60+, veebruar 2020

NR 2/2020 (89) VEEBRUAR

ISSN 2228-1592

Inga Lunge tuli pilvede alt päikese kätte.

Taimed tõttavad appi valutava kurgu korral.

Kala tasub kindlasti süüa.

Miks peaks küpses eas naine balletitundi minema?

Kuidas niit nõelasilmast vaevata läbi saada?

Kaalikas kui väärikas juurikas.

FOTOD: EESTI FILMIARHIIV,

SA LÄÄNEMAA MUUSEUM

ID

teema

Veebruar 2020 4

Minu tervis ja minu elu

S

uur osa 60+ lugejatest loeb meelsasti terviseartikleid ja soovib, et lugusid haigustest, nende väljendusviisidest, ravist ja ennetusest oleks rohkemgi. Et teaks, millega tegu ja millele õigel ajal tähelepanu pöörata.

Kuigi praegu räägib kogu maailm kliimakatastroofist, on Eestis tehtud turu-uuringutest välja tulnud, et eestlane sooja talve ei siuna, sest küttele kulub vähem ja lund ei tule ka lükata. Küll läheb eestlasele väga korda kõik tervisega seonduv.

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud Eesti terviseprofiilist selgub, et Eesti on teiste Euroopa riikidega võrreldes ühe suurima eluea lõhega riik. Mida see tähendab?

See ei ole kellelegi uudis, et Eesti naised elavad meestest kauem – viimaste uuringutulemuste kohaselt saab vanaema lastelaste kõrval olla keskmiselt üheksa aastat kauem kui vanaisa. Euroopa Liidus elavad naised meestest keskmiselt 5,2 aastat rohkem.

Samas on kõrgharidusega meeste eluiga üheksa aastat pikem kui nende vähem koolis käinud sookaaslastel.

Aga hoopis valusamad on tulemused, millest on palju vähem juttu tehtud. Selgus, et Eesti eluea lõhe kasvab Ida-Virumaa suunal. Näiteks elavad tartumaalased, nii mehed kui ka naised kokku, ligi neli ja pool aastat kauem kui idavirumaalased. Mõttekoja Praxis juht Tarmo

Jüristo tõi rahvusringhäälingu uudisteportaalis näite: „Siin on suured regionaalsed erinevused jõukamate, vaesemate maakondade vahel, klassikaline näide on Läänemaa ja Kagu-Eesti erinevus tervena elatud aastates, mis meeste puhul võib ulatuda kuni inimpõlveni 20 aastani.”

Seega sõltub Eesti inimeste tervis väga soost, haridusest, sissetulekust ja elukohast.

Miks? Kas naised oskavad tervist paremini hoida? Kas raha eest saab tervist osta? Kas Tartus ja Haapsalus on parem õhk ja südamesäästlikum söögilaud?

Sissetulek ja elukoht on kindlasti tähtsad. Väiksema rahakotiga inimene ei saa endale lubada tõve ilmnedes kohe arsti juurde minna, sest töö vajab tegemist ja pole aega, vahel ka autot, millega suurde haiglasse tõtata. Kehv tervis aga ei võimalda rohkem teenida. Kui pidada silmas, et üle viiendiku ehk 21 protsenti Eesti inimestest võtab igakuiste arvete tasumiseks laenu, on asi päris hull. Paljud löövad käega ja pinget aitab maha võtta alkohol.

Tegelikult oleme seda kõike ka seni teadnud. Oleme tundnud muret pereliikme või sõbra tervise pärast ja teda arsti juurde utsitanud. Nüüd on meie terviseprofiil arvudesse pandud ja see lööb valusasti vastu palgeid. Kes peaks eestlaste tervise pärast südant valutama? Mida saab riik selle heaks teha? Kindlasti suuremat pensioni maksta. Riik saaks aidata ettevõtjatel maksupoliitika näol töötasusid tõsta ja tervishoiusüsteemi parandada. Aga see, kas mees läheb tervisemurega arsti juurde, ja see, kuidas ta oma raha kulutab ja mida suhu pistab, jääb ikka tema enda otsustada.

Ka ellusuhtumine mõjutab tervist. Tänases ajakirjas leiab pilvede alt päikse kätte tulnud Inga Lunge, et igas hetkes tuleb täielikult kohal olla. Tal ei ole kunagi kiire, isegi kui tegelikult on sada asja teha. Ja kui ta on väsinud, läheb magama! Selline muutus sai Inga Lunge elus võimalikuks tänu oskusele õigel hetkel läbipõlemine ära tunda ja sellele kiiresti piir panna.

Oleme päris, oleme kohal.

T

eame, et mehed jõuavad harva või liiga hilja tohtri juurde. Riskikäitumises, millega võib kaasneda voodisse jäämine või surm, võtavad samuti võidu mehed. Ligikaudu 7300 surma aastas on tingitud joomisest ja suitsetamisest, ülekaalust ja vähesest liikumisest.

Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2020. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@postimeesgrupp.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@postimeesgrupp.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ postimeesgrupp.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ postimeesgrupp.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@ postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta.

Eve Rohtla peatoimetaja

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 14. märtsil.

Eakalt naiselt peteti välja üle 40 000 euro ARVO MEEKS / LÕUNA-EESTI POSTIMEES

P

õhja prefektuuri teatel kandis 63aastane Lasnamäe elanik välismaistele pangakontodele üle 40 000 euro ega saa oma raha väidetavalt kauplemisplatvormilt kätte.

Politseini jõudis info, et naisele pakuti investeerimisvõimalust ja novembri keskpaigast detsembri lõpuni kandis ta välismaistele pangakontodele kokku 41 470 eurot. Oma raha naine väidetavalt kauplemisplatvormilt enam kätte ei saa ja kelmid nõuavad juurdemakseid.

Kannatanu kasutas enda sõnutsi keskkonda terra-finance. cc ja tegi sealt saadud juhiste järgi ülekandeid Eestist väljas asuvatele pangakontodele. Nimetatud lehekülje osas on ka Finantsinspektsioon avaldanud hoiatusteate. Finantsinspektsiooni hoiatusteadete sektsiooni tasuks alati kontrollida enne igasuguste investeeringute tegemist. „Sedasorti pettuste läbiv joon on see, et kelmid paluvad raha kanda välisriikide pangakontodele, seejärel keerutatakse raha erinevate kontode ja riikide vahel, kuni see lõpuks sularahas välja võetakse. Selleks hetkeks, kui kannatanu toimunust aru saab ja politsei

poole pöördub, on paraku üsna väike lootus raha tagasi saada või teo toimepanijaid tuvastada,” kommenteeris taolisi juhtumeid kokkuvõtvalt Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas.

Veidi varem teatati sarnasest juhtumist eaka mehega. Novembris võeti ühendust 76aastase Põhja-Tallinna elanikuga ja pakuti investeerimisvõimalust. Mees kandis paari nädala

jooksul välismaisele pangakontole 12 199 eurot ning arvas, et raha läheb investeerimisplatvormile. Raha mees välja võtta ei saanud ja selleks hakati temalt erinevaid makse juurde nõudma.

Postimees kirjutas detsembris, et eelmise aasta lõpuks olid investeerima kutsuvad kelmid Eesti inimestelt välja petnud üle 3 miljoni euro. Näiteks novembris sai politsei teate 17

NÕUANDED Ole tähelepanelik ja järgi neid nõuandeid • Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning n-ö investeerimisspetsialistid ei räägi eesti keelt.

• Ära lae tundmatu „maakleri” palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.

• Ära edasta „maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist

uuest juhtumist, kus inimesi kutsuti investeerima või pakuti võimalust kaotatud raha tagasi saada – kelmid annavad inimestele lootust raha tagasi saada, kuid petavad neilt järjest enam välja. „Kelmidel jagub Eestis tegevust seni, kuni inimestel on usk, et telefonikõne teeb rikkaks. Selline pakkumine on muidugi ahvatlev, kuid tasub meeles pidada, et keegi raha

jms.

• Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.

• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.

• Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000.

• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

• Hoiata palun selle skeemi eest oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.

niisama ei kingi. Selle asemel tasub alati ise uurida, mis firmaga on tegu, ja veenduda, et pakkumine on päris. Julgustan inimesi kahtluse korral ühendust võtma otse politseiga, helistades näiteks infotelefonil 612 3000, saame anda nõu ja kui paistab, et tegemist on kelmusega, selle eest hoiatada,” ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Tarbija24.ee

elulust

9 Veebruar 2020

Inga Lunge astus pilvede alt päikese kätte

Näitleja ja muusik Inga Lunge leiab, et igas hetkes tuleb täielikult kohal olla. Tal ei ole kunagi kiire, isegi kui tegelikult on sada asja teha. Ikka leiab ta aega selleks, et tütrega viiulit mängida, kontserti või audioraamatut kuulata, aga mis kõige olulisem – magada.

Kristel Kaljuvee kristel.kaljuvee@postimees.ee

S

elline muutus sai tema elus võimalikuks tänu oskusele õigel hetkel läbipõlemine ära tunda ja sellele kiiresti piir panna.

Inga Lunge, telepublik ei ole teid tükil ajal näinud. Millele kulub nüüd põhienergia?

Kui näitleja telepildist kaob, arvavad kõik, et ju tal on siis raskused, võib-olla polegi enam tööd! Aga tegelikult on suuremal osal näitlejatest põhitöö teatris ja kõik muud asjad tulevad lisaks. Paraku on nii, et kõik, mis jõuab teleekraanile või ajakirja kaanele, on kõige nähtavam.

Mulle ei meeldi mugavus, kardan, et jään seisma. Mulle tundub, et peaks olema areng, et miski lööks aeg-ajalt jala vabisema, et ahh, ma ei tea, mis saab!

Tennosaare lavastus on muusikal. Muusika hoiab teie elus samuti väga kaalukat kohta.

Jah. Tänu minu abikaasale (muusik Toomas Lunge – K. K.) on meie elus muusikat palju.

On nii tore, et me saame koos kontserte teha! Koos laval olemine on meie jaoks mõnus kahekesi olemise kvaliteetaeg.

» lk 10

„Kõik on hästi,” leiab Inga Lunge oma elust rääkides.

MARGUS ANSU / TARTU POSTIMEES

Minu jaoks on huvitavad ja iseenda jaoks ägedad projektid ikkagi pigem teatris. Üks neist on sügisel esietendunud Gerda Kordemetsa „Püksid maha!”.

Suvel on tulemas Kalmer Tennosaare elust kõnelev näitemäng „Vana klaver”.

elulust

Loodus on Inga Lungele väga südamelähedane.

Just sinna läheb ta siis, kui tunneb, et on vaja end välja lülitada ja täis laadida.

Veebruar 2020 10

Teiste ees ei saa ju tülli minna.

(Naerab.) Sinna juurde käib väikene aasimine, aga me ei võta seda isiklikult ja suudame sellest üle olla.

Veebruaris ongi tulemas kolm kontserti, mille jaoks oleme pannud kokku uue kava, kus on natuke naljakad duetid, mida meilgi 1970.–1980. aastatel on lauldud, aga mis on unustuste hõlma vajunud. Näiteks Liilia ja Rein Kotkase hästi armas lugu „Meil on lihtsad näod”, mis on tehtud ABBA algusaastate hiti „I Am Just a Girl” järgi. Või siis Kalju Terasmaa ja Marju Kuudi „Kaks unist inimest”, ainuüksi loo

Meil on hästi palju ületöötanud ja väsinud inimesi, ka meelelahutajate hulgas. helikeel on nii kaunis.

Sel korral võttis meiega ühendust produtsent, kes ise tahtis meile kontserdituuri korraldada. Tore on, kui ei pea ise muretsema, kuidas inimesed saali saada. Meie keskendume rohkem loomingulisele küljele ja saame kahekesi laule otsida ja harjutada.

Kas Inga Lunge on laulja või näitleja?

Seda küsitakse mult tihti, aga ma ei oska vastata. Ma olen Inga Lunge.

Ma mõtlen, et kas inimesed üldse identifitseerivad end oma ameti järgi... Ei kujuta ette, kas ajakirjanik või poemüüja käivadki ringi sildiga, et nad on ajakirjanik ja poemüüja?

Või äkki tahetakse niimoodi raami panna ainult avaliku elu tegelasi.

Tegelikult on mul sellele küsimusele vist ikkagi väga lihtne vastus. Ma olen ikkagi näitleja.

Seda olen ma õppinud. Aga avaldun loominguliselt erineval moel ja minu jaoks ei ole üldse küsimus teha näitlemise kõrval muud tööd. Mulle meeldib teisi asju teha ja alati ei pea ma selle eest isegi raha saama.

Minu puhul on neid piire päris keeruline tõmmata.

Aastal 2018 lahkusite sarjast „Pilvede all”. See oli ja on siiani üks Eesti menukaim telesari, täitsite seal üht pearolli kaheksa aastat. Kuidas sündis otsus see kindel tööots käest anda?

Minu jaoks sai see asi läbi. Miks nii juhtus, ei oska öelda, aga see oli minu enda seest tulnud otsus. Meil ei olnud mingit draamat või skandaali. Hakkasin liialt tööd tegema ja ma ei

taha niimoodi, tuhmunud pilguga töötada. Rita Rätsepp (kolleeg sarjast – K. K.) ütles õigesti, et võib-olla tabasin ära momendi, kus tajusin, et varsti saabub läbipõlemine. Sain aru, et mina pean astuma kõrvale.

Küsimus ei olnud selles, et oleksin kaamerast või tähelepanust väsinud. See roll lihtsalt ammendus, tundsin, et ma ei oska sinna enam midagi juurde anda. Sain aru, et mugavusest

Mul ei ole kunagi kiire! Isegi kui mu kalender on täis, siis ei ole mul kunagi nii kiire, et ei võiks sõbrannaga kokku saada või ei leiaks kohvikus käimiseks aega. selle koha kinnihoidmine on vale. Las teevad need, kes tõesti tahavad! Mul on hästi hea meel, et sinna on leitud uusi inimesi, kes leiavad, et see on maruäge. Kuna see minu jaoks enam ühel hetkel maruäge ei olnud, ei tahtnud ma teistel tee peal ees olla. See on kõikide suhtes aus.

Kas selline otsus tuli kergelt?

Muidugi mitte. Aga leidsin, et ma ei ela kellegi teise jaoks. Ühte rolli teha nii pikalt on päris suur saavutus, vähemasti minu jaoks.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

tervis

15 Veebruar 2020

Kurguvalu leevendavad kodumaised ürdid

Silja Joon 60pluss@postimeesgrupp.ee

K

salveist. Ta seletab, et kassinaeril on limasisalduse tõttu mähkiv ja pehmendav toime, saialill ja salvei on tuntud põletikuvastase toime poolest.

Kui on vaja kiiresti sooja saada, on peamine, et joodav tee oleks võimalikult kuum. Külmetusevastane tee võiks sisaldada angervaksaürti, mustasõstralehti, pärnaõisi, puneürti, aasristikuõisi.

Eestis kasvavatest taimedest peetakse kõige tugevama köhavastase toimega taimeks sookailu, teab Sirje Aiaots. Paraku on sookail ka mürktaim ja kasutamisel tuleb lubatud annuseid väga täpselt jälgida. Hästi tuntud ja kiiresti toimiv rahvaravim on Islandi käokõrv. „Tee on väga mõru maitsega. Lisada võib suhkrut või mett, raviomadused seetõttu ei vähene,” selgitab talunik.

Mõni ravimtaim võib mürgine olla Raplamaa Uuskaubi taimetalu perenaine Sirje Aiaots pakub, et kurguvalu korral võiks juua raviteed, mis koosneb metskassinaeriürdist, saialillest ja

URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

odumaistel teetaimede kogujatel ja kasvatajatel on välja kujunenud oma lemmikud, mida teesegudesse ühel või teisel juhul lisatakse. „Kurguvalu vastu on hea teha teed kassinaerist, iisopist, salveist, üheksavägisest või kummelist,” soovitab Pärnumaa Tamme Ürditalu perenaine Heli Viedehof.

Ta räägib, et kuna külmetushaigustega on samal ajal valulik kurk, kiusab nohu ja köha, on ka taimed nende nähtude leevendamiseks sarnased. Ta-

sub teada, et kiire sooja saamiseks on abi peaaegu ükskõik millistest meeldiva maitsega teetaimedest valmistatud suurest kruusitäiest soojast teest. „Soojendavateks taimedeks peetakse Eesti rahvameditsiinis angervaksa, põdrakanepit, liivateed, punet, raudrohtu, mustasõstralehti. Nendest kõigist võib kas üksi või meelepäraseid maitseid kokku segades teed keeta. Vürtsidest on soojendava iseloomuga kaneel, ingver, nelk, kardemon,” loeteleb taimekasvataja.

Ta lisab, et nohu vastu aitavad hästi monarda, saialill, liivatee ja paiseleht. Köhaleevendust saab nurmenuku, paiselehe, Islandi käokõrva, liivatee, kassinaeri ja iisopi teest. Heli Viedehof rõhutab, et nurmenukujuurtest valmistatud tee on mõjusam kui õitest tehtu.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

PEETER KÜMMEL / SAKALA

Eri komponente kokku segades saab koduköögiski luua põneva maitsega joogiteesid, millel rahvameditsiini järgi pikk kasulike omaduste loetelu. Aga millised taimed tulevad meile appi valutava kurgu, külmetuse ja köhanohu korral?

Tamme Ürditalu perenaine Heli Viedehof.

PEETER LANGOVITS / POSTIMEES

Energia ÖkoSpa talu tervendaja Aivar Siim.

Üheksavägine.

liikumine

Veebruar 2020 16

SH

UT

TE

RS

TO

CK

Daamide ballett aitab head rühti säilitada

„Balletitreeningud sobivad igas vanuses inimesele, ole sa kakskümmend või kuuskümmend, sest tegemist ei ole kiire raevuka vehklemisega klubimuusika saatel või raskete hantlite tõstmisega. Kõige enam sarnanevad täiskasvanute balletitunnid pilatese või joogaga,” ütleb Nõmme Huvikooli noor tantsuõpetaja Eliisa Sokk.

Kaire Kenk 60pluss@postimeesgrupp.ee

O

ma tundidesse ootab ta kõiki daame, kes balleti vastu huvi tunnevad ja ise balletisamme proovida tahaksid. „Tunnid on mõeldud algajatele, ei pea olema varasemat kogemust. Ei pea muretsema kehakaalu ega painduvu-

Kui tahes raske igapäevaelu ka on, see kõik kaob hetkel, kui astute tantsusaali, sussid jalas.

se pärast, igaüks saab teha harjutusi täpselt nii, nagu hetkevorm võimaldab,” julgustab treener. Ta kiidab Vikerkaare tänava maja: „Eelmisel sügisel kolisime siia, kõik on uus, riietusruumidest treeningsaalini.

Olen tantsusaaliga väga rahul, see on ruumikas ja mis peamine – soe! See on tantsijale ülimalt oluline,” rõhutab Eliisa Sokk.

Hea rühi ja koordinatsiooni nimel Miks peaks üks küpses eas naine balletitundi tulema? „Ennekõike hea lihastoonuse säilitamise nimel. Tervenisti tund aega järjest tuleb hoida tugevat kehalist kontrolli – selg sirge ja koordinatsioon korras.

Balleti alus on hea rüht ja kehahoiak. See pole tarvilik ainult balletis, vaid igapäevaeluski.”

Daamide ballett annab eelkõige hea rühi, kuid parandab isegi enesetunnet, on Eliisa oma harjutajate peal märganud. Hea rüht ja koordinatsioon hoiab harrastajast liige-

seprobleemid eemal, sest balleti arendatud keha on valmis erisugusteks füüsilisteks pingutusteks. Balletitunnis õpitakse oma keha kuulama ja seda mõistma. Tasapisi liigutakse lähemale klassikalise balleti alustele, õppides muusika kaudu õiget kehahoiakut ja plastilisust. Harjutaja saavutab hea rühi, kuna õpib õlgu tagapool ja lõuga üleval hoidma ning varbaid väljapoole suunama.

Tempokalt tehes polegi see harjutus pingutamist nõudev, kuid proovige vaid jalaringe hästi aeglaselt teha!

Nõmme Huvikeskuse tantsuõpetaja Eliisa Sokk on daamide balletitunni jaganud kaheks: esimeses pooles tehakse harjutusi keset saali, matil istudes või seistes. Need harjutused polegi väga rasked, kuid pingutada tuleb näiteks jalalabade harjutusi tehes siiski – istuda sirge seljaga, jalad ette välja sirutatud ning tõsta kordamööda üht ja teist jalga kan-

nast. Või siis teha jalaringe selililamangus. Tempokalt tehes polegi see nii pingutav, kuid proovige vaid jalaringe hästi aeglaselt teha! „Kujutage ette, et teie jalg on hästi pikk, pöid välja sirutatud,” innustab balletiõpetaja. Puusad peavad ringe tehes olema täiesti liikumatud. „Alaselg väsib koledasti ära,” kurdan treenerile. „Harjuta kodus edasi, kuni leiad õige asendi,” soovitab ta.

Tuharalihaste treenimiseks on Eliisa Sokul oma n-ö firmaharjutus – jalaringid kõhulilamangus. See on tõepoolest raske, kuid ületatav. Treener soovitab iga jalatõste ajal tuharalihaseid pingutada. Tõepoolest, see mõjub!

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

tervis

21 Veebruar 2020

Ettevaatust: paljud igapäevased toidulisandid ja ravimid kokku ei sobi

M

erekivi Perearstikeskuse pereõde Liisi Sarapuu sõnul peaksid krooniliste haiguste põdejad endale määratud ravimeid tarvitades hoolikalt jälgima, mida suhu pistavad, sest mõned täiesti igapäevased toiduained, näteks greibimahl või piim, samuti naistepunatee, võivad ravimi imendumist oluliselt mõjutada. Pidevalt mõne ravimi tarvitajad peaksid toidulisandite ja loodustoodete asjus perearstiga nõu pidama, sest neilgi võib olla ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.

Paljude ravimite imendumine võib tunduvalt halveneda,

kui ravimeid võetakse mitte tühja kõhuga, vaid koos toiduga, paneb pereõde Liisi Sarapuu südamele. Sellised on näiteks osteoporoosi raviks kasutatavad bifosfonaadid. Samas suukaudsete tsefalosporiinide imendumine on koos toiduga märksa parem kui tühja kõhuga.

Kõige enam mõjutabki toit osteoporoosi raviks kasutatavate bisfosfonaatide imendumist. Nende ravimite imendumist pärsib mis tahes toidu sattumine makku ravimiga samal ajal. Seetõttu tuleb neid ravimeid alati võtta tühja kõhuga ja ainult puhta veega.

Vähemalt pool tundi pärast rohu võtmist ei tohi ka süüa.

Paljude ravimite imendumist pärsivad aga ainult teatud toiduained, lisab pereõde. Näi-

nõrgestada mõne ravimi, näiteks antibiootikumide ja osteoporoosravimite imendumist soolestikust.

Mõne ravimi toime võib sõltuvalt söödud toidust tunduvalt muutuda ning vastupidi: ravimid võivad mõjutada söömist, sest muutub nii isu, maitsetundlikkus või teatud toitainete omastamine. Liisi Sarapuu kinnitusel tekivad elektrolüütide tasakaalu häired eriti vett väljutavate ravimite ehk diureetikumide tarvitajatel.

Ravimeid ei soovitata võtta koos muu vedelikuga, nt piima, mahla, kohvi või teega, sest need võivad mõjutada ravimi imendumist ja toimet. Näiteks fluorokinoloonantibiootikumide ning doksütsükliini ja tetratsükliini imendumine väheneb arvestatavalt, kui neid võtta koos piimatoodetega.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

OCK

60pluss@postimeesgrupp.ee

Ravimite ja toidulisandite tabel Ravimiameti kodulehelt: http://ravimiamet.ee/sites/ default/files/documents_old/ bullet34.pdf

teks rauapreparaatide imendumist vähendavad muna, kiudained, tee, kohv ja piimasaadused, samuti muud kaltsiumi sisaldavad toidud.

Loodustoodetest on enim tuntud kerge depressiooni ravimiseks kasutatava naistepuna mõju mitme ravimi toimele.

Taime toime põhineb osaliselt samadel mehhanismidel nagu depressiooniravimitelgi. Naistepuna ei tohi ilma arsti loata kasutada koos ravimitega, mis mõjutavad meeleolu.

Tavalistest toiduainetest võib näiteks greibimahl ravimite toimet märgatavalt mõjutada, eriti kolesterooliravimite ja seenhaiguste oma, muuta nende lagunemist organismis ja seega ravimite nii halbu kui ka häid omadusi.

Greibimahla toime kestab umbes 72 tundi, sellepärast tuleks sellest ravi ajal täielikult loobuda. Greibimahlaga sarnane toime, ehkki nõrgem on ristõielistel köögiviljadel, nagu lillkapsas, spargelkapsas, kapsas, ning grillitud toitudel ja sigareti suitsetamisel.

Piimas sisalduv kaltsium võib

T ER S T

Kaire Kenk

NIMEKIRI

SH U T

„Mõned toiduained ja vitamiinid mõjutavad ravimite imendumist,” ütleb Merekivi Perearstikeskuse pereõde Liisi Sarapuu.

Greibimahl võib ravimite toimet märgatavalt mõjutada, eriti kolesterooliravimite ja seenhaiguste oma, muuta nende lagunemist organismis ja seega ravimite nii halbu kui ka häid omadusi.

tervislik toitumine

Veebruar 2020 22

SHUTTER STOCK

Kaladest.

Tähtkujuväliselt Korraliku kalaliha söömine toetab tervist igal juhul ja sõltumata sellest, mis kala parasjagu taldrikul on. Parim on toiduks tarvitada võimalikult värskeid kalu, kuid õige töötlus koos õigete säilitamisviisidega ei vähenda kala kui väärtusliku toiduaine sisukust.

Mihkel Zilmer meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor

Anne Lill ajakirjanik

V

aledes säilitustingimustes riknevad kalad kiiresti: nende lõpused värvuvad halliks, soomuskiht tuh-

mub ja kala silmad vajuvad sisse. Siit ka selgitus vanasõnale, et kala hakkab mädanema peast. Riknenud kalaliha kaotab oma loomuliku elastsuse: sõrmega vajutades jääb muljumisjälg kauaks püsima.

Miks tasub kala kindlasti süüa?

Esiteks juba sellepärast, et kalaliha sisaldab rikkalikult kõiki põhitoitaineid. Toore kala veesisaldus kõigub 50–85 protsendini. Mida lahjem kala on, seda rohkem on tema lihas vett.

Näiteks tursa lihas on rasva alla 1 protsendi, vett üle 80 protsendi. Meie veevaesemate kalade edetabelit juhib angerjas, kelle lihast moodustab vesi umbes poole. Selline veenappus on lihtsalt seletatav angerja rasvarikkusega, mis on keskmiselt 33 protsenti.

Sõltuvalt liigist on kalades väärtusliike valke 14–22 protsenti. See tähendab, et kalavalkude aminohappeline koostis on inimese ainevahetuse jaoks

suure bioväärtusega. Lisapluss on nende suhteliselt hea seeduvus. Kalade sidekude on õhuke, seda pole palju (kuni 5 protsenti) ja see koosneb peamiselt kollageenist. Seetõttu pehmeneb kalaliha termilisel töötlusel kiiresti. Muide, kuumutamisel moodustub kollageenist tarretav valk. See ongi põhjus, miks kalade keeduleem jahedas kiiresti tardub. Kalalihas on ka valkude koostisse mittekuuluvaid lämmastikühendeid, mis annavad kalaroale erilise lõhna ja maitse. Samas on kalades suhteliselt vähe lämmastikaluseid, mis teeb kalatoidu sobivaks ka podagrahaigele. Tõsi, erandiks on siin kalamari, mis viimasele sugugi ei sobi.

Kalade rasvasus sõltub liigist, kalade toitumusest, vanusest, suurusest, elutsükli perioodist jms. Rasvaprotsendi järgi võib nad tinglikult jagada nelja rühma. Esiteks lahjemad kalad. Nende lihas on rasva alla 2 protsendi ja siia kuuluvad tursk, luts, koha, haug jm. Teiseks keskmise rasvasusega ui-

mekandjad – kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt.

Nende rasvaprotsent küünib viieni. Kolmandaks rasvased kalad, kelles rasva on üle 5 protsendi. Nende esindajad on kilud, siiad, rääbised. Eriti rasvasteks loetakse aga neid kalu, kelle rasvaprotsent küünib üle 15. Eesti kaladest kuuluvad sellesse seltskonda angerjad, lõhed ja ka viidikad.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

köök

29 Veebruar 2020

SH U T T ER S TO C K

Kaalikas jagab sööjad kahte leeri – selle sõpradeks ja vaenlasteks Kaalika suhtes jagunevad inimeste arvamused kahte lehte. On neid, kellele kaalikas väga suupärane, teised ei võta seda aga suu sissegi, sest peavad selle maitset liig mõruks. Neid, kes kaalikaga sõbrad, võib õnnitleda tervisele kasuliku valiku puhul. Need aga, kellele kaalikas seni maitsenud pole, saavad selle kasulikkusest rohkem teada saanuna ehk innustust väärt juurikaga rohkem sõbraks saada.

Sirje Rekkor 60pluss@postimeesgrupp.ee

K

aalikas on Vahemere maadest pärinev väga vana kultuurtaim, mida tunti juba Vana-Kreekas ja Roomas.

Laiemalt sai söögikaalikas tuntuks 17. sajandil, mil see levis üle Euroopa ning jõudis ka Eestisse.

Siinmail olnud kaalikas kunagi väga kõrges hinnas. Ühes rahvajutus on kirjas, et kaalikas maksnud sama palju hõbedat kui juurikas ise kaalus. Tänapäeval kasvatakse kaalikat põhiliselt Euroopas. Eesti mullas sirgub kaalikat palju ning seda on võimalik poest ja turult aasta läbi leida. Kuigi kaalika menukus on millegipärast kahanenud, kuulub see oma heade omaduste tõttu kindlalt tähtsamate talviste juurviljade hulka.

Kaalikas on üks kuldaväärt juurikas Vajaliku C-vitamiini said meie esivanemad talvel ja kevadel just kaalikast: kaalikas seljatab oma C-vitamiini sisaldusega isegi apelsini ja sidruni. Tänu

heale säilivusele, mis juurika vitamiinisisaldusel sügisest kuni kevadeni välja eriti langeda ei lase, polnud vaarisadel vitamiinilisa ilmselt mujalt vajagi.

Teaduslikku seletust neil kaalika tervislikkusele ju polnud, mistõttu usk juurvilja kasulikkusesse kujunes ilmselt igapäevase kogemuse ja talupojatarkuse kaudu.

Kaalikas on kõige C-vitamiini-rikkam juurvili (40 mg 100 g kohta), kuid see sisaldab ka peaaegu kõiki B-grupi vitamiine ja karotiine, mis viljalihale kena kollase värvi annavad. Ka säilitamisel ei vähene vitamiinisisaldus märkimisväärselt, mistõttu on kaalikas kasulik just kevadtalvel, kui muid vitamiiniallikaid kesisemalt. Rohkem vitamiine sisaldavad kollase sisuga sordid. C-vitamiini poolest on väga rikkad noored kaalikalehed, mille kergelt mõrkjat maitset saab vähendada, kui lehed sõelal keeva vee-

ga üle kallata. Kaalika väärtust tõstavad veelgi selles leiduvad eeterlikud õlid, pektiinained, naturaalsed süsivesikud ja valgud. Kaalikas varustab meid mitme mineraalainega, sisaldades kaltsiumi (35 mg), kaaliumi (310 mg), magneesiumi (14 mg), naatriumi, fosforit ja rauda.

Paljudele on ehk tähtis teada, et kaalikas on kalorivaene, 100 grammi kooritud kaalikat annab vaid 31 kcal. Oluline on seegi, et enamik vitamiinidest ja mineraalainetest ning suur osa tervistavast toimest säilib kaalikas ka kuumtöötlemisel.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!