VILJANDI
ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI
AJALEHT
ATA M A T A A V — a tead b a n n a k K ukad VÜ d e t l e is d n me e MASU-LE ole ÜKSIKNUMBRI HIND 5 KROONI
4. aastakäik nr 2
KOOLI LEHT Kooliaasta algus oli seekord keerulisem kui kunagi varem. Põhjus on lihtne — nii palju esmakursuslasi! Kõigile alustanuile on kool esialgu võõras, siin kehtivad tõekspidamised harjumatud ja kursusekaaslased ning õpetajad võõrad. Sisseelamine võtab aega. Saan vaid üle korrata, et kes püüab, saab hakkama.
MEIE ÕPILASED KÄISID AHRENSBURGIS 19.—20. septembril toimus Viljandi sõpruslinnas Ahrensburgis iga-aastane sügismess Stormania. Koostöös Viljandi linnavalitsusega võttis selleaastasest messist osa ka meie kooli delegatsioon, kuhu kuulusid kokaõpilased Teele Hunt, Karen Jaanov ja Rauno Saar ning õpetaja Ariaane Truu. Kokaeriala õpetajate väitel valisid nad kooli esindama meie õpilastest kõige sobilikumad. Delegatsiooni kuulus ka Viljandi esindajana linna kultuuri– ja haridustöö spetsialist Ivi Lillepuu. Delegatsiooni juhtis Mati Valli, meie kooli haldusjuht. Messi üks olulisemad sündmusi oli pühapäeval toimuv linna restoranide ja sõpruslinnade esindajate laat Ahrensburgi peatänaval. 4000 kilomeetrit pikast reisist pajatavad messil osalenud õpilased Teele, Karen ja Rauno (loe lk 2)
Kõige olulisem on iga päev koolis olla, tundides usinalt õppida, kaasõpilaste ja õpetajatega aktiivselt suhelda. Nii lahenevad paljud mured ja saab keskenduda kutse õppimisele. Seekordne lehenumber räägib meie viimastest ettevõtmistest, uutest inimestest koolis ja neist, kes on pensionile siirdunud. Viiele inimesele ütlesime kevadel suure aitäh tehtu eest, kümnele ütlesime sügisel tere tulemast! Loodan, et koos esmakursuslastega on uued õpetajadki kooliellu sisse elanud ja nende koostöö laabub. Panen veel kord kõigile südamele—olge mõistlikud ja hoolige iseendast ning teistest. Pidage kooli sisekorrast ja õpilasreeglitest. Septembris arvasin pahanduste pärast koolist välja 8 õpilast. Ärge trügige sellesse nimekirja! Hoolitsege selle eest, et hea käitumise ja õppimisega olla tublide hulgas. Siis avaneb teile ka maailm. Tarmo Loodus, direktor
Pildil meie kooli delegatsioon koos Alex Stömiga, ürituse korraldaja ja kohaliku restorani omanikuga.
Persoonilugu — Karin Saar, uus klasside juhaKokaõpilaste värsked muljed Saksamaa-reisist taja Ülevaade õpilasomavalitsuse tegemistest ja 10 uut õpetajat—töötajat tutvustavad ennast Seekordses lehes:
tulevikuplaanidest
Järjekordne mälumäng kõigile nuputamiseks
Timmo Liiva hakkab õpilasringi juhendama Sellesuvine Unustatud mõisate projekt kulges Seekordse mälumängu õigeid vasootuspäraselt edukalt tuseid ootame 15. novembriks administraatori lauas olevasse vasTiiu Vaher tutvustab välisprojektiplaane Meie võimla läbis suvel uuenduskuuri Pensionile siirdunud õpetajad
tustekasti. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Heiki Raudla poolt välja pandud raamat
LK. 2
KOOLI
LEHT
Õpilaste tegemised
KOOLI VISIITKAART SAKSAMAAL Kolm eeskujulikku kokaõpilast, K07 õpilane Teele Hunt ja K08 õpilased Rauno Saar ning Karen Jaanov olid väljavalitud, kes said esindada meie kooli ja ka Viljandi linna sõpruslinnas Ahrensburgis. Nende juhendaja oli õpetaja Ariaane Truu.
rahvustantse, esines linnavalitsuse rokkbänd, mis mängis head muusikat. Esines kohalik noortebänd, mis oli lihtsalt võrratu. Lastele oli mõeldud palju erinevaid atraktsioone. Kogu see üritus oli tasuta. Sakslased olid väga viisakad ja sõbralikud, tulid ja kätlesid. Üks kirevaim tegelane oli kohalik kloun, kes tegeles laste lõbustamisega. Nägime ka noortekeskust seestpoolt, meile tundus see kuidagi tühi, sest oli vähe tegevust. Teele: Kõik õhtud olid sisustatud pidulike söömaaegadega, kus osalesid ka linnavalitsuste ametnikud. Saime kogemuse erinevate rahvaste toidulauast, meeldis Itaalia köök. Rauno: Käisime ka Oktooberfestil, mis on nagu meie õllesummer. Karen: Osalesime kohaliku tantsukooli korraldatud peol, millist on läbi viidud juba 29 aastat.
Kirjeldage üritust, millel osalesite! Teele: Tegemist oli toidumessiga. Koos olid kahe sõpruslinna, Viljandi ja Ahrensburgi toidutegijad. Kohalikud restoranid pakkusid erinevaid roogasid, mida valmistati koha peal. Peale selle müüdi veel kohalikku käsitööd, toimus spordipäev. Meie esindasime Viljandit ja valmistasime toite, mis rahvale väga meeldisid. Kogu meie menüü osteti ära. Eelroana pakkusime tomati-oa suppi ja kalavalikut, põhiroana riivleivas paneeritud šnitslit koos ahjukartuli, kukeseenekastme ja grillitud köögiviljadega. Magustoiduks pakkusime toorjuustu-astelpaju kreemi koos bezeega ja kohupiimaploomikooki, mis valmis Rauno käe all ürituse korraldaja restoranis. Magustoidud läksid nagu soe sai!
Teele: Pühapäeva õhtul peale toidumessi toimus Aksel Strömi restoranis pidulik õhtusöök, kus osalesid kõik messist osavõtjad ja linnavalitsuse ametnikud. Seal avanes soovijatel võimalus pidada maha kõne ja tänada toreda ürituse eest. Peale seda läksime õhtusele jalutuskäigule Ahrensburgi linna, see oli väga puhas ja ilus—ei anna võrreldagi meie kodulinnaga. Kuidas sujus teie omavaheline koostöö?
Õpetaja Ariaane Truu
Rauno: Meie koostöö sujus, aitasime üksteist. Isegi Mati ja Ivi aitasid meil süüa teha, neist oli palju abi. Juhendajaks oli õpetaja Ariaane. Tema käe all õnnestusid meie tegemised ladusalt. Kohalikud sakslased Maaren ja Petra olid meile suureks abiks, nad müüsid meie toodangut. Mida uut kogesite, õppisite.
Peredel oli võimalus toki otsas lõkkel leiba küpsetada
Karen: Käisime Ahrensburgis ka kartulifestivalil, mille toimumiskohaks oli suur farm. Üritus oli mõeldud peredele, lapsed said vaadata ja katsuda igasuguseid taluloomi: sigu, kanu, veiseid, sokke ja lambaid. Oli võimalus lõkke peal teiba otsas leiba küpsetada. Demonstreeriti erinevaid põnevaid kartulisorte, enim paistsid silma roosad ja sinised kartulid. Farmil oli oma ökopood, kus pakuti müüa erinevaid biotooteid. Farmi eestvedamisel kogutakse ka meie Soomaa toetuseks raha, et Soomaa rahvusparki rajada looduskool. Rauno: Peale kartulifestivali läksime üritusele, mis oli mõeldud eri rahvuste ühendamiseks. Araablased tantsisid oma
Karen: Olime toiduretseptid varem läbi teinud, seepärast saime teha midagi, mida juba oskasime. Aga Rauno jaoks oli uus see, et ta sai esimest korda toitlustada välitingimustes. Me polnud kunagi varem marineeritud tigusid söönud, kuid nüüd avanes võimalus rikastada maitseelamusi. Tulime toime pingelistes olukordades. Arendasime töökiirust oluliselt. Nautisime täiel rinnal kokkamist ! Millise mulje te meie koolist jätsite, olite ju meie visiitkaardiks Euroopas? Teele: Kõigile ürituse külastajatele oli üllatuseks näha eestlasi toitlustamas võõras riigis. Messi käigus kohtusime mõlema osapoole suureks üllatuseks eestlasega, kes oli seal õpingutel. Ahrensburgis elav neiu oli väga rõõmus, kohates oma kodurahvast ja nautides kodust toitu. Arvame, et jätsime märgi maha oma kooli heast tasemest. Rauno: Sealse ürituse korraldaja Aksel Ström tahab luua meie kooliga sõprussuhteid, et tulevikus Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli noored kokad saaksid Ahrensburgis oma praktika sooritada.
Õpilaste tegemised
KOOLI
LK. 3
LEHT
ÕPILASESINDUS TEGUTSEB AKTIIVSELT 16. septembril toimus ÕE esimene üldkoosolek. Uusi esindus kooli juhtimise enda kanda. liikmeid oli sel aastal rekordiliselt palju (28 õpilast), 5.- 9. oktoober, leivanädal—degusteeritakse erinevaid seega kuulub õpilasesindusse nö vanade olijatega kokku leibasid. lausa 44 õpilast. 4. november— rebaste ristimine, mis jätkub õhtuse peoEsimesel koosolekul saime tuttavaks, rääkisime ÕE- ga. liikmeks olemisest Oktoobrikuusse on üldiselt. Õpilasesindus planeeritud ÕE juhatukoosneb juhatusest ja se valimised. Ajutiselt tavaliikmetest. valiti ÕE presidendiks Esinduse ülesanded on Hendrik Heinsoo õpilaste, õpetajate ja (AT08), kes täidabki kooli juhtkonna vaheesinduse juhataja ülesliste kontaktide sooandeid uue presidendi dustamine, sündmuste valimiseni. planeerimine ja korralÕE juhtkond hakkab damine, õpilaste õikoos käima vähemalt guste eest seismine— kaks korda kuus, teikõige tähtsam ongi sed ÕE liikmed käivad koostöö. Õpilasesinkoosolekutel vähemalt dusse kuulumine ankorra kuus. nab õpilasele võimaluse õppida ennast kehPlaanis on muuta õpitestama ja rääkida kaalasesinduse nimi õpisa tähtsate otsuste lanlasparlamendiks. MilÕpilasomavalitsuse liikmed Rauno Vaab (E08), Heimar Vilba (AT08) ja getamisel. lised sisulised muudaMatthias Kreisman (AT08) plaani pidamas. tused nimemuutusega Esimesel koosolekul kaasnevad, on veel panime paika esimeste sündmuste toimumisajad. vara rääkida. Nendeks on: Kursusevanemad hakkavad saama vajalikku infot õpilas30. septembril ÕE mõttetalgud ning tutvumisõhtu Vilesinduse listi kaudu. Koosolekuid korraldatakse vastajandi Pärimusmuusika Aidas valt vajadusele. 2. oktoober– õpetajate päev—sellel päeval võtab õpilasMairi Reinsalu, huvijuht
MEIE KOOLI ÕPILANE HAKKAB HUVIRINGI JUHENDAMA ehistöö ringi.
aga varsti informeerin ja teatan kuulutustestendil.
Kust tuli idee hakata rauatööringi tegema? Kas tulevikus on plaanis ka midagi Mul on palju tuttavaid, kes tahavad tõsisemat ringist välja kujundada ise endale midagi teha, mõtlesingi, et (nt ettevõte vms)? ehk on ka meie koolis huvilisi. Enda kätega tehtu on eriline ja mul pole vähimatki selle vastu, kui saan õpetada midagi, mis mulle endalegi meeldib.
Mitte kunagi ei või öelda mitte kunagi. Tellimusi võib kergesti vastu võtta, kuid ettevõte rajamisega kaasneb suur vastutus ja on vaja leida õiged inimesed, keda saab usaldada ja Kus hakkab ring toimuma ja mis koostööd teha. Kuid eks aeg näitab. aegadel? Kuidas oled leidnud enda jaoks Ring asub tööle automajas lukksep- metallehistöö?
Õpilasesinduse liige Karmen Toomsalu (AT07) küsitles AT08 õpilast Timmo Liivat, (pildil) kes plaanib hakata juhendama õpilastele mõeldud metall-
pade klassis teisipäeviti ja kolmapäeviti. Kui kõik läheb plaanikohaselt, võib ringi tööga alustada juba II perioodist. Kellaaeg on veel ebaselge,
Sain inspiratsiooni ühelt kunstnikult, nägin ta töid, võtsin temaga ühendust ja ta õpetas mind ning aitas mind sellele rajale.
LK. 4
KOOLI
Suvised tegemised
LEHT
KA SUVEL EI UNUSTATUD MEIE MÕISAHOONET Möödunud suvel, nagu juba eelmistelgi, osales meie kool külastusmängus Unustatud mõisad. Projekt sai alguse 2004. aastal Eesti Mõisakoolide Ühenduse eestvedamisel. Selle suve kohta pealkiri küll ei kehti, sest külastuspäevad oli üsna rahvarohked. Kontserdikülastajatega kokku ligi kolm ja poolsada huvilist. Mõisapäevadel olid giididena ametis mõisaprouad Helen Roosileht ja Sirje Kessa ning mõisahärrad Mati Valli, Rein Kalda, Tarmo Loodus ja Heiki Raudla. Igal külastuspäeval oli oma töötuba ja kontserdipooltund. Töötubades oli tegevus mitmekesine: mõisakunstnik Heiki Raudla tegi soovijatest šarže, magusameister Marek Tanvald õpetas saiategu, käsitöömeister Ülle Valli juhendas päti tegemist, mõisa dekoraator Helen Roosi-
ke!?
Mõisa sadulsepp Astrid Savits õpetas mööblit uuendama
leht jagas oskusi stukkdekoori tegemiseks ning mõisa sadulsepp Astrid Savitši juhendamisel sai väiksemamõõdulist mööblit uuendada. Selle mõisasuve populaarseim toode tuli aga meie ülempagari Imbi Põrgi käe alt – mõisahärra hommikuleivake! Aga nõutud olid ka kõik meie teised küpsetised. Järgmisel suvel lisandub ehk mõisaproua hommikusaia-
Suvekontsertide üheks kõrghetkeks oli Margus Põldsepa esinemine meie uuel mõisatrepil, kus kauni ilma ja pääsukeste toel rohkelt külalisi uue trepi lustlikult „sisse laulsid.” Elamuslikud oli ka kõik teised kontserdid. Ilusaks punktiks sai viimasel mõisapäeval esinenud ansambel Lys, kes lõputantsuks ka kogu rahva kaasa tõmbas.
Õpetaja Olev Teder oli koostanud VanaVõidu mõisa ajaloo kohta viktoriini (üsna raske). Saime ka vastuseid ja on tore tõdeda, et meie auhinnaks mõeldud Mõisapagar Imbi Põrk, pagarikorvike värskete küpsetistega läheb meie kooli vilistlasele Elle Saatmäele. Aitäh kõigile, kes olid ametis või aitasid nõu ja jõuga ning suured tänud osalejatele! Kohtumiseni järgmisel suvel! Sirje Kessa, mõisapäevade eestvedaja
Margus Põldsepp mõisa trepil musitseerimas
Mõisaproua Helen Roosileht
KOOSTÖÖPROJEKTID PIIRITAGUSTE KOOLIDEGA JÄTKUVAD Möödunud aastal alguse saanud koostööprojektid mitmete Euroopa riikide koolidega jätkuvad ka sellel õppeaastal. Lisaks neile loodame käima saada ka uusi projekte.
edukalt meie Jõulukellu võistlusel. Uued plaanid on seotud autoerialadega Soomes, Rootsis ja Norras. Sealsete koolide esindajad on käinud meie kooliga tutvumas ja tulevikuplaane arutamas, nad on koostööst meiega väga huvitatud.
Kindlasti tahaks taotleda ka õpetajate saatmist väliskoolitustele. Soome Kuopio Ametikooliga käivitus mööUueks partneriks on kujunemas Makedoonia kutseõppeasutus. Nendunud aastal kokkade, elektrikute, ehitajate de kandidaadistaatus Euroopa Liidus lubab küll hetkel ainult üheja IT-õpilaste koostöö, meie õpilased käisid poolset projektis osalemist. See tähendab, et projekti raames saame seal praktikal. Samuti Soomes asuvas meie olla ainult partnereid vastu võttev kool. Neid huvitavateks eriKainuu ametikoolis käisid meie kooli ehituse ja koka eriala õpilased nädalasel tutvumisreisil ja Kainuu õpilased aladeks on elektriku, automehhaaniku ja transpordi (meie puhul veoauto/bussijuhi) eriala. tutvusid möödunud kevadel meie kooliga. Tiiu Vaher, projektitöö koordinaator Rootsi Rättvik Gymnasiumis käis meie kooli õpetajate delegatsioon tutvumas nende õppimistingimustega, sealsed õpilased võistlesid
Suvised tegemised
KOOLI
LEHT
LK. 5
MEIE OLMETINGIMUSED UUENEVAD PIDEVALT Möödunud suvel tehti kooli võimlas remonti. Uuendatud on duširuumid ja ehitatud juurde saun. Lisaks on tervel võimlal uus kütte- ja ventilatsioonisüsteem.
VÜKK-I VÕIMLA ON JÄLLE PAREM
Duširuumides on maha võetud liigsed vaheseinad, lisatud põrandasoojustus, vahetatud välja aknad ja sanitaartehnika, uued on ka pingid ja nagid. Ühel pool riietusruumidest on ka uus elektrikerisega saun. WC-d renoveeriti samuti. Duširuumid on kenasti viimistletud ja nendes on piisavalt ruumi ka suurematele õppegruppidele. Võimlas on Kevadel remonditi kooli võimlas asuv jõusaal ja uuendati veel kaks valmimisjärgus WC jõumasinaid. Nüüd on võimalus tasemel treenida kõiki oluli-
-d, mis on meie õpilaste remontida. Võimla kütavad nüüd soojaks neli laes olevat kaloriferit ja eelmisel õppeaastal meie õpilaste poolt jõusaali põrandale paigaldatud põrandaküte. Kõikides võimla ruumides on uus ventilatsioonisüsteem. Töid juhendas kooli haldusjuht Mati Valli, abiks olid AS Sovek ja Viljandi Õhumeister ning suvel Vana-Võidus malevas olnud noored. Marko Liiva, kehalise kasvatuse õpetaja
si lihasgruppe
VÄÄRIKATE TÖÖAASTATE JÄREL PENSIONIPÕLVE PIDAMA Matti Kallaspoolik
Erich Keldo
Töötas meie koolis alates 1. oktoobrist 1968 tehnilise mehaanika ja joonestamise õpetajana. Osales aktiivselt joonestamise õpetajate vabariikliku metoodikakomisjoni töös.
Erich Keldo tuli meie kooli majandusjuhatajaks 1987. aastast, kus töötas ka traktori õppesõidu instruktorina ja vaneminsenerina.
Erialalt mehaanikainsener, lõpetas eesti põllumajandusakadeemia 1977. a Juhendas õpilaste lauatenniseringi, tema õpilased olid edukad vabariiklikel koolidevahelistel võistlustel. Tema algatusel kogunesid endised õpilased kooli vilistlaste laultennisistide jõukatsumistele. Matti kallaspooliku poolt on ellu kutsutud ka käesoleval ajal Viljandis edukalt tegutsev Vana-Võidu Vibuklubi. Propageeris õpetajate ja õpilaste hulgas mälumängu ja malet
Ta on lõpetanud EPA ökonoomika ja organiseerimise eriala. Töötas ehitusmajas tubli grupijuhendajana, sanitaartehnika ainete õpetajana. Ta suutis tol ajal ebapopulaarse eriala õpilastele huvitavaks teha. Hoidis korras ehitusmaja laomajandust.
Ants Reintam
Ants Abel
Töötas meie koolis alates 2002. aastast ehituserialade praktika juhendajana, elektri eriala õpilaste metallitöö praktika juhendajana.
Töötas meie koolis alates 1980. aastast elektriainete ja füüsika õpetajana. Ta on lõpetanud Tallinna Polütehnilise instituudi elektriinsenerina. Peale kõrgkooli lõpetamist töötas elektrijaamades ja –võrkudes peainsenerina ning võrgurajooni ülemana.
Tema käe all uuendati õpilaskodu puhketubade vee– ja kanalisatsioonisüsteem, rekonstrueeriti ehitusmajas keskküttesüsteem ja renoveeriti puiduklassi küttetorustik. Kuldsete käte ja sooja südamega mehena hoolitses ta ehitusmaja tööriistalao korrasoleku eest, tegeles ehitusmaja praktikabaasi varustamisega ja pani alati käe külge, kui kusagil midagi parandamist-remontimist vajas.
A. Abel on koostanud ja avaldanud mitmeid erialaseid õppematerjale, juhendanud õpilaste lõputööde koostamist, projekteerinud elektriseadmeid. Tema õpilased on olnud väga edukad vabariiklikel kutsekonkurssidel. A. Abeli suureks hobiks oli mälumänguga tegelemine, ta esindas tihti kooli mälumängumeeskondades.
LK. 6
KOOLI
Uued õpetajad
LEHT
KÜMME MINUTIT KARIN SAAREGA meile toonud, aga kooli pole seni ilmunud ega ka ühendust võtnud. Tunnen, et vajan aega põhjalikumaks sisseelamiseks ja on veel väga palju asju, mida pean endale selgeks tegema, et oleksin oma töö tulemustega rahul.
Alates sellest õppeaastast on meie koolis loodud uudne ametikoht— klasside juhataja. Enamuse esimeste kursuste õpilaste grupijuhendamine on ühe inimese, Karin Saare õlgadel. Ühel ennelõunal õnnestus muidu ülimalt hõivatud Kariniga siiski kümneks minutiks jutule saada. Uurisin, kuidas Karin Saar on oma uude ametisse sisse elanud ja mis inimene ta üldse on.
Kuidas oled õpilastega kontakti saavutanud ja kuidas nad on su vastu võtnud? Mul pole olnud kunagi probleeme noortega kontakti saamisel. Aga seda, kuidas nemad minu on vastu võtnud, tuleks neilt küsida.
Kuidas on kulgenud sinu haridustee?
Kuidas taastad energiat, millega tegeled vabal ajal?
Olen lõpetanud Sindi 7. kutsekeskkooli kangru eriala, õppinud Tallinna Pedagoogilises seminaris sotsiaaltööd ja Tallinna Avatud Ülikoolis eripedagoogikat.
Rulluisutan, sõidan mootorrattaga, käin saunas ja jalutan koertega metsas. Teen mõne arvates hulle asju, aga need aitavad mul töö vabaks hetKus oled varem töötanud? keks unustada ja annavad energiat. Loomulikult on pere Töötasin 8 aastat Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuses – mees ja lapsed need, kelle seltsis alati end hästi tunabiõpetajana ja tegevuse juhendajana sotsiaalkorteris. nen. Seal olen ka praegu tegevuses. Viimased 2,5 aastat tööMis on elus sinu jaoks tähtis? tasin Puiatu erikoolis sotsiaalpedagoogina. Inimesed, elu ise ongi kõige tähtsam. Tervis ka muidugi. Milliseid varasemaid kogemusi hindad eriti ja miks? Kõik, mis minu ümber on, läheb mulle korda. Ka see, et Laste ja Sotsiaalabikeskuses töötades sain kogemuse, tänapäeva lapsed oleksid viisakad. Mind häirib, kui kuidas peab puudega lapsega ühe eesmärgi nimel järje- näen, et visatakse näts või suitsukoni maha ja sülitatakkindlat tööd tegema pikka aega ja kui tulemus tuleb ka se tänavale. Kodu peaks rohkem lapsi suunama ja tähekolme-nelja aasta pärast, oli rõõm saavutatu üle nii lap- lepanu juhtima olulistele asjadele, et keskkond, kus me sel, vanematel kui õpetajatel tohutult suur. elame, oleks puhas ja korras. Puiatu erikoolis õppisin, kuidas hakkama saada krimi- Mida tahad öelda õpilastele, nende vanematele, kolnaalsete noortega, kelle hing oli haiget saanud ja kes leegidele, et su koostöö nendega paremini sujuks? olid kasvanud väga ebainimlikes tingimustes. Tunnustage üksteist heade sõnadega, sõnal on suur Töötad ametikohal, mida meie majas pole varem ol- jõud. Hoolige ja märgake üksteist. Rääkige asjadest, me ei näe kellegi sisse, me pole selgeltnägijad ega saa ka nud. Millised on esimesed muljed? Muljed on väga head. Meeskond on positiivne, abivalmis aidata, kui probleemidest ei räägita. Ei maksa põgeneda uue inimese suhetes, kõik tunnevad teiste asjade vastu oma murede eest, neile tuleb sirge seljaga vastu seista huvi ja aitavad. Noored on üldiselt väga tublid, aga võik- ja mida kiiremini asjad lahendatud saavad, seda kergem sid olla kohusetundlikumad. Raske on aru saada sellis- on elada! test noortest ja nende vanematest, kes on dokumendid
Intervjueeris Epp Välba
ÕPILASTE ESIMESI MULJEID KOOLIST JA ÕPETAJATEST Ken Midri, EV09: Selle kooli õpetajad on head ja aitavad, kui vaja. Klassijuhataja on lõbus ja igati abivalmis inimene. Ka kooli söök on väga maitsev. Kahju, et söökla järjekord on pikk ja tihtipeale jääb vahetund liiga lühikeseks, et jõukas söömas käia. Ehitusmaja on kaugel.
vad, olen selle üle väga uhke ja õnnelik. LooKool on iseenesest tore koht, siin on palju dan, et tunne, et mul on hea kooli tulla ja siin sõpru ja uusi tuttavaid. Hea on see, et söögi- olla, ei kao kunagi. vahetunnid on kõige mahedamad, halb on, et õpsid kisavad liiga palju. Martin Berg-Jürgens, E09: Maiko Sinimets, EV09:
Otsustasin õppida elektriku eriala, kuna arvan, et elektriku amet võib olla põnev ja mitAlgul ei teadnudki täpselt, mida loota või mekesine. Mulle meeldivad füüsilist jõudu Rauno Hollo, EV09: karta, olin selle kooli jaoks ja kool minu jaoks vajavad tööd, kuigi vaba aega veedan tihti Kool on normaalne, aga sööklajärjekorras puhas leht. Mul on klassikaaslastega väga arvuti taga. vedanud, kõik on sõbralikud ja aktsepteeriseisame igapäev nagu Balti ketis. Hando Linnaste, E09:
Uued õpetajad
KOOLI
LK. 7
LEHT
UUED ÕPETAJAD TOOVAD KOOLIELLU VÄRSKUST Peeter Kuul
Jaan Mätas
Töötab meie koolis alates 21. septembrist IT– administraatori ja tehnikuna. Õpib Tallinna IT-kolledžis kaugõppeosakonnas võrgu administreerimise erialal.
On alates 1. septembrist meie kooli veoautojuhtide õpetaja. Lõpetanud Tihemetsa ST põllumajanduse mehhaniseerimise eriala ja Patendiinstituudi ökonomist-patentoloogi eriala. Töötanud Viljandi KEK-i mehaanikabaasi juhatajana, Viljandi näidissovhoosi keskremonttöökoja juhatajana, AS Metra Auto juhatajana.
On töötanud erinevates arvutitga tegelevates ettevõtetes arvutitehnikuna ja Hansapangas ITadministraatorina.
Kait Aidnik
Aule Sulaoja
Olen tunniandja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis viimistluserialade õpetaja. Olen sündinud ja kasvanud Tartus, kus ka praegusel hetkel elan ja töötan.1994a alates olen olnud tööalaselt seotud ehitustöödega Eestis ja 5a Soomes.15 aastat ehitusalast töökogemust nii lihttöölisena, töödejuhatajana kui ka ettevõtjana on andnud mulle teadmiste ja kogemuste- õigusvallas. pagasi, mida edasi andes, soovin anda panuse hinnatud oskustööliste juurdekasvule. Olen õppinud Tallinna Majanduskoolis Tema juhendamisel fuajee. õigusteadust.
Liivi Ilves Töötab alates sellest õppeaastast meie koolis viipekeele tõlgina ja on kuulmispuudega õpilaste grupijuhendaja. Lõpetanud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna kehalise kasvatuse õpetaja ja ujumistreenerina ja töötanud pikki aastaid kehalise kasvatuse õpetajana, inimeseõpetuse õpetajana, vesiaeroobika treenerina. On Viljandi Kurtide Ühingu viipekeele tõlk. Hobideks kõik, mis seotud veega, reisimine ja perega vaba aja veetmine.
Töötab alates sellest õppeaastast meil viimistluserialade õpetajana. Lõpetanud TÜ sotsiaalkallakuga õigusteaduskonna. Töötanud üle 10 aasta ehitusel nii Eestis kui ka 2 aastat Iirimaal. Alustanud maalriõpilasena, arenes iseseisvaks ettevõtjaks, töödejuhatajaks ning projektijuhiks. Soovib tänastele noortele jagada praktilisi oskusi ehitusvaldkonnas ja omandatud teadmisis remonditi möödunud suvel söökla ja kinoruum ning
Ruudi Silmann Olen õppinud Tallinna Polütehnikumis Telekommunikatsiooni, Tallinna Tehnikakõrgkoolis masinaehitust. Kaitseväe ajateenistuse läbisin Tapa Väljaõppekeskuses 2004, mille hulgas oli ka Vana-Võidu C-kat. autokool. Olen tagasi juba tuttavas kohas eesmärgiga õpetada elektroonikat. Töötanud olen paar aastat väikses metallifirmas, 9 aastat Eesti Raadios heliinsenerina ja 2 aastat Silber Autos diagnostikuna. Elektroonikaga olen tegelenud 15aastat. Hobideks on veemoto ja 2-4 rattalised. Olen vabaabielus ja on 10-aastase tütre isa.
Antti Kivistik
Urmas Anton
Olen Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli uus puidueriala õpetaja. 44 aastane. Lõpetanud 1983 a. Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi ja 1990.a. Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia eriala.
Olen Urmas Anton, sünnilt tallinlane, kuid kogu oma teadliku elu olen elanud Viljandimaal ja sellepärast pean ennast igipõliseks mulgiks ning Mulgimaa patrioodiks.
Olen tegelenud viimase 13 aastat ehitusettevõtlusega ja ehitusmaterjalide projektimüügiga, enamasti kõikvõimalike katuste, katusematerjalide ja eriti just plekk-katuste ning vihmaveesüsteemide müügi ja paigaldusega. Olen tegelenud ka üldehitusega . Arvan, et mul oli aeg teha elus väike pööre ja õpetaja kutse sobis selleks täiesti. Olen olnud uues ametis 1. septembrist alates ja võib öelda , et tegin õieti. Mulle meeldib.
Kooliteed alustasin Viljandis ja siin lõpetasin ka C. R. Jakobsoni nim. Viljandi I Keskkooli. Ehituslikku haridust olen omandanud TPI-s ja paljudel täiendkoolitustel. Oman müüritööde instruktori ja
Hobi korras tegelen ka kitarrimänguga, alates oktoobrist hakkan juhendama kooli bändiringi. Meeldib veel ujumine ja mäesuusatamine.
pottsepa kvalifikatsiooni. Nõukogude ajal töötasin enamjaolt keskastme juhina. Eesti taasiseseisvumise järel olen tegelenud ettevõtlusega. Mulle tehti ettepanek jagada oma kogemusi ja teadmisi ka VÜKK-s vastava eriala õpilastele. Oleks lausa patt oma suurt kogemuste- ja teadmistepagasit noortega mitte jagada. Alates selle aasta 1. septembrist alustasingi ma tööd noortega Viljandi ÜKK-s.
LK. 8
KOOLI
IN MEMORIAM—Väino Väljataga 3. septembri õhtul lakkas töötamast keevituseriala õppemeistri, õpetaja Väino Väljataga süda. Tema tööd ja tegemised jäid pooleli, kõik plaanid ja unistused jäid hetkega minevikku. Väino Väljataga tuli kooli tööle kolm aastat tagasi, 1. veebruaril 2006.a. Tuli ja lubas, et tema teeb korda kooli keevitusõpetuse ruumid, et ta õpib ja õpetab, et keevituseriala saab koolis jalad alla. Lubas, ja tegi. Kogu õpetamise kunst seisnes Väino jaoks selles, et äratada noortes inimestes uudishimu, mida nad saaksid hiljem rahuldada. Palju tähtsam kui õppekava oli tema jaoks õppimise meetod ja vaimsus, millega seda õpetust anda. Ta teadis väga hästi, et õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame. See oli tema töö - kinnitada praktikaga teoorias õpitut. Ta tegi seda nõudlikult, tegi seda mõnuga. Öeldakse, et noor ollakse niikaua, kuni suudetakse veel õppida, uusi harjumusi omandada ja vasträäkimist taluda. Väino oli pika staažiga kõrgtasemel keevitaja, aga tal polnud tänapäevaseid rahvusvahelisi litsentse - ta õppis ja saavutas eesmärgi. Väino armus 60-e aastaselt tsiklisse ta käis tööl rolleriga. Väinole meeldis vaielda ja aasida - ta oli hea kaaslane ja tubli töömees. Ta oli ikka noor ja täis tahtmist. Väino Väljataga puhul kehtib A. H. Tammsaare ütlemine: "Ainult nende õpetamissõnad on kuulamise- ja vaatamiseväärt, kes ise midagi tõsist õppinud on". Paljud Väino Väljataga õpilased on õpinguteajast temalt just töö- ja elutarkuse tõed kaasa saanud ja nende paikapidavuses veenduda võinud. Ka arusaam, et lihtsalt olelemine on raisatud aeg ja kasutatud aeg on elu, oli Väinole eriti iseloomulik. Ta elas täiel rinnal. Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator Ehitusmaja administrator Kooli sekretär, direktor Ehitusosakonna juht Teenindusosakonna juht IT eriala juht Autoeriala juht Ühiselamu Täiendkoolitusosakond Huvijuht Kantselei Gruppide juhendaja
4351038 5238092 4351036 5258519 4351020 4351036 4351031 4351033 4351027 4351034 4333095 4351025 4351023 5033780
LEHT
4.
AASTAKÄIK NR
2
PEAMURDMIST ÕPILASTELE JA ÕPETAJATELE 1. Pisa torn on kuulsaks saanud eriti seetõttu, et see on viltune. Torn hakkas viltu vajuma kohe pärast valmimist. Miks Pisa torn ehitati, milliseks otstarbeks?
6. Mida tähendab sõna “siroko”? 7. Punane ketas Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Mida tähendab riigi nimi jaapani keeles?
8. Närimiskummi tehti alguses sapotillipuust eralduvast piimmahlast. Nimeta maailmaja2. Hiina müür on kõige pikem inimese gu, kus nätsu tooraine looduses kaspoolt rajatud ehitis. Selle müüri pikkuvab! seks on umbes: a) 1500 km; b) 2500 9. Pildil on Soome lipp. Nimeta veel üks km; c) 3200 km. maa, mille sümbol on sini-valge lipp 3. Enamik maid paikneb ühes maailmaristiga! (Selle riigi pindala on 131 900 jaos. Milline riik asub kahes maailmakm², rahvajaos? (Selle riigi pindala on 783 562 arv 11,2 km², rahvaarv 74,8 milj.) milj.) 4. Kõrvitsatest, millesse uuristatakse 10.Surnumere nägusid ja pannakse küünlaid, on soolasisalsaanud tasapisi Halloweeni sümbolid. dus on nii Milleks kasutati dekoreeritud kõrvitkõrge, et seal pole mingit jälge orgaasaid algselt, üle sajandi tagasi? nilisest elust. Tegelikult on Surnumeri 5. Enamik Ameerika indiaanlasi elab tänapäeval reservaatides. Nad on pärit Aasiast ja tulnud hiljem PõhjaAmeerikasse. Miks nimetasid Vana Maailma maadeavastajad selle rahvuse indiaanlasteks?
järv. Surnumeres supeldes on üks omapära, milline see on?
Küsimused koostas raamatukoguhoidja Lagle Räga
Eelmise mälumängu õiged vastused 1. November 2.Konrad Mägi 3.1940, Hattie McDaniel, Tuulest viidud, Mammy osa 4. eleven test 5. Kristian ja Frederick 6.Horvaatia 7. Elva 8. Juha Vuorinen 9. 1936 10. Vladimir Remek, tšehhi kosmonaut
Kaastöid saata õpetaja Epp Välba e-posti aadressile: epp@vykk.vil.ee Tundide ajad: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
tund tund tund tund tund tund tund tund
09.00-09.45 09.45-10.30 10.40-11.25 11.35-12.20 12.20-13.05 13.15-14.00 14.10-14.55 15.00-15.45
Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu: 08.00, 08.35, 8.40, 9.20 (L, P), 11.10, 13.10, 15.40, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45. Bussiajad Vana-Võidust Viljandi 07.15, 08.15, 08.40, 08.50, 09.40, 10.20 (L; P) 12.20,12.30(R)12.50, 13.10 (R), 13.30 (R)14.35, 15.50, 16.40, 18.50, 21.40 (L; P) 22.25
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Vana - Võidu, 70101 Viljandimaa www.vykk.vil.ee, faks 4351 022