Kui mälu kipub alt vedama. Igal terviseuuringul on oma maksumus. Kas testament või kinkeleping? Lemmiklooma võtmist tuleb hoolega kaaluda. AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 9/2015 (36) SEPTEMBER
ISSN 2228-1592
Tervisliku toidu e-pood. Kuivad silmad. Kõrvits köögis.
ISSN 2228-1592
HIND 2.50 €
teema
September 2015 2
Kui mälu viskab vimkat
K
ellel siis pole juhtunud, et ühtäkki ei tule mingi nimi meelde. Isegi tuntud näitleja nime meenutamiseks tuleb vestluskaaslasega äratundmismängu mängida, et tead küll, see naine, tumeda peaga, Rakvere teatrist, mees on minister. Kord tuli ühe noore mehega samal teemal juttu. Noorsand pidavat peaaegu kõik olulise märkmikku üles kirjutama. Muidu lihtsalt ei mäleta. Rääkisime mälutreeningust, kuid nõustusime, et võiks treenida küll, aga see läheb ju meelest ära. See, et mälu hakkab vanaduse kasvades vimkasid viskama, pole ilmselt kellelegi uudis. Aastatega läheb meeldejätmine aeglasemaks ja võime asju mällu talletada nõrgeneb. Oma osa on haigustel ja traumadel, ka ravimitel. Üks noor pere on väga mures vanaema pärast, kes paar aastat tagasi insuldi sai. Memm küll taastus, aga jälg insuldist jäi. Ta ei mäleta, kas juba võttis rohtu või mitte. Kord tukastas ta ühel suveõhtul väga pikalt ja talle tundus, et on juba hommik, sest seieritega kell ju ei näita, kas päev algas või juba lõpeb. Valge on ühtmoodi. Ja seetõttu võttis memm topeltkoguse ravimeid. Tööga väga hõivatud ja kaht last üksi kasvatav naine jõudis koju ja kööki just sel hetkel, kui praeahjust leek välja prahvatas, sest ta insulti põdenud isa oli pajakindad koos soojendamist vajava roaga ahju unustanud.
M
ida mäluhäiretega kalli lähedase aitamiseks või iseenda mäluprobleemide edasilükkamiseks siis ette võtta? Apteegist on näiteks saada spetsiaalseid ravimikarpe, kuhu saab terve nädala tabletivaru valmis panna, mõned neist andvat ka alarmiga märku, et rohu võtmise aeg on käes. Tavalised seierkellad tasuks vahetada elektrooniliste vastu, mis näitavad ka kuupäeva ja päeva. Kasuks tuleb tõhus ja korralik kalendrisüsteem, kus kõik vajalik kirjas.
Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendus: Kelli Kuusemets, e-post kelli.kuusemets@ajaleht.ee Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ajaleht.ee Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee valdkonnaspetsialist Iris Öpik, tel 5303 6499, e-post iris.opik@ajaleht.ee Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.
Üks on kindel: me alles avastame seda valdkonda. Aga tahaksime ju, et eluaeg meid kõiki hoidnud vanaema ja tarkusi jaganud vanaisa saaksid tunda end täisväärtuslikuna ning tunneksid, et saavad endiselt ise kõigega hakkama. Tänases ajakirjas jagavad mälumurega toimetuleku nippe Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Merike Kravets, liikumisõpetaja Lee Merila ja mälutreener Tauri Tallermaa.
L
ohutav on teada, et tavalisi unustamisi tuleb kõigil ette. Elutempo on kiire, keskenduda on üha raskem ja tihti tuleb mitme asjaga korraga tegeleda ning kokkulepped lähevad sassi. Aga kui unustamist tuleb ette järjest sagedamini, kui ei suuda enam sugulaste-tuttavate nimesid ja nägusid meelde jätta ning mäluhäired hakkavad argielu segama, siis tuleb häirekella kuulda võtta ja arsti poole pöörduda. Ehk tundub nii mõnelegi kummaline, et aju tahab liigutamist. Liikumine turgutab lisaks liigestele ja südamele ka aju. Mida aktiivsemad me oleme, seda kauem töötab meie aju. Tasub teada, et kõik need asjad, mis on olulised südametervisele, on tähtsad ka ajule. Mälutreener Tauri Tallermaale väitsid arstid, et mälu ei saa parandada. Küsiti, et kuidas tema siis mälu treenib. Mälutreeneri sõnul ei saa mälu tõesti teha kiiremaks, aeglasemaks ega suuremaks, mälu on meil kõigil just selline võimas masinavärk, nagu kaasa on antud, kuid seda tuleb osata kasutada. Nagu ütles Hando Runnel – mõtelda on mõnus!
Eve Rohtla peatoimetaja
Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 10. oktoobril. Esikaanel Ave Nahkuri maal.
Tervisemured viivad tasulise eriarsti juurde Tasulist eriarsti on viimase aasta jooksul külastanud 24 protsenti eriarsti vastuvõtul käinutest, veel 2013. aasta andmetel oli nende osakaal 14 protsenti, selgub TNS Emori uuringust. Peamine põhjus tasulise eriarsti külastamiseks on liiga pikk järjekord eriarsti tasuta vastuvõtule, 4 protsenti külastanutest märgib, et nad soovisid saada kindla arsti vastuvõtule. Enam on eriarsti tasulisel vastuvõtul käinud Põhja-Eesti elanikud, vähem aga vanemad inimesed ning maapiirkondade elanikud. Tasulise eriarsti külastamist mõjutab ka sissetulek: keskmisest enam on tasulise eriarsti vastuvõtul käinud need, kelle pere netosissetulek pereliikme kohta on üle 700 euro. Kõige enam on viimase 12 kuu jooksul külastatud tasulist naha- ja suguhaiguste arsti (20%), naistearsti (14%) ning ortopeedi (10%), aga ka nina-kõrva-kurguarsti (8%), silmaarsti (8%) ja uroloogi (7%). TNS Emori uuringu käigus küsitleti 1645 Eesti 15–74aastast elanikku. Küsitlustöö tehti käesoleva aasta 11. veebruarist kuni 1. märtsini. Andmete kogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Põhiosa küsitlusest sihtrühmas 15–60 eluaastat toimus veebiküsitlusena, telefoniküsitlusena viidi uuring läbi 61–74aastaste elanike seas. Küsitlusele oli võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles. Uuringu tellija on sotsiaalministeerium koostöös haigekassaga.
Keskmine pension oli 371 eurot Statistikaameti andmeil oli keskmine vanaduspension tänavu teises kvartalis kuus 371,3 eurot. Vanaduspension kasvas 2014. aasta teise kvartaliga võrreldes 6,1 protsenti. Keskmine pension kasvas teises kvartalis aastaga 6,5 protsenti 328 euroni. (BNS)
REKLAAM
100 esimesele raamatuostjale TERVISERAAMATU
ERIPAKKUMINE EAKATE
festivalil
30. septembril ja 1. oktoobril Salme Kultuurikeskuses
KINGITUSEKS Stavi-Flexin kapslid liigeste kaitseks! (Kingituse väärtus 26 € )
osteoporoos z reumatoidartriit z harjutused liigestele jalalaba asjust, kontsadest taldadeni z puugihaigused z abivahendid ja liikumine rikkalikult illustratsioone z nõu annavad tunnustatud arstid 144 lk, kõva köide. Koostajad ja toimetajad: Eve Rohtla, Signe Siim. Tel 433 0040, www.60pluss.ee
raha
6 September 2015
FOTO: TAIRO LUTTER/POSTIMEES
Kui arstijärjekord on pikk, aga tervis ei kannata oodata Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee
K
ui inimesel kusagilt valutab, ei kannata ta oodata, millal arsti vastuvõtule pääseb. Tahaks ju teada, mis viga on, järsku hakkan kohe surema. Siis võib üles otsida mõne Eesti ravispaa ja uurida, milliseid tasulisi raviteenuseid see pakub. „Helistatakse meie raviletti, sest tuntakse end halvasti, aga ei saada aru, miks,” kirjeldab Pärnu Taastusravikeskuse „Viikingi” peaarst Anne Kallit. „Teenindaja küsitleb, mida helistaja tunneb, ja paneb talle samal päeval või paari päeva pärast arsti vastuvõtule aja kinni.”
Veresoonte- ja südamehaigused „Ei jõua enam. Süda taob sees. Ärkad hommikupoole ööd üles, sest südame piirkonnas on valud või lõhub pea valutada. Sama võib olla raske pingutuse tagajärjel,” loetleb Kallit sümptomeid, mil kardioloogi juurde tuleks pöörduda. Kalliti jutu järgi alustab arst sel juhul vererõhu, veresuhkru, kolesterooli ja triglütseriidide uurimisest. Järgneb EKG ehk südamekardiogramm. Olenevalt sümptomitest võidakse teha koormusega EKG, ehhokardiograafia, Doppler-uuring,
Neile, kes tahavad kiiresti oma tervisehädas selgusele jõuda või pole pärast perearsti juures käimist abi saanud, on sageli ainsaks võimaluseks tasulised terviseuuringud.
Holter-monitooring või mõni muu põhjalikum uuring. Koormuskardiogrammil lisatakse patsiendile arsti järelevalve all veloergomeetril tõusvas joones koormusi kuni väsimuseni või südamehäirete tekkimiseni. Sellega saab diagnoosida mitmeid südamehaigusi, eeskätt südame isheemiatõbe, mis on üks sagedasemaid surma põhjusi. Ehhokardiograafia on südameuuring ultraheli abil. See võimaldab jälgida südame tööd sonograafi ekraanil: vaadelda südameklappide ehitust ja hinnata nende funktsiooni, mõõta südamelihaste paksust, hinnata südame töövõimet, selgitada põletiku tunnuseid ja infarkti läbipõdemist. Doppler-uuring on veresoonte ultraheliuuring, mis näitab veresoonte läbitavust, verevoolu kiirust ning trombe jäsemete arterites ja veenides, samuti unearterites. „Viikingi” kardioloog Maie Kapak soovitab veresoonteuuringu teha kindlasti näiteks siis, kui jalad on külmad ja üle 50 meetri puhkamata käia ei saa. Holter-monitooringuga jälgitakse ööpäeva läbi südametööd. Seda tehakse rinnale kleebitavate elektroodide ja tikutoosisuuruse salvestava aparaadi abil, mis on kerge ja riietuse all nähtamatu. Uuringut soovitatakse, kui patsiendil on sagedane teadvusekaotus, teadvuse hämardumine, tasakaaluhäired, pearinglus, südamepekslemine, ebamugavustunne rinnus, nõrkus ja/või higistamine, et leida südame rütmi muutumise põhjus. Samamoodi on „Viikingis” võimalik ööpäeva läbi vererõhku mõõta. Selleks pannakse inimese käsivarrele mansett ja
kinnitatakse tema vööle väike aparaat, mis mõõdab vererõhku päeval iga poole tunni ja öösel iga tunni järel. Nähes, millal, kui kaua ja kui palju vererõhk normist kõrgem on, saab otsustada vererõhutablettide võtmise vajalikkuse üle.
Mineraalide ja vitamiinide puudus Mida teha, kui tunnete end väsinuna, luud ja lihased on valusad, pea valutab ja ei saa hästi magada? Taolised sümptomid viitavad mineraalide ja vitamiinide puudusele, kuid hakata huupi mõnda preparaati võtma oleks vale. Targem on esmalt kindlaks teha, mida teil puudu või üle on. Eesti suurima erameditsiinilabori osaühing Synlab Eesti vastutav laboriarst Anneli Raave-Sepp soovitab esmalt perearstile oma vaevustest rääkida. „Kui ütlete, et olete väsinud, määrab arst teile vererakkude, veresuhkru ja teised analüüsid. Kui need on korras, võiks analüüsida kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja raua sisaldust veres. Aga näiteks seleeni puhul ütleb perearst juba, et selle analüüsimine pole tema pädevuses ja selgitab, et edasi peate uurima oma raha eest,” kõneleb laboriarst RaaveSepp. Mineraalide ja vitamiinide sisaldus organismis on Eesti meditsiinis suhteliselt uus valdkond, mida Haigekassa täielikult ei finantseeri. Ravikindlustus on suunatud rohkem väljakujunenud haiguste ravile ja nende ennetamisele ning inimesest endast sõltub, kui põhjalikult ta midagi tahab uurida. Pikemalt loe ajakirjast 60+
mälu
September 2015 10
Mälu streigib vanusele vaatamata FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX
Silvi Lukjanov silvi.lukjanov@jt.ee
T
allinna Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Merike Kravetsi sõnul on suur probleem see, et mäluhäireid reeglina ei diagnoosita, vaid pannakse need kas depressiooni või ealiste iseärasuste süüks. See aga tähendab, et inimesele ei määrata ka õiget ravi ning ta ei saa toetavaid teenuseid, mis võiksid nii inimese enda kui ka tema lähedaste elu märgatavalt kergendada. Veelgi enam, üldise teadmatuse tõttu ei osata mäluhäireid ennetada, kuigi see on Merike Kravetsi arvates mingil määral võimalik. Paar aastat tagasi koos Maiu Kauberiga koostatud konspektile „Kui lähedasel on mäluhäired” materjali koondades tõdes ta, et aastaks 2050 prognoositakse rahvastiku vananemise tõttu mäluhäiretega inimeste ehk dementsusjuhtude arvu kolmekordistumist.
Oluline, mida tähele panna „Mälu halvenemisest annab märku see, kui igapäevaste asjadega enam toime ei tulda ja eluga enam iseseisvalt hästi hakkama ei saada,” selgitab Kravets. „Ka kõrvaltvaatajana peame oskama hinnata, kas
Mäluhäired ei ole sugugi ainult eakamate inimeste probleem, kuigi sageli just nii arvatakse. Mäluga võib raskusi olla ka tööealisel inimesel. Ühiskonnas valitseb mäluga seotud probleemide osas teadmatus ja seetõttu ei otsita õigel ajal abi, mis võib täisväärtuslikult elatud elule pikkust lisada.
minuga kõrvuti elav vananev inimene suudab ise hakkama saada, ennast pesta, süüa, riietuda, toas ringi liikuda, tualetis käia,” lisas ta. Iseseisvaks toimetulekuks on peale nende lihtsate toimingute Kravetsi sõnul vaja hakkama saada ka keerukamate tegevustega, nagu telefoni kasutamine, ravimite võtmine, poes käimine, söögi valmistamine, kodu korrashoidmine, rahaasjad ja palju muudki. Merike Kravets võtab kokku olulised asjad, millele tähelepanu juhtida, kui mälu halvenema hakkab. Ka vanuse lisandudes vajame päevakavas kindlat rutiini. Päevad peavad olema vaheldusrikkad, kuid siiski teada olevate kindlate tegevustega ning need võiksid alata ja lõppeda samadel kellaaegadel. Teha tuleb tegevusi, mida nauditi ka nooremana, kuid vastavalt eale lihtsustatuna. Näiteks hoolitseda taimede eest, jalutada koeraga. Hommikupoolsel ajal võiks külastada eakatele mõeldud huviringi/päevakeskust ja õhtuti käia sõbraga jalutuskäigul. Suhtlemisel tasub teada, et mäluhäire annab märku sõnalise väljendusoskuse halvenemisega. Õigete sõnade leidmine võib olla konarlik, kuid kuulates tuleb osata olla kannatlik, sest kui mäluhäirega inimese arusaamisvõime hakkab nõrgenema, tunnetab ta vaistlikult emotsioone jälle paremini. Ka oskus telefoni kasutada võib halveneda ja seetõttu tasub kasutada pigem kiirvalimisnuppe ja räägitu mitte unustamiseks tähtsad sõnumid ja toimingud üles kirjutada.
Mäluhäire tekkides muutub inimese elukeskkond aina olulisemaks. Sellel on inimese emotsionaalsele seisundile ja käitumisele suur mõju. Kuni selleni, et kodus tuleb komistamiste ja kukkumiste ennetamiseks uksepakud ja sageli liikuvad või rullikiskuvad vaibad eemaldada ning vanni asemele dušš ehitada. Tualetipotile istumise ja püstitõusmise abiks võiks paigaldada kõrgendused ja toed ning vajadusel mõelda sellele, et valgustus oleks ka öisel ajal. Sisejalanõud tasub vahetada mittelibisevate vastu ja kui vaja, siis ka pliit asendada sellisega, mis end teatud kuumuse saavutamisel ise välja lülitab.
Meeleolu hakkab kõikuma Tasub teada, et mälu halvenemine hakkab end tunda andma nii, et ebaõnnestumise, stressi või muudatuste korral hakkab meeleolu kõikuma. Teinekord võib nõrgenenud mäluga inimene sattuda masendusse ka väiksemast pisiasjast. Noomimise või vaidlemise asemel tuleks teda pigem rahustada, näiteks käest kinni hoides. Tundeelu muutused võivad tihti ühest äärmusest teise kalduda. Vanemaks saades võib mäluhäirega inimene valada pisaraid mõne sellisegi asja peale, mille üle oleks ta varem vaid pisut kurbust tundnud. Maad võivad võtta ka positiivsed emotsioonid ja rõõm – nii et pisarad silmis – asja üle, mis oleks varem ainult pisut naljakas tundunud. Niisugustes olukordades tuleks proovida mõte mujale juhtida, et nutt või naer lõpeks. Pikemalt loe ajakirjast 60+
18 September 2015
Kes pärib taadi vaeva? Rainis Int notar
R
ahva seas levib erinevaid soovitusi ja nõuandeid, millest paljudel pole tõepõhja all. Veelgi enam, naabri soovituse järgi võib inimene endale või lähedastele hoopis karuteene teha. Seetõttu tasub igal juhul enne oluliste otsuste tegemist asjad korralikult läbi mõelda, end võimalustega kurssi viia ning ehk ka pärijatega läbi rääkida, et hiljem sugulased omavahel tülli ei pööraks.
Kas kinkida või pärandada? Notarina tean palju juhtumeid, kui eakad inimesed otsustavad oma vara lastele, sugulastele, naabrile või kirikule kinkida. Notar ei saa jagada soovitusi kinkimiseks või pärandamiseks, sest olukorrad ja elud on erinevad. Juriidiliselt on kinkimise ja pärandamise tagajärjed väga erinevad. Oluline on teada, et kinkimise puhul läheb omand varale kinkijalt kingisaajale üle kohe pärast lepingu sõlmimist ja kinkijal sel-
Paljud inimesed hakkavad varem või hiljem mõtlema sellele, kellele pärast siitilmast lahkumist oma vara jätta. Kas teha testament või kinkida vara juba eluajal ära, kas jätta kõik saatuse ja seaduse lahendada?
lele edaspidi õigused puuduvad. Seega ei saa senine omanik enam selle vara müümist või müümata jätmist, krundi poolitamist või isegi sanitaarremondi tegemist ja elektrijuhtmete vahetamist otsustada. Eriti ettevaatlik peaks olema oma kodu kinkimisel, et mitte enne surma kodutuks jääda. Erinevalt testamendist ei saa kinkelepingu tegemise otsust hiljem muuta. Kinkelepingust saab taganeda vaid üksikutel erandlikel juhtudel, näiteks kingisaaja jämeda tänamatuse puhul kinkija suhtes, kuid see võib tähendada ränka kohtuteed ja suuri kulusid. Mõnikord on selleks ajaks kingitud vara juba edasi müüdud või sellele hüpoteek seatud. Kinkimise puhul tuleb arvestada, et kinkimise otsus on lõplik, seda ei saa hiljem muuta. Eriti skeptiliselt tuleb suhtuda inimestesse, kes pole meie lähisugulased, kuid pakuvad esmapilgul elu lihtsamaks tegevat lahendust – näiteks igakuist sissetulekut ja hooldust juhul, kui vara kirjutatakse tema nimele. Sellised inimesed ei ole enamasti ausad. Kui testamendi tegemist võib kaaluda, siis oma kodu poolvõõrale inimesele kinkida kindlasti ei tohi. Samas on elus ka olukordi, kus kinkimine ongi mõistlik valik. Näiteks kui kingitav kinnisvara ei ole kinkija elukoht ning selles elab tema laps, kes tahab kodu arendamiseks märkimisväärseid investeeringuid teha. Arusaadav, et sel juhul
õigusabi
on lapsele oluline kindlustunne, et tema pere tehtava kapitaalremondi vilju ei lõikaks hiljem keegi teine. Üldjuhul tasub eelistada testamendi tegemist või vara pärandamist seaduse järgi. Keegi ei oska ennustada oma eluea pikkust ja kui tekib vajadus vahetada olemasolev korter väiksema ja ökonoomsema vastu, siis jääb inimesele see võimalus ja õigus. Elu ja olukorrad võivad aastate jooksul muutuda ning vajadusel saab testamenti korduvalt muuta, kinkelepingu puhul ümberotsustamise võimalus puudub.
Kas pärandamine on kallim? Mõnikord on kinkeotsuse ajendiks hirm, et pärandamisega kaasnevad suuremad kulud. Tegu on visa müüdiga, mis ei vasta tõele. Eestis pole pärandimaksu. Näiteks pärimismenetluse algatamine maksab 76,68 eurot ja pärimistunnistuse väljastamine 122,70 eurot. Seda sõltumata pärandatava vara suurusest. Kui pärandaja võlgade tõttu otsustatakse läbi viia pärandvara inventuur, siis tuleb arvestada ka kohtutäituri tasuga. Pärandi vormistamisega seotud kulud jäävad 300 euro kanti, kui pärijad ei soovi pärandvara jagada või teha pärandvaraga muud tehingut. Pärandvara jagamiseks puudub enamasti vajadus. Pikemalt loe ajakirjast 60+
lemmik
September 2015 24
Eveliis Eek 60pluss@ajaleht.ee
S
otsiaalpedagoog Anu Aaviku sõnul on sotsiaalne toetus üks peamisi põhjusi, miks üha rohkem oma üksindustundele just lemmiklooma näol lahendus leitakse. „Tunne, et meie vajame kedagi ning et ka meid vajatakse, on inimesele äärmiselt oluline,” räägib ta. Tihti võib auväärses eas juhtuda, et lapsed on kolinud kaugele, sõbrad on kehva tervisega või siitilmast juba lahkunud ning inimene on jäänud peaaegu üksikuks. „Loom asendab suhtlemise ja sotsiaalse toetuse puudust, sest näiteks koeraga on võimalik luua suhe just nagu teise inimesegagi,” lisab sotsiaalpedagoog. Tundmus, et keegi vajab hoolitsust ja armastust, annab inimesele jõudu edasi elada. Ka leinas on loomast suur abi. „Kui abikaasa sureb ning vanur jääb üksi, võib esimese hooga elumõte täitsa ära kaduda. Armastust vajav koduloom on suureks toeks,” lisab ta.
Koer kui terviseparandaja
Lemmiklooma võtmist tuleb hoolega kaaluda
Et tänu lemmikloomale tunneb omanik, et teda vajatakse ning et tal on eesmärk, on üldiselt ka tema tervis parem. „Depressiooni ning ärevust esineb vähem, mis on otseselt teiste haiguste tekkimisega seotud,” selgitab Aavik. Lisaks sotsiaalsele toetusele on koera võtmisel ka teine positiivne tulem – loomaga peab jalutamas käima ja seetõttu saab koeraomanik aktiivse elustiiliga ka oma füüsisele teene teha. „Pole harv juhus, kui koeraga jalutades tutvutakse teiste jalutajatega, seega aitab koer kaudselt kaasa inimeste sõprussidemete loomisele,” ütleb Aavik. Kuigi Aaviku sõnul võib inimesel tekkida hea side mistahes loomaga, toob ta paralleeli just kassi ja koera vahel. „Mul on endal nii kass kui ka koer ja ma näen, et tegelikult on sidemes erinevus küll, kass on rohkem isepäisem. Kui aga inimese liikumine on piiratud, siis loomulikult on kassi eest kergem hoolt kanda kui näiteks koera eest,” räägib ta.
Kassi eest kerge hoolitseda Osaühing Ossu lemmikloomapoe juhataja Mariana Hallikase sõnul on väiksematest koduloomadest eakale kõige sobilikum variant merisiga, sest tema on päevase eluviisiga isend, kes on üsna mütakas ning pole eriti kiire tegelane. „Merisigade, jäneste, hiirte ja hamstrite juures on oluline neid aeg-ajalt puurist välja lasta, et nad saaksid toas vabalt ringi joosta. Hiir või hamster võib pensionärile sedavõrd väle olla, et ega ei kujuta ette, et vanem inimene looma järel jookseks,” räägib Hallikas. Hallikase sõnul on pisut suuremakasvulistest lemmikloomadest eakal kõige lihtsam hoolitseda just kassi eest. „See on väga iganenud arusaam, et kassi tuleb õue lasta. Seega, kui tervis pole enam nii hea, et oleks võimalik iga päev mitu korda lemmikuga õues jalutamas käia, on just kass kõige mõistlikum variant,” ütleb Hallikas.
On mitu põhjust, miks seenior tahab lemmiklooma võtta: soov leida seltsiline, viljeleda koos loomaga aktiivsemat elustiili või tahe kellegi eest hoolt kanda ja oma armastust jagada.
Pikemalt loe ajakirjast 60+ FOTO: BILDHUSET /SCANPIX
36 September 2015
Kaalukas kõrvits Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee
K
õige levinum kõrvitsa kasutamise võimalus on tõenäoliselt hoidistamine, mida teatakse marineeritud kõrvitsa või kõrvitsasalati nime all, ja vähemal määral valmistatakse kõrvitsast ilmselt ka vanemast ajast pärit kõrvitsa-piimasuppi.
Kõrvits erinevate toitude sisse Aga mida ülejäänud kõrvitsaga peale hakata? Kõrvitsat võib panna tegelikult väga erinevate toitude sisse. Kõrvits ei sobi ehk nii hästi üksi kasutamiseks, kuid sobib hästi täiendama nii mahuliselt kui ka maitse poolest, lisama tervislikkust ja värvi erinevatele toitudele. Kõrvitsat kõlbab panna nii lihatoitudesse kui ka küpsetistesse samamoodi kui porgandit. Kõrvitsal on küll vähem maitset, kuid kui leida talle sobiv paariline astelpaju, sidruni, apelsini või muskaadi näol, siis on kõrvits magusates roogades väga õigel kohal. Soolastes toitudes harmoneerub hästi tugevamaitseliste lihadega.
Mõned ideed
köök
Kõrvits tundub olevat köögivili, mida kasvatatakse hea meelega, sest tore on vaadata hiiglaslikuks valmivaid vilju. Tihtipeale jäävad kollased kerad valminult kapi peale või toanurka oma aega ootama, sest kahjuks pole kõrvits piisavalt palju kasutusvõimalusi leidnud köögivili.
Vanale heale magustoidule, saiavormile võib lisada ka riivitud kõrvitsat, maitse erksuseks juurde moosi või rosinaid. Ka omleti tegemisel võib kõrvitsat lahtiklopitud munade sisse riivida. vits sobib hästi ka pannkoogitaiKõrvits nasse, samuti pärmitainasse mahlakust ja värvii lisama. malt loe ajakirjast 60+ Pikemalt
FOTO : PA NT HE RM ED IA IX NP CA /S