Avasta J천gevamaa
ST PETERSBURG 330 km
HELSINKI 220 km STOCKHOLM
NARVA 160 km
TALLINN 180 km ESTONIA
510 km
JÕGEVAMAA TARTU 50 km
PÄRNU 150 km
VILNIUS 430 km
MUSTVEE Torma Kasepää
Jõgeva vald JÕGEVA LINN Saare PÕLTSAMAA LINN Põltsamaa vald
Palamuse Puurmani
Tabivere
Vaata rohkem: www.visitjogeva.com
Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline – sellele viitab ta asukohtki, mis jääb nii Eesti kesk- kui ka idaosasse, olles samas Lõuna-Eesti väravaks. Jõgevamaa ulatub Mandri-Eesti keskpunktist risti läbi Vooremaa Euroopa Liidu idapiirini Peipsi järvel. Kuninglik väärikus on olnud siinsetele aladele omane juba ammusest ajast, sellele osutavad nii Põltsamaa kui Laiuse linnusevaremed, kus kroonitud kuningad kunagi peatunud. Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa – maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. Rahvas on voorte tekkele andnud omapoolse seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Legendi kohaselt lebab Kääpa jões Kalevipoja mõõk.
RIGA 210 km
Pajusi
Pindala: 2604 km2 Rahvaarv: 31 145 elanikku Haldusjaotus: 3 linna: Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa 10 valda: Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere, Torma Keeled: eesti, Peipsi piirkonnas ka vene keel Allikas: Statistikaamet 17.11.2014
Pala
Põltsamaa piirkond meelitab kaunite mõisahoonete ja lossivaremete, kohaliku veini, rooside rohkuse ja suviste õdusate vabaõhuüritustega. Külmalinnas Jõgeval ootab huvilisi “Jõuluvana kodu” ja huvitavaid leide eksponeeriv „Pommiauk“. Tootsi lugude mail Palamusel on äratundmisrõõmu kõigil, sest kes meist ei teaks vana koolimaja, kuhu ühel ammusel sügisel Arno isaga jõudis, kui tunnid juba alanud olid. Elistvere loomapargis saab uudistada looduslähedastes tingimustes elutsevaid kodumaiseid metsloomi ja -linde. Lisaks pakub lastele suvel rõõmu vägeva väliveepargiga Vudila Mängumaa. Kalevipoja Kojas jagab eeposest teadmisi Kalevipoja Muuseum ning maa ja taeva vahele ootab seiklema Krati Seikluspark. Omanäolisusega võlub Peipsi-äär, kus omamoodi kombed ja tavad, kilomeetrite pikkused tänavkülad ääristamas rannajoont, vene vanausuliste kultuur, möödasõitjate ootel värsked kurgid, sibulad, küüslauk ja suitsutatud kala. Mustveest leiab külastaja viie erineva konfessiooni kirikud. Kutsume Sind avastama Jõgevamaa looduse ja kultuuri mitmekesisust, nautima ajaloopärandi aardeid, legendidega seotud põnevaid paiku, omanäolisi piirkondi ja meeldivaid puhkamisvõimalusi!
Põltsamaa linn ja jõgi Põltsamaa – sildade ja parkide, rooside ja veini linn – asub samanimelise jõe kallastel. Põltsamaa jõgi on pikkuselt kolmas jõgi Eestis. Jõgi on kalarikas, 2013. a rajati Suure silla paisule kalapääs. Linnas on kokku 18 silda, mis ületavad jõge või ühendavad kaldaid jõesaartega. Foto autor: Mati Kurg
Põltsamaa loss Põltsamaa kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a. 16. sajandil oli kindlus Liivimaa kuningas Magnuse residentsiks. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas W. J. von Lauw 18. sajandil ümber uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Lossikompleks ja kirik põlesid aastal 1941. Kirik taastati 1952. aastaks, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Tänapäeval leiab lossist muuseume, käsitöötubasid, veinikeldri, lossirestorani, kunstigalerii, savikoja ja turismiinfo. Foto autor: Väino Valdmann
Kohalik käsitöö Kohalikku ja kvaliteetset käsitööd pakuvad Põltsamaa lossihoovis tegutsevad Käsiteokoda ja Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba. Foto autor: Katre Arula
Põltsamaa Roosiaed Põltsamaa Roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ning kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Rosaariumis kasvab ca 5000 roosipõõsast ligi 1000 erinevast sordist. Foto autor: Ellar Sügiste
Lustivere mõis Lustivere mõis on esmakordselt mainitud aastal 1552 kui rüütlimõis. Uhke neogooti stiilis loss ehitati R. Guleke projekti järgi aastatel 1861-1891. Tänapäeval asub hoones hooldekodu. Lisaks Lustiverele kuulusid Põltsamaa piirkonnas perekonnale von Wahl ka Adavere, Pajusi ja Tapiku mõisad. Eriline koht ajaloos on aga Võisiku mõisal – selle omanik T. E. von Bock on Jaan Krossi romaani “Keisri hull” peategelane kui Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti autor. Foto autor: Väino Valdmann
Kirna matkarada Alam-Pedja Looduskaitsealal asuv 7 kilomeetri pikkune Kirna matkarada läbib Pedja jõe äärseid luhtasid ja lammimetsi. Pedja jõele saab pilgu heita Altmetsa talukoha vaatetornist. Raja kaugemas punktis aitab jõge ületada rippsild. Mitmel pool jõe kallastel võib märgata kobraste ja metssigade tegutsemisjälgi. Foto autor: Veiko Belials
Puurmani mõis Puurmani suurejooneline neorenessanss-stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. Manteuffeli ajal 1860. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Tänapäeval tegutseb hoones Puurmani Mõisakool. Foto autor: Raina Rumvolt
Eesti Naiste Tantsupidu Eesti Naiste Tantsupeost on saamas traditsiooniline s체ndmus, mida korraldatakse J천geva linnas. Esimene naiste tantsupidu toimus 2011. a. Foto autor: V채ino Valdmann
Jõgevatreff Jõgevatreff on pika traditsiooniga rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek, mis leiab aset aastast 1992. Igal aastal kogunevad motofännid Kuremaale, et ühiselt aega veeta, võistelda ja sõita paraadina Vooremaa teedel. Foto autor: Anatoli Makarevitsˇ
Laiuse lossivaremed Laiuse linnust Liivimaa idapiiride kaitseks hakkas Liivi ordu ehitama 14. sajandi lõpul. 15. sajandi keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid, nii sai see Eesti alal esimesena tulirelvadele kohandatud kaitseehitis hiliskeskajal oma lõpliku kuju. Linnus purustati 1559. aastal, kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 talvitus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Foto autor: Väino Valdmann
Kuremaa veski Kuremaa veski kuulub Kuremaa m천isa hoonetekompleksi ning avati renoveerituna 2009. aastal. Veski neljandal, k천ige k천rgemal korrusel on kitsad vaateaknad, kust avaneb suurep채rane vaade Vooremaale. Foto autor: Katrin Loss
Endla Looduskaitseala Endla Looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval. Kaitse alla on võetud soostiku keskosa, mille 8 rabamassiivi eraldavad üksteisest jõed kitsaste lamminiitudega või soostunud metsad. Tähistatud matkarada ja Männikjärve raba laudtee annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, linnu- ja taimeliikidega. Foto autor: Väino Valdmann
Vaiga-Kassinurme maalinn ja hiis Vooremaa mitmetest Kalevipoja sängi tüüpi linnustest tuntuim – Kassinurme – oli rajatud ca 2 tuhande aasta eest, praeguseks on taastatud muinaslinnuse fragment. Samas lähedal paikneb hiiekoht. Linnuse valli ees asub allikas, mida rahvasuu Kalevipoja silmapesukausiks kutsub, lähedal on ka Kalevipoja käeja jalajäljed. Praegu on hiiekoht ajaloohuviliste lemmikpaik, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi.Terviserajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega ning nautida kauneid pinnavorme. Foto autor: Teele Kaeramaa
Jõgevamaa – maa, mis toidab Viljarikas maa toidab meie kõigi kõhtu ning ka meie hinge ja vaimu. Lisaks viljarikkale mullale on rikas ka siinne haridus-, kultuuri- ja spordielu – mitmete tuntud ühiskonnategelaste juured pärinevad Jõgevamaalt. Foto autor: Liina Laurikainen
Ajalooline Palamuse kihelkonnakompleks Palamuse, ajaloolise kihelkonnakeskusena (kirik, kihelkonnakoolihoone, pastoraat, kirikumõisa saun ja ait, veskihoone, apteek, Goldbergi villa, Rehe-Möldre ait), on kuulsaks kirjutanud Oskar Luts. Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873. Hoones tegutses kool 1975. aastani. Alates 5. jaanuarist 1987 on majas avatud muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu läbi Oskar Lutsu “Kevade”. Foto autor: Katrin Loss
Vudila Mängumaa Vudila Mängumaal ootavad külastamist suur väliveepark kolmetasandilise liumäe ja liutoruga, torusaun, kiiged, turnimisatraktsioonid, batuudid, sky-jump, elektriautod, ATV-rajad, aerupaadid, vesirattad, suur mängutuba jpm. Lisaks pakub Vudila toitlustamist ja forelli püüdmise võimalust. Detsembrikuus on Vudilas avatud Jõulumaa ning talve teises pooles toimub pere- ja kalapäev Vudila Hõbekala. Foto autor: Gitta Veber
Elistvere Loomapark Endises Elistvere mõisapargis asub 1997. aastal avatud loomapark. Looduslähedastesse tingimustesse on asustatud kodumaised metsloomad: rebased, kitsed, karu, ilvesed, põder, metssead, piisonid jpt. Huviliste jaoks on avatud ka pisinäriliste keskus. Looduse õpperajad tutvustavad siltide abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärde vaateplatvormi juurde, millelt võib imetleda järve rikkalikku linnuriiki. Foto autor: Liina Laurikainen
Kalevipoja Koda Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumit, varakambrit, Krati seiklusparki ja looduskoolitusi. Kalevipoja muuseumi põhiteemaks on Eesti eepose tutvustamine: selgeks saavad Kalevipojaga seotud muistendid ja paigad, ekspositsioon hõlmab ka piirkonna ajalugu ja esemeid. Krati seikluspargis saab iga huviline end proovile panna maa ja taeva vahel. Foto autor: Valdo Kangur, Seiklusring OÜ
Kalevipoja mõõk Kääpa jões Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja mõõk asub Kääpa jões Kääpa silla lähedal. Kalevipoja mõõgast räägitakse nii legendides kui ka eeposes. Rahvaeepose järgi lasi Kalevipoeg Soome sepal endale mõõga valmistada, millele aga sepp pani peale needuse kättemaksuks oma tapetud poja eest. Peipsi soolasorts varastas mõõga Kalevipojalt ning pillas selle Kääpa jõkke. Kalevipoeg tahtis karistada sortsi ja needis omakorda mõõga, kuid needus sai keele vääratuse tõttu saatuslikuks kangelasele enesele. Nii juhtuski, et kui Kalevipoeg sattus kord Kääpa jõe kaldale ja astus vette, kus lamas tema mõõk, lõikas mõõk hoopis temal jalad kuni põlvini alt ning Kalevipoeg suri. Foto autor: Hannes Koort
Mustvee linn ja Peipsi järv Mustvee linn asub Peipsi järve ääres, mis on oma pindala poolest Euroopa neljas järv. Linn on eestipoolse rannaala suurim asula. Mustvees tegutseb viis erineva konfessiooni kirikut, kus igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi. Külastajal tasub kindlasti ära käia Heino Lubja Kaalumuuseumis ja Mustvee Vanausuliste Muuseumis. Foto autor: Johannes Haav
Mustvee Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik Mustvee Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik on üks viiest Mustvee kirikust. Kogudus tegutses seal 1957. aastani, pärast seda sai hoonest jahu- ja mööbliladu. 1980. aastal sai see tagasi pühakoja funktsioonid, ent oli antud mitte õigeusu-, vaid baptistikoguduse käsutusse. 2004. aastal avati kirik taas ainuusu kirikuna. Foto autor: Anneli Villem
Kohalik toit – Peipsi sibul ja kala Peipsiäärsed inimesed on muu Eesti jaoks tuntud eelkõige kui sibula- ja kurgikasvatajad. Peipsi sibul, Peipsi kurk, Peipsi hapukurk, Peipsi koha, Peipsi tint, Peipsi rääbis on juba täna teada-tuntud kvaliteedi märk. Peipsi regiooni eripäraks on nn tänavturud, mis toimivad valdavalt kevadest sügiseni. Maantee ääres ja külatänavatel müüakse suitsukala, köögivilja ja puuvilju. Foto autor: Katrin Loss
Raja-Kükita-Tiheda-Kasepää tänavküla Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külad asuvad Jõgevamaal, Kasepää vallas ning moodustavad u 7 km pikkuse tänavküla. Nagu nimigi ütleb, on küla tänavküla tüüpi, millele on omane korrapärane ridajas struktuur. Majad paiknevad tihedalt üksteise kõrval, otse tänava ääres. Hoonete detailides on näha nii eestlaslikku ettevaatlikkust kui ka slaavilikke kaunistusi. Foto autor: Katrin Loss
Raja vanausuliste palvela kellatorniga Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18. saj I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879. aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, taastatud on nelinurkse põhiplaaniga kellatorn koos peatrepiga, põhiosast on säilinud vundament. Kellatorni kõrval paikneb samas stiilis vana kogudusehoone, kus on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolov, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ning vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. Foto autor: Teele Kaeramaa
Väljaandja: SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Toetajad: Leader programm, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit Foto: Esikaas • Liina Laurikainen, tagakaane sisekülg • Hannes Soosaar, tagakaas • Teele Kaeramaa Täname kõiki, kes aitasid kaasa trükise valmimisele!