Milline on isiksuse, iseloomu ja haiguste suhe? Jumalik ja kasulik maius õiges koguses. Liigesevalul võib olla palju põhjusi. Haigusteühendused pakuvad tuge. AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 8/2016 (47) AUGUST
ISSN 2228-1592
Proteesid ja suuhügieen. Köögiviljad purki.
teema
August 2016 2
Hooli, kui võid
T
äna ei ole emadepäev. Emast aga mõtleme näiteks täitsa tavalisel argipäeva õhtulgi. Riputan rõdul pesu kuivama ja kuulen tagaaias tahtmatult pealt, kuidas kolm tüdrukutirtsu oma mängu mängivad. Äkitselt kannab laisk tuul linnatänavalt ärevaid sireene, taamal paistab haiglahoone. „Kuulake!” hüüab üks tüdrukuke. „Kiirabi! Äkki on minu emaga midagi juhtunud?” kahtlustab ta. „Miks peaks?” küsib teine. „Ükskord kutsus isa talle kiirabi, sest emal olid sapikivid,” kõlas vastus. „Mis need sapikivid veel on?” olid kaks teist mängukaaslast hämmelduses. „Mina ei tea, aga emal oli väga valus. See oli nii hirmus,” lausus ärevil tüdruk. Päris mitu minutit võttis maad vaikus, kuni üks kolmest küsis arglikult: „Ei tea, kuidas need sapikivid tekivad?” „Kas minu emal võivad ka tulla?” päris teine. Need küsimused jäid õhku. Küllap oli õhtul kolmes kodus pärimist ja vastamist. Sel moel, et eelkooliealine sellest aru saaks. Minul jäi aga kuuldust soe tunne. Ka lapsed hoolivad. Kuigi nad ei oska seda alati välja näidata.
J
uulikuu lõpp toob muusikat ja vabadust armastavad inimesed Viljandisse. On folgiaeg. Pärimust hindavad igas eas pidulised kulgevad mööda lossivaremete äärseid radu. „Tunned seda lõhna?” küsib üks neljakümnendates folgiline teiselt. „Mis lõhna?” ei saa teine aru. „Ainuüksi selle erinevate eksootiliste toitude ja üleskeerutatud tolmu segulõhna pärast tasub igal aastal folgile tulla,” selgitab esimene. „See lõhn on mulle tähtis. Ma kohtusin Viljandi folgil oma Katriiniga. Praegu jäi ta väikese Augustiga koju.” Naljakas, kuidas lõhnad mõjuvad. Need on tihti seotud isiklike eriliste mälestustega. Nagu lapsepõlvekodu köök,
kõrre otsa aetud maasikad või meeldejääv jalutuskäik jasmiinide õitsemise aegu. See, mis ühele on tähtis, jätab teise sootuks külmaks. „Ma pole ammu jõudnud oma ema vaatama,” kurdab Augusti isa. „Nüüd läheb järjekordne nädalavahetus folgivett vedama,” lisab ta. „Tore, et Katriin sul tulla lubas, hea naine sul,” arvas folgikaaslane. „Ja hea ema ka.” Mina mõtlesin omaette, et kas pisikese Augusti ema ka teab, kuidas temast hoolitakse ja et teda nii väga hinnatakse. Lootsin, et ehk võttis folgiline vaevaks ja helistas koju, et oma naisele ja pisipoja emale häid sõnu öelda. Folgirahvas nautis naiste häält, mis oli tänavuse festivali teema. Kui lavale astusid mehed, jätkus neil alati sooje sõnu oma emadele ja naistele. Neljast laulu, tantsu ja kohtumisi täis päevast jäid meelde soojus ja õrnus, mida naiselt ja emalt oodataksegi.
K
ui sa pole ema ammu näinud, siis võta telefon ja küsi, kuidas tal läheb. Ja mine talle külla ning räägi sellest, mis tähtis on. Või osta kontserdipilet, et kontserti koos nautima minna. Et ei oleks hilja. August Gailit on raamatus „Üle rahutu vee” kirjutanud: „Inimese suurimaks õnnetuseks on see, et ta seedib kõik imekiirelt läbi, kas olgu see usk, lootus, armastus või jumal ise. Kõik õitseb ära ja närtsib juba järgmisel hetkel, kõik muutub talle lihtsalt tavaks.” Mis saab olla tavalisem kui ema. Ta on ju alati olemas, alati vastamas ja aitamas. Mitte vaid emadepäeval, vaid aasta igal päeval. Paraku mõistame asja, olemuse või inimese väärtust alles siis, kui oleme ta kaotanud. Hoolime rohkem!
Eve Rohtla
Autoriõigused, AS Postimees Grupp, 2016. ISSN 2228-1592 Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Lyyli Virkus, e-post lyyli.virkus@ajaleht.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ajaleht.ee Müügijuht Andres Reimand, tel 5648 8580, e-post andres.reimand@ postimeesgrupp.ee Reklaamipindade müük: Iris Öpik, tel 5303 6499, e-post iris.opik@ajaleht.ee Kaja Kuris, tel 5308 0250, e-post kaja.kuris@ajaleht.ee Väljaandja AS Postimees Grupp, trükk AS Kroonpress Tellimine tel 617 7717, epost tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 10. septembril. Esikaanel Ave Nahkuri maal.
peatoimetaja
60+ neljas terviseraamat on pühendatud naistele Ajakirjal 60+ ilmus neljas terviseraamat „Avameelselt naistest”. „Mehe kõrval elav naine hoolib enamasti kaasa tervisest. Ehk isegi rohkem kui mees ise,” ütles raamatu koostaja, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla. „Naine hoolitseb mehe eest ennastsalgavalt ja unustab oma vajadused. Kuni ühel hetkel seisab perekond šokeeriva fakti ees ja küsib, miks ema haiglas on. „Ja mis nüüd meist saab?”” Kui terve või haige on Eesti naine, selgub Euroopa tervise ja eeldatava eluea teabesüsteemi ülevaatest. Saame teada, et 2011. aastal jäi Eesti 65aastastel naistel keskmiselt elada veel 20 aastat. Meestel ligikaudu 15 aastat. Need aastad on vastavalt üle ühe ja kolme aasta Euroopa Liidu keskmisest näitajast (21 ja 18 aastat) lühemad. „Kurb. Tervena elatud aastate arvutused annavad teada, kui palju aastaid elavad inimesed hea tervisega, ilma krooniliste haigusteta,” lisas raamatu koostaja. Naiste terviseraamatus on neli osa. Esimeses selgitavad Eesti oma ala parimad arstid naistehaiguste tekkemehhanisme ja ravivõimalusi. Paljude tõbede kõrval, mis puudutavad ka mehi, räägime loomulikult haigus-
test, mis tabavad ainult naisi. Vastuse saab ka küsimus, kas naisel on teistsugune süda kui mehel. Raamatus on kirjeldatud menopausi, mis saabub kord igal naisel. Lugeja saab teada, et rinnavähil pole varases staadiumis tundemärke. Kirjeldatakse ka seda, mis saab pärast kasvaja operatsiooni ja kas ka kümme aastat tagasi tehtud operatsiooni järel on võimalik rinda taastada. Juttu tuleb piinavatest valudest, mis sunnivad tualetiust kulutama ehk naisi sageli kimbutavatest
kõhuvaludest ja kusepõiepõletikust, aga ka veenilaienditest. Raamatu teine osa on pühendatud naise hingelisele vananemisele. Lugedes saate informatsiooni hingelise läheduse puudusest põhjustatud hingehädadest, ärevusest, stressist ja depressioonist ning unehäiretest. Parimad psühholoogid annavad nõu, kuidas parema enesetundeni jõuda. Kolmandas peatükis jagab apteeker nõu, kuidas nahk ja juuksed särama panna, kuidas mõjutada ainevahetust ning kuidas end psühholoogilises, emotsionaalses ja kehalises pöördepunktis ise aidata. Raamatu neljas osa on pühendatud liikumisele, sest lisakilod tekitavad suure koormuse. On hea teada, et tavatoimetamistki ei saa pealiskaudselt võtta. Igapäevane koristustöö, ka tolmuimemine, aknapesust rääkimata, annab vanemas eas korraliku koormuse. Kogumikust leiab tunnustatud arstide – dr Rein Vahisalu, dr Riina Kütneri, dr Made Laanpere, dr Sulev Ulbi, dr Ivo Saarma, dr Triin ja Olavi Vasara, dr Toomas Ellervee, dr Evo Kaha, dr Edgar Lippingu, dr Priit Põdra, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Heisl Vaheri jpt nõuandeid ning kommentaare. Kliini-
line psühholoog Katrin Kaljula annab nõu, kuidas tulla toime stressi, depressiooni ja ärevushäiretega. Psühholoog Toivo Niiberg soovitab vähem peeglisse ja rohkem enda sisse vaadata. Patsientide lood räägivad tegelikust elust. Lihtsas ja arusaadavas keeles antakse ülevaade tõbedest ja hüva nõu, kuidas neid ennetada või nendega hakkama saada. Raamatud on müügil kõikides raamatupoodides üle Eesti, samuti suurte kauplusekettide raamaturiiulil. Uut vajalikku raamatut saab osta ka Postimehe, Tartu Postimehe, Sakala, Pärnu Postimehe, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase klienditeenindustest. Varem on samas sarjas ilmunud kolm 60+ terviseraamatut: „Südameasi”, „Ai, liigesed!” ja „Avameelselt meestest”. Eestis ei olnud varem seenioridele koostatud mitte ühtki kogumikku, mis haaraks mitut valdkonda ja kus eri haiguste tekkemehhanismist ja ravivõimalustest räägivad Eesti oma ala parimad spetsialistid. Need raamatud aitavad mõista, mis vaevusi esineb ja kuidas õnnestub neid koostöös arstide, psühholoogide ja teiste spetsialistidega leevendada. 60+
hingeelu FOTOD: SHUTTERSTOCK.COM
7 August 2016
Me mõtleme ennast haigeks, aga ka terveks Toivo Niiberg psühholoog
„On ainult üks kangelaslikkus: näha elu niisugusena, nagu ta on, ja teda siiski armastada.” Romain Rolland (prantsuse kirjanik, Nobeli preemia laureaat)
E
uroopas tehtud uuringute põhjal nähtub, et üldarsti vastuvõtul kurdab juba iga neljas patsient kaebuste üle, mille orgaanilisi põhjusi pole arstil võimalik kindlaks teha. Aidata saaks siin ainult psühholoog üksi või koostöös psühhiaatriga. Enamiku haigusi põhjustavad mitmed tegurid, milles, tõsi küll, paljudel on pärilikud seosed. Seega ei tee kellelegi kahju
Idamaa vanasõna väidab, et kõik, millest sa unistad, olgu siis heas või halvas, läheb täide, kui selle nimel pidevalt pingutad. Kas inimene võib olla nii suur muretseja, et saab endale maohaavad, või olla nii pinges ja ärevil, et tekib migreen? Kas töönarkomaan saab suurema tõenäosusega südameataki? Milline on isiksuse ja iseloomu ning haiguste suhe?
väike mõtteline sugupuu-uuring, selgitamaks välja iseloomulikumad haigused ja surmapõhjused.
mas keskkonnas. Samas on teada ka tõsiasi, et haigust on lihtsam ära hoida, kui seda ravida.
Paljusid hädasid saab ennetada
Sünnilt tervet inimest pole
Paljus saab hädasid ise ennetada. Kui ikka suguseltsis on olnud palju kopsuvähki, ei tee paha suitsetamisest õigel ajal loobuda. Infarkti ja insuldi tihedama esinemise korral tuleks vaadata üle oma igapäevane söömine, sama kehtib pärasoolevähi ning igasuguste haavandtõbede kohta, mis samuti tulenevad ebaõigetest söömistavadest. Nahavähi sagedasema esinemise korral tuleks aga hoiduda liigsest päevitamisest. Me ei tea ju iial, millal mingi vigane geen, stressor, viirus, näiliselt kasulik soolebakter, vanuselised iseärasused või muu taoline oma koosmõjus meid kahjustama hakkavad. Järelikult on igaühel teatud haigustele soodumus, kuid enamik meist jäävad sellest puutumata, olles optimistlikumalt meelestatud, elades ning süües tervislikumalt või viibides puhta-
Geneetilised uuringud tõestavad, et sünnilt tervet inimest ei olegi olemas. Inimese pärilikus materjalis leidub 6000–8000 defektidega geeni, mis ühel või teisel määral mõjutavad meie tervist ning käitumist. Seega on meil juba sünnist saadik igal oma paar tuhat kõlksu olemas. See teadmine peaks meid hoopis lohutama ja vastastikust tolerantsi süvendama. Kaua aega on oletatud, et isiksuse omapära mängib füüsilises ja vaimses heaolus suurt rolli. Aastasadu on püütud tõestada, et ühe iseloomuomaduse domineerimine viib teatud kindla, sellega seotud haiguseni. Selline arvamus on osalt säilinud tänapäevani. Kuid kas sel on ka teaduslikult tõestatav tagaplaan?
Pikemalt loe ajakirjast 60+
tervislik toit
August 2016 12
Maius, mille sisukust tasub uskuda! Mihkel Zilmer arstiteadlane
Anne Lill ajakirjanik
Š
okolaadi tähtsaim koostisosa on kakao, mida saadakse kakaoubadest ja kakaopuu ladinakeelne nimetus (Theobroma cacao) tähendabki tõlkes jumalate toitu. Teisisõnu, midagi eriliselt head. Aga peale imelise maitse sisaldab šokolaad ka rohkesti tervisele kasulikke toitaineid ja bioaktiivseid toimeaineid. Inimene on kakaod toiduks kasutanud üle kolme tuhande aasta. Kakaopuu pärineb Kesk-Ameerika troopilistest vihmametsadest. Selle viljad on piklikud, 10–30 sentimeetrit pikad ja kaaluvad 300–500 grammi. Vilja sisemuses asuvad
Magusaarmastajatel on vähemalt selle koha pealt õigus, kui nad väidavad, et šokolaad on jumalik! See ka lausa sulab suus!
kakaopuu seemned. Nende pärast kakaopuud kasvatataksegi, sest just kakaopuu seemnetest valmistatakse hinnalist kakaopulbrit ja -õli. Iidsetel aegadel võis sellist luksust endale lubada siiski üksnes rikas rahvas. Ajaloost on teada, et kakaopuu vilju ja seemneid on kasutatud isegi maksevahendina, näiteks kunagistel orjaturgudel võis saja kakaooa eest osta orja. KeskAmeerika indiaani rahvad – maiad ja asteegid tegid kakaost joovastavat ning armuelu virgutavat jooki. Nüüdisajalgi mõjub tükike tumedat šokolaadi armuelule hästi. Kakaooad on kääritatud ja selle käigus pruunistunud kakaopuu seemned, mille koristusjärgsel valmimisel ja töötlusel on oluline roll mikroobidel. Kakaopuu seemnete kääritamisel osaleb terve mikroobikooslus pärmidest erinevate bakteriteni. Igal mikroobirühmal on protsessis oma kindel roll: ühed sünteesivad ühendeid, mis hävitavad seemnete idanemisvõime, teised mõjutavad kakao maitseomaduste kujunemist jne.
väga vajalikke bioflavonoide. Kakaoubade bioflavonoidid toimivad lisaks muule ka tugevate antioksüdantidena. Kakaopuu töödeldud seemnetest valmistatakse kakaopulbrit ja -õli. Parimatel firmadel on kakaoubade röstimine, purustamine ning seemnekestadest ja idudest puhastamine peensusteni välja timmitud, nii et saadavasse pruuni kakaomassi – mis ongi kakaopulber, satub rohkesti kakaoubades leiduvaid tervislikke ühendeid. Kasuliku šokolaadi valmistamiseks läheb vaja kakaomassi, rasvainet ja suhkrut. Sõltuvalt retseptist lisatakse tootesse muid lisandeid. Šokolaadi omadused sõltuvad selles sisalduva kakaomassi kogusest ja sordist, rasvainest ning tootmistehnoloogiast. Toote kvaliteedi jaoks on väga tähtis šokolaadimassi segamise kestus. Eriti hea kvaliteediga šokolaadi puhul võib see ulatuda isegi viie-kuue päevani.
Loevad koostisosad ja tehnoloogia 100 grammi kakaoube sisaldab 48–54 g kakaoõli, 10–12 g valke, 7–10 g süsivesikuid ja 4–7 g parkaineid. Lisaks orgaanilisi happeid, mineraalaineid, 6–8 g vett, 1,5–2,5 g alkaloide ning ka meie organismile
FOTOD: SHUTTERSTOCK.COM
Pikemalt loe ajakirjast 60+
tervis
August 2016 14
FOTO: MARGUS ANSU / POSTIMEES
Liigese eluiga sõltub liigutamisest Birgit Itse birgit.itse@jt.ee
L
iigesevalul võib olla palju põhjusi. Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliiniku juhataja dotsent Aare Märtson ei välista, et mõnikord ongi põhjus liigne kodune ja istuv eluviis. Millised haigused võivad liigesed valutama panna? Üks levinud haigusi on artroos, teiste nimedega osteoartroos või -artriit. Seda on keskmiselt 10–15 protsendil elanikkonnast, vanemas elanikkonna grupis isegi rohkem. Meditsiinis tähendab „is”-lõpuga tõbi tavaliselt põletikulist haigust. Kuigi artroosi on tükk aega käsitletud kui liigeste kulumishaigust, on viimased uuringud tõestanud põletikulise komponendi olemasolu. Enam levinud on põlve-, puusa- ja seljalülide vaheliste liigeste artroos, aga seda esineb ka labakäe ja labajala liigestes. Labajalal mängivad suurt rolli vigastused. Kes meist poleks hüppeliigest väänanud? Sellega võivad aga kaasneda sidemete osalised vigastused või isegi täielikud rebendid. Selline vigastus, mis tekib kuskilt hüpates või astudes, sunnib meid kaheks nädalaks tempot maha võtma ning siis ununeb. Meelde tulebki see näiteks kakskümmend aastat hiljem, kui liiges hakkab haiget tegema. Kahtlemata mõjutavad artroosi haigestumist ka liigeste ülekoormus ja näiteks pallimängude käigus tekkivad põrutused. Hüppeliigese puhul võib positiivsena välja tuua, et kuigi tegemist on ühe suure liigesega, on see sedavõrd perifeerne ehk kehatüve suhtes kauge, et enamasti pole seda opereerida vaja, vaid abi saab bandaažidest, spetsiaalsetest jalatsitest või tallatugedest. Seevastu puusaliigese artroosi korral on sageli ette nähtud puusaliigese vahetamise operatsioon ning see on ka üks tõhusamatest ortopeedilistest operatsioonidest. Teine põhjus võib olla mõni klassikaline põletikuline haigus, nagu reumatoidartriit. Tänapäeval on selle haiguse kontrolli all hoidmiseks väga head bioloogilised ravimid. Tõsi, need on küll kallid, aga nende kasutamisel on vähenenud põletikust tingitud deformatsioonide teke. Seega neil, kel on palju traumasid või sundasendeid olnud, on suurem risk haigestuda? Kindlasti üks põhjusi, miks liigesed vanemas eas hakkavad valutama, on suhteliselt väikesed traumad, mis omal ajal suuremat tähelepanu ei pälvinud. Igasu-
Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia Kliiniku juhataja dotsent Aare Märtson ütleb, et inimene on üles ehitatud nõnda, et liigese kõhr saab tõesti toitu siis, kui liiges liigub. Seega on liikumine oluline.
Sõltumata sellest, kas liigesed valutavad või mitte, mõistlikku liigutamist vajavad need ikka. Ka mõne liigesehaiguse korral ei tasu end kiiresti voodihaigeks kuulutada, vaid otsida lahendusi, kuidas eluga edasi minna.
guseid traumasid ja liigset koormust liigestele tasuks tõesti vältida igas eas. Loomulikult on vaja tööd teha, sportida ja kehakaal kontrolli all hoida. Suure kehakaalu korral tuleb liigutamiseks otsida sobivaid alasid, nagu ujumine, või valida jalgrattasõit jooksmise ja kepikõnni asemel. Kuidas saab aru, kas liigesevalu on vähesest liikumisest, kehvast ilmast või tõsisest hädast? Inimene on üles ehitatud nõnda, et liigese kõhr saab tõesti toitu siis, kui liiges liigub. Seega on liikumine oluline. Kui liigesed valutavad, tuleb leida mõistlik valu vaigistamise meetod, on see siis tablett, vesivõimlemine või aeroobika. Ravivõimlemise positiivne toime artroosi ravis on tõendatud. Palju on uuritud ka ilmastiku ja rõhkkondade mõju liigeste tervisele, kuid head ja selget teaduslikku tõestust sellele teooriale seni pole. Aga patsiendid tõepoolest kurdavad, et halva ilmaga hakkavad neil liigesed valutama. Tänapäeval, kui reisimisvõimalused on paremad, on ka mõni patsient rääkinud, et kahe Tais
oldud nädala jooksul liigesed ei valutanud, kuid kolm nädalat Eestimaa sügises tõi valu tagasi. Sageli jõuab patsient ortopeedi vastuvõtule, kaasas perearsti tellitud uuringute vastused ja röntgeniülesvõte radioloogi kirjeldusega, et liigestes muutusi pole. Ta loodab, et ehk ortopeed oskab midagi paremat öelda. Meil pole midagi nõu andmise vastu, aga tasub siiski perearsti usaldada. Ortopeedid tegelevad paljuski liigeste muutustega, mis vajavad opereerimist. Näiteks liigeste vahetamise operatsiooni, aga ka muude lõikuste eel on vaja põhjalikumaid uuringuid. Kui liigeste muutust radioloogilises uuringus näha pole, pole üldjuhul ka operatsiooni vaja. Praegu ongi asjad veidi kreenis. Kompuuter- ja magnetuuringuid tehakse ülearu palju. Mitu rahvusvahelist uuringut on tõestanud, et liigeste degeneratiivsete muutuste korral pole artroskoopiline sekkumine näidustatud, ometi tehakse seda meil ja ka mujal arenenud maailmas palju. Alternatiiv sellele ongi ravivõimlemine ehk füsioteraapia. Selle mõju on tõestatud. Pikemalt loe ajakirjast 60+
vaba aeg
August 2016 22
Järva Diabeetikute Selts tähistas eelmise aasta sügisel 20. aastapäeva tervisekonverentsiga „Tervise tagab teadlikkus ja eluviis”. FOTOD: DMITRI KOTJUH / JÄRVA TEATAJA
Haigusteühendused pakuvad infot, tuge ja õlatunnet Eveliis Eek 60pluss@ajaleht.ee
P
õlva Reumaühingu juhatuse liikme Aime Rässa sõnul toimuvad sügisel ja talvel loengud, suvel ja kevadel korraldatakse ühiseid õppematku ja reise. „Tavaliselt oleme püüdnud teha aastas üks-kaks reumaloengut ja pisut räägime ka teistest haigustest, et inimesed oleksid teadlikumad ja saaksid meilt kõige värskemat informatsiooni,” räägib Rässa. Valgamaa Vähiühing on nüüdseks tegutsenud juba üle kahekümne aasta ning praegu on peamine väljund liikmetele loengute korraldamine ning toe pakkumine. „Meil käivad kõnelemas erialaarstid ning seltsiliikmetele on jagatud praktilisi õpetusi abivahendite kasutamise kohta. Teeme ka väiksemaid väljasõite, niipalju, kui eelarve lubab,” selgitab Valgamaa Vähiühingu liige ja eestvedaja Ellen Astrid Soodla.
Koostöös peitub edu võti Järva Diabeetikute Seltsi juhataja Eevi Sikstuse sõnul on seltsi kuulumise peamised põhjused teadmiste saamine, suhtlemine ja meelelahutus. „Ühingu juhtkond on suurte kogemustega, tunneb väga hästi haigust ja sellega kaasnevaid terviseprob-
Haigusteühendused ja -liidud ei anna liikmetele mitte ainult võimalust eri tõbede kohta rohkem teada saada, vaid ka tuge, seltsi ja huvitavaid ajaveetmisvõimalusi.
leeme. Külalisesinejad on oma ala eksperdid,” räägib ta. Ühing korraldab terviseüritusi hoolega valitud spetsialistide, arstide ja õdedega, kelle vastuvõtule on tavaolukorras raske pääseda. Näiteks on pidanud liikmetele toitumisalaseid loenguid hinnatud meditsiinibiokeemik ja meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. „Diabeetik peab olema oma haiguse professor, kes on kursis kõige värskema infoga. Püüame muuta järvakaid terviseteadlikumaks ja oleme kaudselt toeks perearstidele ning mingis mõttes ka sotsiaaltöötajatele,” ütleb Sikstus. Eevi Sikstus on nii Järva Diabeetikute Seltsi kui ka Järva Reumaseltsi juhataja. Tema sõnul on haigusliitude koostöö äärmiselt oluline, sedasi saab kuludelt säästa. „Meie ümbruskaudsed sõsarühingud hoiavad alati väga kokku, et ühisüritusi korraldada. Koostöö on praegusel rahavaesel ajal väga tähtis ja koos on huvitavam ka iseendas arsti leida,” räägib ta. Järva Diabeetikute Selts ja Järva Reumaselts teevad koostööd ka Ida-Tallinna Keskhaiglaga, kellega sidus neid pikaajaline osteoporoosi-teemaline teavitustöö. „Korraldasime infopäevi üle maakonna. Praeguseks on kahjuks haigekassa selle projekti rahastamise lõpetanud,” nendib Sikstus. Koostöö Ida-Tallinna Keskhaiglaga küll jätkub, kuid väiksemas mahus. „Ühingud suudaksid tervisepäevi korraldada palju enam, kuid raha seab piirid, seega loodame heategevusele. Samas on meil väga vedanud Järva Maavalitsusega, kes suhtub terviseedendamisse soosivalt
ja toetab alati suuremate konverentside ja foorumite rahastamist,” räägib ta.
Eestimaa avastamine käib asja juurde Põlva Reumaühingu liikmeid seob muu hulgas soov üheskoos Eestimaa ilusaid ja huvitavaid paiku külastada. „Oleme läbi käinud enamiku mõisaid, kuna ühingu liikmed tahavad väga vaadata ilusaid vanaaegseid hooneid koos kauniste parkidega. Mullu külastasime näiteks Keila-Joa mõisat,” ütleb Rässa. Sel aastal tegi Põlva Reumaühing ekskursiooni Tartusse, kus külastati loodusmuuseumi ja Pauluse kirikut. „Kirikuõpetaja Joel Luhamets näitas meile renoveeritud kirikut ja rääkis juurde hoone ajalugu, mis jättis kõigile väga sügava mulje. Ekskursioon oli hariv ja elamuslik,” kiidab ta. Lisaks kodumaa avastamisele on Põlva Reumaühingu liikmed kohtunud mitme huvitava persooniga ning kuulanud Türgi, Nepaali ja Vietnami põnevaid reisimuljeid. Valgamaa Vähiühingu liikmed oleksid samuti huvitatud võimaluste piires Eestimaa avastamisest, kuid kahjuks pole see ühingu rahapuuduse tõttu võimalik. „Oktoobris toimub Saku Suurhallis 60+ eakate festival. Küll oleks tore, kui saaksime sinna oma grupiga minna. Aga selleks oleks vaja toetajaid ja sponsoreid, kahjuks saame aastas liiga vähe toetust, et selliseid suuremaid väljasõite oma rahaga korraldada,” jutustab Soodla. Pikemalt loe ajakirjast 60+
tervis
August 2016 26
Ka proteeside kandjad peavad suuhügieenist lugu pidama Suuhügieen mõjutab väga suuresti suuõõne haiguste, nagu näiteks hambakaariese ja kroonilise igemepõletiku teket ja kulgu.
Virge Sokk BENU Tõrva keskapteegi proviisor
S
üljest hakkavad pikka aega hamba pinnal olnud hambakattu ladestuma soolad ja nii tekib hambakivi. Hambakivi ärritab ümbritsevaid kudesid ja soodustab igemepõletiku arenemist, seepärast tuleb see eemaldada. Hambakivi saab eemaldada ainult hambaravikabinetis, sest see nõuab steriilsust, spetsiaalseid instrumente ja professionaalseid oskusi. Igapäevaseks korralikuks suuhügieeniks on vaja sobivat hambaharja ja -pastat, hammaste vahede puhastamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele kas hambaniiti, -tikku või -vaheharja. Hambapasta aitab poleerida hambapinnad puhtaks ja annab hambakudedele samal ajal täiendavalt mineraalaineid. Hambapasta koostises olevad eeterlikud õlid (mentool jt) mõjuvad värskendavalt ja loovad suus meeldiva karge tunde. Suuveed piiravad hambakatu kasvu väga erinevalt. Suurem osa müügil olevatest suuvetest (välja arvatud kloorheksidiini ja amiini-tina-
fluoriühendeid sisaldavad) on mõjult vähe tõhusad või ainult kosmeetilised värskendajad ja nende igapäevane kasutamine ei edenda suu tervist. Hammaste mehaanilisele puhastusele liidetuna ei ole need ka kahjulikud. Erandiks on olukorrad, kui suu mehaaniline puhastus on raskendatud (vanurid, arenguhäiretega inimesed) või isegi võimatu (suus on tehtud operatsioon, murrud). Siis võib ajutiselt igapäevaseks kasutamiseks (korraga mitte rohkem kui 2–3 nädalat) kasutusele võtta tõhusalt katu kasvu piiravat suuvett, näiteks kloorheksidiini lahust (maksimaalselt 0,2%). Pidev ja korduv kloorheksidiini kasutamine võib muuta bakterid kloorheksidiinile resistentseks, hammastele, täidistele ja keelele võib tulla pruun pigmentatsioon, ka maitseaistingud võivad muutuda.
FOTO: SHUTTERSTOCK.COM
Pikemalt loe ajakirjast 60+
köök
August 2016 28
Köögiviljad purki Sirje Rekkor 60pluss@ajaleht.ee
Aiast hakkab üha enam saaki tulema ja igapäevase söögi valmistamisest üle jääma. Aeg on mõelda, kuidas kogu see väärtuslik kraam säilima panna.
I
gal perel, kes pidevalt köögivilja kasvatab ja hoidistab, on kindlasti oma repertuaar hoidistest, mida igal aastal tehakse ja mida pere meelsasti sööb. Mõned on väga konservatiivsed ega võta naljalt „uusi palu” oma hoidiste mängukavasse. Võib küll juhtuda, et sööjatelt hakkab väikest virinat kostma, et see kogu aeg ühtmoodi kurk on juba ära tüüdanud. Pere survel proovitakse vahepeal kurke miskit muud moodi sisse teha ja sageli naastakse mõne aja pärast oma traditsiooniliste retseptide juurde. On ka peresid, kus igal aastal püütakse midagi uut katsetada ja kui väärt retsept avastatakse, jäetakse see oma püsirepertuaari. Minu kogemuse kohaselt on kaht sorti perenaisi. Ühtedele on retsept nagu aamen kirikus. Igal aastal otsivad nad oma kolletanud, vahel emalt või vanaemalt päritud retseptilehed välja ja ajavad sealt näpuga järge. Teised jälle teevad tunde järgi – kombineerivad meelsasti, usaldavad oma maitsmismeeli ja -kogemusi. Need teised kindlasti vahel ka eksivad ja nii mõnigi purk lööb keldris kaane lahti. Igal juhul saame ise hoidistades midagi sellist, mida poest ei saa mingi raha eest osta. Minu üks suuri lemmikuid on tohutult varieerimist võimaldavad marineeritud köögiviljaassortiid.
FOTO: SCHUTTERSTOCK.COM
Marineeritud köögiviljaassortii See hoidis kaunistab iga perenaise hoidiseruumi riiuleid, on väga maitsev niisama suupistena süüa, aga ka salatitesse panna, külmade lihasuupistete või kuumutatult soojade roogade lisandina pakkuda. Leidlik perenaine leiab kindlasti veel nii mõnegi kasutusmooduse. Kolmeliitrise purgi täitmiseks on vaja kaks kilogrammi erinevaid köögivilju, mida just oma aiast võtta või turult lisaks saada on, ja veidi üle liitri marinaadi. Osa köögivilju võib niisama tükeldatult või tervelt purki panna, teisi tuleb enne kuumutada.
Pikemalt loe ajakirjast 60+