VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
a l em e s o l i a m . 5 ada— e t b a n n a ra!” ä e VÜKk m e e t “ l eva koristuspä ÜKSIKNUMBRI HIND 50 senti
6. aastakäik nr 6
KOOLI LEHT TEHNOLOOGIA VÕIDUKÄIK
UUS ÕPPEHOONE SAI NURGAKIVI
Kui ma 1984.aastal kooli tööle asusin, ei osanud ma sellisest tehnoloogiaajastust undki näha. Põhiliseks töövahendiks oli tahvel ja kriit. Täna on aga õpetaja käsutuses uskumatult lai tehnoloogiliste võimaluste maailm. Ja see tehnoloogia muutub järjest kiiremini. Kui veel 20 aastat tagasi tuli Viljandist Tallinna helistamiseks telefonikõne lauatelefonilt keskjaamast tellida, siis täna piisab vaid mobiilil klahvivajutusest. Ka õpetamises on tehnoloogia kiirelt arenenud – interaktiivsed tahvlid, eõppematerjalid, sotsiaalsed võrgustikud… Kõik see asetab tänase õpetaja ja õppija uude olukorda – enam ei piisa õpetamiselõppimisel tahvlist ja kriidist, vaid me peame järjest rohkem kasutama kaasaegseid vahendeid. Meie koolis on tänaseks kasutusel mitmed infotehnoloogilised võimalused: õpikeskkond Moodle, õpikeskkonna siseveeb jne. Et õpetajad ja õpilased kaasaegse õppetehnoloogiaga paremini hakkama saaksid, on matemaatika õpetaja Katriin Orason 1. jaanuarist enda kanda võtnud ka õppetehnoloogi töö. Tema ülesandeks on tutvustada õpetajate ja õpilastele uusi õpetamiseks mõeldud tehnoloogilisi võimalusi. Koolimaja uueneb. Selle aasta jõuluks on valmis uus õppehoone, kus hakkavad õppima pea kõikide erialade õpilased. Siis on meie kasutuses kaasaegne tehnika ja uued õppevahendid. Meie kõigi ülesanne on olla valmis kõike seda aktiivselt kasutama. Tarmo Loodus, direktor
26. aprillil kell 12.00 leidis Vana-Võidus aset ajalooliselt märgilise tähendusega sündmus: uus õppehoone, mille ehitamist alustati 13. jaanuaril, kooli 91. sünnipäeval, sai nurgakivi. Tähtsa sündmuse tunnistajateks olid tervitussõnadega tulnud kooli nõukogu liige Ago Rehand, Viljandi linnapea Loit Kivistik ning abilinnapea Ardo Agasild, maavanem Lembit Kruuse, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Haridusministeeriumi Koolikorralduse osakonna kuraator, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase, ehitajate esindaja Toomas Perve ja paljud teised tähtsad isikud, lisaks hulk õpilasi, kellel samuti oli võimalus kellu ja seguga aidata nurgakivi kinnitada. Mati Valli, haldusjuht: VÜKK-i uue õppehoone nurgakivi sisse müüriti silinder, kuhu sisse pandi järgmised tänase päevaga seotud sümbolid: uue maja põhiplaan nii paberil kui mälupulgal, 26. aprilli ajaleht Sakala, viimane Koolilehe number, kus sees lugu detsembrikuisest ehituslepingu allakirjutamisest, kooli vimpel, reklaammaterjalid õpetatavate erialadega, maavanema poolt antud statistilised andmed õpilaste hetkeseisu kohta maakonnas, ehitusfirma esindaja visiitkaart ning õpilasesinduse pöördumine kooli juhtkonna ja ehitajate esindajate poole.
LK. 2
KOOLI
LEHT
Õpetaja
KATRIIN ORASON—MODERNSEMA HARIDUSE NIMEL Kuidas sai sinust õpetaja, millal ja miks sellise otsuse tegid?
või on õpetajal tunni läbiviimiseks mõni hea idee, aga ta ei tea, kuidas seda täpselt teostada või milliseid vahendeid selleks kasutada.
Soov õpetajaks saada tekkis mul juba 10. klassis. Kuni gümnaasiumi lõpuni kaalusin kolme võimaliku eriala vahel: matemaatika, kunst või füüsika. Otsustasin lõpuks matemaatika kasuks, kuna selles aines tundsin end kõige kindlamana. Õpetajaks tahtsin aga saada, sest mulle meeldib oma teadmisi teistega jagada. Andmise rõõm on suur rõõm. Juba gümnaasiumis olin mina see, kelle poole klassikaaslastel meeldis pöörduda, kui nad mõnest õppeainest aru ei saanud.
Kuidas või mis kanalit pidi saab sinuga kontakti? Minu telefoninumber ja ka meiliaadress on üleval kooli kodulehel ja kõigile kättesaadav. 580 58907 ja e-mail orason@vykk.vil.ee. Milline võiks meie kool just infotehnoloogia seisukohalt olla 3-5 aasta pärast?
Milline on sinu taust, kus õppinud, milline sinu haridus? viib uute metoodikatega kurssi. Olen sündinud Pärnus. Seal käisin lasteaias Haridustehnoloogi amet on uus küll meie ja alustasin kooliteed 1992 aastal Pärnu koolis, kuid mitte teistes, kas ja kuivõrd Rääma põhikoolis. 1997 aasta novembris oled jõudnud teha juba koostööd teiste kolisime aga koos emaga Kilingi – Nõmme ametikaaslastega, mida oled kogenud? lähistele elama ja siis sai minust Kilingi – Nõmme gümnaasiumi õpilane. Seal õppisin Kahjuks ei ole ma veel jõudnud teistega ma kuni gümnaasiumi lõpetamiseni (2004 otsest koostööd teha. Olen küll käinud aastal). Ülikooli astusin sisse samal aastal, mõningatel koolitustel ja osade ametivaliku tegin Tartu Ülikooli haridus- kaaslastega tuttavaks saanud. Siiani on teaduskonna kasuks. Hakkasin õppima kogemused olnud positiivsed. reaalainete eriala — mitme aine õpetaja Millised on kõige esmased uuendused, põhikoolis. Minu valikuteks oli matemaatika mis meie koolis vaja teha? ja informaatika. Bakalaureuseõppe kraadi Minu nägemus on, et kõige esmane vajadus omandasin 2008 aasta suvel. Sügisel on suunata õpetajaid rohkem kasutama kandideerisin edasi Tartu Ülikooli Mate- internetis olevaid materjale ja ka neid ise maatika – Informaatika teaduskonda mate- õpilaste jaoks looma ning jagama. Enam ei maatikaõpetaja erialale. Ja nii jätkasin oma piisa lihtsalt pliiatsist ja paberist. Lisaks tuleb õpinguid nüüd juba kaugõppes. Haridus- tegeleda Moodle´i keskkonnas olevate teaduse magistrikraad omistati mulle 2011 kursuste muutmisega, et rohkem õpetajaid aasta suvel. kasutaks oma ainet toetavaid e-kursusi. Selgita veelkord kõigile, haridustehnoloogi roll koolis?
mis
on Kindlasti tuleb tegeleda ka õpetajate koolitamisega, et õpetajad oleksid valmis Minu arust on seda väga hästi selgitatud just nende materjalide ja kursustega tööd tegema. äsjailmunud e-õppe uudiskirjas: Võib küll jäigalt uskuda, et saame klassiruumis vanamoodi jätkata, kuid juba ainuüksi õpilased, kelle elus internet ja tehnoloogia-vidinad aina tavalisemaks muutuvad, ei luba seda. Kõne alla ei saa tulla, et õpilased kasutavad tehnoloogiat ainult väljaspool kooli. Mõelda tuleb, kuidas kõik need seadmed ja keskkonnad kooli tuua ning modernsema hariduse omandamise käsutusse anda. Kohe seisame silmitsi olukorraga – tehnoloogia klassiruumis muudab õpetaja rolli. Õpetaja ei ole enam teadmiste allikas, vaid üha rohkem juhendaja ja suunaja.
Ja ka õpilasi ei tohi selles osas ära unustada. Me küll eeldame, et õpilased on tehnoloogiateadlikud ja saavad ise hakkama, kuid tegelikult on ka neid vaja siiski suunata ja abistada, et ka neil tekiks harjumus vastavaid keskkondi kasutada.
Tänapäeva kool peab kindlustama, et tema kasvandikud tuleksid edukalt toime digitaalses maailmas ning et koolist kaasa antud oskused oleksid kooskõlas tänapäeva nõudmistega. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uues maailmas on paratamatu.
Kuidas saab sinult abi õpetaja ja kuidas õpilane?
Kui lisame kõigele eeltoodule õpetaja, kes oleks küll valmis muutustega kaasa minema, kuid kel napib aega end pidevalt uute võimalustega kurssi viia, siis ongi kokkuvõte ühene. Tänapäeval on kooli vaja haridustehnoloogi, kes nõustab õpetajat ja
Kuna tehnoloogilised muutused toimuvad tänapäeval üsna kiiresti, siis väga raske on ennustada kooli infotehnoloogilist seisukorda 3 – 5 aasta pärast. Loodan väga, et selleks ajaks on meie koolis enamikes klassides olemas statsionaarsed projektorid ja vajadusel kõlarid. See muudaks õpetajate töö palju lihtsamaks ja võimaldaks õpetamist efektiivsemalt ja mitmekülgsemalt läbi viia. Tänaseks on internetis nii palju põnevaid õpiobjekte saadaval, aga hetkel piirab meie tehniline valmisolek nende kasutamist. Milline võiks sinu kui haridustehnoloogi arvates olla ideaalsete infotehnoloogiliste lahendustega kool? Kas see oleks tänapäeval reaalselt teostatav? Käisin just e-õppe arenduskeskuse konverentsil, kus SCIL (Sydney Centre for Innovation in Learning) töötaja tutvustas uskumatult põnevat ja uuenduslikku kooli (Northern Beaches Cristian School). Selles koolis on kõik innovaatiline, alates majast, lõpetades õpetajatega. Kuna selle kirjeldamine läheks liiga pikaks ja ei suudaks kogu uudsust edasi anda, siis lisan siia parem lingi seda kooli tutvustavale videole. Just see on minu arvates üks ideaalne infotehnoloogiliste lahendustega kool. http://vimeo.com/scil/spaces Lisan siia lõppu ka QR-koodi, mille abil saab otse videoni jõuda.
Mis on QR-kood, kuidas ja miks seda Millised on kõige tuntavamad uuendused, kasutatakse, saab lugeda leheküljelt 8. mis sinu ametiga lähiajal toimuvad? Arvan, et õpetajatele on kõige tuntavam see, et neil on nüüd inimene, kelle käest abi ja nõu küsida. Õpilaste jaoks ilmselt saabuvad need uuendused veidi hiljem, siis kui õpetajad hakkavad järjest rohkem aine õpetamisel tehnoloogilist abi kasutama.
Haridustehnoloogi ülesanneteks on õpetajate nõustamine ja tehnilise toe pakkumine ekursuste koostamisel ja läbiviimisel ning digitaalsete õpiobjektide väljatöötamisel. Samas aitan õpetajaid ka väiksemate probleemide korral, näiteks kui õpetaja tahab ainetundi viia läbi arvutiklassis, siis olen valmis aitama teda organiseerimisel, või kui õpetajal on vaja abi projektori üles panemisel
KOOLI
Õpetaja
LK. 3
LEHT
ÕPETAJATE STREIK 7.-9. MÄRTSIL 2012 Taasiseseisvunud Eestis seni toimunud suurima osavõtuga streik näitab, et kodanikuühiskond on tegelikkuses välja kujunemas ja võimu- ja valitsemisorganitel tuleb sellega arvestada. Eesti haridustööt ajad on sel le ks o m ap o o lse tõhusa panuse andnud. 7.-9. märtsil 2012.a toimunud streigist sh hoiatusstreigist võttis osa 682 haridusasutuses kokku 17234 haridustöötajat. Streigis osales 354 koolis 10056 ja 328 koolieelses jm haridusasutuses 7178 haridustöötajat. Neist osales 1-päevases streigis 9468, 2-päevases streigis 3094 ja 3-päevases streigis 4672 õpetajat jt haridustöötajat.
Õpetajate streigile toetuseks korraldati arvukalt toetusstreike, milles osalesid aktiivselt tervishoiu-, transpordi-, kultuuri- jt liitude ja ühenduste liikmed, näiteks EAKLi liikmesliitudes osales toetusstreikides 7000 töötajat, tervishoiuasutustes üle 4000 töötaja. Eesti õpetajate streigile avaldasid omapoolset toetust Euroopa Liidu liikmesmaade haridustöötajate ametiühingud, Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee, Põhjamaade Õpetajate Nõukogu jt.
Koolide ja lasteasutuste õpetajate õigustatud nõudmised palga- ja töötingimuste parandamiseks, töökoormuse vähendamiseks ning hariduse valdkonnas vajalike muudatuste tegemiseks pälvisid Eesti üldsuse mõistmist ja toetust. Hästi õnnestusid streigi ajal 7. m ä r t s i l k o h ta d e l t o i m u nu d osavõturohked haridustöötajate miitingud Tallinnas, Tartus, Viljandis, Valgas, Narvas, KohtlaJärvel, Sillamäel jm. Osa poliitikute, võimu- ja valitsemisorganite esindajate ja tööandjate sõnavõtud ning kirjutised seonduvalt õpetajate streigiga, millega nad püüdsid pisendada streigi osatähtsust ja mõju, näitavad, et streigiga edastatud sõnum diskussiooni ja läbirääkimiste vajadusest oluliste haridusküsimuste lahendamiseks ei ole osale neist vastuvõetavaks osutunud. Avaldame tänu ja tunnustust kõikidele EHL liikmetele, maakonna- ja linnaliitude esimeestele, haridusasutuste aü usaldusisikutele õpetajate üleriigilise streigi heal tasemel ettevalmistamise, läbiviimise ja selles osalemise eest. Streigist osavõtnud haridustöötajate poolt tehtud ettepanekud edastatakse vabariigi võimu- ja valitsemisorganitele. Sven Rondik EHL juhatuse esimees
ÜHISKONNA SUHTUMINE. KAS STEIKIMISE POOLT VÕI VASTU? “...Õpetajad loetakse spetsialistide hulka, mõnel pool lausa tippspetsialistideks, ja töötasu peab vastama nii ettevalmistusele, esitatavatele nõudmistele kui vastutusele. Mõistetav, et Eestis on palju töötajaid, kelle palk on õpetajate omast veel väiksem. Küllap on riigiametiteski neid, keda spetsialistiks nimetada ei saa, ja kelle haridustasegi madalam kui õpetajatel, aga palka ometi rohkem. Haridusministeeriumiski on bakalaureusekraadiga (vanasti öeldi selle kohta "lõpetamata kõrgem haridus") haridusjuhte, kelle haridustase juhitavate omast madalam ja palk tunduvalt kõrgem, kuid kes ometi oma otsuste ja tegude eest ei vastuta. Üks tähelepanek veel: õpetajad peavad oma tööülesanded (õppekava ja kõik selle täitmisega seotud tööd) täitma ka siis, kui nad streigivad või on haiged, see toimub vaba aja ja pere arvel. Õppeaasta pikkus on kindlaks määratud, kontrolltööd ja eksamid tuleb läbi viia määratud ajal, nendest kõrvalehiilimiseks vabandusi pole. Kui nüüd lugeda Äripäevast, et eraettevõtete kasuminumbrid on buumieelsel tasemel, kokku oli ettevõtlussektori kogukasum 2011. aastal 2,8 miljardit(!) eurot — kõik need, kes halvustavad õpetajaid palganõudmise pärast, võiksid ise ka
midagi ette võtta, et enda loodud kasumist veidigi osa saada. Ei tule siin keegi kellelegi midagi vabatahtlikult pakkuma ja niisama kurtmisest pole samuti kasu.
maksud ja riigikogulaste palgatõus. Need on riigi ja võimu mured, ülejäänu võimul olevat klikki ei huvita.
NB! Õpetajatele sirget selga ja vastupidavust! Loodan, et kunagi toetavad õpetajad jälle Ilma õpetajateta pole Eesti riik võimalik.” kedagi teist…” “...Igatsete sotsialismi?
Õpetajaameti prestiiž ei ole Eestis vist kunagi nii madal olnud kui nüüd. Kui ehk millegagi võrrelda, siis ehk oli see nii madal kusagil 130 aastat tagasi. Õpetaja on praegu oma hariduse poolest tipptaseme spetsialist, kuid palga maksmisel sülitatakse talle lausa näkku. Kuidas saab kõrgepalgaliste riigiametnike töö olla enam väärt kui õpetaja töö? Kas tõesti hinnatakse seda enam, kui osatakse kokku keerata seaduste eelnõusid, milliseid Riigikogu kummitemplina heaks kiidab ja lõpptulemusena ei kõlba need kuhugile? Mõne aja pärast avastatakse, et tuleb parandama hakata või mis on selgelt vastuolus enamuse rahva õiglustundega. Ei “...Kuigi streik natuke häirib elukorraldust, saa öelda, et taasiseseisvunud vabariigis ei toetan seda kahel käel. ole õpetajate palku tõstetud. On küll, kuid Asi pole üldse mitte õpetajate palgas,vaid kohe sellega on tõusnud töökoormus ja see kogu meie kiiva kiskuvas elus. Eilses saates ei ole proportsionaalselt palga tõstmisega. “Vabariigi kodanikud” andis kodanik Allikas: Internet Randpere selgelt mõista, et tema kui poliitiku jaoks on kindlad ainult kolm asja – surm, Teiste viljandimaalastega võrreldes on teie palgad head. Pealegi pikk suve-puhkus, poolest päevast koju, kodutööd parandada — see käib asja juurde, arvan, et üle poolte inimestest teevad ületunnitööd ja ei kisa. See pole õigustus, et riigi vastu üles tõusta. Ma ei tea, kuidas te lähete õpilaste ette teatama, et ei saa uut kleiti osta, küsimata, kas kõik lapsed on kodus süüa saanud? Neil pole raha, et kolm korda päevas süüa. Isekad olete, miks peaks teie paremad olema, kui teised inimesed?...”
KOOLI
LK. 4
Õpilased
LEHT
ÕPILASED AVARDASID LAIAS ILMAS SILMARINGI pikk lõuna. Nädala sees käisime rutiinselt tööl, peale tööpäeva saime restoranis nimega Mare Luna tasuta õhtusööki. Sellised meie päevad olidki. Loomulikult üritasime nädalavahetusel ringi käia niipalju kui võimalik.
käimegi, et õppida. Sealsed autod on kõik Prantsusmaa autod. Väga vähe Saksamaa ja teiste riikide omi. Nemad jagavad rohkem Prantsuse, mina jälle Saksa tehnikat.
Minu silmaring arenes ja paranes just Itaalia kohta. Oli hariv näha erinevaid inimesi. Võrreldes eesti noortega, kes tarbivad vabal ajal alkoholi, olid itaallased suisa erinevad: nemad lähevad jäätisekohvikusse, söövad jäätist, saiakesi, joovad kohvi, kuid Samas on hea meel, et Itaaliasse läksin, suitsetavad palju. sest sealsed inimesed on nii emotsionaalsed Veendusin, et eesti naised on maailma ja kehakeel on neil väga hea. Töö juures ei ilusaimad. rääkinud keegi mitte üht sõnagi inglise keelt. Mida soovitada teistele: uurige kindlasti Pidi olema edukas, muidu oleks murdunud! enne, kas inglise keelega saab hakkama. Minu tööga jäädi rahule. Kindlasti mõni asi ei Sander Roosimaa, AUT09õpilane tulnud välja, aga selleks me ju praktikal Minu erialastest oskustest piisas ilusti. Kindlasti oli mõnikord ka tunne, et ma ei suuda enam, sest itaalia keel on lihtsalt nii raske. Selle keele saaks selgeks vist alles 2 aastaga.
Käisin ettevõttepraktikal Itaalias, see kestis 7 nädalat. Minu tööpäev algas kell 08.00, kestis seitsmeni õhtul. Kella ühest kolmeni päeval oli
SOE KLIIMA TEEB INIMESED RÕÕMSAKS Minu 5-nädalane ettevõttepraktika toimus Hispaanias.
Otsustasin veidi tähelepanu pöörata ka erinevatele kaasaegsetele ehitistele. Need on samuti väga-väga kaunid. Sealne arhitektuur on imeline.
Tööpäevad olid enamasti 5 tundi pikad, kuid mõnikord läks ka kauem, 6-7 tundi. Sõitsime ringi ning parandasime arvuteid. Vahetasime peamiselt arvuti riistvara ning tegelesime printeritega.
Mida soovitaksin neile, kellel peaks avanema võimalus välispraktikale minna? Soovitan neil sihtkohas võimalikult palju ringi vaadata ning suhelda kohalike inimestega. Kuigi ma ise väga ei suhelnud, siis tagantjärele mõeldes oleks võinud seda siiski teha.
Kõik ülesanded, mis mul teha tulid, olid jõukohased, kõigi vajalike tööde kohta olin koolis teadmisi saanud. Küsimusele, kas ja kuidas minu tööga rahule jäädi, on raske vastata, kuna sain reaalselt teha väga vähe. Enamiku ajast olin vaatluspraktikal ja tutvusin, mida ning kuidas tehakse, kuigi asjad olid lihtsad. Sealne tööelu ja –aeg erinevad meie omast väga: vahel sõitsime kuni 100 kilomeetrit maha, et arvutihiir vahetada, mõnikord selgus kohale jõudes, et arvuti on hoopis korras. Enamikes kohtades olid kasutusel mini PC-d. Nii ruumi kokkuhoiu mõttes. Ühiskond oli seal väga-väga tore ning mul on hea meel, et sain seal käia ja maailma „avastada“. Kõik olid nii abivalmid, rõõmsad, viisakad. Ma ei näinud kordagi kellegi mossis suud või kellegi vihastumist. Räägitakse, et kliima mõjutab inimeste suhtumist. Peale käiku hakkasin minagi mõtlema, et ehk see ongi võibolla nii. Sealne elu oli ka sellepoolest väga huvitav, et linnas on küll nii palju elanikke, kuid seal on rahulik ja vaikne. Võrreldes meie riigi "suurlinnadega" pole
Eva Männigo, AT09 õpilane
JÄÄDI RAHULE!
müra üldse. Käisin sellises linnas nagu Valencia. Kena mereäärne linnake ~810 000 elanikuga. Käisime ka mägedes matkamas. See oli kõige hullem asi, mis ma elus teinud olen. Mida kõrgemale me läksime, seda rohkem me minna tahtsime ning tänu sellele ka ühe mäe "vallutasime" . Vaade oli imeline ning see oli väga-väga vahva. Kuigi ma veidi kõhklesin kõrgemale minekul, siis tegelikult tippu jõudes oli tunne super! See käik oli tegelikult päris pikk — 12 km telkimispaigani ja samapalju tagasi. Jalad olid pärast käiku villis, kuid see kõik oli seda väärt!
Minu praktika toimus Poolas Wroclawis, olin seal 5 nädalat. Tööpäevad kestsid 3-5 tundi. Praktikal tegelesin arvutite parandusega, kokku panemisega, palju jäi ka vaba aega. Minu koolis omandatud teadmistest piisas, tundsin ennast kindlana sest teadsin ja sain aru, mida mult tahetakse ja mida pean tegema teatud olukordades. Minu tööga jäädi rahule. Sain kogemuse olla nagu töötaja, mitte nagu õpilane. Enda jaoks pean veel tähtsaks, et tutvusin poola kultuuri ja kommetega, sain isegi tükikese poola keelest selgeks. Kõigile tulevikus välispraktikale minejatele ütlen: olge valmis kõigeks, ka väga ootamatuteks asjaoludeks! Aleksei Jefimov, AT09 õpilane
Õpilased
KOOLI
LEHT
LK. 5
UNGARI RAHVUSKÖÖGIGA ANDIS HARJUDA Käisin ettevõttepraktikal Ungaris hotelli Astoria restorani köögis, töötasin kokana.
positiivsed ja toredad. Tundsin ennast terve selle praktika ajal väga vabalt ja koduselt, ma olen õnnelik, et sain võimaluse näha maailma. Ungari on minu meelest üks ilusamaid kohti, sealsed kirikud ja need Budapesti 8 silda on vägaväga ilusad!
Päev algas meil kell 7, jõin kiirelt kohvi ja läksin metrooga tööle. Tööpäev algas meil kell 8, siis valmistusime tööpäevaks, tegime lihttöid (tooraine puhastus, suupistete valmistamine jms) Peale tööd puhkasime pisut ja käisime jalutamas ning linna avastamas.
Ning Narnia oli mu lemmikkoht, see oli üleval mägedes ja sealt avanes vaade linnale — super ilus! Soovitan kõigile, kellel selline võimalus peaks avanema: võtke kõik sellest praktikast, mis võtta annab ja käige igal pool!
Ees vasakult teine Jaanika Kidra, paremal ees seisab Sirle Leiter, mõlemad K10 õpilased.
Koolist saadud teadmistest täiesti piisas, meiega jäädi väga rahule ja meile väga meeldis seal praktikal olla, õppisin palju uusi asju, ungari toidukultuuri oli väga huvitav. Naljakas, et seal nii teistsugused rahvussöögid on, mina nendega ära ei
harjunud, ja nii mõnigi päev sõin ma alles õhtul kodus, kuna mulle ei meeldinud rahvussöögid. Seal oli huvitav see, et kõik tundsid ennast tööl väga vabalt, kõik olid rõõmsad kogu aeg ja kui juhtuski mõni äpardus, võeti seda pigem naljana. Sealsed inimesed on väga
Minu isiklik praktika eesmärk on saavutatud. ma olen väga õnnelik ,et selle võimaluse sain. Õppisin väga palju uusi asju ning ka ungari keelt. Sirle Leiter, K10 õpilane
PAISTSIN SILMA JULGUSE JA ENESEKINDLUSEGA inventuuri.
Mina käisin välispraktikal Ungari pealinnas Budapestis ning viibisin seal kuu ja kaks nädalat. Elasime seal ühes suures kolmetoalises korteris viiekesi, meie, kolm õpilast Vana-Võidust ja kaks tüdrukut VäikeMaarjast. Tööpäev algas meil kell kaheksa hommikul ja lõppes tavaliselt kella kolmest päeval, kuid oli ka selliseid tööpäevi, kus läksin tööle alles peale pärastlõunat kella kolme paiku ja lõpetasin kella kümnest õhtul. Põhilised tööülesanded oli valmistada toitu, kuid pidin ka puhastama ladu ning tegema
M ina tundsin ennast seal praktikakohas väga hästi ning koolist saadud teadmised aitasid mind väga ja paistsin sealsete töötajatele silma oma teadmistega. Olin julge ja enesekindel kui valmistasin midagi ning ei kartnud, kui midagigi valesti tegin, hoopis vastupidi, mulle selgitati, mida ma valesti tegin ning pikapeale mõistsid, et ma sain sellest väga hästi aru. Ma usun, et nad jäid minuga rahule, kuna võtsin kiiresti omaks teadmisi ning olin alati julge, et midagi küsida. Ma paistsin neile silma ka oma rõõmsameelsuse ja huumorimeelega. Õppisin välispraktikal olles, kuidas õigesti nuga teritada ja kokanuga käes hoida, kuid õppisin olema veel julgem ja avatum ning sain parandada ka oma inglis keele oskust.
Ega sealne elu meie omast väga palju erinenudki, kuid siiski. Välispraktika kohas valmistasime põhiliselt Ungari rahvustoite. Neid oli vürtsikaid, kuid ka pisut lahjemaid, kuid portsjonid olid küll väga suured. Üks portsjon oli justkui nelja viie inimese jaoks mõeldud. Kuid nende jõulud sarnanevad pisut meie omadega. Ka nemad söövad jõululauas verivorsti ja kapsast, kuid maitsed on erinevad. Välispraktikal olles tutvusin palju erinevatest rahvusest, aga ka iseloomu poolest erinevate inimestega, kellega suhtlesin inglise keeles ning tänu sellele sain arendada oma keeleoskust. Neile, kes plaanivad minna välismaale, on minu kindel soovitus selline: olge julged ja enesekindlad. Kui puutute kokku toidukultuuriga, maitske kõiki maitseid, see toob ainult kasu teie maitsemeeltele ning üritage need ka meelde jätta. Ma jäin oma välispraktikaga väga-väga rahule ning kui avaneks võimalus, läheksin Ungarisse tagasi. Mulle meeldib reisida ja saada uusi maitseelamusi ning suhelda paljude inimestega. Minni Janson, K08 õpilane
LK. 6
KOOLI
Lugege kindlasti!
LEHT
INTERNETIMAAILMA VÕLU JA VALU Maarja Punak, Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik
Kui Pinocchio oleks igapäevane internetikasutaja, nagu paljud koolinoored tänapäeval, oleks ta nina ilmselt sedavõrd pikk, et Erki Nool võiks sellega vabalt teivast hüpata. Seda põhjusel, et anonüümses veebikeskkonnas kiputakse mõnikord oma tegelikku mina varjama, ka valetama ja vassima. Miks? Salapärases ja anonüümses internetimaailmas on seda ju nii lihtne teha! Kuigi virtuaalmaailm pakub uusi võimalusi sõpradega suhtlemiseks, tuttavate leidmiseks, ka mängimiseks, võib mõni hooletu arvutikasutaja just interneti kaudu sattuda olukordadesse, mis jäävad teda painama kui halvad unenäod. Aga selle vahega, et kõik toimus päriselt! Kasutades tuntud muinasjututegelasi, toon mõned näited olukordadest, millesse Eesti noored on tihtilugu sattunud. Hans tegi endale rate.ee konto, kuhu lisas valeandmed ja internetist leitud foto. Peagi kirjutas talle Printsess382, kes soovis noormehega jalutama minna. Hans oli nii õnnelik, et läks jooksujalu õe Grete tuppa teatama oma peatsest kohtingust. Gretet ei olnud küll parasjagu toas, aga arvutiekraan, millelt paistis rate.ee lehekülg, kutsus Hansu siiski õekese tuppa sisenema. Hans nägi, et Grete arvutis oli avatud konto nimega Printsess382 …. Grete ei saanudki kunagi teada, miks noormees pärast kokkulepitud kohtingut oma konto kustutas ja jalutuskäigu temaga ära jättis. Ole ettevaatlik, internetis võib igaüks sulle valetada. Netituttavatega kohtumiseks vali päevane aeg ja avalik koht, kus vajadusel abi saad kutsuda. Teadlikult teise isiku andmete ja nime kasutamine on suisa kuritegu! Uinuv Kaunitar laadis oma Facebooki kontole foto, kus ta nappides päevitusriietes päikest võtab. Saja aasta pärast, kui prints ta unest äratas, uuris kaunitar oma fotole pandud kommentaare. „Kui nunnu!“, „Nii ilus oled!“ kiitsid sõbrad nagu ühest suust. Üks sõpradest oli lisanud lingi muudetud fotodest. Esimesel fotol oli Uinuv Kaunitar teist värvi päevitusriietega, aga teisel fotol sootuks päevitusriieteta! Kuidas ta ka ei üritanud, ei õnnestunud tal neid fotosid enam internetiavarustest kustutada, sest
sajad inimesed olid need fotod enda arvutisse juba alla laadinud ja edasi postitanud. Internet on igikestva mäluga ning iga siivutu foto tõmbab ligi halbade kavatsustega inimesi. Ära tee ka teistest pilte, milliseid Sa enda kohta internetis näha ei tahaks! Kolm põrsakest olid suured internetisõbrad. Nif-Nif tellis endale notsuturg.ee lehelt kallid saapad, aga kohale need ei jõudnudki. Ei saapaid, ei raha – kõigest jäi ilma. Naf-Naf mängis arvutimängu, kus iga järgmise taseme avamiseks tuli raha maksta. Mängimine lõppes sellega, et tema pangaarvel ei olnud enam sentigi ja mäng oli alles poolepeal. Nuf-Nuf andis vendadele läbi Facebooki konto teada, et läheb nädalaks reisile. Tagasi tulles avastas ta, et Kuri Hunt oli tema majast kogu väärtusliku kraami vahepeal minema tassinud ja Facebooki seinale vastuseks kirjutanud „Aitäh teatamast!“. Kauplemine internetis on kordades riskantsem kui poes käimine. Elektroonilist raha kulutatakse kergekäeliselt ning mänguhoos on raiskamist keeruline peatada. Suhtlusportaalis jaga vaid infot, mida võõras kurjasti ära kasutada ei saaks. Kui seitse kitsetalle koju jõudsid, oli nende ema päris kuri. Orkutis tallekeste kontosid vaadates avastas ema pilte, kus neist kolm suitsetavad, kaks joovad õlut, üks sodib värviga koolimaja ust ja üks seisab auto katusel. Järgmisel päeval saabus tallekeste koju ka politsei, sest koolidirektor oli esitanud kitsetallede peale kaebuse. Kõik kitsetalled said lisaks koduarestile ka väärteokorras karistada, pealekauba kirjutasid nende klassikaaslased fotodele pahaseid kommentaare „Noh, olete kiftid kutid omaarust või?“ ja „Midagi muud mõistlikku pole oma eluga peale hakata?“ Internetis olevat infot kasutavad nii lapsevanemad, sinu koolikaaslased, politsei kui ka teised inimesed – näiteks Sinu tulevane tööandja. Kõik, mida teed, peab positiivselt toetama sinu mainet, mitte seda rikkuma. Inetu Pardipoeg pidas blogi, mida kõik said kommenteerida. Teised pardipojad kasutasid võimalust ja hakkasid teda seal anonüümselt kiusama. „Tohman, ise sa ei oska ujudagi!“ ja „Nii palju kirjavigu saab küll ainult Inetu pardipoeg teha!“, salvasid nad üksteise võidu. Kuigi pardipoeg pani oma blogi peagi kinni ja inetuste ütlemine seetõttu lõppes, jäid kõigil nägemata need suured pisarad, mida Inetu Pardipoeg öeldud inetuste tõttu valas. Blogi pidades mõtle üle, kellele ja millist isiklikku infot avaldad. Ära paku anonüümsele pahategijale võimalust
sulle haiget teha! Keksu mängimist õues ei asenda ükski arvutimäng ja naerunägu MSNis ei ole võrreldav sõbra naeratava näoga. Interneti kasutamisega peab kaasnema viisakus, teistest lugupidamine ning ettemõtlemisvõime — mis juhtub pärast selle kommentaari, pildi, video lisamist? Käitu virtuaalmaailmas inimesena, kes lahkudes ei jäta oma isiklikke asju vedelema ja kelle tagasitulemist jäävad ka teised internetikasutajad ootama. Kui oled internetis hätta sattunud, küsi kindlasti abi. Seda võid saada kodus oma vanematelt, koolis õpetajatelt, tasuta lasteabitelefonilt 116111 või politseist. Veebikonstaabel Andero annab nõu Rate.ee ja Facebooki suhtlusportaalides, lisaks ka perekooli foorumis, e-maili teel ja MSNis. Ka virtuaalmaailmas aset leidnud muinasjutul peab olema õnnelik lõpp. Meelespea: Avalda internetis nii vähe isiklikke andmeid kui võimalik. Pane tähele, et pilte tehes ei jääks taustale sinu kodumaja number või et sõbrad ei kasutaks internetis sinu täisnime. Teise isiku nimel konto loomine ja piltide üleslaadimine on kuritegu! Tundmatult tulnud kiri jäta avamata, eriti, kui see sisaldab linke. Ära lase end petta lotovõitudega loteriides, milles pole osalenud, kellegi päranduse transportimisel Aafrikast Eestisse enda pangakonto kaudu ega kuulutustes, milles pakutakse võimalust teenida suur summa enda alastipiltide saatmise eest. See kõik on pettus! MSNis või erinevates jututubades uute inimestega tutvudes jäta veebikaamera kasutamata. Esiteks, võid sellega reeta pahatahtlikele inimestele oma asukoha ja teiseks, võid näha asju või tegevusi, mida tegelikult näha ei soovi. Kindlasti ära mine kaasa kutsetega võtta endalt riided seljast või teha midagi, mis sind alandab. Videoid ja pilte postitades mõtle, kas see võib sind ennast või kedagi teist solvata või alandada. Kui vastus on jah, jäta see postitamata, sest selle hilisem kustutamine on internetiavarustes võimatu. Kommenteerides käitu viisakalt. Ära lange madalale tasemele, kus loobid mõtlematult sõnu, mis teevad kellelegi haiget või mõjuvad solvavalt. Arvesta, et sõnal on väga suur jõud, olgu see öeldud või siis kirjutatud. Uuenda viirustõrjet, tarkvara ja tee koopiaid. Digitaalne teave on kergesti kahjustatav, seega ole valmis, et ükskord võib kogu info su arvutist päevapealt kaduda.
Õpilaste tegemised
KOOLI
LK. 7
LEHT
TUGIÕPILASTE TEGEMISED Selle õppeaasta algusest liiguvad meie õpilaste keskel nn. tugiõpilased. Need on noored inimesed, kellel jätkub silmi, südant ja soovi hoolida ennekõike iseendast ja märgata enda kõrval neid, kes vajavad nõu, julgustamist või lihtsalt head sõna. Nende poole saab alati pöörduda, nende näod vaatavad teid peamaja stendilt ja edastavad kutse: tule sinagi meie hulka, tee ise oma elu huvitavamaks, sest tugiõpilastel on koos olnud põnevaid ettevõtmisi, on leitud uusi sõpru ja avastatud endas uusi oskusi ja võimeid. Uuel õppeaastal on meie koolil võõrustada kuue kutseõppeasutuse tugiõpilased, see on ligi kakssada inimest. Et see meil õnnestuks, on kõikide head ja vaimukad mõtted teretulnud, samuti on hinnas iga abikäsi. Selleks õppeaastaks tugiõpilased lõpetavad oma tegevuse, et sügisel taas uue hooga alustada . Tublid, asjalikud, abivalmid, vastutulelikud, rõõmsad, teotahtelised— sellised ongi meie kooli tugiõpilased. Nemad on selle õppeaasta jooksul meie kooli korduvalt esindanud. Aitäh neile!
Sander Juurik AV10
Caty Savi K09
Merit Vendelin EV10 Romet Linnas EV10
Signe Sangernebo K09
Sirle Leiter K10
Sirli Kitsing K09
Dan Riisa K10
Tõnis Soa AUT11
Diana Mogis K09
Sten Kivilaan AUT11
Mari Kuljus K09
Lauri Vahtramäe AUT11
Merilin Pool K09
Tugiõpilaseks olek on vabatahtlik, selle eest ei panda hindeid ega anta lõputunnistust, aga kindlasti tuleb see projektis osalejale kasuks, sest: Kui paljud meie õpilastest on külastanud Võru Kutsehariduskeskust? Meie oleme! Lisaks tutvumisele kooliga kuulasime põnevat loengut fotograafiast, nautisime loodust ja valisime välja kuue kooli tugiõpilasi ühendava märgikavandi. Kui paljud meie õpilastest on tutvunud Valga Kutseõppekeskusega? Meie oleme! Eriti põnevaks tegi selle kohtumise näitleja Anne Veesaare osavõtt, kes jagas näpunäiteid avaliku esinemise, hirmust jagusaamise ja veenva esinemise kohta. Valgast tõime kaasa tugiõpilaste ühislaulu — päris ise tehtud kollektiivne looming. Kui paljud meie õpilastest teavad, et Viljandimaal SuureJaani vallas asuvas Lahmuse
Rauno Tamm AUT11
Erikoolis on põnevat vaatamist ja tegemisi mitmeks tunniks? Meie teame! 29. veebruaril käisime tugiõpilastega Lahmuse õpilastele meie kooli tutvustamas, samas tutvusime nende elu-oluga ja lõpetasime päeva taastuskeskuses erinevate teraapiatega. Päeva eesmärgiks oli tugiõpilaste motiveerimine. Meie ühine hinnang: väga mõnus koht, toredad õpilased ja vastutulelik koolipere. Kui paljud meie õpilastest on käinud Antsla Gümnaasiumis? Meie oleme, sest viimase tugiõpilaste kokkusaamise korraldas Vana-Antsla Kutsekool. Kuna kool on väike ja peatselt ootab ühinemine Võru KHK-ga, siis otsustati üritus korralda Antsla Gümnaasiumis. Ja mälutreener Tauri Tallermaa esinemine pakkus õpilastele tõsist huvi. Päeva edenedes pandi jalga tantsukingad ning lihviti tantsusamme. Meil on kõike olnud: laulu, naeru,
tantsu, ise tegemise rõõmu ja meeskonnatöö kogemust, asiseid loenguid ja kohtumisi. Jätkame sügisel — seniks aga, mured nurka! Ene Reband, sotsiaalpedegoog
KOOLI
LK. 8
LEHT
6. AASTAKÄIK NR 6
REMO MIDRI — OMANÄOLINE LUULETAJA
Remo Midri õpib meie koolis esimesel kursusel arvutiteeniduse erialal. Ta paistab õpilaste seas silma oma julge välimuse ja soenguga, kuid vaevalt teatakse, et Remo on andekas luuletaja.
Koolileht kutsub üles kõiki omaloominguga tegelejaid oma kirjutisi lehes avaldama! Soovijad, võtke ühendust Epp Välbaga epp@vykk.vil.ee
Süsimust armastus Kui sul oleks üks soov et tunnistada üles Su surmav süsimust juus nii Kui sul oleks üks soov, tõed haleda hirmu süles. hurmav üks võimalus, pilk nii müstiline Mõistuse mõistatus üks proov, kui akustiline heavy metall Näkku sajab vanu mälestusi kui mida sa muudaksid? ja ennast eriti näidata ka ei julge Kui seda tõesti teha suudaksid. jäätund tuhka kuid mina oma silmi ei sulge aga ikkagi ma enne ei puhka Kuidas sa käituks, kui olen illusioonitu tõe välja Väike must roos kui see soov täituks? uurinud mis ajapikku sirgus Mis oleks, võltsid emotsioonid üles juurinud tumedast teadmatusest virgus kui sa saaks kõik uuesti teha? teadmatusse teadvuse sisse nagu väike süsimust tüdruk Võtta reha, et riisuda kokku need puurinud. kes teeb iga päev rõõmsaks mu vead. Iga rakuke mu peas meele Tea, et lootus ei looda su eest. spontaanselt seismas teineteise kui olen kaotanud keele Vastus peab tulema enda seest. kõrval reas et öelda Jookse kõigest väest! seltsis üksteise seas. kui palju sa mulle tähendad Kui nad on parajas eas siis Hoia kinni mu käest! viha maailma vastu vähendad hukuvad Kukud kui kumab vaikne naeratus su teineteise järel igavikku kukuvad Tõuse ja mine edasi, suul tühjuses tukuvad. sest vabaks saab ainult sedasi! nagu voolaks mööda keha soe Koovad imelikku võrku millest Kuid ikkagi tuul aru ei saa isegi Armastus (Lootus) on ju hale see ei peagi ehk sõnades poovad kahtlusi illusioon, väljenduma … alles ei jää mitte pisemgi millega tühja hinge võltsilt lase kasvada sel roosil täidetuks loon. Toovad pähe teised tuuled kasta seda Ära peida oma saladusi selja loovad mõtted suured lase peale paista päikest taha, Leiavad astraalse tähenduse kui tunned armastust väikest vaid mata need maha! algsed juured sest mu mõistus on kui mõistlik Sest kunagi võib tulla hetk, mõistatus ootamatu retk tundmatusse, mil pead end muutma,
MIS ON QR-KOOD?
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana—Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, tel 435 1020
QR kood on põhimõtteliselt kahemõõtmeline "vöötkood" ehk kindla standardiga mustvalge kujutis, mille sisse saab ära peita infot. QR koodi oskavad lugeda paljud seadmed, tavakasutaja jaoks aga on kõige tüüpilisem QR koodi lugeja mõni kaameraga mobiiltelefon, mis oskab saadud pilti vastava rakendusega töödelda. Kuna QR koodi mahub rohkem infot, tekkis sellele ka hulk laiatarbe-võimalusi. Näiteks saab selle koodi sisse peita internetiaadressi. Pildistad paberajakirjas QR koodi ja ei pea arvutisse tippima keerulist URL-i. Samuti saab QR koodiga "logida end sisse" mõnes asukohapõhises sotsiaalvõrgus, näiteks Foursquare´is, Gowallas, Facebook Placesis või Google Placesis. Praeguseks on võimalik juba luua ka värvilisi QR -koode. Nende loom iseks on internetis vabavaraliselt kasutatavad QR koodi generaatorid. Info allikas ja täpsemat lugemist: http://www.am.ee/QR-kood
1. juunil, LASTEKAITSEPÄEVAL kell 14 Kiili vanamuusikaansambli kontsert keskaja ja renessansimuusikast kavaga "Vaga ja vallatu"
1. - 3. juunini toimuvad Valgamaal Otepää lähedal Animatsi kämpingus IX Vabariiklikud Kutseõppeasutuste suvepäevad. Igast koolist saab osaleda 10liikmeline meeskond, kus on 8 õpilast ja 2 õpetajat.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli lõpuaktus toimub reedel, 22. juunil kell 11.00 peamaja aulas.