Maa Elu nr 4/2014 by AS Eesti Meedia

Peeter Peedomaa: Uudse materjali vastu on huvi suur ja on vaid aja küsimus, kui seda rohkem kasutama hakatakse. Lk 2–3

NR 4 • 25. NOVEMBER 2014

Belarus ei kao niipea Mõisaküla Masinatehases valmib lai valik lisaseadmeid. Talvetekk ei tohi olla liiga paks Rooside hea talvekate on alati kuiv jja õhuline. Lk 8

Lk 4–5

Maastikuelemendid: Põllusaar

(0,01–0,5 ha)

Metsasiil

(max laius 30 m, min pikkus 20 m)

Puude rida

(min pikkus 20 m, iga 10 m kohta min 3 puud)

Hekk

(min 0,1 ha, 20 m pikk ja max 10 m lai)

Kraav

(max laius 12 m)

ANTS LIIGUS

1. märts 2015

Kõik pindala- ja loomatoetusi taotlevad ettevõtjad peavad hiljemalt 1. märtsiks 2015 oma põllumajandusmaadel asuvad maastikuelemendid PRIA-le deklareerima.

Kiviaed

(laius 0,5–2,8 m, kõrgus 0,3–1,7 m) Andmed: PRIA

METS JA PUIT

LÜHIDALT

Põllumees peab arvestama heitlike oludega Põllumajandusettevõtjatel tuleb oma järgmise aasta äriplaani tehes arvestada turu madalseisust tulenevate heitlike oludega, ütles põllumajandusminister Ivari Padar (pildil). Minister kõneles eelmisel nädalal Tartus korraldatud konverentsil „Põllumajanduse äriplaan 2015”. „Eesti põllumajandusettevõtetel ei tasu järgmiseks aastaks luua kõrgendatud ootusi Ve n e m a a t u r u taastumise teemal. Maailma poliitilist olukorda vaadates on tõtt-öelda raske prognoosida, millal see aset võiks leida,” sõnas Padar „Seepärast peame arvestama üpris heitlike oludega.” Ministri arvates tuleb põllumajandusettevõtetel läheneda investeeringutele konservatiivselt ja väga kaalutletult. „Kesksed teemad peaksid tuleval aastal toidusektori jaoks olema uute turgude otsimine ja toodangu müügile keskendumine. See tagab meile koha päikese all,” lisas Padar. (ME)

Mahetoodangu turg on suurema ostujõuga riikides

25. november 2014

Peetri Puit – firma, kus HOONEID, KUS KASUTATUD PEETRI PUIDUS TEHTUD LIIMPUITELEMENTE Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

õlvas tegutsev Peetri Puit on firma, mis muudab suhtumist puidu kasutamisse avalike hoonete ehituses – siin firmas valmistatakse hiiglaslikke kandekonstruktsioone. Liimpuidust, mitte metallist, nagu üldiselt harjunud oleme. Kaubamärgi Arcwood by Peetri Puit all tegutsevat ettevõtet teataksegi ehk mitte niivõrd nime, kuivõrd tehtud tööde järgi. Neist värskeim ja silmapaistvaim on Tallinna Tondiraba jäähall, mille lage toestavad koguni 62 meetri pikkused uhked liimpuidust läätsekujulised fermid. Muidugi on liimpuittalasid ka varem avalike hoonete ehituses Eestis kasutatud, kuid Tondiraba jäähallis on need senistest suurimad. Kui Peeter Peedomaa 2002. aastal Peetri Puiduga alustas, ei osanud ta unistadagi, et tosin aastat hiljem on firma kasvanud oma alal Eesti tipuks – nii suuri ja keerulisi liimpuidust konstruktsioone keegi teine Eestis praegu valmistada ei suuda. Peedomaa ise on liimpuidu valdkonnaga seotud terve oma töömeheelu. Ta alustas 1984. aastal Põlva KEKi liimpuidutsehhis lihttöölisena. Juba aasta pärast pakuti tublile töömehele võimalust saada meistriks.

Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonid puudutavad mahepõllumajandust vähem, sest eksporditurud on stabiilsemad ja asuvad kõrgema ostujõuga riikides, nentis Eesti Maaülikooli mahekonverentsil esinenud põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Maaülikoolis toimunud konverentsiga „Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus” tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva. „Sanktsioonidest tingitud keerulise turusituatsiooni taustal tulevad selgelt esile mahetootmise eelised. Mahetoodangu ekspordipotentsiaal on turgudel, mis on stabiilsemad ja kus ostujõud on suurem,” ütles Kevvai. „See näitab, et mahetootmine on perspektiivne majandusharu.” Toomas Kevvai sõnul peaks Eesti mahesektori eesmärk olema nii kodumaise mahetoidu tarbimise kui ekspordivõimekuse kasvatamine. (ME)

Kalaliit kutsub välismessidele Eesti Kalaliit andis teada võimalusest osaleda järgmisel aastal peetavatel välismessidel. Euroopa kalandusfond toetab rahaliselt osalemist kuuel erineval messil, mis toimuvad Venemaal Moskvas, Uzbekistanis Taškendis, Belgia pealinnas Brüsselis, Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis, Saksamaal Kölnis ja Hiinas Qingdaos. Ettevõtted, kes soovivad osaleda loetletud messidel eraldi stendiga, peavad saatma kinnituskirja messil osalemise kohta Eesti Kalaliitu hiljemalt 1. detsembriks 2014. Euroopa Kalandusfondi toetusega kaetakse kulutused stendile, messil osaleva ettevõtte ühe esindaja reisikulud (lennupilet, majutus) seadusega ettenähtud summade piires. Messi külastamist ei kompenseerita. Kulutused, mida ei korvata Euroopa Kalandusfondist, jagatakse proportsionaalselt messidel osalenud ettevõtete vahel. (ME)

Maa Elu

„Oleme juurdeehitusi teinud niipalju kui võimalik, kuid nüüd on meil jälle väga kitsas,” nendib Peeter Peedomaa. MAA ELU

• Pühajärve Spa • Rakvere Aqva Spa • Audentese ujula • Mesikäpa võimla • Viljandi laululava • Viimsi kool • AHHAA teaduskeskus • Tondiraba jäähall • Kaunase Arena

„Kaalusin pakkumist väga pikalt. Tööline teenis tollal 300 rubla kuus, kuid meister ei tohtinud saada rohkem kui 150–160 rubla kuus. Seega ametikõrgendus tähendas hoopis suurt tagasiminekut palgas,” räägib Peedomaa. Meistrikoha võttis ta siiski vastu. Aastaid hiljem lõi Peedomaa päris oma ettevõtte täiesti nullist. Varem autoremonditöökojana kasutuses olnud hoonesse osteti liimpuidu valmistamise seadmed ning alustati viie töötajaga sõrmjätkatud konstruktsioonpuidu tootmist. Muide, kõik seadmed olid ostetud kasutatuna, sest uute masinate peale alguses hammas ei hakanud. Tootmine läks aga käima ning pea kogu toodang müüdi Saksamaale, sest juba varasemast ajast olid sidemed sealse ostjaga. Juba teise tegutsemisaasta lõpuks oli ettevõtte töötajate arv kasvanud neli korda ning sealt edasi e on ettevõtte aina laienenud. „Oleme juurdeehitusi teinud niipalju kui võimalik, ku kuid nüüd on meil jälle väga kitsas,” nendib Peed Peedomaa. Tõesti, et tehases ringi liikuda, tuleb mõnigi m kord lausa külg ette keeralihtsalt ei mahu käima. ta, muidu lih Praeguseks on muidugi enamik seadmeid Praeguse välja vahetatud. vahetat „Näiteks 2007. aastal soetasime täiesti uu uue sõrmjätkuliini ning paar aastat hiljem autom automaatjuhtimisel CNC-töötlemiskeskuse, millega saab senisest suuremaid liimpuidudetaile vä väga täpselt töödelda,” ütleb Peedomaa. Ettevõ Ettevõttes on kasutusel ka hiiglaslik talahöövel, millega saab hööveldada 2,3 talahöö meetri laiuseid detaile. Teist nii m suurt höövlit ei olevat üheski puidutööstuses, ei meil ega lõunanaabrite juures. Paar aastat tagasi ostis ettevõte ära üleaedsena tegutseva konkurendi OÜ Liimpuit ning kokku on kahes ettevõttes pu nüüd palgal 80 inimest. nü Ekspordib Peetri Puit oma toodangust umbes poole – Lätti, Leetu, dan Soome, Saksamaale, Prantsusmaale Soo ja H Hispaaniasse. Tootmises kasutatakse tak põhiliselt kuusepuitu, aga ka lehist. Kui firma algusaegadel osteti leh toorainet enamasti Venemaalt, sest too nii tuli t odavam, siis pärast pronksiöö mässu lõppes Venemaa puiduimport mäs ning sellest ajast kasutab Peetri Puit valdavalt koh kohalikku kuusepuitu. Vaid lehis osSiberist. tetakse Siber Peetri Puit valmistab ehituslikke kandekonstruktsioone ning Peedomaa sõnul on etkonstruktsi tevõtte strat strateegia mitte olla masstootja, vaid spetsialiseeruda just erilahendustele. „Iga meie spetsialiseer projekt on erinev er ja omanäoline. Töö on ajamahukas ja kee keeruline, kuid huvitav ka,” sõnab ta. Kolme kõige k meeldejäävama projektina toob Peedom Peedomaa peale Tondiraba jäähalli välja Kaunase Arena Are ja Tartu AHHAA teaduskeskuse katusekon katusekonstruktsioonid. „Need kõik on olnud väga pingelised ja keerulised projektid,” tõdeb ta. AHHAA keskuse konstruktsiooni mõõtmed olid nii suured, et vaevu mahtusid meie tootmishoonesse. Kõige suurem väljakut-

Peetri Puit valmistab ehituslikke kandekonstruktsioone, ettevõtte strateegia on mitte olla masstootja, vaid spetsialiseeruda just erilahendustele. ERAKOGU

se on seni olnud Tondiraba jäähalli laetalad. Kokku 1360 tihumeetrit liimpuitu, väga täpne ja keeruline konstruktsioon.” Et hiiglaslikud talakonstruktsioonid valmis saada, huugas Peetri Puidus CNC-töötlemiskeskus 2,5 kuud sisuliselt pausideta. Valminud konstruktsioon pandi osaliselt ka Põlvas kokku ning transporditi siis Tallinna. Seegi oli ettevõtmine omaette, sest veose laius oli koguni 7 meetrit ning vedada sai sellist koormat muidugi vaid öösel eriveosena. „Transpordifirma mainis siis, et suuruse poolest on üsna viimane piir käes, ja soovitas palju suuremaid asju enam mitte valmistada,” muigab Peedomaa. Et Tondiraba jäähallis just puidust talasid kasutada, polnud sugugi algusest peale kindel. Nimelt mõeldi alguses hoone ehitada traditsiooniliselt metallkonstruktsioonil. „Siis aga sai välja käidud mõte, et miks mitte teha talad hoopis liimpuidust. Meil oli suur tahtmine teha midagi enneolematut,” ütleb Peedomaa. Kas veidi hirmutav polnud asuda nii suure projekti kallale? „Jah, alles siis, kui jõudis kätte aeg töö kallale asuda, saime aru, kui keeruline see ikkagi on. Natuke kõhe oli küll. Samas kui lubadus on antud, siis tagasiteed enam pole. Meil ei tekkinud projektiga tõsiseid tagasilööke või probleeme. Sai lubatud ajal valmis, sai ilusti kohale ja paika,” kinnitab Peedomaa. Ta on veendunud, et sellest tööst saadakse indu ehitada puidust ka suuremaid asju. Puitu kasutatakse juba praegu Peedomaa sõnul ehituses järjest julgemalt ja rohkem. Aina enam räägitakse energiasäästust ja nullenergiamajadest ning muidugi ei saa mööda puidu kasutamisest. Tõsi küll, natuke domineerib arvamus, et puidust ehitamine on kallis, kuid Peedomaa soovitab asju vaadata pika perspektiiviga – millises keskkonnas soovitakse elada ning missugused on edaspidi hoone energiakulud. Teine levinud hirm on, et puit pole kuigi ilmastikukindel. Peedomaa on täiesti veendunud, et kui puitehitist õigesti projekteerida, ehitada, viimistleda ja hooldada, siis ta kestab küll. „Kui 10 aasta pärast mädaneb, on midagi viltu – kas viimistlus on vale, projekteeritud või ehitatud valesti,” on ta kindel. Et niigi mitu korda suuremaks ehitatud

Maa Elu

METS JA PUIT

25. november 2014

tehakse suuri asju Mõõdulindiga põllule

tsehhis on taas väga kitsaks jäänud, peetakse Peetri Puidus laienemisplaani. Aga nüüd ei aita enam juurdeehitusest, vaid tahetakse püsti panna täiesti uus tootmishoone, mis on praegusest kaks korda suurem. „Oleme oma võimsused ammendanud ja ruumikitsikus seab meile piirid,” märgib Peedomaa. Uue tehase ehitamine pole muidugi odav lõbu ja investeeringu suurus on umbes 7,5 miljonit eurot – ettevõtte aastakäibega sama suurusjärk. Vaadates ettepoole, näeb Peedomaa ühe tulevikutootena ristkihtliimpuitu. See on mujal Euroopas juba trendikas materjal, millest ehitatakse mitmekordseid büroohooneid ja korrusmaju. Alates septembrist toodab Peetri Puit esimese Eesti firmana siinmail seda materjali. Ristipidi kokku liimitud puidust valmistatakse kasvõi majamõõtu paneelid, millest saab maja kohapeal vaid loetud päevadega nagu Lego kokku panna. Teadaolevalt on samast materjalist valmistatud ärimees Kuldar Leisi passiivmaja, mis on üks esimesi passiivmaju Eestis. Tõsi, hoone valmistamiseks kulunud ristkihtliimpuit toodi siis veel Austriast. „Uudse materjali vastu on huvi suur ning on vaid aja küsimus, kui seda rohkem kasutama hakatakse,” arvab Peedomaa.

Liimpuit on märgatavalt avardanud puitehituse võimalusi Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee

raditsiooniliselt kujutame puitmaja ette pigem madala ja väiksena, kuid liimpuit on tõsiselt laiendanud puitehituse võimalusi – tänapäeval on sellest võimalik püstitada ka kõrghooneid, ütleb Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu puidukasutamise edendamise teemajuht Henrik Välja. Eesti on alati olnud metsarikas riik ja meil on pikk puidu ehituses kasutamise kogemus. „Ajalooliselt on Eesti puitehitis olnud pigem ühe- või kahekorruseline, karm kliima on kiiresti ehitusvead kätte näidanud ja tänaseks on meil olemas oskus puitu ehituses kasutada. Seda tõestab fakt, et Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija, kelle kvaliteeti hindavad ka nõudlikud norrakad,” kinnitab Välja. Tänavu osaleb Eesti ettevõte maailma kõrgeima puitelamu püstitamisel (AS Kodumaja osaleb Norras Bergenis ehitatava 14korruseline

puitmaja The Tree (Puu) püstitamisel – toim.) ja selle hoone juures on kandev roll liimpuidul. „Liimpuit on puitehituse võimalusi avardanud viiekorruseliselt hoonelt teoreetiliselt kuni 40korruseliseni, mis tähendab, et tulevikus võivad Eesti ettevõtjad konkureerida pea kõigis elamuehituskategooriates,” ütleb Välja. „Liimpuit on materjalina tugev, kerge ja keskkonnasõbralik. Tallinnas sel aastal valminud Tondiraba jäähall on suurepärane näide liimpuidu kasutamise võimalustest. 62 meetri pikkused fermid kannavad kenasti ära vajaliku raskuse, on hooldusvabad, akustiliselt head ja visuaalselt nägusad.” Välja sõnul on tore näha, et Eestis hakatakse üha aktiivsemalt puitu ehituses kasutama. „Praegu on Euroopas üks aktiivsem puitehituse arendaja Inglismaa, kus omavalitsused eelistavad uusehitisi püstitades võimalusel puitu, eriti just koolimaju ehitades. Eestis pole praegu takistusi, ehitamaks samuti silmapaistvaid puithooneid, mis on keskkonnasõbralikud ja ilusad, tehtud kohalikust materjalist meie oma inimeste poolt,” sõnab ta lõpetuseks.

õik põllumajandustootjad, kes soovivad järgmisel aastal looma- ja pindalatoetusi saada, peavad hiljemalt 2015. aasta 1. märtsiks PRIA jaoks oma põllumajandusmaad maastikuelementideks jaotama. Mõõdulindiga keegi loodetavasti enam põllusaari, metsasiile, puude ridu, hekke, kraave ja kiviaedu mõõtma ei torma, kuid niiöelda ülekantud tähenduses tuleb seda siiski teha. Lihtsalt tänapäevaste vahenditega. Olles ise vaid poole kohaga maainimene ja sedagi suviti, ütleb minu poolik talupojamõistus, et pärast maastikuelementide deklareerimist hakkavad toetused vähenema. Pelgalt seetõttu, et toetuste aluseks oleva nii-öelda puhta põllumajandusmaa suurus väheneb. Lahutatakse ju nüüd põllumajandusmaa üldpinnast maha kõik see, mis liigitub maastikuelementide alla. Aga PRIA kinnitab, et minu talupojamõistus ongi poolik ja kõik on hoopis vastupidi. PRIA selgituskiri kinnitab järgmist: „Et PRIA saaks toetusõigusliku maa osas muudatused teha ja teaks, millised maastikuelemendid on milliste taotlejate kasutuses oleva põllumajandusliku maaga seotud, tuleb taotlejatel PRIAt sellest teavitada. Avalduses kirjeldatud elemendid kannab PRIA kliendi joonise ja olemasoleva uusima ortofoto alusel registrisse ning teeb muudatused põllumassiivide piirides. Selle tulemusena põllumassiividel olev toetusõiguslik pindala suureneb maastikuelementide aluse pinna võrra. Avalduses tuleb tuleb kindlasti välja tuua, millise põllumajandusliku maa tüübiga on eleement seotud, sest elemendi toetusõigusliklikkus on sõltuv maakakasutustüübist.”

Peeter Raidla

Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Janek Talpas-Taltsepp Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2014

Hea metsaomanik, Sa oled aktiivne säästev järjepidev uuenduslik mitmekülgne tootlik kalkuleeriv

Me soovime, et Sa oleksid metsale parim omanik Sinu otsused tugineksid parimatel teadmistel Sa kasutaksid metsa mitmekülgselt Sinu valikud tagaksid säästva metsa majandamise

Oled oodatud meie liikmeks! Helista +372 526 1226 www.vandrametsayhing.eu

AHJUD PLIIDID KAMINAD D KORSTNAD PELLETIKAMINAD D KESKKÜTTESÜSTEEMID

Korterite ja majade keskküttelahendused ideest teostuseni!

Tel 558 6786, kyttesalong@gmail.com

M A S I N A PA R K

9600€

25. november 2014

+km

OÜ FLINT KAUBANDUS, Kõo, 70501 Viljandimaa, tel 5635 8972 info@flintkaubandus.ee, janar@flintkaubandus.ee www.flintkaubandus.ee

TRAKTOR TYM 603ST - 60hj

KOMPLEKTI SOODUSHIND

24 900 € 2 + km

t &TJNFOF SJQQTàTUFFN UÜTUFKÜVHB UPOOJ t -JCMJLTBIL UÚÚMBJVTFHB N

-*4",4 3*,,"-*, -*4"V"364564: t Kliimaseade t CD-raadio t -JTB töötuled t Joystick KVIUJNJOF TBIBMF t QBBSJ IàErovÊMKavõtteid t ,PNNVOBBMtÚÚEFLT TPCJWBE JOEVTUSJBBMreIvid t Lisaraskused t 24kÊJHVMJOF reevFSTJHB käigukast

Liivapuistur Võtame vastu

eelkobestite ja nende

tööorganite eeltellimusi 2015. aastaks.

EK 8,2 m 7900 € + km EK 6,3 m 6900 € + km EK 5,0 m 6300 € + km

METSATEHNIKA REMONT (hammaslatid, mastiotsad).

Ferrel AS | as.ferrel@neti.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel/faks 322 3421

Maa Elu

Mõisaküla Masinatehases teatakse, et BEL A RUSID ei kao niipea Türi Bel-Est OÜ juhataja Indrek Rusi: Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee

KAUP ON AUS MTZ-traktoreid Eestisse toova Türi BelEst OÜ juhataja Indrek Rusi hindab koostööd OÜ MT Mõisakülaga kahepoolselt asjalikuks: „Kvaliteedi koha pealt pole mingit nurinat, eriti viimastel aastatel on see tasemel olnud. Järelhooldus on kiirelt võtta. Nende toodangust on kõige nõutumad laadurid, aga eks müük on aastate ja kuude lõikes erinev. Mõni kuu läheb kolm laadurit kaubaks, mõni kuu ei lähe jälle ühtegi. Kui kliendil ei ole omal mingeid muid eelistusi, siis soovitame ikka nende toodangut.”

iljandimaal Läti piiri ääres asuv Mõisaküla on metallitööga kokku kuulunud linnakese tekkeajast saadik. 1900. aastal avati tehas, kus remonditi linnale elu andnud raudtee tarbeks vedureid, 1934. aastal hakati Mõisaküla raudteetehases tootma vaguneid, 1946. aastal taastati sõjas hävinud depoohoone, kus jätkus vedurite remont, 1960. aastal moodustati veduridepoo baasil Mõisaküla Mehaanikatehas Tallinna Ekskavaatoritehasele jne. Ent ajad muutuvad. Rongiliiklust meenutab seal praegu vaid Edelaraudtee kingitud reisivagun, mis seisab jaamas, kus pole mõtet tarbeks tootmine küll soiku jäänud, aga valmirongi oodata. Metallitööd veel tehakse, sest tedus on olemas. Kõige tuntumad ja enim müügutseb OÜ Mõisaküla Masinatehas. dud on Krabi sarja frontaallaadurid. Viimase Erastamisaegadel tänase Mõisaküla masikolme aasta jooksul on kõige hoogsamalt arennatehase omandanud ettevõtjad ei vedanud datud metsatehnikat – suured tugevad palginii-öelda välja ja 2010. aastast kuulub tehas haaratsid traktoritele alates 60 hobujõust, savarem samas keevitajana alustanud Vitali Kanmuti suurtele ekskavaatoritele mõeldud võsagurile. Nii nagu ka 15 kilomeetrit Pärnu poole giljotiinid. Tihemetsas asuv edukalt tegutsev OÜ HelmeKaks aastat tagasi turule jõudnud toodetel tal IMS. 2011. aastast veab kümne töötajaga on kindlalt parim hind Eestis ja ostjad ootavad osaühingut MT Mõisaküla tegevjuht ja osajärjekorras. Miks selline seotus MTZga? ühingu juhatuse liige Enno Lilleste. Linnakese kõige suurem tööandja on oma„Nii on Eestis olnud aastakümneid, Belaruvalitsus, eraettevõtetest on esikohal OÜ Puit ja sil on siin kindel turuosa. Vahepeal lisandus ka Mööbel ja edasi tulebki masinatehas oma kümPoola Pronar, mis nüüd on siiski populaarst mekonna mehega teisel-kolmandal kohal. kaotanud. Pronar ongi tegelikult MTZ, lihtsalt Sama suur tööandja on Unolight OÜ, keda kabiin tehakse Poolas plasti abil mugavamaks, tuntakse peamiselt ventilaatorite valmistajaaga kõik muu on sama. Kettekskavaatoreid oli jätkuvalt tarvis, veidi hiljem lisandusid laaduna. Sellest ajast, kui Lilleste ohjad enda kätte sai, on tulnud temalgi mõni töömees koondarid,” avab Lilleste kohaliku traktorituru tagada, sest tööd pole olnud piisavalt. maid. Viimased aastad on läinud veidi lõbusaKui nõukogude ajal muud valikut polnudmalt. Kuigi palgad jäävad siin Eesti keskmiseki, siis praegu ostab Belarusi pigem väikemale märkimisväärselt alla, on iga kuu kindlal japidamine või kui mõni suurem tegija, siis repäeval töötajatel neile lubatud väljateeniserv- või laudatraktoriks. tud summa käes. Väärtus seegi. Peamise kauba, laadurite müügi staPisut väsinud ilmega tehasebiilsus näitab – ei kao need Belarusid niipea kuhugi. Tulevikku vaahoonete kohta ütleb Lilleste, et see osa, mis tsaariajal ehitadates ei arvestata siiski vaid MTZga: praegu arendatakse tutest sõjas ei hävinud, on üsna korralik. Kui omavalitvälja uut laaduri noolt, millele Kui Türil müüakse sus teeks korda tehase juursaab külge panna pea kõigile traktor ja ostja de viiva tänavajupi, võiks traktorimarkidele sobivaid kintahab ka laadurit, täitsa rahul olla. nitusi. MTZi tehast esindab Eestis tuuakse traktor Mõisaküla Masinatehases Türi Bel-Est OÜ, kellega omakorMõisakülla. valmib lai valik lisaseadda teeb tihedat koostööd Mõisaküla meid Valgevene päritolu Masinatehas. Praegugi on tehases traktoritele MTZ ehk rahBel-Estile kuuluv traktor, mida kliendi soovide kohaselt täiendatakse. vakeeli Belarusidele: laadurid, ekskavaatorid, buldooserseadmed, haaratsid, võsagiljotiinid, Kui tarvis midagi katsetada või kontrollida, sahad, greiderid ja väikese üllatusena ka matuuakse alati Türilt vajalik traktor kohale. Ja nioki koristusmasinad –praeguseks on Aafrika vastupidi: kui Türil müüakse traktor ja ostja ta-

Maa Elu

M A S I N A PA R K

25. november 2014

LÜHIDALT

Euroopa Liit kinnitas toetuspaketi loomist Baltimaade piimatootjatele

Krabi kaubamärgiga laadurid on Mõisaküla Masinatehase kõige müüdum toode.

hab ka laadurit, tuuakse traktor Mõisakülla, kus talle laadur paigaldatakse. Uute lisaseadmete inseneritöö ostetakse teenusena sisse, palgal vastavat ametimeest ei ole. Eelmainitud uut laaduri noolt oli ammugi tarvis, aga nüüd ei kannata sellega konkurentsi tõttu enam oodata. Nool peab olema pikem, sest laadimiskõrgust on juurde tarvis. Just Poola tehased ongi siinse tootja suurimad konkurendid. Poolas on tootmine soodsam ja nii ei suuda MTM sealt pärit odavamate toodetega hinna poolest konkureerida, sest siis kannataks kvaliteet. „Hinnavõidu saavad poolakad metallikilogrammidelt kokku hoides. Ei ole küll kaalukaup, aga metallitööstuses räägitakse samuti kilohinnast. Odavad seadmed on sageli hästi kerged, aga ka hulga nõrgemad. Võib-olla hobi korras kasutamiseks sobivad, aga tõsisematel töödel kaua vastu ei pea,” peab Lilleste koonerdamist valeks. Uus klient ja eelkõige noorem inimene leiab Mõisaküla Masinatehase tooted kõigepealt üles internetist. Korraliku kodulehe (www.mtm.ee) tegemiseks saadi toetust EASilt. Kõige tähtsamad ehk püsikliendid on Mõisaküla toodangule truuks jäänud ja seda teistelegi soovitanud. Veebiajastut silmas pidades tuleb mõningase üllatusena Lilleste märkus, et enim uusi kontakte tuleb Kuldse Börsi kaudu, kus on pidevalt nende reklaam üleval. Kuigi tooteid saab tellida internetist, soovivad paljud seadmete töökindluses dluses oma silma ja käega veenduda. Laos on alati kõik tooted esindatud. Kulleriteenuseid kasutades saadetakse vajalik seade või varuosa sa kiiresti kliendi soovitud asukohta. Tallinna esindusse massiivne ivne kaup ei mahuks ja sealne töötaja tegeleb b peamiselt välispartnerite otsimisega, seda ikka kka MTZi diilerite baasil. Kõige suurem Mõisaküla Masinatehase toodete välismaine edasimüüja üja on Kanada MTZi diiler, head turud on Bulgaaria ulgaaria ja Venemaa. „Viimati läks Kanadasse 18 laadurit ja koppa. Merekonteineritega saadame kauba ookeani taha. Nii laadimine kui sealpool mahasaamine oli paras pusimine,” muheleb Lilleste. Kanadas hinnatakse MTZi, sest masinas on vähe elekttroonikat, see on lihtne ja kon-

kurentidega võrreldes soodne. Kasutusmugavust Belarusil aga kuigivõrd pole. Enno Lilleste: „Kes on töötanud näiteks John Deere’iga, see enam Belarusi kabiini ronida taha. MTZi kasutatakse seal enamasti laudatraktorina: sööda etteveol, sõnnikulükkamisel jne, selleks ta sobib. Väiketalupidajad ostavad, sest Belarusi on lihtne ja odav remontida, varuosad kõik saadaval.” Kanadas kehtib eripära, et kui Mõisaküla Masinatehase tuntuima kaubamärgi Krabi sarja laadurid, mida on toodetud üle kümne aasta, sinna saadetakse, siis millegipärast Krabi logo Kanadas näha ei taheta. Lilleste ei peagi seda oluliseks, peaasi et diiler suudab nende tooteid müüa. Nõnda on teistelegi diileritele öeldud, et kui see müügiedu suurendab, pangu peale oma kleebised ja müügu. „Meie oleme tootjad,” on Lilleste konkreetne. Eestis müüakse eranditult siiski oma kaubamärgi all. Mõisaküla on Läti piiri ääres, viiekümne kilomeetri raadiuses tulevad sealsedki mehed traktoritega kohale ja saavad oma kauba kätte. Lätis tegutseb kaks Mõisaküla tehase toodangu edasimüüjat. „Tegelikult suudaks rohkemgi toota. Eelmisel aastal jõudsime just laadurite tootmisel maksimumile lähedale, aga kuna tänavu põllumees investeeringutoetust ei saa, on nõudlus kohe väiksem. Uusi töötajaid ei hakkagi otsima, seis on liiga ebastabiilne,” tõdeb Lilleste.

MAA ELU

Selle võrra toodetakse rohkem näiteks võsagiljotiine. Tootmisküpseks on saamas uus väiksem giljotiin, mis praegu ühe partneri juures katsetamisfaasi läbib. „See giljotiin käib väljaveotraktori külge, sobib suurepäraselt näiteks põlluäärte hooldamiseks.” Hiljuti hakati Mõisakülas valmistama ka kopphaaratseid. Kui midagi läheb vähem kaubaks, jääb rohkem aega uute toodete väljatöötamiseks. Hooldusest rääkides märgib Lilleste, et tegelikult vajadust peaaegu polegi: „No ei ole tooteid, mis väga puruneksid. Vahel on silindritega probleeme või mõni tross puruneb. 24 tunniga on uus jupp käes. See ongi üks meie peamisi eeliseid Poola tootja ees. Minu telefon on 24/7 sisse lülitatud. Kui kliendil midagi vaja, leiame lahenduse, aitame. Kui on tõsine probleem, võtan toote ja vahetan kiirelt välja, et klient saaks tööd jätkata. Seda tuleb väga harva ette. Viimati paar aastat tagasi, kui silindrimansetid lasid läbi.” Kauaks Belarusil Eesti põllumajanduses veel kohta on, Valgevene pole just kõige atraktiivsem päritolumaa? „Hind annab meile garantii. MTZ on tuntud. Probleem on pigem ELi nõuded, mis kohustavad kasutama katalüsaatorit. Kronstein, mis sinna selle nõude tõttu külge ehitatud, on ikka ränk – ihuramm üle ei käi, tuleb telferiga tõsta. See võtab raami küljes nii palju ruumi, et laaduritki peab muutma. Lahendus on meil väljatöötamisel. Olgu öeldud, et MTZ suuväljatööta dab just ju tänu hinnale ja kindlale kvaliteedile teedi müüa üle maailma,” sõnab Lilleste. leste Üks Mõisaküla M Masinatehase siht on kolida Tihemetsa, kus plaanitakse kolid välja ehitada tänapäevasemad tootmishooned. Praegu on osaühingul m Helmetal IMS endalgi Tihemetsas kitsas, aga uute hoonete valmides oldaks kompaktselt koos. Kulud väheneksid hüppeliselt. Praegu on mõnes Mõisaküla tsehhis 400 ruutmeetri peal üks inimene, aga valgustada ja kütta on ikka tarvis. Mõisakülla jääks üksnes keevitustsehh. Majandus on karm, aga küllap õiglane. Paraku hakkab metallitöö ja Mõisaküla tihe seos vaikselt hääbuma selgi põhjusel, et noori ei tub le peale. 42aastane Lilleste tõdeb väikse nukrusega, et on ise ettevõtte kõige noorem töötaja.

Euroopa Liit kavandab Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Baltimaade piimatootjatele üle 28 miljoni euro suurust toetuspaketti, teatas põllumajandusministeerium. Baltimaade piimatootjate toetamist oli eelmisel nädalal Eesti põllumajandusministrile Ivari Padarile telefonivestluses kinnitanud Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan. „Eesti, Läti ja Leedu piimatootjad on kindlasti olnud sanktsioonidest enim mõjutatute seas. Kuna tegemist on Euroopa Liidule kehtestatud sanktsioonidega, siis oleme jõuliselt otsinud lahendusi Euroopa tasandil,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Baltimaade koostöö on nüüd andmas esimesi tulemusi, mis aitaksid leevendada piimatootjate olukorda. Pakett ei kata muidugi kogu turumuutuse mõju, kuid on selge kinnitus Euroopa Liidu sisesest solidaarsusest,” rääkis Padar. Toetuspakett jaguneb Baltimaade vahel 2013/2014. piimakvoodiaasta tootmismahtude põhjal. Eesti osaks plaanitakse 6,9 miljonit, Lätil 7,7 miljonit ja Leedul 14,1 miljonit eurot. Minister Padari sõnul otsustatakse paketi riigisisene jaotusskeem pärast Euroopa Komisjoni ametliku otsuse kättesaamist. (ME)

Keskkonnaministeerium tõhustab kontrolli metalli kokkuostjate üle Valitsus kiitis läinud neljapäeval heaks seadusemuudatuse, mis lubab keskkonnainspektsiooni ametnikel teha metalli kokkuostukohtades tulevikus ametivormi kandmata kontrollmüüke. Eraisikutelt on keelatud vastu võtta näiteks elektrikaableid, liiklusmärke, kaevuluuke ja raudteerööpaid ning kontrollmüügiga on võimalik testida, kas metalliärid sellest keelust ka kinni peavad. Ebaseadusliku tegevuse avastamiseks teevad inspektsioon ja politsei üle-eestilisi kontrollreide pidevalt. Ainuüksi tänavu on suurte reidide tulemusena alustatud 34 väärteomenetlust. Jäätmeseaduse kohaselt saab metalli ebaseadusliku kokkuostu eest määrata füüsilisele isikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot. (ME)

Loodi piiratud võimalused hallhülge küttimiseks Eksperdid hindavad viimaste loendustulemuste põhjal hallhüljeste arvukuse Eesti vetes piisavalt heaks, et lubada nende küttimist väikeses mahus. Keskkonnaministeerium andis selleks võimaluse, kinnitades hallhülge kaitse tegevuskava, jahieeskirja ning seiret reguleeriva määruse. Kõige varem on küttimine võimalik 2015. aasta kevadest, mil on olemas seireandmed 2014. aasta kohta. „On oluline rõhutada, et hallhüljeste küttimine on võimalik ainult väikeses mahus ja eeldusel, et nende arvukus püsib kõrgel tasemel. Küttimine ei tohi nende populatsiooni ohustada,” ütles keskkonnaminister Mati Raidma. Läänemere hallhülge asurkond on viimase loenduse andmetel vähemalt 24 000 isendit, kümme aastat varem ehk aastal 2001 hinnati hallhülge populatsiooniks veidi üle 10 000 looma. Eesti vetes elab neist üle 4000. Jahiperiood ei tohi kattuda hallhüljeste sigimisajaga. Küttimine on võimalik 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud laskekatse. (ME)

PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

25. november 2014

Maa Elu

ERIK PROZES / POSTIMEES

Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee

TARGAD LAHENDUSED TULEVIKU HEAKS PÄIKESEPANEELID Müük ja paigaldus Päikesepaneelidele garantii kuni 10 aastat

TEEME EHITUSTÖID E-pood: www.verdonprojekt.ee ȏ Tel 501 7062 ȏ Verdon OÜ

LEMAANO VAHENDUS Ostame

Ŗ METSAKINNISTUID Ŗ RAIEÕIGUST Ŗ ÜMARMATERJALI

Kokkuostu hinnad head, kiire tasumine! Vajadusel ka okste väljavedu. Töö kiire ja korralik! Pakkumised ja päringud palun saata lemaanovahendus@gmail.com või tel 5693 5118

HEA METSAOMANIK! OSTAME kasvavat metsa t metsamaad palki ja paberipuitu t küttepuitu raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936

www.metsaforest.ee

äinud nädala kolmapäeval läbis Riigikogus kolmanda lugemise ja võeti 67 poolthäälega vastu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Toome siin ära mõned lühikatked seaduse vastuvõtmise eel peetud pikematest sõnavõttudest. Neid oli kokku kolm. Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva: „Me teame seda, et kui otsetoetused vajavad meil veel Euroopa Liidu kontekstis keskmisele järeleaitamist, siis maaelutoetusi saame perioodi peale, põllumajandusmaa hektari kohta tublisti üle Euroopa Liidu keskmise. Kui Euroopa Liidu keskmine on kuskil 570 eurot maaelu arengukava toetusi hektari kohta, siis Eesti saab 839 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. /…/ Suureneb piimalehma kasvatamise toetus just nendele ebasoodsamates tingimustes olevatele piimatootjatele, kellel on karjas vähem kui 100 piimalehma, ja ka nendele, kellel on üle 100 lehma, aga kes asuvad saartel, kus ei ole lähedal piimatööstust. Samuti suureneb ute- ja kitsekasvatamise toetus kõigile neile, kellel on vähemalt 10–100 utte karjas.” IRLi esindaja Helir-Valdor Seeder: „Maaelu arengukava, mida siin toodi esile kui ühte suuremat maaelu arengukava rahastatuna ühe hektari kohta, siis tahan öelda, et selline mõõtühik – maaelu arengukava rahastamine hektari kohta – on väga kummaline ja ma julgen öelda, et naeruväärne. Kes teab maa-

elu arengukava sisu, siis seal on tegevused liidertegevused, millest enamik ei ole seotud üldse ei põllumajanduse, põllumajandusmaa, maaharimise ega loomapidamisega. Maaelu mitmekesistamine, kus on mitmed meetmed, mis on mõeldud mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele. Eelmisel perioodil läks 50% kogu sellest rahast turismile. Nii et on kummaline mõõta turismitalude investeeringuid näiteks rahaeraldusega hektari kohta. /…/ On väga kahetsusväärne, et sellisel kujul neid mõõtühikuid tuuakse ja mina ei oska siit küll muud välja lugeda kui avalikkuse eksitamist. Maaelu kaasrahastamine on peaaegu minimaalsel tasemel, välja arvatud mõned meetmed. Mulle pole teada, kas mõnes Euroopa Liidu riigis veel nii vähesel määral maaelu arengukava oma riigi kaasrahastust saab kui Eestis. Aga igal juhul on see vähem kui meie lähinaabritel, kes on meie kõige suuremad ja vahetumad konkurendid siseturul.” Keskerakondlane Tarmo Tamm: „Kuuldes juttu, et justkui Euroopa Liidust saadud 6,9 miljonit eurot täiendavat raha päästaks ära Eesti põllumehe ja Eesti piimandusturu, siis tahan öelda, et samasuguse raha said ka leedulased ja lätlased. See ebavõrdsus, mis nüüd valitseb Leedu ja Läti riigi vahel, jääb endiselt kehtima. Tänavu on Läti riik täiendavalt toetanud oma põllumehi umbes 50 miljoni euroga. Järgmisel aastal on neil koalitsioonilepingusse kirjutatud 32 miljonit eurot. Me oleme ühel turul ja Eesti riigil ei ole käesoleval aastal selle jaoks raha eraldatud ja seda raha pole järgmise aasta eelarves.”

MÜÜK, HOOLDUS JA TÖÖVAHENDITE RENT LÕUNA-EESTIS Petseri 40, Valga t Tel 524 1759 PÕHJA-EESTIS Tule 20, Saue t Tel 528 2732, 670 9040 Avatud 8.00–16.30

www.sami.ee

Valga esinduses AVANT masinate hooldus aasta lõpuni -15 % t Aastaringselt kasutatav mitmeotstarbeline masin t Väikesed ülalpidamis- ja kasutuskulud t Tugeva ja vastupidava kompaktse konstruktsiooniga ja lihtsasti juhitav t 360 kraadi nähtavust kabiinist t Konkurentsitult enim müüdud väikelaadur ka Eestis t Valmistatud Soomes www.avanttecno.com

JÕUJOONED

25. november 2014

Jõujooned Eesti põllumajanduses

VAKLAKI PÕLLUMAJANDUSKONTSERN

maaelu@ajaleht.ee

aa Elu jätkab eelmises numbris alustatud Eesti põllumajanduses tekkinud jõujoonte väljatoomist. Kui kaks nädalat tagasi võtsime vaatluse alla Eesti ettevõtted, mille emafirmaks on saanud Stockholmi börsil noteeritud Taani firma Trigon Agri, siis seekord jälgime Austria kapitali tulekut Eestisse ja siinsete põllumajandusettevõtete kokkuostu. Oma Eestiga seotud plaanide elluviimiseks soetasid austerlased 2009. aasta suvel osaühingu Vaklak, mis juba esimese viie kuuga ostis kokku neli siinset ettevõtet – osaühingud Rebruk Farm, Evalo Agro ja Haljala Agro ning Mäe Põllumajandusühistu. 2011. aastal vahetati mõneti taktikat ning asutati uute osaluste ostmiseks kaks puhverfirmat – osaühingud AdaHold ja RistiHold – ning 2012. aastal veel kaks puhvrit ehk osaühingud Friestein ja Turvinvesteeringud. Nende kaudu viidi Vaklaki kontrolli alla Adavare Agro AS, Risti Agro AS, Koigi OÜ ja Aravete Agro OÜ koos kõigi oma tütar- ja sidusettevõtetega.

Certus Beteiligungs GmbH (Austria) 100%

RMK peab kuue aastaga tõstma kasumi 45 miljonile eurole

Vaklak (OÜ (2009)

Vaklaki alla koondatud ettevõtete võrgustik on üsna keeruline. Loodetavasti aitab siin kõrval olev illustratiivne tabel võrgustikust paremat ülevaadet saada. Võrgustiku punumisel on etendanud olulist rolli raamatupidamisteenuseid pakkuv Saima Vahimets, kes on olnud kõigi Vaklaki heaks loodud ettevõtete asutaja. Niinimetatud puhverfirmades, mille ainsaks funktsiooniks on osaluste hoidmine, on Vahimets siiani ka juhatuse liige. Vaklaki juhatuse ainsa liikmena on ametis Wolfgang Leitner, kes järgmise aasta märtsis saab 62aastaseks. Vaklak ise ei ole konsolideeritud aruannet koostanud, loovutades selle õiguse oma emafirmale Austrias. Sestap on üsna raske Vaklakile kuuluvast kogu varandusest – maad, loomad ja kinnisvara – ülevaadet saada. Selleks tuleb kõik siin kõrval asuvas tabelis olevate firmade aruanded ette võtta ning asuda aritmeetilisi tehteid tegema.

100% 100% 100% 100%

49%

100%

Evalo Agro OÜ

Aaspere Agro

Haljala Agro OÜ Rebruk Farm OÜ Mäe Põllumajandusühistu 51%

AdaHold (2011)

Perkoutz GmbH (Austria)

100%

Adavere Agro AS

Peeter Raidla

Austria kapital tungib Eestisse

ARVO MEEKS / VALGAMAALANE

Maa Elu

100%

Adavere Bensiin OÜ 49%

25%

RistiHold OÜ (2011)

94,7%

100%

Risti Agro AS

49%

Koigi OÜ

Friestein OÜ (2012)

51%

95,8%

Aravete Agro OÜ 50%

Aravete Biogaas OÜ

83,33%

Nikolaus Leitner (Austria)

Arme Turvas OÜ 16,67%

49%

Calei 1 Immobilien GmbH

51%

Turvinvesteeringud OÜ (2012)

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kasum peab 2020. aastaks tõusma 45 miljonile eurole võrreldes 2013. aasta 35,7 miljoni euroga, selgub keskuse arengukavast 2015–2020. Kasumi tõstmiseks peab ettevõte tegema rohkem metsatöid ning suurendama metsa tootlikkust, varuma ja turule suunama rohkem puitu, sest RMK hinnavõtjana puiduturu käitumist mõjutada ei saa, seisab arengukavas. Seepärast on arengukavas seatud sihiks, et 2020. aastal müüb keskus 4 miljonit tihumeetrit puitu võrreldes tulevaks aastaks plaanitud 3,5 miljoni tihumeetriga. Kui palkide puhul, mis moodustavad ligikaudu 40 protsenti varutava puidu kogumahust, võib lähiaastail prognoosida mõningast nõudluse suurenemist, siis müügimahtude kasvatamisel saab võtmeküsimuseks uute turgude ja kasutusvõimaluste leidmine vähem kvaliteetsele puidule. Eelkõige loodab keskus Euroopa Liidu üleminekule keskkonnasõbralikule küttele ja sellega kaasnevale suuremale nõudlusele pelletite osas. Puidu kui taastuvenergiaallika kasutamist maailmas eelduslikult kõige enam mõjutama pidanud Euroopa Liidu energiapoliitika rakendumine on olnud oodatust aeglasem, sellega seoses on tagasi hoitud ka fossiilsete kütuste kasutamisest loobumist võimaldavaid investeerimisotsuseid, märgib RMK ja toob positiivse näitena esile Eesti suuremate linnade kaugküttesüsteemide ülemineku puidule. Viimase viie aastaga on RMK puhaskasumi ja sellelt tasutava tulumaksuna riigikassasse andnud 140 miljonit eurot, millele lisandub 20 miljonit eurot maamaksu. Looduse kaitsesse, haridusse ja igaüheõigusel tugineva külastustaristu väljaarendamisse on nende aastate jooksul investeeritud 33 miljonit eurot. Teedevõrgu korrashoiuks on nendel aastatel kulunud kokku 77 miljonit eurot. (BNS)

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga tel 5348 8772, e-post info@ert.ee

Sõiduautode hooldus ja remont

www.ert.ee

Rehvivahetus ja sildade balansseerimine Suur valik õli-, kütte- ja õhuﬁltreid Esimesi ja tagumisi piduriklotse uuematele ja vanematele sõiduautodele

Väiketraktori esisahk

Väiketraktori tagasahk

Uued ja kasutatud varuosad Põllumajandusmasinate müük, hooldus ja remont Töötame üle Eesti Hooldus ja remonditeenus kliendi juures ja 24/7 lepingulistel klientidel OÜ AutoAgri, Energia 2k, Jõgeva, tel 5666 9855, 5690 7330

Haagis E21 kõrgendusega, reaalne kandevõime 21 t

Toodame:

Haagis E14 kõrgendusega, kandevõime 14 t

karjääri-, viljaveo-, silo- ja ATV haagiseid veoauto kallurkaste vahetuskaste

KIIKA AEDA

25. november 2014

Liiga paksust talvetekist pole aial kasu

Maa Elu

AIAVEERG

Niiskus on hullem kui külm Meie kiviktaimlates ja lillepeenardes kasvab taimi, kes kardavad talvel liigniiskust palju rohkem kui pakast. Sellised on näiteks alpitaimed või stepiasukad, kes on harjunud kuiva külmaga. Neile taimedele on parim kaitse, kui leida juba istutades kasvukoht, kuhu ei saa koguneda liigvesi või niiskus. Kiviktaimlataimedele sobib kiviklibune ja kaldu pinnas. Tihedatesse lehekodarikesse ei jää niiskus pidama siis, kui taimed kasvavad kivipragudes või mujal üsna püstloodis. Mägisibulad ja teiKõigile taimedele sed niiskuseõrnad niisugust kohta võib-oltaimed ei talu lehela ei leia. Leviisia, rakodarikku kogunevat monda, võrk-mägisibu- niiskust. ME la, rohtlaliilia, stepirohu ja teised võiks juba enne suuri sügisvihmasid katta plastplaadi, klaasi või plekitükiga. Kiviktaimlas on kattele alustoeks sobivad kivid vast juba olemas, aga kui pole, sättige plaadi nurkade alla kivid ja pange plaadile raskusekski üks kivi, et niiskuse eest kaitsev katus tuulega minema ei lendaks. Otse vastu taime sellist katust panna ei või, õhk peab saama liikuda. Niiskus ei meeldi ka igihaljastele padjandtaimedele, samuti pelgavad nad varakevadist päikesepõletust. Eriti suur on kõrvetuse oht tuulises paigas. Kivirikke, padjandflokse, aubrieetasid, kirjude lehtedega liivateesid kaitsevad hästi taimedele katteks pandud kuuseoksad või kevadtalvel neile laotatud varjutuskangas. (ME)

Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee

eie talved on nii muutlikud, et neid ei tasu ette ennustada. Koduaias on targem valmis olla ootamatuks külmaks, sulale maale tulnud lumeks või hoopis lumeta talveks, vihmaseks veebruariks, tuisuks ja kõrgeteks hangedeks. Tavaline talv pakubki natuke kõike ning sulailmad vahelduvad pakasega. Lihtsam on lugu siis, kui saate aias kohe vastavalt ilmamuutusele tegutseda. Sellises maakodus, kus talvel ei elata, on aga õigem kasvatada võimalikult talvekindlaid taimi. Kui seate aia juba oktoobris talvekorda, siis võite liiga varase ja hoolika katmisega taimedest kergesti ilma jääda. Paks umbne kate loob hea Laine Oidra koduaias imetlen suviti imeuhket punaste õitega väänroosi ‘Flammendanz’. See külmategutsemiskeskkonna seenhaigustele ja närikindel sort ning ka näiteks ‘Rote Flamme’, ‘Dortmund’ ja ‘New Dawn’ talvituksid mahapainutatult listele. Ülekaitstud taim võib katte all kergeslume all üsna hästi täiendava kattetagi. Saartel ja läänerannikul võib nad tuulevaikses kohas jätta ti hallitama ja hauduma minna, lämbuda või isegi maha painutamata. Laine Oidra muldab igal sügisel lehtedest puhastatud roosid ja kui külmaks kuivada varakevadel aurumise mõjul. läheb, paneb ta üle mahapainutatud rooside kaared, millele tõmbab vettpidava koormakatte. ME Taimi kaitseb väga hästi pehme lumevaip, kui see tuleb sügisel aegamisi kuni 10 sentimeetri sügavuselt külmunud maale ja püsib ketaimi varjavad kuuseoksad hästi ka kevadtalmale (umbes –10 kraadi) jääda, koormakate. vadeni. Koheva poole meetri paksuse lumetevise päikesekõrvetuse eest. Kui ilm tõotab külMaapinnani koormakate ei ulatu, sest õhk peab ki all oleks isegi 30kraadise pakasega ainult 5 maks minna, võib kuuseokstele soojustuseks liikuma. Pakasega kuhjatakse kattele lund limiinuskraadi ja taimedele sobib see hästi. Kulisada kuivalt hoiule pandud puulehti. Head on saks. na selliseid talvi on üliharva, on suvekotammelehed, sest need ei vetti ega kõdudu aias kasu pigem kergest lohakune kergesti. Lehtedele asetage omaVäänroosid painutatakse enne katmist tasest: vanadest lehtedest puhastakorda kuuseoksi, et soojustus paivaliselt maha. Seda ei tehta ühekorraga. mata maasikapeenar elab näigal püsiks. Liigniiskuse vältimiRoos seotakse tugivõrelt lahti, eemaldatakse teks lumeta külma paremini seks võib niimoodi kaetud roorohtsed võrsed ja lehed. Esimesel päeval võib Kui ilm tõotab üle, lõikamata varred koguvad si kohale sättida veel kolmpikki võrseid painutada umbes 4 kraadi ja siis külmaks minna, püsikupeenrasse lund jne. nurgana teineteist toetavatest mõnel päeval veel natuke, kuni nad saab konkKui jõudsite oktoobris vineeritahvlitest või muu kasuga või muud moodi maa külge kinnitada. võib kuuseokstele kaitset ootavatelt peenrarootuse. Väänroosi tuleb painutada juba oktoobris, ensoojustuseks lisada sidelt rohtsed ladvaosad ära ne kui algavad külmad, sest külmunud oksad kuivalt hoiule lõigata ja taimed üles mullaHea talvekate on alati kuiv ja on haprad ja murduvad kergesti. Painutatud pandud puulehti. ta, siis võivad nad talvega toiõhuline, soojemate ilmadega väänroosid tahavad samuti juurte kohale kaitme tulla ka lisakatteta. Umbes tuleb kattealust vajadusel õhusseks mullast või freesturbast koonust ja siis 20–30 sentimeetri kõrgune tada. Roose ei tohi katta umbse kilega, peale kuuseoksi või kaart või karkassi, millele saab piisavat õhuruumi hoides sättida vettpimutimullahunniku moodi mullakoonus kaitkergesti hukkuvad roosid ka vihmast vettinud seb pakase eest pookekohta ja hoiab võrseotspakasekanga all, seda kangast ei tohi seepärast dava koormakatte, millele talvel koguneb omate ümber ühtlasemat temperatuuri. Muldamiotse taimele laotada. Pakasekangast on abi pikorda lumi. Püstasendisse jäetud väänrooside seks sobib ka kuiv freesturvas, kompost või liiv. gem lühikese külmalaine korral. Roosi ümber kohale võib sättida ruberoidist katuse, et sadeTäiendav kate on pigem ettevaatusabinõu võib sättida kokkuvolditud varjutuskanga, sest mevesi taimele ei langeks, seejärel katke taim ekstreemseteks juhtudeks, kus keset talve tusee laseb õhku läbi. Roosisõbrad, kel on katta sõrestikule kinnitatud talveloori või pakaseleb pikk sula ja sulale järgneb äkki pakane vms. suurem roosikogu, on oma peenarde kuivaks kangaga. Kui selline kate aga sulaga vettib, ei Lumeta –25 kraadi võib ära võtta ka mullatud ja õhuliseks kaitseks välja nuputanud huvitaole selle all piisavalt õhku, roosi tuleb siis roosid. vaid karkasse ja kaari. Hea kaitse saab mullaõhustada ja kattekangas vajadusel eemaldada ja kuivatada. tud rooside kohale näiteks poolekslõigatud euNovembris lõigake mullakoonusest väljaroalustest karkassi abil, millele tõmmatakse ja Kuiva ja õhulise katte all (puulehed, põhk) ulatuvatest roosiokstest umbes pool maha, kinnitatakse siis, kui ilm tõotab püsivalt kültoimetavad ka hiired ja mügrid. Muld, turvas, et põõsast oleks parem katta. Puhastage rooliiv ja kuuseoksad neile eriti ei meeldi. Hiired sipõõsas ja -peenar lehtedest, et haigustekitavõivad võrsed koorest puhtaks teha, sulaga sööjail oleks vähem talvituspaiku. Katma võib havad nad ka juured ära. Talvekatte alla pange kata siis, kui ööpäev läbi püsivad miinuskra miinuskraaraaakindlasti hiiremürki. Parafiiniga niiskuskindladid ja maa on juba kergelt külmunud. maks tehtud mürkhõrgutised sättige näiteks Peaaegu ideaalselt sobivad roo roosiosi sidrenaažitorusse, plastpudelisse, millelt on otde ja teiste taimede katteks kuuse kuuseesad ära lõigatud, külili purki või muusse nõusoksad, sest need loovad taime taim me se, kust koduloomad, linnud ja lapsed mürki ümber õhulise ja parajalt ja ja-kätte ei saa. Selline anum hoiab mürgi ka kuiheda keskkonna. Paraku ku vana. Jälgige, et mürk paar-kolm kuud otsa ei va pole kõigil oma metsa, a, saaks. saak a s. Kui hiired ligitõmbava lõhna peale kokust oksi tuua. Kuuseehale ha le tulevad tul ulev evad ad ja ja mürki eest ei leia, siis asuokstest kate kaitseb eb vad va d nad seda kindlamalt hästi vihma ja tuule le roosi ro oos osii ka kall kallale. llal ale. e. eest, okkad ei meeldi meeld di hiirtele. Igihalja Igihaljaid jaid id

Nartsissidele lisasoojust

ELMO RIIG / SAKALA

Kõik sibullillefännid teavad, et nartsissisibulad peavad maha saama enne tulbisibulaid, sest nad vajavad juurdumiseks soojemat mulda. Kuid mõnikord võib juhtuda, et leiate ahvatleva sordi sibula alles siis, kui õige aeg on juba möödas. Nartsissisibulaid ei saa siis muidugi uut sügist ootama jätta. Kui istutasite nartsissisibulad septembri lõpus või veelgi hiljem peenrasse, tuleks peenar soojahoidmiseks katta puulehtede, komposti või tavalisest katteloorist tihedama talvelooriga. Seda jõuab ehk praegugi teha. Väga hea kate on neutraliseeritud turvas, mis võibki peenrale multšiks jääda. Multši all külmub maa aeglasemalt. Räägitakse, et nartsissikärbes ja sibulasirelane ei mune turbaga kaetud peenrale. Sibulate hilise mahapaneku korral on soovitatud ka sügavamat istutust. Hilja saadud sibulad võite muidugi istutada ka niiske turbaga täidetud potti ja viia keldrisse või mujale, kus temperatuur püsib 0 kraadi ümber. Talve lõpul toote need siis tuppa ja kevadel imetlete ajatatud õisi. Potis juurdunud sibulad võib varakevadel ka koos mullapalliga peenrasse istutada. (ME)

Kui nartsissisibulate mahapanek jäi hilja peale, katke peenar sooja hoidva turbakihiga. Turbamultš ei meeldi kahjuritele, kevadel mulda segatud turvas parandab ka rasket savikat maad. ME