Avastamist väärt TARTU ja TARTUMAA 2018 by Visit Tartu

Avastamist väärt TARTU ja TARTUMAA

www.visittartu.com

OSLO

PETERBURI

HELSINGI

925 km

330 km

220 km

TALLINN STOCKHOLM 510 km

180 km

EESTI

MOSKVA

TARTU

717 km

PIHKVA 111 km

RIIA

210 km

KOPENHAAGEN 900 km

VILNIUS 430 km

BERLIIN 1055 км

Kuidas tulla? LENNUKIGA Tartu lennujaam (www.tartu-airport.ee) asub linnast vaid 11 km kaugusel ning 50-minutilised Helsingi-TartuHelsingi otselennud toimuvad regulaarselt. Lennupileteid saab osta lennufirma Finnairi kodulehelt (www.finnair. com). Tartu lennujaamast saab kesklinna bussi, takso ja Airport Shuttle’i bussidega (www.tartaline.ee). Lisaks on võimalik Tartusse reisida Riia ja Tallinna rahvusvaheliste lennujaamade kaudu - mugavad Lux Expressi ja Simple Expressi bussid väljuvad Tallinna lennujaamast Tartusse enam kui 30 korda päevas ning Airport Shuttle’i bussi on võimalik vastu tellida vastavalt vajadusele (www.tartaline. ee). Riia lennujaamast väljuvad nii Lux Expressi kui ka Ecolinesi bussid Tartusse kokku 4 korda päevas (www. luxexpress.eu, www.ecolines.net). BUSSIGA Tallinnast Tartusse saab mugavalt reisida bussidega - sõit kestab vaid 2,5 tundi ning bussid väljuvad alates 5:40 kuni 23:00. Hommikul kella kuuest õhtul kella üheteistkümneni väljub igal täistunnil marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu mugav Lux Expressi buss ning mitmetel pooltundidel Simple Expressi buss. Kõik bussid on varustatud tasuta Wi-Fi ja elektripistikutega, Lux Expressi bussides saab ka kuulata muusikat või vaadata filme ning nautida kohvijooke. Kõik Expressi bussid läbivad mõlemal suunal Tallinna lennujaama. Informatsiooni ja sõidugraafikud kõikide siseriiklike bussiliinide kohta leiad www.tpilet.ee. Samuti on otseühendused Riia ja Peterburiga. Informatsiooni kõigi rahvusvaheliste bussiliinide kohta leiad www.luxexpress.eu ja www.ecolines.net.

RONGIGA Tartu raudteejaam asub 1,5 km kaugusel kesklinnast ning igapäevane rongiliiklus toimub Tallinna (sh Jõgeva, Tapa, Aegviidu), Valga (sh Elva) ja Koidula (sh Põlva, Piusa) suunal (www.elron.ee). Ümberistumisega Tapal on siia võimalik sõita nt Narvast ja Jõhvist ning Valga ja Valka kaudu Riiast (www.pv.lv). Kesklinna saab sõita bussiga nr 20 või taksoga, kuid väike jalutuskäik annab võimaluse tutvuda ka linna vaatamisväärsustega. AUTOGA Tartu, suuruselt teine linn Eestis, on Lõuna-Eesti suurimaks keskuseks ja ühtlasi sõlmpunktiks olulistele riigimaanteedele. Tee Tallinnast Tartusse on 186, Pärnust 184 ja Narvast 179 km ning sõit kestab ligi 2,5 tundi. Autoreis on ideaalne võimalus avastada ka teele jäävaid vaatamisväärsusi (www.puhkaeestis.ee). Riia - Tartu Peterburi suunal liiklejatel on ideaalne võimalus tutvuda kogu Baltikumi parimate vaatamisväärsustega reisi planeerimisel on heaks abimeheks Via Hanseatica turismimarsruut (www.viahanseatica.info), mis ühendab omavahel Läti, Eesti ja Venemaa kultuurilised ja looduslikud eripärad. Karavaniga reisijatele leidub Tartumaal turvalisi ja avaraid parklaid ning mugavaid kämpinguid. Lisainfo erinevate transpordivõimaluste kohta leiad www.visittartu.com.

Heade mõtetega heasse linna! Olen ise väga sageli oma kolleegidelt ja sõpradelt küsinud: ütle üks ja kõige olulisem põhjus, mis tooks Tartusse turiste ja uusi linna-avastajaid!? Esmapilgul lihtne küsimus ja võiks arvata, et ka lihtne vastata, kuid teades ja tundes Tartut ja tartlasi, pean tõdema, et niipalju kui on vastajaid, nii palju on ka vastuseid. Üks toob esile mõnusaid söögikohti erinevatele maitsetele, teisele meeldib Emajõe elluärkamine, kolmas hindab Toomemäe rahu ja vaikust, neljas ei saa kuidagi mööda vaadata linna nooruslikkusest ja meie kõrgkoolidest ning viiendale (ja ta ei ole viimane arvaja) meeldib aastaringselt elav, lärmakas ja ideedest pungil Rüütli tänav. Kui nüüd minu käest küsida, mis on see minu jaoks üks ja ainus sõna või lause, millega võiks Tartut ehtida, siis võimalik, et see mahuks sõnasse „vaim“ ja üldse mitte ainult „Tartu vaim“, mida ongi hakatud liialt ülekohtuselt ära kasutama. Vaimu all pean silmas seda unikaalset ja vaid Tartule omast ideede, helide, värvide, tegude ja vaimustuse segupundart, mis elab Tartus aastaaegadest sõltumatult ning näitab ennast ka kõige ootamatumates kohtades, olukordades, küll jões ja küll sildadel, küll parkides ja küll majaseintel, pisikestes kohvikutes ja salahoovides.

Aga see on vaid üks pool Tartust, sest Tartus tõepoolest ka sünnib palju sellist, mis on selle linna oma ja mida siit mitte keegi viia ei saa (kui siis ainult heade emotsioonide näol) – need on rohked Tartu festivalid, laulupeod ja laulupäevad, rohked põnevad muuseumid ja galeriid, kontserdid ja vabaõhuüritused, suvekohvikud ja rikkalikud sportimisvõimalused. Sellel suvel ei leidunudki nädalavahetust, mil Tartus poleks toimunud mõnd suurt festivali või vabaõhuüritust, kohati isegi nii, et mitu festivali said üksteisega koostööd teha, et Tartusse sõbralikult ära mahtuda. Tartu elab ja pakub häid emotsioone. Head sõbrad, öelge, mis on see üks ja kõige olulisem põhjus, mida te Tartus näete ja hindate? Millise hea mõttega te siia tulete ja millisega lähete? Usun, et head Tartu mõtted saavad teie pärisosaks ning need kanduvad ka teie lähedastele – ikka selleks, et olla hoitud ja kantud Tartu vaimust. Tere tulemast heade mõtete linna Tartusse! Urmas Klaas Tartu linnapea

Tartu linnast

Tartu maakonnast

Esmamainimine: 1030. aastal vanades Vene kroonikates Tartu on kandnud nimesid: Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jt. Pindala: 153,99 km2 Elanikke linnas: 99 tuhat Linna tunnuslause: Tartu - heade mõtete linn!

Pindala: 3349,3 km2 Elanikke: 150 tuhat Linnad: Elva, Kallaste, Tartu Pikim jõgi: Suur-Emajõgi (100 km) Suurimad järved: Peipsi järv (3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) Suurim saar: Peipsi järvel paiknev Piirissaar (7,5 km2)

Statistika seisuga 04.04.2018

Tartut on sageli nimetatud ka vabalinnaks. Linnaks, mida läbivad nii ideed kui ka inimesed, kes siin pikemalt või lühemalt oma elu elavad. Aastaringselt elab Tartus enam kui viiekohaline arv üliõpilasi, kes toovad siia erinevatest

Eesti ja maailmanurkadest oma kodukoha ideid ja koloriite – seepärast Tartu muutubki kogu aeg ning linn ei muutu kunagi äravahetamiseni sarnaseks eelmise aasta või aastaajaga.

Saa osa Tartu ajaloost ja kultuurist! Baltikumi vanima linnana pakub Tartu põnevaid vaatamisväärsusi igal sammul, kuid eriti just kesklinnas, mis on omapärane riiklik muinsuskaitseala. Siin leidub imelisi stiilinäiteid arhitektuuri erinevatest ajastutest – keskajast tänapäevase moodsa arhitektuurini. Lisaks sellele on Tartul olnud oluline roll eesti kultuuri ja rahvusteadvuse kujunemisel – siinsest ülikoolist võrsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, esimene teater ning ühtlasi toimus siin ka esimene rahvuslik üldlaulupidu. Lisaks ülikoolile kannavad Tartu ajalugu ja kultuuri tänini edasi ka mitmed puitlinnaosad, ajaloolised ehitised ning arvukad muuseumid.

Tartu Ülikool (www.ut.ee), mis asutati 1632. aastal, on olnud üheks oluliseks kultuuri- ja rahvusteadvuse kujundajaks. Ülikooli praegune peahoone, mis valmis aastal 1809, on siiani Eesti uusklassitsistliku ehitusstiili pärliks. Olulist rolli Eesti kultuuri arengus ja edendamises mängib Teater Vanemuine (www.vanemuine.ee), mis ühendab endas traditsioone ja tänapäeva, luues sellest uut. See on Eestis ainus 3-žanriline teater, mille repertuaaris on nii draamalavastused, klassikaline ballett, kaasaegne tants kui ka ooper, operett ja muusikal. Kontserdielamusi saab nautida teatri kõrval asuvas Vanemuise kontserdimajas (www.concert.ee).

Oma terrakotafiguuride poolest tuntud Jaani kirik on Põhja-Euroopa üks ainulaadsemaid näiteid keskaegsest sakraalehitisest. Kesklinnas asuva kiriku kellatornist saad heita pilgu ajaloolisele Tartu vanalinnale ja Jaani kvartalile. Olulisteks on ka Soome arhitekti Eliel Saarineni juugendstiilis projekteeritud Tartu Pauluse kirik ning neogooti stiilis ehitatud Tartu Peetri kirik. Tartus asub Eesti Rahvusarhiivi peahoone Noora (www. ra.ee/noora), mille fassaadi katab kangas motiiviga Uure ehk uuristatud mälestuste muster, mis sümboliseerib mõtlemist ja meenutamist ning kirjeldab uurimise protsessi, uurimistöö uuristusi, keerd- ja võidukäike. Fuajees saab tutvuda rahvusarhiivi püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega ning esimesel korrusel kõlab heliinstallatsioon, mis kasutab käivitavate impulssidena arhiivi hoonet, töötajaid ja paiknemist aegruumis. Samuti on avatud trükiseid ja meeneid pakkuv arhiivipood, osaleda saab arhiivitundides ja ekskursioonidel arhiivi hoidlatesse. Karlova linnaosas paiknevast kunagisest aparaaditehasest on kujunenud kiiresti ja aina edasi arenev loomelinnak. Oma kuulsusrikast ja värvikat minevikupärandit pole majarahvas aga unustanud, ristides hoonekompleksi Aparaaditehaseks (www.aparaaditehas.ee). Maja ühendab Tartu kõige loomingulisemad tegelased – on nii kunstnikke, disainereid, ettevõtjaid kui ka meelelahutajaid. Samuti on end tehasesse sisse seadnud mitmed restoranid ja toidustuudiod. Ajalooliselt põneva kultuurilise kooslusega saab tutvuda

Peipsi järve rannikualadel, kus on 17. sajandist endale kodu leidnud vene vanausulised. Nende ajaloost ja omanäolistest traditsioonidest

saab rohkem teada Kolkja ja Varnja muuseumides. Rohkem infot Peipsiääre tegemiste ja võimaluste kohta saab ka Peipsimaa Külastuskeskusest (www.peipsimaa.ee) ning Sibulatee võrgustiku lehelt (www.sibulatee.ee). Lisaks vanausulistele on siinsetel aladel segunenud eesti talupoja- ja aadlisaksa kultuurid, millega tutvumiseks pakub suurepärast võimalust üheks Peipsimaa pärliks peetav ehitis – Alatskivi loss (www.alatskiviloss.ee), mis juba 19. sajandist saati avaldab muljet oma uusgooti stiiliga. Alatskivi lähedal Rupsi külas asuvas Liivi muuseumis (www.muusa.ee) saab tutvuda Juhan ja Jakob Liivi elu ja loominguga ning Peipsimaa Külastuskeskuses tasub kindlasti läbi astuda ka keldrikorrusel asuvast Sigurimuuseumist (www.peipsimaa.ee /sigurimuuseum).

Tartu – muuseumide linn Tartu kõige säravamaks pärliks on loomulikult uue kodu saanud Eesti Rahva Muuseum (www.erm.ee), mis asub kõigest kahe kilomeetri kaugusel linnasüdamest. Muuseumikompleks laiub kokku 50 hektaril, hõlmates lisaks 2016. aastal avatud peahoonele vana Raadi mõisasüdame, järve, dendro- ja teemapargi ala ning osaliselt säilinud sõjalennuvälja stardiraja. ERMi kokku 6000 m² näitusepinnal on esitatud Eesti ja soome-ugri rahvaste kultuuriloo püsinäitused, lisaks on hoones kunstigalerii ning toimuvad igapäevased muusika-, teatri- ja filmisündmused.

kus kokku on üle 158 000 säiliku. Linnamuuseumi filiaalide alla kuuluvad KGB kongide muuseum,

Laulupeomuuseum, 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum ja armastatud kirjaniku Oskar Lutsu majamuuseum.

Tartu linnamuuseumis (www.linnamuuseum.

tartu.ee) saad teha tutvust Tartu linna kireva ajalooga. Uudistada saab Tartu vanemat aega kajastavat arheoloogiakogu, linna ruumilist arengut hõlmavat fotokogu ning arhiivi- ja esemekogusid,

Olulisel kohal Tartu muuseumide seas on loomulikult Tartu Ülikooli muuseum (www.muuseum.ut.ee), mis tutvustab teaduse ja ülikoolihariduse ajalugu 17. sajandist tänapäevani. Ülikooli juures tegutsevad veel Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu

tähetorn, vana anatoomikum, Tartu Ülikooli botaanikaaed ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum.

Trüki- ja paberimuuseumis (www.trykimuuseum. ee) on võimalik näha nii paberi valmistamise protsessi kui ka ajaloolisi trükipresse ja -tarvikuid. Erinevates õpitubades saab köita märkmikke, valmistada 3D postkaarte või trükkida plakateid.

A. Le Coq õllemuuseumis (www.alecoq.ee) saab

aga tutvuda Eesti õlletööstuse sünniga, õlleseadmete, -korkide ja -pudelitega ning degusteerida kohalikku toodangut.

Tartust 3 km lõuna suunas ajaloolises Ülenurme mõisas tegutsevas Eesti Põllumajandusmuuseumis (www.epm.ee) tutvustatakse eestlaste maakultuuri, põllumajandustraditsioone ning töömasinaid. Muuseumis elab ka mitmeid koduloomi. Võimalik on osaleda erinevates õpitubades ning arvukatel kogupereüritustel. Hellenurme veskimuuseum (www.veski muuseum.ee), linnast umbes 35 km kaugusel, asub mõisnike Middendorffide ehitatud 137 aasta vanuses vesiveskis, kus saab näha ja ka ise proovida leivategu viljaterade jahvatamisest kuni valmis ahjusooja leivapätsini. Eesti Lennundusmuuseumis

(www.lennundusmuuseum.ee), 16 km kaugusel Veskiorus, on välja pandud ligi nelisada kõrgkvaliteedilist lennukimudelit, kuid kollektsioonist ei puudu ka elusuuruses helikopterid ja lennukid. Oluliseks sündmuseks on suve alguses toimuvad Eesti Lennupäevad. Nii linnas kui ka maakonnas leidub veel palju ägedaid ja omanäolisi muuseume: Teaduskeskus AHHAA, Tartu Mänguasjamuuseum, Jääaja Keskus, Akva:rium, Tabivere muuseum, Pillimuuseum, Sigurimuuseum, vanausuliste muuseumid ja paljud teised. Rohkem infot leiad järgmistest peatükkidest või www.visittartu.com.

Maailmatasemel haridus ja teadus

Tartu on tuntud kui Eesti haridus- ja teaduskeskus. Linnas on 11 kõrgemat õppeasutust, millest vanim ning tuntuim, Tartu Ülikool, kuulub kahes maailma mainekamate ülikoolide edetabelis top 400 hulka. Hästi toimiv haridussüsteem, kompaktne ettevõtluskeskkond ja erinevad tugistruktuurid loovad soodsa pinnase ettevõtluse kiireks ja nutikaks arenguks. Tudengid ja ülikool on olnud linna kujunemise juures alati olulisteks teguriteks – siin õpib kokku üle 16 000 üliõpilase, kes suunavad siinset vaimsust ja kultuuri ning on saavutanud läbi ajaloo märkimisväärseid tulemusi meditsiinis, kosmose- ja infotehnoloogias, keeleteadustes ning mitmetes teistes olulistes valdkondades.

Lisaks haruldasele püsiekspositsioonile ja ajaloolistele toomkiriku tornidele saavad väiksemad külastajad Hullu Teadlase kabinetis (www.hullteadlane. ut.ee) eksperimenteerida ja kõikvõimalikele küsimustele koos Hullu Teadlasega vastuseid leida. Kellel on huvi kosmoseavaruste vastu, siis saab teleskoobiga uurida taevakehi, proovida kätt meteoorivaatlejana või planetaariumietenduse ajal tähistaevasse reisida praeguseks üle 200 aasta vanuses Tartu tähetornis (www.tahetorn.ut.ee). Astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsikaga saab tutvuda Tartust 21 km lõuna suunas asuvas eesti kosmosekeskuses Tõravere Observatooriumis (www.to.ee).

Mitme sajandi taha ulatuva Tartu teadusajalooga saab tutvuda Tartu Ülikooli muuseumis (www. muuseum.ut.ee), mis oma rikkalike kogudega pakub suurt avastamisrõõmu kõikidele huvilistele. Muuseum asub ajaloolises toomkirikus, mis on ühtlasi üheks esimeseks ja suurejoonelisemaks tellisgootika näiteks Baltikumis.

Silmapaistvamaks teadusharuks on kujunenud meditsiini ja biotehnoloogia valdkonnad koos mitmete erinevate kliinikumide ja institutsioonidega. Valdkonna tugevat arengut toetab spetsialistide kohapealne väljaõpe Tartu Ülikoolis, Tartu Tervisehoiu Kõrgkoolis ja Eesti Maaülikoolis ning biotehnoloogia on seatud üheks fookuseks

linna arengustrateegias. Väga hästi on arenenud siin ka infotehnoloogia ja elektroonika valdkonnad, koondades endas mitmeid suuri ja edukaid ettevõtteid ja palju start-upe, mida linna ettevõtlusmaastik järjepidevalt toetab. Siinsete silmapaistvamate saavutustega on võimalik tutvuda ettevõtluskeskuses Spark (www. sparkdemo.ee), kus on võimalik saada ka nõustamisteenust. Nii õpilased kui ka täiskasvanud saavad muuseas läbi mängida ettevõtlusmängu Ettevõtlusküla Äritänaval (www.ettevotluskyla.ee) või meisterdada Spark Makerlabis (www.makerlab.ee) peaaegu kõike, mida hing ihaldab. Teadust ja tehnoloogiat aitab laste ja noorte seas populariseerida Baltimaade suurim ja moodsaim

Teaduskeskus AHHAA (www.ahhaa.ee), mis toob läbi nuputamist nõudvate tegevuste, atraktiivsete seikluste ja käed-külge stiilis eksponaatide teaduse igas vanuses külastajani. Katsetada saab erinevate füüsikaseaduste toimimist, osaleda põnevates töötubades, elada kaasa teadusteatri etendustele, nuputada, mängida ning külastada täiesti ainulaadset täissfäärilist planetaariumi, kus on korraga võimalik näha umbes 5 miljonit tähte! Aastaringselt toimuvad nii suurtele kui ka väikestele teadushuvilistele suunatud festivalid ja sündmused.

Puhka koos perega! Tartu on Eestis parim paik perepuhkuse veetmiseks – turvaline ja rahulik linnakeskkond pakub mitmekülgseid tegevusi igas vanuses pereliikmetele ning annab võimaluse üheskoos õppida ja areneda. Arvukad mänguväljakud ja pargid, huvitavad muuseumid, mängutoad ja erinevad veega seotud atraktsioonid panevad laste silmad särama ning on perega külastamiseks ideaalsed paigad. Üheks laste lemmikuks on Tartu Mänguasjamuuseum, kus samm-sammu haaval läbi muuseumi jalutades saab näha mänguasju, millega Eestis elavad lapsed on siin viimase saja aasta jooksul mänginud. Pärast muuseumikülastust saab avaras katusealuses mängutoas mängida, meisterdada, ehitada ja uusi sõpru leida. Kohe Mänguasjamuuseumi kõrval asub Teatri Kodu, kus lapsed saavad vaadata etendusi ning ise väikestel lavadel nuku-

teatrit teha. Kogu muuseumi- ja teatriinfo leiab veebist www.mm.ee. Linnast vaid umbes 30-minutilise autosõidu kaugusel asub Eesti suurim mängumaa Vudila (www.vudila.ee), kus on koos nii veepark, lõbustuspark, batuudikeskus kui ka loomapark – vahvaid tegevusi jagub nii väikestele kui ka suurtele pereliikmetele. Parimaks kohaks, kus omandada aga algteadmised keskkonnaharidusest ja seda nii maailma kui ka Eesti mastaabis, on Saadjärve kaldal asuv Jääaja Keskus (www.jaaaeg.ee). See on kogu perele mõeldud teemapark, mis annab aimu kogu universumi ajaloost ning ka tulevikust. Kohapeal saab näha elusuuruses eelajalooliste loomade jäljendeid ja mitmeid käed-külge stiilis eksponaate. Väikelapsed saavad lustida mängukoopas või pugeda hoopis lumekoopasse, kus on näha jääkaru pesa, lumes elavad putukad ja loomad ning talvine elu-olu

lume all. Suvisel perioodil saab tellida giidide saatel ka loodusõppereise parvega maalilisele Saadjärvele. Teadushuvilistel tasub kindlasti läbi astuda Teaduskeskusest AHHAA ja Hullu Teadlase kabinetist (rohkem infot eelmises peatükis). Kogu perega lõõgastumiseks on suurepärane võimalus otse Tartu kesklinnas nautida spaa- ja saunamõnusid Lõuna-Eesti suurimas ja kõige kaasaegsemas spaa- ja saunamaailmas V Spa (www.vspa.ee). Kokku leiab sealt 11 erinevat sauna, soolabasseini, mullivannid ja Jaapani basseini ning loomulikult ei puudu ka lastebasseinid, atraktsioonid ja lastesaun. Spaa baaris pakutakse kergemaid eineid ja rikkalikku joogivalikut. Mõnusad saunad ja vinged atraktsioonid ootavad ka Aura Veekeskuses (www.aurakeskus.ee), kus tõmbenumbriks on 38-55 m

pikkused liutorud, veekardinad, purskkaev, langev veejuga, mullivannid ja vastuvoolu ujumise võimalus. Aura Terviseklubi ühisel saunaalal saab kogu perega nautida kaht erinevate temperatuuridega Soome sauna, iglusauna, sanaariume, soolakivisauna, aroomisauna,

aurusauna ning ka kahe viimase kombineeritud sauna. Terviseklubist ei puudu mulli- ja Jaapani vann, jäämasin ning hubane puhkeala. Treenimiseks on lisaks olemas nii madal lastebassein kui ka täismõõtudes sügav ujumisbassein. Perega väljas söömiseks leiab Tartu arvukate restoranide seast kindlasti enda vajadustele sobiva koha, kus pere pisimad saavad toitu oodates lustida mängutubades või värvida vahvaid pilte. Mitmed kõrgelt hinnatud restoranid leiad vanalinnast, kuid ka suuremad kaubanduskeskused peidavad endas suurepäraseid söögikohti. Vanalinnas on lastega söömiseks populaarsed restoranid Ylicool ja Hõlm, Kvartali ostukeskuses V Cafe ja restoran Joyce, Aparaaditehases restoranid Aparaat ja KarriTehas, Lõunakeskuses aga hotell Sophia hinnatud restoran Fii. Suured ostukeskused pakuvad lisaks söömisele ja ostlemisele mitmekülgseid meelelahutuselamusi: olgu selleks kinokülastus, virtuaalreaalsuse kogemus või liuväljal liuglemine. Rohkem infot leiad www.visittartu.com.

Tule naudi loodust linnas ja maal! Tartu paikneb küllaltki tasasel maal, kuigi siin leidub ka mitmeid erinevaid mõhnastikke ning madalikke. Maakonna lõunaosa laiub Otepää kõrgustikuni ja põhjaosa Vooremaa voorte ning järvedeni. Tartu linn asub mõlemal pool Suurt Emajõge ja kui jõeoru nõlvad välja arvata, on maastik pigem lauge. Kesklinna looduslik kõrgendik Toomemägi on olnud linna südameks alates selle loomisest. Arvukad pargid ning Emajõe äär rikastavad linnaloodust ning pakuvad võimalusi nautida rohelust linnast lahkumata. Hoolimata aktiivsest inimtegevusest, on säilinud palju puutumata loodust – kaitsealad võtavad enda alla kümnendiku maakonna territooriumist ja neist suurimateks on Alam-Pedja, Peipsiveere ning Järvselja kaitsealad, kust võib leida põnevaid vaatlus- ja matkaradu. Inimtegevusest puutumata märgaladel on säilinud eluruum kotkastele, must-toonekurgedele, rohuneppidele ja paljudele teistele haruldastele linnuliikidele. Juhendatud

loodustuuride kohta saab infot aadressil www.nature tours.ee. Järvselja ürgmetsas, kus kõik on jäetud looduse otsustada, laiuvad mitmed Eesti kõrgeimad puud ning mõlema Tartu jaoks olulise järve äärest leiab tuntud liivakivipaljandid. Kallaste liivakivipaljand Peipsi järve ääres on tunnistatud Eesti pikimaks (930 m) ning Tamme paljand Võrtsjärve ääres on tähtis rüükalade leiukohana ning paljandilt avaneb ka imeline vaade järvele. Tihedaim matkaradade võrgustik jääb Elva linna ümbrusesse, 29 km kaugusele Tartust. Elva on tuntud kui männilinn, kus laiub rahvajuttude aineliste puuskulptuuridega palistatud Väike Väerada (www.tervisesport.ee) ning mitmed teised mõnusad matkarajad. Elva jõgi sobib hästi paadi- ja kanuumatkadeks ning sealsed järved pakuvad suvehooajal parimat rannapuhkust. Rohkem infot Elva puhkepiirkonna kohta leiad www.elvaturism.ee. Veekogude rohkus pakub mitmeid erinevaid võimalusi veematkadeks ja lõbusõitudeks. Peaaegu aastaringselt teevad Võrtsjärvel lõbusõite kalepurjekas Paula (www. vortsjarv.ee), Emajõel ja Peipsi järvel keskaegne lodi Jõmmu ja viikinglaev Turm (www.lodi.ee) ning tänapäevased Setoline’i laevad Alfa ja Hilara (www.setoline. ee) ning Pegasus (www.dorpat.ee). Setoline pakub lisaks võimalust sõita otse Tartust ainukesele püsiasustusega saarele Peipsi järves – Piirissaarele. Rohkem infot matkade ja loodusradade kohta leiad www.loodusega koos.ee ja www.rmk.ee.

Põnevaid looduslikke ja kultuurilisi paiku aitavad avastada omapärased National Geographicu “kollased aknad” (www.visitsouthestonia.com). Aknaid on Lõuna-Eestis kokku 24, Tartus ja selle lähiümbruses paikneb neist 7. Aknad leiab Järvselja ürgmetsast, Piirissaarelt, Saadjärve ja Võrtsjärve äärest, Sibulateelt Alatskivi lossi pargist, Tõraverest ja Tartu Raekoja platsilt. Looduslike eripärade poolest tuntud Saadjärv on siinkandi ainus järv, mis kuulub nii 10 Eesti kõige sügavama kui ka 10 kõige suurema järve hulka. Järvest on leitud nii haruldast järvepalli (Cladophora aegagropila) kui ka järveploomi (Nostoc sp.) ja mitmeid teisi olulisi vetikaliike. Oluline vaatamisväärsus on ka Võrtsjärve piirkond,

kus lisaks mitmetele veega seotud tegevustele saab Akva:riumis (www.kalala.emu.ee) tutvuda Eesti eluskalade, veetaimede ja põhjaloomadega.

Kui soovid rännata läbi Maa elus ja eluta looduse arenguloo Universumi tekkimisest tänapäevani, siis külasta kindlasti Tartu Ülikooli loodusmuuseumit (www. natmuseum.ut.ee), kus võib näha ligi 200 aasta jooksul kogutud eksponaate maailma ja Eesti loodusest. Eluslooduse parimad näited leiad Tartu Ülikooli botaanikaaiast (www.botaanikaaed.ut.ee), mis on üks vanimaid ning ühtlasi ka Baltimaade suurima ja liigirikkama palmihoonega botaanikaaedu. Kohalike metsloomadega saab tutvuda Elistvere loomapargis (www.loodusegakoos.ee), kus lisaks neile elavad ka Euroopa piisonid, põhjapõdrad, kabehirved ja mitmed pisinärilised. Pargi loodusradadel uidates on võimalik tutvuda sealse metsaelustikuga, kobraste eluviisiga ning Elistvere järve rikkaliku linnuriigiga. Koduloomi saad paitada Eesti Põllumajandusmuuseumis (www.epm.ee), kus lisaks kitsedele, lammastele ja jänestele elavad ka ponid ja hobused. Ratsudeks on tunnustatud tõuloomad: Eesti raskeveohobune, Tori hobune ja kaks Eesti hobust.

Sport ja peadpööritavad seiklused Vahet pole, millal Tartut külastada, sportlikke ja põnevaid tegevusi leidub siin igal aastaajal ja igale vanusegrupile. Ratta- ja rulluisusõpru rõõmustavad mitmed EuroVelo marsruudid ning sajad kilomeetrid Põhja-Lätti ja Lõuna-Eestisse rajatud jalgrattamarsruudist Tour de LatEst (tourdelatest.vidzeme. com). Üks pikemaid siinseid rattaradu lookleb 140 km ulatuses ümber Võrtsjärve. Lisaks sellele on rattahuvilistel ja matkasellidel hea võimalus loodust nautida Elva maastikukaitsealadel Vitipalus (23,5 km pikkune rattarada), Vellaveres (8 km ja 13 km), Ilmatsalus (8 km) ning Vapramäel (6,5 km) (www.vvvs. ee). Tartu linnas on jalgrattaga liikumine väga mugav ning iga aastaga lisandub juurde uusi kergliiklusteid. Hoogsalt arendatakse avalikku jalgrattaringlust ning avatud on mitmeid laenutuspunkte. Seiklushimulised külalised saavad end maa ja taeva vahel proovile panna erinevates seiklusparkides. Tartu kesklinnast kõigest 25-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuvas Tartu Seikluspargis (www.tartu seikluspark.ee) leidub erinevate raskusastmetega radu,

pikki trossilaskumisi, lasteseiklusi ning ronimisseinu kogu perele. Lisaks välisele seikluspargile on nad üles seadnud vahva seikluspargi ka Lõuna-Eesti suurima ostukeskuse Lõunakeskus liuvälja kohale. Elva Seikluspargi (www.facebook.com/elvaseikluspark) kõige adrenaliinirohkemaks atraktsiooniks on Baltikumi üks pikemaid õhusõite üle Verevi järve ja tagasi: kokku 800 m vabalaskumist maa ja taeva vahel. Peadpööritavaid elamusi saab nautida ka vees –

Rahinge ekstreempargis (www.rahinge.ee) saab

keset suve haarata lumelaua või trikisuusad ning harjutada erinevaid hüppeid või sõita hoopis veelaua, -suusa, -rula või snowtuubiga. Veidi rahulikumaid elamusi pakuvad aga kanuu- ja paadimatkad (www.ah.ee, www.kanuuretk.ee, www.joematkad.ee). Motohuvilisi rõõmustab kindlasti Lange Motokeskus (www.langemotokeskus.com) ja sportmängude armastajaid erinevad puhke- ja spordipargid. Kui on piisavalt seigeldud ja sooviks tutvuda Eesti ja maailma spordiloo ning oma ala tuntumate tegijate

saavutustega, siis Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (www.spordimuuseum.ee) annab põhja-

asuvasse Tagurpidi Majja (www.tagurpidimaja.ee). See on sõna otseses mõttes tagurpidi – ülemine korrus on alumine ja alumine korrus on ülemine ning kogu mööbel ja sisustus paikneb laes. Kuigi tegelikult on need ju põrandal, sest seal majas on hoopis külastajad tagurpidi ja kõnnivad laes? Et meeltes veelgi suuremat illusiooni luua ja segadust tekitada, on maja ehitatud ka kalde all.

liku ülevaate ja lisaks saab ka seal enda jõu ja osavuse proovile panna interaktiivsel näitusel. Täiesti ebatavalise elamuse saamiseks sea oma sammud Raadil

Kaubandus, käsitöö ja kohalik toit Tartu linn pakub ostlemiseks nii hubaseid eriilmelisi väikepoode kui ka suuri ostukeskusi, millest leiab kohalikku käsitööd ja ökotooteid, kuid ka maailmakuulsate rõivatootjate loomingut. Mitmed ostukeskused pakuvad lisaks ostlemisele ka toitlustus-, ilu- ja meelelahutusteenuseid. Suurimad ostukeskused Tartus on Lõunakeskus (www.lounakeskus.ee), Tartu Kaubamaja (www.tartukaubamaja.ee), Kvartal (www.kvartal.com.ee) ja Tasku (www.tasku.ee). Mõnevõrra väiksemad ostukeskused aga Kesklinna Keskus (www.kesklinna.ee), Eeden (www.eeden.ee) ja Zeppelin (www.zeppelin.ee).

semat valikut, nt Õllepood nr. 1 Gambrinus (www.facebook.com/Gambrinus.Tartu) ja Emajõe pruulikoja õllekelder (www.emajoepruulikoda. com). Lisaks leidub Tartus ja Tartumaal mitmeid erinevaid puukoole ja istikute müügiga tegelevaid kaupluseid. Parima valiku leiad Baltimaade suurimast kodu- ja aianduskeskusest Gardest, erinevatest ehitus- ja aiakaupade taimehoovidest, RMK Tartu Puukoolist, Juhani Puukoolist ning maakonnas asuvatest Ignase, Krista jt puukoolidest.

Tartust on võimalik leida ka mitmeid öko- ja loodustoodete kauplusi, millest tuntumad on Looduspere (www.looduspere.ee), Valete Ökokaubad (www. valete.ee), Via Naturale (www.vianaturale.ee), Mahemarket (www.facebook.com/mahemarkettartu), Biomarket (www.biomarket.ee) ning Naat (www. naat.ee). Kohalike talupidajate toodangut saab osta Tartu kesklinnas Emajõe ääres asuvalt avaturult kui ka uuenenud turuhoonest (www.tartuturg.ee). Mahetoodangut ja kohalikke saadusi pakub Lõunakeskuses asuv Taluturg (www.taluturg.ee). Kindlasti tasub külastada Tartu vanalinnas asuvaid õlle- ja veinikeldreid, mis pakuvad lisaks kohalikule toodangule ka eksklusiiv-

KÄSITÖÖ - TULE TEE ISE! Tartu on tuntud kui endine hansalinn. 13. sajandi lõpus liitus Tartu Hansa Liiduga ning seeläbi kasvas ka

tema roll maailmakaubanduses, kuna Tartu asus täpselt Lääne-Euroopa ja Venemaa Hansalinnade, Pihkva ja Novgorodi, kaubateede vahel. Tartus tegutsesid hansaajal muuhulgas ka mitmed käsitöömeistrid ning meisterdamise traditsioon on säilinud tänapäevani – Tartu linnast võib leida hulgaliselt kauplusi ja töökodasid, kust saab kaasa osta või ka ise valmistada erinevaid meeneid. Miks mitte valmistada oma kätega kingituseks sõbrale kaunis ehe, siidsall või hoopis maheseep? Kes otsib kohalike käsitöömeistrite toodangut, siis tasub võtta ühendust Antoniuse õuega (www.loovtartu.ee /antonius), kus erinevates meistrikodades valmistatakse vanade ja uute traditsioonide järgi käsitööd. Kaasaegsemat käsitööd ning disaini leiad Tartu Loomemajanduskeskusest (www.lmk.ee). Tartu loomelinnakus Aparaaditehas asub mitmeid hubaseid väikepoode, mis pakuvad mitmekesist Eesti disainitoodete valikut – soetada on võimalik loomingut ehetest lauamängudeni ja märkmikest lasteriieteni.

NAUDI KOHALIKKE MAITSEID Tartus leidub küllaldaselt nii väikseid hubaseid kohvikuid kui ka uhkeid ja meeleolukaid restorane, mille menüüdest leiab erinevate rahvaste toite, kuid ei puudu ka see ehe ja eestimaine. Igal aastal valitakse Eestis 50 parimat söögikohta, mille hulgas on alati esindatud ka Tartu restoranid (www.eestimaitsed.com).

Tartu Käsitööklubis (www.rahvakultuur.ee) saab

valmistada erinevaid traditsioonilisi meeneid ning Tartu-Võru maanteel, linnast 10 km kaugusel endises kõrtsihoones tegutsevas Uhti Avatud Ateljees (www.uhti.ee) saab osaleda naha, savi, sepatöö ja ka kokanduse õpitubades. Õpitoad tuleb eelnevalt kokku leppida! Kohalike valmistatud käsitööd saab osta ka erinevatelt laatadelt. Kevadel alustab kauplemishooaega Tartu kevadlaat, Hansapäevade raames leiab aset suur hansalaat, septembris Maarjalaat ning detsembris toimuvad Tartu Näituste messikeskuses ja mitmetes ostukeskustes jõululaadad. Maakonnas on populaarsed Kallaste kala- ja sibulalaat, Alatskivi vanavara laat ning Võrtsjärve kala- ja

käsitöölaat.

Tartus ja Tartumaal toimub mitmeid toiduga seotud sündmusi. Talvel üllatab toidugurmaane Maitsev Tartu (www.maitsevtartu.ee). Kampaanias osalevad restoranid pakuvad terve veebruarikuu põnevatest maitseelamustest koosnevaid erimenüüsid, mis on kõigele lisaks ka taskukohaste hindadega. Suvine Tartu toidu- ja veinifestival (www.maitsev tartu.ee) toob toidunautlejateni kohalike väikeettevõtjate valmistatud hõrgutised ja hooajalised aiasaadused ning tutvustab elamusküllaseid veine lähemalt ja kaugemalt. Loomulikult ei puudu põnev kultuuriprogramm ning kohalike kohvikute ja restoranide suupisted. Nii linnas kui ka maakonnas koguvad populaarsust erinevad kodukohvikute päevad. Oma kodud seavad hubasteks kohvikuteks nii eri linnaosade elanikud kui ka Sibulatee ja Elva külalislahked inimesed. Kuna Tartumaal asub mitmeid veekogusid, on kala juba ammusest ajast siinsete elanike menüüs au sees olnud. Külastada tasub Pangodis asuvat Kalarestorani (www.kalarestoran.ee), Vapramäe Forelli (www. vapramae.ee) ja loomulikult Kolkja kala-sibularestorani Sibulateel. Saadjärve Jahtklubi (www. saadjarvejahtklubi.ee) pakub värsket suitsukala, mis serveeritakse klientidele otse ahjust ning lisaks angerjasuppi, mis valmistatakse kohaliku kaluri poolt püütud Saadjärve angerjast. Kalaroogi saab maitsta ka sõites lodja või kalepurjekaga.

Tartu tähtsündmused Tartus toimub aastaringselt mitmeid erinevaid sündmusi, mille pärast tasub teekond siia ette võtta. Rõõmu jagub nii ajaloo-, muusika-, kirjanduse-, filmi-, teaduse-, toidu- kui ka spordihuvilistele! JAANUAR - MÄRTS sTARTUp Day www.startupday.ee Maitsev Tartu www.maitsevtartu.ee Rahvusvaheline võimlemisturniir Miss Valentine www.missvalentine.eu Tartu Maraton www.tartumaraton.ee

APRILL - JUUNI Maamess www.maamess.ee Tartu Tudengipäevad: Kevad www.studentdays.ee Kirjandusfestival Prima Vista www.kirjandusfestival.tartu.ee Tartu Rattaralli www.tartumaraton.ee Eesti Lennupäevad www.lennundusmuuseum.ee Tänavakunstifestival Stencibility www.stencibility.eu Tartu linna päev www.tartulinnapaev.ee

JUULI - SEPTEMBER Tartu Hansapäevad www.hansapaevad.ee Rally Estonia www.rallyestonia.com Tartu Mill Triathlon www.tartutriatlon.ee Vanemuise Sümfooniaorkestri Suvekontsert www.vanemuine.ee Tartu toidu- ja veinifestival www.maitsevtartu.ee Armastusfilmide festival tARTuFF www.tartuff.ee Linnafestival UIT www.uit.ee Tartu Rulluisumaraton www.tartumaraton.ee Aparaaditehase festival www.aparaaditehas.ee Tartu Tudengipäevad: Sügis www.studentdays.ee Teadlaste Öö festival www.teadlasteöö.ee OKTOOBER - DETSEMBER Tartu Linnamaraton www.tartumaraton.ee Tartu Valgusfestival www.tartuvalgus.ee Jazz- ja rütmimuusika festival IDeeJazz www.ideejazz.ee Tartu Pimedate Ööde Filmifestival www.poff.ee Jõululinn Tartu ja Tartu talvine tantsupäev www.joululinntartu.ee

Tartus toimuvate sündmuste kohta leiad infot Tartu Kultuuriaknast (www.kultuuriaken.tartu.ee), Piletilevi kodulehelt (www.piletilevi.ee) ning Vanemuise teatri (www.vanemuine.ee) ja kontserdimaja (www.concert.ee) kodulehtedelt.

GIIDIGA EKSKURSIOONID Oled kunagi mõelnud, kui palju sildu on Tartus või miks ja kui palju on kaldu Tartu viltune maja? Kui soovid vastuseid neile ja teistele tekkinud küsimustele ning saada teada põnevaid fakte ja lugusid, siis avasta Tartut koos asjatundliku giidiga. Leia endale sobiv giid meie kodulehelt www.visittartu.com või küsi täpsustavat infot Tartu Külastuskeskusest.

Kas teadsid et…? Tartu linna lippu nähes küsivad paljud, kas see on Poola lipp. Lippude sarnasus on tingitud sellest, et aastal 1584 kinkis Poola kuningas Stephan Batory Tartule valge ja punasega lipu, mis on kasutusel tänaseni. Poola ise võttis sarnase lipu kasutusele alles 1919. aastal. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala. Enamik vanalinna hooneid on ehitatud 19. sajandi klassitsismi ja hilisemas neoklassitsismi stiilis. Erandiks on barokses stiilis ehitatud Raekoja torn. Tänini asub Raekojas Tartu Linnavalitsus, kuid varem on Raekojas asunud ka Tartu Linna Panga ruumid, vaekoda ja raevangla. 2016. aastal uuendati Tartu Raekoja torni kariljoni kelladerea ülesehitus täiskromaatiliseks. Hollandi Kuninglikust Valukojast telliti juurde 16 kella ning häälestati ringi ka Saksamaal valmistatud 18 vana kella. Oma 34 kellaga on Tartu kariljon Eesti kahest kariljonist vanim ja suurim. Sellel esitatav muusika lähtub aastaaegadest ning riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest. Kellamängu kõla ja renoveerimisjärgset häälestustulemust on rahvusvahelised eksperdid hinnanud väga meloodiliseks ning parimaks, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua.

Tartu Raekoja platsil asub pilkupüüdev viltune maja, mille kalle on muide suurem kui tuntud Pisa

tornil – hoone kalle on 5,8 kraadi. Rahvasuus Tartu Pisa torniks hüütav hoone ehitati 1793. aastal keskaegse linnamüüri äärde, toetudes osalt sellele ja teisalt vaialusele, millest on tingitud ka selle viltuvajumine. Tänapäeval asuvad majas Tartu Kunstimuuseumi näitused, hariduskeskus ja pood. Raekoja taga asuv Pirogovi park on kujunenud tudengite kogunemiskohaks. Viimastel aastatel on Tartu linnavolikogu määrusega Pirogovi Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahelist haljasala tähistatud suviti (15. märtsist kuni 15. oktoobrini) piknikukohana, kus võib pruukida kuni 6 mahuprotsendiga alkohoolseid jooke. See on teadaolevalt ainus taoline paik Eestis. Toomemäel, kus pole ühtegi veekogu, asub kaks silda, üks Ingli- ja teine Kuradisild. Puidust Inglisillal on 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori G. Fr. Parroti bareljeef kirjaga “Otium reficit vires” (“Puhkus kosutab jõudu”). Silla nimi pärineb teadaolevalt nimetusest “inglise sild”, sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis. Kuradisild on 20. sajandi alguse betoonsilla väheesinev näide, mis pühendati Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubelile. Kuradisilla nime pärinemisest on kaks legendi – ühed arvavad, et nimi tuleneb vastandusest läheduses asuva heledama Inglisillaga, teised aga leiavad, et see on tuletatud silla ehituse juhataja Werner Zoege von Manteuffeli nimest (“Teufel” tähendab saksa keeles kuradit).

Tartu üheks sümboliks kujunenud Mati Karmini loodud skulptuuriga “Suudlevad tudengid” on seotud legend kahest armunud tudengist, kes kõndisid mööda pimedaid vanalinna tänavaid. Naerdes ja suudeldes jõudsid nad Raekojani. Oli sügis ja hakkas sadama. Noormees avas oma vihmavarju ja kaisutas tüdrukut. Nad suudlesid pikalt. Nende armastus jõudis taevani. Tüdruk soovis, et see jääks igavesti nii. Äkitselt tabas neid taevast sinine nool ja paarike kivistus. Sellest ajast saati on nad seisnud Raekoja platsil ja avanud möödakäijate südameid armastusele ning huuli suudlustele. Iga kord kui sajab, kukub vihmavarjult väike punane süda. Need on südamed, mis meenutavad imeilusat armastuslugu. Kui peatud õigel hetkel, võib väike purpurpunane süda kukkuda just sinu jalge ette.

Tartu Ülikooli tudengid ja õppejõud algatasid 2008. aastal Eesti tudengisatelliidi programmi ja 2013. aasta 7. mail saadeti Eesti esimene satelliit ESTCube-1 orbiidile. 2015. aasta mais ühendus satelliidiga katkes. Uus ja vastupidavam satelliit ESTCube-2 loodetakse kosmosesse saata juba 2019. aastal.

Lossi tänaval, Pirogovi pargi lõpus asuv Püssirohukelder on aga maailma kõrgeim õllerestoran ning kuulub oma 11 meetri kõrguse laega ametlikult Guinnessi rekordite raamatusse.

Vara vallas Koosa lähedal asub Eesti ainuke looduslik nartsisside kasvukoht. Algselt on nartsissid päri-

Tartu Ülikooli Kliinikum asutati aastal 1804 ning

praeguseks on see üheks olulisemaks meditsiiniasutuseks Eestis, olles nii tervisehoiuasutus, meditsiinihariduse õppebaas kui ka uuringute ja teadustööde läbiviija.

nenud seal asunud talu õuelt, kuid tänapäeval levivad nad looduslikult ja enam hoolitsevat inimkätt ei vaja.

Raekoja plats 1A, 50089 Tartu Tel: +372 744 2111 info@visittartu.com www.visittartu.com Lahtiolekuajad: E-R 9-18, L-P 10-17 (15. mai-15. sept) E 9-18, T-R 9-17, L-P 10-14 (16. sept-14. mai)

2018

Lõunakeskuse Turismiinfopunkt Ringtee 75, 50501 Tartu info@visittartu.com

Tekst ja väljaandja: SA Tartumaa Turism • Fotod: Tartumaa avalik pildipank, Tartu LV pildipank, EASi fotopank,partnerite fotod, L. Laurikainen, J.Talts, A.Sooaru, T. Tuudelepp, H. Kalberg, M. Lokk, L. Kulpsoo • Kujundus: Pilv • Trükk: Ecoprint.