Kuidas end pensionipõlveks ette valmistada? Ohutud ja ohtlikud silmahädad. Mis on tundmatu, aga seedimist segav fruktoositalumatus? AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 1/2015 (28) JAANUAR
ISSN 2228-1592
Pensionär võtab oma koju üürilise. Mehelik väärikus. Suhkur.
ISSN 2228-1592
HIND 2.50 €
teema
Jaanuar 2015 2
Ah, saaks juba pensionile
N
ägin unes, et ma jäin pensionile. Algus oli kena: sai südamest magada, ei pidanud kuhugi kiirustama. Nagu pühapäeva hommik, mis on täielikult enda päralt. Arvan, et mingil eluhetkel on meist kõik pensionilejäämisest unistanud. Eriti siis, kui miskit meeltmööda pole. Minu uni ei kestnud nii kaua, et oleksin pensioniaja argipäevani kulgenud. Rutiinini, mis toob kaasa vaikiva telefoni, väikese sissetuleku, tühjad päevad ja tunde, et sind ei ole mitte kellelegi vaja. See tunne tuleb siis, kui inimene pole pensionile jäämiseks valmistunud. Eks ta veider ole, et isegi kuldseks eluetapiks tuleb kodutöö ära teha. Tänase ajakirja hingeelu teema just sellest kirjutabki. Eriti valusasti tunnevad end kindlasti need, kes pole pensionile jäämise otsust ise teinud, vaid neid on sellesse seisu sunnitud. Mäletan, kui suure stressi ja hingevaeva see minu töökale isale kaasa tõi. Tema, kes ta oli harjunud igal hommikul kell 4.30 tõusma, ei pidanud seda ühtäkki enam tegema. Aga uni läks sellest hoolimata varakult ära. Tal polnud enam kuhugi minna. Mees saalis päevad läbi külmkapi ja garaaži vahel, otsis tegevust ja toimetamisi. Pensionärist ema, kes oli harjunud selle hetkeni päeva isepäi ja omal moel sisustama, tundis, et ta ei saa seda enam rahulikult teha. Segadust oli palju. Isa leidis suhtlemist ja rõõmu erinevatest seltsidest ja kooskäimiskohtadest, ema aga jäi turvaliste koduseinte vahele, kuduma ja raamatute seltsi. Naised saavad reeglina varem pensionile. Aga pikka aega koos elanud paar võib ju ka varem plaane seada. Näiteks nii, et need aastad, mis perepeal veel teenida on jäänud, töötab ka naine, et siis korraga kodust elu nautima hakata või reisile minna.
Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Monika Schults, tel 5349 5762, e-post monika.schults@ajaleht.ee 60+ valdkonna müügispetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post viktoria.nahkur@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress
Uuest aastast saab kehv toimetulija 250eurost matusetoetust
Õnn võibki olla rahulik, stabiilne ja igav. Targad mehed ütlevad, et sellises õnnes pole midagi dramaatilist. Samas on inimesi, kes aina püüdlevad ja on igale elumuutusele avatud. Aga kui üks pettumus järgneb teisele, siis on tunne, nagu sa elatuksidki löökidest. Kuid oleme kogenud, et positiivne emotsioon on seda võimsam, mida kauem oled tunnete vastasskaalal püsinud. Nii saad paremini aru, et tegelikult oled oma eluga rahul.
Alates 2015. aasta 1. jaanuarist hakatakse maksma 250eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral. 2009. aasta juulist kuni 2014. aasta detsembrini maksis riik matusetoetust üksnes kohalikele omavalitsustele omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamiseks. Alates uue aasta algusest makstakse ühekordset riiklikku matusetoetust lisaks ka majanduslikult vähekindlustatud isikutele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saavasse perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajajad lapsed ja vanemad või muud tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Kui matusekorraldaja on füüsiline isik, siis esitab ta matusetoetuse taotlemiseks Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele oma isikut tõendava dokumendi ja Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surmatõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit. Matusetoetust ei saa taotleda selle isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari. Matusekorraldajast valla- või linnavalitsus esitab Sotsiaalkindlustusametile avalduse, lisab sellele esindaja isikut tõendava dokumendi, valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja ja omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid. Matusetoetus määratakse, kui toetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul isiku surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates. Matusetoetuse taotlemise uus avalduse vorm on leitav alates 01.01.2015 Sotsiaalkindlustusameti kodulehel http:// www.sotsiaalkindlustusamet.ee/muudblanketid/
T
eame 70aastaseid tudengeid ja 80aastaselt esimese luuleraamatu välja andnud vanaemasid. Langevarjuga hüppajaid ja sukeldujaid võib olla ka 70–90aastaste seas. Need näited kinnitavad, et mitte kunagi pole hilja teha midagi niisugust, mis iseennastki üllatab. Kõik oleneb inimesest endast, tema elustiilist ja -tahtest, aga ka headest sõpradest ja tuttavatest sinu ümber. Psühhoterapeut Alexander Kotschubei kirjutab tänases ajakirjas, et pensioniiga on enese uut moodi teostamise aeg. „See on iseenda avastamise aeg. Inimese vanus ja pensionile jäämise fakt pole mingi takistus, vaid lihtsalt märk, et kätte on jõudnud aeg end uues rollis tundma õppida,” lisab ta. Igal meist on selleks täielik õigus. Väärikat kuldse ea lisaelu soovides
Eve Rohtla peatoimetaja
Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 14. veebruaril. Esikaanel Ave Nahkuri maal.
REKLAAM
TELLI EESTI KÕIGE LOETAVAM KUUKIRI Lugejaid kokku
Imeline Ajalugu Tiiu
I koht
Eesti Naine
Imeline Teadus
II koht
74 800
Eesti Naine
Top 3
Imeline Ajalugu
Imeline Teadus III koht
Lugejaid vanuses 50+
Kodu ja Aed Kodu ja Aed Kodukiri Tehnikamaailm
Top 8
Naistelehe nipiraamat Maakodu
II koht III koht
Kodutohter Kodu ja Aed
IV koht
V koht
Elukiri Eesti Naine
mehed A d d Turu-uuringute Andmed: T i t AS TOP AJAKIRJAD, ELU 2014 (II poolaasta)
Top 5
Tiiu
Kodutohter Kodutohter
57 100
I koht
Lugejaid vanuses 50+
37 100 20 000
20 000
15 000
10 000
5000
naised 10 000 20 000
30 000
mehed
naised
AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE
Tel 617 7717 või tellimine@60pluss.ee 1 number 2 eurot 1 aasta (12 numbrit) 17 eurot www.60pluss.ee
hingeelu
Jaanuar 2015 6
Alexander Kotchubei psühhoterapeut ja arst
K
ui esimest korda tööle läksime, muretsesime, kuidas seal küll toime tulla, kas oleme uutele kolleegidele meeltmööda, kas meid võetakse kollektiivi vastu ja millist rolli me seal mängima hakkame. Nüüd, end pensionile seades, on aeg teha järgmine tähtis samm oma elus: tuleb õppida elama täisväärtuslikku elu, ilma et äratuskell meid igal hommikul tööleminekuks üles ajab. Ka ei pea õhtul mõtlema, et homseks tööleminekuks on vaja särk või pluus ära triikida. Tegelikult valmistume pensionieaks, ise täpselt teadmata, mis meid ees ootab. Ka pole meil aimu, kuidas äkki tekkinud vaba aega parimal moel ära kasutada. Me ei tea isegi kõiki etappe, mida inimene end pensionile jäädes uueks rolliks kohandades läbib. Me ei aima, et töörutiinita elama õppimine võib olla suur katsumus. Kohe koju jäädes on energiat siiski palju. Suur hulk vaba aega annab alguses kirjeldamatu vabaduse tunde. Tahaks kõike ja palju. Peas on igasuguseid mõtteid, mida tahaks ja saaks teha. Ühtäkki jõuab kohale rutiin, milles esmane vabaduse nautimine möödub ja kohale jõuab argipäev kõige kaalukama küsimusega: kuidas oma elu pikemaajalises perspektiivis väärikalt sisustada? „Mind ootab sel aastal pensionile minek ja ma ei teagi, millele mõelda. Avastasin, et olen oma mõtetega kusagil pensionile jäämise kandis, aga midagi asjalikku pole veel pähe tulnud. Olen kuulnud, et koju jäämine võib olla üsna harjumatu, algul paljulubav ja hiljem vähepakkuv elu. Ei teagi, mida edasi mõelda. Kui see aeg käes, eks siis otsustan.” Millega sisustada sellist kirjeldamatut kingitust nagu pensioniaeg? Mida ette võtta, et oleksin ise rahul ja mind ümbritsevad inimesedki innustuksid minu valikutest? Pensionile jäämise teemal pole paraku kombeks rääkida. Paljudele on pensioniiga ja töölt koju jäämine omamoodi elu ümbermõtestamise aeg. Tuleb oma mina justkui uuesti avastada, leida üles vanad ununenud soovid, hobid ja unistused. Millega siis pensionile jäämise ajal arvestada? Millised üllatused meid ees ootavad? Peame arvestama mitme asjaga. Esiteks oleme kogunud palju tarku mõtteid kogu elu kohta. Teiseks on meil mitmekülgseid kogemusi, mida võiksime või peaksime jagama. Kolmandaks on isegi meil, paljunäinud inimestel, veel palju avastamata, proovimata, mida võiksime veel ette võtta. Lisaks peame olema valmis ootamatusteks, sest võime üllatuste osaliseks saada. Millised üllatused meid omaenda soovide, unistuste, pooleli jäänud tegemiste revideerimisel tabavad? Peamisena võime ootamatult avastada, et mõned kunagi ihaldusväärsed asjad enam ei köidagi, teiste jaoks pole jõudu ja kolmandad jäävadki kättesaamatuks, sest endiselt pole võimalust neid teostada.
Aeg pensionile minna – milleks end valmis seada? Varem või hiljem jõuab kätte pensionile mineku aeg. Siis tuleb jätta hüvasti tööga, millele pühendasime suure osa oma elust.
Päevas võiks teha vähemalt ühe erilise asja iseendale ja vähemalt ühe teistele. See annabki elule väärtuse. Ühekordne tegevus ei vasta aga põhiküsimusele: millega sisustada uut eluetappi tervikuna?
Teine üllatav avastus võib olla see, et allesjäänud tegevused, millele võiks oma aega kulutada, ei täida kõiki tühimikke, mis paratamatult tekivad. Vaba aega jääb kõigest hoolimata liiga palju üle. Ja iga päev toob meile neid tunde aina juurde. Üks minu vastuvõtule tulnu kirjeldas pensioniaega üsna värvikalt. „Ma nagu istuksin restoranis, kus tuuakse uusi maitsvaid toite aina juurde, kuid isu enam pole ja ei tea, mida kogu selle laadungiga ette võtta. Seda kõike ei jõua enam ära süüa, aga puutumatuna toitu lihtsalt lauale jätta ka ei saa, sest elu on õpetanud seda austama. Toitu pole kunagi ju ülearu palju olnudki,” oli ta ühtäkki keerulises olukorras.
Pension on avastamine Kas on õige suhtuda pensionile minekusse kui avastamise ja avastuste aega? On küll. Igale vanusele on sobilikud oma teod ja tegevused. Pensioniea omad tuleb lihtsalt üles leida. Noor inimene ongi veel liiga noor, et näiteks aiatööga tegeleda. Noorele tundub see ebaratsionaalne, vähetulus ja sõpradega suhtlemist piirav tegevus. Vanades asjades uut saab avastada erineval moel. On eriti nõudlikke, kes korraldavad julgeid elueksperimente. Nad ostavad tsikli, teevad langevarjuhüppeid ja sukelduvad. Teised ei suuda taolisi valikuid enamasti mõista ja peavad neid veidrikeks, aga samas sisimas ka kadestavad, sest nood suudavad elu huvitavaks teha. Suurem osa inimesi on konservatiivse loomuga, kelle peas keerlevad „viisakad unistused”. Sündsaid mõtteid saab ehk
nüüd ometi realiseerida. Neid ei piira õnneks ei kogemus ega vanus. Pensionile jäädes on lõpuks õige aeg kätte jõudnud. Nii mõtlevad ja toimetavad inimesed on omamoodi hästi õnnelikud. Nende elu läheb edasi ning nad ei tunnegi töölt koju jäämisega seoses katkestushetki. Lihtsalt üks tegevus asendub teisega. Paljud mõtted ja unistused on ammu oma aega oodanud. Nüüd on õigus vaba aega täies mahus oma unistuste täitmiseks ära kasutada. „Pensionile minnes teadsin täpselt, milliseks mu järgmine aasta kujuneb ja kuidas kulgeb. Kuhjunud oli suur hulk tegemata asju ja töid. Need lükkasin edasi iseendale korrates, et teen siis, kui on aega. Näiteks suguvõsaga seotud tegevused, oma elamise laiendamine ja korrastamine,” kirjeldas üks pensionile jäänu. „Need edasilükatud tööd tundusid rutiinsed, kuid siiski asjad, mis tahtsid tegemist. Kui aeg ükskord kätte jõudis, hakkasingi järjest plaani ellu viima. Arvasin, et saan soovitu aastaga tehtud. Praegu aga lõppu ei paista, kuigi iga päev on toimetamist täis.” Kõige raskem on neil, kellele töö oli ühtlasi nii hobi kui ka kogu elu sisu. Nad tunnevad pensionile jäädes tühjust ja on sageli üllatunud, kui paljud asjad on tagaplaanile lükatud, paljud aga märkamatult kaugeks mälestuseks jäänud. Aastaid ei ole meelde tulnud näiteks vanalinnas jalutada, juturaamat kätte võtta või midagi oma kätega meisterdada. Pikemalt loe ajakirjast 60+
kallis kodu
Jaanuar 2015 10
Eveliis Eek 60pluss@ajaleht.ee
Üha rohkem üksi elavaid pensionäre leiab end tänapäeval silmitsi dilemmaga: kas võtta oma korterisse kaasüürnik või kolida ise mujale ja üürida kogu korter välja.
P
indi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on tähele pannud, et pensionärid sisenevad üüriturule ühel lihtsal järjest enam ette tuleval põhjusel. Kui aastaid tagasi ei hauganud kommunaalkulud inimese sissetulekust veel nii suurt tükki, siis praegu on olmemaksud kasvanud sedavõrd suureks, et tihti ei olegi eakal inimesel muud võimalust kui üüriline võtta. „Kui vanainimesel on näiteks kolmetoaline korter, mida ta üksi üleval peab, siis sageli ei hakka tal sellele hammas peale. Pensionid ei tõuse paraku nii kiiresti kui elamispinna kulud. Seetõttu ongi ühe toa või terve korteri üürimine üha päevakajalisemaks muutunud,” ütleb kinnisvaraga tegelev mees.
Leping peab olema detailne Kui otsus korter või tuba üürile anda on tehtud, soovitab Sooman kindlasti igasuguseid suusõnalisi kokkuleppeid vältida. „Lepingusse tuleb üles tähendada ja ära reglementeerida absoluutselt kõik, mis vähegi võimalik. Alustada tuleks sellest, kes üürnik on, mitu inimest korteris elama hakkab, ja lõpetada sellega, mis sellel üüripinnal on lubatud ja mis mitte,” räägib ta. Ka käsitsi kirjutatud leping on lubatud ja legaalne. Juhul kui üürileandja on sisu ise välja mõelnud, võib juhtuda, et väga olulised punktid on välja jäänud. „Kui üürileandja on otsustanud, et ta korteri üürimisse kinnisvaramaaklerit ei kaasa, siis soovitan osta vähemalt üürilepingu põhi. Neid müüvad kõik suuremad kinnisvarabürood. See on põhimõtteliselt blankett, kus tuleb vaid lüngad täita,” pakub Peep Sooman välja. Kindlasti soovitab Sooman kõige väärtuslikumatele korteris olevatele asjadele üleandmise-vastuvõtmise akt teha. Selles fikseeritakse ära kogu korteri sisustus. „Kirjas peab olema seegi, kes ja mis kuupäeval üüri ja kommunaalarved maksab ning kellele või mis aadressil maksab,” paneb ta üürileandjale südamele. „Pole harvad juhud, kui üürnik laiutab käsi ja ütleb, et andis ju eelmisel kuul sularahas 200 eurot, aga üürileandja lihtsalt ei mäleta seda,” toob ta näite.
Pensionär võtab üürilise Maakler soovitab üldse sularahaga arveldamist vältida. „Kui maksmine toimub pangaülekandega, siis on võimalik hiljem pangas kirjas oleva makseajalooga kõike tõestada. Ka seda, kas ja kui suur makse on tehtud või mitte. Ka kommunaalmaksed tasub just ülekande teel sisse nõuda, sest hiljem võib tekkida olukord, kus üks pool väidab, et tema on maksnud, ja teine pole enda sõnul raha näinud. Siis on suur segadus käes,” räägib Peep Sooman. Kui eakas inimene ei üüri välja tervet korterit, vaid osa elamispinnast, kus
ta ka ise sees elab, on Soomani nõuanne lihtne. Tema meelest tasub siis üürile võtta ainult tuttav või tuttava tuttav. „Aga hoolimata sellest, kas üürnik on tuttav või võõras, tuleb lepingus kodukord eelnevalt ikka kirja panna,” on ta kindel.
Pikemalt loe ajakirjast 60+
tervis
13 Jaanuar 2015
Toidutalumatus teeb seedimise raskeks 60pluss@ajaleht.ee
P
iimasuhkru- ehk laktoositalumatusest räägitakse rohkem, sest seda esineb sagedamini, fruktoosi- ehk puuviljasuhkrutalumatust tuleb harvem ette, kuid seegi võib probleeme põhjustada. Mõnikord esinevad need kaks koos ja sageli on talumatuse põhjus antibiootikumide tarbimine, mis normaalse seedeelundkonna mikrofloora hävitab. Isegi ühekordne antibiootikumide tarbimine on mõnikord fruktoositalumatuse esile kutsunud, mistõttu iga kord tasub arstilt üle küsida, kas need on kindlasti vajalikud või saab ka teisiti tervise tagasi tuua. Teine võimalus elu jooksul fruktoositalumatus saada on ülemäära palju puuvilju süüa, mahla juua ning tihti valmisvõi kiirtoitu osta, sest nendeski sisaldub liiga palju suhkrut. Mõnele patsiendile on arst pannud ärritunud soole sündroomi diagnoosi, aga ka selle puhul tasub põhjust edasi otsida ja juhul, kui fruktoosi- või laktoositalumatust pole uuritud, võibki mure olla just seal. Fruktoosi- või laktoositalumatuse sümptomid on kõhuvalu, -krambid, -gaasid, väga ootamatult ja kiiresti tekkinud vajadus tualetti minna, kõhulahtisus, aga samas ka kõhukinnisuse perioodid.
Mis on fruktoositalumatus? Saksamaal Augsburgis tegutseva toitumisnõustaja Ulrike Birmoseri sõnul esineb fruktoositalumatust kergemal või raskemal määral 10–30 protsendil elanikest, kuid kaasasündinud haigusena on see vaid ühel imikul 20 000st. Seega tekib fruktoositalumatus elu jooksul liigselt ravimeid või suhkrut tarbides. Fruktoositalumatus võib esineda eraldi haigusena või kaasneda Morbus Crohni tõve või tsöliaakiaga, mil peensoole limaskest on kahjustunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti-toitumisnõustaja Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul on tema praktikas juhtumeid, kui ta on omandatud fruktoositalumatust kahtlustanud, kuid Eestis pole seda võimalik diagnoosida. „Mul oli üks meespatsient, kes ei saanud paljusid toiduaineid süüa. Tema eelnev haiguspilt raske kõhuhaiguse, põletike ja antibiootikumikuuridega pani muude haiguste kõrval mõtlema ka fruktoositalumatusele,” lausus doktor Ehala-
MIS ON MIS? Sahharoosi leidub pea kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust – fruktoosist ja glükoosist. Kui pakil on kirjas „suhkur”, peetakse selle all reeglina silmas sahharoosi. Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Seda kasutatakse mõningates dieettoodetes, sest see imendub aeglaselt. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 3–3,5%. Allikas: toitumine.ee
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Kristiina Vaarik
Kui inimene kannatab pikemat aega kõhulahtisuse ja gaaside käes ning arstile kurtmine ja rohtude söömine abi ei too, võib tegu olla fruktoosi- või laktoositalumatusega.
Aleksejev. „Geenitestid fruktoositalumatust ei tuvastanud, aga hingamistesti omandatud fruktoositalumatuse diagnoosimiseks Eestis minu teada ei kasutata.”
Pikemalt loe ajakirjast 60+
tervis
Jaanuar 2015 16
Silmahaigusi saab kontrolli all hoida Silja Joon silja.joon@parnupostimees.ee
T
eadmiseks, et Pärnu haiglas ega erakliinikutes ei ole silmaarst ööpäevases valves. Traumade ja äkiliste nägemishäiretega on õhtusel ajal ja nädalavahetusel võimalik pöörduda Tallinnasse Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikusse. Samuti pole mõtet silmaarsti poole pöörduda näiteks prilliprobleemiga või silmade kuivusest tingitud kaebustega, sest viimati nimetatud häda saab kergesti leevendada apteegi käsimüügist ostetud silmatilkadega. Prillikontrolli silmaarst ei tee, selleks tuleb läbi astuda optikaäri optometristi juurest. Optometrist tegeleb inimesega keskmiselt pool tundi ja kuna optometristil on ka järjekord, on kindlam aeg eelnevalt kinni panna. Pole liiast lisada, et silmaarsti juurde pääseb Eestis ilma perearsti saatekirjata. Laste prillid, eriti esmased prillid lastele ja laste nägemiskontroll on siiski silmaarsti tööpõld.
Mõned on ohutud silmahädad Eaga suurenevad haigusriskid, sealhulgas silmahaiguste omad. Üle 60aastaste eagrupis on silmadega rohkem muret, ent silmaarst Elo Alas rõhutab, et kõik silmakaebused ei ole tingimata haigused. Kõige rohkem nägemishäireid on tingitud sellest, et inimesel pole õigeid prille. Kuna prillikontrolli rahastab haigekassa vaid osaliselt, siis on viimase kümmekonna aasta vältel Eestis kujunenud seisukoht, et silmaarstid sellega ei tegele. Prillid ja nendega seonduv töö toimub prillipoes või optometristi juures. „Nägemisteravuse langusega peaks olema esimene käik prillipoodi optometristi juurde silmakontrolli,” on silmaarst Elo Alas veendunud. Optometrist on tervishoiuspetsialist, kelle põhiülesanded on inimese nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Optometristi igapäevatöö on ka nägemise abivahendeid vajava kliendi nõustamine ja vajadusel silmaarsti uuringule suunamine. „Optometristid on niivõrd hea väljaõppega, et suudavad lihtsamaid silma-
Vaheldumisi Tallinnas erakliinikus Silmalaser, Pärnu haiglas ning Soomes patsiente vastu võttev silmaarst Elo Alas paneb südamele, et kui saate silmatrauma või nägemisega äkitselt midagi halba juhtub, siis ei tasu oodata, millal see ise üle läheb. „Igas keskuses, kus on silmaarsti vastuvõtt, on pakkuda erakorralisi aegu silmaarsti konsultatsioonile,” ütleb ta.
Pärnu haigla silmaosakonna vanemarst Anneli Kahusk (tagaplaanil) teeb koos operatsiooniassistendiga silmalõikust. FOTO: ERAKOGU
haigusi esialgselt diagnoosida. Kui optometrist juba leiab, et inimene ei näe ikkagi prillidega hästi või on muid probleeme, näiteks pole silmarõhk korras, siis annab ta nõu, kui kiiresti tuleks silmaarsti juurde pöörduda,” räägib Elo Alas. Prilliprobleemi kõrval on laialt levinud kaebus kuivad silmad: silmades on võõrkeha tunne, kipitus ja pisaravool. Arsti selgitusel reageerivad silmad niimoodi väliskeskkonnale, sest silma sarvkesta pind on muutunud kuivemaks. Tegu võib olla pisaravedeliku kvaliteedi muutuse või pisaranäärmete töö häirega, ent enamasti polegi ühte kindlat põhjust. Silmade kipitus ei ole tavaliselt hädaohu märk. Vanusega muutuvad limaskestad kuivemaks ning kui siseruumides on kütte-
perioodil soe ja kuiv õhk ning kui inimene kasutab ravimeid või on tal veel muid haigusi, siis kaasneb sageli silmade kuivus. Midagi välja ravida siin ei saa, küll aga silmatilkadega leevendada. Neid on apteegi käsimüügis palju erinevaid. „Soovitan geelitüüpi tilku, mis püsivad silmas kauem. Julgelt võib kasutada ka õlilisandiga tilkasid, sest mingit raviainet need ei sisalda. Sõltuvust neist ei teki,” kirjeldab silmaarst. Võiks eelistada konservandivabu käsimüügitilku, konservant võib tundlikumatele inimestele osutuda ärritajaks.
Pikemalt loe ajakirjast 60+
tervislik toitumine
21 Jaanuar 2015
Igapäevane asi meie kodus Mai Maser toitumisteadlane, emeriitdotsent
H
oolimata sellest, et palju kasutatakse sügavkülmutamist, teeme endiselt koduseid keediseid, magustoite, vormiroogasid, magusaid jooke ja muud. Kaubanduses on aga määratu hulk maiustusi ning toidukaupa, millele on lisatud rohkem või vähem suhkrut. See magusakogus jääb sageli märkamata, kuid ära me ta sööme. Arvestuslikult on 75–80 protsenti tarbitavast suhkrust toitudes varjatud kujul.
Suhkrut tarbitakse maailmas väga palju. Enneolematu tasemeni tõusis see 1990. aastal USAs, kui ameeriklane sõi aastas 63 kilo suhkrut. Eesti inimene ostis 2005. aasta jooksul umbes 12 kilo suhkrut.
Suhkru toiteväärtus on väga väike, sest selles pole valku, rasva, vitamiine ega mineraalaineid. Suhkur kuulub süsivesikute hulka, kuid mitte kõik süsivesikud ei ole suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab nii looduslikku päritolu kui ka lisatud suhkrutena toiduainetööstuses või kodusel toiduvalmistamisel kasutatava magusaine.
lühemat aega ega ole selle magusainega nii hästi kohanenud. Liialdused on meile ohtlikumad kui näiteks asiaatidele. Looduslikult esinevatest suhkrutest on meile enim tuntud sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Suhkur on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille taimed fotosünteesi abil ümber töötlevad ja energiaallika ning varu- ja kaitseainena talletavad, et vajadusel kasutada.
Rohelise taime püütud energia Suhkrut on valmistatud Põhja-Euroopas ainult umbes 2500 aastat, Aasias umbes 18 000 aastat. Seega tuleb järeldada, et siinsed inimesed on suhkrut tarbinud
Pikemalt loe ajakirjast 60+
27 Jaanuar 2015
Kange ja kasulik – ingver, küüslauk, sibul 60pluss@ajaleht.ee
I
ngver on jändrik vürtsika maitsega juurikas, mis botaaniliselt on risoom. Värsket ingverit müüakse kaupluste köögiviljaletis aasta ringi. Poes saab valida meelepärase suurusega tüki. Alati on võimalus suurema tüki küljest väiksem mügarik murda. Õhukindlalt pakitud koorimata ingver säilib külmikus kolm nädalat. Värsket ingverit ostes tasub eelistada kõvemaid helepruuni ja läikiva koorega risoomitükke.
Apteegis müüakse ingveripreparaate, ingverit saab osta kuivatatult pulbrina, kuid kõige kasulikum on muidugi värske ingver, sest vitamiine sisaldavad ainult värsked risoomitükid, kuivatamisel läheb enamik kaduma. Õnneks jäävad alles mikroelemendid.
panna kinnisesse ninasse natuke sibulamahla, lööb kohe nina lahti.
Küüslauk on ka ravim Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat, vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Sibul on võimas looduslik antibiootikum, mis muu hulgas ennetab toidumürgitust. Kui nohu kiusab, lõika sibul pooleks, võta pipetiga veidi sibulamahla, tilguta seda kaks korda päevas ninna – paari päevaga saad nohust lahti. Väikelastel seda ei kasutata. Kui
Pikemalt loe ajakirjast 60+
FOTO: FREEPIK.COM
Sille Varblane
Kui pealkirja lugedes tekib soov kiiresti lehekülge keerata ja nende kolme köögivilja peale „vuih” öelda, siis palun see aeg siiski võtta, sest neis kolmes kanges peitub tõeline apteek.
köök