EST
www.visittartu.com 7 Peatskivi külas, mis jääb Alatskivilt 1,5 km loode suunas, on muistne eestlaste vägimees Kalevipoeg oma tegudega maastikku kujundanud. Kalevipoeg jäänud ükskord nii sügavasti magama, et hundid ta hobuse nahka pistnud, järele jäänud üksnes kivistunud sadul - Sadulakivi. Kõrget mäeselga, kus Kalevipoeg olla maganud, kutsutakse Kalevipoja sängiks. See on tegelikult hoopis III sajandist e. Kr. pärinev muistsete eestlaste linnusease. Tänapäeval tehakse siin jaanituld ja peetakse külapidusid.
6
Edasine teekond kulgeb läbi elurikaste vanade loodusmetsade, üle künkliku Selgise mõhnastiku läände Vooremaa lõunaossa. Vooremaa on kõige esinduslikum jääaja poolt kujundatud pinnavormide kogum Eestis, otsekui geoloogiline vabaõhumuuseum.
3 4 7
5 2 1
8 10
1
9 1 11
8 Saadjärv on Vooremaa järvedest lõunapoolseim, suurim ja kalarikkaim. Järve kaunitel kallastel on asunud mitmeid baltisaksa aadlimõisaid. Põhjakaldal kerkib uhke eravaldus - renoveeritud peahoonega klassitsistlik Saadjärve mõis. Mõisaansamblisse kuulub veel mitmeid majandushooneid: viinaköök, mis andis 19. sajandil suure osa mõisa tulust, härjatall, ait-kuivati ja kaunis kärnerimaja. 9 Saadjärve lõunakaldal Äksi külas asub Saadjärve looduskeskus, kus saab ülevaate Vooremaa looduse kujunemisloost ning selle omapärast. Sama hoone Soomepoiste tubamuuseumis hoitakse mälestust Soomes ja hiljem Eestis võidelnud eestlastest II maailmasõja ajal.
Äksis on alates 2012. a. suvest avatud Jääaja Keskus, kus multifunktsionaalsete heli- ja valgusinstallatsioonide ning huvitavate eksponaatide kaudu on võimalik kogeda jääaega nagu see oli Vooremaal umbes 15 000 aastat tagasi ning mõtiskleda kliimamuutuste üle. Ekspositsiooniga saab tutvuda nii iseseisvalt kui ka tellida juhendajaga õppe- või meelelahutusprogramme.
Tartu Külastuskeskus Raekoda, Tartu 50089 Tel. 744 2111 info@visittartu.com www.visittartu.com
Tekst: Annereet Paatsi Kujundus: Triinu Sarv Trükk: Paar Fotod: Tartumaa avalik pildipank
Turismiinfokeskus; infopunkt
Metsaonn; ilus vaade
Looduslik huviväärsus; arheoloogiline huviväärsus
Hotell; muu ööbimiskoht
Telkimine; lõkkeplats
Muuseum; mõis
Tankla; supelrand
Matkarada; vaatetorn
Kirik; mälestusmärk
Ratsutamine; kaitseala külastuskeskus
Arheoloogiline huviväärsus
Karavani peatuskoht; internet
Tänase Saadjärvega saab sinasõbraks Saadjärve jahtklubis. Siit saab minna järveveele lõbusõidujahi või parvega, käia suplemas ja saunas.
Tartumaa reisimarsruudid
10 Järveäärset teed mööda põhja poole sõites jõuame uusgooti stiilis sihvaka torniga Äksi kiriku juurde. Kirik on teelistele suviti avatud. Eesti kultuurilukku on Äksi kirik sügavalt juurdunud tänu kirikuõpetajale ja kirjamehele Otto Wilhelm Masingule (1763-1832), kes võttis eesti keeles kasutusele „õ“ - tähe. 11 Äksist võtame suuna lõunasse. Viimaseks peatuseks keerame enne Lähte alevikku suurelt teelt vasakule juba kaugelt silma torkava vaatetorni juurde. Umbes 15 m kõrgusest vaatetornist paistavad nagu peopesal Vooremaa viirgmaastik põhjas ja Tartu linna kõrgemad hooned lõunas.
Veel 15 kilomeetrit üles-alla üle voorte ja olemegi tagasi Tartus!
Põhja-Tartumaa ringreis
Tartumaa reisimarsruudid Tänase Tartumaa 147 000 elanikust elab Tartu linnas 2/3, ülejäänud maapiirkondades ja väikelinnades. See pole olnud alati nii. Eestlased on pikka aega olnud maa- ja metsarahvas. Selleks, et paremini tundma õppida Tartumaa rahvast ja hoomata eestlaste tõsimeelsust ning hingesügavust, tuleb heita pilk ka Tartut ümbritsevatele maastikele ja sealsetele elanikele. Tartumaa mitmepalgelised maastikud pakuvad võimalusi nii loodusenautijale kui ka ajaloohuvilisele. Siin saab puhata soode ja metsade vaikuses, nautida päikesemängu järvevetel, otsida huviväärsusi erinevatest etappidest Eesti keerulises ajaloos Ida ja Lääne piiril.
Eestlaste muistse vabadusaja märkidena püsivad veel linnamäed, kalmed ja hiied ning legendid vägilasest Kalevipojast. Sakslaste pika valitsemisaja tummade tunnistajatena seisavad kivikindlused ja kindluskirikud ning pargirohelusse uppuvad mõisa kompleksid. Vene tsaarivõimu aegu iseloomustavad õigeusu kirikud ja tüüpprojektide järgi ehitatud vallamajad ning raudteejaamad. Ka Peipsi läänekaldal elavad vanausulised meenutavad meile tükikest tsaaririigi ajaloo keerdkäikudest. Vastakaid tunded ja hämmeldust võivad tekitada Nõukogude Liidu valitsemisaega meenutavad suurte korrusmajadega kolhoosikeskused ja mahajäetud suurfarmid põldude rüpes. Ringreisidel saab puhata jalgu nii keskaegsete kirikute jahedate müüride varjus kui ka matkaradade puhkekohtades ja ehk paremini aru saada, miks osa eestlasi tahab veel elada hajali üksteisest kaugel metsade ja põldude keskel. Emajõgi jagab Tartumaa Põhja- ja Lõuna-Tartumaaks, teisalt on ida-läänesuunaline jõgi ka oluline ühendustee. Tartumaa vanimad asulakohad on paiknenud Emajõe ääres ja keskajal oli jõgi tähtis Hansakaubatee. Tartu linngi on tekkinud tänu Emajõele - kauplemiskohana veetee ja maismaateede ristumiskohas. Tänase Tartu kohal aheneb Emajõe lai lammorg kitsaks, pakkudes jõest hõlpsamat ülepääsu. Emajõgi on Tartumaa asustuse kujundaja ja sümbol. Tänu Emajõele saame maakonda tutvustava huvireisi jagada kaheks osaks.
Põhja-Tartumaa ringreis Tartu – Kõrveküla – Aovere – Vara – Koosa – Varnja – Kolkja – Nina – Alatskivi – Rupsi – Alatskivi – Kallaste – Peatskivi – Selgise – Välgi – Pataste – Igavere – Saadjärve – Äksi – Lähte – Tartu. Sõidame Tartust välja mööda Narva maanteed (maantee nr 3). 1 Läbi põllustatud hajaasustusega kultuurmaastiku Tartust kirde suunas sõites jõuame Peipsi järve äärde, kus satume sootuks teistsugusesse ja eestlastele mitteomasesse kultuuriruumi. Kitsal järveäärsel alal Varnjas, Kasepääl ja Kolkjas elavad vene vanausulised, kes juba 18. sajandil põgenesid siia tsaarivõimu repressioonide eest. Aastasadade jooksul on nad säilitanud oma usu ja arhailised traditsioonid. Siin elatakse tihedalt üksteise kõrval pikkades tänavkülades. Majade vahel torkavad silma palvelad ja otse veepiirini ulatuvad kalmistud. Läbi aegade on vanausulistele peatoidust andnud kalapüük ja sibulaning aedviljakasvatus. Sügiseti kuivavad kuldsed sibulad peaaegu igas hoovis ja varjualuses, peetakse kala- ja sibulafestivale. Piirkonda läbivat teed kutsutakse Sibulateeks. Vanausuliste kultuuriga aitavad tutvuda Peipsimaa Külastuskeskus, Kolkja vanausuliste muuseum ja Varnja elava ajaloo muuseum.
2 Mööda rannateed edasi põhja suunas sõites võib loodushuviline matkaja peatuda Lahepera järve ääres ja vaadelda siin pesitsevaid erinevaid haudelinde (kühmnokkluik, tuttpütt, tait jne). Lindude sügis- ja kevadrände ajal peatub järvel aga tuhandeid väikeluiki, sadu varte, sõtkaid ja väikekosklaid). Järve põhjakalda vaateplatvormile pääseb ka ratastoolis loodushuviline järvevaateid nautima.
4
3 Peateelt kõrvale põigates jõuab Nina külla, kus Peipsi järve kõrgel kaldal kõrgub võimas õigeusu Jumalaema Kaitsmise kirik, mis kõneleb riigiusu võitlusest vanausulistega. Kaldal ja järves on palju suuri rändkive, mis olla siia maha jäänud sellest ajast, kui eesti vägilane Kalevipoeg tahtnud üle järve Venemaale silda ehitada. Küla teises servas endise piirivalve-kordonis asub nüüd külalistemaja, kus lisaks mõnusale ööbimisele saab minna suviti paadiga või talviti järve jääle kala püüdma või osta kaasa meeldima hakanud antiikmööblit.
Ninalt sisemaa poole tõtates jõuame Alatskivile. Siin asub piikonna uhkeim arhitektuuriväärtus - Alatskivi mõisa härrastemaja, mis valmis 1885. a. See on mõisahärra Arved von Nolckeni enda poolt projekteeritud uhke uusgooti stiilis loss. Säravvalge, tornide ja tornikestega, liigendatud fassaadiga mõisa peahoone seisab valge luigena Alatskivi ürgoru serval. Restaureeritud ja endiste aegade elegantsi jäljendades sisustatud loss on külastajaile avatud muuseumina. Kunagises mõisahärra söögisaalis saab ka keha kinnitada. Mõisahoones saab kuulata kontserte ja vaadata näitusi, romantilise ja stiilse paigana võlub loss pulmapeo korraldajaid. Alatskivil on vaadata muudki - väike külakirik männitukas ja kalmistu, mille väravas seisab mälestussammas Vabadussõjas langenud alatskivilastele. Tühja kõhu pärast ei pea siin muretsema – piirkonnas on mitmeid kohti keha kinnitamiseks.
5
Alatskivilt on soovitav põigata korraks lõuna suunas ja külastada Liivi muuseumi. Siin säilitatakse ja elustatakse Eesti armastatuima luuletaja Juhan Liivi (1864–1913) ainelist ja vaimset pärandit. Vabaõhumuuseumi hoonestik ja sisustus pakub omakorda võimalust heita pilk 19. ja 20. sajandivahetuse eesti talurahva ellu. Kellel aega napib võib siit suuna võtta tagasi Tartusse. Pikema ringreisi huvilised jätkavad sõitu põhja poole läbi Alatskivi Kallastele.
6 Kallaste asub otse Peipsi kaldal. Oma ligi tuhande elanikuga on ta üks väiksemaid linnu Eestis. Siin väärib vaatamist linna lõunaossa jääv ligi kilomeetri pikkune ja 8 meetri kõrgune Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljand. Ka linnuhuviline ei pea suviti pettuma. Ta on sattunud kaldapääsukeste paradiisi, kus järveäärsesse liivapaljandisse on pesakoopa uuristanud üle tuhande linnu.
Linnas valitseb rahu ja vaikus, inimesed siin ei kiirusta, kuid sellele vaatamata võite sattuda siin ka melu keskele. Sügiseti peetakse Kallastel mee- ja sibulalaata, talviti aga iseäralike endaehitatud suurerattaliste jääsõidukite karakatitsate võistlust ja näitust. Ka vanausuliste usupühade ajal võib linnas märgata tavapärasest enam liikumist. Kallaste on ringreisi põhjapoolseim punkt. Nüüd tuleb sama teed lõunasse tagasi suunduda ja kilomeetri jagu enne Alatskivi keerata paremale lääne suunas, et sõita üle Peatskivi, Välgi, Pataste ja Igavere Saadjärvele.