Lõuna Tartumaa ringreis 2012

EST

www.visittartu.com 11 Kuigi ühelgi reisil ei jõua kõiki huvipaiku üle vaadata, võtame suuna Eesti suurima ja päris oma järve Võrtsjärve poole. Eestimaa keskel, suurem kui kõik teised Eesti väikejärved kokku, pakub Võrtsjärv palju võimalusi puhkajatele ja harrastuskalastajatele.

Külalistel on parim viis alustada tutvumist järvega erinevatest külastuskeskustest nn Võrtsjärve Väravatest. Üks selline värav on Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse juures tegutsev Järvemuuseum, kus saab näha suurtes akvaariumides eluskalu, veetaimi ja põhjaloomi; läbi mikroskoobi saab vaadelda planktonorganisme. Alates 2013.aasta suvest oodatakse kõiki külastajaid uuenenud järvemuuseumisse.

15

14

1

12 Loodushuviline leiab Võrtsjärve äärest Tamme paljandi matkaraja. See on umbes 2 km pikkune ja tutvustab fossiiliderikast Kesk-Devoni punase liivakivi paljandit ja siinset elustikku - näiteks roostikulinde.

5 6 12 13

7

4

8

Ettetellimisel ja paraja tuulega võib siitsamast sadamakailt minna järvele seilama Võrtsjärvele omase vanapärase puust kalepurjekaga. Vanasti veeti purjeka järel kalapüügiks kalemõrda, nüüd nauditakse tuult ja päikest ning laevameeste lugusid.

3 2

9 11

Parim linnuvaatluskoht kevadrände ajal Võrtsjärve ääres on Sangla poldri põllud ja heinamaad, kus peatub paarkümmend tuhat suur-laukhane ja rabahane ning hulgaliselt parte ja kurvitsalisi.

Tartumaa reisimarsruudid 13 Võrtsjärve idakaldal on Tartumaa viljakamad põllumaad. Üle põldude paistab maamärgina Rannu kirik.

Keskaegsed telliskivimüürid peidavad nii mõnegi ajalooväärtuse: renessanss-stiilis kantsli 16. sajandist ja legendi järgi Rootsi kuninga Karl XII kingitud kroonlühtri aastast 1699.

Siinkandis peab meenutama ka keskaja karme seadusi ja elukorraldust, millest on inspiratsiooni saanud soome-eesti kirjanik Aino Kallas. Tema jutustus Rannu aadlipreilist Barbara von Tisenhusenist viib meid tagasi aastasse 1553, mil Tisenhusenite perekonnanõukogu otsusel uputasid noorukese Barbara tema vennad Võrtsjärve, sest neiu oli armastanud mittesiniverelist meest.

14 Puhja alevikku tunnemegi tänapäeval peamiselt turbabriketitehase järgi. Siin soode keskel turvalises paigas on elatud aga juba ammu. Keskaegsest asustusest annab tunnistust Puhja Püha Dionysiusele pühitsetud kirik. Puhjast võtame suuna Ilmatsalule, sõidame läbi Kavilda ürgoru.

15 Ilmatsalus ootab meid Ilmatsalu - Kärevere linnutee, mis ühendab endas Tartumaa põnevaimad linnuvaatluspaigad. Pikast retkest väsinud rändajale on rajal olemas ka piknikukoht.

10

Pärast linnuvaatlusmatka ja piknikku võtame suuna jälle Tartu peale.

Ringkäik mööda maakonda on lõppenud. Tartumaad sai nähtud ja kogetud mitmest küljest, kuid avastamisrõõmu jätkub veel mitmeks uueks reisiks.

Ootame teid tagasi!

Tartu Külastuskeskus Raekoda, Tartu 50089 Tel. 744 2111 info@visittartu.com www.visittartu.com

Tekst: Annereet Paatsi Kujundus: Triinu Sarv Trükk: Paar Fotod: Tartumaa avalik pildipank

Turismiinfokeskus; infopunkt

Metsaonn; ilus vaade

Looduslik huviväärsus; arheoloogiline huviväärsus

Hotell; muu ööbimiskoht

Telkimine; lõkkeplats

Muuseum; mõis

Tankla; supelrand

Matkarada; vaatetorn

Kirik; mälestusmärk

Karavani peatuskoht; internet

Ratsutamine; kaitseala külastuskeskus

Arheoloogiline huviväärsus

Lõuna-Tartumaa ringreis

Tartumaa reisimarsruudid Tänase Tartumaa 147 000 elanikust elab Tartu linnas 2/3, ülejäänud maapiirkondades ja väikelinnades. See pole olnud alati nii. Eestlased on pikka aega olnud maa- ja metsarahvas. Selleks, et paremini tundma õppida Tartumaa rahvast ja hoomata eestlaste tõsimeelsust ning hingesügavust, tuleb heita pilk ka Tartut ümbritsevatele maastikele ja sealsetele elanikele.

Tartumaa mitmepalgelised maastikud pakuvad võimalusi nii loodusenautijale kui ka ajaloohuvilisele.

Siin saab puhata soode ja metsade vaikuses, nautida päikesemängu järvevetel, otsida huviväärsusi erinevatest etappidest Eesti keerulises ajaloos Ida ja Lääne piiril.

Eestlaste muistse vabadusaja märkidena püsivad veel linnamäed, kalmed ja hiied ning legendid vägilasest Kalevipojast. Sakslaste pika valitsemisaja tummade tunnistajatena seisavad kivikindlused ja kindluskirikud ning pargirohelusse uppuvad mõisa kompleksid. Vene tsaarivõimu aegu iseloomustavad õigeusu kirikud ja tüüpprojektide järgi ehitatud vallamajad ning raudteejaamad. Ka Peipsi läänekaldal elavad vanausulised meenutavad meile tükikest tsaaririigi ajaloo keerdkäikudest. Vastakaid tunded ja hämmeldust võivad tekitada Nõukogude Liidu valitsemisaega meenutavad suurte korrusmajadega kolhoosikeskused ja mahajäetud suurfarmid põldude rüpes. Ringreisidel saab puhata jalgu nii keskaegsete kirikute jahedate müüride varjus kui ka matkaradade puhkekohtades ja ehk paremini aru saada, miks osa eestlasi tahab veel elada hajali üksteisest kaugel metsade ja põldude keskel.

Emajõgi jagab Tartumaa Põhja- ja Lõuna-Tartumaaks, teisalt on ida-läänesuunaline jõgi ka oluline ühendustee. Tartumaa vanimad asulakohad on paiknenud Emajõe ääres ja keskajal oli jõgi tähtis Hansakaubatee. Tartu linngi on tekkinud tänu Emajõele - kauplemiskohana veetee ja maismaateede ristumiskohas. Tänase Tartu kohal aheneb Emajõe lai lammorg kitsaks, pakkudes jõest hõlpsamat ülepääsu.

Emajõgi on Tartumaa asustuse kujundaja ja sümbol.

Tänu Emajõele saame maakonda tutvustava huvireisi jagada kaheks osaks.

Lõuna-Tartumaa ringreis Tartu – Kambja – Luke mõis – Nõo – Tõravere – Peedu – Elva – Rõngu – Valguta – Vehendi – Rannu – Sangla – Puhja – Ilmatsalu - Tartu Sõidame Tartust välja mööda Võru maanteed (maantee nr. 2).

2 Kambja on üks vanemaid kihelkonnakeskusi Tartumaal. Siinse kiriku ajalugu ulatub tagasi 14. sajandi algusesse. Praegune sihvaka torniga pühakoda on hea näide eesti rahva visadusest. Sõdades mitmeid kordi hävitatuna on kirik alati uuesti üles ehitatud.

Mälestuskivid kirikuaias meenutavad Rootsi aega, mil Kambjas tõlgiti esimest korda eesti keelde „Uus Testament” (1686) ja et rahvas pühakirja ka lugeda mõistaks asutati siia üks esimesi rahvakoole. Nüüdki seisab uus koolimaja otse kiriku kõrval. Lähedalasuval kalmistul kõrgub mälestussammas Vabadussõjas langenutele ja 2011. a. avatud Kambja perekivi ausammas eesti perele.

1 Tartu linna piiril endises Ülenurme mõisas asub Eesti Põllumajandusmuuseum. Põhjalik ekspositsioon nii näituseruumides kui ka välisväljakutel annab hea ülevaate Eesti maaviljeluse ja loomakasvatuse ajaloost. Lisaks korraldatakse tõuloomade näitusi ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Õpitubades saab teadmisi leivaküpsetamisest sepatööni.

3

Põllumajandusmuuseumist Lange poole jääb erakogust alguse saanud Eesti Lennundusmuuseum, kus võib tutvuda erinevate treening- ja ründelennukitega, helikopteritega. Muuseumi peahoones saab näha ligi 400 lennundusajaloo seisukohalt olulist lennukimudelit.

Teel Lukele möödume Unipiha mõisast. Mõisa omanikuks on olnud mõnda aega vene poeet ja kunstnik Vassili Žukovski (1783-1852). Suur osa hoonestikust on hävinud. Pargipuude keskel on alles üksnes huvitava arhitektuuriga ait ja jäänuk romantilisest grotist.

4

Luke mõisapark üllatab meid täies ilus. Sametroheline muru, vetevulin tiikidevahelistel paisudel, kummalised kummardavad pärnapuud, pargiskulptuurid, romantilised varemed. Kõige selle keskel nukumajataoline kärnerimaja. Kärnerimajas asub infopunkt, kohvik ja väike mõisa ajalugu tutvustav näitus. Kogu kompleks on külastajatele avatud, puude vilus asuv lehtla ootab piknikulisi. Nädalavahetustel korraldatakse siin perepäevi, kontserte ning teatrietendusi.

5

Nõo alevik on tänasel Tartumaal oluline kohalik keskus. Juba 13. sajandi teisest poolest alates kõrgub siin Nõo Püha Laurentsiuse kirik, mis on kõige paremini säilinud keskaegne kindluskirik terves LõunaEestis. Vanapärased ristikujulised piilarid, salajased trepikäigud, uhked võlvid. Suvekuudel on kirik kõigile teelistele avatud.

6 Jätkates reisi Tartu - Valga maanteel lõuna suunas, kerkivad üle põldude Tõraveres asuvad Tartu observatooriumi teleskoobitornide kuplid. Ettetellimisel võib külaline näha Põhjamaade suurimat 1,5meetrise reflektoriga teleskoopi ja teha giidiga ringkäigu observatooriumis. Alates 2012. a. hilissuvest saab taas külastada stellaariumi, kuulata palju huvitavat praeguste eesti teadlaste saavutustest astronoomia ja kosmoloogia vallas ning vaadata virtuaalset planetaariumi.

7

Juba Tõravere mäelt paistab silmapiiril kõrgem metsane küngas. See on Vapramägi - rikka kultuurilooga kaitsealune metsapark, kuhu on rajatud viitade ja teabetahvlitega looduse õpperajad ning matkarajad.

Vapramäe looduskeskuses saab uudistada keskkonnahariduslikku ekspositsiooni ja küsida infot kõikide piirkonna kaitsealade loodusväärtuste kohta ja tellida pädevat retkejuhti loodusmatka läbi viima.

8

Läbi Vapramäe metsa viib kurviline tee Peedule. Elva jõe kaldajärsakul kõrgub Peedu Kerikmägi, üks Eesti väiksemaid muinaslinnuseid, kus elati I aastatuhandel pKr. Jõe vastaskaldal on põneva kultuurilooga suvitusasula, kus on puude varju pugenud vanad suvilad ja jõel seisab vana Peedu vesiveski, millelt asula on oma nime pärinud.

9 Väikelinn Elva on alguse saanud tänu raudtee ehitamisele pisut rohkem kui sada aastat tagasi. Siin saab nautida vaikust ja puhast õhku, kaunist puitarhitektuuri ja aedade rohelust, otsida jahedust järveveest. Elva idülli on nautinud 1960-1980. aastatel suvitajad toonase Nõukogude liidu suurlinnadest Moskvast ja Peterburist. Kunagi Vene tsaaririigi aegadel tüüpprojekti järgi ehitatud ja renoveeritud raudteejaamas on nüüd matkakeskus, kus on Elva ajalugu ja piirkonna huviväärsusi tutvustav näitus ja soovijatele tarvilikku turismiinfot.

10 Elvast lõunas on vanade sõja- ja kaubateede ristile kujunenud Rõngu alevik, tüüpiline Lõuna-Eesti maaasula oma kiriku, kooli ja kauplustega. Rõngus on lisaks ka üks eriline vaatamisväärsus - Rõngu Kõver kõrts. Klassitsistlikus stiilis heledatest tellistest keskosa on ehitatud 1820. aastatel täiesti sirge hoonena ja arhitektuuriajaloolaste arvates on siinses dekooris otseseid sarnasusi Tartu Ülikooli peahoonega. Alles mitukümmend aastat hiljem hoonele lisatud tiivad tegid kõrtsist kõvera kõrtsi.