kõneleb
SALME KULTUURIKESKUSES 5.–6. OKTOOBRINI Väljaandja Postimees Grupp AS
www.60pluss.ee
Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust” kandidaadid Elutööauhind
Eakad hoolivad
Eakalt kogukonnale
KIHNU VIRVE EHK VIRVE KÖSTER (88), Kihnu saar, on eheda Kihnu kultuuri elav kandja ning ka looja. Virve on ligemale neljasaja laulu autor, tema tuntuimaks lauluks on „Merepidu”. M E R I K E POLJA KOV, Tartu vald, korraldas näituse „Suure südame ja ärksa vaimuga”, kogus Eesti Genealoogide Seltsi juubeliaasta konkursitöid, vormistas neid eksponeerimiseks, tõi tööd kohale, valmistas ette ja korraldas näituse Eesti Rahvusraamatukogus. A I NO KÕGE L (80), Kõo vald, Viljandimaa, on olnud 1975. aastal Kõo segarahvatantsurühma ja 1986. aastal memmede rühma loomise juures. Selle aasta alguseni juhtis ta memmede rühma ja hoiab nende tegevusel jätkuvalt silma peal. TÕN IS JÄ RV, Helme vald, Valgamaa, on Taagepera kiriku koguduse juhatuse esimees. Kirik sai uue katuse, torn restaureeriti. Tornitipus on uus kukk, kiriku pingid said soojendused, on paigaldatud välisvalgustus, kiriku ümbrus on alati korras. E N DL A L A NGE L (96), Kambja, Tartumaa, on aastail 2015–2016 oma õpilastele, endast isegi kolmkümmend aastat noorematele, pidanud kümme kultuuri- ja koduloolist loengut. Endla Langelit võib pidada Õpetajaks, kes suutis virgutada rahvuslikku vaimu ka ajal, kui seda ei soositud.
M A I M U L EISA LU, Tallinn, on Põhja-Tallinna linnaosa „seltsidaam”, kes hooldab praegu kaht piiratud liikumisvõimega inimest. Ta käib kord nädalas vabatahtlikuna abiks vähekindlustatud peredele toidupakke jagamas, abistab supiköögis toidujagamisel, on Pelgulinna Seltsi kassapidaja, on Eesti skautide organisatsiooni liige ja kassapidaja. Viimati käis ta metsas mustikal ja viis ka eakatele karbitäie. PROJ E K T „VÄ Ä R I K A LT VA NA N EM E – M I T M EK ESISELT T EGU TSEM E”, Rakvere, on Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja projekt, korraldati mälutreening, liiguti looduses, kuulati loenguid tervisest, hingeseisunditest ning vanaduse võludest ja valudest. A N U V EI DE, M EI E A N U EH K L I H UL A VA L L A OM A E M A T E R ESA, Lihula, Läänemaa, on Lihula valla hoolekandetöötaja, kes viib eakad teatrisse, arstile, ekskursioonile, juuksurisse, apteeki, poodi. Ta on abivalmis puhke- ja pidupäevadelgi, kui selleks tekib vajadus.
M A RG A R I TA L A M SON, Haabersti, Tallinn, organiseerib Tallinna sotsiaalkeskuste vahelisi bowlingu-võistlusi, juhendab venekeelset kirjandusringi. Ta tutvustab venekeelsele elanikkonnale eesti kirjanike teoseid, organiseerib ekskursioone, et näidata Eesti vaatamisväärsusi. E H A K A R M, Hiiumaa, juhtis Hiiumaa Pensionäride Ühendust kuus aastat (2010– 2016), organiseerides Hiiumaa eakatele üritusi, kontserte, teatrikülastusi, ekskursioone. On käidud Soomes, Rootsis, Ahvenamaal. JA A K VÄ R N I K, Viljandi, on Viljandi Pensionäride Liidu esimees. Eakaaslased on aktiivselt kaasatud, huvialaringide arv kasvab ja paljude inimeste huvid on rahuldatud. Jaak jälgib, et kõik ringid oleksid võrdselt rahastatud. Ta veab mitmesuguseid projekte, mis kaasavad teistegi omavalitsuste ja maakondade eakaid. H ELGI T EDER, Põlva, on vabatahtlikuna MTÜ Põlvamaa Reumaühingu juhatuse liige ja klubi Kuukiir peo- ja ürituste korraldaja, olles klubi asutajaliige. Ta kuulub MTÜ Põlva Kolmanda Nooruse Rahvakooli ja on MTÜ Põlvamaa Südameliidu liige. MILV I PA A S, Pärnu, on Pärnu pensionäride organisatsiooni, praeguse nimega Pärnu Pensionäride Liidu asutajaliige. Ta on suure südamega vabatahtlik.
Põlvkondadevaheline side „ÕN N E 13“, Eesti Televisioon, seriaali on tihedasse kimpu põimitud igas eas eestlased – nendevahelised suhted, mured ja rõõmud väljendavad meie enda elu ja suhteid eri põlvkondade vahel. Mida aeg edasi, seda suuremaks väärtuseks osutuvad paarkümmend aastat tagasi üles võetud osad, sest neist vaatab vastu meie lähiminevik.
Persoon A I M A N U R M, Tõstamaa, Pärnumaa, on eakatele kui kiirabi. Kui parasjagu probleemi pole, väntab ta iga päev sõpraderingi läbi, korvis igale mõni lilleõis. Teda paelub tants, laul, motomatkad, jooga, mahepõllundus, käsitöö ja kodukaunistus. H I LJA M A K A R A, Kohtla-Järve, pani 2002. aastal aluse väga populaarsele eri rahvuste ühendusele Maikelluke-Landõš, mille tegevuses osaleb seniajani, korraldades reise, et muukeelsedki eestimaalased teaksid, mis Eestis kaunist on. Kümme aastat tagasi asutas Jõhvis vaegkuuljate ühingu. Ü LO L E PI K, Valgamaa, on maleorganisaator ja korraldab Tõrva-Helme vanuritele malemänge. Ta viib ka poolpimeda liikumisraskustega maleharrastaja võistluspaikadesse. Pärast naise surma on ta üksi kasvatanud ja koolitanud kaht poega.
Eakad ja keskkond A A DI SA A R, Tori, Pärnumaa, on Tori Sotsiaalmaja vabatahtlik metsatark, kes on vabatahtlikult terve aasta psüühiliste erivajadustega ja puuetega inimeste ning pensionäride loodustundi juhendanud.
Eakad kui kultuurikandjad T II A TÄ NAVOTS, Türi, Järvamaa, otsustas 73aastasena liituda Türi Kultuurimaja väikekandle õppijatega. Ta on saanud hakkama ja mänginud kannelt Türi lillelaadal, rahvamuusika- ja laulupeol. KÕO VA L L A L E H T, Kõo, Viljandimaa, on aastaid julgustanud inimesi kirjutama kaastöid oma elust, et jäädvustada kohalikku elu ja olu, mis paeluvad ka noori. M A RV I VOL M ER, Paikuse, Pärnumaa, on 1989. aastast kuni tänaseni korraldanud rahvarõivaste valmistamise kursusi. Oskusi ja teadmisi on saanud ligi nelisada inimest. Ta on paljudele rahvatantsukollektiividele ise rõivaid teinud. 2016. aasta veebruaris ilmus temalt raamat „Pärnumaa kihelkondade rahvarõivad”. OLGA H A L L I K SA A R, Kohtla-Järve, on seltskonnatantsurühma Reverans asutaja ja juhendaja, tantsukollektiiv eakamatele vene rahvusest daamidele, kellel on kerge jalg ja sirge rüht. 2012. aasta jaanuarist on ta MTÜ Sinule, 50+ tantsutrupi vabatahtlik juhendaja. A N N E VAT T ER, Hanila, Läänemaa, on pillimängija ja laulukirjutaja. Tema sulest on tulnud juba üle 70–80 laulu, kõigis lauludes on tema lugu. Pillimänguoskuse omandas ise kuulmise järgi.
korraldajad
Tegu eakale SI RJ E K A N N E L, Paistu, Viljandimaa, on Puiatu Haridusseltsi esinaine, kes on võtnud enda kanda kogu Puiatu piirkonna huviharidusliku ja kultuurilise ühendamise ja kogukonda tugevdavate sündmuste korraldamise. E PP JOH A N I, Viljandi, on käima lükanud seltsidaamide liikumise. Praegu käib koos kümme seltsidaami, käivitus uus grupp algajatele. Seltsidaamidest on suur abi üksikutele, kes on jäänud koduseinte vahele. ELO K ESK Ü L A, Pärnu Käsikellastuudio. 2015. aasta sügisel asutas noor dirigent Elo Kesküla Pärnu Käsikellastuudio juurde Eestis ainulaadse seenioride ansambli. Väärikas eas daame kogunes üle kümne. H EL I VÄ H K, Tammiku, Ida-Virumaa, on aastaid Ida-Virumaal Tammiku rahvamajas eakatele üritusi korraldanud. Traditsiooniliseks on saanud iga-aastane maakonna memme valimine ja eakate abielupaaride kuldpulmade, teemantpulmade tähistamine. LOOM A DE VA RJ U PA I K. Meil on palju üksikuid vanainimesi, kes vajaksid enda kõrvale lemmiklooma. Varjupaikades on palju eakaid loomi, kellel on tavalisest raskem uut kodu leida. Oma rahuliku loomu ja temperamendi poolest sobiksid nad hästi vanainimeste kaaslasteks. P RO J E K T „E L A P I K A LT J A T E RV ELT”, Viljandimaa. SA Viljandimaa Hoole-
piletisponsor
suurtoetajad suurtoetaj
kandekeskuse eakate aktiivset vananemist toetavas projektis osalejad teevad oma tööd südamega ja on valmis panustama oma aega ka siis, kui tasuks on vaid tänusõnad.
Eakad ja maailm A DEL BERT POOL, Sillamäe, kirjutab luuletusi, artikleid ajalehtedesse, kirjatükke poeetidest-klassikutest ja linna ajaloost ajakirjadesse. Kohtumisõhtutel Sillamäe elanikega jutustab ta huvitavalt ammustest juhtumitest.
Seltsielu TA RT U SEEN IOR M EEST E K LU BI tegevus on laiahaardeline. Korraldatakse sportmänge. Sõprussidemed on loodud teiste klubidega, kes külastavad Tartu vanamehi ja vastupidi. TA RT U E A K AT E T ERV ISEOLÜ M PI A on tasuta rahvaspordivõistlus, et aktiveerida ja motiveerida eakamaid tartlasi olema kehaliselt aktiivsed. SI RJ E K U USEORG, Lasva, Võrumaa, on 2004. aastast Lasva rahvamaja juhataja. Ta on 20 aastat olnud MTÜ Lasva Käsitööseltsi ja Lasva Maarahvaõpistu juhataja. A N T I I K HÕBE DA M U M M U D, Kõrveküla, Tartumaa, on prouade seltskond, kes pole vanusele alla vandunud ja tunneb huvi eluolu, esoteerika, armastuse, kulinaaria ja tervislike eluviiside vastu.
Eakas ja tervisesport M A R I A NN E H ER M A NN, Lasva, Võrumaa, on Lasva valla kepikõnni seltsingu eestvedaja. Kepikõnni eesmärk ei ole ainult keppidega kõndimine, vaid tundma õppida oma kodukanti, kodumaad ja lähemaid naabreid.
Teadmised, elukestev õpe „HÕBE A K A DE E M I A” JA E A K AT E A RV U TIKOOLIT US, Rakvere. Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž käivitas 2015. aastal loengusarja, mis kannab nime „Hõbeakadeemia” ning on mõeldud Rakvere ja Lääne-Virumaa eakatele. Samal ajal alustas Rakvere kolledž eakate iganädalase arvutikoolitusega. Keskenduti praktilistele teemadele, nagu näiteks internetiotsingud, ID-kaardiga toimetamine internetis, suhtlus kaugel elavate sõprade või lähedastega interneti abil, aga ka internetialane ohutus. S E N TA B I S U V E K U R S U S „M U N A ÕPETA B K A NA”, Järvamaa. Suvisel suhtluskeskkonna Sentab kursusel õpetati eakatele üle interneti fotode tegemist, loo kirjutamist ja video tegemist. Kursuse raames toimunud konkurss suunas osalejaid enda ümber ringi vaatama ja maailma uue nurga alt avastama.
toetajad
LK 2
Oktoober 2016
Seitsmes eakate pidu
J
älle on käes oktoobri algus ja jälle on põhjust tulla kokku Salme Kultuurikeskusesse. Toimub juba seitsmes eakate festival. Sel korral küll uue nimega – „60+ festival”. Igal heal asjal võibki olla mitu nime. Ja festival on hea, sest ega muidu tuleks kokku nii palju inimesi üle Eesti.
Selgi aastal on festivalile pääs tasuta. Kuid ühe muudatusena on nüüd mõlemal festivali päeval esimese korruse suures saalis tasuline eriprogramm, kus on võimalik nautida Marko Matvere esituses merelaule ja kuulata tema meenutusi merereisidest. Eriprogrammi pileteid saab osta Salme Kultuurikeskusest kohapealt festivali päeval. Miks siis nii – seda on minu käest küsinud väga paljud inimesed. Aga sellepärast, et ürituse korraldajana peame tagama teie turvalisuse ja heaolu. Saali mahub
Hea festivalil osaleja,
60+
festival toimub juba seitsmendat korda ja seegi kord Tallinnas, Salme Kultuurikeskuses. Ehkki tegemist on üle-eestilise ettevõtmisega, on seekordki Tallinn festivali toetamas.
Mis on see, mis ettevõtmist väärtustab, ning miks Tallinna linnavalitsus üritust toetamisvääriliseks peab? Esimene põhjus on kindlasti see, et pealinn peab ülimalt oluliseks muuta seenioride elu kvaliteeti, muuta nende inimeste elu õnnelikumaks, huvitavamaks, tervemaks. Üheks võimaluseks ongi eelkõige info jagamine. Aga selleks tuleb inimesed välja tuua nende enda mugavustsoonist, anda võimalus suhelda, infot hankida, et neil kõigepealt iseendal tekiks huvi ja motivatsioon oma elu muuta. Siis saab neid ka aidata ja huvitavat tegevust pakkuda. Tänavune festival toimub 5. ja 6. oktoobril. Festivaliga tähistatakse ühtlasi eakate päeva, mis kalendri järgi on küll 1. oktoobril. Festivalil on esinemised, töötoad, mess, tutvumis- ja suhtlemisvõimalused, võimlemistunnid, konsultatsioonipunktid ja palju muud. Kui taas festivali toetamise põhjustest rääkida, siis festivali raames tutvustab Tallinna linn oma esinemiste ja huvitavate ettekannetega end teistest piirkondadest külalistele. Kõik pealinna linnaosad on kokku pannud enesetutvustamise programmi, et lähedasenaks ja tuttavamaks saada nii mujalt Eestist tulnuile, aga samuti tallinlastele endile. Tallinn on ju siiski nii suur linn, et mustamäelane ei pruugigi väga palju näiteks Põhja-Tallinnast või Lasnamäest teada ega teagi seda, mida huvitavat ja põnevat neid teistes linnaosades oodata võib. Seega on pealinna eri linnaosade tutvustamine kindlasti üks toetamise põhjustest. Festivali vastu on huvi suur ja aina kasvab. Möödunud aastal külastas festivali 4500 inimest. Tänavu on oodata vähemalt niisama palju. See tähendab, et huvilistele tuleb tõesti pakkuda seda, mis neid huvitab või võiks huvitada. Et pärast oleks festivalikülalistel hea tunda, et festivali päevad on läinud korda. JJa Tallinn omalt poolt on selle meeleolu tekitamiseks valmis. musi Huvitavaid festivalielamusi soovides
Merike Martinson Tallinna abilinnapea
piiratud arv inimesi, et vajadusel oleks võimalik kas või näiteks arstiabi ligipääs kindlustada. Loodan väga teie kõigi mõistvale suhtumisele selle muudatuse osas. Kogu muu ürituse sisu on meie festivalil ikka sama! Saab loenguid kuulata, toredaid esinejaid vaadata ja kel vähegi tahtmist, siis kas või oma isetegevuskollektiiviga esineda. Ja neid esinejaid meil jagub: ka sel aastal saab kultuurikeskuse kolmanda korruse saalis esinemas näha pea 40 taidluskollektiivi! Iga-aastasele konkursile „Aastad täis sära ja väärikust” laekus sel aastal 36 tööd. Mul on väga hea meel, et meie keskel on nii väärikaid, teotahtelisi, energilisi inimesi, kes oma tegudega on teiste elu suutnud paremaks muuta. Parimad konkursitööd teeme teatavaks 6. oktoobril.
Auhinnad on välja pannud Tallink, SYNLAB, Taastusravi ja hotell Wasa SPA, 60+ ja teised. Sellise suure ürituse tegemine ei ole lihtne, on vaja nii head meeskonda kui ka toetajaid. Tänan kõiki, kes on festivali õnnestumise nimel oma panuse andnud. Soovin teile kõigile ilusaid ja meeleolukaid hetki festivalil!
Eha Topolev MTÜ Inkotuba tegevdirektor, 60+ festivali korraldaja
Meri kõneleb ja ühendab
S
elle aasta 60+ festivali teema on ajendatud merekultuuriaastast. Me seostame merd ennekõike suve, päikese, männivaigulõhnalise õhu, sooja rannaliiva ja mõnusa mereveega. Rannapuhkus ise on merekultuuri uurijate sõnul aga vaid paarisaja aasta vanune traditsioon. Meri on ka ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid ja uskumused. Merekultuuriaasta annab põhjuse pöörata end näoga mere poole ja küsida, kas oleme lihtsalt mereäärne rahvas või mererahvas.
Seenioride peo „Meri kõneleb” peaesineja on Marko Matvere, kes koos akordionist Peep Raunaga esitab vanade merelaulude ja põnevate rännujuttude põimiku „Mulle meeldib maa”. Muidugi otsib iga merel olija silmadega rannapiiri ja tahab sadamakaini jõuda. Marko Matvere esinemist saab nautida mõlemal festivalipäeval. Meri paneb laulma ja luuletama. „Meri on, meri jääb, meri olema peab ...” Kes ei teaks seda Kukerpillide kuulsaks lauldud Virve Köstri ehk Kihnu Virve laulu. Aegu tagasi kinkinud keegi mees Kihnu Virvele merest leitud laevatüki sisse meisterdatud küünlajala. Selle ilusa kingituse peale lubanud Virve teha laulu kõigi oma elu merre jätnud inimeste mälestuseks. Mõtlik seik pole Virve elu ega loomingut nutuseks teinud. Virve lood on lustakad ja võtavad jala tatsuma.
Meri ei salli seisvat vett. Seeniorid tulevad samuti Tallinna Salme Kultuurikeskusse tantsima ja laulma – kogu kolmas korrus on vanemaealiste taidlejate päralt. Juba seitsmes aasta järjest pakuvad nad lusti ja rõõmu nendelegi, kes seni pole julgenud ühegi tantsutrupi või lauluansambliga ühineda. Mere tervis peab olema hea. Ka seenior peab oma tervise eest hoolitsema. 60+ festivalil saab kohtuda paljude tuntud ja oma alal tunnustatud tohtritega, kes tervena püsimiseks häid näpunäiteid jagavad. Nad kõik vastavad meelsasti festivalikülastajate küsimustele. Meri ühendab. Meil on põhjus taas kokku saada. Kohtumiseni festivalil ja ajakirja 60+ veergude kaudu!
Eve Rohtla Ajakirja 60+ peatoimetaja
Tugev kinnitus terveks päevaks Aitab vältida toiduosakeste sattumist proteesi alla
UUED PAKENDID ON PEAGI TULEMAS! CHEE/CHPOLD/0015/16 Kehtiv kuni 09.2018
Täiendab info saadaval: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 8a 11415 Tallinn, tel: +372 667 6900
söö, naera
JA ELA
Oktoober 2016
LK 3
B
a nd
Re
en
e
kl ür
i
Dr
Je v g
Teatrisaal, I korrus
n
, 5. oktoober Os si n o v s k i
12.00–12.45
Ajakiri 60+ esitleb: „Söömine vanuses 50+ kuni 100+”. Dr Mihkel Zilmer
12.45–13.15
Paus
13.15–14.30
ERIPROGRAMM „Mulle meeldib maa!”, Marko Matvere ja akordionist Peep Raun
11.00–11.15
VOLTARENI LIIKUMINE
11.15–11.30
Tõrviku seeniorid – Westi vilistlased
11.30–11.40
Sinilill
11.40–11.50
Kanarbik
11.50–12.00
Blaubard Dance Squad
12.00–12.10
Mamma Mia!
12.10–12.20
Vokiratas
14.30–14.45
Paus
12.20–12.30
Susanna
14.45–15.30
Apotheka esitleb: „Toitumine vanemas eas läbi Hiina meditsiini tarkuste”. Dr Rene Bürkland, Hiina meditsiini arst
12.30–12.40
Loo Pihlakobar
12.40–12.50
Helisev Horoskoop
15.30–15.45
TENA tervisevõimlemine. Pille Trolla
12.50–13.00
VOLTARENI LIIKUMINE
15.45–16.30
Apotheka apteekri infotund: eakate korduma kippuvad küsimused apteegis.
13.00–13.10
Akordioniklubi Amulett
13.10–13.45
Paus
13.45–13.55
VOLTARENI LIIKUMINE
13.55–14.05
Alhambra
14.05–14.15
IngerisoomlasteTallinna Seltsi lauluansambel KANERVA ja tantsurühm KATAJA
14.15–14.25
„Ei me ette tea”
Marionett-teatri saal, II korrus 12.00–12.45
„Unest ja vanema ea uneprobleemidest”. Dr Tuuliki Hion, somnoloog, Unimed Ühendatud Kliinikute Unekeskus Tallinnas ja Tartus
Paus
15.00–15.10
VOLTARENI LIIKUMINE
15.10–15.20
Haabersti Õied
13.30–13.45
TENA tervisevõimlemine. Pille Trolla
15.20–15.30
14.00–14.45
„Eakas ja vesi”, veeteraapiast räägib Heleene Ilves, Ida-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut
Viimsi päevakeskuse naiste tantsurühm Tutitriinud
15.30–15.40
Seeniorid
15.40–15.50
Ristik
„Eestimaa looduses leiduva võimsama ravimseene saladused tervisele”. Dr Anu Adermann, Chaga OÜ
15.30–16.15
„Veenilaiendid ja diabeetiline jalg”. Dr Veronika Palmiste, Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg
III korruse LISAsaal
r
12.00–12.45
„Asjalik lahendus delikaatsele probleemile”, pidamatusest räägib Natalja Bubnova, Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonna õde
13.00–13.45
Tallinna linn esitleb: „Sotsiaalvalveteenus eakatele”. Imbi Eesmets, MTÜ Tallinna Hoolekande Keskuse juhataja
14.00–14.45
„Koeri kaasavad sekkumised”, kohal on TERAAPIAKOERAD. Maarja Tali, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing
15.00–15.30
„Nõuandeid igapäevaseks liiklemiseks”. Raili Kaup
io
n
Dr M i
h ke
lZ
il m
e
15.00–15.30
i
H
u Dr T
Ma
ik ul
P
ar li
14.35–15.00
ka
Ta
Rõõmus Ring
D r Ve
i ron
ja
14.25–14.35
Tallinna linn esitleb: „Hooldamine kodus – väljakutse ja valikuvõimalused”. Jaanika Luus, MTÜ Koduhoolduskeskus Certis juhataja
13.00–13.30
e
TENA tervisevõimlemine. Pille Trolla
i st
11.45–12.00
VOLTARENI saal, III korrus
m
Kodumaa Kapitali HLÜ esitleb: „Vananedes rikkaks”. Rait Kondor, Kodumaa Kapitali juhatuse esimees
rk
al
11.15–11.45
Ma
F OTO D: EL M O RIIG, D MI T RI KOT J U H, L IIS T R EIM A N N, SIL L E A N N U K, A N D RUS KO P L IS T E, T ER J E U G A N DI
Tallinna linn esitleb: „Terved hambad, terve elu?”. Dr Liis Talvik, Kaarli Hambapolikliiniku proteesiala vanemarst.
t vere
10.30–11.15
Ma
Inkotuba MTÜ ja 60+ avasõnad, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tervituskõne
o
10.15–10.30
LK 4
Oktoober 2016
Salme Kultuuri 18
16
17
WC
WC
Garderoob
ÕUEALA
27
19 20 21 22
26
1 2 3 4 5
25
15 14 13 12
+ 11 10
6 7 9
8
24
23 Garderoob
I korrus 1 – Euroopa Komisjoni esindus Eestis 2 – Swedbank 3 – Corega 4 – Voltaren 5 – Inbank AS 6 – Apotheka 7 – Ajakiri 60+ 8 – Inkotuba MTÜ 1 – Allium Pharma OÜ 9 – Tena 2 – Wasa Hotell & 10 – Tallink Taastusravi 11 – Purina 3 – SA Vene Teater 12 – Ipharma / Repforce OÜ 4 – Tervise Kodu OÜ 13 – Valioravinto Allium Eesti 5 – Pesumull OÜ 14 – Ida-Tallinna Keskhaigla 6 – Sotsiaaldemokraadid 15 – Formula Vitale 7 – Teraapiakoerad 16 – GARDEROOB 8 – Eesti Patsientide Liit 17 – BBC Grupp UÜ 9 – Reformierakond 18 – Evenol OÜ 10 – Apotheka mõõtmised 19 – OÜ Leiba ja Tsirkust 11 – Oriola AS 20 – Nondora OÜ 12 – Voltareni tantsusaal 21 – FIE Sirje Raudlam 13 – Lisasaal 22 – FIE Mati Saag 23 – Maheleib OÜ 24 – GARDEROOB 25 – OÜ Tentamen 26 – Niitlind OÜ 27 – ESMAABI
13 WC
WC
Lisasaal
III korrus
1 2 3 4 5
12 Voltareni tantsusaal
11 10 9
8
8
6 7
WC
Oktoober 2016
LK 5
keskuse PLAAN 27 26
Corega kohvik
WC
WC
36
29 1
25 19
17
20
16
24
2
23
3
22
4
21
15
34 35
30 28
18
31 32 33
5
14 13
12
6 WC
11 10 9
8
II korrus 1 – Oriflame 2 – Teva 3 – TKT & Konsultatsioon OÜ / Brita Eesti 4 – Chaga OÜ 5 – Klamix OÜ 6 – Clarina 7 – Traplex OÜ 8 – Haapsalu Kuurort 9 – Rosena DK OÜ 10 – SanoSwiss UAB 11 – KadriMardi OÜ 12 – Estonia Medical Spa & Hotel AS 13 – Sentab 14 – Swiss Nahrin Estonia OÜ 15 – Tervise Alkeemia / Dao OÜ 16 – Vitabalans Pharma OÜ 17 – Elulill OÜ 18 – Eesti Haigekassa
19 – Tervise Abi OÜ 20 – Synlab Eesti OÜ 21 – Eesti Pensionäride Ühenduste Liit 22 – Unimed Unekeskus 23 – Paira AS 24 – Chemi-Pharm AS 25 – Looduse Abi / OÜ Estvita Pro 26 – Fairfood OÜ 27 – Corega kohvik, ka 0-korrusel 28 – Toila SPA 29 – Eesti Kunstimuuseum 30 – MTÜ Eesti Kopsuliit 31 – Varrak 32 – Hartmann 33 – Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu 34 – EPP AS 35 – Kinnisvarakeskus 36 – Nurme Looduskosmeetika OÜ
7
LK 6
Oktoober 2016
, 6. oktoober Teatrisaal, I korrus Kristiine linnaosa: seeniortantsurühm Kateriine
10.05–10.20
Haabersti linnaosa: tikandite ja rahvariiete moedemonstratsioon
10.20–10.50
Apotheka apteekri infotund: eakate korduma kippuvad küsimused apteegis
VOLTARENI saal, III korrus
10.50–10.55
Kristiina linnaosa: line-tantsurühm Lustiline
10.15–10.30
VOLTARENI LIIKUMINE
10.30–10.40
Shatritsa
11.00–11.30
Paus
10.40–10.50
Pirita linnaosa Birgitta
11.30–12.15
ERIPROGRAMM. Abilinnapea Merike Martinsoni tervituskõne. Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust” laureaatide väljakuulutamine.
10.50–11.00
Tantsurõõm
11.00–11.10
Anne Vatter, Mary-Helena Veerits ja Andri Lobjakas
Ka
lj u
l a id
10.00–10.05
11.20–11.30
A.C.D
11.30–11.50
Paus
Kodumaa Kapitali HLÜ esitleb: „Vananedes rikkaks”. Rait Kondor, Kodumaa Kapitali juhatuse esimees
11.50–12.00
VOLTARENI LIIKUMINE
12.00–12.10
Muusik Mati
14.15–14.30
TENA tervisevõimlemine. Pille Trolla
12.10–12.20
14.30–14.45
„Mida teha, et noored Eestisse tagasi tuleks?” Raimond Kaljulaid, Põhja-Tallinna linnaosa vanem
Lasnamäe linnaosa Pihlakobar ja Hõbelõng
12.20–12.30
Tantsudiivad
12.30–12.40
VOLTARENI LIIKUMINE
12.40–12.50
Reveranss
12.50–13.00
Meelespea
13.00–13.30
Paus
13.30–13.40
Kolmas Noorus
13.40–13.50
Hõpõhõim
13.50–14.00
VOLTARENI LIIKUMINE
14.00–14.10
Kaasike
14.10–14.20
Rotiküla Vanamehed ja VIA Rannavaresed
14.20–14.30
Hõbelõng ja liikumisrühm Kullakesed
14.30–14.40
Päikeseratas
14.40–14.50
3 sopranit ja kontsertmeister Benno
12.15–13.30
13.30–14.15
14.45–15.30
ERIPROGRAMM „Mulle meeldib maa!”, Marko Matvere ja akordionist Peep Raun
Apotheka esitleb: „Toitumine vanemas eas läbi Hiina meditsiini tarkuste”. Dr Rene Bürkland, Hiina meditsiini arst
15.30–15.45
TENA tervisevõimlemine. Pille Trolla
15.45–16.30
Ajakiri 60+ esitleb: „Kuidas jääda elus ellu?” Vahur Kersna
Marionett-teatri saal, II korrus 11.00–11.45
„Unest ja vanema ea uneprobleemidest”. Dr Tuuliki Hion, somnoloog, Unimed Ühendatud Kliinikute Unekeskus Tallinnas ja Tartus „Taimeravi võimalused enesetervendamisel – immuunsüsteem, närvisüsteem”. Taimetark Irje Karjus
13.00–13.30
Tallinna linn esitleb: „Kellele on vajalik koduõendusteenus?” Teisi Remmel, OÜ Koduõde juhataja
Dr
III korruse LISAsaal
„Eestimaa looduses leiduva võimsama ravimseene saladused tervisele”. Dr Anu Adermann, Chaga OÜ
14.30–15.00
„Ortopeedilised käeprobleemid”. Dr Andres Šavel, Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed
Ir
je
Ka
rjus
13.45–14.15
Va h
e ur K
r sn
a
M
lü k m a n n
12.15–13.00
ti
li G
TENA tervisevõimlemine. Pille Trolla
ar
ee
11.45–12.00
M er i ke M
on
Kesklinna linnaosa Vanaisad
nd
ns
11.10–11.20
R
o aim
12.00–12.45
„Milliseid tervisnäitajaid tuleks kontrollida hea enesetunde ja tervise tagamiseks vanemas eas?” Dr Meeli Glükmann, meditsiinilabori SYNLAB laboriarst
13.00–13.45
„Koer ja inimene – parimad sõbrad?” Katrina Jõemaa, koerte käitumisnõustaja ja treener.
13.45–13.50
Mustamäe linnaosa: Mustamäe sõnas ja pildis F OTO D: MIH K EL M A RIP U U, S A N D ER ILV E S T, A RVO M EEK S, K RIS T JA N T EED EM A
Oktoober 2016
LK 7
K U K M A INE P I R E Soovin tellida ajakirja 60+ festivali hinnaga
6 kuuks (6 numbrit) 10 €
SAAJA
12 kuuks (12 numbrit) 13 € Nimi
TASUB POSTIKULU
Isikukood
Luba nr 1831
Aadress Kontakttelefon
MAKSTUD VASTUS EESTI
E-post Saaja aadress
Tellimine on lihtne – täitke kupongil vajalikud väljad ja pange tellimus posti ning Teile saadetakse arve. Tellimus jõustub esimesel võimalusel pärast arve tasumist.
AS Postimees Grupp Tartu 8 71020 Viljandi
Pakkumine kehtib Eesti piires 30. novembrini 2016
Lisainfo tel 666 2525
ERIPAKKUMINE:
Hematogeen 2 tk = 1 € !
LK 8
Oktoober 2016
Kuidas hoida kulutusi ravimitele kontrolli all kroonilise haiguse korral?
S
üdame-veresoonkonna haigused, sh hüpertensioon ehk kõrgvererõhutõbi on oma tüsistustega peamine haigestumise ja surma põhjus Eestis. Kõrge vererõhk on insuldi, südameinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse ja enneaegse surma oluline riskitegur. Hüpertensiooni esineb enam kui kolmandikul arenenud riikide elanikest ning Eesti eakate seas esineb seda üle 60 protsendil. Hüpertensiooni varase avastamise ja tõhusa raviga saab tüsistuste esinemissagedust oluliselt vähendada. Selleks peavad haigestunud järgima täpselt arsti määratud ravi. Lisaks elustiili muutmisele ei tohi unustada toitumise, liikumise jt patsiendi enda kontrollitavate eluviiside tähtsat rolli. Väga tervislikegi eluviiside juures tuleb pahatihti regulaarselt ravimeid võtta kogu ülejäänud elu, see tähendab aga pikaajalisi kulutusi ravimitele. Nii nagu igas teises ravimiklassis, erineb toimeaine piires märkimisväärselt ka hüpertooniaravimite hind. Patsiendil on võimalik valida erinevate hindadega ravimite vahel ja tulenevalt oma valikust säästa ainuüksi ühe ravimi pealt aastas kümneid eurosid.
Soodsam hind ei tähenda kehvemat ravimit Sama toimeainega ja samal kujul (tabletid, siirup vm) ravimeid on Eestis müügil eri ravimitootjatelt. Oluline on seejuures teada, et kõik need vastavad toime, ohutuse ja kvaliteedi poolest ühesugustele nõuetele ning erinevus patsiendi jaoks seisneb peamiselt hinnas. Seega võib väita, et sama toimeainega ravimitele ei laiene tuntud käibetõde, et kallim on parem. Erinevus ravimi hinnas kujuneb ostja jaoks apteegi ja ravimifirma kehtestatavast ravimihinnast. Haigekassa hüvitab ravimite kulu kindlustatutele kuni piirhinnani. Piirhinnad kehtestatakse sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite grupile, mis kantakse soodusravimite loetellu. Loetelu uuendatakse regulaarselt kord kvartalis (1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil ja 1. oktoobril) ning samaaegselt võivad muutuda ka ravimite piirhinnad. Kui patsiendile on välja kirjutatud või patsient soovib osta ravimit, mille hind on piirhinnast kõrgem, tuleb tal kehtiva piirhinna ja ravi-
mi müügihinna vahe ise katta. Ravim, mis näiteks juuni lõpus on patsiendile soodsaim, ei pruugi seda juuli algusest enam olla. Seega tasub iga ostu juures küsida apteekrilt nõu soodsaima pakendi kohta.
OTSI LISAINFOT • Lisainfot vererõhu mõõtmise ja ravimise kohta leiate „Täiskasvanute kõrgvererõhutõve patsiendijuhendist”, mille saate oma perearstilt või ravijuhend.ee veebist • Patsient saab oma vererõhku kontrolli all hoida tervist toetavate liikumis- ja toitumisharjumustega ning järgides täpselt arsti määratud ravi • Teavet sobivate vererõhuaparaatide kohta küsige oma perearstilt või apteekrilt • Lisainfot võib küsida haigekassa infotelefonilt 669 6630.
Retseptid on enamasti toimeainepõhised Kõikides ravimites on toimeaine, mis ravib või leevendab haigust, ning abiained, mis on vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina), ja mis annavad ravimile maitse ja välimuse. See kehtib nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite kohta. Üldjuhul kirjutab arst retseptile toimeaine nimetuse. Sel juhul on apteekril kohustus pakkuda ostjale sobivate ravimite hulgast soodsaimat. Kuigi üldiselt on määratud toimeaine piires ravimpreparaatide vahetamine ohutu, ei saa välistada, et arst peab meditsiinilistel põhjustel retsepti koostama pakendipõhiselt ehk retseptile kirjutatakse konkreetse tootja kindla preparaadi nimetus. Sel juhul peab arst patsienti teavitama ravimi asendamise võimalusest ja tingimustest. Kui ravim ei ole asendatav, tuleb patsienti teavitada asendamise keelamisest ja selle põhjusest. Riigiportaalis www.eesti.ee on igaühel võimalik hõlpsalt veenduda, kas retsept kirjutati välja toimeainepõhiselt ja kas ostetud ravim kuulus hinnalt soodsamate hulka. Oma retsepte saab vaadata riigiportaali retseptikeskuses (E-teenused → Kodanikule → Tervis ja tervisekaitse → Retseptid). Toimeainepõhiselt koostatud retseptil on märge „Toimeainepõhine” (Retsepti detailinfo → Andmed arsti juures → Pakendi kood, nimetus, arv). Konkreetse pakendi valikul on näha arsti põhjendus, miks just selle tootja konkreetne ravim oli inimesele antud juhul vajalik (Andmed arsti juures → Asendamatuse põhjendus). Juba välja ostetud retseptide puhul saab vaadata, kas ostetud ravim kuulus soodsamasse gruppi või oli ruumi kokkuhoiule. Kindlasti tasub igaühel ka ise ravimite kirjutamise ja väljastamise protsessis aktiivselt osaleda.
KUIDAS MÕJUTAB LIIGNE SOOLA TARBIMINE VERERÕHKU?
K
õrgvererõhktõbi on enim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus, kuid umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. See ei tekita enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, ent sellest võivad märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine. Südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumisel on oma osa mitmetel riskiteguritel – kõrge vererõhk, pärilikkus, vanus, toitumine, vööümbermõõt, kehakaal, kehaline aktiivsus, alkoholi tarvitamine, suitsetamisharjumus jms. Kõrgvererõhktõbi võib omakorda põhjustada paljusid terviseprobleeme, nagu südame isheemiatõbe, südameinfarkti, insulti, kroonilist südamepuudulikkust, aneurüsme, neerukahjustusi, neeruarterite olulist ahenemist, silmapõhjade muutusi ja mälu-, arusaamis- ning õppimishäireid. Parim viis organikahjustuste ennetamiseks on vererõhu normaliseerimine eluviiside muutmisega ning õigeaegne regulaarne ja sobiv ravi. Kuigi eluviiside muutmine ei asenda kindlasti arsti määratud ravi, saab inimene siiski oma tervise heaks ise palju ära teha. Näiteks saab kõrget vererõhku alandada keedusoola igapäevase tarvitamise piiramise ja füüsilise koormuse suurendamisega. Suuniseid selleks, kuidas saab inimene ise oma kõrget vererõhku kontrolli all hoida, annab haigekassa eestvedamisel valminud patsiendijuhend, mida võib küsida oma perearstilt või vaadata veebist aadressil www.ravijuhend.ee.
Kuidas piirata soola tarvitamist? TERVISEKÜSIMUSTE LAHENDUS ALGAB OMA PEREÕEST JA PEREARSTIST. PEREARST DIAGNOOSIB JA RAVIB ENAMIKKU HAIGUSI. Lihtsamate terviseprobleemide korral helistage üleriigilisele perearsti nõuandeliinile, kust saab professionaalset meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles.
KÜSIGE APTEEKRILT SOODSAIMAT RAVIMIT!
Pikaajalisel soola liigtarvitamisel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab vererõhku. Soola piiramine vähendab vedeliku kogunemist organismis, mis langetab südame ja neerude koormust ning aitab uuringute põhjal langetada vererõhku. Eestlased tarvitavad soola keskmiselt 10–15 grammi päevas. Seda on kaks-kolm korda rohkem, kui organism vajab. Soola tarvitamise piiramiseks on mitu lihtsat võimalust, mida saab igapäevaelus kasutada. Valmistage toitu soolata. Kui tarvis, lisage sool valmistoidule alles pärast selle maitsmist. Kui alguses tundubki söök maitsetu, harjub maitsemeel ajapikku vähema soolaga. Toitude maitsestamiseks võiks soola asemel kasutada ürte (till, petersell, basiilik, koriander jne) või vürtse (paprika, tšillipipar). Teiseks on soovituslik vältida eeltöödeldud toiduainete (konservid, kaupluste valmistoidud, tööstuslikud salatikastmed, näksid ja krõpsud) kasutamist. Need sisaldavad sageli liiga palju soola – ühest suurest taldrikutäiest purgisupist võib saada päevase maksimaalselt lubatud soolakoguse. Ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis salatikastmete rohkel kasutamisel võib lihtsast köögiviljasalatistki saada soolarikas toit. Maitsva salatikastme saab teha sidrunimahla, õli või maitsestamata jogurtiga. Kui toidukord on olnud soolarikas, tuleks liigne sool tasakaalustada värskete köögi- või puuviljadega.
Pöörduge alati haigekassa poole, kui teil on küsimusi tervishoiuteenuste või ravikindlustuse kohta ! Haigekassa infotelefon 669 6630
info@haigekassa.ee
www.haigekassa.ee