NR 1/2020 (88) JAANUAR
ISSN 2228-1592
Elupõline majandusjuht Jüri Kraft – enesekindel ja inimlik. Unehäire piinab meist iga neljandat. Mida toob pensionireform töötajale vanuses 55+? Lihased armastavad jõutreeningut. Peksukotist suhkur. Külluslik puder. Salat paneb päevale maitsva punkti. FOTOD: EESTI AJALOOMUUSEUM, TALLINNA LINNAMUUSEUM, EESTI FILMIARHIIV, EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM, VÕRUMAA MUUSEUM
teema
Jaanuar 2020 4
A
astaarvu vahetumises nähakse ikka midagi sümboolset. Kuigi mõistusega võttes järgneb lihtsalt üks tavaline päev teisele, loodetakse sellest ikka uut ja paremat algust, seatakse sihte, tehakse kokkuvõtteid. Miks muidu on horoskoobid ja uuest aastast pajatavad telesaated alati loetavuse ja vaadatavuse tipus? Möödunud aastavahetus oli isegi märgilisem, lõppes üks kümnend. Meid huvitab, mis saab edasi, mida toob meile järgmine. Uusi alguseid või lõppe võib kalendriaasta hetkeseisust olenemata ette tulla. Näiteks pensionile jäämine. Kuigi noorena võib mõte pensionist ja tööle minemata jätmisest tunduda ahvatlevgi, paneb lähenev pensioniiga mõtlema, kuidas edasi. Üks asi on muutused, mis on inimestele enamasti keerulised. Mõni võtab muudatusi kergemini omaks, leiab kiiremini uue sihi. Kuid on neid väärt naisi ja mehi, kes oma ametit eluaeg uhkuse ja rõõmuga pidanud ning nüüd sellesse ülemineku vaakumisse sattudes hetkeks nõutud, kuidas suhtuda endasse ja käes olevasse vabasse aega. See on loomulik. Kui miski on olnud nii suur osa su elust, on keeruline ust lihtsalt sulgeda ja mitte tagasi vaadata või isegi igatseda. Teine pool pensionile jäämisest on väga praktiline ja pragmaatiline. Kuidas toime tulla majanduslikult?
M
öödunud aastal tekitas pensionireform põletavaid diskussioone ja see teema sütitab paljusid vestlusi nii argikohtumistes kui ka pidulauas. Alanud aasta on ka esimene, kus praeguse koalitsiooni plaani järgi peaks saama oma pensioniraha osas uusi otsuseid vastu võtta. Statistika ei tee rõõmu praegustele pensionäridele ega ka tulevastele. Nimelt on Eestis Lõuna-Korea järel maailma arenenud riikide arvestuses suuruselt teine suhtelises vaesuses elavate pensionäride osakaal. Lõuna-Koreas on suhtelises vaesuses elavaid üle 65aastaseid inimesi umbes 44 protsenti, Eestis 35 protsenti, OECD riikide keskmine on aga 14 protsenti, selgus sel aastal avaldatud OECD pensioniülevaatest. Pensioniga seonduvad otsused olid olulised ka enne reformiplaani lauale-
panekut. Pankade teenustasud, fondid, võimalik investeerimine – kõik see on refräänina kuklas kummitanud kõiki tööealisi elanikke. Neil, kel pensionile jäämine ukse ees ja jäänud näiteks viis aastat ametliku pensionieani, on ju soov teada puust ja punaselt, kuidas edasi. Ehk on mõttes mõlkunud oma elamise mugavamaks saamiseks teha remonti vannitoas või, miks mitte, käia ühel reisilgi. Kas võtta raha välja ja majandada ise? Aga siis tuleb raha väljavõtmiseks maksta tulumaksu, mis ajab paljudel hinge täis – terve elu on töötasult tulumaksu makstud, miks uuesti? Või on raha väljavõtmine siiski kahjulik? Tühja sest unistusest ja korras vannitoast, sest täiskõhtu tahaks tunda ka paari aasta pärast?
N
ende teemade tagamaid selgitab tänases ajakirjas II pensionisamba eelnõu üks arhitekt, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Investor Raivo Hein arvab sama loo juures olevas kommentaaris, et kuna eestlastele on investeerimist vähe õpetatud, võtavadki paljud raha välja. Talle teevad muret need otsused, kus raha kiiresti tuulde lendab. Tema soovitab neil, kel pensionini veel aega, igal juhul kogumist jätkata ja toimuvast mitte välja teha. Ajakirjale 60+ saatis oma pensioniarvutuse ka majandusteadlane, kes on algusest peale II pensionisamba suhtes skeptiline olnud ja on praegu selle vabakslaskmise tuline pooldaja. Tema omal ajal vabatahtlikult II pensionisambaga ei ühinenud ja tema arvutuste kohaselt on tema pension tänu sellele 111 eurot suurem. Intrigeeriv, kas pole? Nii et algav aasta paneb meie ette mitmeid valikuid. Selgust ja häid selgitajaid!
Kadri Suurmägi
60+ veebitoimetaja
Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2019. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@postimeesgrupp.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@postimeesgrupp.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@postimeesgrupp.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@postimeesgrupp.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@ postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. veebruaril.
TOOMAS HUIK / POSTIMEES
Aastad ja arvud
Eesti pensionärid on rikaste riikide seas ühed kõige vaesemad
E
estis on Lõuna-Korea järel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuruselt teine suhtelises vaesuses elavate pensionäride osakaal, vahendas rahvusringhääling. Lõuna-Koreas on suhtelises vaesuses elavaid üle 65aastaseid inimesi umbes 44 protsenti, Eestis 35 protsenti, OECD riikide keskmine on aga 14 protsenti, selgus avaldatud OECD pensioniülevaatest. Eestis keskmiselt elab allpool suhtelise vaesuse piiri 15,7 protsenti inimestest. Eesti on ka nende riikide hulgas, kelle inimeste eeldatavast elueast moodustab pensionil oldud aeg kõige lühema osa ning tulevikus lüheneb veelgi. OECD riikides keskmiselt saavad praegu tööturule sisenevad inimesed prognoosi kohaselt veeta pensionil 33,6 protsenti oma elueast ja need, kes praegu pensionile siirduvad, 32 protsenti. Eestis saavad nüüd tööturule sisenevad inimesed eeldatavalt pensioni nautida 25 protsenti oma elueast, praegu pensionile minevad inimesed aga märksa kauem ehk ligi 30 protsenti oma elueast. Eestist veel lühem on oodatav pensionil veedetud aeg Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Taanis, Iirimaal ja Itaalias. Eesti on ka üks väheseid OECD riike, kus noortel, kes saavad pensionile aastakümnete pärast, on eeldatav pensioniaeg lühem kui praegustel prensionäridel. Eestis on otsustatud tõsta pensionilemineku iga ja siduda see tulevikus oodatava elueaga. Alates 2026. aastast algab Eestis pensioniiga 65. eluaastast, märgib OECD oma raportis. Eesti on ka nende riikide hulgas, kus mõjub töötuks olemine kõige rängemalt tulevase pensioni suurusele. Kui inimene on olnud viis aastat töötu, siis tema tulevane pension on rohkem kui kümme protsenti keskmisest väiksem Ees-
ti kõrval veel ka Austraalias, Tšiilis, Islandil, Lätis, Koreas, Mehhikos, Poolas, Slovakkias ja Türgis, selgub raportist. OECD riikides keskmiselt toob viieaastane töötus 6,3protsendise pensioni vähenemise. Eesti on samas üks riike, kus pensionärid maksavad oma sissetulekult kõige vähem tulu- ja sotsiaalmaksu. Eesti on jäänud OECD riikide keskmisest maha riiklike pensionikulude osakaalus valitsuskuludest. Kui 2000. aastal oli pensionikulude tase OECDs keskmiselt 16,3 protsenti ja Eestil 16,7 protsenti valitsuse kogukuludest, siis 2015. aastaks oli OECD keskmine tõusnud 18,4 protsendini, Eesti keskmine tõusnud aga 17,4 protsendini valitsuskuludest. OECD märgib samas, et Eesti koos Leedu ja Slovakkiaga on suurendanud sidet inimeste palkade ja pensioniks panustamise ning tulevase pensioni suuruse vahel. Raportist tuleb samas välja, et Eestis on kaugelt kõige väiksem lõhe meeste ja naiste pensionide suuruses – umbes kolm protsenti, samas kui OECD keskmine on 25 protsenti ja Saksamaal isegi üle 40 protsendi. OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognoosidega. Kuigi organisatsiooni fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele, nagu tervishoid, haridus, keskkond, sotsiaalpoliitika, avalik haldus. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Organisatsiooni kuulub 36 rikast ja demokraatlikku riiki. 60+
9 Jaanuar 2020
JÜRI KRAFT –
alati galantne ja hästi riides PEETER LANGOVITS
Aasta alguses 85aastaseks saanud majandustegelane ja elupõline tööstusjuht Jüri Kraft läheb mingi jama korral üksinda metsa, vaatab puid, põõsaid, taevast. „Hinge tekib rahu. See lubab hiljem jälle edasi minna,” lisab ta.
elulust
Feliks Undusk 60pluss@postimeesgrupp.ee
Sul on olnud pikk ja mitte kõige lihtsam elu. Kuidas sa ellu uut jõudu ja särtsu saad? Mulle tundub, et palju on inimesele antud sündimisel kaasa ehk nagu moodsamalt öeldakse – geenidega. Näiteks pealehakkamine ja juhiomadused. Need kas on või ei ole. Kui on mingi jama, lähen üksinda metsa. Vaatan puid, põõsaid, taevast. Aegamisi mured ununevad. Hinge tekib rahu. See lubab hiljem jälle edasi minna. Kindlasti käin paar korda aastas lõunamaal, täpsemalt Hispaanias. Inimesele on päikest, soojust ja valgust vaja. Mäletad veel, et alates 1982. aastast sulle pühapäeva pärastlõunad enam ei meeldinud? Lugejale: ETVs läks kaks korda kuus eetrisse Feliks Unduski juhitud saatesari „Argiasjust pühapäeval”, mis kritiseeris halva kvaliteediga rõivaid ja jalatseid. Mäletan ikka. Tõe huvides olgu öeldud, et selle saate algatasime tegelikult meie ministeeriumis. Soov oli näidata kergetööstuse rasket igapäevatööd. Eelmise saatejuhiga see õnnestuski. Oled seda isegi kompartei keskkomitee pleenumil välja öelnud, et ministril võiks vähemalt pühapäeval puhata lasta. Võib-olla tõesti. Siis oli ju nii, et sõjatööstusettevõtteid ehk niinimetatud postkaste kritiseerida ei saanud, põllumajandus oli Eestis püha lehm ja jäigi üle peamiselt kergetööstus. Kuigi me olime kogu liidus parimad. Nüüd saame ammu juba sõbralikult läbi. (Naerab.) Ja-jah! Sa sündisid Peipsi ääres, Kasepää vallas. Kes Su vanemad olid?
» lk 10
Jüri Kraft koduväravas Peipsi ääres. 101 aastat tagasi vanaisa ehitatud talumaja on nüüdseks saanud uue väljanägemise.
elulust FOTOD: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES
Jaanuar 2020 10
JÜRI KRAFT
Selles 1930. aastatel Eestis valmistanud seifis on Jüri Kraft hoidnud nii ministeeriumi kui ka firmadokumente.
Isa osales Vabadussõjas. Mäletan, tal oli üle kogu selja haavaarm. Edendas aktiivselt külaelu. Pere elatus kalapüügist ja nagu Peipsi ääres ikka sibula, kurgi, porgandi ja tomati kasvatamisest. Vahel palgiparvetamine Omedu jõel. Loomad olid ka. Minulgi tuli väiksena kõiki jõukohaseid töid teha. Olin vist kolmene, vend kaheksane, töötasime põllul. Isa ronis äkki puu otsa, vaatas, et Mustveest tuleb suur suits taeva poole. Põles kas kirik või koolimaja. Isa oli kohaliku tuletõrjekomando pealik. Hüppas vankrisse, jättis pere põllule ja pani hobusega minema. Tuli alles järgmisel päeval koju tagasi.
Tema eestvõttel muretseti külla rehepeksumasin. Suri ta juba 1939. aastal. Ema abiellus hiljem uuesti, sain veel kaks venda lisaks. Kuueaastaselt 1941. aastal nägid pealt lapsele ülimalt koletut vaatepilti. Enne venelaste lahkumist kogus hävituspataljon kokku 40 nooremapoolset meest, kõik eestlased, ja lasi nad Kasepää vallamaja vastas teisel pool teed kuklalasuga maha. Olid nad üsna maapinna lähedale maetud. Umbes kahe nädala pärast kaevasid sakslased haua lahti. Kuigi oli välja kuulutatud keelutund, nägime vennaga seda pealt. Väga vapustav vaate-
pilt. Inimesed olid poolelusalt kraavi lükatud. Kuidas Tartu Ülikooli mineku otsus sündis? Minu onu, ema vend, oli ülikoolis käinud. Temast sai matemaatikaõpetaja. Oli valida, kas minna sõjaväkke või ülikooli. Vend teenis neli ja pool aastat merejalaväes. Ühel ilusal suvepäeval olime heinamaal ning ma viskasin reha maha ja ütlesin emale, et lähen ülikooli.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!
• Eesti majandustegelane, tööstusjuht ja endine Eesti NSV riigitegelane. Sündis 6. jaanuaril 1935 Kasepää vallas. • 1954. a lõpetas Mustvee 1. Keskkooli, 1959. a Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna. • 1963–1972 – õmblusvabriku Sangar direktor. • 1972–1974 – Vilhelmine Klementi nimelise Õmblustootmiskoondise direktor. • 1974–1977 – Eesti NSV kergetööstuse ministri asetäitja. 1977–1990 – Eesti NSV kergetööstuse minister. • 1980–1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu liige. • 1989–1991 – NSV Liidu rahvasaadikute kongressi liige. • 1989–1993 – riikliku kergetööstus- ja kaubanduskontserni Estar president, seejärel nõukogu esimees. • 2005 – pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi. • 2019. a EY Eesti aasta ettevõtja galal autasustati Jüri Krafti elutööpreemiaga. Ta on tänaseni kergetööstusfirma Sangar omanik. • 1992. aastast ASi Sangar nõukogu liige (varem esimees). • 1995. aastast ASi Mivar nõukogu esimees. • Abikaasa Marje on arst, neil on kaks poega, Gunnar ja Märt. • Gunnar Kraft on 2002. aastast ASi Sangar juhatuse, hiljem nõukogu esimees, 2004. aastast Tallinna Kaubamaja ASi nõukogu liige. Samuti ASi Mivar-Viva nõukogu esimees. • Jüri Kraft peab Peipsi kandis lapsepõlvemail talu, mida kureerib poeg Märt. Märt Kraft on olnud siseministeeriumi kantsler ja kõrgetel positsioonidel kaitseministeeriumis. Hiljuti valiti Märt Kraft Mustvee vallavanemaks. • Jüri Kraft MTÜ Eesti Vabaduse Eest juhatuse esimees, Jaan Poska mälestusfondi ja Tallinna Toomkoguduse juhatuse liige, Torma puhkpilliorkestrite festivali patroon.
tervis SHUTTERSTOCK
15 Jaanuar 2020
Teler ja nuti-seadmed magamistuppa ei sobi Unehäirete all kannatab veerand Eesti elanikest. 24 kuni 31 protsenti meestest ja 11 protsenti naistest kannatab uneapnoe käes. Tartu Ülikooli Kliinikumi nina-kõrvakurguarsti Epp Pooli sõnul inimene sageli ei teadvustagi, et tema uni on häiritud. „Ta magab aastaid halvasti, on sellega harjunud ja peab seda täiesti normaalseks,” kirjeldab ta. Samas saab unetu väga palju ise ära teha, et öine uni oleks täisväärtuslik ja kosutav.
Kaire Kenk 60pluss@postimeesgrupp.ee
T
artu Ülikooli Kliinikumi nina-kõrva-kurguarsti Epp Pooli sõnul on uinu-
mine raskendatud, kui päeva jooksul kulub vähe energiat, näiteks kui tegemist on istuva tööga või kui inimene üldse liibub vähe. Samuti sõltub une teke otseselt valgusest, sest ainult hämaras hakkab aju käbikeha eritama und tekitavat hormooni melatoniini. „Kui töökeskkonnas on vähe valgust, ei pruugi õhtul uni hästi tulla, sest inimese keha on juba päevasel ajal puhkerežiimil. Ideaalses ruumis peavad olema päevavalgusega sarnast valgust andvad lambid valgustihedusega 800–1500 luksi. Töötegemise valgus ei tohiks olla kollane, vaid sinise ja valge varjundiga.” Tohter paneb südamele: „Tuleb meeles pidada, et kui soovitakse olla reibas ja töövõimeline, sobib hästi külmem, hõlpsamaks uinumiseks seevastu soojem ja kollakam valgus.” „Vanuse suurenedes öiste unetundide arv väheneb, kuid magamisaeg võiks siiski olla vä-
hemalt seitse tundi,” ütleb dr Epp Pool. Päevased uinakud pole tohtri sõnul soovitatavad, sest need võivad häirida õhtust magamajäämist ja ööune kvaliteeti. Samas on päevased uinakud igati tervitatavad siis, kui eelneval ööl sai ebapiisavalt magatud. „Kui inimene tunneb end pärast päevauinakut väljapuhanuna ja energilisemana, pole need keelatud, kuid unehäirete alla kannataja jaoks on uinak kaheldava väärtusega. Igal juhul ei tohiks päevaunne jääda pärast kella kaht päeval ja uinak kestku 20–30 minutit, mitte kauem.”
soovitus kehtib vaid unehäiretega inimestele. Kui inimene on rahul oma une kvaliteediga, on hommikuti väljapuhanud ja rõõmus, siis ei peaks küll midagi muutma,” ütleb dr Epp Pool. Tohter muretseb, et paraku on väga paljudel halvasti magavatel inimestel magamistoas teler või „istutakse” enne uinumist nutiseadmetes. Kui magamistoas siiski on nutiseadmed, võiks need enne magamaminekut seinast välja tõmmata ja hoida voodi juurest vähemalt nelja meetri kaugusel. Nii ei kahjusta tundliku inimese und nutiseadme elektromagnetiline kiirgus.
Magamistuba on magamiseks Väga tähtis on magamistoa õhtutemperatuur. „Tasub meelde jätta, et magamistuba on ainult magamiseks ja seksimiseks. Kõik muud tegevused jäägu teistesse tubadesse. Aga see
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!
liikumine
Jaanuar 2020 18
Võluv jõutreening ehk hantlid peeglilauale Kui aeroobne treening meeldib meie südamele ja ajule, siis jõutreening meeldib meie lihastele ja luutihedusele kohe väga. Täna ongi fookuses jõutreening.
Kai Ilp treener
P
ärast keskiga hakkab luutihedus hõrenema. Teadusuuringutega on tões-
tatud, et 16 nädalat jõutreeninguga tegelenud 60+ vanuses inimese luutihedus paranes 6 protsenti. Võrdlusgrupil, kes piirdus vaid luutihedust soodustavate toidulisandite võtmisega, oli paranemise protsent vaid 1 (jõutreeningut teinud inimesed toidulisandit ei võtnud). Seega peaksid igal seenioril olema kodus hantlid, sest nii nagu peame mitmekülgselt toituma, peame tegema ka mitmekülgset treeningut. Luutihedus ja loomulikult lihastoonus vajab just jõutreeningut. Meie lihased kõhetuvad alates 40. eluaastast umbes 1 prot-
sent aastas, seega 70aastasel inimesel on võrreldes noorusega 30 protsenti lihasmassist kadunud. Seda protsessi saab peatada ja isegi tagasi pöörata. Luban, et umbes kolme nädala pärast on jõutreening sinu harjumus ja kujunemas on ilus saatus tervema ja tugevamana.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!
Biitsepsi harjutus. Kõverda hantliga käsi küünarnukist rinna poole ja langeta alla tagasi.
Triitsepsi harjutus. Kalluta ülakeha ette, kõverda hantliga käsi küünarnukist, seejärel siruta hantliga käsi taha. Hantel liigub võimalikult keha ligidal.
Venitusharjutus. Too sirge käsi eest läbi ja suru enda poole.
FOTOD: ERAKOGU
Õlalihase harjutus. Tõsta ja langeta hantleid.
raha
Jaanuar 2020 20
Soodsam on võtta raha välja mitte enne kui viis aastat enne pensioniiga ERAKOGU
Teise pensionisamba reformimise seaduseks saamine kogub tuure. Valitsuskabinet on teise pensionisambaga vabatahtliku liitumise ja sealt lahkumise ettepanekud heaks kiitnud. Eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Seaduseelnõu teine, kõige sisulisem lugemine on kohe-kohe ukse ees. Reform ja sellega seotud muudatused tulevad sel juhul, kui need seadusena vastu võetakse.
Eve Rohtla eve.rohtla@postimeesgrupp.ee
60+
uuris II pensionisamba eelnõu ühelt arhitektilt, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunikult Kertu Fedotovilt, mida oleks kõige õigem ette võtta pensionieelikutel ehk 55aastastel ja vanematel veel tööealistel ning kohe pensionile jäävatel inimestel. Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov, kui ma võtan II pensionisambasse kogunenud raha välja varem, kas ma kaotan siis põhipensionist sadakond eurot või mitte? Eelnõu lubab II sambast pensionile minna kuni viis aastat enne riiklikku vanaduspensioni ikka jõudmist (nimetame seda siin edaspidi II samba pensionieaks). Raha väljavõtmine II samba pensionieas on soodsam kui selle kohe väljavõtmine. Kohesel väljavõtmisel tuleb tasuda summalt tulumaks 20 protsenti, v.a siis, kui inimene suunab selle raha oma isiklikule pensioni investeerimiskontole. Kui raha võetakse välja II samba pensionieas, on maksumäär 10 protsenti, pika pensioniplaani korral (eluaegne pension või oodatava elueaga jagatud tähtajaline pension) ei maksustata väljamakseid üldse. II sambast raha varem väljavõtmine ei mõjuta inimese I samba pensioni ehk teie küsimuses nimetatud põhipensioni. I samba pensioni suurus sõltub küll osaliselt ka II samba sissemaksetest, kuid väljamaksetest ei sõltu. Seega kui räägime inimestest, kes jõuavad kohe II samba pensioniikka, siis nende
I samba pensioniõigused on suuresti juba välja kujunenud ja II samba pensioni väljavõtmise aeg tema I samba pensioni suurust enam ei mõjuta. Kui inimene töötab veel edasi, siis sellel on väike mõju täiendavatele I samba pensioniõigustele (4 protsenti sotsiaalmaksust, mis varem läks II sambasse, laekub nüüd I sambasse), kuid see mõju ei ole suur. Küll aga mõjutab varem II sambast raha väljavõtmine inimese pensionit II sambas. Mida varem pensioniraha hakata kasutama, seda pikem on pensionil olemise periood. Seega jaguneb raha pikemale ajale ja on igakuiste väljamaksetena väiksem. See reegel kehtib tegelikult ka I samba pensioni kohta – kui inimene võtab I sambast pensioni varem, siis kujuneb pension väiksem. Seega kui inimesel ei ole otsest vajadust võtta II sambast või ka I sambast raha välja, näiteks ta veel töötab, on kindlasti mõistlik lükata pensioni väljavõtmise aega edasi, et töötasu kadumisel oleks pension võimalikult kõrge. Kui mul on pensionini viis või vähem aastat, siis kas mul oleks targem kannatada ja oodata pensioniea saabumine ära ning võtta II pensionisambasse kogutud raha välja koos pensionile minekuga? Maksustamise mõttes on kindlasti soodsam võtta raha kasutusele pärast II samba pensio-
niea saabumist ja pikema perioodi vältel. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et viis aastat täiendavat kogumist annab pensioni saabudes ka rohkem lisaraha. Mida lühem on pensioni kogumise aeg ja mida pikem pensioni maksmise aeg, seda väiksem pension on. Kas ka pensionär peab II pensionisambast raha väljavõtmisel arvestama teatud summaga, mis tal on lubatud korraga välja võtta, või saab pensionär kõik korraga kätte? Kui inimene on jõudnud II samba pensioniikka, siis võib ta soovi korral kogu oma kogutud raha korraga välja võtta. Valida võib ka tähtajalise (tähtajaline pensionileping või fondipension) või eluaegse pensioni (eluaegne pensionileping). Eluaegne pension ja pikk tähtajaline pension (oodatava elueaga jagatud) on maksuvabad. Ülejäänud juhtudel tuleb arvestada tulumaksuga määras 10 protsenti. Kas tulumaksustatakse kõik tehingud, mis on II pensionisambaga seotud, millises ulatuses? Millal vähem, millal rohkem? Tulumaksuga on maksustatud väljamaksed, mida II sambast tehakse. Kui väljamakse tehakse enne, kui inimene on jõudnud II samba pensioniikka, tuleb tasuda tulumaks 20 protsenti. Kui inimene kannab pensionifondi kogutud raha oma pen-
sioni investeerimiskontole, et seda siis ise edasi investeerida, ei tule vahepeal tulumaksu maksta. Samuti ei järgne maksutagajärgi, kui inimene lihtsalt lõpetab sissemaksete tegemise II sambasse, kuid jätab kogutud raha sinna edasi investeerimiseks. Kui inimene on jõudnud II samba pensioniikka, sõltub maksustamine ja maksumäär valitud väljamaksete viisist (vaata eelmisi vastuseid). Kas te peate õigeks, et oma vanaduspensioni ausalt välja teeninud inimesed, kes on terve tööelu tulumaksu maksnud, peavad ka pensioni pealt veel kord tulumaksu maksma? II samba regulatsiooni mõte on pakkuda inimesele pikaajalist täiendavat sissetulekut pensionieas. Sellise variandi valikul puudub ka tulumaksukohustus.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.
köök SHUTTERSTOCK
29 Jaanuar 2020
Õhtusöök on päeva mõnus lõpetaja Õhtusöök on peres ikka see aeg, kui kõik pereliikmed oma toimetustelt – kes töölt, kes koolist, kes trennist – koju jõudnud ja saavad üheskoos päeva muljeid jagada ning erinevate päevateemade üle arutada. Paljudes peredes tehakse seda senini ühise söögilaua taga.
õhtul korraks mõnusat toitu nautides päev kokku võtta ja järgmise päeva plaanid läbi mõelda. Nii et endale õhtusöögilaud katta, sel pimedal ajal ka küünal süüdata ja head toitu nautida pole mingi peenutsemine. Suisa vastupidi, see aitab iga päeva nautida ja iseeendaga kvaliteetaega veeta, ennast natuke ehk hellitadagi.
Kerge amps enne ööund on omal kohal Sirje Rekkor 60pluss@postimeesgrupp.ee
K
ui suuremat peret enam kodus iga õhtut koos jagamas pole, võib õdusa igaõhtuse söömaaja traditsiooni koos abikaasaga jätkata. Kui aga elutee nii läinud, et õhtuti pärast päevaseid tegemisi üksi ja omaette oleme, on ikka hea
Kunagi öeldi, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ning õhtusöök anna vaenlasele. Seda uuemate toitumissoovituste valguses enam kuidagi pooldada ei saa. Nüüd on teadlased hoopis seisukohal, et parem ööuni tuleb siis, kui enne und kerge eine sööme. Muidugi ei soovitata ei mõnusa une ega tervisliku kehakaalu pärast vahetult enne voodisse pugemist kõhtu pilgeni täis pugida, sest
sellest saadud toiduenergiat ei jõua me enam enne uneaega kuigi palju kulutada ja ülejääk tahab rasvaks ladestuda. Aga kerge eine õhtul paar tundi enne uneaega ja ehk isegi väike amps enne voodisse minekut on igati õige asi. Viimaste toitumissoovituste kohaselt tuleks õhtusööki süüa umbes kaks tundi enne magama minemist ja õhtusöök võiks moodustada 25–30 protsenti päevasest energiavajadusest.
had ja kalad, õliga konservid, ka praetud toidud. Õhtul soovitatakse vähem süüa tärkliserikkaid toite, näiteks kartuli-, pasta- ja riisitoite. Mitte et neid toiduaineid õhtuti üldse süüa ei tohiks, võib ikka, kuid mitte väga sageli ja portsjonid võiksid väikesed olla. Samuti võib kartulit, pastat või riisi salatites, köögiviljatoitudes või vormitoitudes kasutada, sest ka siis on kogused väiksemad.
Eelistatud on kiudainerikkad toidud Õhtusöögi valmistamisel soovitatakse eelistada kergemini omastatavaid ja kiudainerikkamaid toiduaineid. Menüüst võiks välja jätta raskemini seeditavad toiduained, nagu seened, herned, oad ja läätsed, peakapsas, sh hapukapsas, suure rasvasisaldusega toidud ja toiduained, näiteks rasvased li-
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!