Dokfilmiklubide kogemused. Ideid filmi- ja teavitusüritusteks viiest Euroopa riigist

Noorte dok

filmiklu bide ko T gemus VII EAV ID e d E E

ST ITU ID EU SÜ FIL RO RIT M OP US I- J A R TE A IIG KS IST

Projekt “Üks maailm koolides” ˇ v tísni, o.p.s. Človek Šafaříkova 24, 120 00 Prague 2 www.jsns.cz e-post: jsns@jsns.cz MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus Telliskivi 60a 10412 Tallinn Eesti www.maailmakool.ee www.1maailm.ee/DFK dfk@mondo.org.ee Koostajad: Ivana Hurytová, Jana Mair Autorid: Kontseptsioon ja peatoimetaja: Karel Strachota Projekti ülevaade: Ivana Hurytová, Jana Mair, Karolína Puttová Kuidas…: Ivana Hurytová, Jana Mair, Vlasta Vyčichlová, Karolína Puttová Filmiklubide üritused Tšehhis: Jana Mair, Ivana Hurytová Filmiklubide üritused Eestis: Birgit Rosenberg Filmiklubide üritused Poolas: Gabriela Lipska Badoti Filmiklubide üritused Rumeenias: Sabina Baciu Filmiklubide üritused Slovakkias: Tomáš Janeček Samuti andsid käsiraamatusse oma panuse Linda Šilingerová, Kamila Svobodová, Marta Sykut. Õpilasfilmiklubide korraldajad: Jakub Liška, Jakub Štrom, Pavlína Juračková, Ondřej Štefanák, ˇ Tereza Vágnerová, Karolína Camrdová, Martina Kovandová, Anna Weberová, Radka Síbrová, Anežka ° Nováková, Martin Příhoda, Šárka Tumová, Dominik Ryba, Sofia Bolshakova, Jaan Juurikas, Katrin Helena Kuslap, Liisa Nurmela, Andreea Toma, Ioana Andrei, Ivona Arina Iacob, Natálie Fašánková, Jana Majerníčková, Barbora Bohušová, Veronika Schweighoferová, Hana Mojžišova, Tibor Patay.

Kujundus: Triinu Tulva Ilmumisaasta: 2013 © Človek ˇ v tísni, o.p.s.

ISBN: 978-80-87456-29-3 Kõik õigused kaitstud

SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS PROJEKTI TAUSTAST “One World” “One World in Schools” “Vaata ja muuda” õpilaste filmiklubid “Vaata ja muuda” dokfilmiklubide eesmärkideks on: Õpilaste kogemused dokumentaalfilmiklubide käivitamisest oma koolis Rahvusvaheline koostöö KUIDAS…

3 5 6 6 6 6 6 8 9 10

Enne, kui alustad Korraldusmeeskonna kokkupanek

10 10

Suhtle ja tee koostööd õpetajate ja juhtkonnaga Koostöö õpetajate ja kooli juhtkonnaga

11 11

Enne linastust Mõtelge välja linastuse teema ja valige film Pange paika linastusaeg Reklaamige linastust Vaadake film enne linastust üle Valmistage ette lisaharjutusi Broneerige vajalik tehnika

11 11 12 12 12 12 14

“Suurpäev” Ürituse avamine Filmilinastuse ajal Filmijärgne arutelu Kokkuvõtete tegemine

14 14 14 14 14

Kuidas edasi?

Küsi tagasisidet Veel võimalusi

15 15 15

Kõige tavalisemad raskused, millega dokfilmiklubide korraldajad kokku puutuvad Linastustele tuleb liiga vähe inimesi. Kuidas end reklaamida ja publikut leida?

Stend, flaierid ja plakatid koolimajas Kutse kooliraadio kaudu, isiklikud kutsed Happening'id Kooli veebileht Sotsiaalvõrgustikud Kooli ajaleht või ajakiri Blogi, mikroblogi

16 16 16 17 17 17 18 19 19

Kas filmijärgset arutelu on raske käivitada? Kas publik on passiivne?

Kuidas neid rääkima panna? Kuidas huvitavat ja mõtlemapanevat arutelu juhtida?

Filmijärgne tagasiside ja arutelu Kuidas filmile tagaside andmist korraldada Kuidas arutelusid (ja külalisi) ohjata?

Tahaksime peale linastuse veel midagi korraldada, aga meil pole raha. Kuidas leida rahalist toetust?

Toetuste taotlemine

19 19 20 22 24 25

Filmiklubide üritused Tšehhi Eesti Poola Rumeenia Slovakkia

26 26 30 34 38 41

SISSEJUHATUS See käsiraamat on valminud rahvusvahelise projekti raames ja koondab filmiklubide käivitamise kogemusi Tšehhist, Slovakkiast, Eestist, Poolast ja Rumeeniast. Siit saab nõu ja soovitusi, kuidas õpilasfilmiklubi alustada, juhtida ja tegevuses hoida; millele linastuste ajal tähelepanu pöörata ja mida vältida. Lisaks on käsiraamatus rohkesti näiteid filmiklubide korraldatud linastustest ja üritustest. Nendest saab kasulikke ideid ettevõtmisteks, mis on enamat kui pelgalt linastuse korraldamine.

Seepärast on käesolev raamat abiks eelkõige õpilasfilmiklubide käivitajatele ehk õpilastele ja õpetajatele, kes soovivad oma koolis sellise tegevusega alustada.

Me täname neid kümneid õpilasi, kes on vabatahtlikult filmiklubisid asutanud ning nii mõnigi kord seeläbi ka oma klassikaaslaste silmi avanud. Samuti sooviksime tänada õpetajaid, kes seda projekti toetasid, ning kõiki välispartnereid, kes oma riikidest filmiklubide ürituste näiteid saatsid.

Kallis “klubiline”, me oleme veendunud, et see käsiraamat on kasulikuks teejuhiks sinu ettevõtmistes ning pakub sulle inspiratsiooni ka tulevikuks.

Ivana Hurytová, Jana Mair

T S A T S U A T I T K E J PRO “One World” Õpilasfilmiklubide projekt kasvas välja Prahas toimuvast “One World” nimelisest inimõigusteteemalisest dokumentaalfilmifestivalist, mis on kümne tegevusaasta jooksul muutunud suurimaks sedalaadi festivaliks Euroopas. Festival kutsub üles pöörama tähelepanu inimõiguste rikkumistele ning vajadusele üksteist mõista ja austada.

“One World in Schools” Aja jooksul andis festival tõuke projektile, mille eesmärk on kasutada dokumentaalfilmide linastusi ja muid audiovisuaalseid materjale koos arutelude, toetavate trükiste, simulatsioonide ja interaktiivsete õppemeetoditega, selleks et teavitada noori inimesi inimõigustest ja rahvusvahelistest arenguküsimustest ning seeläbi toetada nende arenemist demokraatliku ühiskonna aktiivseteks kodanikeks.

“Vaata ja muuda” õpilaste filmiklubid Õpilaste filmiklubid, mis Eestis kannavad nime “Vaata ja muuda”, on osa “One World in Schools” projektist. Nende filmiklubide kaudu veedavad aktiivselt kaasatud keskkoolinoored oma vaba aega, korraldades dokfilmilinastusi klassikaaslastele, õpetajatele ja teistele. Õpilasfilmiklubides linastuvad filmid käsitlevad teemasid, nagu rassism, ksenofoobia, uusnatsism, keskkonnakaitse, kuritegevus, vananemine, erivajadused, migratsioon ja põgenikud, HIV-viirus, narkootikumid, sõda ja konfliktid, vaesus ja areng, 20. sajandi ajalugu jms. Kõigile filmidele on taotletud litsents, mis lubab neid hariduslikel eesmärkidel näidata.

Klubide korraldusmeeskonnad saavad reklaammaterjale, näiteks plakateid, kleepse, märke, T-särke ja muid trükitud või audiovisuaalseid materjale, mis seostuvad filmi teemaga. Peale selle saadetakse neile taustainformatsiooni, huvitavaid artikleid või linke kasuliku infoga.

Klubide korraldusmeeskonnad saavad projekti kohta pidevat infot ka elektroonilisest klubiajakirjast. Lisaks korraldame regulaarselt kokkutulekuid, kus saab osaleda näidislinastustel, temaatilistes töötubades ning aruteludel külaliste, filmitegijate ja ekspertidega. See on ka hea koht oma kogemuste vahetamiseks.

Pärast linastusi korraldavad klubiliikmed tihti muidki tegevusi, näiteks arutelusid külalisesinejatega, näitusi või avalikke happening'e. Ka suuremat sorti üritused, nagu filmiööd või koolis toimuv dokfilmifestival, ei ole ebatavalised. See käsiraamat tutvustabki neid tegevusi. Lõpuks saavad klubide korraldajad väärtuslikke kogemusi, mis neile tulevases tööelus või õpingutes kasuks tulevad.

“Vaata ja muuda” dokfilmiklubide eesmärkideks on: –– teavitada noori inimõigustest ja rahvusvahelisest arengust, kasutades selleks dokumentaalfilme; –– panna noored mõtlema avatud, salliva ja demokraatliku ühiskonna väärtustele, aidata neil otsida ja kujundada oma arvamust ning laiendada nende sotsiaalset, ajaloolist ja kultuurilist maailmapilti; –– pakkuda infot ja konkreetseid näiteid inimõiguste rikkumistest minevikus ja praegu; –– võidelda eelarvamuste, rassilise ja etnilise vihkamise ning võõravihaga; –– pakkuda atraktiivset ja kergesti mõistetavat infokanalit, mis aitaks noortel orienteeruda keerulises ja mitmesuguste probleemidega kimpus maailmas; –– arendada noorte organiseerimisoskusi ja suutlikkust; –– arendada noorte võimet ajakirjandust jälgida ja seda kriitiliselt analüüsida; –– toetada noorte isiksuse ja väärtushinnangute kujunemist; –– kasutada dokumentaalfilme kui kasulikku vaba aja veetmise viisi.

“Vaata ja muuda” linastus PÖFFi programmi raames Narvas.

Dokfilmiklubi linastus koos külalisega Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis.

Lisaks külalsitele korraldavad noored ka filmiga seotud algatusi.

Õpilaste kogemused dokumentaalfilmiklubide käivitamisest oma koolis “Ma õpin inimestega suhtlema ja tutvustama neile midagi, millesse ma usun. Peale selle õpin filmiprogrammi koostama. Olen veendunud, et see on minu ja mu klassikaaslaste jaoks tähendusrikas, sest see annab meile võimaluse kohtuda väljaspool klassi, et uusi teadmisi saada ja arutlema õppida.” Anna Weberová, Postupická gümnaasium, Praha

“Filmiklubi annab mulle võimaluse näidata oma klassikaaslastele, et elu on enamat kui vaid televiisori vaatamine. Ma olen ka ise seeläbi palju õppinud – paremini suhtlema ja mõnest konkreetset teemast huvituma. Minu klassikaaslased saavad vaadata aga dokumentaalfilme, mida nad muidu arvatavasti kunagi ei näeks.” Anežka Nováková, Sotsiaaltöö Tehnikakeskkool, Jihlava

“Klubiasjade korraldamine sunnib mind rohkem meie ümber toimuva vastu huvi tundma.

Mulle meeldib olla aktiivne, asjade üle filosofeerida ja uusi võimalusi avastada – seda kõike klubi mulle pakub. Ka olen viimasel aastal tehtud korraldustöö läbi tugevamaks muutunud, nii et ma ei karda enam arutelus kaasa lüüa. Veel aasta eest oleks ma seda võimatuks pidanud.” Karolína Camrdová, Pierre de Coubertini gümnaasium, Tábor

“Minu jaoks tähendab filmiklubis töötamine isiklikku arengut, silmaringi avardamist ja õpilaselusse panustamist.

Minu klassikaaslaste jaoks tähendab klubi võimalust vaba aega sisukalt veeta ja maailmapilti avardada.” Martin Příhoda, Třešt'i keskkool ja kutsekool

“Filmiklubi aitab mul informatsiooni levitada ja ise veidikenegi aktiivne olla, võib-olla isegi aidata. Minu klassikaaslased saavad teadlikuks probleemidest, millest nad muidu midagi ei teaks.” ° Šárka Tumová, Biskupské gümnaasium, České Budējovice

Rahvusvaheline koostöö Paljud filmides käsitletud ühiskondlikud probleemid on kiireloomulised ja päevakajalised. Paljud neist on laiemad kui Tšehhi piirid, mistõttu tekkis idee jagada projekti käivitamisel saadud kogemusi ka teiste maadega. Nii sündis üha laienev rahvusvaheline filmiklubide võrgustik. Mitmes riigis on sellest saanud noortele nii-öelda platvorm, mille kaudu üksteisega kontakte luua ja kogemusi vahetada.

2005. aastal ühendas “Üks maailm koolides” jõud mittetulundusühinguga People in Peril, et käivitada õpilasfilmiklubid Slovakkias. Slovakkia partneritega töötades laiendasime projekti ka Poola ja Ungarisse. 2008. aastal algas projekt “Vaata ja muuda”, kui arendasime oma koostööd Poola ja Slovakkia partneritega ning laiendasime võrgustiku Eestisse.

Seda projekti teostasid üheskoos MTÜ People in Peril Slovakkiast, Poola Kodanikuhariduse Keskus ja Jaan Tõnissoni Instituut Eestist (praegune partner on MTÜ Mondo). Järgnes 2011. aastal alanud kaheaastane projekt, mille käigus lõime suhted veel ühe riigi, Rumeeniaga, kus me teeme koostööd organisatsiooniga ORICUM. Filmiklubide võrgustik korraldab ka rahvusvahelisi teemakohtumisi ja rahvusvahelist dokumentaalfilmikooli, mis aitavad eri riikide õpilastel omavahel tugevamaid sidemeid luua. Mõlemad üritused pakuvad noortele erinevaid töötubasid ekspertide, filmitegijate ja dokumentaalfilmide tootjatega. Lisaks õpitakse filmikoolis omaenda dokumentaalfilmi tegemist. Noored õpivad materjali koguma, dokumentalistika põhialuseid, materjali analüüsi ja töötlust, lisaks heli, muusika ja tiitritega töötamist ning palju muid oskusi, mida iseseisvaks filmitegemiseks vaja. Kõik see tugevdab nende võimet filmi kvaliteeti kriitiliselt hinnata ja filmitegemise erinevaid lähenemisi väärtustada.

Peatükk “Projekti taustast” tõlgiti järgmisest materjalist: ˇ rady, doporučení, zkušenosti. Človek ˇ v tísni, o.p.s., Praha 2007.

Olčáková, D.: Filmové kluby Jeden svet:

Dokfilmiklubide noored said ka ise filmitegemist proovida.

KUIDAS… Enne kui alustad Korraldusmeeskonna kokkupanek Kui oled otsustanud oma koolis filmiklubi käivitada, siis soovitame enne esimese linastuse korraldamist panna kokku korraldusmeeskond. Kindlasti pange paika meeskonnaliikmete kohustused ja vastutusalad. See säästab aega ning ennetab igasugu arusaamatusi ja ebameeldivaid olukordi (nt film või külalisesineja ei jõua kohale – kes pidi filmi tellima või külalisele meeldetuletuseks helistama?). Iga meeskonnaliige on oluline ja peaks võtma rolli, mis on talle mugav ja isiksusetüübile sobiv. Korraldusmeeskonda võib alati laiendada ja uusi liikmeid kaasata, aga rollid peaksid olema selged. Ideaalses meeskonnas on õpilasi erinevatest klassidest ja vanusegruppidest.

Pidage kindlasti regulaarselt koosolekuid ja jagage omavahel informatsiooni. Suhtlemist ei saa kunagi olla liiga palju.

Meeskonnatöö ja rollijaotused: Frýdlant Filmiklubi/kool: Frýdlanti gümnaasium, Mládeže 884, 464 01 Frýdlant, Tšehhi Meeskonnaliikmeid: 3 Frýdlanti gümnaasiumi filmiklubi koosneb kolmeliikmelisest korraldusmeeskonnast, kuhu kuuluvad Lucie ja kaks Jakubit. Nende rollid meeskonnas on selgelt jagatud ja iga meeskonnaliige teab, kes mille eest vastutab.

Jakubid mõtlevad välja ja valmistavad ette filmiklubi kava järgmiseks kolmeks kuuks ning tellivad siis kõik filmid korraga. Nad näitavad filme neljapäeviti iga neljateistkümne päeva tagant. Jakubid saadavad kava ja filmide kirjeldused oma “kunstilisele juhile” Luciele, kes kujundab plakati, millest ta esmaspäeval enne linastust koopiad teeb ja kooli üles riputab.

Samal esmaspäeval lisab Jakub Facebooki uue ürituse ja hoolitseb muu välissuhtluse eest, näiteks õpetajate ja kooli juhtkonnaga. Enne linastust vaatavad nad filmi koos üle ja mõtlevad välja filmiga haakuva tegevuse. Teine Jakub on linastuse ning linastusjärgse arutelu moderaatoriks.

Kaader filmist “Burma VJ”.

Suhtle ja tee koostööd õpetajate ja juhtkonnaga Koostöö õpetajate ja kooli juhtkonnaga Kindlasti peaksite oma filmiklubi käivitamise plaanist kooli juhtkonda teavitama. Alati on hea juba alguses leida õpetaja, kes teid toetab; kellegi, kes usub sellesse ettevõtmisse ja saab esile kerkivate küsimuste puhul aidata või nõu anda.

Korraldusmeeskonnas võiks olla üks liige, kes vastutab nii selle õpetaja kui kooli juhtkonnaga suhtlemise eest ja kes teab täpselt, mis nendega kokku on lepitud.

Korraldage kooli juhtkonnaga kohtumine. Enne kui esimest korda oma koolijuhtidega kohtute, valmistuge korralikult, et oma projektist hea ülevaade anda (dokumentaalfilmide teemad, kasu õpilastele) ja tutvustada oma mõtteid sellest, kuidas klubi koolis tegutsema hakkab, kui palju õpilasi on kaasatud, milline õpetaja on teie juhendajaks ning milliseid lisategevusi plaanite.

Võtke kindlasti kaasa mõned tutvustavad materjalid, näiteks projekti “Üks maailm koolides” reklaammaterjali või dokumentaalfilmifestivali “Üks maailm” materjalid. Nende projektide pikk ajalugu ja suurepärane kvaliteet kinnitab koolijuhtidele, et ka teie projekt saab hea olema.

Tehke kindlaks võimalikud linastusajad. Ärge unustage koolijuhtidega kokku leppida võimalikud linastusajad, et need ei langeks kokku muude koolisiseste sündmustega.

Leppige kokku tehnilise varustuse kasutamine. Tehke kindlaks, kas teil on ligipääs DVD-mängijale, ning uurige välja, kas koolil on ekraan filmi näitamiseks, digitaalne projektor ja kõlarid; kas linastusruumi saab pimendada ja kui palju inimesi sinna mahub. Kui koolil vajalik varustus puudub, siis üritage tehnilist varustust laenata kas mõnest teisest koolist, kultuuri- või kogukonnakeskusest või eraisikult.

Olge valmis ka võimaluseks, et õpetajad ei pruugi teie ettepanekut heaks kiita, sest nad võivad eeldada, et filmilinastused koolis tekitavad neile lisatööd või pole filmid oma realistliku sisu tõttu õpilastele sobivad. See võib olla esimene kord, kui nad niisugusest projektist kuulevad, või te pole seda ehk piisavalt tutvustanud. Sellisel juhul peaksite suhtlema kannatlikult, selgitama ja tooma näiteid teistest koolidest, kus filmiklubid on edukalt käivitunud. “Vaata ja muuda” projektikoordinaatorid aitavad teid selles meeleldi.

Koostööreeglid Kui sa otsustad oma koolis õpilaste filmiklubi asutada, saab sinust õpilasfilmiklubide “Üks maailm koolides” ametlik esindaja. Selle uue rolliga kaasnevad teatud õigused (tasuta filmilaenutus, toetus meie koordinaatoritelt, tasuta reklaammaterjalid), aga ka teatud vastutus, näiteks kohustus jälgida filmide kasutamisõiguse täitmist ja tagada, et ka teised koolid saavad filme kasutada (ära kopeeri filme ega laena neid teistele, näita filme ainult koolis/filmiklubis).

Enne linastust Mõtle välja linastuse teema ja vali film Sobiva filmi valimine on oluline edufaktor. Tõenäoliselt pole hea alustada filmidega, mis käsitlevad väga vastuolulisi teemasid, isegi kui see tõmbaks paljude potentsiaalsete kinokülastajate tähelepanu. Sellise filmi üle arutlemine on keeruline ja nõuab mõningast kogemust. Teie eesmärk ei peaks olema iga hinna eest šokeerida. Juhul kui teema on teie jaoks liiga keeruline, ärge hakake seda üksi lahkama, vaid paluge appi kogenud külalisesineja, filmiklubide projekti koordineerija või õpetaja.

Filmi valides püüdke töötada läbi selle käsiraamatu näited ning rääkige projekti koordineerijaga või mõne teise filmiklubi korraldajaga, kes on kogenum. Võib-olla tahate ka teiste õpilaste ja õpetajate käest küsida, mis teemad neid huvitavad, või korraldada oma klassikaaslaste seas küsitluse või hääletuse kas koolis või mõne sotsiaalvõrgustiku kaudu.

Õpetaja või huvijuhi tugi on dokfilmilinastuste korraldamisel väga oluline.

Pange paika linastusaeg Linastuse kuupäev on sama tähtis kui teemavalik. Linastusaja valimisel peaksite arvestama kooli tunniplaani ja koolis toimuvate üritustega (pidage nõu kooli juhtkonnaga). Kas linastusaeg kattub mõne muu õpilasüritusega? Kõige tähtsam on siiski aegsasti planeerimine, nii et ettevalmistusteks jääks parasjagu aega.

Reklaamige linastust

Kui keegi teie linastusest ei kuule, võite kindlad olla, et keegi ei tule ka kohale. Aga ärge heituge! Alguses ei pruugigi linastustele palju inimesi tulla ja see on normaalne. Te ei korralda ju meelelahutusüritust laiadele massidele, vaid filmiklubi avatud mõtteviisiga inimestele, kes huvituvad üpris keerulistest teemadest.

Looge oma veebileht ja Facebooki profiil, kus on üleval kogu vajalik info (kava, filmitutvustused, fotod, reklaam, arvamusküsitlused jms). Võite linastust ka kooliraadios reklaamida või käia erinevates klassides õpilasi isiklikult kutsumas.

Pöörake tähelepanu teema arutelule, oma veebilehele jne. Rohkem sellekohast informatsiooni leiate peatükist “Linastustele tuleb liiga vähe inimesi. Kuidas ennast reklaamida ja publikut leida?” (lk 16).

Vaadake film enne linastust üle Tellige filmid varakult ja vaadake need enne linastust kindlasti üle. Nii olete paremini valmis filmi tutvustama, filmijärgset arutelu juhtima, oma külalisesinejaga arutlema (juhul kui külalisesineja on kutsutud) jms. Filmi tellimine piisava ajavaruga on vajalik ka seepärast, et teil oleks aega kontrollida selle tehnilist kvaliteeti ja tellida vajadusel asendusfilm. Seetõttu peaksite filmi ära tellima vähemalt kaks nädalat enne linastust.

Valmistage ette lisaharjutusi Tavalisim lisategevus on filmi teemal arutelu korraldamine, kas külalisesinejaga või publiku seas. Püüdke käsitletava teema kohta lisainfot leida ja valmistage ette küsimused, juhul kui arutelu ei käivitu hoogsalt või jääb toppama.

Kutsuge arutelule külalisesineja. Kui otsustate kutsuda külalise, siis peate ta kõigepealt leidma. Kui te ei tea, kuidas seda teha või keda kutsuda, siis püüdke leida mõnd organisatsiooni, kes selle konkreetse teemaga tegeleb. Teie külaline ei pea olema ekspert, ta võib olla keegi isikliku kogemusega või kogenud õpetaja/loengupidaja, kes suudab publikuga kontakti saavutada ja arutelu käivitada.

Alustage otsinguid nii ruttu kui võimalik, sest isegi kui külaline on nõus tulema, võib ta olla teie linastuspäeval hõivatud. Sellisel juhul peate tema asemele kellegi teise otsima.

Mõni päev enne linastust võtke oma külalisega uuesti ühendust ja meenutage talle linastuse kuupäeva ja kellaaega.

Sel teemal leiate lisajuhiseid peatükis “Kuidas arutelusid (ja külalisi) ohjata” (lk 19).

Peale selle peate lahendama veel ühe küsimuse: kas külaline tahab esinemise eest honorari? Kui jah, siis võite näiteks kooli juhtkonnalt toetust küsida või üritada leida sponsoreid (vt ka peatükki “Tahaksime korraldada midagi lisaks linastusele, aga meil pole raha. Kuidas leida rahalist toetust?” (lk 24)). Kui ei, siis peaksite külalisele andma vähemalt väikese sümboolse kingituse. Ja loomulikult ärge unustage teda tänada!

Külaliste leidmine ja koostöö nendega Filmiklubi/kool: Kameralny filmiklubi, XX Liceum Ogólnokształcące im. K. I. Gałczyńskiego, Os. Wichrowe Wzgórze 111, 61-674 Poznań, Poola Juhendaja: Maciej Leciński Meeskonnaliikmeid: 15 Edukas linastus vajab midagi erilist, mis vaatajad kohale meelitaks. Lisaks põnevale ja päevakajalisele teemavalikule kutsuvad Poznańi filmiklubi korraldajad huvitavaid külalisi, kes on filmis käsitletava teema eksperdid. Sel moel tutvuvad filmiklubi liikmed huvitavate inimestega, näiteks tänavalastega tegeleva sotsiaaltöötajaga, Greenpeace'i keskkonnaaktivistiga, kohaliku mošee imaamiga ja hiphopbändi liikmetega.

Kuidas me külalise Poznańi filmiklubisse meelitame?

•• Meie otsingud algavad otsusest näidata mõnd konkreetset filmi (tavaliselt otsustame selle neli nädalat enne linastuspäeva).

•• Alustuseks otsime internetist kodanikuühendusi, fonde või muid huvigruppe, kelle tegevused seostuvad filmi või kohtumise teemaga.

•• Kui me oleme mõned kontaktid (2–3) leidnud, saadame neile e-kirja, kus on alati järgmine info: –– kes me oleme ja mida me teeme –– meie partnerid (meie puhul on see Kodanikuhariduse Keskus) –– filmilinastuse/ürituse teema –– linastuse/ürituse kuupäev ja kellaaeg (võib ka lisada, et kuupäeva võib vajadusel muuta ja sobitada külalisesineja plaanidega) –– lingi filmiklubi tutvustavale artiklile kooli veebilehel (või filmiklubi Facebooki lehekülg vms) •• Kui me ei saa vastust 2–3 päeva jooksul, siis valime uue kandidaadi ja alustame kogu protsessi uuesti.

•• Juhul kui nad vastavad, vahetame telefoninumbreid, et üritus täpsemalt läbi arutada. Hiljem kinnitame kõik e-kirja teel.

•• Nädal enne linastuskuupäeva võtame külalisesinejaga uuesti ühendust (ideaaljuhul telefoni teel) olemaks kindlad, et plaan on veel jõus ja külaline saab kokku lepitud ajal tulla.

•• Linastuse päeval helistame veel korra üle, et külalisele ürituse kellaaeg ja koht meelde tuletada.

Filmiklubi soovitab •• Olge paindlikud ja valmis selleks, et kuupäeva on ehk vaja teie külalise plaanidega sobitada.

•• Pakkuge välja, et lähete külalisele rongi- või bussijaama vastu, nii ei eksi ta ära, kui üritab kooli üles leida. Soovitame ta ka pärast linastust jaama ära saata.

•• Ärge unustage pakkuda oma külalisele vett (või õiglase kaubanduse teed või kohvi).

•• Enne linastust vaadake ürituse kava koos külalisega üle (et ta teaks, kui palju aega kulub aruteluks) ja leppige kokku, kuidas arutelu korraldada ja milline see välja peaks nägema.

Valmistage ette lisategevusi, et linastus oleks huvitavam. Hästi valitud interaktiivne mäng enne linastust või arutelu võib aidata luua mõnusat atmosfääri ja tekitada vastastikust usaldust. See võib soodustada avameelsemat arutelu.

Lisajuhiseid leiate peatükist “Filmijärgne tagasiside ja arutelu” (lk 19).

Filmiklubide korraldajad soovitavad lisategevusena ka happening'e, rahvusmuusikat filmi tegevuspaigast, mitmesuguste rahvuslike toitude degusteerimist või teemakohast näitust. Võimalused on tegelikult lõputud. Lihtsalt kasutage oma kujutlusvõimet! Inspiratsiooni leiate ka peatükist “Filmiklubide üritused” (lk 26).

Broneerige vajalik tehnika Linastus on edukas, kui kõik läheb veatult ja plaanipäraselt. Ärge alahinnake tehnilise ettevalmistuse olulisust. Kogemused näitavad, et ainus sobiv viis filmi näidata on selle ekraanile projitseerimine. Samal ajal peab linastusruum olema piisavalt pime. Pidage meeles, et tehnika on ettearvamatu ja seda peab enne linastust katsetama.

Meelespea Nädal enne linastust veenduge, et –– ruum, kus linastus toimub, on teie päralt –– plakatid ja flaierid on välja pandud –– reklaam on pandud stendile, asjassepuutuvatele veebilehtedele, Facebooki jm –– film on kohal ja töötab korralikult –– tehnika on töökorras ja selle laenamine on korraldatud –– külalisesineja on kinnitanud oma osalemist –– külalisesinejale on olemas kingitus –– on teada, kes üritust modereerib, kes külalisele vastu läheb, kes kingituse üle annab –– kõik muu üritusega kaasnev on korraldatud

“Suurpäev”

Ürituse avamine Enne linastust võite pakkuda suupisteid või karastusjooke, et tekiks mõnus atmosfäär. Öelge külalistele tere tulemast – soovitame seda teha vabas vormis ja mitte liiga ametlikult.

Kui alustate, selgitage, miks te ürituse korraldasite ja mis toimuma hakkab. Tutvustage filmi lühidalt: öelge filmi ja režissööri nimi, valmimisaasta ning juhatage teema sisse. Informeerige publikut, et filmile järgneb arutelu. Kui kohal on külalisesineja, siis tutvustage teda, selgitage tema seotust teemaga (kus ta töötab, mida teeb) ja lisage, et ta on valmis pärast filmi küsimustele vastama. Julgustage publikut vaatamise ajal küsimustele mõtlema.

Filmilinastuse ajal

Jälgige publiku reaktsioone filmi jooksul. Sellest on abi filmijärgses arutelus.

Filmijärgne arutelu Linastuse eesmärgiks pole pelgalt uue informatsiooni jagamine, vaid ka aluspõhja loomine teemaga seotud asjaolude mõistmiseks ja oma vaadete ümberhindamiseks. Dokumentaalfilmid ei esita valmis eluretsepte ega lahendusi, pigem annavad need keerulistest teemadest mitmekülgse pildi alternatiivseid vaatenurki kajastades. Seetõttu soovitame pärast filmi vaatamist publikule veidi hingetõmbeaega anda, et nad saaksid väljendada esialgseid muljeid, tundeid ja emotsioone. Teil võiksid olla mõned küsimused juba ette valmistatud. Üks kindel viis publiku arutlema saamiseks on paluda neil nähtu mõne sõnaga kokku võtta ja selgitada, kuidas nemad filmist aru said.

Kuigi teil on külalisesineja, ei tasu eeldada, et ta võtab kogu filmijärgse arutelu enda kanda. Valmistage siiski mõned küsimused ette, juhuks kui teised ei küsi midagi. Esitage kordamööda küsimusi nii külalisele kui publikule, kuni arutelu käivitub. Arutelu pikkus sõltub publiku vanusest. Nooremale publikule sobib 20–30 minutit, vanemale publikule kuni üks tund, kui teema huvi pakub.

Lisajuhiseid arutelu korraldamise kohta leiate leheküljelt 19.

Kokkuvõtete tegemine Pärast linastust tänage külalist ja osalenud õpilasi ning julgustage neid ka järgmistel linastustel osalema. Ärge võtke seda enesestmõistetavana, et iga kohalolija aja leidis, kohale tuli ja arutelus osales.

Linastused tekitavad tihti soovi aidata ja probleemi lahendamisse panustada. Kui teie linnas on organisatsioone, kus vabatahtlikuna kaasa lüüa, siis soovitage neid. Te võite kutsuda osalejaid ka uute linastuste korraldamisel abiks olema.

Tutvustage vaatajatele järgmiste filmide teemasid, et teada saada, mis neid võiks huvitada.

Filmile järgnev diskussioon on sama tähtis kui linastus.

Liiga kõrged ootused Vahel võib teile tunduda, eriti alguses, et üritus ei kujunenud selliseks, nagu olite oodanud. Võib-olla tuli kohale liiga vähe õpilasi või ei huvitanud neid film ja nad ei arutlenud eriti aktiivselt, või ei ole te rahul arutelu modereerimisega. Ärge laske end sellest häirida! Võtke ühendust teiste koolide filmiklubide korraldajatega või rääkige “Üks maailm koolides” koordineerijaga – te avastate, et teie tunded on tavapärased. Ärge unustage, et filmiklubis käsitletud teemad ei saagi kõiki huvitada – see ei ole masside meelelahutus. Igasugune huvi, mida klassikaaslased üles näitavad, on edu märk ja peaks olema teile julgustuseks.

Kuidas edasi?

Küsige tagasisidet Me soovitame küsida publikult ka tagasisidet selle kohta, mida film ja lisategevus neile pakkusid ning kuidas nad ennast tundsid. Samamoodi on oluline linastusel osalenud õpetajate tagasiside. Avatud arutelu ja tagasiside on väärtuslikud vahendid välja selgitamaks, mida saaksite tulevikus paremini teha. Samuti võib selguda, et mõni asi, mis ei läinud teie arvates hästi, polnudki lõppkokkuvõttes nii häiriv. Võite kas otse osalejate arvamust küsida või kasutada lühikest tagasisideankeeti.

Pärast iga linastust võiksite seda protsessi korrata ja pikema aja tagant, näiteks kooliaasta lõpus, saaksite teha kokkuvõtteid ja otsustada, kuidas jätkata.

Veel võimalusi Paljud filmiklubid ei piirdu ainult linastustega, vaid korraldavad mitmesuguseid üritusi ja projekte: filmifestivale, filmiõhtuid, happening'e, rahvuskommete tutvustusi, toidu degusteerimist ja teatri- või muusikaetendusi, kui nimetada vaid mõned üksikud. Nende ettevõtmiste täpsem kirjeldus algab leheküljelt 26.

Kõige tavalisemad raskused, millega dokfilmiklubide korraldajad kokku puutuvad Linastustele tuleb liiga vähe inimesi.

Kuidas end reklaamida ja publikut leida?

Kas mõtlesite välja suurepärase filmiprogrammi ja korraldasite arutelu huvitava külalisega, aga kohale tuli eeldatust vähem inimesi? Siin on mõned filmiklubide kogemustel põhinevad nipid, kuidas linastusi ja filmiklubi üritusi reklaamida, kuidas klassikaaslastes huvi tekitada ja neid kohale meelitada.

Stend, flaierid ja plakatid koolimajas Need on tavapärased ja populaarsed reklaamimisviisid. Originaalne plakat tõmbab kindlasti inimeste tähelepanu. Kui keegi teie meeskonnas on kunstiandega ja loominguline, siis paluge tal üks huvitav plakat kujundada. Riputage plakatid kohtadesse, kus teie klassikaaslased neid kindlasti näevad.

Kui jagate väiksemaid flaiereid, siis ärge kartke ka ebatavalisi kohti.

Tšehhis asuva Sobeslavi dokfilmiklubi korraldajad mõtlesid välja ebatavalise viisi, kuidas oma üritusi reklaamida – nad ˇ joonistasid kutse kriitidega kooli ette. Ükski õpilane ega õpetaja ei saanud sellest mööda vaadata.

Slovakkia Liptovský Mikuláše filmiklubi valmistas lühikese filmitreileri ja näitas seda kooli sissepääsu lähedale paigutatud ekraanil. Nii said nad kindlad olla, et linastuse info jõuab kõigini. Selle kohta leiate lisainfot peatükist “Filmiklubide üritused” (lk 26).

Plakateid võid ka ise kujundada.

Pildil Sofia Bolšakova joonistatud dokfilmiklubi linastuse plakat .

Plakatid, mida filmiklubid projekti koordineerijatele saadavad, on tõeliselt originaalsed ja leidlikud.

Kutse kooliraadio kaudu, isiklikud kutsed Paluge kooli juhtkonnalt luba kasutada kooliraadiot. Sel moel kuulevad teie üritusest kõik õpilased. Enne valmistage oma sõnum põhjalikult ette ja igaks juhuks lugege see kellelegi ka valjusti ette. Kutse peaks sisaldama kogu olulist informatsiooni.

Isiklik suhtlemine aitab kindlasti kaasa. Loomulikult ei saa te kutsuda igaüht isiklikult, aga need, kellega te räägite, tulevad tõenäoliselt kohale. Paluge neil oma sõbrad kaasa võtta ja ürituse infot levitada.

Happening'id Reklaamige filmiklubi mõne ebatavalise sündmuse kaudu. Happening'id kasutavad ebakonventsionaalset lähenemist või strateegiat, et pakkuda publikule meelelahutust ja tekitada võimalikult väikse rahakuluga maksimaalset reaktsiooni. Seega võib happening olla just see, millega te oma üritust reklaamida saaksite.

Olge loomingulised. Kõige tähtsam on hea idee, intuitsioon ja inspiratsioon. Palju näiteid happening'idest leiate internetist. Kasutage sotsiaalvõrgustikke. Teie eesmärk on tekitada huvi ja uudishimu. Samuti on oluline avatus – et inimesed nõustuksid ka teistsugust vaatenurka kaaluma. Seepärast ei soovita me kasutada agressiivset lähenemist. Ühe huvitava happening'i korraldas Boskovice filmiklubi Tšehhis. Nende projekt keskendus teadlikkuse tõstmisele Birmast. Seetõttu kutsusid nad õpilasi ja õpetajaid pealelõunal toimuvale linastusele ja arutelule, kõndides koolis ringi Birma munkade rüüdes. Vt peatükki “Filmiklubide üritused” (lk 26).

Kooli veebileht Vaatajad pole vaja üksnes kohale meelitada, vaid nende huvi tuleb ka üleval hoida. Teavitage neid regulaarselt oma üritustest, kaasake neid ja tekitage neis kuuluvustunne. Te võite luua kooli veebilehele eraldi õpilastegevuse osa või paluda selleks abi kooli juhtkonnalt.

Juhul kui te loote veebilehe või seda uuendate, siis lähtuge oma publikust ja veebilehe eesmärgist. Veebis kirjutamise kohta kehtivad teatud reeglid: keegi ei taha internetist pikki artikleid lugeda. Kirjutage lühidalt. Jagage tekst lõikudeks, kasutage pealkirju ja alapealkirju – need muudavad teksti loetavamaks. Kasutage linke.

Boskovice Gümnaasiumi dokfilmiklubi noored kehastunud Birma munkadeks, et teavitada sealsetest inimõiguste rikkumistest.

Muutke veebileht elavaks ja huvitavaks. Esimesena torkab silma just visuaalne informatsioon. Kujundage oma veebileht vastavalt! Looge suured ja värvilised pealkirjad. Ilmestage sisu piktogrammide ja sümbolitega. Lisage fotosid ja pilte, looge fotogalerii.

Inimesed ei taha vaid teksti lugeda. Nad tahavad olla aktiivsed ja tunda, et on teie jaoks tähtsad. Pakkuge neile küsitlusi, võistlusi ja arutelufoorumeid.

Sotsiaalvõrgustikud Sotsiaalvõrgustikud on tekitanud virtuaalse revolutsiooni ja teie saate seda ära kasutada reklaamimaks oma filmiklubi ja selle üritusi. See on parim viis inimesi oma linastustest ja muudest üritustest teavitada.

Viis reeglit, kuidas sotsiaalvõrgustikes turundada •• •• •• •• ••

Ärge risustage: ärge ujutage oma publikut üle tarbetu infoga – oluline teave kaob selle sisse ära.

Suhelge: alustage teema või üritusega seotud arutelu. Kui keegi kirjutab, siis ka vastake talle.

Austage kasutajaid: vältige agressiivset või üleolevat tooni. Kohandage oma suhtlemisstiili vastavalt sihtrühmale.

Olge avatud ja aus: jagage infot, mis vastab tõele. Olge avatud ja usaldusväärne.

Reklaamige ennast: postitage oma profiilile linke veebilehtedele. Jagage artikleid ja videoid, kui keegi soovib.

Facebooki lehekülg on parim moodus oma filmiklubi reklaamida. Lehte luues olete ka selle administraator. Kasutades “soovita sõpradele” linki, saate kõiki õigeid inimesi sellest informeerida. Kasutajad saavad hakata lehe fännideks ja nii näevad seda ka nende sõbrad.

Oma profiili ning erinevate gruppide ja lehekülgede abil saate ürituste reklaamimiseks meeldetuletusi luua ning neid Facebooki kasutajatele jagada. See on suurepärane võimalus festivalide, kontsertide, happening'ide ja muude ürituste kutsete saatmiseks. Lisage kindlasti fotosid ja kommentaare, püüdke inimesed üritusest rääkima panna.

Aga – lisage fotosid ja lühikesi videoid ainult siis, kui need on teie projektiga seotud.

Facebook pakub mitmeid lisaprogramme, mille abil saate oma profiili põnevamaks muuta. Näiteks võite lõbustada oma sihtrühma viktoriinide ja küsitlustega, mis annavad ka teile endale kasulikku informatsiooni. Aga olge ettevaatlikud: võimalusi on palju ja konkurents on tihe. Et programm oleks kasulik, peab see olema hea, mistõttu peab programmeerija üsna palju vaeva nägema.

Kooli ajaleht või ajakiri Kui teie kooli õpilased annavad välja ajakirja, mis on koolikaaslaste seas populaarne, siis kasutage see võimalus kindlasti ära. Rääkige toimetajatega ja küsige, kas võiksite hakata regulaarselt filmiklubi rubriiki kirjutama.

Kooli ajalehes võite filmiklubis käsitletavad teemad pikemalt lahti kirjutada.

Blogi, mikroblogi Oma tegevusi võite reklaamida ka blogi kaudu: kas tavapärase veebipäevikuna, kuhu saate kirja panna oma mõtted, või mikroblogis (nt Twitteris, kuhu postitatakse lühikesi selgeid teateid).

Mikroblogid on filmiklubi tegevuse reklaamimiseks kasulikud, kui kasutate neid koos peamise allikaga – milleks on tavaliselt veebileht –, kust inimesed leiavad ka detailsemat infot.

Regulaarne blogimine võib asendada veebilehte, näiteks kui te tahate oma projekti kaudu mõnd põletavat teemat tõstatada, aga teil pole mingeid konkreetseid tegevusi, mida veebilehel esitleda.

Mida oleks vaja teada blogimist alustades?

•• Mis on blogi eesmärk? Kes on sihtrühm? Mida te neilt ootate? Mida te hakkate blogisse kirjutama?

•• Kas tahate osta tasulist teenust või piisab tasuta blogimootorist?

•• Kas tahate blogi, mis on programmeeritud ja kujundatud vastavalt teie konkreetsetele nõudmistele? Äkki tunnete ise programmeerimiskeeli HTML või CSS? Sõltuvalt oskustest peaksite otsustama, kas teie blogi vajab lisaprogrammeerimist või mitte.

Pange blogi link ka oma veebilehele ja sotsiaalvõrgustiku profiilile. Mõningad blogid saab seadistada nii, et need saadavad automaatselt infot ka Twitterisse või Facebooki lehele.

Poola linna Trzebnica õpilased kasutasid blogi, et oma projektist kirjutada. Vt “Filmiklubide üritused” (lk 26). Ärge unustage juba toimunud sündmustest kirjutada ning pärast iga üritust postitage sellest fotod või videod oma veebilehele või blogisse.

Kas filmijärgset arutelu on raske käivitada? Kas publik on passiivne? Kuidas neid rääkima panna? Kuidas huvitavat ja mõtlemapanevat arutelu juhtida.

Filmijärgne tagasiside ja arutelu Märkate peagi, et ainult filmilinastusest ei piisagi. Vaatajad tahavad filmist saadud emotsioone ka kuidagi välja elada või osaleda arutelus, kus filmi kohta hinnanguid saab anda.

Mõlemal juhul on hea silmas pidada teatud reegleid.

1. Ärge kartke, olge avatud – ülemäärane kartlikkus vaid piirab teid. Ehkki see võib alguses raske olla, on loomulik olek alati parim garantii, et te ei tee ennast lolliks. Tegelikult peaksime kõik õppima tunnistama vigu, mida ehk teinud oleme. Lisaks võib teiste inimeste ootustest lahtilaskmine olla mõnusalt vabastav. Vead ei ole kunagi nii suured, kui algul tunduda võib, ja aja möödudes vaatame neile tagasi kui normaalsele õppimisprotsessi osale.

2. Valmistage ette, aga ärge kartke improviseerida – see tundub vastuoluline, aga vaid esialgu. Filmijärgseks aruteluks oleks hea ette valmistada töölehed, mõelda välja küsimused ning “stsenaarium” aruteluks – aga miski neist ei pea teid käsist-jalust siduma. Õppige publiku emotsioonidele tundlikult reageerima ega sundige neid ettekirjutatud stsenaariumis iga hinna eest osalema. Siit ka järgmine reegel...

3. Märgake atmosfääri, mis linastuse ajal ruumis tekib. Kuulake publikut ja jälgige, kui palju nad tähelepanu pööravad. Püüdke märgata hetki, mil publikut läbib vaikne sumin või saal muutub kummaliselt vaikseks – kõik need on märgid, et midagi olulist toimub, ja neid saab kasutada filmijärgsel arutelul.

4. Ärge käsitlege teemasid, milles te end kindlalt ei tunne, sest muidu võite lõppkokkuvõttes rohkem halba kui head teha. Samas ei pea te neid teemasid täielikult vältima. Mõnikord piisab lihtsalt ootamisest, kuni tunnete, et olete selleks teemaks valmis. See juhtub tavaliselt siis, kui teil on juba rohkem kogemusi. Sama reegel kehtib ka siis, kui plaanite kutsuda mõnd huvitavat külalist. Keeruliste ja vastuoluliste teemade puhul on teie suutlikkus arutelu juhtida otsustava tähtsusega.

5. Ärge alahinnake tagasisidet filmile – see peaks filmile alati järgnema. Mõnikord võib tagasiside andmine toimuda arutelu asemel, teinekord võib arutelu sellest välja kasvada (aga mitte vastupidi). Igaüks, kes tahab oma tundeid väljendada, peaks saama selleks võimaluse. Juhul kui inimene ei taha ise midagi öelda, peaks tal olema võimalus teisi kuulata ja oma tundeid nende omadega võrrelda. Kogemus on näidanud, et filmi analüüsides õpitakse end teiste ees väljendama. Meie tunded ei saa olla valed – tegu pole info või teadmiste, vaid tunnete väljendamisega.

Kuidas filmile tagasiside andmist korraldada?

Filmile tagasiside andmiseks on mitmeid võimalusi. Toome siin välja kolm kõige tavalisemat, mida saab enamasti kasutada ning mida võib kohandada vastavalt olukorrale ja meeleolule. Emotsionaalselt intensiivse dokumentaalfilmi järel võib publikul olla raske end väljendada, samas kui film, mis esitab mõnd skandaalset seisukohta, võib tekitada kohe elava arutelu. Vahetult pärast filmi lõppu võite teha järgmist: a) paluge igaühel öelda üks sõna (mitte rohkem kui 2–3 lauset), mis neile pähe tuleb. Ärge sõnu analüüsima hakake, lihtsalt tänage ja korrake sõna teiste jaoks valjusti üle. Kui igaüks on midagi öelnud, tehke vastustest kokkuvõte – see loob peaaegu alati mosaiigi tunnetest, mida film on puudutanud; b) kasutage sümboleid +, –, ? ja ! – see töötab siis, kui inimesi ei ole liiga palju (paras on 15–20 inimest). Kindlasti pange enne valmis paber ja pliiatsid, nii et nende jagamine kõigile ei võtaks kaua aega. Plussmärgi kõrvale kirjutab igaüks, mis oli tema arvates filmi kõige positiivsem sõnum, miinusmärgi kõrvale kirjutatakse aga kõige negatiivsem asi. Hüüumärgi kõrvale märgivad osalejad midagi enda jaoks uut, näiteks midagi, mis šokeeris, üllatas, vihastas või millest nad polnud kuulnudki. Küsimärgi järele kirjutavad nad küsimuse, mis filmi ajal peas tekkis, kas või mõne retoorilise küsimuse. Need küsimused võivadki olla järgneva arutelu lähtepunktideks; c) filmile tagasiside andmisel on abiks tööleht “Tunded”. Töölehte võib kasutada erinevalt: vaatajad võivad valida 1–3 emotsiooni, mis neil filmi ajal tekkisid. Oluline on, et nad oma tundeid selgitaksid.

Nende kahe viimase näite puhul ei peaks kõik osalejad oma märkmeid teistele valjusti ette lugema, piisab mõnest arvamusest (paras oleks 3–5 inimest). Seejärel võite teistelt küsida, kas kellelgi on mõni tähelepanek või arvamus, mida ei ole veel ette loetud. Nii väldite korduvate arvamuste ettelugemist ja saate erinevatest vastustest täielikuma pildi. Pidage kinni reeglist, et kui keegi tahab rääkida, siis peaks tal olema võimalus seda teha. Te võite, aga ei pruugi inimeste arvamusavaldustele omalt poolt reageerida.

Tööleht: tunded Valige järgmiste emotsioonide seast need, mida te filmi jooksul tundsite, või kirjutage tühjadele ridadele emotsiooninimetusi, mida sooviksite lisada. Mis need emotsioonid esile kutsus?

EMOTSIOON, MIDA TUNDSIN

Õnnetunne

Rõõm

Lõbusus

Ükskõiksus

Igavus

Hirm

Kurbus

Valu

Abitus

Võitlushimu

Otsustavus

Üksindus

MIS HETKEL MA NIIMOODI TUNDSIN? MIKS?

Filmijärgne tegevus ja arutelu Filmiklubi/kool: Frýdlanti gümnaasium, Mládeže 884, 464 01 Frýdlant, Tšehhi Peakorraldajad: Jakub Liška, Jakub Štrom Meeskonnaliikmeid: 3 Frýdlanti filmiklubi linastas filmi “Mina, mu mustlaspere ja Woody Allen”. Filmi järel rääkisid nad publikuga inimestest, kes kavatsevad oma kodumaalt lahkuda. Nende eesmärk oli üritust elavdada ja arutelu julgustada.

Enne filmi küsisid nad publikult, mille nood kaasa võtaksid, kui peaksid oma kodumaalt lahkuma. Nad kirjutasid kõik vastused tahvlile, et saaksid neid hiljem kasutada. Seejärel näitasid nad filmi.

Pärast filmi pöördusid nad tahvlile kirjutatud sõnade ja fraaside juurde tagasi ning palusid vaatajatel valida – toetudes filmist saadud teadmistele – kolm asja, mida need mingil juhul ei sooviks kaotada lennul kodust välismaale. Seejärel arutati koos, mida valiti ja miks.

Filmiklubi korraldaja Jakub: “Me saime teada mõningaid üllatavaid asju – näiteks ei öelnud keegi, et kõige olulisem oleks kaasa võtta vett või oma perekond. Aga igaüks hoiaks silma peal oma passil ja rahal.”

Soovitused ja kitsaskohad Oluline on selgitada vaatajatele hoolikalt, mida te neilt ootate. Võite ka paluda neil antud ülesanne oma sõnadega üle korrata. Kindlasti valmistage harjutus ette, nii et arutelu võtaks kindla suuna (see ei tähenda, et peaksite oma plaani kogu aeg rangelt järgima). Ilma ettevalmistusteta on lisategevust raskem läbi viia, ehkki see on võimalik – näiteks võite selle filmi jooksul välja mõelda.

Moderaator peaks arutelu suhtes neutraalseks jääma ega peaks vaatajate arvamusavaldustesse hinnanguliselt suhtuma. Ta peaks osalejaid alati nende panuse eest tänama. Kui moderaator vastab negatiivse tooniga, tõmbuvad inimesed endasse või tekib vaidlus.

Küsimustik linastusel osalejatele Filmiklubi/kool: Grigore Moisili keskkool, 4 Ghirlandei, Timisoara, Rumeenia Peakorraldaja: Ivona Arina Iacob Meeskonnaliikmeid: 6 Kirjeldus Grigore Moisili keskkooli õpilasfilmiklubi meeskond koostas küsimustiku, mis filmi ajal laiali jagati, et aidata käivitada arutelu ja luua interaktiivsemat õhustikku. Nad näitasid dokumentaalfilmi “Must kuld”, mis vaatleb ebaõiglast kohvikaubandust. Seega keskendus nende küsimustik kohvi joomisele-ostmisele ja filmi hindamisele. Publik arutas koos nii küsimusi kui vastuseid.

Kuidas arutelusid (ja külalisi) ohjata?

Arutelu eesmärk on teemat mitmest erinevast vaatenurgast lahata ja kujundada põhjendatud arvamus. Võite kutsuda külalise, kes teab teemast rohkem ja suudab publiku küsimustele vastata. Teema üle arutlemine on oluline viis, kuidas õpetada kriitilist mõtlemist ja tekitada samas huvitava interaktiivse õhkkonna. Selline eriline meeleolu laseb osalejatel oma värskeid muljeid ja tundeid kergemini jagada, teistega arvamusi vahetada ja oma teadmisi avardada. Ärge eeldage, et peate probleemile käegakatsutava lahenduse leidma. Pigem on eesmärk just vestluses osalemine ja erinevate arvamuste vahetamine.

Oluline on alustada ettevalmistusi aegsasti enne linastust.

1. Vaadake dokumentaalfilm üle koos ülejäänud korraldusmeeskonnaga. Tea peaksite teadma, mis on filmi keskne teema, kuidas film seda teemat käsitleb ja mis vaatenurgad on esindatud.

2. Arutage omavahel, milline dokumentaalfilmi osa (probleem, millele see osutab, või laiem teema, millele tasub mõelda vms) on arutlemiseks sobivaim. Valige üks teema ja keskenduge sellele.

3. Otsige uusimat informatsiooni filmi teema kohta ning valmistage ette arutelu kava.

4. Kaaluge võimalust kutsuda külaline. Kui see tundub huvitav, siis otsige mitu selle teemaga tegelevat kandidaati ja kontakteeruge neist igaühega eraldi, kutsudes neid arutelus osalema. Alati peaks mitu nime varuks olema, sest siis ei pea te uuesti otsima hakkama, kui üks inimene ei saa tulla.

5. Kui te pole veel eriti kogenud ja meeskonnas pole ka kogenud moderaatorit, siis ärge korraldage paneeldiskussioone, kus esinevad radikaalsete või äärmuslike vaadetega inimesed. Ärge looge esinemisvõimalusi ekstreemsete parem- või vasakäärmuslike vaadete esitajatele.

6. Ärge kartke kutsuda tuntud inimesi (nt filmi režissööri, näitlejaid, aktiviste), kui teil selleks võimalus avaneb. Enamasti ei pea nende kutsumist kartma ega häbenema. See võib teid isegi üllatada, kui hea meelega nad filmijärgsetel aruteludel osalevad.

7. Enne arutelu leppige külalisega kokku vähemalt umbkaudne plaan, missugune arutelu saab olema: mis on arutelu peateema, mis suuna see teie arvates peaks võtma, mis on arutelus osalemise reeglid. Tuletage külalisele meelde, et tegu pole loengu või monoloogiga. Ärge kartke eraldi rõhutada, et kõik vastused peaksid olema lühikesed ja asjakohased, sest igasugune ülemäärane seletamine on publiku jaoks väsitav. Paluge külalisel ette valmistada mõned laused filmi ja selle teema kohta, juhuks kui kohe pärast filmi küsimusi ei esitata.

8. Ärge kartke külalist viisakalt ja sobival hetkel katkestada, kui tema vastus on kas pikk monoloog või lihtsalt liiga keeruline (nt raskesti mõistetav informatsioon või keelekasutus).

9. Arutelu käivitamine on omaette kunst, aga teinekord on seda ka selle lõpetamine. Ärge kartke juba eelnevalt arutelule ajalist piirangut seada ning andke publikule aegsasti teada, kui aega on veel näiteks kolme küsimuse jaoks.

10. Oleme juba maininud, et arutelu käivitamiseks tasuks mõned küsimused ette valmistada. Küsige asjade kohta, mis teid tegelikult huvitavad. Samas ei pea te püüdma iga hinna eest küsimusi välja pigistada. Võite ette valmistatud küsimusi ka muuta vastavalt publiku reaktsioonidele filmi ajal.

Kui ootate rohkem kui kümmet vaatajat, siis soovitame kutsuda moderaatori. Vaba arutelu ilma moderaatorita sobib paremini väiksele lähedaste sõprade ringile (näiteks filmiklubi regulaarsed külastajad, kui neid pole liiga palju ja nad tunnevad üksteist). Valige sobivat kandidaati hoolikalt – see inimene peaks olema keegi enesekindel ja loominguline, aga ka tundlik. Keegi, kes ei sunni oma arvamust teistele peale, kes ei vali arutelu ajal pooli ega alaväärista inimeste kommentaare. Töötage korraldusmeeskonnas ühiselt välja arutelu kava. See aitab moderaatoril arutelu modereerida, teemas hoida ja küsimusi küsida. Arutelu eesmärk ei ole külalise monoloogi kuulamine, vaid see, et publik vahetaks mõtteid omavahel ja külalisega. Moderaatori ülesanne on muuta arutelu interaktiivseks. See peaks olema vestlus – igale küsimusele peaks kohe vastus järgnema.

Tehke kindlaks peamine probleem/küsimus. Juhul kui te arutelu üle kontrolli kaotate, võib alati põhiküsimuse juurde tagasi pöörduda. Otsige teema ja külalise kohta nii palju informatsiooni kui võimalik.

Valmistage ette kava. Parim ettevalmistus võib olla artikli kirjutamine (nt kooli ajalehe veebilehele). See aitab peamised probleemid endale selgeks teha.

Peaksite arvestama ka publiku eripäradega: nende vanus, arv, huvi teema vastu, teadmiste tase jne. Pange paika arutelu põhilised reeglid ja kirjutage need üles (näiteks ajapiirang, põhiteema, kõnelejate/küsimuste ülempiir, kõnelejate nimed). Kooskõlastage need reeglid publikuga enne arutelu algust.

Nõuanded arutelu modereerijale •• Moderaator jälgib ja juhib arutelu, tõstatab vastavalt kavale uusi teemasid ning annab kordamööda sõna nii külalisele kui publikule.

•• Moderaator jälgib kellaaega – arutelu jaoks on ette nähtud teatud aeg, mis tähendab, et kellal tuleb silma peal hoida ja iga teema jaoks saab kulutada teatud aja.

•• Kui publikut on vähe, peaks igaüks saama võimaluse rääkida.

•• Publiku aplaus annab olulist tagasisidet ja peaks kuuluma arutelu juurde. Moderaator võib aplausi alustada, näiteks külalist ja publikut tänades.

•• Moderaator jälgib arutelu. Kui see liigub vales suunas (või tammub paigal), kasutab ta ette valmistatud suunavaid küsimusi.

•• Moderaator üritab publiku tähelepanu hoida, esitades väga konkreetseid küsimusi.

•• Moderaator peab jääma viisakaks, aga mõjuma enesekindlalt.

•• Moderaator peab publikut pidevalt jälgima. Kui kaks inimest omavahel pikalt räägivad, võib ta neilt küsida, millest jutt käib, sest see võib teistelegi huvi pakkuda. Hea nipp on alustada arutelu tagapool istuvate inimestega, kes tavaliselt arutelule vähem tähelepanu pööravad (näiteks esitades mõnele neist küsimuse).

•• Moderaator suunab arutelu edasi – kui keegi pikalt räägib, peaks teda viisakalt katkestama (parim on meenutada publikule arutelu reegleid, mis alguses kokku lepiti).

•• Kokkuvõtete tegemine arutelu järel on väga tähtis. Te ei pea minema väga detailseks, aga lõppsõna peaks arutelu kokku võtma. Kui arutelus jäid kõlama kaks täiesti vastandlikku arvamust, võib moderaator üritada jagada publiku kaheks grupiks ja paluda neil kaks eri vaatenurka ise kokku võtta.

Tahaksime peale linastuse veel midagi korraldada, aga meil pole raha. Kuidas leida rahalist toetust?

Võib-olla vajate raha, et üritust korraldada: honorar külalisele, ruumirent, lisategevusega kaasnevad kulud jne. Ärge muretsege! Siin on mõned läbi proovitud viisid, kuidas rahastust leida. Kindlasti hakake juba varakult rahastamist planeerima ja rahastajaid otsima, sest see võib mitu kuud aega võtta.

1. Kokkulepped kooli juhtkonnaga, lapsevanemate ühendustega jne Aastatel 2011/2012 sai Boskovice õpilasfilmiklubi annetuse kooli lapsevanemaid, õpilasi ja vilistlasi ühendavalt organisatsioonilt. Český Krumlovis toetati korraldajad võimalusega plakateid ja flaiereid tasuta trükkida.

2. Sponsorite otsimine – raha kogumine Vaadake oma linnas või kodukohas ringi, alustades sõpradest, perest ja tuttavatest, kellel on oma ettevõte või kes toetavad mingisugust mittetulunduslikku tegevust. Nende toetus ei pea olema rahaline – see võib olla ka materjalide või teenuste vormis (nt tasuta koopiapaber, transport, suupisted). Teil tuleb rääkida paljude võimalike rahastajatega, kellest enamik ei pruugi teid aidata. See on tavaline ega ole märk läbikukkumisest. ° Teie kodukohas võib tegutseda mittetulundusühinguid, kes oleks huvitatud teie toetamisest. Näiteks Jindřichuv Hradeci õpilasfilmiklubi on algusest peale teinud koostööd noorteorganisatsiooniga StopTime, mis aitab klubil linastusteks plakateid teha ja külalisesinejatega seotud kulusid katta (sõidukulud ja väike kingitus).

Pidage meeles järgmisi rahastamise põhireegleid: •• teie eesmärk on võita enda poole inimesi, mitte raha. Teie eesmärk on anda kellelegi, kes teie klubist midagi ei tea, hästi sõnastatud, lühike ja selge kirjeldus sellest, mida te teete ja mis abi te ootate; •• teisi saab veenda vaid milleski, millesse te ise usute.

Kui kavatsete küsida toetust ettevõtetelt, konkreetsetelt inimestelt või avalikkuselt laiemalt, siis peaksite kõik tõenäolised või juba olemasolevad rahastajad reastama ühes tabelis, nagu allpool näha.

Näidistabel rahastajatest Kes?

Mis?

Kui palju?

Miks?

Kes vastutab?

Tähtaeg

Kas nad toetavad meid?

Kui palju?

XY printerid

Plakatite trükkimine

Teenused hinnaga 200 EUR

Toetab kooli tegevusi

Honza

12. jaanuar

Jah

120 EUR

Kool

Ruumide üürimine

Teenused väärtusega 120 EUR

Kooli juhtkond toetab õpilastegevusi

Jirka

5. veebruar

Jah

100 EUR

Jiří Novák

Annetus

40 EUR

Martina isa

Martina

15. veebruar

Ei

0

Enne rahastajaga kohtumist valmistage ette oma põhjendused.

•• Tutvustage lühidalt oma filmiklubi ja rääkige rahastajale selle eesmärgist ja tegevusest. Sõnastage oma jutt nii, et sellele ei kuluks rohkem kui 5 minutit. Püüdke ka rahastajas oma idee suhtes entusiasmi tekitada.

•• Rääkige rahastajale, mille jaoks te täpselt tema annetust kasutate.

•• Vastake kõigile küsimustele avatult ja ausalt.

•• Kui teil pole varasemat kogemust, siis harjutage kohtumist oma meeskonnaga või paluge mõnel lapsevanemal, õpetajal või sõbral mängida rahastaja rolli.

•• Ärge unustage kohtumise jaoks aega kinni panna.

•• Olge enesekindel, aga samal ajal viisakas. Austage oma vestluspartnerit.

Sõlmige igasuguse rahalise toetuse puhul annetusleping, mille peaks allkirjastama kooli ametlik esindaja. Filmiklubi ei ole juriidiline isik ja te ei saa klubi nimel seaduslikke lepinguid sõlmida.

Kui teil õnnestub abi leida (rahalist, materiaalset või muud), siis küsige toetajalt, kas ta tahab, et teda mainitakse (näiteks trükkides materjalidele tema firma logo). Kindlasti tänage toetajat! Ja ärge unustage talle pärast teada andmast, kuidas üritus läks ja kuidas tema annetust kasutati.

Toetuste taotlemine

Projektitoetusi on võimalik taotleda juhul, kui teie klubi juba tegutseb ja te planeerite oma tegevust pikemalt ette – te peate kirjutama projektitaotluse ja oma projekti hästi kirjeldama.

Grandid või toetused on raha, mida antakse konkreetseks tegevuseks. Neid jagatakse projektikonkursside kaudu.

Toetust võib jagada riigiasutus (riiklik või rahvusvaheline asutus) või eraannetajad (fondid ja MTÜ-d jagavad mõnikord nn mikrotoetusi). Ent enamik konkursse avalikustatakse pikalt enne lõpptähtaega ning toetusavalduste täitmine, nende läbivaatamine ja raha saamine (juhul kui projekt osutub valituks) võtab aega. Kogu protseduur kestab tavaliselt mitu kuud. Loomulikult leidub mõnikord ka kiiremaid konkursse.

Peate ära täitma rahataotluse, mis on enamasti etteantud formaadis, või teilt küsitakse põhiandmeid teie projekti kohta (teema, eesmärk, tegevus, eelarve, mõju hindamine). Lisainfot hea projektitaotluse kirjutamiseks leiate tavaliselt rahastaja kodulehelt.

Iga rahataotluse tingimustes on paika pandud, kes saab raha taotleda. Mõningatel juhtudel peab seda tegema kool, teinekord võib selleks olla ka noorterühmitus.

Boskovice õpilasfilmiklubi korraldajad kogusid raha külalisesineja sõidukulude katmiseks nii, et müüsid väikesi suupisteid temaatilises teetoas, mis tegutses terve päeva. Selle kohta saab lähemalt lugeda peatükist “Birma päev Boskovice Gümnaasiumis” (lk 26). Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasfilmiklubi kogus jooksvateks kuludeks raha, müües vanu mobiiltelefone, mille nad olid kokku kogunud mobiiltelefonide taaskasutamise üritusel.

Peatüki “Kuidas…” materjal pärineb järgmistest väljaannetest: ˇ rady, doporučení, zkušenosti. Človek ˇ v tísni, o.p.s., Praha 2007.

Olčáková, D.: Filmové kluby Jeden svet: ˇ v tísni, o.p.s., Praha 2010.

Various authors: Kdo jiný? Človek

Filmiklubide üritused Alljärgnevalt tutvustame erinevaid üritusi, mida meie rahvusvahelise filmiklubide võrgustiku liikmed Eestis, Tšehhis, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias on korraldanud. Nagu neist näidetest selgub, pole filmiklubide rolliks vaid filmide näitamine ja nende üle arutlemine. Noored õpivad märkama neid ümbritsevat maailma, korraldama seltskondlikke üritusi ja neis osalema. Noortel on võimalus aktiivselt oma kooli või kodulinna paremaks muuta.

Toome teieni igast riigist paar-kolm huvitavat näidet. Soovime tänada kõiki filmiklubisid, kes neid huvitavaid projekte välja mõtlesid, neid edukalt korraldasid ja oma kogemust meiega jagasid. Kindlasti inspireerivad nad teidki!

Tšehhi Tšehhis on noorte dokfilmiklubid tegutsenud 2003. aastast MTÜ People in Need projekti “Üks maailm koolides” raames.

Peagi hakkasid nad oma kogemusi ka teiste maadega jagama.

Klubide asutajateks on keskkoolinoored, kes tegelevad klubidega oma vabast ajast ja ka juhivad neid. Tuge ja nõustamist saavad nad projekti “Üks maailm koolides” koordineerijatelt. Õpilased on siiski need, kes kutsuvad kokku meeskonna, teevad kokkuleppeid kooli juhtkonnaga, valivad filmid, otsivad teema kohta lisainfot, korraldavad arutelusid ja kutsuvad huvitavaid külalisi. Enamasti kasutavad nad linastusteks koolimaja ja kooli tehnikat, aga linastusi korraldatakse ka ühiselamutes ja noortekeskustes. Filmid valitakse projekti “Üks maailm koolides” filmikogust, kus on üle 220 filmi.

Soovi korral võivad korraldajad kasutada lisamaterjale, mida saab projekti koordineerijatelt. Projektimeeskonna poole saab vajadusel alati pöörduda.

Kaks korda aastas korraldab “Üks maailm koolides” filmiklubiliikmete kokkusaamise, kus saab oma kogemusi jagada ja õppida, kuidas klubisid edukalt juhtida. Neil kohtumistel korraldatakse töötubasid, näidislinastusi ja arutelusid külaliste, filmitegijate ja ekspertidega. Klubide liikmed saavad osaleda ka iga-aastases filmikoolis või teistes noorteprojektides.

Tšehhis tegutseb 48 filmiklubi 28 linnas. Igal aastal korraldavad nad kokku enam kui 250 linastust. Tihti toimub ka suuremaid üritusi, näiteks filmiööd või õpilasfestivalid.

Birma päev Boskovice gümnaasiumis Teema: inimõigused, sõjaväelised diktatuurid 21. sajandil Filmiklubi/kool: Boskovice gümnaasium, Palackého nám 1, Boskovice Peakorraldajad: Pavlína Juračková ja Ondřej Štefanák ˇ Meeskonnaliikmeid: 2 Projekti kokkuvõte: Birma päeval näitas filmiklubi filmi “Birma VJ”, misjärel toimus arutelu Praha Birma Keskuse juhataja Sabe Soega. Linastusele eelnes teetuba, kus osalejad said osta teed ja suupisteid ning vaadata Birma-teemalisi plakateid ja fotosid. Ürituse reklaamimiseks riietusid korraldajad nagu Birma mungad ja mediteerisid vahetundide ajal kooli koridoris.

Projekti eesmärgid: •• teavitada klassi- ja koolikaaslasi elust ja olukorrast Birmas, informeerida neid selle piirkonna probleemidest; •• tutvustada birma kultuuri ja traditsioone; •• anda õpilastele võimalus kohtuda Birma päritolu inimesega.

Projekti kulg Korraldajad alustasid Birma päeva happening'iga, et teavitada õpilasi pärastlõunasest linastusest ja arutelust. Kooli jõudes riietusid mõlemad korraldajad enda tehtud rõivaisse, mis meenutasid Birma mungarüüsid, panid jalga sandaalid ning jalutasid koolis ringi. Vahetunni ajal mediteerisid nad kooli koridoris, taustaks meditatsioonimuusika. Teised õpilased said nendega kas ühineda või tutvuda ürituse flaieritega.

Peale selle levis terve päev filmiklubi ruumist mõnusat teearoomi, kuna korraldajad olid loonud sinna Birma teetoa.

Seinad kaunistati Birma lippude, fotode, plakatite ja flaieritega ning iga teetuppa siseneja sai osta suupisteid. Küpsiste, röstsaia või teega maiustades võisid nad samal ajal fotodelt ja plakatitelt Birma kohta uusi teadmisi saada. Teetuba pidasid nooremate klasside õpilased.

Päeva kulminatsioon oli filmi “Birma VJ” linastus ning elav arutelu Praha Birma Keskuse juhataja proua Sabe Soega, kes rääkis keskuse tegevusest ja vastas küsimustele, mis filmi või Birma kohta olid tekkinud.

Soovitused ning kitsaskohad Birma päeva eestvedajad soovivad kõigile niisuguse ürituse korraldajatele kannatlikkust, juhuks kui filmivaatajaid tuleb kohale vähem kui teetoa külastajaid. Teetuba täidab siiski igal juhul oma eesmärgi, sest kõik selle külastajad õpivad midagi Birma kohta tänu üles riputatud plakatitele ja fotodele.

Boskovice gümnaasiumis pidid korraldajad mõtlema ka sellele, kuidas katta ürituse korraldamise kulud. Seetõttu müüdi sümboolse hinna eest teetoa suupisteid ning saadud rahaga kaeti külalisesineja sõidukulud.

Kommentaarid Korraldaja Pavlína Juračková: “Meie jaoks oli terve see päev üks suur üllatus – inimeste reaktsioonid, ladus korraldustöö, meeldiv õhkkond. Kui te küsite, kas me korraldaksime midagi niisugust uuesti, on vastus: “JAH, kindlasti!”.”

Barbora, 17-aastane õpilane: “Energia, millega Pavlína ja Ondřej üritust reklaamisid, oli suurepärane.

Teetuba aitas meil Birma teemaõhtusse sisse elada ja oli peaaegu võimatu mitte märgata meie klassikaaslasi, kes Birma mungarüüdes mediteerisid.”

“Birma VJ” filmi on kommenteerima kutsutud Birmast pärit tudeng ning aktivist.

Daniela, 19-aastane õpilane: “Film jättis sügava mulje. Huvitav arutelu külalisega ja temaatiline teetuba. Tore!”

Õpetaja Lada Bažantová: “Enne seda pärastlõunat oli mul Birma tegelikkusest vaid pealiskaudne arusaam.

Hommikul köitsid mu tähelepanu erilisis rõivais korraldajad ning film ise pani mind mõtlema nii olukorra üle Birmas kui mujal. Tänu Sabe Soele sain rohkem teada Birma päritolu kaaskodanikest, kes on meie Černá Hora linnas varjupaiga leidnud. Soovin kõiki korraldajaid selle ürituse eest tänada.”

Esimene ja kolmas Teema: põlvkondade kohtumine ˇ Filmiklubi/kool: Václav Hlavatý gümnaasium, Podebradova 661, 440 62 Louny Peakorraldaja: Tereza Vágnerová Juhendaja: Kateřina Suchá Meeskonnaliikmeid: 3 Projekti kokkuvõte Filmiklubi korraldajad koostasid õpilastele ja vanematele inimestele programmi, mis keskendus Tšehhoslovakkia lähiajaloole, selleks et õhutada sel teemal põlvkondadevahelist arutelu. Kõigepealt näidati filmi “Ühe rahva kadunud hing – väärikuse kadu”. Sellele järgnes pooletunnine teatrietendus “Kui sulle lubataks taevast, siis võtaksid selle ju vastu?”, mida esitas teatritrupp Kolmas Iga. Lõpuks toimus elav arutelu näitlejatega, kes olid tegutsenud samal ajaperioodil, mida film käsitles.

Projekti eesmärgid: •• põlvkondadevaheline suhtlemine ja üksteiselt õppimine, põlvkondadevahelise dialoogi soodustamine; •• lähiajaloo mäletamine.

Projekti kulg Ürituse teemaks oli “Lood ebaõiglusest”. Dokfilmiklubi meeskonnal olid õhtu korraldamisel abiks oma kontaktid ja pikaajaline koostöö Louny raamatukoguga. Üritus keskendus Tšehhoslovakkia lähiajaloole, täpsemalt 1950ndatele aastatele. Korraldajad valisid näitamiseks filmi “Väärikuse kadu” seeriast “Ühe rahva kadunud hing”. Nad palusid teatritrupil Kolmas Iga esitada näidend “Kui sulle lubataks taevast, siis võtaksid selle ju vastu?”, mis kajastab elu 20. sajandi teisel poolel. See seostub filmiga seeläbi, et vaatleb totalitarismi tõusu Tšehhoslovakkias. Filmilinastusele ja näidendile järgnes arutelu näitlejatega, kes tol perioodil elasid ja tegutsesid.

Soovitused ning kitsaskohad Osalejatele meeldib, kui pakutakse suupisteid, aga vesi on lausa kohustuslik. Kui arutelul osaleb palju inimesi, võib tekkida probleeme. Meie palkasime selle ennetamiseks kogenud moderaatori.

Kommentaarid

Filmiklubi korraldaja Tereza Vágnerová: “Vanem generatsioon saab minu ja mu eakaaslastega oma kogemusi jagada, samas kui ka mina saan neid mõjutada, selgitades oma vaatenurka, mis on teistsugune ja ajaloosündmustest vähem mõjutatud, kuna ma sündisin ja kasvasin vabal maal.”

Filmijärgsed küsimused ja arutelud panevad kaasamõtlema.

Filmiõhtu Teema: maailma poliitilised süsteemid Filmiklubi/kool: ˇ Františka Křižíka 860 Pierre de Coubertini gümnaasium, Tábor, Námestí Tábori eragümnaasium, Zavadilská 2472, 390 02 Tábor Peakorraldajad: Karolína Camrdová, Martina Kovandová Meeskonnaliikmeid: 3 Projekti kokkuvõte Kahe filmiklubi korraldajad ühendasid oma jõud ning korraldasid ühise filmiõhtu, teemaks ebademokraatlikud poliitilised süsteemid. Nad näitasid kolme filmi, millele järgnes arutelu huvitavate külalisesinejatega.

Projekti eesmärgid: •• korraldada Tábori õpilastele ja elanikele kultuuriüritusi; julgustada neid aktiivselt osalema; pakkuda vaba aja veetmise alternatiivi telerivaatamisele ja internetis surfamisele; •• meenutada meie totalitaristlikku lähiajalugu ja näidata, et isegi 21. sajandil eksisteerib maailmas demokraatiakaugeid poliitilisi süsteeme.

Projekti kulg Ettevalmistused algasid kuu aega enne filmiõhtut. Korraldajad valisid teemaks ebademokraatlikud poliitilised süsteemid maailmas ja Tšehhoslovakkia ajaloos. Kõik valitud dokfilmid olid kuidagi Tábori elanikega seotud, mistõttu sai kohalikke ka linastusele kutsuda. Üritus toimus Bernard Bolzano põhikoolis. Õhtu algul tervitasid korraldajad publikut ja andsid ülevaate programmist. Enne iga filmi tutvustasid nad teemat ja külalisesinejat. Filmile järgnesid arutelu külalisega ja vaheaeg, mille jooksul pakuti suupisteid ning vaatajad said muljeid vahetada. Pärast filmi “Birma salajane sõda” toimus arutelu Lucie Kundraga MTÜ-st People in Need. Filmile “Hitler, Stalin ja mina” järgnes arutelu Hana Jančíkovága Hadasa ühendusest ning filmi “Dr Horáková juhtum” järel kohtuti Jiří Krausiga Poliitvangide Ühendusest.

Filmiõhtul ja arutelul osales 40 inimest. Mõlemad dokfilmiklubid plaanivad seda edukat üritust korrata.

Soovitused ning kitsaskohad Korraldajad soovitavad ettevalmistuste olulisust mitte alahinnata. Enne linastust tuleb filmid kindlasti üle vaadata, õhtu kava planeerida ja veenduda, et kõik DVD-d töötavad korralikult. Samuti on tähtis kogu vajalik tehnika üle kontrollida. Korraldajad soovitavad koostada ka külalisesinejate varunimekirja. Kuigi üks külalisesinejatest ei saanud tulla, leiti talle tänu varunimekirjale (kus ka kontaktinfo) kiiresti asendaja. Mõistlik on kokku leppida eriline märguanne, mille järgi korraldajad ja külaline üksteist ära tunnevad, kui viimane juhtumisi hiljaks jääb. Ja igaks juhuks võiks varuda mõned lisatoolid, juhul kui linastusele saabub arvatust rohkem inimesi.

Kommentaarid

Filmiklubi korraldaja Karolína Camrdová: “Meie arvates läks üritus edukalt. Tundsime end hästi, sest olime enne linastust põhjalikke ettevalmistusi ja märkmeid teinud. Hindasime külaliste soovi panustada ning publiku suhtlusvalmidust ja avatust. Aga suurimat rõõmu valmistas meile erinevas vanuses publik ning nende suurepärased kommentaarid ja tähelepanekud.”

Filmiklubi korraldaja Martina Kovandová: “Ärge üldse kartke midagi sellist korraldada.

See on seda väärt. Ma loodan, et te tunnete sellest samasugust rõõmu kui mina.”

Dokfilmiklubide ühislinastused on heaks võimaluseks külastada teisi koole ning leida uusi tutvusi.

Eesti Eestis koordineerib õpilasfilmiklubide tegevust MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus. Esimeste filmiklubidega alustasid noored 2008. aastal.

Filmiklubisid on erinevaid, alates õpilasrühmadest, mida juhivad aktiivsed liidrivõimetega noored, kuni klubideni, mille alustamise idee on tulnud hoopis õpetajalt või filmitegijatelt või aktivsitidelt. Filmiklubid tegutsevad koolides ja noortekeskustes, õpilasühendustes ja erakondade noorteühendustes. Samuti korraldavad linastusi mittetulundusühingute noored aktivistid. Peale filmilinastuste osalevad filmiklubide korraldajad paljudel kohalikel üritustel, näiteks Maailmapäeval, simulatsioonidel või suvelaagrites.

Eestis oli 2013. aasta alguses 20 dokfilmiklubi, mis korraldavad aastas üle saja filmilinastuse.

Banaanipäev Teema: sotsiaalselt vastutustundlik tarbimine, üleilmastumine Filmiklubi/kool: filmiklubi Suletud Uks, Soldino gümnaasium, Tallinna mnt 40, 21006 Narva Peakorraldaja: Sofia Bolšakova Meeskonnaliikmeid: 25 Projekti kokkuvõte Filmiklubi korraldas Banaanipäeva teadliku tarbimise teemadel. Korraldajate kavatsus oli levitada oma klassikaaslaste seas naljakate puuviljade ja põneva tegevuse abil keskkonnateadlikke ja sotsiaalselt vastutustundlikke sõnumeid.

Hommik algas kooliraadio saadetega, kus räägiti banaanidest: banaanitüüpidest, tootmisest, kaubandusest jne. Päeva jooksul korraldati erinevas vanuses õpilastele töötubasid, võistlusi, mänge ja ümberriietumisi. Päeva keskel näidati filmi “Banana Split” ning lõpuks toimus koolibändi kontsert.

Projekti eesmärgid: •• tutvustada banaanikasvatuse keskkondlikke ja sotsiaalseid tahke: selle magusa puuvilja varjus on suur keeruline maailm ja pikk kibe teekond; •• panna õpilased mõtlema oma tarbimisele, banaani hinnale ja vastutustundlikule tarbimisele.

Projekti kulg Esmalt broneerisid filmiklubi korraldajad koolikalendris päeva, mil oma üritust läbi viia. Siis korraldasid nad ajurünnaku leidmaks projektipäevale lõplik teema ja fookus. Eesmärgiks oli kombineerida filmilinastusega muid tegevusi. Filmiks valiti “Banana Split” ja nii tuligi mängu projektipäeva peategelane – banaan. Seejärel hakkasid korraldajad banaani teemat teiste huvitavate ideede ja tegevustega siduma, et sedakaudu oma klassikaaslastele tähtsat keskkonnateadlikku ja sotsiaalset sõnumit edastada. Nende ideed olid väga mängulised, mistõttu nautisid üritusel osalemist nii õpetajad kui õpilased. Üritust aitasid korraldada 25 inimest. Viis neist olid meeskonnajuhid, kes juhtisid viit erinevat meeskonda. Iga meeskonna vastutada olid talle määratud kohustused ja tegevused.

Projektipäev algas kooliraadios banaaniteemaliste saadetega, kus räägiti banaanitüüpidest, tootmisest, kaubandusest jne. Vahetundide ajal said õpilased osaleda paljudes mängudes ja ümberriietumistes, mis toimusid üle kooli. Kõik tegevused olid seotud banaanide, toidu ja kollase värviga. Sel päeval soovitati kanda ka kollaseid riideid. Toimusid töötoad, kus õpetati toiduvalmistamist, kasutades õiglase kaubanduse banaane, ning viidi läbi ka “õiglase” toidu degusteerimine. Päeva keskel näidati filmi “Banana Split”. Suurimat huvi tekitas võistlus “Kooli suurima banaani leidmine”.

Eelnevalt paluti õpilastel kaasa tuua kõige suurem banaan, mida neil kohalikest poodidest leida õnnestub. Banaanid mõõdeti üle ja võitja sai auhinna. Igaüks sai oma banaaniga pilti teha – kas koos õpilasega, kes kandis kõige naljakamat banaanikostüümi, või maalitud pildi taustal. Päeva lõpetas koolibändi kontsert.

Korraldajad valisid selleks päevaks meelelahutuslikud mängud ja võistlused, mis noortele huvi pakuksid. Filmilinastus ja õiglase kaubanduse töötoad lisasid üritusele tõsisemaid sotsiaalseid teemasid, mida muidu olnuks raske noorele publikule tutvustada. Dokumentaalfilm oli inspireeriv.

Soovitused ja kitsaskohad Korraldajad soovitavad enne üritust kindlasti veenduda, et tehnika ikka täiesti töökorras on.

Kommentaarid Filmiklubi korraldaja Sofia Bolšakova: “Idee ise oli väga naljakas ja seetõttu ka populaarne. Korraldamine oli lihtne, kuna kohale tuli palju inimesi. Minus tekitas kõige rohkem ärevust filmilinastus. See oli meie klubi esimene kooliüritus ja ma kartsin, et see ei tule hästi välja. Kuigi kõik laabus, soovitan võtta piisavalt aega ja tehnikat eelnevalt katsetada. Lõppude lõpuks oli atmosfäär siiski nii meeldiv, et isegi kui pisiviperusi oleks ette tulnud, poleks keegi seda märganud. Soovitan proovida!”

Docfest 2011

Vahel on tõsise sõnumi edastamiseks parim viis väike huumor. Tarbimisteadlikkust tõstev Banaanipäev Soldino Gümnaasiumis.

Teema: vastutustundlik tarbimine Filmiklubi/kool: filmiklubi Horisont, Keila kool, Ehitajate tee 1, Keila 76606, Harjumaa Peakorraldaja: Liisa Nurmela Juhendaja: Kai Kulbok Meeskonnaliikmeid: 7 Projekti kokkuvõte Õpilased korraldasid dokfilmifestivali, mis toimus koolis esmaspäevast neljapäevani. Festivali ajal näitasid nad pikemate vaheaegade ajal lühikesi dokfilme. Neljapäeval, mil peeti ühtlasi maailma toidupäeva, olid linastused osa väikesest kampaaniast, mille eesmärgiks oli teavitada õpilasi toiduainetööstuses toimuvast. Selleks puhuks näitasid korraldajad filmi “Food, Inc.”, mis räägib Ameerika toiduainetööstusest. Festival kulmineerus suure vabalavašõuga, kus astus üles palju erinevaid esinejaid.

Projekti eesmärgid: •• tutvustada õpilastele mitmesuguseid huvitavaid teemasid; •• kaasata aktiivsemalt õpilasi, kes on tavaliselt vaid passiivsed külalised; •• näidata uutele vaatajatele dokfilme; •• julgustada kohtumisi inimeste vahel, kes tavaliselt üksteisest koolis mööda käivad ega vestle omavahel.

Projekti kulg Kui koolis toimus sotsiaalse tegutsemise kuu, julgustasid õpetajad õpilasi oma projekte välja mõtlema ja neid ka teoks tegema. Filmiklubi korraldajad alustasid ideega vabalavašõust, mis lisanduks filmilinastustele. Nii tekkis mõte korraldada vahetunnifestival, mis kasvas lõpuks neljapäevaseks festivaliks.

Kogu ürituse planeeris klubiline Liisa, kes valmistas ette programmi, tellis filmid, kutsus külalised, korraldas ruumid ja reklaami. Ta organiseeris ka mõned linastused. Kuna tegu oli siiski suure ettevõtmisega, pani ta kokku ka seitsmeliikmelise korraldusmeeskonna inimestest, kes olid varasemaid linastusi regulaarselt külastanud ja soovisid rohkem panustada. Nemad valmistasid ja riputasid üles plakatid, ostsid külalistele suupisteid ja korraldasid erinevaid linastusi.

Klubi toetas ka kooli huvijuht, kes aitas leida raha ja korraldada tegevusi. Filmiklubi koordinaator aitas valida külalisesinejad.

Korraldajad sidusid festivali ka teiste sündmustega, mis koolis tol nädalal toimusid. Näiteks ülemaailmsel toidupäeval näidati toiduga seonduvaid filme (nt “Food, Inc.” Ameerika toiduainetööstusest). Mõned linastused nimetati n-ö filmilõunateks, mille ajal vaatajad oma toitu jagasid. Teisel päeval oli külalisesinejaks keenialane, kes rääkis haridusest Sahara-taguses Aafrikas. Üks festivali õnnestumisi oli suur huvi igas vanuses õpilaste poolt: osalejaid oli 5. kuni 12. klassini.

Soovitused ja kitsaskohad Linastused vahetundide ajal on hea viis uuele publikule filme näidata. Filmid, mida vahetunnis näidatakse, on lühikesed ja igaüks leiab endale midagi huvitavat. Samuti on see hea võimalus neile, kes pärast kooli toimuvatele linastustele tulla ei saa. Filmijärgsed arutelud võivad inimesi kokku viia.

Korraldaja Liisa Nurmela: “Esialgu oli raske sobivaid filme leida, sest neid on lihtsalt nii palju. Oluline on näidata häid filme – siis tulevad vaatajad ka tulevikus tagasi. Ma soovitan festivali kombineerida teiste teemapäevade või üritustega, mis koolis toimuvad.

Samuti on tähtis mõelda sellele, kuidas mõnd teemat publikule esitleda. Vaadake filmid kindlasti enne ise läbi, siis saate inimestele filme soovitada vastavalt sellele, mis teemad neid huvitavad.”

Publiku kommentaarid Huvijuht Kai Kulbok: “See, mida ma nägin, meeldis mulle väga. Meie koolis on linastuste jaoks suurepärased võimalused ja vahendid. Ma leian, et peaksime seda kindlasti jätkama.”

12. klassi õpilane Liis Horn: “See oli suurepärane – meelt lahutav, aga ka silmaringi avardav. Sellest peaks saama traditsioon. Ma olen kindel, et iga kord tuleks aina rohkem publikut!”

12. klassi õpilane Lauri Luke: “See on just täpselt selline asi, mida koolid peaks õpilastele pakkuma. Väga kasulik ja hariv.”

Stend Valga Gümnaasiumi projektist Jalajäljed.

Jalajäljed Teema: keskkond, jätkusuutlik areng Filmiklubi/kool: Valga gümnaasium, Vabaduse 13, Valga Peakorraldaja: Jaan Juurikas Juhendaja: Pille Juurikas (infojuht), Jaan Uudelt (ajalooõpetaja), Maimu Vismann (huvijuht) Meeskonnaliikmeid: 7 Projekti kokkuvõte Filmiklubi projekt keskendus keskkonnale. Teavituskampaania käigus riputati kooli üles teavitusplakateid, milleni viisid paberist jalajäljed. Teavituskampaaniale järgnes keskkonnateemalise filmi linastus. Päeva lõpetas taaskasutamise töötuba.

Eesmärgid: •• rääkida üksikisiku mõjust kliimasoojenemisele; •• kajastada positiivseid ja negatiivseid arvamusi ja tegevusi; •• tõsta õpilaste teadlikkust ümbritsevast keskkonnast ja teadvustada probleeme, mis võivad tulevikus meie elule mõju avaldada (õhusaaste, ületarbimine jne); •• teavitada õpilasi Maa ökosüsteemide probleemidest.

Projekti kulg Idee korraldada projektipäev keskkonnateemal tuli filmiklubi korraldajalt Jaan Juurikalt, kelle eesmärk oli muuta inimeste mõtteviisi ja suhtumist igapäevastesse tarbeasjadesse, prügisse ja reisimisse.

Projektipäeva pealkiri oli “Ole keskkonna sõber” ning see koosnes kolmest osast. Esimene osa oli teavituskampaania. Õpilased valmistasid kaht tüüpi plakateid ning riputasid need kooli seintele. Ühed plakatid kajastasid probleeme ja asju, mis kahjustavad keskkonda; teised tutvustasid aga tegevusi, millega igaüks meie elu siin planeedil paremaks saab muuta. Plakatiteni viisid põrandale kleebitud jalajäljed, mis olid välja lõigatud kas musta või rohelist värvi paberist, vastavalt sellele, kumba tüüpi plakatini need viisid. Kui need ebatavalised “dekoratsioonid” hommikuks põrandatele olid ilmunud, tärkas kaasõpilastes loomulikult huvi. Paljud hakkasid mööda jalajälgi käima, et teada saada, kuhu need välja jõuavad.

Projektipäeva teine osa oli pärastlõunal toimunud dokfilmilinastus 10.–12. klassidele. Ligikaudu 60 õpilast vaatas John Websteri filmi “Katastroofi retseptid”, mis vaatleb perekonda, kes otsustab elada terve aasta ilma naftast tehtud toodeteta. Film jättis paljudele õpilastele sügava mulje ning muutis nende seisukohti. Filmile järgnenud taaskasutuse töötuba õpetas vanadest asjadest midagi uut valmistama. Õpilased osalesid aktiivselt meeskonnatöös ning avastasid, et taaskasutada on tore. Ürituse korraldasid ja viisid läbi neli korraldusmeeskonna liiget. Teised õpilased aitasid neid plakatite, jalajälgede jms valmistamisel. Õpetajad aitasid plakatite jaoks ideid välja mõelda ning õpilased nautisid kooli dekoreerimist ja tavapärase keskkonna muutmist. Üritus hoiti selle alguseni salajas, et see oleks üllatus. Prügikorjamisest teatati siiski kaks nädalat ette. Koolidirektori luba oli lihtne saada, sest selliseid üritusi toimub koolis pidevalt.

Soovitused ja kitsaskohad Ärge kartke teisi õpilasi ja õpetajaid kaasata. Me soovitame kavandada üritust interaktiivsena ja kaasata teisi üritusse juba planeerimise ajal. Ärge kartke huvitavaid mõtteid. Õpetajad saavad aidata teil oma plaane ellu viia.

Kommentaarid Filmiklubi korraldaja Jaan Juurikas: “Selleks et seda projekti õpilaste jaoks huvitavamaks ja interaktiivsemaks teha, oli vaja neid erinevatesse tegevustesse kaasata, selle asemel et lihtsalt filmi näidata. Õpilaste kaasamiseks on mitmeid võimalusi. Meie ürituseks tegid nad plakateid, aitasid neid üles riputada ja osalesid töötoas. Oluline on köita nii õpilasi kui õpetajaid.”

Ka prahti võib armastada. Prahiteemaline töötuba peale filmilinastust Valga Gümnaasiumis.

Poola Poolas korraldab projekti “Üks maailm” filmiklubide tegevust maailmahariduskeskus, mis kuulub Kodanikuhariduse Keskuse alla. Peamiselt keskendutakse inimõigustele globaalses kontekstis. Valitud dokfilmide eesmärk on aidata noortel mõista arenguriikide ja arenenud riikide suhteid ning nende suhete tähendust, muu hulgas ka seda, kuidas need mõjutavad inimeste elusid kogu maailmas.

Poolas on praegu 35 filmiklubi, igaühes 10–25 liiget.

Poola koolides on filmiklubid tegutsenud 2008. aastast. Kõiki klubisid juhendavad õpetajad, kes on klubide koordineerijad. Klubid käivitatakse sissejuhatava õpitoaga, misjärel korraldavad ja modereerivad linastusi õpilased ise. Kõik toimub koolis ja ka enamik linastusi toimub kooli ajal. Vaid mõned klubid tegutsevad ka koolist vabal ajal.

Poola haridussüsteemi nõudmiste kohaselt on klubide töö organiseeritud aastapikkuste projektidena. Kodanikuhariduse Keskus toetab klubide tööd töötubade, veebipõhiste materjalide ja tegevuslehtedega. Kogu aasta tegevuse – filmide vaatamise ja enda harimise – võtab tavaliselt kokku mõni üritus, mille eesmärgiks on maailma positiivseid muutusi tuua.

Dwójka Teema: õiglane kaubandus, tervis Filmiklubi/kool: filmiklubi Dwójka, 2. gümnaasium, ul. Sudecka 53, 58-500 Jelenia Góra Juhendaja: Barbara Marszałek-Szurek Meeskonnaliikmeid: 25 Kokkuvõte Dwójka filmiklubi keskendub õiglase kaubanduse ja tervise teemadele ning üritab oma tegevusse kaasata ka kohalikku kogukonda. Eelmisel aastal toimunud tervise- ja elustiilimessi ajal korraldasid filmiklubi liikmed koolis samateemalise ürituse. Nad avasid infoletid ja korraldasid töötubasid, kutsudes sinna õpilasi kolmest ümbruskonna põhikoolist. Ürituse korraldasid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos. Nende eesmärgiks oli peatada ebatervisliku toidu ostmine koolis asuvatest müügiautomaatidest. Klubi üritab oma tegevusse kaasata ka kohalikke meediaväljaandeid: raadiojaamu, veebi- ja ajalehti.

Projekti eesmärgid: •• propageerida õpilaste seas tervislikku toitumist ja vähendada ebatervisliku toidu ostmist müügiautomaatidest; •• tõsta õpilaste ja avalikkuse teadlikkust üleilmsetest teemadest ja õiglasest kaubandusest.

Projekti kulg Kohaliku tervise- ja elustiilimessi ajal organiseerisid klubiliikmed koolis samateemalise ürituse. See oli osa ühisettevõtmisest, mille sihiks oli vähendada ebatervisliku toidu ostmist kooli müügiautomaatidest. Idee tekkis õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate ühises arutelus ebatervislike söömisharjumuste üle. Müügiautomaate leidub Poolas peaaegu igas koolis ning tihti eelistavad õpilased šokolaadi ja magusat limonaadi kodus tehtud võileibadele või puuviljadele.

Kuna kool asub väikelinnas, tahtsid korraldajad tõmmata tähelepanu ka toidu teemale laiemalt ja julgustada osalejaid mõtlema toidu tootmise, tootjate vastutustundlikkuse ja töötajate õiguste teemadele. Üritusel olid ka infoletid ja töötoad, kuhu kutsuti õpilasi kolmest ümberkaudsest põhikoolist. Peale selle avasid õpilased kooli võimlas kolm müügiletti. Ühes pakuti õiglase kaubanduse teed, kohvi ja suupisteid, teises orgaanilist ja kolmandas kohalikku toitu. Korraldajad valmistasid plakateid ja pidasid õiglase kaubanduse töötoa, kus räägiti selle olulisusest ja põhimõtetest. Töötuba keskendus eetilistele ja tervislikele alternatiividele, mida võiks eelistada müügiautomaatide ebatervislikule toidule. Töötoas osalesid laata külastanud põhikooli õpilased ja täiskasvanud. Seda reklaamiti ise meisterdatud flaierite, brošüüride ja märkidega, mida õpilased möödujatele jagasid. Kõik müügilettide külastajad kutsuti vaatama ka esitlust tervislikust toidust. Üritusest tegi kokkuvõtte kohaliku veebiportaali Nowiny Jeleniogórskie intervjuu klubiliikmetega. Ka teistel veebilehtedel ilmusid artiklid õiglasest kaubandusest ning raadio Muziczne Jelenia Góra tegi väikse sündmusloo.

Soovitused ja kitsaskohad Meediaga suheldes looge alati isiklikud suhted ja püüdke jätta hea esmamulje. Meie külastasime kooliaasta alguses kõiki kohalikke ajalehti ja raadiojaamu. Pidime neid veenma, et oleme väga huvitatud pikaajalisest koostööst. Me arutasime koostöö üldplaani ning lubasime saata neile avaldamiseks infot ja materjali. Ajakirjanikud vajavad huvitavat infot, aga see peab olema selline, mis tekitab ajakirjanikes kindluse, et nad valdavad teemat piisavalt ega avalda kontrollimata fakte.

Kommentaarid Saksa keele õpetaja Barbara Marszałek-Szurek: “Mitmest meie kooli õpilasest on saanud sellised liidrid, kes suudavad ka teisi kaasa tõmmata. On tore näha, kuidas nad üha enesekindlamaks muutuvad. Mõned neist lõpetavad sel aastal, aga nad ütlevad juba praegu, et teevad kõik kooli filmiklubi tegevuse jätkumiseks.”

Filmiklubi direktor Natasza Korneluk, 15-aastane: “Me tahtsime oma klassikaaslasi informeerida, et õiglase kaubanduse tooteid saab osta isegi meie linnas. Ehkki need on veidi kallimad, saame olla kindlad, et nende tootmisel pole kedagi halvasti koheldud. Me üritame õpetada austust nende inimeste vastu, kes toodavad asju, mida me kasutame.”

Meediaga suhtlemine vajab läbimõeldud tegutsemist ja head meeskonda. Filmiklubi Dwójka liikmed.

“Üks maailm” meie koolis Teema: inimõigused, eriti naiste ja laste õigused Filmiklubi/kool: Powiatowy Zespół Szkół nr 1 (Piirkonnakoolide Meeskond nr 1), Ul. Wojska Polskiego 17, 55-100 Trzebnica Õpetajad: Monika Komisarczyk, Łukasz Migniewicz Meeskonnaliikmeid: 30 (töötavad viies grupis, mis keskenduvad erinevatele teemadele) Kokkuvõte Klubiliikmed tõstavad teadlikkust üleilmsetest sõltuvussuhetest seoses inimõigustega. Teavitusviisidena kasutavad nad omaealiste õpetamist, blogisid ja dokfilme. Siiani on klubi suurimaks ürituseks maailmahariduse päev 2011. aasta novembris, kui oma klassikaaslastele korraldati erinevaid töötubasid.

Projekti eesmärgid: •• tõsta teadlikkust inimõigustest; •• luua sõbralik atmosfäär, mis suurendab meeskonnatunnet ja koostööd; •• parandada IT- ja suhtlusoskusi.

Projekti kulg Trzebnicas asuv klubi töötab nii kooli ajal kui pärast kooli. Klubiliikmed mõtlesid välja pikaajalise projekti, mille eesmärk on tõsta teadlikkust üleilmsetest sõltuvussuhetest seoses inimõigustega. Kord kuus kohtuvad õpilased pärast kooli. Nad töötavad viies grupis ja iga grupp keskendub projekti teemale erinevast vaatenurgast: naiste õigused, laste õigused, töötajate õigused, õiglane kaubandus, kliimamuutused ja õigus veele.

Grupitöö tulemused ja uurimused avaldatakse blogis, Facebookis ja koolimeedias. Filmiklubi liikmed uuendavad koolistendil regulaarselt inimõigusi puudutavat teavet, kirjutavad artikleid kahele koolilehele (Zakolandia ja Ogólniak), blogivad, kirjutavad kohalikule lehele (Kurier Trzebnicky) ja kohaliku omavalitsuse veebilehele, korraldavad kampaaniat “Kaev Sudaani tarbeks” ning juhivad koolikaaslastele mõeldud töötubasid.

Selle projekti suurim üritus oli maailmahariduse nädal, kui filmiklubi korraldajad mõtlesid välja ja organiseerisid klassikaaslastele rea töötubasid. Kõik meeskonnad valmistasid ette ühe tegevuse, mis nende teemaga seostus. Õpilased said rakendada meetodeid, mida nad olid õppinud Kodanikuhariduse Keskuse ja Amnesty Internationali noorte liidrite töötubades. Terve nädala jooksul toimusid töötoad kooli ühes klassiruumis, mida kaunistasid klubi plakatid, pildid jms.

Klubi liikmed kohtuvad iga viie nädala tagant, et hinnata oma tööd ning planeerida järgmisi samme. Kõik liikmed on esimese aasta õpilased, mistõttu on üheks projekti eesmärgiks kasutada meeskonnatööd kui vahendit meeskonnatunde ja suhtlemisoskuste tugevdamiseks.

Kust leida meie blogisid? Õigus veele: http://pzs1.blogspot.com/ Laste õigused: http://prawadziecka.cba.pl/ Kliimamuutused: http://zmianyklimatyczne.blogspot.com/ Õiglane kaubandus: http://fairtradepzs1.blogspot.com/ Naiste õigused: http://prawa-czlowieka.manifo.com Soovitused ja kitsaskohad Kõik meeskonna liikmed peaksid kindlasti tundma, et nende panus on oluline, et nad töötavad ühise eesmärgi nimel ja saavad üksteisega arvestada. Seepärast on tähtis, et nii õpilased kui õpetajad kohtuksid regulaarselt kõigi meeskonna liikmetega hindamaks oma tegevust. Need kohtumised peaksid toimuma mugavas keskkonnas, kus saab end turvaliselt tunda ja rääkida avameelselt nii oma tunnetest kui raskustest. Me soovitame lõpetada iga kohtumine mõtetega sellest, kuidas oma tööd paremini korraldada.

Kommentaarid

Filmiklubi korraldaja Zuzanna Bursztynowicz, 14-aastane: “Meie projekt annab hea võimaluse õppida asju, mis on elus tähtsad. Me õpime koostööd tegema, infot otsima ja artikleid kirjutama. Filmid ja töötoad aitavad mul ümbritsevat maailma mõista. Ma olen muutunud vastutustundlikumaks ja loomingulisemaks. Peale selle oleme saanud headeks sõpradeks.”

Filmiklubi korraldaja Magdalena Kwasek, 14-aastane: “Mina tegutsen kliimamuutuste grupis. Meil on Facebooki lehekülg, kus avaldame oma kommentaare, ettekandeid ja arvamusi. Me tahame, et inimesed teaksid kliimamuutustest rohkem. Selles projektis osalemine võimaldab meil ennast väljendada. See julgustab meid rohkem õppima ja otsima uusimat infot kliimaga seotud protsesside ja seaduste kohta. Ühtlasi saame inglis- või saksakeelseid tekste tõlkides oma keeleoskust parandada.”

Filmiklubi korraldaja Lilia Lech, 13-aastane: “Meie kooli “Üks maailm” on nii huvitav! Ma saan teada, mis toimub teistel mandritel, mis on minu roll maailmas ning kuidas ma saan maailma teiste jaoks paremaks muuta. Dokfilmide vaatamine on suurepärane viis näitamaks meile, noortele, maailma eri paigus elavate inimeste elusid. Kuulusin gruppi, mis keskendus laste õigustele, ja õppisin sellest palju. Varem polnud ma isegi kindel, mis need laste õigused on ja kuidas või miks neid rikutakse. Ilma selle projektita ei teaks ma seda siiani. Ma olen väga õnnelik, et kuulun dokfilmiklubisse.”

Filmiklubi korraldaja Szymon Stempowski, 12-aastane: “Olen klubi tegutsemisaja jooksul hakanud kaasinimestega rohkem arvestama: nii oma klassikaaslastega kui ka arenguriikide inimestega.

Ma püüan olla loominguline ja leida võimalikke lahendusi. Ma osalen praegu selle grupi töös, mis vastutab kampaania “Kaev Sudaani tarbeks” eest.”

Keele- ja sotsiaalteaduste õpetaja Monika Komisarczyk: “Olen inimõiguste ja üleilmsete teemadega enam kui aasta tegelenud. Mulle meeldib väga see mõte, et õpilased vastutavad õppimisprotsessi eest ise. Ma julgustan neid jagama oma avastusi uute infokanalite abil: avaldama oma uurimistöid internetis või blogima.

Tõhusad meetodid on ka omaealiste õpetamine ja õpilaste organiseeritud töötoad. Oleme nende üle uhked. Meie koolis pole nii noored õpilased varem liidrirolli võtnudki, aga nüüd korraldavad nad koolikaaslastele töötubasid. Kuigi need töömeetodid nõuavad, et süveneksin veel enam ja oleksin õpilastega pidevas kontaktis – nii koolis kui internetis –, on see seda väärt. Ma näen tulemusi. Ma olen rahul ja õnnelik, et meil on koolis uued liidrid tekkinud.”

Filmihuvi ühendab. Powiatowy Zespół Szkół nr 1 dokfilmiklubi/sõpruskond.

Ajaloo- ja sotsiaalteaduste õpetaja Łukasz Migniewicz: “Klubiliikmete vahel on tugev side.

Nad meeldivad üksteisele ja õpivad, kuidas koos töötada ja üksteist toetada. See on oluline just praegusel ajal, mil individualismis nähakse suurt väärtust. Nad ei õpi ainult maailma kohta, vaid ka – ja see on olulisemgi – teisi austama.”

Rumeenia Projekti “Üks maailm” filmiklubid on haridusvaldkonnas ORICUM-i kõige tähtsamad projektid. Klubide eesmärk on kasutada keskkoolides audiovisuaalset tehnikat mitteametlikus õppeprotsessis. Teine eesmärk on suurendada keskkooliõpilaste ja õpetajate teadlikkust üleilmsetest teemadest ja inimõigustest ning seeläbi Rumeenia koolides uusi aruteluteemasid tutvustada. Dokfilme – mis on mitteametliku hariduse väärtuslikud tööriistad – kasutatakse Rumeenia koolides harva. Filmiklubide kaudu saavad Rumeenia noored teada sotsiaalpoliitilistest probleemidest, muutudes samal ajal ka ise teadlikumaks ja hoolivamaks. See projekt harib ja suunab noori inimõiguste vallas.

ORICUM käivitab viieliikmelised keskkoolinoorte meeskonnad, mille üks liige võtab vastutuse filmiklubi koordineerida.

Kord kuus korraldavad õpilased dokfilmilinastuse, kasutades selleks maailmaharidus- ja inimõigusteemaliste filmide kogu. Linastusele järgneb arutelu külalistega. Õpilased korraldavad kõik ise: valivad filmi, teevad teema taustauuringu, võtavad ühendust külalistega ja reklaamivad linastust koolikaaslastele.

Alates 2009. aasta maikuust on asutatud 25 aktiivset filmiklubi, mis tegutsevad 13 Rumeenia linnas.

Linastused noorematele õpilastele Teema: keskkond, kliimasoojenemine Filmiklubi/kool: Costache Negruzzi rahvakolledž, 4 Toma Cozma, Iasi Peakorraldaja: Ioana Andrei Meeskonnaliikmeid: 8 Projekti kokkuvõte Filmiklubi korraldas noorematele koolikaaslastele kaks linastust, millele järgnesid keskkonnateemalised arutelud. Nad kaasasid õpilasi ka käimasolevasse GREEN projekti.

Projekti eesmärgid: •• tõsta teadlikkust keskkonnateemadest; •• tutvustada õpilastele kliimasoojenemise probleemi ja pakkuda võimalust osaleda selleteemalistes aktsioonides.

Projekti kulg Filmiklubi liikmed korraldasid koos põhikooli õpetajatega kaks linastust oma noorematele koolikaaslastele. Koostöös geograafiaõpetajaga valisid nad kaks lühikest keskkonnateemalist dokfilmi, mis sobivad noorematele vaatajatele: “Silent Snow” ja “Varmints”.

Filmid on suurepärane viis alustamaks nooremate õpilastega arutelu kliimasoojenemisest ja sellest, kuidas see meie elusid mõjutab. Filmilinastus oli seotud koolides läbi viidava GREEN projektiga. Tänu linastustele ja aruteludele said õpilased teada, kuidas ka ise kohalikul tasandil aktiivne olla. Näiteks saavad nad aidata kooliaeda lilli istutada, osaleda suvel toimuvas õpilaste keskkonnalaagris või lüüa kaasa kooli taaskasutustegevuses.

Soovitused ja kitsaskohad Enne noorematele õpilastele linastuste korraldamist rääkige mõne nende õpetajaga. Parem on valida lühikesed dokfilmid ja teha üritus interaktiivseks. Mõelge välja mõni sissejuhatav mäng või filmijärgsed harjutused. Nooremate klasside õpetaja võiks kutsuda teid mõnda oma tundi, kui filmi teema seostub sellega, mida parasjagu tunnis käsitletakse. Õpetaja saab aidata ka linastusjärgsel arutelul.

Kommentaarid

Filmiklubi korraldaja Ioana Andrei: “Esimene linastus noorematele õpilastele läks väga edukalt. Avastasime, et kui oleme õpilastele mingit probleemi tutvustanud ja nad taipavad, et see mõjutab ka nende elu, on nad edaspidi väga tähelepanelikud ja huvitatud tegevusest, mis aitab olukorda muuta. Filmijärgne arutelu oli elav ja huvitav. Nooremad õpilased jagasid oma mõtteid sellest, kuidas luua paremat ühiskonda.”

Costache Negruzzi Rahvakolledž korraldab dokfilmiklubi linastusi põhikoolile.

Koduvägivald ja naiste õigused: viie filmiklubi ühiskampaania Teema: naiste õigused Filmiklubi/kool: ˇ Radu Greuceanu kolledž, 8 Nicolae Balcescu tänav, Slatina ˇ Petre Pandrea kõrgkool, 25 Nicolae Balcescu tänav, Bals Teoloogiline Adventistide kõrgkool, 28 Pascani tänav, Craiova Ion Minulescu kolledž, 33 Basarabilori tänav, Slatina, Nicolae Titulescu kolledž, 5 Aleea Rozelor, Slatina Peakorraldaja: Andreea Toma Meeskonnaliikmeid: 5 Projekti kokkuvõte Viie kooli õpilased korraldasid päeva “Ühisaktsioon”, kus toimusid üheaegsed linastused ja arutelud naiste õiguste teemal. Külalisteks ja moderaatoriteks kutsuti kohalike mittetulundusühingute töötajad.

Eesmärgid: •• juhtida tähelepanu koduvägivalla teemale; •• teavitada ja kaasata võimalikult suurt hulka kohalikke õpilasi.

Projekti kulg Slatina filmiklubi koordineerija Andreea Toma otsustas 8. märtsil ehk rahvusvahelisel naistepäeval korraldada eriürituse naiste õigustest. Ta võttis ühendust oma sõpradega teistest koolidest ja kutsus neid endaga ühinema, et korraldada filmiklubide samaaegsed linastused.

Lähtudes teemast ja naistepäevast, valis meeskond lühikese dokfilmi “Austria: Showing the Red Card” dokfilmiseeriast “Women on the Frontline”. Film vaatleb koduvägivalda Austrias ning tutvustab seadusi, mis peaksid naisi selle eest kaitsma. Filmi näidati viies keskkoolis ning seda vaatas 140 õpilast.

Filmiklubi korraldajad võtsid ühendust kohaliku mittetulundusühinguga Tervise, Hariduse ja Perekonna Ühendus, mis saatis filmijärgsetele debattidele külalisesinejad ja moderaatorid.

Soovitused ja võimalikud kitsaskohad Filmiklubi liikmed soovitavad mitte karta kohaliku mittetulundusühinguga kontakti võtmist ja koostöö tegemist. See on hea võimalus kohata kaaslinlasi, kes on vabasektoris aktiivsed. Ja kui kutsute ka kogenud moderaatori, on arutelu veel edukam.

Kommentaarid Filmiklubi korraldaja Andreea Toma: “Kuigi arutelu polnud alguses eriti hoogne, elavnes see kohe, kui õpilased hakkasid end mugavamalt tundma. Koduvägivald on õrn teema ja me ei eeldanudki, et keegi hakkaks klassikaaslastega oma kogemusi jagama. Seetõttu olin ma väga liigutatud, kui üks tüdruk soovis pärast üritust meie külalisesinejaga eraldi rääkida. Siin on tema sõnad: “Napp suhtlemine, vägivaldsus ja vähene kannatlikkus muudavad mu isa meheks, kes ei vääri isaks kutsumist. Ta on minu ema kallal palju vägivallatsenud, ilma et sel oleks mingitki õigustust.

Väga valus on istuda, pealt vaadata ja mitte sekkuda. Ja mis veel hullem – ema usub, et temaga kokku jäädes kaitseb ta mind ja pakub mulle paremat tulevikku. Kuigi ma olen palju kordi üritanud emale öelda, et me saaksime ilma isata paremini hakkama, on tal lahutuse suhtes palju eelarvamusi. Tema silmis on see midagi halba ja ka meie ühiskonnas süüdistatakse lahutuse puhul tavaliselt just naist perekonna lõhkumises. Nagu meie puhul oleks tegu veel perekonnaga...”

Naiste õiguste teema käsitlemiseks leiti partner teemaga tegelevast MTÜst.

Slovakkia Slovakkias on projekti “Üks maailm” filmiklubisid asutatud 2005. aastast, kui selle kaasas oma maailmahariduslikku tegevusse MTÜ People in Peril. Meie põhieesmärgiks on kasutada dokfilme kui noortele mõeldud tulemuslikku õppemeetodit. Me keskendume inimõigustele, üleilmsetele sõltuvussuhetele, keskkonna- ja mitmekultuurilisele haridusele.

Praegu on registreerunud 24 filmiklubi. Klubide juhid on õpilased. Õpetajatel on tavaliselt toetav roll. Linastused toimuvad pärast tunde, kui ametlik koolipäev on lõppenud.

MTÜ People in Peril toetab filmiklubisid, pakkudes klubide korraldusmeeskondadele koolitusi. Lisaks on nende veebilehel korraldajatele mõeldud metoodilised käsiraamatud, mis tutvustavad maailmahariduslikke materjale ja tegevust.

Aeg-ajalt kaasab People in Peril filmiklubide korraldajaid ka muusse mitteametlikku haridustegevusse, mille käigus õpivad keskkooliõpilased töötamist uute infokanalitega.

Valvekoera video Teema: läbipaistvus, korruptsioon Filmiklubi/kool: Ivan Horváthi gümnaasium, Ivana Horvátha 14, 821 03 Bratislava Juraj Hronci gümnaasium, Novohradská 3, 821 09 Bratislava Peakorraldajad: Hana Mojžišová, Veronika Schweighoferová Meeskonnaliikmeid: 5 Projekti kokkuvõte Bratislava Ivan Horváthi gümnaasiumi ja Juraj Hronci gümnaasiumi õpilased lõid ühisprojekti ning filmisid oma aktsioonina video MTÜ Humana People to People läbipaistvusest. Nende projekt oli reaktsioon uudisele, et Humana ei kasutanud oma rahastust sihipäraselt kolmanda maailma arenguks, nii nagu nägi ette nende ametlik retoorika.

Projekti eesmärgid: •• uurida MTÜ Humana People to People tegevuse läbipaistvust; •• teavitada inimesi kohaliku kogukonna probleemidest; •• näidata eakaaslastele viise, kuidas saab kohalikul tasandil aktiivne olla.

Projekti kulg Õpilaste ühisprojekt keskendus Bratislava kohalikule probleemile ning oli vastureaktsiooniks uudisele, et MTÜ Humana People to People ei kasutanud oma rahastust sihipäraselt ehk kolmanda maailma arenguks. Humana esitleb end MTÜ-na, mille eesmärk on aidata arenguriike. Selleks müüakse kasutatud riideid, mida annetasid ka Bratislava inimesed, viies oma riideid Humana konteineritesse. Õpilaste eesmärgiks oli informeerida inimesi nii sellest, kuidas Humana oma projekte ellu viib, kui sellest, kuidas nad saadud raha kasutavad. Filmiklubi väljendusvahendiks oli video. Nad üritasid Bratislava linnaosavalitsustest teada saada, kes oli andnud Humanale loa konteinereid linna paigutada ning mis tingimustel load olid antud. Bratislava kodanikud olid konteinerite vastu mitmeid pöördumisi algatanud. Õpilased töötasid selle juhtumi kallal kolm kuud. Nad kogusid infot, rääkisid asjasse puutuvate inimestega, filmisid nende kommentaare ja toimetasid videomaterjali. Nad postitasid oma projektist teateid, lühikesi videoid ja tekste nii Facebooki kui oma veebilehele (www.zmenkomunitu.sk).

Valmis videot näitasid korraldajad ka filmiklubis, et teavitada oma eakaaslasi neid mõjutavast päevakohasest probleemist ning inspireerida neid ka tulevikus aktiivselt kaasa lööma.

Soovitused ja kitsaskohad Videofilmi tegemine võib olla hea viis mõnele kohalikule probleemile tähelepanu tõmbamiseks. Lühikest dokfilmi võib näidata filmiklubi üritusel või jagada sotsiaalvõrgustikes. Sel moel saab mõjutada teisi õpilasi huvituma sellest, mis nende ümber toimub ja olema aktiivsed kogukonnaliikmed.

Videot saab vaadata siit: http://zmenkomunitu.sk/tagged/bratislava%20I

Dokfilmiklubi noored teevad ka ise julgeid uurivaid- ja teavitusfilme.

Kas Humana People to People kasutab ikka saadud tulu vaeste abistamiseks?

Linastus õpilastele erinevatest koolidest Teema: töötajate õigused, töötingimused Filmiklubi/kool: M. M. Hodži gümnaasium, Hodžova 860/9, 031 01 Liptovský Mikuláš Peakorraldajad: Barbora Bohúšová, Natália Fašánková, Jana Majerníčková Juhendaja: Tibor Patay Meeskonnaliikmeid: 4 Projekti kokkuvõte Filmiklubi korraldas ühislinastuse oma klassikaaslastele ja naaberkooli õpilastele. Nende eesmärgiks oli vahetada arvamusi ja üksteiselt õppida. Film keskendus töötingimustele ja töötajate õigustele. Filmijärgset arutelu modereeris üks selle gümnaasiumi vilistlane.

Projekti eesmärgid: •• tutvustada töötajate õigusi ja näidata, kuidas neid rikutakse (nt Hiinas); •• tõmmata tähelepanu töötingimustele Hiina vabrikutes ning püüda leida lahendusi; •• jagada kogemusi ja arvamusi naaberkooli õpilastega.

Projekti kulg Filmiklubi korraldajad tegid koostööd teise kooliga ning korraldasid mõlema kooli õpilastele ühisprojekti. Naaberkooli õpilasi informeeriti filmiklubi tegevusest seal õppivate sõprade kaudu. Korraldajad riputasid üles ka plakateid ja rääkisid teise kooli õpilastega, kutsudes neid üritusele.

Enda koolis kasutasid korraldajad reklaamimiseks ka uudsemaid viise. Peale tavapäraste plakatite, flaierite, isiklike kutsete ja Facebooki ürituslehe loomise reklaamisid nad linastust kooliraadios ja tegid lühikese videotreileri. Videoklippi näitasid nad teleriekraanil, mille paigutasid kooli sissepääsu lähedale. Lühike videotreiler kutsus õpilasi vaatama filmi “Jõuluvana töötuba” ja teatas, millal ja kus linastus aset leiab. Seda kutset nägid kõik kooli sisenejad.

Linastuse ajal võttis endale moderaatori rolli selle gümnaasiumi endile õpilane (praegune juuratudeng). Ta rääkis õpilastele töötajate õigustest ja õiguste rikkumisest Hiinas. Osalejad arutasid töötingimusi Hiina vabrikutes ja võimalikke lahendusi.

Soovitused ja kitsaskohad Korraldajad soovitavad mõne naabruskonna kooliga koostööd teha, sest see võib suurendada filmi vaatajate arvu. Ühtlasi on oluline kasutada kõiki võimalusi ürituse reklaamimiseks. Seda tehes ei tasu karta uuenduslikke ideid. Korraldajate kogemus on näidanud, et publikule meeldib ise otsustada, millist filmi järgmisel korral vaadata. Selleks saavad nad iga linastuse lõpus hääletada korraldajate poolt eelnevalt välja valitud kuue filmi vahel. Nii saavad korraldajad kindlad olla, et vaatajad on huvitatud ja filmi teema kõnetab neid.

Linastus avatud uste päeval Teema: inimõigused, ebademokraatlikud režiimid Filmiklubi/kool: M. M. Hodži gümnaasium, Hodžova 860/9, 031 01 Liptovský Mikuláš Peakorraldaja: Barbora Bohúšová, Natália Fašánková, Jana Majerníčková Juhendaja: Tibor Patay Meeskonnaliikmeid: 4 Projekti kokkuvõte Üritus oli osa kooli avatud uste päevast. Filmiklubi linastus oli avatud nii õpilastele kui külalistele, eriti võimalikele tulevastele õpilastele ja nende vanematele. Toimus kaks linastust, mõlemale järgnesid arutelud.

Projekti eesmärgid: •• informeerida inimõiguste ja poliitiliste õiguste rikkumisest Kuubal; •• näidata Kuuba igapäevaelu; •• teavitada inimesi sellest, kuidas saab muusika kaudu oma sõnumit levitada; •• teavitada võimalikke tulevasi koolikaaslasi filmiklubi tegevusest.

Projekti kulg Idee korraldada koolimaja avatud uste päeval linastus tuli õpilasnõukogult, kellega filmiklubi korraldajad regulaarselt suhtlevad. Õpilasnõukogu reklaamis korraga nii avatud uste päeva kui filmilinastust. Nad kasutasid plakateid ja flaiereid, samuti oli kooli veebilehel vastav teade.

Linastus toimus koolis hommikusel ajal kaks korda. Mõlemale linastusele järgnes arutelu. Film vaatles Kuuba poliitilist süsteemi, Kuuba noorte elu ning nende võimalusi väljendada oma erimeelsusi valitsusega. Linastusi külastasid õpilased, aga ka potentsiaalsed õpilased (ehk põhikooli lõpuklasside õpilased) ja nende vanemad.

Soovitused ja kitsaskohad Filmiklubi korraldajad soovitavad teha kooliga tihedat koostööd. Juba pikka aega on filmiklubi partneriks ka üks õpetaja, kes käib igal linastusel ja linastusjärgsel arutelul. Peale selle tehti seekord esimest korda koostööd õpilasnõukoguga.

Dokfilmid on õpilaste hulgas populaarne õppemeetod.

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus Telliskivi 60a 10412 Tallinn Eesti www.maailmakool.ee www.1maailm.ee/DFK dfk@mondo.org.ee

Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjoni kaudu Euroopa Liit. Projekti toetab Eesti Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.