VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
Kooli Leht
HIND 0.50€
VEEBRUAR 2013 7. aastakäik nr 4
Kas kutseharidus on “ääremaa, kuhu satutakse” või regionaalpolii ka sisuline elluviija? „Hea koolipere! Oleme VÜKK-i lõpetajad aastast 2008. Soovime teile õnne uue õppehoone valmimise puhul ning kirjutame mõne sõnaga oma tänastest tegemistest...” On 1. veebruar 2013. aasta. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktori Tarmo Looduse laual lebab kiri, mis jõudis temani vahetult enne kooli selleõppeaastast tipphetke – uue õppehoone avamistseremooniat. Selliseid kirju ei saada just igapäev, tegu on südantsoojendava asjaoluga: meie vilistlased hoiavad end meie käekäiguga kursis. Ametikool on ju see koht, kust saadud teadmiste- ja kogemustepagasiga ehitatakse üles oma tulevik. Iga koolijuhi unistus on luua õppimisvõimalused, keskkond, mis aitaks kaasa
lk 3-6
oma ala meistriks saamisel, kiirelt arenevas ühiskonnas hakkama saamisel. Uue maja avab minister Jaak Aaviksoo, kelle sõnavõtust jääb kumama mõte: kutseharidusse on suhtutud nagu ääremaasse, kuhu ei tulda, vaid sinna satutakse. Tõepoolest on kutseharidusse suhtutud kui valdkonda, millega õpilanegi seob end vaid siis, kui gümnaasiumis läbi ei löö. Kindlasti on paljudes peades küsimus, kas sellistele suurtele õppehoonetele kulutamine on ikka mõistlik – elanikkond väheneb ja ettevõtted saaks väljaõpet ka kohapeal korraldada. (Jätkub järgmisel lehel).
lk 8
lk 7
Eriväljaanne: Lõpetajate
Leht
Esseekonkursi tulemused
Õpilaste koomiksid