60+, märts 2020

NR 3/2020 (90) MÄRTS

ISSN 2228-1592

Sõnakas neurokirurg Andres Ellamaa kutsub elust rõõmu tundma.

Videotestament – kas ka Eestisse?

Tallinna seeniorid saavad Koplisse oma maja.

Mida peaks sööma insuldist taastuja?

Tervistav rada Haabersti piiril.

Kas pannkook või vastlakukkel?

Suppe igast ilmakaarest.

Sindi tööliselamu 1870ndatel aastatel.

um Sindi villapesu ru

tel.

1870ndatel aasta

Sindi vabrikuhoone 1870ndatel aastatel. aast Sindi ketramismasinad 1870ndatel

TEKLA kangakauplus 193

atel.

Hiiu-Kärdla kaleviva brik.

0ndatel.

Narva kalevivabriku varemed 1944. a.

u vabrikuraha.

Hiiu-Kärdla kalevivabrik

FOTOD: EESTI AJALOOMUUSEUM, HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID, HIIUMAA MUUSEUM, ARHITEKTUURIMUUSEUM, NARVA MUUSEUM, EESTI FILMIARHIIV

Hiiu-Kärdla kalevivabrik

Narva kalevivabrik.

Hiiu-Kärdla kalevivabrik.

teema

Märts 2020 4

Appi, kes aevastas? nõupidamistele haigena tulevaid inimesi. Ta saatvat oma kabinetist ära igaühe, kes aevastab.

Toimetusse helistas Võrumaa vanaema, kes on lausa murest murtud, sest tema noored, nagu ta ütles, on otsustanud siiski Taimaale puhkama lennata. „Kuidas neile mõistus pähe panna?” oli ta meeleheitel. „Saan aru küll, et lennukipiletid on ammu ära ostetud ja plaanid tehtud, aga ikkagi... Ei tea, kas ma neid enam kunagi näengi.”

Iga päev toob meile teateid uutest nakatunutest ja surnutest. Tegemist ongi ülinakkava viirusega. Selge see, et isegi inimene, kes end ümbritsevast suurt ­segada ei lase, hakkab ka juba muret tundma. Naeruvääristada pole seda küll vaja.

M

ida elukogenum inimene, seda teadlikum ja ettevaatlikum ta on. Vanuse suurenedes kasvab ka ohutunne. Aga kui selle tõttu pooled toredad või vajalikud asjad elus tegemata jäävad, pole ka elul suurt mõtet.

Võtke hetk ja mõelge rahulikult. Kui te kõik oma hirmud paberile panete, kas saate aru, kui absurdne see on. Või vastupidi, nähes, mida te kõike kardate, tulebki hirm peale.

Hirmudest ülesaamise tehnikaid on mitmeid. Aga sel juhul tuleks pöörduda asjatundjate poole. Muidugi juhul, kui selleks on põhjust. Suurel osal meist on kartused, millest saame isegi üle.

Psühholoog annab nõu, et kui tekivad ebameeldivad, hirmutavad mõtted, tuleb neile öelda – stopp!

Kui igapäevased uudised elu segama hakkavad, tuleks vahelduseks neist loobuda. Eeva Talsi laulab Kristiina Ehini sõnadega: „Ära kuula neid tuuli, mis väljas õõtsuvad, kihutades üle viie valla.

Parem vaata neid õunu, mis oksal õõtsuvad ja ikka ei kuku alla.” Seda tasub järgida.

Igasuguste nakkuste vältimiseks on ju teada-tuntud soovitused: pese käsi, prae või kuumuta liha ja kala korralikult, söö vitamiinirikast toitu. Kui aevastad või köhid, siis pigem käisesse ja haigena püsi kodus.

Olge terved!

Eve Rohtla peatoimetaja

221,63 215,5148

Aastahinne

7,104

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat

322,07

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat

428,63

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 40 aastat

499,67

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat

528,09

Vanaduspension tõuseb keskmiselt 45 eurot

„P

ensionide indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Seda on vaja, et parandada eakate heaolu ja vähendada vanaduspensionäride vaesusriski. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsus saab jätkata pensionide täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel,” sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Keskmine 44aastase staažiga vanaduspension suureneb 45 euro võrra, tänaselt 483 eurolt 528 euroni.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 208,5 eurot ja aastahinne 7,104 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt 7 ­­

euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 208,5 eurolt 215,5 euroni. Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid, v.a rahvapension. Uue indeksi järgi ümber­ arvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

Pensionide suuruste muutusi vaata juuresolevast tabelist.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.

Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@postimeesgrupp.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ postimeesgrupp.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ postimeesgrupp.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@ postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 11. aprillil.

Puudega inimene saab kodu kohandamiseks toetust

Pensioni suurus pärast indekseerimist ja erakorralist tõusu Pensioni baasosa

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@postimeesgrupp.ee

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta.

PENSION Rahvapensioni määr

Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2020. ISSN 2228-1592

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustus­ amet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (Pensioni, toetuste ja hüvitiste vaatamine). Lisainfot saab sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.

Samuti arvutatakse ümber töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus (2019. a 413 eur/kuus).

Osalise töövõimetoetuse suurus on 57 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus (2019. a 235,8 eurot kuus). (60+)

„I

gal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taas kord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut.”

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimestele eraldi taotluste korje.

Elanike taotluste alusel koostab kohalik omavalitsus (KOV) toetuse saamise taotluse ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85 protsendi ulatuses ­Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud te-

SILLE ANNUK / TARTU POSTIMEES

K

ujutate ette meest, kes ei saa hakkama elektripirni vahetamisega? Üks muidu igapidi vahva vunts näiteks pelgab elektripirne. See töö on tema peres naise teha.

Tean ka üht toredat naist, kes kardab kohutavalt linde. Ainuüksi linnusule nägemine ajab ta täiesti endast välja.

Tean arsti, kes kardab ajakirjanikke, ja lehemeest, kes kardab arste. Kõrgusekartus, hirm ämblike, koerte ja suletud ruumi ees pole mingi uudis. Ka pisikutekartus on paljude igapäevane saatja.

Praegu on hirm laienenud neilegi, kellel pole sisemist sundust sada korda päevas käsi pesta. Inimesi on haaranud lausa paaniline kartus koroonaviirusesse n ­ akatuda.

Psühholoog Ivi Niinepi sõnul kardavad ka maailma kõige vägevamad mehed. Näiteks Ameerika president Donald Trump kardab pisikuid, seetõttu keeldub võimalusel kätlemast, eriti õpetajatega, kuna nende laual olevat eriti palju pisikuid, ja peseb sageli käsi. Keeldub liftis vajutamast 1. korruse nuppu, kuna „seda nuppu puudutatakse kõige sagedamini ja selle peal on seega kõige enam pisikuid”.

Venemaa president muretsevat juba aastaid oma tervise pärast ega taluvat

Eurotoetuse abil on võimalik lasta oma vannitoa ümber ehitada, näiteks paigaldada vanni asemel dušš.

ma erivajadustest tulenevad spetsiifilised ümberehitused.

Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või ­siseukse kohandamist. (60+)

elulust

9 Märts 2020

ANDRES ELLAMAA: Seitse aastat tagasi infarktiga haiglasse sõidutatud sõnakas neurokirurg Andres Ellamaa (75) suhtub geeniuuringutesse hästi, aga hoiatab geenimustri järgi elamise eest. Tema meelest pole mõtet istuda ja haigusi oodata. „Inimene peab ise aru saama, et noorusest saati on vaja normaalselt süüa ning piisavalt liikuda. Ja elust rõõmu tunda!”

Feliks Undusk 60pluss@postimeesgrupp.ee

O

len auväärt arstiga sina peal. Esmakordselt kohtusime Rahvarinde aegu, Rahvarinde Algatuskeskuse koosolekutel Mainoris.

Kust sa leiad hommikul särtsu, et uut päeva alustada?

Ei oskagi öelda! Praegu magan kella kümneni, siis joon kohvi ja juba ongi varsti keskpäev, peab hakkama Kuku Raadiot kuulama. Paljud kirurgid on lahkunud hoopis nooremalt.

Doktor Arnold Seppo, Uno Sibul ja Ivo Rist, kõik 67aastaselt.

Abikaasa Malle heidab mulle ette, et vaatan telekast kriminulle, seal on tapmised. Aga mina olen ju elus!

Praegu magan kella kümneni, siis joon kohvi ja juba ongi varsti keskpäev, peab hakkama Kuku Raadiot kuulama.

Sa oled sündinud Siberis, täpsemalt vangilaagris?

Ema töötas mul Tallinna Keskhaiglas halastajaõena. 1941. aasta 14. juunil ta arreteeriti otse töökohal ja viidi Patarei vanglasse. Ta oli vaesest perekonnast, poliitikasse ei sekkunud, kuid oli üsna aktiivne meditsiiniõdede eest seismisel. Täpset põhjust ei saanudki ta teada.

Patareis olevat ta olnud kongis, kus Eesti Vabariigi ajal oli istunud tuntud kommunist Olga Lauristin. Kui Lauristini aegu oli kongis vaid 12 inimest,

» lk 10

TOOMAS HUIK / POSTIMEES

Paljud kirurgid on lahkunud hoopis nooremalt, aga mina olen ju elus!

elulust

1974. a Uuralites matkamas.

Igal ajal, kui vähegi võimalik, tuleb lamada või vähemalt istuda.

Märts 2020 10

siis emaga koos mahutati sinna 40 vangi. Siis tuli Kirovi vangla ja edasi juba tsaariajast tuntud vanglaasula Suhhobezvodnojes, kus ta sai tegutseda meditsiiniõena. Seal nad mu isaga tutvusid.

Lõuna-Ukrainast pärit Nikolai Kulikovski oli Donbassi söebasseini peasanitaararstina töötades 1937. aastal rahvavaenlaseks tunnistatud. Mina sündisin 24. septembril 1944.

Ema vabanes kaks aastat hiljem ja tuli koos minuga Eestisse tagasi. Isa jäi vanglasse Stalini surmani. Ma ei ole teda kunagi näinud. Moskva telefoniraamatust leidsin pooljuhuslikult oma noorema onkoloogist poolvenna numbri. Temaga vestlesime korra Skype’i kaudu.

Arst võiks vähemalt aimata, mis sellest inimesest pärast ravi või operatsiooni saab.

Päästad küll inimese elu, aga mis temast edasi saab?

Muide, minuga täpselt samal päeval sündis sama asula naabervanglas selline mees nagu Gennadi Vihman.

Sa oled oma mälestusteraama-

tus „Arstile jääb valu” kirjutanud, et inimesel, kel pole mingeid andeid, jääb vaid üle arstiks õppida. On see nali või iroonia?

Tegelikult ongi nii. Sa ei vaja mingit annet, vaid head mälu ja piisavalt kannatlikkust.

Aga analüütilist mõtlemist?

Looda sa! Arstiteaduskond on teatud mõttes kõrgema astme kutsekool. Seal õpitakse, mida tuleb teha siis ja mida teisel juhul, aga mitte seda, miks tuleb teha. Seoste tundmisest jääb puudu. Arstiks võib lugeda vaid seda, kes lisaks küsimustele millal ja kuidas püüab selgust saada – miks? Miks on haigel sellised haigustunnused? Miks ma peaksin tegema nii ja mitte teisiti.

Millal see pool siis juurde tuleb?

Kellel tuleb, kellel ei tule. Osa lõpetanutest on erakordselt targad, nad õpivad järjest juurde. Teine osa püüab õpituga läbi ajada. Esimesi on märksa vähem.

Arstiteaduskonda on alati väga suur konkurss. Aga eksamil kontrollitakse ainult õpitud fakte. Tuupuritel on eelis. Alles hiljem tööl olles selgub, kes so-

bib arstiks, kes mitte. Väga vähesed tunnistavad endale, et oleks pidanud valima teise eriala. Ühest küljest peab õppima noorelt, aga teisalt on valik siis suuresti õnne asi.

Lugesin, et väga hea ajakirjanik ja vähiravifondi „Kingitud elu” juht Toivo Tänavsuu läks 38aastaselt arstiks õppima. Ta on elu näinud, teab seoseid, aga biokeemia ja mikrobioloogia omandamine nõuab noort aju.

Tubli tervishoiu propageerija võib küll temast tulla.

Ometi kinnitatakse, et meie meditsiin on maailmatasemel?

Meil vedas 1990ndatel, et alustasime peaaegu tühjalt kohalt.

Tuli kohe uus tehnika, kompuutrid, nii saime kiiresti järje peale. Meil ei ole midagi häbeneda. Meil on palju häid arste.

Inimesed pole ikka rahul.

(Naerab.) Sellega tuleb rahul olla, et inimesed pole rahul. Inimese soovid käivad võimalustest alati eespool.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

ANDRES ELLAMAA • Andres Ellamaa on üks tuntumaid ja tunnustatumaid Eesti neurokirurge.

• Ta töötas 51 aastat arstina.

• Sündis 1944. aasta 24. septembril Suhhobezvodnojes Gorki oblastis.

• 1962. aastal lõpetas Tallinna 1. Keskkooli, 1968. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna.

1974. aastast on ta meditsiinikandidaat.

• Ta on töötanud neurokirurgina Tallinna Vabariiklikus Haiglas ja Mustamäe haiglas II neurokirurgia osakonna juhatajana.

• 1989–1990 Eesti Arstide Liidu asutajaliige ja asepresident.

• 1990–1992 Eesti Vabariigi tervishoiuminister.

• 1993–1998 Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimees.

• 2005–2008 Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige ja ülemarst.

• 2009. aastani Tallinna Linnavolikogu liige.

• 2002 – Riigivapi IV klassi teenetemärk.

• 2006 – Riigivapi III klassi teenetemärk.

• 2016 – ilmus tema sulest raamat „Arstile jääb valu. Mälestusi ja mõtisklusi”.

• 2019. aasta septembrikuu lõpus tähistas Andres Ellamaa oma 75. sünnipäeva.

õigusabi

Märts 2020 14

Videotestament – kas ka Eestisse?

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

NT

/ PO

S TI

ME

ES

Gunnar Kobin.

ME

Notar Priidu Pärna sõnul ei näe Eesti seadus kahjuks sellist salvestatud testamenti ette, see pole juriidiliselt kehtiv. „Vi­ deotestament on sama palju testament kui geenipank on pank või Lenini poliitiline testa­ ment oli testa­ ment. Siin liht­ salt on testamen­ di mõistet kasu­ tatud laiemas tä­ henduses kui ju­ riidiline testa­ ment. Samas ei saa keelata inimesel oma mõtteid linti lu­ geda. See aitab mõista inimese soove surma puhuks – miks ta tegi no­ tariaalse tes­ tamendi, kuidas teha

EN S

„L

ifeMail pole legaalselt kehtiv testament. Sel pole seaduslikku õi­ gust, sinna ei saa kirjutada: ta­ haksin kogu oma vara päranda­ da oma praegusele kallile elu­ kaaslasele, ehkki me pole amet­ likult abielus,” selgitab Gunnar Kobin. „Kuid sellesse digifaili saab üles tähendada kõik, mida testamenti ju tavaliselt kirja ei panda. Meie igapäevaelus on to­ hutult pisiasju, mille olulisust me ise ei märkagi,” kirjeldab ta. „Näiteks Facebooki, Linked­ Ini, Google’i, arvutite ja telefo­ nide salasõnad. Minul näiteks on pere fotoarhiiv laaditud Google Drive’i. Kui ühel päeval ootamatult suren, ei pääsegi keegi sellele ligi, sest keegi mu lähedastest lihtsalt ei tea, et olen sellise arhiivi koostanud.

Või näiteks on mul kinnine YouTube’i kanal, olen laadinud kõik videod sinna üles, ka sel­ lele on vaja ligipääsu,” ütleb endine tippjuht. „Mina olen oma LifeMail’i kõik elu pisiasjad kirja pannud.

Isegi selle, et kui mul kodus keskküttekatel üles ütleb, siis kellele kohe helis­ tada. Muidugi on

Kas Eesti seadused võimaldavad videotestamenti?

matuseid, panna pärijatele mo­ raalseid kohustusi jne. Testa­ ment peab siiski olema nota­ riaalne või omakäeline,” nen­ dib notar Priidu Pärna.

Soome jurist Häkkänen-Ny­ holmi sõnul tasuks videotesta­ ment kirjaliku testamendi kõr­ val siiski teha. „Sellises testa­ mendis saab testaator detailselt selgitada, miks ta oma pärandi täpselt nii jagas, nagu n-ö amet­ likus dokumendis kirjas on.

SL

60pluss@postimeesgrupp.ee

tajad maksavad korra- või aas­ tatasu. „Lääne-Euroopas elab 200 miljonit inimest, kel võiks seda teenust vaja minna. Kui jõuak­ sin mingi aja jooksul 100 000 kontoomanikuni, kes kaks kor­ da aastas oma dokumenti uuen­ davad, oleksin rahul,” loodab Gunnar Kobin.

NU

Kaire Kenk

seal mu advokaadi number, pangakontode numbrid ja pa­ roolid. Mul on panga keldris seifid – jätan juhised, kuidas neile ligi pääseb. Pealegi ta­ hes-tahtmata see info ju muu­ tub ajas – kui näiteks tekib va­ jadus muuta internetipanga või Facebooki salasõna, peavad lä­ hedased ligi pääsema uuele,” selgitab arendaja. „Või kui oled andnud kellele­ gi 10 000 eurot laenu, aga kui ootamatult sured, pole lähe­ dastel sellest aimugi. Olen ise sellise dokumendi koostanud ja aastaid täiendanud ning jõudnud järeldusele, et ainus, kes sellist digitaalset doku­ menti hoida ja hallata saab, on notar.” Praegu peabki Gunnar Kobin läbirääkimisi notaritega Eestis ja välismaal.

Teenus on Kobini sõnul mõeldud üle 40aastastele, kes on aru saanud „omaenese aja­ likkusest”.

Tema teenus on mõeldud üle maailma ja see on ingliskeelne.

Ja tasuline – dokumendi koos­ tamine ja haldamine maksab.

Iga uuenduse eest tuleb samu­ ti maksta – 25 eurot korra eest. „Notari juures oma digitaal­ se faili haldamistasu on kõigest üks euro aastas! Aga kui min­ na näiteks Tallinnas notari vas­ tuvõtule, maksab inimene ju vi­ siidi eest umbes 35 eurot nota­ ritasu,” võrdleb Kobin.

LifeMaili nimelist start-up’i arendab Gunnar Kobin koos endise poliitiku ja ärimehe Tõ­ nis Paltsi poja Tõnis Paltsiga.

Ta usub, et kui idufirma käivi­ tamine õnnestub, hakkab see kohe omanikele tu­ lu tootma, sest kasu­

JA A

Ülemiste City juht Gunnar Kobin arendab praegu uut idufirmat – veebiplatvormi, kus inimesed saaksid vormistada lähedastele juhendeid oma ootamatu surma puhuks.

kodu

Märts 2020 18

Tallinna linn teatas jaanuarikuu lõpus, et ehitab linna eakatele Koplisse „päris” oma kodu, mille rajamisel on eeskujuks sarnased seenioride majad Põhjamaades. Tallinnasse väärika eakate kodu rajamise eest aastaid võidelnud Liis Klaar aga ütleb, et sisuliselt on tegu sotsiaalmajaga, ja lubab võitlust jätkata.

Kaire Kenk 60pluss@postimeesgrupp.ee

A

adressil Maleva 18 ehitatava maja sarikapidu peeti jaanuari lõpus. „Seenioride maja on kavandatud pensionieas olevatele tallinlastele, kel puudub elamispind või kes vajavad mõningast kõrvalist abi. Hoonesse on kavandatud 80 korterit, neist 76 ühetoalist ja neli kahetoalist korterit. 80 protsenti korteritest on projekteeritud invanõuete järgi. Igas korteris on privaatne tualett- ja pesemisruum ning oma kööginurk. Hoone esimesele korrusele on kavandatud ühiskasutuses olevad ruumid ja tugiteenused,” tutvustab abilinnapea Eha Võrk. „Korterelamu saab olema tänapäevane ja modernne ning asub eemal suurtest magistraalidest, rohelises ja merelähedases asukohas,” loetleb ta eeliseid.

Üksindus on vanurile kõige suurem traagika, isegi suurem taak kui mõni krooniline tõbi.

Uude viiekorruselisesse korterelamusse on tema sõnul väga lihtne igast küljest ligi pääseda ja hoone ehitamisel kasutatakse BIM-tehnoloogiat, millega säästetakse ehituskuludelt. Seenioride majas on kättesaadavad sotsiaalteenused, neid hakkavad korraldama Paljassaare Sotsiaalmaja sotsiaalja hooldustöötajad. Nad hakkavad pakkuma massaaži, ravivõimlemist jne. Selle tarbeks on hoonesse planeeritud eraldi ruum. Sotsiaaltöötajad korraldavad ka pesupesemise ja toitlustamise. Lisaks hakkavad esimese korruse ühistegevuse

RAIGO PAJULA / POSTIMEES

Kas Tallinn saab lõpuks ometi Seenioride Kodu? Ühiskonna­ tegelase ja Tallinna lin­ navolikogu liikme Liis Klaari hin­ nangul peaks korralikus eakate kodus olema ööpäe­ varingne valve ning korterites häirenupud.

Rohenäppu­ del peaks olema võima­ lus kasva­ tada lilli oma­ enese rõdul ja kaasa aidata maja ümbruse kaunistami­ sel.

ruumis elanike tarbeks tööle huviringid ja toimuvad klubilised üritused. Projekti kogumaksumus on 7,5 miljonit eurot, elanikud saavad valminud ja sisustatud hoonesse sisse kolida juba tänavu aasta jõuludeks.

Elu seenioride kodus – ilus aeg „Kolimine Eesti Seenioride Koju Stockholmis Gröndalis oli mu elus väga tark otsus. Ma ei mäleta, et kõigi seal elatud aastate jooksul oleks elanike vahel olnud ühtegi suuremat konflikti, seevastu ilusaid ühiseid hetki on meeles väga palju,” ütleb üheksa aastat selles majas kahetoalist korterit rentinud KaiReet Kajari, maja asutamise üks eestvedajaid. „Gröndal on väga ilus roheline piirkond, otse Mälari järve kaldal,” kiidab ta. Kümnekorruseline maja on küll eakas – ehitatud 1957. aastal, kuid 1983. aastal kapitaalremonditud. Maja kuulub erafirmale – Familjebostäder Servicehus AB, eestlased rendivad sealt kuut spetsiaalselt pensionäridele kohandatud korrust. „Kokku on Eesti Seenioride Kodus 33 korterit – kuus suurt ühetoalist, 25 väiksemat kahetoalist ja kaks

ühetoalist. Lisaks olid meie kasutada ühisruumid kolmandal korrusel, väike päikesealtaan maja katusel, muruplats pinkidega õues,” räägib Kai-Reet Kajari. „Need ühisruumid kujutasid endast kahte omavahel ühendatud korterit, kus sai bridži mängida, võimelda, sünnipäevi pidada ja majutada Eestist tulnud külalisi. Ja muidugi musitseerimiseks – majale kingiti klaver, lisaks kutsusime peaaegu igal nädalal mõne Rootsi või Eesti muusiku kontserti andma.”

Rootsis asuv Seenioride Kodu on aktsiaselts, kus maja ela-

Seenioride maja, millest mina unistan, peaks olema nii ilus ja mugav, et inimene elab seal uhkusega. nikud ise on aktsionärid. Majja korteri saamiseks on selle avamisest peale püsinud jä­ rjekord – juba 2005. aastal elas Suur-Stockholmis ligi 1000 üle 75aastast Eesti taustaga pensionäri. „Majja kolides maksin teatud kindla summa aktsia­ tasuks, tagasi Eestisse kolides sain selle nn garantiisumma ­tagasi. See oli minu jaoks kindel rahapaigutamise viis,” ütleb Kai-Reet Kajari. Lisaks tu-

li iga kuu tasuda korteriüüri. „Kuna rentisin koos elukaaslasega suurt kahetoalist korterit, kus oli isegi Soome saun, oli meie üür kõige kõrgem – ligi 5000 Rootsi krooni kuus. Täiesti mõistliku suurusega üür Rootsi mõistes. See oli kindel summa, läbi terve aasta ühesugune ja maksta tuli alati üks kuu ette. Üle 55aastastele kehtis määramata tähtajaga valdus­õigusega üürileping (rootsi keeles tillsvidare), noorematega sõlmiti kaheaastane valdusõiguseta üürileping võimalusega seda iga kahe aasta möödudes pikendada. Üksik lähedasteta pensionär võis majas elamiseks riigilt taotleda kuni 2000 krooni suurust toetust.”

Arstiabi sai sealsamas lähedal asunud polikliinikust, lisaks võis igaüks tellida endale isikliku abistaja. „See teenus maksis viis eurot tund! Kui ma Eestis vajasin pärast südamelõikust samasugust abistajat, küsiti selle teenuse eest 15–20 eurot tund! Alles pärast pikka paberimajandust ja ametnike vahet jooksmist sain mõistliku tunnihinnaga abistaja.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

tervis

Märts 2020 22

Insuldist taastuja peab ette vaatama roheliste köögiviljadega Insuldist taastudes on inimese ja tema lähedaste ees palju küsimusi. Üks neist on söömine. Kuldreegel on, et sööma peaks täisväärtuslikult, ette peab vaatama K-vitamiini-rohkete toiduainetega, mis on tuntud verd paksendava toime pärast.

Kadri Suurmägi kadri.suurmagi@postimeesgrupp.ee

T

SHUTTERSTOCK

artu Ülikooli Kliinikumi insuldiõde Triinu Kurvits sõnab, et tegelikult ei peaks inimene oma toitumist jälgima ainult insuldist taastudes, vaid kogu aeg. Insuldist taastumisel on kõige tähtsam süüa tasakaalustatud ja mitmekesist toitu.

Kuigi mõned toiduained võivad mõjutada vere hüübimist,

Kõige ohtramalt sisaldavad K-vitamiini rohelised köögiviljad, teiste hulgas lehtkapsas, spinat, petersell, seller ja Brüsseli kapsas.

ei pea nende tarbimisest insuldi järel täielikult loobuma. „Peab lihtsalt silmas pidama, et hüübimist mõjutavaid toiduaineid ei tarbitaks suurtes kogustes,” selgitab Triinu Kurvits.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, mis oli esialgne insuldi riskitegur: kui insult oli põhjustatud näiteks suurest veresuhkrust või kolesteroolist, tuleks edaspidi menüüs vähendada rasvase ja süsivesikurikka toidu hulka.

Tähtis K-vitamiin Triinu Kurvits selgitas, et kui rääkida isheemilisest insuldist ehk trombi tagajärjel tekkinud insuldist, on tavaliselt üks uue insuldi ennetamise meetod vere vedeldamine spetsiaalsete

ravimitega. Paljudes toitudes sisalduv K-vitamiin on aga tuntud verd paksendava toime poolest, seega peaks verevedeldajaid kasutades olema K-vitamiini sisaldavate toiduainete tarbimisel ettevaatlik.

Süüa tohib kõike, kuid toidulaud olgu mitmekesine ja K-vitamiini sisaldavaid toiduaineid tuleb iga päev süüa sama palju.

Siiski ei tähenda see, et mitte midagi K-vitamiini sisaldavat ei tohiks süüa. „Süüa tohib kõike, kuid toidulaud peaks olema mitmekesine ja K-vitamiini sisaldavaid toiduaineid peaks tarbima ühtlastes kogustes,” rõhutab ta. Näiteks verd vedeldava ravimi tarvitamise ajal

võib süüa ühe K-vitamiini-rikka toiduaine päevas. „Ohtlik on dieedi järsk korrigeerimine. Näiteks kui ühel päeval süüakse väga palju K-vitamiini-rohkeid toiduained või kui tavaliselt süüakse rohkem K-vitamiini sisaldavaid toidu­ aineid ja äkitselt lõpetatakse nende toiduainete tarbimine üldse,” selgitab ta.

Kõige ohtramalt sisaldavad K-vitamiini lehtkapsas, spinat, petersell, seller, Brüsseli kapsas ja teised rohelised köögiviljad.

Triinu Kurvits rõhutab taas, et see ei tähenda, et kategooriliselt peaks vältima kõiki rohelisi toiduaineid: tähtis on mõõdukus ja mitmekesise toidu tarbimine ning K-vitamiini-rikaste toiduainete koguse ühtlasena hoidmine.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

vana foto

Märts 2020 26

Tervistav rada Haabersti piiril – peegel meie harjumustest ja suhtumisest Olen jõudnud ikka, mil kipun tihti elule tagasi vaatama ja mõtestama seda, mida olen aastatega jäädvustanud. Ma pole ka kaamerat veel riiulile jätnud ja pildistan peaaegu iga päev elu meie ümber. Mõtetes sünnivad uued pildiread – võimalikud fotolood olnust ja selle seostest tänasega.

Peeter Langovits fotograaf

T

Kergliiklustee annab asumile ilme Mitu aastat olen pildistanud populaarset Haabersti piirile jäävat kergliiklusteed. Euroraha toel endisele raudteetammile rajatud keskkonnasäästlik kergliiklustee annab lisaks Õismäe südames olevale tiigile asumile oma näo. Välise ringi moodustavast teest kujunes linnaosade eraldusjoon. See on Haaberstile piir Põhja-Tallinna, Kristiine, Mustamäe ja Nõmmega. Lisaks veel põnev teelõik Järveotsa ja Astangu asumi vahel.

Piirdusin vaid teelt pildista-

misega ja kõrvale ei astunud, kuigi ahvatlusi oli korduvalt.

Mulle on saanud sellest omamoodi harrastus ja sisukas päevatäide. Hindan võimalust saada eemale korrusmajadest ja nautida looduse võlusid. Astudes omaette sel rajal, seostuvad mälestused ja hetkeseis. Rõõmustan, kui olen päevaga jälle 10 000 sammu täis saanud ning kogunud huvitavaid kaadreid ja elamusi.

Iga jalutuskäik on omamoodi loterii – kunagi ei tea täpselt, mis mind ees ootab ja kas olen õigel ajal õiges kohas. Seda suurem on rõõm, kui õnnestub midagi erilist tabada. Nii lihtne see ongi, tasuta sisukalt ja tervislikult aega veeta.

Otsisin üles kaadrid, mis 1970. aastatel sealsamas üles võtsin. Siis sõitsid Mustamäe taga rongid kütusetsisternide ja kaubavagunitega. Vaatamis-

väärsuseks oli ühel poolel lagedale väljale kerkiv Väike-Õismäe, teisel aga raudtee äärde jääv autobussipark koos „busside kalmistuga”, kus vanad Ikarused ja Lvovi tehase bussid tükkideks lõigatuna ja mahajäetuna lõpp-peatuse olid leidnud. Raudtee ületas ka Ehitajate teed ja see sai takistuseks, miks loobuti Mustamäe ja Õismäe trolliühendusest. Raudtee viis Koplist Hiiule ja Astangule, kus asusid okastraadiga piiratud Vene sõjaväe territooriumid. Minu jaoks on sümboolne side nüüdsega siin-seal kraavipervedel vedelevad raudteeliiprid.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!

FOTOD: PEETER LANGOVITS

allinna Haabersti linnaosaga olen seotud 1975. aastast, mil Mustamäelt Väike-Õismäele kolisin. Seda omanäolist ja hingelähedast asumit olen tänaseni läbi kaa-

merasilma uurinud ja püüdnud ikka uut avastada. Tunnen end vahel dokumentalistina, vahel kiiksuga piltnikuna, kes otsib ootamatuid seoseid elust enesest.

Kergliiklusteel ­liigutakse ­igasugustel ratastel.

köök SHUTTERSTOCK

37 Märts 2020

Suppe igast ilmakaarest Oma esimesel välisreisil Ungaris rabas mind, et guljašš polegi lihakaste, nagu meile, tehnoloogiatudengitele, õpetati, vaid hoopis supp. See on siiani mällu sööbinud ja sellest supist ühe lemmiku teinud.

Sirje Rekkor 60pluss@postimeesgrupp.ee

T

eiste rahvaste köökidele omased toidud on leidnud tee meie restorani- ning

kiir- ja valmistoidumaailma.

Sealt muidugi meie meeltesse ja keeltele.

Kulinaarse silmavaate avardumises on kindlasti rolli mänginud viimastel aastakümnetel eestimaalasi tabanud reisilembus, mis meid lähematesse, kaugematesse ja väga kaugetesse paikadesse viinud. Igal pool, kuhu rännuteed viivad, sööme ja püüame maitsta kohalikke toite. Mõni neist, kas ise siia tulnud või reisilt saadud kogemuse mõjul kaasa toodud, on meile juba üsna omaseks saanud ning väga maitsema hakanud.

Vanimatest külalistest meenuvad kohe pitsa, pasta ja riso-

to – Itaalia köögi kuldvara.

Ameerikast on tulnud paljude lemmikuks saanud hamburger ja ja Jaapani köögist suši.

Kulinaarne multi­kul­ tuursus on igapäevane Idast, läänest ja lõunast on meie lauale jõudnud terve hulk suurepäraseid suppe, mida saab kindlasti vaid tervitada.

Vene köögi suppidest oleme juba ühes varasemas artiklis juttu teinud, seekord pöörame pilgu lõuna ja lääne pool elavate rahvaste köökidesse.

Leiame uusi lemmiksuppe maailmas reisides ja püüame neid siis koduses köögis järele

teha. Sellega on aga nii, et küll õige retsepti järgi valmistades ja samu toiduaineid kasutades ei saavuta me kaugeltki seda maitseelamust, mida kohapeal kogesime. Usun, et paljud on sama kogenud. Mõnikord juhtub jälle nii, et kodus nii igavana tunduv taimne köögiviljasupp on näiteks Indoneesias süües hoopis põnevam ja täiesti omal kohal. Siis hakkad seda suppi justkui uue pilguga nägema.

Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!