VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI AJALEHT
on id s i o p ie e m ada— e t b a n n a pallis v r VÜKk o k id r t meis a n n o k a a m ÜKSIKNUMBRI HIND 5 KROONI
4. aastakäik nr 4
KOOLI LEHT Kas aidata inimest, kes ise midagi ei taha Eestis on täna üle 100 000 töötu. Seda on meie väikse riigi kohta väga palju. Enamik neist loodab üsna pea jälle tööd saada. Osa aga ei taha midagi, peaasi, et neile töötu abiraha makstaks. Kui selle teema üle veidi meie kooli vaatevinklist mõelda, torkab silma, et meilgi on nii — suurem osa õpilasi tahab ja suudab võtta meie õpetajatelt maksimumi, et hiljem ise omandatud teadmiste ja oskustega meistriks saada. See on parim tagatis töö saamiseks, oma elu heaks elamiseks. Üks osa õpilasi on ükskõiksed. Nad on tulnud siia, et kusagil olla. Õppimine pole oluline, veel vähem tulevikule mõtlemine. Kuigi sügisest alates oleme koolist ligi 80 õpilast välja arvanud, on ikka neid, kes siin kehtivatest tõekspidamistest midagi ei pea. Seda näitavad õpitulemused ja õpilaskodus elamise oskus—sellist korralagedust ja mustust pole me ammu kogenud. Kellele me uut õpilaskodu rajame? Järeldus— renoveeritud õpilaskodus saavad koha korda ja puhtust austavad inimesed. Iga õpilane vastutab oma õpitulemuste ja olemasolu eest ise. Olge siis inimesed! Tarmo Loodus
KOOLILE TOODI TAAS AU JA UHKUST 11. veebruaril toimus Viljandi Spordihoones Viljandimaa koolide 10.-12. klasside poiste korvpalliturniir. Esindatud oli 9 kooli, nendest moodustati kolm alagruppi. Meie poisid võitsid suureskooriliselt kõik mängud ja tulid CR Jakobsoni ja Maagümnaasiumi ees maakonna meistriks. Meeskonda kuulusid: Rasmus Ots—võistkonna parim mängija, Andres Telkinen, Priit Kadaja, Vahur Paju, Tarmo Varblane, Arvo Sõerd, Kert Vallas, Jaan Pärgmaa, Mattias Reigo. Meie spordipoiste õpetaja ja treener on Marko Liiva. Tänu talle tehtud töö eest!
Seekordses koolilehes:
sega alustamiseks
Meiegi tähistame lugemisaastat Šokeerivad pildid õpilaskodust—
uude avatavasse ühiselamusse 2010 saavad koha ainult need, kes korda Mõned mõtted Vabariigi Presidendi hindavad aastapäevakõnest Kooli muuseum kolib uutesse ruu- Õpilasomavalitsus tegeleb intensiivselt kooli reklaamimisega, ülemidesse ja saab uue elu vaade nende viimase aja tegemisJaanuaris lõpetanute nimekirjad test Georg Vändre jagab lõpetajatele Järelehüüd manalateele lahkunud näpunäiteid ja kogemusi ettevõtluõpetaja Matti Kallaspoolikule
LK. 2
KOOLI
LEHT
Tähtis teada
2010—LUGEMISAASTA
Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks. Lugemisaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 2010 Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest - raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida.
Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, juhatab uutele ja loodetavasti parematele radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem. Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt. Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kut-
ÜLESKUTSE Tähistame ka meie koolis lugemisaastat lugemisega. Kõik, kes on 2010 aasta algusest lugenud läbi mõne raamatu, jutustuse või novelli, registreerigu see saavutus oma kirjandusõpetaja juures. Täita tuleb ära lühike sedel, kuhu läheb kirja raamatu autor ja pealkiri, samuti lühikokkuvõte teosest ja arvamus loetu kohta. Iga perioodi lõpus teeme kokkuvõtte ja tunnustame parimaid lugejaid. Lugemisvõistlus on individuaalne, aga selgitame välja ka usinamate lugejate õppegrupid. Tublimatele auhinnad! Olgu veel öeldud, et sellest ettevõtmisest võidavad kõik osalejad—vähemalt kena lugemiselamuse!
sutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, kirjanike muuseumid, koolid, rahvaraamatukogud ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes. Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäevi. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel. Internetist refereeris Epp Välba, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Tallinna Tehnikakõrgkool on meie koostööpartner Tallinna TKK ja VÜKK sõlmisid 16. veebruaril koostöölepingu. Leping loob õppijatele võimalused osaleda õppepraktikatel, planeerida ja ehitada kooli õppebaase, arendada õppematerjale ja koolitada meie kooli õpetajaid, VÜKK uueneb lähiaastatel täielikult ja see nõuab ka õpetajate koolitamist, et kaasaegse tehnoloogiaga toime tulla. Esimesed koostööprojektid on seotud õppebaaside arendamisega. TTKK õppurid planeerivad meile autoõppe polügooni ja analüüsivad uue õppehoone projekti. Lisaks on töös ühe elamu ehitamine Viljandis. Nemad teevad hoone projekti, meie asume nende juhendamisel seda maja ehitama. Et koostöö sujuma hakkaks, tulevad esimesed üliõpilased juba sel kevadel meile praktikale. Algus on tehtud—loodame, et kõik sujub! Tarmo Loodus
KOOLI
Tähtis teada
LK. 3
LEHT
EESTI VABARIIK SAI 92-AASTASEKS 2. veebruaril 1920. oli ajalehtedes lugeda: “Rahuleping pühapäeva öösel vastu esmaspäeva kell 12.47 min alla kirjutatud. Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust” Täna 90 aastat tagasi sõlmis Eesti vabariik rahulepingu Venemaaga, teostades lõpuks oma vääramatu õiguse enesemääramisele. Alates sellest sündmusest oleme elanud üle
keerulisi aegu nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Aga pidagem meeles—me otsustame ise, mida ette võtame! Nagu ütles Jaan Poska pärast rahulepingule allkirja andmist: “Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700aastases ajaloos: täna esimest korda määrab Eesti ise oma tuleviku saatust.” 2. veebruaril möödus ajaloolise leppe allkirjastamisest 90 aastat.
Mõned mõtted Vabariigi Presidendi aastapäevakõnest kuuendal aastal.
Kakskümmend aastat tagasi öeldi, et Meil on kohustus säilitada tööta jäänud niikuinii ei saa eestlased kunagi uuesti inimeste eneseväärikus. Abi saamine vabaks või siis vabana hakkama. Saime. pole vääritu. Mitteabistamine on vääritu. Niikuinii ei pidanud me saama Euroopa Liitu, NATO-st rääkimata. Saime. Haridusel on üks absoluutne kvaliteedinäitaja: kas Eesti koolilõpetaja konkureerib oma oskuste ja teadmistega rahvusvaheliselt või mitte? Kas ta oskab oma tööd paremini kui naaberriigi kolleeg? Ma ei pea silmas tippusid. Ma pean silmas keskmist.
Mitte midagi ei juhtu niikuinii — ei sõda, Eesti mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt. Meist igaüks otsustab Eesti riigi käekäigu üle. Me ei vaja unistust kellegi teise targast roolivast käest. Tunnistagem siis ometi ausalt ja uhkelt enestele, et riigina oleme tõepoolest hakkama saanud. Tunnistagem, et tarkade ja tasakaalukate valikutega jätkates saame hakkama ka nende probleemidega, millele kiiret ja lihtsat lahendust praegu ei paista. Tunnustagem iseendid, et raskeid otsuseid vastu võttes oleme loonud aluse taastumiseks.
Mullu sai Eesti teedel surma 100 inimest. Jah, ka sada on palju. Kuid vaid mõni aasta tagasi oli hukkunuid üle kahe korra rohkem. Kui võrdleme niinimetet välditavate surmade — õnnetusjuhtumite, surmaga lõppenud kuritööde, tulekahjude ja uppumiste — arvu nüüd ja näiteks 15 aastat tagasi, siis on neid surmasid praegu kordades vähem. Need arvud tõestaKõige kohta — olgu selleks esimene vad, et hooletuse, kurjuse ja rumala uljulaulupidu, seesama Vanemuise teater, se asemel on meie keskel üha rohkem Täna, mil uus tõus juba kumab ees, aga Vabadussõda, iseseisva riigi loomine ja tasakaalukust ja hoolivust. pole veel kätte jõudnud, on Eesti käeulataastamine või emakeelne ülikool — kõituses parimad võimalused edasi minna, ge selle kohta tavatseti öelda, et see on võimatu, et te ei saa hakkama. Me peame loobuma teismelise fatalis- seekord omaenda loodu ja mitte võõra mist, et kõik läheb üht või teistpidi niikui- raha toel. Meie esiisad ja -emad lõid selNad eksisid. Me saime hakkama. nii. Elus ei ole niikuiniisid, isegi meie riigi le riigi 92 aastat tagasi, sest nad tahtsid ise otsustada, ise teha, ise seista. Ja nad tagasisaamise võit ei tulnud niikuinii. Ärgem petkem end lootusega, et tööpuu- Üle-eelmisel sajandil öeldi, et niikuinii ei tahtsid sedasama meile, oma lastele, dus hakkab kiiresti kahanema. Kaksküm- saa eestlased emakeelse haridusega lastelastele ja järgmistele põlvedele. mend aastat tagasi tabas Soomet sama- hakkama. Saime. Sada aastat tagasi Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda suguse ulatusega majanduslangus. Siis öeldi, et niikuinii ei saa Eesti rahvas Va- saab endiselt teha oma loodud riigis. taastus majanduskasv kahe aastaga, ent badussõja ega iseseisvusega hakkama. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head tööhõive hakkas oluliselt kasvama alles Saime. iseseisvuspäeva, elagu Eesti! Hea Eesti rahvas, kallid sõbrad. Alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme ikka ja jälle leidnud oma teelt takistusi. Oleme neid ületanud. Oleme sageli ületanud kõrgemaid takistusi kui seati teistele. Aga me oleme sellega hakkama saanud.
LK. 4
KOOLI
LEHT
Koolielu
KOOLI MUUSEUM SAAB UUE ELU Meie koolil on seljataga juba pea sajandipikkune ajalugu. Vanad materjalid, dokumendid, kaardid, fotod ja muud eksponaadid on tallel hoitud kooli muuseumiruumis, mille olemasolust ilmselt väga vähesed teadlikud on. Nüüd ootab muuseumi ees uuenemine, uutesse ruumidesse kolimine, seda kõike eesmärgil, et meie õpilased, õpetajad, külalised ja muud huvilised saaksid tutvuda meie kooli pika ja huvitava ajalooga. Sest juba Juhan Liiv on öelnud, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Kooli muuseumi varahoidjaks ja juhatajaks saab meie kooli endine õpetaja Anne Pulk (pildid), kes juba mõnda aega on kolinud muuseumivarasid vanast hoiukohast uutesse, meie õpilaste poolt vastremonditud ruumidesse keldrikorrusel. Millal muuseumi avamine plaanis, praegu teada polegi, see sõltub, mis ajaks stendid ja sisustus avamiseks valmis saab. Muuseumi väljapanek saab süstematiseeritud kolme erineva teemavaldkonna
järgi: arhiivimaterjalid, ajaloomaterjalid ning pildid ja fotod. Pildimaterjalid on plaanis digitaliseerida, see võimaldab neid kiirelt ja süsteemselt eksponeerida teemade kaupa. Eksponaatideks on materjalid, mis seotud nii Vana-Võidu kui kohaga üldse, aga eelkõige siin tegutsenud kooliga. Vanimaiks väärtusteks on siin viimati elanud mõisnike pildid, kelleks oli Georg Philipp von Stryk (1833—1893) ja tema naine Jeanette von Stryk (1838—1922).
Aja jooksul on muuseumivarade hulka kogunenud palju huvitavaid mälestusesemeid..
Kõige väärtuslikumaks eksponaadiks võiks pidada Vana-Võidu piirkonna kaarti, mis on käsitsi joonistatud ja valminud 19. saj keskpaiku. Rohkelt on materjale muidugi Gagariniaegadest—palju fotosid, kooli lõputunnistusi, tunniplaane ja palju muud. Hiljuti külastasid muuseumiruume ka Viljandi linnamuuseumi direktor ja teadusdirektor, kes pidasid meie muuseumi materjali süstematiseerimise ja eksponeerimise kontseptsiooni õigeks ja heaks. Anne Pulk pöördub kõigi praeguste kolleegide poole palvega tulla ja tutvuda muuseumi väljapanekuga ja kui kellelgi leidub asju, mida tulevastele põlvedele eksponeerimiseks välja panna, on need väga teretulnud. Ka meie praegune koolielu on üks ajajärk, mida kunagi tulevikus uued õpilased ja õpetajad huviga uudistaks. Epp Välba
Vana-Võidu nimi oli algselt Wõidu või Wõidumaa, saksakeelsetes XVIII saj algusest olid mõisa omanikud Sackelbergid, XIX saj dokumentides Woidoma. algul Helmersenid. Inimasustusest pärinevad leiud ulatuvad tagasi nooremasse kivi1822— jagunes mõis Uue-Võidu ja Vana-Võidu mõisaiks. aega (4. – 2. aastatuhat e.m.a) 1834. a ostis mõisa Reinhold von Jürgensonilt Georg Konstantin von Stryk, kelle suguvõsa omandiks jäi mõis kuni selle riigistami1463 – Weydema – esmakordselt mainitud külana. seni 1919 1507 – esimesed teated Wõidumaa mõisa kohta 1921—avati põllutöökool Nähtavasti tekkis Vana-Võidu mõis eestlaste põlise küla kohale, olles kaunimaks eramõisaks Viljandi ümbruskonnas. 1936—muudeti see kodumajanduskooliks XIII saj lõpul XIV saj algul läänistas ordu mõisa Wranglite sugu- 1944—tehniliste kultuuride tehnikumiks1947 Vana-Võidu loovõsale makasvatustehnikumiks XIV saj lõpul anti mõis katoliiklikule Viljandi praostile ja Viljan1964—Gagarini nimeliseks näidissovhoostehnikumiks dis tegutsenud jesuiitide koolile. 1991—Vana-Võidu Kõrgemaks Põllumajanduskooliks XVII saj algul sai Wõidu mõisa Rootsi ülik Jacob de la Gardi 1999— Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliks
KOOLI
Koolielu
LEHT
LK. 5
SAATSIME ELLU JÄRJEKORDSE LENNU LÕPETAJAID.
MINGU TEIL ELUS IKKA HÄSTI!!! RÕÕMU TEIE HINGE!!! PALJU ÕNNE TEILE!!!
KOKA ERIALA LÕPETASID:
ABIKOKA ERIALA LÕPETASID:
Jaakson Mihkel
Nende grupjuhendaja oli
Karu Arvi
Jevgeni Kruglov
Jaanus Sirle
Green Teele
Kuld Taavi
Jaanus Silly
Huik Angela
Kull Taavi
Juurak Kristiina
Iin Kadi
Lõiv Lennart
ARVUTITEENINDUSE ERIALA LÕPETASID:
Kruberg Kristiina
Kalmus Elis
Leius Alvar
Allese Doris
Kõiv Talis
Lindström Riho
Lohk Jürgen
Elbrecht Evert
Kütt Kersti
Lõoke Leili
Luup Robert
Härginen Anneli
Martin Airiin
Parksepp Silja
Piipuu Taavi
Jõeluht Ergo
Merila Mariliin
Pill Sigrid
Pindmaa Dave
Jürise Kätlin
Pruuns Nele
Saare Kristiina
Puidet Mait
Paas Triinu
Rebane Renna
Šmutov Aleksandr
Rannu Kaido
Pütsepp Joonas
Riis Oliver
Ranne Joonas-Kaarel
Rohtmets Mihkel
Roosileht Hektor
Savin Raul
Rumask Herko
Sivous Alain
Toome Siim
Tamm Rasmus
Tonska Kadri Nende grupijuhendaja oli Ott Kukk
Vaht Inge
Rohtla Kristjan Tamm Helena
Nende grupijuhendaja oli Imbi Põrk
Veidemann Maiken Veidemann Marit Velling Villu Nende grupijuhendaja oli Marek Tanvald KÕRGET LENDU!!!
KEEVITAJA ERIALA LÕPETASID:
Tamm Timmo Ukatov Mart
EDU!!! SOOVIME, ET ÕPITUD AMET ANNAKS TEILE LEIVA LAUALE!!! ÕNNE!!!
TUULT TIIBADESSE!!! TERE TULEMAST VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOLI VILISTLASTE RIDADESSE!!!
NÜÜD SEISAB TEIL EES ELUKOOL!!! OLETE MEIE KOOLIS ALATI TERETULNUD!!!
SELLE ÜLE TASUKS MÕELDA... Meie kooli lõpetas järjekordne lend väljaõppinud oskustöölisi, kevadel ootab lõpetamine ees paljudel. Suure tõenäosusega täiendab osa neist kahjuks töötute ridu. See on kurb reaalsus. Praeguses Eestis on ligikaudu 15% tööjõulisest elanikkonnast töötud ja nende hulk prognooside järgi suureneb veelgi. Mida ette võtta? Üks võimalus on hakata tegelema ettevõtlusega. Riik pakub ettevõtjatele nii materiaalselt kui väljaõppe osas igakülgset abi. Olgu aga kohe öeldud, et kõik ei löö ettevõtjatena läbi. Selleks on vaja teotahet, otsustusvõimet, suhtlemisoskust, teadmisi, tunda turunduse aluseid, raamatupidamist ja palju muid vajalikke asju. Ettevõtluse vormiks võiks alguses olla FIE ehk füüsilisest isikust ettevõtja. Selle registreerimine ja
raamatupidamine on lihtne. Stardikapitali saamiseks tuleb koostada äriplaan, mille aluseks on äriidee. Algajale ettevõtjale pakutakse välja koduettevõtte rajamise võimalust—kontor asub kodus, töökoda keldris, kuuris, garaažis. Sellega hoitakse kokku stardikulusid ja pereliikmeid saab kasutada lihtsamate tööde tegemisel. Loomulikult peaks tegevusvaldkond olema selline, mida ettevõtja ise valdab. Ei ole mõeldav, et vedurijuht hakkab torte valmistama. Aeg, mis valitses tööturul veel 2-3 aastat tagasi, on möödas. Tööpuudus küll väheneb lähema paari aasta jooksul, kui võib jääda püsima 5— 6%le. Kooli lõpetajad!!! Viimane aeg on mõelda , mis edasi saab. Elu on näidanud, et need, kellel on kindlad plaanid tuleviku jaoks seatud, löövad elus paremini läbi. Georg Vändre, majanduserialade õpetaja.
LK. 6
KOOLI
Parandagem ennast
LEHT
KELLELE EHITAME UUT ÕPILASKODU??? On kõigile teada, et uue õppeaasta alguseks plaanitakse valmis saada kooli uus õpilaskodu. Tegemist on väga suure ja olulise sündmusega, sest õpilaste elutingimused paranevad märkimisväärselt. Väga kurb on aga tõsiasi, et meie õpilased ei oska oma elupaika heaperemehelikult suhtuda. Jaanuaris tehtud ühiselamutubade kontrolli tulemused on masendavad. Toad on koristamata, tuulutamata, pesemata toidunõud vedelevad aknalaudadel ja voodi alla koos jalanõude ja mustade riietega. Paljudes tubades on lõhutud mööbel, tapeet seintelt maha kistud. Prügikotid vedelevad tubades hunnikus, duširuumid ja tualettruumid on pesemata ja haisevad. See kõik on vastuolus ühiselamu sisekorraeeskirjadega, mille kohaselt tuleb õpilasi, kes heaperemehelikult
1. maja 2. korrus tuba 12
elamistingimustesse ei suhtu, ühiselamu kohast ilma jätta. Karin Saar, gruppide juhataja: Kindlasti ei võimaldata õpilastel, kes kooli inventari lugupidavalt suhtuda ei oska, saada kohta vastremonditud õpilaskodus. Marju Roosipuu, töökeskkonna volinik: Ohutuse seisukohalt on olukorda väga murettekitav. Lõhutud seinakontaktid, vigastatud juhtmed, mittetöötavad lülitid, tundide ajaks tööle jäetud soojapuhurid ja muud mitte korras küttekehad on tekitanud majas väga tuleohtliku olukorra. Mustus ja prügi aitavad kaasa haiguste levimisele.
2. maja tuba 310
1. maja 2. korrus tuba 6
Eluohtlikud juhtmed
2. maja tuba 213
2. maja tuba 204
Vaba aeg
KOOLI
LK. 7
LEHT
LÕUNAS ON JÄTKUVALT LÕBUS EHK KOOS ON KERGEM Tehtud! Järjekordne töine ettevalmistusperiood, mis tipnes haridust propageeriva messiga Intellektika, on seljataga. Olime nagu ikka kõik 6 kooli lõbusasti koos. Iga kool oli välja pannud erinevaid tegevusi, millega oma kooli reklaamida. Meie otsustasime sel aastal Intellektikal reklaamida oma kooli autonduse poole pealt. Nimelt said huvilised sõita võidu meie kooli õpilastega arvutiga ühendatud rooli ja pedaalideJuba eelmise aasta Intellektikalt tuntud 6 sõpruskooli maskotid Lõuna-Eesti ametikoole ga. See oli väga lõbus nii pealt- esindamas. Meie kooli maskott vasakult teine, kokk. Õpilastest olid meie kooli olid esinvaatajatele, kui ka rallisõitjatele damas Eva Männigo, Eve Link ja Valdur Kangur. endile. õpilased eraldi, oli hea tõdeda, et nii õpetajad, kui ka õpilased olid mõtetega ühel lainel. Saime kõik vajaliku ära räägitud. Ja nüüd asus iga kool eraldi oma ülesannet täitma. Kes hangib boksi sisustamiseks vajaliku, kes tegeleb kavade kokku panemisega. Päeva lõpetasime Viljandi Jäähallis, kus saime kõik uisutamisest rõõmu tunda ja külma trotsimiseks teed ja kukleid nautida. Aitäh, neile, kes kohal olid ja oma ideedega meie ettevõtmisi rikastasid. Mairi Reinsalu, huvijuht Sõpruskoolide tublid õpetajad-huvijuhid, kes noorte tegemisi tagant aitavad lükata.
18. jaanuaril said taaskord kokku kuus LõunaEesti kutsekooli meeskonda, et valmistuda koos Tartus toimuvaks haridusmessiks “Intellektika”. Seekord toimusid mõttetalgud Viljandis Hotellis Centrum. Meie koolil oli au olla võõrustaja rollis. Kooli esindasid Eva Männigo, Eve Link ja Rauno Vaab. Töökas päev algas meeleolukalt. Elin, Vana- Antsla Kutsekeskkooli esindaja, oli ette valmistanud mõnusa tutvumismängu. Kuigi paljud olid juba varasemast tuttavad, oli tore näha meie seltskonnas ka uusi nägusid. Kuna Eha Võrumaa Kutsehariduskeskusest on juba koosolekute läbiviimisel „vana kala“, siis andsime ohjad sujuvalt tema kätte. Omalt poolt pakkusime välja toreda mängu, et mõttetalgud huvitavamalt toimuks. Arutasime mitmel vajalikul teemal: messiboksi teema- imago, ühiskavad ja tegevused boksis. Kuna tegevus toimus kahes ruumis - huvijuhid ja
Eva Männigo (AT09): Selline koosviibimine sõpruskoolidega oli mulle esmakordne. Ma ei osanud midagi ette kujutada, mis toimuma hakkab. Kõik koolid hoidsid alguses omaette, kuna paljud meist oli seal esimest korda ja tutvused meie vahel puudusid. Kuid peale kiireid tutvumismänge said kõik lühiülevaate üksteisest. See oli tegelikult päris lahe. Meid oli kokku tulnud umbes 20 õpilast, 6st erinevast Lõuna-Eesti kutsekoolist. Ma ei näinud ühtegi niiöelda passiivset istujat. Kõik olid ülimalt aktiivsed, mõteterohked, julged, jutukad ja ülisõbralikud. Kõik võtsid aktiivselt osa arutlevatest teemadest. Selline koostöö paljude eri isiksustega pani mind imestama. Kuid tänu ühisele eesmärgile oli see suurepärane ja igati toimiv. Mulle see üritus väga meeldis, vahel on just hea koostööd teha niiöelda võõraste inimestega. Ja soovitan kõigil vähegi aktiivsematel meeleavaldajatel Õpilasesinduse tegemistega kaasa lüüa ja meiega mõtteid jagada ! :)
LK. 8
KOOLI
IN MEMORIAM—MATTI KALLASPOOLIK 21. veebruaril lahkus meie hulgast õpetaja Matti Kallaspoolik. Ta sündis 24. juunil 1937 Tallinnas. Keskkooli lõpetas ta 1956. aastal Raplas. Vaatamata sellele, et ta oli sündinud õpetaja, ei sattunud ta kooli kohe. Teda tõmbas sport, eelkõige kergejõustik ja lauatennis. Igat värvi medaleid ja erinevaid diplomeid kogunes palju. 1957. aastal sai ta Eesti meistrivõistlustel lauatennises paarismängus pronksmedali. Hiljem Vana-Võidus lisandus veel vibusport, milles ta sai meistrikandidaadiks ja paljude vibuvõistluste korraldajaks. Enne õpetajaameti juurde jõudmist oli ta treener, spordiametnik, Rapla spordikomitee esimees. 1962. aastal ta abiellus. Koos abikaasa Milviga kasvatasid nad suureks kaks toredat poega, Toomase ja Marko. 1977. aastal lõpetas ta EPA mehhaniseerimise eriala. Vana-Võidu tehnikumi jõudis ta 1968. aastal, õpetas kuni 2009. aasta suveni tehnilist joonestamist ning tehnilist mehaanikat. Lisaks oli ta treener, kelle õpilased said aastate jooksul häid kohti lauatennisevõistlustel. Ta oli ka hea kasvataja. Tema käe all treeninud õpilased tunnistasid hiljem, et nad lisaks spordioskustele said selgeks kaks asja: meeskonda ei tohi alt vedada ja üksi ei saavuta elus midagi. Matti kolmas suur armastus spordis oli mälumäng. Ta pidas lugu ka malest ja korraldas õpilastele palju aastaid malevõistlusi. 1998-2006 oli ta Viiratsi valla spordielu korraldaja. Matti oli hea kolleeg ja džentelmen, kelle huumorimeel torkas silma ja kes ei öelnud kunagi ei. Kui julm haigus teda juba laastas, oli ta kõige kurvem selle üle, et ei saanud enam mälumänguga tegelda või silmade särades mõnd kavalat küsimust esitada. Nüüd oled sa jõudnud oma koju, kus ees on palju neid, kellega rääkida lauatennisest või arutada mälumänguküsimusi. Aitäh Sulle, Matti, kõige eest, mis sa meile andsid. Puhka rahus.
LEHT
4.
4
NUPUTAMIST KÕIGILE 1. Mehhikos ehitasid asteegid püramiide, mis olid peamiselt a) varakambriteks, kus hoiti pärleid ja vääriskive b) valitsejate hauakambriteks c) alusteks, millele ehitati templeid
inuittideks c) amalekkideks 4. Enamikus LääneEuroopa riikidest kasutatakse ladina tähestikku. Sõna „alfabeet“ on sündinud sõnade alfa ja beeta ühendamisel. Need sõnad pärinevad: a) araabia keelest b) pärsia keelest c) kreeka kee2. Šotimaal on meeste lest rahvarõivaks seelik, mis 5. Flamenco on Hispaania käib eest kinni suure nõe- rahvustants. See tants on aga alguse saanud: laga. See seelik on: a) Araabia kõhutantsudest b) India templites harrastatud tantsudest
a) tartan b) pleed c) kilt 3. Sõna „eskimo“ tähendab „toorlihasööja“. Inimesi, kes elavad põhjapoolusel, kutsutakse: a) hotentottideks b)
c) mustlastantsudest 6. 17.sajandil lasi Louis XIV Versaille`sse lossi ehitada. Samuti lasi ta selle lossi jaoks väga peenelt töödeldud mööbli valmistada. Seda kutsutakse Louis XIV stiiliks. Kuningat ennast hüüti aga: a) Mööblikuningaks b) Päikesekuningaks c) Kullakuningaks 7. Sõnal „minarett" on mitmeid tähendusi, kuid enamasti tähistab see mošee torni. Minarett on: a) vajalik selleks, et usklikke palvusele kutsuda
Eelmise mälumängu õiged vastused 1. Sinine meri 2. Colorado jõgi, mis tegi endale teed läbi kaljuste mägede 3.Sari 4. Atacama kõrb 5. Leib 6. poeg 7.Kunstikeskus, kus toimuvad ooperi- ja teatrietendused ning kontserdid 8. Fjordid 9. Itaalia 10. 50 tähte tähistavad 50 osariiki Vajalikud telefoninumbrid: Peamaja administraator 4351038 Ehitusmaja administrator 4351036 Kooli sekretär, direktor 4351020 Ehitusosakonna juht 4351036 Teenindusosakonna juht 4351031 IT eriala juht 4351033 Autoeriala juht 4351027 Ühiselamu 4351034 Täiendkoolitusosakond 4333095 Huvijuht 4351025 Kantselei 4351023 Gruppide juhendaja 5033780
AASTAKÄIK NR
b) paik, kus hoitakse erilises kohas püha teksti c) pihtimiskoht 8. Mis on sekvoia? 9. Igal maal, igal piirkonnal on omad erilised road. Tortiljad on maisijahust tehtud pannkoogid, mis on täidetud näiteks vürtside ja sidruniga maitsestatud kartulipüreega. See roog pärineb: a) Austraaliast b) KeskAmeerikast c) Euroopast 10. Jääkarusid võib imetleda loomaaias, kuid nende looduslik asustusala on: a) Arktika b) Antarktika c) Põhja-Ameerika Mälumängu koostas Lagle Räga
SEEKORDSE MÄLUMÄNGU ÕIGEID VASTUSEID OOTAME 10. aprilliks 2010
Vastused saab saata aadressil VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL epp@vykk.vil.ee või panna administVana - Võidu, 70101 Viljandimaa raatori lauas olevasse vastustekasti. Head nuputamist! www.vykk.vil.ee, faks 4351 022
Tundide ajad: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
tund tund tund tund tund tund tund tund
09.00-09.45 09.45-10.30 10.40-11.25 11.35-12.20 12.20-13.05 13.15-14.00 14.10-14.55 15.00-15.45
Bussiajad Viljandi bussijaamast Vana-Võitu: 08.00, 08.35, 8.40, 9.20 (L, P), 11.10, 13.10, 15.40, 17.15, 19.30, 20.45 (L, P) 21.45. Bussiajad Vana-Võidust Viljandi 07.15, 08.15, 08.40, 08.50, 09.40, 10.20 (L; P) 12.20,12.30(R)12.50, 13.10 (R), 13.30 (R)14.35, 15.50, 16.40, 18.50, 21.40 (L; P) 22.25
LOOSIKUPONG VIIB UGALASSE Nimi: Lemmiklugu sellest koolilehest: Kõigi vastanute vahel loositakse välja 2 Ugala kinkekaarti enda valitud etendusele aprillikuu jooksul. Lõika loosikupong välja ja vii administraatori lauas olevasse kasti