VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
rast ä p a t s a a — teada b a n n a k VÜK hoone e p p õ s u u valmib ÜKSIKNUMBRI HIND 50 senti
6. aastakäik nr 3
KOOLI LEHT VANA TEEB RUUMI UUELE Lõppemas on aasta 2011. See on olnud kirju aasta, millesse mahub nii rõõmu, rahulolu, õnnetunnet, aga ka solvumisi, pisaraid ja eba-õnnestumisi. Samas oleme kogu aeg pürginud ikka täius-likkuse poole. Selleks lihvime oma teadmisi ja oskusi, harjutame ja katsetame.
14.-15. detsembril 2011 Vana-Võidus Jüri Sammuli nimeline müürseppade kutsevõistlus
JÕULUKELLU 2011
Oli kooli juubeliaasta - VÜKK 90. Alustasime seda suurejooneliselt - ehitajad andsid meile üle kooli uue õpilaskodu. Saime hakkama sisuka ajalooraamatuga kooli ja küla ajaloost. Detsembris, Jõulukellukuul, andis ehitaja meile üle renoveeritud fassaadiga spordihoone ja kirjutasime nendega alla uue õppehoone rajamise lepingu. 4 miljonit eurot maksev õppehoone on aasta pärast meie käsutuses. Samas on see ka hüvastijätt tänase ehitusmajaga. See on meid väga hästi teeninud, siit on läbi käinud üle tuhande ehitajaks, elektrikuks, keskkonnatehnikuks või restauraatoriks õppija. Nüüd on aga aeg loovutada oma koht uuele, kaasaegsele hoonele. Hoonetest olulisemad on inimesed. Need, kes siin õpivad ja töötavad. Hea on tõdeda, et välispraktikatel jäädi meie õpilastega väga rahule, et meie sportlased on ikka tegijad ja Jõulukellul läks meil ka hästi. Ka kooli hindamine oli edukas - meie koka eriala ja ehituserialade õppekavad said maksimumi, kuueaastase tegevusloa! Suur tänu kõigile! Ametisse astus uus õpilasomavalitsus. Nemad lubasid hakata koolielu korraldamisel aktiivselt kaasa rääkima. Vana ja uus. Need on ikka ühe ja sama elu erinevad otsad. Ja ikka on nii, et vana teeb mingil hetkel ruumi uuele. Ilusat uuenemist meile kõigile! Tarmo Loodus, direktor
Võistlustel osales 13 kooli, kus ehituseriala õpetatakse (Pärnumaa KHK, Haapsalu KHK, Järvamaa KHK, Narva KÕK, Sillamäe Kutsekool, Rakvere Ametikool, Põltsamaa Ametikool, Tartu KHK, Vana-Antsla Kutsekeskkool, Kuressaare Ametikool, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Tallinna Ehituskool ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool). Kutsemeistrivõistlust korraldab Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove koostöös Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga ning toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Võistlust toetajasid Hasartmängumaksu Nõukogu, Wienerberger AS, Sakret OÜ, Columbia-Kivi AS. Jõulukellu rändauhind läheb aastaks Sillamäe kutsekooli ning järgmine Jõulukellu toimub 12.-13. detsembril 2012. aastal. Meie kooli eesti võistlesid Arno Piirson (ELA11) ja Joosep Hütt( RE11), kes tulid teisele kohale. Joosep Hütt sooritas teooriatesti parimale tulemusele. Jüri Sammul alustas kutsekoolis tööd õppemeistrina 1996. aastal ning jätkas hiljem osakonna juhina. 2005. aastal sündinud üle-eestilise kutsevõistluse “Jõulukellu 2005” käimalükkamisel oli Jüri Sammuli roll väga oluline. Ta osales võistlusülesande koostamisel, pidas läbirääkimisi Soome esindajatega, töötas välja võistluste hindamise juhendi, koolitas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli võistlejaid.
LK. 2
KOOLI
LEHT
Uus õppehoone
IGA LÕPP ON UUE ALGUS 15. detsember 2011. aastal on kooli jaoks järjekordne ajaloolise tähtsusega päev: sellelsamal päeval, kui ilmus käesolev Koolilehe number, kirjutati alla Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli C-korpuse ehitamise leping, mille allkirjastasid Tarmo Loodus, VÜKK-i direktor, ja Villu Maamägi, VMT Ehituse esindaja. VMT Ehitus asub hoonet ehitama kahasse Viljandi ettevõtetega Pärlin ja Silindia. Uude õppehoonesse, mille pindala saab olema 4959 ruutmeetrit, tulevad lisaks uutele õppeklassidele veel, autoremondilukkseppade keevitusklass ja värvimistöökoda ning muidugi ka ehituserialadega seotud spetsiaalsed õppelaborid ja töökojad. Uus maja peaks ehitaja poolt üle antama täpselt aasta pärast lepingu allkirjastamist, seega 15. detsembril aastal 2012 avatakse loodetavasti VÜKK-i C õppehoone.
KUIDAS KÕIK ALGAS 2. augustil 1977 kirjutas ajaleht Sakala üleliidulistest lüpsivõistlustest Vana-Võidus, mis avati eelmisel päeval: „Vana-Võidu on jällegi pidurüüs. Laupäevast peale saabusid siia liiduvabariikide võistkonnad ja külalised, et osa võtta kuuendatest üleliidulistest lüpsivõistlustest. Meisterlikkuse ja proovi järel selguvad 6. augustiks kolme ala võitjad: kannulüpsil, kalasaba- ja Tandemtüüpi lüpsiplatsil.“ Nende võistluste jaoks ehitati Vana-Võidu majandi lautade lähedusse põllule eraldi hoone. 1988. aastal valmis võistluste maja juurde, õigemini külge, veel ATK nõuande ja koolituskeskus. Praegu paiknevad neis ehitusosakond koos polügooniga. Vabariiklikke lüpsivõistlusi peeti Vana-Võidus veel 1989. aastal. Tookord osalesid ka soomlased. Võistluste jaoks vajalikud 80 lehma valis Viiratsi ja Vana-Võidu lautadest välja spetsiaalne komisjon.
Aga veel aastaid hiljemgi võis Vana-Võidus näha lehmi seoses võistlustega. 11. juunil 1999 valiti VanaVõidus järjekordne punase tõu VISS 99. Konkursi võitis OÜ Allafer lehm Kirjak.
1977
2011
VÜKK-I EHITUSMAJA AJALUGU TÄRMINITES 01.09. 2000—Sissekolimine
2004—arvutiklassi avamine
2001, suvi—J.Gagarini nim Näidissohvoostehnikumi lüpsipaviljoni ümberehitus ehituspolügoniks
2005, sügis—pooled osakonna õpetajad said endale töökohad
30. aprill 2002—klassiruum 103 ehitamine oma jõududega, millest praeguseks on saanud poiste riietusruum 2003, detsember—valmis talveaed
2006/ 2007—uue puidutöökoja ja õppeklassi valmimine 2007, sõbrapäev—ehitusmaja „Tänava“ kohviku avamine 08.03.2007—ehitusmaja sauna avamine
2007—valmisid tüdrukutele mõeldud riietusja pesemisruumid 2007 sügis—klassiruum 105 teooriaklassiks 2008—õpetajatetoa valmimine 2008—teine pool õpetajatest sai endale töökoha polügonil 2008—sekretäri- administraatori kabineti valmimine
KOOLI
Võistlused
LK. 3
LEHT
TEEVIIDAL SELGUSID NOORED MEISTRID 1. ja 2. detsembril toimus Eesti Näituste Messikeskuses noorte infomessi Teeviit raames kolmandat aastat järjest üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister 2011. VÜKKist osalesid võistlustel:
Timmo Liiva tutvustas VÜKKi IT eriala võistlusboksi juures. Võistluste eesmärk oli tutvustada ja populariseerida kutseõppealasid ning anda võimalus noortele oma oskuste võrdlemiseks.
PLAATIJA Lilli Sepp RE10, juhendaja Kait Tänavu võtsid noored kutseõppurid mõõtu 12 Aidnik erialal: mehhatroonika, juuksur, MAALER Anneli Kiisler EV09, juhendaja Rein infotehnoloogia, graafiline disain, elektrik, elektroonik, plaatija, ehitusviimistleja, Kalda INFOTEHNOLOOGIA Tanel Peep AT09 ja puhastusteenindus, florist, rätsep ja maastikuehitus. Allan Kipper AT08,juhendaja Ott Kukk
LILLI SEPP TEGI POISTELE SILMAD ETTE 7. detsembril 2011. aastal avaldas maakonnaleht Sakala loo Viljandi ü h endatud kutsekeskko o li õpilasest Lilli Sepast, kes plaatis pealinnas võistu tosina noormehega ja noppis tubli tööga kolmanda koha.
«Lilli on rahulik ega tee üleliigseid liigutusi. Püsivus ja täpsus on plaatija elukutse juures tähtsad omadused. Peab olema head närvi, et käsi ei väärataks,» rääkis Aidnik. «Töö täpsuse eest sai Lilli võistlustel maksimumpunktid.»
«Ma ei tundnud küll, et oleks mingi eelis olnud sellepärast, et olen tüdruk,» meenutas Lilli Sepp muheldes kahepäevast võistlust «Noor meister». Teisel kursusel puit - ja kiviehitiste restauraatoriks õppiv neiu ei ole ka varem kohanud suhtumist, et mida naine ehitusest ikka teab. «Siseviimistlus on lai ala ja minu meelest sobib see naistele hästi. Meil on kursusel päris palju tüdrukuid,» lisas ta.
Viljandi ühendatud kutsekeskkoolist osales «Noorel meistril» maalrite arvestuses ehitusviimistleja suuna kolmanda kursuse õpilane Anneli Kiisler. Tema juhendaja on Kait Aidnik. Infotehnoloogidele pakkusid konkurentsi arvutiteeninduse Lilli Sepp esimese kursuse õpilasena võistlusel Jõulukellu kolmanda aasta õppur Tanel Peep ja neljandalt kursuselt Allan Kipper, kelle juhendaja on Ott Kukk. teha omas tempos, sest kui teed rahulikult, Võistlusel oli ülesandeks plaatida trepp ja läheb hästi. Teisel päeval, kui närvi oli Kodumaised kutsemeistrivõistlused on selle tagant seina. Ette antud jooniste järgi vähem, läkski paremini,» analüüsis ta. «Mina noortele hüppelauaks rahvusvahelistele tuli lõigata plaatidele muster. Kõigepealt pidi olen tulemusega väga rahul, aga täpsem võistlustele. Ka «Noore meistri» mõne eriala ettevalmistatud pinna kruntima ning siis oleks võinud ikka olla.» paremad pääsevad üleeuroopalisele plaatima ja vuukima, aga Lilli Sepp mitme kutsevõistlusele «EuroSkills», mis leiab aset teise kõrval ajapuuduse tõttu selleni ei Mullu sai Lilli «Jõulukellul» kortsnapitsi järgmise aasta sügisel Belgias Spas. ladumise eest 6.-7. koha. Juhendaja, ehituse jõudnud. Allikas: Sakala erialade kutseõpetaja Kait Aidnik nimetas «Eks töökiirust tule veel õppida. Soovitati oma õpilast kohusetundlikuks ja korrektseks.
MATEMAATIKAKUUL SELGITATI NUTIKAMAID 6. detsembril 2011 leidis Põltsamaal aset kokkusaamine, mis oli novembris tähistatud matemaatikakuu lõpuüritus ja kuhu olid kaasatud igast Lõuna_Eesti koolist parimad ülesannete lahendajad. Meie kooli esindasid Kristjan Kuntus, Steven Antson, Martin Mäemees, Rainer Saksniit ja Silleriin Koovit, kokku osales võistlusel 600 esimese ja teise kursuse õpilast.
Lõuna-Eesti kutseõppeasutuste matemaatikaõpetajate ühine nõupidamine Valgas, kus otsustati järgmist:
Ära märkimist väärivad Kristjan Kuntus EV11 õppegrupist, kes lahendas ülesanded maksimumtulemuse peale ja jagas esikohta aritmeetikaülesannete lahendamisel.
3. Anda ühiselt välja õppematerjal, millesse koondatakse kutseõpet toetav põhikooli matemaatikakursust kordav õppematerjal.
Sten Orav EÜ11 jagas aritmeetikaülesannete lahendamisel 4. kohta.
5. Viia läbi koolides ühine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus (VÜKK ja Olustvere TMK teevad seda juba
26. novembril 2006. aastal toimus esimene
1. Aktiivsema suhtlemise eesmärgil hakata tihedamalt koos käima, külastatakse kõiki Lõuna-Eesti kutseõppeasutusi. 2. Arutleda ja üle vaadata koos matemaatika õppekava.
4. Koostada ühiselt erialaseid õpematerjale.
2003. aastast alates). Nüüdseks on ideega liitunud Olustvere, Valga, Viljandi, Kehtna, Vana-Antsla, Võru, Põltsamaa ja Tartu ametikoolid. Ühised saavutused: Välja on antud 2009. aastal ilmunud ülesannete kogu „Matemaatikaülesandeid elust enesest“. Ühildatud on matemaatika õppekava. Korraldatakse regulaarselt ühiseid matemaatikaülesannete lahendamise võistlusi. Andres Kiis matemaatika õpetaja
LK. 4
KOOLI
Õpilasesindus
LEHT
ÕPILASESINDUSE TEGEMISED President – Eneli Soitu Asepresident – Eve Link Kultuurivaldkonna juht – Margo Grensman Raamatupidamise juht – Kätlin Vaarend Infovaldkonna juht – Gerry Mäekivi Sprodivaldkonna juht – Eleri Vain Protokollija – Mari Kuljus
24. novembril 2011 toimunud kodanikupäeva aktusel esitleti uut õpilasesindust, kes on pildil koos päevakülalise, riigikogu liikme Kaia Ivaga
Olen pärit Tallinnast, aga hetkel elan Tartus. Varem olen paistnud silma sportlikkusega ja suure entusiasmi ja aktiivsusega. Õpilasesindus peaks olema see lüli, mis toob õpilaste mured kooli juhtkonna ette, sinna kuuluvad valitud inimesed, kes julgevad nõuda seda, mida on vaja. Muidugi peaks õpilasesindus aitama luua paremat arusaamist kooli ja õpilaste vahel.
Olen sündinud ja elanud Viljandis. Olen aktiivselt korraldanud üritusi ja käe külge löönud nii koolis kui ka väljaspool. Minu arust on meie koolis õpilasesindus väga tähtis, kuna meie oleme need, kes suhtlevad õpilastega ning lööme aktiivselt koolielus kaasa! Kallid õpetajad ja õpilased, olgem aktiivsed ja usaldagem meid, kes me tahame osaleda ja tegutseda meie koolielus.
Utoopias võiks olla nii, et õpilased ja õpetajad lausa tahavad kooli tulla ehk kooli tuleks luua selline atmosfäär, kus kõik tunnevad ennast mugavalt ja meeldivalt ja pigem on raskusi lahkumisega mitte tulemisega.
Mina olen õpilasesinduses nüüdsest protokollija, minu ülesandeks on koosolekutel räägitu kirja panemine, et kõik õpilasesinduse liikmed ja muud huvilised saaksid lugeda, mida oleme rääkinud või otsustanud.
Margo Grensman
Mari Kuljus,
AV11 õpilane ja kultuuriosakonna juht
K09 õpilane ja protokollija
Elan Viljandis, eelmisel õppeaastal õppisin samuti VÜKK-is kuid vahetasin eriala. Eelmisel õppeaastal olen ajutiselt olnud kooli õpilasesinduse asepresident ning väga aktiivne kaasalööja nii koolisisestel asjaajamistel kui ka koolivälistel ametlikel kogunemistel, olin 2010/2011 õppeaastal kooli sisehindamisel õpilaste esindaja vestluses Haridusministeeriumiga, samuti olen läbi viinud koolis toimunud aktusi ja üritusi, 2011/2012 õppeaastal asendasin õpetajate päeval meie õppedirektor Hr. Jaan Kabinit ning aitasin korraldada rebaste ristimise üritusi. Kooliväliselt olen tegelenud ka ekstreemspordiga ning arendanud ning toimetanud ka Eesti suurimat tänavaspordi uudistele ning tegelejate ühendamisele keskendunud veebikeskkonda Striit.ee.
selline seltskond, kus kogunevad ainult "luuserid ja nohikud", vaid grupp inimesi, kes soovivad meie kõigi koolielu parandamiseks oma arvamust avaldada ja midagi ette võtta, ning et meie sekka on oodatud kõik, kes usuvad, et oskaksid kuidagi meie kõigi koolis käimist meeldivamaks muuta.
Õpilasesinduse roll koolis ongi minu arvates ürituste korraldamisele kaasa aitamine ning õpilaste ja juhtkonna vahelise info vahendamine.
Tegelen infovaldkonnaga ning minu ideed otseselt õpilasi huvitava ja puudutava info nendeni toimetamiseks on küllaltki suurejoonelised. Eelkõige tuleb töökorda seada õpilasesinduse lehekülg kooli kodulehel ja kasutada kõiki sealseid saadaolevaid võimalusi (loodetavasti saab kunagi valmis ka kaua lubatud uus kooli koduleht). Kõik VÜKKis õpetatavad erialad on äärmiselt vajalikud ning kindla töö ja hea teenistuseta ei jää peale edukat kooli lõpetamist meist ju keegi. Gerry R. Mäekivi,
Mida öelda õpilastele? Eelkõige sooviksin õpilastele öelda, et erinevalt laialt levinud avamusest EI OLE õpilasesindus mingi Õpilasesindus ongi selleks, et muuta igapäevast koolielu põnevamaks ning kaasata ka kooliõpilasi rohkem üritustest osa võtma. Kui tekib häid huvitavaid mõtteid, et koolielu värvikamaks muuta, siis andke aga selgelt ning valjult teada õpilasesinduse liikmetele. Spordivaldkonnas on ideid väga-väga palju ning loodan ka lähiajal tegudeni jõuda. Rohkem füüsilist trenni ning nuputamist. Loodan, et lähitulevikus muutuvad meie kooliõpilased aktiivsemaks ning julgemaks, aktiivsus laiendab suhtlusringkonda! Niisiis, ole AKTIIVNE! Eleri Vain K11 õpilane ning Sporditoimkonna juhataja.
AV11 õpilane ja infovaldkonna juht
ÕE UUED LIIKMED 2011/2012 ÕPPEAASTAL Reet Joosing EV11
Eleri Vain K11
Annika Tamla EV11
Arti Tamla K11
Kätlin Vaarend EV11
Matrin Kuusik K11
Eneli Soitu K11
Margo Grensman AV11
Õpilasesindus
KOOLI
LEHT
LK. 5
ENELI SOITU HINDAB UUSI IDEID Endast: Olen Eneli Soitu, tulen Pärnumaalt. Oma Pärnus Kutsehariduskeskuses veedetud aja jooksul suutsin ma end proovile panna nii mitmeski vastutavas olukorras.
valgust nägema peaks? Eesti Vabariigi aastapäeval loeng teemal "Kaitseliit ning tema tegevused" Tuua õpilaste huvi tõstmiseks lahingrelvi ja muid tarvilikke asju, mis kasutusel on.
Olles mõnda aega sporditoimkonna juhataja, sain maitse suhu, mida tähendab iseenda proovile panek. Intervjueerida, luua, olla osa sellest ning oma teadmisi laiendada.
" Aasta looja " Lasta õpilastel kirjutada ideid, kuidas saaks nende õpihimu esile tõsta. Kui idee vajab rahastamist ning see raha oleks taskukohane, otsiks võimalusi idee rahastamiseks ja kui asi toimib, siis lasta seda õpilast autasustada mõnel aktusel.
Pikapeale hakkas see kõik mulle meeldima. Kooli kõrvalt leidsin omale tegevuse, millesse ma silmapilkselt armusin ning siiani armunud olen. Kaitseliit. Pidasin sealset staapi vahepeal oma teiseks koduks. Kaitseliidus oma militaarseid teadmisi laiendades olen ma mõelnud, mida ma oma elult tegelikult tahan. Ja ma olen jõudnud eesmärgini oma riiki auastmelisena teenima hakata.
Pesapallimeeskonna loomine ( 9 liiget ).
Millisena näen mina õpilasesinduse rolli meie koolis?
Tuleb üles otsida need õpilased, kes tegelevad kooliväliselt millegagi ning on selles osavad, kes võitnud Eestis või välismaal auhindu, nendest võiksid teada saada kogu kooli õpilased.
Õpilasesindus on grupp kooli kõige ettevõtlikemast õpilastest. Minu silmis on see õpilase jaoks võimalus end proovile panna ja näha, kui edukad nad asjaajamistes tegelikult on. Et kuhugile jõuda, tuleks oma esimesed edukuse sammud astuda just koolis, kus meil seda võimalust tasuta pakutakse. Peale lõputunnistuse saad sa kaasa ka tunnustuse kooli poolt. Mina pean seda oluliseks, sest seda rohkem uksi mu ees avaneb. Siia kooli astudes polnud mul esialgu plaanis kandideerida presidendiks, vaid spordi-toimkonna juhatajaks, kuid kui eelmine asepresident mulle rääkis, et õpilaste kaasatavus korraldatud üritustesse
Klasside pildistamine vähemalt 2 korda aastas. Kooli silmapaistvamate intervjueerimine.
on väga väike, oli mul seda kahju kuulda ja pani tõsiselt mõtlema. Kui endine president Valdur pakkus mulle võimalust kandideerida presidendiks, olin ma nõus! Võtsin eesmärgiks tõsta õpilaste kaasatavuse protsenti. Ja oma kannatlikkuse ja tahtejõuga soovingi ma seda teha. See võib küll palju energiat nõuda, kuid kui oma tulevikule mõelda, olen ma selleks valmis. Olles nii õpilane kui president samal ajal, ei pruugi enda tõestamine keeruliseks kujuneda. Millised on minu ideed, mis ilma-
Milliseks võiks minu arvates muutuda meie koolielu lähitulevikus? Kindlasti soovin näha rohkem austust üksteise vastu. Kaasõpilased, te loote tuleviku endale, mitte teistele. Et see hästi välja kujuneks looge koolist koht, kuhu te tahate tulla meeleldi, mitte, et seda sunniviisiliseks peate. Käige koolis ja olge teistele eeskujuks! Ma ei mõista, miks inimesed on hirmunud, kuuldes uusi ideesid. Mina olen hirmunud, kuuldes vanu. Eneli Soitu, K11 õpilane, õpilasesinduse president
MIS JA MILLEKS ON ÕPILASESINDUS? Õpilasesindus (ÕE) on 1. – 4. kursuste esindajate vabatahtlik ühendus, kuhu selles osaleda soovivate 1.- 4. kursuste aktiivsed õpilased võetakse vastu vestluse põhjal ja ÕE heakskiidu alusel. ÕE juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonna ja ÕE vahel, kooli õpilasesinduse põhikirjast, Viljandimaa Õpilasesinduste Kogu (VÕK) põhimäärusest ning Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. ÕE tegevuse eesmärgid on õpilaste huvide ja seadusandlike õiguste kaitsmine ja õpetajate ja õpilaste vaheliste vastuolude lahendamine, kooli õppehoonete omavahelise suhtluse koordineerimine, õppetöö organiseerimises ja koolielu korraldamises osalemine, kooli traditsioonide säilitamine ja arendamine, kooli sündmuste korraldamine, koostöö teiste õpilasesindustega, Viljandimaa Õpilasesinduste Koguga ja Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduga, aktiivsetele õpilastele eneseteostuse võimaluse pakkumine, õpilaskodu elu-olu korraldamises osalemine, kooli esindamine nii koolis kui ka väljaspool kooli. ÕE kohustused on: järgida oma tegevuses kooli põhimäärust ja
sisekorraeeskirja ning pidada kinni muudest korralduslikest dokumentidest ja headest tavadest, mitte sekkuda vahetult õppeprotsessi ega ignoreerida õppemetoodikat, osalemine VÕK-i töös. Õpilasesinduse juhatusse kuuluvad ÕE president, ÕE asepresident ja valdkondade juhatajad. Juhatuse liikmed valitakse ülekoolilise valimiskampaania tulemusena või ÕE üldkoosolekul ÕE liikmete seast lihthäälteenamusega, kusjuures ÕE liikmeid peab olema esindatud vähemalt 2/3. Kõigil juhatuse liikmetel on õigus astuda tagasi juhul, kui ta on leidnud endale sobiva asendaja. Juhatuse liikme vabastamise või asendamise ettepaneku võib teha kui tema tegevus ei vasta ÕE põhikirjale, ta ei täida üldkoosoleku otsuseid ning kooli juhtkonnaga sõlmitud kirjalikke kokkuleppeid, tema tegevus kahjustab kooli või ÕE mainet. ÕE LIIGE KÄITUB IGAL POOL ESINDUSLIKULT. Allikas: Õpilasesinduse põhikiri
LK. 6
KOOLI
Tugiõpilased
LEHT
KA VÕLGNEVUSTEGA ÕPILANE SAAB SÕPRA AIDATA
Meie kooli tugiõpilased: Romet Linnas (EV10), Lauri Vahtramäe (AUT11), Tõnis Soa (AUT11), Rauno Tamm (AUT11), Karlis Auspere(EP11), Sander Juurik (AV10), Kristo Kalso (EP11), Tauno Laks (EP11), Sten Kivilaan (AUT11), Silver Keptsov( EP11) 13. oktoobril 2011 said Olustvere teenindusja maamajanduskoolis kokku Lõuna-Eesti kuue kutseõppeasutuse tugiõpilased ja nende juhendajad. Ligi sada inimest oli toonud kokku projekt, millega on kavas käivitada tugiõpilaste süsteem kutseõppeasutustes.
tulemusena väheneb väljalangejate arv. Igas koolis tegutseb umbes 15 tugiõpilast, kes saavad koolitust ülikoolide tuutorteenistuste ja tugiõpilaste liikumise TORE eeskujul. Kesksel kohal on nõustamise põhimõtete ja eetika omandamine. Projekti edenemist saab jälgida Lõuna-Eesti kutseõppeasutuste Tugiõpilaste juhendajad arutasid Olustveres ühiselt veebilehelt www.lol.edu.ee. Projekti läbi, kui kaugele on kuskil partnerkoolis toetab Euroopa sotsiaalfond. projektiga juba jõutud, ja kavandasid Tugiõpilane ei ole kooli kõigi probleemide edaspidist tegevust. Tugiõpilased mängisid lahendaja, talle ei saa panna õpetaja rolli, ta samal ajal segavõistkondades mees- ei tohiks tunnis korda pidada jms. Tugiõpilane konnamänge, et üksteist paremini tundma suunab abivajajat, küsib näiteks, miks too õppida, läbisid suhtlemiskoolituse ning täna sööklas söömas ei käinud, kas on mingi kuulasid Jaagup Kreemi pihtimusi ning laule. probleem. Tugikaaslane on eelkõige Kõigist kuuest koolist on tagasiside eakaaslane, kellele räägitakse oma muredest õppepäevale olnud väga kiitev. mõnikord avameelsemalt kui täiskasvanutele. Tugiõpilaste projekti eestvedaja on Räpina aianduskool, kaasa löövad Võrumaa kutsehariduskeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Valgamaa kutseõppekeskus, Viljandi ühendatud kutsekeskkool, Olustvere teenindus- ja maamajanduskool. Projekti tutvustavas tekstis on kirjutatud, et eesmärk on luua kutsekoolides senisest sõbralikum, õpilast toetavam keskkond lootuses, et selle
Kui üldiselt on mõeldud nii, et teise aasta õpilased toetavad tugiõpilastena esimese aasta omi, siis Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis on tugiõpilaste hulgas ka esimese kursuse õpilasi, sest selles koolis käivad õpilased palju praktikal ja esimese kursuse tugiõpilasteta jääks koolimaja neist mõnikord hoopis tühjaks.
Meie saame igal teisipäeval kokku, arutame probleeme ja uusi ideid. Nüüd said meil valmis nimesildid varsti peaks tulema stend. Siis kõik kuulevad meist millega me tegeleme .Meie oleme need, kes aitavad teisi, kellel on raske kas õ pp i m i s e s v õi l i ht s al t m õ ne d probleemid.
Sander Juurik, tugiõpilane, Viljandi ÜKK õpilasesinduse juhatuse liige: „Mulle meeldib inimesi aidata, aga kui oled tugiõpilane, innustab see ka teisi kaasama. Ja ongi tore olnud – kui küsid kelleltki, kas too soovib tugiisikuks hakata, ollakse kohe nõus. Suurem osa meie kooli õpilasesinduse liikmetest on tugiõpilased. Elan ühiselamus ja seal jagub uutel õpilastel alati küsimusi. Millal buss läheb? Kuidas referaati kirjutatakse? Kuidas mingi asi arvutis vormistatakse? Kõik on vastused saanud. Mulle meeldis väga tugiõpilaste koolitus Olustveres. Selle haripunkt oli valetamise äratundmise koolitus. Tehti katseid, kas saame aru, millal valetatakse ja millal tõtt räägitakse. Üldjuhul arvasime ära, aga mitte alati. Hea leid oli meeskonnamäng, kus võistkond seisis lina peal ja pidi linal teise külje keerama nii, et keegi pealt maha ei astuks. Pidime üksteist juhendama, kuhu keegi astuma, mida tegema peab. Päris keeruline oli, aga saime hakkama. Olustvere tugiõpilased olid meile head ülesanded välja mõelnud.”
Muidugi meie tiim on väga tore ja vahva. Meid on 15 .Alles hakkab hoogu sisse saama. Teistele tahaks seda öelda, et kui mure või on vaja abi, siis meie, tugiõpilased, aitame alati. Meie moto on MÄRKAN! TOETAN !HOOLIN ! Merit Vendelin, EV10 õpilane ja tugiõpilane.
Õpilaste tegemised
KOOLI
LK. 7
LEHT
LEONARDO AITAS KURDID SAKSAMAALE Leonardo õpirände projekti “Kurtide inimeste õpiränne Läänemeremaades“ raames viibisid viis meie kooli õpilast perioodil 11.-22. novembrini Saksamaal Schwerinis ettevõttepraktikal.
Tööülesanneteks oli mul pindade ette valmistamine, müüri ladumine, lammutamine, töötlemine, lõikamine ja voodrilaua tegemine. Seal oli üks vaegkuulja, kes aitas mind ja tõlkis, mida ülemus räägib. Sain töökaaslastega hästi läbi, nad olid mulle igati abiks töökogemuste saamisel .Tööd olid mulle jõukohased
Projekti teostas Salo Baltic International OÜ, kus projektijuht on Kati Loo, kes on varemgi meie kooli kuulmispuudega õpilasi kaasanud Leonardo projekti. Jaan Pärgma: “Olin praktikal Saksamaal Schwerini-nimelises linnas, kus töötasin autotehnikuna. Sain edukalt hakkama, õppisin autode putitamist, suhtlesin kolleegidega kehakeele ja Google tõlgi abil. Minu Vükk-is omandatud teadmised aitasid mind, kõik õpitu oli vajalik ja tuli kasuks. Minuga jäädi rahule ja usaldati juba alates esimesest päevast”.
väga raske olnud. Saime nendega hästi läbi. Nad õpetasid meid, seletasid kõike, miks ja kuidas vaja teha. Enne meie äratulekut sai valmis ka maja väljastpoolt, mida aitasime ehitada. Tööandjad jäid meiega väga rahule. Ka meil ei olnud millegi üle nuriseda. Kõik oli organiseeritud hästi. Kahju ainult, et ei saanud päris oma erialal praktiseerida. Kuid selle eest sain teisi uusi kogemusi, mida võib -olla siin ei oleks saanud.
Ragnar Arro: Meid võttis lennujaamas vastu Olaf, sealne projektijuht. Meie ülemuseks oli Thomas, kes on vaegkuulja ja töötab Saksamaa Kurtide Liidu juhatajana. Thomas ja Olaf seletasid meile tähtsaid asju. Aga määrati mind autotehnikuks, sest seal polnud automaalriruume. Olin nagu autotehniku abitöötaja. Omavaheliseks suhtlemiseks kasutasime palju Google´i tõlke abi. Vahel küsisime neilt isegi tööd juurde, sest me ei tahtnud igavleda. Põhilised tööd, mida tegime, olid rehvide vahetamine, autotõstukite kasutamine, piduriketaste ja piduriklotside vahetamine.
Gelly Pajor EV10 õpilane Gelly Pajor: ”Me olime praktikal Saksamaal Schwerinis. Käisime erinevates linnades ekskursioonidel, kui oli vaba aega. Ma õppisin puutööd, mis ei olnud küll minu eriala, kuid kuna läksime hiljem, ei saanud ka oma erialale praktikale. Ma sain töödega hakkama, kuigi see ei olnud alguses lihtne töö. Tegime maja ümber remonti. See oli juba natuke seotud minu erialaga. Sain juurde palju teadmisi.
BRUN-is sain praktilise töökogemuse, mis aitab mul edaspidi edukalt täita tööülesandeid.
Mihkel Taaber, EV10 õpilane Mihkel Taaber: Schwerin, kus me elasime, oli ilus kitsaste tänavatega linn, kus elab ka palju kurte.
Praktika toimus ehitusfirmas nimega Sukow BRUN, minu juhendajaks oli ettevõtte Praktikaks oli meil mööbli tegemine. Eriti juhataja Andre Brun. meeldis mulle vanu asju restaureerida. See oli huvitav, kuidas vanast ja katkisest asjast Praktika oli huvitav ja töine. Õppisin võib midagi ilusat teha. Meil oli seal üks kurt kasutama erialaseid töövahendeid ja poiss, kes tõlkis meile. Ilma temata oleks materjale.
KOMMENTAAR: Kati Loo, Leonardo da Vinci õpirände-projekti "Kurtide inimeste õpiränne Läänemeremaades“ koordinaator: “Saksamaa tööandjad jäid praktikantide erialase ettevalmistuse ja nende töösse suhtumisega rahule. Ka suhtlemisega ei olnud mingeid probleeme, töö sai tehtud korrektselt. Projektijuhina soovin avaldada osalejatele tänu ka
Ragnar Arro, AM10 õpilane
omalt poolt asjaliku suhtumise ettevalmistusse ja aktiivse osaluse eest.
eest
Rõõm on projekti läbi viia, meie osalejates on teadmiste ja kogemuste janu ja silmad säravad. Aitäh saatjale, Riina Kuusele, kes hoolitses selle eest, et praktikantidel Saksamaal probleeme ei tekiks. Arvamustest ja tagasisidest selgus, et kõik laabuski probleemideta. Suur tänu tõhusa koostöö eest ka heale partnerile VÜKK-ile!”
LK. 8
KOOLI
LEHT
6. AASTAKÄIK NR 3
AU JA KIITUS PARIMATELE ESIMESEL PERIOODIL 24. NOVEMBRIL, KODANIKUPÄEVA AVALDAS ÕPPEDIREKTOR JAAN KABIN TUNNUSTUST ÕPILASTELE, KES ESIMESEL ÕPPEPERIOODIL OLID SILMA PAISTNUD ÕPPIMISEGA, SPORTLIKE SAAVUTUSTE VÕI AKTIIVSE KLASSIVÄLISE TEGEVUSEGA. KIITUS HEADE ÕPITULEMUSTE EEST: AT08 Hendrik Heinsoo, Matthias Kreisman, Timmo Liiva, Marek Madi, Allan Kipper
EV11 Erkki Eilo, Helery Gurjev, Reet Joosing, Rando Kala, Kevin –Andres Kalamees, Karmen Kanarbik, Kristin Karu, Silleriin Koovit, Kristjan Kuntus, Ardo Must, Agnes Siimon, Tiiu Tõnisson, Kristel Täär, Kätlin Vaarend, Sergei Vorobjov TÄNU ÕPILASTELE, KELLE KAASABIL ÕNNESTUS ÕPETAJATE PÄEVA KORRALDAMINE JA TÄHISTAMINE 14. OKTOOBRIL 2011. A.
Kerri Are
EV10
Valdo Aasaküla
SA11
Andres Meltsus
AT09
Margo Grensman AV11 Aivo Saar
AUT09
Meelis Salumaa
AUT09
Tanel Kivest
E09
Vambo Paju
KT09
Reelika Berzin
K10
Merilin Meerits
K10
Gert Laas
VA10
Rando Rooberg
AT09
Andres Meltsus
AT09
Herbert Kongo
EV10
Mari Kuljus
K09
EL09 Rainis Mägi
Diana Mogiš
K09
E09 Tanel Kivest
Gerry Mäekivi
AV11
K09 Sirli Kitsing, Diana Mogiš, Caty Savi
Sander Juurik
AV10
AUT10 Taimo All, Andres Leim, Siim Lepik, Aivo Netšajev, Sandra Tipp
Minni Janson
K10
Dan Riisa
K10
EV10 Kerry Are, Renee Neemsalu, Carola Tsäro
Mikk Sillamaa
K10
Kristo Voika
EV10
Romet Linnas
EV10
Valdo Aasaküla
SA11
TÄNU ÕPILASTELE, KES MEIE KOOLILE AU JA KUULSUST TOONUD LÄBI SPORDIVÕISTLUSTE:
Eva Männigo
AT09
Maakonna tütarlaste võrkpalli võistlused
AUT08 Ragnis Liivamäe
EÜ10 Mihkel Jaanimägi, Raul Kaljula, Sten Maasalu, Ricardo Paberits, Tanel Tamm, EL10 Meelis Arukask, Ilmar Lahesalu, Reymo Laansoo,
Renee Neemsalu EV10
VA10 Gert Laas, Madis Lillipuu, Jürgen Oolep, Martin Toompalu
Simo Jõe
AT09
10.-12. klassidele (I koht)
Kadi Jaeski
AM09
SA11 Janica Sepp
Epp Elias
K09
Diana Mogiš, Ave Moks, Kaidi Korn, Helina Reial, Reet Joosing, Caty Savi
KE11 Indrek Ormus
Kaidi Korn
EV10
EL11a Arno Piirson, Marianne Jakobson, Marite Kallassoo
Reimo Kuik
EV10
EL11b Kristo Kiis, Kaido Remmet, Evald Smilinov
Merilin Pool
K09
Enelin Laansoo
AT09
Eva Männigo, Ave Moks, Leiki Sild, Kaidi Korn, Helina Reial, Reet Joosing, Relika Kõrgesaar
RE11 Amalie-Charlotte Reedi, Kertu Ojaloo, Kati Niinemets, Mart Juul, Doris Arro
Siim Reimand
EV10
Kutsekoolide KV segavõrkpallis, II koht
Renno Lepik
EV10
KT 11 Hans- Erik Puusep, Risto Tölp
Priidu Joosing
AUT09
K 11 Cerly Koks
Eva Männigo, Diana Mogiš, Helina Reial, Raido Rüütel, Rimo Soots, Kristo Sosi, Aivo Netšajev, Magnus Tuuling
Arvi Laarman
AUT09
PE11 Erki Jõesaar, Raido Netšajev
Sander Roosimaa AUT09
VA11 Taavi Ristov, Kristo Must
Sander Pihlak
AM11 Urmo Lipand, Juhani Lumera, Jüri Urgas EP11 Kariis Auspere, Richard Lust EÜ11 Steven Antson, Martin Mäemees, Sten Orav, Martin-Ott Sülla, Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator 435 1038 Ehitusmaja administrator 435 1036 Kooli sekretär, direktor 435 1020 Ehitusosakonna juht 435 1036 Teenindusosakonna juht
AUT09
Helina Leiter
K10
Rivo Nöör
K10
Amalie-Charlotte ReediRE11 Helen Kuningas
EV10
Carola Tsäro
EV10
435 1031 IT eriala juht
435 1033
Autoeriala juht 435 1027 Õpilaskodu 435 1034 Täiskasvanute koolitus 433 3095 Huvijuht 435 1025
Kutsekoolide KV tütarlaste võrkpallis, I koht
TÄNU JÄRGMISTELE, KES MEIE KOOLI ESINDANUD NING OLNUD KOOSTÖÖVALMID TUGIÕPILASTE PROJEKTIS: Sander Juurik AV10 Romet Linnas EV10 Merit Vendelin EV10
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana—Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, tel 435 1020