad. Esines positiivne seos internetisõltuvuse ja ilmajäämise hirmu vahel. Suurenes risk vaimse tervise häirete tekkeks. Meestel ja naistel tekkis ilmajäämise hirm erinevalt. Küsitlus, n = 182 Ilmajäämise hirm oli seotud suhtlemise ja teabe üleküllusega.

Enamik uurijaid jõuab sotsiaalmeedia ja vaimse tervise seoste osas samale tulemusele. Alt (2015) leidis aga, et nii väikesemahulise uuringu

tulemuste põhjal ei saa sotsiaalmeedia mõju kohta vaimsele tervisele kindlat hinnangut anda ja soovitab pigem katsetada sotsiaalmeedia tõhusat kaasamist õppetöösse, sest sotsiaalmeedia püsimajäämine on paratamatu. Drouin (2018) leidis erinevalt teistest, et sotsiaalmeedia võib olla depressiooni ja ärevushäirega tudengitele koht, kust saada sotsiaalset tuge, kuid sotsiaalmeedia kasutamine tekitab neil ka stressi. Seega on oht surnud ringi kujunemiseks, kus inimese vaimne heaolu halveneb ja sotsiaalmeedia kasutamine jätkub. Mishna jt (2018) uurisid lisaks ka küberagressiooni mõju ning leidsid, et veerandil küsitletuist on kogemus isikliku sisuga meedia loata jagamisest ja 28% on saanud ebameeldiva sisuga sõnumeid, mis mõjutab nende heaolutunnet ja vaimset tervist. Hunti jt (2018) uuringus leiti, et kui sotsiaalmeedia kasutamist lühendati 10 minutile päevas, vähenesid tudengite depressiivsus ja ärevus märkimisväärselt.

Ilmajäämise hirmu ja problemaatilise internetikasutuse vahel leiti enamikus uuringutes positiivne seos. Interneti kasutamine sotsiaalse teabe jagamise eesmärgil, nutivahendis veedetud aeg ja küsitav internetikasutus, suhtlus ning teabe üleküllus olid ilmajäämise hirmu mõjutavad tegurid. Probleemne internetikasutus ja ilmajäämise hirm on tudengite seas märkimisväärne sõltuvusvorm, mis vajab kindlasti ennetavaid meetmeid.

Nisar (2019) kirjeldab kadedustunnet, mis võib tekkida näiteks teiste puhkusepilte või suhtestaatust nähes. Leiti väike, kuid tuntav positiivne seos sotsiaalse võrdlemise ja depressiooni sümptomite vahel. Ka sõprade kustutamine sõbranimistust on seotud sotsiaalmeedia kasutamisel ilmneva depressiooniga, tekitades sundmõtteid ja negatiivseid emotsioone. Veel leiti, et inimesed, kes kasutavad sotsiaalmeedia teenuseid sõpradega suhtlemiseks, on paremas tujus kui inimesed, kes käivad sotsiaalmeedias huvi pärast teiste ja võõraste profiile uudistamas. Autor toob samas ka välja, et sotsiaalmeedia passiivne kasutus (olemasoleva meedia tarbimine) on seotud pigem negatiivse mõjuga vaimsele heaolule ja aktiivne kasutus (ise uue meedia loomine) on pigem positiivse mõjuga vaimsele tervisele. Tõenäoliselt on see nii, kuivõrd aktiivse kasutuse puhul tekivad

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

tutvussidemed, passiivne kasutus on aga seotud tüütus- ja ärritustunde ning isoleerituse tajumisega.

Vaimne heaolu ja sellest tingitud sotsiaalmeedia kasutamisharjumused

Tabelis 2 on erinevate uuringute põhjal välja toodud, kuidas tudengite eelnev vaimse heaolu seisund mõjutab sotsiaalmeedia kasutamisharjumuste tekkimist.

Tabel 2. Tudengite vaimsest tervisest tulenevad sotsiaalmeedia kasutamisharjumused

Autor, uuringu aasta, riik, teema Metoodika, valim Asjakohasemad järeldused

Alt (2016). Iisrael, tudengite heaolutunne, ilmajäämise hirm ja sotsiaalmeedia kasutamine vaba aja veetmiseks kõrgkoolides Küsitlus, n = 290

Zhou (2019). Hiina, ilmajäämise hirm, elu kiireloomulisemaks muutumine, pidevalt veebis kättesaadav olemine Hiina tudengite seas Rogers ja Barber (2019). USA, ilmajäämise hirm ja kohe sõnumitele vastamine, sotsiaalmeedia kasutusse sekkumise mõju liigsele kasutamisele ja häiritud unele Küsitlus, 16 ülikooli, n = 687

Küsitlus, n = 97 Uuringust tulenevalt võivad psühholoogilised vajadused koos ilmajäämise hirmuga soodustada kalduvust haarata sotsiaalmeedia teenuste järele, kuid akadeemiline rahulolu ei mõjuta tudengite tahet olla eakaaslaste tegevusega pidevalt kursis. Ilmajäämise hirm on seotud pidevalt veebis kättesaadav olemise ja sotsiaalmeedia kasutusega. Teabega esimesena kursis olemine ei ole seotud pidevalt veebis kättesaadav olemisega. Ilmajäämise hirmul on positiivne seos sotsiaalmeedia teenuste sagedama tarbimisega. Ilmajäämise hirmule kalduvad tudengid kasutavad sotsiaalmeedia teenuseid pigem päeval. Unehügieeni programm toimis mõnel juhul ilmajäämise hirmu vähendamiseks. Neil, kelle puhul see ei toiminud, võisid olla eelnevad vaimsed probleemid.

Autor, uuringu aasta, riik, teema Metoodika, valim Asjakohasemad järeldused

Kállay (2019). Ungari, vaimse tervise näitajate ja sotsiaalmeedia problemaatilise kasutuse vahelised seosed Küsitlus, vaatlus, n = 305 Tudengid, kellel esineb depressiivseid sümptomeid, esineb ka võrdeliselt rohkem üksildust ja sotsiaalmeedia düsfunktsionaalset kasutust.

Tulemustest on näha, et ilmajäämise hirm tekitab vajadust rohkem sotsiaalmeediat kasutada (Alt 2018, Zhou 2019) ning soodumus vaimse tervisega seotud probleemide tekkeks on seotud sotsiaalmeedia probleemse kasutamisega (Kállay 2019, Rogers ja Barber 2019). Kirjeldatakse ka sekkumise positiivset mõju – näiteks unehügieeni programm, milles uuritavatel paluti hoida magamistoast väljaspool sinna otseselt mittekuuluvad tegevused, sh sotsiaalmeedia kasutamine, vähendas seost ilmajäämise hirmu ja sotsiaalmeedia liigse kasutamise vahel (Rogers ja Barber 2019).

Kahe tabeli tulemusi võrreldes selgub, et ühest küljest tekitab sotsiaalmeedia tudengitel depressiivsust, ärevust jms ning teisest küljest põhjustab kalduvus vaimse tervise probleemide tekkele või nende olemasolu sageli sotsiaalmeedia kasutamist ebatervislikul moel. Sotsiaalmeedia on aga konstrueeritud nii, et selle kasutamine loob heaolutunde, kuid ei pruugi pakkuda suuremat väärtust peale lihtsa suhtlusviisi (Kietzmann 2011, Newport 2016, Cooper 2017). Seega ei ole lahendus mitte lihtsalt sotsiaalmeedia teenuste piiramine, vaid tuleb mõelda, kuidas sotsiaalmeediat täiustada või asendada, et väheneks soov seda mõtlematult tarbida (Przybylski 2021).

Kuidas sotsiaalmeediasõltuvuse teket soodustatakse?

Sotsiaalmeedia ettevõtetel on kasumlikkuse tagamiseks tarvis kasutada ahvatlevaid meetodeid ja põhiline viis kasutajaskonna kogumiseks on heaolutunde tekitamine (Soat 2015). Sotsiaalmeedia kasutamisel käivitab iga teavitus või sõnum reaktsiooni, mis vallandab ajus dopamiini ja oksütotsiini pealevoolu. Heaolutunnet stimuleerivaid vahendeid pakutakse juhuslikult, seega tekib harjumus pidevalt kontrollida, et „ehk on seekord

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST

midagi muutunud või midagi huvitavat pakkuda“ (Haynes ja Clements 2018). Kui peab valima kohese mõnutunde või hilisema rahulolu vahel, on väga kerge langeda kohese mõnutunde lõksu, isegi kui hiljem selgub, et see valik oli kehvem (Goldman 2020).

Ka mitmed rakenduste arendajad ise leiavad, et inimeste ärakasutamine ei ole eetiline, ja kutsuvad ettevõtteid üles looma vahendeid, mis aitaksid inimestel oma aega võimalikult otstarbekalt ära kasutada. On võimalik, et tulevikus hakatakse võistlema rakenduste otstarbekuse pärast, kuid selleks peab kasutajaskond seda tõsiselt soovima (Cooper 2017).

Miks on sotsiaalmeediasõltuvus ohtlik?

Sotsiaalmeedia pakub lõputut hulka sotsiaalseid stiimuleid (Haynes ja Clements 2018), mis võivad tuntaval hulgal vähendada õppetööle keskendumise motivatsiooni. Nutivahendit kätte võttes vabaneb dopamiin, nutivahendit käest pannes aga kortisool – tekib stress ja kurnatus (Cooper 2017, Whelan jt 2020). Igavustunde korral tekib vajadus haarata nutivahendi järele (Soat 2015, Haynes ja Clements 2018). Tudengite puhul, eriti kui tähelepanuvõime on sotsiaalmeedia ülekasutuse tõttu juba napiks harjutatud, võib keerulistes ja keskendumist nõudvates koolitöödes hakata see pidevalt probleeme tekitama (Newport 2019). Sotsiaalmeedia soodustab mitme asja tegemist korraga, mida noortel seostatakse ajufunktsioonide muutuste, mälu halvenemise ja suurenenud impulsiivsusega (How Social i.a, Goldman 2020). Eesajukoor, mis kontrollib inimese käitumist, ei avalda stressirohketel perioodidel kiusatustele vastupanu ja siis kipuvad inimesed igasugustele sõltuvustegevustele lihtsamini järele andma (Goldman 2020). Sotsiaalmeedia kasutus killustab ajakasutust ja vähendab võimekust keskenduda (Newport 2016). Sotsiaalmeedia kasutamine nõuab aega, tähelepanu ja isiklikku informatsiooni (Cooper 2017).

Sotsiaalmeedia kasutamisharjumuste positiivne ja neutraalne mõju

Sotsiaalmeedial on ka positiivne mõju, näiteks on võimalik luua uusi sidemeid ja selle tulemusena vähendada üksildust (Newport 2016, Thomas jt 2019). Sotsiaalmeedia suhtlusmeetoditega saab hoida üleval vestlusi teksti, kõne ja video teel. Sarnase taustaga kasutajad võivad leida kommuune, kus jagada muresid ja leida tuge. Erinevates uuringutes osalenutest panevad positiivseid külgi tähele pigem vanemad inimesed (Nisar 2019). Leidub teadustöid, kus seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ja vaimse heaolu vahel pole täheldatud või on märgatud, et uuringud keskenduvad enamasti negatiivsetele mõjudele. Seega ei pruugi suuremas plaanis olla sotsiaalmeedia kasutusel siiski otsest mõju vaimsele tervisele ja inimkond peab õppima uudse sotsiaalmeediaga lihtsalt toime tulema (Ferguson 2013, Alt 2018, Przybylski 2021).

Tudengite sotsiaalmeedia kasutamisharjumused COVID-19 puhangu ajal

Wei jt (2020) uurisid kahte ülikooli viiruse algse epitsentri Wuhani lähedal, et jälgida, millist mõju avaldab COVID-19 teabega kokkupuude sotsiaalmeedia kaudu, võttes arvesse teadveloleku tehnikaid kasutavaid (mindfulness) ja mitte kasutavaid tudengeid. Leiti, et tudengid, kes puutusid sotsiaalmeedias pidevalt COVID-19 uudistega kokku, tundsid suurema tõenäosusega suurenenud depressiivsus- ja ärevustunnet. COVID-19-teemaliste uudiste lugemine toimis sundmõtetega seotud kognitiivseid protsesse aktiveeriva stressorina. Teadvelolek vähendas tudengitel tunduvalt sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevat negatiivset kognitiivset mõju.

Isolatsioonijärgsus võib aga suurendada huvi loomuliku suhtlusviisi vastu, sest rohkesti on suheldud veebi vahendusel, igatsetakse vabaduse ja läheduse tunnet. Inimestel tekib võrdlusmoment, kuidas oli suhelda nutivahendis ja kuidas näost näkku ning milline on järgnev enesetunne ühel ja teisel juhul.

ARTIKLID LÕPUTÖÖDEST Tööst tulenevad soovitused sotsiaalmeedia kasutamisel

• Viia end kurssi küberhügieeni, „netiketi“ (Mishna jt 2018) ja internetiohtudega. • Planeerida ajakasutust ja eesmärke, näiteks luua endale graafik sotsiaalmeedia teenuste kasutamiseks ja püüda kasutada teenuseid eesmärgipäraselt. • Ülekoormustunde korral otsida võimalusi, kuidas asendada sotsiaalmeedia tarvet, lõpetada mingiks perioodiks täielikult sotsiaalmeedia kasutamine. Asendada ilmajäämise hirm muu tähendusliku ja produktiivsega (Newport 2019). • Hoida end kursis meetoditega, mida teenusepakkuja võib kasutada sotsiaalmeedia kasutusaja pikendamiseks (Mishna jt 2018). • Kasutada viise, et nutitelefon tõmbaks vähem tähelepanu, näiteks märguannete väljalülitamine, seadme ekraani mustvalgeks muutmine, ajapiirangu rakenduste kasutamine või seadme raskelt kättesaadavasse kohta asetamine. • Meelelahutusele orienteeritud platvormide asendamine produktiivsusele orienteeritud platvormidega (Haynes ja Clements 2018).

Järeldused

Tudengite seas on sotsiaalmeedia kasutamine väga levinud ning see on paljudel juhtudel sunduslik ja sõltuvuslik. Tudengitel, kellel esineb probleeme vaimse tervisega või kellel on selleks soodumus, esineb tõenäolisemalt probleeme ka sotsiaalmeedia kasutamisega. Samamoodi neil, kes kasutavad sotsiaalmeediat sunduslikult ja sõltuvuslikult, esineb suurema tõenäosusega probleeme vaimse heaoluga. Kuivõrd sotsiaalmeedia mõju ei ole läbinisti halb, on mõistliku ja teadliku kasutuse juures kättesaadavad ka head võimalused– sotsiaalmeediat peab õppima tervislikult kasutama. Sotsiaalmeedia kasutamise pikaajalisest mõjust inimese vaimsele tervisele saab praegu teha vaid oletusi.

Allikaloend

Alt, D. (2015) College students’ academic motivation, media engagement and fear of missing out. Computers in Human Behavior, 49: 111–119. Alt, D. (2018). Students’ Wellbeing, Fear of Missing out, and Social Media Engagement for Leisure in Higher Education Learning Environments. Current Psychology, 37: 128–138. Aygar, H., Goktas, S., Akbulut, S., Alaiye, M, Onsuz, M., Metintas, S. (2019). Association between fear of missing out in social media and problematic internet use in university students. Dusunen Adam The Journal of Psychiatry and Neurological

Sciences, 32: 302–308. Cooper, A. (2017). What is “brain hacking”? Tech insiders on why you should care. Dhir, A., Yossatornc, Y., Kaurb, P., Chene, S. (2018). Online social media fatigue and psychological wellbeing - A study of compulsive use, fear of missing out, fatigue, anxiety and depression. International Journal of Information Management, 40: 141–152. Dossey, L. (2014). FOMO, Digital Dementia, and Our Dangerous Experiment. The

Journal of Science and Healing, 10: 69–73. Drouin, M. (2018) College Students in Distress: Can Social Media be a Source of Social

Support? College Student Journal, 52: 494–504. Ezumah, B. A. (2013). College Students’ Use of Social Media: Site Preferences, Uses and Gratifications Theory Revisited. International Journal of Business and Social

Science, 4: 27–34. Ferguson, C. J. (2013). Violent video games and the supreme court: lessons for the scientific community in the wake of Brown v EMA. American Psychologist, 68(2): 57–74. Goldman, L. (2020). Breaking Bad Habits. Prevention, 72: 34. Haynes, T., Clements, R. (2017). Dopamine, Smartphones & You: A battle for your time.

Science in the News. Harvard University. The Graduate School of Arts and Sciences. How Social Media Hacks Our Brains (2021). Center for Humane Technology. https:// www.humanetech.com/brain-science Hunt, M., Marx, R., Lipson, C., Young, J. (2018). No More FOMO: Limiting Social

Media Decreases Loneliness and Depression. Journal of Social and Clinical Psychology, 37: 751–768.

Kállay, É. (2019). The Investigation of the Relationship between Mental Health Indicators, Problematic Usage of Social Networking, and Gender in a Sample of Transylvanian Hungarian Students. Studia Universitatis Babes-Bolyai, Psychologia-Paedagogia, 64(2): 61–80. Kargın, M, Türkben Polat, H, Coşkun Şimşek, D. (2020). Evaluation of internet addiction and fear of missing out among nursing students. Perspectives in Psychiatric

Care, 2020: 1–6. Kietzmann, J. H., Hermkens, K. (2011). Social media? Get serious! Understanding the functional building blocks of social media. Business Horizons, 54 (3): 241–251. Merriam-Webster. (2021). Social media. In Merriam-Webster.com dictionary. Retrieved

October, 10. Mesipuu, B. (2019). Eesti täiskasvanute sotsiaalmeedia kasutamise harjumused. Milos

OÜ. Mishna, F., Regehr, C., Lacombe-Duncan, A., Daciuk, J., Fearing, G., Van Wert, M. (2018). Social media, cyber-aggression and student mental health on a university campus. Journal of Mental Health, 27(3): 222–229. Newport, C. (2016). Deep Work – Rules for Focused Success in a Distracted World.

Grand Central Publishing, 118–138. Newport, C. (2019). Digital minimalism – On Living Better with Less Technology. UK:

Penguin Business, 15–29. Nisar, T. M., Prabhakar, G., Ilavarasan, P. V., Baabdullah, A. M. (2019). International

Journal of Information Management, 48: 53–62. Przybylski, A. (2021). Why scientists don’t actually know if social media is bad for you. Science Focus. Immediate Media Company Ltd. BBC Science Focus Magazine. Rauna, H. (2019). Sotsiaalmeediast ajutiselt loobunud tudengite väljajäämishirmu (FOMO) ilmingud. Magistritöö. Tartu Ülikool. Rogers, A. P., Barber, L. K. (2019). Addressing FoMO and telepressure among university students: Could a technology intervention help with social media use and sleep disruption? Computers in Human Behavior, 93: 192-199. Soat, M. (2015). Social Media Triggers a Dopamine High. American Marketing Association. Las Vegas. Steers, M. N., Wickham, R., Acitelli, L. (2014). Seeing everyone else’s highlight reels:

How Facebook usage is linked to depressive symptoms. Journal of Social and Clinical

Psychology, 33: 701–731.

Zhou, B. (2019). Fear of missing out, feeling of acceleration, and being permanently online: a survey study of university students’ use of mobile apps in China. Chinese

Journal of Communication, 12(1): 66–83. Thomas, L., Orme, E., Kerrigan, F. (2020). Student Loneliness: The Role of Social Media

Through Life Transitions. Computers & Education, 146. Wei, H., Ru-De, L., Yi, D., Xinchen F., Rui, Z., Xiaotian S. (2020). Social Media Exposure and College Students’ Mental Health During the Outbreak of COVID-19: The

Mediating Role of Rumination and the Moderating Role of Mindfulness. Cyberpsychology, Behavior and Social Networking, 24: 282–287. Whelan, E., Najmul Islam, A. K. M., Brooks, S. (2020). Applying the SOBC paradigm to explain how social media overload affects academic performance. Computers &

Education, 143.