Kolmandas peatükis annab apteeker nõu, kuidas oma nahk ja juuksed särama panna, kuidas mõjutada oma ainevahetust ning kuidas end psühholoogilises, emotsionaalses ja kehalises pöördepunktis ise aidata. Raamatu neljas osa on pühendatud liikumisele, sest lisakilod tekitavad suure koormuse. On hea teada, et tavatoimetamistki ei saa pealiskaudselt võtta. Igapäevane koristus, ka tolmu imemine, aknapesust rääkimata, annab vanemas eas korraliku treeningu. Kogumikust leiab tunnustatud arstide – dr Rein Vahisalu, dr Riina Kütneri, dr Made Laanpere, dr Sulev Ulbi, dr Ivo Saarma, dr Triin ja Olavi Vasara, dr Toomas Ellervee, dr Evo Kaha, dr Edgar Lippingu, dr Priit Põdra, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Heisl Vaheri, kliinilise psühholoogi Kartin Kaljula, psühholoogi Toivo Niibergi ja mitmete teiste nõuandeid ja kommentaare. Raamatus on mitmeid õpetlikke patsiendilugusid.
AVAMEELSELT NAISTEST
Raamatu teine osa keskendub naise hingelisele vananemisele. Hingelise läheduse puudus toob kaasa mitmeid hädasid. Kuidas hoiduda ärevusest, stressist, depressioonist, võidelda unehäiretega, sellest kirjutavad asjatundlikud psühholoogid ja arstid.
TERVISERAAMAT 4
TERVISERAAMAT
Naiste terviseraamatus on neli osa. Esimeses selgitavad Eesti oma ala parimad arstid naistehaiguste tekkemehhanisme ja ravivõimalusi. Vastuse saab küsimus, kas naisel on teistsugune süda kui mehel. Raamatus on kirjeldatud menopausi, mis saabub kord igal naisel. Saame teada, et rinnavähil pole varases staadiumis tundemärke. Kirjeldame sedagi, mis saab pärast kasvaja operatsiooni ja kas ka kümme aastat tagasi tehtud operatsiooni järel on võimalik rinda taastada. Juttu tuleb piinavatest valudest, mis sunnivad tualetiust kulutama, ehk naisi sageli kimbutavatest kõhuvaludest ja kusepõiepõletikust, aga ka veenilaienditest.
Oskus end jälgida ja abi küsida on tähtis. Aita iseend sellega, et lased teistelgi end aidata. ISBN 978-9949-9808-0-2
9 789949 980802
www.60pluss.ee
4
Naise süda Menopaus Rinnavähk ja taastusravi Veenilaiendid Naise hingehädad Unehäired Ilus nahk ja juuksed
t l e s l e e m a v A t s e t nais
4
Avameelselt naistest NAISE SÜDA MENOPAUS RINNAVÄHK JA TAASTUSRAVI VEENILAIENDID NAISE HINGEHÄDAD UNEHÄIRED ILUS NAHK JA JUUKSED
2016
Saatesõna
E
namasti saavad naised kõikide asjadega hakkama. Aga kui läheb mõni suuremat jõudu nõudev ettevõtmine käest ära, polegi muud kui tõdeda, et naine pole mingi mees. „Mul pole isegi eesnääret,” viskas üks naine nalja. 60+ neljanda terviseraamatu pühendame naistele. Mehe kõrval elav naine hoolib enamasti kaasa tervisest. Ehk isegi rohkem, kui mees ise. Naine hoolitseb mehe eest ennastsalgavalt ja unustab oma vajadused. Kuni ühel hetkel seisab perekond šokeeriva fakti ees ja küsib, miks ema haiglas on. „Ja mis nüüd meist saab?” Mõte, kuidas pere ilma temata toime tuleb, vasardab paraku ka haiglavoodisse aheldatud ema peas. Siinkohal meenuvad mulle oma ema sõnad: „Rumal naine hoolitseb mehe eest, tark naine iseenda eest.” Esialgu kõlab see kuidagi enesekeskselt. Aga kui mõttesse süüvida, siis mitte. Kui naise, ema ja vanaema tervis on korras, on tema pereliikmetelgi hea olla. Naiste terviseraamatus on neli osa. Esimeses selgitavad Eesti oma ala parimad arstid naistehaiguste tekkemehhanisme ja ravivõimalusi. Paljude tõbede kõrval, mis puudutavad ka mehi, räägime loomulikult haigustest, mis tabavad ainult naisi. Vastuse saab küsimus, kas naisel on teistsugune süda kui mehel. Raamatus on kirjeldatud menopausi, mis saabub kord igal naisel. Saame teada, et rinnavähil pole varases staadiumis tundemärke. Kirjeldame sedagi, mis saab pärast kasvaja operatsiooni ja kas ka kümme aastat tagasi tehtud operatsiooni järel on võimalik rinda
taastada. Juttu tuleb piinavatest valudest, mis sunnivad tualetiust kulutama ehk naisi sageli kimbutavatest kõhuvaludest ja kusepõiepõletikust, aga ka veenilaienditest. Vaata vähem peeglisse ja rohkem enda sisse, soovitab psühholoog Toivo Niiberg. Raamatu teine osa on pühendatud naise hingelisele vananemisele. Lugedes saate informatsiooni hingelise läheduse puudusest põhjustatud hingehädadest, ärevusest, stressist ja depressioonist ning unehäiretest. Parimad psühholoogid annavad nõu, kuidas parema enesetundeni jõuda. Kolmandas peatükis jagab apteeker nõu ja neljas osa on pühendatud liikumisele. Kogumikus kirjeldavad naised oma haigusi ja tervenemist. On ka juhuseid, kus lõpusõnad ütleb mees, sest naist enam ei ole. Ükski patsiendilugu pole välja mõeldud, aga arusaadavatel põhjustel ei ole nende all pärisnime. Lohutus, justkui oleksime oma elu juba ära elanud, ei aita tegelikult ei inimest ennast ega tema lähedasi. Lastelastele on lisaks emale ja isale ka vanaema vaja. Mida kauemaks vanaema oma tirtsude ja pisipoiste kõrvale jääb, seda rikkamad oleme kõik. Ja siis saab öelda, et naine on mees. Just niisugust peakirja kannab Contra nime all kirjutava Margus Konnula üks luuletus. Muidugi on tema värsis naine mee sees. Olge terved!
Eve Rohtla, raamatu toimetaja
Sisukord Saatesõna – 5 I osa. NAISE TERVIS Südamehaigused Kas naisel on teistsugune süda kui mehel? Ida-Tallinna Keskhaigla südamearst Rein Vahisalu – 10 Menopaus Menopaus saabub kord igal naisel. Katrin Uuspõld – 17 Patsientide Malle ja Luisa lood. Birgit Itse – 18 Patsient Monika lugu. Birgit Itse – 19 Ülle Hõbemägi: Oluline on end edasi mitte kahjustada. Katrin Uuspõld – 22 Patsient Sirje lugu. Birgit Itse – 23 Patsientide Ülle ja Margiti lood. Birgit Itse – 24 Rinnavähk Rinnavähidiagnoosiga jäädakse hiljaks. Kadri Suurmägi – 26 Valu rinnas vajab tähelepanu. Kadri Suurmägi – 29 Lümfiteraapia võiks alata kohe pärast operatsiooni. Kadri Suurmägi – 31 Patsientide Kersti ja Aino lood. Birgit Itse – 32 Rinnavähiravi lõpeb rinna taastamisega. Kadri Suurmägi – 36 Patsientide Viktoria ja Laine lood. Birgit Itse – 38 Vähk ei ole surmatõbi, vaid krooniline haigus. Kadri Suurmägi – 40 Patsient Merikese lugu. Kadri Suurmägi – 42 Rinnavähk on hormoonidest sõltuv kasvaja. Birgit Itse – 44 Kusepõiepõletik Naisi sageli kimbutav kusepõiepõletik toob kaasa põletava valulikkuse ja pakitsuse. Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-uroloog, MedTim Erakliiniku uroloog Gennadi Timberg – 46 Patsientide Maria ja Dagmari lood. Birgit Itse – 50 Patsientide Niina ja Kaidi lood. Birgit Itse – 54 Kuseteede haigused Kuseteede kasvaja algstaadiumis end tunda ei anna. Dr Oksana Zahharovaga, Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna arsti-õppejõuga vestles Eve Rohtla – 55 Patsientide Katrini ja Siiri lood. Birgit Itse – 60 Piinavad valud sunnivad tualetiust kulutama. Kristiina Vaarik – 63 Patsient Linda lugu. Kristiina Vaarik – 67 Emakahaigused Haigused, mis võivad tabada ainult naisi. Katrin Uuspõld – 69 Patsientide Anu ja Anna lood. Katrin Uuspõld – 72
Patsientide Kerli ja Brita lood. Birgit Itse – 74 Allavaje Vaagnapõhjakirurgia on teinud tiigrihüppe. Katrin Uuspõld – 75 Patsientide Kerstini ja Maile lood. Birgit Itse – 76 Veenilaiendid Veenilaiend on eluaegne kaaslane. Kadri Suurmägi – 79 Patsientide Margoti ja Leida lood. Birgit Itse – 82 Lõikuse asemel vahusüst. Kadri Suurmägi – 85 Veenikirurgia valik: laser, raadiosagedus ja liim. Kadri Suurmägi – 87 Ainulaadne masin aitab leida õiged ravisukad. Kadri Suurmägi – 89 Patsient Ülo lugu. Birgit Itse – 90 II osa. HINGELINE VANANEMINE Depressioon, hirmud, keskeakriis Stress, depressioon ja ärevus käivad käsikäes. Kliiniline psühholoog Katrin Kaljula – 92 Vaata vähem peeglisse ja rohkem enda sisse! Psühholoog Toivo Niiberg – 102 Naisedki põevad keskeakriisi. Psühholoog Toivo Niiberg – 110 Test: kui suur on sinu stressiväsimus? Psühholoog Toivo Niiberg – 116 Unehäired Und ja ärkvelolekut reguleerib kindel rütmikell. Hea Une Keskuse peaarst Heisl Vaher – 119 Ka naised norskavad. Kõrva-nina-kurguarst ja unearst Heisl Vaher – 123 III osa. PROVIISOR SOOVITAB Terve nahk särab – 130 Naise psühholoogiline, emotsionaalne ja kehalina pöördepunkt – 137 Seedimine algab suust – 140 Paljude ravimite toime mõjutab vitamiinide ainevahetust – 145 Juuksed reedavad meie tervisliku seisukorra – 148 Proviisor soovitab artiklid: Maija Tressum, Tallinna Kaarli apteegi juhataja IV osa. LIIKUMINE Tervislik toit ja liikumine hoiavad kehakaalu normis. Eveliis Eek – 152 Tavatoimetamist ei saa pealiskaudselt võtta. Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja Kaarel Zilmer – 157 Tantsutunnis mokalaata ei peeta. Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja Kaarel Zilmer – 161 Register – 165
NAISE TERVIS
MENOPAUS
Menopaus saabub kord igal naisel Katrin Uuspõld
M
unasarjad vananevad koos naisega, aja möödudes tekib organismis üha vähem naissuguhormoone ning ühel päeval toimub naise elus viimane ovulatsioon. Nii on see olnud aastatuhandeid. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere ütleb, et tänapäevalgi ei ole imerohtu, mis üleminekuiga edasi lükkaks. „Mõne haiguse, operatsiooni või ravimite, ka suitsetamise mõjul võib klimakteerium saabuda varem, kui loodus ette näinud, aga edasi lükata seda ei saa,” nendib dr Laanpere. „Menopaus saabub kord igal naisel, kuidas see üle elatakse, on individuaalne.” Nõnda tunneb näiteks üks naine kurbust, et viljakas periood on läbi, teine aga hoopis rõõmu, et ei pea muretsema soovimatu raseduse pärast. Dr Laanpere sõnul kogeb umbes viiendik naistest klimakteerilist sündroomi ehk üleminekueakaebusi, mis mõjutavad tugevalt elukvaliteeti. Kuumahood, higisööstud, unehäired, südamekloppimine, liigesevalud on peamiselt tingitud sellest, et naise keha ei tooda enam östrogeeni, millega organism on senise elu jooksul harjunud. Sellised suured muutused tõstavad ühtlasi südame-veresoonkonna haiguste riski ning põhjustavad ka luukadu. Dr Made Laanpere selgitab, et üleminekuea vaevusi saab leevendada vaid
Made Laanpere, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud
sellega, millest organism puudust tunneb ehk kasutada tuleb munasarja östrogeene. „Häirivate sümptomite leevendamiseks asendatakse enne munasarja toodetud östrogeen väljastpoolt. Seda me nimetame asendusraviks ja seda vajatakse enamasti paar aastat,” märgib ta. Kui enne menopausi käivad naised günekoloogi juures enamasti regulaarselt, siis hiljem kahjuks mitte. Aga see on väga oluline just onkoloogilise valvsuse tõttu, rõhutab dr Made Laanpere. „Inimesed, kes saavad hormoonasendusravi, on seetõttu paremini kontrollitud, sest külastavad naistearsti ja lisaks läbivaatusele uuritakse, kas ta on emakakaela- või rinnanäärmevähi sõeluuringutel osalenud, kas ta teab, millistele kaebustele tuleb rõhku panna ja kas naise oskab kontrollida oma rindu,” loetleb dr Laanpere. „Üleminekueas naisel tuleks kindlasti kord aastas günekoloogi juures käia ja siis teha oma arstiga 17
MENOPAUS
MALLE LUGU 45aastane tallinlane Malle on aktiivne naisterahvas, käib õhtuti pärast tööpäeva kõndimas ning nädalavahetusel rahvatantsus. Ka oma lapselapsele leiab ta aega. Vahepeal oli aga tema elus periood, kui ta sai vaevu voodist püsti, sest hüppeliigesed ja puusad tegid kohutavat valu. Pea oli samuti hakanud valutama, silmad kuivasid, meeleolu kõikus rõõmust suure kurbuseni. „Arvasin, et mul on vitamiinipuudus, mõnikord pelgasin, et nii algab depressioon,” meenutab Malle. Muretsemiseks oli ju põhjust – ta oli vaatamata aktiivsele eluviisile nelja kuuga juurde võtnud 18 kilogrammi ja paari kuuga lisandus veel 9 kilo. Arsti juures selgus, et tema alati madalal püsinud kolesteroolitase oli samuti väga järsku tõusnud. „Ma olin väga mures, sest toitusin samamoodi tervislikult nagu varem.” Perearst ei leidnud esialgu midagi. Kolme aasta jooksul käis Malle läbi kuus eriarsti ja kõik kirjutasid talle retseptiravimeid, kuid mitte ükski arst ei öelnud naisele, et tegemist on menopausiga. „Üks arst küsis, kas plaanin veel lapsi saada, vastasin eitavalt ja siis ta küsis, kas võib mul menopausi esile kutsuda. Ütlesin, et tema on arst ja kui see on parim ravimeetod, siis lasku käia.” Tagantjärele arvab Malle, et see oli viga – järgnenud kolme aastat kirjeldab ta põrguna. „Lõpuks oli ikkagi perearst see, kes pakkus välja, et tegemist võiski olla varajase menopausiga. Diagnoos saigi naistearstilt kinnituse.” Malle sõnul oli see järjekorras kolmas naistearst, kelle juurde ta läks. „„Kolm on kohtuseadus” kehtis minu puhul küll, sain õige hormoonasendusravi ja patsiendikaardile märke menopausi alguse kohta. Võtsin östrogeeni ja progesterooni kombineerituna ning kolme päeva pärast tundsin end juba inimese moodi,” meenutab ta. Kümne päeva pärast kadusid liigesevalud, depressioonisümptomid, meeleolukõikumised ja ka pisted südames. Mu 13aastane poeg ütles: „Emme, ma ei tea küll, kus sa vahepeal olid, aga mul on hea meel, et sa nüüd jälle sina ise oled.”” Malle täpsustab, et menstruatsioon pole täielikult kadunud, kuid seda tuleb ette üha harvem. Kolesteroolitase on kahe
18
NAISE TERVIS kuuga langenud normi piiresse, kadunud on peavalud ning väsimus. „Ma küll vananen, aga tunnen end hästi.”
LUISA LUGU Jõhvis elav 39aastane Luisa on arsti antud diagnoosi kohaselt jõudnud menopausieelsesse aega. „Okei, kuumahood kuumahoogudeks, aga miks need panevad su nii totakalt käituma?” küsib ta muiates. Luisa kirjeldab oma hormoonidega toimuvat kui seiklust, mis sai alguse kolm aastat tagasi, kui menstruatsioon kestis kaks kuud jutti. „Kuna veritsus polnud väga tugev, ei suutnud mu günekoloog esialgu mind uskuda. Ta arvas, et ma olen rase.” Kui aga rasedustest mitu nädalat järjest negatiivseks osutus, saatis günekoloog ta ultraheliuuringutele, kontrollis hormoonide taset ning tegi põhjalikud analüüsid. Analüüsid aga ei andnud arstile selget vastust, mis võiks 36aastasel naisel säärase seisundi põhjustada. „Et ma olin ise üht-teist lugenud, siis pakkusin välja menopausi. Kuigi see tundus arstile ebatõenäoline, ei ole me siiani midagi paremat välja selgitanud,” sõnab Luisa. Ta ütleb, et mõni päev on parem, teine halvem, aga „päevadest” annab märku silme eest uduseks võttev peavalu, mis algab kuni 48 tundi varem ja kestab esimese veritsuspäeva lõpuni. „Valuvaigistid üldjuhul ei toimi, arsti sõnul põhjustavad seda peavalu hormoonid,” teab Luisa. Need päevad veedab ta kodus haiguslehel. „Ma töötan masinatega, oleksin teistele ja endale ohtlik,” põhjendab Luisa. Kuumahoogude kohta ütleb ta, et mõnikord on need täiesti talutavad, aga teinekord kurnavad need organismi sedavõrd, et ta lihtsalt ei jaksa end liigutada. „Ja see olevat alles algus, sest ma olen ainult 39!” Luisa arvab, et suudaks kuumahoogudega paremini leppida, kui need ei paneks teda nii veidralt käituma. Näiteks ükskord sünnipäevalaua taga tundis ta kuumahoogu ja tõstis diskreetselt käed, et kehale õhku lasta. „Ja ärgem unustagem tühjast-tähjast nutma puhkemist. Naise keha läbib ikka veidraid arengustaadiume,” võtab Luisa jutu kokku. Birgit Itse
NAISE TERVIS
plaan edasiste külastuste sageduse suhtes,” soovitab ta. Seksuaalelu vanemas eas on loomulikult oluline, arutleb dr Made Laanpere. „Inimene vajab lähedust. Kõik me tahame olla armastatud ja kedagi armastada – ka vanemas eas. Siis võib-olla isegi rohkem, sest noorest peast on palju teisigi väljakutseid. Samas võivad kaks inimest leida, eriti vanemas eas, et nad ei soovi elada seksuaalelu ja neile piisab teineteise kallistamisest,” ütleb dr Laanpere. Naistearst lükkab ümber müüdi, et kui inimesed seksuaalelu ei ela, mõjutab see nende füüsilist tervist. See pole tõsi. „Seksuaalelu on vabatahtlik, mõni loobub sellest vabatahtlikult ja tunneb end väga hästi,” kinnitab dr Laanpere. „Seksuaaltervise häireks saab seda nimetada siis, kui inimene ise tunnetab seda häirena. Ei ole olemas nii-öelda „normaalset seksuaalelu” – on inimestevahelised kokkulepped, kui tihti ja kuidas.” Kes vanemaski eas voodielu nautida tahavad, peaksid mõningate murekohtade ilmnemisel nendega tegelema. Üheks seksuaalelu häirijaks võib osutuda naisel tupekuivus. Dr Made Laanpere selgitab, et selle põhjuseks on östrogeenide puudus ning lahenduseks nende tupesisene manustamine. „See on lihtne, efektiivne ja praktiliselt vastunäidustusteta ravi. Kindlasti tuleks küsida naistearstilt abi, mitte ise kannatada. Libestavaid aineid võib samuti kasutada, aga need tupe keskkonda ei muuda – mida teeb östrogeen,” annab dr Laanpere nõu ja selgitab, et östrogeen kasvatab tupeseinale tagasi premenopausis olnud limaskesta pindmise kihi, kus toodetakse piimhapet, mis on tupe tervisele tähtis. Mitmed eakamad paarid võivad kannatada aga hoopis meespoole hädade käes: erektsioonihäired, eesnäärmega seotud probleemid. Siis tuleks kindlasti mehel arstivisiit ette võtta. Mis puutub aga seksuaalelu turguta-
MENOPAUS
MONIKA LUGU 50aastase pärnaka Monika arvestust mööda oli tal viimane menstruatsioon umbes viis aastat tagasi. Kuni aastavahetuseni arvas ta, et on vaevalisest üleminekueast pääsenud suuremate vaevusteta. „Ajasin jõulude ja aastavahetuse aegsed kuuma- ja külmahood ärevuse süüks, sest lapsed olid koos lastelastega külla tulemas ja tegemist palju. Aga kui need jaanuari lõpus tugevnema hakkasid, lisandusid väsimus ja jõuetus, läksin arstilt abi otsima.” Selleks ajaks, kui Monika oma günekoloogi juurde jõudis, oli huvi maailmas toimuva vastu justkui kadunud. Ta selgitas kõike arstilegi, kes mõõtis östrogeeni taset. „See oli madal, arsti arvates võinuksin alustada hormoonasendusraviga.” Kuna Monika oli kuulnud naistuttavatelt palju negatiivseid lugusid hormoonasendusravi kohta, oli ta esialgu veidi kõhklev, kuid soov end jälle hästi tunda sai võitu. „Esimese kuuga ei juhtunud mitte midagi, alles teisel kuul tundsin, kuidas tasapisi elujõud taastub. Kolmandal kuul tundsin tõelisi muutusi ja ka vaated elule olid optimistlikumad,” kirjeldab Monika. Praeguseks on Monika hormoonasendusravil olnud viis kuud ja tunneb end oma sõnul kümme aastat nooremana. „Arsti ütlust mööda võiksin tablettide võtmist jätkata veel kaks aastat ja mulle see sobib.” Birgit Itse
vatesse medikamentidesse, mida leiab apteegiriiulitel, siis need võrduvad dr Made Laanpere sõnul platseeboga – kui see aitab, siis on tore. „Mina selles asjas apteegi poole ei vaataks. Kui tekivad tõrked, tasuks üle vaadata hoopis oma eluviisid ja toitumine. Kui palju kaloreid kulutan, kas on mõni kahjulik harjumus, millest loobuda, näiteks suitsetamine, ja muidugi suhte enda „tervis”,” loetleb dr Laanpere. 19
MENOPAUS
NAISE TERVIS
MENOPAUS EHK ÜLEMINEKUIGA Menopaus – viimane teadaolev menstruatsioon (saab hinnata retrospektiivselt, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud) Loomulik menopaus – lõplik menstruatsioonide ärajäämine munasarjade follikulaarse aktiivsuse lakkamise tõttu tingituna ealistest muutustest Perimenopaus – periood vahetult enne menopausi, esinevad menopausi lähenemisele viitavad muutused ja esimene aasta peale menopausi Postmenopaus – periood, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni Klimakteerium ehk üleminekuiga – pre-, peri- ja postmenopaus
Keskmine menopausi iga Eestis on 50 aastat. Varaseks nimetatakse menopausi algust enne 45. eluaastat ning enneaegseks enne 40. eluaastat.
TUPE LIMASKESTA MUUTUSED POSTMENOPAUSIS
UREETRA LIMASKESTA MUUTUSED POSTMENOPAUSIS
Menopausi algust mõjutavad • geneetilised tegurid • hüsterektoomia, munasarjaoperatsioonid, liiteline protsess, endometrioos • suitsetamine • alatoitlus noorukieas • taimetoitlus • galaktoosi liigtarbimine • kõrgmäestikes elamine
PREMENOPAUS
PREMENOPAUS
POSTMENOPAUS
POSTMENOPAUS Põis
Närvilõpmed
Vagiina
Limaskesta voldikesed
Lihaskude Pindmine limaskest, sekretsioon
20
Väliskest
Ureetra
Limaskest
Voldikeste kadumine Pindmise limaskesta kadumine ja sekreedi produktsiooni lakkamine
Vahekiht, mis sisaldab veenipõimikuid
OIuliselt laienenud luumen
Allikas: dr Made Laanpere
NAISE TERVIS
RINNAVÄHK
Lümfiteraapia võiks alata kohe pärast operatsiooni Kadri Suurmägi
L
ümfimassaaž ja kompressioonabivahendid on oluline osa rinnavähist taastumisel. Füsioterapeut Reio Vilipuu on üks vähestest terapeutidest, kes on Eestis ja Soomes sooritanud ka lümfiterapeudi eksami ja tohib vähihaigetele kompleksset lümfiteraapiat teha. Ta loodab väga, et peagi on see abivajajatele niisama kättesaadav kui näiteks meie naaberriigis Soomes. Õnneks hakkavad vaikselt kaduma hirmud, et lümfimassaaž võib uuesti vähki tekitada. Kuigi uuringutega on seda ammu tõestatud, kipub see eksiarvamus visalt kaduma. Füsioterapeut ja Tursekeskus OÜ juhatuse liige Reio Vilipuu, kes peale Tursekeskuse töötab ka Soomes Docrates Cancer Centeris, toob võrdluseks sealse korralduse: patsiendiga kohtutakse nõustamiseks ja vajalike mõõtmiste tegemiseks enne lõikust ja kolmandal-neljandal päeval pärast rinnaeemaldusoperatsiooni või rinda säästvat lõikust; kui õmblused ja vahel dreenidki alles sees, algab juba taastusravi. Eestis jõuavad patsiendid tema juurde sageli paraku pärast keemia- või kiiritusravi lõppu, kui käsi on juba turses ja vahel muutused juba pöördumatud. „Iga lõikehaava ümber tekib alati lokaalne põletik ja organism hakkab moodustama armkudet. Sellel ajal väljub verekapillaaridest kudedesse rohkem vedelikku ja plasmaproteiine ning tekib
Reio Vilipuu, füsioterapeut
lokaalne turse. Mida kauem haava ümber turse on ja mida rohkem haava venitatakse, seda paksemaks, jäigemaks ja liikumatumaks kasvab arm. Meie jaoks on probleem, kui see kasvab laiemaks kui kolm-neli millimeetrit, sest siis ei kasva algses taastumisfaasis (14 päeva) moodustuvad lümfisooned sellest läbi,” selgitab ta. Lümfiturse ehk lümfödeemi korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt vedelikku. On neid inimesi, kes juba sünnivad lümfisüsteemi häiretega ja seda nimetatakse primaarseks lümfödeemiks. Lümfisõlmede eemaldamisega rinnaeemaldusoperatsioonil ja kiiritusraviga kahjustatakse normaalselt toimivat lümfisüsteemi ja nüüd on lümfiturse kaasnev mure. Statistika näitab, et ligi 30 protsendil naistest läheb käsi esimese kaheteistkümne kuu jooksul tursesse ja ülejäänud kahele kolmandikule ei anna keegi samuti garantiid, kas ja millal see võib juhtuda. 31
RINNAVÄHK
Kui püüda lihtsalt selgitada, mis toimub inimese organismis pärast operatsiooni, sõnab Vilipuu, et rinnaeemaldusoperatsiooniga või säästva sektorilõikusega kaasneb alati see, et mingi hulk lümfisõlmi eemaldatakse kaenlaaugust. Väga sageli on rinnavähk just rinna välimises ülemises neljandikus. „Selle kohaga on seotud kaenlaaugu ja suure rinnalihase ümber olevad lümfisõlmed.” Kirurgias liigutakse võimalusel aina enam rinda säästva lõikuse poole ehk eemaldataksegi ainult osa rinnast ja valvurlümfisõlm(ed). „Lõikuse ajal tehakse kiiruuring, et saada teada, kas sõlmedes oli vähirakke. Kui neid rakke leitakse, siis tuleb eemaldada kõik kaenlaalused lümfisõlmed.”
KERSTI LUGU Kersti on 63aastane. Temal pole rinnavähk episood minevikust, vaid selle järelmõjudega puutub ta kokku iga päev. Kahel korral aastas käib ta Tallinnas taastusravis lümfimassaažis, sest korduvate operatsioonide tõttu ei taha hästi liikuda ei jalad ega käed. Need, kes ta haigusest midagi ei tea, peavad teda lihtsalt eakaaslastest vähem tegusaks. Kersti ise jutustab: „Avastasin selle 1992. aasta veebruaris ise. Kui Tallinnas uuringutel küsiti, kas eemaldavad tüki või terve rinna, vastasin, et otsustagu, kuidas vaja on. Ära võeti terve rind, aga mulle kinnitati, et saadi puhtaks. Ent mind on kasvajate ja tsüstidega õnnistatud, aasta hiljem oli juba uus operatsioon, seekord günekoloogiline. Selle järel tekkisid lümfidega probleemid, mistõttu jalad paistetasid üles ega kuulanud sõna. Kätega pole nii hullu, aga jalgadega on probleeme. Kodust oli tuge leida keeruline, sest oli selline aeg, kus Eesti Vabariik oli alles noor. Kui ma haiglast koju tulin, sain teada, et olen töötu, sest asutus läheb likvideerimisele. Siis oli raske aeg, ühest küljest tervis ei
32
NAISE TERVIS
Rinna ümber on umbes 40 lümfisõlme ning kui kirurg on epikriisi ehk haigusloosse märkinud, kust ja kui palju sõlmi eemaldatakse, on Vilipuu sõnul ka lümfiteraapiat ja kogu patsiendi käsitlust lihtsam planeerida. Teine variant on see, et eemaldatakse kogu rind ja sellega koos kõik kaenlaalused lümfisõlmed. „Neil inimestel on suurem tõenäosus saada lümfiturse,” lisab ta. Ta selgitab, et terve rinna eemalduse tulemusena võib tursuda rangluu alune ja abaluu ümbrus ning armi peale ja kaenlaauku koguneb lümfivedelikust „kott”, millest vabanemiseks alustataksegi varakult lümfiteraapiat, esialgu muutusi arvestavat lümfimassaaži, et
lubanud tööd teha ja ega olnud ka midagi. Tütar oli 13aastane ja suuresti minu ema raha toel me hakkama saime. Tööle sain alles mitu aastat hiljem, kui töötukassast pakuti võimalust suurfirmas koristajaks hakata. Aga ma arvan, et pingutasin seal üle, sest objektid asusid üle linna laiali. Veel enne pensionile saamist avastati tükk ka teisest rinnast. Tüki eemaldamisele järgnes kiiritusravi ja kolm aastat hormoonravi. Ega mu pereliikmed eriti midagi rääkinud ega välja näidanud. Poeg elas toona juba omaette. Õnneks on mul praegu elukaaslane, kes toetab. Ei taha ju väga rääkida, sest kes see ikka soovib end kehvemana näidata. Kõige halvem reaktsioon on haletsus, aga õnneks pole ma seda eriti kohanud. Ma olin ikka aktiivne naine, käisin rahvatantsutrennis ja toitusin korralikult, aga kaks töökohta jätsid endale ja perele vähe aega. Haiglast tulles muutus eluviis palju rahulikumaks. Pühendusin perele ja otsisin alternatiivseid võimalusi tervenemiseks. Leidsin ka ja usun, et tänu toidulisanditele olen niigi heas seisus. Tean ka neid, kes sama operatsiooni järel iseseisvalt ei liigu. Mina saan omadega hakkama, kuigi elu käib kui teosammul.”
NAISE TERVIS
vedelikku armide ümbert eemale viia, et arm jääks ilus ja samal ajal lümfisooned kasvaksid armist läbi. „See vähendab lümfiturse tekkimise riski ka hiljem.” Eesti praktika järgi peaks taastumisprotsess hakkama pärast keemia- ja kiiritusravi. Vilipuu näeks meelsasti siingi rakendatavat Soome praktikat, kus enne lõikust toimuks esmakohtumine ja kogu keemiaravi ajal, mis kestab umbes neliviis kuud, võiks juba võimelda ja parandada kogu käe liikuvust. Viimane on vajalik kiiritusraviks, sest siis peab käsi minema vabalt kukla taha. Kurvem lugu on nendega, kes on aastaid olnud turses ja pole abi otsinud. Nende patsientide turse konsistents on kõvastunud ning naha liikuvus vähene-
AINO LUGU Aino on 79aastane. Rinnavähiloo algusest on möödas 12 aastat. Kõik käis suhteliselt kiiresti ehk sujuvalt, nagu ta ise ütleb. Perearsti juurde läks ta aprilli lõpus ja poolteist kuud hiljem oli rind koos seal olnud sõlmekestega eemaldatud. Kui Tallinnas proovid näitasid, et rinnas on sellised punktid, oli ta nõus, et ära võetakse terve rind, sest siis saab sellele kiiresti lõpu. Aino meenutab: „Ma ei osanud karta ega ette närveerida. Operatsioon möödus kenasti, aga pärast tuli välja, et kuuest sõlmekesest kaks jäi sisse. Arst rahustas, et see, mis sisse jäi, ei ole väga tige. Esimene tunne oli ehmatav, et ei saanudki kõike välja. Palatisse jõudes sain alles aru. Mäletan, et haigla juures oleva metsa ääres juba niideti muru ja mul tekkis tunne, et see on nagu kirikukellade helin. Oleme ju kuulnud neid jutte küll, et pärast operatsiooni areneb mõnel väga kiiresti edasi. Aga mõtlesin siis, et lapsed on mul suured, lapselapsed olemas, töö on tehtud, ja rahunesin maha. Arst ka ütles, et paneme rohud peale ja midagi karta ei maksa. Sain juba esimese keemiaravikuuri haiglas ära. Valusid ei olnud. Esimese päeva õhtul
RINNAVÄHK
nud, seega on muutused juba pöördumatud. Suurim kahe käe erinevus, mida tema on näinud, on üle 15 sentimeetri. „Lümfiturse tekkimisel ei ole piiri, nahk võib venida veel ja veel. Inimesed oskavad seda küll peita, kampsunid lähevad järjest lohvamaks, aga sellel ei ole mingit mõtet.”
Ideaalpilt ja reaalsus Tema sõnul on abi oluline nii argisel, nagu näiteks riiete leidmine, kui ka märksa tõsisemal põhjusel: kahjustada võib saada ka labakäe ja sõrmede funktsionaalsus, tekkida kroonilised valud ja tunnetushäired kuni selleni, et sõrmi ei
hakkas soe ja põsed õhetama. Teisel päeval oli nii halb, et kuskil olla ei saanud ega midagi teha ei osanud. Jõin muudkui vedelikku. Kolmanda päeva õhtuks andis järele ja neljandaks päevaks oli unustatud. Ootasin muidugi, millal keemiaravi tagajärjel juuksed maha tulevad. Juuksed olid küll hapramad, mitte nii säravad ja peanahk krobelisem, aga juukseid välja ei langenud. Ka kilod kadusid pikkamööda. Haiglasse minnes olin kaheksakümne ringis, aga välja tulles kümmekond kilo kergem. Kolm või neli aastat käisin kaks korda aastas kontrollis. Tabletiravi kestis samuti kolm aastat. Pärast seda olen olnud ise huvitatud. Kui Paides käib vähiliidu buss, võtan perearsti käest saatekirja ja kord kahe aasta tagant käin kontrollis. Mingisugust vaevust ei ole, lihtsalt ise oma huvist. Minu perekond oli väga hoolitsev. Olin nii turvatud, et ei tekkinud tunnet, nagu mul hakkaks nüüd halvemini minema. Ma arvan, see on väga oluline, et ma ei jäänud üksi. Mõtteviisi muuta ja vaimu erksana hoida on aidanud just osalemine vähihaigete ühingu tegevuses, kus kunsti- või naeruteraapiat nautides ei tule haigus meeldegi.” Birgit Itse
33
RINNAVÄHK
saa painutada nii paljugi, et oma allkirja kirjutada. Reio Vilipuu selgitab, et ideaaljuhul tuleb rinnavähidiagnoosi saanud patsient enne lõikusele minekut vastuvõtule ja tal võetakse iga nelja sentimeetri tagant käsivarrelt mõõdud. Siis on pärast lõikust hea võrrelda, kas on tekkimas turse. Teise käega võrdlemine ei ole Vilipuu sõnul alati tulemuslik, sest olenevalt inimese tööst ja käelisusest ongi need erinevad. „Kui hiljem on erinevus üle kümne protsendi või üle kahe sentimeetri, siis saab rääkida lümfitursest,” võimaldab see tema sõnul sellele võimalikult varakult jälile saada. „Nii kui sümptom tekib, peab hakkama sellega tööle.” Lümf sisaldab valku ja kui naha alla jääb vedelik, hakkavad valk ja ka nahaalune rasvkude sidekoestuma ning kõvastuma. Tavaliselt muutub esmalt nahk kõvaks lihtsustades öeldes küünarliigesest allpool. „Kui sinna näpuga suruda, jääb sinna alles selge lohk ja seda nimetataksegi lohktestiks.” Kui inimene tuleb alles sel ajal teraapiasse, kui lohu tekitamine on juba raskendatud ning lohk ka täitub väga aeglaselt, siis manuaalse lümfimassaaži ja sidumisega on võimalik tekkinud fibrootilist kudet küll pehmeks saada ja ümbermõõte vähendada, kuid mõõtudelt paraku jäävad käed ikka eri suuruseks. Just seetõttu on hea käia juba eelnevalt konsultatsioonis ja mitte end hiljem suuremaid riideid kandes petta. „Meil on mõõdud enne lõikust ning kui korrapärasel mõõtmisel märgatakse ülajäseme ümbermõõtude suurenemist, võtab inimene ühendust ja alustame teraapiaga,” selgitab Vilipuu. Vähese teraapia ja igapäevase meditsiinilise kompressioonvarruka kandmisega saab sel juhul olukorra kontrolli all hoida. „On patsiente, kes tahavad ka ennetavalt varrukat kanda. See on soovitatav muidugi juhul, kui lümfiringe 34
NAISE TERVIS
ongi aeglasem ja igapäevaselt on kalduvus tursumisele.” Kuid millist abi terapeudilt loota saab? Lümfisoonte motoorikat kiirendava protseduuri ehk manuaalse lümfiteraapia käigus liigutatakse muutuva survega võtetega nahka kergete ja üsna õrnalt tajutavate liigutustega. Lümfisoontes on sarnaselt veenidega klapid, mistõttu saab lümf liikuda edasi, aga mitte tagasi. Teraapia eesmärk on lümfisoonte enda liikuvuse suurendamisele lisaks kiirendada lümfivedeliku liikumist. Lõikuse järel peavad terapeudid teadma, kuhu lümfi suunata. Vahel tuleb seda teha ka lümfi enda liikumise suunale vastupidiselt. Vilipuu selgitab, et kui tervel inimesel liigub vasakust käest lümf vasakusse kaenlaauku, siis pärast rinna lõikusega koos lümfisõlmede eemaldamist ja/või kiiritusravi liigutavad terapeudid lümfi üle selja ja abaluude paremasse kaenlaauku, samuti eest üle rindkere paremale kaenlaauku ning ka vasakule poole kubemesse ehk mujal olemasolevatesse lümfisõlmedesse. Võrdluseks armiteraapia, mida samuti tehakse, on oluliselt tugevam, sest sõrmedega proovitakse saada armikoe alla ja seda liigutada, et saada armi liuglema. „Kui see hakkab liuglema, siis pääseb sealt ka lümf läbi.” Kompleksses lümfiteraapias kasutatakse lisaks lümfimassaažile sidumist, mis tähendab, et käele või jalale pannakse alussukk, mille peale läheb pehmenduseks mitmes kihis näiteks kipsi alusvatt. Seotakse ülespoole väheneva rõhuga, kasutades spetsiaalseid vähevenivaid elastiksidemeid. Vilipuu sõnul ei saa turse sidumisel kasutada enamikus apteekides müüdavaid väga elastseid elastiksidemeid. Käe puhul seotakse kõik sõrmed, jala puhul varbad. Sidemed jäetakse peale 24 tunniks ja seotakse iga päev. Kui on saavutatud käe ümbermõõtude vähenemine, võetakse mõõdud ja nende järgi tellitakse
Kolmandas peatükis annab apteeker nõu, kuidas oma nahk ja juuksed särama panna, kuidas mõjutada oma ainevahetust ning kuidas end psühholoogilises, emotsionaalses ja kehalises pöördepunktis ise aidata. Raamatu neljas osa on pühendatud liikumisele, sest lisakilod tekitavad suure koormuse. On hea teada, et tavatoimetamistki ei saa pealiskaudselt võtta. Igapäevane koristus, ka tolmu imemine, aknapesust rääkimata, annab vanemas eas korraliku treeningu. Kogumikust leiab tunnustatud arstide – dr Rein Vahisalu, dr Riina Kütneri, dr Made Laanpere, dr Sulev Ulbi, dr Ivo Saarma, dr Triin ja Olavi Vasara, dr Toomas Ellervee, dr Evo Kaha, dr Edgar Lippingu, dr Priit Põdra, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Heisl Vaheri, kliinilise psühholoogi Kartin Kaljula, psühholoogi Toivo Niibergi ja mitmete teiste nõuandeid ja kommentaare. Raamatus on mitmeid õpetlikke patsiendilugusid.
AVAMEELSELT NAISTEST
Raamatu teine osa keskendub naise hingelisele vananemisele. Hingelise läheduse puudus toob kaasa mitmeid hädasid. Kuidas hoiduda ärevusest, stressist, depressioonist, võidelda unehäiretega, sellest kirjutavad asjatundlikud psühholoogid ja arstid.
TERVISERAAMAT 4
TERVISERAAMAT
Naiste terviseraamatus on neli osa. Esimeses selgitavad Eesti oma ala parimad arstid naistehaiguste tekkemehhanisme ja ravivõimalusi. Vastuse saab küsimus, kas naisel on teistsugune süda kui mehel. Raamatus on kirjeldatud menopausi, mis saabub kord igal naisel. Saame teada, et rinnavähil pole varases staadiumis tundemärke. Kirjeldame sedagi, mis saab pärast kasvaja operatsiooni ja kas ka kümme aastat tagasi tehtud operatsiooni järel on võimalik rinda taastada. Juttu tuleb piinavatest valudest, mis sunnivad tualetiust kulutama, ehk naisi sageli kimbutavatest kõhuvaludest ja kusepõiepõletikust, aga ka veenilaienditest.
Oskus end jälgida ja abi küsida on tähtis. Aita iseend sellega, et lased teistelgi end aidata. ISBN 978-9949-9808-0-2
9 789949 980802
www.60pluss.ee
4
Naise süda Menopaus Rinnavähk ja taastusravi Veenilaiendid Naise hingehädad Unehäired Ilus nahk ja juuksed
t l e s l e e m a v A t s e t nais