Ajakiri 60+ nr 4/2012

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 4/2012 (5) SEPTEMBER

ISSN 2228-1592

Milline telefon on väärikas eas inimesele kõige mugavam kasutada?

Ravispaa – kellele ja milleks?

Kes saab taotleda koduõendusteenust?

Vanadus paneb kõrvu kikitama.

Kuidas vanad fotod ellu äratada?

Liigesevaevused. Psühholoogi nõuanne.

Kaalikas ja naeris.

INGE LÖÖK

teema

September 2012 2

Teadmisjanuste tormijooks

P

ole vist vaja pikalt kirjeldada, milline sahkerdamine esimese koolipäeva hommikul koolilastega Eesti peres aset leiab. Ükskõik kui hoolikalt vajaminev eelmisel õhtul valmis pandud sai ja kui vara üles tõusti, ikka on midagi kadunud, ikka jääb ajast puudu.

On tore, kui kiirustavate ja närviliste emade ja isade taustal seisab marurahulik taat või südamlik vanaema, kes teab, et lõpuks saab kõik korda. Kortsus käsi pistab tähtsale koolilapsele paar lemmikkommi tasku juhuks, kui seda hädasti vaja peaks minema.

Ilma 1. septembrita oleks kurb. Suure osa teadlikust elust on inimene ikka kooliga seotud. Kui gümnaasium lõpetatud, tuleb ülikool.

Kuigi oled pikisilmi oodanud, mil see ükskord läbi saab, jõuab pärale tarkusepäev, mil sul kooli enam asja ei ole. Siis on hinges tühi tunne. Kuni jõuab kätte oma lapse esimene koolipäev. Algab pikk ja lõpmatuna tunduv veerandite jada, kus vanemad lapsest innukamalt koolivaheaja algust ootavad.

Suurem osa koolikaugust jagub aega, kui oma lastel koolitee käidud. Kuni lastelaste tarkusetee alguseni. „Pole mul kellelegi esimese koolipäeva puhuks torti küpsetada,” kurtis hiljuti üks tuttav vanaproua. Tema poja pere on merede taga.

Vanaemal on hirm, et kui kunagi külla tulevad, ei tea, kas eesti keeltki enam räägivad. „Ega ma kurda. Lastel on tööd ja leiba, muidugi tuleb elama minna sinna, kus palka ka makstakse,” püüdis ta teist poolt näha, et kurbust peita.

Kindlasti on raske, kui lahkumine on veel värske ja igatsus suur ning hinges mure, kas lastel kõik ikka laabub. Küllap laabub. Nüüd on aeg enesele mõelda. Näiteks ise kooli minna.

U

skumatu, kui palju küpses eas inimesi tahab taas koolipinki istuda. Väärikate ülikooli joostakse tormi, kui uskuda Pärnu Postimehe kirjeldust, kuidas sisseastumisavaldusi vastu võeti. Vaid pool tundi oli õigest ajast üle tiksunud ja juba oligi nimekirjas niisama palju soliidses eas õpihimulisi härrasid ja prouasid, kui mahutab saal, kus septembrist aprillini loenguid pidama hakatakse.

Eakatel on ümbritseva vastu elav huvi ja vajadus koduseinte vahelt välja pääseda. Maailm muutub suure kiirusega ja ühel endast lugupidaval inimesel tuleb asjadega kursis olla.

Kindlasti teate tähelepanekut, et maailma kõige targemad inimesed on just ülikooli sisse saanud tudengihakatised, professor julgeb aga tunnistada, et teab vähe, sest pole veel paljusid raamatuid jõudnud läbi töötada.

Kõike ei olegi võimalik teada, küll aga saab huvi tunda, uurida ja küsida. Ja et kunagi pole hilja teadmisi juurde ammutada, tõestab Pärnu väärikate ülikooli kõige vanem tudeng, novembris 98aastaseks saav August Puuste, kes on ka eelmistel aastatel usinalt loengutes käinud. Vahva! Äkki saab teada midagi sellist, millega õnnestub arvutifriigist lapselastki üllatada. Ja see juba on midagi!

Siledat kooliteed!

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamidirektor Jaak Martinson, e-post: jaak.martinson@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000 Järgmine tasuta ajakiri 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellinud inimeste postkasti 24. novembril.

Esikaanel Soome graafiku Inge Lööki joonistus postkaartide sarjast „Vahvad vanamemmed”, mis on Soome Instituudi vahendusel näitusena reisinud Eesti paljudes raamatukogudes, kultuurimajades, muuseumides ja koolides.

Väärikad pürivad ülikooli Pärnu

Tallinn

Pärnu väärikate ülikooli avaaktus toimub 12. septembril kell 16 hotellis Strand, kus avaloengu teemal „E-riik Eesti” peab president Toomas Hendrik Ilves.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži juures neljandat aastat väärikate ülikooli vedava Mari Suurväli sõnutsi on uueks õppeaastaks ennast kirja pannud juba ligi pool tuhat inimest. Mullu oli väärikate ülikoolil tudengeid 504. Kuigi loengusaal mahutab ainult 300 inimest, ühtegi huvilist nimekirjast välja ei jäeta.

Väärikate ülikooli vanim tudeng on novembris 98aastaseks saav August Puuste, kes eelmistelgi aastatel on usinalt loengutes käinud.

Osalemine Pärnu väärikate ülikoolis on prii, vaid mõnes õppekojas tuleb maksta materjali eest.

Väärikate ülikool Tallinnas alustab oma õppeaastat 27. septembril kell 16 koos mess-konverentsiga „Seenior 50+, elu head aastad”. Avaloengu peab konverentsil „Kas muretseda vananemise pärast” sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin teemal „Eesti inimarengu probleemid rahvusvahelises võrdluses”.

Elukestva õppe keskuse programmijuhi Mai Olde sõnul on väärikate ülikooli end kirja pannud üle 300 inimese, sealhulgas kõik eelmisel aastal loengutes osalenud. Väärikate ülikool Tallinnas alustas tegevust eelmise aasta talvel ja kogub alles tuure. „Nimekirjad on avatud niikaua, kui kuulajaid veel saali juurde mahub,” lisas Mai Olde.

Tallinna linnavalitsusega koostöös on väärikate ülikoolis osalemine tasuta.

Tartu

Kuressaare

Tartu väärikate ülikool alustab õppeaastat 14. septembril Vanemuise ringauditooriumis ettevõtlussuhete koordinaatori Vahur Valdna loenguga teemal, milline on olnud Tartu ülikooli teadus- ja arendusalane koostöö teiste ettevõtetega. Väärikates aastates tudengeid oli septembrikuu lõpul end kirja pannud juba üle poole tuhande.

Väärikate ülikooli projektijuht Karmel Tall selgitas, et Tartus, Pärnus ja Kuressaares võivad end kirja panna inimesed vanuses 50+, Tallinnas on selleks vanuse alampiiriks 60.

Keskmine Tartu väärikate üliõpilaste vanus on aga 70. Tartu eakate haridustempel alustas oma tegevust 2010. aasta sügisel. Tartu väärikad tudengid saavad tänu linnavalitsusele loenguid kuulata tasuta.

Kuressaare väärikate ülikool alustas oma tegevust eelmise aasta sügisel. Saaremaa ülikoolide keskuse tegevjuhi hi Maie Meiuse sõnul oli eelmisel aastal huvilisi uvilisi üle saja, sügissemestril oli viis ja kevadsemestevadsemestril seitse loengut, ikka neljapäeviti, japäeviti, kaks korda kuus. Nagu u Maie Meius humoorikalt ütles,, võtaikuus vad saarlased septembrikuus kartuleid ja sellepärast aluskool tab nende väärikate ülikool alles oktoobrikuu keskel, kel, nagu eelmiselgi aastal. On anjuba esimesi end kirja pannud väärikaid tudengeid. d. ad Kokkusaamised toimuvad ute Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi saalis. Loennb gutel osalemise eest tuleb maksta väikest tasu.

60+ saab ka koju kutsuda Ajakiri 60+ on ilmunud juba aastajagu. Väljaanne elukogenud inimesele on selle ühe aastaga lugejate hulgas väga hästi vastu võetud. Aktsiaseltsi Ühinenud Ajalehed turundusjuhi Erkki Lumisalu väitel lausa nii hästi, et eelolev aasta toob endaga kaasa mõned positiivsed täiendused.

Esiteks oleme lugejate ees tihedamini.

Senise viie korra asemel kümnel korral aastas. Seega ilmub 60+ igal kuul, välja arvatud suvekuud juuli ja august.

60+ oli ja jääb tasuta ajakirjaks. Ajakirja saavad maakonnalehtede Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane kõik tellijad. Tallinnas ja Tartus jagatakse ajakirja eakate ühendustes. Ometi on ajakiri levinud käest kätte üle Eesti. „Just lugejad on teinud toimetusele ettepaneku, et ajakiri võiks olla koju tellitav,” selgitas turundusjuht. „Otsustasime, et maksta tuleb üksnes kohaletoimetamise tasu 1 euro ühe kuu eest ehk siis 10 eurot 2013. aasta eest. Selle kohta tuleb kindlasti ka täpsustav informatsioon meie selle aasta viimases numbris novembris, kuid esimesed võimalused 60+ järgmiseks aastaks koju kutsuda, on juba 27. septembril Tallinnas messil „Seenior 50+”,” lisas Erkki Lumisalu.

Uus üritus vanusele 50+

„Aktiivsena vananemise Euroopa aasta valguses on õige aeg korraldada täiesti uus üritus SEENIOR 50+, mille eesmärk on tuua kokku valdkonna spetsialistid, tegutsevad firmad ja inimesed, et anda ülevaade 50+ vanuses inimeste olukorrast, tõstatada mitmeid valusaid teemasid ja pakkuda lahendusi, ” arvavad messikorraldajad firmast Taveco Disain.

27. septembril rahvusraamatukogus toimuv konverents „Kas muretseda vananemise pärast?” on suunatud tööandjatele, personali- ja koolitusjuhtidele, kõigile sotsiaalvaldkonna töötajatele üle Eesti. Täpsemalt ettekannetest ja esinejatest ning eelregistreerumisest võrguküljel: www.seenior.eu Rahvusraamatukogu väikeses saalis on pärastlõunal kell 16-18 tasuta programm pärimismenetlusest, taastusravist ja vitamiinidest. Nurgasaalis on kell 12-17 tasuta programm „kasulik teada”.

Päeva lõpetab suures saalis programm „Kas oled õnnelik, rahulolev ja tunned ennast hästi?”

Kohtumiseni messil!

kolumn

3 September 2012

Elu itku ja ütkuta*

K

unagi ütles mu parim sõber ühe järjekordse paanikat külvava lehepealkirja peale, et hea tuju peaks olema eestlaste põhiseaduslik kohustus. Muidugi oli see mõeldud naljana, kuid ütlemises peitub oluline iva.

Alati on võluv ja innustav kohata inimest, kellest kiirgab elurõõmu, sõbralikkust ja lahkust. Rõõmsameelsus ja hea tuju kingivad õnnetunde nii inimesele enesele kui ümberkaudseile.

Teinekord paistab, et õnnelik olla polegi nii lihtne. Kuidas hoida elurõõmu, kui tujurikkuvat ja meeltmuutvat on meie ümber näiliselt nii palju? Kuidas mitte lasta end kaasa haarata halval või ärritaval uudisel, anonüümsel kommentaaril või suvalisel seigal igapäevaelust, mis tõmbab närvid krussi ja käsib enesesse kapselduda?

Looduse vastu me ei saa. Kindlasti on põhjamaised inimesed, kellele sooja ning päikest jagub lõunamaalastest märksa vähem, olemuselt tõsisemad ja mõtlikumad. See ei tähenda siiski, et peaksime muretsemisest ja virisemisest rahvusspordi tegema.

Me ju ei istu talvel hanges, vaid ehitame maja ning teeme tule koldesse.

Ka oma südamesse tuleb rajada koda, mis kiirgab sooja siis, kui päikeselt ei paista seda jaguvat.

P

ole vaja muretseda selle pärast, mis olnud, mis tuleb, mis võib tulla – või tulemata jääda. Mõõdukas rahulolematus on edasiviiv jõud, kuid kriitilise meelega liialdamine võtab isu ja jõu nii arvustatavalt kui arvustajalt.

Mõte eesti inimeste „põhiseaduslikust kohustusest” säilitada võimalikult hea tuju ja helgemeelsus ka keerukates või lausa konfliktsetes olukordades on minu arvates üsnagi sügava ja olulise alatooniga. Minu vanemate ja vanavanemate eakaaslased on oma elu jooksul pidanud üle elama erakordselt suuri muutusi ja ümberkorraldusi.

Mõnes mõttes ka kiiremaid kui ükskõik milline varasem põlvkond. Meie

aega pakkuv jalutuskäik seenemetsas.

Väga hästi mõjub teisele inimesele õige asja eest öeldud hea sõna, olgu selleks siis tänu, kiitus või lihtsalt kompliment. Meie seas leidub mõnikord selliseid isiksusi, kes on esmapilgul lausa pelgutekitavalt otsekohesed nagu Minna ema „Ukuarus”.

Mäletate – „Sure ära, kui elada ei jaksa!”. Minna ema näiliselt karmi pealispinna all lõi soe ja hooliv süda.

M Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht ja Viljandi folgi pealik Ando Kiviberg vastutas kunstilise juhina 2010. aastal vabariigi aastapäeva kontserdi eest, oli 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusika liigijuht.

2011. aastast on ta Eesti kultuurikoja juhatuse liige. Ando Kiviberg kuulub Eesti Kooriühingu juhatusse ja on valitud Eesti muusikaõpetajate liidu auliikmeks. Kõige rohkem tuntakse teda aga Viljandi pärimusmuusikafestivali loojana. Väikesest rahvamuusikapeost on kahekümne aasta jooksul saanud Balti- ja Põhjamaade üks suuremaid muusikafestivale, mis peibutab igal aastal tuhandeid inimesi.

FOTO: ELMO RIIG ellu on tulnud meeletu kogus kiiresti muutuvat: mobiiltelefonid, internet, „plastikraha”, e-pangandus, e-kaubandus, e-parkimine ja mis kõik veel.

Oleme pidanud suhteliselt lühikese aja jooksul välja vahetama ühe raha teise vastu (kaotades enamiku oma säästudest) ja siis teise raha kolmanda vastu (märgates, et kõik on läinud üleöö vähemalt kolmandiku võrra kallimaks). Sageli tekib tunne, et seda kõike on liiga palju.

Säilitada kõige selle juures mõnus muretu meel ei ole just lihtne ülesanne. Kiired muutused nõuavad väga

head kohanemisvõimet, tolerantsi, jaksu ja tahtmist õppida. Õppida pole aga kunagi hilja.

Ka õnnelik olemist võib õppida.

Tänu sellele on meie seas hulk inimesi, kes on ka kõige keerukamates olukordades jäänud muhedaks ning oma olekuga aidanud meelerahu taastada ka neid ümbritsevatel.

Nad teavad, et elus leidub küllalt seda, millest meelerahu ammutada – lähedased inimesed, lemmikloomad, mõnusad hobid, mõõdukas füüsiline koormus, liigutavad kultuurielamused või ka lihtsalt enesega olemiseks

ul oli kunagi koolis taoline õpetaja. Vana kooli mees, ühe silmaga, kõlava ja valju häälega, naermas nähti teda harva. Keskkoolinoored rivistas ta enne tundi klassiukse taga üles kui Preisi armees ja tema tunnis valitses hiirvaikus. Kuid naljad olid tal vägevad, oma õpilasi kaitses nagu lõvi ja mis peamine – kõik, mis ta muusikas ja kunstiajaloos õpetas, sai hästi selgeks.

Kõige hämmastavam oli aga see, et ta suutis laulma panna ka need, kelle kõrvade peal karud kõvasti tallunud olid.

Just lapsed suudavad sageli sellise välise kareduse all tõelist ja loomupärast soojust ära tunda ning muidu tõreda tegelasega väga mõnusa ja omalaadi mängulise suhte sisse seada.

Lapselikult õrn ja rõõmus hing ongi see, mida peame hoidma endas ja meid ümbritsevates. Me peame märkama inimesi enda ümber ning mitte häbenema hoolida ja hoolitseda. Enda, teiste, meie kõigi õnnest ja heaolust. Üks kuivanud raag võib murduda, kimp värskeid oksi ei iialgi. * ütk – üleolev, ülbe kaeblemine (sellesügisene uudissõna meie presidendilt)

Raamatud on saadaval kõigis raamatukauplustes üle Eesti. Tellimine: 680 4444 või klienditugi@lehed.ee Wabariigi viimased sõdurid

Soome lahe õed.

VIRKKO LEPASSALU JA ILMAR PALLI 232 lk, kõvad kaaned

Vaadates teiste valu

Reisid sajandi suurimate looduskatastroofide jälgedes

IMBI PAJU 248 lk, kk

IVAR SOOPAN 252 lk, pk

Lugusid ja mälestusi metsavendadest.

1990. aastate lõpus, mil sõnavabadust oli Eestis nauditud alles lühikest aega ning metsavendlust ja tõde sellest looritas salapära, otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli teema siiski luubi alla võtta ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega.

Siinne sügavalt inimlik teos räägib Soome ja Eesti saatusest, milles on rohkem sarnast kui erinevat, ning Euroopa naisteorganisatsioonide koostööst sõdade ärahoidmise nimel. Kahe väikese riigi tavaliste inimeste elu ja ajalugu kulgeb kõrvuti suurriikide võimupoliitika masendavate pööretega. Kirjanik ja režissöör Imbi Paju ei kasuta ajaloolaste keelt, vaid kirjutab kui ajakirjanik ja esseist.

Rännakud murtud maal.

Sellest raamatust saab lugeda autori kolmest reisist paikadesse, mis jagasid aastail 2004–2006 ühist saatust. Kuigi kannatajaid oli veel paljude teistegi maade ja rahvaste hulgas, on selles reisikirjas kirjeldatud elu Tais, Indias ja Indoneesias.

Autor rändas neis paigus kohe pärast katastroofe ja kirjeldab selles raamatus elu lihtsate inimeste keskel. Need on maailma rängimate õnnetuspaikade lood. Nagu ikka reisikirjades, nii leiab ka siit huvitavaid persoone, kentsakaid juhtumeid, huumorit, kurbust, traagikat ja lihtsalt mõnusat äraolemist. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik.

Suur pitsiraamat.

Süstikpits EEVA TALTS 144 lk, kk

Ühe Eesti kogenuima pitsiõpetaja Eeva Taltsi kirjutatud Suur pitsiõpik on esimene eesti keeles ilmuv süstikpitsiraamat.

Raamatus õpetatakse sõlmima nii ühe kui mitme süstikuga pitsi, tutvustatakse töövõtteid ja eritehnikaid, õpetatakse sõlmima pärlitega pitsi ja kombineerima süstikpitsi teiste tehnikatega. Lisaks antakse juhised ka pitsi viimistlemiseks ja hooldamiseks.

kaja

Lugeja arvab Täiesti juhuslikult leidsin Pirita apteegist väljudes, ukse kõrval olevalt laualt ajakirja 60+. Vapustav leid minul! Selle päeva rõõm! Ühe hooga lugesin ajakirja otsast lõpuni läbi. Meeldisid erandlikult kõik jutustused. Eriti „Oleme paradiisiaia aednikud”, „Kes peab maksma memme ja taadi eluvaeva” ja hoolekandeasutused Eestis. Üldiselt iga lugu selles ajakirjas on nii tähtis teabeallikus minuvanustele 80aastastele inimestele, täis häid soovitusi ja imelisi ütlusi.

Suurim tänu ajakirja koostajaile! Ise olen optimistliku meelelaadiga, südames soov teha üks heategu päevas. Ei pea selleks olema ainult raha. Ei! Naeratus – see ei maksa midagi. Lahke meel ja tänu – need ka ei maksa midagi. Olgem siis tänulikud ja naeratagem. Ja olgem tänulikud selle üle, mis meil on. Kui mõelda, siis on seda väga palju. Sõidan tihti bussis.

Istekohta pakuvad noored, isegi lapsed! Olen neid innustanud tänuga, näiteks: „teid on hästi kasvatatud”, „teil on hea lastetuba” (siinjuures selgitan, mida tähendab see väljend) ehk lihtsalt „ma väga, väga tänan teid!” Mitte iial ei istu ma lihtsalt pakutud kohale ütlemata sõnagi. Ja istekoha andja tunneb sellest tänust rõõmu.

Meelimari Laanelepp, Tallinn Tore, et ajakiri käsitles põhjalikult hooldusasutuste ja teenuste küsimusi. Kui seoses kõrge vanusega ja terviseprobleemidega tekib raskusi igapäevaselt hakkama saamisega, siis ma leian, et hooldekodus on turvaline elukeskkond ja vanur jääb kindlasti rahule.

Kui pensionist ei piisa kohamaksuks, siis leiavad puuduva summa lapsed oma peredega. Kui lapsi abistamas pole, siis tuleb leida võimalus omavalitsuste tasemel. Niisiis – memme ja taadi vaev saab kindlasti tasutud. Ma usun seda!

Esta Kotka, Rakvere

September 2012 4 Tänan teid väga vahva ajakirja eest! Ajalehti loen vaid raamatukogus. Nii juhtusin suure hilinemisega „Virumaa Teataja” juunikuu numbrit sirvima, kust leidsin 60+ nr 3. Esimene mõte oli tellida see ajakiri... Aga kuidas? Vajaksin väga Eesti hoolekodude tabelit.

A. Müür, Lääne-Virumaa Suur tänu teile huvitava ajakirja eest! Oleme abikaasaga ka eakad. Lapsi meil ei ole ja nii on mure tuleviku pärast.

Praegu toimetame kahekesi maakodus nii aias kui põllul.

Tuleme toime, aga aastad ju lähevad! Vaatamata sellele oleme elurõõmsad ja tegusad. Ega see virisemine aita.

Silvi Selter, Koeru, Järvamaa

Lugesin seda ajakirja 60+ esimest korda. Mulle anti see, kui registreerisin end Südameapteegi kliendiks.

Väga asjalik ja vajalik. Mulle pakkus huvi artikkel jalgratastest, kuna käisin just poest otsimas kollast helkurit jalgrattale. Sain artiklist teada, et vähemalt ühe ratta mõlemal küljel peab helkur olema. Lisaksin veel, et vanad jalgrattad ei paku huvi ainult „elukogenud inimesele”. Minu lapselaps on kunstiülikooli tudeng, sõidab vanaisa jalgrattaga ja ei taha seda mingil juhul välja vahetada, sest see pidi popp olema.

Hella Adermann, Tallinn Lugesin teie ajakirja, mulle ta meeldis, sest oli mitmekülgne. Ega saagi teha ajalehte, mis kõigile meeldiks, sest igal inimesel on oma arusaamad ja soovid.

Mulle meeldis kõige rohkem kaart hooldekodude kohta Eestis ning nende teenuste hinnad. Peab ütlema, et hooldushinnad on 2-3 korda kõrgemad kui inimeste pensionid. Kui valitsus siin lähemal ajal midagi ette ei võta, siis pole neil lootust Riigikokku pääseda!

Pensionär Pärnust, kes ei soovi oma nime avaldada

Kõik oli vajalik, mida lugeda pakkusite. Eriti hea oli teada, kus hooldekodud asuvad. Kahju, et minusugused 80aastased inimesed, kui neid asutusi tarvis peaks olema, oma pensioni eest seda lubada ei saa. Mitte kõikide lapsed ei suuda vajadusel juurde maksta. Ülejäänud materjali lugesin põhjalikult läbi. Jätkake ikka tervisliku toitumise teemadel vastavalt hooajale.

Koidu, Rakvere Kõige rohkem meeldis mulle lugu „Vesi, paat, aerud ja romantika”. Mind tegi kurvaks lugu „Retk kassikaku ja rukkiräägu tiival, piiritajast rääkimata” Miks? Selline luksus ei ole kättesaadav meie tavalisele pensionärile, vaid ainult väga rikastele. Küsimusele, kes peab maksma memme ja taadi eluvaeva, vastaksin, et seda ei pea maksma järeltulev põlvkond, vaid riik, nagu Soomes.

Helmi Maakus, Suure-Jaani, Viljandimaa Minu tähelepanu köidavad alati teie ajakirja kaanepildid – lihtsad, kuid nii tundelised. Nagu Anu Raua mõtted vananemisest. Sinna saja häda hulka kuulub muidugi kurvaks muutuv kest, mistõttu praktiliste artiklite hulgast meeldis mulle enam „nahaõpetus”.

Kordan veel Anu Raua mõtet, et maiustamiseks naudi luuleridu. Tunnen sama, et kui pole ühtegi rida luuletust lugenud, pole päev korda läinud. Kas või lastele mõeldud salmegi – see loob tuju heaks ja aitab meeles hoida meie keele ilu ning sõnade sõlmimise võimalusi.

Marna Krabbi

tehnika teh

5 September 2012

Soodne hind + klapp + suured klahvid = hea telefon 60+ käis kßlas Paide eakatel, kaasas viis seenioride enimostetud mobiiltelefoni mudelit, et välja selgitada, milline telefon on kþrges eas inimesele kþige mugavam kasutada.

FOTOD: DMITRI KOTJUH/„JÄRVA TEATAJA�

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

K

una mobiiltelefonide valik on nii lai, et vĂľtab silme eest kirjuks, siis palusime mobiilioperaatoritel EMT, Tele 2 ja Elisa saata testimiseks need telefonid, mida eakad enim ostavad ja mida firmad ise julgevad soovitada.

Kui eakate klubi koosolekul viis telefoni lauale panen, pakub kohe enim kĂľneainet My Phone 1030. „No see on ju see pensionäride telefon,â€? lausuvad kĂľik Ăźhest suust ja ennustavad sellele testis suurt edu – on see ju spetsiaalselt nende tarbeks toodetud. Ăœhelgi eakal endal seda aga huvitaval kombel käekotis ega paelaga kaelas pole.

�

Ega siis nemad ise telefone kokku monteeri!

Selle tÜÜ on alati lapselapsed ära teinud.

Ăœks proua teab rääkida, et tema sĂľbrannal oli selline, kuid läks katki. Seepeale meenub teistelegi, et juttude järgi polevat tegu kĂľige tÜÜkindlama mudeliga.

Asume testima Teen eakatele ettepaneku, et test vþiks toimuda nii: katsetaja vþtab telefoni karbist välja, paigaldab SIM-kaardi ja aku ning proovib helistada, saata SMSi ja soovi korral teha veel midagi, mida ßks tänapäevane mobiiltelefon teha lubab. Ja siis hindab, kuidas oli. Lihtne.

Vaikus. See kestab kohe mitu head sekundit. KĂľik vaatavad imestunult Ăźksteisele otsa ja siis selgitab seltskonnast kĂľige jutukam 75aastane Leili Paits, et

ega siis nemad ise telefone kokku monteeri! Selle tÜÜ on alati lapselapsed ära teinud.

Vanaemale vþi vanaisale telefoni ostmine näeb enamasti välja nii, et lapsed soovitavad telefonimudelit ja kþnepaketti (vþi hoopis kingivad need) ja lapselapsed sätivad aparaadi kþnekorda.

Kuna sobin enamikule testijaist tþesti lapselapseks, vþtavad nad ßheskoos vastu otsuse, et mina tehku nßßd ikka n-Ü oma pþlvkonna tÜÜ ära ja kßll nemad siis juba helistavad ja hindavad.

Esimesena panen kokku viiest telefonist ainsa puutetundliku ekraaniga mudeli – Samsung S-GT-S5300-1.

Puutetundlik ekraan on kþigile juba tuntud ja nähtud asi, sest lapselapsed ainult selliste telefonide ja tahvelarvutite >> lk 6

&&#Ĺ‹ -.#Ĺ‹ #( Ĺ‹- *. ' ,#Ä Ä‚ĆŤ'11 ĆŤ2 % ƍĂąċĆĀƍĺ ćƍ'11 ĆŤÄ ÄƒĆŤÄşĆŤ 0/!'+.. ( 1/!# ĆŤÄ‚Ä‹Ä Ä ĆŤÄşĆŤ'11/ Ĺ‹ ŋěŋ Ĺ‹

Ĺ&#x2039; ;; -.#Ĺ&#x2039; #( Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; 0 (#'Ĺ&#x2039;( #-. $ %#,#Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;'#-Ĺ&#x2039; #&'/ Ĺ&#x2039;$/ Ĺ&#x2039; -. -.Ĺ&#x2039;ĂťÄ&#x192;ßÞÄ&#x201E;Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; #( Ĺ&#x2039;%<-#.& Ĺ&#x2039;%ÂŽ#% Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; '#-Ĺ&#x2039;( #- Ĺ&#x2039; &/-Ĺ&#x2039;)&/&#( Ä&#x2020;Ĺ&#x2039; ,' -./-Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;& *- Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;* , %)( Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; .  -/". Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;. ,0#-Ĺ&#x2039;$*'Ä&#x201E;Ĺ&#x2039; -.#Ĺ&#x2039; #( Ĺ&#x2039;)(Ĺ&#x2039;( !/Ĺ&#x2039; /- & /-0<<,( Ĺ&#x2039;-ÂŽ , (( Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; % -Ĺ&#x2039;)-% Ĺ&#x2039; ( Ĺ&#x2039;% -/&#%%/Ĺ&#x2039; (ÂŽ/Ĺ&#x2039;(#(!Ĺ&#x2039;% && ! Ĺ&#x2039; #Ĺ&#x2039;" %% Ĺ&#x2039; %/( !#Ĺ&#x2039;#! 0Ä&#x201E;

Ĺ&#x2039;% / Ĺ&#x2039;* & Ĺ&#x2039;%#(!#' Ĺ&#x2039; /&& -Ă&#x160;!#- &Ĺ&#x2039; - ( ' ./Ĺ&#x2039;, ' ./ Ä?­/( # Ĺ&#x2039;' #.- Ä&#x2018;Ä&#x2026;Ĺ&#x2039;%/-.Ĺ&#x2039;& # ÿÿĹ&#x2039;"ÂŽ,!/Ĺ&#x2039;ÂŽ/( ,) Ĺ&#x2039;, .- *.#Ĺ&#x2039;Ģ0<<,./-Ĺ&#x2039;ÝúÄ&#x201E;Ä&#x201A;ĂşĹ&#x2039;ĜģÄ&#x201E; &&# Ĺ&#x2039;- Ä&#x2020;Ĺ?333Ä&#x2039; & '%.& Ä&#x201A;Ä&#x2026;Ä&#x2039;!!Ä&#x2026;Ĺ&#x2039; . & )(#&Ĺ&#x2039;Ä&#x2021;Ä&#x2021;Ä&#x2021;ĆŤÄ&#x201A;Ä&#x201A;Ä&#x192;Ä&#x192;Ĺ&#x2039;0ÂŽ# - Ĺ&#x2039; Ä&#x161;%#,#Ĺ&#x2039;0!((%)%*!ÄŽ'%.& /01/Ä&#x2039;!!Ä&#x201E; ''1)%*!ĆŤ'!$0% ĆŤÄ Ä&#x2039;Ä&#x20AC;Ä&#x160;ÄŁÄ&#x192;Ä&#x20AC;Ä&#x2039;Ä&#x20AC;Ä&#x160;Ä&#x2039;Ä&#x201A;Ä&#x20AC;Ä Ä&#x201A;Ä&#x2039; ((%** /ĆŤ& ĆŤ .&1) (ĆŤ!( 2 ĆŤ0!((%& ĆŤ/ 2 ĆŤ. ) 01ĆŤ'A00!ĆŤ ( 0!/ĆŤÄ Ä&#x20AC;Ä&#x2039;ĆŤ/!,0!) .%/0 & '%.& !ĆŤ %.& /01/!/0Ä&#x152;ĆŤ '.%ĆŤÄ&#x201A;Ä&#x192; ƍĨÄ&#x2021;Ä&#x2039;ĆŤ'+..1/ÄŠĆŤ0ÂŽÂŽ,A!2%0%ĆŤÄ&#x160;Ä&#x2039;Ä&#x192;Ä&#x20AC;Ä˘Ä Ä&#x2C6;Ä&#x2039;Ä&#x20AC;Ä&#x20AC;Ä&#x2039;ĆŤ 1& (ĆŤ!( 2 0!(!ĆŤ0!((%& 0!(!ĆŤ/ )!ĆŤ'%*#%01/!ĆŤ,+/0%# Ä&#x2039;

0ÂŽ#.

( ( # (!#./- !

# %))-Ĺ&#x2039;% 1*% '

Ä&#x201C; Ĺ&#x152; Ä&#x2026; Ä&#x2020; - 6 ( & . * 4 5 7 ­ ­ 3 5

tehnika taga oma aega veedavadki. Isegi siis, kui harva vanavanemate juures külas käivad.

Enne testima asumist on kõik juba ühel meelel, et kui kunagi valitaks kõige eakatevaenulikum leiutis, siis puutetundlik ekraan selleks kindlasti saaks. Sellised aparaadid oleksid kohe nagu saatanast, et vanainimesi mõnitada, arvavad nad. Õigupoolest ei taha keegi seda telefoni kättegi võtta. Lõpuks surutakse see seltskonna noorima, 63aastase Kadri Suve kätte.

Kadri leiab ekraanilt kiiresti üles ikooni, mis käivitab helistamise programmi. Seitsmekohalise numbri sisestamine võtab tal aga paar minutit aega. Ikka ja jälle ilmuvad ekraanile valed numbrid ja seda rohkem hakkab sõrm eksima.

Pärast pikka pusimist saab ta ühe kõne siiski tehtud, kuid rohkem ei soovi ta sellise aparaadiga kunagi tegemist teha.

Tema edu tekitab entusiasmi teisteski, kuid üritavad, mis nad üritavad, ühtegi head sõna ma ei kuule. „Selle võid kohe heaga viimaseks panna,” on nende esimene hinnang.

Järgmine telefon, Samsung GT-C 3520, eristub teistest selle poolest, et on klapiga.

Kui Kadri taas esimesena selle telefoni kätte võtab, ohkab ta kohe kergendatult – sellel on nii head suured numbrid!

Ei Kadril ega ta vanematel kaaslastel teki selle telefoniga raskusi. Kuigi ühelgi testis osalejal endal klapiga telefoni pole, satuvad nad sellest lausa vaimustusse. Klapiga on väga hea kõnet lõpetada ja vastu võtta, pole vaja klahve vajutada. Klapp on hea seetõttu, et kaitseb nii klahve kui ka ekraani mustuse ja kriimustuse eest. Ja telefon ei hakka ise helistama ka.

September 2012 6

EDETABEL 1. Samsung GT-C 3520 Hind 64–79 eurot.

2. Kodutelefon Huawei FC312e Hind 45 eurot.

3. Nokia 101 Hind 29–59 eurot.

4. My Phone 1030 Hind 30–55 eurot.

5. Samsung S-GT-S5300-1 Hind 99 eurot.

Uut telefoni naljalt ei osta Kõik tahavad telefoni hoolega uudistada ja nii mõnigi tunnistab, et kui nüüd oleks uut vaja, siis peaks see just klapiga olema.

Järgmine päev keegi siiski poodi ei tõtta, sest eakad naljatlevad, et neil on

Mobiiltelefonide hinnad muutuvad kiiresti ja alati tasub jälgida sooduspakkumisi ja kampaaniaid.

mobiilid vanemad kui lapselapsed. Niisama keegi uut telefoni ostma ei hakka.

See töö tuleb ette võtta ainult siis, kui vana ära kaob või katki läheb.

Leilil kadus paar aastat tagasi metsas marjul käies telefon ära, kuid tema ei tormanud ka siis poodi, vaid laenas sõbrannalt telefoni, läks tagasi metsa, helistas enda numbrile ja leidiski mobiili ilusasti sambla peal puhkamas. Metsa kadunud telefon teenib teda senini eeskujulikult.

Kolmandana astub eakate kriitilise pilgu alla ja näppude vahele niinimetatud pensionäride telefon My Phone 1030.

Juba enne sellega tutvuma hakkamist kiidavad eakad, et vähemalt on leiutajal nii palju mõistust peas olnud, et pole sinna igasugu mõttetut träni nagu fotoaparaadid ja mida kõik veel külge pookinud.

Kui on telefon, siis olgu telefon. Keegi ei tooda ju tolmuimejat, mille küljes oleks ka fotoaparaat, või triikrauda, millega saab ka raadiot kuulata. „Oi-oi, kui suured numbrid,” kiidab Kadri telefoni kätte võttes. Suurima üllatuse pakub see eksemplar aga siis, kui Kadri hakkab numbrit valima, sest iga klahvi vajutuse korral ütleb telefon puhtas eesti keeles, mis numbri sa praegu valisid. „Numbrid on kohe nii suured, et pime peaks ka nägema,” kiidab Leili, kui telefoni oma kätte saab.

Kui 60ndates aastates kasutajad saavad ka väiksema ekraani ja nuppudega hakkama, siis seda telefoni soovitavad testijad vanematele, kelle käsi rohkem väriseb ja silmanägemine tönts.

Neljandana ilmub eakate ette lauale Nokia 101. Kui äriuudistes räägitakse, et soomlaste Nokia on mandumas, siis meie testijate jaoks tähendab Nokia kvaliteedi märki. Kohe näitavad mitu prouat, et neil endal on ka Nokia ja see on neid teeninud juba nii palju aastaid, et arvestus on ammu sassis.

Põhjanaabrite kätetöö kohta ei taha

Enne testima asumist on Paide eakate klubi liikmed vasakult Lilian Urb, Leida Tolberg, Leili Paits (telefoniga) ja Silvi Toom ühel meelel, et kui kunagi valitaks kõige eakatevaenulikum leiutis, siis puutetundlik ekraan selleks kindlasti saaks. Sellised aparaadid oleksid kohe nagu saatanast.

keegi paha sõna öelda. Hea lihtne telefon, millel on kerged klahvid ja klahvide vahe piisavalt suur, et valet numbrit ei valiks.

Tellis seisab hästi käes Viimasena tormab võistlustulle mobiiltelefoni ja lauatelefoni ristsugutis Huawei FC312e. Selle Kodutelefoni nime all müüdava telefoniga saab soodsalt helistada lauatelefonile, kuid kodust lahkudes selle taskusse pista ja kasutada tavalise mobiilina.

Leilil on kodus selline, kuid õues käib ta ikkagi tavalise mobiiliga, kuna Huawei on liiga suur. „Seda kutsutakse telliseks,” naerab ta. Hindajate silmis, muide, saab suurus aga hoopis plussiks, sest telefon seisab hästi peos ja vale numbri valimise oht on pea olematu.

Kui palun nüüd viis telefoni paremusjärjestusse seada, siis mõneti üllatavalt ei tõstetagi poodiumi kõrgemaile kohale spetsiaalset „pensionäride telefoni”, vaid kõik on endiselt vaimustuses klapiga Samsungist.

Teisele koha saab oma suuruse tõttu Huawei FC312e ja pronksmedal riputatakse kaela Nokiale.

My Phone jääb koguni neljandaks ja nagu eakad varem lubasid, on konkurentsitult kõige viletsam mudel puutetundliku ekraaniga Samsung. „Neli esimest on tegelikult kõik head telefonid,” selgitavad nad.

Pika jutu võtavad eakad lühidalt kokku nii: heal telefonil peab olema soodne hind (mitte üle 50 euro), suured klahvid ja suur ekraan, kus nii numbrid kui ka kellaaeg oleks ilusasti näha. Klapp tuleb ka üksnes kasuks.

Elu esimene mobiil Helju-Maie Viktorova mäletab, kuidas poeg teda 15 aastat tagasi oma esimese mobiiltelefoniga ninapidi vedas. Samal ajal, kui poeg oli emal külas, helises lauatelefon ja helistajaks oli ei keegi muu kui poeg. „Ma ei saanud kohe üldse aru, et alles ta oli siin ja nüüd on juba jõudnud kuhugi, kus on telefon,” meenutas Viktorova.

Veel segasemaks läks lugu aga siis, kui poeg rääkis, et ta polegi ära läinud, vaid on ema vannitoas.

Vannituppa minnes ei suutnud Viktorova oma silmi uskuda — et poeg ongi seal ja räägib telefoniga ja tema ei teadnud oma kodus vannitoas olevast telefonist mitte midagi. Siis ei pidanud poeg enam vastu ja tunnistas üles, et ostis hoopis mobiili.

Kellakeeramine valmistab peavalu Paide eakate päevakeskuse tegevjuhendaja Malle Kera selgitas, et suurem osa vanemaid inimesi ei saa mobiiltelefonis kellaaja muutmisega hakkama, mistõttu suve- või talveajale üle minnes ei muuda nad aega, vaid vastavalt kas liidavad või lahutavad ühe tunni maha või juurde.

Eelmisel aastal tegi eakate päevakeskus koguni sellekohase teabepäeva, kus eakatele õpetati mobiiltelefonis kellaaega muutma. Seega on Paide eakate palve mobiiltelefonide tootjatele, et nad toodaks telefone, mis ise kella õigeks sätivad.

REKLAAM

Kink, mis teeb lapselapse õnnelikuks!

Ilmselt on paljud vanavanemad kogenud, et teismeikka jõudnud lapselaste näoilme reedab pettumust, kui koolialguse-, sünnipäeva- või jõulukingiks ulatatakse „pehme“ pakk, milles arvatakse olevat kampsun või sokid.

Ning vastupidi: nägu läheb naerule, kui kingiks on kõva karp, milles võib eeldada peituvat mõnd toredat tehnoloogiaseadet.

Selle põhjuseks pole noorte ahnus või tänamatus, vaid asjaolu, et tehnoloogia mängib nende elus palju suuremat rolli, kui oskame ette kujutada.

Millised on need ihaldatuimad tehnoloogilised „vidinad“ või lisatarbed, millega oma lapselapse salasoove täita? Allpool jagame võimalikud kingitused kahte ossa: kallimad kingid suuremateks tähtpäevadeks ja olulisemate saavutuste puhul (mida võib teha ka mitme kinkija peale ühiskingitusena) ning toredad väikesed asjad muudel puhkudel rõõmu valmistamiseks.

Suuremate saavutuste ja tähtpäevade kingid Viimase aja menutoode, nii väiksemate laste kui noorte suurim ihalusobjekt, on kahtlemata tahvelarvuti.

Tahvelarvutite turul on kaks suunda – kas Androidil või Apple´i operatsioonisüsteemil põhinevad tahvelarvutid.

Apple´i tooted on kallimad ja mõne jaoks ihaldusväärsemad, kuid soodsama hinnaga Androidil on tootevalik laiem ning valida saab erineva ekraanisuuruse ja lisaomadustega tahvelarvuti.

Lisaks on soovitav osta tahvelarvutile kott või ümbris, et seade kogemata kahjustada ei saaks. (NB! Kott on tore väiksem kingitus juhul, kui tahvelarvuti lapselapsel juba olemas on, kuid kotti veel mitte!) Head on selliste tootjate kotid, nagu Krusell, Golla, Cellular Line, lisaks Samsungi originaalümbrised. Tahvelarvutitele on võimalik lisana juurde soetada ka juhtmevaba klaviatuur Logitechilt, nii Android OS-ile sobiv klaviatuur kui ka iPad2 jaoks tehtud klaviatuur, mida on võimalik kasutada ümbrisenagi.

Loomulikult sobib väärtuslikumaks kingituseks jätkuvalt ka sülearvuti. EMT-s on hea valik sülearvuteid, mida on võimalik soetada koos mobiilse internetiga sissemaksuga alates ühest eurost.

Nutitelefon on teine ihalusobjekt, mille kinkimisega saajale – nii väiksele kui suuremale – suurt rõõmu teha.

Algkooliealiste jaoks on sobiv spetsiaalselt lastele kujundatud Lotte mobiil Samsungilt, mis on võimekas nutitelefon Androidi operatsioonisüsteemiga hinnaklassis 100 eurot. Sellest on olemas nn “poiste” tumeda ja “tüdrukute” heleda kujundusega versioonid.

Teismeliste ja suuremate lapselastega tuleks aga nutitelefoni kinkimise puhul enne saajaga konsulteerida, milline peaks tema unistuste telefon olema. Üllatusmoment jääb sellisel puhul küll ära, kuid ära jääb ka võimalik pettumus: nutitelefonide valik on väga laiaks läinud ja saaja soove teadmata on raske õiget valida. Tulenevalt nutitelefonide võimekusest on nende hinnaskaala samuti lai.

Üks populaarseid kingitusi on läbi aegade olnud väike fotoaparaat, kuid tänapäeval teevad mobiiltelefonid juba nii kvaliteetset pilti, et siinkohal tasuks juba kaaluda pigem nutitelefoni soetamist (telefoni omaduste juures peaks olema kaamera alates 5 Mpix). Kui aga oma lapselapse soovi teades on siiski soov kinkida fotoaparaati, siis võib soovitada Nikon S3300 seeria värvilisi aparaate.

Väiksemad kingid Ilus mobiilikott on hea täiendus nutitelefonile. Soovitada saab Kruselli valikust tasku tüüpi mobiilikotte, mis on saadaval eri suuruses telefonidele ja eri värvitoonis.

Kõrvaklapid võivad kodustele tunduda ehk tüütud („Ta kunagi ei kuule, kui temaga räägitakse!“), kuid samas on need teistpidi asendamatud kodurahu hoidmiseks: teismelise muusikavalik ei pruugi kõigile meelepärane olla. Cellular Line’i komplektil Pro Urban on lisaks veel mikrofon, nii et kõnele vastamiseks ei pea telefoni suu lähedale tõstma.

Käed-vabad süsteeme on juhtmega ja juhtmeta. Juhtmega peakomplekti eeliseks on, et sellega on võimalik muusikat ka stereohelina kuulata. Juhtmeta peakomplekt tagab aga mugavuse ringi liikudes – ei pea Telefonid telefoni kõrva äärde tõstma.

Kahjuks tuleb juhtmega peaSamsung Galaxy Y Lotte komplektide puhul tõdeda, et eri mobiiltelefonide tootjate peakomplektid sobivad reeglina ainult oma mobiiltelefonidele.

Seega tasub selle kingituse tegemisel uurida välja lapselapse mobiiltelefoni mark ja mudel.

Kui lapselaps on jõudnud juba autojuhtimise ikka, on tänuväärseks kingiks mobiiltelefoni autohoidik.

See annab mobiilile kindla koha, kust telefon kurvides istmete vahele ei kuku ning mis võimaldab telefoni ekraanile mugavalt ja turvaliselt pilku heita – näiteks näha, kes parajasti helistab või jälgida kaardirakenduselt auto teekonda. Telefoni sõidu ajal käes hoidminegi, selle kasutamisest rääkimata, on sõidu ajal ju keelatud! Samuti on kasulik asi autolaadija – telefonidel on komme tühjaks saada just siis, kui ollakse elektripistikust eemal ning see seade võimaldab mobiili laadida autosõidu ajal.

Täiendavat mugavust pakuvad kasutajale telefonialus Milo tootjalt Bluelounge ja sama ettevõtte tahvelarvuti lauaalus Nest. Need tagavad mobiilile ja tahvelarvutile kindla koha noore sageli laiali pillutud asjade seas, nii et loodetavasti on tal võimalik vähemalt telefoni ja tahvelarvutit probleemideta leida.

Seega – tehnoloogia on hea kink ja selle kinkimist ei tasu karta! Hästi valitud kingitus teeb suurt rõõmu mõlemale poolele, nii kinkijale kui kingi saajale.

REKLAAMLUGU

tehnika

September 2012 8

Eakatele mõeldud telefonipaketid

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t Ortopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) t Songavööd/bandaažid t Ravisukatooted t Valmislahased (sõrme, käe, jala) t Silikoonist ortopeedilised abivahendid t Ortopeedilised jalanõud, tallatoed t Välised rinnaproteesid t Taastusravivahendid t Nahahooldusvahendid t Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETER ON CALL PLUS assa Haigek imisel! nseer kompe

imad Odava d a testrib Eestis

E

MT, Elisa ja Tele 2 pakuvad kõik üle 60aastasele kliendile Seeniorpaketti.

Enne lepingu sõlmimist tasub põhjalikult uurida, kui palju te helistate, saadate sõnumeid või kasutate koguni mobiilset internetti. Oluline on seegi, kas teete palju lühikesi kõnesid või helistate harvem, aga jutt venib sageli pikemaks.

Arvet mõjutab suuresti ka see, millises mobiilsideoperaatori võrgus on need inimesed, kellele te kõige rohkem helistate.

Samuti tuleb arvestada seda, kas vajate mobiiltelefoni selleks, et olete sugulastele ja tuttavatele alati kättesaadav või helistate ka ise teistele.

Seega ei saagi ühest nõu anda, milline pakett on just kõige soodsam, sest see oleneb, milliseid teenuseid ja kui palju kasutate.

Kõige parem soovitus on see, et enne lepingu sõlmimist tuleb kodus rahulikult väga põhjalikult järele mõelda ja eriti hea oleks mõne noorema inimesega nõu pidada.

Kui te juba olete mobiiltelefoni kasutaja, siis tasub enne paketi vahetamist põhjalikult uurida viimaste kuude arveid, saamaks täpselt teada, millistesse mobiilivõrkudesse ja kui palju te helistate.

EMT seeniorpakett MinuEMT seeniorile mõeldud paketis saab klient ise valida, kui palju kõneminuteid, sõnumeid või internetti soovib kasutada ja kas vajab telefoni.

Telefoni saab tasuta ja iga 2 aasta järel võib valida uue. Teenused ja telefon on koos soodsamad kui eraldi ostes.

Valitud teenustele annab EMT 20% mahtu juurde, kui võtate ka telefoni. Olles ka Topeltpluss klient, saate veel mahtu lisaks vastavalt oma staažile.

Piiramatult tasuta kõned pereliikmetega.

15 minutit tasuta kõneaega valitud kõnedele lisaks.

Sõbrakõnedega saab helistada piiramatult kolmele EMT võrgus olevale sõbrale kahe euro eest kuus.

MinuEMT seeniori soodustused kehtivad 60aastastele ja vanematele.

1,6eurose kuumaksu eest saab seenior helistada 15 minutit tasuta ja iga seda ületav minut maksab 0,069 eurot. Saab valida ka suurema kuumaksuga paketi, siis on tasuta minuteid rohkem.

Elisa Seeniorpakett Ühe-eurose kuutasuga Seeniorpakett sisaldab 30 Eesti-sisest kõneminutit. Kui paketis sisalduvad kõneminutid on otsa saanud, maksab iga järgnev minut viis senti. Kõnealustustasu puudub ja kõneaega arvestatakse sekundi täpsusega.

Soovi korral saab paketiga liita ka Seeniori sõbranumbri

MADE IN USA

TASAKAALUSTAGE OMA VERESUHKUR JA OMA ELU! OSTES 3 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA. Pakkumine kehtib kuni 30.09.12.

OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk) TESTRIBASID TASUTA KAASA. Stardikomplektis on glükomeeter, lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott.

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

Esindaja Eestis:

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664 TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604 www.semetron.ee

Urve Paris (vasakul) kasutab Simpel'i kõnekaarti ja käib sellele aega ostmas Paide postkontorist. Miks ta just seda kõnekaarti kasutab, ei oska Paris öeldagi. «Olen kogu aeg EMT klient olnud,» sõnab ta. Et mobiiltelefoniga rääkimiseks kulub tal kuus kõigest paar eurot, pole ta viitsinud uurida, kas selle pealt on võimalik veelgi raha kokku hoida.

tehnika

9 September 2012 teenuse, mille kuutasu on 1,60.

Selle eest saab valida viis Elisa mobiilinumbrit, millele helistamine on tasuta.

Kõnekaartide kirev maailm Mobiiltelefonide kõnekaardid peaksid olema inimestele, kes ei taha ennast lepingutega siduda või kardavad, et kaotavad lobisemise üle kontrolli ja järgmisel kuul potsatab postkasti kopsakas arve. Ometi pole ka kõnekaardi soetamine lapsemäng, sest ühes postkontoris võib neid müügil olla veerandsada.

Kõnekaarte pakuvad kõik kolm suurt mobiilioperaatorit. Odavaima saate kätte lausa euroga, kuid sellega pikalt lobiseda ei saa. Samas on võimalik osta ka nii kallis kaart, et sellest rahast jätkub mõistliku helistamise puhul mitmeks kuuks.

Kui raha kaardilt otsa saab, tuleb lunastada uus kaart ja telefoni sisestada sellel olev kood. Võimalik on kõneaega juurde osta ka

Tele2 Seeniorpakett Paketil puudub kuumakse ja miinimumarve tasu.

Tasuda tuleb üksnes kasutatud teenuste eest.

Kõned Tele2 võrgus on tasuta, lauatelefonile 0,0217 eurot minut ja teistesse mobiilivõrkudesse 0,0556 eurot. Kõnealustustasu on 0,0556 eurot.

internetipanga kaudu või aitab teid näiteks postkontori töötaja või kaupluses müüja.

Kõnekaartide hinnad erinevad suuresti ja siingi tuleb esmalt selgeks teha, milliseid teenuseid pakutavast kasutate.

Elisa Stardikas kõnekaart Kõneminut 0.04 eurot igas suunas ööpäev läbi. Kõnekulu ülempiir 0.64 eurot. Kehtib 6+1 kuud. Sisaldab 1 euro kõneaega.

Tele 2 Smart kõnekaart Kõneminut Eesti mobiilivõrkudesse ja lauatelefonidele soodusajal 0.10 eurot. Kõneminut Eesti mobiilivõrkudesse ja lauatelefonidele põhiajal 0.18 eurot. Põhiaeg kehtib tööpäeviti kella 8–20, soodusaeg tööpäeviti kella 20–08 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel ööpäev läbi.

EMT Simpel

Kui Paide eakate klubi prouad kasutavad mobiiltelefone helistamiseks, siis Joe Kruusement on sellega ka fotosid teinud. Kvaliteetsemad pildid saab tema kinnitusel siiski fotoaparaadiga.

Tavahinnakirja kõneminut „äriajal” (E–R kella 07–18) 0.1885 eurot ja „vabal ajal” (E–R kella 18–07, L–P ja riiklikel pühadel 24 h) 0.1233 eurot.

Diil Säästuäss stardipakett

Kõnekaardid Paide postkontoris.

Kõneminut Eesti mobiilidele 0.0505 eurot.

Kõneminuti hind Eesti lauatelefonidele 0.0901 eurot. Kõnealustustasu 0.0511 eurot.

LAE END

ENERGIAGA! Kas tahaksid olla vitaalsem ja saada rohkem energiat?

Sellisel juhul on kasulik varustada oma keha lisakoguse Q10-ga.

Terve ja noor organism suudab ise toota rakkude tööks vajaliku koguse Q10-t, kuid teatud juhtudel nagu kroonilised haigused, suitsetamine, mõned ravimid ning suur vaimne ja füüsiline koormus, ei pruugi see Q10 kogus enam piisav olla.

Bio-Quinone Q10 kapslid sisaldavad unikaalset segu taimeõlist ja koensüüm Q10-st, mis tagab parima ja dokumenteeritud imendumise organismis.

Pakendid: Bio-Quinone Q10 30 mg, 30 ja 90 kapslit.

Bio-Quinone Q10 FORTE 100 mg, 30 kapslit.

Müügil apteekides.

www.pharmanord.ee

tervis

September 2012 10

Ravispaa – kellele ja milleks?

Eesti ravispaad laiendavad aasta-aastalt uuringute ja raviprotseduuride valikut. Et lisaks välismaalastele ka meie oma eakad võiksid nende väärtust omal nahal tunda, on tihtipeale vaja tõuget väljapoolt.

Anu Bollverk 60pluss@ajaleht.ee

J

ärvamaal Ruusiaugu talus elav Anne Aavasalu on oma jalgadega pidevalt hädas. Kas peitub valutavate jalgade põhjus mitukümmend aastat peetud müüjaametis – mis tähendas pahatihti ka külmal betoonpõrandal seismist – või milleski muus, mine sa tea.

Vahel annab öösiti tunda ka selg, eriti kevadiste ja sügiseste niiskete ilmadega.

Oma perearstile on ta muret korduvalt kurtnud, aga sanatooriumi või ravispaasse minekut pole ta isegi mitte kaalunud. „Ei

tea neist mitte midagi, võib-olla olen ise lohakas olnud, et pole uurinud,” tunnistas ta. „On jäänud mulje, et spaa on rohkem nagu puhkusekoht.”

Arstid ravispaadest juttu ei tee Viljandi haigla taastusraviarsti Ly Edenbergi vastuvõtule tulevatel eakatel on enamasti sarnased mured. „Peamiselt liigeseprobleemid – valutavad põlve- ja puusaliigesed, väga palju on selja- ja kaelavalusid – meestel on põhiprobleemiks seljavalud, naised kurdavad rohkem ka kaela kangust –, reumatoloogiliste haigustega patsiente on samuti palju,” loetles ta.

Sanatooriumi või ravispaa võimalusi taastusraviarst aga patsiendile tavaliselt ei mainigi. „Me soovitame ikka neid teenuseid, mida me kohapeal saame osutada: määrame ambulatoorset taastusravi ehk füsioteraapiat, individuaalset võimlemist, massaaže, sooja- või külmaravi,” sõnas Edenberg.

Kõige suuremaks ravispaade soovitajaks on hoopis saanud noorem põlvkond.

Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer kinnitab, et spaateenus on muutunud meie eakatele küllaltki kättesaadavaks ja seda suuresti tänu järeltulijatele, kes spaade kinkekaarte ja pakette kingivad.

Sama valiku tegi Toffer ise kolm aastat

tagasi, kui kinkis oma vanematele spaapaketi. Tema suureks üllatuseks ei olnud kingisaajad, kes polnud kunagi varem spaas käinud, kingituse üle esialgu üldse mitte rõõmsad. Vastupidi, olid pisut solvunudki: nemad ju pole veel nii vanad, et peaksid sanatooriumi minema!

Esialgne tõrksus kadus kohapeal olles aga kiiresti ja järgmisel kahel aastal on Tofferi vanemad juba ise ja vabatahtlikult ravispaas tervist turgutamas käinud.

Nii kipub see Tofferi sõnul olemagi: kes korra juba kuurortravi omal nahal kogenud, sellele esimene kord viimaseks ei jää.

Türilast Eljo Järvat võib pidada ravispaade püsikliendiks: tema kogemus on juba kümnekordne. „Kui keha annab tunda, siis lähen. Aga kui oled juba üle 60 aasta elanud, siis ikka annab kuskilt tunda,” ütles ta muheledes.

Tunda andmise all mõtleb praegu veel täiskohaga töötav Järva oma sõnul seda, et selg hakkab valutama ja kael ragisema. „Kui ma tahan, et jõuaksin päevade viisi

tervis

September 2012 ringi lipata, kõigile naeratada ja rõõmus välja näha, siis tuleb enda eest natuke hoolitseda ka ja ma tean, et kui lasen teha massaaži ja end natuke vannitada, siis on mul jälle hea olla!”

Ambulatoorset taastusravi saaks Järva ka oma kodulinna tervisekeskuses, aga selle mõjusse tal usku pole. „See, kui pärast massaaži paned hopsti mantli selga ja lähed õue külma kätte, pole hea, aga spaas ma saan pärast massaaži, vanni või soojendavat protseduuri voodisse heita, mõnuleda ja maha jahtuda,” selgitas ta.

Aktiivse inimesena armastab Järva tervist turgutada just Pärnus, sest seal lisandub ravile ka puhkus: õhtupoolikutel saab linnas jalutada, lemmikkohvikutes istuda, teatrietendust vaadata või kunstipoekestes justkui näitusel käia.

Hea enesetunde hoidmiseks piisab Järvale, kui aastas nädalake ravispaas veeta. „Algul, kui sealt tagasi tulen, tunnen, et ahh – nad on mu seal nii ära mudinud! Aga läheb natukene aega mööda ja siis tunnen, kui hea kerge mul on ringi lennelda!” kirjeldas ta.

Järva on sanatooriumiminekut soovitanud ka õige mitmele tuttavale, aga tavaliselt tuuakse keeldumise põhjuseks rahanappus.

FOTO: A NTS LIIG US/„PÄR NU POST IMEES”

11

Spaapakett sisaldab soojamaareisist kordades rohkem Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer selle üle ei imesta. „Loomulikult on spaateenus kallis ja teame ju kõik, kuidas raha näppude vahelt ära kaob,” sõnas ta.

Samas müüvad meie spaad tema hinnangul oma teenuseid ilmselgelt odavamalt nende tegelikust väärtusest. „Paketid müüakse üsna omahinna piiril, eakatele tehakse ka soodustusi,” märkis ta.

Tofferi sõnul kiputakse spaapakette soodsate soojamaareisidega võrdlema, aga sellistel võrdlustel pole tema arvates mingit mõtet. „Arusaam, et Türgis on odavam puhata, pole õige: alati tuleks vaadata hinna ja kvaliteedi suhet, mida selle raha eest saab,” selgitas ta. „Kui võtta meie spaades ka vaid majutus ja toit, oleks see samuti odav, kalliks teevad selle individuaalsed ravid.”

Et terviseturgutus ravispaas oleks ka Eestimaa eakatele kättesaadavam, pani taastusravikeskuse Estonia peaarst Hele Torop kokku 50aastasele ja vanemale mõeldud soodsa hinnaga paketi „50+”.

Kuigi paketi koostamisel pidas Torop silmas ka ealisi eripärasid ja vajadusi, sündis see peamiselt hinnakaalutlustel. „Tavaliselt peab meie inimene pakette liialt kalliks, aga „50+” on toonud ka Eesti eakaid puhkama ja tervist parandama,” sõnas ta. Estonia klientide seas on Eesti elanikke seni olnud pisut alla kümnendiku.

Paketi põhirõhk on ainevahetushäiretel, mis eakatel on kerged tekkima. „Vanemas eas hormonaalne tegevus väheneb, tekivad une- ja ainevahetushäired, kehakaal ja vererõhk hakkavad tõusma, suureneb metaboolse ehk ainevahetussündroomi risk, seepärast peaks igaüks teadma oma veresuhkru- ja kolesteroolitaset, sest

Eripakkumine seenioridele!

5 LÕÕGASTAVAT SÜGISPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

189 € (normaalhind 312 €) 7.-11. oktoober 2012 ja 11.-15. november 2012 Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 1. oktoobrit (7.-11.10) ja 5. novembrit (11.-15.11)

PAKETTI KUULUB: s üks koht 2-inimese toas (4 ööd) s hommiku- ja õhtusöök s saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00 s vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti) s hommikumantlite kasutus s kõnnikeppide laenutus kahel päeval s kepikõnni-matk koos juhendajaga s UUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!”

Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut. s 8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

Laulasmaa Spa on veelgi ilusam kui enne.

>> lk 12

September 2012 12

SPA

Protefix hambaspetsialistid soovitavad: t Rohke süljevooluse korral kasutage Protefix fikseerimiskreemi. t Suukuivuse korral kasutage Protefix fikseerimispulbrit. t Uute proteeside hõõrumisvalude ja lõualuu ebakorrapärasuste korral on parimad Protefix fikseerimispolstrid.

Lühend SPA tuleb ladinakeelsest väljendist sanitas pro aqua – tervis vee abil.

Termin ’spa’ on tavapäraselt viidanud kohale, kus vesi on tervistava toimega – näiteks kuumaveeallikatele ning kõrge mineraalisisaldusega veekogudele.

Tänapäeval tähendab spaa kohta, kus on parimad võimalused taastumiseks ja lõõgastumiseks, tervisehädade ennetamiseks ja raviks.

Spaad võib jagada kahte suurde gruppi: heaoluspaa pakub hooldus-, lõõgastusjm spaateenuseid (saunad, kehahooldused jms); ravispaal on tegevusluba haiglavälise arstiabi osutamiseks ning seal pakutakse taastusravi-, ravitoitlustusjt ravispaateenuseid.

eeldiabeedi korral on veel võimalik protsessi tagasi pöörata,” selgitas Hele Torop.

Peamised tervisehädad, mida Estoniasse ravima tullakse, on Toropi sõnul südame- ja liigeseprobleemid, aga tullakse ka depressiooniga. „Südamehaiguste puhul soovitame vereringet parandavaid vanne ja vesivõimlemist, liigesehädade korral külma- või soojaravi, olenevalt põletiku ägedusest. Märtsis avasime Surnumere naharavikeskuse, sealne soolabassein on eriti kasulik – selles on iga haiguse leevendamiseks oma mineraal, soolane vesi tekitab ka hõljumise tunde ja see lõdvestab, nahaprobleemid kaovad,” kiitis Torop.

Estonia trumbiks peab ta aga külmakambriravi, mis on väga efektiivne liigesepõletike korral. „See leevendab ka stressi, sest vabaneb heaoluhormoon, meestele on see potentsiraviks,” lisas ta.

Ravivõimaluste laiendamist peab väga oluliseks ka Eestimaa põhjarannikul asuv Toila spaa. „Oleme ravipoolt kogu aeg edasi arendanud, ostnud juurde aparaate, näiteks luutiheduse mõõtmiseks ja vereanalüüside tegemiseks,” sõnas spaa müügijuht Anneli Põdra. „Arstide juurde on pikad järjekorrad, aga meil saab samal ajal, kui inimene saab oma raviprotseduure, ära teha ka uuringud ja analüüsid ning nende vastused teada.”

Müüt sellest, et spaad on välismaalastele, igal pool ei kehti Toila spaa klientidest on Põdra hinnangul umbes pooled Eestist ja pooled Venemaalt, vähesed ka Skandinaavia maadest.

Kuigi püsiklientuur, kes korra aastas või paari aasta tagant taas tervist turgutama tuleb, on Toilas olemas, näeks Põdra hea meelega neil veel rohkem Eestimaa inimesi. Neid meelitavat aga pigem soodsad soojamaareisid. „Välismaalane oskab massaaže ja muid lõõgastusi rohkem hinnata, Eesti inimene otsib pigem viimase

hetke pakkumistest soojamaareisi,” tunnistas Põdra.

Toila spaa vanemadministraator Epp Lomp arvas, et vanematel inimestel võib teavet spaade ravivõimalustest nappida, sest paljudel ei pruugi olla arvutitki ja seega ei saa nad ka spaade kodulehtedel pakette ja nende sisu uurida.

Kinkekaardid on tema hinnangul aga küll see vahend, mis neile esmakordseid kliente on toonud. „Tihti lapsed kingivad vanematele kas juubeliks või pulma-aastapäevaks,” sõnas ta.

Eesti kagunurgas asuv Värska spaa on aastaid selle nimel pingutanud, et just Eesti eakaid ravispaasse tervist turgutama saada. Suur osa nende pakettidest on Eestis elavatele vanadus- või töövõimetuspensionäridele soodushinnaga.

Spaa müügijuht Nelly Must kinnitas, et tänu sellisele hinnapoliitikale on nende peamisteks klientideks eestimaalased ja valdav osa neist on vanemaealised. „Nad koguvad pool aastat tuusiku raha ja tulevad taas, meil on kliente, kes puhkavad meil igal aastal juba 20 aastat,” sõnas ta. „See, et vanemad inimesed oma väikesest pensionist selle raha leiavad ja meile tervist turgutama tulevad, on meile väga suur tunnustus.”

Nimekiri tervisehäiretest, mille vastu Värska spaa abi pakub, on pikk. „Põhiliselt on liigeseprobleemid – kas liigesed on kulunud või põletikus, liikumishäired – kas traumaatilised või tsentraalsed halvatused –, närvisüsteemihäired, ainevahetusprobleemid, nahahaigused, hingamisteede haigused, seedeelundite põletikud,” loetles Must.

Lisaks soodsatele hindadele meelitavad Musta hinnangul Eesti inimesi Värskasse ka sealsed ainulaadsed ravivahendid. „Me oleme ainus Eestis, kes pakub mineraalvett nii vannides kui joogiveena ja meie mineraalvesi aitab nii ala- kui ülehappesuse puhul,” märkis ta.

Teiseks kasutab Värska sanatoorium mageveemuda, mis on ainulaadne mitte ainult Eestis või Baltikumis, vaid kogu maailmas.

Protefix fikseerimiskreem Tugev ja kauapüsiv toime. Kinnitub ka märjale proteesile.

Protefix fikseerimispulber Ilma lõhna ja maitseta. Suu limaskestale hästi talutav.

Protefix fikseerimispolstrid Leevendavad hõõrumisvalusid uute proteeside puhul.

Täidavad vanade proteeside alla tekkinud auke ja tühikuid.

Ei muuda oluliselt hambumiskõrgust.

Protefix puhastustabletid Sügavpuhastav toime juba 15 minutiga. Ei kahjusta proteesi algupärast poleeri ning läidet.

Protefix haava- ja kaitsegeel Kasutatakse suus proteeside või hambaklambrite kandmisest tekkinud survekohtades ning limaskesta põletike ja haavandilise stomatiidi korral. Valmistatud taimsetest õlidest, ei sisalda lidokaiini ega alkoholi.

Taastusravikeskuse Estonia basseinides on vesivõimlemistund.

FOTO: URMAS LUIK/„PÄRNU POSTIMEES”

tervis

13 September 2012

Tasuta tuusikute aeg on möödas

VEEPROTSEDUURE MERESOOLAVANNIDEL on kõik merevee kasulikud omadused. Soolane merevesi sisaldab joodi, kaltsiumi, magneesiumi, väävlit ja erinevaid mineraale. Võttes meresoolavanne, varustame organismi kõigi nende kasulike ainetega, mis kiirendavad ainevahetusprotsesse ja tõstavad immuniteeti, stimuleerivad vereringet, värskendavad, tõstavad toonust ja potentsi. Merevesi sisaldab samuti naatriumi, mis pehmendab vett, hoiab ära naha kuivamise ja kiirendab rakkude uuenemist.

Seega on meresoolavann suur abimees mitmete nahahaiguste ravis nagu näiteks atoopiline dermatiit, psoriaas, allergia, samuti muudab meresool küüned tugevamaks. Meresoolavannid lõdvestavad lihaseid, rahustavad närvisüsteemi ja leevendavad pingeid – sobib hästi stressi ja unetuse korral. Vähendavad valu, põletikke ja turseid.

DUŠŠMASSAAŽ MEREVEES. Veealune manuaalne massaaž stimuleerib vereringet ja leevendab lihaspingeid. Voolikust surve all tulevat veejuga juhtides masseeritakse kogu keha, alustades jalgadest ja lõpetades kaela piirkonnas. Meresool lisab vesimassaažile ka kõik merevee tervislikud omadused ja muudab hoolitsuse veelgi nauditavamaks.

CHARCOT’ DUŠŠ on tugeva survega ja suunatava veejoaga tehtav massaaž. Dušš on ergutav, parandab naha ja nahaaluste kudede verevarustust ja ainevahetust.

IS NIL EL

D

T

uuring aitab unehäirete tegelikele põhjustele jälile saada.

Eesti eakate inimeste toimetuleku- ja terviseuuringud näitasid, et enam kui pooled üle 65 aastastest kannatavad unehäirete all ning 13% neist kasutab uinuteid pidevalt.

Kuigi eakatel on unega palju probleeme, on Eesti Haigekassa rahastus nende diagnoosimiseks ja raviks väga piiratud. „Haigekassa rahastab unehäire täpsemat diagnoosimist ja ravi üksnes neil patsientidel, kes kasutavad vähemalt kaht vererõhku alandavat vahendit, on läbi põdenud infarkti või insuldi,” sõnas Pindmaa.

Arsti vastuvõtt unekliinikus maksab pensionäridele 60 eurot, uneuuringu maksumus algab 295 eurost.

Mae Pindmaa soovitab aga ka Kubija hotelli-loodusspaa hea une paketti, mille hind on 217 eurot ja mis sisaldab majutust neljaks päevaks, toitlustust, unearsti konsultatsioone ja spaa-hoolitsusi.

Et Kubija loodusspaa on kujundatud nii, et see pakuks vaikust ja rahu, soodustavad sealsed saunad ja vannid ka ise hea une tekkimist.

TE

U

K

iirustage, seltsimehed unetud, kiirustage!

Ainult et erinevalt kultusfilmist „Mehed ei nuta” oodatakse unehäiretega inimesi mitte ühel „rohkem nagu poolsaare moodi saarel”, vaid spaas Võru lähedal Kubija järve kaldal, kus tänavu jaanuaris avas uksed unekliinik.

Mae Pindmaa Unekliinikust Kubija hotellis-loodusspaas peaksid abi leidma kõik, keda mõni unehäire vaevab. „Selgitame välja unehäire olemuse ja põhjuse ning pakume häire olemusest lähtuvat ravi,” lubab 12 aastat unemeditsiiniga tegelenud Mae Pindmaa.

Kuigi eakate öist unepuudust ja päevast unisust peetakse sageli loomulikeks ealisteks iseärasusteks, tasub neil vanematel inimestel, kellel unetus on muutunud häirivaks ja kes vaatavad juba unerohupurgi poole, kindlasti kliinikust abi otsida. „Eakatel, nagu ka keskealistel, on kõige levinum probleemi põhjus hingamishäired, aga öisest hapnikupuudusest võib omakorda välja kujuneda kõrgvererõhktõbi, insult või infarkt,” selgitas Mae Pindmaa. Une-

I

Unetuid ootab spaa Võru mändide all

KLI

Unega on probleeme ka noortel inimestel, aga kui unetus muutub häirivaks, tasub kliinikust abi otsida.

FOTO: ARHIIV

„Sanatoorium ... Sanatoorium see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!”

1968. aastal valminud komöödiafilmis „Mehed ei nuta” võis Endel Pärn veel loota seda kõike tasuta tuusikuga saada. Üksteist aastat tagasi hakkas see lootus kustuma: siis koostas grupp pensionäridest endisi Saaremaa majandustegelasi avaliku kirja, milles nad taunisid teravalt Eesti riigi hoolimatut suhtumist pensionäride taastusravisse.

Kirja autorid märkisid, et kui 1999. aastal ja varem jagasid pensioniamet ja omavalitsused veel mingil määral tasuta ravituusikuid, siis aastatel 2000–2001 on olukord järsult halvenenud ja „kõik kraanid on kinni keeratud”. Kui veel 2000. aastal sai tasuta tuusiku iga 265. Saaremaa pensionär, siis aasta hiljem üksnes iga 727. ja tuusikujärjekorras oli veerandsada soovijat.

Tänaseks on tuusikujärjekorrad kadunud, sest tervise turgutamist sanatooriumis riik enam ei toeta. „Haigekassa ei rahasta täna ravi mitte üheski sanatooriumis, ainult taastusravihaiglates,” kinnitas perearst Ingrid Alt. Perearsti ainus võimalus on suunata taastusravi vajav patsient taastusraviarsti vastuvõtule, too aga saab määrata ainult tasuta ambulatoorset ravi ehk näiteks massaaže, ravivõimlemist, osokeriiti ja muid teenuseid. „Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu,” kinnitas ka Eesti Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel. „Ambulatoorse taastusravi eest tasub haigekassa siis, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, tavaliselt otsustab seda taastusarst, taastusarsti suunamine on vajalik ka intensiivseks statsionaarseks taastusraviks, mille eest haigekassa tasub 100%.”

Statsionaarset taastusravi haiglas vajavad patsiendid raske haiguse või trauma järel.

Ainsad, kes saavad tasuta ravituusikut taotleda, on kutsehaiged. Puudega isikutel; neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse sotsiaalkindlustusameti ekspertarst, ning psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõimekaotus on vähemalt 40%, on õigus rehabilitatsiooniteenusele, mida teiste terviseasutuste kõrval pakuvad ka viis spaad.

STIT

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil.

AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse, ja neid ravida.

Kaasas küüneviilid + ravigraafik, mis tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme.

Patenteeritud LÕHNATU preparaat.

Sobib ka DIABEETIKUTELE ja lastele alates 4. eluaastast.

Saadaval apteekides.

Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

www.mycosan.ee

tervis

September 2012 14

Ravispaad aitavad tervist turgutada Eesti Spaaliidul valmis 2008. aastal ravispaade kvaliteedisüsteem, nõuetes on lahti kirjutatud teenuste hulk ja kvaliteet, nõuded ruumidele ja personalile.

Nõuetele vastamine ja vastava järgu omamine on kui kvaliteedimärk, millele klient võib spaad külastades kindel olla.

Ravispaadel on tervishoiuameti litsents taastusravi osutamiseks, raviteenuste registratuur, infomaterjalid ning ravivõimlemisruum ja -bassein.

Ravispaa tunnistuse on saanud kaheksa spaaliitu kuuluvat spaahotelli: 3. järgu nõuetele vastavad sanatoorium Tervis, taastusravikeskused Estonia ja Viiking Pärnus, spaahotell Laine ja Fra Mare Thalasso spaa Haapsalus, Värska sanatoorium ja Toila spaa, 4. järgule vastab üksnes Viimsi spaa.

Lisaks tegutseb Eestis veel viis ravispaad, mis Eesti Spaaliitu ei kuulu, need on Narva-Jõesuu spaa ja sanatoorium, taastusravikeskus Sõprus Pärnus ning spaahotellid Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss Kuressaares.

Terviseteenuseid pakuvad ka mitmed heaoluspaad: Tervise Paradiis Pärnus, Laulasmaa Spa, Pirita TOP SPA Hotell Tallinnas, Georg Ots SPA ja Grand Rose Spa Hotel Saaremaal, Pühajärve Puhkekeskus, Kubija Hotell Võrumaal, Meresuu spaa Narva-Jõesuus, Dorpat spaa Tartus ja Kalev spaa Tallinnas.

Mida ravispaad ja taastusravikeskused pakuvad?

Paketi hinnas sisaldub tavaliselt majutus kahekohalises toas (ühekohalises toas ööbides lisandub lisatasu) ja toitlustus, muu erineb sõltuvalt pakkujast ja konkreetsest paketist.

FRA MARE THALASSO SPA (HAAPSALUS)

TOILA SPA HOTELL

SPA HOTELL LAINE (HAAPSALUS)

TAASTUSRAVIKESKUS SÕPRUS (PÄRNUS)

SAAREMAA SPA HOTELS: MERI, RÜÜTLI JA SAAREMAA VALSS

Ravispaa pakub mudaravi, ürdi- ja pärlivanni, massaaže, muusikateraapiat, inhalatsiooni, elektriravi, ravi- ja vesivõimlemist, venitus-, valgusteraapiat, soolakambriravi.

Toila spaahotelli pakutavas on lai valik uuringuid ja analüüse, näiteks koormustest veloergomeetril, EKG, ehhokardiograafia, kõhukoopa ultrahelidiagnostika (maksa, neerude, kõhunäärme ja teiste siseorganite anatoomilise seisukorra hindamine ning kasvajaliste haiguste varajaseks avastamiseks), eesnäärme uuring, kilpnäärme uuring, veresoonte ultraheliuuring, luutiheduse mõõtmine, kapillaar- ja veenivere analüüsid, sealhulgas allergeenide analüüs.

Tervise taastamiseks ja tugevdamiseks soovitab spaahotell Laine ravipaketti, mille kestvus algab seitsmest päevast. Ravipaketi protseduurid ravivad lihas- ja liigesehaigusi ning perifeerse närvisüsteemi haigusi.

Lisaks pakub Laine toetavaid taastusravi protseduure krooniliste nahahaiguste (nt psoriaas), kroonilise munasarja- ja munajuhapõletiku, kroonilise eesnäärmepõletiku, hingamisteede haiguste (astma, krooniline bronhiit) korral.

Sõprus pakub meditsiinilisi protseduure haiguste ennetamiseks või neist taastumiseks.

Ravi põhikomponentideks on veeprotseduurid, liikumisravi ja massaaž koos lõõgastusega.

Sõprus on keskendunud põhiliselt krooniliste liigesehaiguste ja piirdenärvisüsteemi haiguste ravile, nende ägenemise ennetamisele ja paranemise kiirendamisele. Selleks pakub Sõprus erinevaid veeprotseduure, ravivõimlemist, mitmesuguseid füsioteraapia protseduure, soojus- ja külmaravi, massaaže, soolakambriravi, liikumis- ja valgusravi.

Sõpruses saab teha mitmeid uuringuid: EKG, koormus-EKG, veresuhkur, kolesterool, vereja uriinianalüüs, röntgen, ultraheliuuringud, lisaks arsti ja liikumisravi spetsialisti konsultatsioon.

Spaahotellis Meri pakutakse kliendile hulgaliselt ravi- ja lõõgastusprotseduure, valikus on massaažid ja vannid, soolakamber, mudaravi, osokeriit-parafiinravi, jugadušš, elekter-, laser-, magnet- ja ultraheliravi jm.

Spaahotell Rüütli pakub lisaks uudseid raviteenuseid, nagu energiakapsel, valgus-, dieet-, muusika- ja külmaravi, relaksatsioonikamber, infrapunasaun.

Spaahotelli Saaremaa Valss raviosakonnas on suurt rõhku pandud mudaravile, lisaks on valikus erinevaid massaažiliike, ravivõimlemist, pärlivanniprotseduure, mineraalvee- ja süsihappegaasivanni, veealust duššmassaaži, füsioteraapilisi protseduure, liikumisravi, tselluliidija armiravi, laserravi, kunstiravi.

Kompleksis töötavad suurte kogemustega arstid, kelle poole saab klient pöörduda kogu külastusaja vältel.

Mudaravipaketti kuulub arsti vastuvõtt, kaks individuaal- ja üks rühmaravi päevas, saunaja basseinikompleksi kasutus.

5–7 ööga paketil on ühe öö hind 49 eurot, 8–14 ööga paketil 46 ning 15 ja enam ööga paketil 42 eurot.

Ravipakett on kroonilistest haigustest tingitud vaevuste leevendamiseks ja pingelise töö ning stressiga kaasnevate hädade ennetamiseks.

Arsti konsultatsiooni käigus kavandatakse individuaalne raviplaan ning määratakse protseduurid.

Valikus on massaažid, ravivannid ja -dušid, elektri-, valgus-, magnetravi, ultraheli, darsonvalisatsioon, külmaja soojusravi, soolakamber, liikumisravi jm, paketti kuulub ka termide külastus.

Ravipaketi hind (alates neljast ööpäevast) on 49.60–54 eurot ööpäeva eest, sõltuvalt kuupäevadest (suvel ja koolivaheaegadel on hind kõrgem).

Toila spaa ravipakett on Swedbanki seeniorkaardi omanikule 10% tavahinnast odavam.

Seitsmepäevane ravipakett sisaldab arsti vastuvõttu ja personaalse raviplaani koostamist, 2–3 raviprotseduuri päevas (valikus on massaaž, mudaravi, ürdi-pärlivann, aparaatne füsioteraapia, soola-, muusika-, valgus-, venitusravi, ravija vesivõimlemine jm), sauna ja basseini kasutust.

Seitsmepäevase paketi hind on Eesti Haigekassas kindlustatule jaanuaris, veebruaris ja detsembris 240 eurot (lisapäev 40 eurot), märtsis ja septembrist novembrini 260 (lisapäev 45) eurot, aprillist augustini 295 (50) eurot. Seeniorkaardi omanikud saavad ravipakettide hinnaalandust 10%.

Kuurortravi pakett sisaldab arsti konsultatsiooni, ravikava ja kolme raviprotseduuri päevas (valikus on massaaž, parafiin-osokeriitravi, ürdi-pärlivann, soolaravi, lokaalne külmaravi, impulss-, magnet- ja ultraheliravi, darsonvalisatsioon, inhalatsioonravi, liikumis- ja valgusravi).

Paketi ööpäeva hind on 42–48 eurot (kallim 14. maist 12. augustini).

Tervisepakett sisaldab kõigis kolmes spaahotellis kaht terviseprotseduuri päevas, üks neist on soolakamber, relaksatsioonikamber, hüdrojet või masseeriv muusikatool, teine protseduur on omal valikul (valikus on ürdipärlivann, massaaž, parafiin-osokeriit, valgusravi, EKG, rühmavõimlemine vees), lisaks sauna, basseini ja jõusaali kasutust.

Viie ja enama ravipäeva korral kuulub paketti ka arsti konsultatsioon ning protseduuride valik on laiem.

Tervisepaketi ööpäeva hind spaahotellis Rüütli on 56–76 eurot (kõige soodsam jaanuarist aprilli lõpuni, kõige kallim juulist poole augustini), spaahotellis Meri 52–71 eurot ja spaahotellis Saaremaa Valss (töötab maist septembri lõpuni) 50–60 eurot.

Spaa ravipaketti (seitse ööd) kuulub arsti konsultatsioon ning 2–3 raviprotseduuri päevas (kokku seitse rühma- ja kaheksa individuaalravi), sauna- ja basseinikompleksi kasutus. Paketi hind on 385 eurot.

Laine pakub ka majutuseta ambulatoorset ravipaketti, milles sisaldub arsti vastuvõtt ja personaalse raviplaani koostamine, leilisauna ja basseini kasutus ning 2–3 raviprotseduuri päevas, Eesti Haigekassas kindlustatule maksab see 150 eurot.

Pakett „Südame tervis” (kolme ööbimisega) sisaldab kuni üheksat raviprotseduuri, vereanalüüsi, EKG-d ja koormus-EKGd veloergomeetril.

Paketi hind 150 eurot.

Lisaks pakub Sõprus ambulatoorse ravi paketti „Päevaspaa”, hinnaga 15 eurot, mis sisaldab arsti konsultatsiooni ja kolme raviprotseduuri.

PROTSEDUURID JA UURINGUD Viimsi Spa Fra Mare Thalasso Spa

Toila Spa Hotell

Spa Hotell Laine Saaremaa Spa Hotels: Meri, Rüütli ja Saaremaa Valss

Narva-Jõesuu Spa ja sanatoorium

Taastusravikeskus Sõprus Ravispaahotell Tervis Viiking Spa Hotel Estonia Medical Spa Hotel

Värska Spa

MIS ON MIS? Ehhokardiograafia – südame ultraheliuuring, mis võimaldab varakult diagnoosida südameveresoonkonna ateroskleroosi, südamerikkeid jm.

Darsonvalisatsioon – nõrk impulssvahelduvvool, mida kasutatakse lokaalseks raviks.

Doppleri uuring – diagnostiline uuring verevoolu kiiruse mõõtmiseks, aitab tromboosi kahtlusel leida trombe jäsemete veenides.

Holtermonitooring – automaatne südametöö kontroll ööpäevaringselt 24 tunni jooksul.

Podomeetria – labajala uuring, mille abil on võimalik selgitada keharaskuse jaotust labajalale.

Relaksatsioonikamber – lõõgastuskamber, mis aitab leevendada stressi, liigesvalusid, selja ja kaelapiirkonna lihaspingeid jm.

Sonograafia – ultrahelidiagnostika, mis võimaldab leida neeru- ja sapikive, uurida maksa ja kõhunäärme ehitust, eesnäärme suurenemist meestel, siseorganite kasvajaid jm.

Spirograafia – hingamise funktsiooni uuring, millega hinnatakse kopsu mahtu, elastsust ja kopsuteede läbitavust.

tervis

15 September 2012 VIIMSI SPA

RAVISPAAHOTELL TERVIS (PÄRNUS)

VIIKING SPA HOTEL (PÄRNUS)

ESTONIA MEDICAL SPA HOTEL (PÄRNUS) VÄRSKA SPA

Viimsi SPA soovitab klientidele oma tervise eest hoolitsemiseks paarikümmet erinevat massaaži, nõelravi, refleksoteraapiat, vesi- ja soojusravi, laser-, elektrimagnet- ja ultraheliravi, valgusravi, soolakoobast.

Lisaks pakub Viimsi spaa arsti ja kiropraktiku konsultatsiooni, saab teha koormustesti, EKG-d, astmatesti, kompleksuuringut ja käia eriarstide vastuvõtul.

Viimsi spaa kaaniravikeskusest leiab abi tugi- ja liikumiselundkonna haiguste, lihaste, südame-veresoonkonna- ja naistehaiguste, selja- ja peavalude, sporditraumade, seedetraktihäirete puhul.

Ravispaahotellis Tervis saab mõõta vererõhku, luutihedust, veresuhkru- ja kolesteroolitaset, teha EKG-d, ultraheliuuringut, magnetdiagnostikat jalataldadest, uurida põletikulisi reaktsioone liigestes ja mujal, maksa funktsioone, südamehaiguste riski, neerude, kilpnäärme, eesnäärme talitlust.

Kuni 30. septembrini on Tervise vesi-mudaravila suletud, sel ajal pakutakse mudaravi asemel turbaravi, muid protseduure ja uuringuid.

Ravispaahotell Tervis pakub kolme kuurortravipaketti.

Spaahotell Viiking aitab ravida luu- ja liigesehaigusi, radikuliiti, kõrgvererõhktõbe, kroonilisi põletikke ja stressi ning taastuda pärast südameinfarkti ja südameoperatsiooni. Raviks sobivaima protseduuride komplekti aitavad koostada arstid.

Viiking spaa pakub suurt valikut uuringuid: Doppleri uuring, kilpnäärme ultraheliuuring, sonograafia, ehhokardiograafia, EKG, koormus-EKG, vererõhu ööpäevaringne monitooring, Holter monitooring, ergomeetertest, podomeetria, luutiheduse määramine jm.

Taastusravikeskus Estonia on spetsialiseerunud luu- ja liigesehaiguste taastus- ja ennetavale ravile, kuid leevendust saab ka südame-vereringe, perifeerse närvisüsteemi, hingamisteede- ning nahahaiguste korral.

Teenuste ja ravivõimaluste nimekirjas on kümme erinevat massaaži, mitmed vesi- ja liikumisravi võimalused, sooja- ja külmravi, aparaatne füsioteraapia, valgusravi, tervisekapsel, soolakamber, nõelravi, jämesoole vesipesu, vereringe stimulaator.

Arsti või õe vastuvõtul saab mõõta vererõhku, määrata luutihedust, kolesterooli ja veresuhkrut, rasvaprotsenti, kehamassiindeksit ja põhiainevahetust, tehakse jalapõhja magnetdiagnostikat, ultraheliuuringuid, allergia ja toidutalumatuse teste, uute uuringutena on ka triglütseriidide määramine ja streptokoki test.

Värska sanatooriumis on arsti vastuvõtt, lai valik protseduure (erinevad vanniprotseduurid, sealhulgas looduslik mineraalveevann ja ravimuda üldvann, soolakamber, valgusteraapia, massaažid, soojaravi, elektri-, magnetravi, lokaalne külmaravi) ja uuringuid (luutiheduse mõõtmine, podomeetria, veresuhkru ja kolesterooli määramine, EKG, võimlemised jm).

Narva-Jõesuu sanatoorium pakub taastusravivõimalusi ja terviseuuringuid.

Kõik raviprotseduurid määratakse meditsiinilise konsultatsiooni käigus.

Sanatooriumis ravitakse hingamisteede-, närvisüsteemi-, luu- ja liigesehaigusi, südame- ja veresoonkonna haigusi.

Raviprotseduuride valik on lai: laser- ja ultraheliravi, inhalatsioon, magnet- ja valgusteraapia, kvartsravi, darsonvalisatsioon, massaaž, lümfidrenaaž, ravivõimlemine basseinis, nõelravi, soolakamber, infrapunasaun, parafiin-osokeriitravi, mudaravi, hapnikuteraapia, jugadušš, ravivannid. Saab mõõta vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset, teha elektrokardiogrammi (EKG).

Pakett „Tervis kuurordist” (alates 4 ööbimisest) sisaldab tervisenõustamist, kolme protseduuri iga ööbimise kohta (valikus on massaaž, ürdi-pärlivann, veealune duššmassaaž, liigesevalu ja lihaspingeid leevendav parafiin-osokeriitmähis, mudaravi, soolakamber, venitus-, külm-, ultraheli-, magnet- või elektriravi, inhalatsioon, vesi- või ravivõimlemine) ning spaa- ja saunakeskuse kasutamist.

Paketi ööpäeva hind 1. mai ja 17. juuni vahel ning 13. augusti ja 31. detsembri vahel on 57 (III majas 65) eurot, suvisel ajal 18. juuni ja Pakett „Tervise teejuht” 12. augusti vahel 65 (73) on mõeldud neile, kes soo- eurot. Swedbanki Seeniorvivad oma tervisest rohkem kaardi omanikele on pakett teada saada.

15% tavahinnast odavam.

Pakett sisaldab arsti visiiti, arsti määratud kuut raviPakett „Terviseuuringud protseduuri ja viit uuringut. + kahepäevane spaapuhValikus on ülduuringud kus” pakub võimalust (vere-, uriinianalüüs, EKG, mõnusa spaapuhkuse kestel kehamassiindeks, keha ras- teha ka kõik vajalikud tervivaprotsendi määramine), seuuringud ja saada põhjalik vereanalüüsi põhjal tehtaülevaade oma tervise kohta. vad uuringud (kilpnäärme Lisaks kuulub paketti kaks või eesnäärme hormooni spaaprotseduuri ja üks uuring, põletikunäitajad, aktiivne tegevus. neerude või maksa talitluse Terviseanalüüsidega saab näitajad, kolesterool, INR – hinnata naistel kilpnäärme, hüübimisnäitaja, B12 vitameestel eesnäärme funktmiin ja foolhape, mikrobio- siooni, maksa- ja neeruloogiline bakteritest, antifunktsiooni, põletike olebiootikumide sobivustest masolu, hemoglobiinisisaljm), röntgenuuring, kas EKG dust, kolesterooli ja verekoormustest, vererõhu 24h suhkru taset. mõõtmise test, podomeet- Uuringutest saab valida ria, spirograafia või luutihe- südame koormustaluvuse duse hindamine, eriarsti uuringu, luutiheduse mõõtvastuvõtt (kardioloog, orto- mise või südametöö uuringu peed, uroloog, silmaarst, (EKG). taastusravi arst või güneko- Kahe ööpäeva hind 1. aprilli loog). ja 17. juuni vahel ning 13.

Paketi hind (seitse ööd) on augusti ja 3. detsembri vahel 512 eurot, see sisaldab ka on 160 (III majas 176) eurot. saunade ja ujula kasutust.

Suvisel ajal 18. juuni ja 12. augusti vahel on hind vastavalt 174 (190) eurot).

Taastusravipakett (alates 5 päeva) aitab leevendada liigesevalusid, radikuliiti, kõrgvererõhktõbe ja kroonilisi põletikke.

Pakett sisaldab arsti vastuvõttu, kolme raviprotseduuri päevas (valikus on massaažid, vannid, parafiin-osokeriitravi, turbaravi, rapsiravi kätele, paikne külmaravi, darsonvalisatsioon, ultraheliuuring, inhalatsioon, elektri-, magnet-, valgus-, veeniravi, ravi- ja vesivõimlemine), saunakeskuse, basseini ja jõusaali kasutust.

Paketi ühe öö hind jaanuaris, veebruaris, novembris ja detsembris on 41–46 eurot (soodsam A- ja B- korpuses), märtsis, aprillis, augusti keskelt oktoobri lõpuni 51–56, 1. maist augusti keskpaigani 55–61 eurot.

Südamehaiguste taastusravipakett (alates 5 päeva) Pakett sisaldab arsti konsultatsioone ja kolme raviprotseduuri päevas, valikus on uuringud (EHHO, koormus EKG, EKG), vereuuringud (veresuhkru, kolesterooli, triglütseriidide määramine), vererõhu mõõtmine või holtermonitooring, pakett sisaldab ka saunakeskuse, basseini ja jõusaali kasutust.

Paketi ühe öö hind on 5–7päevasel paketil 45 eurot, üle kaheksa päeva kestval paketil 39 eurot.

Pakett 50+ Ealisi eripärasid ja vajadusi arvestades pani Estonia peaarst Hele Torop kokku spetsiaalselt eakamatele inimestele mõeldud paketi 50+.

Pakett sisaldab arsti vastuvõttu, individuaalse raviplaani koostamist, veresuhkru ja kolesterooli mõõtmist või rasvaprotsendi, kehamassiindeksi ja põhiainevahetuse määramist, vesi- või ravivõimlemist ning kolme või kuut lisaprotseduuri (sõltuvalt ööbimiste arvust), valikus on massaaž, osokeriit, vesiravi, CO2-vann, aparaatne füsioteraapia jm.

Paketi ostnutele kehtivad mitmed soodustused, näiteks Surnumere veekeskuse pilet on neile 20% soodsam.

Nelja ööbimisega paketi hind on 1. aprillist 27. maini 176 (valge maja) kuni 216 eurot (roheline maja), mai lõpust kuni 12. augustini 204–248 eurot, 13. augustist aasta lõpuni 136–176 eurot. Kehtiva pensionitunnistuse ette näitamisel on pakett 10% tavahinnast odavam.

Seitsme ööbimisega paketi hind on kevadel 293–359, suvel 339–412 ja sügisel 226–293 eurot, kehtiva pensionitunnistusega on pakett 10% tavahinnast odavam.

Seeniorpakett (kümme päeva E–K) sisaldab kaht arsti või füsioterapeudi konsultatsiooni, raviplaani koostamist, 28 raviprotseduuri, veepargi, saunade ja jõusaali kasutust.

Hind on Eesti Haigekassas kindlustatule 475 eurot (muidu 616), Swedbanki Seeniorkaardi omanikele kehtib soodushind 427,50 eurot.

Klassikaline ravipakett, mis algab neljast ravipäevast, sisaldab lisaks arsti konsultatsioonile kolme raviprotseduuri päevas ning hommikusauna ja basseini kasutust.

Suvekuudel maksab üks ravipäev 55 eurot, muul ajal 45 eurot.

Seeniorpakett, mis on mõeldud just eakatele, sisaldab arsti konsultatsiooni, kaht raviseanssi või treeningut ööpäevas (valikus on pärlivann, massaaž, aparaatne jalatalla massaaž, parafiinravi, vesimassaaž, valgusravi, mudakontsentraadiga vann, parafiinkindad, infrapunasaun, soolakamber, venitusteraapia, ravivõimlemine saalis või basseinis, jooga, vesijooks), lisaks ujula, saunade ja jõusaali kasutust.

Paketi ööpäeva hind on pensionitunnistuse esitamisel 38 eurot.

Kuurortravi pakett sisaldab arsti vastuvõttu (alates neljast ööst), kolme protseduuri päevas, millest üks on vesi- või ravivõimlemine või kepikõnd, teine massaaž, osokeriit, vesiravi, parafiin või jalavann ning kolmas CO2-vann, veealune duššmassaaž või aparaatne füsioteraapia, ning sauna- ja basseinikeskuse kasutust. Paketi ööpäeva hind (kuni kolme öö puhul, ei sisalda arsti vastuvõttu) on 1. jaanuari ja 18. märtsi vahel ning 13. augusti ja 31. detsembri vahel 43 (valge maja) kuni 58 (roheline maja) eurot. Kevadel 19. märtsi ja Seitsmepäevane uuringute- 27. mai vahel on hind 52–66 eurot ning suvel 28. mai ja 12. augusti vahel 60–73 eurot. pakett Alates neljast ööst (koos arsti vastuvõtuga) Pakett sisaldab vesi- või saalion paketi ööpäeva hind samadel ajavahemivõimlemist, kuut raviprotsekel vastavalt 41–56, 50–64 ja 58–71 eurot. duuri, kolesterooli- ja veresuhkruanalüüsi, uriinianalüüsi, Swedbanki seeniorkaardi omanikele on hinnasoodustus 10%.

EKGd, kehamassiindeksi ja keha rasvaprotsendi määraKülmravi pakett (alates 4 ööst) mist ning nelja uuringut (esiKülmravil on tugev valuvaigistav, põletikumese uuringu valikus podomeetria, kopsumaht, triglütse- vastane ja liigesfunktsioone parandav toime, arstid soovitavad seda reumaatiliste riidide analüüs või keha painduvus ja lihasjõudlustest, teise ja põletikuliste liigeshaiguste ning lülisamba ja pehmete kudede reumaatiliste haiguste uuringu valikus luutiheduse raviks. määramine, vererõhu moniLisaks pakub Tervis ööbimi- tooring või holtermonitooring, Pakett sisaldab arsti vastuvõttu, kolme protseta paketti „Tervistav seduuri päevas (külmravi, massaaž, juhenkolmanda uuringu valikus päev ravidega”, kuhu kuu- koormus-EKG, EHHO kardiodatud vesivõimlemine basseinis või ravilub kolm protseduuri päegraafia või ergomeetritest, nel- võimlemine saalis) ning sauna- ja basseinivas. Paketi hind on 21 eurot janda uuringu valikus kardiokeskuse kasutust. päev, Swedbanki Seeniorloogi, neuroloogi või taastusra- Paketi ööpäeva hind kevadel ja sügisel 46 kaardi omanikele on pakett viarsti konsultatsioon pärast (valge maja) kuni 59 eurot (roheline maja), 15% tavahinnast odavam. suvel 62–75 eurot. uuringute lõppu).

Paketi ühe öö hind 47 eurot.

NARVA-JÕESUU SPA JA SANATOORIUM

Pakett „Seenior Silver” (10 ööd), mis sisaldab samuti kolme raviprotseduuri päevas, maksab Klassikaline ravipakett suvekuudel 520, muul ajal (seitse päeva E–P) 395 eurot. sisaldab kaht arsti või Kuue ööbimisega pakett füsioterapeudi konsultat- „Seenior Silver” maksab siooni, raviplaani ja 18 ravi- suvekuudel 312, muul ajal protseduuri.

252 eurot.

Pakett maksab Eesti Haigekassa kindlustatule 310 Narva Jõesuu SPA ja sana(muidu 390) eurot, Eestis tooriumi tervisekeskuses elavatele vanadus- ja töö- saab teha ka tervise võimetuspensionäridele kompleksuuringut telekehtib soodushind 295 meetrilise monitooringu eurot. meetodil.

Uuring aitab varajases Nädal kuurordis (seitse staadiumis avastada päeva E–P) südame- ja veresoonsisaldab kaht arsti või konna, hingamis- ja sisefüsioterapeudi konsultat- sekretsioonisüsteemi häisiooni, raviplaani ja 18 ravi- reid, prognoosida haigusi protseduuri, lisaks veeenne sümptomite ilmupargi, saunade ja jõusaali mist, võimaldab hinnata kasutust. paljude haiguste ja nenPaketi hind Eesti Haigedega seotud tõsiste tüsiskassa kindlustatule on 350 tusseisundite, nagu insult, (muidu 430) eurot, Eestis infarkt, hormonaalsed häielavatele vanadus- ja töö- red jt arengu riski, hinnata võimetuspensionäridele immuunsüsteemi seisunkehtib soodushind 315 dit, sealhulgas avastada eurot. vähki selle varases staadiumis, hinnata ainevaheKaks nädalat kuurordis tusprotsesside toimimist ja (14 päeva E–P) muud. sisaldab arsti või füsiotera- Uuringu maksumus on 55 peudi kolme konsultateurot. siooni, raviplaani ja 36 raviprotseduuri ning veepargi, saunade ja jõusaali kasutust.

Paketi hind Eesti haigekassa kindlustatutele on 630 (muidu 780) eurot, Eestis elavatele vanadusja töövõimetuspensionäridele kehtib soodushind 567 eurot.

tervis

AR HI IV

September 2012 16

FO TO :

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

Luba endale täiuslik puhkus, sest hea tervis on õnne alus.

Pakume ravipakette, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid: z Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast) septembris hinnaga alates 41 €/inimene/ööpäev (normaalhind 51 €/inimene/ööpäev) Eripakettidena pakume: z 7päevane uuringupakett hinnaga alates 47 €/inimene/ööpäev z Südamehaiguste taastusravipakette hinnaga alates 45 €/inimene/ööpäev Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Sinu südame SPAA

Lisainfo info@viiking.ee või tel +372 449 0505 (müük) või 449 0500 (vastuvõtt) Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

Muda sobib üksnes tervetele

M

udaravi on Haapsalu üheks tõmbenumbriks olnud juba peaaegu kakssada aastat.

Praegu kasutatakse sealset Tagalahe settemuda liigeste, lihaste ja lülisamba krooniliste haiguste, krooniliste suguorganite põletike ning mõningate nahahaiguste ravis.

Ravimudaprotseduuriks heidab patsient vedela mudaga kaetud lavatsile, talle valatakse peale veel sooja muda, seejärel keeratakse ta vorsti moodi kilesse ja jäetakse 15–20 minutiks niimoodi lebama.

Kuigi mudaravil on kroonilisi põletikke raviv, ainevahetust ja rakulist uuenemist kiirendav ning kehast liigset vedelikku ja jääkaineid eemaldav kasulik toime, ei saa seda kõigile soovitada. „Väga eakatele ja terviseprobleemidega inimestele see ei sobi, mudal on pikk rida vastunäidustusi,” tõdes spaahotelli Laine arst Marje Tamm. Et üle 60aastaste hulgas on täiesti terveid inimesi vähe, määratakse neile mudaraviprotseduure harva. „Muda ei sobi operatsioonijärgselt ega siis, kui inimesel on veenilaiendid, kui on olnud insult või infarkt,” loetles Tamm. „Kui on palju sünnimärke, siis neid ka ei tasu mudasse pista; kui naistel on günekoloogilised müoomid, samuti ei soovitata – muda on aine, kus kõik hästi kasvab.”

Tamm lisas, et kui eakas inimene on täiesti terve, siis on mudaravi iseenesest suurepärane protseduur. Eriti hästi

mõjub ravimuda aminohappeline koostis naha- ja liigesehädade puhul – nahk läheb puhtaks, psoriaasikatud kaovad.

Haapsalu meremudast orgaaniliste ainete poolest kümme korda rikkalikum ja seega ka aktiivsem on mageveemuda, mida kasutab Värska spaa. Need, kellele see on näidustatud, saavad spaa müügi- ja turundusjuhi Nelly Musta kinnitusel protseduurist tõesti palju abi. „See teeb kehale restardi: keha saab laengu, hakkab end ise parandama,” selgitas ta.

Ravimuda imettegevast väest loobuvad vahel ootamatult ka need, kellele arst on seda soovitanud.

Haapsalu Tagalahe settemuda tekkimisest võtavad osa spetsiifilised bakterid ja selles protsessis eritub väävelvesinik, mis annab mudale erilise lõhna, mõnele inimesele on see vastuvõetamatu.

Doktor Marje Tamme sõnul on patsientidel ka teistsuguseid hirme: mõni pelgab, et mudas võib olla satikaid, mõni ei talu sissepakkimist. Seepärast juhtub vahel ka seda, et protseduur tuleb pooleli jätta.

Mis inimesega tegelikult muda sees toimub, sellele loodab doktor Tamm tulevikus täpsemat vastust saada. „Vahepeal on muda vähem kasutatud, sest teaduspõhiseid uuringuid selle toimest pole, aga nüüd algavad mudauuringud taas,” lausus ta.

Tamm usub, et uuringute käigus võib välja tulla nii mõndagi huvitavat. „Muda sees on soe ja ligane nagu emaüsas, see toob esile asju rakutasandilt,” märkis ta.

tervis

17 September 2012

Koduõendus eeldab koostööd Koduõendusteenus on viimasel aastakümnel kiiresti arenenud tervishoiuteenus. Selleks, et teenus muutuks kättesaadavamaks ka maapiirkondades, tuleks leida võimalus koduõdede transpordikulude hüvitamiseks.

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

P

ärast pikka haiglasolekut tundub kodu eriti armsana, samas närib väike hirm – kuidas ma üksinda hakkama saan? Endalegi märkamatult muutume haiglapäevadega abitumaks kui me tegelikult oleme. SA Pärnu haigla õendusjuht Margit Seppik on veendunud, et kodus viibimine on parim võimalus iseseisvuse ja elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks. „Samuti aitab koduõe antav teave suurendada patsiendi turvatunnet ning hajutada asjatuid hirme,” teadis Seppik rääkida.

„Hästi korraldatud koduõenduse korral on võimalik patsient kiiremini haiglaravilt kodusele ravile kirjutada ning ennetada ka patsientide haiglasse tagasi sattumist,” kinnitas ta.

Pärnu haigla koduõed teenindavad aastas keskmiselt 320–350 patsienti, vajadus teenuse järele on Margit Seppiku sõnul tasapisi kasvav.

Eesti Haigekassa tervishoiuosakonna kvaliteedi talituse juht Sirje Vaask kinnitas, et 2003. aastast osutatavat koduõendusteenust kasutatakse üha enam, ravijuhtude arv on aastaga kasvanud 23 protsenti.

Ravijuhtude kasvu kinnitab ka Vida Mooses Rakvere Haiglast, kes on koduõde olnud 2004. aastast. „Teenuse alguspäevadel olid esimesed Haigekassa lepingud umbes 30 ravijuhtu kvartalis, praeguse seisuga on teenindatud või teenindamisel 155 ravijuhtu,” märkis ta.

Lääne-Virumaal on teenusega kaetud >> lk 18

Järvamaa Haigla õendustöötaja ja Albu valla koduõde Kätlin Taalkis mõõdab veresuhkrut.

FOTO: KRISTO KIVISOO/„JÄRVA TEATAJA”

Meiega mõnusalt tervemaks!

Estonia Medical Spa | Tammsaare 4a, Pärnu | tel 44 76 905 | estonia@spaestonia.ee

tervis

September 2012 18

TEAVE

Karmeliitide Vennaskonna munkade poolt aastal 1610 loodud preparaat 10 taime eeterlikest õlidest.

Hea enesetunne –

Carmolis!

r putukahammustustele määrimiseks r kergete külmetusnähtude korral (nt. ninakinnisus, häälekähedus)

r kergete seedevaevuste korral (nt. täiskõhutunne ja puhitised)

r kergete pea- ja lihasvalude korral r pingeperioodidel kergelt rahustav Seespidiselt võetakse 5...10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse.

Välispidiselt määritakse lahusega meelekohti või haiget piirkonda kehal mitu korda päevas.

Müügil apteekides.

Inhmiseks tilgutada 10 tilka 1 dl kuuma vee kohta ja hingata auru sisse või lisada saunas kulbitäiele leiliveele kuni 20 tilka.

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget… …ei lase enam vabalt liikuda, töötada, magada. Trepist alla minekule reageerivad põlved valulikult, sunnivad ettevaatlikkusele...

Nii see just algab... tihti palju nooremas eas... ja kõik võimendub igal sügisel uuesti!

Praeguseks on juba väga paljud Eesti inimesed selgroos ja liigestes kõhrkoe hävimise tõttu tekkinud tõsiste eluliste probleemide leevendamiseks valinud omale uue kaasaegse võimaluse.

Selleks on nanotehnoloogiline materjal NANOHAP (Ca10(PO4)6(OH)2), mis toimib tõhusalt nii haiguse algjärgus kui ka juba pikaajaliste vaevuste korral, (s.h. puukborrelioosi kahjustus) ja seda ilma organismile kahjulike kõrvalmõjudeta.

Kasutamise kogemus on kokkuvõtlikult järgmine: Probleemsest seljast või liigesest lähtuv laialdane valulikkus on taandunud NANOHAP-i tarvitamisega väga kiiresti ja pikaks ajaks. Kadunud on öised jalalihaste krambid, ka uni on oluliselt paranenud. On suurenenud liigeste liikuvus, mis annab võimaluse lisada füüsilist koormust ja harjutustega taastada lihaste toonust ning ära hoida nende kärbumist. Seeläbi on oluliselt tõhustunud inimeste eluline toimetulekuvõime ning paranenud igapäevameeleolu.

Kuigi esmane positiivne efekt saabub enamasti juba paari nädala jooksul, on püsivama tulemuse jaoks oluline hoida organismis NANOHAP-i fooni vähemalt paar-kolm kuud järjest, edaspidi kasutada toetava kuurina vastavalt vajadusele. Kindlasti aga krooniliste haiguste aktiiviseerumise perioodidel – sügistalvel ja kevadel.

NANOHAP-i peetakse seni maailma kõige täpsemini järele tehtud inimkeha materjali analoogiks, tema imepisikesed osakesed on võimelised läbima rakuseinu ning mõjutavad organismi tegevust otse rakutuuma tasandil ja ka veres olevate hormoonide kaudu.

Seetõttu on NANOHAP kui tugev katalüsaator, mis aitab organismil normaliseerida ka mitmeid kaltsiumivaegusest tekkinud haigusseisundeid, kiirendada luutraumadest taastumist, suurendada hammaste, küünte ja juuste tugevust.

Nanoosakeste kokkupuutepind (eripindala, NANOHAP-il 148 m2/g!) on kuni 1250 korda suurem kui tavaainetel ning seetõttu on nende toime organismile palju intesiivsem kui mikrodimensionaalsel kaltsiumil, tekitamata sealjuures kahjulikke ladestusi.

Sama aine erinevate parameetritega kristalle kasutatakse tänapäeval laialdaselt kehasse siirdatavate implantaatide valmistamisel – tunnistus materjali ohutusest.

NANOHAP™ on bioloogiliselt sobivate nanomeetrilise hüdroksüapatiidi kristallide valik, mis on pakendatud sobivalt eksperimentaalseks manustamiseks suu kaudu.

Kuna materjali kasutamise kogemus ei ole vormistatud kliinilise meditsiiniuuringuna, saab selle kasutamine olla vaid iga soovija vabatahtlik valik.

Info ja tellimine www.nanohap.eu või telefonil 5567 0607. Pakendi hind 34 €.

NB! Hind telefoniklientidele septembri lõpuni 30 €. Saatekulu 1.50 € üle Eesti.

Koduõendusteenust saab taotleda: • kui haiglast lahkuv patsient vajab õendusabi, kuid pole võimeline külastama perearsti või tervishoiuasutust; • kui kodune õendusabi võimaldaks ennetada haiglaravile sattumist; • kui hooldushaiglast on koju suunatud multiprobleemne patsient, kes vajab õendusabi; • kui patsient vajab õendusabi haiguse lõpp-staadiumis; • kui liikumispiiranguga (füüsiline puue) ja kroonilist haigust põdev patsient vajab õendusabi koduses keskkonnas.

ka enamik maa-asulaid. Vida Moosese veendumusel on edu võtmeks laialdane koostöövõrgustik, kuhu Lääne-Virumaa näitel kuuluvad ka näiteks apteegid, invatranspordi ning meditsiiniliste abivahendite pakkujad.

Ka Margit Seppik nentis, et koostöö erinevate valdkondade esindajatega on äärmiselt tähtis.

Järvamaa Haigla õendusjuht Maire Raidvere märkis, et vajadus koduõenduse järele on tasapisi kasvav, kuid kaugematesse küladesse jõuab see ainult siis, kui seal elab mõni teenust osutava asutuse koduõde. Sel moel on koduõendus jõudnud ka näiteks Albu ja Kareda valda, kus elavad kaks Järvamaa Haigla õendustöötajaist.

Koduõenduse spetsialistid tõdesid üksmeelselt, et koduõendus võiks hajaasustusaladel olla palju enam kasutusel, kui patsiendi juurde sõitmisele kuluv kütus oleks hüvitatav. Raidvere pakkus välja, et teenuse korraldamist võiksid rahaliselt toetada ka omavalitsused.

Albu vallas elav ja Ahula sotsiaalses varjupaigas koduõeks käiv Kätlin Taalkis vaatab oma neli patsienti üle kaks korda nädalas. Patsientide vanus on kõigil üle 80 eluaasta. Töö haiglas ja eakate patsientidega Ahulas on tema hinnangul üsna erinev. „Haiglas on rasked patsiendid, kuid Ahulas on sellised lihtsamad ülesanded nagu veresuhkru või vererõhu mõõtmine või sidumine.”

Koduõendusteenus on patsiendile tasuta, ka ravimiseks vaja minevaid vahendeid pole vaja osta, küll aga tuleb endal osta ravimid. Koduõde ei saa endale siiski koju tellida nagu hooldustöötajat, vaid koduõe tuleku eelduseks on pere- või eriarsti saatekiri.

Vida Mooses tõdes ka, et sageli lahendavad koduõed sotsiaalseid probleeme, sest sotsiaalteenuste võrgustik maapiirkondades ei ole ühtlaselt arenenud. „Vastupidiselt välja kujunema hakkavale arvamusele, ei asenda koduõendus kiirabi, aktiivravi ega hooldusteenust,” märkis ta.

Maire Raidvere rõhutas, et koduõde osutab ainult tervishoiuteenust. „Teenuse osutamise lõppedes peaks patsient (ja ta perekond) ikkagi iseseisvalt hakkama saama.” Hoolekandeteenuse (puude tuppa toomine, poes käimine jms) vajamisel soovitab Raidvere pöörduda valla või linna sotsiaaltöötaja poole.

KODUÕENDUSTEENUSE OSUTAJAD Ida-Virumaa • SA Narva Haigla • SA Ida-Viru Keskhaigla • Corrigo OÜ • Koduõendus OÜ • TNP Konsultatsioonid OÜ • Alutaguse Hoolekeskus SA • Ascoli SA • Rada Koduõendus OÜ • Tervisekeskus Ljumam OÜ • Sillamäe Haigla SA • Sillamäe Sadama Haigla SA Lääne-Virumaa • AS Rakvere Haigla • Kadrina Tervisekeskus OÜ • Aili Roots • Sõmeru Tervisekeskus OÜ • TNP Konsultatsioonid OÜ • Riina Sinisoo

Järvamaa • AS Järvamaa Haigla • Koeru Hooldekeskus OÜ Viljandimaa • Abja Haigla SA • Finkre OÜ • Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus SA • Viljandi Haigla SA • Õendusteenused OÜ Pärnumaa • SA Pärnu Haigla • SA Vändra Tervisekeskus • Maire Adler Valgamaa • Otepää Tervisekeskus SA • Tõrva Tervisekeskus OÜ • Valga Haigla AS Allikas: www.haigekassa.ee

tervis

19 September 2012

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

Kui suur probleem on 65aastaste ja vanemate inimeste häiritud kuulmine?

Inimene kuuleb kõige paremini 25 eluaastani, 60–65aastaselt algab aga loomulik kuulmislangus. Eestis saab aastas umbes 4000 inimest endale kuulmisaparaadi.

Mida tähendab ealine kuulmisnõrkus?

Inimkõrv kuuleb helisagedusi 16 hertsi kuni 20 tuhat hertsi. Vestluskaaslasega rääkides peame suhtlema teatud helitugevusega, mis on talle kuuldav ja arusaadav.

Kõnepiirkond on kuuldeväljast oluliselt väiksem. Kuulmiskahjustus on tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest erinevates kuulmissüsteemi osades.

Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel 3000–8000 hertsi, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Seda tajuvadki inimesed kuulmislangusena.

Kas vananemisega kaasnev kuulmislangus toimub äkki või pika aja jooksul ning märkamatult?

Kuulmiskahjustuse kujunemine on üldjuhul aeglaselt välja kujunev seisund. Selleks, et midagi tõsisemat välja kujuneks,

Eesti KõrvaNina-Kurguarstide ja Peaja Kaelakirurgide Seltsi presidendi Marek Metsmaa sõnul tekib alates 65. eluaastast inimesel loomulik kuulmisnärvi taandareng. „Rohkem kui pooltel patsientidest esineb kuulmislangust, ilma et inimene ise oleks seda tajunud,” selgitab ta.

Ära kaota detsibelligi oma elust! www.audiomed.ee

FOTO: ARHIIV

Kui kõrv ei kuule

võib kuulmine aastaid pisihaaval väheneda. Näiteks ühe kõrva normaalkuulmise juures võib jääda märkamatuks teise kõrva kurtus.

Mis põhjustab kuulmislangust?

Kuulmissüsteemi ehituse alusel jagatakse kuulmiskahjustused kaheks. Esmalt kõrvaga seotud ehk perifeersed kahjustused (helijuhtimise, heli vastuvõtu või segatüüpi kahjustus). Teine on ajuga seotud ehk tsentraalne kuulmiskahjustus (seotud ajutüves ja suurajus kulgevate kuulmissüsteemi kahjustustega).

Kuulmiskahjustuse põhjused on mitmekesised. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused, kuulmeluude haigused (eelkõige otoskleroos, mille puhul on häiritud heli juhtimine, samal ajal kuulmisnärvi kahjustust ei ole). Ka suitsetamine, mis soodustab veresoonte lupjumist (ateroskleroos), üldhaigused (diabeet, hüpertensioon) ning kasvajad (kuulmisnärvi kasvajad, ajukasvajad). >> lk 20

Ametlik Esindaja Kuuldeaparaadid

Allikas: dr Marek Metsmaa

tervis

September 2012 20 Sisekõrv Tasakaaluelundid Tigu

Väliskõrv

Keskkõrv - kuulmekile - alasi - vasar - jalus

Tasakaalunärv Näonärv Kuulmisnärv

JOONIS: Kõrva ehitus.

Ära osta kuuldeaparaati koduuksele koputajalt Kõrva-nina-kurguarst, osaühingu Audiomed tegevjuht Liina Luht peab üheks suurimaks probleemiks seda, et inimesed pöörduvad kuulmislangusega liiga hilja arsti poole. „Ma mõistan, et 50aastane häiritud kuulmisega inimene ei suuda ega taha end veel kuuldeaparaadiga kokku sobitada,” kirjeldab Liina Luht. „Aga kui vanamemm suurt midagi enam ei kuule, siis ei pruugi ka parimatest kuuldeaparaatidest kasu olla, sest tal on selle vidinaga raske harjuda ja pahatihti jäävad kallid aparaadid kasutult seisma. Seda enam, et pensionäridele mõeldud soodustus on sedavõrd väike, ja see on raiskamine, kui on makstud asja eest, mida ei taheta kasutada.”

Doktor Liina Luht tõdeb, et paraku on kuuldeaparaatide soodustussüsteem ealiselt diskrimineeriv. 90protsendilise soodustusega saavad aparaadid lapsed, tööealistele inimestele kompenseeritakse umbes 280 eurot ja pensionärid saavad aparaadi kohta 223 eurot soodustust. Omaosalus on teisest küljest ka vajalik, sest siis osatakse aparaati paremini hinnata ja hoida.

Pensionäride hulgas on kuulmislangusega inimesi kõige rohkem ja järjekorrad kuuldeaparaadi kompensatsiooni saamiseks on maakondades erinevad, mõnes omavalitsuses lühemad, teises väga pikad. Kui inimene soovib ettenähtud soodustust saada, siis ta peab lihtsalt ära ootama, millal järg temani jõuab.

Doktor Liina Luht hoiatab inimesi selle eest, et nad ei ostaks kuuldeaparaate neilt inimestelt, kes ukselt uksele odavat kaupa pakkumas käivad ega muretseks nii elutähtsat abivahendit ka postikataloogidest. „Kuigi võib tunduda, et see on kordades odavam, osutub aparaat enamasti inimesele sobimatuks ja kasutuskõlbmatuks ning väljakäidud raha on maha visatud.”

Kas on võimalik ka soolist erinevust välja tuua ehk kas kuulmine on vanemas eas enam kahjustatud meestel või naistel?

Miks?

Statistiliselt esineb vanusega seotud kuulmislangust meestel rohkem kui naistel.

Meestel on enam kokkupuudet müraga nii tööalaselt kui ka hobidega tegelemisel (jahindus, muusika).

Millised on esimesed märgid kuulmislangusest, mis näitavad, et oleks õige aeg arsti poole pöörduda?

Tavaliselt märkavad inimesed seltskonnas, et üldise melu taustal muutub kõnest arusaamine halvemaks või kodus tuleb televiisorit vaadates heli valjemaks keerata, mis tekitab üksjagu pahandust teiste pereliikmetega, kelle jaoks heli on liiga vali.

Milles kuulmise nõrgenemine veel väljendub ehk kas on teisigi tervisehäireid, mis kuulmiskahjustusega kaasnevad?

Kõige sagedasem kaassümptom kuulmislangusele on tinnitus ühes või mõlemas kõrvas ehk kõrvakohin teie peas, mida teised ei kuule. Tinnitus on heli kuulmine ilma mingi välisärrituseta. Seega on tegemist inimese enda subjektiivse tajuga, kuulmis- või närvisüsteemis tekkinud signaaliga. Võib esineda ka objektiivse põhjusega pulseeriv kõrvakohin, näiteks veresoonte muutuste tõttu sisekõrvas. Samuti võib esineda pearinglust, peapööritust.

Eakad inimesed kurdavad, et nad kuulevad, aga ei saa aru. Mida see tähendab?

Põhjuseks on heli vastuvõtu häire. Vanuse tõustes häirub sisekõrvas kõrgete toonide vastuvõtt ning lisaks aeglustub ajus vastuvõetud heli analüüs. Inimene küll kuuleb, et räägitakse, kuid et osa helisid ei jõua sisekõrvast ajusse, siis kõnest arusaamine jääb poolikuks. Tekib nii öelda sõnasalat.

Kuidas saab kaitsta end vananemisega kaasneva halvasti kuulmise eest või on see paratamatu?

Vanemas eas halveneb kuulmine enamikul inimestest keskkonnamõjudest või haigustest

olenemata. Kuulmislangust, mida seostatakse füsioloogilise vananemisprotsessiga, nimetatakse vanaduskuulmisnõrkuseks. On esile toodud siiski ka keskkonna toimet, eriti müra ja stressi mõju vanemaealiste kuulmisele. Vastupidavus müra kahjustavale toimele võib vanemas eas väheneda.

Kuulmissüsteemi taluvus kahjulikele mõjudele võib olla seotud ka geneetiliste teguritega. Parim kaitse on kõrvade liigse kahjustamise vältimine. Mürakeskkonnas tuleks kasutada kõrvaklappe, ka kodustel valju müraga seotud töödel, nagu kreissaega saagimine, muru niitmine ja trimmerdamine. Vältida tuleks liiga valju muusika kuulamist kõrvaklappidega, samuti kiirendab kuulmiskahjustuse kujunemist vibratsioon.

Kuidas mõjutab kehv kõrvakuulmine inimese psüühikat?

Kuulmine on kuuljate ühiskonnas üks sotsiaalse suhtlemise alus. Mida suurem on kuulmislangus, seda isoleeritumaks muutub inimene ühiskonnast. Kui vanainimene istub üksi oma toas, teleka heli on põhja keeratud, on terve ülejäänud pere närviline ja rahulolematu.

Mida peaksid kahjustatud kuulmisega eaka inimese lähedased sellega seoses arvestama?

Esmatähtis on julgustada inimest oma probleemist rääkima, et siis sellele koos lahendust otsida. Vestlemisel peaks kasutama lühemaid lauseid, kõnelema peaks selge häälega ja näoga vestluskaaslase poole, sest paljud kuulmislangusega inimesed kasutavad ka huultelt lugemist. Vestluse ajal peaks vältima valju taustamüra, samuti läbisegi rääkimist. Heli mitmest allikast halvendab oluliselt kõnest arusaamist.

Millise arsti poole peaks kuulmise halvenemise puhul esmalt pöörduma ja kuhu siis edasi?

Kõigepealt peaks minema perearsti vastuvõtule, kes teeb esmase vaatluse. Sageli on kuulmise halvenemise põhjuseks ka vaikummistus kuulmiskäikudes. Vaigu eemaldab perearst. Vajadusel annab ta saatekirja

Täiendav teave: UNIMED PHARMA Eesti filiaal, Õitse 42, Tallinn 10913, info@unimedpharma.ee, www.unimedpharma.ee

21 September 2012 kõrva-nina-kurguarstile kuulmislanguse ulatuse määramiseks ja edasise raviplaani koostamiseks.

haigustele, mis võivad anda vaevusi kõrvapiirkonda, näiteks kaelaradikuliit, siis on arstivisiite kahtlemata rohkem.

Milliseid uuringuid ja kuidas läbi viiakse ja kas see on valus?

Kuulmislanguse määramiseks kasutatakse Eestis põhiliselt audiomeetrilist testi, välisriikides levib üha enam standardsete kõnetestide kasutamine, kuna need näitavad kõnest arusaamist paremini, kui audiomeetriline uuring.

Oluline on, mida varem, mida nooremas eas pöördub inimene kuulmisprobleemiga spetsialisti poole ning alustab rehabilitatsiooniga ehk hakkab kasutama kuuldeaparaate, seda paremini ta tehnilise abivahendiga harjub ja seda paremad on tulemused pikas plaanis. Eakal inimesel on „uusi trikke” raskem omandada.

Tehniline abivahend ehk kuuldeaparaat ei pruugi täita kõiki ootusi ja võib jääda sootuks sahtlisse lebama. Seetõttu räägitakse maailmas üha rohkem ka täiskasvanute kuulmisskriiningust, et avastada kahjustus varem ning innustada inimesi selle probleemiga tegelema.

Internetis ja ka nutitelefonides on saadaval mitmeid kuulmisteste, mille abil saab välja selgitada, kas oleks vaja kõrvaarsti külastada. USAs näiteks soovitatakse kuulmiskontroll teha pärast 50. eluaastat kord kümne aasta jooksul, pärast 60. eluaastat aga juba iga kolme aasta möödudes.

Kui arst selgitab välja, et vaja oleks kuuldeaparaati, siis mida edasi peaks tegema? Kuidas ja kust on võimalik kuuldeaparaati hankida?

Kuuldeaparaadi vajaduse otsustab kõrvanina-kurguarst. Aparaate jaotatakse praeguse süsteemi kohaselt maakondliku printsiibi alusel. Pensionäridele on riik ette näinud ka hüvitise 223 eurot ühele aparaadile iga kolme aasta järel, töötaval inimesel ja lastel on hüvitisemäär suurem. Keskmise hinnaklassiga kuuldeaparaadi puhul peab omaosalusena arvestama umbes 100 euroga.

Riigipoolse dotatsiooni saamiseks on vaja elukohajärgsest sotsiaalosakonnast taotleda isikliku abivahendi kaart.

Kui pikad on ootejärjekorrad kõrvaarsti vastuvõtule saamiseks?

Ootejärjekord on piirkonniti väga erinev, paarist päevast kuni kahe kolme kuuni.

FOTO: ELMO RIIG/„SAKALA”

Marek Metsmaa

Millised on kaasaegsed kuuldeaparaadid, kas neid on kandes näha ja kas nad vilistavad?

Kuuldeaparaadid võivad olla heliprotsessi töötluse alusel kas analoogaparaadid või digitaalsed. Digitaalse protsessoriga kuuldeaparaat võimaldab parema helikvaliteedi.

Kuuldeaparaadid on oma mõõtmetelt piisavalt väikesed, et kandmisel pole neid sisuliselt märgatagi. Kuuldeaparaadid on kas kõrva taga kantavad või kuulmekanalisisesed aparaadid. Väga olulist rolli mängib ka otsik, mis läheb kõrva. Halvasti kõrva sobituv otsik on üks sage põhjus, miks aparaat vilistab ja miks helikvaliteet halveneb.

FOTO: ERAKOGU

Liina Luht

Kui kaua kulub aega uuringutest kuni diagnoosi panekuni?

Kuulmislanguse uuringud ja diagnoosi püstitamine on üldjuhul võimalik ühe eriarsti visiidi järel. Kui on kahtlusi muudele

Heli valjus Kuulmislangust mõõdetakse dB-s, mis on heli valjuse mõõtühik. Ühik on oma nime saanud Alexander Graham Belli nime järgi.

Kasutatakse dB skaalat 20—140.

Allikas: dr Marek Metsmaa 0 10

Puulehtede sahin

20

Linnulaul

30

Sosinkõne 1 meetri kauguselt

40

Detsibellid

50 60 70

Tavaline vestlus Koera haukumine Vali muusika

80

Veoauto

90 100

Muruniiduk

110

Lennuk

120 130 140

VALULÄVI

Kas erinevaid kuuldeaparaate saab enne ostmist ka katsetada?

Kuuldeaparaate saab sobitada suures osas arvutil programmeerimisega. Sobiva aparaadi leidmiseks proovitakse erinevaid aparaate, sest kuuldeaparaadid on siiski erineva helivõimendusega ja erinevate tehniliste lisavõimalustega.

Millisel juhul opereeritakse kuulmist parandav aparaat kõrva sisse?

Sisekõrva implantaate kasutatakse vaid kindla näidustuse korral, näiteks siis, kui aparaadi võimendusest kuulmislanguse kompenseerimiseks ei piisa. Sel juhul paigaldatakse kas sisekõrva implantaat või luukuulmisimplantaat. Vajadusel suunab kohalik kõrva-kurgu-ninaarst sellised patsiendid konsultatsioonile kas Tartusse kõrvakliinikusse (sisekõrva implantatsiooni kandidaadid) või Ida-Tallinna keskhaiglasse (luukuulmisimplantatsiooni kandidaadid).

Kui palju maksab sagedamini kasutatav kuulmisaparaat? Milline on kuulmisaparaatide hinnavahe? Kas kallim on parem?

Kuuldeaparaatide hinnad on seinast seina.

Odavamad on alla 200 euro, ülempiiri peaaegu ei ole. Hinna määrab see, milline on aparaadi heliprotsessor, millised on selle helikarakteristikud, kas see on kuulmekäigu sisene või kõrva taha asetatav, milliseid lisaseadmeid on võimalik kuuldeaparaadiga ühendada (sinihammas – bluetooth – mobiiltelefoni vastu võtmiseks, saatja teleri ning raadio kuulamiseks, erinevad FMsüsteemid ja palju muudki).

Kuulmine ise on keerukas protsess, kuulmiskahjustuse korrigeerimine samuti.

Kõige tänapäevasemad ja moodsamad kuuldeaparaadid kasutavad väga keerulisi patenteeritud tehnoloogiaid, et saavutada kõige paremat kõnest arusaadavust ka rasketes akustilistes tingimustes. Seetõttu on täiuslikumad aparaadid ka kõige kallimad.

Puhtad ja terved kõrvad lihtsal ja loomulikul viisil Kõrvavaigu ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus.

Normaalselt liigub kõrvavaik kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Vahel aga tekib kõrvavaiku normaalsest rohkem. Sel juhul võib vaik muutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi.

100% looduslik Vaxol® kõrvasprei on tõhus ja seda on lihtne kasutada t Pehmendab, niisutab ja eemaldab kõrvavaiku loomulikul teel. t Ideaalne toode ka kuuldeaparaadi kasutajatele, et vältida liigse kõrvavaigu sattumist kuuldeaparaati ja saavutada parim kuulmine. t Põletikuvastane sprei kaisteb kõrvu bakterite ning seente eest. t Aitab vältida nii veest kui vaigust tekkivat kõrvalukustust. t Regulaarsel kasutamisel väheneb vajadus kõrvaloputuse järele. t Sobib täiskasvanutele ja lastele alates 1. eluaastast. t pihustus kummassegi kõrva 1 kord nädalas (enne dušši, vanni, ujumist või sukeldumist).

Saadaval apteegis!

www.vaxol.ee Tootja: FW Medical Ltd. , 31 Milndavie Road, Strathblane, Glasgow G63 9EW, Suurbritannia Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, vaxol@sirowa.ee

tervis

September 2012 22

Abi apteegist liigesevaevuste korral

Eha Pukka farmatseut, Paide Selveri Südameapteek

V

ananemisel toimuvad kõigis elundkondades ealised muutused, mis töövõimet vähendavad. Liikumisvõimele kõige olulisemad muutused toimuvad lihasluukonnas, närvi- ja südamevereringe süsteemis ning nägemisvõimes.

Viiekümne eluaasta piiril hakkab lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema. Lihaste töövõime taastumine aeglustub.

Uurimused on näidanud, et jalgades väheneb jõud kiiremini kui kätes. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja nende murdumise oht suureneb. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb ja seetõttu on liigesepindade vaba liuglemine raskendatud.

Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste

nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu. Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega kas teatud treeninguga või ka muu kehalise tegevusega.

Tänapäeval tuntakse sadu liigeste-, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigusi, mis on tingitud liigese kulumisest, põletikulistest ja kroonilistest haigustest ning noorematel inimestel lisaks raske töö ja treeningute tagajärjel tekkinud ülepingest.

Neid haigusi iseloomustab muutliku iseloomuga valu luudes ja liigestes. Laste reumaatilised haigused on eriti ohtlikud, sest need võivad põhjustada varajast invaliidsust.

Enim levinud liigestõved on osteoartroos (liigesekulumus), artriit (liigesepõletik), reumatroidartriit (autoimmuunne liigesepõletik) ja podagra (ainevahetushäire). Milliste preparaatidega liigesevaevusi leevendada ja neid ravida?

Diklofenaki ja ketoprofeeni sisaldavaid preparaate saab apteegist üksnes retsepti alusel. Valu- ja põletikuvastaseid ravimeid on apteegis palju ning sobivaima määrab arst. Välispidised salvid-kreemidgeelid aitab apteeker valida vastavalt liigesevalu põhjustele ja tugevusele.

Jahutavad preparaadid sobivad esi-

t Kaelatoed, randmetoed t Sõrmelahased t Välised rinnaproteesid ja spets. rinnahoidjad proteesile t Seljakorsetid t Õla-ja küünarliigeseortoosid t Kõhu- ja kubemesongavööd t Põlve- ja hüppeliigeseortoosid t Ravisukatooted t Ortopeedilised tallatoed t Laste ortopeedilised jalatsid t Tugisidemed sportlastele t Taastusravi abivahendid t Liikumisabivahendid(kepid, kargud, käimisraamid, käimisrollaatorid), t Invaabivahendid(ratastoolid,potitoolid, tualeti potikõrgendused, vanniistmed, voodilauad, lamatistevastased madratsid jne.)

Info ja kontakt: Tallinna Mustamäe Tervisekauplus J.Sütiste tee 19A, Tallinn Tel/fax 6777 808 E–R 9.00–17.00

Tallinna Merimetsa Tervisekeskuses Paldiski mnt. 68A, Tallinn Tel 6405 505 E–R 9.00–17.00, K 9.00–18.00

Narva müügiesindus Haigla tn.6, Narva Tel 354 0110 E,K,N 9.00–17.00

Kohtla-Järve Tervisekauplus Keskallee 29, Kohtla-Järve Tel 3222 307 E–R 9.00–17.00

Tartu müügiesindus Nelgi 13, Tartu Tel 740 0006 E–R 9.00–16.00

www.gadox.ee

VAEVUS

VAEVUST LEEVENDAV/ RAVIV PREPARAAT

Skeleti-lihassüsteemi vaevused Valulikkus kannas ja põlveliigestes Lihaste valulikkus ja nõrkus

Kaltsiumi, magneesiumi ja D-vitamiini sisaldavad preparaadid; kompleksvitamiinid, kus on täpne kogus kõige tähtsamaid bioelemente ja vitamiine; tsinki sisaldavad preparaadid; seleeni sisaldavad preparaadid.

Liigeste kulumine

Liigese kulumist aeglustava toimega glükosamiin (kaitseb liigesekõhre), kondroitiin (tagab elastsuse ja liikuvuse) ja MSMlooduslik väävliühend (liigese toitaine, mis vähendab valu), mida sisaldavate preparaatide valik apteegis on lai (tabletid, pulbrid, kreemid) nii retseptiravimina kui ka käsimüügis; Omega-3 kalaõli nii õli kui ka kapslitena; spetsiaalselt aretatud kibuvitsamarjade ekstrakti sisaldavad kapslid ja pulbrid.

Valu ja põletik

Preparaadid tablettide, kapslite ja suposiitidena ehk küünaldena (ibuprofeen, paratsetamool, ketoprofeen) ning välispidised preparaadid: salvid, geelid, kreemid, spreid ja transdermaalsed plaastrid (diklofenak, ibuprofeen, piroksikaam, ketoprofeen); diklofenakki sisaldavad tabletid ja süstid ning ketoprofeeni sisaldav geel on saadaval retseptiga.

”

Viiekümne eluaasta piiril hakkab lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema. Lihaste töövõime taastumine aeglustub.

mestel päevadel pärast liigesetraumat.

Need rahustavad põletikulist liigest ja on abiks ka artroosivalude korral.

Soojendavad vahendid sobivad eriti hästi artroosivalude korral, kutsuvad esile liigese soojenemise ja seega pidurdavad valuaistingut.

Valuvaigistavad ravimid sisaldavad valu- ja põletikuvastaseid aineid ning sobivad liigesepõletike ja traumade puhul. Konsulteerige alati apteekriga sobivaima valiku asjus.

Oluline on ka järgida tervislikku elustiili. Liigeshaiguste korral on olulised piisav puhkus, tervislik toitumine ja liikumine. Liigesesõbralikud toitained on kiudaine- ja vitamiinirikkad täisteratooted, köögiviljad, puuviljad, marjad, kala, külmpressitud lina- ja oliiviõli, mesi ja pähklid. Hoiduda tasub liigsest magusast, soolasest ning rasvasest toidust.

Mõõdukas kehaline aktiivsus on tervete liigeste säilitamiseks sama vajalik nagu tasakaalustatud toituminegi. Liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu. Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva kehalise tegevusega koormuse andmisega.

kallis kodu

23 September 2012

Psühholoog: kas me tahaksime, et lapsed meie eest otsustavad?

Psühholoog Riina Luik arvab, et vanade vanemate trotsi üks põhjusi on see, kui seenior tunnetab, et tal pole mitte mingit võimalust oma edaspidise elu üle otsustada. Just hoolivus ja empaatia on see, mida iga vanem oma lapselt ootab.

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

Kuidas teha vanainimesele inimlike ja ilusate sõnadega selgeks, et ta peab oma kätega ehitatud ja sisustatud kodu kas väiksema korteri vastu vahetama, laste juurde kolima või hooldekodusse minema?

Arusaadavatel põhjustel on oma kodust loobumine ja sealt lahkumine seotud väga tugevate väärtuste ja emotsioonidega ning

”

Kodu jätmine pole kerge mitte üheski eas.

seetõttu äärmiselt raske. Mitte ainult vanemale inimesele, vaid meile kõigile. Kui ka nooremad inimesed peavad korterit vahetama, meenuvad vana koduga meie noorusaja kõige õnnelikumad ajad ja läbielatu. Nii et kodu jätmine pole kerge mitte üheski eas.

Mis seal salata, kätte on jõudnud eluetapp, kus tuleb harjuda tasapisi järjest enam mõttega, et elumuutused on pöördumatud ja ees on eluõhtu. Sellega tuleb harjuda, kuigi see on väga raske. Vanemad inimesed ise tunnetavad seda kõige selgemalt, et see, mis nende elus ilusat ja õnnelikku oli, ei tule kunagi tagasi.

Millest tuleks alustada?

Alustada tuleks rääkimisest. Seda ei tohiks kindlasti teha direktiivsel ja äraotsustatud moel, sest meie vanemad pole ju rumalad ja nad tunnetavad väga hästi, kui näilise ettepaneku taga on tegelikult noore pere valmis otsus. Igal juhul tuleb oma vanemate elumuutuste otsustamisse neid kaasata, mitte nende eest otsustada.

Noorele perele seostub teema püstitus ilmselt sellega, et vanemad ei saa enam oma eluga omakeskis hakkama või on tekkinud muid probleeme – ei jõuta ega saada enam poodi, ei ole ühistranspordi

võimalust. On ju väga palju väliseid tegureid, mis võivad oma kodust ärakolimise otsust mõjutada. Selle taga ei pea tingimata olema haigus või füüsiline mitte hakkama saamine, vaid ka muutunud olud meie ümber ehk regionaalpoliitika, mis ei soosi eaka inimese eraldatuses elamist. Ärakolimise mõttega tuleb anda aega harjuda. Loomulikult tuleb küsida vanematelt, milline on nende nägemus oma hakkamasaamisest ja uuest elust kusagil mujal ning milline oleks neile vastuvõetav eluvorm.

Mitte ainult emotsionaalse hüvastijätu, vaid ka uude kohta kolimise juures on eriti oluline teada, et vanemad inimesed peavad sellisel juhul loobuma oma armsaks saanud argistest rutiinidest ja tegevustest. Näiteks küsimus, mis saab pere loomadest? Isegi koera- või kassiküsimus on väga oluline: kas teda saab uude kohta kaasa võtta, kuidas ta kohaneb. See kõik on eakatele inimestele väga tähtis, sest see on osa nende elust.

Me võime mõelda, et emal on kergem, kui ta ei pea igal hommikul puid tassima, aga see on olnud tema päevatäide. Ahju kütmine, loomadele toidu andmine, nendega rääkimine ja looduses olemine on kõik see, millest ta jääb tõenäoliselt ilma. >> lk 24

CARDIOSANi tabletid sisaldavad omavahel tasakaalustatud toimeaineid, mis on hädavajalikud terve südame tööks.

Piisav kogus vitamiine B6 ja B12 ning foolhapet toidus mõjutavad südame võimet varustada organismi verega ja tagavad normaalse elutegevuse.

Magneesium tugevdab südamelihast ning lisab elujõudu.

Kuna sageli ei saa me toidust piisavalt neid toimeaineid, vajab organism lisapreparaate.

CARDIOSANi soovitatakse südameveresoonkonna haiguste profülaktikaks sportlastele, stressi all kannatajatele, dieedil olijatele, üle 30 aastastele meestele (eriti neile, kes töötavad stressirohkel vastutaval ametikohal) ning naistele alates menopausiperioodist.

Erilist tähelepanu südame tervisele peaksid pöörama inimesed, kelle suguvõsas on esinenud infarkte ja seega soodumus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

CARDIOSAN on müügil apteekides ja

http://www.tervis24.ee

kallis kodu

Psühholoog Riina Luik küsib: kui me oma laste nimel, kes lähevad esimesse klassi, oleme võimelised tohutult pingutama, et leida neile sobiv kool, siis miks me ei pinguta selle nimel, et meie vanemad saaksid veeta oma vanaduspõlve sellistes tingimustes, mis neile sobivad.

FOTO: ERICH MERILA

September 2012 24 Samamoodi on eakatel inimestel suur hirm selle ees, mida nad linnas tegema hakkavad.

Kui peaks juhtuma, et noorel perel pole linnas maja ja aeda, kus on ilmselt midagi ka vanemal inimesel teha, siis on küsimus õigustatud. Ärgem saagem valesti aru, et vanale inimesele meeldibki üksi oma toas istuda ja järjefilme ehk seepe vaadata. Nad tahavad kindlasti midagi teha. Nende elust on võetud tegevus ja on asendatud sundmugavusega, mis inimest enneaegselt suretab.

Kui on vähegi võimalust emale või isale pakkuda mingisugustki aktiivset osalust noorte elus ja toimetamistes, siis tuleks seda kindlasti teha. Nad tahavad liigutada ja olla kasulikud.

Oma endisest kodust ära tulles loobutakse vähestest allesjäänud tuttavatest ja sõpradest. Telefoniga rääkimine kindlasti ei asenda igapäevast või iganädalast suhtlemist, isegi kui tegemist on sinasõbraks saanud postiljoniga.

Me kisume ju oma vanemad neile harjumuspärasest suhtlusringkonnast välja. Need on ju nende eakaaslased, kellega nad leiavad alati ühise keele, kellega neil on ühised mälestused ja kogemused. Linna kolimise mõtte juures tekibki küsimus, kellega ma räägin ja millest. Meie, noorem põlvkond, kes me oleme suhtlemisest üle ujutatud, ei oska sellele tihtipeale isegi mõelda. Aga kui me iseendalt küsime, kas tahame elada ilma sõpradeta, siis on vastus eitav. Aga me ei mõtle sellele, mida me oma vanemaid maalt linna tuues sellega neile põhjustame: neil ei ole kellegagi peale oma pere ehk siis meie ju suhelda. Ja kui on juhtunud selline halb asi, et noorema ja vanema põlvkonna vahel ei ole ka peresiseselt lähedast ja usaldus-

likku ning avatud suhtlemist ja kus vanu inimesi peetaksegi vanadeks, kellega peaks rääkima ainult haigustest või millestki taolisest ehk nii öelda „vanainimesejuttu” ajama, siis meie ema ja isa ei tunne end suhtlemises hästi ka iseenda perega.

On ju selge, et noorte ja lastelaste teemad võivad neile jääda kaugeks ja arusaamatuks. Kujutame endale ette, kui palju ja kiiresti on aeg muutunud ja millistel teemadel, millises slängis noor põlvkond üleüldse räägib. Vanavanemal puudub nendega suheldes jutuaines.

Väga oluline on see, et me püüaksime mõelda, mis saab vanapaarist, emast või isast siis, kui ta kolib linna. Kas me suudame teda innustada sulanduma uutesse ringkondadesse nagu eakate päevakodud, ringid, seenioride ühendused, kus käiakse koos võimlemas või ujumas, ekskursioonidel või saadakse lihtsalt kohvi- või teelaua taga kokku. See kõik vajab meie, nooremate suurt toetust ja julgustamist, et nad läheksid, püüaksid ja tahaksid leida endale suhtlusringkonna, millega nad oma varasemad tegevused asendada saavad.

Milline oleks hea sõnastus, milliste sõnadega tuleks seda rasket jutuajamist alustada?

Kindlasti ei tohiks alustada sõnadega: „Nüüd on aeg sealmaal, et ...” See on äärmiselt tähtis, kuidas me seda juttu alustame.

Pakun välja sellised algused: „Kas te olete mõelnud ..., mida te arvate sellest, kui …, kas te tunnete siin maal oma asjatoimetustes ennast piisavalt hästi ..., kaua te jaksate siin veel rassida ..., mingisugusel ajal peaksime hakkama mõtlema sellele, et te

a sed v

) nurid

e. stel st Pakume ööpäevaringset üldhooldusteenu ga inime e ja erihooldust ajadust eenust psüühiliste eriv ment (sh de

Teretulemast

Hel len ur

m

e!

1993. aastal alustas vanas ja auväärses Hellenurme mõisahoones tööd Lõuna-Eesti hooldekeskus. Tänapäeval on mõisahoone ja pargi kõrval kuuest majast koosnev kompleks, milles on ühtekokku 300 kohta ning kahe või kolme inimese toad.

Keskus asub rahulikus paigas, kärarikastest ettevõtetest eemal.

Omaste külastamise teeb aasta ringi mugavaks Otepää—Rõngu—Valga maantee, mis jääb vaid 3 km kaugusele.

Lisaks ööpäevaringsele üldhooldusteenusele (sh dementsed vanurid) pakume alates 2009. a septembrist ka erihooldusteenust psüühiliste erivajadustega inimestele.

Erihooldusteenusele võtame nii riikliku kui omavalitsuse osaluse alusel.

Lõuna-Eesti Hooldekeskus Hellenurme, Palupera vald Valgamaa 67514 Tel 767 9505 info@hooldekodu.ee www.hooldekodu.ee

kallis kodu

25 September 2012 võiksite linna tulla ...” See jutuajamine peaks olema äärmiselt leebe.

Me tõesti ei kujuta ette, mida see teema meie vanematele võib tähendada.

Ennekõike peaks selle jutu mõte olema selles, et me küsime vanematelt, mida nemad ise arvavad. Võibolla papa ei istu enam autorooli, mammad ju reeglina ei juhigi autot, neil pole postkontorit ega poodi, neil tekib raskusi igapäevaste toimetustega. Selle tingivad neist mitteolenevad põhjused.

Ja kujutage ette, kui 80aastane papa istub rooli taha, lund tuiskab, ja ehkki ta peab minema oma vana Opeli või Žiguliga üksnes kümne kilomeetri kaugusele poodi, siis mida tunneb kogu selle aja jooksul koju jäänud memm. Kõik need kolm tundi, kui papa ära on, ta närveerib.

Eks nad ise ka tunnetavad seda. Siis tulebki neilt küsida, kuivõrd nad jaksavad.

Millega peaks arvestama enne, kui vanemad enda juurde elama kutsume?

Kõigepealt peaksime iseendale aru andma, kas ma ise tahan ja suudan oma vanematega koos elada. Kas ma tegelikult suudan harjuda ja leppida sellega, et minu majas elab inimene, kelle kombed ja iseloom tuleb mul sõna otseses mõttes ehk ka välja kannatada. Hoolimata sellest, et me oma vanemaid väga armastame, ei tähenda see ju seda, et igapäevane kooselu nendega oleks ilmtingimata väga kerge.

Kui meil on selles suhtes kahtlusi, siis oleks ehk õige enne vanade vanemate oma koju toomist kaaluda ka seda varianti, et muretseksime neile oma mugava elamise kuhugi lähedusse ja mitte kohe asuda ühe

ÜHINE MURE

Meil on paha, et me tunnetame end halbade lastena ja küsime endalt, kas me siis ei armasta oma vanemaid, et me teatud asjadega ei lepi. Vanemad tunnevad ebamugavust sellepärast, et nad ei suuda elada meie reeglite ja normide järgi.

katuse alla. Siis anname me neile võimaluse säilitada iseseisvuse, tahte, harjumused ja elurütmi. Siis ei peaks nad tundma end kogu aja kohmetuna, kui nad teevad üht või teist, mis ei pruugi noorele perele meeldida.

See, et meie vanemate mingid toimetamised meile ei meeldi, on täiesti loomulik. Kui aga elust ühe katuse all tekivad suured pinged, siis on see ju kahjulik mõlemale poolele. Meil on paha, et me tunnetame end halbade lastena ja küsime endalt, kas me siis ei armasta oma vanemaid, et me teatud asjadega ei lepi. Vanemad tunnevad ebamugavust sellepärast, et nad ei suuda elada meie reeglite ja normide järgi.

Me oleme enamasti keskendunud maalt linna kolimisele. Aga on ju ka linnas elavaid vanemaid, kes elavad näiteks üksi viiendal korrusel asuvas neljatoalises korteris ega ole mitte mingil tingimusel nõus sealt ära kolima, kuigi saavad suurepäraselt aru, et see pole mõistlik.

Mida siis ette võtta?

Kui avalduvad ilmselge trots ja vastuolu, siis tuleks esmalt jõuda selgusele, mis on selle põhjus. See on kindlasti olemas.

Võibolla on põhjus ebamugav, et lapsele välja öelda, aga selleni tuleks jõuda, milles on asi, et ta keeldub. Ma ei usu, et keegi hoiaks nii väga kinni kapist, kummutist või viienda korruse korterist, seal peab olema veel midagi muud.

Väga tihti on trotsi taga see, et vanem lihtsalt ei taha tunnistada, et ta enam hakkama ei saa.

See on küll pigem reegel kui erand, aga

mitmed oma suurtele elumuutustele vastu seisnud seeniorid, kui nad on sattunud headesse oludesse, on hiljem sellega väga rahul ja õnnelikud. See kehtib ka hooldekodude puhul, kui nad on üksindusest sattunud omade seltsi ja neil on kadunud kõik hirmud hakkamasaamise ees. Neil on soe tuba, ea- ja mõttekaaslased ümberringi.

Hirm elumuutuste ees on tihtilugu suurem ja see on tingitud sellest, et vanemaealine ei tea, mis teda ees ootab ja millised on uued olud, kus ta elama peab hakkama. Kui tuleb viia oma ema või isa seenioridekoju, pansionaati või hooldekodusse, siis oleks mõistlik temaga sinna enne minna ja näidata talle, mis koht see on. Võib juhtuda, et talle ei meeldi üks ega teine, aga kolmas sobib.

Kui me oma laste nimel, kes lähevad esimesse klassi, oleme võimelised tohutult pingutama, et leida neile sobiv kool, siis tasub küsida, miks me ei pinguta selle nimel, et meie vanemad saaksid veeta oma vanaduspõlve sellistes tingimustes, mis neile sobivad. Tuleb leida kompromiss.

Kui vanem on vastu ja noored on kannatust kaotamas, siis pole vist vaja küsidagi, kes peaks esimesena järele andma?

Kindlasti lapsed ehk noorem põlvkond.

Meil pruugib endalt küsida ainult ühte asja: kas meie tahaksime, et meie lapsed meiega ükskord nii teeksid, et otsustavad ise, meilt küsimata, kuidas meil parem on?

Võti on selles, kui me endale ausalt tunnistame, kas me otsime ideaalset lahendust iseendale või oma vanematele.

MIS ON KINNISVARAPENSION Kinnisvarapension võimaldab igakuist või vajadusele vastavat lisasissetulekut, mille tagatiseks on Teie korter, maja või suvila. Tagasimaksmine ei toimu Teie elu jooksul, vaid on tagatud kinnisvaraga osas, mida Teie rahaliselt kasutasite.

KINNISVARAPENSIONIT SAAB KASUTADA üle 65 aasta vanuses kinnisvara omanik igapäevaste kulutuste katmiseks huvidega tegelemiseks reisimiseks kodu remondiks uute kodumasinate soetamiseks tervisega seotud kulutuste katmiseks oma kodu ja igapäeva mugavamaks ja rõõmsamaks muutmiseks

NÕO HOOLDEKODU

KINNISVARAPENSIONIGA ON TAGATUD tagasimaksmine ei toimu kinnsvarapensioni saaja elu jooksul, vaid on tagatud kininisvaraga jääte oma kinnisvara omanikuks - kinnisvarapensioni tagatiseks seatakse kinnisvarale hüpoteek saate pärandada oma vara - tasumisele kuulub ainult see osa, mida Teie elu jooksul rahaliselt kasutasite

Tulge tasuta nõustamisele!

Helista 643 3033 E-post: info@kinnisvarapension.ee www.kinnisvarapension.ee KINNISVARAPENSION ON FINANTSKOHUSTUS. TUTVU PÕHJALIKULT FINANTSTEENUSE TINGIMUSTEGA, PEA NÕU OMA LÄHEDASTEGA NING VAJADUSEL KONSULTEERI ASJATUNDJATEGA.

September 2012 26

C-vitamiinirikkad s u s i n d n i e k s u e Kõh tab inim s u k t u l l o o p t s see Krooniline kõhukinnisus Roojatoppamuse ravi kõhukinnisusega patsientidel, kellel senine ravi ei ole andnud tulemusi Ravimis sisalduvad soolad aitavad säilitada organismi loomulikku vee ja soolade tasakaalu Käsimüügiravim Saadaval kõikides hästi varustatud apteekides

kaalikas ja Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

aalikas ja naeris on kaks väga sarnast ja kasulikku köögivilja. Isiklikud kogemused naeriga näitasid, et naeris on magusama ja parema maitsega ning naeri kasuks rääkis seegi, et ussid hoidsid naerist eemale, samal ajal kui kaalikaid uuristasid ussid usinalt. Viimast fakti ei julge muidugi reegliks pidada, aga ühe aasta kogemused olid sellised.

Naerist on peetud ka vanaaegseks köögiviljaks, sest enne kui eestlased asusid kartulit kasvatama, olid igapäevaselt toidulaual naerid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud taas kasvatama ka naerist, mida lühikese kasvuaja tõttu saab süüa juba suvel ja mis on sama kasulik kui kaalikas. Kahjuks sügiseks naeris puitub ja ületalve säilitamine ei ole tõenäoline.

Naerist on väga hea süüa suvel, aga talvel ja kevadel aitab C-vitamiini varuga meid siiski kaalikas, mis on ainus köögivili, milles säilib kevadeni peaaegu kogu C-vitamiini kogus. C-vitamiini on kaalikas rohkem kui üheski teises köögiviljas.

Väga kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat just vitamiinivaesel kevadtalvel, kuigi C-vitamiin säilib kaalikas ka kuumtöötlemisel.

Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) ning eeterlike õlide sisaldusest. Toiteväärtuselt on kaalikas köögiviljade hulgas esimeste seas, olles eriti tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikas. Enim vitamiine sisaldavad kollase sisuga sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annab karotiin.

K

aalika juureosa sisaldab kuni 10% süsivesikuid, vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda; pektiinaineid. Nagu enamik köögivilju, annab ka kaalikas vähe energiat,

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja: SIA Meda Pharma Narva mnt. 11d, 10151, Tallinn Tel: +372 6 261 025

www.meda.ee

saja aja grammi kohta umbes 25–30 kilokalorit, t, seega sobib hästi ka kaalulangetajale.

Kaalikat on kasutatud raviotstarbel mitmete haiguste raviks. Näiteks südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste aiguste ja unetuse puhul ning ka valuvaigistina, haavaparandajana, bronhiidi ja astma leevendajana. Kaalikal on ka antiseptiline ja haavu parandav mõju.

Kaalikatoidud aitavad ka kõhukinnisuse puhul, aga ägedate mao- ja soolehaiguste puhul on kaalikas vastunäidustatud.

Ravieesmärgil kasutatakse kaalikat peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult.

Ohtra vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu tugevdab kaalikas väga hästi immuunsüsteemi, seda võiks eriti gripihooajal meelde tuletada ja süüa toorest kaalikat. Riivitud kaalikat võib raviotstarbel süüa ka meega segatult.

Kuidas kaalikat kasutada?

Toorelt, keedetult, küpsetatult, erinevates roogades.

• Toorsalatites: kaalikas + porgand kaalikas + ananass kaalikas + jõhvikas kaalikas + õun + porgand + apelsin; • hautistes (porgandi-kaalikahautis);

• pajaroogades; • keedetud köögiviljadest salatites; • ühepajatoitudes; • kaalika–kartulipuder; • kaalika–kruubipuder; • kaalika–porgandikotletid; • taignas praetud kaalikaviilud; • ahjukaalikad.

köök

27 September 2012

sugulased

naeris

RETSEPTID Kruubi–kaalikasalat 0,5 l keedetud kruupe 1 väike purk konservherned 200 g suitsuvorsti või sinki 1–2 keedetud kaalikat 1 mugulsibul hapukoort majoneesi soola Kruubid keeta pehmeks. Kaalikas keeta jämedamate viiludena, jahtunult lõigata väikesteks kuubikuteks. Vorst tükeldada väikesteks kuubikuteks, sibul hakkida.

Kõik koostisained segada omavahel. Salatile võib lisada ka keedetud porgandit, marineeritud kurki, õuna.

DIABEETIKULE energia terveks päevaks

Külasupp 2 l vett 100 g odrakruupe 200 g kaalikat 1 juurpetersell 500 g supikonte 1 sibul 1 l kooritud kartuleid soola musta pipart Supikondid kupatada ja panna keema, lisada kruubid, mõni aeg hiljem väikesteks kuubikuteks tükeldatud kaalikas ja peeneks hakitud maitseköögiviljad ning maitseained, lõpus kuubikuteks lõigatud kartulid.

Kaalika–ananassisalat 300 g kaalikat 150 g ananassikonservi koos siirupiga suhkrut soovi korral

”

Naerist on väga hea süüa suvel, aga talvel ja kevadel aitab C-vitamiini varuga meid siiski kaalikas, mis on ainus köögivili, milles säilib kevadeni peaaegu kogu C-vitamiini kogus.

Kaalikas riivida, segada tükeldatud ananassikonserviga, vajadusel lisada suhkrut.

Taignas praetud kaalikaviilud 0,5 kg kaalikat 1 muna 2 dl jahu 0,75 dl piima soola pipart Kaalikas lõigata õhukesteks viiludeks, keeta soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks. Munast ja jahust teha tainas, maitsestada. Kaalikaviilud kasta üleni taignasse, praadida kuldkollaseks. Kaalikas taignas on parem kui oskaks arvata.

Porgandi–kaalika–juustusalat 500 g porgandit 150 g kaalikat 3 keedetud muna 100 g riivitud juustu (1 paprika) 1 dl hapukoort 1 dl majoneesi soola Koorida kaalikad ja keeta jämedateks viiludeks lõigatult pehmeks, porgandid keeta koorega, seejärel koorida. Lõigata köögiviljad kuubikuteks, hakkida munad.

Segada kõik koostisained omavahel.

Doppelherz aktiv DIABEETIKUTE vitamiinid 10 eluliselt vajalikku vitamiini, lisaks tsink, kroom, seleen ja magneesium.

Spetsiaalselt väljatöötatud diabeetikutele, kellel range dieedi tõttu jääb toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalide hulk sageli ebapiisavaks.

Seetõttu tuleb tarbida lisaks vitamiine ja mineraalaineid.

Vaid 1 tablett päevas.

Saadaval apteegis!

vana foto

September 2012 28

Vanad armsad fotod saab uuele elule äratada Tea Raidsalu 60pluss@ajaleht.ee

K

odus albumeid sirvides jäi mulle näppu üks umbes tikutoosi mõõtu foto, millel on mu vanaema koos oma nelja lapsega. Et see pilt on ainus, palusin selle ema käest laenuks ja läksin fotopoodi uurima, kas ja kuidas sellest saaks koopia. Samuti võtsin kaasa värvipildi, mis on minust tehtud esimeses klassis – lootsin, et sellel saab aja jooksul punakaks tõmbunud toone maha kruttida ja ülesvõtet suurendada.

Maksifoto juhataja, fotograaf ja arvutigraafik Mati Roosalu ütles, et seda tuleb üsna tihti ette, et inimesed toovad fotopoodi päevinäinud pildid ja paluvad neist koopiaid. „Viimasel ajal tahavad päris paljud koostada endale arvutisse perekonnakroonikat ja selleks on vaja teha digikoopiad. Samuti kasutatakse palju seda võimalust, et vanu fotosid suurendada ja paberile trükkida,” rääkis Roosalu.

Kõigepealt skaneerib fotograaf pildi arvutisse ja seejärel uurib töötlusprogrammis, kas ja kui palju on võimalik seda töödelda, et foto saaks värskema ilme. „Ennesõjaaegsed pildid on enamasti kontaktkoopiad, need ei ole suurendatud, vaid on tehtud otse filmi pealt ja neist saab nüüd teha normaalse pildi. Kellel veel on säilinud neid vanu fotosid, mis on paksul kartongalusel, siis need on väga hea kvaliteediga ja neist on praegu samuti hea teha koopiaid ja ka suurendada,” rääkis Roosalu.

Minu vanaemast tehtud ülesvõtet arvutiekraanilt lähemalt uurides tõdeb fotograaf, et kahjuks on originaal üsna udune, nii et väga head koopiat ei saa, kuid üldlevinud fotomõõtu 10×15 sentimeetrit saab selle suurendada küll. Samuti avastab spetsialisti terane silm pildi pinnalt mingid vaod – ilmselt on see jäänud kunagi lohakalt paberi alla, millel on kirjutatud ja pliiats ongi vajutanud fotole jäljendid. Õnneks uuel väljatrükil see defekt näha ei jää.

Koolis tehtud värvifotot tegema asudes tõdeb Roosalu, et selle punakat tooni saab vähemaks keerata küll ja samuti kannatab sellest teha A4 mõõtudes suurenduse. „1980. aastate keskpaigas hakati rohkem värvifotosid tegema ja neil kipuvad tõesti aja jooksul värvid muutuma. Sellised pildid vajavad kindlasti arvutis töötlemist, vahel on värv selline, et on võimalik taastada, teinekord jällegi mitte. Kui pilt on natuke udune, siis on keeruline,” tõdeb ta.

Värvifotost on võimalik mustvalge pilt saada üsna kergesti. Samuti ei ole Roo-

Tänapäeval teeb pilti isegi mobiiltelefon ning kõik tähtsad peresündmused ja loodusimed saab kohe üles võtta. Seevastu vaarvanematest on säilinud enamasti vaid üksikud kaadrid, kuid siinkohal tuleb appi moodne tehnika, mis aitab vanast fotost teha koopia.

”

Kui pilt on paberil, siis säilib see umbes sada aastat, ja kui sellest omakorda koopia teha, saab foto eluiga veelgi pikendada.

salu sõnul võimatu seegi, et mustvalgest pildist saaks värviline – sel juhul tuleks pinnad arvutiprogrammi abil käsitsi üle värvida.

Kui on suurem pilt, siis saab sellest teha suisa portreepildi, kui alusfoto on piisavalt suur ja hea kvaliteediga, et näo saab välja suurendada.

Pilti arvutis töödeldes on võimalik timmida selle värve, eemaldada kriime ja plekke. See aga on peen ja aeganõudev käsitöö ning mõne üsna kehvas olukorras pildi taastamine võib kujuneda üsna kulukaks. „Kui pildipaberil on mingi muster peal, siis sellest ka head nahka ei tule, seda mustrit ära ei saa,” nentis ta.

Päris lootusetu ei ole fotograafi sõnul olukord siis, kui pilt on saanud kannatada ja sellest on näiteks nurgakene puudu või on koguni pilt tükkideks rebitud. Selgi juhul saab pildi arvutis kokku „kleepida“,

kuid see võtab üpris kaua aega ja maksab rohkem.

Kas ja kui suurelt saab konkreetset pilti uuesti välja trükkida, saab öelda spetsialist. Mõnest pisikesest pildist kahjuks ei saa suurendust, kuid ühe näitena demonstreeris Mati Roosalu A3-formaadis fotot, mis oli suurendatud üksnes pisikesest portreepildist.

Kui on hea kvaliteediga foto, siis on näiteks võimalik välja suurendada pildil olija nägu ja saada temast portreepilt.

Samuti saab kahest eraldi fotost kokku monteerida ühe. Mati Roosalu näitas ühe töö näidist, kus klient soovis, et foto alla serva saaks kopeerida pöördel olnud käsikirjalise allkirja.

Omal ajal oli väga popp teha fotode asemel slaide ja neid siis projektori abil vaadata. Kui masin enam ei tööta, ei pea jääma karbitäied mälestusi nukralt kapi-

vana foto

29 September 2012

MIS MAKSAB Anu Fotos maksab ühe foto skaneerimine 1 euro ja üks 10×15 foto 0.20 senti. Näiteks kui klient tellib ühest töötlemata fotost 10 koopiat suuruses 10×15, maksab ta selle eest 3 eurot. Töötlemata fotode hinnad: 10×15 1.20 €, 15×21 1.65 €, 20×30 2.60 €.

Maksifotos maksab ühe filmi arvutisse skaneerimine ja ilmutamine 3.20 €. Kui soovitakse ühte filmikaadrit skaneerida, siis selle hind on 1.28 €, kui soovitakse vaid 10x15 cm pilte tellida. Kui soovitakse suuri pilte A4 ja suuremad, tellida, siis 2.56 €.

Slaidi skaneerimine 10×15 cm pildi jaoks maksab 1.92 €, A4 ja suuremate piltide jaoks 6.40.

Vanade fotode skaneerimine – 10×15 cm pildi jaoks ja arvutis vaatamiseks 1.60.

Vanadest fotodest koopiad fotopaberile ilma parandusteta: 10×15 cm – 2.56 €, 15×23 cm – 4.48 €, 21×30 cm – 6.40 €.

Parandamise hinnad algavad 3.20 (lihtne kriimukeste, täpikeste kõrvaldamine), kui aga pildil on puudu detaile – siis kuni 9.59 €.

Igasugused montaažid (mitme pildi kokkumonteerimine jne) kokkuleppeliste hindadega.

nurka, sest ka slaidid saab arvutisse tõmmata ning hiljem soovi korral välja printida.

Pärast koopia tegemist ja töötlust saab fotod tellida nii väljatrükituna kui ka digitaalselt. „Failid salvestame kliendile kas plaadile või mälupulgale – nii saab neid koduarvutisse salvestada. Praegu on moes ka fotoraamatu tegemine, selleks on vaja, et failid oleksid digitaalsed,” selgitas Roosalu.

Kasutan minagi seda juhust, et lasen oma uue kuue saanud fotod salvestada mälupulgale – hiljem on hea mugav neid näiteks e-kirja teel edasi saata.

Väljatrükkimisel soovitab Mati Roosalu eelistada mattpinnaga paberit. Kenad

paberpildid aga leiavad oma auväärse koha klaasi all raami sees – see aitab pildi eluiga tunduvalt säilitada. Siinkohal toonitab Mati Roosalu, et lisaks raami sisse panduna on kõige õigem fotosid hoida ikka albumis, mitte karpides. Üksteise vastu hõõrdudes tekivad pildi pinnale kriimud ning pealegi lähevad need katki ja kortsu. „Vanematel inimestel on rohkem aega ja nad võiksid tõesti oma pildid ette võtta, ära sorteerida, teha lastele koopiad ning jutustada, kes neil on kujutatud. Kui pilt on paberil, siis see säilib umbes sada aastat, ja kui sellest omakorda koopia teha, saab foto eluiga veelgi pikendada,” sõnas Mati Roosalu.

Calcigran Forte ja Calcigran Forte Mint Voltaren Emulgel 1,16%

Alati soodne!

BENU C-vitamiin närimistabletid 200mg N30 Toidulisand Apelsinimaitselised C-vitamiini tabletid aitavad suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele!

50g, 100g

Toimeaine: diklofenak Käsimüügiravimid Näidustus: Valu paikne leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral.

Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tavahind: 50g € 5.52

€

4.10

-25%

€

€

2.50

Pakkumised kehtivad kuni 31.10.2012 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub! Tavahinnad võivad olla apteegiti erinevad!

närimistabletid 500mg+400TÜ N60 Toimeained: kaltsium ja D3-vitamiin Käsimüügiravimid Näidustus: Vitamiin D ja kaltsiumi vaeguse vältimine ja ravi eakatel inimestel.

Vitamiin D ja kaltsiumi täiendav manustamine lisaks spetsiifilisele osteoporoosi ravile patsientidel,kellel on risk vitamiin D ja kaltsiumi vaeguse tekkeks.

Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult patsiendi infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tavahind: 100g € 8.27

6.20

% 0 2 Tavahind: € 7.53

€

6.00

sse! e d i k ee e apt egi leiad i e m mast ek1 apte ek1.ee e l u t Tere ima Apte ww.apte w Läh

mälestus

Saja-aastane pääsuke Tõnis Kask filmimees, kauaaegne ETV pearežissöör

Eesti filmi sajandivanuseks saamisel ei saa mingil viisil kuldset kodukotust kõrvale jätta.

Anno 1909 algul seisab „Viljandi Teatajas”: „Midagi, mis meie inimestele uudist pakub, on Eesti Käsitööliste ruumidesse asunud. See on elavate piltide teater „Modern”.”

Tegemist on Viljandi esimese paikkinohoonega. Selleks tarbeks üüris Herman Pensuda Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi hoone, mille saal mahutas 92 vaatajat. Viljandis hakati kinos käima suure lustiga, kuni saadi Liivimaa kubernerilt luba avada veel teinegi kino.

Elanike arvuks linnas oli 1912. aastal 4500 inimest, kes käisid kinopilte vaatamas 21 171 korda. Nii me oleme jõudnud oma seatud eesmärgini: eesti soost päevapiltniku-filmioperaatori olemasoluni. Tegemist on 1892. aasta märtsikuu kolmandal päeval sündinud Johannes Pääsukesega.

Tema olemasolu on esmakordselt ülestähendatud 1914. aastal Tartu linna saksakeelses ajalehes „Dorpater Kalender” kui majaomanik ja kinofotograaf.

Enamikku Pääsukese dokumentaalpaladest iseloomustab hea ajakirjanikuvaist.

Film vene õhusõitja Sergei Utotš-

Viljandimaal Suislepas oli väga tuntud kinonäitaja Saarde talu peremees Osvald Põder, talumees, kel oli oma filmiprojektor, mille tõi ta juba eelmisel päeval kohale.

FOTO: ERAKOGU kini lennudemonstratsioonist Tartus leidis laialdaselt poolehoidu. Firma saatis selle paljudele tellijatele.

Kõige terviklikumalt on 1913. aasta detsembris filmitud „Suur lumetuisk Tartu linnas”. Filmis tormanud lumemöll on jäädvustatud küllalt hea nägemisega, on nii lumevalle, kui ka nende vahel vaevu liikuvaid inimesi.

1917. aastal saab ta rongiõnnetusel surma. Johannes Pääsukese lahkumisega lõpeb eesti algupärase filmitootmise esimene periood.

Esimene kinohoone Tallinna ehitati 1908. aastal. Veidi hiljem lisandus Tartusse Imperial. Lisaks paiksetele kinohoonetele levis filminäitamine rändkinodes. Need tekkisid tehnikahuviliste meeste algatusel. Just meeste, sest filmide näitamisel kasu-

tati päevavalguse eest varjatud ruume rahvamajades, eriti koolimajade suuremates klassiruumides.

Filminäitamispäeva eelkõmu levis kulutulena. Viljandimaal Suislepas oli väga tuntud kinonäitaja Saarde talu peremees Osvald Põder, talumees, kel oli oma filmiprojektor, mille tõi ta juba eelmisel päeval kohale. See oli kaalukas masin, lisaks filmikarbid ja vooluandja ehk jõujaam.

Noil aegadel polnud elektrivoolu kaugeltki mitte igas külas. Paljudes kohtades niisugust imelooma ei tuntudki. See tähendas, et projektsiooniaparaat käivitati elektrimootoriga. Nii aparaadi ülesseadmine kui puhveti ehitamine võttis aega.

Filminäitamise alguseks oli külarahvas õigel ajal kohal. Et Paabo kooli

September 2012 30

juhataja oli minu onunaine, sain ka mina kino näha.

Klassitoa akendel olid paksud kardinad ees. Kustutati ka rippuv gaasilamp ja näitelava ette lakke tõmmatud valgel ekraanil hakkas pilt jooksma. Seal liikusid võõral moel riietatud inimesed. Vähe sellest! Ees paistis ääreni vett täis suur auk, kus loivasid krokodillid. Saalis oli kuulda ohkeid.

Kõik see oli põnev, aga liiga palju rahvast sebis ringi. Pugesin eesolijate ridade vahelt läbi, sammusin otse ekraani ette ja sirutasin käe, et krokodillile pai teha. Ma ei teadnud siis, kui ohtlik võib see suur sisalik olla.

Saalist hakati hurjutama, et ma segavat vaatamist. Selle peale tõmbas Märtsoni Arno mu ekraani eest eemale. Arno oli neljanda klassi poiss, minust targem ja jõu poolest üle ka.

Projektor oli otse minu selja taga ja ekraanile ilmus minu suur vari, mis jälle teisi segas. Arno vajutas mu istuma. Ma ei saanud aru, miks, ja pistsin karjuma. Mulle loeti sõnad peale, nagu vaja.

Hiljem kinosaalis filme vaadates on tollest ajast meelde jäänud, et kõige parem on liikuvat pilti jälgida istekohtade esimesest reast. Keegi ei sega ja pilet maksab ainult 10 senti.

Pärast teatrikooli lõpetamist läksin tööle televisiooni, kus minust sai telefilmide lavastaja. Neid kogunes aastate jooksul nii mängu- kui tõsielufilmidena paar tosinat. Ajaliselt ja sisuliselt pean suureks tööks seriaali „Õnne 13”. Algas see aastal 1994 ja praegu on veel lõpp kirjutamata.

Seriaali elurada on jätnud maha oma kunagised algatajad, leidnud uusi jätkajaid ja tegelasi, toetudes vaatajale, on see ületanud aastaid ja murepäevi õnnelikumat aega otsides.

VISIOMED TENSIOFLASH KD-595

Tee endale või oma lähedastele vajalik kingitus TÄISAUTOMAATNE VERERÕHUAPARAAT – maaletooja hinnaga Pane mansett ümber õlavarre ja vajuta nupule.

Aparaat teeb ülejäänud töö ja tulemus ilmub ekraanile mõne sekundiga.

Soodushind 39,90 EUR-i. Võimalus toode tellida koju, postikulu 2,90 EUR-i.

Tellimine telefonil 661 9855, 661 6536 või tasuta liinil 800 30 30, samuti infoEE@linusmedical.com Küsimuste korral saab helistada tööpäeviti meie tasuta infoliinil 800 30 30 Lisainformatsioon: www.termomeeter.ee GARANTII 2 AASTAT.

ristsõna

31 September 2012

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta.

Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 22. oktoobril 2012.

Vastanute vahel loosime välja ühe auhinna: • suure, mahuka (352 lk), kõvas köites raamatu „TRADITSIOONILISED JA UUED HOIDISED” kirjastuselt Varrak.

Sellest raamatust leiab nii vanad kui ka uued hoidistamisvõtted ja retseptid, nii magusate kui ka soolaste koduste hõrgutiste valmistamiseks. Autor propageerib ka loomingulist katsetamist.

Raamatus on üle 180 retsepti, mida on kohandatud nüüdisaegse kokakunsti maitsele ja milles kasutatakse pigem looduslikke säilitajaid kui suhkrut. Soovitatakse häid ja lihtsaid vahendeid ning iga saaduse jaoks parimaid hoidistamisviise.

Eelmise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Anne Jaansoo Viljandist.

• Võitja saab kirjastuselt Varrak suure ja mahuka kodumaiste spetsialistide tehtud „Iluaianduse käsiraamatu”.

Toimetus võtab võitjaga ühendust!

Edukat nuputamist!

reklaam

September 2012 32

Transportteenus alates 35 eurost Küttepuude müük

TÄPSEM INFO http://tulevik.info/ telefon 442 6400, 5667 6238

Heakorratööd

Seenioride kruiis koostöös ajakirjaga Elukiri

Grupi (10in.) liikmele kruiis Stockholmi koos õhtusöögiga

al.

51

€/in.

Grupijuhile kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA.

Mercedes Merimaa

Boris Lehtlaan

Luule Komissarov

2. oktoobril ootavad Tallink ja ajakiri Elukiri Teid erikruiisile. Meelt lahutavad Luule Komissarov, Boris Lehtlaan ja Mercedes Merimaa. Loomulikult on Teiega kaasas ka kruiisijuht Inda Kõiva, kellega koos lauldakse ja mängitakse erinevaid seltskonnamänge. Soovijatel võimalus minna Stockholmis linnaekskursioonile. Giidi juhendamisel tutvutakse kolme tunni jooksul linna tähtsamate vaatamisväärsustega. Bussiga sõidetakse läbi Stockholmi erinevate linnaosade, vaadatakse linna panoraami ja peatutakse Drottningholmi kuningalossi juures. Teiega sõidab kaasa ka Tallinki esindaja, kes vastab meeleldi küsimustele ja on igati abiks.

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee

Üksikreisijale ek kruiis ru uiis Stockholmi koos õhtusöögiga

al.

65

€/in.