www.visittartu.com 1
on loodud soode, märgade metsade ja lammialade kaitseks. Üks Eesti suurimaid kaitsealasid hõlmab Võrtsjärve madaliku põhjaosa. Mandrijää taandumise järel lainetasid siin veel Ürg-Võrtsjärve veed, nüüdisajaks on ala soostunud. Soomaastikke liigestavad üle kümne suurema jõe ja lõpmatu arv vulisevaid ojasid. Tuntumad nendest on Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi ja Emajõgi, lisaks üle viiekümne vanajõe lammialadel. Viimastest on kujunenud rikkaliku kalastikuga unikaalsed ökosüsteemid. Suurvee ajal väljuvad jõed voolusängidest ja võivad üle ujutada ligi kolmandiku kaitsealast.
Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad
Ala on peaaegu inimasustuseta, ning meeldib seetõttu inimpelglikele linnuliikidele ja pakub suurulukitele häid varjevõimalusi. Vanade loodusmetsade ja soode mosaiikmaastikus kohtab hunte ja meri- ning kaljukotkaid, händ- ja värbkakke, metsiseid ja musttoonekurgi. Ulatuslikud lamminiidud on väga linnustikurikkad, eriti kevad- ja sügisrände ajal.
Tartumaa mitmekesine maastik on rikas loodusväärtuste poolest. Kaitse- ja hoiualad ning looduskaitsealused üksikobjektid haaravad enda alla märkimisväärse osa Tartu maakonna pindalast (17%). Tartumaa kaks looduskaitseala – Alam-Pedja ja EmajõeSuursoo – on rahvusvahelise tähtsusega märgalad nn Ramsari alad. Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala, Piirissaare maastikukaitseala ning Kärevere looduskaitseala tuntakse üleeuroopalise tähtsusega linnualadena. Lisaks leidub Tartumaal veel palju väikseid kaitsealasid, millest igaühel on oma kindel kaitseülesanne ja -kord ning väärtus. Kaitsealad on huvitavad, ent nende külastamisel tuleb arvestada mitmete piirangutega. Enne kaitseala külastamist soovitame reeglitega tutvuda. Eestis kehtivad ka üldisemad nõuded looduses liikumisel. Kõigi nõuete ja reeglitega saab üksikasjalikult tutvuda Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehel www.rmk.ee.
Alam-Pedja looduskaitseala
2 Looduskaitseala soo- ja metsaelupaikadega saab tutvuda Selli – Sillaotsa õpperajal. Rada kulgeb läbi kõrgete puudega palumänniku ja üle rabamännikuga soosaarte. Vesises siirdesoos ja puisrabas on taimestiku kaitseks ehitatud laudteed. Et mitte häirida liigselt looduse rahu, on soovitatav liikuda väikeste (alla 30 inimese) rühmadena. Õpperaja algusesse viib LaevaPalupõhja tee. http://loodusegakoos.ee 4,5 km
3 Alam-Pedja looduskaitseala lõunapiiril kulgeb teine õpperada Ilmatsalu – Kärevere linnutee.
Linnutorni ja lõkkekohtadega matkarada ühendab Ilmatsalu linnurikkaid kalatiike Emajõe-äärsete luhtadega. Siinkandis on kohatud üle 200 linnuliigi. http://loodusegakoos.ee
6 Kavastu külast võib sõita mööda Koosa teed põhja
poole Alatskivi maastikukaitsealale, mis on loodud pärandkultuurmaastiku kaitseks. Ligi viiekilomeetrisel matkarajal saab nautida Alatskivi ürgoru loodust ja tutvuda nii muinaseestlaste linnamäega kui ka uhke ja hästi restaureeritud Alatskivi lossiga. http://loodusegakoos.ee
3,5 km
5
Loodus- ja keskkonnahariduse andjana ning õuesõppekeskusena tegutseb kaitsealal Palupõhja looduskool. www.palupohja.ee
4
Kärevere looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitseala jätkuna idas on moodustatud Emajõe luhtade, ümbruskonna vanade loodusmetsade ja nende rikka elustiku kaitseks Kärevere Looduskaitseala. Üleujutatavad luhad asuvad siin vahetult Tallinn-Tartu maantee ääres, mis teeb ligipääsu niitudele ja looduse jälgimise väga lihtsaks. Vahetult Tallinn-Tartu maanteelt Kärevere silla juurest algab piki Emajõe kaldavalli kulgev matkarada. See on 14 km pikkune Luharada puhkekohtade ja randumissildadega jõe ääres. Loodusraja väravas Kärevere maanteesilla lähedal on ainus koht Eestis, kus on lubatud vaadelda Euroopas väga haruldase rohunepi mängu. Kevadeti muutub luht tuhandete läbirändavate veelindude puhkealaks, suviti peibutab siinne haudelinnurohkus kohale röövlinde. Kaldaalal toimetavad mitmesugused loomad nagu metskitsed, põdrad ja rebased. Pea igal sammul võib märgata kobraste tegevuse jälgi, loomad ise on inimpelglikud.
Emajõe Suursoo looduskaitseala
hõlmab Peipsi järve madalikul Emajõe suudmeala suuri soid. Kevadine suurvesi muudab soostiku üheks suureks lainetavaks veteväljaks, mida liigendavad üksnes kõrgemad metsased soosaared. Tõeline veelindude paradiis, kalade kudemis- ja kasvuala, meri- ja kalakotka pesitsusala, tetrede, sookurgede, huntide, karude, põtrade ja teiste inimpelglike loomade elupaik – selline on Emajõe Suursoo.
4,5 km
7 Alatskivi lähedale jääb
Padakõrve looduskait-
seala,
kus kaitstakse metsakuklaste elupaiku. Siin asub Euroopa suurim teadaolev laanekuklaste asurkond üle 2000 võimsa pesa. Pesakuhilaid tohib vaadelda ainult kaitseala läbivalt metsateelt. Sipelgate elukorraldust tutvustavad infotahvlid. http://loodusegakoos.ee
Inimesed on siin läbi aegade liikunud piki veeteid ja küladki asuvad vete ääres. Parim viis kaitsealaga tutvumiseks ongi matkata – sõita mööda jõgesid. Teavet kaitseala ja selle külastusvõimaluste kohta saab Emajõe Suursoo looduskeskusest, mis asub Kavastu külas Luunja vallas. Keskaegse kindluse ja hilisema jõekõrtsi müüridele ehitatud hoones on võimalik vaadata ka näitusi ja loodusfilme. Keskuse juurest saab alguse 2,5 km pikkune Emajõe õpperada, mis tutvustab lammiala taimekooslusi. Suurvee ajal võib õpperada olla üleujutatud ja raskesti läbitav või ka lausa läbimatu. www.rmk.ee
Tartumaa looduskaitsealad ja matkarajad
8
Järvselja looduskaitseala jääb Tartumaa kagunurka ja siit saab looduselamuse põlismetsast. Siinne viie kilomeetri pikkune õpperada tutvustab Eesti vanimat metsakaitseala. Juba 1924. aastal kaitse alla võetud mets on tänaseni kasvanud ilma inimese vahelesegamiseta ja omandanud tõelise ürgmetsa ilme. Lindudest võib kohata siin tüüpilisi vääriselupaiga liike: hallpea-rähni, värbkakku, händkakku, tetre ja metsist.
2,5 km
Järvseljal kaitstavatest üksikobjektidest tasub üles otsida üle 360 aasta vanune võimas jämedatüveline Kuningamänd. Aukartust äratavaid vanu puid on siin teisigi. Järvselja metsade pikimad kuused sirutuvad latvu üle 40 meetri ja on Eestimaa puude hulgas rekordiomanikud.
http://loodusegakoos.ee 14
km
5
km
EST 9
Poolel teel Tartust Otepääle jõuame maalilisele Pangodi maastikukaitsealale. Siinse looduse silmailu on vahelduva reljeefiga mõhnastik ja sellest tulenev traditsiooniline maakasutus ning liigestatud kaldajoonega kalarikkad järved. Kaitseala kuulub Natura võrgustiku loodusalade hulka. Looduslike huviväärsuste avastamiseks ja kaunite järvevaadete nautimiseks on siia rajatud kaks matkarada: Pangodi järve läänekalda ujumiskohast algav Pikksaare rada ja teisel pool järve Palumägede matkarada, mis algab idakalda supelranna juurest. http://loodusegakoos.ee Pikksaare rada
1
km
Palumägede matkarada
1,5 km
10
Tamme paljandi maastikukaitseala Tamme paljand kujutab endast Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljandit, mis on oluline toonases meres 380 miljonit aastat tagasi elanud kalade kivististe poolest. Piki paljandi jalamit kulgeval matkarajal saab infotahvlite abil tutvuda liivakivi ja selle tekkimise iseärasustega, Võrtsjärve linnustikuga ja kaldataimestikuga. www.vortsjarv.ee 600 m
12 Tartumaa kõige tihedam matkaradade võrgustik jääb Elva linna ümbrusesse. 11
Keeri-Karijärve looduskaitseala
on Tartumaa suurtest kaitsealadest kõige noorem. Siin kaitstakse Elva jõe luhaalasid, kahte suurt ja mitut väiksemat järve ning elurikkaid loodusmetsi Elva orundi põhjaosas endises Ürg-Võrtsjärve lahes. Looduskaitseala metsad ja märgalad pakuvad elupaiku rikkalikule linnustikule. Piirkond on tähtis suur-konnakotka elupaik, lisaks pesitsevad siin ka merikotkas, kalakotkas ja väike-konnakotkas ning palju teisi rahvusvaheliselt kaitstavaid linde. Luhtadel pesitseb kuni paarkümmend paari rukkirääke. Kaitseala telje moodustab Elva jõgi koos järvedega. Need on tähtsad liigikaitse seisukohalt – kaitstavatest kaladest elavad siin näiteks tõugjas, hink ja vingerjas. Matkaja võib jälgida kobraste toimetusi ja metsseakarja toitumisjälgi. Kaitseala lõunaosas on tähistatud matkarada ja ööbimiseks sobiv matkaonn Karijärve ääres. Mööda Elva jõge looduskaitsealale jõudes leiab matkaja siit randumissilla ja puhkuseks laavu selle juures. Liikumispiirangute kohta saab infot kaitseala valitsejalt: tartu@keskkonnaamet.ee
Elva-Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealadel korraldab puhkamis-, õppimis- ja sportimisvõimalusi sihtasutus. Elva-Vitipalu maastikukaitseala väärtuseks on liigestatud reljeef, puhtaveeline Elva jõgi ja sellesse suubuvad ojad, taastatud lamminiidud ja marjarikkad ning valgusküllased palumetsad. Matkarajad on erineva raskusastmega. Siin asub Tartumaa pikim 14,4 km jalgsimatkarada, mõhnastikul kulgeb järskude tõusude ja langustega Viti järve rada ning lastele on rajatud mänguplatsi ning „nõiamajaga“ seiklusterada. www.vvvs.ee Elva jõe ürgoru matkarada: 14,4 km
Viti järve matkarada: 2,3 km
Seikluste rada: 1,5 km
Jalgrattarada: 23,5
Vapramäe maastikukaitseala
on maakonna vanim kaitsealune puhkeala. Hea asukoht, vahelduv reljeef, mitmekesine metsakooslus ja rikkalik kultuurilugu on põhjused, miks kaitseala on väga populaarne. Metsas ja Elva jõe kaldal looklevad matkarajad on külastatavad igal aastaajal. Vapramäe loodusmajas leiab infot Elva puhkepiirkonna ja matkaradade kohta. Vapramäe looduse õpperada: 3,5 km
Vapramäe jalgratta- ja jalgsimatkarada: 6,5 km
Vellavere
piirkonna vahelduv maastik sobib eelkõige just mõnusateks rattaretkedeks, aga ka jalgsirännakuteks. Erinevatest ajalooetappidest pärinevad pärandkultuuriobjektid on infotahvlitega varustatud ja muudavad külateedel liikumise huvitavamaks. Vellavere jalgrattarada: 13
km
Tervislike eluviiside matkarada: 2
km
km
Elva jõgi on muudetud puhke- ja telkimiskohtadega ning infotahvlitega veematkajatele keskseks veeteeks, mis ühendab ka siinseid kaitsealasid. Hellenurmest algav ja lõpuks piki Emajõge Tartusse viiv veetee on 66 kilomeetrit pikk ja selle läbimiseks tuleb varuda vähemalt kolm matkapäeva. Muidugi võib veeteel valida ka lühemaid lõike. Elva jõe veetee: 66
km
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse hallatavate matkaradade ja muude tegemiste kohta saab lisateavet kodulehelt: www.vvvs.ee 13
Elva on metsaparkidega rahulik väikelinn. Siinsesse männikusse on rajatud eriline eesti rahvajuttude aineliste puuskulptuuridega palistatud Väike väerada. Väerada algab Elva südamest vana raudteejaama kõrvalt. 3
Olulisemad reeglid looduses liikujale:
km
Elva jaamahoones asub Elva matkakeskus, kust võib hankida teateid nii Elva, selle ümbruse kui ka Tartumaa kohta.
Väljaspool kaitsealade liikumiskeeluga alasid on riigimaal liikumine kõikjal lubatud.
tel 733 0132 http://matkakeskus.elva.ee/
Igaüheõiguse alusel on eramaal lubatud ilma omaniku loata viibida päikesetõusust päikese loojanguni. Eramaaomanik võib oma maal liikumise siiski keelata, ent sellisel juhul peab see olema märgistatud ja kõigile arusaadavalt piiratud.
Jalgrattarajad
Avalikud teed on kõigile kasutamiseks, erateedel ei tohi autoga sõita, küll aga valgel ajal jalgsi kõndida.
Tartumaa maastikud sobivad ka rattamatkadeks. Maakonda läbivad mitmed EuroVelo marsruudid (www.bicycle.ee) ja ka sadu kilomeetreid Põhja-Lätti ja Lõuna-Eestisse rajatud jalgrattamarsruudist Tour de LatEst (www.tourdelatest.eu). Populaarne on Võrtsjärve 140 km pikkune rattarada, millest umbes pool lookleb Tartumaa teedel (www.vortsjarv.ee/tourism/maps).
Õuealadest tuleks soovitavalt hoiduda vähemalt 200 m kaugusele. Avalikuks kasutamiseks olevate veekogude kallastel on liikumine lubatud kallasrajal (4-10m). Telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Üks piirkondlik rattarada kulgeb Selgise mõhnastikul. Sellel 30 kilomeetri pikkusel viidastatud rajal on Kärgandi lõkkekohaga telkimispaik ja Kukemetsa metsaonn. http://loodusegakoos.ee
Prügi tuleb endaga kaasa võtta, kui pole paigaldatud prügikaste.
Jalgrattamarsruudid on loodusesse märgitud ka ElvaVitipalu maastikukaitsealal (23,5 km) ja Vellaveres (8 ja 13 km) (www.vvvs.ee) ning Ilmatsalu kandis (8 km) (www.rmk.ee). Siiski tuleb arvestada, et suur osa Eestimaa kohalikest rattamarsruutidest suunab matkajad tihti väikestele hõredama autoliiklusega ja turvalisematele kruusateedele.
Igaüks võib avalikust veekogust ilma kalastuskaardita kala püüda ühe lihtkäsiõngega, pidades seejuures kinni püügiaegadest, - kohtadest ja muudest piirangutest. www.kalastusinfo.ee
23,5 Pikkus km
Telkimine
Piknikukoht
Varjualune
Telkimine keelatud
Laudtee
Vaatetorn
Lõkkekoht
Ujumiskoht
Infotahvlid
Lõkke tegemine keelatud
Koeri ei tohi lasta vabalt ringi joosta, vaid nad peavad olema rihmastatud.
Tartu Külastuskeskus Raekoda, Tartu 50089 Tel. 744 2111 info@visittartu.com www.visittartu.com Tekst: Annereet Paatsi Kujundus: Triinu Sarv Trükk: Paar Fotod: Tartumaa avalik pildipank, 2013
Kaitseala ; infopunkt Turismiinfokeskus Muuseum; mõis
iskoht Hotell; muu ööbim ikoht Restoran; muu söög
Kirik; õigeusukirik mälestusmärk Linnuse varemed;
Tankla; supelrand ht Telkimine; lõkkeko üük lap Paadilaenutus; ka
n Matkarada; vaatetor tuskeskus Park; kaitseala külas
Võrtsjärve rattarad (140 km)
a 6
Selgise rattarada (30 km) Tegelikust asukoha nihutatud märgid
Ratsutamine
ivi Rändrahn; kultusek huviväärsus rsus; arheoloogiline Looduslik huvivää
st 7
1 2
5
4
3
8
11
10 13 14 9 12
d a l a e s t i a k s u d o o l a a m u t r Ta d a j a r a k ja ma t