60+, detsember 2016

Kärgvanavanemate mured ja rõõmud.

Kas külmad toad võivad majale kahju teha?

Peavalu ja unetus on omavahel seotud.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 12/2016 (51) DETSEMBER

ISSN 2228-1592

Naturaalne hall on väga kaunis.

Kasulikud veretooted. Sült.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Detsember 2016 2

Paksem kui vesi

T

änases ajakirjas kirjutame sellest, mida teha, kui sinu koduukse taga seisavad ühtäkki lapselapsed, kellest sa midagi ei teadnud. Ühel päeval astub üle ukse poeg või tütar oma uue elukaaslasega, kel näpus kooliealine laps. Ja oledki vanavanem koos kõige kaasnevaga, ühesõnaga kärgvanavanem. Kuidas sellesse suhtuda, kuidas olukorraga leppida, kuidas käituda? Kõik on ootamatu ja keeruline.

Ilmselt teab meist igaüks kedagi, kes elab kärgperes. Sellised pered on alati olemas olnud, kuigi praegu tundub neid palju rohkem olevat. Kas neis sülemites valitseb vaid rahu ja rõõm?

Tavaliselt on kärgpere tekkimisele eelnenud eelmisest suhtest lahkuminek. Pereterapeut Tiina Teska sõnul on lahutuse või uue kärgpere moodustumisega lapsedki suures segaduses, kindlasti tunnevad nemadki kurbust, valu, leina, süüd, viha ja palju muid tundeid, mida nad isegi nimetada ei oska. Nii võib juhtuda, et sulle võõras laps piidleb uut vanavanemat kui elavat etteheidet. Sina aga ei tea, kuidas harjumatuga toime tulla. Kuidas küll keerulisi suhtemustreid lahti harutada?

Pereterapeut Tiina Teska kinnitab, et tema kogemust mööda on kärgperedel keskmisest rohkem erimeelsusi ning ta ei tea kärgperet, kus kõik selle liikmed olukorraga rahul oleksid. Lapsed võivad käituda täiesti pööraselt, aga võivad ka endasse tõmbuda ja üldse mitte suhelda.

Pereterapeut Katrin Saali Sauli kogemust mööda toetavad vanemad reeglina oma last, vahet pole, kas tema on suhtest lahkuja, kärgpere moodustaja või üksijääja. Seda enam püüavad vanavanemad oma lihaseid lapselapsi hellitada.

M

illegipärast kipub veri olema ikka paksem kui vesi. Ükskõik kui sõbralikud me ka välja paistame, kisub inimloomus oma verd eelistama. Pereterapeut Katrin Saali Saulgi kinnitab, et oma lapselaps on alati lähedasem. Tema sõnul ei pea kärglapselast suutma armastada, aga niipalju võiks ikkagi püüda, et lapse vastu huvi tunda. Tema on ju kõigest laps ega ole süüdi selles, et sinu lapse abielu lörri läks.

Mina ei pärine küll kärgperest, aga sellest hoolimata tean, mis tunne on, kui vanaema üht lapselast teisele eelistab. Vanaema armastas väga minu nooremat õde, kes oli isapoolse suguvõsaga ühte verd ja vanaemaga väliselt sarnane. Mina olin väga oma ema moodi. Mis kana ämma ja minia vahel iganes katkuda oli, jäin lapsena kahjuks sinna vahele. Kuigi olime üks suguvõsa ja üks veri, väljendus vanaema soosiv ja mittesoosiv suhtumine nii käitumises kui ka sünnipäevakingitustes. Vanaema siiski leebus enne taevastele radadele minekut. Ta justkui leppis minuga oma mõtetes ära, kuigi juttu meil omavahel sellest kunagi ei olnud.

Tuleb ette, et vanavanem mõnd lapselast teisele eelistab. Nüüd ma tean, et selle põhjuseks ei puugi olla alati väiksem armastus ühe või teise lapselapse vastu, vaid lihtsalt teise lapselapsega on iseloomudes rohkem sarnasusi ja seetõttu ka lihtsam suhelda. Lapse hinge võib see aga haava jätta.

Seenioril on pikk elu seljataga. Kogemustekotis on sadu keerulisi olukordi, millest on väärikalt välja tuldud. Olen kindel, et meis kõigis on võime erinevate inimeste ja olukordadega leppida.

Tuleb lihtsalt endale ja teistele aega anda. Ei tasu võtta liigseid ootusi ja kohustusi. Pereterapeut Tiina Teska soovitab olla tänulik ja hoida piparkoogikott ikka kapis juhuks, kui keegi läbi astub.

Eve Rohtla Leplikku jõuluaega! peatoimetaja

Üksi elav pensionär hakkab saama 115 eurot toetust Riigikogu kiitis novembrikuu lõpus heaks seaduse, millega kehtestatakse üksi elava pensionäri toetus, tuleval aastal on selleks kavandatud 115 eurot aastas. Üksi elava pensionäri toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on tuleval aastal alla 470 euro.

Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobrikuus. Pensionär ei pea

toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega.

Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

60+

Antibiootikumid külmetuse ja gripi vastu ei aita Sel kevadel läbi viidud Eurobaromeetri uuringust selgus, et üle poole Eesti elanikest usub, et antibiootikumidest võib olla kasu külmetushaiguste ja gripi korral.

See ei ole õige – külmetuse ja gripi vastu antibiootikumid teid ei aita.

Terviseameti lehel saab küsimustele vastates teada, kui täpsed on teie teadmised antibiootikumide kasutamise kohta. Küsimustik asub veebiaadressil http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/antibiootikumidekasutamise-teadlikkus/kontrollioma-teadmisi.html.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ei sõltu antibiootikumide mõistlik kasutamine ainult tervishoiutöötajate tarkusest ja püüdlustest, vaid üsna palju mõjutab haigustekitajate resistentsuse kujunemist see, kui täpselt ja teadlikult inimesed neile määratud antibiootikume võtavad.

2016. aasta kevadel tehti Euroopa Komisjoni tellimusel Euroopas Eurobaromeetri uuring. „Kiire pilk uuringu tulemustele tõi välja meie inimeste kohati üsna piiratud teadmised antibiootikumide ja nende kasutamise kohta,” ütles Kutsar. Üle poolte Eesti elanikest usub, et antibiootikumid aitavad

külmetushaiguste ja gripi korral, kuigi on selge, et antibiootikumid ei ole tõhusad viiruste vastu ega too leevendust grippi haigestumisel.

Hea näitaja Eestis on see, et meil ei saa antibiootikume osta käsimüügist. Nii kinnitasid ka küsitlusele vastanutest üle 90 protsendi, et antibiootikumid on neile määranud arst.

Enamik inimesi teadis, et antibiootikumide ravikuur tuleb alati lõpuni teha, vaid 13 protsenti uskus, et antibiootikumide tarvitamise võib lõpetada kohe, kui enesetunne paraneb. Samas oli 76 protsenti inimestest kuulnud, et vajaduseta antibiootikumide kasutamine võib muuta haigustekitajad nende suhtes resistentseks.

Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks antibiootikumide osas pidasid vastanud tervishoiutöötajaid, kellelt oodatakse rohkem selgitusi ja nõustamist antibiootikumide määramise korral.

Ennekõike ollakse huvitatud infost haiguste kohta, mida saab ja tohib ravida antibiootikumidega, ning miks ja kuidas võivad haigust tekitavad bakterid muutuda antibiootikumide suhtes resistentseks.

60+

Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2016. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@postimeesgrupp.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@postimeesgrupp.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Lyyli Virkus, e-post lyyli.virkus@ajaleht.ee Küljendus: Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: Hanna Vinogradov, tel 5304 1186, e-post hanna.vinogradov@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimeesgrupp.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 14. jaanuaril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

FOTO: SHUTTERSTOCK

elu

5 Detsember 2016

Mida teha üleöö tekkinud lastelastega?

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

„V

anavanematel ei ole nii suurt vastutust kui vanematel ja seega ei saa vanavanemad lapselapse elu ära rikkuda, aga päris tihti saavad lisada sellele hoopis uue kvaliteedi,” ütleb Tiina Teska, pereterapeut perekeskusest Sina ja Mina. Tema sõnul algab suurepäraseks kärgperevanaemaks või kärgperevanaisaks kasvamine lahutusest või uue kaasa tutvustamisest palju varem. „Kui sinu lapse pere teab sind inimesena, kes on toetav ja võimeline leppima erinevate inimeste ja olukordadega, siis on tõenäosus, et kriitilisel hetkel sinu poole pöördutakse, palju suurem,” selgitab ta.

Niisiis, tajudes lapse ja tema elukaaslase vahel lahkarvamusi, on Teska kinnitusel paras hetk mõlemale teada anda, et loodad erimeelsuste lahendamisele. „Lisage, et hoolimata sellest, kuidas läheb, olete alati nende jaoks olemas ja ootate lapselapsi külla. Jättes ukse lahti oma lapse ekspartnerile, näed lapselapsi kindlasti sagedamini,” julgustab ta.

Ootame oma vanemate toetust Pereterapeut Katrin Saali Saul peab väga oluliseks püüet mõista lapse valikuid ka uue elukaaslase tekkides. „Ükskõik kui vanad me oleme, oma vanemate toetust ja heakskiitu ootame niikaua, kuni nad elavad,” kinnitab ta.

Lisaks lapse uuele elukaaslasele võiks

Vanavanemaks võib saada ka oma laste beebiootuseta. Ühel päeval astub üle ukse poeg või tütar oma uue elukaaslasega, kel näpus kooliealine laps. Ja oledki vanavanem koos kõige kaasnevaga.

leida südames sooja sopi ka tema lapse jaoks. „Sulle on oma lapselaps alati lähedasem. Sa ei pea suutma kärglapselast armastada, aga püüa niivõrd palju ikkagi, et ka tema vastu huvi tunda,” õpetab Saali Saul ja kinnitab, et šokolaad jõuluks või sünnipäevaks on omal kohal ka kärglapselapsele. Need, kes aga suudavad kärglapselapsele oma südame avada, on tema kinnitusel suure ja avara hingega küpsed inimesed ja suurt tunnustust väärt.

Lapselapse(d) võib saada ka ise kuldses eas uut suhet luues. Sellised pered on alati olemas olnud, kuid praegu näib neid olevat üha rohkem. Kasuvanavanemluses võib ette tulla ebamugavaid hetki ning keerulisi suhtemustreid, mida harutada. Tiina Teska kogemust mööda on kärgperedel keskmisest rohkem erimeelsusi ning ta ei tea kärgperet, kus kõik selle liikmed olukorraga rahul oleksid. „Tähtis on siiski üksteist aktsepteerida ja luua lastele kasvamiseks turvaline keskkond,” lausub ta. Katrin Saali Sauli meelest toimib enamik kärgperedest siiski hästi ning suurte suhtedraamadega ja nõustaja abi vajavaid kärgperesid on vähe.

Kas kasuvanavanem peaks just bioloogilist vanavanemat asendama, on muidugi

iseküsimus, kuid vanemate lahkumineku üle elanud laps vajab igal juhul armastust. Seda saab anda talle ka bioloogilisest seotusest sõltumata.

Katrin Saali Saul soovitab universaalse abivahendina mängu – see on midagi, mida saab kasutada ka vanavanem, kel liikumine on raske. „Soetage endale mõni lauamäng,” julgustab ta.

Tiina Teska peab tõenäoliseks, et kui laps tutvustab vanematele oma uut kaaslast ja tema lapsi, on see kohtumine üsna formaalne. „Hea on anda aega üksteisega tutvumiseks, jääda lihtsalt viisakaks, rääkida mõni sõna endast ning külaliste vastu huvi tunda. Et lõbusam oleks, võite uute pereliikmete käest näiteks küsida, mis on nende lemmikmagustoidud. Siis õnnestub teil neid järgmisel korral ehk lemmikroaga üllatada,” toob Teska näite ja rahustab, et pole tarvis kohe sõbraks saada. „Ärge võtke selles osas endale liigseid ootusi ja kohustusi.” Õnneks on vanavanematel rahulik meel ja lastel loomupärane julgus proovida uusi asju. Lastele on uus kogemus nagu seiklus, on see siis ühine piknik või tähtpäevad pereringis.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

hingeelu

Detsember 2016 14

Paljud tavapärased haigused, nagu näiteks kõrgvererõhktõbi ja suhkurtõbi, esinevad sugukonniti. See on viide sellele, et geneetilistel teguritel on nende tekkes oma osa. Samuti on paljud tavapärased deformatsioonid, nagu niinimetatud hundikurk ja südamerikked, mõnikord rohkem levinud ühes suguvõsas kui teises.

Toivo Niiberg psühholoog

O

n ilmne, et mõnede haiguste tekkemehhanism tuleneb paljudest geenidest ja keskkonnateguritest. Kuigi tegemist on kas haiguse või deformatsiooniga ning kas-võinähtusega, on kalduvus haigestuda nähtavasti siiski kvantitatiivne omadus, millel on elanikkonnas oma normaaljaotus.

Kalduvust haigestuda näitab geneetiliste riskitegurite ja keskkonnategurite summa. Kui nende hulk ületab riskiläve, siis tekivad muutused.

Pärilikkusel on suur osa Kõrgvererõhktõve ehk hüpertooniatõve tekkes on pärilikkusel 30–80 protsendil juhtudest suur osa. Nagu enamikul pärilikel haigustel, on oma osa ka muudel teguritel. Peale pärilikkuse on kõrgvererõhktõve teised ohutegurid tähtsuse järjekorras liigne kehakaal (vererõhk tõuseb tüsedamatel üle normi 4–6 korda sagedamini kui normaalse kehakaaluga inimestel), alkoholi liigtarbimine (eriti igapäevane), keedusoolaga liialdamine (rohkem kui 5–6 grammi päevas), vähene kaaliumija magneesiumirikaste puu- ja juurviljade söömine, loomsete rasvadega liialdamine, suitsetamine, liikumisvaegus ja sagedased stressiolukorrad.

Meditsiinis on kaua kahtlustatud seoseid emotsionaalse käitumise, kõrgenenud vererõhu ja südamehaiguste vahel.

Iidse faktina teame kõik, et erutus tõstab pulssi ning et baasemotsioonid, nagu viha ja armastus, võivad rinnas valu põhjustada. Juba 19. sajandil käis Sir William Osler välja seose aktiivsuse ja pärgarteriaalse südamehaiguse (coronary heart disease – CHD) vahel (Leibowitz, 1970). 1930. aastatel kinnitasid Ameerika kuulsad arstid Karl ja William Menninger, et südame isheemiatõbi on põhjusta-

Veerand tundi naeru lisab elule kolm päeva tud allasurutud agressioonist. Sel teemal tehti esimesed sügavamad uuringud alles 1950. aastatel. Südame isheemiatõbi (CHD) viitab, et südamelihast varustavatesse arteritesse on kehv verevool.

Sümptomid on rinnaangiin (valu rinnus) või müokardiline infarkt (MI) – südameatakk. Ateroskleroos on rasvkoe ja haige koe kogunemine arterite siseseintele, teisisõnu arterite lubjastumine. See protsess toimub mitme aasta vältel. Kui lubjastuvad need arterid, mis varustavad aju, võib tekkida rabandus. Südame- ja veresoonkonnahaigused on aga lääneriikides üks peamisi enneaegse surma põhjusi.

Ameerika Ühendriikides kasvas südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissagedus möödunud sajandi esimesel kolmel veerandil kiiresti, kuid seejärel hakkas üsna jõudsalt langema. Peale selle on uurimustes leitud eri kultuurides südamehaiguste esinemisel suuri erinevusi. Ometi sõltuvad kultuurid mitmest

muutujast (näiteks dieet, treening, mürgid ja elukombed), mis võivad tervist mõjutada. Seega on raske selgeks teha, millised tegurid on tähtsad. Samas on dieet ja treening ainult mõõdukad südamehaiguste riski vähendajad. Uurimused on samuti näidanud, et kiire elurütm ja tänapäeva elu stress tõstavad südame isheemiatõppe haigestumise riski.

Emotsioonid mõjutavad aju Selge on see, et kõik väliskeskkonnast saadu mõjutab emotsioonide kaudu meie aju. Seega pidev emotsionaalne ülekoormus hakkab varem või hiljem kindla aju osa kaudu kogu ainevahetust ja hormonaalset regulatsiooni mõjutama.

Kõik, mis teed, teed nii heas kui ka halvas alati iseendale. Emotsioonid panevad möllama kogu organismi, mida ei olegi nii kerge lahti seletada.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

17 Detsember 2016

Mis peas tegelikult valutab?

Sageli usutakse, et peavalu korral valutabki peaaju. Migreenivalu võib tõepoolest olla nii tugev, et tekib hirm – peas lõhkeb midagi.

Eve Rohtla eve.rohtla@postimeesgrupp.ee

U

nimed Ühendatud Kliinikute ja Viljandi Haigla neuroloog Katrin Sonn ütleb, et nii vastuoluline kui see ka tundub, ei tunne inimese aju valu, kuna valutundlikke närvilõpmeid ajus ei ole.

Unimed Ühendatud Kliinikute ja Viljandi Haigla neuroloog Katrin Sonn, mis on peavalu? Kuidas seda defineerida?

Vaevalt on ühtki inimest, kes pole elus mitte kunagi peavalu kogenud. Peavalu on üks sagedasemaid arstile pöördumise põhjuseid ja kõige laiemalt levinud neuroloogiline probleem.

Enamik peavalusid on õnneks isemööduvad ja healoomulised. Aga ka pealtnäha healoomulised ja üsna levinud ning krooniliseks kujunema kippuvad peavaluliigid, näiteks migreen ja pingepeavalu, võivad ajapikku inimese elukvaliteeti tunduvalt halvendada. Kahjuks võib peavalu anda märku ka mõnest väga raskest terviseprobleemist, näiteks ajuveresoonte rebenditest või kasvajast ning seetõttu ei tohi püsivat või süvenevat peavalu kunagi ignoreerida.

Peavalu saab määratleda ebameeldiva valuaistinguna peapiirkonnas, millega võivad olenevalt peavalutüübist kaasneda teised nähud, näiteks migreeni korral sageli iiveldus ja valguskartus, pingepeavalu korral surve- või rõhumistunne peas.

Mis seal peas siis tegelikult valutab? Mis on valuallikas?

Sageli usutakse, et peavalu korral valutabki peaaju. Migreenivalu võib tõepoolest olla nii tugev, et tekib hirm – peas lõhkeb midagi. Nii vastuoluline kui see ka tundub, ei tunne inimese aju valu, kuna valutundlikke närvilõpmeid ajus ei ole.

Peapiirkonnas saavad valu põhjustada pea ja kaela lihaste pinge, hammaste ja lõualiigeste põletikulised haigused, ninakõrvalurgete põletikud ja kõrvapõletikud, ajukelmepõletik, peapiirkonna veresoonte ümber paiknevate närvilõpmete ärritus ning valu kiirgumine kaelapiirkonnast pähe. Paljude healoomuliste peavalutüüpide, näiteks ka migreeni korral, ei ole peavalu tekkepõhjus täpselt teada, kuid arvatakse, et see on seotud neurome-

FOTO: SHUTTERSTOCK

diaatorite ehk aju virgatsainete, näiteks serotoniini tasakaalu muutumisega ajukoes.

Enamikku valuaistinguid peapiirkonnast vahendab 5. peaajunärv ehk kolmiknärv. Harva võib valuallikaks olla muljuda või kahjustada saanud kolmiknärv ise, sellisel juhul räägitakse kolmiknärvi neuralgiast või neuropaatiast.

Uuringutest on selgunud, et üks sagedane peavalu põhjus on hoopis unehäired. Mille poolest erineb see peavalu teistest?

Peavalud ja unehäired käivad pahatihti käsikäes. Sageli näeme, et une ja primaarsete peavalude (migreen, pingepeavalu) vahel on vastastikune seos. Näiteks insomnia ehk unetus kaasneb sageli migreenitüüpi peavaludega. Ka teiste püsivate peavaluvormidega patsientidel esineb keskmisest sagedamini unehäireid, sealhulgas ööpäevarütmi häirumist, sügava ja pindmise une vahekorra muutusi, unes kõndimist jms.

Ebaregulaarne unetsükkel, sealhulgas nii liiga pikk kui ka liiga lühike ööuni või halva kvaliteediga uni kindlasti vallandab migreeniga patsiendil peavaluhoogude teket, samuti soodustab pingepeavalu kujunemist.

Veelgi enam, on leitud, et öine norska-

mine, unetus ja kehv unekvaliteet soodustavad otseselt episoodiliste peavaluvormide kujunemist kroonilisteks, isegi igapäevasteks peavaluprobleemideks.

Peavalu, mis äratab inimese öösel üles või esineb kohe hommikul pärast ärkamist, viitab unehäirele või uneaegsele hingamishäirele, näiteks obstruktiivsele uneapnoele. Obstruktiivsele uneapnoele võivad viidata ka muul viisil seletamatud igapäevased peavalud, päevane unisus ja väsimus ning öine norskamine. Uneapnoe korral on peavalu tekkepõhjus aju krooniline öine hapnikuvaegus, mis on tingitud ülemiste hingamisteede perioodilisest kokkulangemisest öösel.

Enim levinud uneapnoed soodustav tegur on ülekaal. Loomulikult saab osa patsiente nii apnoe- kui ka peavaluprobleemile lahenduse kaalu langetades, kuid enamasti vajab uneapnoe siiski ravi positiivrõhuaparaadiga. Uneapnoest tingitud peavalud enamasti kaovad korrektselt tehtud uneapnoe ravi tulemusena.

On teatud spetsiifilisi peavaluvorme, mis ei ole tingitud unehäiretest, kuid mis esinevad valdavalt öösiti ja mis häirivad seega und, näiteks kobarpeavalu atakid ja hüpniline peavalu. Neid peavaluvorme esineb siiski harva.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

kodu

Detsember 2016 23

Talv võib tulla, kui kodu on soe FOTO: ELMO RIIG / SAKALA

Annika Poldre 60pluss@postimeesgrupp.ee

O

saühingu Potipoiss korstnapühkija Pepe Sussen ütleb, et ei juhtugi midagi, kui küttekolde siibrid ja uksed lahti hoida.

Susseni sõnul võib aga vanal majal tekkida külma mõjul kapillaarniiskus ehk pinnaseniiskus. See lõhub ahju sokli ära.

Seetõttu soovitab ta kasutamata ruumi talvisel ajal mõnikord kütta kasvõi kord kuus. „Et maja läbi ei niiskuks ja et mingigi soojus sees oleks,” põhjendab Sussen soovitust.

Taavi Tuvike ettevõttest Vipsonprojekt ütleb, et kõik oleneb maja ehituslikust seisukorrast. Kui kõik on õigesti ehitatud, siis üldjuhul probleeme pole. Probleemid tekivad, kui ehituslikult või kogenematusest on vigu tehtud. Tuvike hoiatab, et kui kütmata ruumides on vee- või küttetorustik, võib see külmudes lõhki minna. Kui majas on juba enne kütmata jätmist põrandas ja seintes niiskust ja hallitust, siis see ei ole kindlasti hea. „Kui maja stabiilselt kütta, siis on seal ühtlane õhuniiskus ja hallitusseened ei saa levida. Kui selline maja jätta kütteta, siis võivad seal hakata levima seened, mis puitu kahjustavad,” lausub Tuvike. Soovituse kohta jätta kütmata ruumides kogu talveks siibrid lahti, hoiatab ta, et on olnud juhuseid, kus linnud on sedapidi tuppa pääsenud.

Ahju sobivad iga liiki kuivad puud Ülioluline on põletatavate puude veesisaldus. Küttepuud peaksid enne põletamist saama varju all kuivada kaks aastat, kuni nende niiskus on alla 17 protsendi. Märgade puudega küttes jääb tuba külm, sest ligi 50 protsenti puude kütteväärtusest võib kaduma minna ning lisaks võib korsten pigituda.

Pepe Sussen soovitab mõõta küttepuude niiskust. Selleks on olemas 50

Kodu võib olla talviseks kütmiseks liiga suur ja pole ka otstarbekas kütta mitut ruumi, kui külmadel kuudel koondub elu enamasti vaid ühte-kahte tuppa. Nii ongi saanud mõnes peres tavaks pidada talvel mõnd eluruumi külma toana.

Tundub säästlik ja mõistlik! Kuid mis juhtub pikapeale? Kas külmad toad võivad majale kahju teha?

grammi kaaluv ja patareidega laetav puidu niiskusmõõtja, millel on valgustatud ekraan ja automaatne väljalülitus.

Ahju võib kütta iga liiki puudega. Nii raskel kui ka kergel puidul on kaalu järgi umbes sama kütteväärtus, kuigi raske puit on tihedam.

Kindlasti tuleks vältida vineeri, saepuruplaadi, töödeldud puidu, värviliste ajalehtede ja kartongi põletamist. Nende valmistamisel kasutatud kemikaalidel võib olla ahju kestvusele ja keskkonnale ettearvamatu mõju. Ka olmeprahti ei tohi ahjus põletada ning eriti ohtlik on põletada musta kilet.

Töödeldud puidu (vineeritükid, värvitud puit ja muu selline) põletamine kiirendab küttesüsteemide kattumist tahmakihiga ja põhjustab ülekuumenemist. Paberit või pappi soovitatakse põletada vaid nii palju, kui on vaja tule süütamiseks.

Pepe Sussen soovitab ajalehtede asemel süütetablette, sest nendega süttivad puud ühtlasemalt ja põlemine on tõhusam.

Küttepuud peaksid olema kolde jaoks õiges mõõdus. Pilpad ja oksad põlevad ruttu ja annavad vähem soojust kui halud.

Mugav on kütta puidubriketiga, mis on loodusliku liimaine ligniini abil pressitud ja suure tihedusega, võib kaaluda kuni üks tonn kuupmeetri kohta ning võtab ladustamisel vähe ruumi.

Kuidas ahju kütta?

Ahju soojenemine sõltub ka kütmise viisist. Kolle tuleks alati vanast tuhast puhastada, puud laduda õhuvahedega.

Halgude koldesse kuhjamiseks on kaks võimalust. Traditsiooniliseks peetakse nii-öelda alt üles meetodit, kus kõige alla pannakse paber, seejärel tulehakatis ja kõige peale suured halud. Kui tuli on alla saadud, põleb leek läbi puude jõuliselt ülespoole.

Niinimetatud ülevalt alla meetodi järgi pannakse suured halud kõige alla, väiksemad nende peale ja kõige otsa tulehakatis. Tuli pannakse põlema ülevalt ja see põleb vaikselt läbi puude allapoole.

Kui halud on kuivad, siis hakkavad need pealtpoolt hästi põlema. Enne kütmist võiksid puud olla ööpäeva toas, et need oleksid toasoojad.

Ühtegi ahju ei soovitata korraga rohkem puid panna kui kaks kolmandikku kolde mahust, sest põlemiseks peab õhku olema. Kui puud on peaaegu põlenud ja järel on söed, alles siis soovitab Pepe Sussen puid juurde lisada, kui selleks on vajadust. „Targem on puid juurde lisada korraga rohkem, mitte aga ühekaupa niipea, kui ruumi tekib, sest iga lisamisega temperatuur koldes langeb ja põlemise aeg pikeneb,” põhjendab ta soovitust.

Ahju võib tule teha üks, kaks või isegi kolm korda päevas, olenevalt ilmast. Reegel on, et kahe põlemise vahele peaks jääma 4–5 tundi. Kui ahi on külm, tuleks see enne suure tule süütamist väikese eeltulega üles soojendada. See vähendab vältimatu kuumašoki ohtu, mis paratamatult ahjus iga kord tule süütamisega kaasas käib. Kui ahju pidevalt kasutatakse, on see šokk minimaalne. Ideaalne oleks ahju külma aja alguses tuli teha ning seejärel seda kevadeni soojana hoida.

Kui tuld õigesti teha, ei teki korstna sisepinnale tahma. Siiski peab seda igal aastal puhastama ja samal ajal korstna seisukorda kontrollima.

Põlemine peaks olema võimalikult kiire, keskmise tule korral umbes kaks tundi. Kui viimased söed on kustunud, tuleb siiber kohe sulgeda. See suleb lõõrid ja takistab korstna tõmbel ahjust sooja välja viia. Siibril peaks olema viieprotsendiline turvaava, mis laseks soojal pidevalt süsteemist veidi välja imbuda. Siis saab siibri rahuliku südamega sulgeda, teades, et kui mõni süsi veel hõõgub, liiguvad tekkinud gaasid lõõri pidi välja, mitte ei leki eluruumi.

Kui siiber liiga vara kinni panna, võib suits eluruumidesse levida. Majas või korteris peab olema suitsuandur ja soovitatavalt ka vingugaasi detektor, sest vingugaasi suitsuandur ei tuvasta. Vingugaasi detektor on seinale kinnitatav patareitoitel seade, millel on nii heli- kui ka valgusalarm. Vingugaas ehk CO on lõhnatu, värvitu ja maitsetu. Mürgistuse tunnused on peavalu, pööritus, väsimus, nõrkus ning teadvuse kaotus.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

stiil

29 Detsember 2016

Silja Joon silja.joon@parnupostimees.ee

P

ärnu ranna rajoonis asub üks linna uusimaid juuksuriärisid „Viigi juures”, kus juuksuriteks Eke Andresson ja Tõnu Viik. Eke on töötanud juuksurina 18 aastat ja Tõnu üle 25 aasta. Mida soovitavad suvepealinna juuksurid salongi saabuvale pensionärile, kel soov värskema väljanägemise järele?

Modellidena nõustusid esinema pärnakad Sirje Ossipov ja Heidi Hansalu, Mihail Šorin ja Gunnar Asper.

Korrektsus üle kõige Mihail Šorin ehk Miša, nagu teda Räämakate tantsurühmas teatakse, on Sindi mees ja arvab, et vormis hoidmiseks on pensionäril paras neli tundi päevas end liigutada: kohaliku kommunaalosakonna hooldustöötajana trimmerdab ta suviti muru ja hoiab korras ujulat, ajab sügisel puhuriga lehehunnikuid kokku ja teeb talvel liuvälja. Nooremana töötas Mihail plekksepana.

Mis puudutab soengut, siis kammi mees ei kasuta – laseb lihtsalt sõrmedega läbi oma võimsa paruka. „Kolme nädala tagant lõikab mu oma proua mul juukseid ja disainib habet. Teeb seda silma järgi ja nii, kuidas välja kukub,” kirjeldab Miša.

Tõnu Viigi juuksuritoolile istudes märgib ta möödaminnes, et tema moodne olla ei taha, lõikus olgu näo, mitte moe järgi. „Meestel on vanemas eas korrektsus kõige tähtsam. Hooldatud ja lühike juus on ilus ja meestel on praegu moes tukad,” lausub Tõnu Viik. Ja suve hakul tuleks talvekarv maha tõmmata, et kael päikest saaks.

Salong „Viigi juures” asub otse supelranda viival puiesteel ning sagedased kliendid on Pärnus puhkavad välismaalased, peaasjalikult soomlased. Soome mehed, kel juuksed hallinema kipuvad, armastavad neid värvida. Nad on väga julged ja tahavad, et juus oleks naturaalset värvi ning proovivad esmalt omal käel värvimisega toime tulla. Tulemus on tavaliselt päris hull ning Tõnu üritab siis neile selgeks teha, et ärgu värvigu. Kui hallid juuksed värvida tumepruuniks või mustaks, tekib paari nädalaga juustesse reetlik rant. Üldiselt on juuksekasv päritav.

Kes nõukogude ajal raketiväes teenis ja kiiritada sai, selle juuksed on muidugi hakanud kaduma, naljatab Viik. Vanusega tükivad pikemad karvad välja turritama ninast, kõrvadest ja kulmudestki, seda nii meestel kui ka naistel. Juuksur aitab neistki tülikatest karvadest vabaneda.

Praegu on meestel moes habe ja vuntsid. „Üks asi on kanda habet, teine lihtsalt karvane olla. Ilus habe on äge!” märgib juuksur. Värske lõikus ja stiilselt pügatud habe muudavad Mišat tundmatuseni – temast saab poole tunniga pilkupüüdev soliidne härrasmees.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

Vuntsikandja annab naisele vedruga musi Moodne mees on praegu habeme ja vuntsidega.

Gunnar Asper on elupäevad vuntsikandja olnud.

Mees viskab nalja, et see meeldib naistele, pidavat vedruga musi saama.

FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

köök

Detsember 2016 36

Süldita pole jõuluõhtul õiget meeleolu Meie peres on juba kümmekond aastat jõuluõhtuti koos neli põlvkonda.

Kord on võõrustajaks vanavanaema, kord vanaema, kord jälle noorpere.

Muidugi on niisama mõnusa koosolemise ja kingituste jagamise kõrval oluline koht üheskoos hea ja parema söögipoolise nautimisel.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Sirje Rekkor 60pluss@postimeesgrupp.ee

K

una jõululaua ümber istub mitu põlvkonda, tuleb toidud-joogid valida nii, et need kõigile sobiksid ning samas ka peretraditsioone kannaksid. Kogunemise ajaks mõtleme välja mõne mõnusa joogi, mis ühelt poolt soojendaks ja teisalt ka jõulutunde looks.

Vanavanaema firmatoit meie pere jõululaual on sült, mida kõik neli põlvkonda rõõmsalt söövad ja üksmeelselt väga armastavad. Ükskõik, kus laud kaetakse, sült on ikka laual ja seda süüakse esimese toiduna. Erinevad pereliikmed naudivad

sülti küll veidi erinevate lisanditega: kes eelistab lisandiks kuuma keedukartulit, kes marineeritud mädarõigast, kes kanget, kes mahedamat sinepit. Ühes ollakse kindlalt üht meelt – süldita pole jõuluõhtul õiget meeleolu.

Vanavanaemal on kohe oma rituaal, millal ja kellelt turul toorainet varuda, millal ja kuidas sült valmib, milliste vormide sees tardub. Süldi autorilt on alati ka selleaastane lugu nüanssidega, kuidas seekord esiroog valmis. Seegi on traditsioon.

Ka järgnev on üsna traditsiooniline, lauale tulevad verivorstid ja sealiha, otse loomulikult hapukapsa ja kartulite saatel. Oleme igal aastal püüdnud otsida uusi maitseelamusi, proovinud eri tootjate verivorste. Vorstid on alati laual ja üks kindel valik on traditsioonilised, kruubipudruga tugevalt täidetud ja krõbedad verivorstid. Mõnel aastal on noorem pere ka ise verivorste teinud, kui on õnnestu-

nud soolikaid hankida. Siis on muidugi valik suurem, erineva sisu ja maitsestusega verivorstidele lisanduvad kindlasti kartulivorstid või muud vereta vorstid.

Väimees on väga loov eksperimenteerija ja maitseüllatusi tuleb alati kuhjaga, kui tema toidutegemise juures on.

Kuna vorstitegu kilo-paari pärast ette ei võeta, ei jõua enda tehtud vorstide kõiki sorte ühe õhtuga ära maitsta, selleks kuluvad järgnevad pühadepäevad ja osa vorste jääb kindlasti veel sügavkülma oma järge ootama. Endale tulevad siis ka alati need toredad ajad meelde, mil koos supertublide kodumajanduse õpetajaks õppijatega sai verivorste topitud ja jõulunäitusi korraldatud. Neid lugusid tuleb siis jälle üle rääkida, seegi on traditsioon.

Lood kipuvad muudkui detailidega täienema ja millegipärast värvikamaks muutuma.

Pikemalt loe ajakirjast 60+