VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
Kooli Leht
HIND 0.50€
November 2012 7. aastakäik nr 2
Minni Janson osales võistlusel noor teenindaja 2012 Võistlus „Noor teenindaja 2012“ toimus 25. ja 26. oktoobril 2012 Eesti Näituste messikeskuses, messi Tallinn FoodFest ametliku programmi osana. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist pani end proovile K10 õpilane Minni Janson. Võistluse eesmärgiks on arendada ja edasi viia
Meie kool osales üritusel esmakordselt, mõned võistlejad olid võistlustules mitmendat aastat, kaks võistlejat olid ka Soomest ja Lätist. Minni võistes ettekandjate ja kelneritega, ta oli tubli, julges end proovile panna, sai palju kogemusi ja tarkusi edaspidiseks tööks. Kokku oli võimalik teenida maksimaalselt 200 punkti, Minni teenis 101,9 punkti. Esikoha võitja sai 158,7 punkti. Võistlejaid kokku oli 17. Minnit käis õpetamas 28 aastat kelnerina leiba teeninud legendaarne Ants Kommussaar, kes õpetas meie õpilasi ka „Centrumi“ Restoranis.
Võistluspäeva esimeseks ülesandeks oli teooriatest, milles oli 20 küsimust, aega vastamiseks 30 minutit. Järgnes viie paari erinevate salvrätikute voltimist viie minuti jooksul. Kolmandaks oli punase veini avamine ja täpsusvalamine võrdselt kuude 37 centiliitrisesse klaasi aja peale, millele järgnes nelja erineva veinipudeli etiketi lugemine. Kirja tuli panna veini päritolumaa, piirkond, viinamarjasort, väljalaskeaasta. Viiendaks ülesandeks oli pimekorvi alusel aperitiivsete alkoholivabade kokteilide valmistamine kahele kliendile.
Minni Janson: Olen oma tulemusega väga rahul. Sain võistluselt kaasa positiivse hoiaku ka tavaellu, suurendasin pingetaluvust, olen edaspidi julge ja avatud uutele väljakutsetele. Võistlus andis palju nippe, kuidas käituda rasketes olukordades, ei maksa häbeneda seda, kui midagi ei oska või läheb meelest. Tuleb jääda rahulikuks ja naeratada, sest naeratamine võib olla mõnikord parim lahendus probleemile. Soovitan ka teistel julgetel võistelda, kuna siis saad aru, kes sa oled ja mida teha tahad.
Edasiseks oli abilaua linutamine maani ulatuva linaga ilma abivahenditeta ehk Table Boxing. Lauas tuli teenindada kahte klienti. Pearoaks pakuti küpsetatud kuldmerikokre köögiviljalasanje ja murulaugu-koore kastmega. Teenindaja sai köögist terve kala kandikul, mille ta ise pidi fileerima ja serveerima. Joogiks oli gaasita ja gaasiga mineraalvesi ning valge kuiv vein. Desserdiks oli valik kondiitritooteid, millest klient valis meelepäraseima. Kohvikäiguks pakuti presskannu meetodil valmistatud Etioopia, Kolumbia ja Keenia kohvi. Teenindaja ülesandeks oli tutvustada klientidele erinevaid kohvisid ja sobitada seda valitud koogiga. Viimaseks ülesandeks oli kahekümne erineva kelneri töövahendi äratundmine. Tiina Tambet, koka eriala õpetaja lk 8–9
Intervjuu Heinrich Jürnaga: “VYKK viie aasta pärast viie parima kutsekooli hulka!”
lk 4
Õpilasesinduses toimub võimuvahetus—Liitu!
lk 7
REIN SOESOO ON “HEA KOLLEEG 2012” LAUREAAT
2 Kooli Leht
Arvamus
Direktori veerud: NOVEMBER ON HINGEDE AEG
November 2012
Küsimus
Kas võtad osa mõnest koolis toimuvast huviringist või on mõni sinus huvi äratanud?
November on hingede aeg. Ei, aga peale tunde kasutan spordisaali võimalusi. Meie esivanemad Rasmus Tammets, AV11 uskusid, et lahkunud inimeste Jah, tunnen huvi elektroonikaringi vastu, kuid ei ole kahjuks hinged on edasi sinna veel jõudnud meiega ja elavad Roger Ote, AV11 teispoolsuses oma järgmist elu. Nad Huviringidest äratas mulle suurt huvi soome keele kursused. Hea toetavad ja võimalus saada algset õpet võõrkeeles. Pluss, see on tasuta. aitavad meil oma Muudest ringidest pakuvad veel huvi klaveritunnid ning võrkpall. Kahjuks aga ei jõua kõikides ringides käia. igapäevaeluga paremini toime tulla. See kõik oli ja on seotud hoolimisega. Eleri Vain, K11 Hoolimisega iseendast ja oma lähedastest, oma sõpradest. Kuigi Ei võta kahjuks praegu toimuvatest osa, aga näiteringist võtaks meie tänane päev on muutunud küll osa, kui võimalus oleks. (Lisamärkus: näiteringi ei avatud järjest karmimaks ja üha raskem on huviliste vähesuse tõttu.) olla teisi arvestav, oma lähedastest Kätlin Vaarend, EV11 hooliv, on see siiski paljudele tavapärane tegevus. Olgu see vanemate hool oma laste hak- Essee kamasaamisest või hoolimine oma vanematest. Minu tavaline koolipäev Rõõmu teeb õpilaste soov olla toeks oma raskustesse sattunud eakaaslastele, olla tugiõpilane, tuutor. See on ju oma koolikaaslaste tõeliselt hooliv tegevus. Tugiõpilaste toetus on eriti vajalik esmakursuslastele - uues koolis uues olukorras hakkama saamiseks sõbrakäe leidmine on kindlasti julgustav, aitab ka kõige keerulisemate probleemidega toime tulla.
koosneb helgeist ja tumedaist, meeltnüristavalt igavaist ning pisut erksamaist hetkedest. Omal ajal gümnaasiumipinki nühkinuna tuleb liiga sageli kõik mind ümbritsev väga tuttav ette. Kuid eesmärk pühendab abinõu ning vabast tahtest eriala püüdma tulnuna polegi mul tulnud kuigi mõrusid pille neelata. Kuna elan kooli ajal kiviviske kaugusel asuvas ühiselamus, ei pea ma enne kukke ja koitu ärkama. Tõusen, riietun, teritan hambaid, lasen põie kortsu ja väljun. Kunagi läbitud üldharidustunnid tunduvad paraja kilplasetööna. Erialased on hoopis teisest puust – vähemalt ei löö niisama aega surnuks. Küllalt tihti ajavad mõned kursavennad kopsu üle maksa – need, kes ei püsiks pudeliski paigal. Siis peab meelde tuletama et sellest ei saa suurt numbrit teha.
Nii, ühes koos, saab ka uus kool, uus olukord, kiiremini omaks. Soovin meile hingedeajal märkamist ja Vabanedes tundidest tuleb leida tegevust päeva õhtusse hoolimist, et me ise endaga ja veeretamiseks – olgu see siis autoga maa mõõtmine, arvuti taga teistegagi sõbrad oleks. istumine, leiva luusse laskmine või midagi muud. Ja niisama lihtsalt saabki taas ühe linnukese kalendrisse kirja panna ning uutele
Tarmo Loodus, direktor katsumustele vastu minna. Madis Lillipuu, VA10 õpilane
3 Kooli Leht
Uudised
12h e evõte Junior Achievement Eesti korraldas Pärnumaa Kutsehariduskeskuses kutsekoolide noortele ettevõtlusja innovatsioonilaagri „12-tunni ettevõte“, kus 80 õpilast seitsmest Eesti kutseõppeasutusest lahendasid AS Wendre püstitatud ülesannet „Mida teha vanade patjade ja tekkidega?“
November 2012
Õpilaskodu nr1 toad said värske ilme
Viljandi Ühendatud kutsekeskkoolist võttis osa ligi kümme õpilast. Ürituse eesmärgiks oli kaasata noori õpilasi koolipingist ärijuhtimisse. Päev algas loenguga, kus jaotati inimesed erinevatesse gruppidesse erinevatest koolidest, peale mida suundus iga grupp täitma kõigepealt teoreetilisi ülesandeid, ehk siis asuti õppima ärindusega seotud teadmisi, et neid päeva lõpus presentatsioonil rakendada. Õpetati looma oma firmat, sealhulgas omandati teadmisi finantstegevusest ja meeskonnatöös. Päeva jooksul noorte poolt väljatöötatud ideid ja äriplaane hindas žürii, kuhu kuulusid Jana Kivi ja Margus Saks Wendrest, Einar Pähkel Skano Groupist ning Marko Töll Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest. Žürii hinnangul olid kõik osalejad tublisti tööd teinud ning sündinud ideede skaala oli väga lai. Parimaks tunnistas žürii meeskonna nimega Softhouse, kes mõtles välja tooteidee diivan-ehituspadi. Tekkide ja patjade sisud kogutakse kokku, steriliseeritakse, puhastatakse ja vormitakse kuubikuteks või patjadeks. Nendest patjadest pannakse takjariide abil kokku diivan, mida saab lahti võtta ja kokku panna erinevateks kujunditeks. Toode on suunatud eelkõige lastega peredele. Sinna gruppi kuulusid ka meie oma kooli poisid.
Grupp ehituserialade õpilasi on korda teinud õpilaskodus nr 1 toad, kus praegu elavad sõdurid. Nende juhendaja Aule Sulaoja ütles, et toad on omanäolised ja lahedad kunstiteosed. Tasandus-, maalritööde ja dekoratiivviimistluse praktiliste tundide raames lõid kaasa järgmised EV10 õpilased:
Viljandi Ühendatud kutsekeskkooli õpilane Rait Press, koos oma tiimiga asusid looma ettevõtet Wawah, mis hakkaks tegema kvaliteetseid ja innovaatilisi diivaneid sarnasel põhimõttel lõbustuspargi batuutidega, diivanit täidaks aga õhu asemel kiud. Diivani karkassi moodustab kokkupressitud kiud, pealmine osa on pehmemast ja õhulisemast kiust. Tulevikus hakataks tegema ka kott-toole, tugitoole ja diivanilaudu.
Are Kerry, Jüris Dagne, Kangur Kaido, Kongo Herbert, Korn Kaidi, Kuik Reimo, Lepik Renno, Linnas Romet, Neemsalu Renee, Pajor Gelly, Palatu Rauno, Reimand Siim, Taaber Mihkel, Tsäro Carola, Kõrgesaar Relika ja Kristo Voika
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilase Kristo Musta tiim lõi firma nimega MTÜ Warm and Heart, kes tulid tulid välja ideega toota kiutäitega kombekaid lastele ning jopesid ja soojapükse täiskasvanutele. Ideeks müüa kõrge hinnaga kvaliteetseid tooteid Skandinaaviamaadesse, mis võimaldaks neil samal ajal aidata majandusraskustes Baltimaade peresid, kinkides neile tasuta sarnaseid tooteid.
Tasandus- ja maalritööde praktiliste tundide raames renoveerisid ehituspolügonil tulevased elektrikute klassiruumid EV 11 õpilased
Meie, Kristo ja Raidi arvates oli selline üritus väga motiveeriv ning kohati ka teisiti mõtlema panev. Üritusega oleme väga rahul ja võimalusel osaleme kindlasti uuesti, sest hea on õppida seda, mille vastu on reaalne huvi. Soovitame kõigile, kui on võimalus, võtke ka ise osa, kahetsema kindlasti ei pea, see on kogemus, mis võib muuta edasist mõtlemist ning ka edasist elu. 12-tunni ettevõtte läbiviimist toetas AS Wendre. Üritust rahastas Euroopa elukestva õppe allprogramm Leonardo da Vinci. Samast projektist on rahastatud kokku kuut Eesti kutseõppeasutustes 2010.—2012 läbi viidud 12-tunni ettevõtluslaagrit, millest on osa võtnud enam kui 20 kutseõppeasutuse õppurid. SA Junior Achievement Eesti on 1992. aastal asutatud Eesti juhtiv ettevõtlusõpet edendav organisatsioon, kelle tegevusvaldkondade hulka kuuluvad õppeprogrammide väljatöötamine, tutvustamine ja läbiviimine, õppematerjali väljaandmine ning õpetajaskonna koolitamine. JA programmide järgi õpitakse majandust ja ettevõtlust algklassidest gümnaasiumini Rait Press ja Kristo Must VA11 õppegrupi õpilased
Erkki Eilo, Helery Gurjev, Aap-Henri Jakobson, Reet Joosing, Kristin Karu, Kristjan Kuntus, Ardo Must, Richard Märka, Sten Ojamets, Kristjan Raudlepp, Helery Rullingo, Kätlin Vaarend, Sergei Vorobjov, KevinAnders Kalamees, Karmen Kanarbik, Janne Lehtla ja Kristel Täär.
4 Kooli Leht
Uudised
November 2012
Õpilasesinduses toimub võimuvahetus Leivanädalal kutsuti meie kooli koka eriala õpilased külla Viiratsi lasteaeda, et nendega koos leiva tegemist proovida.
Leivanädalal küpseta koos lastega leiba Lapsed jagati nelja vanusegruppi, meie neli õpilast ja huvijuht tegelesid nendega. Võtsime kaasa valmis leivataigna, seemned, magusad ja soolased täidised. Iga õpilane sai omale ühe lastegrupi, kellega tegelema hakkas. Lapsed olid väga rõõmsad ja ootusärevuses. Meid võeti seal väga hästi vastu, kõik olid nii toredad ja sõbralikud. Iga laua peal oli tainas koos erinevate täidiste ja lisanditega. Lapsed olid väga aktiivsed ja tegid kaasa kõike, mis me neile ette näitasime, samuti kasvatajad. Kuigi töö oli lastel raskendatud, kuna tainas tahtis hirmsasti käte külge jääda, said kakukesed ilusti valmis tehtud ja ära ka kaunistatud. Lastele meeldis väga see päev, nad olid meid juba kaua külla oodanud. Lastele loeti ka leivategemisest raamatut ning nendega koos leiba valmistades me rääkisime, kuidas leiba tehakse ja lasime lastel arvata, mis lisandid meil kaasas on. Meil oli veel kaasas samal päeval valmistatud leib, mida lastele proovida andsime. Leib maitses ja meeldis neile väga, kõik kiitsid seda. Lapsed olid väga asjalikud ja nii armsakesed. Lõpetuseks tantsisime koos mudilaste ja juhendajatega ühe tantsu, mis oli väga vahva. Lapsed tänasid meid ühise salmiga. Mudilased olid hiljem kindlasti väga uhked enda tehtud kakukesi süües. Me kõik neli jäime selle päevaga väga rahule ja läheksime järgmisel aastal kindlasti tagasi. Mari Kuljus, Caty Savi, Signe Sangernebo ja Eleri Vain
Praegu võimulolev õpilasesindus
Õpilasesindus on ka sel aastal aktiivselt tööga alustanud. Oktoobris toimus õpetajate päeva tähistamine ning rebaste ristimine. 19. oktoobril käisid huvijuht ja kaks õpilasesinduse liiget Antslas, kus said kokku Liivimaa Kutseõppeasutuste Liidu huvijuhid ja õpilasesindused, et koos ühine tegevuskava üle vaadata. Et koolielu koos paremaks muuta, ootab õpilasesindus uusi liikmeid. Õpilasesinduse koosseisu valimised algasid 1. novembrist. Millega õpilasesindus tegeleb? “Õpilastel on õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Õpilaskonna esindamiseks koolisisestes suhetes, on õpilastel õigus valida õpilasesindus.” allikas(Noorteportaal NIP 2012) „Õpilasesinduse esmaseks ja kõige tähtsamaks ülesandeks on koolipere õiguste ja huvide kaitsmine ning edendamine. ÕE esindab õpilaste arvamusi ning püüab igapäevast koolielu omanäolisemaks ja elavamaks muuta. Oluline on samuti õpilasesindajate aktiivne osavõtt nii kooli, omavalitsuse kui ka riigi tasandil toimuvatest hariduselu puudutavatest arenguprotsessidest.” (Õpilasesinduse aabits 2008). Ka meie kooli õpilasesindus korraldab koolis sündmusi, aitab õpilastel koolieluga seotud probleeme lahendada (kui nad õpilasesinduse poole pöörduvad) ning võtab osa mitmesugustest projektidest. Kallid õpilased, hoidke oma kõrvad ning silmad lahti, kui olete huvitatud õpilasesinduse liikmeks saamisest! Õpilasesindus käib koos korra kuus vastavalt vajadusele. Infot valimiste kohta vt lk.12
5 Kooli Leht
November 2012
Uudised
”Mehed liikuma” tervisefoorum Reedel enne spordihoonesse minemist tiirles mul mitmeid mõtteid peas, mis seal foorumil kuulda võib, kuid läksin sinna hea tundega. Kohale jõudes nägin seal mitmeid sõpru, tuttavaid ning endisi õpetajaid ja eelkõige oma kehalise kasvatuse õpetajat, kes pani aluse minu liikuvusele ning minu õhtustele jooksudele. Foorumi esinejatest meeldis mulle kõige enam Contra jutt. Contra meeldib mulle oma muheda oleku, naljaka murde ning nüüd ka oma sportlikkuse tõttu. Mind pani imestama, et ta on nii suur jooksumees, kuna väliselt ta just ei paista eriti sportlik välja, kuid jällegi pidin tunnistama seda, et eksisin. See oli lihtsalt uskumatu kuulda, et ta oli jooksnud 10 maratoni ning suutnud joosta ka 100km veidi alla 14 tunni. Ma ise ei kujutaks küll ette kuidas ma 100km jookseks, isegi 100km rattaga sõitmist oleks päris hea tulemus. Ma ise jooksen põhiliselt keskmaa distantse ehk 515km. Rohkem kui jooksmine meeldib mulle veel suusatamine ning sel aastal, kui kõik läheb plaanipäraselt, on ka plaanis suusatada Tartu maratoni 31km distants. Ise ma usun et olen võimeline selle läbi sõitma küll, kuid kahjuks on see klassikalises stiilis, kuid ma olen harjunud rohkem uisustiili sõitma. Siiski ma usun et suudan ka klassikalises stiilis selle läbi sõita. Tavaliselt, nagu Contragi, ei püstita ma endale ulmelisi eesmärke võistlustel ja tänu sellele olen ma alati oma eesmärgid täitnud. Viimati Tallinna Sügisjooksul 10km distantsil oli eesmärgiks joosta see läbi vähemalt tunniga, kuid lõpuks tuli aeg isegi 54 minutit, mis oli minu jaoks üllatus, et ma suutsin sellist tempot teha. Veel meeldis mulle väga see, kuidas Kerttu Jukkum rääkis, kuidas ta oli olnud koolis tõeline spordivaenlane, kuid nüüd on ta ikka minu arust natukene rohkemat kui vaid tervisesportlane, kuigi ta ise väitis, et on seda. Minu arvates siiski tavaline tervisesportlane ei suudaks kahte maratoni kahe päevaga läbida, ma usun et mulle oleks isegi ühe maratoni läbimine suur eneseületus. Kerttu veel inspireeris mind ühte asja proovima, mida ma veel ei ole proovinud, milleks on triatlon. Tegelen ma küll nii
Contra—üks foorumil esinejatest
jooksmise, ujumise kui rattagasõiduga, kuid pole veel triatloni proovinud, kindlasti oleks see huvitav katsumus. Samuti oli huvitav kuulata ajateenistusest, sest arvatavasti on ka see varsti ees. Umbes pool aastat tagasi mõtlesin ma igasuguseid erinevaid viise oma peas valmis, kuidas ajateenistusest ära pääseda, kuid peale Tapa sõjaväelinnaku külastamist eelmisel kevadel leidsin, et võiks ikkagi ajateenistuse läbi teha, sest seal omandab kindlasti ka eluks vajalikke oskusi. Huvitavad olid ka need slaidid, kus näidata kui palju Eesti noormehi on ajateenistuseks kõlblikud ja kui palju mitte ning mind isegi üllatas see, kui palju minu vanustest ei ole ajateenistuseks valmis. Politseiülema etteaste ei olnud mulle väga suur uudis, sest põhimõtteliselt sedasama esitlust olin ma juba näinud ning liikluses olen ma püüdnud alati olla ettevaatlik, kuid ka teisi juhte mitte takistada oma sõidustiiliga, ehk siis olen liigelnud täpselt nii, nagu liikluseeskiri nõuab. Seal oli ka hea slaid sellest, kuidas hr Pähkel oli ise avarii teinud ning see näitab, et mitte keegi ei ole meist avariide eest kaitstud. Lõpetuseks oli väga suur üllatus näha Tarmo Leinatamme nii heas vormis. Mina mäletasin teda ikka veidi suuremana, kui ta seal välja paistis. See, mis ta rääkis, oli kõik väga õige ning isegi ma tean, et tõsi. Õnneks küll mitte enda kogemustest. Selleks et lõpetada mõnuainete kasutamine, on vaja väga suurt stiimulit või seda, et juhtuks midagi, mis paneks inimest mõtlema selle üle, kas tasub oma eluga riskida selliste mõttetute asjade pärast.
Gert Laas, VA10
6 Kooli Leht
Uudised
Õpetajate popipäev 5. oktoobril tähistasime koolis õpetajate päeva. Kell 8.30 anti kammersaalis võim üle uuele juhtkonnale – direktori ametisse asus Toomas Tõnisson ning õppedirektoriks said Tauno Laks ja Aksel Kangur. Õpilastel algasid tunnid tavapärasel viisil, kuid uus juhtkond ei oodanud pikalt ning asus oma esimese tähtsa ülesandena välja mõtlema uusi karistusviise kooli kodukorra rikkumise eest. Tööd tehti täie tõsidusega, reageeriti igale pisirikkumisele ja nii mõnelgi õpilasel tuli sel päeval esitada omaloomingut, teha kükke. Õpilaste nägudelt võis aga välja lugeda, et präänikut saadi ikkagi rohkem kui piitsa. Õpetajatel oli samal ajal võimalik kas puhata igapäevasest raskest tööst ja nautida aasta ainukest popipäeva või osaleda seiklusmängus mõisa territooriumil. Mängu läbimiseks tuli etteantud kaardi abil läbida punktid, kus ootasid ees teadmisi, oskusi, nupukust ja kiirust nõudvad ülesanded. Mängujuhid kiitsid ohtralt osalejate meeskonnatööoskusi. Kui erinevate ainete lõhnu õpetajad tundsid, siis välismaiseid puuvilju tuleks neil rohkem süüa. Peale söögivahetundi toimus õpetajatele aktus, kuhu tuli oma tänu avaldama ka Vana-Võidu lasteaed. Auhinnati seiklusmängus osalejaid ning Rein Soesoole anti kätte Parima Kolleegi preemia. Aktuse lõpus andis asendusdirektor kooli juhtimise õiguse tagasi Tarmo Loodusele. Seejärel kutsuti õnnitlemiseks ette Riho Pulk, kellel täitus sellel päeval 75 aastat sünnist. Päeva lõpetas pidulik banketilaud.
Õpetajate päeva korraldamise eest kuulub eriline tänu järgmistele õpilastele: Merit Leius, Kaina Kallisto, Riin Joosing, Tiit Vahtramäe, Kaupo Jaanup, Egon Türkson, Mairo Rändva, Risto Pigul, Martin Liiva, Hans Erik Puusep, Indrek Jõemetsa, Argo Ploom, Arti Tamla, Madis Siro, Lenno Kaljurand, Sander Härm, Sander Juurik Minni Janson, Mikk Sillamaa, Sirle Leiter, Eleri Vain, Helerin Türkson, Rando Rooberg, Enelin Laansoo, Eve Link, Karlis Auspere, Silver Keptsov, Rainer Lilleorg, Enar Jürgenson, Toomas Tõnisson, Tauno Laks, Aksel Kangur, Kristi Jakobson, Cerly Koks, Ardo Must, Sten Ojamets, Karl Luik, Kristo Kalso, Reet Joosing, Kristjan Kuntus, Sergei Vorobjov, Maie Teearu, Merilin Meerits, Jarmo Sutt, Meigo Albrecht, Taimo All, Kätlin Vaarend, Kristin Karu, Steven Antson, Gert Laas, Reelika Berzin, Jaan Sild, Dan Riisa.
November 2012
7 Kooli Leht
NOvember 2012
Uudised
Haridusminister tunnustas meie töötajaid Noor mees, kes oma olemise ja tegemistega meile head tarkust - oleks hea, kui terves kehas on ka terve vaim - sisse püüab süstida, see on kehalise kasvatuse õpetaja Marko Liiva. Marko Liiva töötab meie koolis 9ndat aastat. Noor sportlik kehalise kasvatuse õpetaja ja treener on suutnud viia koolispordi ja tervisespordi heale tasemele. Suurepärase eestvedaja ja innustajana on ta pannud enamuse kollektiivist oma tervise eest hoolitsema, on pannud juhtkonna investeerima ka sporditegemise võimaluste loomisesse. Tema juhendatud õpilaste ja töötajate võistkonnad on vabariigis kutsekoolide võistlustel ikka esimeste hulgas. Lisaks oleme tema eestvedamisel aktiivsed ka balti riikide kutsekoolide spordimängudel. Suur tänu Markole pühendumise eest meie tulevaste töömeeste ja koolitöötajate keha ja vaimu kooskõlla viimise eest!
Marko Liiva haridusministeeriumi aukirja laureaat
Õpilased Markost: Ta on õpetaja, kelle tunnis kunagi igav ei hakka. Suudab alati millegagi üllatada, näiteks harjutustega, mille ta ise alati ideaalselt ette näitab. Tundidesse tuleb alati kindlal sammul ning kurja näoga pole teda kunagi näinud. Ta naeratab pidevalt ning tema tunneb alati kaugelt ära, ta on lihtsalt teistest erinev. Marko teeb alati kõike õpilastega kaasa, temaga saab rahulikult rääkida, häält ta ei tõsta, kui selleks vajadust pole. Samas pole Marko superman, ta on siiski õpetaja ja inimene nagu me kõik. Ta on usaldusväärne, aktiivne, mõistev ja hea meeleoluga õpetaja.
Kooli tugisüsteemides töötavatest inimestest otsustasime esitada tänule õpilaskodu juhataja Eha Kallase, kooli õpilaskodu juhataja. Eha on töötanud koolis 12 aastat. Tal on suur roll meie ühiselamu muutmisel kaasaegseks õpilaskoduks. Peale ühiselamute rekonstrueerimist õpilaskoduks on sellest saanud hea kodu ligi 300 õppijale. Õpilaskodus töötab õpilasomavalitsus, ringijuhid, on loodud head võimalused sportimiseks. Sügisel korraldatakse soovijatele kokanduskursused ja koristustöööde kursused. Seda eesmärgil, et õppijal hea enesetunne ja kodu ikka puhas oleks. Suur tänu Sulle, Eha, panuse eest noortele elamaõpetamise ja hoolimise eest!
Õpetajad jagasid omavahel tunnustust Õpetajate päeva eel valisid õpetajad ja töötajad endi seast head kolleegi. “Hea kolleeg 2012” tulemused.
Juhan (hääli: 1)
Rein Soesoo (hääli: 4) - Töökas, abivalmis, õpib kiiresti, sõbralik.
- Lojaalne, diskreetne, usaldusväärne, mõistev, olukordi mitmetahuliselt hindav.
- Alati vastutustundlik, abivalmis ja mõnusalt rahulik.
Ady Anijärv (hääli: 1)
Tiina Soosaaar (hääli: 3)
- Vastutulelik.
- Alati lahke, abivalmis, tasakaalukas.
Epp Välba (hääli: 1)
- Püüab alati kõigi soovidega arvestada, tema õlule laskub kogu vastutus töö sujuvuse eest. Vaatamata sellele suudab asja veel huumoriga hea võtta
- Sõbralik, lahke, vastutulelik.
Anne Lapp (hääli: 2) - Aitab alati, abi on adekvaatne. Ei luiska abistades.
Tiiu Vaher (hääli: 1)
Ariaane Truu (hääli: 1) - Kohusetundlik, nõudlik, hooliv, abivalmis. Maire Tars (hääli: 1)
- Alati sõbralik ja vastutulelik.
- Kohusetundlik, abivalmis, hooliv, teeb head koostööd õpilaste ja kolleegidega. Informeerib ja annab tagasisidet.
Marko Liiva (hääli: 1)
Marju Roosipuu (hääli: 1)
Katriin Orason (hääli: 1)
- Hea kolleeg.
- Lahendab alti probleemid (isegi need mis ei ole tema töövaldkond).
Janek Pettai (hääli: 1)
Helen Roosileht (hääli: 2)
- Tubli praktikajuhataja. Märkab õpilasi ja hoolib nende
8 Kooli Leht
November 2012
Inimene
Heinrich Jürna: “VÜKK viie aasta pärast parima kutsekooli hulka!” AV11 ja VA11 Heinrich Jürnaga
õpilaste
intervjuu
viie
õppedirektor
Milline on teie taust enne meie kooli tulekut? Olen sündinud Valga linnas; üles kasvand viielapselises peres. Keskkoolihariduse sain Rakvere Internaatkoolis. Hariduselt olen spordi treener-pedagoog, lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Olen juhtinud erineva taustaga koole, nii põhikoole, gümnaasiumit, kui ka erivajadustega laste kooli. Koolijuhi staaž kokku 27 aastat. Koolijuhi kutsetunnistus on pärit 16 maist 1996.a. Tartu ülikoolist 1990 – 2000 a. olen olnud vanemõpetaja. Millised on teie varasemad saavutused? Oleneb, mida pidada saavutuseks. spordivaldkonnast meistrikanditaat kümnevõistluses, esimene järk lauatennises, B–vanuseklassi kolmikhüppe rekord Rakvere linnas oli päris pikka aega minu nimel. Häid saavutusi oman ka võrkpallis. Aastatel 1981–1984 tegin õpilasmalevat. Olin Eesti õpilasmaleva Viljandi piirkonna komandör, mida loen üheks olulisemaks kogemuseks töös noortega. Lahmuse kooli (mõisakooli) renoveerimist ja taastamist pean samuti saavutuseks, kuhu kulus palju puhkeaega ja energiat. Mis motiveeris teid meie kooli kandideerima? Motiveeris see, et ma ei tunne kuigi põhjalikult kutseharidussüsteemi, see on minu jaoks uus ja huvitav. Tahan katsetada ja ennast proovile panna. Koolijuhina olen kogunud vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis võiksid olla kasulikud ka õppedirektori töös. Kirjeldage esimesel koolipäeval tekkinud esmamuljet kooliperest! 3.septembril tekkinud esmamulje on igati positiivne. Saal oli õpilasi puupüsti täis. Noormehi on ülekaalukas osa ja hea, et tüdrukud ka olemas on. Avaaktus oli korrektne ja töökaaslased sõbralikud. Millised on muudatused, mille te tahaksite kohe ellu viia? Praegu on muutustest vara rääkida. Esialgu tahan end asjadega kurssi viia ja selgeks teha. Vajan kohanemisaega, et süsteem endale arusaadavaks muuta ja alles siis võib mõelda muutustele. Praegu analüüsime õppetööst osavõttu ja võitleme õppevõlgadega. Millisena näete end ja meie kooli 5 aasta pärast? Viie aasta pärast peaks Vükk olema viie parema kutseõppeasutuse hulgas. Erialade valik on laienenud. Õpilaste puudust ei ole. Kõik õppekohad on täidetud. Kõik hooned on renoveeritud ja uus õppekorpus töötab
täiega. Materiaal-tehniline baas, kus õppetöö läbi viiakse on kaasaegsel tasemel. Loovõppimine on loomulik õppimise vorm ning õpetajad ja õpilased kasutavad samu süsteeme nii õpetamisel kui ka õppimisel. Õpilastel on kõigil ühine Vükk-i koolivorm ja kooli maine on veelgi kasvanud. Vanad mõisahooned ja mõisapark täiendavad kooli üldmuljet ühtses Viljandi Ühendatud Mõisakutsekeskoolis. Õppedirektor suudab oma tööd teha vähemalt 7- le 10 võimalikust.
4 FAKTI Lemmik... ...raamat „ Minu Argentiina „ – Liis Kängsepp ...film komöödia „ Siin me oleme „ ...toit Õisus valmistatud mulgipuder ja pannkoogid ...paik Kääriku puhke- ja spordibaas
9 Kooli Leht
Inimene
November 2012
Kuidas teie arvates peaks karistama tunni segajaid? Segajad, kes ei lase õppetunnis tööd teha, tuleb loomulikult tunnist eemaldada. Järgnevad seletuskirjad grupijuhendajaile ja selgitavad vestlused osakonnajuhiga ning aineõpetajaga. Tavaliselt nendest ettevõtmistest jätkub, et õpilane korrale kutsuda, halvemal juhul võib asi lõppeda käsikirjalise noomitusega ja kindlasti pole siis tegemist rahuldava käitumisega. Kas kuulute mõnda poliitilisse erakonda? Ei. Kelleks te lapsena saada tahtsite? Mida mäletate kõige eredamalt oma nooruspõlvest? Lapsena mulle meeldis väga toorest munast valimstatud koogel-moogel. Soovisin sel ajal saada tordivalmistajaks ehk kondiitriks. Kõige eredamalt on nooruspõlvest meelde jäänud, kuidas ma suvel maal (Kuldres) vikatiga niitmist õppisin. Vanaisa õpetas vikatit teritama (lõikama ja luiskama), vanaema näitas, kuidas vikati kand peab niitmisel liikuma ja kui lai peab vikati lõikekaar olema. 13aastane poiss niitis, istus, mõtles, teritas, niitis, nuttis kui vikat maa sisse kippus. Ligemale 10-tunnise töö tegemise järgselt oli saunatagune heinamaatükk siiski niidetud ja vikatikaared olid päris korralikud. Töö võeti Milline näeks teie arvates välja täiuslik kool, kuidas mõlemalt poolt vastu ja teenisin oma esimese seal toimitakse? päevapalga 5 rubla. Nii ma sain vikatiga niitmise Minu jaoks on täiuslik kool see, kuhu õpilased väga korralikult selgeks ja kui tänapäeval on valida, kas tahavad tulla õppima ja on oma kooliga rahul. Õpetajad ja trimmer või vikat, valin alati vikati. töötajad tulevad hea meelega iga päev tööle. On Teil huvisid või hobisid? Milline meie koolis õpetavatest erialadest võiks Teile Huvid – reisimine ja aiandus. Hobid – tugitoolisport ja huvi pakkuda? malemäng , lotomäng ja sudoku. Oman praegusel hetkel mööblitisleri ja massööri kutsetunnistusi. Kui võimalusi antakse, tunneks huvi restauraatori, plaatija, elektriku ja mööblirestauraatori erialade vastu.
KOMMENTAAR
Anne Lapp: Olen tööalaselt H.Jürnaga kokku puutunud alates 2005- st aastast – osalesime koos projektitöös, mis oli suunatud erivajadustega õpilaste õppevõimaluste avardamisele. H.Jürna oli sellel ajal Lahmuse kooli direktor. Projektitöö üheks tulemuseks oli, et alates 2006.aastast on käinud Lahmuse kooli õpilased meie koolis eelkutseõppel. Sageli saatis õpilast direktor, nii et H.Jürna oli meie koolieluga ka eelnevalt veidi tuttav.
Kuna olen Lahmuse kooli hoolekogu liige, siis tean ka sealsete töötajate hinnangut H.Jürna tööle. Kooli kollektiiv pidas väga lugu oma direktorist ja teda iseloomustatakse kui järjekindlat ja nõudlikku inimest, kes on läbinisti “koolimees”. Tean, et H.Jürna on olnud ka tugev spordimees. Üks meie kooli töötajatest on kunagi olnud tema õpilane, see töötaja iseloomustus H.Jürnat kui normaalset õpetajat. Arvan, et kui kooli õppedirektoriks saab inimene, kes on läbinisti “koolimees”, võib kooli käsi hästi käia.
10 Kooli Leht
November 2012
Inimene
Uued töötajad toovad kooliellu värskust Hele-Riin Karring— viipekeeletõlk Olen sündinud ja kasvanud väikeses Põhja-Eesti linnas nimega Keila. Peale Keila Gümnaasiumi lõpetamist elasin aasta Viljandis ning seejärel kolisin Tartusse. Seal astusin Tartu Ülikooli õppima eesti viipekeele tõlgiks. Nüüdseks on seljataha jäänud kolm põnevat ülikooliaastat ja viipekeeletõlgi ametikoht Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis on mu esimeseks erialaseks tööks. Vaba aega veedan meelsasti kas teatri, hea kirjanduse või sõprade ning lauamängude seltsis. Kõigis oma tegemistes püüan alati meenutada Juhan Viidingu kuldseid sõnu: „Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab.“
Tiit Raik—arvu -erialade õpetaja Personaalarvutitega olen tegelenud hobi korras alates aastast 1985. Ajapikku, kui arvutite levik hoogustus, sai hobist hoopiski töö. Alustasin töötamist Eesti Vabariigi Riigikantseleis arvutivõrkude administraatorina, hiljem jätkasin erasektoris (Salva Kindlustuse AS, Kungla Dialoog, Äripäeva Kirjastuse AS jne). Erialalt olen hoopis tisler. Olen lõpetanud Tallinna Ehituskooli puidurestauraatori ja Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutehnoloogia eriala. Hetkel on minu suurimaks hobiks tisleri käsitöö. Võimalusel kasutan tisleritöös vanade meistrite töövõtteid. Mõned oma tööd ja tegemised olen üles märkinud ka oma blogisse (kooreyrask.blogspot.com) Olen abielus ja kolme toreda lapse isa.
Liina Tammela—raamatukogu juhataja Olen pärit Harjumaalt, õppinud väikeses Oru Põhikoolis ja Kose gümnaasiumis. Eriala omandasin TÜVKAs raamatukogunduse ja infoteaduse erialal. Eeskujuks oli gümnaasiumiaegne tore raamatukogu juhataja. Juba õpingute ajal töötasin TÜVKA muusikaosakonna õppekorralduse spetsialistina, kus tegelesin muusikaõpetaja magistriõppe üliõpilastega. Augustis avanes tänu Signe Kaaslale, keda asendan, võimalus end proovile panna õpitud ametil ja siin ma nüüd olen. Siin töötamisel on hea võimalus saada kogemusi nii kooliraamatukogu hoidjana kui ka rahvaraamatukogu hoidjana. Mulle meeldivad väga kassid ja raamatud, eriti hästi ühendab neid kahte Rudyard Kiplingi jutustus "Kass, kes kõndis omapäi". Elus pean vast kõige tähtsamaks positiivset mõtlemist ja julgust oma ideid teoks teha.
Anne-Mai Hindriks— viipekeeletõlk Olen põline viljandlane. Vanematekodu asub Suure-Jaani lähistel ning 12 tarkust täis aastat õppisin Suure-Jaani Gümnaasiumis. Peale seda pühkisin aastaks Eestimaa tolmu jalge alt ning elasin Austrias. Olen õppinud Tartu Ülikoolis eesti viipekeele tõlgiks. Kevadel sai kool õnnelikult lõpetatud. VÜKKi valisin peamiselt seetõttu, et oli võimalus koheselt erialasele tööle asuda, mis on äsja kooli lõpetanule parim võimalus. Olen aastaid tegelnud mäesuusatamisega, mis on siiani jäänud südamelähedaseks. Sügisest alates tantsin naisrahvatantsurühmas, mis on põnevaks väljakutseks, kuna pole varem tegelenud rahvatantsuga. Kõikides oma tegemistes püüan säilitada huumorisoont, kuna ilma selleta mina lihtsalt hakkama ei saaks.
Marge Hein—huvijuht Minu sünnilinnaks on Tartu, kus olen elanud ka suurema osa oma elust. Keskhariduse sain Tartu Descartes´i Lütseumist, prantsuse keele süvakallakuga koolist. Seejärel kolisin Viljandisse, et õppida Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuht - loovtegevuse õpetaja eriala. Keskkooli algusest alates olen aeg-ajalt töötanud lapsehoidjana, suviti klienditeenindaja ning laagrikasvatajana. Praegune huvijuhi töö on aga minu esimene täiskohaga töö. Juba väikse lapsena teadsin, et soovin koolis töötada, kuigi varem oli plaan kunstiõpetuse või kirjanduse õpetajaks saada. Põhikooli lõpus hakkasin aga aktiivselt sündmuste korraldamisest osa võtma ja keskkoolis kuulusin õpilasesindusse. Sealt tekkis ka mõte ja soov saada huvijuhiks. Huvijuhina on mul võimalus muuta koolielu lõbusamaks ning laiendada nii õpilaste kui õpetajate silmaringi. Koolis ei õpita ainult ainetundides, palju on n-ö varjatud õppimist, mis võib elus väga kasulikuks osutuda. Vükk on huvijuhile põnev koht, kus töötada ja ise selle käigus targemaks saada. Kutsekoolides on teistsugune õppekorraldus (tööpraktikad ettevõtetes) ja sündmuste ampluaa (rohkem käiakse messidel). Mulle meeldib ka värske saia lõhn koolimajas ning see, kui palju erinevate alade teoreetikuid-praktikuid on minu ümber, kes annavad olulise panuse kooli huvitegevusse. Mulle meeldib väga lugeda, praegu seisavad minu öökapil Dostejovski „Kuritöö ja karistus“, Meg Rosoffi „Nii ma nüüd elan“. Veedan meelsasti aega koos pere ja sõpradega.
11 Kooli Leht
November 2012
Inimesed Kalmer Lind— puiduerialade õpeaja
Olen sündinud ja kasvanud Pärsti vallas, õppinud Valuoja põhikoolis, lõpe-tanud 1995. aastal Maagümnaasiumi ja 2000. Tallinna Pedagoogika-ülikooli töö- ja tehnoloogia õpetaja eriala. Seejärel töötasin Viljandi ümbruse koolides tööõpetuse õpetajana. Ülikooli kõrvalt töötasin mööbli restaureerimise töökojas. Tulles tagasi Viljandisse, hakkasin ka siin omal käel vana mööbliga tegelema ja vähehaaval lisandusid sellele ka uste- ja akende restaureerimistööd. Mõni aasta tagasi asutasin oma ettevõtte, mis tegeleb peamiselt restaureerimistööde, aga ka uute puitesemete valmistamisega (uksed, aknad, trepid, mööbel, käsitöötarbed) Siia kooli sattusin jaanuaris 2012 asendusõpetajana. Kuna olen puutööga kokku puutunud pikalt, siis tundus, et suudan ka siinsetele õppuritele oma oskusi teadmisi jagada.
Laido Valdvee lahkub töölt Alustasin Viljandi Ühendatud Kutsekesk-koolis tööd 2003. aasta augustis IT eriala juhina. 10 aastat tagasi oli arvuti vaid väheste inimeste töölaual. Toona kasutati arvuteid peamiselt dokumentide vormis-tamiseks ja nende välja printimiseks. Ainult arvutiklassides olid arvutid, teistes klassides neid polnud. Arvuteid oli kogu kooli peale üldse ainult 100, enamus neist Männimäe tee majas. Kooli kolimisega Vana-Võitu tuli hakata kooli arvutivõrku uuendama ja kõiki maju omavahel ühendama. Teistkordsel raha taotlemisel õnnestus lõpuks magistraalvõrgu ehitamiseks raha saada. Igaaastaselt sai arvuteid juurde hangitud ja uuendatud. Õpilaste vastuvõtmine ja haldamine sai viidud elektrooniliseks. Hiljem lisandus veel E-kool, mis asendus Siseveebiga. Mis omakorda tähendas, et arvutivõrku tuli laiendada ja arvuteid tuli panna igasse klassi. Samamoodi tuli kaasaegsena hoida arvuti eriala. Uue riikliku õppekava rakendamisega saime kenasti hakkama, mida näitab ka 6-aastane akrediteering. Hea meel on, et 2004 aastal sai Noore Meistri infotehnoloogia võistlusel ära toodud esimene koht.
Entrumi avasess Pärnus Sel sügisel jõudis Viljandimaale noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm Entrum, mis õpetab noortele aktiivses ja kaasahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik. Seitsme kuu jooksul jagatakse teadmisi ja kogemusi projektide algatamisest ja elluviimisest. Septembris käidi Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis programmi tutvustamas ning 17. oktoobril sõitsid kolm õpilast Pärnusse avasessioonile. Et kõigi tagasiside oli positiivne, siis jääme lootma, et kuuleme varsti ka nende tegudest. Marge Hein, huvijuht Entrumi avasess Pärnus oli üllatavalt positiivne ja hariv, minek sinna tundus kuidagi imelik, kuna Vana-Võidust oli nii vähe rahvast ja arvasin, et tuleb igav ja pikk päev, kuid eksisin. Päev möödus kiirelt ja teguderohkelt. Entrumi päevast võtsin kõik, mis võtta andis: osalesin kõigil loengutel, mis toimusid, mis olid täis huvitavaid ülesandeid. Entrumi programmiga liitusin, kuna mul on olemas idee/projekt, mida tahaks ellu viia ja just Pärnust sain ma kindlust ja eneseusku, et selle programmi raames on võimalik see ära teha. Kindlasti tahan järgmisetel sessidel osaleda ja programmiga täielikult kaasa minna, kuna sainsealt positiivse elamuse. Entrum annab just selle, mida eluks vaja, väikse lükke, et enda ja teiste elu huvitavamaks teha. Ütlen neile, kes sinna ei tulnud, et nad jäid väga-väga lahedast päevast ilma. Valdo Müllär, AV10 õpilane
12 Kooli Leht
November 2012
Info
Esimese perioodi õppeedukus Esimesel perioodil õppis meie koolis kokku 643 õpilast Ehitusõppeosakonnas - 269 Teenindusõppeosakonnas - 374 Õpilasi osales õppetööl - 631,
* neist poisse 482, tüdrukuid - 149
Õppegruppide arv - 50 Võlgnevuseta õppegruppe oli perioodi kokkuvõttes- 8 AM12 (K.Saar), EK12 (A.Lapp), EK11 (A.Lapp), KK12 (A.Lapp), KK11 (A.Lapp), VAKP12 (A.Lapp), EL10 (A.Eller), EVP12 (H.Roosileht)
Sündumused 24. novembril VÜKK-is kodanikupäeva tähistamine ja õpilasesinduse uue koosseisu valimine. 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva, mis pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.
Võlgadeta õpilasi esimese perioodi õpitulemuste põhjal 391 Õpilasi, kelle keskmine hinne üle 4,0 , oli kokku 132 I kursuse keskmine hinne - 3,25
14.-15. detsembril 2012 Vana-Võidus Jüri Sammuli nimeline müürseppade kutsevõistlus JÕULUKELLU 2012
II kursuse keskmine hinne - 3,72 III kursuse keskmine hinne - 4,48 IV kursuse keskmine hinne - 3,86 10 paremat gruppi - EK12 (4,71), EV10 (4,65), EK11 (4,57), KK12 (4,56), RE11 (4,51), EL10 (4,43), AM12 (4,38), EP12 (4,33), AM10 (4,25), SA12 (4,24) ESIMESE PERIOODI PARIMAD ÕPILASED AV11 - Rasmus Tammets, Kertu Noodla EV11 - Kristjan Kuntus K09 - Signe Sangernebo, Sirli Kitsing, Anu Hark, Jaanika Pall, Caty Savi, Annika Pukk, Edle Eha, Diana Mogiš, Mari Kuljus, Kaimo Lorents, Kermo Anijärv KE12 - Priit Kaasik, Silver Kiviselg KK11 - Krista Pung, Andra Hämäläinen
Teated LEIVANÄDALA VÕITJAD! ÕPILASED: Tõnis Soa (AUT11) Renek Berzin (AUT11) ÕPETAJAD: Tiina Tambet Karmen Selter
KIITUS KÕIGILE TUBLIDELE!!! Selle lehe valmimisele aitasid kaasa:
Täname:
Kertu Noodla, AV11 õpiölane, peatoimetaja Epp Välba, koolilehe ilmumise juhendaja ja keelekorrektuuri tegija
Minni Janson, Tiina Tambet, Tarmo Loodus, Madis Lillipuu, Rait Press ja Kristo Must, Mari Kuljus, Caty Savi, Signe Sangernebo, Eleri Vain, Gert Laas, Marge Hein, Heinrich Jürna, Anne Lapp, Valdo Müllär
Roger Ote, AV 11 õpilane, fotograaf Enar Kirikall, E11 õpilane, artiklite toimetaja.
Koolilehe toimetus ootab oma ridadesse uusi kaastöölisi nii õpilaste kui ka õpetajate seast. Huvitavaid ideid, kaastöid ootame aadressitele epp@vykk.vil.ee ja kertu@live.com
Vajalikud numbrid: Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht IT eriala juht
4351038 4351036 4351020 4351036 4351031 4351033
Autoeriala juht Õpilaskodu Täiskasvanute koolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja
4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70108 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, tel 4351020