Ajakiri 60+ nr 2/2012

Testamendi tegemist ei tasu jätta viimasele hetkele.

Suur spordiduell: kas peale jääb kõva keskealine või visad vanataadid?

Kodusel apteegil tuleb silm peal hoida.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 2/2012 (3) MÄRTS

ISSN 2228-1592

Uriinipidamatus. Porganditoidud.

Häirenupp. Hauaplatside kujundamine.

Testime kalmuküünlaid. Teatrikuu.

teema

Märts 2012 2

Jee, jee, meil pole varandust vaja!

M

äletate ehk seda refrääni helilooja Felix Mandre laulust Heldur Karmo sõnadele „See on hea”, mida esitasid rõõmust pakatavad, toona veel väga noored Els Himma, Uno Loop ja Eri Klas. Mustvalge telepilt näitas neid suusakampsunites ja tuttmütsides, rahmeldamas puusuuskadel lumes. „Öö sooja mantli endale laenan selga, kui su juurde kauaks jään, rõõm muudab elu nii pikaks, meid rikkaks armastus teeb.”

Need sõnad andsid tookordsetele noortele jõudu vaesust trotsida ja kehvadest oludest hoolimata elust rõõmu tunda. Möödunud on aastakümneid, on tehtud tööd ja nähtud vaeva ning ühiskonnamuutused on osale andnud tagasi nende esivanemate maad ja majad.

Paraku on pärandamine ja testamendi tegemine ikka veel üsna keeruline. Kas on asi selles, et me ei tea, ei oska või ei usalda. Või on hoopis tegemist ebausuga, et niipea kui maine vara paberil ära jagada, oleks justkui oma eluga lõpparve tehtud. Kuigi teame ju hästi, et ega pärandi jagamata jätmine meid surematuks tee.

Targad vormistavad testamendi varakult. Sest alati saab oma tahet muuta. Paar aastat tagasi suri üks ärimees alla neljakümneselt jalapealt ning kui tal oleksid olnud tegemata igasugu kindlustused ja testamentki, kus oli must valgel kirjas, mida tema surma korral tegema peaks, oleks väikeste lastega pere praegu koduta ja püstihädas. Ehkki isa kaotust ei korva miski, on neil siiski tunduvalt lihtsam.

Oleme lugenud igasugu lugusid perekondadest, kus pärast ühe elukaaslase lahkumist asuvad asju korraldama teise kaasa lapsed või lapselapsed, kel ei tohiks mahajäänud varandusega mingit pistmist olla.

Nii üks kui teine rahakas inimene on öelnud, et tal on kindel plaan enne surma kõik viimseni ära raisata ja jagada, et matused kenad oleksid ja pärast leinamine tülideta kulgeks. Kuigi ka sel juhul võib end alahinnatuna tundev pärija vimma kandma jääda, on tegemist siiski varanduse jaganud inimese tahtega ja seda tuleb austada. Üks elutark inimene on soovitanud kirjutada kohe sahtlipõhja ilusale paberile kiri, kellele ja kuidas oma vanavanematelt saadud väärtuslikud ehted või kunstiteosed pärandada. Ja kui tütart pole, tuleks tingimata märkida, et poja naisel/abikaasal/sõbrannal on ainult ehete kandmise õigus. Kui jälle lahku minnakse, mis on tänapäeval nii tavaline, jäävad ehted perekonda ja need pärandatakse lastelastele kas mees- või naisliini pidi.

Selle ajakirjanumbri pärimisasjade selgitamise ettevalmistamisel ütles nii üks kui teine asjatundja, et tegemist on väga vajaliku teemaga ja viimane aeg oli see üles võtta. Varanduse seaduslik jagamine ja pärandist loobumine ning kõik muu sellega seonduv on tõepoolest keeruline ja tahab mitme kandi pealt seletamist.

Püüame oma lugejatele abiks olla, sest ka eakas peab oskama iseenda eest seista.

Siinkohal on taas õige aeg anda soovitus, et kui mõnd meie ajakirja 40 000 tiraažiga eksemplarist satub sirvima noorem lugeja, keda siin käsitletavad teemad veel ei huvita, ärgu ta pidagu paljuks seda kaugemal elavale vanaemale või vanaisale toimetada või rõõmustada mõnd teist eakat inimest, kel pole võimalust maakonnalehte tellida, küll aga loeks neid artikleid, mis temaealistele mõeldud.

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2012. ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Reklaamidirektor Aidi Mesi, e-post: aidi.mesi@ajaleht.ee Reklaampindade müük valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee müügispetsialist Reti Joandi, e-post: reti.joandi@ajaleht Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 40 000 Järgmine 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel 9. juunil.

Esikaanel Merle Karu joonistus.

R A KV E R E T E AT R I S U V E L AV A ST U S

Etendused 20., 21., 22., 27., 28., 29., 30. juunil ja 1. juulil kl 21 Rakvere Rahvaaias Pilet 31. märtsini 12 €, etenduse päeval 16 €

Raamatud on saadaval kõigis raamatukauplustes üle Eesti. Tellimine: 680 4444 või klienditugi@lehed.ee Wabariigi viimased sõdurid

Vaba riigi tulek 1991. Kuus otsustavat kuud

VIRKKO LEPASSALU JA ILMAR PALLI 232 lk, kõvad kaaned

TARMO VAHTER 336 lk, kõvad kaaned

Lugusid ja mälestusi metsavendadest.

1990. aastate lõpus, mil sõnavabadust oli Eestis nauditud alles lühikest aega ning metsavendlust ja tõde sellest looritas salapära, otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli teema siiski luubi alla võtta ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega.

Teos põhineb suures osas uudsel arhiivimaterjalil. Lugu käivitub märtsis 1991 Valges Majas, kus president George Bush kohtub Arnold Rüütli ja Lennart Meriga. Sellele järgnevad kirjeldused Moskvas, Berliinis ja mujal peetud salakõnelustest.

Välisministeerium lubas Vahteril tutvuda tollaste memodega, mida ei ole seni avalikustatud. Samuti kasutas ta USA, Rootsi ja teiste riikide arhiivimaterjale.

Koduveini aabits TIINA KUULER 104 lk, kõvad kaaned

Arvatakse, et koduvein on väga magus, käärib kaua ja tekitab hirmsat peavalu. Tegelikult saab õigete töövõtete ja uuemate vahenditega puhta, klaari ning soovi korral ka täiesti kuiva veini. Käesolev raamat ongi lühike õpetus sellest, mida algajad koduveinitegijad teadma peaks: millest koduveini valmistada, millised on vajalikud tarvikud, millist pärmi kasutada, mis veinis käärimise ajal toimub, kuidas käärimine lõpetada ja vein pudeldada… Lisaks veel hulganisti nõuandeid veini säilitamiseks, serveerimiseks ja parimaid koduveini retsepte.

Uus aiapidaja entsüklopeedia – praktiline ja asendamatu illustreeritud käsiraamat BRITI KUNINGLIK AIANDUSSELTS 480 lk, kõvad kaaned

Toetudes Briti Kuningliku Aiandusseltsi rikkalikele kogemustele ning eesmärkidele, ühendab „Aiapidaja entsüklopeedia“ nii traditsioonilisi, kui ka uusimaid aianduslikke töövõtteid. Tulemuseks on ajakohane suhtumine, kus puu- ja köögiviljade ning maitsetaimede kasvatamine, samuti aiapidamine koos lastega, kas siis kodus või koolis, pole mööduv moehullus, vaid 21. sajandi aiapidajale iseloomulik mõtteviis.

RINGLUSPOOD Vee 2, Pärnu, tel 5690 7161 Võtame vastu kasutatud mööblit, raamatuid, ajakirju, nõusid, töökorras kodutehnikat jm.

Ringluspoes valmib ka lapitehnikas käsitöö ja töötab rõivaparandus.

Tule ja toeta taaskasutuse üllast ideed!

Saadame asjad uuel ringile!

tTugisukkpüksid tLiigeste tugikaitsmed, selja-, põlvetoed jm tKinesioteibid ja taastusravi vahendid tOperatsioonijärgsed tugivööd tTallatoed ja ortopeedilised jalatsid

KAUGREISID: MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 05.–16.12.

H: 2875 € PEKING – TIIBET – NEPAAL 19.09.–03.10.

H: 3099 € AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 11.–26.11.

H: 4089 € USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES – NEW YORK 26.05.–09.06. / 15.–29.09. H: 2999 € SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2013 H: 2750 € HONG KONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 12.–26.05.

H: 2599 € VIETNAM – KAMBODäA 14.–27.11. 2012 / 13.–26.04.2013 H: 2699 € SUUR INDO-HIINA RINGREIS: VIETNAM – LAOS – KAMBODäA 17.–30.03.2013 H: 2999 € WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA Lisateave: tel 644 4744, 641 8350, 641 828.

Rüütli 14, Tallinn 10130, e-post: info@mainedd.ee www.mainedd.ee

11.–19.08.2012 / 10.–18.08.2013 KUUBA - KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 25.11.–08.12.

ARGENTIINA – BRASIILIA 27.10.–09.11.

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 03.–17.10.

SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 27.10.–09.11.

KULTUURIREIS, KULDSETE TEMPLITE BIRMA 19.–29.11.

HAWAII SAARED 17.–25.11.2012 / 17.–25.03.2013 ALASKA – VANCOUVER 07.–20.07.

PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.04. / 06.–16.10.

EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2012 / 09.–20.03.2013 IISRAEL – JORDAANIA 08.–16.10. UUS! LÄHIREISID: KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 26. ja 27.05. / 16. ja 17.06 / 21. ja 22.07 / 17. ja 18.09.

SIBULATEE: KUREMÄE KLOOSTER – ALATSKIVI LOSS 28. ja 29.07 / 11. ja 12.08 / 01. ja 02.09.

HIIUMAA 16. ja 17.06. / 25. ja 26.08.

MUHUMAA – SAAREMAA 30.06. ja 01.07. / 04. ja 05.08.

SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 28.–30.06. / 10.–12.08.

H: 1855 € H: 2875 € H: 3588 € H: 4199 € H: 2745 € H: 2492 € H: 2719 € H: 3220 € H: 2666 € H: 1950 € H: 1250 €

H: 102 € H: 65 € H: 89 € H: 86 € H: 213 €

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus.

Grupireisid vastavalt tellimusele.

HISPAANIA – PORTUGAL – ANDORRA – GIBRALTAR 05.–16.05. / 16.–27.09.

POOLA – VARSSAVI – KRAKOW – ZAKOPANE 09.–15.07. / 10.–16.09.

PÕHJA-POOLA – ENDINE IDA-PREISIMAA 24.–29.08.

LILLEPIDU AMSTERDAMIS 18.–21.04.

STOCKHOLM – KOLMARDENI LOOMAAED – NACKA MÕIS 10.–13.05. / 07.–10.06. / 17.–20.08.

GOTLAND, ROOSIDE SAAR 07.–12.07. / 04.–09.08.

KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDWIG II LOSSID 15.–18.06. UUS! PRAHA – SAKSIMAA SALADUSED 14.–18.07. UUS! INGLISMAA – ŠOTIMAA 30.07.–06.08. / 06.08.–14.08.

HORVAATIA – SLOVEENIA – VIIN – BUDAPEST 27.04.–06.05. / 14.–23.09.

H: 894 € H: 325 € H: 310 € H: 450 € H: 250 € H: 410 € H: 490 € H: 490 € H: 690 € H: 431 €

LINNAPUHKUS LONDON, WINDSORI LOSS 16.–19.03. / 02.–06.05.

H: 399 € / 489 € BREMEN, VANA HANSALINN 21.–24.04. / 26.–29.05.

H: 355 € EDINBURGH, IIDNE KINDLUS 25.–27.05. / 17.–19.06. / 03.–05.08. H: 355 € H: 450 € BARCELONA – MONTSERRAT KLOOSTER 12.–15.04.

VIIN, SUURSUGUNE UNELMATE LINN 10.–13.03. / 19.–22.04.

H: 420 € MAAILMALINN PARIIS 20.–24.05. / 01.–05.07. / 14.–18.12. UUS! H: 560 €

kolumn

Märts 2012 4

Kui vana on vana?

M

Viljandlanna Sirje Rätsep, kes ütleb iseenda kohta elukutselt muusik, vanuselt tegutsev pensionär. mul on praegu ja mis mind veel ees ootab, on minu oma ja seda kutsutakse kuldseks vanaduseks.

Oma eluteele kiirpilku tagasi heites paistab, et minu elu oli alates lapsepõlvest kuni viimase ajani täidetud mitmesuguse tegevusega, ja seda kulgu pean oma elutee väärtuslikumaks jooneks. Oma suurimaks rõõmuks ja õnneks pean seda, et ma pole oma elus kunagi igavust tunda saanud.

O

len oma teadliku elu algusest peale pürginud muinasjutulise ja mõtestatud elu vahemaile.

Minust sai hübriid: muusikuks kujuneda oli mul küllalt loomupärast annet, kuulsaks sportlaseks saamisel jäi vajaka sihipärasest järjekindlusest ja ka andekusest, tantsimine kujunes meelepäraseks hobiks. Oma näputöid sirvides arvan, et oleksin keskpärane

tekstiilikunstnik, kirjutisi lugedes võibolla ka sulesepp, kodus ringi vaadates üpris omanäoline sisearhitekt.

Elektritrelli, õmblusmasinat, akukruvikeerajat, niiti ja nõela, maalripintslit, muruniitjat ja klaveriklahve oskan kasutada võrdse osavusega.

Kolumbus avastas Ameerika, otsides teed Indiasse. Mina avastasin muusika näol oma õige planeedi.

Kõik muud harrastused on satelliidid.

On üks elu, mis meile on antud.

See tuleb ära kasutada. Minu elulugu ei sobi ette antud magusasse koogivormi. Piltlikult võiks öelda, et minu eluetapid vahelduvad nagu täidised lasanjes.

Pärast kakskümmend kaheksa aastat kestnud kooselu lohises minu abiellu suur must tont. Olime valinud teine teise kuristikuserva. Sellel turnimine vajas mustkunstniku tasakaalu. Ühel hetkel see tasakaal kadus. Meie kunagine armastus ei pidanud ajale vastu.

M

iski pole igavene. Kestvat, vikerkaarevärvilist seebimulli pole olemas. See on ilus vaid kuni lõhkemiseni. Hiljem jäävad sellest järele vastikud seebilatakad. Inimesed ei pea koos elama selleks, et hävida. Ega rong sellepärast veel olematuks muutu, et oled sellelt maha astunud.

Minevikku olematuks ei saa teha.

Ja kas on mõtetki? Kõik möödunu ei kulu päriselt maha, mattub üksnes uute elamuste alla. Mõnikord on üpris mõnus kõike olnut meenutada.

Mu mõtteid täidavad mõru must kohv ja läidetud küünalde ilu, põrmu varisemine ja tiibade sirutamine ning lõpuks joovastav teadmine, et

miski pole võimatu, kui ise tahta uuesti tiivad selga saada.

Aeg tiksub. Hingame sisse ja välja, teeme mõne virgutava sirutuse ja siis, hopp, hüppame järgmisele redelipulgale lootuses, et see on küllalt tugev. Tugevus sõltub aga paljuski meist endist. Õnneks annabki elu jätkuvalt võimalusi veenduda, et headus pole kuhugi kadunud ega otsa lõppenud.

Need lihtsad, head inimesed oma tagasihoidlikul moel kütavad ilma soojaks.

N

ii nagu mina külale, nii küla minule. Siin päikese all pole mõtet vinguda ja iriseda ega headuse ees hirmu tunda. Kurjust ja hoolimatust on isegi palju. Meenub jõulude aegne kassajärjekord ja minu ees seisnud vana memm. Tal oli ostukorvis kaks juppi verivorsti. Mina tema selja taga pungil täis ostukorviga. Maksin oma arve ja tõstsin vanamemme kotti toitu, millest ta ei osanud unistadagi. See vana naine õnnistas mind. Olime õnnelikud mõlemad.

Vana-aastaõhtu õnnetina kuulutas mulle aga hulga ümmargusi herneid.

No mida veel paremat tahta! Veeren nagu hernes. Ja ma ei soovigi midagi suurt ja vägevat. Olen õnnelik sellega, mis mul on.

Kui ma hommikul silmad avan, on mul sama õnnis tunne nagu siis, kui ma kolmeteistkümneaastase plikana Supilinna Marja tänava õunaaias oma naabripoisilt esimese musi sain.

Inimene on täpselt nii vana, kui vanaks ta end mõtleb.

Foto Madis Palm

a polnud varem sellele mõelnudki, kui kammitsetud mu elu kutsetööga oli olnud. Need olid rasked, aga meeldivad rakked.

Kahekümneaastaselt alustasin ja kuuekümne kolmeselt lõpetasin kellegi alluv olemise. Hommikune tõusmine ja tõttamine, õhtune kojusaabumine olid kestnud ilma vaheaegadeta üle neljakümne aasta.

Ma tegin tööd, mida olin armastanud ja seepärast ei tundunud argirutiin väsitavana. Töö oli see, mis andis mulle igal mu eluetapil tasakaalu.

See kuulus mu vereringesse. Nii nagu matkamehele seljakott, oli mulle oluline noodimapp.

Nüüd, juba kümme aastat, ei oma aeg minu jaoks enam sellist harjumuspärast tähendust. Lastele klaveritundide andmine on muutunud väikeseks eralõbuks ja oma külalismaja pidamine toob mu ellu vaheldust. Ma ei ole kellegi palgalehel, olen ainuisikuliselt oma firma vedaja ja töötaja.

Tegin pensionieas oma elus kannapöörde ja vahetasin eriala. Muusikust sai turiste teenindav perenaine.

Aga see tegevus meeldib mulle.

Mul on eluperiood, kus saan ka endale ilma süümepiinadeta aega pühendada. Jalutades naudin linnulaulu, kuulen isegi kõrguses uniselt põriseva lennuki suminat ja kõrges rohus sahistavat tuult. Adun, et maailmas on palju asju, mida ma veel vaadata, kuulata ja teha tahan. Mingil juhul pole mõtet ennast vanaks mõelda.

Kui vana on vana?

Mulle meeldib olla ema ja vanaema. Olen kahe põlvkonna kaisutuses. See kalli on eriti mõnus siis, kui ei ole liiga tugev. Mul peab jätkuma jõudu ka iseenda jaoks. See aeg, mis

Franz Lehári operet Muusika RICHARD RODGERS Laulusõnad OSCAR HAMMERSTEIN II

Muusikajuht ja dirigent PAUL MÄGI Dirigendid ENDEL NÕGENE,LAURI SIRP Lavastaja JUSSI TAPOLA (Soome Rahvusooper)

HOWARD LINDSAY ja RUSSEL CROUSE raamatu ainetel

20.03 ja 24.03 13.04 ja 21.04 Peaosas Hanna-Liina Võsa Vanemuise teatris või Birgit Õigemeel

muusikal kahes vaatuses

Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm

vanemuine.ee

23.03 ja 30.03 12.04, 22.04 ja 27.04 Vanemuise teatris

Peaosas: KARMEN PUIS või HELI VESKUS (RO Estonia)

kaja

5 Märts 2012

Lugeja kirjutab

Kuidas saame kasulikud olla?

Aitäh ühe toreda lugemise eest! Sai kaaneni läbi loetud, ootan järgmist!

Tiiu Ivask, Valgamaa, Sangaste

Kui inimese elutöö on tehtud, kuid hing ihkab ikka veel eneseteostust, eakaaslastega suhtlemist, kuhugi kuulumist, vajalik olemist, siis mida ette võtta? 2011. aasta maikuus loodud Pärnumaa vabatahtlike keskuse koolitusgrupis on rühm noori pensionäre, kes on leidnud sisukat rakendust vabatahtlikena.

Infot pakkuv ja huvitav oli artikkel „Eakas inimene ja auto”. Jätkuks endal ka tulevikus mõistust õigel ajal sõitmine lõpetada, sest liikluses on vanemaealised väga ohtlikud, kuid kahjuks endale seda ei tunnista.

Evi Klamas, Pärnumaa, Audru Lugesin huviga artiklit „Eakas inimene ja auto”.

Mälestusi endagi suusatajateest tõi kirjutis „Ajal, mil suusatajad said jõudu odrakaraskist”. Sellised artiklid ongi huvitavad, mis meenutavad 60+ noorusaega ja näitavad ka noorematele, et me pole alati sellised „vanad” olnud. Kõike kena teile!

Lilli Kivisild, Viljandimaa, Suure-Jaani Tänan teid selle meeldiva ajakirja eest. Ma ei hakka midagi eraldi välja tooma. Kõiki teemasid oli parasjagu, mis pakuvad huvi, kes seda lugeda tahavad. Ise olen elus ausalt elanud. Aidanud teisi hädalisi, kes seda on vajanud. Kuid enne masu ja masu ajal nullisid noored, kes mingit kohta tahtsid, peaaegu kõigil pensionieelsete töökoha. Ei arvestatud ei töökogemuste ega tehtud töötulemustega. Nüüd hiljem, kui hätta sattusin ja abi palusin, siis aitajaid ei olnud, isegi nende seas, keda ise kunagi aitasin.

Ma ei solvu, kuid kui meie, eestlased, abi vajame ja seda palume, siis tuleb välja, et ainult ise pead ennast aitama. Usun, et teil on millest kirjutada, ainult mitte poliitikast ja poliitikutest, kes on selle elu oma lubadustega juba pea peale pööranud ja sealt tagasi tulla on oi kui raske.

Heino Oja, Pärnu

Mida annab vabatahtliku töö?

Kõi hk ldi mulle ll U l Kõige rohkem meeldis Urve Ti Tinnurii k kolumn „Kõik me oleme raamatud”. Olen suur luulesõber, kuid tema mainitud luuletust pole juhtunud lugema.

Ka pole ma tulnud sellele, et võrrelda end raamatuga, kuid tõepoolest nii see on, elu ja saatuse poolt kirjutatud raamat: algus, areng, armastus, intriig, lõpplahendus veel tulemas.

Häid nõuandeid sain loost „Lipp lipi peal, lapp lapi peal”. Kuna hormoonravi saajana pean pidevalt võitlema kaalutõusuga, on kapsas siianigi olnud minu menüüs aukohal. Lisan nüüd sellele kindlasti ka kapsašnitsli ja kapsakotletid.

Samuti mõtlen tõsiselt, kas vahetada oma kepikõnd suusatamise vastu. Kui leian üles oma vanad VISU suusad ja kui suusasaapad veel jalga lähevad.

Evi Tõnissoo, 80aastane, Pärnumaa, Audru Toimetus annab Reet Pooli raamatu „Treeni terviseks koos minuga” sisuka kirja eest Mare Krollile Mõisakülast. Toimetus võtab võitjaga ise ühendust.

EELK Pärnu diakooniakeskuse tegevus on jagunenud mitmeks töövaldkonnaks. Üle kümne inimese vedada on igapäevane toidupanga töö. Kuuetunnine lahtioleku aeg on jagatud kaheks vahetuseks.

Valdavalt oleme pensionärid, on ka nooremaid, kellel parasjagu palgatööd ei ole. Aga meist on saanud perekond, kus iga inimene on tähtis ja rikastab tööd oma isiku eripära ja talendiga. Võtame endi hulka kõik, kes tahavad meie tööst osa võtta või osa saada.

Diakooniakeskus kasvas välja Pärnu Eliisabeti kogudusest. Enamik meist on kristlased, kuid see pole reegel. Diakooniatöö võtab arvesse inimese kui terviku: tema hingelised, vaimsed, kehalised ja ainelised vajadused. Külastame hooldekodusid, üksikuid inimesi nende kodudes ja hoiame ka üksteise hingi.

Päevakorras on korraldada rohkem toidukogumiskampaaniaid, et abistada puudust kannatavaid lastega peresid. Oleme veendunud, et toiduabi ei ole aja märk, sest abivajajaid on olnud igal ajal. Pigem on see märkamine, et luua tasakaalu, tekitada soojust, headust, mõistmist ja turvatunnet ühiskonnas.

Iga väike grupp inimesi, mis koguneb heade mõtete elluviimiseks, on juba kasvulava vabatahtliku töö tekkeks. Oleme alati nõus infot jagama.

Evi Pärnpuu, EELK Pärnu Diakooniakeskus eevi.parnpuu@gmail.com

Seenioride erikruiis Stockholmi 27. märtsil!

Iga 10liikmelise grupi puhul saab grupijuht

49

KRUIISI TASUTA

Hind al. € grupi liikmele

Hind sisaldab B-klassi kajutit ja kahte hommiku- ning õhtusööki Rootsi lauas

Hind sisaldab kohta B4 kajutis ja ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Laeval Teie jaoks kruiisijuht Inda Kõiva, kes organiseerib seltskonnamänge, laulab ja lahutab meelt. Stockholmis tutvutakse giidi juhendamisel umbes kolme tunni jooksul linna tähtsamate vaatamisväärsustega, erikruiisil hind 15 € inimese kohta.

Reisi ajal saate osa ühe peatselt ilmuva elulooraamatu eksklusiivsest esitlusest. Teiega sõidab kaasa ka Tallinki esindaja, kes vastab meeleldi küsimustele ja on igati abiks.

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

testament

Märts 2012 6

Jäägu minust üksnes rõõm Margus Haav margus.haav@sakalakirjastus.ee

Massiivses kaminas praksuvad halud, õhkkond on kurb, kuid pidulik ning ootusärev.

Ruumi on kogunenud hulk pidulikult riides inimesi. Osad nendest nutavad, osad püüavad mitte eriti õnnestunult oma rõõmu maha suruda. Nende ainitine ning ootusärev tähelepanu on keskendunud heas ülikonnas kuldselt läikivate prilliraamidega auväärsele hallipäisele härrale.

Viimaks härra köhatab, võtab laualt paksu hunniku paberid ning alustab pidulikult: „Käesolevaga teen teatavaks kadunukese viimase tahte ...”

See dramaatiline stseen on kindlasti kõigile väga tuttav, enamasti siiski meieni jõudnud filmide kaudu teisest kultuuriruumist, kus oma viimase tahte koostamise traditsiooni võib mõõta sajanditega.

Kuigi testamendi koostajate arv on Eestiski viimasel ajal pisitasa tõusma hakanud, ei ole eestlased erinevalt paljudest teistest eurooplastest varmad on viimast tahet ja soove õigel ajal kirja panema.

Kuigi surm on asi, millele hea meelega keegi ei mõtle, pole kellelgi sellest pääsu.

Pärast siit ilmast lahkumist läheb kogu kadunukese maine vara üle tema pärijatele ning see võib kaasa tuua hulgaliselt peavalu, probleeme ning väga inetuid tülisid. Testamendi koostamise tava on meil alles välja kujunemas ning ette mõeldud elu lahutamatuks osaks seda üldjuhul ei peeta, kuigi tegemist on täiesti normaalse osaga elust.

Tasub varakult mõelda Viljandi notar Kersti Kulla teab oma praktikast, et vahel teevad testamendi juba õige noored inimesed, sest viimastel aastatel on inimestel tekkinud rohkem vara. See on siiski pigem erand kui reegel, valdavalt tulevad notari juurde siiski juba pensionieas inimesed. „Seda tehakse muide peamiselt juhul, kui endal on tulnud mingit pärimisasja oma nahal läbi teha,” räägib Kulla. „Siis on selge, kui vajalik võib testament teinekord tegelikult olla. On tuldud isegi tervete seltskondadena – abikaasad, lapsed, õed-vennad. Seda siiski tihti ei juhtu.”

Kuigi testamenti koostama ei kohusta üksi seadus ja igal inimesel kindlasti polegi mingisugust vajadust testamenti teha, soovitavad kõik, kes valdkonnaga vähegi on kokku puutunud, nagu ühest suust mõelda siiski testamendi koostamise peale ning seda sõltumata vanusest. „Nii saab oluliselt vähendada olukorda, mil pärijad peavad omavahel asja

Igal inimesel koguneb oma eluaja jooksul mingisugust vara, olgu selleks kinnisasjad, sõidukid, raha, väärtpaberid, raamatud või margikogu.

TASU Vastavalt notari tasu seadusele on teatud toimingute eest notari tasu suurus ette nähtud kindla tasumäärana, näiteks: • testamendi tõestamine – 32,55 eurot; • abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 41,50 eurot; • pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 eurot; • pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot; • pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot; • pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot.

• Nimetatud summadele lisandub käibemaks.

• Notari tasu suurus võib sõltuvalt pärimisasja olemusest ja menetluse raames läbiviidavatest toimingutest erineda. Nii on üleelanud abikaasale mõnikord vajalik väljastada omandiõiguse tunnistus, vahel soovivad pärijad pärast pärimistunnistuse väljastamist pärandvara omavahel jagada ja sõlmida vastava lepingu.

lahendama hakkama, sest selle käigus võivad tekkida vahel väga tulised vaidlused,” teab Kulla oma kogemustele tuginedes kinnitada.

Kes on inimese pärijateks, sõltub eelkõige sellest, kas inimene on teinud oma eluajal testamendi või mitte. Kui testamenti tehtud ei ole, toimub pärimine seadusjärgselt. Kui inimese soov ongi, et tema vara päriksid tema seadusjärgsed pärijad ühiselt, ei ole tal mingisugust põhjust testamenti teha.

Kulla selgitab, et seadusjärgsel pärimisel on esimeses järjekorras inimese

pärijateks tema alanejad sugulased – see tähendab tema lapsed ning kui keegi lastest on surnud, siis tema asemel omakorda tema lapsed ja nii edasi. Lisaks lastele on seadusjärgseks pärijaks ka abikaasa, kes pärib lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui neljandiku pärandist.

Kui inimesel esimese järjekorra sugulasi ehk siis lapsi ega lapselapsi ei ole, pärivad tema vara tema teise järjekorra sugulased – see tähendab tema vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui inimesel on vanemad surnud, siis õed ja vennad ning kui keegi õdedest või vendadest on

testament

7 Märts 2012

MUUDATUS OLULINE MUUDATUS UUES PÄRIMISSEADUSES • 1. jaanuaril 2009 jõustus uus pärimisseadus, mis muutis eelkõige pärimismenetlust (mitte pärijate ringi ja testamentide üldpõhimõtteid). Kui varem tuli 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (see tähendab pärast pärandaja surma) pärima tulla ja pärand vastu võtta neil, kes seda soovisid, siis uue seaduse järgi läheb pärand üle pärijatele automaatselt (isegi neile, kes on maha salatud) ja neil on õigus kolme kuu jooksul tulla pärandist loobuma.

• Loobuda saab kolme kuu jooksul hetkest, mil isik sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Isik, kelle kasuks tehti näiteks testament, saab pärandist loobuda kolme kuu jooksul ajast, mil ta saab teada, et tema kasuks on tehtud testament, mitte kolme kuu jooksul pärandaja surmast.

• Uus seadus kaitseb paremini nn eemalolevaid pärijaid ja võlausaldajate huve, sest pärijate ring selgub kiiremini.

• Uus on ka see, et kui teile on testamendiga jäetud mingi konkreetne hüve (rahasumma) või asi, siis ei saa te seda enam mitte automaatselt, vaid pärijad peavad selle teile üle andma alles pärast pärandvara koosseisu kuuluvate võlgade tasumist.

Testamendi tegemist ei tasu lükata viimasele hetkele.

FOTO: ELMO RIIG / „SAKALA”

surnud, siis tema asemel omakorda tema lapsed. Lisaks teise järjekorra seadusjärgsetele pärijatele on pärijaks ka abikaasa, kes pärib pool pärandist.

Kui inimesel ei ole sugulasi ei esimesest järjekorrast ega teisest järjekorrast, kuid on olemas abikaasa, siis ongi abikaasa tema ainus pärija. „Kui inimesel ei ole abikaasat ega esimese järjekorra sugulasi ega ka teise järjekorra sugulasi, pärivad tema vara tema kolmanda järjekorra sugulased – see tähendab tema vanavanemad ja nende alanejad sugulased,” tutvustab Kulla seadusetähte. Kui vanavanemad on surnud, siis on pärijateks tädid ja onud ning kui tädid ja/või onud on surnud, siis surnud tädi ja onu asemel omakorda tema lapsed. „Seega võib teinekord olla pärijate ring äärmiselt lai ning pärijate ringis võivad olla ka isikud, kellega pärandaja oma eluajal mitte kunagi läbi ei ole käinud ning kes pole võib-olla pärandajat oma ihusilmaga isegi näinud.”

Omastele on õigupoolest tulnud teinekord ebameeldiva üllatusena see, kui palju lahkunul tegelikult oli sugulasi, kes kuuluvad kolmanda järjekorra pärijate ringi.

Kuidas testamenti koostada Kui inimene teeb oma eluajal testamendi, toimub pärimine testamendi järgi ning pärandaja vara on õigus pärida testamendijärgsetel pärijatel. Testamendi saab teha notariaalselt tõestatud vormis.

Selleks tuleb pöörduda notari juurde, kes vestleb inimesega ja koostab inimese soovi kohaselt testamendi teksti, mis arutatakse testamendi tegijaga ehk

hedastele

a lä Kingi endale või om

s u k h u p k i tervisl

a e h i t i r e hinnaga!

KLASSIKALINE RAVIPAKETT 39 EUR ravipäev / 1 inimene (tavahind 45 EUR) Erihind pensionäridele 33.90 EUR ravipäev /1 inimene (EV pensionitunnistuse esitamisel) Iga ravipäeva hinna sees: majutus (1 koht) kahekohalises toas, kolmekordne toitlustus, hommikusauna ja basseini kasutus, meditsiiniline konsultatsioon, 3 raviprotseduuri.

Lõika see kupong välja * Osta klassikaline ravipakett erihinnaga * Tule Narva-Jõesuu SPA & Sanatooriumi Narva-Jõesuu SPA & Sanatoorium Aia 3, Narva-Jõesuu Tel 35 99 529, 35 99 521, GSM 53 447 779 E-post: info@narvajoesuu.ee, www.narvajoesuu.ee

Pakkumine kehtib broneerimiseks ja majutamiseks kuni 31.05.2012.

Luba endale täiuslik puhkus, sest hea tervis on õnne alus

Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast) Hind al 36 €/inimene/ööpäev

TALVERÕÕM (3 päeva, 2 ööd)

Pakett kehtib 15.01-30.03 (norm hind 41 €/inimene/ööpäev) Hind alates 65 €/inimene Kehtib 1.-31.03 Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Pakett sisaldab: Selle talve parimad pakkumised leiad z majutust kahekohalises toas meie kodulehelt www.viiking.ee z täispansioni (3 söögikorda päevas) z arsti vastuvõttu z 3 raviprotseduuri päevas (E-R), laupäeviti ja pühapäeviti 2 protseduuri: 20 minutit käsimassaaži, veealune duššmassaaž, ürdi-pärlivann 20 min, vannihooldus meresoolaga (virgutav, lõõgastav, looduslik, muda-soolakontsentraadiga), parafiin-osokeriitravi 15 min, turbaravi 20 min, rapsiravi kätele 20 min, paikne külmaravi 10-15 min, massaažitool 15 min, darsonvalisatsioon 10-20 min, ultraheliuuring, inhalatsioon 10 min, elektriravi, magnetravi, veeniravi geeliga (jalad), lõõgastusravi 30 min, valgusravi 20 min, ravivõimlemine rühmas 30 min, individuaalne ravivõimlemine 30 min, vesivõimlemine rühmas 30 min (E-R) z saunakeskuse ja basseini kasutamise võimalust lahtiolekuaegadel Lisainfo info@viiking.ee või z jõusaaliseadmete kasutamise võimalust lahtiolekuaegadel telefonil +372 449 0505 (müük) Tuleku- ja lahkumispäeval ravi ei toimu! või 449 0500 (vastuvõtt) Check in 14.00 Check out 12.00 Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu Sinu südame SPAA

testament testaatoriga põhjalikult läbi. Kui kõik sobib, kirjutab testaator testamendile notari juuresolekul alla ning notar tõestab testamendi. „Selline testament ei aegu mitte kunagi, notariaalselt tõestatud testament muutub kehtetuks ainult sellisel juhul, kui testaator ise sellise testamendi ära tühistab kas uue notariaalselt tõestatud testamendiga või koduse testamendiga,” toonitab Kulla.

Kindlasti on paljudele uudiseks see, et samuti on võimalik vormistada igal inimesel kodune testament. Kodust testamenti saab teha kahel viisil – omakäeline testament on selline kodune testament, mille inimene peab isiklikult algusest lõpuni oma käega kirjutama, lisama testamendile testamendi kirjutamise täpse aja (kuupäev ja aasta) ning testamendile isiklikult alla kirjutama.

Teine koduse testamendi võimalus on tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament. See on variant, kui keegi teine isik kirjutab teksti või on hoopis tekst trükitud ning testaator kirjutab ise testamendile alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja üheaegsel juuresolekul ning märgib kindlasti testamendi tegemise aja (kuupäev ja aasta). „Sellisel juhul peab lisaks testaatorile testamendile alla kirjutama veel vähemalt kaks tunnistajat, kes peavad viibima üheaegselt ka testaatori poolt testamendi allakirjutamise juures,” täpsustab Kulla. Tunnistajaks ei tohi olla isikud, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse.

Koduse testamendi puhul on väga oluline meeles pidada, et kodune testament – ükskõik, kas omakäeliselt kirjutatud või kahe tunnistaja juuresolekul allkirjastatud testament – kehtib ainult pool aastat ehk siis kuus kuud ning et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.

Eriti tasub teha testament sellel isikul, kel pole lapsi. Samuti tasub testamendile kindlasti mõelda inimestel, kes on elanud aastaid vabaabielus. Vabaabielukaaslane pole seaduse silmis pärija. „Ta ei oleks õigustatud pärandaja varast mitte midagi saama, olgugi nad õnnelikult koos elanud kasvõi pool sajandit,” märgib Kulla. „Testamendiga saab ta aga pärijate ringi määrata.”

Olgu pärand suur või väike, selle

Märts 2012 8

Näide elust enesest Sureb mees, kellel on abikaasa ja kaks last. Tema surmast on möödas viis kuud. Abikaasa ja lapsed soovivad ära müüa suvila, mis on surnud isiku nimel, kuid nad ei saa seda enne teha, kui pärimismenetlus on notari juures läbi viidud, vaatamata sellele, et pärandaja surmast on juba kolm kuud möödunud ja loetakse, et pärand on vastu võetud.

Abikaasa ja lapsed või vähemalt üks pärima õigustatud isikutest peab esitama enda valitud notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. „Väga hea on muidugi, kui kõik pärima õigustatud isikud saavad tulla ühiselt notari juurde pärimismenetluse algatamise avaldust esitama,” räägib Kulla. „Siis saavad kõik samal ajal notarilt selgitusi, saavad ühiselt öelda, mida pärandvaraga edasi soovitakse teha ja notarilt vastavas osas nõustamist.”

Kui pärimismenetluse algatamise avaldus on notarile esitatud, saadab notar vastava informatsiooni pärimisregistrile, kus kontrollitakse, ega keegi teine notar ei ole juba sama pärandaja kohta pärimismenetlust algatanud. Kui pärimisregister vastab notarile, et tegemist on esimese avaldusega, jääb pärimismenetlus selle notari lahendada ning notar on kohustatud Ametlike Teadaannete veebiväljaandes (www. ametlikudteadaanded.ee) avaldama teate pärimismenetluse algatamise kohta. Mitte varem kui üks kuu pärast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist saab notar välja anda pärimistunnistuse, kui pärijate pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Toodud näite puhul siis väljastab notar pärimistunnistuse, kus on märgitud, et pärandaja pärijateks on tema abikaasa 1/3 osas, laps A 1/3 osas ja laps B 1/3 osas.

Seega on abikaasa ja lapsed ühiselt pärijad ning pärandvara ühisomanikud.

Pärast seda saavad pärijad pärandvaraga teha tehinguid, näiteks ka suvilaga kinnistu võõrandada.

ümber võib tekkida pärijate vahel vaidlusi.

Testamenti saab inimene üksipulgi panna kirja selle, kes mida ja kui palju pärandvarast saab.

Lapsekingades traditsioon

Notar Kersti Kulla

r +VSJJEJMJOF O×VTUBNJOF FSJ WBMELPOEBEFT r -FQJOHVUF LPPTUBNJOF BOBMÛÛT KB LPOTVMUBUTJPPO MFQJOHV LFIUJWB ×JHVTLPSSBHB LPPTL×MMB WJJNJOF r -FQJOHVUFTU UVMFOFWBUF QSFUFOTJPPOJEF O×VFUF KB WBKBMJLF WBTUVTUF LJSKBMJL LPPTUBNJOF KB WPSNJTUBNJOF r 7×MHBEF TJTTFO×VENJOF KB O×VTUBNJOF W×MBO×VEFT r -FQJOHVWÅMJTFE TVIUFE UBTV BWBMJL MVCBNJOF BTKB FUUFOÅJUBNJOF LÅTVOEJUB BTKBBKBNJOF BMVTFUV SJLBTUVNJOF LBIKV ×JHVTWBTUBOF UFLJUBNJOF

r 1FSFLPOOB×JHVT BCJFMV BCJLBBTBEF WBSBTVIUFE Q×MWOFNJOF

WBOFNB ×JHVTFE KB LPIVTUVTFE TI ÛMBMQJEBNJTLPIVTUVT FFTULPTUF

r "TKB×JHVT PNBOE TFSWJUVVEJE QBOEJ×JHVT

r 1ÅSJNJT×JHVT r 5ÕÕ×JHVT r )BHJBWBMEVTUF KN BWBMEVTUF QSFUFOTJPPOJE O×VEFE UBPUMVTFE BSWBNVTFE KN LPPTUBNJOF r &TJOEBNJOF OJJ LPIUVWÅMJTFMU LVJ LPIUVNFOFUMVTFT

Juridic & Invest OÜ Viljandis Hetika majas Kauba tänav 12. Tel 525 1894.

Notarite praktikast on teada juhtumeid, kus testament on küll koostatud, kuid sellest teab võib-olla ainult üks inimene ning see võib tuua kaasa üllatusi nende seas, kes ka enam-vähem kindlalt pärandiga arvestasid. „Mõnikord on tehtud testament isegi nii, et ka abikaasa ei tea sellest midagi, lastest ja teistest sugulastest rääkimata,” räägib Kulla. „See on inimese enda otsus, kas ta räägib kellelegi, et on testamendi teinud või mitte. Vahel sellist testamenti isegi ei usuta. Öeldakse, et ta pole seda ju teinud ja see ei saa nii olla.”

Notariaalset testamenti on võimalik kohtus vaidlustada, kuid sellised juhtumid on harvad. Mõnevõrra sagedamini tuleb ette koduste testamentide vaidlustamist.

Inimesel on võimalik ka kodune testament notari kätte kinnises ümbrikus hoiule tuua. „Siis muutub selline testament seaduse silmis notariaalselt tõestatud testamendiks,” kinnitab Kulla. „Me soovitame kliendil sellisel juhul testament juba algusest peale notariaalselt tõestatud vormis teha, kuna elu on näidanud, et omakäeliselt kirjutatud testamentides ei ole kõik alati üheselt mõistetav. Alati aga seda siiski ei tehta, eks igal ole selleks siis omad põhjused.”

Kuigi paljudele on ilmselt meelde jäänud juhtumid filmidest, kus oma viimane tahe salvestatakse videokaameraga, siis selline testament on siiski meie seaduse silmis kehtetu.

Ent miks ikkagi testamendi koostamisse ei suhtuta kui millessegi täiesti loomulikku ning elementaarsesse? Kersti Kulla arvates on see traditsioon meil mitte

nii väga levinud seetõttu, et nõukogude perioodil ei olnudki nagu midagi eriti pärandada. „Inimestel polnud siis vara, kui ehk mõnel oli oma maja, siis tema tegi testamendi, aga enamasti olid korterid kas üüritud või tööandja antud eluruumid,” mõtiskleb notar. „Täna on aga vara rohkem tekkinud. Muutunud on ka peresuhted, palju on vabaabielusid.”

Käbi võib kahjuks kännust kaugele kukkuda. On teada juhuseid, kus emal on kaks poega. Üks nendest on tubli ja hoolitsev, teine aga lausa viimane meremõrtsukas, kellele memm tuleb meelde alles siis, kui teda enam ei ole, kuid silmapiiril

testament

9 Märts 2012

PROBLEEMID Levinud raskused pärimisel Pärimisasjad jäävad õigel ajal vormistamata Näiteks isik sureb, kinnisvara on registris abikaasa nimel ja surma järel ei tule keegi selle peale, et pool sellest kinnisvarast kuulus surnud isikule ühisvara osana ja vajaks pärimist. Kui aastaid hiljem soovib registrisse kantud omanik tehinguid teha, siis selgub, et pool varast on pärimata ja pärimisasi tuleb nüüd lahendada, milleks võib kuluda aega.

Vaidlused pärijate vahel Probleemid-vaidlused tekivad pärijate vahel, kui üks pärijatest on osa pärandvara ära viinud või pangakontosid tühjaks teinud, sest kogu vara kuulub ju pärijatele ühiselt.

Vaidlused tekivad ka juhul, kui pärimisel ilmnevad lapsed varasematest kooseludest ja tekib omanike ring, kes üksteist ei tunne, ei usalda ega austa.

Segadus ettevõtte juhtimisel Ettevõtete pärimisel tekib probleeme, kui omanik sureb ja ta on samas ka ainus juhatuse liige. Tekib küsimus, kes tegeleb ettevõtte majandamisega pärimisasja lahendamiseni.

SOOVITUS

Notari pitseriga kinnitatud testament ei aegu.

FOTO: MARINA PUŠKAR / „POSTIMEES”

terendab magus pärandus. Kui pole testamenti, on mõlemal seaduse silmis täpselt võrdne osa saada. Õiglane see muidugi ei ole, kuid ilma testamendita muud lahendust ei ole, emotsioonid ei määra. „Oletame, et ühte last on elu jooksul tublisti aidatud,” lisab Kulla ning kirjeldab juhtumeid oma tööpraktikast: „Tuleb inimene, kes ütleb, et tahab teha testamendi oma ühele lapsele ja soovib kindlasti juurde selgitada, et mitte sellepärast, et ta teist last ei armastaks või teisest lap-

Tuleks kaaluda testamendi tegemist, sest isikute varaline seis on palju rikkalikum ning mitmekülgsem kui aastaid tagasi.

Testamendi tegemine aitab vältida pärandvara killustumist arvukate pärijate vahel ja vähendab vara majandamisega seotud probleeme.

Testamendi tegemisele tasub kindlasti mõelda nendel, kel on lapsi erinevatest abieludest ja suhetest.

Allikas: notar.ee

sest ei hooliks, aga sellepärast, et teist last on eluajal juba palju aidatud, näiteks on aidatud temal maja ehitada.”

Testament on siinkohal asendamatu.

Paljud ehk ei tea, kuid testamenti on võimalik muuta ning vajadusel täpselt nii palju, kui elu sunnib. Suhted ju muutuvad ning testament ei ole samuti midagi lõplikku. Muidugi ei ole mõtet esmase emotsiooni puhul kohe tormata notari juurde testamenti muutma. Esiteks tasub sellised sammud hoolikalt ning tasakaalukalt läbi mõelda ning teiseks maksab ka testamendi muutmine.

Igal inimesel on õigus teha testament kellele iganes, olgu selleks siis kohalik kogudus või koerte ja kasside varjupaik. „Sellisel juhul hoiavad kõik sugulased peast kinni, aga selline oli lihtsalt inimese tahe,” kommenteerib Kulla. „Vaidlustada inimese tahet ei saa. Miks ta küll nii tegi, ma olen ju ometi tema laps?! Vaidlustada saab ainult juhul, kui on alust kahtlustada, et testament on valminud kas pettuse või sunniga või polnud testamendi tegija sel hetkel otsustusvõimeline.”

Vaidlustada ei saa aga seda, miks testament ikkagi nii tehti, tundugu see siis nii ebaõiglane kui tahes. Olgu inimesel kasvõi neli last, oma vara on tal õigus jätta kellele iganes, kasvõi naabrimehele või hooldajale. Need näited on elust enesest ning sellisel juhul pole lapsed enamasti lihtsalt temast hoolinud. „Lapsed võivad olla väga heal järjel, kuid lihtsalt hoiavad eemale,” rääkis Kulla. „Nii tehaksegi testament näiteks tublile hooldajale. Sellisel juhul võib pärija langeda küll üldsuse pahameele alla, justkui ta oleks petnud vara välja.

Elus ei pruugi olla aga kõik nii must-valge.

Võiski olla nii, et hooldaja oli selle ära teeninud ning teada on juhuseid, kus ta oli panustanud ise rohkem, kui lõpuks sai.”

Pärandist loobumine Üks põhjus, miks testamendiga ei kiputa kiirustama, on võib-olla arvamuses, justkui siis ei oleks enam endal õigust oma vara üle otsustada. See aga pole kaugeltki nii. „Kui testament on tehtud, siis ei tähenda see muidugi seda, et inimene ei tohi oma varaga pärast seda midagi ette võtta, ta on omanik ja peremees ikka edasi,” hajutab Kulla sedalaadi hirme. „Kui tahab, siis müüb kasvõi kõik oma varad ära ning alles ei jäägi mitte midagi.

Kontod on tühjad, kinnistu müüdud.”

Nii võibki tegelikult pärandiga saada ka kopsakad võlad ning mitut masti kaelamurdvad kohustused. Viimasel ajal pole võlgadega pärandid haruldased.

Kehtiv pärimisseadus näeb ette, et kui isik on saanud teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest, on tal õigus kolme kuu jooksul pärandist loobuda. Pärandist loobumiseks tuleb pärimismenetlust läbiviivale notarile esitada pärandist loobumise avaldus, mis peab olema notariaalselt tõestatud.

Kui pärima õigustatud isik on saanud teada pärandaja surmast ja ka oma pärimisõigusest, kuid ei ole kolme kuu jooksul oma pärimisõigusest teada saamisest alates pärandist loobunud, ei saa enam pärandist loobuda.

Kui isik on pärandist loobunud ja on vormistanud notari juures pärandist loobumise avalduse, siis läheb pärimisõigus üle tema alanejatele sugulastele.

Sünni ja surma vahel ENE RAUDLA, Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogia osakonna psühholoog

E

lama mahume sünni ja surma vahele. Sünnist peale hakkab inimene liikuma surma poole.

Bioloogiline surm on ainus absoluutselt kindel asi inimese elus.

On aga traagiline, et just siin jäetakse vajalikud ettevalmistused tegemata.

Kui inimene sünnib siia ilma, siis tehakse ettevalmistusi. Nii peaks olema ka suremisega kui elu ühe loomuliku osaga.

Igal inimesel peaks olema seaduspärane testament, et vältida võimalikke probleeme surma korral. On tavaline, et inimesed koostavad testamendi siis, kui nad on olnud ise pärijad või näinud pealt inetult lõppenud pärimisi. Saatuse hooleks jäetud pärimine võib õed-vennad elu lõpuni tülli ajada. Testament on inimese viimane vaba tahte avaldus.

Meie ühiskonnas on tendents, et eakad inimesed veedavad oma vanaduspäevi hooldekodudes või kliinikutes või on unustatud üksi korteritesse või maakoju, kust nad leitakse surnuna mõni aeg hiljem.

Nüüdisühiskonnas räägitakse palju surija üksildusest. Nii ei saagi lähedased sageli teada, mis oli lahkunu viimane soov – see, mis ajast aega on kuulunud tingimusteta täitmisele, et tagada lahkunu ja elavate hingerahu.

Meie ühiskond on võõrandumas vanadusest ja surmast. Soome psühhoterapeut Tommy Hellsten kirjutab oma raamatus „Olla lapsevanem”: „Kapitalistlikus ühiskonnas on väärtus üksnes sellel, mida saab mõõta ja mis tootmise vallast ülevõetud mõõdupuude järgi tähtsaks osutub. Armastatud ja hinnatud olemiseks peab inimesel olema piisav turuväärtus. Need, kes ei tooda, näiteks vanurid, heidetakse reservaatidesse, kus nad jäävad surma ootama.”

On kahju vaadata seda, kuidas ühiskond ikka enam ja enam soosib nooruslikkust, head väljanägemist, edu. Samas vananemise ja surmaga seotu tõrjutakse tahaplaanile. Rohkem oleks vaja rääkida surma ja suremisega seotud psühholoogiast.

Oma rahva ajaloost ja kirjandusest võime õppida seda, kuidas vanade inimeste lähedalolek andis võimaluse osa saada mitte ainult hindamatu väärtusega elukogemusest, vaid näha ka kannatust, haigusi, vanadust ja surma loomuliku ja ilusa elu osana.

Küllap oleks aeg peresünnituste kõrval õpetada ja juurutama hakata ka peresuremist. Seda vajavad mitte ainult vanad ja surijad, vaid eelkõige lapsed, noored ja täisjõulised, et kasvada inimeseks. Inimeseks, kes elaks väärikalt, et lahkuda väärikalt.

Haapsalu Mar i k a Ki i ver E h a Nau d i

testament

Posti 41a, 90507 Posti 26, 90504

tel: 473 3503, marika.kiiver@notar.ee tel: 473 4466, eha.naudi@notar.ee

Suur 18a, 48306

tel: 776 0100, kaja.tenisson@notar.ee

Jaama 14, 41533 Keskväljak 1a, 41531 Rakvere 5a, 41531 Tartu mnt 2, 41536

tel: 335 5321, oksana.bauer@notar.ee tel: 339 5470, tiit.juse@notar.ee tel: 335 6210, johvinotar@hot.ee tel: 337 2060, ylle.mesi@notar.ee

Lossi 4a, 93819 Tallinna 16, 93819 Lossi 6, 93819

tel: 453 3027, anne.heinsaar@notar.ee tel: 452 4765, marika.leis@notar.ee tel: 453 3170, kuressaare@notar.ee

Jõgeva Kaj a Ten i s s on

Jõhvi

Kui näiteks pärandaja tütar ei soovi pärida ja pärandist loobub, teeb ta notari juures pärandist loobumise avalduse. Kui sellel pärandist loobunud tütrel on lapsed, läheb tema pärimisõigus üle tema lastele ning nüüd saadab pärimismenetlust läbi viiv notar teate loobunud tütre lastele. Loobunud tütre lastel on aega pärandist loobuda kolme kuu jooksul pärast seda, kui nemad saavad teada oma pärimisõigusest. Kui nüüd pärandaja tütre lapsed pärandist loobuvad, aga neil on lapsed, läheb omakorda pärimisõigus üle nende lastele.

Kui pärandajal on lapsed, kes on alaealised, siis alaealise pärima õigustatud isiku poolt pärandist loobumiseks on vajalik kohtu nõusolek. Kohtu nõusolekut ei ole vaja sellisel juhul, kui alaealise pärimisõigus tekkis seeläbi, et tema vanem pärandist loobus.

Kui inimene ei ole teinud testamenti ning temal ei ole abikaasat ega sugulasi esimesest, teisest ega kolmandast järjekorrast, on tema pärijaks tema viimase elukoha järgne kohalik omavalitsusüksus.

Kohalik omavalitsusüksus on pärija ka juhul, kui kõik pärima õigustatud isikud pärandist loobuvad. Seda ei juhtu just sageli, kuid vahel siiski.

Testamendi koostamine on vahel väga vajalik, kuid tõsine samm. Notaritel pole harvad juhused, kus testamenti koostama tulnud inimene nutab. „Testamendi tegemine võib tunduda suure ning raske ettevõtmise ja eneseületamisena, tegelikult peaks see olema täiesti normaalne ja tavaline käik,” räägib Kulla. „Kindlasti ei tasu seda lükata viimasele hetkele.”

Teine näide Sureb mees, kellel on abikaasa, kuid ei ole sugulasi esimesest järjekorrast, see tähendab, et ei ole lapsi ega lapselapsi.

Mehe mõlemad vanemad on surnud, kuid tal oli kaks õde, kes mõlemad on elus.

Testamenti tehtud ei ole. Mees oma abikaasaga elasid koos korteris, mis on ostetud abielu ajal ning on nende ühine vara. Kui pärandaja õed pärandist ei loobu, on ka nemad pärijad ning sellisel juhul on mehe pärijateks tema abikaasa pooles osas ja tema õed kumbki 1/4 osas.

Ja nii ongi kogu pärandaja vara üle läinud tema abikaasale ja õdedele ning ka korteri omanikeks saavad lisaks abikaasale pärandaja õed. „Tagantjärele tarkusena võib sellisel juhul öelda, et kui mees oleks oma eluajal teinud testamendi, millega oleks oma pärijaks määranud oma abikaasa, ei oleks õed tema pärijateks ning korter koos muu varaga olekski jäänud ainult abikaasale,” kommenteerib Kulla. „Nüüd aga tuleb abikaasal saavutada mehe õdedega kokkulepe, mis pärandvarast saab.”

Pärandaja abikaasale annab pärimisseadus küll sellisel juhul õiguse lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

NÄPUNÄIDE

Ok s an a B au er- Kar l e Ti it Ju s e An d rei L õ s s en k o Ü l l e Me si

Ku r e s s a a r e Anne Heinsaar Mari k a L eis G erd a Pitk

Kärdla Mai r a Kattel

Põllu 17, 92414

tel: 469 1144, maira.kattel@notar.ee

Nar va Albina Bi r ju k ova Tatj an a B oit s ov a S er g ei Ni k on ov

Puškini 19-26, 20309 Puškini 17-13, 20309 Kerese 4, 20304

tel: 359 2726, albina.birjukova@notar.ee tel: 356 0180, tatjana.boitsova@notar.ee tel: 688 1390, sergei.nikonov@notar.ee

Pa i d e

ARVO KREEGIPUU pensionär, 20aastase staažiga kinnisvaratöötaja Jüri ja Mari ehitasid noorena endale maja, kus elasid õnnelikult hulk aastaid, seal kasvasid üles ka nende pojad Aadu ja Mihkel. Maja omanikuks oli registreeritud Jüri. Paraku jäi Mari elutee oodatust lühemaks, vähk tappis ta enne pensioniikka jõudmist.

Mõni aasta hiljem pöördus Aadu isa poole abipalvega – tahaks suuremasse linna pangalaenuga korteri osta, kuid vaja lisatagatist, kas isa on nõus oma maja peale hüpoteeki seadma. Muidugi oli isa nõus, ka vennal, kelle arvamust küsiti, polnud vastuväiteid. Aga kellelegi ei tulnud pähegi, et ema osa ühisomandist on siiani pärimata.

Aadu maksis uue korteri eest jõukohase tagatisraha, vormistas laenutaotluse, tasus laenulepingu tasu ja lasi isa maja ära hinnata. Keegi ei küsinud, kas Jüri on abielus olnud ja kas pole mitte tegemist abielulise ühisvaraga.

Tehingut vahendanud kinnisvaramaakler pani notari juures aja kinni ja hakkas muid vajalikke asju ajama.

Mõtteid võimalikust ühisvarast ja pärandist ei tulnud pähe temalegi.

Täielik läbikukkumine tuli ilmsiks alles notari juures, kes loomulikult tehingu juurde abikaasa nõusolekut küsis. Selgus, et selle varaga ei saanud tol hetkel mingeid tehinguid teha.

Lõppjäreldused ja kahjud on järgmised: 1) korter jääb ostmata; 2) tagatisraha jääb (olenevalt lepingust osaliselt või täielikult) ilmnenud asjaoludest lähtuvalt müüjale, kes aga ei saanud soovitut ära müüa; 3) lisatagatiseks antava maja ja ostetava korteri hindamise eest tasutud raha võib korstnasse kanda, muud asjaajamiskulud samuti; 4) mehed on vihased riigi, iseenda ja kõige muu peale ja hakkavad tasapisi seaduses ettenähtud tempos seda pärandiasja ajama.

Kui oleks olnud aegsasti tehtud testament, oleks olnud lihtsam pärimismenetlust läbi viia ja edast asjade käiku korraldada.

Anu No ol E n e Nu k a

Tallinna 18, 72711 Tallinna 18, 72711

tel: 385 2052, anu.nool@notar.ee tel: 385 0727, ene.nuka@notar.ee

Kesk 6, 663308

tel: 799 8065, ere.kyrsa@notar.ee

Põlva E re Kü r s a

Pärnu Mar j e Jü r i oj a Anne Ka l d ve e Kristi Kiv imäg i Kai a Kr ü g er L a g l e L i n d re Ir i n a Lu i h Anu R ai d

Ringi 4, 80011 Uus 1, 80010 Ringi 4, 80011 Ringi 4, 80011 Munga 2, 80010 Rüütli 40a, 80010 Aida 5, 80010

tel: 447 7960, marje.jyrioja@notar.ee tel: 444 1430, anne.kaldvee@notar.ee tel: 447 7960, kristi.kivimagi@notar.ee tel: 447 7960, kaia.kryger@notar.ee tel: 444 7890, lagle.lindre@notar.ee tel: 449 0800, irina.luih@notar.ee tel: 449 9030, parnunotar@notar.ee

Laada 27, 44310 Lai 14, 44308 Turu plats 3, 44310 Laada 37, 44310

tel: 324 3309, katre.pustak@notar.ee tel: 324 0580, irma.rahnu@notar.ee tel: 327 0666, marika.saaver@notar.ee tel: 324 1377, toomas.saaver@notar.ee

Rakvere Katre P u st a k Ir m a R a h nu Mar i k a S a aver To omas S a aver

R a pl a R au l Jo am e t s Ki l l e Pi ibu r

Tallinna mnt 12, 79513 Tallinna mnt 22/24, 79512

tel: 489 4071, raul.joamets@notar.ee tel: 489 2700, kille.piibur@notar.ee

Räpina Kai re S a l om on

Kastani 32, 64506

tel: 796 2666, kaire.salomon@notar.ee

Sillamäe Irina Kritsu k

Kesk 22, 40231

tel: 392 4466, irina.kritsuk@notar.ee

Va l g a Katr i Kut s ar

Pärna pst 1, 68207

tel: 767 9025, info@valganotar.ee

Tallinna 8, 71011 Tartu 3, 71004 Tartu 8a, 71020 Kauba 8, 71020

tel: 433 3417, vivian.agu@notar.ee tel: 435 1380, info@viljandinotar.ee tel: 435 0561, info@notarkulla.ee tel: 433 4078, virgi.ojap@notar.ee

Vi l j a n d i Vi v i an Ag u R it a D i m itr ij e v Ker sti Ku l l a Vi r g i O j ap

Võru Võr u n ot ar i a s en d aj a Ing a An ip ai

Lembitu 2a, 65608 Vabaduse 17a, 65609

tel: 782 1209, voru.asendaja@notar.ee tel: 782 8185, inga.anipai@notar.ee

Ta r t u Kai r i Aar i k Mati A l l i k E d g ar Gr ü nb er g Au n e Har uj õ e Kar i n Jõk s An n e Ku i l l An d re s O tt An n e Pr i k s - To om Kersti Pr uunsi l d An d r u s Ruu l Tiina Tomb erg Pa avo Uib opuu

Turu 2, 51014 Ülikooli 4-6, 51003 Turu 2, 51014 Turu 1, 51014 Küüni 5b, 51004 Ülikooli 6, 51003 Turu 2, 51014 Kalevi 9, 51010 Ülikooli 4-5, 51003 Turu 2, 51014 Kaluri 2, 51004 Ülikooli 2, 51003

tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 730 3600, mati.allik@notar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 734 0023, aune.harujoe@notar.ee tel: 730 7260, karin.joks@notar.ee tel: 744 1867 anne.kuill@notar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 740 0325, anne.priks-toom@notar.ee tel: 742 7489, kersti.pruunsild@notar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 1991, tomberg@notar.ee tel: 743 0348, paavo.uibopuu@notar.ee

Rotermanni 8, 10111 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Tartu mnt 16b, 10117 Rotermanni 8, 10111 Roosikrantsi 11, 10119 Tornimäe 5, 10145 Tornimäe 5, 10145 Roosikrantsi 2, 10119 Rävala pst 8, 10143 Rävala pst 5, 10143 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Tartu mnt 2, 10145 Maakri 23a, 10145 J.Poska 51a, 10150 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Narva mnt 13, 10151 Estonia pst 15, 10141 Kentmanni 18, 10116 Rävala pst 2, 10145 Kreutzwaldi 24, 10147 Tartu mnt 2, 10145 Tartu mnt 2, 10145 Rävala pst 8, 10143 Rotermanni 8, 10111 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 8, 10143 Tornimäe 5, 10145 Narva mnt 5, 10117 Tatari 8/Sakala 22, 10141 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Maakri 23a, 10145 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Maakri 23a, 10145 Tornimäe 5, 10145 Tatari 8/Sakala 22, 10141 Maakri 19/21, 10145 Roosikrantsi 11, 10119 Narva mnt 5, 10117 Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145 Rävala pst 3/Kuke 2, 10143

tel: 664 5277, info@notarid.ee tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee tel: 699 0950, info@notarid.eu tel: 664 5277, info@notarid.ee tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee tel: 616 4440, info@notarid.net tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee tel: 631 4954, jaan.hargi@notar.ee tel: 664 0080, info@notar.ee tel: 699 0960, info@notarmail.com tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee tel: 666 4351, info@notarius.ee tel: 666 2420, info@notariburoo.ee tel: 640 6064, kirsty.laidvee@notar.ee tel: 613 0320, lia.martens@notar.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 614 3626, mare.miller@notar.ee tel: 610 3930, heli.mottus@notar.ee tel: 646 7055, sirje.orman@notar.ee tel: 661 2408, maive.ottas@notar.ee tel: 648 4841, evi.paberit@notar.ee tel: 666 4351, info@notarius.ee tel: 666 4351, info@notarius.ee tel: 664 0080, info@notar.ee tel: 664 5277, info@notarid.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 664 0080, info@notar.ee tel: 616 4440, info@notarid.net tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee tel: 613 0320, sirje.room@notar.ee tel: 666 2010, info@saaber.net tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 699 6300, info@notarnet.ee tel: 666 2420, info@notariburoo.ee tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee tel: 610 8458, notar@tlnotar.com tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee

Ta l l i n n L i i a Ai g ro Ant s Ai n s on Kr i stel A k er m an An n el i A l ek an d Ü l l e An m an n Kär tlin Aun-Janisk Re el i E el m e t s Ja an Har g i L e e Jä e tm a Ka at a Kar t au Rob er t Kimmel An n i k a Ku i m e t Hel er i i n Ku l l a Ki r sty L ai d ve e L i a Mar ten s Ai v ar Me si k äpp Mare M i l l er Hel i Mõttu s Si r je Orman Maive O ttas Ev i Pab er it Kadri Papp el Mar i - L i i s Par m a s Ma ar i k a Pi h l a k Pi re t Pre s s Tar vo P u r i Prii du Pärna E r k i Põ d r a Ü l l e - R i i n R aj a Mari k a Rei Evel y n Ro ot s Si r j e Rõ õm Anne S a ab er Mer l e S a ar- Joh an s on Gunnar S av i saar Ti it S e pp Tr i i n Si l d A l l a Š e v t šu k R a g n e Tehver Te a Türnpuu E g l e Ur i L i i n a Vai d l a Sir je Velsb erg Margus Ve sk imäe

Elva Kai r i Aar i k E d g ar Gr ü nb er g An d re s O tt An d r u s Ruu l

Kesk 32, 61507 Kesk 32, 61507 Kesk 32, 61507 Kesk 32, 61507

tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

Keila L e e Jä e tm a Ma ar i k a Pi h l a k Pr i i du Pär n a

Keskväljak 11, 76608 Keskväljak 11, 76608 Keskväljak 11, 76608

tel: 655 5680, info@notar.ee tel: 655 5680, info@notar.ee tel: 655 5680, info@notar.ee

Lipuväljak 13, 67405

tel: 767 9025, info@valganotar.ee

Otepää Katr i Kut s ar

11 Märts 2012

Suur duell:

kas peale jääb kõva keskealine või visad vanataadid?

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

Pensionärid istuvad kodus, vaatavad hommikust õhtuni seebikaid, kiruvad erinevates raadiosaadetes riiki ja neelavad tablette, sest tervis ... No sellega pole pärast rasket elu siin hõisata. Olgem ausad, umbes nii kipub soliidsesse ikka jõudnud inimestest arvama noorem osa ühiskonnast. Rumala eelarvamuse ümber lükkamiseks pani 60+ sportima kaks pensionipõlve nautivat meest ja keskeas ajakirjaniku.

Saame võistlejatega tuttavaks Hugo Pastimäe tähistab tänavu 76. sünnipäeva. Kõrgest east hoolimata näeb meest talviti peaaegu iga päev suuskadega ümber Paide tehisjärve tiirutamas. Enne tänavust Tartu maratoni oli tal läbitud 500 kilomeetrit. Olnuks kõvasti rohkem, aga va lumi ei tahtnud ju maha sadada. Mullu oli parem, siis oli maratoni alguseks suusatrenni tehtud 1300 kilomeetrit.

Suved veedab Pastimäe rattasadulas.

Eelmisel aastal pedaalis ta mööda Järvamaa teid maha 6000 kilomeetrit ehk umbes

Stardist torman minema Jaak Mae vääriliste paaristõugetega. Suusakeppidesse läheb viimnegi jõuraas. Aga kaks mulle vanaisaks passivat meest kaovad nina eest iga meetriga aina kaugemale. Rääkige veel, et eakad pole heas vormis.

kolm edasi-tagasi Moskva-otsa. Päevas koguneb tal kilomeetreid umbes 50, kuid kord ära eksides venis ring 120 kilomeetri peale. Polnud ka hullu.

Pastimäele pakub suusarajal või rattasõidul tihti seltsi peagi 65. sünnipäeva tähistav Riho Kapp. Tema hoiab end lisaks suusatamisele talvel vormis uisutamise ja lauatennisega. Suvel sõidab ta ka rulluiskudega, sest ainult rattasõit kipub üksluiseks.

Veteranid duellile kutsunud ajakirjanik ehk mina olen neist vastavalt 40 ja 30 aastat noorem, kuid spordivõhikluses seeeest meister. Tõsi, teen maatööd ja päris viimane supinahk seetõttu pole. Jõudu peaks jaguma.

Stardijoonele suusatamises Kuna eelmises 60+ numbris soovitas tervisespets Kaarel Zilmer eakatel end vormis hoida suusatamisega, siis panemegi oma võimed kõigepealt proovile sel alal.

Finišis, kuhu jõuab ajakirjanik enda meelest pool päeva pärast konkurente, viskab ta end pikali. Riho Kapp (vasakul) ja Hugo Pastimäe (paremal) on tõelised härrasmehed ega kommenteeri sõitu poole sõnagagi.

FOTO: ANDRUS EESMAA / „JÄRVA TEATAJA”

Kohtudes ei aja Pastimäe ja Kapp tühja juttu, vaid hakkavad kohe uurima, mis määrde konkurent suuskadele alla on tõmmanud. Kuna mu suusad näevad lund ei tea mitme aasta tagant, on ainsaks määrdeks pühkimata jäänud ämblikuvõrk.

Kapi suu venib kõrvuni – just selliste, aga muidugi kõvasti rohkem vatti saanud Tallinna plastikutega käis ta paarkümmend aastat tagasi Tartu maratonil. „Mul on need suusad veel alles, kingin kunagi Järvamaa muuseumile,” lubab ta.

Meie lahingutanner ehk Paide tehisjärve ring on pisut alla kahe kilomeetri pikk. Eelmisel päeval on Pastimäe seal teinud 17 tiiru, aga kuna paari päeva

SAADAVAL APTEEKIDES

s! kogu eluk e in m e g ® – terav nä ® steterav nägemine kogu eluks!

Ocuvite 0-aasta– Ocuvite mine üle 5

a on väga mine on pe se tõustes, põhja lupju u a n a lm v si a li k e s e k Kollatähni kärbumine ehk rahvakeelidasilmapõhja lupjumine on peamine üle 50-aastaste olevad säili hvak mine ehk ra hjus. Et hea nägemine inetega. Apteegis saa aroteu rb ä k i n h k a inimeste nägemise kaotuse põhjus.

Et hea nägemine säiliks ka vanuse tõustes, on väga õ it p id to a se Kollatä v ro u tu ik o id le liste m ägemise ka lt varustada oluoluline maakulasvarustada tableti mikrotoitainetega. Apteegis saadaolevad just pidevalt s oma keha oluliste lle se se inimeste n u a g st v o e ju k t id s õige anud, e a keha p seda n tõest sisaldavad Ocuvite tabletid oluline om ngud oforte soovitavad õiges koguses just maakulas leiduvaid karoteusisaldavad d uuriLutein rte tabletid tt se fo tõ ili e n in se lii te K g .

Lu noide, vitamiine Ocuvite etega njainmineraalaineid. Kliinilised uuringud on tõestanud, et just selle tableti raalaineid mikrotoitain iine ja mine noide, vitam silmade varustamine puhul paraneb silmade varustamine mikrotoitainetega ning seetõttu soovitavad seda neb puhul para tid. toodet ka Eesti silmaarstid. sti silmaars toodet ka Ee

kehakultuur pärast toimub Tartu maraton, ei taha ta end tühjaks sõita ja teeb ettepaneku, et piirdume mõne ringiga. Minu plaan oli sõita minimaalselt viis ringi, aga kui sprint, siis sprint. Ise teavad, millega riskivad.

Ma ei oska veel aimatagi, millise teene Pastimäe mulle just tegi.

Võtame joonele. Fotograaf hüüab: „Start!” Nonii, vanahärrad! Suusaülekandeid vaadates olen teada saanud, et kunagi ei tohi tugevama sõitjaga kohe kaasa minna. Tuleb valida endale sobiv tempo, sest muidu kustud poole distantsi peal sootuks. Mul on teine taktika: arvan, et petan vastased ära sellega, et panen kohe täistuurid peale. Küllap ma need paar tiiru ikka ära kannatan. Lõppude lõpuks olen rajal pensionäridega.

Minu märkimisväärseks üllatuseks on Kapp ja Pastimäe sama taktika valinud.

Juba start õnnestub neil paremini ning iga järgneva tõukega rebivad nad end minust kaugemale. Mu hinges püsib väike lootus, et ehk pingutasid nemadki stardiga üle ja lasevad peagi tempo alla. See puruneb kildudeks kohe, kui kuulen, et Kapp ja Pastimäe ajavad ees sõites juttu. Mul on raskusi isegi kopsudesse õhu saamisega, kõnelemisest rääkimata.

Mõnesaja meetri pärast näen kaugelt vaid Kapi ja Pastimäe selgi. Kuulda pole midagi. Pähe saan seenioritelt haledalt, see on selge. Nüüd on küsimus ainult selles, kui suurelt.

Poole ringiga olen end nii läbi küpsetanud, et ei jõua enam jälgidagi, kui suureks vahe on rebenenud. Pilk on maas, aga pingutan täiest jõust, sest kardan, et kui

Märts 2012 12

vähegi järgi annan, võin ringiga pähe saada.

Esimese ringi lõpus ma isegi ei näe enam konkurente. Fotograaf karjub aegu, kuid mis tähtsust sel enam on. Kõhus pistab ja suus on vere maitse, kuid olen rahul, et olen suutnud tempot hoida. Või olen ikka? Ei tea, sest takkajärgi mäletan teisest ringist vaid end maapõhja ja veel sügavamale kirumist – no kust mul tuli nii rumal mõte selliste meestega üldse võistlema minna?!

Finišis, kuhu jõuan enda meelest pool päeva pärast konkurente, viskan end pikali. Paari minuti pärast registreerin oma kohisevate kõrvadega, et tükk aega on kestnud piinlik vaikus. Pastimäe ja Kapp on tõelised härrasmehed ega kommenteeri sõitu poole sõnagagi. Haaran viimase õlekõrre ja kogelen, et äkki on viga minu vanades määrimata suuskades. Kapp piidleb nende põhju ja lohutab, et lund pole sinna küll kogunenud, kuid kiita pole need päris kindlasti. Kuulge, ma saan tegelikult hästi aru, viga pole suuskades! Viga on mehes.

Seega, suusatamises mängib vanus väikest rolli. Tuleb lihtsalt trenni teha, siis on tehnika käpas ja võhma ülegi. Aga kaotus on nii valus, et teen meestele ettepanku: läheme Paide spordihalli ja proovime veel mõnel alal rammu. Kapp ja Pastimäe on nõus. Ütlevad ainult, et enne võiks veel mõne ringi lihaste lõdvestuseks suusatada. Nalja teete, mehed? Hing on niigi niidiga kaelas.

Nad ei anna aga järele ja lohutavad, et nüüd sõidame rahulikult. See tähendab, et nemad sõidavad ees umbes sama kii-

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 t t t t t t t t t

Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) Songavööd/bandaažid Ravisukatooted Valmislahased (sõrme, käe, jala) Silikoonist ortopeedilised abivahendid Ortopeedilised jalanõud, tallatoed Taastusravivahendid Nahahooldusvahendid Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

RAUDMEHED Selge see, et tervisele teeb regulaarne trenn ainult head. Võtkem Riho Kapp ja Hugo Pastimäe – nemad ei oska oma tervise kohta kosta kuigi palju, sest kurta pole millegi üle ja nad pole arsti juures õieti käinudki. Pastimäe natuke küll imestab oma raudse tervise üle, sest on töötanud kaevurina ja öeldakse, et need mehed surevad raske töö tõttu varem. „Mulle on see kaevuri amet kasuks tulnud, sest töö oli vanasti raske ja käed ning jalad seetõttu tugevad, mis andis võistlustel eelise,” arutleb ta.

Seni spordivõõrastel eakatel ei soovita Kapp ja Pastimäe kohe trenniga üle pingutada. „Kõige parem on algatuseks jalutamine. Iga päev ja ikka vähemalt tund aega,” õpetab Kapp. Ja kes tunneb, et võiks kõndimisest sammu edasi astuda, sel soovitavadki mehed talviti suusatamist ja suvel jalgrattasõitu proovida.

Kõikidele vanaemadele ja vanaisadele on meestel ka palve. Tuleb vaadata rohkem oma lapselaste järele, et need ei suitsetaks ega tarbiks alkoholi ja teeksid sporti.

Sest muidu lapselapsed nii vanaks ei elagi!

resti nagu mina enne ja mina taas palju maad tagapool varasemast veelgi aeglasemalt. Sel ringil märkan, et ilm on ilus ja suusatada mõnus ... kui pensionäridega võidu ei pea kihutama.

Vanade meest trump on vastupidavus Spordihallis selgub, et see polegi eakate spordimeeste teine kodu – tubane rügamine pole neile kuigi meelejärgi, nemad kipuvad ikka värske õhu kätte.

Järgmiseks üritame kuival maal selgeks teha, et kui oleksime paatidega merel, kes siis esimesena kaldale jõuaks ehk sikutame sõudeergomeetrit. Teeme taas sprindi, nii 500 meetrit, kuid Kapp keerab masina maksimaalse raskuse peale. Mu süda on saapasääres, aga seekord läheb palju paremini. Kui oleksime tegelikult paatidega sõudnud, polekski mina nende maale ronimise ajal poole järve peal ukerdanud. Ajad on sekundsekundis.

Mõõduvõtule joone alla tõmbamiseks valime 60 meetri jooksu. Mida lühemaks ja kergemaks distants läheb, seda suuremaks lähevad minu šansid, sest siin saan loota puhtale toorele jõule, mida mul peaks 70aastastest siiski rohkem olema.

Viimasel alal õnnestubki mul võidumaitset nautida. See võit on aga napp ega kompenseeri kuidagi täielikku hävingut suusarajal.

Kui kolme ala peale oleks loetud punkte nagu kümnevõistluses, oleksin kokkuvõttes valusalt viimane. Aga võit ei aja mehi elevile, sest see on nende jaoks tavaline. Nad naeravad, et kui noorte vahel käib tihe rebimine, siis mida vanus ja aeg edasi, seda hõredamaks konkurents jääb ja võita on lihtsam. „Suur osa mehi ei veagi pensionini välja, mis konkurentsist rääkida,” möönab Kapp. Aga ma võin kihla vedada, et need, kes välja ei vea, ei veeda suurt osa oma päevadest ka värskes õhus sportides. See on tõdemus, mis kõrva taha panna. Nii endal kui teil.

Vabandused ja ettekäänded ei kõlba kuhugi Hugo Pastimäe (pildil), kes teinud sporti lapsepõlvest saati, ei kujuta elu ilma trennita ette. „Eks seegi vist ole omaette sõltuvus, kuid õnneks selline, mis ei tee tervisele kahju, vaid kasu,” naerab ta ja nendib, et tegelikult peaksid kõik vanemad inimesed end rohkem liigutama. Seda enam, et võimalusi selleks on.

Nädalapäevadel, mil noored käivad tööl ja võivad esineda ajanappuse-vabandusega, siis pensionäridel on päevad vabad ja sport hea võimalus aega viita. „Kogu aeg ei jõua ju telekat ka vaadata ja ega seal peale korduste suurt midagi ole ka.”

Muidugi tekib Riho Kapi ja Pastimäe sõnul sportima hakates

kulude küsimus – pensionäridel on tihti iga sent arvel. Aga samas, lihtsalt värskes õhus käimise puhul ei kulu raha peale jalatsite millelegi ja kokkuvõttes pole ka suustamine ja jalgrattasõit kallis, sest nende varustusse teed ju ka ühekordse investeeringu. Spordisaalides käimine on kulukam, kuid teadjad mehed soovitavad kohalikust omavalitsusest uurida, kas pensionäridele tehakse kuskil ka sooduspakkumisi. Näiteks Paides on noortekeskus päeval eakate päralt ja Riho Kapp (pildil) käib seal lauatennist mängimas. Kuupilet koos pesemisvõimalusega maksab 1.28. „Tänapäeval on selline hind täielik kingitus,” leiab ta.

tervis

13 Märts 2012

Kodusel apteegil tuleb silm peal hoida Esmaabikapp on kodus tähtis asi, sest sealt leiab hädaline leevendust, kuid tasub meeles pidada, et sinna ei ole tarvis mõttetult kraami kuhjata ning aeg-ajalt tuleb selle sisu ette võtta ja üle kontrollida, kas tabletid-vedelikud-pulbridmäärded on veel kasutamiskõlblikud.

KÜSI! Tea Raidsalu tea.raidsalu@sakalakirjastus.ee

Proviisorid Kaidi Sarv ja Kai Kimmel Eesti apteekrite liidust möönavad, et nii mõnelegi võib tunduda, et mis seal ravimite kasutamisest ikka rääkida on. Võtad oma ravimit nii, nagu arst ütles, üks tablett kolm korda päevas, või siis enesetunde järgi: kui valutab, siis võtan, kui ei valuta, siis ei võta. „Ravimi kasutamise põhireegel on, et seda tuleb tarvitada nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik,” toonitavad proviisorid.

Pea raviskeemist kinni Arsti juurde pöördutakse alati tõsisema tervisemurega ning tema määratud ravijuhist tuleb ka täita. Arsti juures „käimisest” ei ole kasu, kui tema ettekirjutusi ei täideta. „Tihtipeale kuuleme apteegis inimeste kommentaare: „Mina ei taha neid ravimeid võtta, ma võtan oma äranägemise järgi, mitte nii, nagu arst käskis. Kui viimane häda käes, siis võtan.” Selline arusaamine on inimeste hulgas küllaltki levinud,” tõdevad proviisorid, ent panevad inimestele südamele, et oma tahtmise ja vajaduse järgi võib võtta mõnd valuvaigistit või nohutilka, kindlasti aga mitte enamikke muid ravimeid.

Kõik kroonilised haigused nõuavad korralikku ja täpset raviskeemist kinnipi-

Küsi ravimi kohta!

• Iga ravim mõjutab organismi tegevust. Õige ravimi valimine ja ravimi õige tarvitamine on väga oluline. Ravimi kasutamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt.

• Sobiva ravimi valimiseks ja õigeks tarvitamiseks küsi aptekrilt: - kuidas ravim toimib; - millal ja kuidas ma pean seda võtma; - kas ma tohin selle ravimiga koos samal ajal võtta teisi ravimeid, tarvitada alkoholi, süüa kõiki toite, juhtida autot; - mis on selle ravimi sagedasemad kõrvaltoimed; - kuidas seda ravimit säilitada?

Allikas: Eesti apteekrite liit

Tavahind: 15.08 Soodushind:

9.99

Rõhutades Sinu loomulikku ilu!

-33%

Pakkumine kehtib kuni 30.04.2012 või kuni soodushinnaga kaupa jätkub! Tavahind võib olla apteegiti erinev.

Ilu ja tervisekuu!

Toidulisand Unikaalse koostisega vitamiinid, mis tagavad terve ja värske naha, tugevad küüned ning siidjalt läikivad juuksed.

Enne või pärast sööki Ravimi õige kasutamine eeldab, et konkreetse haiguse raviks kasutatakse sobivaimat ravimit õiges annuses ja õigel ajal. „Ei ole mõtet kasutada külmetushaiguse puhul antibiootikumi, kuna viirusnakkuse korral on parimgi antibiootikum toimetu,” toob Kaidi Sarv näite.

Paljude ravimite toime sõltub mao täituvusest. Seega sõltub vajaliku toime saabumine söögiaegadest. On teatud ravimirühmad, mida alati võetakse enne sööki

ja jällegi teised, mida tühja kõhuga kunagi ei võeta. Vastasel juhul võib ravim ärritada tühja magu või toit (või teatud toiduained) takistada ravimi toimimist.

Juhises on kirjas, millal peab ravimit võtma.

Alati on väga oluline järgida ravimi õiget annust, pidada kinni ravimi manustamise kellaaegadest ja ravikuuri pikkusest. „Kui ravimit tuleb võtta kaks korda päevas, siis tuleb seda võtta 12tunniste vaheaegadega. Kui kolm korda päevas, siis 8tunniste vaheaegadega. „Päevas” ei tähenda valgel ajal, vaid kogu ööpäeva vältel,” tuletab Kaidi Sarv meelde.

Proviisorid Kaidi Sarv ja Kai Kimmel on kokku puutunud sellega, et paljusid inimesi hirmutab teade, et seda ravimit tuleb

POTASSIUM-U

Kaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Seetõttu kasutatakse kaaliumjodiidi silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside, eritiste, klaaskeha veritsuse ja muudest põhjustest tingitud kataraktide korral.

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks silma tilgutamise või silmalaugudele asetatud kompressi näol.

Märtsis kuni -25% soodushinnad paljudel nahahooldustoodetel!

MERZ SPEZIAL DRAGEES N60

damist. Paljude haiguste puhul pole mõtet raviga alustadagi, kui on teada, et patsient määratud ravikorraldusest kinni ei pea.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

Esindaja Eestis: UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaal Õitse 42, Tallinn 10913.

Tel 512 4190. www.unimedpharma.ee, info@unimedpharma.ee

tervis

Märts 2012 14

Ole oma südame sõber

Varem soovitati kodus üle jäänud ravimid kraanikausist veega alla lasta – et need kogemata laste kätte ei satuks. Praeguste teadmiste valguses on tungivalt soovitatav seda mitte teha. Me koormame keskkonda täiendava koguse ravimijääkidega.

FOTO: ELMO RIIG

Doppelherz lh aktiv k Lõheõli oomega-3 Oomega-3 rasvhapped on oluline osa südamesõbralikust toitumisest: need mängivad olulist rolli organismi kolesterooli ja triglütseriidide tasakaalu säilitamises ning südame- ja veresoonkonnahaiguste vältimises.

Ilma lõhna ja maitseta kapslid 2 korda päevas.

• Südame- ja veresoonkonnahaiguste vältimiseks • Kolesteroolitaseme jälgimiseks, vererõhu alandamiseks • Ajutegevuse toetamiseks, meeleolu parandamiseks • Naha ja liigeste heaks Saadaval apteegis!

SAADAVAL APTEEKIDES

”

Ravimi kasutamise põhireegel: seda tuleb tarvitada nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik.

”

Konkreetse haiguse raviks kasuta sobivaimat ravimit õiges annuses ja õigel ajal.

võtta elu lõpuni. „Nii see on ja sellega tuleb leppida. Õnneks on haigusi, mida saab ravida ainult ühe või kindla arvu ravikuuriga,” tõdevad nad.

Siinkohal tuleb rääkida ka ravimitest, mida ei tohi ülearu pika perioodi vältel võtta. Sellised on uinutid-rahustid, valuvaigistid, lahtistid ja nohutilgad. Nende ravimite puhul on oht, et mõnusamaks enesetundeks kiputakse neid lubatud kuurist kauem kasutama. Eelnimetatud ravimeid võib kasutada järjest vähem kui nädalapäevad. Kõik need tekitavad sõltuvust, millest vabanemiseks peab suurt tahtejõudu rakendama.

Ära viska infolehti minema!

Apteekreid hämmastab apteegis mitte harva esinev nähtus, et leti juurest lahkumata kraamitakse ravimilehed, -purgid pakenditest välja ja visatakse karbid ja infolehed sealsamas apteegi prügikasti.

Isegi apteekrid vajavad infolehti abiks, kui mõni küsimus tekib, saati siis veel tavalised inimesed.

Siinkohal peab Kaidi Sarv paslikuks rääkida ühe tema enda tuttavaga mõni aeg tagasi juhtunud loo. „Ta on allergik ega kannata mitut ainet, sealhulgas aspiriini. Köha leevendamiseks tavatseb ta osta atsetüültsüsteiini (ACC) tablette. Üks preparaat oli tal tööl ja teine kodus. Ühel päeval helistas ta mulle ja kurtis, et üks ravimitest tekitab tal millegipärast allergiahoo, teine aga mitte. Kahtlustasin siis, et ühel ravimil on äkki mõni abiaine, mida ta ei kannata.

Palusin tal ravimi koostised infolehelt ette lugeda. Esimeses oli atsetüültsüsteiin ja magusaine sorbitool. Teises atsetüülsalitsüülhape ... Aga atsetüülsalitsüülhape ongi rahvapäraselt aspiriin! Mõlema ravimi nimetused olid väga sarnased ja eksikombel oli ta ostnud vale ravimi,” jutustas Sarv. „Infoleht on seetõttu äärmiselt oluline abivahend, eriti ravimikappi seisma jäänud ravimite tuvastamiseks ja kõikvõimalike küsimuste tekkides,” rõhutas ta.

Poolitamine ei ole kokkuhoid Kaidi Sarv peatub eraldi ühel olulisel teemal – see on ravimite poolitamine. „Tablettide poolitamine on väga harva lubatud.

Ka juhul, kui tabletil on vagu. Kapsleid ei tohi üldse lahti võtta,” keelab ta.

Tänapäeva ravimid on Sarve sõnul nii toodetud, et toimeaine vabaneb sageli pikema aja, näiteks 24 tunni jooksul.

Sageli näeb kord ette, et ravimit tuleb võtta ainult üks kord päevas. Kui tablett või kapsel puruks närida või poolitada, on toimeaine vabanemise asukohta ja kiirust muudetud ning ravitulemused saavad rikutud. „Tulemuseks võib olla mürgistus üleannustamisest, maksakahjustus või muu ohtlik tagajärg. Seetõttu ongi tahked ravimid (tabletid, kapslid) ette nähtud tervena sissevõtmiseks,” rõhutab proviisor veel kord.

Igaühel on kodus mingi jagu ravimeid, kellel enam, kellel vähem. Õige on neid hoida kindlas kapis või sahtlis nii, et väikesed lapsed nendele ligi ei pääse. Ei ole harvad juhud, kus „värvilisi komme” söönud laps haiglasse satub.

Säilitamine ja hävitamine Ka öökapil või köögikapil igapäevaseid ravimeid hoides tasub tähele panna, et neile ei paistaks peale päike ega kuumutaks neid pliidiraud. Proviisorite sõnul ei ole ka vannituba – nagu sageli ameerika filmidest näha võime – ravimitele õige koht.

Kõik kasutuks muutunud ravimid on ohtlikud jäätmed. Kui kõlblikkusaeg pakendil on ümber saanud või on ravim pakendist välja jooksnud, värvi muutnud või muud moodi kahjustada saanud, siis tuleb see ohtlike jäätmete kogumiskohta viia. Inimestelt võtavad ravimeid vastu ohtlike jäätmete kogumiskohad ja apteegid.

Kaidi Sarv ja Kai Kimmel panevad kõikidele inimestele südamele, et apteeki toodaks üksnes ravimeid. „Ei ole harvad juhud, kus apteeki tuuakse kilekotiga hulk sodi, milles kammide, juuksenõelte ja muu prahi hulgas on ka mõni ravim. On juhtunud, et ebaharilikult rasketest ravimipurkidest on välja tulnud metallhaagid ja teised õmblustarbed. Apteek võtab vastu ainult ravimeid,” rõhutavad nad.

Ravimid on erilised. Neid eristab tavalistest toodetest see, et nende ebaõige tarvitamine ei too kahju mitte ainult selle tarvitajale, vaid kogu ühiskonnale tervikuna.

tervis

15 Märts 2012

Tehnilised abivahendid on toeks K

V

eresuhkru taseme mõõtja glükomeeter peab kodus olema, kui põetakse diabeeti. „Paljud tänapäevased glükomeetrid on oma näitajate poolest esmapilgul väga sarnased, üks näitaja, mis endiselt palju erineb, on vigaste testiribade protsent ehk töökindlus. Glükomeetri soetamisel tasub seda kindlasti jälgida,” toonitab Raivo Tammiksaar.

Kui on soetatud tuntud ja tunnustatud kaubamärgiga meditsiiniseade, siis võib üldiselt olla rahulik, reeglina seade ei vaja palju hooldust ning peab vastu.

Seadme ostmisel tasub jälgida, et see oleks kliiniliselt valideeritud, eriti vererõhuaparaatide puhul.

Seda näitab märge clinically validated,” õpetab Tammiksaar.

Kui tootel tõesti peaks mõni viga esinema, siis tuleb pöörduda kas müüja poole, kust toode soetati, või otse kaubamärgi maaletooja poole. „Oma jõududega rohkem kui patareivahetus ette võtta pole soovitatav. Kindlasti on mõistlik alati enne kasutamist lugeda läbi kasutusjuhend, kus peab olema kirjas teave selle hoolduse ja hoiustamise kohta,” selgitab ta. Üldjuhul piisab peres ühest sama funktsiooni täitvast seadmest, kui liikmetel pole haigusi, mis seadme kasutamisel võivad edasi kanduda – tuleb järgida lihtsalt esmaseid hügieenireegleid. „Loomulikult kui keegi kasutab meditsiiniseadet tihti, näiteks glükomeetrit, siis on mõistlik endale ikka hankida isiklik seade. Samas osal vererõhuaparaatidel on mitme kasutaja mälu. See võimaldab salvestada rohkem kui ühe inimese mõõtmistulemused ning hiljem teha andmete põhjal korrektset analüüsi,” lisab Tammiksaar.

omron.mefo.ee

OMRONi vererõhuaparaat M3 juhendab Sind mõõtmisel, et saaksid õige tulemuse!

Aparaat kontrollib manseti täitumise ajal, kas mansett on korralikult paigaldatud. Õige paigaldamise korral ilmub mõõtmisel ekraanile:

Intellisense unikaalne tehnoloogia teeb mõõtmise kiireks, mugavaks ja valutuks: manseti ideaalse rõhu ja õhuga täitmise kiiruse reguleerib aparaat automaatselt täispumpamise ajal.

Märtsis ja aprillis Apteek1 apteekides erinevad Omroni vererõhuaparaadid müügil -20% soodsamalt.

Täpsem info www.apteek1.ee või apteekrilt!

ÜD

AME K U U

T

eine üldlevinud meditsiiniseade, mis igas kodus peab olema, on kehatemperatuuri termomeeter. „Digitaalsete termomeetrite puhul on kaenla alt mõõtmisel vaja alati hoolikalt jälgida, et termomeetri ots oleks korralikult kontak-

tis naha pinnaga. Selleks, et vältida ebakorrektsete tulemuste saamist hooletuse tõttu, on osa termomeetreid tehtud laia otsaga, mis tagab parema kokkupuute naha pinnaga.

Seetõttu on kaenla alt mõõtmisel soovitatavad laia otsaga termomeetrid,” räägib ta.

Lisaks traditsioonilistele digitaalsetele termomeetritele on Tammiksaare sõnul saadaval infrapunatermomeetrid. „Nende eeliseks on mõõtmistulemuse saamine hetkega. Puuduseks on traditsioonilise digitaalse termomeetriga võrreldes märgatavalt kõrgem hind,” möönab ta.

S

odusesse apteeki võib mõnel juhul vaja minna ka mõningaid tehnilisi abivahendeid, kuid igaks juhuks kõikvõimalikku kraami osta pole mõistlik − meditsiinitehnika valik sõltub eelkõige inimese vajadustest, seda olenemata vanusest.

Oluline on tervislikku seisundit pidevalt jälgida ning seda saab teha nii kodus kui ka regulaarselt perearsti külastades. Perearsti abiga on võimalik kontrollida näitajaid, mida kodused vahendid mõõta ei võimalda. Kui terviseprobleemid avastatakse varakult, muudab see ravi efektiivsemaks ja tüsistuste oht on väiksem.

Kuna paljusid inimesi kimbutab vanemas eas probleem vererõhuga, siis on aktsiaseltsi Mefo turundusjuhi Raivo Tammiksaare sõnul soovituslik omada kodus vererõhu mõõtmise aparaati. „Seda eelkõige seetõttu, et vererõhk muutub inimesel pidevalt ning ühekordne mõõtmine arsti juures ei pruugi anda piisavat teavet. Vererõhku tuleks mõõta regulaarselt ka kodustes tingimustes,” selgitab Tammiksaar.

Kodukasutusse sobib Raivo Tammiksaare sõnul täisautomaatne vererõhuaparaat, kuna selle kasutamine on lihtne ja tulemus täpne. „Tänapäevase täisautomaatse vererõhuaparaadi kasutamiseks piisab manseti paigaldamisest ja nupule vajutamisest − ülejäänu teeb aparaat ise. Korralik aparaat kontrollib mõõtmise ajal mitut tegurit, mis võivad vererõhunäitu mõjutada: ega keha mõõtmise ajal ei liigutatud, kas mansett on paigutatud õlavarrele õigesti, kas südametöös ei esinenud häireid ja muud,” loetleb ta.

Kui on tarvidus vererõhuaparaati kaasas kanda, siis on saadaval väikesed randmeaparaadid.

Nende kasutamisel tuleb jälgida, et mõõtmise ajal oleks mansett südame kõrgusel ning käsi poleks pinges, muidu ei pruugi tulemus olla õige. Nutikamad randmeaparaadid ei hakka enne mõõtma, kui käe asend on õige.

Aprillis soodushinnaga! www.apteek1.ee

tervis

Märts 2012 16

Kui häda paneb häbenema ...

Arved Breidaks 60pluss@ajaleht.ee

S

alme tuli vastuvõtule koos miniaga pärast viimase üha tungivaks muutunud nõudmisi, mida võinuks juba ka ultimaatumiks nimetada. Väikeses majas, kus Salme ja kaks nooremat põlvkonda koos elavad, muutus elu mõnevõrra väljakannatamatuks ehk otse öeldes: seal haises. Lapsed kirtsutasid nina ja hakkasid vanaemast eemale hoidma, kuni minia andis valida: kas ämm läheb oma pidamatusega arsti juurde või kolib hooldekodusse.

Uriinipidamatus ehk inkontinentsus ehk seisund, mille puhul esineb tahtmatu uriinileke, on delikaatne ja enamikule meist piinlikkust tekitav teema. Saatku siis see terviseviga ennast või kedagi lähi-

kondsetest, sellel teemal on raske juttu üles võtta.

Eesti gerontoloogia ja geriaatria assotsiatsiooni (EGGA) läbi viidud uurimuse kohaselt kannatab pidamatusega inimestest koguni 76 protsenti pideva stressi all, sest nad kardavad pidamatusega kaasnevat reetlikku lõhna.

Uriinipidamatus, õigemini sellele reageerimata jätmine, on EGGA andmeil üks sagedasemaid põhjusi, miks eakad inimesed hooldekodusse paigutatakse. Pooled kuni kaks kolmandikku hooldusasutuste elanikest põevad uriinipidamatust.

Just nimelt põevad. Tegemist pole vananemisega kaasneva ealise iseärasusega, vaid meditsiinilise probleemiga, millele on võimalik leida lahendus.

Ravi ja leevendus selle piinlikkust tekitava tervisevea parandamiseks on olemas, kinnitab Võru inkotoa konsultant Angela Siidra. MTÜ Inkotuba üksteist kabinetti tegutsevad kokku 10 maakonnas, sealt saavad pidamatuse kohta mitmekülgset teavet nii selle probleemiga kimpus inimesed kui ka nende lähedased.

Ent sellele vaatamata on ravi raskesti kättesaadav. Ei, seda ei takista teraapia kallidus, vaid inimeste teadmatus, et pidamatusega kaasnevaid probleeme on üldse võimalik leevendada.

Vaatame vaenlasele silma

”

Eesti gerontoloogia ja geriaatria assotsiatsiooni (EGGA) läbi viidud uurimuse kohaselt kannatab pidamatusega inimestest koguni 76 protsenti pideva stressi all, sest nad kardavad reetlikku lõhna.

Ühest põhjust uriinipidamatusel ei ole. „Inkontinentsus on tingitud paljudest erinevatest kusepõie ja kusejuha talituslikest häiretest,” rääkis Angela Siidra. Ükspuha, milline on põhjus, tulemuseks on inimest kimbutav tahtmatu, kontrollimatu urineerimine, mis ühelt poolt tekitab füüsilisi, kuid selle kõrval ka psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme, mis võivad olla isegi füüsilisest vaegusest rängemad.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmeil esineb uriinipidamatus kuni kümnendikul elanikkonnast, mis Eesti puhul tähendab umbes 100 000 inimest. Ravi saab neist Siidra hinnangul üksnes n-ö jäämäe veepealne osa.

EGGA viis 2000. aastal 811 vanuri ning 545 meditsiini- ja sotsiaaltöötaja seas läbi uuringu, mille tulemusel selgus fakt, et 20 protsenti Eesti üle 65aastastest inimestest põeb uriinipidamatust, ent sageli ei teadvustata seda kui haigust ega ravita.

Eelkõige peetakse pidamatust naiste probleemiks. Naistel esineb inkontinentsust isegi kaks korda sagedamini kui meestel. Samas iga teine vaeguse all kannatav naine ei teadvusta seda endale kui terviseprobleemi, millele on võimalik hankida ravi, vaid kui vananemisega kaasnevat eripära.

tervis

17 Märts 2012

Miks siis ikkagi on muidu terve inimene sunnitud ühel hetkel tunnistama, et urineerimine ei allu enam täielikult tema kontrollile? „Üleminekueas tekib naistel östrogeeni vaegus, mis põhjustab nii tupe kui kuseteede limaskesta õhenemise ja verevarustuse vähenemise,” rääkis Siidra. „See omakorda kutsub esile vaagnapõhja anatoomilised muutused ja kusepõie talitluse häired. Selle tulemuseks on inkontinentsuse nähud.”

Meestel tekib kontrollimatu urineerimine peaasjalikult eesnäärmehaiguste ja operatsioonide järel. Kuid see ei ole lõplik tõde, sest pidamatuseni võivad viia ka näiteks sagenenud ajuvereringe häired, mis halvendavad põie normaalset tööd.

Uriinipidamatuse teket soodustavad ka näiteks dementsus, südame- ja veresoonkonna haigused ning halvenenud liikumisvõime. Riskitegurina tuuakse välja veel ka liikumatus, suitsetamine, haiguslik tüsedus, vähene või liigne vedeliku tarbimine, diabeet, insult, vaagnapõhjalihaste nõrkus, rasedus.

Kui öeldakse, et parim ravim on haiguse ennetamine, siis kuidas hoida end uriinipidamatuse eest? On see üldse võimalik või meenutab kogu lugu pigem loteriid – pidamatust soodustavaid tegureid on sedavõrd palju, isegi rassilise kuuluvuseni välja (valgete haigus), et ühel või teisel moel võib see häda meid ikkagi tabada? „Olge terved,” annab Angela Siidra lihtsa, kuid sedavõrd raskelt täidetava soovituse. Mida tervem on inimene, mida

Kuigi uriinipidamatust peetakse eelkõige naiste probleemiks, esineb seda ka meestel. Neil tekib pidamatus peaasjalikult eesnäärmehaiguste ja operatsioonide järel.

FOTO: ARHIIV

vähem põeb ta kõikvõimalikke tõbesid, seda väiksem on ka võimalus kannatada uriinipidamatuse käes.

Kui aga üdini terve pole oma senise elu jooksul õnnestunud olla ja pidamatus on muutunud paratamatuseks, on võimalik vaegusi leevendada. Meedikud hindavad, et nad suudavad 60 protsendil uriinipidamatuse juhtudest selle füüsilise treeningu,

elektristimulatsiooni või kirurgilise sekkumisega välja ravida. Üldjuhul alustataksegi ravi vaagnapõhjalihaste treenimisega. Kui aga võimlemine on näiteks vanematel inimestel raskendatud, siis saab abi otsida ravimitest või lõikusest.

Neil, kes liigituvad selle 40 protsendi hulka, kellel uriinipidamatus osutub

Pisike, punane ja võimas...

Me mäletame vist kõik oma lapsepõlve ja seda maitset suus, kui ema andis meile tursamaksa õli. Hiljem tulid kalaõli kapslid... Ja nüüd – Red Oil™ – pisikesed, punased ja väga võimsad kapslid...

Miks peame tarvitama kalaõli lapsepõlvest alates?

Sellepärast, et neis on nii lapstele kui täiskasvanuile vajalikke toitaineid – omega rasvhappeid.

Red Oili kapslid Kalaõli kapslid

Omega-3 rasvhapped on meie organismi valvurid Need on ühed tähtsaimatest organismi ehitusmaterjalidest, mida inimorganism ise ei sünteesi. Seetõttu neid happeid, mida nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks, peab organism saama igapäevase toiduga.

Praegu on teada, et küllastumata omega-3 rasvhapped on vajalikud vereringesüsteemile, aitavad hoida normaalset vererõhku ning kolesteroolitaset veres. Nad on samuti vajalikud immuunsüsteemile. Kui organismis on küllastumata rasvhapete puudus, võivad nahk ja limaskestad muutuda kuivaks, organism ei tule stressiga hästi toime.

dustavad nad fosfolipiidide kompleksi, mida organism tunneb väga hästi, seetõttu satuvad nad otse rakkudesse. Sel põhjusel on Red Oili omastamine organismi poolt väga hea. Krilliõlis leidub samuti väga tugevat antioksüdanti astaksantiini (25μg astaksantiini ühe kapsli kohta), mida ei ole kalaõlis.

Red Oili kapslid on pisikesed ja neid on kerge alla neelata.

Mis asi on krill ja kus seda püütakse?

Pisike, punane ja võimas Kõige puhtam ookean

Parim omastamine

Omega-3

Ei täheldata kalamaitseliste "krooksude" esinemist

Ainult 1 Looduslik antiokkapsel südant päevas

Red Oil™

Süda ja vereringe

Red Oil on unikaalne kapsel Kuidas Red Oili tarvitada?

Võtke 1 kapsel päevas koos vähese veega. Kui tarvitate Red Oili esmakordselt, võtke 4 nädala vältel 2 kapslit päevas, et organismis tekiks omega-3, EPA ja DHA rasvhapete vajalik tasakaal.

Red Oil tablette võite osta apteekidest.

Rohkema info saamiseks külastage interneti lehekülge www.newnordic.ee või helistage telefonil 684 3838.

rv ja te isek

Märtsis soodushinnaga! www.apteek1.ee

!

Omega-3 rasvhapped EPA ja DHA on südamele ja vereringele eriti tähtsad. On tõestatud, et need ained toetavad südame tööd, hoiavad vererõhu ja kolesterooli taseme veres normaalsel tasemel.

Pisike Red Oili kapsel varustab organismi väga vajalike EPA ja DHA rasvhapetega.

Kalaõli

uu

Krill (ladina k - Euphausia superba Dana) on pisike krevetisarnane koorikloom, mis moodustab ookeanide kõige suurema biomassi. Seda püütakse Antarktika ookeanist, mis on meie planeedil kõige külmem ja puhtam. Krilli püüavad Norra kalurid kõige uuema tehnoloogiaga varusta-tud laev-vabrikuga. Püütud krill töödeldatakse Miks on Red Oili kapslid nii otsekohe, seetõttu Antarktika krilli õli ning erilised? selles leiduvad toimeained on kõrgeima Red Oili kapsel sisaldab 500 mg Antark- kvaliteediga. tika krilli puhast õli. See on uue põlvkonna omega-3 allikas. Krilliõlis olevad omega-3 Maailma puhtaim rasvhapped on organismi poolt väga hästi Red Oil on looduslikult puhas. Antarktika omastatavad, sest erinevalt kalaõlist, moo- krilli õli sisaldab looduslikku antioksü-

danti astaksantiini, mis annab kapslile erkroosa värvi. Astaksantiin võitleb kahjulike vabade radikaalidega ning hoiab õli pikka aega stabiilsena ja värskena. Seetõttu ei pea kasutama lisandeid, säilitusaineid või antioksüdante. Selliseid lisaaineid kasutatakse selleks, et kalaõlist toodetud omega-3 preparaadid säiliksid värskena.

I lu

Tursamaksa õli

tervis

Märts 2012 18

ravimatuks, ei maksa norutama jääda. Kõigele vaatamata on võimalik oma elukvaliteet säilitada ja vaegusele leevendust saada.

Leevendust pakuvad spetsiaalsed treeningprogrammid, elustiili ja toitumisharjumuste muutmine ning abivahendite kasutamine. Kokkuvõttes on kõiki võimalusi ära kasutades võimalik elada uriinipidamatusega ka nii, et teie sotsiaalne läbikäimine ei kannata.

Uriinipidamatust on mitut liiki Meedikud jagavad inkontinentsuse laias laastus kaheks: ägedaks, ent mööduvaks pidamatuseks, ja pidevaks ehk väljakujunenud pidamatuseks.

Ajutine inkontinentsus jagatakse uriini eritumise järgi omakorda kergeks, keskmiseks ja raskeks.

Kerge pidamatus esineb Angela Siidra sõnul sageli keskealistel naistel või ka raseduse ajal ja pärast sünnitust. Üldjuhul on kerge pidamatuse puhul tegemist ajutise, mööduva hälbega, mis ei vaja ravi.

Keskmise pidamatuse korral tuleks alustada raviga ja vajadusel kasutada abivahendeid. Sama käib raske pidamatuse kohta, millega võib halvemal juhul kaasneda ka roojapidamatus.

Väljakujunenud ehk pideva inkontinentsuse on meedikud liigitanud kuueks erinevaks tüübiks: pingutus- ehk stressinkontinentsus, sundinkontinentsus, segavorm, funktsionaalne, ülevoolu- ja mitteteadlik pidamatus.

Pingutusinkontinentsuse puhul eritub uriin köhimise, aevastamise või mõne muu kehalise pingutuse korral. Selle põhjustab pingutusega kaasnev rõhu tõus kõhuõõnes. Pingutusinkontinentsus võib olla soodustatud korduvalt sünnitanud naistel, ülekaalulistel, rasket tööd tegevatel inimestel. Meestel esineb seda liiki pidamatust harvem.

Sundinkontinentsusega on tegemist sellisel juhul, kui inimesel tekib tugev urineerimisvajadus, ent põis tühjeneb tavaliselt enne tualetti jõudmist. Põhjuseks on kusepõie funktsionaalsed häired. Põiesisene rõhk ületab kusiti sulgumisrõhu ja uriini eritub küllaltki suures koguses. Soodustatud on sundinkontinentsus inimestel, kes on põdenud kusepõiepõletikku, -kasvajat, kellel on eesnäärme suurenemine, ajukasvaja, dementsus, Parkinsoni tõbi, insult, seljaaju vigastus.

Segatüüpi inkontinentsuse puhul võib inimesel esineda koos nii pingutus- kui ka sundinkontinentsuse nähud.

Funktsionaalse inkontinentsuse põhjuseks võib olla raskendatud juurdepääs tualetile, hooldaja abi puudumine, inimese segasus ja psühhiaatriline haigus. Ülevoolu inkontinentsuse korral täitub põis vähehaaval, kuni põiesisene rõhk ületab väljavoolutakistuse. Uriini eritub vähesel määral sageli ilma, et inimene tunneks vajadust urineerida. Sedalaadi pidamatust põhjustab eesnäärme suurenemine, diabeet, kusiti ahenemine.

Mitteteadliku ehk reflektoorse pidamatusega on tegemist juhul, kui uriini eritub kas urineerimise järel või pidevalt.

Põhjus on reeglina närvisüsteemist lähtuv.

Statistika kohaselt esineb naistel kõige enam pingutusinkontinentsust (48 protsenti) ja segatüüpi inkontinentsust (34 protsenti). Meestel seevastu esineb kõige sagedamini sundinkontinentsust (33 protsenti).

INFO VILJANDI Päevakeskus Inkeri Pikk 4, Viljandi Telefon: 433 3190 e-post: viljandi@inkotuba.ee RAKVERE Rakvere polikliinik Tuleviku 1, Rakvere Telefon: 322 3922 e-post: rakvere@inkotuba.ee PÄRNU Pärnu inkotuba Kuninga 24, Pärnu Telefon: 443 0230 e-post: parnu@inkotuba.ee PAIDE Järvamaa haigla B-korpus, kabinet 109 Tiigi 8, Paide Telefon: 384 8136 e-post: saskia.liiva@jmh.ee TARTU Tartu ülikooli kliinikumi geneetikakeskus 0-korrusel Puusepa 2, Tartu Telefon: 731 8534 e-post: tartu@inkotuba.ee TALLINN Tõnismäe polikliinik, kabinet 003 Hariduse 6, Tallinn Telefon: 646 2121 e-post: tallinn@inkotuba.ee Puuetega inimeste tegevuskeskus Endla 59 II korrus, Tallinn Telefon: 678 2110 e-post: tallinne@inkotuba.ee VÕRU Lõuna-Eesti haigla, IV korrus, kabinet 423 Meegomäe küla, Võru vald e-post: angela.siidra@leh.ee HAAPSALU Läänemaa haigla, kabinet 25 Vaba t 6, Haapsalu Telefon: 472 5845 e-post: ulle@inkotuba.ee KURESSAARE Kuressaare perearstikeskus Tallinna mnt. 23, Kuressaare Telefon: 452 4305 e-post: kuressaare@inkotuba.ee KOHTLA-JÄRVE Kohtla-Järve inkotuba Keskallee 29, Kohtla-Järve Telefon: 322 2307 NARVA Teeninduspunkt Haigla 6, Narva Telefon: 354 0110 e-post: narva@inkotuba.ee Allikas: www.kuivaks.ee

19 Märts 2012

Abivahendid muudavad

elu lihtsamaks

Kuidas alustada?

Bergi sõnul on uuel kliendil raske otsustada, milline konkreetne mähe talle kõige paremini sobib, sestap algab enamik kliendisuhteid katse-eksituse meetodil. Siiski on võimalik end natuke ette valmistada – mõõta ära vöö ümbermõõt ja mõelda enda elustiilile, mida mähe peab toetama.

Näiteks liikuvale inimesele sobivad kõige paremini püksmähkmed. Tena püksmähkmed on müügil 95 senti tükk, mis teeb ühe kuu kuluks kokku 57 eurot (60 tk), odavamad, firma Hartmann püksmähkmete hind on seevastu 68 senti tükk ehk kulu ühes kuus on 41 eurot.

Liikumatule või väheliikuvale inimesele pole püksmähkmed tingimata vajalikud, neile sobivad Bergi sõnul vormmähkmeid, mis on ka odavamad.

Vormmähkmed sobivad ka liikuvale inimesele, ent sel juhul tuleb mähe fikseerida liibuva aluspesu või ka samas müügil olevate spetsiaalsete fikseerivate pükstega, mis on pestavad. Vormmähkmeid on müügil viit-kuut eri mõõtu, mille seast peaks igale abivajajale sobiva leidma.

Müügil on ka vöömähkmed, mis on midagi vormmähkme ja püksmähkme vahepealset. Kaasasoleva vööga saab selle kindlalt enda külge kinnitada.

FOTO: ARVED BREIDAKS

E

lu uriinipidamatusega toob kaasa suurenevad väljaminekud hügieenitarvetele, mille igakuisel muretsemisel tuleb aga riik inimesele appi.

Inkotooteid müüakse Eestis mitmel viisil. Esiteks on üht-teist saadaval ka tavalistes supermarketites, kuid valik on seal üsna piiratud.

Laiema valiku garanteerivad apteegid, mis kauplevad nii mähkmete, abivahendite kui ka nahahooldusvahenditega. Ent apteekide, nagu ka kaupluste puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et seal müüakse inkotooteid turuhinnaga.

Hoopis eraldi müügikanali moodustavad Eesti 11 linnas asuvad MTÜ Inkotuba kabinetid (internetipood kuivaks.ee) ja invaabivahendeid müüvad ettevõtted.

Nemad müüvad inkotooteid riigi kehtestatud hinnasoodustusega. „Seda paljud inimesed ei tea,” nendib invaabivahendeid müüva ja rentiva OÜ ITAK klienditeenindaja Svea Berg. Tõenäoliselt ei kiirusta proviisorid inimestele ka ütlema, et neidsamu mähkmeid, aluslinu, nahahooldusvahendeid on võimalik inkotoast või sellesama OÜ ITAK müügipunktidest odavamalt soetada.

Riigi soodustuse saamiseks tuleb esmalt hankida isikliku abivahendi kaart, mille väljastab kohalik maavalitsus arstitõendi põhjal. Maavalitsusest või perearstilt saab ka lähemat teavet, kus lähim riigi soodustusega inkotoodete müügipunkt asub.

Soodustingimustel on võimalik ühes kalendrikuus osta 40 sidet mahutavusega alla 500 milliliitri või 60 sidet mahutavusega üle 500 milliliitri. Soodustuse alla käivad ka ühekordsed ja balloonkateetrid, uriini kogumiskotid, nahakaitsevahendid.

OÜ ITAK klienditeenindaja Svea Berg tutvustamas abivahendeid.

Mähkme valikul on oluline kriteerium selle mahutavus. Mähe peab olema piisavalt suur, kuid mitte nii suur, et see inimest segaks. Üldjuhul soovitab spetsialist sobivat mähet alles otsival inimesel osta eri tüüpi mähkmeid, et neid kasutades võrrelda. Alles tuleks hoida mähkme kleebis, mille põhjal on müüjal võimalik tuvastada, milline oli see konkreetne mähe, mis kliendile kõige paremini sobis, kui endal ei pruugi täpselt meeles olla.

Löök mehelikkuse pihta Müüjaga on mõistlik võimalikult lahtiste kaartidega rääkida, sest siis osatakse inimesele ka kõige paremad soovitused anda.

Samas tõdeb Berg, et pidamatus on inimeste jaoks üsna hell teema, mida väga põhjalikult ei taheta jagada.

Eriti käib see tema hinnangul meeste kohta, kelle jaoks on pidamatus tihtipeale löök mehelikkuse pihta. Naistel seevastu on mähkmekandmisega kergem kohaneda juba sel põhjusel, et hügieenisidemete tarvitamisega ollakse varasemast harjutud.

Viimastega seoses soovitab Berg uriinipidamatuse korral mitte kasutada poes müüdavaid menstruatsioonisidemeid, mis selleks lihtsalt ei sobi, rääkimata pesukaitsmetest, mida samuti on pidamatuse korral kasutatud.

Ka tuleks Bergi sõnul meeles pidada, et pidamatuse mähkmed ja sidemed on ühekordseks kasutamiseks ja nende pesemine ei anna soovitud tulemust.

Mähkmete kõrval on võimalik riigi toetusega osta ka eri mõõtu imavaid aluslinu.

Neid on nii voodimõõtu kui ka väiksemaid, näiteks tugitoolis istudes allapanekuks.

Pakutakse ka niiskeid salvrätte, millega pidamatusega kimpus inimene saab end pesta, et ei peaks alati veega solistama. Bergi sõnul pole naha kaitse- ja hooldusvahendid sugugi luksus, sest uriin ärritab nahka ja tekitab üksjagu ebamugavust.

NB! Artiklis toodud hinnad ei pruugi kõigis müügipunktides olla samad.

häirenupp

Märts 2012 20

Abi on kõigest nupuvajutuse kaugusel Gerly Lehtmets

Häirenuputeenuse tellijale antakse kaasa kella kombel käele või paelaga kaela mugav ja veekindel häirenupp, mis töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses.

FOTO: WWW.MEDI.EE

60pluss@ajaleht.ee

Kui sotsiaalhoolekanne või tore lähedane hakkab vanaldasele inimesele häirenuputeenuse tellimisest rääkima, ei peaks pakkumise peale solvuma või seda tagasi lükkama, sest iga õnnetuse korral ei jõua abi kutsuda ka noor inimene, vanurist rääkimata, ja lihtne nupuvajutus võib olla elulise tähtsusega.

Eestisse jõudis häirenuputeenus 2009. aastal, mil alustati ettevalmistustöid, kuid niiöelda turule tuli nupp alles 2010. aasta kevadel. Meie ainsa teenusepakkuja Meditech Estonia juhatuse liikme Paavo Ala

”

Kahe aasta jooksul on Medi häirenuputeenus päästnud vähemalt viis inimelu.

PAAVO ALA, Meditech Estonia juhatuse liige

sõnul saab häirenuputeenust tellida nüüd kõigis meie maakondades, Ida-Virumaast Saaremaani. „Teenuse tellijad on nii kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonnad, maavalitsused kui üha enam ka oma lähedastest hoolivad pered ja üksikisikud. Teenust osutatakse nii lauatelefoniliinil töötavate seadmetega, aga lauatelefoni olemasolu pole üldse oluline. Muul juhul paigaldatakse seadmed, mis töötavad mobiilivõrgus, nii et teenust saab vajadusel kasutada igaüks, ükskõik missuguses Eesti otsas,” räägib Paavo Ala.

Häda ei hüüa tulles Häirenuputeenus on mõeldud selleks, et peamiselt eakad või füüsilise puudega ini-

TEENUS Häirenuputeenust saab tellida Medi häirenuputeenuse kodulehel www.medi.ee või tel 661 8181.

Teenuse maksumus on 22 eurot kuus, mis sisaldab ööpäevaringset häirekõnedele reageerimist, seadmete ja sideliini toimivuse tehnilist monitoorimist ning vajadusel kontaktisikutele helistamist. Muud tasud sõltuvad sellest, kas hoolekandetelefon ja häirenupp ostetakse või renditakse.

Rendi ja väljaostu puhul sõltub hind, kas paigaldatakse lauatelefoniliinil toimiv seade (rent 9 eurot kuus) või mobiilivõrgus toimiv seade (rent 22 eurot kuus).

Levinud on olukorrad, kus omavalitsus hangib seadmed ja usaldab need inimesele tasuta kasutamiseks ning pere või lähedased tasuvad vaid häirenuputeenuse eest. Kohalikud omavalitsused saavad taotleda näiteks Hasartmängumaksu Nõukogu toetust teenuse osutamiseks.

Allikas: www.medi.ee

mesed saaksid hätta sattudes võimalikult lihtsalt juhtunust teatada ja abi kutsuda.

Selleks paigaldatakse hoolealusele koju spetsiaalne hoolekandetelefon, mille vahendusel saab käed-vabad režiimis suhelda Medi operaatoriga. Lisaks antakse kella kombel käele või paelaga kaela mugav ja veekindel häirenupp, mis töötab hoolekandetelefonist kuni 150 meetri raadiuses. „Tegemist on niiöelda väikse ja tubli koduabilisega, mis aitab inimest tema majas või korteris ja selle läheduses, aias või välistrepil. See on vajalik, sest just kodu on koht, kus inimene, eriti eakas inimene rohkelt aega üksinda veedab ning kus kas või kukkudes või terviserikke tabades ei pruugi isegi päevi kedagi tulla, kes abistada saaks. Sellisel juhul aitabki hoolealust häirenupp – kui vajatakse abi, helistab hoolekandetelefon pelgalt ühe nupuvajutuse peale Medi operaatorile, kes vastab kõnele, selgitab välja, mis on toimunud ja otsustab, keda kohapeale appi saata,” selgitab Ala. „Suurema õnnetuse korral saadetakse vajadusel appi ka kiirabi, päästeamet või, on juhuseid, et isegi politsei, kelle kõigiga Medi koostööd teeb,” sõnab Ala.

Nupp on päästnud inimelusid Paavo Ala kinnitusel on Medi häirenuputeenus kahe aasta jooksul päästnud vähemalt viis inimelu. Näiteks 2010. aasta külmal detsembrikuul päästeti Harjumaal elav 76aastane Kalju üsna kindlast külmumissurmast. „Ta oli läinud kuurist puid tooma, kuid libastus nii õnnetult, et vigastas puusa ega saanud enam ise liikuda. Häirenupp oli tal õnneks käe peal ja selle vajutuse peale jõudis pojapoeg peatselt temani ning aitas vanaisa tuppa tagasi. Sellised õnneliku lõpuga õnnetud juhtumid veenavad meid endid selles, et teeme väga õiget asja,” räägib teenusepakkuja. „Mobiiltelefon ei pruugi kogu aeg käeulatuses olla, aga häirenupp on käe peal või kaelas isegi duši all ja vannis, kus on märg ja libe ning õnnetuse oht isegi suurem kui mujal,” sõnab ta.

Riskirühma, keda Medi häirenuputeenus aitab, kuuluvad üldjuhul eakamad inimesed, keda kiusavad erinevad tervisehäired. Välja võib tuua näiteks tasakaaluhäired, kõrgvererõhktõve, südameveresoonkonna haigused, diabeedi, astma, insuldi- või infarktiohu. Samas on kasutajate seas ka füüsilise puudega inimesi ning noori.

abi

21 Märts 2012

Pikendusjuhe toob suitsuanduri lähemale Gerly Lehtmets 60pluss@ajaleht.ee

Ü

ha enam on kuulda tulekahjudest, mille tõsised tagajärjed võinuks olemata olla, kui kasutajatel olnuks hõlpsam viis tühjenenud patareiga suitsuandur laest kätte saada või laetud akudega tagasi panna. Liigagi tihti unustatakse suitsuandur patarei vahetamise ajal kapi peale või sahtlisse vedelema, kuid seal seadmest paraku tulekahju avastamisel abi pole. Probleemi aitab lahendada niiöelda pikendusjuhe, mis toob patareid kasutajale lähemale.

Eestis suitsuanduri pikendusjuhtme ehk PIPSi turule toonud Tamrex Ohutuse OÜ kommunikatsioonijuhi Diana Larionova sõnul on tegemist seadeldisega, mis teeb suitsuanduriga toimetamise nii vanemate kui nooremate inimeste jaoks senisest tunduvalt lihtsamaks. „Näiteks on umbes kord aastas vaja vahetada patareid või mõnikord suitsuandur vaigistada, kui see tööle hakkab.

Pikendusjuhtme loogika on lihtne – suitsuandur paigaldatakse lakke, selle külge installeeritakse patareikarp, mis tuuakse juhtmega mööda lage ja seina alla sobivale kõrgusele,” selgitab Larionova.

Diana Larionova kinnitusel pole pikendusjuhet ehk PIPSi suitsuanduri külge installeerida raske ka tehnikakaugetel inimestel. Piisab üksnes sellest, kui patarei-

Tamrexi klienditeenindajad on seadeldist eakamatele inimestele ise soovitanud ja nii on suitsuanduri pikendusjuhe Eestiski mitmed tänulikud kliendid juba leidnud.

FOTO: TAMREX

HIND Suitsuanduri pikendusjuhet ehk PIPSi saab soetada Tamrexi kauplustest hinnaga 7,34 eurot.

karp trukkidele sarnaneva kinnitusega suitsuanduri patareide kohale kinnitada ning leida sobiv teekond juhtmele, mis selle küljes oleva patareikarbi madalamale, käepärasele asukohale toob. „Seadeldise paigaldamine ei ole tegelikult keeruline ja eakas inimene võib sellega hõlpsasti toime tulla, kuid kui lapsed ja abi käepärast, tuleks seda kindluse mõttes ikkagi kasutada. Pikendusjuhtme paigaldamiseks tuleks lae alla ronida ja kui eakal ei ole selleks turvalist ning ohutut võimalust, võiks paluda seda teha näiteks külla tulnud lastel või lastelastel,” arvab Larionova.

Erinevad tootjad pakuvad erinevaid võimalusi ka juhtme pikkusele, kuid Tamrex pakub klientidele seni vaid nelja meetri pikkust juhet, millest peaks spetsialistide sõnul tavatingimustel piisama.

„Kui karbike on valitud asukohta toodud, tuleks sinna sisse asetada töökorras patarei ja karp sulgeda. Valget värvi karbike ei ole suur ega riiva seetõttu oma väljanägemisega silma,” sõnab Diana Larionova.

Tema kinnitusel piisab hiljem patarei vahetamisel üksnes sellest, kui karbikesest patarei välja võtta ja uus sisse pista.

Sama lugu on asjatult piiksuma hakanud suitsuanduri vaigistamisega – kui andur tööle hakkab, võib patarei lihtsalt välja võtta ja suitsuandur vaikib. „Seejärel tuleks muidugi kindlaks teha, mis põhjusel andur tööle hakkas ja tulekahju korral abi kutsuda,” manitseb Larionova.

Päris ilma lae alla ronimata suitsuanduri pikendusjuhtmega siiski hakkama ei saa. Nimelt tuleb andurit testida laes oleva suitsuanduri nuppu vajutades.

Lisaks tuleb andur laest alla tuua ka juhul, kui see vajab puhastamist. Just tolmuseks läinud suitsuandur on mitmete valehäirete ja tüütute piuksumiste põhjus. Sellisel juhul pikendus ei aita, vaid tuleb ikkagi lae alla ronida, andur alla võtta ning seda pehme ja kuiva lapiga pealt pühkida. „Kui sellest abi pole, võtke suitsuandur kaasa näiteks bensiinijaama ja laske suruõhuga kambrike puhtaks. On võimalik, et tolm ja väiksemad putukad, näiteks sääsed on optilise suitsuanduri kambrikesse pääsenud ja segavad seal anduri tööd,” õpetab Larionova.

VAHETA SUITSUANDURI PATAREI TURVALISELT!

PIPS suitsuanduri pikendusjuhe 4m art 0028

HIND 7.90 € “PIPS” 4m - INIMESELE, KES EI TOHI VÕI EI TAHA LAE ALL TURNIDA! “PIPS” lahendus toob laes oleva suitsuanduri patarei ohutule ja mugavale kõrgusele, et vajadusel seda vahetada. Samuti saab häiresse läinud suitsuandurit kiirelt ja mugavalt vaigistada, eemaldades hetkeks patarei.

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39 NARVA Tallinna mnt 19c

köök

”

.DUPHOLLWLGH 9HQQDVNRQQD PXQNDGH SRROW DDVWDO ORRGXG SUHSDUDDW WDLPH HHWHUOLNHVW }OLGHVW

Porgandi puhul on tegemist lausa väärtusliku ravimiga, mille saab poolmuidu kätte.

Märts 2012 22

Porgand, ilusat

hea maitsega ja soodne Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

P PORGAND Porgandi kasutusvõimalused: Kasutatakse: • kergete külmetus külmetus-nähtude nähtude korral (nt ninakinnisus, häälekähedus)

• kergete seedevaevuste korral ((nt täiskõhutunne äi kõh jja puhitised) hi i d)

• kergete g p pea- ja j lihasevalude korral •p pingeperioodidel gp kergelt g rahustav Seespidiselt võetakse 5…10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse.

Välispidiselt määritakse lahusega meelekohti või haiget piirkonda kehal mitu korda päevas.

I h l i i k Inhaleerimiseks tilgutada 10 tilka ha hta 1 dl kuuma vee koh ja hingata g auru sissee võõi lisadaa saunas ku ulbitäiele leiliveelee ku uni 20 tilka.

VAL A D A SA IDES K E E T AP

• toorsalatid • erinevate salatite koostisosa • kartuli-porgandipuder • porgandi-kaalikahautis hernestega (stoovitud porgandid) • kastmete, vormitoitude, ühepajatoitude, suppide koostises • porgandikotletid • porgandikoogid, pannkoogid • porgandipirukas • küpsised • moosi koostises koos õuna, punase sõstra või karusmarjaga • porgandimahl Kui porgandimahla ise tegemine tundub tülikas ettevõtmine, siis erinevates poodides müügil olevad 750 ml klaaspudelites porgandimahlad, mida on nii naturaalsena kui ka maasika- ja astelpaju- või ka õuna- ja vaarikalisandiga ning virsikuga (erinevates poodides on erinevad segud), on väga maitsvad ja õnneks ka rahakotisõbralikud. Klaas porgandipuuviljamahla on kasulikum kui juua magusat puuvilja- või marjamahla. Sellised mahlad maitsevad hästi nii suurtele kui väikestele ja on ka meie pere lemmikud, eriti vaarika-porgandimahl. Porgandi-maasikamahl ja porgandi-astelpajumahl pidavat ka tõstma vere punaliblede hulka. Suuremad poed pakuvad ka porgandi toormahla.

organd on kindlasti üks mu lemmikutest köögiviljade hulgas, seda nii oma kauni värvuse, väga hea maitse ja soodsa hinna pärast, tähtis on seegi, et porgand on hõlpsalt kättesaadav aastaajast sõltumatult. Porgand pakub nii palju mitmekülgseid kasutusvõimalusi nii soolasteks kui magusateks katsetusteks, et sellest valikust on võimalik igale maitsele midagi leida.

Lisaks eelpool öeldule leidub porgandis ka palju kasulikke aineid.

Porgandis ei ole küll märkimisväärselt C-vitamiini, kuid porgand sisaldab vitamiine B1, B2, E, foolhapet, karotiini, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani, fosforit.

Kõige tuntum on porgand karotiini poolest, mis on A-vitamiini eelvitamiin ja muutub rasvainega koostarvitamisel organismis A-vitamiiniks, mida tuntakse eelkõige nägemisele vajaliku vitamiinina, seetõttu tuleks porgandisalatisse lisada veidi õli või hapukoort või süüa koos rasvainet sisaldava toiduainega.

Ilma rasvainet lisamata omastab inimese organism umbes 10 % karotiini, kuid rasva lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 85−90 protsendini. Porgandist rohkem on karotiini üksnes paprikas ja astelpajus.

1−2 porgandist päevas piisab A-vitamiini vajaduse katmiseks.

Toores porgand tugevdab organismi vastupanuvõimet nakkus- ja külmetushaigustele, on kasulik verevaesuse, isupuuduse, maksa-, neeru-, südameveresoonkonna ja hingamisorganite haiguste korral. Porgandil on põletikuvastane, higi- ja uriinieritust soodustav ning kergelt lahtistav toime. Samuti on porgand kasulik müokardi infarkti, stenokardia, ateroskleroosi, aneemia, polüartriidi, seedehäirete, ülemiste hingamisteed katarride, stomatiidi, kasvajate ja spasmide puhul. Porgand ei jää maha mikrofloorat hävitavate fütontsiidide sisalduse poolest sibulast ja küüslaugust. Kui süüa toorest porgandit, väheneb ka mikroobide hulk suuõõnes tunduvalt.

Porgandi puhul on tegemist lausa väärtusliku ravimiga, mille saab poolmuidu kätte.

Termiline töötlemine mõjutab küllaltki vähe porgandi toitainelist sisaldust, seejuures karotiin omastatakse kõige paremini riivitud ja veidi rasvas hautatud porganditest. Karotiin säilib isegi kuivatatud ja külmutatud porgandis.

Porgandi kasulikkusele vaatamata pole soovitatav porganditoitude ja toore porgandi liigne tarvitamine. Kui juba

nahk kollakaks muutub, on asi kurjast.

A-vitamiiniga liialdamine mõjub tervele inimesele lausa halvasti.

Teadma peaks ka seda, et porganditoidud toorena on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral, kilpnäärme alatalituse, maksa- ja peensoole haiguste korral.

Porgandi ja ka teiste köögiviljade ning puuviljade puhul on oluline neid pärast koorimist või tükeldamist säilitada kinnikaetult külmkapis.

E

esti teadlased on avastanud, et nitraadid, mis peituvad pea kõigis köögi- ja puuviljades ning rohelistes salatites, võivad muutuda tervisele ohtlikeks nitrititeks. Nitritid seovad veres hemoglobiini, mille tagajärjel ei suuda veri enam hapnikku transportida, hapniku sisaldus veres langeb ja tekib hingeldus, nõrkus, peavalu ja naha sinikus. Pikemas perspektiivis võib see viia isegi vähini.

Et köögiviljadesse ei hakkaks nitriteid tekkima, ei tohi neid säilitada toatemperatuuril, vaid tuleb pista külmkappi ja hoida niiskuse eest kaitstult.

Tükeldatud või riivitud köögivilja ei tohi toatemperatuuril hoida kauem kui kaks tundi. See kehtib ka hapukoore ja majoneesiga valmistatud salatite puhul.

Kõrvalpõikena olgu öeldud, et C-vitamiini rikaste köögi- ja puuviljade puhul on lisaks ka õhu käes hoidmisel oht C-vitamiinist ilma jääda, sest C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel.

Kuigi mõne inimese jaoks võib sõna „porgand” tuua silme ette suure porgandikuubiku supi sees, siis minu meeltes mõlgub hoopis maitsev porgandi-marja segumehu, imehea porgandikook, toorsalat jms. Porgandivihkajale soovitaksin leida talle vastuvõetava köögivilja kasutusviisi. Kahtlemata ei ahvatle enamikke inimesi suur porgandikuubik supis seda sööma, kuid väiksed porganditükikesed

köök

23 Märts 2012

värvi, juurikas

LEIVAKATE Võileivakattena saab singi-vorsti-juustu asemel kasutada ka tervislikke porgandist tehtud leivakatteid, näiteks: • keedetud porgand, toores sibul, hapukoor (lõigata üliväikesteks kuubikuteks); • suitsujuust, porgand, hapukoor, sibul, lahja majonees; • keedetud porgand, paprika, sibul, lahja majonees või hapukoor.

Kõige lihtsam leivakate – porgand ja sibul, on erinevatel koolitustel saanud osalejatelt suurema heakskiidu osaliseks kui võiks arvata.

SALATISSE

supis on talutavad ja väheses õlis kuumutatud porgand makaroni- või riisitoitudes lausa maitsev. Kui aga lisada porgandi toorsalatile apelsini või küpsetada perele porgandikooki, siis kaovad need kiirelt laualt. Kui on tegemist eelarvamusterohke sööjaga, oleneb tulemus sellest, kuidas köögivilju pakkuda.

Julgustan kõiki kasutama ära porgandi piiramatuid võimalusi, sest porgand on olulisi vitamiine sisaldav kaunisvärvne köögivili, millest olen teinud suppi, kastet, hautist, toorsalatit, magustoitu, kooki, küpsiseid, leivakatet, salatit ja loomulikult on see paljude õhtusöökide koostises.

Võib tunduda üllatav, et magusaid kooke on võimalik teha isegi köögiviljadest, aga nii see on, ja eriti head koogid tulevad porgandist. Need on ka tervislikumad ning tänu porgandile kena värviga.

• Riivitud porgand, kapsas, sibul • Riivitud porgand, apelsin või mandariin • Riivitud porgand, paprika • Riivitud porgand, jõhvikamahl • Riivitud porgand, õun • Riivitud porgand, mädarõigas, hapukoor • Riivitud porgand, valge peakapsas • Riivitud porgand, hiina kapsas • Riivitud porgand, ananassikonserv • Riivitud porgand, riivitud kaalikas, apelsin, õun • Riivitud porgand, riivitud kaalikas Lisage toorsalatitele veidi õli või hapukoort, siis saate porgandist A-vitamiini kätte.

PORGANDITOIDUD Porgandi-kartulikotletid 5 porgandit 5 kartulit 1 muna 2 spl jahu 3 spl mannat pipart Kartulid ja porgandid keeta pehmeks, ajada läbi hakkmasina või purustada köögikombainis, lisada muna, manna, sool, pipar, küpsetada õlisel pannil. Selleks tõsta lusikaga väiksed koogid, nagu pannkooke tehes.

Porgandipannkoogid 1 muna 1,5 tl suhkrut 1/3 tl soola 2 dl peenelt riivitud porgandit 2 dl jahu 2 dl piima 1 tl vanillisuhkrut Muna kloppida kahvliga lahti, lisada suhkur, sool, vanillisuhkur, riivitud porgandid, jahu ja piim, segada ühtlane tainas, küpsetada väiksed koogid.

Porgandi-kaerahelbepätsid 5 dl kaerahelbeid 1 dl suhkrut 50 margariini 2 muna 3 dl peenelt riivitud porgandit Kaerahelvestele lisada suhkruga lahti klopitud munad, kuivemaks pigistatud riivitud porgand ja sulatatud margariin, segada, tõsta lusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väiksed pätsikesed. Küpsetada eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmises osas 15 minutit, siis veel ülemises osas 5−10 minutit, kuni on pealt kuldpruunid.

Porgandi-kaerahelbepätsid on pehmemad kui tavalised kaerahelbepätsid ja sobivad seetõttu hästi ka kehvemate hammaste puhul.

Porgandikissell 2 dl keedetud porgandipüreed suhkrut 3 dl vett 1 spl sidrunimahla 1 tl tärklist veidi vett tärklise lahustamiseks Porgandipüreele lisada vesi, sidrunimahl ja suhkur, kuumutada keemiseni, siis lisada vähese veega segatud tärklis, kuumutada paksenemiseni.

JUUKSEHOOLDUSSARI INSPIREERITUD LOODUSEST VÄRSKENDAV ŠAMPOON GREIP Sisaldab greibi-, sidruni- ja kasepungaekstrakte, mis mõjutavad rasunäärmeid. Puhastab tõhusalt juuksed ja peanaha. Nahale jääb värske tunne pikemaks ajaks ning juuksed jäävad kohevaks ja kergeks.

NIISUTAV ŠAMPOON MUSTSÕSTAR Rikastatud niisutavate toimeainete ning juukseid kaitsvate naturaalsete mustika-, mustasõstra- ja kohviekstraktidega. Tulemuseks on loomulikud kaunid juuksed.

KAITSEV ŠAMPOON PÄEVALILL Sisaldab juuksestruktuuri kaitsvaid ja taastavaid toimeaineid. 100% naturaalne päevalilleseemne ekstrakt aitab kaitsta juuste värvitooni ning sära.

HOOLDAV PALSAM SHEAVÕI Kerge palsam sheapähklivõi ja E-vitamiiniga. 100% naturaalne, pehmendavate ja toitvate omadustega sheavõi annab ka karedatele juustele siidise läike.

Puhas Loodus hoolib Sinu juustest.

Roheline koostis – üle 95% koostisainetest on looduslikku päritolu.

Tooted on värvainete, silikoonide, parabeenide ja SLES-i (Sodium Laureth Sulfate) vabad. www.orto.ee

kalmistu

Märts 2012 24

Kalmule saab lilledega luua

kauneid mustreid Egon Valdaru egon.valdaru@sakalakirjastus.ee

„Püsitaimedega saab luua vahelduva pildi ja kujundada kauneid mustreid. Soovi korral võib püsikute sisse jätta vahetatavate üheaastaste lillede istutusala,” soovitab ta.

Samas ei soovita aiakujundaja liigselt erinevaid lilli kokku kuhjata. „Pigem ühte taime rohkelt, kui palju erinevaid liike,” sõnab aednik.

Seni on eestlaste hulgas väga populaarsed suvelilled, varakevadel pistetakse mulda võõrasemad, suve poole pelargoonid, suve lõpus tageetesed ehk peiulilled, mis on külmadeni ilusad. Kõige populaarsem on meie surnuaedades aga nii suureõieline kui väikeseõieline begoonia, mis õitseb rikkalikult nii varjus kui päikeses sügiseste külmadeni.

Aednik-aiakujundaja hinnangul on taimed vahel uskumatult leplikud, aga ebameeldivate üllatuste vältimiseks tuleb valikut tehes arvestada kalmu pinnase- ja valgusoludega. Mis kasvab savisel, ei edene liivasel, mis armastab päikest, saab niiskes varjus kiiresti otsa. Tihti võtab taime mitte külm, vaid niiskus või kevadine päike. „Päris hooldusvabalt taimedega kalmu kattes ei pääse, aga õigeid valikuid tehes hulga mugavamalt küll,” on aiandusspetsialist veendunud.

Tamm pane parem lagedale aasale Pihtjõe ütleb, et kalmistule ei tohi tuua juurevõsu ajavaid taimi nagu näiteks harilik sirel, lumimari, kitseenelas. Kui hauaplatsil puudub betoonpiire, siis ei tasu jännata ka kiiresti laiutama kippuvate pinnakattetaimedega nagu igihali, metsmaasikas, piibeleht, sest need võivad vallutada ka naabri platsi. „Metsmaasikas ja igihali

Aednik-aiakujundaja Piret Pihtjõe, kes pühendumusega ka hauaplatse kujundab ja haljastab, soovitab kalmudel senisest rohkem kasutada püsililli ja lehtilutaimi. See on tema hinnangul kokkuvõttes odavam ja hooldusvabam, kui vaid ühe suve õitsevate taimede kasutamine.

on uskumatud rändajad ja nende vaoshoidmine on üsna tülikas isegi piirdega kalmul,” rõhutab ta. „Tihti ei osata puu ja põõsa suurust ning kasvu iseärasusi ette kujutada isegi koduaias. Kadunukese lemmiktaimega võivad hiljem vaeva näha nii teie järglased kui naaberkalmu hooldajad. Suuri puid kalmistule istutada ei tohi, ka siis, kui arvate, et lõikate neid hoolega. Mis saab siis, kui teie enam ei jaksa või kui teid enam pole,” arutleb spetsialist. „Näiteks hõbekuusk on väiksena kena, aga ühel päeval võite sellega püsti hädas olla, suur puu varjab hauaplatsi ära ja matmine on juurte tõttu raskendatud. Ka prügitavad suured puud kalmuküngast üsna kõvasti.”

Samal põhjusel tasub juurida hauaplatsilt juba väiksena välja tammed, vahtrad ja pihlakad, mis on seal ise kasvama hakanud. Suuri puid on kalmistul keeruline maha võtta. „Kui hauaplatsil on mõni taim ülekasvanud ja tema dekoratiivsust ei õnnestu isegi oskusliku lõikamisega saavutada, siis on tema väljajuurimine aianduslikult põhjendatud ja seda tuleb teha,” selgitab Pihtjõe.

Kalmistule sobivaid taimi on palju Pihtjõe ütleb, et kalmistu ekstreemoludes kõige lepilikum taim on näiteks siberi valdsteinia, bergeenia, tiarell, varjukivirik ja roomav kukehari. Punane kukehari annab seemnest isekülvi ning seetõttu vajab õigeaegselt õite ära lõikamist, muutudes muidu umbrohuks.

Siberi valdsteinia, tiarell ja bergeenia on igihaljad pinnakattetaimed varjulisematesse paikadesse. Valdsteinia, mis meenutab kollaste õitega maasikat, kannatab ka päikest. Kukeharja sorte on mitmeid ja need sobivad katma päikesepaistelist liivast kalmuküngast, aga näiteks roomav kukehari edeneb ka varjulises kohas, õitsedes siis vähem. Põõsasmarana õitevahtu jagub külmadeni, kui koht on päikeseline.

Hosta tunneb ennast jälle täislehes puu all kenasti. „Varjulises kohas võib hauaplatsi katta väga ilusa lehega hariliku metspipraga, millele võib värvilaigu lisada heledaleheliste hostadega. Päikselises kohas vajavad vähe hoolt vaipsasik, nelk, varretu nelk, liivateed, kobarkivirik, mägisibulad, alpi kortsleht ja dalmaatsia kurereha.

Sibullilli, nagu näiteks krookuseid, nartsisse, siniliilia valgeõielist sorti ja lumikellukesi tasub Pihtjõe hinnangul julgelt kasutada suurte lehtpuude alustel haudaplatsidel. Taimede tärgates pole puudel lehti ja sibullilled saavad vajaliku valguse kätte. Hiljem pääseb mõjule pinnakatte- või naabertaim ja sibullille lehed varjuvad selle alla.

välja uurida nende kasvusoovid ning vajadused. Esiteks kiputakse neid varastama, teiseks on roomavad kadakad vastuvõtlikud seenhaigustele, mis laastavad taime seest tühjaks. Just sel põhjusel ei tasu aeda tuua ega kalmule istutada hiina kadakat.

Kolmandaks pelgab suur osa okaspuuvormidest kevadtalvist päikest, mis isegi lehtpuude võrade vahelt põletama kipub, aga selle kaitseks taimi varjutamas käia ei ole mõistlik ja varjutatud taimed rikuvad ka kalmistu üldise ilme. Suvel omakorda tahavad roomavad okaspuuvormid päikest, aga surnuaial lehtpuude varjus seda reeglina ei ole. Tagatipuks kipub enamik okasvormidest aastate jooksul väga suureks kasvama. Seda viimast aitab leevendada

Okaspuuvormidest Kuigi ka okaspuuvormid võivad olla väga dekoratiivsed, soovitab Pihtjõe nende kasutamisega olla ettevaatlik ja palub

Suur puu, mille oleks pidanud juba ammu likvideerima.

kalmistu

25 Märts 2012

CV

PIRET PIHTJĂ•E 2007. aastal lĂľpetasin Räpina Aianduskooli Reet Palusalu ja Andres Vaasa Ăľpilasena ning asusin oma talu aeda rajama. Ăœks minu erihoolest on hauaplatsid, soovin anda panuse Eesti kalmukujunduse arengusse. Isiklik kogemus, pidev konsulteerimisvajadus ja sĂźdamest toredad koostÜÜd ajendasid mind kokku panema kalmukujunduse e-koolituse materjali.

Täiendan lehte pidevalt, kogun seonduvat infot ja kutsun kþiki kaasa lÜÜma. www.kalmukujundus.eu

madala- ja aeglasekasvuliste seast, mis on aga hinnalt tunduvalt kallimad ja seetþttu vþivad kalmistult n-Ü jalutama minna. „Pole midagi imelikku, kui tahetakse hauale tuua roose,� arvab Pihtjþe, „aga sel juhul tuleb sobivad kasvutingimused luua, vajadusel kasta ja väetamine on ka soovitatav. Näiteks hilissßgisel tuleb roos mullata. Roosi kasvatamine ja hooldamine hauaplatsil ei ole keeruline, kui haual tihti käiakse.� Kindlasti tuleb korralik kiht head mulda alla panna ja seda igal aastal lisada. Soovitatav on istutuskoht vooderdada geotekstiiliga, siis muld ja liiv ei segune.

Kui tahta midagi erilist, siis Piret PihtjĂľe sĂľnutsi saab hauaplatsi katta kultuurpohlaga, piirdeid kasutades vĂľi luua isegi madalaid hekke. Pohl teadupoolest edeneb kenasti ka kuivades oludes, aga kasvamiseks tahab haput turvast. Seega tuleb vastavad tingimused ise luua.

Kauguse vþi ajapuuduse tþttu harva surnuaiale jþudvatel inimestel soovitab Piret Pihtjþe mþelda pinnakattetaimedele, mida meie kalmistutel ka ßha rohkem kasutatakse. Muru vþiks ajahädas vþi kalmistust kaugel elav inimene hauaplatsil vältida, sest ilusa tulemuse saamiseks tuleb seda tihti niita.

Sobiv kujundus Piret PihtjĂľe kujundatud ja haljastatud hauaplats Nissi kalmistul.

FOTOD: PIRET PIHTJĂ•E

HOOLDUS

muidugi kärpimine ja lþikamine, mis tuleb taime kasutamise korral endale selgeks teha. Okaspþþsaid soovitab Pihtjþe lþigata augustis.

Varjus hästi edeneva roomava okaspuuvormina nimetab Pihtjþe mikrobiootat, mille häda on jällegi ajapikku liiga suureks sirgumine. Veelkord rþhutab Pihtjþe, et tuleb mþelda, milliseks taim aastakßmnetega sirgub. „Taimesiltidel on reeglina antud suurus 15 aasta pärast, aga 30aastaselt vþivad taimed veelgi suuremad olla,� tþdeb ta. Praegu on meie kalmistutel ßsna levinud sabiina kadakas.

Kuna temagi kipub väga vþimsaks minema, siis Pihtjþe teda kalmistule istutada ei soovita. Puittaimi tuleb valida

Suveperioodil Halliste kalmistul hauaplatsi hooldustasu 6,4 eurot kuus.

Maire Sala jutu järgi seda teenust siiski palju tellitud ei ole, enamasti pßßtakse ise hakkama saada. Tavaliselt pakuvad haudade hooldusteenust haljastuse- ja heakorrafirmad. „Meil käis siin lausa IdaVirumaa haljastusfirma oma teenust pakkumas, aga nii kaugelt sellist asja teha minu arvates þige ei ole – kohapeal elavad inimesed jþuavad haual paremini silma peal hoida, kaugemalt tulnud ei tunne ka kohalikke olusid,� arvab Sala.

Hauaplatsi kujundamist on mþistlik alustada siis, kui matmise järel on kalm korralikult vajunud. Piret Pihtjþe hinnangul toimub see sþltuvalt pinnasest aasta vþi kahe jooksul. „Ema haualt on mul kogemus, et see veel 30 aastat pärast matmist vajus veel korralikult – tekkis lohk. Kui sellised hilised vajumised tekivad ning haljastus on juba tehtud, siis tuleks vþtta taimed ja hea muld ßles ning täita tekkinud tßhik liivaga vþi liivaseguse mullaga. Konkreetne tÜÜ oleneb vajumise suurusest ja peal olevast haljastusest. Seejärel soovitab spetsialist viljaka mulla tagasi panna ja taimed uuesti istutada.

Hauaplatsi kujundama asudes soovitab Pihtjþe esmalt ßle vaadata maa-ala ßldise ilme, sest liigne värvikirevus ja platsi killustatus ei mþju hästi. Eelistada tasub lihtsat kujundust ja looduslikku stiili, valida vþiks paar sobivat taimeliiki ja leida kattematerjal, milleks vþib olla nii kivi, kild, liiv kui ka pinnakattetaim vþi paar neist. Kalmistu on rahupaik ja seal tuleb alati jälgida, et element, mida kujunduses kasutatakse, looks vþimalikult lihtsa ja rahuliku miljÜÜ.

Veel ßtleb Pihtjþe, et graniitkillustik ei ole suurte lehtpuudega surnuaias hea pinnakate, sest seda on väga raske lehtedest

ja umbrohust puhas hoida. „Umbrohu vastu ei aita seegi, kui panete killustiku alla kile vþi geotekstiili, sest killustiku pealmise kihi vahele koguneb ßsna kiiresti huumusekiht þitest, tolmust, lehetßkikestest, kus omakorda leiavad soodsa kasvupinnase umbrohuseemned.� „Mustrit luues lähtu hauaplatsi suurusest, pinnareljeefist, kalmukivist (vþi kividest) ja selle kujust. Vanad raudristid too kindlasti esile, mitte mingil juhul ei tohiks neist loobuda. Surnuaias tasub ringi vaadata, et noppida asjalikke lahendusi, aga kþiki ideid ei saa ßhel platsil rakendada.

Nii mþnelgi kalmistul on välja kujunenud oma stiil näiteks hauapiirde materjali suhtes ja seda tasub järgida. Kalmistul valitsevatest reeglitest tuleb kinni pidada.

Kindlasti tuleb arvestada kþrval oleva kalmukßnkaga, et vältida tehtud tÜÜ rikkumist vale taimevaliku vþi rajamisvigadega,� soovitab Piret Pihtjþe.

Kalmistul kehtivad oma reeglid Halliste kalmistuhooldaja ning Viljandis asuva matusekontori ÖÜviiul juhataja Maire Sala (pildil) arvates tuleks enne hauaplatsi haljastamist konsulteerida surnuaiavahiga. „Reeglid on olemas, aga pahatihti inimesed nendega ei tutvu.

Enamasti ei loeta läbi ka kalmistu reegleid,� märgib ta. Maire Sala toob näiteks Halliste surnuaia, kus on ßmarad elupuud istutatud platsipiiridest välja. Paraku ei ole see lubatud, planeerides tuleb lähtuda sellest, et haljastus jääks platsile. „Kui välja istutatud taimed ßkskord suureks kasvavad, siis vþime vaid ette kujutada, mis juhtub!� selgitab ta.

Maire Sala sþnutsi on tänapäeval taimmaterjali, mis kalmistule sobib, kaubandusest ja puukoolidest rikkalikult saada, pakutakse kþikvþimalikke väikeseid ja madalaid vorme. Ta tuletab meelde, et muinsuskaitse nþuete kohaselt ei tohiks surnuaia madalhaljastus olla ßle 70 sentimeetri kþrge, sellest peaks lähtuma ka hekkide hooldamisel. Eraldi rþhutab ta, et tuleks valida taimi, mida kitsed ei taha, sest Viljandimaal käivad nad karjade viisi kalmistuid rßßstamas. „Talvel, kui pþldudelt sßßa saada ei ole, käivad nad surnuaedades lumest välja ulatuvaid osi järamas. „Meil Halliste kalmistul on paljude loomade jälgi näha, ka

.,9,5$,( O +$8$.,9,' O 0$786(3/$$',' 7(/ 0H11,.8 $ 3H518 ::: 0256. ((

Sellises seisus elupuud vĂľiks maha vĂľtta, kuna nad varjavad kogu kalmu.

Hiina kadakas on vastuvĂľtlik seenhaigustele.

Hþbepuud ära kalmule too, sest see levib juurevþsudega ka naaberplatsile.

kalmistu ilvese ja hundi omi,” kõneleb kalmistuhooldaja. Maire Sala on põhjalikult talletanud Eesti uuema aja matmiskombestikku ja kalmistukultuuri. Ta on näituse „Eesti matus” koostaja ning raamatute „Igaviku teele” ja „Viljandimaa kalmistute lugu” autor. 2009. aasta „Kauni Eesti kodu” võistluse Viljandimaa voorus tunnistati ühiskondlike objektide hulgas võitjaks Halliste kalmistu.

Märts 2012 26

SOOVITUSED

Hauaplaatide korrashoid

TIIA ANDRESSON, Viljandi Floreasi haljastustehnik

Halliste kalmistuhooldaja Maire Sala ütleb, et sammaldunud betoonääris on väga ilus, mistõttu tasub see jätta puutumata, paratamatult sammaldub see kiiresti uuesti. See-eest hauaplaadid võiks hoida puhtad, seda saavutab vee ja nõudepesuvahendi Fairy’ga pestes. Pesta tuleb igal aastal. „Minu abikaasa on hauaplaate puhastanud ka survepesuriga, siis tuleb iga kübe välja. Nõukogude-aegsed hauaplaadid on praktiliselt kõik reljeefsete tähtedega ning tagapind on täksitud käsitsi – see kogub kõvasti sodi külge,” tõdeb Sala.

Samblaid on erinevaid, hästi raske on maha hõõruda halli sammalt, mis hauaplaatidele laikudena koguneb. Samas rõhutab kalmistuhooldaja, et läikivaks lihvitud pinda ei tohi traatharjaga hõõruda.

Kuigi on olemas ka erinevaid kemikaale, siis Sala looduslike asjade kallale mürgiga minna ei soovita. Pealegi arvab ta, et mingi töö ja vaev võiks inimestel ikka

Hauaplatsile taimi valides tuleks lähtuda sellest, et kits neid ei sööks ning poleks vaja katta, matta ega varjutada. Võib ju istutada udupeene taime, aga kui teod ja kitsed selle pintslisse pistavad, siis ju kasu ei ole. Näiteks peiulilled ja ka daaliad on kenad õitsejad, aga need meeldivad ka tigudele.

Kalmistule ei ole kombeks varjukangaid riputada.

Taimestamise osas tuleb jälgida, kuidas on valguse, varju, niiskuse, kuivuse ja mullastiku koostisega.

Mõistagi ei tohi puudpõõsad liiga suureks kasvada – hauaplats on ju tavaliselt väike. Samuti tuleb arvestada puujuurte ja kõige muuga.

Kunstlilled ei sobi surnuaiale Räpina aianduskooli õpetaja Reet Palusalu (pildil) on käinud paljude maade surnuaedades, uurinud Eesti kalmistukultuuri ajalugu ning kirjutanud raamatu „Kalmu kujundamine”.

Reet Palusalu toonitab ammust tõde, et leina trööstitakse elavate lilledega, mitte kunstmaterjaliga. „Kunstlillede kasutamine kalmistul ei ole ju seadusega keelatud. Küsimus on esteetilist laadi. Liiati on igasugune kunstmaterjal lõpuks rämps, mis tuleb utiliseerida. Mälestamiseks kasutatakse elavaid materjale: lõikelilli või teisi taimi, mis peaksid sümboliseerima meie austust lahkunute vastu ja meile tröösti pakkuma. Kunstmaterjal selleks kohane ei ole, kuigi meile võib tunduda, et kunstlill on otse-

olla. „Mõnikord tuleks võtta aega ja lähedaste kalmul natuke askeldada. Meil on hari alati valmis ja vett leiame ka,” ärgitab ta.

Maire Sala on märganud, et mõned katavad hauaplaadi kilega, aga sellest abi ei ole, niiskus läheb ikka sisse, kui plaat loodusjõudude meelevallas on.

Piret Pihtjõe soovitab osta kallima

HUVITAVAT HAUAKIVIDEST

kui igavene. Lõikelillede kasutamine eeldab, et surnuaial käiakse vähemalt kord nädalas. Kiire eluga ei ole see sageli võimalik, seega võiks pigem kevadel, suvel ja sügisel teha korralikud istutused. Kui elavaid taimi ei ole võimalik kasutada, tuleks jätta ka kunstlilled kalmule viimata. Pleekinud jõulutäht ei suuda hooldamata kalmu jaanipäeval kenamaks muuta. Kunstlillede kasutamine on riigiti väga erinev. Eestis on need eriti levinud idapiirile jäävatel kalmistutel. Kalmistuid, kus kunstlilli ei ole, vist Eestis ei leidu, aga me pole ka inimesi selles vallas piisavalt harinud.”

Tiina Sarve „Sakalas” ilmunud artiklist „Kalmistule sobivad ehtsad lilled ja valged küünlad”.

hauakivi, vastasel korral võib jäädagi sammalt nühkima. „Kui on valida kahe sarnase, aga hinnalt erineva hauakivi vahel, siis mina olen kliendile soovitanud kallimat ja kvaliteetsemat, sest tean, kuidas odavamad lähevad kiiresti koledaks ja nõuavad iga-aastast pesu.” Sammaldunud betoonäärist peab ka Pihtjõe ilusaks ja meie kalmistutele sobivaks.

KOMMERTSTEKST

Iga perekonna matmispaiga lahutamatu osa on hauakivid ja sellest, millised need välja näevad, sõltub perekonna matmispaiga üldine ilme. Kalmistuhooldaja Maire Sala ütles väga õigesti, et klombitud hauakive on raske puhtana hoida.

Meie kliimas kattuvad need kiiresti samblikuga. Kasulikum on paigaldada kvaliteetsem, kõigist külgedest poleeritud graniidist hauakivi. Graniit on väga vastupidav materjal ja sellest valmistatud hauakivid seisavad aastasadu. Iga toode nõuab regulaarset hooldust ja graniidist hauakivid ei ole erand, ent seda on lihtne hooldada. Vaatamata ilmastikutingimustele säilitab ta oma väljanägemise ja vormi.

Selleks, et graniit säilitaks kena väljanägemise, tuleb täita mõned lihtsad nõuded.

Hauakivi tuleb puhastada prahist, tolmust ja vanadest lehtedest, pesta nõrga seebiveelahusega, loputada puhta veega ja kuivatada lapiga. Spetsiifilise mustuse puhul nagu hallitusplekid (graniidil harva), puiduseemned, värv (vandalism), mida seebiveega puhtaks ei saa, tuleb kasutada spetsiaalseid kivipuhastusvahendeid.

Värviplekkide eemaldamiseks võib kasutada harilikku lahustit, kuid selle tõttu võib poleeritud pind tuhmuda. Seepärast tuleb lahustit ettevaatlikult vatitampooniga ainult värviga määritud kohale tupsutada ja pärast kindlasti veega üle pesta.

Graniidist hauakive puhastades ei tohi kasutada - kodukeemiat, mis ei ole ette nähtud kivipindadele - pulbrilisi keemilisi vahendeid, mis võivad kriimustada poleeritud pinda - traatharju.

Mitte mingil juhul ei tohi graniiti hõõruda õliga, et see läigiks.

Tähtede värvimiseks võib kasutada ainult kividele sobivat värvi. Vale värviga rikute hauakivi väljanägemise ja värv tuleb kiiresti maha. Vastukaaluks laialt levinudarvamusele ei pea kõigist külgedest poleeritud hauakivid olema alati palju kallimad kui klombitud kivid. Selles on juba veendunud need paljud Eesti elanikud, kes on ostnud hauakivid Eesti ühest suuremast firmast GEOS GRANIT.

Firma GEOS GRANIT peab praegu läbirääkimisi paljude kohalike firmade ja matusebüroodega, et pakkuda oma tooteid Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Järvamaal, Viljandimaal, Valgamaal amaal ja teistes regioonides. Soovitame kõigil huvitatutel nas aadressil Rannamäe tee 5, 5 tel 5551 3312.

3312 Praegu on pöörduda kohalikesse firmadesse, kus on müügil firma GEOS GRANIT tooted. Võite pöörduda ka otse GEOS GRANITi esindusse Jõhvis aadressil Rakvere 16, tel 5306 6607, või Tallinnas meil laos 30 erinevat nimetust hauakive mõõtudega 500x300 kuni 1100x1500. Toome hauakivi kohale ja teil on võimalik tellida ka kivi kalmistule toimetamine ja paigaldamine.

Kuigi veidi sammaldunud hauapiirded võivad olla ilusad, saate panna betoonist piiretele ka poleeritud graniidist katteplaadid. Selliste hauapiirete täielikke komplekte müüb samuti GEOS GRANIT. OÜ GEOS GRANIT juhatuse tel 5553 6536.

www.geos.ee

test

27 Märts 2012

Kalmuaeda kaunistab haual kaanega küünal Tea Raidsalu tea.raidsalu@sakalakirjastus.ee

Katsetamiseks sai valitud küünlad, mis olid müügil suuremates kaubanduskeskustes. Hinnad kaupluseti ilmselt erinevad, kuid artiklis on ära toodud nii selle kaupluse nimi kui toote hind, mis sel hetkel oli väljas.

Küünlaid valides jälgisin, et valikusse satuks võimalikult erinevate tootjate kaup.

Samuti võtsin katsetamiseks erineva põlemisajaga küünlaid – nii pool ööpäeva kui ka suisa ligi nädala jagu põlevaid.

Hommikul, mil plaanisin testitavad küünlad süüdata, sadas laia märga lund.

Mõtlesin endamisi, et nüüd saavad katsejänesed kõige hullemates tingimustes end proovile panna ja ka tõestada. Nagu oligi karta, kaaneta Bolsiuse küünlad kustusid kohe ning niisked tahid end uuesti süüdata ei lasknud. Tahid põlesid esimese korraga ära, nii et järele jäid pisikesed köndid, mille süütamisega hiljem oli tükk tegemist.

Korjasin need pärast vähest aega õues vettimist kokku ja otsustasin anda neile uue võimaluse. Ehk siis panin ilma kaaneta topsid teiste, samuti testis osalenud küünalde tühjakspõlenud anumatesse. Neis tingimustes põlesid need korralikult lõpuni. Nii et mõttetuks neid pidada ei maksa, tasub kasutada näiteks kalmulaternates.

Julgen soovitada sedagi, et neid (klaasist) küünlanõusid, mis on tühjaks põlenud, ei maksa kalmistul prügikasti poetada. Neid saab minu meelest edukalt pruukida laternatena.

Kalmuküünlaid lähemalt uurides hakkas silma seegi, et nii mõnegi tootja, näiteks Hansacandle ja Polar küünaldel oli peal väga põhjalik teave nii põlemisaja kohta kui ka korralik kasutusjuhend.

Mõnel küünlal polnud üldse peale märgitud, kui kaua see võiks põleda, vastav info oli kaupluses hinnalipikul.

Küünalde õhukesest plekist kaantega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik, nende servad on väga teravad. Samuti tasub küünalt maha asetades olla hoolikas, viltu vajunult ei põle see korralikult.

Bolsius, 60 tundi, 0,85 eurot (Bauhof) See küünal läbis testi teisel katsel, sest kustus lumesajus kohe. Panin selle põlema teise küünla tühjaks saanud klaastopsi.

Topsis ja kaane all põles see korralikult ilusa leegiga lõpuni.

Lõpetas mõni tund ettenähtust varem, kuid põles korralikult.

Ligi kahekümne erineva kalmuküünlaga korraldatud test tõestas, et meie heitlikku kliimat arvestades tasuks valida selline, millel on kaas peal, siis ei pea leek lörtsisajule või tuulehoole alla vanduma ning küünal saab kenasti lõpuni põleda.

Maxima, 20 tundi, 0.89 eurot Kaas on tehtud väga pehmest plekist. Kui selle tahi süütamiseks ära võtsin, väändus kaas käes kergesti kõveraks ja raske oli seda tagasi peale panna.

Põles lubatud aja, anumasse jäi alles natukene parafiini.

Maxima, 20 tundi, 0,69 eurot Küünlale polnud peale märgitud põlemisaega, see oli kirjas kaupluses hinnalipikul. Läks kohe põlema, ei pidanud uuesti süütama. Põles ühtlase korraliku leegiga.

Kustus sama päeva õhtuks ära, põles umbes 12 tundi ehk vähem kui ette nähtud.

Bolsius, 120 tundi, 1.40 eurot (Bauhof) Sedelil info üksnes võõras (ilmselt poola) keeles. Põlemistunde peale polnud märgitud, see info oli kaupluses etiketil. Seegi küünal katmata tuulte ja sademete meelevallas põleda ei tahtnud ning näitas oma võimekust alles siis, kui sai pandud kaanega topsikusse. Põles tõepoolest ligi kuus ööpäeva nagu lubatud.

Flora, 0,61 eurot (Kodutarve) Küünlale ei olnud märgitud mitte mingit infot ei tootja ega põlemisaja kohta. Kes on küünla teinud, sain teada tšekilt.

Esimese korraga ei hakanud küünal põlema, sest lai lumesadu kustutas leegi ning uuesti süüdata ei saanud. Proovisin uuesti tuulevaikse ja sajuta ilmaga, siis hakkas küünal korralikult põlema ning põles ligikaudu 12 tunniga n-ö tilgatumaks ära.

Maxima, 20 tundi, 0,99 eurot Küünlale polnud peale märgitud põlemisaega, see oli kirjas kaupluses hinnalipikul. Põles ettenähtud aja jooksul korralikult ja ühtlaselt lõpuni.

Topsi põhja jäi õige pisut küünlarasva alles. Põledes oli kena punakas kuma. Samasuguseid küünlaid on ka klassikalisi valgeid.

Maxima, 48 tundi, 1,27 eurot Tuleb tõdeda, et see küünal on lihtsalt ilus. Küünal põles lubatust tunduvalt vähem, umbes 30 tundi.

Samuti jäi topsi põhja alles palju küünlarasva.

Bolsius, 44 tundi, 0,63 eurot (Kodutarve) Küünlatops on pealt tahulise mustriga, näeb ilus välja. Seegi küünal läks uuele proovimisele ehk panin teise küünla klaastopsi. Küünal põles korralikult ja lõpetas lubatud ajaks. Ümbrise põhja jäi põlemata küünlarasva väga napilt.

Bolsius, 35 tundi, 0,85 eurot (Bauhof) Selliseid saadaval ka traditsioonilisi valgeid. Küünal põles korralikult ja ühtlaselt, kuid vähem kui lubatud 35 tundi. Nõu põhja parafiini palju alles ei jäänud.

Polar, 20 tundi, 0,49 eurot (Koduekstra) Sellele küünlale oli põhja alla kleebitud väga detailne info. Üllatuseks põles see küünal lubatust kauem. Topsipõhja jäi alles üpris palju küünlarasva. Küünlatops on pealt hästi tuhm, nii et põledes ei olnud leeki näha, vaid ühtlane kuma.

test

Märts 2012 28

SOOVITUSED TARBIJAKAITSEAMETI SOOVITUSED KÜÜNALDE OSTMISEL • Küünalde ohutuse tagamiseks ning oskuspäraseks kasutamiseks peab neil olema õige ja täpne märgistus. Seadustest tulenevalt peab küünalde märgistusel olema esitatud: küünla nimetus (juhul, kui ei ole üheselt arusaadav selle otstarve, näiteks õueküünal, veeküünal), ohutusinstruktsioonid, tootja/importija andmed.

• Ohutusinstruktsioonid tulenevad standardist ja peavad olema kas sõnalisel või pildilisel kujul. Lahtikirjutatult on levinumad ohutusjuhendid järgmised: „ära jäta põlevat küünalt järelevalveta”; „hoia küünalt laste ja loomade eest”; „hoia küünalt eemal süttivatest esemetest”; „kasutades mitut küünalt korraga, jäta küünalde vahele vähemalt … cm”.

• Võõrkeelsed hoiatused peavad olema tõlgitud eesti keelde. Kui hoiatusi ei ole võimalik paigaldada küünlale või pakendile (nt konteineris müüdavad lauaküünlad), siis peavad need hoiatused olema väljas kauba vahetus läheduses.

• Lisaks ohutusinstruktsioonidele peab kirjas olema ka see, millises keskkonnas küünal kasutatav on – näiteks õue- või veeküünal või muu selline. Kui tegemist on lõhnaküünlaga, siis peab ka see ära märgitud olema.

• Lisaks tuleb tähelepanu pöörata erikujulistele (õuna-, koogikujulised) küünaldele, mida võib eksitava välimuse tõttu käsitleda ohtlike toodetena. Viimase all mõeldakse toodet, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija, eelkõige laps, võib seda ekslikult pidada toiduks ja selle suhupanemine, imemine või allaneelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervisekahjustusi.

Allikas: tarbijakaitseamet

Polar, 36 tundi, 0,99 eurot (Kodutarve)

Polar, 54 tundi, 2,24 eurot (Koduekstra)

Küünal põles korralikult ja ühtlaselt. Pimedas oli ilus vaadata, kuidas leek pildi taga võbeles. Küünal põles täiesti ära, õige pisut parafiiniriismeid jäi põhja. Lubatud poolteist ööpäeva põles korralikult.

Tuleb tõdeda, et küünal näeb igati uhke välja. Põles ühtlase leegiga ja korralikult lõpuni, kolm ja pool ööpäeva.

Polar, 72 tundi, 3,19 eurot (Koduekstra) Süüdates tekkis kahtlus, kas see hakkab ilusti põlema, sest pikk taht tõrkus ega tahtnud hästi süttida. Viimaks läks põlema ja põles ühtlaselt. Vahepeal kogunes tahi ümber mingi must imelik tomp ja leek väreles. Kui tomp küljest kukkus, põles küünal jõudsamalt edasi.

Küünal põles isegi kauem kui lubatud kolm ööpäeva.

Polar, 36 tundi, 0,59 eurot (Selver) Plastist tops. Küünal süttis tõrgeteta ja põles ilusa ühtlase leegiga. Põles tublisti selle ajani, mis lubatud.

Topsi põhja alles ei jäänud suurt midagi. Tubli tulemus.

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget … …ei lase rahulikult töötada ega magada.

Trepist alla minekule reageerivad põlved valulikult, sunnivad astujat ettevaatlikkusele ...

Spetsialistide hinnangul on see tuttav üle 200 000 inimesele Eestis.

Nüüdseks on juba väga paljud nendest tulemuslikult kasutanud nanotehnoloogilist materjali NANOHAP tõhusalt toimiva vahendina selgroos ja liigestes kõhrkoe kulumise tõttu tekkinud tõsiste eluliste probleemidega võitlemisel.

Tagasiside on kokkuvõtlikult järgmine: z probleemsest seljast või liigesest lähtuv laialdane valulikkus on taandunud NANOHAPi tarvitamisega väga kiiresti ja pikaks ajaks, samuti on paranenud uni z on suurenenud liigeste liikuvus, mis annab võimaluse lisada füüsilist koormust ja harjutustega taastada lihaste toonust ning ära hoida nende kärbumist z seeläbi on oluliselt tõhustunud inimeste toimetulekuvõime ning paranenud nende igapäevameeleolu.

Kuigi esmane positiivne efekt saabub enamasti juba paari nädala jooksul, on püsivama tulemuse jaoks oluline hoida organismis NANOHAPi fooni vähemalt paar-kolm kuud järjest, edaspidi kasutada toetava kuurina vastavalt vajadusele.

NANOHAPi peetakse seni maailma kõige täpsemini järeletehtud inimkeha materjali analoogiks, kuna tema füüsikalised omadused vastavad meie luudes, liigestes, hammastes, juustes ja küüntes olevale. Sama aine erinevate parameetritega kristalle kasutatakse tänapäeval laialdaselt kehasse siirdatavate implantaatide valmistamisel tunnistus materjali ohutusest.

NANOHAP™ on bioloogiliselt sobivate nanomeetrilise hüdroksüapatiidi kristallide valik, mis on pakendatud sobivalt eksperimentaalseks manustamiseks suu kaudu.

Kuna materjali sissevõtmise tulemused ei ole vormistatud kliiniliste meditsiiniuuringutena, saab selle kasutamine olla vaid iga soovija vabatahtlik valik.

Pakendis 60 kapslit, hind 34 €. NB! Hind telefonikliendile märtsikuu lõpuni 30 €.

Saatekulu üle Eesti 1.50 €

Rohkem infot ning tellimisvõimalus internetis www.nanohap.eu või telefonil 5567 0607

Medicate Est OÜ

Hansacandle, 90 tundi, 2,24 eurot (Selver) Sellel küünlal on kaane all veel plekist võru, mida ära võtta ei saa – see ilmselt takistab sademetel topsi sisse valguda. Taht ulatub õnneks anuma servani ja saab süüdata. Küünlaümbris on üsna tuhmist plastist, millest leek läbi ei paista, kuid kuma on ilus. Küünal põles ühtlaselt, kuid mõni tund reklaamitust vähem.

Havi, 24 tundi, 3,50 eurot (Selver) Väga kena mustriline klaasanum. Nõul peal maitsekas roheliste kirjadega läbipaistev kleeps vajaliku infoga. Eelmulje hea, kuid ebameeldivaks üllatuseks ei läinud küünal põlema, alles pärast lõpuni põlenud kümnendat tikku võttis see viimaks tuld. Küünal kustus pea poole varem kui lubatud ning küünalt jäi väga palju alles.

TEATRITE SOODUSPÄÄSMED UGALA Tavapiletihind (11 eurot) pensionäridele on Ugala etendustel 10 protsenti odavam (9.90 eurot). Esietendustele soodustused ei kehti.

RAKVERE TEATER Tavapileti hind (suures saalis 13 eurot, rõdul 9.50) pensionäridele on Rakvere teatri koduetendustel 20 protsenti soodsam (suures saalis 10.40, rõdul 7.60). Eriprojektide puhul ja internetist ostes soodutused ei kehti.

ENDLA Tavapileti hind (suures saalis 13 eurot, rõdul 12, 10 ja 7 eurot) pensionäridele on Pärnu teatri Endla etendustel 30 protsenti odavam (suures saalis 9.10, rõdul 8.40, 7.00 ja 4.90 eurot).

VANEMUINE Pileti hind pensionäridele on Tartu teatri Vanemuine etendustele kõigis hinnaklassides ja ainult eelmüügist 30 protsenti soodsam. Soodustus ei kehti eriprojektide, esietenduste ja lasteetenduste puhul.

EESTI DRAAMATEATER Pileti hind (suure saali põrand ja 1. rõdu, väike saal ning maalisaal 16 eurot, 2. rõdu 13 eurot, 3. rõdu 10 eurot) pensionäridele on Draamateatris 20 protsenti odavam (suure saali põrand ja 1. rõdu, väike saal ning maalisaal 12.80, 2. rõdu 10.40 ja 3. rõdu 8 eurot). Soodustus ei kehti lasteetendustele, esietendustele ja suvelavastustele.

RAHVUSOOPER ESTONIA Rahvusooperis Estonia on pensionäridele ette nähtud soodustus 40 protsenti, mis kehtib vaid teatud etendustele ja mida tasub alati kassast küsida. Hetkel on teada, et 40 protsenti soodsama pileti saavad pensionärid lunastada 5. aprillil etenduvale ooperile „Julius Caesar”.

Vanemuine kutsub ajakirja 60+ lugejaid teatrisse

Kui ostate alltoodud etendustele Vanemuise suure maja kassast ühe pileti, saate teise pääsme tasuta.

Pakkumine kehtib etendustele: Suursugune klassikaline ballett „Onegin” 29. märtsil; Komöödia peresuhetest „Härra Amilcar” 4. ja 20. aprillil; Imeilus operett „Lõbus lesk” 12. ja 27. aprillil; Psühholoogiline draama „Kontsert diktaatorile” 3. ja 27. aprillil; Sensuaalne tantsulavastus „Casanova” 12. ja 24. aprillil; Komöödia naistest ja naistele „Kaos” 18. aprillil.

Allikas: Vanemuine

teatrikuu

29 Märts 2012

Kuidas mängida

vana ja haigete jalgadega ema?

Kõnnakust ja muust välisest tähtsam on ju rolli sisuline võti. Kuidas mängida välja tugevus, soojus ja väärikus?

Hingeseisundit ei ole võimalik näidelda.

Ma mõtlen näitlemist halvas mõttes. See peab seest tulema. See tuleb lihtsalt töö käigus. Proovide käigus tasapisi hakkab liikuma ja lõpuks kujuneb välja.

Poja ja ema suhe pärineb ühelt minu tuttavalt proualt, kellel on ka kiiksuga poeg. Ma olen olnud kõrval ja näinud lähedalt, kuidas see ema oma pojaga lävib ja kuidas temaga räägib. Kusjuures pahandab ka, nagu minagi Jasoniga (Andres Tabuni kehastatav intellektipuudega poeg) paar korda teen, nagu pahandaks või nii. Ta võtab oma poega kui täisväärtuslikku inimest. See, et ta on kiiksuga, emale ei loe. Poeg ei ole emale koormaks, vaid nad on otsekui kokku kasvanud. Ema ilma Jasonita ei saakski hakkama. Tal on väga hea meel, et see poeg tal olemas on.

Ma pean seda ema rolli oma 46 aasta jooksul rohkem kui sajast mängitud tegelasest kogu galeriis, välja arvatud kõrvalosatäitmised ja episoodid, üheks kõige tähtsamaks. Üldiselt on mulle antud kehastada karakterrolle, mis on enamasti välised ja naljakad, rohkem komöödiakujud, sest kõik ootavad minult midagi sellist. Aga tuleb välja, et ma saan hakkama ka tõsiseltvõetava rolliga, on ju nii?

Aga „Väikest raha” on hea mängida just väikeses saalis, kus saab nüansse pisikeste näoliigutustega või pööretega esile tuua. See kõik võib suures saalis täiesti kaduma minna.

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

Maaelu ja lähedasi peresuhteid lahkavas Ugala etenduses „Väike raha” muugib totukest täiskavanut poega hooldav vana ja haigete jalgadega ema rolli mängiv Luule Komissarov vaataja hinge lõpuni lahti.

Millisel elust võetud kogemusel või nähtul teie vana ja haige ema roll põhineb?

Kõik saab alguse materjalist ehk näidendist, mis mõtted rollilahendusele viib.

Näiteks, kuidas ma vana haigete jalgadega ema kõnnaku leidsin? See on täiesti elust võetud. Minu kodu akna alt Viljandis käib mööda üks proua, kellel on jalad ilmselt väga haiged. Tema käib täpselt nii, nagu mina selles lavastuses. Selle ma vehkisin temalt maha, sest ma ju ei tea, kuidas inimene käib, kui mõlemad tema jalad on väga haiged.

Selle kohta olen kuulnud, et mõned teatrikülastajad on muretsenud, et mu jalad ongi haigeks jäänud, pidi nii ehe olema, noh ma ei tea ...

Kogu oma näitlejatöö jooksul puutusin esimest korda kokku niivõrd tiheda dialoogiga, mis kooseb väga paljuski lavapartnerile vastatud kas ühest või paarist sõnast nagu „nonii”, „jajah”, „ahnii” jne.

Sellega oli mul tegemist, et need sõnad ei tuleks tühja koha pealt ja et ka sel ühel sõnal oleks mõte taga.

Pükste triikimise ideele tuli lavastaja Tanel Ingi. Tekstis oli kirjas, et viigipüksid on ööseks padja alla pandud.

Aga et meie lavakujunduses voodit üldse ei ole, siis pidime need püksid teise kohta torkama. Et üllatusmomenti mitte rikkuda, siis täpsemalt ei taha sel teemal rääkida.

Üldiselt on Luule Komissarovile antud kehastada karakterrolle, mis on enamasti välised ja naljakad. „Aga tuleb välja, et ma saan hakkama ka tõsiseltvõetava rolliga, on ju nii?“ küsib 46 aastat enam kui sadat tegelast kehastanud näitleja huumoriga.

ETENDUS Viljandi Ugala „Väike raha”, autor Sirkku Peltola, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Tanel Ingi, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Taago Tubin.

Mängivad Andres Tabun, Luule Komissarov, Terje Pennie, Meelis Rämmeld, Adeele Sepp, Üllar Priks ja Richard Särk.

Esietendus 2011. aasta 16. septembril Ugala väikeses saalis.

FOTO: ELMO RIIG

Kogenud näitlejanna teeb seda sisemise jõuga, mitte väliselt silmatorkavat bravuurikat karakterit kehastades.

13. veebruaril, kui möödus täpselt 46 aastat noorsooteatri avamisest, millega koos sai alguse ka Luule Komissarovi teatritee, rääkisime tema just sellest näitlejatööst.

Paljud teatrisõbrad nurisevad, kui etendus on väikeses saalis. See on ju kogu aeg välja müüdud. Tuleb välja, et näitlejatele see sobib?

Loomulikult sobib, minule küll. Sellistes tükkides on iga pilk tähtis. Iga poos ja liigutus mängivad, aga suures saalis peab ju neid võimendama. Ja roll kujuneb hoopis teistsuguseks.

ristsõna

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi.

Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 30. aprillil 2012.

Märts 2012 30

Vastanute vahel loosime välja kaks auhinda: • Kirjastuselt Varrak dr Natalia Trofimova raamatu „Paastuga terveks. Kuidas elada tervena, puhastades keha ja hinge ravipaastuga ning toitudes tasakaalustatult.”

30aastase kogemusega loodusravikeskuse juhataja õpetab looduslähedaselt paastuma ja jagab väärtuslikke nõuandeid sellegi kohta, mida ise ilma arsti järelevalveta ette võtta pole mõistlik.

Raamat on kõvakaaneline, 248 lk.

Eelmise ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja kaks võitjat.

• Reet Pooli raamatu „Treeni terviseks koos minuga” kirjastuselt Varrak võitis Eda Aabo LääneVirumaalt Rakkest.

• MTÜ Loodusajakiri pani välja vastajale 6 numbrit ühe kodumaise loodusajakirja tellimust. Ajakirja tellimuse saab valida Aili Laak Pärnust.

Toimetus võtab võitjatega ühendust!

Edukat nuputamist!

Kalaõli ja kibuvitsamarja pulber võivad päästa lõikusest Üle 30 patsiendi, kes kannatasid osteoartroosi all ja ootasid operatsiooni Åbenrå Haiglas, tühistasid planeeritud lõikuse, kui olid saanud ravi kalaõli ja kibuvitsamarjade pulbri kombinatsiooniga.

Intervjuu kirurg Peter Lyndrupiga.

Allikas: Taani Reuma Assotsiatsiooni ajakiri “Nyt om Gigt” Fakt, et tõsist põlve- ja puusaliigese osteoartroosi põdevad patsiendid ütlevad “ei” operatsioonile, mida nad on pikka aega oodanud, paneb ortopeediaosakonna juhataja sügavalt imestama.

Täpselt nii juhtus Åbenrå Haiglas, kus viimase paari aasta jooksul on üle 30 patsiendi tühistanud planeeritud operatsiooni. Kõikide nimetatud juhtumite korral olid inimesed kannatanud osteoartroosi all aastaid, neil olid valud nii liikudes kui ka puhkeolekus ja öösiti. Röntgenuuringud ja kliiniline läbivaatus näitasid tõsist liigeskahjustust ning patsiendid pandi puusa- või põleveliigese endoproteesimise järjekorda.

“See on kontsentreeritud kalaõli ja kibuvitsamarjade pulber, mis nähtavasti neid osteoartroosi all kannatavaid inimesi aitas ja nad valudest päästis,”rääkis doktor Peter Lyndrup. Ta rõhutas, et toimunut saab nimetada empirismiks ja loodab, et tulevikus viiakse läbi vastavad teaduslikud uuringud.

Nüüd juba soovitatakse seda kombinatsiooni “Arsti kohuseks on seista patsiendi huvide eest.

Seejuures peame me olema avatud uutele raviviisidele, kui need silmnähtavalt suudavad asendada tavalisi valuvaigisteid. See on muljetavaldav, kui nii paljud patsiendid tühistavad oma operatsiooni.

Tavaliselt on haiged väga tänulikud, kui nad lõikusele pääsevad,” räägib arst.

“Umbes 70% patsientidest, kes loobusid liigeseproteesist, ütlesid, et valud on muutunud ebaoluliseks ja ei sega nende igapäevast elu, seega ei ole operatsioon vajalik. Me ei saa ignoreerida sellist märgatavat valu vähenemist. Nüüd soovi-

tame kõigile patsientidele, kes tulevad esmasele vastuvõtule, võtta kalaõli ja kibuvitsamarjade pulbrit. Edasi jälgime patsiente ja registreerime valu tugevuse, ravi kestvuse, teiste valuvaigistite kasutamise ja potentsiaalse operatsiooni aja. Enamik järjekorras olevaid patsiente pääseb operatsioonile kuue kuu jooksul. Grupp patsiente aga ei vaja enam operatsiooni ja see on tõepoolest väga positiivne”.

rillis p a s i Märts ek1 Apte es kid aptee m! a soods

Tõendusmaterjal “Neist patsientidest, kes tühistasid operatsiooni, ainult kolm või neli vajasid hiljem endoproteesimist. Seega leian, et tulemused on veenvad ning ikka ja jälle kohtan patsiente, kes soovivad oma operatsiooni lükata määramatusse tulevikku. Kalaõli ja kibuvitsamarjade pulbri kombinatsioonis komponendid täiendavad üksteise toimet või isegi toimivad sünergistlikult. Kui lihtsustatult käsitleda, siis täiendava efekti korral 1+1=2, kuid sünergistliku toime korral 1+1=3,” selgitab Peter Lyndryp, lisades, et patsiendid, kes on kasutanud seda kombinatsiooni, tunnevad paranemist kõigis liigestes, mitte ainult kahjustatud põlves või puusas.

Ta usub samuti, et kaheksa teaduslikku artiklit on piisav tõestus, et kalaõli pidurdab organismis põletikulisi protsesse. Seega kalaõli vähendab põletikku osteoartroosist kahjustatud liigestes – sama efekt, mida teevad harilikud põletikuvastased ravimid.

Tõendusmaterjal kibuvitsamarjade pulbri toime kohta ei ole ulatuslik, kuid Gentofte Haigla peaarst ja Ülikooli Haigla juhtiv uurija on publitseerinud juba kaks artiklit kibuvitsa pulbri mõjust.

Koer-kibuvitsa pulber – imeline abi liigestele Hoiab liigeste tervist ja parandab liikuvust Toetab luude ja kõhrede normaalset talitlust

UUS!

Miks kalamaksaõli on kasulik?

Sest kalamaksaõli sisaldab oomega-3 rasvhappeid ning vitamiine A ja D.

s aprilli s i s t r Mä kides aptee am! soods

Miks valida LITOZIN®?

Kõrvaltoimeteta looduslik toode Võib vähendada valuvaigistite kasutamise vajadust ja seoses sellega tekkivaid kõrvaltoimeid KASUTAMINE: Litozin kapslid – 6 kapslit päevas (hiljem 4 kapslit päevas) Litozin pulber – 1 pakike päevas segatuna jogurti või veega.

M1202-002

ϭϱϬ ĂĂƐƚĂƚ ŬŽŐĞŵƵƐƚ EŽƌƌĂƐƚ͊

LITOZIN® pulber on valmistatud eritöödeldud koer-kibuvitsa marjadest. Kasutades LITOZIN®-i saate leevendust oma liiges-probleemidele ja sellega seoses tunda rõõmu paremast elukvaliteedist, suuremast igapäevasest aktiivsusest, paremast tujust ja unekvaliteedist. Kirjuta enda kogemusest LITOZIN®-iga Axellus OÜ, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn. Avaldamiseks sobilike lugude autoritele auhinnaks 2 kuu varu LITOZIN®-i.

LIT 1103-010

Oomega-3 rasvhapped (tähtsaimad on DHA ja EPA) on asendamatud rasvhapped, mida peab saama toiduga. 1 g kalast pärit oomega-3 rasvhappeid vajab inimene päevas, et hoida südame, liigeste, aju, naha ja närvisüsteemi head tervist.

5ml Möller’i kalamaksaõli sisaldab 1,2 g oomega-3 rasvhappeid.

Vitamiin D leidub rohkelt rasvases merekalas. Vitamiin D on vaja kaltsiumi ja fosfori imendumiseks, luude tugevdamiseks, nakkuskaitse tõhustamiseks. 5 ml Mölleri kalamaksaõli sisaldab 400 RÜ D-vitamiini. Kalamaksaõli on hea looduslik D-vitamiini allikas.

Vitamiin A osaleb silmades nägemispurpuri moodustumises, aitab kanapimeduse ning kehva nägemise puhul.

Vajalik kasvuks ning immuunsüsteemi tööks.

Mölleri naturaalne kalamaksaõli on esimene ilma maitselisandita kalamaksaõli maailmas, millele on omistatud tärnid ITQI (Rahvusvaheline Maitse ja Kvaliteedi Instituut) poolt!

Seeniorile parim hind!

*

Kas teadsid, et Tele2 võrgus on üle 60-aastastel õigus maksta vähem?

Kui Sina pole veel Tele2 klient, siis tule meie soodsasse võrku juba täna!

Küsi lisainfot lähimast Tele2 esindusest!

Nokia 1616 Kampaaniahind

0€ Järelmakse osamakse 1,35 €/kuus**

• Kõned lauatelefonidele lauatelefoni hinnaga • Puudub lauatelefoni kuumakse

* Võrreldes 20.01.2012 kuupäeval teiste operaatorite avalikke pakkumisi. ** Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Saadud krediit tagastastatakse 18 võrdse osamaksena.

Järelmaksu krediidi kulukuse määr aastas on 6%. Tutvuge tingimustega www.tele2.ee ja vajadusel konsulteerige spetsialistiga.