60+ nr 9/2014

Seeniorid, alkohol ja jalgpall – mis neid seob?

Oma matuse korraldamine annab meelerahu.

Allergia kiusab vanusest hoolimata.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 9/2014 (25) OKTOOBER

ISSN 2228-1592

Nostalgia kaupluselettidel.

Pesusvammid. Kaunviljad.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Oktoober 2014 2

Seeneralli ja hingerahu V

iinakuu alguses tähistas iga endast lugupidav vald ja külakeskus, suurematest linnadest rääkimata, eakate päeva, et vanemaealisi meeles pidada ning nende panust hinnata.

Tallinnasse eakate juubelifestivalile oli seeniore sõitnud igast Eesti otsast, kokku ligi 4000. Üks Kohtla-Järvelt tulnud vanaproua tunnistas, et sõit on pikk küll ja pole just ka kõige odavam, aga annab positiivseid emotsioone, sest näeb ilma ja inimesi, saab kaasa osta head-paremat, mis kokkuvõttes annab elurõõmu juurde. Festivalil osalenud ajakiri 60+ kohtus paljude helgete seenioridega, kes arvasid, et küll pimedatel sügisõhtutel jõuab omaette elu üle mõtiskleda. Vahel peab ennast ka tuulutama.

60+ veebiväravale antud intervjuus rääkis olümpiavõitjast kolmikhüppaja Jaak Uudmäe oma korilasekirest. Viimane seeneralli tõi tema keldrisse 200 purki, kõik ise hoidistatud. „Kui seened puhastatud, kupatatud ja sisse tehtud, on õhtuks võhm päris väljas,” rääkis olümpiavõitja. Ka see on liikumine, värskes õhus ilusas looduses, millest kasu tõuseb. Seenemetsa on ta kaasa võtnud oma lapselapsi, kes saavad vanaisaga kvaliteetaega veeta ja seened ka selgeks.

H

ingerahuga on aga sootuks teised lood. Rahutus ja mure poevad hinge ka pärast positiivsete emotsioonide lahtumist. Kuigi enamasti me surmast mõelda ei taha, kipub see mõte vanemaealisi aeg-ajalt kimbutama. Selles pole midagi enneolematut ega häbiväärset. Vanad eestlased andsid oma noorematele järglastele ikka varakult teada, kelle kõrvale nad maetud tahaks saada ja mida kirstu selga peaks panema.

Mäletan, et mamma palus mul osta korraliku ja viisaka kleidi, millesse ta viimsel päeval riietada.

Ega ma seda juttu kuulata tahtnud. Aga iga kord, kui teda vaatama läksin, jõudis ta lõpuks sama palveni.

Kui kleit ostetud sai, ütles ta, et nüüd võib rahus surra. Kuigi selleni läks kõvasti aega, oli vanainimese hingerahu tagatud. Üks tuttav, kelle taat lahkus oma soove edastamata, tahtis, et vanaisa ärasaatmine oleks lähedaste

viimane kummardus vahvale vanaisale. Taadi kirg olid ilusad ja uhked autod. Kui üks lastelastest endale maasturi ostis ja üle 80aastase vanaisa sellega mudasse sõitma viis, rääkis too sellest veel mitu kuud hiljemgi. Seega otsustasid järeltulijad, et tellivad taadi viimsele teekonnale selleks kohaldatud uusima Mercedese. Et matused oleksid lahkuja nägu.

T

artus tegutsev terapeut Evi Kahre ütleb tänases ajakirjas, et elu tähistavad matused on ilusad. Ta lisab, et kuigi inimesele on loomuomane ja oluline leinata, ei tohiks sellesse kinni jääda. Pideva kurvastamise asemel tuleks tema meelest osata rõõmu tunda, et sai oma abikaasa või vanemaga aastakümneid koos olla.

See, et me omavahel surmast ega matustest ei räägi, on terapeudi arvates tingitud valehäbist. Tegelikult peaksime kõik asjad läbi rääkima: kas kirstumatus või tuhastamine, kiriklik või ilmalik ärasaatmine, kuhu ja kuidas matta, millised laulud võiksid kõlada. Isegi see võiks kirjas olla, keda peiedele kutsuda. See on justkui lahkuja viimane hoolitsus oma lähedaste eest. Et ühtäkki ei seisaks omaksed paljude vastamata küsimuste ees. Mõte, kas peiedel sai ikka kõik õigesti ja lahkunu soovide kohaselt tehtud, võib viia hingerahu nii minejal kui ka mahajääjatel.

Hingerahu on meile kõigile vaja.

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Gitta Lilienthal ja Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 45 000 Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Eve Rohtla peatoimetaja

Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Oktoobris tellides 11 numbrit 11 eurot.

Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. oktoobril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

REKLAAM

Telli terveks aastaks – vaid 11 eurot!* kehtib kuni *pakkumine

Kui soovid järgmist ajakirja KINDLASTI lugeda, on kõige targem ajakiri tellida!

31.10.2014

säästad 19 €

ehinnaga 2.50 võrreldes kaan ub 12 numbrit 2015. aastal ilm

Helista

617 7717

tervis

5 Oktoober 2014

Kas võtaks ühe väikese klõmaka?

Ketlin Beljaev ketlin.beljaev@ajaleht.ee

K

ui jalgpalluril oleks mõistlik näiteks golfile üle minna, siis aastate lisandudes tuleb ka neil, kes on eelneva elu jooksul kangema kraamiga patustanud või tervisele ohtliku sõltuvuse küüsi alles hiljem sattunud, hoogu maha võtta.

See, kas inimene hakkab vanemas eas napsitama või mitte, sõltub psühhiaatri sõnul suuresti sellest, kas ja kui aktiivselt on ta seda varem teinud – paljud lihtsalt jätkavad vanu harjumusi. Samas leidub neid, kes ei suuda muul moel elu lajatatud hoopidega toime tulla ning üritavad südamevalu või üksildust pudelisse uputada. Need on Tiganiku jutu järgi kaks enim levinud moodust.

Ometi pole see, kui palju eakaid alkoholi kuritarvitab, kuigi nähtav, sest nagu nooredki ei jõua nad tihti abini. Või kui jõuavad, siis on juba hilja. Kui tööl enam ei käida, on probleemi avalikuks tulemine keerulisem.

Samas on Sergei Tiganiku sõnul tööelust taandumine üks mõjutegur, miks üldse pudeli järele haaratakse. Seetõttu soovitab ta tööeluga lõpparve teha järk-

Alkoholitarbimine on psühhiaater Sergei Tiganiku sõnul justkui jalgpalli mängimine – teatud eas ei tohi endist viisi jätkata.

ALKOHOL JA RAVIMID Paljud ravimid, olgu need siis retsepti- või käsimüügiravimid või ka looduslikud toidulisandid, võivad koos alkoholiga olla ohtlikud või isegi surmavad. Kuna paljud eakad võtavad ravimeid igapäevaselt, siis on see suur probleem. Enne ravimite tarvitamist tuleks uurida arstilt või apteekrilt, kas see on koos alkoholiga ohutu või mitte.

Toome ära mõned näited, milliseid probleeme võivad teatud ravimid koos alkoholiga põhjustada.

Kui tarvitada aspiriini koos alkoholiga, siis tõuseb mao või seedetrakti verejooksu oht.

Kui kombineerida alkoholi külmetus- ja allergiarohtudega, võib see teha väga uniseks.

Alkoholi tarvitamine koos suure koguse paratsetamooliga, mis on tavaline valuvaigisti, võib põhjustada maksakahjustust.

Mõned ravimid, nagu näiteks köhasiirupid ning lahtistid, sisaldavad ise alkoholi. Kui samal ajal alkoholi veel juurde juua, siis suureneb joove veelgi.

Alkoholi tarvitamine teatud unerohtude või antidepressantidega võib olla surmav.

Allikas: veebiväljaanne National Institute on Aging (http://www.nia.nih.gov/health/publication/alcohol-use-older-people)

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

järgult ehk tööl tasub jõukohase koormusega edasi käia võimalikult kaua. Õigupoolest teeb inimene tööd nii kaua, kuni ta liigub, sest ka kodus koristamine, söögitegemine või triikimine on töö. Seega ei tohi psühhiaatri sõnul suhtuda töösse eitavalt ning seda ei tasu iga hinna eest vältida.

Huvipuudus kui ohumärk Kui inimene jääb oma mõtete ja tunnetega koduseinte vahele, tõmbub tavaliselt koomale ka tema suhtlusringkond. Nii võib juhtuda, et ta ei oska isegi kedagi külla kutsuda, et juttu ajada ja – miks ka mitte? – veidike klaase kokku kõlistada.

Samas pole psühhiaatri sõnul kuigi oluline, kas inimene tarbib alkohoolseid jooke üksinda või seltskonnaga, vaid

tähele tuleks panna hoopis teisi näitajaid.

Ennekõike seda, kui tähtsal kohal tema elus on alkohol ja kas huvi pakuvad muudki asjad.

Mõõdukas koguses pitsitäie üksinda võtmine ei tähenda, et tegemist on alkohoolikuga. Seda muidugi juhul, kui sellest ei saa igapäevast tegevust. Kui vanem inimene on empaatiline, teda huvitavad lapsed ja lapselapsed, ta hoolitseb enda ja oma tervise eest, pole muretsemiseks põhjust. „Kui inimene võtab paar korda nädalas pokaali veini, loeb raamatuid, on näiteks ära õppinud Skype’is suhtlemise ning teda huvitavad ka teised asjad, siis pole probleemi. Tarbida aga alkoholi selleks, et üksildust vähendada, on vale,” selgitab Tiganik.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

hingeelu

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Oktoober 2014 10

Oma matuse korraldamine annab meelerahu Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

E

namikule meist ei meeldi mõelda ei enda ega lähedaste surelikkusele.

Omaenese matuse kavandamine tähendab justkui tunnistamist, et ühel päeval saabub surm. Samuti märgib see seda, et saad matuse, nagu soovid, ning ilmselt hinnaga, mis tundub õiglane. See tähendab ka hingerahu iseendale ja lähedastele.

Nii juhtub 2011. aastal linale jõudnud filmis „A little bit of heaven” (eestikeelse pealkirjaga „Karta pole midagi” – toim), kus muretut ja kohustusteta elu nautivat noort ja edukat karjäärinaist Mary Corbetti (mängib Kate Hudson) tabab otsekui välk selgest taevast uudis, et tal on vähk.

Kui selgub, et ravi tulemusi ei anna ning lahkumine on nädalate küsimus, asub Mary oma matust kavandama. Esialgu kohtab ta kõigi vastuseisu, sest Mary nägemus ärasaatmisest kui lõbusast õhupal-

Maailmakuulus füüsik Albert Einstein on öelnud: „Lõppude lõpuks surra pole samuti halb.” Eriti kui tead, et matusel tantsivad kõik sinu kui lahkunu pilli järgi.

lide ja muusikaga pargipeost erineb tema lähedaste kujutelmast vägagi.

Tartus tegutsev terapeut Evi Kahre ütleb, et talle väga meeldib selle filmi peategelase Mary ettekujutus matusest. „Elu tähistavad matused on võrratud. Meil on küll kristlik pärand, mis paneb meid kannatama, aga see ei pea nii olema. Lugege rohkem, avardage oma mõttemaailma,” julgustab ta.

Kahre lisab, et kuigi inimesele on loomuomane ja oluline leinata, ei tohi leina kinni jääda. „Pideva kurvastamise asemel tundke rõõmu, et olete saanud oma abikaasa või vanemaga elada 60 aastat koos. See peaks ikka õnnelikuks tegema!” soovitab ta.

Büroo täidab lahkunu kõik soovid Eakate omanäoliste soovidega, milline peaks olema nende matus, on viimase seitsme aasta jooksul kokku puutunud ka Pärnus asuva matusebüroo Viimne Tee juhataja Maie Rohumägi. Ta kirjeldab üht 82aastast prouat, kes tellis nende büroost matuse nii endale kui ka Siberis käinud vendadele. „Ta käis mulle niikaua peale, kuni ma nõustusin. Alles siis jäi ta hing rahule,” meenutab Rohumägi.

Nüüdseks on nii proua ise kui ka ven-

nad taevastel teedel. „Nad küll soovisid, et nende tuhk raputataks nelja tuule poole laiali, kuid hiljem ilmusid välja sugulased, kes avaldasid soovi matta tuhk perekonna rahulasse,” räägib matusebüroo juhataja ja lisab, et selle elavate soovi ta siiski täitis.

Teise näitena toob Rohumägi Saksamaalt kodumaale naasnud väliseestlase, kellega on allkirjastatud notariaalne leping. „Ma saan notari deposiidis oleva raha kätte siis, kui esitan notaribüroole teenustega arve,” täpsustab ta.

Vanahärra soovide kohaselt on tema matuseteenistus kiriklik, seejärel tema maised jäänused tuhastatakse ja tuhk puistatakse merre samas kohas, kus tema varem lahkunud naise oma. „Isegi koordinaadid on tal merekaardile märgitud,” lisab Rohumägi.

Kolmas klient, üks vanaproua, pani aga paika ka külaliste nimekirja ja peielaua menüü, tellis ära hauaplaadi, kuhu bürool jäi graveerida lasta ainult surmakuupäev.

Rohumägi peab selliseid eriskummalisi soove huvitavaks ning neid täidab ta hea meelega. „Eks pereplatsile matmine ole kõige lihtsam,” sõnab ta.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

16 Oktoober 2014

Nohu, hingamisraskus, aevastushood, silmapõletik ja nahalööve – nendega puutuvad elu jooksul kokku paljud. Üha rohkematele inimestele tähendavad need sümptomid üht – allergiat.

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

V

anemate inimestega allergiast kõneldes lausuvad selle jutu peale paljud: „Meie ajal küll mingeid allergiaid polnud!” Tegelikult on ülitundlikkusreaktsioone esinenud sajandeid. Pole mingi uudis, et allergilisi inimesi ehk neid, kes millegi või kellegi suhtes on ülitundlikud, on üha rohkem.

Seda kinnitab ka Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog doktor Maie Laaniste.

Tema andmeil on Eestis allergikuid, kel esineb kergemaid allergilisi reaktsioone, umbes 25 protsenti. „Pollinoosi ehk õietolmuallergiat on umbes 15 protsendil, teisi allergialiike esineb vähem,” räägib Maie Laaniste. Mõnede andmete järgi on ülitundlikkusreaktsioone kuni kolmandikul eurooplastest.

Doktor Laaniste selgitab, et kuigi enamasti on allergia ägedam noores eas ning vanusega see taltub, ei küsi selle haiguse avaldumine vanust. Samuti on selle tõve areng üsna sarnane. „Spekter, mille suhtes ollakse allergiline, kipub laienema,” täpsustab ta.

Samuti võib juurde tulla avaldumisviise. Doktor Laaniste selgituse järgi võib näiteks väikese nahalööbe kaaslaseks saada hiljem allergiline nohu. Reaktsioonid, mis järgnevad mesilase või herilase torkele, lähevad allergikul samuti iga korraga tugevamaks. Kel kord on tekkinud tugev turse, soovitab ta teha perearsti juures vastavad analüüsid.

Allergia ei kao kuhugi Kuigi allergiast vabaneda pole võimalik, saab haiguse süvenemist peatada. „Eks ikka tervislikud eluviisid ja loomulikult kontakti vältimine ainetega, mille vastu ollakse allergiline,” nendib Laaniste.

Allergoloog rõhutab, et allergia võib välja lüüa igas organis, aga põhilised avaldumiskohad on nahk, hingamisteed ja seedetrakt. Samuti nõustub ta, et allergeenid saab laias laastus, lähtudes sellest, kuidas inimene nendega kokku puutub, jagada kolmeks: sissehingatavad, sisse-

Allergia kiusab vanusest hoolimata FOTO: ERGO KULD/POSTIMEES

MÄRGID Hingamisteed: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskus, pisaravool, kõriturse, huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse.

Nahk: punetus, sügelemine, lööve ja silmapõletik.

Seedetrakt: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus.

Kõigi ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda peavalu.

Allikas: inimene.ee

söödavad ja nahaga kokkupuutuvad ained.

Doktori sõnul tekib ülitundlikkusreaktsioon sissehingatavate allergeenide suhtes enamasti hingamisteedes. „Limaskest on õrn ja allergeen mõjub peamiselt seal,” selgitab ta. Seevastu sissesöödud allergeenid võivad doktor Laaniste kinnitusel mõjutada kogu organismi: hingamisteid, nahka ja ka seedetrakti. „Kontaktallergia avaldub üldiselt sellel kohal, kus nahk sellega kokku puutus,” täiendab ta.

Maie Laaniste peab kõige hullemaks ja ühtlasi segasemaks toiduallergiat, mis võib korrast ära lüüa kogu organismi. „Väikelastel diagnoositakse toiduastmat, mis on samuti allergiahaigus,” tunnistab ta ja lisab, et toiduallergiat on küllaltki raske diagnoosida.

Et aina sagedamini esineb allergiat vanemaealiste seas, on täheldanud ka Austria Viini Meditsiiniülikooli teadlased, kelle hinnangul on eakate toiduallergiale pööratud liiga vähe tähelepanu. Nad oletavad, et seenioride toiduallergia võib olla seotud vanuse kasvades kaasnevate muutustega immuunsüsteemis, näiteks tsingi, raua ja D-vitamiini puudusega.

Samuti on suureks riskirühmaks need vanemaealised, kel on olnud probleeme mao- ja seedetraktiga.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

vana ja uus

Oktoober 2014 21

Ununenud kõhutäide meenutab noorusaega Margus Haav margus.haav@ajaleht.ee

V

FOTO: ERAKOGU

Need, kelle lapsepõlv jääb 1980ndatesse või varasematesse aastatesse, mäletavad, et sel ajal olid kaupluseletid tühjad. Pidulauad olid aga heast-paremast lookas, vaagnatel seapraad, rulaad, keedetud keel, täidetud muna ... See foto on pärit aastast 1978, millel praegune teleseriaali „ENSV“ üks autoritest, Gert Kiiler, maiustab kõrsikutega. „See oli tol ajal üks tavalisemaid maiuseid, pakk maksis 36 kopikat. Nimi oli sel „Magus kõrsik“. Ega siis osanudki ju midagi paremat tahta.

Samas praegused magusad kõrsikud küll nii hästi ei maitse,“ rääkis Gert Kiiler.

orstivabrikutest veereb iga päev välja tonnide kaupa vana hea retsepti järgi valmistatud vorsti koormaid, karastusjookide tehases pahisevad pudelitesse tuhanded liitrid kihisevat rüübet, kommivabrikutes keeratakse magusat aastakümnete eest armsaks saanud pildiga paberisse ning juustutsehhide parimaid palasid tehakse samamoodi nagu seitsmekümne aasta eest. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp meenutab, et Eesti toidul ja ka toidutööstusel on pikk ajalugu. „Üldiselt sisaldab Eesti toit võimalusel eestimaist toorainet, millele on lisatud aja jooksul harjumuspäraseks saanud ja siin juurdunud välismaiseid maitse- ja tooraineid,” räägib toiduturuga peensusteni kursis olev daam.

Soomlaste suurde Atria kontserni kuuluv Vastse-Kuuste Lihatööstus on üks neist kodumaistest tootjatest, kes leidis, et aja peatamine pole tõesti kellegi võimuses, kuid vanu häid asju saab tagasi tuua küll.

Nii tõi lihatööstus poelettidele retrotoodetena Doktori- ja Juustuvorsti, mida valmistatakse traditsioonilise nõukogudeaegse retsepti järgi. Mõlemas vorstis on rohkesti liha: Doktorivorst sisaldab 51 protsenti sealiha ja 20 protsenti veiseliha, Juustuvorst aga 40 protsenti sealiha, 16 protsenti veiseliha ja 10 protsenti juustu.

Lisaks lihale on retseptis kasutatud näiteks värsket muna ning maitsestamiseks klassikalist soola ja pipart.

Atria Eesti aktsiaseltsi turundusjuht Mirjam Endla möönab, et nõukogude ajast pärit retsepti järgi valmistatud toiduaine on suur väljakutse. „Me ei osanud aimata, kuidas ostja kunagised hitt-tooted vastu võtab,” tunnistab Endla. „Nüüd võime öelda, et see nišš oli lihaturul täitmata ning retrotooted on hästi vastu võetud, mida näitavad ka müüginumbrid.

Algul olid need isegi nii populaarsed, et pidime pingutama, et tooted lettidelt otsa ei saaks.”

Pikemalt loe ajakirjast 60+

Tuhandetel Eesti söögilaudadel on iga päev road, mis näevad välja ja maitsevad nagu vanasti.

Nõukogudeaegse retsepti järgi valmistatud ning retrokujundusega pakendis toidu võidukäik sai meil õige hoo sisse paar aastat tagasi ning lõppu ei ole sellel näha.

köök

28 Oktoober 2014

Kasulikud kaunviljad

Kaunviljad, mis paraku jõuavad meie toidulauale e liiga harva, on väärtuslikud valguallikad. Kaunviljade ad de valk on rikas asendamatute aminohapete (nt lüsiin, siiin, arginiin, türosiin, histidiin, metioniin, trüptofaan) poolest, samuti omastab inimorganism kaunviljade ad de valku hästi.

Et kaunviljad imenduvad aeglaaselt, täidavad need kõhu pikaks ks ajaks.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

aunviljad sisaldavad rohkesti mineraalaineid (eriti kaaliumi- ja fosforiühendeid), B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karoteeni, PP- ja K-vitamiini. Samuti on kaunviljades palju kiudaineid, mis on olulised, et vere glükoosi glükoosija kolesteroolisisaldus oleksid normis.

Kiudained aitavad ära hoida ka kõhukinnisust.

Kaunviljadel on kasulik mõju kõrgvererõhk- ja suhkurtõve, maksa-, neeru- ja põiehaiguste korral. Eriti väärtuslikud on kaunviljad taimetoitlastele.

Mida meeles pidada?

Süüa ei tohi tooreid ube, eriti ohtlik lik k on e, sest tooreste põld- ja sojaubade söömine, see võib esile kutsuda mürgituslaadse se e seisundi.

Soolegaaside tekkimise vastu saab b natuke abi, kui leotada kuivatatud ube 8–10 tundi, vahetades vahepeal vett ja valades ära esimese keeduvee. Läätsede leotamiseks piisab 30–45 minutist. Gaasivaevusi leevendavad ka mõned maitsetaimed, nagu tüümian, majoraan, köömen ja piparrohi.

Enne konservubade ja -herneste tarvitamist tuleks purgi sisu sõelale kallata, vedelik ära valada ja oad-herned veega üle loputada.

Aedoad keevad 45–60 minutit, läätsed olenevalt sordist 10–45 minutit, aedherned 1–2 tundi.

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

Pikemalt loe ajakirjast 60+