Kas valmispliit asendab pottsepa meisterdatut? Kuidas leinaga hakkama saada? Isetehtud õunamahl on tervislik ja hea. AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 8/2014 (24) SEPTEMBER
ISSN 2228-1592
Diabeet on elustiilist tingitud väga levinud haigus. Sügisannid. Makaronitoidud.
ISSN 2228-1592
HIND 2.50 €
teema
September 2014 2
Surm, armastus ja meri
P
rantslased on öelnud, et maailmas on üldse kolm asja, millest tasub rääkida, laulda ja kirjutada. Need on surm, armastus ja meri. Kui surma meie sõnavaras poleks, ei loeks me suurepäraseid raamatuid ega nutaks hingekriipivaid filme vaadates. Iga surma järel jääb keegi leinama. Kodus on tühjad tuba ja voodi, mis tuletavad ikka ja jälle meelde teda, keda ei ole. Üksindustunnet suurendab südamesse tekkinud tühjus. Ikka jääb midagi, mis lahkunule ütlemata või temaga pooleli jäi. Mäletan, et mamma lahkumise järel jäi mu hingesoppi kripeldama see, et ma ei jõudnud talle öelda, kui väga ma teda hindan ja et ta on minu elu kõige olulisem inimene. Raske on unustada, sest minevik kerkib taas pinnale. On keeruline, kui minevik pidevalt kummitab, aga mulle tundub, et on veel raskem, kui mälestus möödunust ühtäkki hoopis kaob, nagu poleks seda olnudki. Inimesed minevikust on meid vorminud just selliseks, nagu me praegu oleme. Seepärast ei saagi minevikuta läbi.
T
änases ajakirjas kirjutab arst ja psühhoterapeut Alexander Kotschubei, kuidas leinavalu üle elada. Ta tunnistab, et lähedase lahkumisjärgsele palju sisaldavale raskele perioodile on keeruline leida kirjeldamisviisi, aga sellest on vaja kõnelda. Psühhoterapeudi sõnul ei ole täpselt võimalik öelda, millised mõtted haaravad ja valitsevad leinas inimest, sest inimeste elukogemus ja taust on väga erinevad. Samas on nende mõtetes midagi sarnast – mõtted on hüplikud ning neis on palju ebakindlust ja segadust. Ta toob välja ka mõned pidurdavad mõtted, mille üle on kurtnud tema poole abisaamiseks pöördunud
inimesed. Paljusid vaevab küsimus, kas lahkunule peab või kas üldse võib mõelda. Psühhoterapeut väidab, et kindlasti peab. Ühtlasi jagab ta soovitusi, kuidas meeleheitest võitu saada. Inimesed on isesugused, nagu ka nende suhted lahkunuga. Kes soovib olla leinajale toeks, peab olema valmis neid erinevusi mõistma, sest see, millest ühele on abi, võib teisele tunduda lausa talumatu. Kuigi leinajat on valus vaadata, tuleb mõista, et vägisi ei saa positiivsust peale suruda. Mõni soovibki omaette olla ja kapselduda. See on tema õigus.
K
ui nutt tahab tulla, siis tulgu. Nagu lohutab filmis „Siin me oleme” psühhiaater Aadu Kadakas (Sulev Nõmmik) ehk talve hullumajas veetev Aadu, keda naabrimehe sõnul suiti ikka koju lastakse, Väino Puura kehastatavat pooleks löödud mokaga kalalaevameest, et „nuta, nuta ...”. Kuskil peavad meeleheide ja lein lõpuks lohutuse saama. Olgu siis aknalaual õitsema puhkenud kaktuses, korvitäies puravikes, ubinate all lookas õunapuus või silmavees. Vanarahvas ütleb, et taevatähed on küünlad, mis õhtul põlema pannakse ja hommikul ära kustutatakse. Ka septembris võib tähesadu näha. Kui täht langeb, pidi salajane soov täide minema. Usun, et igal meist on oma õnnetäht.
Eve Rohtla peatoimetaja
Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 45 000 Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Septembris tellides 11 numbrit 11 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 11. oktoobril. Esikaanel Ave Nahkuri maal.
REKLAAM
Telli terveks aastaks – ! vaid 11 eurot
50 säästad 16. 2.50 ehinnaga võrreldes kaan 11 numbrit Aastas ilmub
Kui soovid järgmist ajakirja KINDLASTI lugeda, on kõige targem ajakiri tellida!
Helista
617 7717
kallis kodu
6 September 2014
Eesti inimene eelistab soemüüriga pliiti Pensionärist pottseppmeister Kalev Korp on ehitanud küttekoldeid veerandsada aastat ja tema käe all on sündinud sadu pliite. Pottsepa meisterdatud puupliiti on hinnatud ajast aega. Teed tule alla, pliidiraud hakkab sooja andma ja paneb õhu liikuma ning samal ajal on võimalik sellel toitu valmistada.
Silja Joon silja.joon@parnupostimees.ee
„S
elline õhk on sootuks midagi muud kui õhksoojuspumbaga küttes. Enamasti tellivad Eesti inimesed pliidile sooja salvestamiseks ka soemüüri,” räägib meistrimees, kelle sõnul ei ole soemüür põhjanaabrite seas sel määral au sees. Kalev Korbi arvates ei kahandanud Eestis pottseppade leiba isegi see, kui Pioneer-pliidid juhatasid sisse valmispliitide ajastu. „Nüüdseks on Pioneer oma aja ära elanud, seda tüüpi pliiti sobib kasutada garaažis või vanas suvilas. See on kobakas, millel pole välimust,” kirjeldab ta.
Käsitöö valmistoodangu vastu Kalev Korp on seda meelt, et pottsepa tehtud pliidi hind on kokkuleppeline ja olenevalt materjali hinnast on seda võimalik taskukohaseks kujundada. „See pole sugugi tavatarbijale kättesaamatu,” on
Kalev Korp peaaegu kümme aastat tagasi väikesesse eramusse ehitatud soemüüri ja lesoga pliidi juures. Kreemikas kivi loob heleda ja õhulise mulje. Tahmaluuk soemüüris võib olla kaunilt laotud.
kogemustega pottseppmeister veendunud. Üldjoontes arvestatakse üldehituses ja kivitöödes tööraha materjali hinna järgi – need on enam-vähem samas suurusjärgus. Pottsepp teeb pliidi glasuur- või lihtpottidest, tellistest või katab pliidi plaatidega. Pliidiuks võib olla klaasist, aga ei pea olema, sest ukseklaas kipub paratamatult tahmuma. Praeahju annab teha mitut moodi. Näiteks valumassist ahjus saab küpsetada leiba. Lisasoojust salvestab leso, kuid üle kahe meetri pikkuseks pole seda mõtet ehitada. Kalev Korp tunnistab, et talle meeldib pliiti ehitada, aga see on aeganõudev. „Seal on palju tööoperatsioone, kui tahad korralikult teha, palju sisevoodri lõikamisi,” seletab ta. Et pliit ei hakkaks seest ega väljast murenema ja pragunema, on pliidi sisikonna ladumise juures tähtis õige materjalide valik. Enda sõnul valib ta alati kvaliteetsed tarvikud, sest need kestavad paremini.
Pliidi kütmisel on kindlad reeglid. Mitte mingil juhul ei soovita Korp kütteks kasutada puidubriketti, sest see on liiga kange, samuti võiks ettevaatlik olla niiskust saanud turbabriketiga. Kütmist alustades tuleb lahti teha siibrid ja pliidiukse alumine tuhaluuk. „Siibrid ei tohi kunagi olla pooleldi kinni ja tõmmet tuleb reguleerida tuhaluugi uksega. Siibrid olgu täielikult avatud. Poolkinnine siiber hakkab tõmmet pooma ja see tekitab vongeldes pigi,” paneb pottseppmeister südamele. Alati on parem, kui õhku läheb tulele rohkem peale, sest nii jääb lõõr puhtaks. „Inimesed arvavad, et soe läheb korstnasse, aga ei lähe. Soe salvestub ja lõõrid jäävad puhtaks. Kile põletamine on nagu transrasvade söömine. See tekitab pikapeale küttekoldel tervisehäireid,” lõpetab Korp lõbusalt jutu. Pikemalt loe ajakirjast 60+
hingeelu
September 2014 12
Kuidas leinavalu üle elada?
Iga inimene leinab omal moel. Mitte keegi ei tea ega oska aimata, mida leinaja tegelikult üle elab. Vaid üks on ilmselge – need tunded on valulikud ja painavad. Lähedase lahkumisele järgnevale lühikesele, kuid endas palju sisaldavale raskele perioodile on keeruline leida kirjeldamisviisi, aga sellest on vaja kirjutada. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES
Alexander Kotchubei psühhoterapeut-arst
Ü
ks suurimaid probleeme leinaja jaoks on igapäevase rutiini ootamatu muutumine: varem kaaslasega jagatud toimingud langevad äkki üksnes enda õlgadele ning läbimõtlemist vajavad ka asjad, millele varem ei pidanud tähelepanu pöörama, vähemalt mitte pisiasjadeni. Ühtäkki ei tee kaaslane hommikuti kohvi, ei ütle „Tere hommikust” ning enam ei kuule teda ühtki tabavat märkust pillamas. Hoolimata sellest tuleb ikka hommikul üles tõusta ja oma igapäevast elu korraldada. Sarnase protsessi teevad läbi ka lahutajad, kuid lahutusega kaasnevad sageli tugevad negatiivsed tunded (näiteks viha), mis omal moel aitavad keerulisi hetki üle
elada. Lähedase kaotuse puhul aga on vaid kurbus, nukrus ning hinges valitsevad segadus ja kaos. Harjumuspärane ja turvaline elu on sellisel emotsionaalsel foonil üsna tugevalt häiritud. Keeruline on tunnistada lõplikkust, mis tuleb ilmsiks sõnades „Mitte kunagi enam …”, aga see on võimalik, ka üsna lühikese perioodi jooksul. Nimelt oleme elus midagi sellist – küll oluliselt pisemate pusletükkidena – korduvalt läbi teinud. Näiteks kooli lõpetades lahkusime ühel päeval vanematekodust, kaotasime tolleaegsed lähedased lapsepõlvesõbrad, meid justkui lahutati meile tähtsatest inimestest. Kuigi tundub, et see pole leinaga võrreldav, teame tänu neile kogemustele, kuidas leida edasi elamiseks õlekõrt, mida appi võttes saame suurema või väiksema eduga elus edasi minna.
Suuna oma mõtted õigele rajale Millised mõtted on leina puhul head ja kasulikud ning millised mitte? Alustame kasulikest mõtetest, mis tuleb kiiresti
sahtlist välja võtta, et need teised, halvemad mõtted, löögile ei pääsekski. Positiivsed mõtted ei anna alati ühtmoodi head tulemust kõigile neid vajavatele inimestele, aga igaühel peaks olema piisavalt midagi varuks, et vajadusel oma mõtted endale kasulikule teele suunata. Leinas inimene teab vaid ise, kuidas ta raske perioodi üle elab – lühema või pikema ajaga, valulikult või kergelt. Leina kestus ja olemus olenevad ka sellest, kui palju inimene on varem leina üle mõtisklenud ja kaotusvalu tundnud. Peab lihtsalt olema valmis etteaimamatuks, sest keegi meist ei tea, ka mitte psühholoog, kuidas leinast väljatulemine täpselt kulgeb. Tuleb teha inventuur oma suhetes – kellega oleme varem vähem läbi käinud ja suhelnud (sugulased, naabrid, tuttavad) ning kes võiksid olla need inimesed, kellega mõtteid ja tundeid korduvalt jagada ning kes aitaksid meil ootamatult tekkinud tühjust sisustada. Pikemalt loe ajakirjast 60+
sügis
15 September 2014
„Soojal suvel käes on ots, õunu kukub pots ja pots,” kuulutab Rein Rannapi lastelaul sügise saabumist. Kõige tegusam aeg ubinaaias on varasügis, kui valmis saab kõige rohkem õunasorte. Siis kraamib suur osa õunakasvatajaid ka mahlapressid välja ja valmistub ohtraks mahlateoks.
Maiu Nurka 60pluss@ajaleht.ee
P
õlvamaal Räpina kandis tegutseva Halika õunatalu 20 hektari suurusel maa-alal kasvab ligi 40 õunasorti. Igal hommikul asuvad Halika õunatalu peremees ja perenaine Kalmer ja Ille Kasvand oma värske ja mahlase ubinasaagiga Lõuna-Eestist teele, et kella 8ks Tallinna turule jõuda. Kasvandite pikaajaline kogemus näitab, et Eesti inimene eelistab siiski kodumaist õuna. „Oma õun on talulähedane, puhas, maitsev ja suur. Kõige suurem vahe oma- ja välismaise toodangu vahel on teekonnas, mida mööda õun inimeseni jõuab,” ütleb õunatalu perenaine. Välismaalt sisse toodud õuna on pikalt loksutatud, see on sõitnud mööda teid ja ladusid ning värskusest ja päikese käes küpsemisest ei saa tema ütlusel enam juttugi olla. Seisnud õuna tunneb ära maitse järgi. „Eestlane ei kipu usaldama ka silti, mille abil talle õuna müüakse. Ta läheb ja uurib talu kohta lähemalt. Nad käivad isegi siin, Halika talus, ja vaatavad aia üle,” sõnab Ille Kasvand. Et selle suve alguse rahehood tegid nende õunaaias mõningast kahju, on saagis tavalisest suurem hulk mahlaõunu. „Rahe tõttu tekib õunale plekk ning moodustub augutaoline inetu kärn ja seda enam müüa ei saa, vaid läheb mahlaks,” räägib Ille Kasvand. Kasvandid on veendunud, et mahlaks sobib iga õunasort. „Tänu eri sortidele leiab igaüks endale sobiva maitsega ubina, kas magusama või hapukama,” räägib perenaine. Halika pererahva teada tuleb jälgida pigem seda, et mahl oleks pressitud õigel ajal. Peremees rõhutab, et õige mahla tarvis on oluline jälgida eeskätt seda, et õun poleks toores ega üle küpsenud. Juba kaks-kolm päeva üle küpsenud õun ei ole mahlaks parim, sest on pudedam ja jahusem, mistõttu mahlaprotsent on väiksem. Mahla tuleb teha küpsest õunast, siis kaob õunast organismi ärritav happesus.
Mahlateoks pole ainuõiget õuna, vaid on õige aeg FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA
Enim levinud mahlaõunad on suvised õunasordid „Krügeri tuviõun” ja „Valge klaar”, aga kuna need muutuvad kiiresti jahuseks ja kuivavad ära, peab mahla tehes jälgima õiget aega. Imehea mahl tuleb Ille Kasvandi sõnul ka „Kuldrenetist”. Tavaliselt kasvab inimestel aias mitut sorti õunu ning neid saab mahlaks tehes omavahel segada. „Kui keegi tahab väga magusat mahla, võib panna pooleks „Tiinaga”, mis on väga magus,” soovitab taluperenaine. Ta lisab, et „Krameri tuviõun” on samuti väga maitsev ja annab mahlale limonaadi meki. Ille Kasvand julgustab proovima ka „Antonovka” õunasorti. „Kui magusale mahlale tahta head maitset sekka, võiks just seda sorti õuna lisada. „Antonovka” on küll hapu maitsega, aga sel on kõigist õuntest parim aroom,” räägib õunatalu perenaine.
Tema sõnul on palju neid, kes teevad „Antonovkast” moosi, kompotti ja kooki, turul on see tuntud kui koogiõun. „Inimesed tulevad ja küsivad: „Kas teil seda koogiõuna on?” See on üsna loogiline, sest magusat õuna ei sobigi koogi peale panna,” sõnab õunakasvataja. Õun tuleb mahlaks pressida siis, kui see on valmis. „Kui suveõun on küpse, tuleb see mahlaks teha kohe, talveõuna tuleb pressida talvel,” räägib Ille Kasvand. „Inimesed kipuvad kogu mahla ära tegema sügisel ja ühe korraga. Nii pannakse pressi ka pooltoored ubinad ja talveõunad, mis kipuvad olema mõrkjad, vesised ja hapukad. Meie teeme mahla ka vastu talve. Näiteks saab „Talvenauding” valmis novembris ja siis teeme ka mahla. Tulemus on imehea: magus ja tummine.” Pikemalt loe ajakirjast 60+
tervis
September 2014 21
Haigus, mis sunnib elustiili muutma Birgit Itse birgit.itse@jt.ee
K
ui me sööme, muudab organism toidu glükoosiks. Diabeet tekib, kui inimese veres on glükoosisisaldus, mida mõnikord nimetatakse veresuhkruks, liiga suur. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus seda energia tootmiseks kasutatakse. Diabeedi korral ei pruugi keha insuliini toota piisavas koguses või on selle suhtes resistentne. Või mõlemat. See põhjustabki veres ülemäärase glükoosisisalduse. 23 aastat Eesti peaendokrinoloogina töötanud ja praegu Viljandis Maramaa erakliinikus patsiente vastu võttev doktor Irina Kalits (85) rõhutab, et 1. ja 2. tüübi diabeet on täiesti isesugused haigused. Ta toob näiteks, et osa 1. tüübi diabeeti haigestunuid ei tea, mis neil viga on, kuigi tunnevad end väsinu, näljase ja janusena. „Kaal kahaneb pingutamata, vaja on sagedasti urineerida ning nägemine on hägune. Vaevavad nahahädad ning haavad ja kriimustused paranevad aeglaselt. 1. tüübi diabeedi korral lakkab kõhunäärmes insuliini tootmine üldse ning 1. tüübi diabeetikud on eluaegsel insuliiniravil,” selgitab doktor. Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes rõhutab, et seda tüüpi diabeeti haigestutakse enim lapse- ja noorukieas. „Seda haigust ennetada või ära hoida pole võimalik,” tõdeb ta. Doktor Kalits nendib, et kuigi pärilikkus mängib selle haiguse avaldumisel oma osa, pole see siiski peamine põhjus. „Pigem mõjutavad inimest muud, üldisemad tegurid, nagu põetud viirushaigused ja elukeskkonna saastumine,” teab ta. Diabeetikutest 85–90 protsenti põeb elustiilist tingitud 2. tüübi diabeeti, mida pole alati võimalik ennetada. Endokrinoloog Irina Kalitsa sõnul avaldub seegi haiguse tüüp üha noorematel inimestel. Ta toob põhjuseks pärilikkuse, mis tema kogemust mööda mängib haiguse avaldumisel suurt rolli. Nendel haigetel toodab organism küll insuliini, kuid rakkude insuliinitundlikkus on langenud.
Kord sellesse tõppe haigestunu peab õppima elama kaaslasega, kellega tuleb arvestada. Meditsiiniajakirjade artiklid ja lugude pealkirjad kuulutavad ning haiged ja arstidki kinnitavad, et diabeet on selle sajandi üks enim levinud elustiilist tingitud haigusi.
Juba aastaid on Järva Diabeetikute Seltsi eesotsas olnud 74aastane Eevi Sikstus, kes on 1. tüübi diabeeti põdenud ligi 40 aastat. Tema teada on diabeeti haigestumine vanemas eas seotud eluviisiga. Neid, kellel on diabeet välja löönud eakana, on tema andmeil palju, ligi 90 protsenti kõigist Eesti diabeetikutest.
„Rakud küll tunnevad insuliini ära, kuid väga halvasti, on tekkinud insuliini resistentsus ehk insuliinile allumatus,” täpsustab endokrinoloog ning nendib, et kroonilise haigusega eakal ei pruugi 2. tüübi diabeedile iseloomulikud sümptomid üldse avalduda või on neid raske märgata. Just seetõttu peab ta väga oluliseks, et eakad laseksid oma vere glükoosisisaldust vähemalt kord aastas perearstil kontrollida. Veel parem, kui kaks korda aastas. Eriti peavad sellele mõtlema ülekaalulised ja kõrge vererõhuga inimesed, kel on diabeeti haigestumise risk väga suur. „Mida kõrgem vanus, suurem kehakaal ja kõrgem vererõhk, seda suurem on diabeedi avastamise protsent,” märgib doktor Kalits ja toob näite, kuidas nad paari
aastakümne vältel profülaktiliste uuringute käigus tegid kindlaks, et veerandil üle 50aastastest ülekaalulistest ja kõrgvererõhktõbe põdevatest inimestest on ka suhkurtõbi. Seepärast on ta veendunud, et 2. tüübi diabeetikute ravi peab algama kehakaalu ja vererõhu normi saamisest. „Sel moel on võimalik haiguse avaldumist isegi surmani edasi lükata,” kinnitab ta. Irina Kalits teab rohkelt juhtumeid, mil kaalu alandamise järel ehk toitumisja liikumisharjumusi muutes on paranenud veresuhkru ja vererõhu näitajad. Ta toob eeskujuks ühe oma Pärnu patsiendi, kes pärast 15 kilogrammi alla võtmist sai loobuda süsteravist ja peab nüüd vaid tablette võtma. Pikemalt loe ajakirjast 60+
hüva nõu
27 September 2014
Asume sitikatega võitlusse Mida hakata peale, kui tiivulised ja ringi sibavad putukad olemise ebameeldivaks teevad?
Kurk ajab sipelgad toast välja Tänavune vihmane suvi tundub sipelgatele kangesti meeldivat ning nad rajavad oma pesi igale poole. Avastasin sibavad sipelgad elutoast raamatukapi eest ja alt. Et ma kemikaale eluruumidesse pihustada ei soovinud, pöörasin pilgu looduse poole. Lugesin, et putukad ei talu värsket kurki, ja proovisin selle ära. Kurk läks salatisse aga kurgikoored laotasin kapi ette põrandale. Järgmisel päeval nägin paari sipelgat teises toanurgas, rohelistest ribadest võimalikult kaugel askeldamas. Pühkisin kuivanud koored kokku ja asendasin need värsketega. Poetasin neid ka mujale tuppa.
Järgmistel päevadel ma sipelgaid ei märganud. See on lihtne, kättesaadav ning lemmiklooma- ja lapsesõbralik moodus kahjuritest vabanemiseks. Enda kasuks saab pöörata kraami, mille muidu minema viskaks. Pealegi annab see tuppa mõnusa värske lõhna. Miinuskülg on vaid see, et põrandal vedelevad koored jätavad räpaka mulje. Pidin selgitama, et peletan sipelgaid, mitte ei raja tuppa kompostihunnikut. Õnneks sitikad kaovad sel moel vaid paari päevaga.
Püüa äädikakärbsed purki Igasuvised tüütud külalised on pisikesed äädikakärbsed, kes parvedena isukalt õunu ja mahla noolivad. Kõige lihtsam viis neist lahtisaamiseks on meelitada nad purki. Keera paberist lehter, kinnita pabe-
riservad teibi, liimi või kirjaklambriga. Lehter suska otsapidi purki. Anuma põhja pane meelituseks mõni puuviljatükike, mõned marjad või sorts mahla – kraam, mis tiivulistele mokkamööda on. Kärbsekesed lendavad läbi paberlehtri purki, kuid sealt välja tulla ei oska.
Leotis meelitab herilasi Moosikeetja juba teab, kuivõrd tülikad tegelased on herilased. Neile saab valmistada maiuse, mis neid eemal hoiab. Vala kaussi äädikas, lisa sellele suhkrut ja soola ning aseta see köögilauale. Triibulised sissetungijad leiavad seal oma otsa. Leotist on nutikas panna ka terrassile või lehtlasse – nii ei trügi nõelajad õues istujate pärusmaale. Pikemalt loe ajakirjast 60+
Hea lugeja! Kui sul on mõni tore ja teistele ehk veel avastamata nipp või idee, mida ei pelga jagada, siis võtame selle rõõmuga vastu. Pange nõuanne kirja, tore, kui saate selle pildile jäädvustada, ja saatke toimetuse e-aadressil 60pluss@ajaleht.ee või postiaadressil Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Huvitavaima idee ja selle teostuse esitaja saab auhinnaks 60+ ilusa kuldse pastapliiatsi.
köök
September 2014 28
Miks nimetatakse makarone pastaks? 60pluss@ajaleht.ee
T
avaliselt alustan ma toiduainete tutvustust koostise ja kasulikkuse kirjeldusega, kuid makaronidest kirjutades jään napisõnaliseks, sest valges nisujahus, millest odavad makaronid on valmistatud, ei ole midagi kasulikku. Kui vaadata tootepakendilt makaronide koostist, siis enamasti leiab sealt nisujahu ja vee, mõnel sordil ka soola ja muna. Makaronitoite valmistades võiks nende tervislikuks muutmiseks lisada rohkelt köögivilju. Sageli kasutatakse makarontoodete asemel nimetust pastatooted ja makaronitoidu kohta öeldakse pasta. Miks armastavad inimesed argikeeles nimetada
makarone võõrapäraselt ja isegi peenutsevalt pastaks? Pasta on rahvusvaheliselt tunnustatud termin, mille all mõeldakse väga erinevaid nuudlitainast valmistatud tooteid, mida eristatakse peamiselt kuju järgi. Meie mõistes on pasta erisuguste makaronide üldnimetus ning makaronid on üks arvukatest pastaliikidest. Läbi aastakümnete on olnud Eestis müügilettidel põhiliselt seest tühjad ja torujad makaronid, peenikesed ja pikad spagetid ning nuudlid ja sarvekesed. Itaalias on pastaliike üle 300.
Odava ja kalli erinevused Kõige odavama makaronipaki saab 20–30 eurosendi eest. Need makaronid on valmistatud tavalisest valgest ehk pehmest
nisujahust, mistõttu jäävad need pärast keetmist pehmed ja kleepuvad. Et makaronid üksteise külge ei kleepuks, võiks pehmest nisujahust makaronide keetmisel panna vette veidi õli. Pastatooted, mille pakihind algab umbes 60 eurosendist, on valmistatud durumjahust ehk kõvanisujahust. Durumjahust pasta jääb keemisel ilusam ning selles on rohkem valku ja vähem tärklist kui tavalisest nisujahust pastas. Durumjahu on kollasem kui traditsiooniline nisujahu. Kollase värvusega makarone nähes ei saa aga enne pakendilt koostist uurimata olla kindel, et tegemist on kõvast nisust tootega, sest on ka odavaid makarone, kuhu on lisatud värvi andmiseks kurkumit. Kvaliteetsete durumjahust makaronide keeduveele pole vaja õli lisada. Müügil on ka durum- ja nisujahu segust makaronid, mis ei maitse küll nii hästi kui 100 protsenti durumjahust tehtud pasta. Pikemalt loe ajakirjast 60+
FOTO: FREEPIK.COM
Sille Varblane
Et makaronid on odavad ja neid on kerge valmistada, armastatakse neid väga ja kasutatakse palju.