Illar Lemetti: Põllumehed on kaua mõelnud suurprojektist, uue, põllumeestele kuuluva piimatööstuse rajamisest. Lk 4–5
2013. aastal oli Eestis kokku 19 186 põllumajanduslikku majapidamist (2010. aastal oli neid 19 613), millest 16 880 (17 886) oli füüsiliste isikute ja 2306 (1727) juriidiliste isikute omandis.
Põllumajanduslike majapidamiste kasutuses oli 2013. aastal kokku 1 229 425 hektarit (2010. aastal 1 241 853 ha), sellest põllumajandusmaad 957 506 ha (940 930 ha) ja metsamaad 211 452 ha (223 967 ha).
Enam kui 1000 hektarit põllumajandusmaad oli 2013. aastal 10 füüsilise isiku (2010. aastal samuti 10) ja 131 juriidilise isiku (123) põllumajanduslikus majapidamises.
2013. aastal oli füüsiliste isikute majapidamistest enim ehk 4001 selliseid, kus põllumajandusmaad on 2–5 hektarit, neile järgnes 3803 majapidamist 5–10 hektariga ja 3128 majapidamist 10–20 hektariga.
500–1000 hektarit põllumajandusmaad oli 2013. aastal 53 füüsilise isiku (2010. aastal 62) ja 191 juriidilise isiku (186) põllumajanduslikus majapidamises.
19 186
põllumajanduslikku majapidamist
Statistikaamet uuris üle kolme aasta taas põllumajanduse struktuuri
2013. aastal oli juriidiliste isikute majapidamistest enim ehk 927 selliseid, kus põllumajandusmaad on ligi 100 hektarit, neile järgnes 440 majapidamist 100–300 hektariga ja 254 majapidamist 50–100 hektariga. URMAS LUIK
NR 3 • 11. NOVEMBER 2014
Päikeseenergia: Päikesejaamade eelis on, et nad ei vaja kuigi palju hooldust. Lk 2–3 Elupuude pudetõbi: Pritsimiseks sobivad ideaalselt sombused ja soojad sügispäevad. Lk 8
2
JÕUJOONED
Maa Elu
11. november 2014
Trigoni looja Joakim Helenius, kes kuulub ka Trigon Farmingu nõukogusse. TOOMAS HUIK/POSTIMEES
OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA JA METSAMATERJALI. PAKUME VEO- JA RAIETEENUST.
Jõujooned Eesti põllumajanduses Peeter Raidla
AS Lemeks Põlva
maaelu@ajaleht.ee
Tel 502 1666; 799 1474
K
Margus.Juhkam@lemeks.ee Lähemalt meist: www.lemeks.ee
irjutasin Maa Elu esimeses numbris, et me ei hakka otsima vastust küsimusele, kas elu maal on võimalik. Sadade põllumajandusettevõtete ja talude edulood on sellele küsimusele ammuilma selge vastuse andnud. Nende elujõulisuse kinnituseks on nii Eesti oma investorite kui väliskapitali aina kasvav huvi maaettevõtete vastu. Viimastel aastatel võime kõnelda juba kontsernide kujunemisest maal. Kapitalil pole vahet, kas teda kasvatatakse linnas või maal. Just sellest lähtudes hakkabki Maa Elu ka-
1
jastama maamajanduses tekkinud huvigruppide kujunemist. Esimesena võtame vaatluse alla Trigoni põllumajanduskontserni, mille emafirma, Taanis registreeritud Trigon Agri aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil. Trigoni siinse kontserni struktuur on küll keeruline ja see on aastate jooksul korduvalt muutunud. Lõppkokkuvõttes taandub aga kõik aktsiaseltsile Trigon Dairy Farming Estonia, mille alla kuuluvates lautades oli eelmise aasta lõpu seisuga 3092 lüpsilehma. Kui neile liita ka noorloomad, oli kogu karja suurus 6059 looma. 2013. aastal müüsid kontserni ettevõtted üle 26 700 tonni piima. Müügitulu oli ligi 10,6 miljonit eurot.
TRIGONI PÕLLUMAJANDUSKONTSERN Trigon Agri (Taani) 100% 69%
Trigon Farming AS (asut 2006)
31% Ingman Development Oy (Soome)
Trigon Dairy Farming AS (asut 2011)
21% TDFE Holding OÜ (asut 2013)
10%
Bank Julius Baer & Co (esindajakonto)
64% Trigon Dairy Farming Estonia AS (asut 2012)
5%
Kaiu LT OÜ Kärla Põllumajandusühistu Saare Farmer OÜ Eikla Agro OÜ Väätsa Agro OÜ
100% 100% 100% 90% 100% ANDMED: MAA ELU
Maa Elu
KÖÖGIVILI
11. november 2014
Puu- ja köögiviljatööstus on edenenud Peeter Raidla maaelu@ajaleht.ee
P
uu- ja köögiviljatööstus tootis tänavu esimesel poolaastal üle 27 miljoni euro väärtuses toodangut. Vähenenud välisnõudlusele vaatamata suurendas puu- ja köögiviljatööstus kuue kuu müügitulusid, lisandväärtus kasvas võrreldes möödunud aastaga 34%, selgus põllumajandusministeeriumi koostatud ja statistikaameti andmetele tuginevast sektori esimese poolaasta ülevaatest. „Tõusnud on kõrgema väärtusega toodangu osakaal, kuna nägime lisandväärtuse kiiremat tõusu võrreldes toodangu mahu kasvuga,” kinnitas ministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. Puu- ja köögiviljatööstustes tänavu esimesel poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 6,1 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34%. Puu- ja köögiviljatööstuste toodangust eksporditi tänavu änavu esimese kuue kuuga ligi 40%, mis võrreldes eldes mullu sama ajaga vähenes viiendiku võrra. ra. „Seni suutis ekspordi vähenemise kompenseerida suurenenud uurenenud sisenõudlus. Välisnõudluse vähenemise emise mõjusid nägime esimesel poolaastal peamiselt amiselt puu- ja köögiviljatööstuste investeeringutes, ngutes, mis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle kolme korra,” selgitas Kand. Puu- ja köögivilja töötleva tööstuse toodang moodustas odustas 2014. aasta esimesel poolaastal 3,7% % toiduainetööstuse ning 0,6% % töötleva tööstuse toodangust. ngust. Sektoris tegutsess esimesel poolaastal al 48 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmetel 16 ettevõtte võtte võrra enam kui ui mullu samal ajal. Vaadeldava eldava töös-
tussektori müügitulu oli 2014. aasta esimesel (36%), peet (23,9%), kartul (22,7%) ja peakapsas (11,4%). Olulisematest köögiviljadest kalpoolel 33,8 miljonit eurot, kasvades aastases võrdluses 5 protsenti. Kulud jäid aastases võrdlines ainsana tomat (9,5%). Seejuures tasub luses peaaegu samale tasemele, moodustades muidugi arvestada seda, et köögivilja hind sõl31,7 miljonit eurot ehk 0,7% enam kui eelmitub nii saagist kui ka naaberturgudel toimuse aasta samal perioodil. Selle tulemusevast. Ning 2013. aastal oligi saak ligi 20 protsenti tavapärasest suurem. na kasvas sektori kasumlikkus ligi 3 korda. 2014. aasta esimesel poolHinnamuutus jõudis ka jaeaastal oli puu- ja köögivilja kaubandusse, küll paljuski vastöötlevate ettevõtete kogukatupidises suunas. Enim kalliHinnamuutus sum 2,1 miljonit eurot, mis on nes mugulsibul ja seda kogujõudis ka koguni 184,6 protsenti rohni 39,2 protsenti. Põhjuseks kem kui samal ajal aasta tagaEesti oma kehv sibulasaak ja jaekaubandusse, si. importsibula kõrgem hind. küll paljuski Statistikaameti andmeil Tomat maksis poes keskmiselt vastupidises oli 2014. aasta esimesel poo9,8 protsenti rohkem, kapsas suunas. lel rakendatud puu- ja köögi9,6 ja kartul 7,9 protsenti. vilja töötlevates ettevõtetes Puu- ja köögiviljatööstus eks617 inimest, mida oli mulluse portis 2014. aasta esimesel poolel 10,4 sama perioodiga võrreldes 109 võrra rohkem. miljoni euro eest kaupa, mida oli mullusega Paraku langes puu- ja köögiviljatööstuses võrreldes paraku ligi 20% vähem. Olgu öeldud, keskmine brutotunnitasu tervelt 12,4 protsenet puu- ja köögiviljatööstuse eksport moodusti, langedes 5,1 euroni tunnis. tas vaid 3,9% kogu toiduaineKahanesid ka investeeringud seadmetesse tööstuse ja muusse materiaalsesse põhivarasse: esimeeksporsel poolaastal 2014 investeeriti 540 000 eurot, dist. samas kui mullu samal perioodil ulatusid investeeringud üle 2 miljoni euro. 2014. aasta esimest poolt iseloomustas köögivilja hinnalangus. Enim odavnes i d p o rgand
3
Uuest aastast uut moodi Lähenev uus aasta toob kaasa terve hulga muudatusi põllumajandustoetuste maksmises. Tänase Maa Elu lugejaile aitab neid selgitada põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti. Eks igaüks jõuab nii meie lehe kui PRIA kodulehe vahendusel eelseisvate muudatustega ise tutvuda. Juhin siin tähelepanu vaid kahele muutusele. Esiteks täiesti uuele toetusele, mis on ette nähtud lühikeste tarneahelate edendamiseks, et põllumees jõuaks oma kaubaga kiiremini otse tarbijani ning parandaks oma positsiooni tarneahelas. Usun, et sellest tõuseb kasu just taluturgudele. Ja teiseks muutustele masinate ja seadmete ostutoetuste maksmisel, mille aluseks saab hinnakataloog. Kui soovitud masinat või seadet pole kataloogi kantud, ei saa selle soetamiseks ka toetust taotleda. Tänane Maa Elu juhib oma lugejate tähelepanu veel päikeseenergia kasutamise võimaluslustele. Loodan, et Maa Elu suudab vähemalt malt ärgitada selle üle mõtlema.
Peeter Raidla
Peatoimetaja Peeter Raidla, maaelu@ajaleht.ee, telefon 447 7063 Küljendus Janek Talpas-Taltsepp Korrektor Reeli Ziius Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee, telefon 526 3578 Levijuht Erkki Lumisalu, erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu, telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 34 000 Maa Elu levib Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel kaks korda kuus Autoriõigused: AS Ühinenud Ajalehed, 2014
toime? d le tu a g e m lu a s s a ...k
OÜ FLINT KAUBANDUS, Kõo, 70501 Viljandimaa, tel 5635 8972 info@flintkaubandus.ee, janar@flintkaubandus.ee www.flintkaubandus.ee
TRAKTOR TYM 603ST - 60hj
Tänavalegaalne, lumesahaga ATV:
Mark: CFMOTO Mudel: CF500-2A
Veoskeem: Elektriliselt juhitav 2WD / 4WD ja lukustatav 4WD Istekohti: 2 Tippkiirus: (piirajaga) 70 km/h
24 900 € 2
Ŧ kaasreisija seljatugi Ŧ tõmbevints
Mootor: 1 silindriline, vedelikjahutusega bensiinimootor: 498cm3 14,5kw Jõuülekanne: CV-TECH variaator
KOMPLEKTI SOODUSHIND
Komplekti varustus:
+ km
Ŧ haakekonks Ŧ L7e tänavalegaalse sõiduki tüübikinnitus Ŧ 150cm lumesahk
Komplekti hind: 4590.Järemaksuga al. 130.- kuus Maaletooja Motohobi OÜ, Aretuse 2, Märja, Tartumaa
www.cfmoto.ee
Tallinn: Havelo Tehnika OÜ (Pärnu mnt 139e/11, Tallinn 11317), Stenolink Motokeskus OÜ (Paldiski 229a, Tallinn 13520) // Ida-Virumaa: Banneks OÜ (Pargi 25, Jõhvi 41537) // Läänemaa: Janmar Transport OÜ (Tehnika põik 4, Ridala vald, Läänemaa) // Lääne-Virumaa: Varsta Tarvikute OÜ (Narva 23, Rakvere 44311) // Põlvamaa: Raudnagel OÜ (Kuuse 5, Põlva 63308) // Pärnumaa: Pärnu Motopood (Liiva tn 2, Pärnu 80010) // Saaremaa: Autotrend OÜ (Talli 2, Kuressaare 93815) // Tartumaa: Motohobi OÜ (Aretuse 2, Märja, Tartumaa 61406), Mate AS (Turu 45b, Tartu 50106), Havelo Tehnika OÜ (Turu 32b, Tartu) // Viljandimaa: Viljandi Motokeskus OÜ (Oja tee 2a, Viljandi 71017) // Võrumaa: Mehka AS (Vabaduse 4b, Võru)
t &TJNFOF SJQQTàTUFFN UÜTUFKÜVHB UPOOJ t -JCMJLTBIL UÚÚMBJVTFHB N
-*4",4 3*,,"-*, -*4"V"364564: t Kliimaseade t CD-raadio t -JTB töötuled t Joystick KVIUJNJOF TBIBMF t QBBSJ IàErovÊMKavõtteid t ,PNNVOBBMtÚÚEFLT TPCJWBE JOEVTUSJBBMreIvid t Lisaraskused t 24kÊJHVMJOF reevFSTJHB käigukast
4
TOETUSED
11. november 2014
Maa Elu
Põllumajandustoetused uuest aastast Kristina Traks maaelu@ajaleht.ee
K
uni aastani 2020 on Eesti maaettevõtjal maaelu arengu toetuseks kasutada ligi miljard eurot. Raha taotlemisel on palju erinevusi senisega võrreldes. Mis teisiti hakkab olema, sellest räägib põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Millised on algaval rahastamisperioodil toetuste jagamise prioriteedid? Ei saa vaadata prioriteete selle järgi, kui palju üks või teine valdkond toetust saab, vaid kui palju on valdkondade rahastamine muutunud võrreldes eelmise rahastamisperioodiga. Üks selline valdkond on teadus- ja arendustegevuse ning infoleviga seonduv. Kõrvutades mõne teise toetusmeetmega, on rahasummad küll väiksemad, kuid varasemast siiski märksa kopsakamad. Näiteks saab ettevõtja küsida toetust projektile, mille raames töötab välja uue toote. Soovitakse, et tootjad hakkaksid senisest enam teadustulemusi kasutama ning teadlaste ja nõustajatega rohkem koostööd tegema. Täiesti uus toetus on ette nähtud lühikeste tarneahelate edendamiseks, et põllumees jõuaks oma kaubaga otse tarbijani ning parandaks oma positsiooni tarneahelas. Selle meetme kaudu saaksid toetust küsida toiduvõrgustikud, taluturud ja teised. Kindlasti on suurte arenguvõimalustega valdkond ühistegevus. Ühistutele on ette nähtud erinevad toetusmeetmed ja erandid. Näiteks investeeringumeetmete kaudu saavad ühistud soetada ka liikuvtehnikat, kuigi muidu me traktorite ostmist nende meetmete kaudu valdavalt ei toeta. Traktoreid ja muud liikuvtehnikat saavad osta vaid ühistud, aiandussektori ettevõtted ja väikeettevõtted, kelle aastane müügitulu on kuni 200 000 eurot. Töötleva tööstuse investeeringumeetmesse on lisatud ühistulise suurprojekti toetamise võimalus. On veel toetusmeetmeid, kus ühistutele on loodud paremad tingimused, näiteks küsitakse neilt mõnes meetmes väiksemat omafinantseeringut. Mitmed Eesti ühistud on maaelu arengukava toetuste abil tuule tiibadesse saanud. Peame ühistegevuse laienemist ja arengut jätkuvalt vajalikuks, selleks jätkame tootjarühmade loomise toetamist. Rääkige lähemalt ühistulisest suurprojektist, kas mõni suur ühine projekt on reaalselt sündimas?
OTSETOETUSTE MAKSMISELE LISANDUB KESKKONNASÄÄSTU ASPEKT Peale investeeringutoetuste on põllumeeste kasutada otsetoetused, mille maksmise juures on samuti mõndagi uut. Uuest aastast muutuvad otsetoetused mitmeosaliseks ja jagunevad nii: ● ühtne pindalatoetus – 75,5 mln eurot, ● kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus ehk nn rohestamine – 34,3 mln eurot, ● toetus alustavatele noortele põllumajandustootjatele – 0,35 mln eurot, ● toetus väiketootjatele (see ei ole eraldi summa, vaid sisaldub teistes otsetoetustes – toim.) – 8,9 mln eurot, ● põllumajandustootmisega seotud toetused: piimalehma, ammlehma, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise toetus – 4,25 mln eurot. Põhimõtteline muudatus: otsetoetuste saamiseks tuleb põllumehel rohkem järgida keskkonnasäästlikke põllumajandustavasid. Seda nimetatakse rohestamiseks. Kuna rohestamine on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast aastani 2020, on see kohustuslik, et intensiivne põllumajandus võimalikult vähe keskkonda koormaks. Rohestamiseks tuleb toetusaluste hektarite arvu alusel kasvatada vähemalt kahte või kolme põllukultuuri (seda nimetatakse mitmekesistamiseks), säilitada olemasolev püsirohumaa ja määrata ökoloogilise kasutuseesmärgiga alad. Nõuded sõltuvad põllumajandustootja maade suurusest. Näiteks alla 10 hektari suuruse maakasutusega tootjad on vabastatud mitmekesistamise nõudest. Täielikult on rohestamise nõudest vabastatud mahetootjad ja põllumehed, kes saavad toetusi väiketootjate skeemi alusel. Põhjalikumat infot otsetoetuste kohta vaata http://agri.ee/et/pollumajanduse-otsetoetused-2015-2020
Põllumehed on kaua mõelnud uue, põllumeestele kuuluva piimatööstuse rajamisest – see on näiteks üks suurprojekt. Samamoodi on oodatud teiste põllumajandustootmise valdkondade projektid. Töötleva tööstuse investeeringumeetme kaudu saab ühistu taotleda raha niisuguse suurprojekti jaoks. Maksimaalselt saab toetust 13,4 miljonit eurot, aga see summa võib veelgi kasvada. Varem sellist võimalust polnud. Valime välja 1–2 suuremat sektoriülest suurprojekti, mida toetame suurema summaga. Need investeeringud peaksid märkimis-
MAAELU ARENGUKAVADE EELARVED (EURODES) Meede Teadmussiire ja teavitus Nõuandeteenuste toetamine Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid Kiviaia taastamise toetus Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine Tootjarühmade loomine Ebasoodsamate piirkondade toetus Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Natura 2000 toetus erametsamaale Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Piirkondlik mullakaitse toetus Keskkonnasõbraliku aianduse toetus Mahepõllumajandus Loomade heaolu toetus Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP) Külade uuendamine ja arendamine LEADER kohalikuks arenguks Tehniline abi Ületulevad kohustused Finantsinstrument Kokku
MAK 2007–2013 eelarve
MAK 2014–2020 eelarve*
3 886 012 5 067 569 0** 191 050 202 44 968 423 47 564 333 3 962 523
12 000 000 8 600 000 1 000 000 145 000 000 67 000 000 49 000 000 2 500 000
– 24 454 135 –
1 000 000 22 000 000 30 000 000
76 351 540 14 248 000 6 426 000 4 481 619 62 843 654 5 012 796 20 119 272 105 198 573 3 495 967 894 763 26 798 154 – – 55 794 869 25 324 033 5 449 074 54 480 501 85 759 063 38 115 139 18 700 000 – 935 350 513
57 000 000 10 000 000 0*** 6 000 000 – 4 666 000 28 000 000 160 300 000 7 466 000 583 000 40 200 000 6 000 000 3 878 000 92 200 000 40 644 000 18 700 000 – 90 000 000 38 913 513 12 000 000 38 000 000 992 650 513
* Perioodi 2014–2020 eelarve sisaldab ka I sambast lisanduvaid vahendeid ehk otsetoetusi (97,3 miljonit eurot), mis perioodi 2007–2013 üldises arengukavas ei kajastunud. 2007–2013 maksti otsetoetusi 0,74 miljonit eurot). ** Meede sisaldus ka 2007–2013 perioodi arengukavas, aga ei käivitunud, kuna ei tekkinud ühtegi kvaliteedikava. *** Tegevused integreeritakse majandustegevuse mitmekesistamise meetmega. Andmed: Maa Elu
väärselt suurendama põllumajandussektori konkurentsivõimet. Kas on veel sektoreid, millele tehakse toetuste andmisel erandeid? Aiandussektor. Aiandusettevõtted saavad osta liikuvtehnikat ning põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise (nn maaparandusmeetme) alt niisutussüsteemide loomiseks raha küsides on neile ette nähtud kõrgem kaasfinantseerimise määr. Täiesti uus on keskkonnasõbraliku aianduse toetus, kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse raames lisandub uusi toetatavaid kohalikke põllukultuure ning puuvilja- ja marjasorte. Väide, et aiandussektor polegi varem toetustele ligi pääsenud, on küll müüt. Eelnenud perioodidel on aiandussektoril olnud teiste sektoritega võrdne juurdepääs koolitus-, inves-
teeringu- ja keskkonnatoetustele. Uuel perioodil lihtsalt plaanime, et Eesti isevarustatuse parandamiseks vajab aiandussektor lisatõuget. Kuidas on muutunud toetuste rahaline maht? See on tõesti muutunud, sest prioriteedid ja rõhuasetused teisenevad. Näiteks maaelu mitmekesistamise osas on eelarve pigem vähenenud, kuna mõningaid tegevusi turismi valdkonnas me uuel finantsperioodil ei toeta. Töötleva tööstuse investeeringumeede on kasvanud, sest tööstuse arengust sõltub kogu põllumajandussektori edukus. Põllumajandusettevõtete investeeringutoetuse summat vaadates tundub, nagu oleks meede väiksemaks jäänud, kuid tegelikult mitte – põllumajandusinvesteeringud saavad toetusi ka teiste meetmete kaudu. Oma toetus on väikestele
Amikor TR OÜ
Ostame
KASVAVAT METSA JA RAIELANKE Pakume raieteenust Tel 503 5462 kaido.leiten@amikor.ee
Maa Elu
TOETUSED
11. november 2014
– terve hulk muudatusi põllumajandustootjatele ning plaanime anda laene ja garantiisid, mis on samuti investeeringute toetamine. es peab ettevõtja midaKas toetust taotledes ti tegema? gi varasemast teisiti Jah, kõikides meetmetes tmetes on muutusi nõuetes taotlejale, kriteeriumitele riumitele ja hindamisele. Toetuse protsendimäärad äärad ja kaasfinantseerimise määrad võivad senisest erineda. Minu veendunud soovitus taotlejale: kui tahate olla raha taotlemisel misel edukas, palun lugege vastavad MAK-i meetmelehed ning meetmemäärused põhjalikult kult läbi. Maakondades tulevad ÜPP-d (ühine põllumajanduspoliitika – toim.) tutvustavad infopäevad, kus antakse põhjalik ülevaade otsetoetustest setoetustest ning maaelu arengukava investeeringueringu- ja keskkonnatoetustest, samuti paneb b PRIA meetme avanedes taotlemisinfo kodulehele ehele üles. Üks sisuline erinevus vus on hinnakataloog. Millega on tegu?
Kõik meetmed on aasta peale laiali jaotatud. Meetmete käivitamiseks tuleb vastu võtta meetmemäärused, millega ministeerium praegu aktiivselt tegeleb. Esialgse toetuste ajakava oleme PRIA veebilehel juba avalikustanud. Plaan on selline, et põllumajanduse investeeringumeetme esimene taotlusvoor avaneb jaanuaris ja kevadel võiksid taotlejad saada esimesed rahastamisotsused.
KOMMENTAAR
Rahataotlemisel on paljud nüansid muutunud. Kas ettevõtja saab taotlusega ise hakkama või tuleb konsultant appi võtta? Mõistagi pole rahataotlemine teab kui lihtne, aga sellega peaks ilma kõrvalise abita hakkama saama. Abivajaduse üle otsustab iga taotleja ise. Omalt poolt püüame taotlemist kõigiti kergemaks teha, sama eesmärki täidab elektroonilise taotlemise võimaluste arendamine. Kas meil on lõppevast rahastamisperioodist summasid üle jäämas? Pigem mitte. Tahame kindlasti jõuda selleni, et raha üle ei jää. Saame praegust raha kasutada kuni 2015. aasta lõpuni.
Hinnakataloog puudutab uudutab investeeringuid seadmetesse sse ja masinatesse. Senini küsiti taotlejalt kolme hinnapakkumist, kuid nüüd ei kontrolli PRIA kulutuse use mõistlikkust enam hinnapakkumiste akkumiste abil, vaid hinnakataloogi loogi kaudu. Kõik masinamüüjad ad kannavad sinna oma pakutavad avad masinad ja seadmed. Rahataotahataotleja märgib taotlusess konkreetse mudeli, millele le toetust soovib. Toetustt saab põllumajanduse investeeesteeringutoetuse raamess taotleda üksnes hinnakatalootaloogi kantud masinatele ele ja seadmetele. Põhimõttelitteliselt on hinnakataloog loog veebikeskkond. See e on juba avatud ja masinainamüüjad saavad seadmed med sinna sisse kanda. Tõsi, õsi, hinnakataloogi saame me rakendada vaid seaddmete, mitte aga muuude investeeringute, e, näiteks ehitustööde e toetamisel. Toetustt makstakse kas hinna-kataloogi kantud d piirhinna või reaalse kulu alusel, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem.
te avanemise ajakava? Milline on meetmete
Ivari Padar, põllumajandusminister
Eesti põllumehed on toetustega targalt toimetanud ning see kajastub meie põllumeeste konkurentsivõimes ja toodangu kvaliteedis. Kui võrrelda põllumeeste seisu SAPARDi programmi alguses ja täna, siis see on nagu öö ja päev. Toetuste eest on palju tehtud ja täna ei saa küll keegi öelda halba meie põllumeeste konkurentsivõime ja toodangu kohta. Eesti põllumehed paistavad Euroopa kontekstis silma just suure kontsentreerumisega – meil käib põhiline tootmine suurüksustes, seevastu mujal Euroopas on hästi levinud perefarmi mudel. Praegu on põllumajanduses tulipunktis turustamine. Meil on korralik kvaliteetne kaup, toota oskame me hästi, aga see tuleb nüüd ka maha müüa. Põllumajandusministeeriumi fookus peab olema senisest enam müügil. Seega näen, et palju investeerida tuleks müügiahelasse ehk tööstustesse. Ühistuline tegutseminegi saab järjest tähtsamaks ja seda toetame ka. Lisaks igapäevane sättimine, eks meil on veel palju lautasid, mis vajaksid investeeringuid. Samuti tahame ellu viia printsiibi: üks suits – üks töökoht. Ehk et maal elav inimene tekitab endale elamise juurde ka ühe põllumajandusliku töökoha. Näen seda omast käest (Padar on ise pärit Võrumaalt Navi külast ja seal on tal talu – toim.), et teistmoodi piiriäärsetel aladel ei saagi. Millal saab Eesti põllumees toetuste poolest võrdseks Belgia põllumehega? Me ei peaks nurisema. Osa sisendeid (näiteks maa) on meil palju odavamad. Aastal 2020, kui arvestada maaelu arengukava toetused ja otsetoetused kokku, ei jää me oma summaga enam ELi keskmisest toetusest maha. Ei saa teha järeldusi ainult toetuste järgi, vaid arve peab vaatama koos.
Aavo Mölder, Tartu Agro juhataja
Põllumehed tegelevad nüüdsel ajal ellujäämisega ja naljalt investeerimist ei plaani – selleks pole lihtsalt raha. Jah, me teame küll, kuhu oleks vaja investeerida, kuid praegu mõtleme pigem sellele, kuidas toime tulla olukorras, kui börsihinnad on väga madalad, sealihale ja piimale maksame peale. Lähiaegadel on investeeringutel kriips peal, sest me ei saa omafinantseeringut kokku. Praegune Vene turu kriis erineb 1990ndate lõpu rublakriisist. Siis olid hädad rohkem oma poiste tekitatud, aga praegu on kogu Euroopa turg kinni ja liidusisene surve tarbijahindadele väga suur. Ka pole päris lõpuni selged kriteeriumid, mille järgi rahataotlejaid hindama hakatakse.
Kas raha taotlemiseks on vaja tulla PRIAsse või saab selle koduarvutis ära teha? Taotluse saab saata e-kirjaga, ise kohale tulema ei pea. Elektrooniline iline taotlemine kogub populaaropulaarsust. Näiteks pindalatoetusatoetuste e-taotlemine töötab tab väga hästi, umbes pooled tulid eelmisel aastal elektrooniliselt. ooniliselt. Investeeringutaotluste te e-taotlemise lahendust me praegu arendame, loome taotlemiseks emiseks eraldi keskkonna. Pikas perspektiivis spektiivis läheb põllumajandustoetuste taotlemisega vast samamoodi nagu tuludeklaratsioonide eklaratsioonide esitamisega – me ju enam õieti ei mäletagi, kuidas neid paberkandjal esitati. sitati. Põllumehed on arvutiga sinasõbraks saanud aanud ja veebi kaudu asjaajamine pole probleem. eem.
5
Mis puudutab otsetoetusi ja rohestamist, siis muidugi ei taha ükski põllumees keskkonnale liiga teha ning tehnoloogia, mida suuremad ettevõtted juba kasutavad, on keskkonnasõbralik. Samas näen, et keskkonnanõuetega keeratakse vinti üle ega analüüsita, mida ühe või teise asja nõudmine ettevõttele rahaliselt tähendab. Näiteks kui enne pidi läga hoidlas hoidma neli kuud ja nüüd kaheksa kuud, siis see nõuab investeeringuid. Loodust ei tohi saastada, kuid ei saa töötajate palgapäeva või pangale laenumakset vahele jätta. Mõelge ise – Tartu Agro on üks efektiivsemaid põllumajandusettevõtteid Eestis, kuid meilgi on raske neid keskkonnasäästunõudeid täita, mis siis vähem efektiivsetest tootjatest rääkida. Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. URMAS LUIK
Otsetoetused moodustasid Tartu Agro käibest 11–12 protsenti ja loomulikult on raske kohaneda nende vähenemisega. Samas võiks kõik põllumajandustoetused kaotada ja konkureerida juba hoopis teiste hindadega. Meil ei mõelda selle peale, et siis tuleks raha mitte toetustest, vaid tarbijatelt.
6
PÄ I K E S E E N E RG I A
LÜHIDALT
Infopäevad toetustest Põllumajandusministeerium korraldab tänavu 18. novembrist kuni 11. detsembrini üheksas maakonnas põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustatakse 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014–2020 võimalusi tuleval aastal. Toetuste infopäevad saavad avalöögi 18. novembril Paides ja ring võetakse kokku 11. detsembril Tallinnas. Kokku ootab ministeerium infopäevadele osalema umbes 1000 põllumajandustootjat, kelleni tuuakse teemad otsetoetustest kuni maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoetusteni. (ME)
Küüslaugufestival kolib muuseumisse 30. oktoobril 2014 sõlmisid Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild ja Küüslaugufestivali peakorraldaja Aimar Pihlak koostöölepingu, mille kohaselt toimub edaspidi Küüslaugufestival Tartumaal Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis. VIII Küüslaugufestival toimub 15. augustil 2015. „Esimesed seitse aastat toimus Eesti Küüslaugufestival Jõgeva linnas. Kuna väikelinn Jõgeva jäi iga aastaga järjest kitsamaks, mahutamaks kõiki küüslaugusõpru ja Eesti kohalikku toodangut hindavaid inimesi, siis otsustati ümber kolida Eesti maakultuuri pärandit koondavasse muuseumi – Tartumaal Ülenurmel asuvasse Eesti Põllumajandusmuuseumi,” põhjendas oma otsust Küüslaugufestivali peakorraldaja Aimar Pihlak. (ME)
PRIA ootab taotlusi 29. oktoobrist kuni 12. novembrini saavad Leaderi tegevusgrupid esitada PRIAle taotlusi Leaderi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamiseks. See on ühtlasi programmperioodi 2014–2020 esimene investeeringumeetme taotlusvoor. Toetus aitab tegevusgruppidel aastateks 2014–2020 ette valmistada kohaliku arengu strateegiad, mis koosnevad omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavatest toetusmeetmetest. Nii strateegiate väljatöötamine kui ka hilisem rakendamine toimub alt-üles-põhimõttel avaliku ja erasektori koostöös. Strateegia võtab arvesse kohalikke vajadusi ja potentsiaali. (ME)
11. november 2014
Maa Elu
Päikeseenergiaseadmed Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
E
esti kliima on küll raske, rõske ja hämar, aga see ei tähenda, et päikeseenergiast ei saaks siingi edukalt elektrit toota. Viimase viie aastaga on päikese- ehk PV-paneelide (ingl k photo-voltaic) hinnad langenud kuni 80% ja paljud on laskud neid paigaldada oma katusele või mujale sobivasse paika või vähemalt kaalunud seda. Siiski oleme päikeseenergia kasutamises näiteks Leedust tagapool enam kui kolmkümmend korda. Harjumaa servas Kuusalu vallas Tõreska külas sügaval metsas asuvas Leppoja puhkekeskuses on päikeseenergiast elektri tootmine sisuliselt sundvalik. Seitse aastat tagasi, kui Ene ja Vallo Valdmann puhkekeskuse arendamisega tõsiselt tegelema hakkasid, küsis Eesti Energia üheksa kilomeetri liinide nendeni tooLeppoja puhkekeskuse peremees Vallo Valdmann mise eest eurodesse arvestatult 250 000, nüüd mida katavad päikesepaneelid. maksaks see veel rohkem. Keskust ehitades ja juba tegutsedeski saadi hakkama generaatoritesse tuhandeid liitreid diislit kallates. Ent kaks ja pool aastat tagasi Paneele võiks ju juurde osta, aga pereisa arveslasti Energogen OÜ-l päikesepaneelid ja muud tuste kohaselt kogu puhkekeskusele tarvilikku vajalikud seadmed paigaldada. 7,5 kW päikeelektrit pimedal ajal neist ikka kätte ei saaks. sejaama rajamine läks maksma viis korda Suvel ülejääva energiaga soojendatakvähem, 50 000 eurot, kusjuures 60% se vett, pimedal ajal tuleb selleks sellest saadi PRIAlt ettevõtluse otstarbeks puid kasutada. arendamiseks. Peremees Vallo liPäikeseenergiast elektri sab, et praegu saaks tänu hindatootmine annab kogu puhkede tunduvale langusele hakkakeskusele lisaväärtuse. On omajagu kliente, kellele ma märksa odavamalt. PäikeseenergiaPerenaise Ene sõnul on Vallol tuleb põhjalikult selseadmed ei karda puhkekeskust algusest peale gitada, kuidas seadmed toitormi – hooldus mivad. arendatud mõttega tarbida võipiirdub lume malikult vähe voolu: „Praegu „Kui inimest huvitab, räälükkamisega. on isegi naljakas mõelda, et gin hea meelega. Leppojale elektripliidist võis vaid unistaklientide leidmisel pole samas seda, aga nüüd on kõik tänapäeda argumendina kasutanud. Pole lihtvases elus tarvilikud seadmed meilgi pidevalt salt vaja, igal nädalal on mõni üritus sees. Kuitöös.” dagi vaikselt ja järjest on kogu see asi meil areSuvel jääb võimsust ülegi, novembrist veebnenud. Kes on käinud, on rahule jäänud, ja nii see info levib,” sõnab Vallo. ruarini tuleb aeg-ajalt generaator appi võtta.
seisab lõunasuunalise katusega hooneosa ees, MAA ELU
Enamik külastajaid ei pane tähelegi, et elektriga on midagi teisiti, sest kõik seadmed toimivad laitmatult. Ükski arendusplaan või idee pole jäänud teostamata põhjusel, et voolu vähe oleks. Suur pluss on seegi, eriti arvestades sügaval metsade keskel asumist, et päikeseenergiaseadmed ei karda tormi – hooldus piirdub lume lükkamisega. Teadlik energiatarbimine on omane kogu Valdmannide perele. Maast madalast on lastelegi külge jäänud, et lampe asjata põlema ei jäeta, vett ei raisata jne. Samas uusi kodumasinaid valides seatakse esikohale töökindlus ja võimekus, mitte tarbitava elektri hulk. Kuna kaabel ei ulatu ka Leppoja puhkekeskuse ümbruses asuvatesse taludesse, on päikeseenergiaseadmed soetanud või kaaluvad seda veel mitu sealset majapidamist. Esmajärjekorras mõtlevad päikeseenergiast
Sõiduautode hooldus ja remont Rehvivahetus ja sildade balansseerimine Suur valik õli-, kütte- ja õhufiltreid Esimesi ja tagumisi piduriklotse uuematele ja vanematele sõiduautodele
Woima 400W tuulegeneraator Taastuvenergia aasta läbi. Elektrivarustus on tagatud ka voolukatkestuse korral. + Tugev ja turvaline alumiiniumraam talub tuult 49 m/s. + Korrosioonivaba pind on vastupidav iga ilmaga. + Süsinikkiust labad.
400W
615 €
Uued ja kasutatud varuosad Põllumajandusmasinate müük, hooldus ja remont Töötame üle Eesti Hooldus ja remonditeenus kliendi juures ja 24/7 lepingulistel klientidel OÜ AutoAgri, Energia 2k, Jõgeva, tel 5666 9855, 5690 7330
Hind sisaldab km.
TEHNILISED ANDMED: Pinge: 12 V Saavutatav maksimumvõimsus: 12,5 m/s Generaator: NdFeB (neodüüm püsimagnet) Mõõdud: 67 x 35 x 21 cm Kaal: 7,9 kg Mikroprotsessoriga juhitav pingeregulaator kuulub komplekti
Tuulikumast ei kuulu müügikomplekti
EDASIMÜÜJA:
August Paju Telefon 504 3918 MAALETOOJA:
Meid leiad Tõrva Ala talutehnika poest Valga mnt 3.
Maa Elu
PÄ I K E S E E N E RG I A
11. november 2014
7
on turvaline investeering elektri tootmisele seega majapidamised, kokku 279 MW, päikeseseadmetel vaid 1,7 kus puudub võrguühendus. Seejärel need, MW? Andres Meesak: „Eestis on alati eelistatud kes soovivad oma elektrikulusid märgatavalt suuri fossiilenergia ja taastuvenergia tootjaid. kahandada. „Järjest lisandub maaturismiettevõtteid, Tänaseni pole üheski seaduses mõisteid mikmillel on tavamajapidamisest palju suurem ro- ja pisitootja. Me eksisteerime tänu ühele energiatarve. Arvestades PV-jaama tootmiskahe aasta tagusele toetusmeetmele ja siis paigraafikut – eelkõige suvekuudel ja ainult päegutati meid kehtivatele õigusaktidele üsna loovaajal – võiksid iseseisvale elektritootmisele minguliselt lähenedes kuidagi raamidesse, et mõelda kõik ettevõtted, kelle energia tarbimisväljakuulutatud meetme toetused saaks välja graafik kattub võimalikult palju PV-jaajagada. Ka ei ole päikeseenergia kasutusma tootmisega: majutus, toitlustus, võimaluste kohta tehtud piisavalt töökojad jne. Parima tasuvuse selgitustööd.” tagab toodetavast elektrist võiMikk Saar Energiapartner OÜmalikult suure osa tarbimine st usub samuti, et infot on olnud kohapeal ja väikese osa müüliiga vähe: „Vaja on häid näiVeidi jahedam mine võrku,” selgitab Andres teid – naabrimehel on, toimib Meesak Eesti Taastuvenergia hästi ja tasub ära, tahan endale kliima võib isegi Kojast. ka. Majutusettevõtted juba on suurendada päikeseTema andmetel on Eestis üksteiselt eeskuju võtnud.” energiaseadmete praegu umbes 300 mikrotootlikkust. tootjat keskmise võimsusega Päikesejaamade suur eelis on, et umbes 7,5 kW. Suurim miknad ei vaja kuigi palju hooldust. rotootjale lubatud võimsus „Kui on palju õietolmu, võiks neid pesta, on meil 11 kW, mis vastab kolmefaasilisele talvel suurem lumi ära lükata, ongi kõik. Seadmed tootmisele 16 A peakaitsme korral. ei liigu, on staatilised,” selgitab Saar. Kalev Päll Kalev Päll Solarest OÜ-st usub, et kui elektmärgib, et seadmed sobivad pea kõikjale. „Paigalri hinnatõus jätkub, kasvab märkimisväärselt dama peaks põhja-lõuna suunal, et energia makpäikeseenergiaseadmetesse investeerimine. simaalselt ära kasutada. Kõige parem kinnitus„See on üks turvalisemaid rahapaigutaminurk päikese suhtes on 42 kraadi, aga kraade saab se võimalusi üldse. Laias laastus tuleb invesmõne lisapaneeliga kompenseerida.” teerida veidi üle ühe euro 1 W kohta. Nii et 10 kW tootmisvõimsusega jaam läheb praegu koos kslik on arvamus, et meil on nii sombupaigaldusega maksma 11 000 kuni 13 000 eune ja päikesevaene ilm, mis päikeseenerrot, lisaks käibemaks. Tasuvusajaks arvestame giast siin rääkida. Eestis on päikest sama 10 aastat, paneelide eluiga on 30 aastat. 10 aaspalju kui näiteks Taanis ning seal on päikesest taga teenid elektri eest vähem makstes invessooja või elektrit toodetud meiega võrreldes väteeringu tasa, edasi on teenistus,” kinnitab ga kaua. Veidi jahedam kliima isegi suurendab seadmete tootlikkust: iga kraad alla 25 plussPäll. kraadi suurendab seda 0,5%, seega –15kraadiAndres Meesak esitab sarnase arvutuse, aga se ilmaga toodavad seadmed 20% enam enerrõhutab, et see kehtib vaid siis, kui kogu toodetav elekter suudetakse kohapeal ära tarbida. giat kui +25 kraadi juures. Ka pilves ilmaga too„Tavaline kodust väljas leiba teeniv pere tardab süsteem 40–50% koguvõimsusest. biks 10 kW jaama toodetud elektrist ära kõiÜks päikeseenergiaseadmete populariseegest 30–35%. Ülejäänu müüakse elektrimüüja rimisvõimalus oleks Mikk Saare arvates tasaarvahendusel börsil ja saadakse ka taastuvenerveldussüsteemi loomine, kus mikrotootja saaks gia toetust. Sellise pere jaoks on tasuvusaeg võrku anda energia, mida tal endal parasjagu 15–16 aastat,” lisab Meesak. vaja pole ja siis, kui seda jälle tarvis on, saaks Aga miks on meil tuuleenergia märksa kata selle ilma rahalise arvestuseta tagasi. Tema sutatum ressurss kui päike? Miks oli 2013. aasandmetel on riike, kus just nii toimitakse. tal tuuleenergiaseadmete tootmisvõimsus Kui tuuleparkide rajamist on Eestis oluli-
E
NÄITEID PÄIKESEENERGIAST ELEKTRI TOOTMISE KOHTA EESTIS: ● Eesti suurim, 176 kW võimsusega päikeseelektrijaam asub Pärnu Autobaasi katusel. ● Võrumaal Keema külas asuv 100 kW päikeseelektrijaam on küll valmis, kuid võrku pole seda veel ühendatud. ● Toila Spa hotelli katusel hakkas hiljuti tööle 30 kW päikeseelektrijaam, millest saadava elektriga köetakse saunasid. Kui ettevõtmine end õigustab, minnakse projektiga edasi. ● Muhus Nautse külas Mihkli talus, kus muu hulgas toimuvad festivali Juu Jääb kontserdid, asub 10 kW päikesejaam. ● Väikesaartel (Naissaar, Kesselaid, Hobulaid jt) on sageli kasutusel tuuliku ja PV-paneelide kombinatsioon. Peale selle bensiini- või diiselgeneraator. ● Aktiivsed päikeseenergia „maaletoojad” on Setumaa turismiettevõtted. ● Pärnumaal Audru vallas paigaldati sel suvel üheksasse bussipeatusse päikesepatareidel töötavad valgustid.
Eesti seni suurim päikeseelektrijaam Pärnu Autobaasi katusel.
selt doteeritud, siis mitte vähem perspektiivikas päikeseenergia kasutamine on jäänud vaeslapse ossa. Toodangutoetust saavad küll kõik päikeseelektrijaamade omanikud, kes seda taotlenud on. Elering maksab 5,37 senti kWh eest. Selle saamiseks tuleb iga kuu alguses võtta Eleringi andmelaost eelmise kuu tootmiskogus, sellest lahutada tootmistundidel tarbitud kogus ja saadud tunniandmed saata tagasi Eleringile. Kas lihtsamalt ei saaks? Paljud mikrotootjad peavad Meesakule teadaolevalt protseduuri ebamõistlikuks ja on loobunud toetuse taotlemisest. Kokku maksti 2013. aastal 6000 eurot toodangutoetust. Investeeringutoetus, mida tegelikult tarvis oleks, on aga napp.
Tooda omale ise elektrit!
ANTS LIIGUS
„Esimene meede, kust kogu mikrotootmine üldse alguse sai, oli 2012. aastal Kredexi jagatud miljon eurot väikeelamute taastuvenergia lahenduste toetuseks,” selgitab Meesak. Kredexi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste sõnul pole praegu plaanis sarnast toetusmeedet tulevikus avada. Toona said toetust 11 tuuliku, 64 kollektori ning 25 PV-paneelide eraisikust ostjad ja paigaldajad. Väiksemal määral on toetusi jagatud ka Leaderi ja PRIA meetmete kaudu ja seda just maaettevõtetele. Investeeringutoetust oleks päikeseenergiaseadmete levimiseks hädasti tarvis ka Kalev Pälli hinnangul, sest praegu on seadmete tasuvusaeg liiga pikk selleks, et hakata müügi eesmärgil päikesest elektrit tootma.
Liivapuistur
Investeering päikeseelektrijaama Įkseerib energiahinna tulevasteks aastakümneteks Võtame vastu
eelkobestite NAPS päikeseelektri ekspert Naps Solar Estonia OÜ Tel 656 6829, 5698 6131 (Tartu) info@napssolar.ee www.napssolar.ee
ja nende
tööorganite eeltellimusi 2015. aastaks.
EK 8,2 m 7900 € + km EK 6,3 m 6900 € + km EK 5,0 m 6300 € + km Ferrel AS | as.ferrel@neti.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel/faks 322 3421
MAHT 1 tonn LAOTUSLAIUS 2,2 meetrit HIND 2000 € + km
8
KIIKA AEDA
11. november 2014
Maa Elu
AIAVEERG
Puulehed lehemullaks Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
Elupuud on ilusad tiheda rohelise müürina või huvitavalt grupeerituna. Pildil oleva kodu ehe kasvab aastatega ja selle haigestumine on suur õnnetus.
Pudetõbi rikub elupuuheki Säde Lepik maaelu@ajaleht.ee
H
ilissügisel tasub üle vaadata oma aia okaspuud, sest tihti kiusavad neid seenhaigused. Kui midagi ette ei võta, saab haigest ilupuust mõne aastaga inetu hõre roovik, elupuuhekki tekivad aga kuivanud puude tõttu koledad tühikud. Väga levinud haigust elupuu pudetõbe tekitab seen Didymascella thujina. Harilikul elupuul märgati seda seent Eestis 2001. aastal. Ilmselt jõudis haigus meile Hollandist või mujalt toodud istikutega. Räpina Aianduskooli dendroloogiaõpetaja Andres Vaasa on mitmes artiklis soovitanud ilupuude istikud enne ostmist hoolega üle vaaKui pritsida ei saa, tehke tõbised okaspuud pruunidest ja koldata. Kui näete elupuu soomusjatel okastel lastest okastest puhtaks, põletage need ja muu puu alla koguimelikke tumedaid täpikesi, võibki tegu olla Pudetõbi teeb elupuust rooviku. ME nenud varis ära. Siis on haigustekitajal vähem talvitumiskohti. eoskogumikega. Kui eosed on laiali lennanud, jäävad soomustele mustad justkui söövitatud maha tõmmatud ja varisenud okkad puu alt augukesed. Ärge haiget taime ostke! ohutuse pärast ainult inimesele, kes on asja Seenhaiguste all kannatavad teisedki okashoolega kokku ja põletage ära. Muidu nakatakursustel õppinud ja saanud taimekaitsetööpuud, näiteks kadakaliigid, mägi- ja California vad puu all varisel talvitunud haigustekitajad taja tunnistuse. Ma ei leidnud kasutada lubatud taimekaitebaküpressid ning paljusid aedu ehtiv Kanada kevadel ilupuu noori kasve. kuuse sort ‘Conica’. sevahendite registrist ei hobiaednikule ega profile ühtegi fungitsiidi, mille kasutusala Pehmema kliimaga paikades kasvatatud Mitmed aiapidajad on pudetõvest päris taimed on meil haigustele vastuvõtlikumad, hästi jagu saanud kuivanud okastest puhasoleks dekoratiivpuude seenhaiguste tõrje. Samas on pudetõbi juba nii levinud, et eoste häseeneoste levikut soodustavad Eesti heitlike iltatud puude igasügisese pritsimisega. Elumadega talved. Okaspuudele meeldivad valpuude ja Pfitzeri kadaka võra on siis mõne aasvitamiseks võiks oma kallimaid okaspuukesi gusküllased viljaka parasniiske mullaga kasvutaga taastunud. või uhkeid hekke sügisel pritsida ka ennetavalt kohad. Külmade tuulte käes nad hästi kasvada Pritsimiseks sobivad ideaalselt sombused – ühel päeval leiab tõbi üles teiegi aia. ei taha, samas ei sobi neile ka umbsed aiasoja soojad (umbes 10 kraadi) sügispäevad. PäikAS Scandagra Eesti agronoom-nõustaja pid, kus õhk ei liigu: kui vihmapiisad ja kaste selisel päeval pritsida ei tohi. Tiiu Annuk on elupuu pudetõvest ajakirjades kauaks okastele jäävad, soodustab see seenhaiParaku ei maksa hobiaednikul Bravot või kirjutanud. Küsisin, kas ta oskab taimekaitseguste arengut. muud tuttava nimega seenhaiguse tõrjevavahendite registri põhjal ja toimeainest lähtuOkaspuu võra sees on kindlashendit ehk fungitsiidi aiapoest küsida, des soovitada, millise fungitsiidiga pritsida puti valguse puuduses kuivanud sest neid pole enam müügil. Kõik detõvest nakatunud puid. okkaid. Kui märkate aga, et taimekaitsevahendid, mida tohib „Pritsimisvahendid jaotuvad kontaktseteks puu läheb järjest kollamüüa ja kasutada, leiate üles Põl(nendega tuleks taime okkad pritsides väga semaks, okkad varisevad ja lumajandusameti kodulehelt hoolikalt katta) ja süsteemseteks, viimased on alles jäävad ainult viimase (www.pma.agri.ee) taimekaitse mõjusamad ja toimivad taimesiseselt. Registaasta juurdekasvud, on tealajaotusest vastavast registrist. ris on okka-pudetõve vastu süsteemsed vahenPritsimiseks sobivad gu pudetõvega. Taimekaitsevahendite regisdid Tilt 250EC ja Dithane NT, kuid neid fungitideaalselt sombused ter muutub pidevalt, sinna lisansiide lubatakse kasutada ainult männiseemija soojad Sügisel seeneosed enam dub uusi tooteid, kuid kahjuks kute pritsimiseks – teistel kultuuridel neid kasügispäevad. kaob neidki, millega aednikud on ei levi ning seepärast onsutada ei tohi,” selgitas Tiiu Annuk. gi nüüd paras aeg oma veel täitsa rahul. Kadumise põhjus võib „Harilikule männile on mitme haiguse vasilupuid aidata. Pange kinolla näiteks see, et Euroopa Komisjoni ottu registreeritud tooted Amistar ja Attila 250 dad kätte ja katsuge puu kolletunud ja pruususega on mõni toimeaine ära keelatud või poSC. Kõiki nimetatud tooteid tohib kasutada ainistunud okkaid käega ära tõmmates ja rapule tootjafirma pikendanud turustustähtaega. nult isik, kes on läbinud kursuse ja saanud taitades hästi puhtaks saada, eemaldage ka häLoendis on märgitud toote toimeaine ja kamekaitsetunnistuse. Kahjuks hobiaednikule maruses kuivanud okkad, et seenhaiguse tekisutusala. Tehakse selget vahet, mida saab osta kättesaadavat sobivat fungitsiidi tõesti praegu tajal poleks talvituskohti. Seepärast riisuge hobiaednik ning milliseid vahendeid müüakse ei pakutagi,” lisas agronoom.
Puulehti täis ja äravedamise ootel musti prügikotte on alevi aiaväravais kurb vaadata, sest isegi samas kotis võiks puulehed kõduneda huumusrikkaks lehemullaks. Kõik, mis aias on kasvanud, peaks looduse ringkäigus aeda jäämagi. Puulehekompost pole küll toitainerikas, kuid kõdunedes sünnib puulehtedest pehme huumus. See parandab hästi mulla struktuuri: kui lehemulda segada peenrasse või toataimede mullasegusse, on muld õhulisem ja seob hoopis paremini vett. Puhas lehemuld on nõrgalt happeline (pH 6,5–6,8), mis meeldib rododendronitele jt kanarbikulistele. Lehekomposti võib teha aunas, kuid see on üsna peen kunst ja komposti valmimine võtab umbes aasta või kauemgi. Auna tuleb ümber kaevata ja vajadusel kasta. Ainult puulehti kasutades vajub kompostihunnik liiga tihedaks: see ei kuumene, vaid hakkab mädanema. Seepärast soovitatakse üsna õhukesi (10–30 cm) lehekihte panna aunas vaheldumisi niidetud rohu, sõnniku, virtsa või muu lämmastikurikka ainesega. Puulehed on väga süsinikurikkad, kuid sisaldavad vähe lämmastikku, mida vajavad lagundavad mikroorganismid. Rohi annabki vajaliku lämmastiku, aga tulemus on siis sega-, mitte lehekompost. Keeruka kompostikunsti reeglid leiate Maia Raudsepingu raamatust „Kompost ja kompostimine”. Algajal on lihtsam proovida kompostimist prügikotis. Torgake kott auguliseks, et õhk ikka lehtedeni pääseks, ja täitke lehtedega. Kuivad puulehed kõdunevad aeglaselt, seepärast kastke lehekoti sisu hoolega märjaks. Kui kotisuu sügiseks lahti jätta, kastab ka vihm. Kui saate lehed purustada, on protsess kiirem. Kõdunemist kiirendab seegi, kui lisate lehtedele kühvlitäie mulda ja keerate koti sisu hoolega segi. Soojust õnneks lehtede kõdunemiseks eriti tarvis pole. Tõstke kotid varjulisse paika, aeg-ajalt raputage kotte ja pöörake neid ringi. Kevadel on lehemuld juba kasutuskõlblik. Parkainerikkad tammelehed (sama viga on pöögi- ja kirsilehtedel) sobivad suurepäraselt külmaõrnade taimede talvekatteks, kompostikotti ärge neid aga pange, sest need kõdunevad kaua.
Lehti võib lasta vihmal niisutada, kuid kindlam on need korralikult märjaks kasta. ME