OCK T ER S T , SH U T U S EU M A , AJAL OOMU OSIMA ND RO : RO L A
ISSN 2228-1592
FOTOD
NR 6/2019 (81) JUUNI
Kuidas oma pahedega lõpparve teha? Mis vahe on riiklikul taastusravil ja spaamõnudel? Näonahk vajab hoolt igas vanuses. Mida peaks kooliealine laps sööma? Ilus, aromaatne ja tervislik maasikas. Matkanipid. Kerged suvised toidud. Saja-aastaste maal Jaapanis käivad pensionärid tööl.
teema
Juuni 2019 4
„K
ui saaks õige kokku,” kõlab telefonis. „Ammu pole näinud ja muidu ka.” Taaskohtumine üle pika aja kujunes hingelt ärarääkimiseks. „Ma lihtsalt ei saa temast lahti,” kõlab targa naise suust. „Kui palju kordi olen oma elus kannapöörde teinud. Olen kõik korralikult läbi mõelnud, oma otsuse mehele sõnades edasi andnud, asjad pakkinud ja läinud. Ikka ja jälle leiab ta üles selle nõrkushetke minu elus, et ma esimese vilistamise peale tagasi jooksen. Nagu koerakutsikas. Tean ju juba ette, millega see lõpeb. Mina kaotan. Sest see kõik kordub.” Mis kahe inimese suhetes katki on ja miks see kliriseb, ei ole selle loo teravik. Kolme kõrgharidusega, korraliku kuupalgaga iseseisev naine ei saa aru, kuidas ta isiklikes suhetes nii saamatu on. Ta küsib, kuidas oma nõrkusest lahti saada. Kui hulluks peab asi minema, et ta armastusest pimestatud silmad lahti läheksid ja ta oma väärikuse tagasi saaks? „Kas see on raskekujuline suhtesõltuvus?” küsib ta. „Vaatan ise viltu suitsukimujatele ja veinileedidele ja sellest ei saa ka aru, miks on vaja kilode kaupa magusat sisse vohmida, et siis iga päev oma kaalutõusu pärast viriseda. Aga minu sõltuvus on vist nende omast hullem.” Kellel siis pole halba harjumust või elulaadi, millega tuleks lõpparve teha? Inimene ise tunneb kõige teravamalt, kui tuleks loobuda mõnest asjast, millega oleme aastaid harjunud. Olen kuulnud mehi ütlevat: mis see siis on, lihtsalt tänasest päevast enam suitsu ei tee ja kõik. Asi lihtne ja selge!
T
änases ajakirjas arutleb psühhoterapeut Alexander Kotchubei selle üle, kui lihtsalt harjumuseks saanud pahest loobumine käib. Et nii lihtsalt käibki, et jõudsin järeldusele ja ongi korras? Miks on nii raske elu muutva otsusega silmitsi seista? Mulle meeldib pööraselt šokolaad. Taevas kokku segatud maitsed, suus sulav ja lihtsalt vastupandamatu! Vastupandamatu – just see on võtmesõna, kui me räägime sõltuvusest. Tuleb välja, et kui jaksu parajasti on, siis suudame ahvatlusest üle olla ja seda kontrolli all hoida. Kui jõudu napib, siis hakkab ahvatlus üle pea kasvama. Pähe tuleb mõte: ainult see üks kord veel, mis see ikka teeb, ma veel korra proovin, ma annan talle siiski veel ühe võimaluse. Kas oma tahtmistele järeleandmine on õige? Isegi siis, kui ma mõttes end õigustan, et see on ainult üks kord? Psühhoterapeudi arvates inimese psüühika kohaneb kiiresti: kui üks kord ei juhtu midagi, siis ei juhtu ka järgmisel korral. „Need „ühed korrad” muutuvad aina sagedasemaks ja inten-
siivsemaks. Lõppkokkuvõttes võime olla ringiga vana harjumuse juures tagasi,” teab ta. Tegelikult saame valusa laksuga aru, kuidas meie enda „ahvatlusele järeleandmise ja mõnu saamise mõtted” meid üle mängisid. Tuleb tunnistada, et oleme palju nõrgemad, kui arvasime. Meie nõrkus sai meist võitu! Pagan küll, kes siis peaks meie elu üle otsustama? Meie ise või meie nõrkus? Oled mees või kelgunöör? Oled naine või supinahk?
P
sühholoogide hinnangul napib ükskõik millises sõltuvuses piinlevatel inimestel enesekindlust. Suhtesõltlane panustab kogu jõu ja vaba aja vaid ühele – oma suhtele. Ülejäänu on talle kõrvaline. Ta klammerdub, oodates teiselt pidevat heakskiitu. See kehtib psühholoogide hinnangul nii nende kohta, kes saavad oma eluga suurepäraselt ka üksi hakkama, kui ka materiaalsete muredega inimeste kohta. Nagu ikka saab igasugune halb, mis meie elu üle võimust võtab, psühholoogide sõnul alguse lapsepõlvest. Suhtesõltuvuse all kannataja pole lapsena saanud toetust, tähelepanu ega kiitust. Ta otsib pidevalt lähedase inimese tunnustust. Talle ei tule pähegi, et suudab ka ise ennast õnnelikuks teha. 60+ loost selgub, et oma otsusele on ka nõrgema iseloomuga inimesel võimalik kindlaks jääda, aga vaid siis, kui selleks hoolsalt valmistuda. Sisemiselt peaksime olema valmis ka selleks, et mõtted ja vaidlus iseendaga on piinarikas. Palju sõltub sellest, kas meid peibutab meie enda füsioloogia (näljatunne, magusaisu, tubakaaroom, alkoholist tulenev soe surin peas, enesehinnangu tõus võõraga flirtimisest) või pelgalt harjumuslike mõtete voog: milleks loobuda, milleks üldse pingutada? Nii mõnigi mees lubab naisele, et remont saab jõuludeks valmis. Aga mis aasta jõuludeks? Ülikooli ajal oli meil ühikas meeldetuletus: homsest hakkan õppima ja raha kokku hoidma! Toredad lubadused mõlemad. Alati päevakohased. Kuidas siis elu muuta? Selle otsuseni viib pikk ja käänuline tee. Maagiliseks realistiks nimetatud, ka Tallinnas kirjandusfestivalil Head Read käinud Nigeeria kirjanik Ben Okri usub inimesesse. Tema meelest on kõige ehtsam asi meie juures võime luua, üle saada, taluda, muutuda, armastada ja oma kannatustest üle olla. Proovime ennast paremaks muuta!
Eve Rohtla peatoimetaja
Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2019. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@postimeesgrupp.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@postimeesgrupp.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@postimeesgrupp.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@postimeesgrupp.ee Reklaamipindade müük: reklaamikonsultant Sirle Kübar, e-post sirle.kybar@ postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine ja kojukanne tel 666 2525, e-post levi@postimees.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 13. juulil.
ELMO RIIG / SAKALA
Pikk, käänuline ja piinarikas võitlus Eesti Vabariigi pensionitunnistus.
Pensionitunnistus asendub 1. juulist plastkaardiga. Kohe uut kaarti taotlema minna pole vaja!
S
otsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega plaanitakse viia nii pensionitunnistus kui ka puudega inimese kaart üle ühisele plastkaardisüsteemile. Seni on Sotsiaalkindlustusamet väljastanud mõlemat eraldi. Plastkaardile üle minnes ei kaota oma kehtivust senised paberil olevad pensionitunnistused, mistõttu pole muudatuste jõustudes vaja minna taotlema uut kaarti. „Ühe kaardi kasutamine on oluliselt mugavam ja lihtsam kui paberil oleva tunnistuse või mitme omaette kaardi kasutamine,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimese jaoks kiireneb kogu protsess, sest nii pensioni määramise kui ka puude raskusastme tuvastamise otsusega edastatakse talle juba kaart. Ühe kaardi kasutuselevõtt vähendab dubleerimist, Sotsiaalkindlustusameti töökoormust ja on kehtiva korra-
ga võrreldes nii soodsam kui ka aja- ja keskkonnasäästlikum.” Kui pensionäril tuvastatakse puue, annab Sotsiaalkindlustusamet pensionitunnistuse ja puudega inimese kaardi edaspidi välja ühtse plastkaardina, kus on kohe olemas kõik vajalikud andmed. Muudatuste jõustudes asendatakse senine paberil olev pensionitunnistus kaardiga. Kuna pensionitunnistus kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, pole edaspidi pensionitunnistusele vaja ka pensionäri fotot. Kaartide väljastamise kulust moodustab suurema osa postikulu. Puudega inimese kaartide postikulu aastas on umbes 51 400 eurot, pensionitunnistuse postikulu ligi 9400 eurot. Sotsiaalkindlustusamet väljastab aastas keskmiselt 57 600 puudega inimese kaarti ja 12 000 pensionitunnistust. Muudatused on planeeritud jõustuma selle aasta 1. juulist. 60+
Vereringeelundite haigused põhjustasid üle poolte surmadest
M
ullu suri Eestis üle 15 600 inimese, üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis eelmisel aastal 15 606 inimest, surmade arv tõusis aastaga 164 võrra, edastas instituut. Samas vanuse järgi standarditud suremuskordaja 100 000 inimese kohta vähenes. Kõikidest surmadest 7957 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, neisse suri 3154 meest ja 4803 naist. Aasta varem oli see kokku 8005 inimest. Kõige levinumad olid südame isheemia- ja kõrgvererõhktõbi ning peaaju veresoonte haigused. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3900 inimest. Kõige levinum oli kopsuvähk.
Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri 821 inimest, neist 614 meest ja 207 naist. Narkootiliste ainete kasutamisest tingitud surmade arv langes 2017. aastaga võrreldes 110 surmalt 39 surmale. Languse peamised põhjused olid 2018. aastal fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul, sotsiaalprogrammi Sütik ja koju kaasaantava elupäästva ravimi naloksooni programmi kättesaadavus. Otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haiguste tõttu suri eelmisel aastal kokku 495 inimest, neist 113 naist ja 382 meest, enim vanuses 45–70. Kõige rohkem esines maksa alkoholtõbe. Aasta varem suri kokku alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse ja mürgistustesse 451 inimest. 60+
Otsustasin, et nii enam edasi ei saa. Aitab! Sellega on nüüd kõik! Ah et nii lihtne ongi? Et jõudsin järeldusele ja ongi korras?
Alexander Kotchubei arst ja psühhoterapeut
K
ellel siis pole halba harjumust või elulaadi, millega tuleks lõpparve teha. On hetki, kui tunneme eriti valusalt, et elu vajab muutmist. Tuleb loobuda mõnest asjast, mida oleme harjunud aastaid tegema. Võib-olla ütles arst, et riskite oma elu ja tervisega. Ehk teatas lähedane kallis inimene, et ta pole enam asjade sellise käiguga nõus. Võib-olla oleme isegi tundnud, et töötamist või õllejoomist on paljuks saanud, see annab juba sedavõrd tunda, et võib hukatuslikuks saada. Kui kergelt väga meeldima hakanud ja juba harjumuseks saanud pahedest siis lahti saab? Kui lihtsalt loobumine käib? Kui libedalt olulise otsu-
Üldiselt peame olulise otsuse all silmas niisugust, mille tulemusena elu märgatavalt muutub.
se tegemine ja sellest kinnipidamine läheb?
Oluline otsus muudab elu Üldiselt peame olulise otsuse all silmas niisugust, mille tulemusena elu märgatavalt muutub. Tuleb välja, et ahvatlusest vabanemise põhiluku taga on meie tahtejõud. Kui jõudu ja jaksu parajasti on, siis suudame ahvatlusest üle olla ja seda kontrolli all hoida. Kui jõudu ja jaksu napib, siis hakkab ahvatlus üle pea kasvama. Ja pähe sugeneb mõte: see on ju vaid üks kord, midagi hullu ei saa ju juhtuda, ma veel korra proovin jne. Üks inimene on öelnud: „Pole midagi imestada, kui ikka ja jälle oma vanade harjumuste otsa komistad – inimene ikka kukub, seejärel tõuseb, siis taas kukub, siis jälle tõuseb… Tähtis, et tõusmiste kordi oleks rohkem kui kukkumisi.”
„See on ainult üks kord!” Kas ahvatlusele järeleandmine on õige? Isegi siis, kui mõttes oma tegu õigustada: see on ainult see üks kord? Ahvatleva mõtte leevenduseks võib see erandjuhul lahendus olla küll. Kuid vaid tõepoolest üheksainsaks korraks. Inimese psüühika koha-
neb kiiresti: kui üks kord ei juhtu midagi, siis ei juhtu ka järgmisel korral. Need „ühed korrad” muutuvad aina sagedasemaks ja intensiivsemaks. Lõppkokkuvõttes võime olla ringiga vana harjumuse juures tagasi. Tegelikult ei ole me ringiga samas kohas. Nüüd teame lisaks eelnenule, et see võltsloobumine koos õigustusega, et see üks kord ei juhtu midagi, ei ole ju iseendale kindlaksjäämine ega oma pahest loobumine. Saame valusa laksuga aru, kuidas meie enda „ahvatlusele järeleandmise ja mõnu saamise mõtted” meid üle mängisid. Tuleb tunnistada, et oleme palju nõrgemad, kui iseennast alguses pidasime. Meie nõrkus sai meist võitu. Vastuvõtule tulnud naine kurtis oma eluvalikute üle. Ta on mehega 9 aastat koos elanud. „Elukaaslase järsud meeleolumuutused ja nende minu peal välja elamine on mind aina rohkem alla surunud. Ma ei varja, et olen mitu korda asjad kokku korjanud ja iseseisvat elu alustada proovinud, kuid ta on alati mu tagasi saanud. Ta on olnud veenev ja lubanud: kui sa naased, siis algab uus elu. Ma olen tema suhtes nõrk. Ta oskab kuidagi leida hetki, kui ma olen ebalev ja isegi kahetsen tehtud otsust. Minu järeleandmine vaid annab talle jõu-
TO RS TE UT SH
Kui lihtsalt harjumuseks saanud pahest loobumine käib?
CK
hingeelu
9 Juuni 2019
du ja suurendab tema veendumust, et saab mu nagunii tagasi.” Miks harjumused nii tugevalt meie sees istuvad? Sest meil on valida, kas minna ammu teada ja tuttavat teed või valida tundmatu ja ebalust tekitav variant. Vana ja teada elulaadi korral käivad otsused automaatselt, aga tavatu tee on vaevarikas, otsustega kaasnevad sisemised vaidlused, see nõuab palju mõttevaeva ja ees ootav on ebamäärane. Iseendale sisendada, et see teine, palju raskem tee on esimesest, juba tuttavast sissekäidud rajast palju parem, on väga keeruline. Me ei usu seda. See on siiski võimalik, aga vaid siis, kui oleme selleks hoolsalt valmistunud. Sisemiselt peaksime olema valmis ka selleks, et mõttevaidlus iseendaga võib olla piinarikas. Palju sõltub sellest, kas teisel pool ehk vastaspoolel on meie enda füsioloogia (näljatunne, magusaisu, tubakaaroom, alkoholist tulenev soe surin peas, enesehinnangu tõus võõraga flirtimisest) või pelgalt harjumuslike mõtete voog: milleks loobuda, milleks üldse pingutada?
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
tervis
13 Juuni 2019
Taastusravi aitab valust välja, ravispaa turgutab töörabaja tervist
60pluss@postimeesgrupp.ee
D
oktor Anneli Kahre selgitab: „Kui riiklikus süsteemis alustan alati liikumisravist ja räägin lõpuks toetavatest protseduuridest, siis ravispaas on kõik vastupidi: alustame juttu massaažist, soojus- ning muudest lõõgastavatest ravidest või ka aparaatsest teraapiast ja kõige lõpuks tuleb kõne alla liikumisravi.” Doktor Kahre räägib, et tuli Pärnusse tööle ja elama 1996. aastal ja kuna ta sel hetkel ei leidnud riiklikus süsteemis töökohta, alustas ta arstina mudaravilas. Kuna üldarstiks õppinud naisele taastusravis meeldis, spetsialiseeruski ta 2007. aastal taastusraviarstiks. Millises vanuses inimesi te vastu võtate? Riiklikus süsteemis on olnud igas vanuses inimesi, siiski on suurem osakaal tööealistel, aga ka eakatel ja lastel. Spaasüsteemis me lastega eriti ei tegele. Olles töötanud enam kui 20 aastat arstina, oskate kirjeldada spaa ja riikliku taastusravi süsteemi arengut selle aja jooksul. Milline oli see pilt, kui alustasite, ja kuhu oleme praegu välja jõudnud? Spaasüsteemis on põhiravi osad, mida meie siin Terviseski pakume, samaks jäänud. Säilinud on mudaravi ja veeprotseduurid. Lisandunud on küll uusi ravimeetodeid, nagu aparaatne ravi. Muutunud on see, et varem oldi spaas reeglina nädal või kaks, nüüd ollakse 4–5 päeva. Seetõttu on spaaravi intensiivsem. Riiklikus meditsiinisüsteemis on taastusravi suundumuseks liikumisravi – võimlemine.
Kuidas neid kasutoovaid massaaže, vee-, muda, elektri-, magnet-, parafiini- või mudaprotseduure nimetada, kas tegemist on loodusravi või traditsioonilise raviviisiga? Ainus tõenduspõhine ravi on liikumisravi. Kui ehk mudaravi võib veel loodusega seostada, siis elektri- ja magnetravi tehakse aparaatide abil. Balneoravi? Aga ka päris mitte. Manuaalteraapiaks ei saa neid ka peale massaaži nimetada. Mulle kui taastusraviarstile on need liikumisravi toetavad teraapiad. Ma ei leia neile meetodeile muud head nime kui taastusravi või füsioteraapia. Mis nime all need teraapiad haigekassa loendites esinevad? Haigekassa käsitleb neid kui füsioteraapiat. Välja on toodud individuaalne füsioteraapia, kus inimesele lähenetakse temaomaselt. Või siis grupifüsioteraapiad. Me saame rääkida ikkagi füsioteraapiast. Liikumisravi on füsioteraapia üks osa, nagu ka soojaprotseduurid, veeprotseduurid, aparaatne ravi, manuaalteraapia ja akupunktuur. Kas see ongi taastusraviarsti mängumaa? Mängumaa on lai. Väga lai. Haigekassa ette nähtud taastusravi, mis on patsiendile tasuta, kujutab endast peamiselt liikumisravi. Kui palju on inimesed üldse füsioteraapia võimalustest teadlikud? Ega palju ei teata. Siis küll, kui perearst on suunanud. Keskealised on teadlikumad. Aga mida ma oma töökogemusest võin öelda, siis esimestel aastatel nägin suurt vaeva selgitamaks, et massaaž ei ole taastusravi. Inimene tuli siis vastuvõtule ja teatas: ma tulin massaaži saama! Nüüd tullakse taastusraviarsti juurde võimlemisharjutusi saama. Mõnel on isegi juba dressid kaasas ja küsib, et kas saab kohe. Sellevõrra on inimeste teadlikkus muutunud, et nad mõistavad, kui tähtsad on liikumisravi ja võimlemine. Olen märganud, et lisaks taastusravi individuaalsetele võimlemiskavadele käivad seeniorid hobi korras ka väga palju
eakatele mõeldud võimlemistundides. Järjest rohkem tajutakse, et tervis on enda teha. Ei ole enam kurtmist, et näe, mul põlved valutavad, aga arst ei kirjutanud tabletti. Või et arst ei kirjutanudki tabletti ja saatis hoopis võimlema. Kui ma hakkan maainimesele võimlemisest rääkima, siis ta ütleb: kuulge, ma töötan metsas, ma teen seda iga päev. Tegelikult see, mida me tööna ja töö juures teeme, ei ole võimlemine. Peaksime pärast tööd vastupidiseid liigutusi tegema. Kasvõi lõõgastus- ja venitusharjutusi. Tihti tahetakse tabletti, mis valu ära võtab, või massaaži, aga võimelda ei taheta. Nüüd hakkab see juba ka maainimeste seas muutuma, et võimlemine ei tähenda automaatselt jõusaali harjutusi, hoopis lõõgastust ja venitusharjutusi. Linnainimesed teadvustavad liikumise ja võimlemise vajalikkust rohkem. Mõni ei suuda end dressides või spordisaalis ette kujutadagi? Võib-olla samastab mõni neid harjutusi kooliaegse kehalise kasvatuse tunniga, kus tuli üle kõrgushüppelati hüpata või kätega vehkida. Taastusravi võimlemine on konkreetsele probleemile suunatud harjutuste kompleks, mis haarab endasse nii lõõgastumise kui ka jõu kasutamise, aga ka venitused. See ei ole jooksmine, hüppamine või aeroobika. Inimestel on liikumisest valearusaam või eelarvamus. Olen näinud vanemaid meesterahvaid, kes on taastusravi harjutused ära õppinud ja tulevad viie aasta pärast tagasi: ma olen nüüd need harjutused ära unustanud ja mu selg on jälle haige, kas saaks minna uuesti harjutusi õppima. Inimese loomuses on laiskus. Võimlemisega saab valu kontrolli alla ning kui kevadel valu kaob ja on kiire, siis ei saa sügisel enam otsa peale. Möödub aasta või kaks ja valu on jälle platsis. Kas teie ka vahel harjutusi ette näitate?
Ei-ei. Mina vaatan, millisele piirkonnale oleks harjutusi vaja. Kui inimene tuleb põlvevaluga, ei pruugi alati põlv haige olla. Põhjus võib olla hoopis seljas. Harjutuste õpetamisega tegeleb füsioterapeut. Mida tähendavad üldse riikliku taastusravi suunised? Taastusravis me tegeleme funktsiooni taastamisega, säilitamisega ja arendusteraapiaga. Arendusteraapias käivad ainult lapsed. Taastusravisse tullakse kroonilise selja- ja kaelavaluga. See on kõige sagedasem kaebus ja seda esineb kõige rohkem neil, kes töötavad arvuti taga. Valdavalt keskealine kontingent. Järgmine taastusravi patsient on kulunud liigestega artroosihaige. Kui kusagilt valutab, tullakse ja õpitakse oma harjutused ära. Lisaks ostetakse toetavaid protseduure, näiteks aparaatset füsioteraapiat. Kui harjutused käes ja kodus kenasti võimeldakse, siis saadakse abi ja liigeseproteesi panek lükkubki edasi. Taastusravisse tullakse veel ägedate valude ja traumade järel. Ägedas perioodis teeme taastusravi vähem, aga traumajärgselt tuleb harjutustega varakult alustada, et säilitada lähedal asuvate liigeste liikuvus. Edaspidi asume taastama juba kipsis olnud liigeste liikuvust. Tulemust näen arstina põhiliselt lastel. Krooniliste haiguste korral ma seda ei näe, sest võimlemise tulemus ilmneb alles kaheksa nädala pärast.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
CK
Silja Joon
See on põhiline. Lisaks toetavad protseduurid, mille eest tuleb inimesel sageli ise maksta.
SHUT TERS TO
Doktor Anneli Kahre on aastaid ravinud paralleelselt era- ja riiklikus süsteemis, töötades taastusraviarstina Paides ja olles samal ajal Pärnu Tervise ravispaa vanemarst. Riiklikus süsteemis võtab ta vastu patsiente, ravispaas kliente. 60+ tahab teada, mis vahe on riiklikul taastusravil ja spaaprotseduuridel.
toitumine
Juuni 2019 18
Mida peaks kooliealine laps sööma? „Nagu vanaema tehtud!” õhkame eriti maitsvate pannkookide või lihapirukate kiituseks. Vanavanemad mängivad lastelaste toitumisharjumuste kujundamisel märkimisväärset osa. Mida koolis käivale lapselapse lauale panna? Mida talle lõunaks keeta? Kuhu pidulikul puhul sööma minna?
Solveig Verbu Tartu Ülikooli arstiteaduskonna V kursuse üliõpilane
Liisa Kams Tartu Ülikooli arstiteaduskonna V kursuse üliõpilane
S
le panna, et tervislik tasakaalustatud toidulaud on tarvilik juba elu väga varajases faasis, sest siis hakatakse kujundama inimese bioloogilist potentsiaali. Seega võiksid (tulevased) vanavanemad oma lastel-miniatel juba nende raseduse ajal pilku peal hoida ning julgustada sööma tervislikku ja tasakaalustatud segatoitu, sest see määrab lastelaste paljud tulevased eelised ja riskid.
Teeme põhireeglid selgeks Piisab sellest, et teha endale selgeks mõningad põhireeglid, mis ei ole sugugi rasked ega liialt piiravad. Sageli jääb inimesel toidus vajaka seleenist, tsingist, vitamiinist D3 ja oomega-3-rasvhapetest. Seleeni leidub kalas, krevettides ja teristes. Samas sõltub seleeni hulk pinnase seleenisisaldusest – toitu töödeldes (sh keetmine, terade jahvatamine) kaob suur osa seleenist. Tsinki leidub eelkõige lihas, piimas ja munades ning selle puudus tekib näiteks dieedi ja kestva stressi foonil. Tsingita häirub kasvamine, areng ja paljunemine. Vitamiini D3 puudust ei teki, kui laual on toiduained, millest see vitamiin on hõlpsasti kättesaadav: kalaõli, muna(kollane), maks, või ja pärm. Lisaks on oluline 30 minutit päikesepaistet näole ja
kätele päevas. Puudus põhjustab luude pehmenemist, nende kerget murdumist ja lihastoonuse langemist (punnkõht lastel). Oomega-3 ja oomega-6 on asendamatud polüküllastumata rasvhapped (inimene vajab nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid), mida inimkeha ise ei valmista. Seetõttu peame neid saama igapäevase toiduga. Enamasti jääb väheks pika ahelaga oomega-3-rasvhappeid, mida leidub rohkelt makrellis, lõhes, kalamaksaõlis. Taimsetes produktides (nt linaseemneõli) on lühikesed oomega-3-rasvhapete ahelad, mistõttu saab maks lisakoormuse, kuna lühikesed ahelad tuleb kokku panna pikemateks. Õiges vahekorras (1:2) oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete tarbimine hoiab immuunsüsteemi korras. Eestis teatakse enamasti toidupüramiidist kui tervisliku toitumise etalonist, kuid tänapäeval räägitakse üha enam kaheksast toidugrupist (vt „Normaalne söömine”, 2015). Kõik grupid peaksid nädala lõikes esindatud olema, kuid eri toiduaineid võib rühmasiseselt varieerida.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
SHUTTERSTOCK
ee, kuidas me toitaineid saame ja kui mitmekesine on söömine, määrab meie paljud tulevased riskid. Järjest kasvav ja erineva päritoluga info on muutunud teravaks probleemiks. Teaduspõhist teavet on internetis levivast moonutatud reklaamipõhisest või lausa ohtlikust valeinfost järjest raskem eristada. Seetõttu tekkis meil sisemine vajadus kirjuta-
da artikkel, mis tooks lühidalt ja lihtsalt välja teaduspõhised ja inimorganismi ainevahetusel põhinevad alustõed, mida peaks koolilapse puhul järgima. Selles arengueas luuakse tema hea tervise vundament. Erandeid tuleb ette allergia, ainevahetushaiguste ja teiste haruldaste seisundite korral, kui kehtib arsti määratud personaalne dieet – erijuhtumitel me selles artiklis pikemalt ei peatu. Esiteks tasuks austada maailmapraktika teadmisi ja tarkust. Nimelt on kõigi maade parimad toitumisteadlased ja arstid igas riigis koostanud riiklikud toitumissoovitused (vt FAO Food-based dietary guidelines), mis pakuvad tervise hoidmiseks ja haiguste riski vähendamiseks parima lahenduse. Sõltumata riigist, selle asukohast, riigikorrast, usust ja kommetest on toitumissoovituste alus tarbida tasakaalustatud segatoitu (nii taimsed kui ka loomsed toiduained). Ka Eesti riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused on maailma tippteadusel ja kliinilisel praktikal rajanevad dokumendid, mis toetavad sama põhiideed ja on mõeldud kõigile lugemiseks. Seega on ülimalt tähtis harida ennast söömise vallas allikate põhjal, mis ei ole mõjutatud erafirmadest, ideoloogiast ega üksikjuhtumitest. Tasub tähe-
Lapsed armastavad hamburgerit ja saiakesi. Aga tasub teada, et kesise bioväärtuse tõttu peetakse saia ja peenleiba eelkõige pühapäevatoiduks, mida pole vaja süüa rohkem kui üks viil päevas.
tervis
Juuni 2019 24
Näonahk vajab hoolitsust igas vanuses
Kaire Kenk 60pluss@postimeesgrupp.ee
E
estimaise kosmeetikasarja Lumi väljatöötaja Märt Miljani sõnul tekivad vananeval nahal kõige sagedamini probleemid niiskustasakaaluga, ilmuvad kortsud ja väheneb naha elastsus. „Eelkõige on naha kuivuse suurenemine põhjustatud kollageeni ja hüaluroonhappe molekuli tootmise vähenemisest vanemas eas,” nendib Märt Miljan. Kollageen ja hüaluroonhape on tema sõnul nahka toestava võrgustiku alustalad, mis aitavad nahka hoida tugeva ja elastsena. Seetõttu tuleks naha noorendamiseks ja kortsude
see kaalub kokku 14–15 kilo. Näonahk vajab pidevat hoolitsust, igas eas ja eriti kevadel. Nii nagu loodus nii ärkab ka nahk,” ütleb Pirita Sotsiaalkeskuse kosmeetik Jaana Vapper. „Kõige tähtsam on näo igapäevane puhastus. Hommikuti piisab suuremale osale daamidest jaheda veega värskendamisest, õhtuti tuleks aga ette võtta põhjalikum puhastus,” ütleb kosmeetik. Sageli uhkustavad tema kunded, et on terve elu nägu pesnud vee ja seebiga ning pole kreemidele raha kulutanud. „Vanemas eas soovitan siiski naha vee ja seebiga pesemisest loobuda, sest nahk muutub vanuse suurenedes üha kuivemaks. Üks nahatüübiga hästi sobiv puhastuspiim ja näovesi
Ka mehed peaksid järgima igapäevast nahahoolduse rutiini, kuid kahjuks Eestis ei taha enamik neist sellest kuuldagi. ennetamiseks tõsta nende ainete molekulide kontsentratsiooni. „Samas tuleks vältida tooteid, mis sisaldavad kollageeni molekule. Kollageeni molekulid on väga suured ega imendu läbi naha, vaid jäävad selle pinnale. Kollageeni kontsentratsiooni tõstmiseks tuleks nahka hoopis turgutada kosmeetikavahenditega, mis sisaldavad kollageeni kui vananemisvastase molekuli tootmist stimuleerivaid ühendeid,” soovitab Märt Miljan.
Nahk on inimese suurim organ „Naha n-ö pinnalaotus on keskeltläbi kaks ruutmeetrit ja
kuluvad ära igas vanuses,” rõhutab ta. „Kiireid tulemusi ei tasu siiski oodata. Vanemas eas oma näonahaga pidevalt tegelema hakates ilmnevad esimesed tulemused – näonahk muutub pringimaks ja siledamaks – alles kolme kuu pärast,” ütleb Oriflame’i kosmeetikafirma ilunõustaja Külli Raudsepp-Vihuri. „Samas mõjub endaga tegelemine otseselt enesetundele – mida pehmem, mõnusam ja niisutatum nahk, seda rohkem toodab keha õnnehormoone.”
on see kuivapoolne, mis kipub vanuse kasvades muutuma üha hapramaks ja õhemaks. Niisutamine on kõikide nahatüüpide hoolduse alus. „Kosmeetikafirmad pakuvad spetsiaalselt meestele välja töötatud näonaha hooldussarju. Tegelikult peaksid ka mehed igas vanuses järgima igapäevast nahahoolduse rutiini, kuid kahjuks Eestis ei taha enamik neist sellest kuuldagi. Õnneks meie peres kasutavad kõik mehed korralikult näohoolduse vahendeid,” kõneleb Külli Raudsepp-Vihuri.
Ka mees peab naha eest hoolitsema Üks naha seisund, millest meil kellelgi pääsu pole, on küps ehk vananev nahk. Enamasti
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
SHUTTERSTOCK
Eakad daamid uhkustavad sageli, et on terve elu pesnud nägu vee ja seebiga ning mingit näokreemi pole neil kunagi tarvis läinud. Tegelikult vajab ka vananev nahatüüp mitte ainult kreemitamist, vaid ka regulaarset puhastamist, koorimist ja leebet seerumitega turgutamist. Igapäevane nahahooldus säilitab naha nooruslikkuse ja lükkab kortsude tekke edasi.
Üks naha seisund, millest meil kellelgi pääsu pole, on küps ehk vananev nahk. Enamasti on see kuivapoolne, mis kipub vanuse kasvades muutuma üha hapramaks ja õhemaks.
elu
27 Juuni 2019
Saja-aastaste inimeste maa Jaapan õhutab pensionäre tööle Mitte ükski teine maa ei vanane nii kiiresti kui Jaapan. Mitte ühelgi teisel heaolumaal ei ole nii palju pensionäre kui Jaapanis. Oma osa mängivad siinjuures raha, eetika ja abikaasa.
Thea Karin 60pluss@postimeesgrupp.ee
J
aapani hooldussüsteem on sattunud surve alla: osamaksud tõusevad, teenused vähenevad. Parimaks väljapääsuks on riik leidnud programmi pensioni ja hooldeteenuse kõrvale: ela tervislikult ja käi tööl. Sellega on Jaapan ebatüüpiline rikaste maade seas, kus jäädakse pensionile enne pensioniea kättejõudmist. Valitsuse uusim eesmärk on vanusevaba ühiskond. Ka seeniorid ise on leidlikud. Vananev ühiskond koreika shakai on ajalehtedes igapäevane teema. 2012. aastast valitsev peaminister Shinzō Abe on mitu korda edasi lükanud käibemaksu tõstmise, mis oleks ette nähtud sotsiaaleelarve rahastamiseks. Arutelu all on tõsta hooldemaksu, mis praegu on 31 eurot kuus, 2025. aastaks tahetakse see tõsta aga 75 euroni. Madal iive ja tõusev eluiga lasevad Jaapanis keskmisel vanusel kõrgustesse tõusta. Iga neljas jaapanlane 127miljonilisest elanikkonnast on üle 65 aasta vana, 2035. aastaks isegi iga kolmas. Samas on Jaapanis keskmine eluiga 83,9 aastaga kõige kõrgem. Tervishoiu- ja sotsiaalministeerium on välja arvestanud, et nendes tingimustes on
Jaapani elanikkond 2060. aastaks vähenenud veerandi võrra. See aga avaldab mõju sotsiaalsüsteemile, mis Jaapanis on rajatud järgmise põlvkonna toetusele. Kui teistes maades käib veel arutelu ühiskonna vananemise teemal, siis Jaapanis on see juba reaalsus. Nii tegelevad sotsiaalametnikud vananevate ühiskonnagruppidega, et hoida neid tervena, et vanurid ei satuks hooldekodudesse ega koormaks koduseid. Ametnikud korraldavad kõikehõlmavaid spordikursusi, näiteks Karade osaku kai ehk „Keha liikumine”. See ei ole mitte ainult kursus harjutuste tegemiseks 65–90aastastele, vaid vanemate inimeste kodust väljatoomine. Pärast kursust juuakse koos teed, tehakse käsitööd ja antakse kaasa mõtteid, mida koju naastes võiks ette võtta. „Kui inimesed 65aastaselt pensionile lähevad, siis on neil liiga vähe liikumist ja oht jääda voodisse, me tahame sellele vastu töötada,” on Jaapani sotsiaalameti seisukoht. Kursuse lõpus lauldakse laule, mis peavad motiveerima seeniore olema rõõmsameelsed, panema end ilusti riidesse ja ka meikima. Ka televisioon ja raadio räägivad pidevalt terviseteemadel, pensionärid annavad reklaamlõikudes nõu, kuidas end tervena hoida ja raadio kutsub hommikvõimlemisele.
Selle kõrval kuuleb ka reklaami uriinipidamatuse all kannatavate seenioride mähkmetest ja korraldatakse surmamessi, kus on võimalik proovilamamise teel endale parim puusärk välja valida. Jaapani tööstus kohandab end vananeva elanikkonnaga, surmaga seotud äri on tulevikuprojekt, nii morbiidselt kui see ka kõlab. Televisioonist saab nõuandeid dementsuse vältimiseks, ikka ja jälle soovitatakse närida närimiskummi, teha kolmeminutilisi meditatsioone ja pöörata tähelepanu toidule, et see sisaldaks B-vitamiini. Ka ajakirjade teemad on muutunud. Näiteks naisteajakiri Josei Seven, mis kunagi kostitas lugejaid klatšiga ja andis kosmeetikanõuandeid, pakub nüüd loetelu linnadest, kus on kõige parem vanaduspõlve veeta. Selgub, et vanadele inimestele sobib kõige paremini Tokyo lähedal asuv Yokosuka sadamalinn.
„Niiskete lehtede” probleem Jaapani valitsuse peaeesmärk on seeniore aktiivses tööprotsessis hoida. Selle taga on Jaapanile omane olukord, kus korterid on väga tillukesed ning kümneid aastaid kestnud tööaeg on partnerid teineteisest eemale viinud. Mure on eriti suur siis, kui mehed jäävad koju. Sellele probleemile on antud ka nimi – nure ochi-
ba, mis tõlkes tähendab niiskeid lehti. Mehed, kes ei oska endaga midagi peale hakata, kleepuvad naise kandade külge ja on neil pidevalt jalus. Rõõmu, et algab mõnus pensioniaeg, ei ole oodata, sest naised nõuavad siis sageli lahutust või soovivad, et mees naaseks tööle. Selle kõrval eksisteerib veel teisigi omapäraseid variante. Kõigepealt aga pensioniealiste tööle naasmisest. Paljud vanemad mehed töötavad töövahendajatena ja on spetsiaalselt vanemate inimeste teenistuses, kes tahavad tööturule edasi jääda või sinna tagasi tulla. On tavaline, et kuni 70. eluaastani on kindlustatud näiteks keeleõpetaja koht ülikoolis, lepingud pikenevad automaatselt. 52 protsenti meestest ja 34 protsenti naistest töötavad vähemalt 69. eluaastani. Rahvusvahelises võrdluses on Jaapan sellega tipus. Töö on Jaapanis väga kõrgelt hinnatud ja just vanemad inimesed on Jaapanis kasvanud Konfutsiuse traditsiooni järgi, töötades niikaua, kui tervis lubab. Valitsus toetab seda, aidates ettevõtetel vanemaid inimesi tööle jätta. Konkreetselt tähendab see, et jäädakse samale tööle, aga väiksema palgaga, mis väheneb umbes 30 protsenti. Seda hinnatakse kui mõlemale poolele kasulikku tehingut, kus firmad lõikavad kasu vanema töötaja kogemustest ja oskustest, ei maksa aga vanuse tõttu kõrget palka, töötaja saab tööd jätkata ja lisasissetulekut teenida.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!
köök
Juuni 2019 36
Kuuma ilmaga sealiha hapukapsaga? Tänan, ei! Meie esivanematel on kombeks olnud talvel ühtesid ja suvel teisi toite süüa. Kergemaid toite eelistame soojemal ajal millegipärast siiani. Usun, et eriti palju neid inimesi ei ole, kellel juunisjuulis triibulihaga tehtud hapukapsaste järele isutab.
kem energiat ja tugevamat toitu, et terve ja tegus olla. Tänapäeval pole meil ei toiduainete kättesaadavuse ega külmaga probleeme, kauplused ka talveajal kõike värsket pungil ja tuba kogu aeg soe. Aga kergemaid toite eelistame soojemal ajal millegipärast siiani.
Annavad vähem energiat
Sirje Rekkor 60pluss@postimeesgrupp.ee
T
FO TO
D
:S
H
U
TT
ER
ST
O
CK
Aedvilju võib lauale panna nii toorelt, aurutatult, keedetult kui ka küpsetatult koos erinevate kastmete ja segudega. Kui arvestada kõiki kolme asja – tagasihoidlikku energiasisaldust, kergemini seeditavust ja kiiret valmistamist –, võib tooreid aedvilju salatisse või vormitoitu riivida või peenikesteks ribadeks lõigata. Või siis neist putrusid, püreesid, püreesuppe või -kastmeid teha.
alvine ja suvine menüü on läbi aegade ikka erinev olnud. Eks ühelt poolt on selle põhjuseks olnud toiduainete kättesaadavus, teisalt kindlasti ka keha energiavajadus. Talvel külmades tingimustes vajab keha roh-
Kergetest toitudest võib mõelda mitut moodi. Ühelt poolt on kerged vähem toiduenergiat andvad toidud, mille valmistamisel on vähem rasva- ja suhkrurikkaid toi-
duaineid kasutatud. Need annavad meie kehale vähem toiduenergiat, muudavad olemise kergemaks ja aitavad kehakaalu vähendada või säilitada.
On kergemad seedida Teisalt on kerged sellised toidud, mis organismile kergemad seedida, mille valmistamiseks pole väga kiudaine-, valgu- või rasvarikkaid toiduaineid kasutatud. Kaunviljad (herned, oad, läätsed), mis küll valgurikkuse poolest kasulikud, annavad organismile seedimisel kõvasti tööd, samuti toored köögiviljad. Kõige „libedamalt” läheb kuumtöödeldud ja väikesetükiliste või püreestatud väherasvaste toitude seedimine. Näiteks on kõhusõbralikud ja kerged seedida köögiviljapüreed ja -pudrud, püreesupid ja püreestatud kastmed. Kergemad seedida on keedetud, aurutatud ja küpsetatud toidud, ras-
kemad aga rasvaga praetud toidud. Mõned väga energiavaesed toiduained, näiteks paljude poolt armastatud seened, samuti mõned kapsad, ei anna küll peaaegu üldse toiduenergiat, kuid on rasked seedida.
Saab lihtsa vaevaga valmis Kerge toidu all võime mõelda ka hoopis vähese vaevaga valmistatavaid toite, mida saab kiiresti ja lihtsalt kas peaaegu kohe suhu ampsata või mõne minutiga valmistada, kui korraks aiatööde või muude suviste õueaskelduste ja -tegemiste juurest tuppa hüpata. Eriti ilusa ilmaga, mida loodetavasti ka tänavu suvel sama heldelt jagub nagu eelmisel, ei ole köögis vaaritamine just kõige populaarsem tegevus. Aga hästi süüa tahame ju iga ilmaga. Maksimaalselt poole tunniga peaks üks korralik lõuna- või õhtusöök suvel küll tehtud saama.
Kõik kolm korraga Selliseid toite, mis annavad vähe energiat, on kergesti seeditavad ja hõlpsalt valmistatavad, leidub samuti. Põhjamaise suve staarid on kahtlemata värsked aedviljad. Kõige varem saame oma aiast ikka redist ja rohelist salatit, mida tuleb siis kohe hoogsalt tarvitama hakata, et need „vanaks” ei jõuaks kasvada. Aedvilju võib lauale panna nii toorelt, aurutatult, keedetult kui ka küpsetatult koos erinevate kastmete ja segudega. Kui arvestada kõiki kolme asja – tagasihoidlikku energiasisaldust, kergemini seeditavust ja kiiret valmistamist –, võib tooreid aedvilju salatisse või vormitoitu riivida või peenikesteks ribadeks lõigata. Või siis neist putrusid, püreesid, püreesuppe või -kastmeid teha.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siit!