VILJANDI
ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI
AJALEHT
RIOODIS E P D R O K ada— e t b a n n EHT! a L JA A A VÜKK M O KOOLI IE E M B U M IL 22. august 2006 1 aastakäik, nr. 1
Milleks meile kooli leht? Igal organisatsioonil on oma kultuur. On oma kombed ja tavad. Nende hulka käib ka teabe jagamine kogu kollektiiviga. Selleks kasutatakse sageli firma ajalehte. Nii nüüd meilgi. Kui õppija, õpetaja ja koolitöötaja saavad ühtemoodi aru, miks nad siin koolis on, võime loota paremaid õpitulemusi, kui need siiani on olnud. Ühiskond meie ümber areneb kiiresti. Et muutuvas keskkonnas toime tulla, vajame head haridust. Selle saamist meie leht toetama hakkabki! Head lehelugemist ja lehele kirjutamist! Tarmo Loodus, direktor
KOOLI LEHT
Meie eesmärgiks on kajastada koolielu, pakkuda selgitust koolis kehtivast korrast, selgitada õppureid puudutavaid seadusesätteid. Samuti kirjutame riiklikest ja maarahva tähtpäevadest, õpilaste ja õpetajate ettevõtmistest, täiendkoolitusest ja paljust muust huvitavast. Kooli Lehte ootame ka kaastöid - et see ikka meie leht oleks! Vastu võtame ka kuulutusi ja õnnesoove. Kaastööd saatke aadressil koolileht@vykk.vil.ee. Toimetus
UUENEMINE! Sellesügisene õppeaasta algab tavapäraselt muutustega, mis puudutavad kõiki meie majades töötavaid inimesi. Kõige suurem muutus on see, et meil asub õppima kokku 271 uut õpilast. Sügisest võivad kutsekoolis õppida kõik, kel vähegi soovi on. Seepärast on ka õppekorralduses palju üllatusi ja uuendusi. Nende eesmärk on õppijatele paremate õppimisvõimaluste loomine (loe lk. 3). Koolis alustab ka 7 uut õpetajat (loe lk. 8): Sirje Kahem, Tiina Tambet, Silja Mall, Maris Tamm, Kersti
Saarnak, Siim Andres Sester.
Nii kõlab meie kooli juhtlause. Sellel lausel on sügav sisu - kutsekooli ei tulda kooli, vaid ikka siin omandatava ameti pärast. Pole niivõrd oluline, mis kooliga on tegemist, oluline on, et selles koolis saab inimene õppida omale meeldiva ameti, et selles koolis on loodud just selle ameti õppimiseks head tingimused, et selles koolis on head õpetajad, et sellel koolil on head partnerid ameti praktiliseks õppimi-
Sikka,
Suurim muudatus on seoses söömisega (lk. 2). Kõik põhikooli järel õppivad õpilased saavad 10 krooni eest päevas tasuta süüa (supi, leiva ja piima.) Tööd alustavad ka kaks kohvikut. Remontidest saate ülevaate, kui majas liigute. Tehtud on mõndagi! Lühikokkuvõttena julgen arvata, et tuleb jälle tore kooliaasta ja kevadel suur ning tore lendamine! Heiki Raudla, arendusdirektor
VITAE, NON SCHOLAE DISCIMUS! Õpime elu, mitte kooli jaoks!
Sisukord:
seks reaalses töökeskkonnas. Kutseõpe on vahend ameti õppimiseks. Selle juhtlause järgimine pole keeruline. Tuleb vaid iga päev koolis käia ja tundides, praktikumides innukalt kaasa töötada. Samas pole see ka lihtne — kutsekoolis on võrreldes gümnaasiumiga topeltkoormus. Siin omandatakse sama ajaga mis gümnaasiumis nii kutsealased teadmised ja oskused kui keskharidus. Keskhariduse maht kutsekoolis on ligi pool õppeajast. Kolme aasta jooksul õpitakse kutsekoolis 120 nädalat: 50
Koolikorraldus
2
Kooliskäimise aabitsatõed
4
Raamatu tutvustus
4
Toetused õppijale
5
Kooli juhtimine
6
Kooli personal
7
Uued õpetajad
8
Tänased põhiteemad: • e-kool lihtsustab asjaajamist ja annab selge ülevaate õppimisest igale protsessis osalejale • Koolis käimine ja igas tunnis kaasalöömine on eduka õppimise nurgakivid - nii lihtne soo ongi • Kooli personal teeb kõik, et siin õpitud amet lõpetajatel leiva lauale toob
n ä d a l a t • Uued õpetajad toovad kooli igapäevaellu värskust üld– ,50 erialaained ja 20 nädalat tehakse praktikat. Elu jaoks õppides tuleb iga nädal, iga päev ja tund koolis kohal olla ja siin pakutav ise ära õppida, läbi proovida. Tuleb ise soovida oma otsuse - omandada meie koolis just see meeldiv amet, - täitumist ja selle nimel tegutseda: käia iga päev koolis ja võtta igast tunnist maksimum. Siis saad meilt seda, mille järele Sa tulid! See ongi õppimine eluks! Tarmo Loodus, direktor
LK. 2
KOOLI
LEHT
V ÕPPEKORRALDUS UUENEB KA SEL AASTAL! 2005. aasta sügisel läksime üle perioodõppele. Loobusime klassipäevikutest, katsetasime e-kooli ja muidki tarkvarasid, et asjaajamist ja õppimist koolis mõistlikumaks teha. Õpilaste ja õpetajate küsitlused näitavad, et perioodõpe on enamusele meelt mööda. Sellega jätkame. Elektroonne asjaajamine paljudele ei meeldinud. Siin teeme põhimõttelised ümberkorraldused ja jätkame paberimajanduse ning topelttegevuste vähendamist. See nõuab harjutamist! Kõige keerulisem osa on tunniplaan. Püüdsime seda perioodi jook-
sul võimalikult vähe muuta, aga päris hästi me hakkama ei saanud. Programm on hea ja koolitused taas läbitud— loodame parimat! Igal juhul tuleb aga sellelgi aastal tunniplaani pidevalt jälgida. Ainult nii tagate endale õige tööjärjekorra ja tundides kaasalöömise. Kes aga tunnis aktiivselt kaasa töötab, sellel pole ka probleeme õppimise, hinnete ega ametis hakkama saamisega. Allpool lühidalt sügisest toimuvatest olulisematest muudatustest. Jõudu meile kõigile! Anne Lapp, õppedirektor
5 PERIOODI Õppeaasta 40 nädalat jaguneb viide 8-nädalasesse perioodi. Korraga õpitakse 8 õppeainet, iga ainet on nädalas 4 tundi, perioodis 32 tundi. Lisaks on igal nädalal grupijuhendaja tund. Kokku on nädalas 33 tundi auditoorset ja 8 tundi iseseisvat õppimist. Tunni pikkus on 45, paaristunnil 90 minutit. Praktiliste tööde tunnid on tunniplaanis järjest, võimalusel on järjest ka praktikapäevad. Prakstika ajal on iga 100 minuti töö järel 20 minutit puhkust. Praktika töökeskkonnas (ettevõttes) on 8 nädalat ehk 40 tundi nädalas
SÖÖGIVAHETUND Õppeperioodid 2006/2007: 1. Periood
1.09 — 29.10.06
2. Periood
30.10 — 23.12.06
3. Periood
8.01 — 4.03.07
4. Periood
5.03 — 6.05.07
5. Periood
7.05 — 29.06.07
Õppevaheajad 2006/2007: Jõuluvaheaeg 24.12.06 — 7.01.07 Kevadvaheaeg 19.03. — 25.03.07 Suvevaheaeg
30.07. — 31.08.07
KASUTAME e-KOOLI TEENUST! Kevadel katsetasime mitmes õppe- materjal, puudumised ja hilinemirühmas e-kooli päevikut. Tulemus- sed, iseseisev töö, tagasiside, märtega võib rahule jääda. E-kool va- kused, hinded ja hinnangud, kursubastab õpetajad ja se kavad, õpilased mitme pabe- “e-kool annab õppijale, tema vanematele ja kontrolltööde ri täitmisest. graafikud, teaõpetajatele võimaluse olla igapäevaselt ted õpilasele, Õpetajatel pole vaja kursis õppeprotsessis toimuvaga. Vajalik on tema vanemapidada ametlikku muidugi interneti olemasolu. Ka paberite tele. päevikut, sest see täitmist on tunduvalt vähem” Õpilased saaasub arvutis. Iga vad e-kooli järgmise päeva hommikuks tuleb eelmine päev sinna abil olla igapäevaselt kursis õpitava sisse kanda: läbitud tund, õpitud kursuse sisuga, oma hinnete, puu-
Ehituspuussepp — uus eriala Vana—Võidus ja Viljandimaal! 2005.aasta sügisel alustas kool koostööd Viljandi Vanglaga. Seal otsustati avada puidutöö õppeklass. Kinnipeetavad õpivad nüüd puidu eriala. See tõi kaasa võimaluse alustada ehituspuussepa erialaga ka VÜKK-is. Taotlesime eriala avamiseks loa ja kevadel, kui jaotati riikliku koolitustellimuse kohti, saime 20 kohta ehituspuussepaks õppijatele. 20 aastat kavandatud puidueriala saab sel
Üle 600 õpilase toitlustamiseks tegime sööklas muudatused: uus nõudepesumasin asub nüüd söökla tagumises osas, enam ei pea mustade nõudega järjekorra vahelt läbi trügima. Et kõik süüa jõuaksid, on igal grupil üks kaheksast tunnist, 4. või 5. tund, söögitund. Sel õppeaastal hakkavad tööle ka kaks kohvikut. Mõistva suhtumise ja hea tahtmise korral saame hakkama. Õpilased, kes soovivad oma koduvallast täiendavat toiduraha toetust, peavad esitama avalduse 11. septembriks oma grupijuhendajale.
dumiste, iseseisva tööga, märkustega, õpetaja teadetega jms.. E-kooli kaudu saab pidada elektroonset kirjavahetust ja osaleda foorumites. Lastevanematel, kes soovivad juurdepääsu oma lapse andmetele, tuleb saata taotlus aadressile laido@vykk.vil.ee. Kirjas peavad olema nii lapsevanema kui lapse nimi ja isikukood. Laido Valdve, infojuht
sügisel alustada! Rein Kalda ja Tiit Mägi eestvedamisel, õpilaste ja õpetajate koostöös on valmis saanud uus puidueriala õppeklass. Ehituse kogumaksumus on ligi miljon krooni, pool miljonit maksid erinevad puidutöötlemise masinad ja õppevahendid. Kes hakkab õppima ehituspuusepaks, selgub sellel õppeaastal. Palju õnne õppijatele ja õpetajatele uue eriala avamise ning uute töötingimuste puhul! Anne Lapp, õppedirektor
1
AASTAKÄIK, NR.
1
KOOLI
LK. 3
LEHT
UUENENUD SEADUS LOOB VÕIMALUSED Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused, kooli liikmeskonna õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.
Uus seadus määrab ära õppijate võimalused endale sobiv amet õppida. Ka meie koolis on sellest seadusest tulenevalt mitmeid muudatusi. Oluline on see, et kui keegi tahab mingit ametit õppida, siis ta seda ka saab teha. Kool leiab võimalused. Seda aga ikka ainult siis, kui õppija tahab ja selleks ka ise kõik vajaliku ära teeb.
KUTSEÕPPE LIIGID
•
KKPB õppekava üldhariduse osas oluliste õppevõlgnevustega õppijad saavad õppeaasta lõpus avaldada soovi asuda õppima põhikooli baasil omandatavat ametit (lõpetab ilma keskhariduseta):
•
Õppenõukogu otsusega võib sellise õppija tema nõuolekul üle viia sama eriala KPB õppekavale;
•
Õpe KPB õppekaval võib jätkuda nii koolipõhises kui ka töökohapõhises õppevormis;
•
KPB õppekavale üle viimisel arvestatakse läbitud õpinguid;
•
Lõpetamisel kehtivad samad nõuded ja võimalused, mis KPB kutseõppeliigi juures üldiselt.
Põhihariduse nõudeta kutseõpe (KPta)
•
Õppida saavad üle 17 aastased lõpetamata põhikooliga õppida soovijad;
• • •
Õppemaht on 20-100 õppenädalat; Omandatakse lihtsam kutse, meil ehitaja, õmbleja; Edasiõppimise võimalused – lõpetada põhiharidus, seejärel keskharidus jne.
Kutseõpe põhihariduse baasil (KPB)
• •
Õppida saavad põhiharidusega õppijad;
• •
Õppemaht on 40-100 õppenädalat;
•
Edasiõppimise võimalused – asuda keskharidust omandama (täiskasvanute gümnaasium, gümnaasiumidekeskkoolide õhtused või kaugõppe osakonnad jne.)
Vastuvõtt ainult töökohapõhisesse õppevormi, täisajaga õppesse vastu ei võeta; Lõpetamisel saadakse lõputunnistus põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta;
Kutseõpe keskhariduse baasil (KKB)
•
Õppida saavad keskharidusega (kutsekesk- või üldkeskharidusega) inimesed;
“Kes ise tahab ametit õppida, see leiab • ka põhjuse, miks hommikul õigel ajal • üles tõusta, hambad puhtaks pesta ja kella üheksaks kooli jõuda.” •
Õppemaht on 20-100 õppenädalat; Lõpetamisel saadakse lõputunnistus keskhariduse baasil kutseõppe läbimise kohta; Edasiõppimise võimalused – (rakendus) kõrghariduses.
Töökohapõhine õppevorm
Kutsekeskharidus (KKPB)
• •
Õppida saavad põhiharidusega inimesed;
•
Lõpetamisel saadakse lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta;
•
Edasiõppimise võimalused: õppida gümnaasiumis 35 õppenädalat üldaineid (üks lisaaasta), jätkata (rakendus) kõrghariduses;
Õppemaht vähemalt 120 õppenädalat, sh kutse- ja erialase õppe maht minimaalselt 50%;
• • •
Kokkuleppelise nimega õpipoisikoolitus;
• •
2/3 õppest ettevõttes, erialane põhi- ja eriõpe;
•
Töökohtade atesteerimine (kas on võimalik täita õppekava eesmärgid, tagada ohutus jne);
•
Rakendub üldise õppevormina alates aastast 2007. (Noppeid kutseõppeasutuse seadusest)
Aluseks õppeleping õppija, kooli ja tööandja vahel; 1/3 õppest koolis, erialane teoreetiline ja üldoskuste/ -teadmiste alane ettevalmistus; Individuaalne õppekava lähtudes õppija ja töökoha spetsiifilistest vajadustest;
ERINEVAD VÕIMALUSED MEIE KOOLIS Meie koolis on vastavalt seadusele loodud võimalused õppida ametit igal inimesel, kes seda ise tahab. Põhihariduseta inimesed saavad meie koolis õppida: • ehitajaks • õmblejaks • kokaabiks Õppetööga alustatakse kui õppida soovijaid on 16. Õmblejaks õppimisel on õppeaeg kokku 40 nädalat. 20 nädalat on teooria ja praktikumid, 20 nädalat praktiline töö ja ettevõtte praktika.
Selle koolituse läbinu oskab lihtsamaid õmblustöid, saab töötada õmblusettevõttes õmblejana. Ehitajaks õppimisel on õppeaeg 60 nädalat. 30 nädalat on ehitustehnoloogia õppimine koos harjutamisega, 30 nädalat on praktikumid, sellest 20 nädalat firmapraktika. Kokaabiks õppimisel on õppeaeg 60 nädalat. Teooria ja praktika on kumbki 30 nädalat. 20 nädalat on firmapraktika. Tihti küsitakse, et kas täna koolis õppiv noor saab loobuda keskhariduse omandamisest ja õppida
amet ilma selleta selgeks? Vastus on: ei saa. Alles õppeaasta lõpus saab õppenõukogu õpilase avalduse põhjal sellise otsuse teha. Vastuvõttu põhiharidusega ametiõppesse pole lubatud. Tasub veel pingutada ja ka keskharidus omandada! Siis on ka edasiõppimisvõimalused suuremad. Mõned erialad on mõistlik viia ka osalise õppeajaga õppimiseks. Põhihariduseta õpilaste ehitajaks õppimine algab 2. oktoobril 2006. aastal. Anne Lapp, õppedirektor
LK. 4
KOOLI
LEHT
KOOLISKÄIMISE AABITSATÕED Kooliskäimise põhitõed on kirja pandud Õppekorralduse eeskirjas. See on kättesaadav koduleheküljel. Õppekorralduse eeskiri on vajalik siis, kui õppijal mingi probleem tekib. Hoolsal kooliskäijal ja õppijal läheb seda vaja selleks, et teada saada talle laienevaid soodustusi. Õppetulemustest ja käitumisest sõltub ka toetuste maksmine.
Õppimise hindamine Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut, suunata tema enesehinnangu kujunemist, toetada edasise Seos hinde ja 100-st (%) võimalikust saavutatud punktide vahel: Hinne 5, väga hea 90—100 punkti (%) Hinne 4, hea 70— 89 punkti (%) Hinne 3, rahuldav 45— 69 punkti (%) Hinne 2, mitterahuldav 20—44 punkti(%) Hinne 1, nõrk 0— 19 punkti (%) haridustee valikut, innustada ja suunata teda sihikindlalt õppima, suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Jooksvalt võib õpilasel olla 4 puudulikku kursuse hindamise vastust . Ühes aines võib jooksvalt olla üks puudulik hinne. Puudulikud hinded tuleb õpilasel likvideerida perioodi lõppemisel 4 nädala jooksul. Seejärel arvatakse 5 või rohkema puudulikuga õpilane koolist välja. Kooli lõpetamisel peavad kõik hinded olema positiivsed.
Käitumise hindamine Head lapsed kasvavad vitsata! Käitumise hindamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid, motiveerida teda hoolikalt täitma õppeülesandeid. Tavalise õpilase käitumine on hea. Käitumine on eeskujulik, kui õpilane täidab üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, käib korralikult koolis ja õppetulemused on positiivsed, ta suhtleb kaasinimestega meeldivalt ja ta käitub koolis toimivaid nõudmisi arvestades. Teda on võimalik oma käitumisega teistele kaasõpilastele eeskujuks seada. Kui õpilasel on üksikud õppevõlgnevused või kehtiv karistav käskkiri, tema käitumine vajab täiskasvanute poolset korrigeerimist ja järelvalvet, on õpilase käitumine rahuldav. Enamjaolt on rahuldava käitumishinde põhjuseks koolist puudumine või sellest mitteteatamine.
Hinnanguid antakse õpilase tegevusele kogu õppeaja jooksul, hindeid pannakse tavagruppides õppeperioodi viimasel nädalal arvestustööde põhjal. Täpsemat hindamise korraldust tutvustab iga õpetaja kohe kursuse alguses. Hinded on viie palli Käitumishinde muutmise süsteemis, 1 ja 2 on neja hoolsus viiettepaneku võib teha iga gatiivsed hinded. Tööde Töökus vad sihile. Infomessi hindamisel kasutatakse võit pole siis üllatus! kooli töötaja. Õppedirektor teeb sellekohase käskkirja. punktiarvestust, kus positiivseks loetakse 100-st punktist Alandatud käitumishinnet saab tõsta 3 kuu möödumisel. 45 punkti saavutanud tulemus.
Puudumine Aeg ajalt on vaja koolist puududa. See on sama, mis töölt puudumine. Et sellest probleemi ei tekiks, on mõistlik enne puudumist informeerida kursuse juhendajat. See on sama, mis äraküsimine oma otseselt ülemuselt tööl. Kui aga jääte puuduma erakorralistel asjaoludel, teatage sellest kohe kooli administraatoritele. Nii väldite põhjuseta puudumisi. Nõuanne on: kui on midagi vaja teha teistmoodi kui ette nähtud, tuleb rääkida kursuse juhendajaga, tema äraolekul osa-
“Kõige rumalam on lasta ennast põhjuseta puudumiste ehk siis ära küsimata puudumiste eest koolist välja visata.” konna juhatajaga. Tagantjärgi õigustused on tühjad sõnad. Õppekorraldus-eeskiri ütleb, et põhjuseta puudumiste eest karistatakse käskkirjaga. Üle 100 tunni põhjuseta puudumised on aluseks koolist välja arvamiseks. Parem suhelge oma grupijuhendajaga! Kui on vaja puududa praktikalt töökeskkonnas, tuleb selleks luba küsida praktika juhendajalt. Tegemata praktikapäevad ja põhjuseta puudutud tunnid teeb õpilane järgi koolis praktilisel tööl. Õppekorralduseeskiri annab õpilasele võimaluse tema kohta langetatud otsuste ülevaatamiseks. Kui te pole nõus langetatud otsusega, võite 5 päeva jooksul otsuse tegemisest pöörduda motiveeritud avaldusega direktori poole. Direktor vastab 30 päeva jooksul. Ilusat kooliaega ja edu kõigile! Anne Lapp, õppedirektor
KÄSIRAAMAT ÕPETAJALE Kogenud õpetaja ja koolitaja Sue Cowley on kirjutanud küsimustevastuste vormis üles ehitatud raamatu “Õpetaja õpiabi”. Teos pakub mitmeid lahendusi koolis sageli ette tulevatele probleemidele, mis on seotud klassitöö juhtimise, käitumisprobleemide ning sanktsioonide ja tunnustuste kasutamisega. Positiivse ja õppimist soodustava kooliõhustiku üks vältimatu eeltingimus on aga enesekindel ja heas
meeleolus õpetaja. Oluline osa "Õpetaja õpiabist" on pühendatud õpetajale. Käsitlemist leiavad näiteks teemad, kuidas vältida läbipõlemist, mida teha, kui õpetaja on õpetamiseks liiga väsinud, kuidas end tööst välja lülitada ning kuidas tulla toime paberitega. Raamatust leiab tarvilikke ideid nii noor õpetaja, kes töötab koolis esimesi aastaid, kui kogenud pedagoog, keda ehk vahel kimbutavad
motivatsiooniprobleemid. Igal juhul soovitan kõigile! Raamatut saab raamatukogust! Lagle Räga, raamatukogu juhataja
1
AASTAKÄIK, NR.
KOOLI
1
LEHT
LK. 5
RIIK TOETAB ÕPPIJAT Eesti riik ehk siis maksumaksjad toetavad kutsekoolis õppivat noort inimest mitmel viisil. Kõik need toetused on mõeldud selleks, et õppijal vähem muresid ja rohkem rõõme oleks, et noor inimene pühenduks ameti õppimisele. Nii toetab riik bussiga kooliskäimist ja põhikooli baasil õppijaid tasuta koolitoiduga. Lisaks sellele saavad kõik õpilased tasuta piima. Õppetoetusi lubab riik jagada ainult tublidele õpilastele. Toetust saavad õpilased, kelle käitumine on vähemalt hea ehk siis normaalne ja õppimine korras ehk õppe-
võlgnevusi ei ole. Kool toetab õpilasi individuaalse tööriietuse ja tööriistade hankimisel. Enamus erialasid vajavad õppeprotsessis korralikku tööriietust. Lisaks peab igal ametiõppijal ka oma tööriistade komplekt olema. Õige töömees hoiab oma töövahendeid kui kõige kallimat vara! Nii oleme koolis kokku leppinud, et õpilane maksab tööriiete ja –vahendite maksumusest esimese aasta jooksul 30 %. Korralikud tööriided saab õpilane esimesel kooliaastal 130 krooniga ja tööriistakasti koos tööriistadega 150 krooniga. Edaspidi peab
Põhikooli baasil õppijad (tublimad õpilased)
600 krooni kuus - õppetoetus
Põhikooli baasil õppijad
10 krooni päevas— toitlustamistoetus
Põhikooli baasil õppijad (igapäevased sõitjad)
Koolisõit kuni 40 km päevas bussisõidu kompensatsioon
Põhikooli baasil õppijad (elavad ühiselamus)
2 korda kuus kojusõit - bussisõidu kompensatsioon
Keskkooli baasil õppijad (tublimad õpilased)
600 krooni kuus - õppetoetus
Keskkooli baasil õppijad 300 krooni kuus - lisatoetus (kes elavad kaugemal Viirasti vallaga piirneva- bussisõidu kompensatsiooniks test omvalitsustest) Kõik õpilased (vastavalt direktori poolt kehtestatud korrale)
eririietus, individuaalsed tööriistad - 30% hinnast
Korralik tööriietus annab hea väljanägemise ja ohtu töötamise. Sellise riietuse saab õpilane 130 krooniga.
igaüks oma asjade eest ise hoolt kandma. Kui tööriist rivist välja langeb, peab juba ise uue hankima. Õppetoetuste määramine toimub vastava korra alusel. Selleks on moodustatud komisjon. I kursusele alates veebrua- Lisaks riiklikult rahastarist, teistele septembrist tud toetustele moodustas kool omavahenditest eraldi toetusfondi. Selalates septembrist lest saab määrata kuni 5000-kroonist stipendiualates septembrist mi näiteks koolile tehtud heategude eest. Selleks alates septembrist teeb õpetaja esildise komisjonile, kes selle Sisseastujad alates veebstipendiumi taotluse läbi ruarist, teistele septembrist vaatab ja võimalusel määrab. Sisseastujad alates veebruarist Riho Pulk, stipendiumikomisjoni esimees Esimese õppeaasta jooksul
ÕPILASKODUS ON 300 KOHTA! VÜKK õpilaskodu asub kolmes ühiselamus. ÕK 1 on äsja renoveeritud. Selles on kahel korrusel 4kohalised toad. WC ja duširuum on koridori lõpus, puhketoas on ka kööginurk. Tubades on TV ja IT valmidus. ÕK 1 on renoveeritud Eesti Kaitseväe majutustingimusi arvestades, sest selles ühiselamus elavad meie koolis autojuhtimist õppivad noorsõdurid. Seega saame oma õpilastele selles hoones majutust pakkuda veebruarist suveni. ÕK 2 on renoveeritud 4 aastat tagasi. Kahe toa peale on oma WC ja dušš. Puhkeruumid ja köök on alumisel korrusel. Mõnedes tubades on TV ja IT valmidus. ÕK 3 on tänaseni renoveerimata. Majutamine on siin 2-kohalistes tubades, kahe toa peale on WC ja kraanikauss. Köök ja puhkeruumid on allkorrusel.
Õpilaskodu on iseseisvalt tegutsev gusse kuuluvad ÕK 2 ja ÕK 3 õpikooli struktuuriüklaste poolt valitud korrusesus, mida juhib vanemad. Oma elamisreegjuhataja Eha Kallid ehk sisekorraeeskirjad las. Et tegemist on ja vastutus panevad asjad õpilaskoduga, on paika. Kes elab teisi austapõhiline elukorralmata, see arvatakse õpilasdus õpilaste endi kodust üsna pea välja. käes, kellele need Eha Kallas, majad õppimise Õpilaskodus leiab majutuse kuni 300 õpilaskodu juhataja ajal koduks on. inimest. Renoveeritud tubades on Õpilaskodu nõuko- mugav ja õdus, peaaegu nagu kodus! Koha maksumus kuus
ÕK nr. 2
ÕK nr. 3
(renoveeritud toad)
(renoveerimata toad)
tavaline kasutaja
2-ses toas 500.3-ses toas 350.-
250.-
eeskujuliku käitumisega õpilane, kelle keskmine hinne on 4,5 ja kõrgem
2-ses toas 150.-
100.-
Kasutaja
KOOLI
LK. 6
LEHT
KES ON KES MEIE KOOLIS Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis töötab 105 töötajat: 55 õpetajat, 50 teenistujat ja ametnikku. Koolis on kolm õppimisega seotud osakonda: ehitusosakond, teenindusosakond ja täiendkoolitusosakond. Kõigi nende ühine ülesanne on tagada meie koolis õppijatele head õppimis– ja töötingimused.
Kõigil töötajail on koolis oma kindlad tööülesanded, amet ja positsioon. Nad lahendavad koos õppijatega erinevaid koolieluga seotud ülesandeid. Et suhtlemine ladusamalt läheks, tutvustame allpool kooli juhtimisstruktuuri ja olulisemaid töötajaid. Kindel abimees on kodulehekülg, kus kõigi töötajate kontaktid kirjas on.
VÜKK NÕUKOGU Esimees Jaak Sulg
Direktor
Tarmo Loodus
Sekretär Jana Falevicz
Õppetalitus
Arendustalitus
Finantstalitus
Haldustalitus
Õppedirektor
Arendusdirektor
Anne Lapp
Heiki Raudla
Kersti Koval
Mati Valli
Juhataja
Rein Kalda Teenindusosakond Juhataja
Riho Pulk
Õppeosakond
Ehitusosakond
Huvitegevus
Finantsist
Anne-Ly Ütsik
Thea Tobro
Välissuhted ja projektid Piret Tomson Infojuht
Juhataja
Laido Valdve
Kadri London
Nõukogu kui kooli kõrgeim juhtorgan langetab strateegilised otsused ja esindab kohalike ettevõtjate arusaamu kutsehariduse korraldamisest Viljandimaal. Juhatus: Tarmo Loodus, Anne Lapp, Heiki Raudla, Rein Kalda, Riho Pulk, Mati Valli, Thea Tobro, Anne-Ly Ütsik, Piret Tomson, Laido Valdve, Kadri London Juhatus otsustab koolielu üldised küsimused. Direktor Tarmo Loodus tegeleb
Söökla Juhataja Sirje Raotma Õpilaskodu
Eriosakond
Eha Kallas
Juhataja
Täiendkoolitusosakond
Nõukogu: esimees on AS Viljandi Metallitööstus Grupi nõukogu esimees Jaak Sulg (jaak@vmt.ee). Liikmed: ettevõtjad Margus Keerutaja, Marge Tirgo, Veiko Põldsaar, Aleksander Sepp; teised: Kalle Küttis, Leemet Lõo, Ene-Mall Vernik-Tuubel, Peep Raju.
Haldusjuht
koolielu igapäevase korraldamisega. Viib ellu nõukogu ja juhatuse otsused. Edendab kooli arengukava järgi. Töökoht peamajas. Õppedirektor Anne Lapp - õppeprotsessi juht. Tagab õppetöö kulgemise (tööjaotuste, tunniplaani, õpilaste hinnete, puudumiste jms korraldamine). Koordineerib osakondade tööd. Töökoht peamajas. Arendusdirektor Heiki Raudla Ttgeleb kooli tulevikuvisiooni loomise, projektide, välissuhete ja huvitegevuse koordineerimisega. On direktori nõunik poliitikates. Töökoht peamajas. Finantstalituse juht Kersti Koval korraldab ja tagab oma firma kaudu kooli raamatupidamise vastavuse seadustele ja headele tavadele. On pearaamatupidaja ülesannetes. Töökoht peamajas. Haldusjuht Mati Valli korraldab
Virve Kivja
Tehnikajuht Ady Anijärv
kooli haldustegevust eesmärgiga tagada õpinguteks vajalikud ruumid ja vahendid. Koordineerib õpilaskodu ja söökla tegevust, ehitustegevust. Töökoht peamajas. Ehitusosakonna juht Rein Kalda korraldab ehitusosakonna igapäevast tegevust, tagab õppeprotsessi kulgemise. Koordineerib ehituseriala õpperühmadega seotud tegevusi. Töökoht ehitusmajas. Teenindusosakonna juht Riho Pulk korraldab teenindusosakonna igapäevast tegevust, tagab õppeprotsessi kulgemise. Koordineerib teeninduserialade õpperühmadega seotud tegevusi. Töökoht peamajas. Täiendkoolitusosakonna juht Kadri London juhib osakonda, korraldab täiendkoolituse ja osaõppega seotud ettevõtmisi (koolituste väljatöötamine, ettevalmistamine, läbi viimine). Töökoht peamajas.
1
AASTAKÄIK, NR.
1
KOOLI PERSONAL ...
KOOLI
LK. 7
LEHT
juhatab õpilaskodu, omavalitsust. Tegeleb külaliste majutamisega. Töökoht on ühiselamus nr. 2.
Välissuhete ja projektide koordinaator Piret Tomson korraldab ja koordineerib projektide kirjutamist, nende elluviimist, aruandlust. Koordineerib välissuhtlemist. Töökoht peamajas.
Tehnikajuht Ady Anijärv korraldab kooli transpordivahendite korrashoidu ja kasutamist. Koordineerib ja vastutab sõidukijuhtide koolituse eest. Esindab kooli EAKL-s. Töökoht automajas.
Huvitegevuse juht Anne-Ly Ütsik korraldab õpilaste huvitegevust koolis. On noorteorganisatsioonide juhendaja. Juhendab kooli õpilasomavalitsuse tegevust. Töökoht peamajas.
Eriosakonna juhataja Virve Kivja korraldab kutseõpet Viljandi Vanglas. Koordineerib kooli ja vangla ühistegutsemist.
Finantsist Thea Tobro tegeleb igapäevase raamatupidamisega, palga– ja stipendiumite arvestamise ja välja maksmisega. Peab arvestust kooli lepingute, vara ja tööaja kohta. Töökoht peamajas. Söökla juhataja Sirje Raotma korraldab söökla ja kohvikute igapäevast tegevust: tellib toiduained, peab kassalist ja laoarvestust. Võtab vastu tellimusi toitlustamiseks. Töökoht sööklas. Õpilaskodu juhataja Eha Kallas korraldab õpilaskodu tegevusi,
Õppeosakond: kooli õppedokumentatsiooni haldamine, korraldamine, õpilaste arvestuse pidamine. Töötajad: spetsialistid Ilona Niklus - õpilaste, õppimise ja ekooliga seonduv ja Tiina Soosaar tegeleb tunniplaani, asenduste, õppekavade jms. Raamatukogu juhataja Lagle Räga tegeleb raamatute, õpikute laenutamise ja muu sellisega
Administraatorid vastutavad majade turvalisuse, võõraste vastuvõtu, võtmete, paljunduse jms. eest; tegelevad õpilastelt sõidusoodustuste, stipendiumitaotluste jms. vastu võtmise ja arvestamisega. Administraatorid peamajas on Laine Mitt ja Sirje Terasmaa. Ehitusmajas toimetab Administraatorina Ester Kold. Sotsiaalpedagoog Ene Reband nõustab õpilasi ja õpetajaid. Lahendab kriisiolukordi. Tegutseb koos omavalitsuste ametnikega. Töökoht peamajas. Kooliõde Raili Korsunova vastutab õpilaste ja õpetajate meditsiinilise teenindamise eest. Töökoht Õpilaskodus nr. 2.
MEIE JUHTIVAD ÕPETAJAD Juhtõpetaja on eriala arengu eest vastutav õpetaja, kes koordineerib erialast tegevust koolis: õppekava täitmist ja arendust, praktikaid, väikeprojekte, täiendkoolitust. Eesmärk on õpetajate paremad kutseoskused, eriala paremad õppetingimused, väikeprojektide läbiviimine, koostöö erinevate partneritega Eestis ja välismaal. Juhtivõpetajad on töökeskkonna volinikud. Nad moodustavad kooli metoodilise nõukogu ja koos töökeskkonna volinikuga kooli töökeskkonna arendusnõukogu . Toitlustamiserialad: Marek Tanvald. Kokanduse eriala koordinaator. Koostöös söök-
laga õpilaste toitlustamise, tellimustööde täitmise korraldaja. Töökoht on peamajas. Elektrierialad: Raimund Talts. Elektri, elektroonika ja mehhatroonika eriala koordinaator. Kooli vastutav elektrik. Töökoht on ehitusmajas. Arvutierialad: Laido vee. Arvutierialade koordinaator. Kooli ITK juht. IT täiendkoolituse koordinaator. Töökoht on õpilaskodus nr. 1. Auto– alad: Auto– alade
Vald-
ja metallieriAgo Mõtus. ja metallierikoordinaator.
Täiendkoolituse korraldaja. Töökoht automajas. Tekstiilierialad: Vivika Ikonen. Rõivaõmbluse ja tekstiilierialade koordinaator. Tellimustööde korraldaja õmbluses. Täiendkoolitus õmblusvaldkonnas. Töökoht on peamajas. Algaval õppeaastal on kavas moodustada metoodilise tegevuse koordineerimiseks õpetajate grupid ka üldainetes. Eesmärk on koostada koolile parim õppekava ametite õppimiseks ja õpetamiseks. Jana Falevicz, sekretär
KOOLI
LK. 8 VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70101 Viljandimaa
www.vykk.vil.ee, faks 4351 022 Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator 4351 038 Ehitusmaja administrator 4351 036 Peamaja õpetajate tuba 4351 039 Ehitusmaja õpetajate tuba 4351 036 Kooli sekretär 4351 020 Direktor 4351 020 Õppedirektor 4351 030 Arendusjuht, projektijuht 4350 034 Haldusjuht 4351 037 Ehitusosakonna juht 4351 036 Teenindusosakonna juht 4351 031 IT eriala juht 4351 033 Autoeriala juht 4351 027 Ühiselamu 4351 034 Söökla 4351 028 Meditsiiniõde 4351 034 Täiendkoolitusosakond 4351 035 Raamatupidamine 4351 024 Huvijuht 4351 025
LEHT
1
Uued õpetajad toovad kooli värskust! Sel sügisel alustab meie koolis õpetamist 7 uut õpetajat. Mõned neist on varem õpetajaametit pidanud, mõned alustavd oma pedagoogiteed meie koolis. Iga uus õpetaja toob värskust meie kooli igapäevaellu, annab uusi ideid õppeprotsessi paremaks korraldamiseks. Iga uus tulija pannakse õpilaste poolt proovile. Siin jääb teile soovida nutikust ja rõõmsat meelt olukordadest välja tulemiseks. Soovime teile kiiret sisseelamist ja rõõmu meie koolis töötamiseks! Sära silmadesse!
Kersti Saarnak, inglise keele õpetaja. Töötas varem SuureJaani Gümnaasiumis, viimased 2 aastat viibis inglismaal.
Õpilaste autode parkimine on lubatud:
2. tund
09.45-10.30
3. tund
10.40-11.25
4. tund
11.35-12.20
5.
tund
12.20-13.05
6.
tund
13.15-14.00
• • • • • • •
7.
tund
14.10-14.55
• Õpilaskodu juurde pargivad elanikud!
8. tund
15.00-15.45
Töötas varem Ukuarus peako-
• Õpetajad pargivad oma autod mõisa staadionipoolsel parklal või vastava õppehoone juures, kus nad töötavad
aida juures (P1), mõisa orupoolses parklas (P2), Sauna taga (P3) või Õpilaskodu taga (P4) Võimla juures (P5) Ehitumaja ees (P6) Automaja ees ja tee ääres (P7)
• Külalised pargivad oma autod mõisa staadionipoolses parklas
• Mõisa taga sisehoovis autosid ei pargita, siin on vaid söökla tarvis toiduainete laadimine
• Pargis on parkimine keelatud!
Peamaja ehk mõis: Üldainete klassid, koka ja rõivaõmblejate õpperuumid, mehhatroonika labor, õppeköögid, söökla, aula, administratsioon. Õpilaskodu nr. 1:
Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu:
IT eriala õpperuumid, CISCO labor, õpilaskodu.
08.30, 08.35, 11.10, 13.10, 15.00, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45.
Autoerialade õppeklassid ja laborid, keevituslabor, garaažid, õppeväljakud, tehnohoolde ja pisiremondi boksid.
P2 P5
P4
Automaja (ÕH nr. 2): P3
P1
Võimla:kehaline kasvatus.
VIL
Üldehitaja, viimistleja, keskkonnatehniku, puussepa, restauraatori ja elektrike õppeklassid, laborid ja väljakud.
JAN DI
Ehitusmaja (ÕH nr. 3): P6 P7 U RT TA
08.30, 08.50 (L, P), 12.20, 14.35, 15.50, 16.40, 19.05, 20.25, 22.40.
Tiina Tambet, koka eriala õpetaja
Silja Mall, geograafia Siim Sikka, ehituse eriala õpetaja õpetaja. Töötas varem Tartu Töötas varem Viljandi Erikutsekoolis Miina Härma nim gümja Pärnu Kutsehariduskeskuses naasiumis
09.00-09.45
Bussiajad VanaVõidust Viljandi
Sirje Kahem, inglise keele õpetaja. Töötas varem Viljandi Vene Gümnaasiumis,
Maris Tamm, tüdrukute kehalise kasvatuse õpetaja. Õpib Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse õpetajaks.
Andreas Sesterpuidueriala õpetaja. Töötas varem Põltsamaa Põllu– ja Käsitöökoolis. Asub tööle eriosakonnas.
1. tund
Tundi alustab ja lõpetab õpetaja
1
Parkimine kooli territooriumil
Tundide ajad:
Paaristunnid toimuvad ilma vaheajata ja kestavad 90 minutit
AASTAKÄIK, NR.