Maa Elu 12. juuli 2018

ISSN 2504-5865

9 772504 586014

TÕNIS KORTS: KÕIGE ROHKEM OLEMEGI MURES AGRESSIIVSETE „LOODUSKAITSJATE” PÄRAST, KES TEGELIKULT LOODUST EI TUNNE.

RÄÄBISEHOOAEG

TÄNAVUSUVINE KALAPÜÜGIHOOAEG ON PEIPSI ÄÄRES ERILINE, SEST ÜLE MITMEKÜMNE AASTA SAAB JÄRVEST PÜÜDA ARVESTATAVAS KOGUSES RÄÄBIST.

EESTI HOBUNE OLÜMPIALE? EESTIS KÜSITAKSE NÕUDLIKULT, MILLAL EESTI RATSANIK OLÜMPIALE PÄÄSEB. EI TULDA SELLE PEALEGI, ET KÜSIDA, MILLAL EESTI HOBUNE OLÜMPIALE PÄÄSEB.

12. JUULI 2018 • NR 28 (161) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

Avatud talude päev kujuneb äriliseks ettevõtmiseks Silvi lukjanov Maa Elu

A

vatud talude päeval osalejad pühendu­ vad sel ühel päeval külastajatele ja aina enam soovivad, et nende juur­ de tulijad avavad oma rahako­ tirauad ning ostavad kaupa ko­ he ja tellivad edaspidigi midagi.

Tänavu on ühel päeval – 22. juulil – üle Eesti avatud 286 ta­ lu ja põllumajandustootmist, nende seas Järvamaal tegut­ sev Wile Alpaca Farm. Pere­ mees Imre Heinsaare sõnutsi on ta selgi aastal valmis vastu võtma kõik huvilised, keda on suhtlusvõrgustiku Facebook le­ hekülje järgi üle 4600. Lehekül­ ge vaadanuid on aga enam kui 30 000 inimest.

Avatud talude päeval 2014. aastal esimest korda osalenud farmi külastas toona poole tu­ hande inimese ringis ja siis lõi Heinsaar ettevõtmises kaa­ sa vaid alpakade tutvustami­ seks. Et huvi alpakade vastu on tõusnud, näeb ta avatud talude päeval osalemises nüüd pigem head ärilist ettevõtmist ja on selleks valmistunud. Kui koh­ vikusse ja poodi saab tänavu­ gi tasuta, siis kõik muu on väi­ kese tasu eest. See tähendab Heinsaare tutvustuse järgi, et täistundidel algavad ringkäigud maksavad osavõtjale neli ja osa­ lemine töötoas kolm eurot. „Ainuüksi parklaala on kaks hektarit. Kõik mahuvad

AVATUD TALUDE PÄEV ON KUJUNENUD POPULAARSEKS PEREÜRITUSEKS, EELMISEL AASTAL VÕTTIS KÜLALISI VASTU 280 TALU JA KÜLASTUSI OLI KOKKU ÜLE 120 000.

ära nii poe kui ka kohvikualale ning ringkäigu alpakade juurde saab samuti iga soovija. Abili­ si tuleb piisavalt,” loetleb suur­ ürituste korraldamise kogemu­ sega Heinsaar.

Heinsaar usub, et tulijad saavad nende juures elamuse, mida mäletavad kaua, ja küla­ lised lahkuvad nende juurest kaasa ostetud alpakateemalis­ te suveniiride, alpakavillast lõn­ ga ja kudumitega.

Lääne maakonnas esimest aastat avatude talude päeval osalev Peraküla Kuresoo ta­ lu perenaine Taimi Uuesoo tõ­ deb, et osaleb suuresti ärilisel suunitlusel. Küll pereürituse­ na, kuid ikka tuleviku äri sil­ mas pidades. „Kõigil meil on oma hobid: üks maalib, teine teeb väga ilusat puu- ja ehitus­ tööd ning tahame pakkuda ka majutusteenust. Kõike seda tu­ leb ju tutvustada ja avatud talu­ de päev on selleks väga hea või­ malus,” põhjendab ta.

Kohapeal näha olevaid noorperemehe Ago Uuesoo maale ning puidust ja teks­ tiilist käsitööna valminud su­ veniire, kodutekstiili, rõivaid, tarbeesemeid ja mööblitki saab soovi korral osta, kuid see po­ le Uuesoo ütlust mööda avatud talude päeval osalemise ees­ märk. Küll on seda tellimus­ te vastuvõtt. Tasuta tutvustab astroloogina tegutsev naine talu ringkäigul oma astroloo­ giahobi. „Näitan hooneid, tai­ mi, loodus- ja elutingimusi so­ diaagimärkide järgi,” täpsustab ta. Avatud on kohvik, kus saab maitsta pererahva lemmiksuppi ja väikseid isetehtud suupisteid.

Kuresoo talu pererahvas julgeb oodata läbi astuma eel­ kõige kohalikku rahvast. Tai­ mi Uuesoo teab, et lastega pe­ red sõidavad sel päeval ringi, kuid eeldatavasti otsivad ne­ mad külastamiseks pigem loo­ madega talusid. Nii ei oska ta ette kujutada, kui palju huvi­ lisi võib nende üsna kõrvalises kohas asuvasse talukohta sis­ se põigata. Teab vaid üht: kõik

KAHEKSA NÕUANNET KÜLASTAJALE • Tutvu eelnevalt talude programmiga. Ole kena ja pea kellaaegadest kinni.

• Riietu nii, et farmielu su tuju ei rikuks. Vihmase ilma korral võta kaasa kummikud ja vihmariided.

• Ole kena ja järgi vastuvõtjate juhiseid. Kui liikumiseks lubatud alad on märgitud, pea neist kinni. See võib olla vajalik sinu enda, su laste, aga ka talu loomade turvalisuse huvides.

• Pargi auto selleks ette nähtud kohta. Teepervele parkides jälgi, et sa ei takistaks liiklust ja ohutus oleks tagatud.

• Võta kindlasti kaasa hea tuju ja uudishimulik meel. Esita pererahvale küsimusi, nii saad kõige paremini teada, kuidas see Eesti toit ikkagi kasvab ja maaelu käib.

• Võta kaasa sularaha. Kuigi külastused on tasuta, võib programmis olla põnevaid töötubasid, millel on sümboolne tasu. Samuti saab paljudes kohtades osta maitsvat talutoitu, aga talus pangaautomaati pole.

• Jäta võimalusel oma lemmikloom koju. Kui tahad talusid külastada lemmikloomaga, helista palun ette ja räägi pererahvaga läbi.

• Tee vahvast päevast pilte ja jaga neid Instagramis või avatud talude päeva Facebooki lehel märkega #avatudtalud. Siis saavad päevast osa needki, kes mingil põhjusel kohale tulla ei saa.

Allikas: avatudtalud.ee

on oodatud, tulgu neid sada või viissada. „Kohalikus Nõva poes iga­ tahes juba kuulsin, et meie osa­ lemisest avatud talude päeval ollakse teadlikud ja nii mõni­ gi on tulemas. Tulge ja vaada­ ke, kuidas me elame. Avatud ta­ lude päev ju selleks ongi,” kut­ sub Uuesoo.

Viljandimaal Morna külas avab avatud talude päeval esi­ mest korda uksed elulaadi- ja hobitaluna tegutsev Morna ta­ lu, mis tegeleb maaturismi ning puuvilja- ja marjakasvatusega.

Peremees Andres Mets tunnis­ tab, et osalema pani soov anda kohalikele inimestele võimalus tulla uudistama, mida on talus kümne aasta jooksul tehtud. „Muidu peatatakse meid täna­ val ja uuritakse, mis me seal ta­ lus teeme,” ütleb ta.

Et see on pererahvale üsna tüütavaks muutunud, otsusta­ tigi, et olgu siis ühel päeval kõi­ gil, kel huvi, võimalus vaada­ ta oma silmaga, mida ja kuidas nad talus on teinud ja millega tegutsevad. „Selleks üheks päe­ vaks on talus meeskond, kes on valmis külalisi vastu võtma,” lausub Mets.

Millegi pealt sel päeval tee­ nida pole pererahval mõttesse­ gi tulnud. Mets usub, et tulijad soovivad pigem uudistada nen­ de 11hektarilise talukomplek­ si arengut kui neilt midagi os­ ta. „Maasikad on juba otsas ja ploomid alles hakkavad valmi­ ma, kui keegi neid tahab, võib ju saada,” räägib ta. Morna ta­ lus kasvatatakse ühel hektaril maasikaid, ploomiaias on kas­ vamas 400 puud ja õunaaias 4000–5000 õunapuud.

Kunagine mahajäetud talu­ koht on nüüdseks tundmatuse­ ni muutunud. Peale selle, et ves­ ki ja teised hooned on korda teh­ tud, on tegeldud maastikukujun­ dusega. Loodud on paisjärv. Nii saab peremees aru, et paljudel on tekkinud küsimusi, mis nad seal teevad ja toimetavad. „Olen sellel päeval külalis­ te jaoks olemas. Kes tahab, sel­ lele teen kohvi ja pakun küp­ siseid, kuid väga palju enamat pole küll mõelnud,” tunnistab Mets, kelle meelest on Mor­ na talus liigsete selgitustetagi, mida vaadata. Talukoht on kui vaatamisväärsus sellest, kuidas maakohas saab elada.

Avatud talude päev on kuju­ nenud populaarseks pereüritu­ seks, eelmisel aastal võttis kü­ lalisi vastu 280 talu ja külastu­ si oli kokku üle 120 000.

Alpakad on oma muheda olekuga köitnud alati nii väikeste kui ka suurte huviliste tähelepanu. foto: Erakogu

2 || Jahindus || maa elu

12. juuli 2018

Jahimeeste kokkutulekule tuli rekordarv osalejaid Toomas Šalda Maa Elu

E

estis on umbes 16 000 jahimeest ja -naist.

Suur osa neist kogu­ nes läinud nädalava­ hetusel Pärnumaale Lääneran­ na valda Pärlseljale, et osaleda jahimeeste kokkutulekul „100 Pärnus”. Just tänavusel kodurii­ gi juubeliaastal möödub esime­ sest sarnasest kokkutulekust, mis leidis aset Toila-Oru par­ gis, juba pool sajandit. Kokku­ tuleku traditsiooni on jätkatud Eesti eri paigus sisuliselt samas formaadis, kus võrdselt täht­ sad on jahinduslikud võistlu­ sed, koolitused ja meelelahutus.

Osalejate arvult on üritus kas­ vanud suureks perefestivaliks.

Pärlseljal oli osavõtjaid õige vei­ di alla 6000. Maa Elu uuris pä­ rast kokkutuleku lipu langeta­ mist Eesti Jahimeeste Seltsi te­ gevjuhilt Tõnis Kortsult, kuidas ta peakorraldajana kokkutule­ kuga rahule jäi.

Tõnis Korts: Ümardatult kuus tuhat osalejat tähendab meie kokkutulekute uut re­ kordit. Nii suure arvu saime kokku osalt tänu riigi ja jahi­ meeste kokkutuleku juubelile ning kindlasti ka merele, sest Pärlselja asub mere ääres. Me­ ri on eestlasele alati magne­ tina mõjunud. Rahvast toob kokku seegi, et oleme püüd­ nud kokkutuleku teha huvita­ vaks mitte ainult jahimeestele, vaid ka nende peredele. Siin on isegi omaette lasteala, kus nad

end hästi ja turvaliselt tunne­ vad. Et ettevõtmine oleks mit­ mekülgsem, kutsusime siia ja­ hinduse ja kalandusega seotud ettevõtted, millest kaubatäna­ val moodustus lausa väikse­ mat sorti mess.

Traditsiooniliselt tugineb kokkutulek kolmele sambale: kvaliteetne meelelahutus, eri­ alane ja sportlik mõõduvõtmi­ ne ning kolmandaks koolitused ja töötoad. Ilma kokkutulekute­ ta kaoks inimeste otsene side.

Isegi nüüdses netimaailmas ei asenda miski vahetut kontakti.

Pean Eesti jahirahvast kiitma – osatakse korraga nii lõõgastu­ da kui ka olla distsiplineeritud.

Siin on tegemist relvade ja teh­ nikaga, millega kokku puutu­ des on vaja säilitada kaine meel ja alluda korraldustele.

kasutamise asemel loodussääst­ likumate alternatiivide leidmi­ ne, samuti haigused.

Mis jahimeeste vestlustes kõige rohkem kõneainet pakub?

See, et inimesed ei lahkunud viimase päeva varahommikul, väga paljud jäid lõpuni. See näi­ tab, et neil oli siin hea olla ja meie kui korraldajate ponnistu­ sed läksid asja ette. Oleme üht­ ne sõbralik suur pere, kes mõt­ leb ja tegutseb sarnaselt. Hea meel on, et siia koos vanema­ tega tulnud lastele ja noorte­ le jäi toimunust usutavasti hea mulje ning neist kujuneb meile väärikas järelkasv, kelle väär­ tushinnangud on paigas ja elu­ terved. Nad mõistavad, et jahi­ mehe jaoks on jahindus enne­ kõike looduskaitse ja et looduse röövkasutamist ei saa lubada.

Inimeste ebaproportsionaalselt suur linnadesse koondumine tekitab valearusaamu ja asja­ tundmatut „looduse eest võitle­ mist”. Ei tunta ega tunnistata ei seadusi, loodust ega toiduahelat ning tehakse agressiivselt häs­ ti kurja häält. Meie püüame põ­ hielanikkonnale ikkagi selgita­ da, et me kasutame ja kaitseme loodust. Me küll kütime ja ma­ jandame, aga kohe kindlasti ei hävita, jahimees osutab ühis­ konnale teenust.

Kõige rohkem olemegi mu­ res agressiivsete „looduskaits­ jate” pärast, kes tegelikult loodust ei tunne. Kui nemad hakkavad loodusele olulisi otsuseid vastu võtma, halveneb otsuste kvaliteet drastiliselt.

Teine oht on see, et äri ja kasuahnus tungib loodusesse.

Loodust ei peaks kasutama sihiga teenida raha. Loodusele ja loodusväärtustele peab meil kõigil juurdepääs olema. Meie leiame, et jahil ja saunas on kõik võrdsed.

Veel erutab jahimeeste mee­ li suurkiskjate teema – kui pal­ ju neid peaks olema, kui palju hunte, karusid, ilveseid. Uued liigid, näiteks šaakal, kuidas nendega toimida, on arutlus­ teema. Lisaks muidugi erine­ vad haigused.

Millised on jahinduse lähituleviku põhisuunad? Või on see nii stabiilne ala, et tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata?

Praeguses maailmas ei ole mis­ ki stabiilne ega kindel. Kõik loodusinimesed on natuke kon­ servatiivsed. Võtame uusi asju vastu küll, aga ettevaatlikult.

Meie visioon on kaitsta loodust kasutamise kaudu.

Me ei vastanda looduse ka­ sutamist ja kaitset, nagu se­ da teeb linnaideoloogia. Meie veendumuse kohaselt tuleb küttida nii palju, kui on vaja, aga mitte rohkem.

Kokkutulek on just lõppenud, mis teeb rõõmu?

„Ilma kokkutulekuteta kaoks inimeste otsene side.

Isegi nüüdses netimaailmas ei asenda miski vahetut kontakti,” leiab Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Foto: Korts.

Toomas Šalda

Kokkutulekul korraldatud võistluste nimekiri oli pikk: kokandus, peibutamine, jahisarvevõistlus, jahijutt-taidlus, viktoriin, juhtide võistlus, haavli- ja kuulilaskmine, kutse-mitmevõistlus, stendivõistlus. Mis teile endale kõige rohkem elamusi pakkus?

Väga huvitav oli viimase päeva hommikul aset leidnud peibutus­ võistlus, kus võistlejad loomahää­ li järele tegid. Osaleja peab suut­ ma mõelda nagu loom. Peab jäljendama, mis häält teeb loom näiteks jooksuajal, ja proovima loomaks kehastuda. See on pä­ ris lõbus, aga eeldab looduse sü­ gavuti tundmist ja tunnetamist.

Kokandusvõitlus on alati väga põ­ nev. Hea tava ütleb, et jahimees kasutab ära kõik, mis kütitud.

Tema jaoks on auasi valmistada oma saagist hõrgutisi, mis tava­ kodus harva lauale jõuavad. Vik­ toriin on osalejate seas alati popu­ laarne. Jahimeestele meeldib oma mõistust teravana hoida. Jahiju­ tud ja taidlus on väga mõnusad.

Oluline osa oli taas koolitustel.

Mida on jahimeestel vaja pidevalt juurde õppida?

Inimese teadmised loodusest avarduvad. Jahinduski on tea­

duspõhine. Uute teadussaavutus­ tega tuleb end kursis hoida. Pa­ raku jõuab loomadeni järjest uu­ si haigusi. Aafrika seakatk tegi suurt laastamistööd, nüüd on ak­ tuaalseks tõusnud otsapidi naab­ rite juurde Soome jõudnud hirv­ laste seas leviv surmaga lõppev kurtumustõbi, mis toodi Norras­ se Põhja-Ameerikast. Me püüa­ me selliste haiguste levikuks või­ malikult hästi valmis olla. Aga täiendasime siin kokkutulekul oma teadmisi ka igapäevateema­ del, näiteks kuidas oma koeri pa­ remini toita ja ravida.

Pärlseljal osales ka väliskülalisi teistest Euroopa riikidest ja Brüsseli peakontorist. Millist rahvusvahelist koostööd jahimehed teevad?

Euroopas on 7 miljonit jahi­ meest, kes on ühendatud üht­ sesse organisatsiooni FACE, mis kaitseb jahinduse huve Euroo­ pa Liidu võimukoridorides.

Kaks korda aastas käivad riiki­ de esindajad koos ja vahepeal­ sel ajal töötavad töögrupid. Tee­ me teiste riikidega väga tihedat koostööd. Europarlamendis on meil oma toetusgrupp. Praegu on teemaks näiteks pliimoona

ME KÜLL KÜTIME JA MAJANDAME, AGA KOHE KINDLASTI EI HÄVITA, JAHIMEES OSUTAB TEENUST. Võtame kasvõi Aafrika seakat­ ku, kui meile anti ette arv, kui palju tuleb küttida. See ei ol­ nud palve, vaid käsk, mille täit­ mata jätmine tõi kaasa karistu­ se. Järjest enam räägitakse, et metskitsi on meie liikluse jaoks liiga palju, et mesinikud on hä­ das karudega ... Loodust tuleb heaperemehelikult majandada ja tasakaalus hoida.

JAHIMEESTE KOKKUTULEKU VÕISTLUSALADE PARIMAD • Haavlilaskmine – Mõniste Jahiselts • Kuulilaskmine – Saarte Jahimeeste Selts • Jahisarve puhumine – Tartu Jahindusklubi • Kokandusvõistlus (valmistati roogi põdralihast) – Tahkuna Jahiselts • Viktoriin – Tartu Jahindusklubi • Jahijutt-taidlus (jahilugu või jahindusetendus kokkutuleku teemal) – Mõniste Jahiselts

• Kutse-mitmevõistlus (koosnes haavli ja kuuli laskmisest, põdrasarvede hindamisest, padrunite äratundmisest, trofeede määramisest, ulukikeha hindamisest, takistusseina läbimisest ja kirveviskamisest) – I koht Mõniste Jahiselts, II koht Saarte Jahimeeste Selts, III koht Padise Jahimeeste Selts

• Stendivõistlus „100 aastat kodukohas” (korraldati väljapanek seltside jahiajaloost) – Viljandimaa Jahimeeste Liit • Peibutamine (ulukihäälte matkimine) – Saarte Jahimeeste Selts • Juhtide võistlus (jahiseltside juhid võistlesid põdrasarve harude lugemises) – Taebla Jahiselts

maa elu || Elu saarel || 3

12. juuli 2018

juhtkiri

Peeter Raidla

peatoimetaja

HALDUSREFORM: KINGITUSE ASEMEL VAID PAKEND

Tuliuus butiikkülalismaja Bottengarn ...

Fotod: Kristina Efert

Koguva sadam väärtustab traditsioone Tiit Efert Maa Elu

M

uhumaa läänekal­ dal Sääre poolsaa­ re tipus asub iid­ ne ja kuulus Ko­ guva kaluriküla koos sadama­ ga, kus on avatud tuliuus bu­ tiikkülalistemaja Bottengarn ja restoran Noodakuur, ööbimi­ seks on ümber kohandatud ka Soomest siia sõitnud kunagine mereuurimispaat Aurelia.

Koguva sadama on kuul­ saks kirjutanud sealt pärit kir­ janik Juhan Smuul, kelle sünni­ talus tegutseb Muhu muuseum.

Siinsamas kadakate vahel on filmitud Sulev Nõmmiku kul­ tuskomöödia „Siin me oleme”.

Muuseumi kõrvalt viib tee sadamasse, mida haldav MTÜ Ankur on võtnud missiooniks sadam taastada, edendada seal turismiteenuseid ja tut­ vustada vanu rannakaluri­ te traditsioone.

Kohalikke kalamehi ja muhulasi ühendav MTÜ Ankur on sadamasse kõ­ vasti panustanud. Abiks on palutud sommeljeena tegut­ senud Kadri Kroon, kes siin igapäevaselt toimetab. „Mõtlesime perega juba ammu, et tahaks majutuse ja toitlustuse valdkonnas tegut­ seda,” räägib Kadri. Nüüd, kui Koguvas selline võimalus ava­ nes, haarati kohe sellest kinni.

Kadrile on väga sümpaatne tra­ ditsioonide järgimine ja kohali­ ku elu edendamine.

Tihe side on Kadril ja ta abi­ kaasal Arho Anttilal läbi aega­ de olnud Saaremaaga, aga nüüd soovivad nad osa saada Muhu­ maa elust. Suve veedavadki nad kogu perega seal. „Tahame, et nii endal kui ka teistel oleks siin lõbus,” lisab Kadri.

Koguva sadamasse on raja­ tud kaks vägagi erinevat maju­ tusvõimalust, peale selle saab ööbida omas paadis, haagissu­ vilas või telgis.

NIMEDEL ON SUUR ROLL Otse sadamas asub vana kalu­ rikuuri eeskujul rajatud butiik­ külalismaja Bottengarn. Nimi tuleb Koguvas ohtralt kasutu­ sel olnud angerjapüügivahendi rootsipärasest nimetusest.

Maja teisel korrusel on neli külalistuba, mis on saanud ni­ me Juhan Smuuli elus olulist rol­ li mänginud naiste järgi. Kolm neist, Ita Saks, luuletaja Debora Vaarandi ja raadiosaadete toime­ taja Ellen Noot, olid Smuuli abi­ kaasad. Üks tuba on nimetatud õde Armilde Schmuuli järgi, kes töötas Vanemuise teatri kirjan­ dusala juhina. Üks tuba eristub selle poolest, et sellel on privaat­ ne terrass.

Avaralt alumiselt korruselt avaneb üle puisniidu lummav vaade merele. Siin pakutakse hommikusööki. Õhtusel ajal saab siin aga nautida päikse­ loojangut.

... ja ööbimiseks ümber kohandatud kunagine mereuurimispaat Aurelia.

piires või äärmisel juhul Oris­ saarde koju.

Istumise võimalus on nii terrassil kui ka klaasseinte ta­ ga, tuule ja vihma eest varjul, majas sees. Hubase mööbliga varustatud salong sobib suure­ päraselt veini või kokteili nau­ timiseks. Sisekujundus on teh­ tud koostöös Schmidti ja Rivie­ ra Maisoni sisustussalongiga.

Loomulikult on kogu joo­ givalik Kadri kokku pandud.

Saab tellida kohalikku Muhu pruulikoja ja Saaremaal Pöides tehtud kesvamärjukestki.

Vähemalt kord kuus kavat­ seb Kadri siin korraldada üritu­ si, kus tutvustab kohalikke me­ reande ja metsasaadusi.

Selleks, et kõik kohaletul­ nud saaksid jookidest osa, on välja mõeldud sõidujagamise teenus. Auto viib soovi korral praamile, bussile ja Muhumaa

„Toidu osas paneme rõhku lihtsusele, kasutame võimalikult palju kohalikku toorainet,” sõnab Kadri Kroon.

ÖÖ PAADIS Soomest Muhumaale seilanud vana mereuurimispaat Aure­ lia pakub aga eriti omapärast majutusvõimalust. Sinna on rajatud mitu magamistuba, neist üks on kapteni kaju­ ti stiilis. Kokku mahub lae­ va ööbima kuni kümme kü­ lalist. Kuna seal on laeva­ ninas ühine päikeseterrass, väike kööginurk ja üks söögi­ ruum, sobib see hästi suurema­ tele peredele või omavahel hästi läbisaavatele gruppidele. Õhtusööki saab nautida aga sadamarestos Noodakuur. „Toidu osas on rõhku pandud lihtsusele ja köögis kasutatak­ se võimalikult palju kohalikku toorainet,” tutvustab Kadri.

Menüü põhineb kohalike elukutseliste kalurite Endel Noore ja Jüri Schmuuli püü­ tud värskel kalal ning sealsa­ mas rannaniitudel kasvanud veiste ja lammaste lihal. Igapäe­ vane menüü on erinev ja sõltub sellest, milline värske tooraine

SOOMEST MUHUMAALE SEILANUD VANA MEREUURIMISPAAT AURELIA PAKUB AGA ERITI OMAPÄRAST MAJUTUSVÕIMALUST. SINNA ON RAJATUD MITU MAGAMISTUBA, NEIST ÜKS ON KAPTENI KAJUT.

sel päeval kokale kätte satub.

Maitseained on aga kohe köö­ gi kõrval peenral ning enamik värskest kraamist tuleb Muhu ja Saaremaa taludest.

Noodakuur on sobiv koht, kus päevalgi kohvi ja kooki nautida. Lastele on jäätist ja li­ monaadi.

Sealgi võib hea ilmaga me­ re ääres istuda. Kui vihma sa­ jab, saab kolida kaetud terras­ sile või istuda Noodakuuris ot­ se mõrdade keskel. Ülevaate kohalikust kalapüü­ gist ja rannakaluri varustusest saab restoraniga samas hoones asuvas väikeses kalandusmuu­ seumis. Kõik eksponaadid on pä­ rit Koguva küla taludest, suurem osa Tõnise talust, mille peremees keeldus kolhoosi astumast ja hoi­ dis oma aitade uksed lukus, et vara kolhoosi ei viidaks.

SUVEGA SAAB KÄIK LÄBI Peale oma pere on suveks kaa­ satud hulk noori. Seltskond on rahvusvaheliste kogemustega. „Siia on tööd ja puhkust ühil­ dama tulnud välismaal õppinud üliõpilasi,” lausub Kadri.

Koguva sadamas võib ren­ tida aerupaadi ja minna eel­ nevalt kokku leppides paadi­ ga merele.

Kadri sõnul käib Koguvast suviti läbi kuni 30 000 turisti, seega huvilistest puudust ei to­ hiks olla. Augusti lõpus peeta­ va muinastulede öö järel kus­ tutavad Noodakuur ja Botten­ garn tuled. Hooaja viimaseks päevaks jääb 31. august, mis on juhtumisi reede.

L

äinud reedel Postimehes ilmu­ nud rahandusministeeriumi re­ gionaalhalduse osakonna nõu­ niku Sulev Valneri arvamuslu­ gu „Haldusreform on Eestile kingitus” on ehe näide sellest, mis juhtub, kui ees­ märk ja abinõu sassi lähevad.

Juunis 2016 riigikogus vastu võetud haldusreformi seaduses on öeldud, et hal­ dusreformi eesmärk on toetada kohali­ ku omavalitsuse üksuste võimekuse kas­ vu kvaliteetsete avalike teenuste pakku­ misel, piirkondade arengueelduste kasu­ tamisel, konkurentsivõime suurendami­ sel ja ühtlasema piirkondliku arengu ta­ gamisel.

Alles seejärel on kirjas abinõu eesmär­ gi elluviimiseks: nähakse ette valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine, mille tulemusena peavad ko­ haliku omavalitsuse üksused olema või­ melised iseseisvalt korraldama ja juhti­ ma kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Haldusreformi ra­ kendamisel lähtutakse ka riigivalitsemi­ se reformi eesmärkidest riigihalduse kor­ rastamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagami­ ne ning kulude kokkuhoid.

Rääkides haldusreformist kui Eesti­ le tehtud kingitusest, peab Valner silmas seaduses sätestatud abinõu elluviimist ehk siis uute piiride tõmbamisest uute omavalitsuste vahele.

Kuid tuleme tagasi seaduse eesmär­ gi juurde. Kas Eestis on paranenud kva­ liteetsete avalike teenuste pakkumine?

Kas piirkondade arengueeldused on ära kasutatud ning nende konkurentsivõime suurenenud? Kas tagatud on ühtlasem piirkondlik areng? Lühike vastus kõigi­ le neile küsimustele on: ei!

Ehk siis haldusreformi seadusega sä­ testatud eesmärgid alles ootavad täitmist ning kingituse asemel on 100aastane Ees­ ti saanud praegu vaid pakendi. Kui kingi­ tust ennast polegi, siis pole suurt vahet, kas olematu kink on ikka kenasti pabe­ risse pakitud ja lehvistatud.

Igapäevane elu pakub aina näiteid sel­ le kohta, et viimane aeg on hakata ka kingitust ennast tegema ja Eesti regio­ naalpoliitilise arengu peale mõtelda. Ha­ riduses, sotsiaalelus, tervishoius ja muu­ des avalike teenuste valdkondades. Üks kurioossemaid näiteid vildaka regionaal­ poliitika tagajärgedest on sünnituse vas­ tuvõtmine Valgast Tartusse viiva maan­ tee veerel, sest Valga haigla sünnitusosa­ kond pandi kinni.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || Käsitöö || maa elu

12. juuli 2018

Türi kogukonnamajas tegutseb Kuido Saarpuu Järva Teataja

T

eate neid vanu köök­ tubadega puitmaju, kus tihtilugu elab enese ja oma eluga mitte kõige paremini toime tulev seltskond. Selliseid ma­ ju on igas linnas, sotsiaaltöö­ tajad ja päästjad igapäevakü­ lalisteks.

Sajandivanuseid baraki tüüpi korterelamuid on ka kevadpealinnas Türil. Mõnes keeb elu sedavõrd tormakal kujul, et homset päeva nagu polekski, osa on lammutatud, osa lammutuse ootel ja mõne saatuseks on saada millekski palju suuremaks, kui tavaline linlane arvata oskaks.

MEESTE- JA NAISTETÖÖD Üks selline maja on Türi ääre­ linnas Viljandi tänaval, linna­ osa poolest Konnakülas. Kon­ namaja ehk Türi kogukonna­ seltsi maja ühendab aktiiv­ seid kevadpealinlasi, roheli­ sest mõtte- ja eluviisist huvi­ tatud inimesi. Suured koris­ tustalgud on tehtud, nüüd on vaja maja sisuga täita.

Kui noored kotkad, Tü­ ri hundirühma noored said omad ruumid juba mõnda ae­ ga tagasi valmis, siis nüüd on

järg Reet Mureli ja tema hee­ geldusstuudio Silmast Silma käes.

Töö algas mullu sügisel.

Stuudio lõi oma uksed valla hiliskevadel ning kuniks pe­ renaine hoogu võtab, võiksid need tulevikus lisaks Reeda näputöö esindusruumide rollile olla ka koht, kus õpi­ tubasid teha. Esialgu sobib ka variant, et huvilised tu­ leksid ja lihtsalt uudistak­ sid. Välisukse tagaküljel olevasse külalisraamatusse veel nimesid mahub. Omaja­ gu. Võta aga must marker ja sirgelda nimed, head soovid ja mõtted papitükile. „Me oleme ühes konna ko­ jas,” tutvustab Reet Murel en­ da käsutusse antud kunagist kööktuba. Selliseid on kogu­ konnakeskuse majas 14, ikka naaber naabriga lähestikku, kaks välisust kõrvuti paaris.

Nii on heegeldusstuudio naa­ ber Aina Lee mööbiennistus­ koda. Ehitusjärgus.

Silmast Silma võiks olla koht, kus käivad ühesuguse mõtteviisiga inimesed. Tullak­ se kokku, suheldakse, tehakse

KONNAMAJA EHK TÜRI KOGUKONNASELTSI MAJA ÜHENDAB AKTIIVSEID KEVADPEALINLASI, ROHELISEST MÕTTEJA ELUVIISIST HUVITATUD INIMESI.

näputööd. „Stuudiosse koon­ dub peenem näputöö, suurem puutöö jääb õue,” viitab Reet Murel heegeldatud padjakuus­ kedele. Kuused mis kuused, kõigil puidust jalad all.

Need jalad tegi Reeda abi­ kaasa Ivar, heegeldas Reet. „Kindlasti on ka meestetöid, mida annaks stuudios teha, näiteks lõngast käepaelu või punutisi meisterdada,” pakub ta. „Aga rohkem on siin ikka tegevust naistel.” „Siin on puhas teise rin­ gi materjal, tekstiilivabriku jäägid, seismajäänud möö­ bel, millele üritan leida uut funktsiooni,” näitab ta. „Jät­

„Siin on puhas teise ringi materjal, tekstiilivabriku jäägid, seismajäänud mööbel, millele üritan leid

sin kööktoa suures osas selli­ seks, nagu selle sain, nii sei­ nad, laed kui ka põrandad.

Pliidi lasin pottsepal korda teha. Olen mõelnud, et kuna­ gi, kui teised kojad on valmis, teen oma ruumid taas tühjaks, et need päriselt korda saaks.

Praegu lepin nendega, kuid edaspidi tahaksin siia roh­ kem helgust ja soojust. Talvel oli siin ikka krõbekülm. Pliit küttis vaid kööki, toas kanna­ tas olla üleriietega, veel parem tugitoolis soojamüüri lähedal istudes.”

VALTRA S394 405 hj Varustuses: • esisillavedrustus • kabiini õhkvedrustus • õhk- ja hüdropidurid • GPS paralleelsõiduseade • esijõuvõtt • esirippsüsteem

HIND

167 000 € + käibemaks

• Tehase garantii 5 aastat või kuni 6000 töötundi.

• Omavastutus 0 eurot.

Masinate arv on piiratud! Võta ühendust lähima müügiesindajaga.

TÜRI Tehnika 8

Toomas Jürgen, 504 8564 Janek Rannama, 5302 4858

ÜLENURME Tartu mnt 56

Andres Kontse, 515 4355 Tarmo Toover, 5333 5170 Urmas Sarja, 514 3163

maa elu || Käsitöö || 5

12. juuli 2018

heegeldusstuudio

fotod: Dmitri Kotjuh

da uut funktsiooni,” räägib Reet Murel.

ÜHISELT JA ERALDI Nii on Reet Murel praegu oma käsitööd riputanud omaaegse, ku­ nagi vist sinist värvi tapeedi pea­ le. Täitunud on riiulid ja kapipeal­ sed, õdusust lisavad laualambid.

Türi kogukonnakeskuse maja jõudis seltsi koondunud

aktiivsete linlaste käsutusse eelmisel aastal. Iga koda ajab enda asja, kuid talgute korras tehakse ühistööd. Muud moo­ di poleks kunagisse puitba­ rakki elu tagasitoomine mõel­ dav. „Maja on meil hiigelsuur ja unistusi, mille poole üheskoos rühkida, palju,” põhjendab Reet Murel.

Aastakümneid lasteaiaõpe­ taja olnud Reet Murel ja ope­ raatorina töötanud Ivar Mu­ rel elasid pikalt pealinnas. Viis aastat tagasi koliti Türile, seal leidis Reet Murel eneseotsin­ guteel taas käsitöö. Sellesama käsitöö, mida kiires pealinna­ elus lihtsalt polnud mahti te­

ha. Koeraga jalutamise retke­ del sammus ta iga päev vaiba­ poest mööda ja nähtu jäi pä­ he kummitama. „Koeraga pi­ din ju niikuinii jalutama. Pood jäi teele ette ja viisin kaks as­ ja kokku,” räägib ta. „Olgu, ma ju oskan heegeldada. Olgu, siin on ju pood, kus saaks materja­ le, mida võib-olla kõik ei taha kasutada. Vaibapood ja minu koer on heegeldusstuudio loo­ mise kaks algatajat.” „Tuletasin vanad oskused meelde ning nüüd sünnib mi­ nu käe all taas looming, aga teistest materjalidest ja teisel kujul kui vanasti. Teen ühe as­ ja valmis, tuletan sellest mõ­ ne uue asja, leiutamine on vä­ ga lahe,” kirjeldab ta. „Kõik minu materjal on omamoodi ülejääk. Tähtis on minimaal­ ne ökoloogiline jalajälg. Isegi kui kasutan pakendeid, peak­ sid needki olema taaskasuta­ tud materjalidest.”

Olgu öeldud, et ilma abi­ kaasa Ivari panuseta oleks Sil­ mast Silma väga poolik. Tema on ju kaasdisainer ja pakendi­ meister.

Alustati ümmargustest heegelvaipadest, nüüd on Reet Mureli nimitooteks kujunenud

ERILISEKS LAADAKAUPLEJAKS REET END EI PEA, PIGEM NAUDIB KÄSITÖÖLISENA KVALITEETAEGA.

Projekteerime

Konstrueerime

Betoonitööd

Lõppviimistlus

Soojustamata hallid

Tenthallid

Teraviljahoidlad

Farmid

KOMMENTAAR

unepüüdjalinnukesed (unenäo­ püüdjad).

Eriliseks laadakauplejaks Reet end ei pea, pigem naudib käsitöölisena kvaliteetaega ja valmistamisprotsessi. „Stuudiosse on toodud kõik see, mida olin kodus kappides­ se või voodi alla kogunud. Peh­ me mööbel on isiklik, kõik muu on kingitud või taaskasutusest saadud. Siin on ka minu lapse­ põlvest pärit raadio, see küll ei mängi, kuid reisib mälestus­ esemena minuga alati kaasas,” laseb Reet Murel toas pilgul ringi käia. „Talvel veetsin neis ruumi­ des väga palju aega, sest mulle on tohutult oluline teada, kui­ das siin on üldse võimalik ek­ sisteerida. Tahtsin teada, kas tunnen, et need ruumid saa­ vad minu omaks, kas suudan siia tuua soojuse ja valguse. Vei­ di läheb veel aega, kuid olen ju­ ba õnnelik. Me tegime selle ära, loomulikult koos teiste kogu­ konnaseltsi inimeste suure pa­ nusega!”

Reet Murel leiab, et kogu­ konnakeskuse hoone sulandub väga hästi ümbruskonda. Uu­ dishimulikumad kevadpealin­ lased on neil juba külaski käi­ nud. „Kui siia kohviku saame, siis see kindlasti kodustab ko­ gu ümbruskonda veelgi roh­ kem. Naabrid on meie suhtes praegugi sõbralikult meeles­ tatud.”

Türi kogukonnaselts ühen­ dab praegu viit perekonda.

Rainer Eidemiller Türi kogukonnaseltsi üks asutaja Eks meie suurim soov on see maja korda saada.

Väga raske on prognoosida, millal see reaalselt teostub. Enamik seltsi liikmed on ise vanade majade omanikud, kuhu läheb suur osa nende ajast. Praegu eemaldame vanu kihte, veame prügi ära, korrastame krunti ja selgitame välja täpse remondivajaduse. Oleme esitanud ühe rahastustaotluse vee ja kanalisatsiooni majja toomiseks, ühe taotluse elektrisüsteemi korrastamiseks ning ruumiplaani koostamiseks. Need otsused tulevad kuu aja jooksul, siis selgub, millal saame tööga (sh WC ja pesuruum) pihta hakata. Ühe rahastuse oleme saanud Kodukandilt, fassaadi korrastamiseks: kolm välisust, trepid ja varikatused. Nende töödega hakkame peagi pihta.

Oma jõududega oleme hakanud üksikuid tube korrastama, aga kuna seda tehakse oma vähesest vabast ajast, siis edeneb töö vastavalt võimalustele. Lähiajal valmib mööbli ennistamise tuba, seejärel võtame kätte meeste puutöö toa ja külalistoa. Kohvikuga seonduv jääb pigem järgmise aasta algusse. Nagu öeldud, need on rohkem soovid kui täpsesse ajakavasse raiutud plaanid, oluline on teha sellises tempos, et kõigil ikka tegemise rõõm alles jääks.

Tore on see, et Türi kogukonnakeskuse ideega on aina rohkemad kaasa tulnud, seltsi on lisandunud liikmeid, majja on tulnud n-ö partnereid ehk üürnikke (noorkotkad, naiste käsitöö). Oleme teinud talguid ja koolitusi, jätkame nendega ka suvel. Eesmärk ongi ju luua kogukonnakeskus, kus inimestel käivad end teostamas tegevustes, millega saab panustada kohaliku kogukondliku elulaadi arendamisse.

Augustis on plaanis nädal aega kestev kogukonnapidu talgute, töötubade, loengute, kontsertide, lastelaagri ja muidu mõnusalt olemisega.

Toodame terase ja paigaldame Silohoidlate ehitus Soojustatud hooned/hallid Laudad

M

T I FI CAT CE R I

SY ST

SY ST IS O 9 0 0 1

E

T I FI CAT CE R I

ON

M

ON

E

Fotod: Kevin Kohjus

MANAGEMENT IS O 14001 SYSTEMS

MANAGEMENT SYSTEMS

012

012

www.proland.ee

|

tel 5556 6995

6 || Varia || maa elu

12. juuli 2018

Linnuveerg

KUKKURTIHANE – ÜLETAMATU PESAMEISTER OLAV RENNO linnuteadja

M

õnelgi pool vee­ kogu kaldapuis­ tus võib noidle­ ja pilgu ette jää­ da nõtke oksa küljes rippuv valkjas taimevillast rusika­ suurune paun – see harv leid on kukkurtihase pesa. Tava­ liselt on selle küljes ülaosast lähtuv samast materjalist to­ ruke, mis tõendab, et „korter” on asustatud. Enamasti on pe­ sa kinnitatud vee kohale kaar­ duva kase- või pajuoksa külge.

Pesaomanikud on enda näita­ misega tagasihoidlikud, nii et varugem kannatust.

Kukkurtihane on üsna pi­ sike, umbes sinitihasesuuru­ ne värvuline. Isastel on puna­ pruun turi, pea ja kael enam­ jaolt helehall, silma ümbrus laialt must, nagu kannaks maski, tiivad ja saba mustavalgetriibulised. Emaste sulg­ rüü on pisut kahvatum, noo­ red aga on helepruunid. Kuk­ kurtihase kutsehüüd on pee­ nike vile, laul heledatooniliste vilede ja trillerite segu.

See huvipakkuv linnuliik on haudelinnuna levinud Eu­ raasia parasvöötmes põhili­ selt segametsade ja stepivöön­ di märgaladel Ida-Prantsus­ maast Lääne-Siberini. Eelmi­ se sajandi keskpaigast alates on kukkurtihane oma leviala laiendanud, Eestisse jõudis ta 1950. aastate lõpul. Nüüdseks leidub teda väikesearvuliselt paljudes Lääne- ja Kesk-Ees­

Isane kukkurtihane peaaegu valmis pesa viimistlemas.

FOTO: shutterstock

ti, aga ka Tallinna ümbruse ja Kagu-Eesti märjemates elupai­ kades. Hinnangute kohaselt pesitseb meil praegu 600‑800 paari kukkurtihaseid.

Kukkurtihased saabuvad ju­ ba märtsi lõpul, aprillis asuvad isased pesa ehitama. Esmalt pu­ nuvad nad mõne meetri kõrgu­ sel rippuva peene oksa kaheli hargnenud tipu külge taimekiu­ dudest ja kõrtest kaks vääti na­ gu kandepaelad. Siis vormivad niinest ja muudest taimekiudu­ dest ning hundinuia-, pilliroo-, paju- ja teistest seemnekarva­ dest, ämblikuheidest ja looma­ villast ovaalse pauna. Selle vä­ lisseinte läbimõõt on 8–11 ja kõr­ gus 15–17 sentimeetrit, vildilaad­ se seina paksus vähemalt kaks sentimeetrit. (Veel saja aasta eest tehti Kesk-Euroopa küla­ des neist pesatorbikutest laste­ susse.)

Esialgu meisterdab pesa isaslind, jättes pesa ülaosa val­

mis tegemata. Kui ilmub as­ jahuviline emaslind, punuvad nad pesa pealisosa koos kin­ ni, ülaosa ühele küljele jäävat lennuava aga täiendavad mõne sentimeetri pikkuse ja keskmi­ selt 25millimeetrise läbimõõ­ duga toruga.

Isane kukkurtihane võib punuda mitu pesatoorikut, mil­ le sobivust edasi ehitamiseks hindavad emaslinnud. Valiku tegemisel näib rolli mängivat isaslinnu näomaski suuruski.

Kukkurtihane on polügaam­ ne liik ja tihti on isasel kaks või kolm kaasat, kellel ta aitab poegi toita. On täheldatud ka polüandriat, mil ühe emaslin­ nuga seltsib kaks-kolm isast.

Enamasti maikuus muneb emaslind viis kuni kahek­ sa valgekoorelist muna, mida hauvad mõlemad vanemad.

Kahe nädala pärast kooruvad pojad saavad lennuvõimelis­ teks 16 päevaga. Pikk pesitse­ misperiood – poegadega pesi leidub veel augusti lõpupoole­ gi – lubab arvata, et kukkur­ tihased pesitsevad suve kes­ tel teistki korda.

Põhitoiduseks kasutavad kukkurtihased ämblikke ja pi­ semaid putukaid, sealhulgas lehetäisid. Varakevadel nokit­ sevad pajuurbade kallal ning söövad hundinuia- ja pilliroo­ seemneid. Sügisel püsivad üs­ na kaua pesitsusalal ja lahku­ vad alles oktoobri lõpuks.

Kabli linnujaamas on sü­ gisrände ajal püütud ja rõn­ gastatud ligikaudu 300 kuk­ kurtihast.

Pihuvere kruusakarjäär

Raikküla(Lubja) paekarjäär

Pannjärve liivakarjäär

Eivere paekarjäär

Anelema paekarjäär

Rõstla paekarjäär

Potsepa liivakarjäär Supsimari kruusakarjäär

Aardlapalu liivakarjäär

Rääbisehoo Tiit Efert Maa Elu

änavusuvine ka­ lapüügihooaeg on Peipsi ääres eriline, sest üle m itmek ü m ne aasta saab järvest püüda ar­ vestatavas koguses rääbist.

Peipsiäärne Kallaste on üks piirkonna täht­ samatest keskustest.

Linna keskväljakult on lummav vaade Peip­ si järvele. Siin on kaunis rand, kus suvel ennast jahedas jär­ vevees jahutada. Siinkandis lii­ gub suvisel ajal hulgaliselt Eu­ roopa suurlinnade inimdžung­ list rahu ja vaikust otsima tul­ nud turiste.

Linna keskväljakul peavad tänavu esimest aastat kohali­ kud ettevõtjad Irina ja Alek­ sei Orlov kalamüügipunkti, mis kannab Peipsi Kalamaja­ ka nime. Selle suve märksõna on kõigi kohalike jaoks rääbis, mis väärib üle pika aja taas tut­ vustamist.

VARUDE PÄRAST MURETSEMA EI PEA „Rääbisega on hästi. Tänavu on üle pika aja esimene aasta, kui seda peaks kõigile huvilistele ja­ guma,” sõnab MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköögi eestvedaja ja Peipsi toidu propageerija Tauno Laasik. Arvud räägivad enda eest. Kui üle-eelmisel aastal lu­ bati püüda 15 tonni ja mullu 45 tonni, siis tänavu ulatub püügi­ norm juba 400 tonnini. Lubatud on püüda 20. juunist 20. augusti­ ni ja loodetavasti jaguneb püügi­ norm kogu perioodi peale.

Olulisem on see, et kalava­ rud on taastunud, sest 2000. aastate esimesel kümnendil oli rääbisepüük suisa keelatud.

Aga enne seda, 1980. aasta­ tel, ulatus rääbisepüük kogu­ ni 3000 tonnini. Ilmselt oli se­ da liiga palju, sest varud hakka­ sid kaduma. Põntsu panid rää­

PEIPSI ÄÄRES RÄÄGITAKSE, ET OTSE AHJUST TULNUD RÄÄBIST TULEB SÜÜA PÜSTI SEISTES, SEST KUI ISTUDA, HAKKAB RASV MÖÖDA KÄSIVART KÜÜNARNUKI POOLE JOOKSMA.

bisele ka 1980. aastate lõpus Ee­ stit tabanud lumevabad talved, kui rääbise kudemise ajal pu­ udus järvel turvav jää. Rääbis heidab oma marjad ühe kuni viie meetri sügavuses vees liiva, kruusa ja kividega kaetud kõva­ le põhjale. Kui järvel pole kaits­ vat jääd, võib tuulte loksutatud vesi marjale haiget teha.

Ajaloost on teada, et rääbi­ sevarud on varemgi kõikunud.

Nüüd oleme loodetavasti pike­ mat aega kestvas tõusufaasis ja on aeg see suurepärane kala toi­ dulaual taas aukohale tõsta. „Ju on ilmastik soosinud kalavaru­ de taastumist. Kuulda on, et ka­ lateadlased on tuleviku osas op­ timistlikud,” lisab Tauno. Üldse näib Peipsi kalade seis olevat paranenud. Kohalike kinnitusel on Peipsi vesi väga selge ja ranna lähedal on üle pika aja näha kalamaime uju­ mas. Enam kui kümneaastase vahe järel lubati püüda Peip­ si tinti, mille seis oli vahepe­ al teadlaste hinnangul läbi ae­ gade nutuseim. Sellegi pisike­ se kurgilõhnalise kala püügi­ mahuks oli tänavu 400 tonni ja kevadel vinnati see järvest välja. Kuivatatud tinti saab os­ ta näiteks Peipsi Kalamajaka müügipunktist.

SUITSUTAMISSALADUSED Peipsi Kalamajakas valmib kiirelt kalaburger ja saab mu­ udki sööki-jooki. Peipsi toidu huvilised saavad osta läbilõi­ ke kohalikust valikust, kus on suitsurääbist, värsket hapukur­ ki, leivaviil ja rohelist sibulat.

Kaasaostmiseks pakutakse pe­ amiselt suitsutatud kala. Peale rääbise suitsutatakse latikat ja ahvenat – enamasti neid, kelle kalurid on järvest sellel päeval kätte saanud.

Eestlased ostavad suitsu­ kala kohe suuremates kogus­ tes, turistid võtavadki selle­ sama Peipsi taldriku ja proo­ vivad ära ning tulevad hiljem tagasi suurema koguse suitsu­ kala järele. Turiste liigub Kal­ lastel palju, peamiselt saksla­ sed. „Kui teeme südamega, tu­ leb alati hästi välja ja inimes­ tele see meeldib,” sõnab Irina.

Kuigi Irina ja Aleksei on ka­ laga tegelnud juba veerand sa­ jandit, tõid nad müügikioski Kallaste keskväljakule esimest aastat. Irina on toitu valmis­ tanud lapsest saadik. „Esimest

Kuigi Irina ja Aleksei on kalaga tegelnud juba veerand sajandit, tõid nad müügikioski Kallaste keskväljakule esimest aastat.

Fotod: Kristina Efert

maa elu || Rääbis || 7

12. juuli 2018

oaeg on täies hoos sadamast, teisel Kolkjast, kolman­ dal võib-olla hoo­ pis Varnjast,” rää­ gib Irina. Nii on ta kindel, et kui ühest kohast ei saa, siis tei­ sest ikka saab ja klien­ tidele on seda pakkuda iga päev. „Augusti keskpaiga­ ni võib tulla julgelt Kallaste­ le suitsurääbist küsima,” lisab Irina.

korda tegin süüa kuueaastaselt,” mäletab Irina. Kui hing läheb toidu sisse, siis see lihtsalt peab hea välja tulema. Hea toit koos­ nevatki kolmest osast armastu­ sest ja ühest osast juhusest.

Aleksei käib ka ise ka­lal, kuigi tema põhitegevus on suitsutamine ja Kaluri poe pi­ damine. See asub Keskvälja­ kult vasakule keerates Võidu tänaval paarisaja meetri kau­ gusel. Sealt saab osta suitsuka­ la, aga sealt leiab hobikalur ka­ lapüügivarustustki. Suitsukala hinnakiri on isegi saksa keel­ de tõlgitud.

Siinsamas maja hoovis asuvas katusealuses on kolm suitsuahju, kus peremees Alek­ sei kalu suitsutab. Selleks ka­ sutab ta musta lepa hal­ ge ja värskeid nõgeseid, mida käib järve äärest tühermaalt korjamas. Peale selle viskab ta ahju suhkrut, mis annab suitsukalale kuldse jume. Nõ­ gest pannakse ahjupõhja, et see

annaks niiskust ja kala oleks mahlasem. Igal suitsutajal on omad nipid, mida teised ei tea ja ega neid nippe niiväga üksik­ asjalikult keegi jagagi.

Väiksemaid rääbiseid suitsutatakse koos sisi­ konnaga, sest kui see välja võtta, kuivab kala ahjus ära. Rääbisehooaja ede­ nedes püüavad kalurid suuremaid isendeid ja siis võib neid pu­ hastada. Peipsi ääres räägitakse, et otse ah­ just tulnud rääbist tu­ leb süüa püsti seistes, sest kui istuda, hakkab rasv mööda käsivart küün­ arnuki poole jooksma.

Rääbist tuua k se maale kõigis Peipsi-äärse­ tes sadamates, sealt saab neid kohapeal värskelt osta. Küll ei pruugi olla rääbist igas sa­ damas kõikidel päevadel. See sõltub ilmast ja püügiõnnest. „Ühel päeval saan Kallaste

Maisijahuga paneeritud kalad pannakse ringikujuliselt pannile ja päikest meenutav ketas küpsetatakse mõlemalt poolt kuldpruuniks. Toit on menukas ja sööjad kiidavad.

RÄÄBISEST PÄIKESERATAS Tauno Laasikule meeldib laata­ del ja üritustel Peipsi toitu pro­ pageerides valmistada rääbisest päikest. Ta laob maisijahuga pa­ neeritud kalad ringikujuliselt pannile ja küpsetab päikest meenutava ketta mõlemalt poolt kuldpruuniks. Toit on menukas ja sööjad kiidavad.

Tauno peab tõdema, et ini­ mesed ei tunne tänapäeval enam rääbist. Küsitakse, kas see on meie rahvuskala räim.

Kuid räim ehk Läänemere heeringas on Atlandi heerin­ ga alamliik, kes elab Lääne­ meres. Eeskätt mageda veega järvedes elav rääbis sarnaneb hoopis oma suurema sugulase siiaga. Seega kuulub rääbis siin­ kandiski populaarse lõhe sugu­ seltsi. Sellest annab tunnistust sabajuurel asuv rasvauimeke.

Eriti arvukalt elab rääbist Soo­ me järvedes, kus see on vaat et peamine püügikala. Eestis on rääbist kõige rohkem Peipsis.

Teda on püütud ka Võrtsjärvest ja Saadjärvest. Väidetavalt elab rääbist Ülemiste järveski.

Vanem põlvkond mäle­ tab, kuidas Peipsi põhjakal­ dal Lohusuu sadamas oli ühe ämbritäie rääbise hinnaks pu­ del viina. „Nemad oskavad se­ da kala hinnata,” ütleb Tauno.

Noori inimesi tuleb aga uuesti õpetada rääbist sööma. Järgmi­ sel suvel plaanib Peipsimaa Ko­ gukonnaköök korraldada rääbi­ sefestivali, kus kala valmista­ takse sajal moel. „Kahjuks tä­ navu ei jõudnud,” lisab ta.

Tauno kinnitusel tunne­ vad kõik asjatundjad Peipsi ka­ la ära. Kui Peipsist oli rääbise­ püük keelatud, üritati turgu­ del Soome rääbist Peipsi kala pähe müüa. Ja kunagi pole ol­ nud vastupidi. „Kes rääbist on söönud, saab kohe aru, kas see on Peipsist või kuskilt mujalt,” väidab ta.

Tauno sõnul on Peipsi ääres elavad inimesed tohutult rik­ kad, sest vaadaku, milline toor­ aine neil käes on. „Kõik Peipsi kalad on väga head. Ka Peipsi haug on väga hea, sest ta sööb puhast Peipsi rääbist,” lisab ta muiates.

HEAD KALA ON RASKE ÄRA RIKKUDA Lihtsaim ja kohalike jaoks kõi­ ge traditsioonilisem viis rääbist valmistada on puhastatud ka­ la juurde pannile panna sibu­ lat, vett, hapukoort, tilli ja see­ järel ahjus või pliidil küpsetada.

Mõne retsepti järgi võib lisada ka peekonit. Seda kutsutak­ se veega praetud kalaks. „Kõr­ vale värske hapukurk, värs­ ket kartulit ja rohelist sibulat.

Võib süüa iga päev ja mitu kor­ da päevas,” õpetab Irina.

Kala võib piimas küpseta­ da ja omal valikul komponen­ te lisada. Väga maitsev on võis praetud rääbis. Rääbisest võib teha rullmopse, seda soolatak­ se ja marineeritakse. Üks lihtne marinaad koosneb viiest supilu­ sikatäiest suhkrust, viiest supi­ lusikatäiest soolast, viiest supi­ lusikatäiest lahjendatud äädi­ kast, liitrist veest ja ühest ki­ logrammist kalast. Peale mari­ naadis seismist võib kalad pan­ na purki ja valada peale õli.

Värskest rääbisest võib teha äkist. See käib nii, et lisada ka­ lale soola, pipart ja sibulat ning soovi korral sidrunimahla. Ra­ putada läbi ja ongi kohe söödav. „Jube raske on nii head kala ära rikkuda,” julgustab Tauno.

Soolarääbist segatakse lei­ vataina sisse ja tehakse rääbi­ seleiba. Ja rääbist kuivatatak­ se. Suitsutatud rääbist võib õli­ ga purki panna ja sellest saab rääbisesprotti. Valges ja puna­ ses (tomatiga) marinaadis saab rääbist (või mingit muud kala) Peipsi Kalamajaka müügipunk­ tist osta. Kõik on kohalik ja ehe kraam.

RAVIMIREKLAAM

DOGS fiproniil, metopreen

MÕNUS ELU PARASIITIDETA

CATS fiproniil, metopreen

TOIMIB KA LEMMIKLOOMA ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS, HÄVITADES KIRPUDE NOORVORMID EB LITS TE O HO MIKU LEM EEST ASTAT A KIRBUD

KIRPUDE VASTSED

PUUGID

VÄIVID

2 A2 JUB

ET SINU LEMMIK SAAKS OLLA KÕIGE LEMMIKUM Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

KÜSI LOOMAKLIINIKUST VÕI APTEEGIST

8 || Tehnika || maa elu

12. juuli 2018

Keevitusseadmed on farmeri töökojas olulisel kohal Ain Alvela Maa Elu

P

õllumajandusettevõt­ tes on oluline koht töökojal, sest pole ju kogu kasutatav teh­ nika niivõrd uus, et garantii­ hoolduse ja -remondi alla käiks ning tihtipeale tuleb omal jõul masinaid remontida.

Igas töökojas, olgu see paik­ ne või liikuv, on omakorda olu­ lisel kohal keevitusvarustus, sest kui mängus on raud ja sel­ lest tehtud masinad, tuleb se­ da rauda aeg-ajalt lappida, jät­ kata või muul moel parandada.

Suuremates agrofirmades on kasutusel oma liikuv töö­ koda, sest alati pole mõistlik hooldusfirmast teenustööd os­ ta, pealegi kogu aeg väljasõidu­ valmis olev oma liikuv töökoda jõuab põllule ilmselt kiiremi­ ni kui teenusepakkuja. Mõis­ tagi peab liikuv töökoda olema komplekteeritud kõige vajaliku­ ga, mida välitingimustes võib tarvis minna. Käsitööriistade kõrval peaks mobiilses töökojas olema generaator 220/380vol­ dise elektrivoolu tootmiseks, kompressor, keevituse ja gaa­ silõikuse agregaat.

Keevitusseadmed tasub soe­ tada varuga, et töötamine, näi­ teks pikkade õmbluste tegemi­ ne ei toimuks pidevalt agregaa­ di võimsuse maksimaalse pii­ ri lähedal, sest nõrgavõitu sea­ de sunnib seda tegema mitmes jaos, mis keevisõmbluse kvali­ teedi seisukohalt pole hea – hil­ jem võib selline mitmes jaos teh­

tud õmblus lahti rebeneda. Ru­ sikareeglina on hea ja piisavalt võimas agregaat selline, mis või­ maldab teha võimsusega 200 A pidevat keevist kolme minuti jooksul. Igatahes tasub arves­ tada, et põllumajandusettevõt­ tele ei piisa tavalise 220 V val­ gustusvooluga töötavast lihtsast nn garaažikeevitusest – keevita­ mise voolutarve on suur, mistõt­ tu töökoja peakaitse peab olema vähemalt 16 A. Nüüdisaja keevitusseadmed on küll kõik suhteliselt mobiil­ sed, aga neid agrofirma töökot­ ta soetades tuleb siiski arvesta­ da, kas seadmed jäävad paik­ sesse töökotta või tuleb neid põllule vedada. Kuna põlluma­ janduses tuleb keevitusagregaa­ diga tihtilugu põllul rikkiläinud tehnika juures käia, peab va­ rustusse kuuluma generaator.

Selleks on spetsiaalsed, soovi­ tatavalt pingeregulaatoriga va­ rustatud generaatorid, mis kee­ vitamiseks vajaliku 230/400 V energia annavad. Üsna universaalne keevi­ tamise viis on traatkeevitus (MIG/MAG), mis võimaldab kaitsegaase ja erinevaid traate kasutades keevitada musta me­ talli, roostevaba terast, alumii­ niumi, vaske, pronksi jt metal­ le. MIG/MAG keevitusagregaadi

KEEVITUSLAHENDUSI ON KOLME TÜÜPI MMA-keevitus • keevis valmib süsihappegaasi keskkonnas • keevitades kasutatakse metallelektroodi • elektrood peab olema keevitatava materjaliga sarnase koostisega • võimaldab kiiret tööd • tööga kaasnevad pritsmed • tänapäevased seadmed põhinevad enamasti invertertehnoloogial, mis väljastab alalisvoolu (DC) • eelmise põlvkonna seadmetes toimus voolumuundamine trafo abil, selline seade väljastas vahelduvvoolu (AC) • toodetakse ka n-ö vahepealseid masinaid, kus olemas väljund AC/DC

Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan.

Foto: Tallinna Tehnikakõrgkool

NÜÜDISAJA KEEVITUSSEADMED ON KÜLL KÕIK SUHTELISELT MOBIILSED, AGA NEID SOETADES TULEB SIISKI ARVESTADA, KAS SEADMED JÄÄVAD PAIKSESSE TÖÖKOTTA VÕI TULEB NEID PÕLLULE VEDADA.

LS J27HST 27 hj, hüdrostaatiline transmissioon

8650 €

komplekti kuulub põleti, massi­ juhe ja gaasiballooni survemõõ­ dik või ventiil, töö alustamiseks tuleb juurde osta gaas ja traat.

Elektroodkeevituse (MMAkeevitus) tehnoloogia põhineb tänapäeval juba täielikult in­ verterseadmetel. Inverterteh­ noloogia tähendab voolu muun­ damist mikroskeemide ja sage­ dusmuundurite abil. Seadmed on vanadest trafodest märk­ sa kergemad, voolutarve väik­ sem ja kasutusalad universaal­ semad, sest inverterkeevitus­ seadmed annavad välja alalis­ voolu, mis võimaldab kasutada kõiki elektrooditüüpe. See kee­ vitustehnoloogia on eriti sobiv kasutamiseks välitingimustes ja iseäranis, kui tarvis on keevi­ tada paksemaid materjale.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et põllumehel võiks oma tehnika parandamiseks olla üks elekt­ rood-käsikeevitusseade – mii­ nimum 150 A, ideaalis 250 A – ja üks poolautomaatne keevi­ tusagregaat, hea, kui see on nn all-in-one inverter-impulss-sea­ de.

MIG/MAG mobiilne keevitusseade Cebora EVO 160 M Combi – agrofirmasse sobiv universaalne, lihtsasti käsitsetav ja kergesti paigast paika liigutatav traatkeevitusseade.

Foto: Cebora

MIG/MAG-keevitus • traatkeevitus, kus kasutatakse kaitsegaasi • eristatakse kahte keevitusviisi: traatkeevitus inertgaasi keskkonnas ehk MIG (metal-arc inert gas) ja traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas ehk MAG (metal-arc inert gas) • universaalne keevitusviis, võimaldab erinevaid kaitsegaase kasutades keevitada eri tüüpi materjale • keevitusprotsessi iseloomustavad suur tootlikkus ja hea kvaliteet, kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ega teki räbu • põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend • raskendatud on kasutamine välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära TIG-keevitus • hapnikuvaba keevitamine, keevis valmib väärisgaasi (tavaliselt argoon) keskkonnas • keevitades kasutatakse sulamatut volfram­elektroodi • keevitada saab väikese voolutugevusega • võimalik kasutada täidistraati • tööprotsess on pritsmevaba Allikas: Tallinna Tehnikakõrgkool

+ km

TOODETUD LÕUNA-KOREAS

LS XR50 47 hj, reeversiga käigukast, kabiin

17 500 €+ km

INFO Tel 509 2247, 521 1988

KASVAVA METSA OST-MÜÜK ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS Tel 504 1738 info@iriscorptrans.ee

www.iriscorptrans.ee

maa elu || Maitsed || 9

12. juuli 2018

Riina Martinson Maa Elu

S

uve südames meelitab soe meri nagu magnetiga puhkajaid Pärnumaa randadesse ja kuna see maakond on tänavu valitud Eesti toidupiirkonnaks, tasub otsida võimalust kohalikku toitu maitsta – kohti selleks jagub rohkelt.

Kui turist tahaks midagi pärnumaist maitsta, siis liht­ saim viis oleks osa võtta mõ­ nest toiduga seotud üritusest.

Kalender neist on kirju – iga­ le nädalavahetusele jagub mi­ tu üritust maakonna eri paigus.

Pärnumaal kasvatatud toi­ tu saab ka paljudes kohviku­ tes ja restoranides, kuhu tu­ rismiinfost lahkesti suunatak­ se, kinnitab Pärnumaa maitse­ te aasta projektijuht Kadi El­ meste. „Meie kokkade kiituseks tuleb öelda, et kohalik toit on menüüdes kenasti välja toodud.

Uhkusega tuuakse välja, et toi­ dus kasutatud juust on näiteks Mätiku meiereist või liha tuleb Karjamõisast,” räägib ta.

Lisaks tasub turismiinfo­ punktist küsida trükised, kus on sees kohalikud tootjad ja toi­ dupakkujad. Trükiseid jagatak­ se ka suurematel toiduüritustel. „Toiduürituste kalender on meil kirju, sest toit on olnud prioriteetne teema Pärnumaa piirkonna arendamisel juba pikka aega. Näiteks Romanti­ lise Rannatee üritused on Pär­ numaale rohkelt tuntust too­ nud aastaid, neist pikima tra­ ditsiooniga on 20. augustil toi­ muv Tahkuranna kurgifestival,” nimetab Elmeste.

Täiesti uue sündmusena on toiduaasta puhul juurde tu­ lemas 23. augustil Pärnumaa maitsete laat, mis toimub koos­ töös võrgustikuga Otse Toot­ jalt Tarbijale. Pärnumaa tootjad kutsuvad siis huvilisi Pärnu sü­ dames asuvale Martensi välja­ kule, kus saab osta piirkonnas kasvatatud toitu ja osaleda õpi­ tubades. Päev lõpeb õhtusöö­ giga Kapteni talus, kus on me­ nüüs kohapeal püütud, suitsu­ tatud ja küpsetatud kala.

8. septembril toimub Ma­ ria talus Pärnumaa Lõikuspi­ du, kus EV 100 puhul pakutak­ se sadat Pärnumaa jooki – va­ lik algab käsitöölimonaadidest ja lõpeb kangemate napsudega.

Toidupiirkonna aasta üks ees­ märk on kohaliku toidu kasvata­ jate ja kohvikute kokkuviimine.

Suvi on Pärnumaa maitsetest kirju Elmeste sõnutsi on siin juba häid tulemusi. „Tootjate ja pak­ kujate kokkuviimisel tuli esi­ mene edu juba maitsete aasta ettevalmistamise käigus, kus vahetati aktiivselt kontakte.

Oleme korraldanud töötubasid kohvikute ja restoranide kok­ kadele ning viinud nad kokku lambakasvatajatega ja metsiku­ te taimede tundjatega,” räägib ta. „Loodetavasti oleme niiviisi saanud inspireerida metsikute taimede jõudmist restoranide ja kohvikute menüüsse. Näiteks on hiljuti Pärnusse kolinud hol­ landlasest Eagle’i peakokk Jel­ le Osinga vaimustunud kohali­ kest maitsetest ja tellis Merce­ des Merimaa käest metsikuid taimi restoranis kasutamiseks.”

Pärnu ranna rajoonis tegut­ seva kohvik-restorani Pipar­ münt peakokk Vladimir Upe­ niek räägib, et nad kasutavad palju Pärnu toorainet: porgan­ deid, sibulat, tilli, kala, mune, pekki, kanu. „Kohalikku toor­ ainet otsime ise ja käiakse ka pakkumas,” sõnab ta. „Kahjuks on seda leida tihtipeale keeruli­ ne, sest head talumehed ei ole alati väga head ärimehed – neil on lihtsam ja aega kokkuhoid­ vam müüa oma kaupa odavalt kokkuostjale kui kasvatada saa­ dused ilusaks ja müüa kallimalt meile.”

Küll aga on Upeniekil tore näide koostööst vanema daa­ miga, kes ühel päeval lihtsalt tuli nende Papli tänava resto­ rani kohale ja pakkus oma ka­ rulauku ning nüüd tulebki just temalt kogu nende karulaugu­ varu. „Kasutame karulauku ür­ diõli valmistamisel, mis on olu­ line komponent iga soolase toi­ du lõppviimistlusel kohvik-res­ torani Piparmünt à la carte me­ nüüs,” lisab ta.

Kui keegi Piparmündis Pär­ numaa maitset proovida soo­ vib, siis soovitab peakokk pär­ nupäraseks kergeks eineks rös­ titud porgandite, marineeritud porgandiriivi ja jogurtivahu­ ga salati või natukene toeka­ ma variandina kalaroa, millena pakutakse aeg-ajalt näiteks gril­ litud Pärnu lahe ahvenat ter­ vel kujul.

TURUNDUSTOETUS KALANDU­S­­ET­TEVÕTETELE Maaeluministeerium saatis läinud nädalal kooskõlastus­ ringile kalapüügi- ja vesivil­ jelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetuse eelnõu. „Toetus aitab parandada meie toodete pääsu turgudele, tõstes kvaliteeti ja suurenda­ des lisandväärtust,” ütles ka­ landuspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

Plaanis on toetada jät­ kusuutlike kalapüügitoodete sertifitseerimist. „Sellised too­ teid on jaekaubanduses palju lihtsam turustada, kuid prae­ gu on jätkusuutlikkuse serti­ fikaate Eestis taotlenud vaid üksikud kalapüügi- ja vesivil­ jelustoodete tootmise või tööt­ lemisega tegelevad ettevõtted,” lisas Tiidemann. „Sertifitseeri­ tud tooted on tõestatud kva­ liteediga ja sellest tulenev li­ sandväärtus aitab leida uusi turge ja kasvatada konkurent­ sivõimet.” (ME)

ANDRES TALIJÄRV ASUB ERAMETSALIITU JUHTIMA

Pärnu keskranna ligidal tegutseva kohvik-restorani Piparmünt peakokk Vladimir Upeniek räägib, et nad kasutavad palju Pärnu toorainet: porgandeid, sibulat, tilli, kala, mune, pekki, kanu ja mõned maitsetaifoto: URMAS LUIK / pärnu postimees med kasvatatakse ise.

TOIDUPIIRKONNA ÜRITUSED • 14.–15.07 – Kodukohvikute nädalalõpp Varblas • 15.07 – Perepühapäev Kurgjal • 15.07 – Kohalike maitsete õhtusöök Allikukivi Veinimõisas • 15.07 – Tori Ööd ja Päevad, avatakse ühepäevakohvikud • 21.07 – Kabli päikeseloojangu festivali koduhoovide päev

• 21. 07 – Pärnu lahe kohapüügivõistlus ja kogu pere kalapüügipäev • 21.07 – Mihkli laat • 22.07 – Avatud talude päev Pärnumaal • 28.07 – Uulu Lamba Vest • 28.07 – Lihula kohvikutepäev Kõik toidusündmused on näha aadressil https://www.visitparnu.com/maitsed/parnumaamaitsed-tahtsundmused-2018

Eesti Erametsaliidu juhatus kinnitas liidu tegevjuhiks Andres Talijärve, kes asub uues ametis tööle 1. augustil.

Andres Talijärv on kesk­ konnaministeeriumi endine kantsler, kelle ametiaeg täna­ vu lõppes ja kes uueks ameti­ ajaks enam ei kandideerinud.

Varem on ta töötanud abi­ metsaülemana, metsaülema­ na, peametsaülemana, olnud pärast Eesti taasiseseisvumist keskkonnaministeeriumi met­ saameti peadirektorina Ees­ ti metsanduse kõikide suurte ümberkorralduste juures. Pä­ rast metsaameti reorganisee­ rimist oli ta ministeeriumis metsaosakonna juhataja, see­ järel seitse aastat metsatöös­ tusliidu tegevdirektor. Erasek­ torist naasis ta ministeeriumi, kus oli neli aastat metsandu­ se ja looduskaitse asekantsler ning viis aastat kantsler. „Olen alati olnud seda meelt, et inimesed peaksid te­ gelema sellega, mida nad on õppinud ja mida oskavad. Mi­ na olen metsandust õppinud ja kogu elu metsanduses töö­ tanud. Arvan, et mul on tead­ misi, mida saan metsanduse edendamiseks kasutada,” üt­ les Andres Talijärv. (ME)

10 || TURISMITALU || maa elu

12. juuli 2018

Vaarema Maria pärandist kujunes Pärnumaa visiitkaart Silvia Paluoja

Pärnu Postimees

H

aldusreformi loo­ gika järgi Pärnu linnas Kõpu kü­ las asuv Maria ta­ lu on ehe näide pererahva si­ hikindlusest ja mõtteerksusest, võimest minna kas või läbi halli kivi, nii et 25 aastaga on majapidamisest kujunenud maakonna tuntumaid visiit­ kaarte.

Veerandsada aastat taga­ si ei kujutanud äsja Tallin­ na Tehnikaülikooli lõpetanud Enn Rand ette, mida ta vana­ ema Juuli pärandatud Mul­ gu talu hoonete ja maaga pea­ le hakkab. Rehemaja vaadates oli selge, et kingitus vajab tub­ lit kõpitsemist, ja 1991. aastal ostis vastne omanik koorma remondimaterjali. „Niimoodi algaski,” ütleb ettevõtja Enn Rand. „Samal sügisel läksin tööle Pärnusse Victoria hotelli, mille omani­ kud olid rootslased, süüvisin restorani- ja hotelliärisse ning mõtlesin: miks mitte talus ha­ kata selle elushoidmiseks turis­ miga tegelema.”

Kinnistusraamatus olev Mulgu talu sai noore omaniku soovil uue ärinime tema vana­ vanaema Maria järgi ning va­ hepealse ajaga on sellest kuju­ nenud puhkeküla ja turismita­ lu kaubamärk, mille alla ma­ huvad kaheksa majutusmaja­ kest 25 toaga, toitlustus, konve­ rentsi- ja ratsakeskus, talurah­ va spaasaunad ning Jõuluvana Korstna talu, kus lapsed saavad teada, mida punakuueline ha­ bemik oma perega suvel teeb.

Jõuluvana Korstna talule ja Maria ratsakeskusele on MTÜ Eesti Maaturism omistanud ökoturismi kvaliteedimärgise EHE kinnitusena, et selline ongi ehe ja huvitav Eesti.

Maria talu on ennast pin­ nal hoidnud lamba- ja lihaveiste kasvatamisega, kuid nagu Enn Rand tõdeb – kui loomapida­

mine ei ole piisavalt suur, oled selles valdkonnas lihtsalt ripats.

Turismi suund Maria ta­ lus võttis hoo üles pärast seda, kui peremees kosis Riina Näre­ pi, kes töötas munitsipaalette­ võttes Pärnu Turismiarendus ja kompetents oli oma kodukatu­ se alt võtta.

Maa seest väljaupitatud ait ehitati ümber saunaks. Re­ hemaja kambritesse sisusta­ ti köök, kontor ja puhke- ehk härrastetuba, rehealusesse ka­ heksa hotellituba ning rehetup­ pa restoran. Maria talu pere­ rahvas ütles esimestele külas­ tajatele, Soome vanapaarile „te­ re!” 2. juulil 1993, selleks ajaks oli valmis saanud üks majutus­ tuba, restoran ja saun. „Meil turismi toetavaid kõr­ valärisid ei ole, oleme püüdnud majandada talust saadud raha­ ga ja selle kohe investeeringu­ na tagasi pannud,” mainib pe­ renaine Riina Rand.

Mõlema, nii Riina kui Ennu kirg on hobused. Riina vana­ isa Siimani Aadu oli olnud Eesti ajal Pärnu tuntuim hobusepa­ risnik. Enn aga näitab fotot va­ naisa Aleksandrist, kes teenis enne punapööret Eesti ratsarü­ gemendis ning on jäänud pildi­ le hobuse seljas uhkes mundris ja kannustega saabastes.

Audru-Pootsi tee ääres la­ gunes tsaariaegne laut, Rannad rentisid selle 1994. aastal, lasid sisse ehitada boksid ja järgmi­ sel aastal jõudis tallu tagasi ho­ bune, Heimtali hobusekasvan­ dusest ostetud paaritatud mä­ ra. Temast algaski Maria ratsa­ keskuse areng, milles vahepeal oli isegi 40 Tori, Eesti raskeveo, Eesti tõugu ja trakeeni hobust ning ponid.

Rajatud on väljakud, ma­ neež, ehitatud uus tall. 1996. aastast korraldab Maria ta­ lu ratsavõistlusi galopis, ta­

MARIA TALU ARENG • 1920.–1930. aastad – tollase nimega Mulgu talu rajamine.

• 1991 – talule uue hingamise andmine, omanik Enn Rand.

• 1992–1993 – hoonete remontimine ja turismiteenuste pakkumisega alustamine.

• 1994–1995 – esimese talli ehitus.

• 1995–2010 – talu laiendamine ja loomakasvatus.

• 2005 – uue talli ehitamine.

• 2010 – majutusmajade ehitamine ning peamaja renoveerimine ja laiendamine.

• 2013 – maneeži ehitamine.

• 2013–2014 – Korstna talu renoveerimine ja laiendamine Jõuluvana taluks.

• 2017–2018 – Maria talu peamaja konverentsikeskuse ja ratsakeskuse peamaja ehitamine.

Andmed: Maa Elu

Maria talu Pärnumaal Kõpu külas peavad Riina ja Enn Rand, kes koos pesamuna Alexandriga jäid pildile sauna juures, millest edasi ehitati ümber või valmisid järgmised rajatised.

Fotod: Urmas Luik

JÕUDUMÖÖDA ARENEVAL TALUL ON KÄSIL KAKS EHITUST, NEED ON KONVERENTSIHOONE AJALOOLISE REHEMAJA MAANTEEPOOLSES TIIVAS JA RATSAKESKUSE PEAMAJA.

kistus- ja koolisõidus. Tänavu mais peeti hobusporti arenda­ vas talus esimesed rahvusvahe­ lised rakendispordivõistlused kolme riigi võistlejate ja üheksa riigi kohtunike osavõtul. Enn Rand on Eesti Hobusekasvata­ jate Seltsi liige, tal on praegu 14 hobust, ikka Eesti oma tõud. „Teeme hobumatkasid, aga looduslike metsaradadega on viimasel ajal olukord väga halb, sest metsaradade ümbert kaob mets – rada on, aga metsa pole enam, see haihtub lausa üleöö,” kirjeldab Enn meie rohelise kul­ laga pillavat ümberkäimist, mis jätab maha kännumaastikud. „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turundussõnum on, et müüme turistidele Ees­ ti loodust, aga mis loodust sa müüd, kui metsa enam eest ei leia,” lisab Riina.

Jõudumööda areneval talul on käsil kaks ehitust, need on konverentsihoone ajaloolise re­ hemaja maanteepoolses tiivas ja ratsakeskuse peamaja. Esi­ messe on planeeritud avar nüü­ disaegsete infotehnoloogiliste vahenditega nõupidamissaalid ja oma pesumaja ning teine ker­ kib selleks, et võistluste korral­

dajatel ja treeneritel oleksid tööja olmeruumid. „Ideed tekivad töö käigus, plaane on palju, aga kes seda tulevikku teab,” nendib Enn. „Oleks teadnud, et Eesti maa­ elu läheb selliseks, et pead bürokraatide käest kerjama sedagi toetust, mis on lubatud, siis ... Võid ju projektidele toetust taotleda, aga kui sul näiteks kaheksa kuud ei ole tul­ nud sentigi tagasi, sest Euroopa Liidu märgis oli kodulehelt puu­ du, siis tajud, et asja sisu ei hu­ vita kedagi peale meie, kes ole­ me võtnud riski arvestusega, et midagi tuleb tagasi. Maal ja lin­ nas ei ole ettevõtlusega tegeldes eeltingimused võrdsed, selleks ongi maapiirkonnale mõeldud toetused.”

Maria talu peremehe Enn Ranna kirg on hobused, tallis aitab ta pesamuna Alexandril jalutama viia Tori tõugu Piraati, poisi lemmikhobust.

Maria talus saab aasta läbi tööd kümmekond inimest, hoo­ ajal vajatakse rohkem abikäsi.

Taluväravas peatuvad liinibus­ sid pärast seda, kui siia pandi peatuse „Maria” viit.

Talust kilomeetri jagu kau­ gemal kõrgub EAÕK Pootsi-Kõ­ pu Kolmainu kirik, mille ümb­ ruse korrastamise ja hoone re­ noveerimise on südameasjaks võtnud MTÜ Kõpu Arendus­ keskuse asutajad Riina ja Enn Rand. „Minu käest on küsitud, mis ma seal pusin, kellele se­ da vaja on. Olen vastu öelnud, et keegi peab ju seda tegema ja siin piirkonnas ei ole palju teisi selle ajaloolise kirikuga toimetamas,” põhjendab Enn Rand, kelle kui Pärnu Rotary klubi liikme tänu kuulub klu­ bikaaslastele ja paljudele heade­ le inimestele pühakoja remondi toetamise eest. Toetust on an­ tud ka pühakodade riiklikust programmist.

Neil aga, kes satuvad käima piki Pärnumaa rannikut ja näe­ vad seal Romantilise Rannatee tähiseid, tasub teada, et Maria talu peremees Enn Rand on selle turismitee nime ristiisa.

maa elu || Sporthobused || 11

12. juuli 2018

Millal Eesti hobune olümpiale pääseb?

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees

S

porthobune on rohkem inimese kui looduse looming. Seepärast on maailma parimad hobusekasvatajad sageli endised tippsportlased.

Meil on aga Gunnar Klet­ tenberg olnud ühekorraga nii Eesti parim hobusekasvata­ ja kui ka parim sportlane. Te­ ma peamine võistlushobune on praegu endakasvatatud Traffic (sündinud 2007), kelle isa Ter­ roriga ta võistles MK finaalis Milanos 2004. aastal.

ESH (eesti sporthobu­ se) täkkude päeval 2016. aastal hinnati parimaks nooreks sugutäkuks te­ ma kasvatatud Salomon, kelle ema Novestaga sai ta MK finaalis 2006. aas­ tal Kuala Lumpuris 12. ko­ ha, meie ratsaspordi ajaloo pa­ rim saavutus.

Väikeses Eestis on loo­ mulik, et juhtivad kasvatajad Viiard, Kangur, Klettenberg ja ratsanik Ellermann on kõik ESHKS (Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi) juhatuse liikmed.

GRAND PRIX’ TASEMEL Kuni 2011. aastani oli meil vä­ lismaal veidi piinlik vastata küsimusele „Kas teil on juba grand prix’ taseme hobuseid?”.

Meil neid veel polnud. Nüüd on meil sel tasemel 9 hobust, neist neli Eestis, viis välismaal.

Esimesena võistlesid koo­ lisõidu grand prix’ program­ mis Dina Ellermann Landy’s Akvarellil (kasvataja perekond Lieur-Garchey) ja takistussõi­ du 160 cm tasemel Heiki Vat­ sel hobusel Fee (kasvataja Pee­ ter Raid).

Eesti meistri tiitleid, mil­ leks alati ei ole vaja GP taset, on eesti sporthobused saavu­ tanud koolisõidus alates 2012. aastast ja takistussõidus 2014. aastast.

Eestis küsitakse ratsasport­ lastelt nõudlikult, millal Eesti ratsanik olümpiale pääseb. Ei

tulda selle pealegi, et küsida, millal Eesti hobune olümpia­ le pääseb. Aga selle tasemega ratsanikke meil on, hobuseid on ka olnud, aga siiani on nad alati noorena müüdud. Sedasi võib juhtuda, et eesti sportho­ bune jõuab olümpiale enne kui Eesti ratsanik. Eesti visiitkaart oleks seegi! Või tahame mida­ gi muud?

sõlmima. Mis meil puudu jääb, on kolmas osapool – see, kellel on raha. Isegi suurte võimalus­ tega Hollandis on loodud olüm­ piafond, et parimate hobuste omanikke rahaliselt toetades ära hoida nende varajane müük välismaale. Meil pole rahvus­ likku uhkust oma hobuste ja ratsanike saavutuste üle just palju, oleme rohkem jõustiku­ maa. Ratsarahvaks me ei saa, aga veatult sadulas püsida ja ta­ kistusi ületada võime ikka.

JUHUSLIKUD EI VÕIDA Enne kui rääkida, mida peaksi­ me tahtma mitte ainult visiit­ kaardiks, vaid hobumajandu­ ses maailma konkurentsis pü­ simiseks, on vaja siiski teada, mida meilt tahetakse. Ju­ huslike võitjate aeg on läbi, on süsteemide aeg.

ISEGI SUURTE VÕIMALUSTEGA HOLLANDIS ON LOODUD OLÜMPIAFOND, ET PARIMATE HOBUSTE OMANIKKE RAHALISELT TOETADES ÄRA HOIDA NENDE VARAJANE MÜÜK VÄLISMAALE. Tahetakse ennustatavaid võit­ jaid. Hobuse kvaliteedi määrab tavaliselt kuulumine süstee­ mi, milleks on tõuraamat või tõuraamatute grupp. Tõuraa­ mat peab olema ja näima usal­ dusväärne ja rahvusvaheline.

Uuendustega tuleb kaasa min­ na, kuigi üksiku hobuse müügil võib see kahjulik olla. Meil po­ le meie väiksuse juures midagi leiutada, peame kaasa minema teiste uuendustega, jälgima uu­ si, aga mitte vanu traditsioone ja käitumisreegleid.

Oleme selles püüdlikud ol­ nud. Esimesena Baltikumis hakkasime kasutama kunst­ seemendust, maailma parima­ te täkkude importspermaga saadi 2017. aastal 40 protsen­

Ostame

KASVAVAT METSA JA RAIELANKE Pakume raieteenust Tel 503 5462 kaido.leiten@amikor.ee

Paul Argus ja tema Ping Pong V, kes tuli mullu 228 hobuse konkurentsis kuuendaks.

Foto: Haide Westring / Sporthobuste Kasvatajate Selts

ti ESH peatõuraamatu varssa­ dest. Selgituseks – nii saadak­ se väga edukates tõuraamatu­ tes, nagu Rootsi SWB ja Taani DWB, isegi 50 protsenti vars­ sadest. Samm edasi oli esime­ ne õnnestunud embrüosiirda­ mine 2013. aastal Tähtvere tal­ li seemendus- ja embrüosiirda­ miskeskuses.

Tervise ja jõudluse kontrol­ liks on alustatud osteokond­ roosi pärilikkuse DNA-testide­ ga koostöös Hollandi KWPN tõuraamatuga. Jõudluskontrolli kvaliteedi tõstmiseks alustasi­ me lineaarse kirjeldamise mee­

Amikor TR

Raigo Kollom

todi kasutamist. Meie noorho­ buste ülevaatuste finaali koh­ tunikud on alati olnud välis­ kohtunikud suurtest aretus­ ühingutest, meie testiratsanik on endine KWPN testiratsanik Hanno Ellermann. Me ei tohi kvaliteedilt suurtele alla jääda ja tänapäeval jälgitakse mitte ainult tulemusi, vaid ka seda, kuidas need on saadud.

MIDA ME TAHAME? Üks maailma juhtivaid hobuse­ kasvatajaid ütles meie semina­ ril esinedes: „Ärge mõelge, mis teil on, mõelge, mida te tahate.”

Kas me tahame hüpata ma­ dalalt või kõrgelt, selles on kü­ simus. Seni on meil veel neid, kes tahavad kõrgemale, aga me võime nad kergesti kaotada, kui vaatame tagasi, mitte edasi.

Seni oleme edasiminekuks teed rajanud ja väikesi radu kokku viinud nii aretuses kui ka spordis. Meie aretajad on mõistnud, et ainult sportla­ ne teeb hobusest lõpptoodan­ gu. Meie sportlased on mõist­ nud, et Eestiski sünnib hobu­ seid, kellega maailma jõuda.

Nad on õppinud koostööd te­ gema ja konkreetseid lepinguid

MEID JUBA MÄRGATAKSE Iga tõuraamat saab oma are­ tustulemusi näidata maailma noorhobuste tšempionaadidel, eelkõige takistussõidu tšempio­ naadil Lanakenis Belgias.

ESH hobuseid on seal tä­ hele pandud 2015. aastast, kui Sopranist K (kasvataja Mihkel Kangur) ja Wilander (kasvata­ ja Klaire Rannamets) jõudsid 5aastaste hobuste finaali. Sel aastal jõudsid selles klassis fi­ naali 49 hobust võistlustele pääsenud 225st ja need esinda­ sid ainult 12 tõuraamatut 9 rii­ gist. Hollandist KWPN tõuraa­ matust oli 15 hobust, Belgiast BWP ja Zangersheide tõuraa­ matust kokku samuti 15, Saksa­ maalt 8 hobust, mujalt 1–3 ho­ bust riigi kohta.

See ei tõesta meie tugevust, aga see toob meid nähtavale.

Ainukese väikese tõuraamatu­ na. Wilander jõudis 2016. aas­ tal finaali, nüüd juba 6aastaste klassis ja parema lõpptulemuse­ ga. Kõigil Sopranist K ja Wilan­ deri startidel oli sadulas Hanno Ellermann.

2017. aastal jõudsid nad mui­ dugi jälle finaali: ESH tõuraa­ matu aretuspõhimõtted, Peeter Viiardi aretusvalikud ja Paul Arguse sõidustiil. Nende ühi­ ne esindaja oli seekord 5aastas­ te klassis võistelnud ruun Ping Pong V, tulemuseks 6. koht üli­ pingelises konkurentsis. Alus­ tas 228 hobust, kahe puhta sõi­ duga jõudsid finaali 47 ja finaa­ lis pääses ümberhüpetele ainult 7 hobust! Riike, kelle tõuraama­ tud finaalis esindatud olid, oli kokku vaid üheksa.

Info www.ehs.ee

Kutsume teid 22. juulil Carl Robert Jakobsoni talumuuseumisse

VIII EESTI HOBUSE PÄEVALE

· Kavas koolisõit, takistussõit, loogarakendisõit, ülipõnev hüppevõimsus ja palju muud. · Lastele kepphobuste võistlus. · Valime talu kaunima hobuse ja auhindame päeva parimat eesti tõugu täkku! · Koolisõiduvõistlused algavad kell 10, päeva avamine kell 12. · Avatud talude päeva sündmused!

Päeva korraldajad: Carl Robert Jakobsoni talumuuseum, SA Eesti Maaelumuuseumid, Vändra Ratsaspordiklubi, Eesti Hobusekasvatajate Selts

12 || Nõges || maa elu

12. juuli 2018

Nõgesepulber –

superkraam loodusest Kuido Saarpuu Järva Teataja

N

õgesepulbi valmis­ tajad ja eestkõnele­ jad on oma toodan­ guga jõudnud välis­ riikidesse ning nende edulugu kogub alles hoogu. Kindel on aga see, et väekas taim võtab tagasi ammu unustatud rolli meie toidulaual.

Võrumaa talupidaja Rando Lehes on nõgesega mässanud kuus aastat. Kõik sai alguse, na­ gu paljude asjade puhul ikka, mõneti juhuslikult. „Ühel hetkel läks mul tervis käest ja hakka­ sin uurima, kas loodusest saaks abi. Nii jõudsin otsinguil nõge­ se juurde,” selgitab ta. „Kuida­ gi juhtus, et põllud, mida kasu­ tasin, kasvasid nõgest täis. Rii­ gilt oli võimalik saada pindala­ põhist purustamistoetust ja nii ma neid purustasin, ise mõtle­ sin, et kaua see olukord küll jät­ kuda ei või. Millalgi saavad ju toetused otsa. Leidsin, et pa­ rem püüan põldudel kasvavat nõgest hoopis kuidagi kasuta­ da.”

SORTEERI, SORTEERI, SORTEERI „Rauarikas nõges on ju vä­ ga väärtuslik taim, otsustasin proovida nõgesepulbrit teha,” jutustab Lehes. „Mõtlesin, et niidan aga traktoriga nõgese maha, korjan vihtadesse, kui­ vatan-purustan ja nii lihtne see ongi. Sellest ei tulnud midagi välja.”

Nüüdne, aastatega juuruta­ tud nõgesepulbri tootmise prot­ sess näeb välja järgmine: lõiga­ ta nõgesed käsitsi, sirbiga, sidu­ da kimpu, viia taimed kuivatis­ se kuivama ja seejärel veskisse purustamisele. Esimeste etap­ pide eel ja järel – enne purusta­ mist – tuleb põldudelt korjatud kraami sorteerida. Korduvalt. Ühe 50grammise nõgese­ pulbripaki (Lehes müüb neid ökopoodides hinnaga kolm eurot tükk; Nõges24 tooted on valdavalt müügis Tallinnas ja Tartus ning tasub arvestada mõningase juurdehindlusega)

Ühe 50grammise nõgesepulbripaki saamiseks kulub umbes pool kilo nõgest.

saamiseks kulub umbes pool kilo nõgest. Mullu suutis Le­ hes toota üle 500 kilogrammi nõgesepulbrit, milleks kulus li­ gi 5 tonni nõgest... Lõppkogus oleneb nõgesetaime suurusest ja sellest, kas olud on niiske­ mad või kuivemad.

SOBIB PEA IGASSE ROOGA Ettevõtte HIID looja Margit Kirsipuu räägib, et nõgese­ pulbri valmistamisel kasutavad nad enne õitsemist maheala­ delt korjatud ja hoolikalt vali­ tud nõgese ladvaosa. „Korjeaeg on sätitud ennelõunasele ajale ja tingimata päikesepais­ telise ilmaga,” täpsustab ta. „Närtsinud ja putu­ kate poolt rüüstatud tai­ med nopime enne kuiva­ tamist välja.”

Nõges on väga kap­ riisne taim ja rikneb kiires­ ti. „Korje, sorteerimine ja kui­ vatamise etapid peavad suju­ valt toimima, et tagada nõge­ sepulbri kasulikud omadused, lõhn ja värv,” rõhutab Kirsipuu. „Kasutanud oleme ka külmkui­ vatust, aga laborianalüüsid on näidanud, et tänapäeva mada­ lal temperatuuril töötavad de­ hüdraatorid jätavad nõgesetai­ me kõik mineraalained, vita­ miinid jt kasulikud biokeemili­ sed ühendid alles. Külmkuiva­ tuse energiakulu ja ökoloogili­ ne jalajälg on liialt suurt ning pikas perspektiivis on tervisli­ kum alternatiivseid meetodeid leida.”

Nõgesepulber passib Kirsi­ puu arvates pea igasse rooga: suppidesse, kastmetesse, paja­ roogadesse, see lisab iseloomu pitsa, pesto ja hummuse val­ mistamisel, täiendab tervis­ likult küpsetisi. Muidugi on nõges suurepärane smuuti li­ sand – see on spirulinast ehk sini-rohevetikast kaks ja pool korda suurema raua- ning oluli­ selt suurema kaltsiumi- ja mag­ neesiumisisaldusega.

Saamaks teada nõgese toi­ meainetest ja nende kasulikku­ sest inimese tervisele, on Kirsi­ puu ettevõte lasknud analüü­ sida nõgese kui eestimaise su­ pertoidu biokeemilist koostist.

Kõrvenõges on tuntud iid­ ne söögitaim ja eriti hinnatud oma raviomaduste poolest. Pea­ misteks tervist parandavateks

omadusteks loetakse nõgese võimet vabastada keha mürki­ dest, parandada ainevahetust, tugevdada immuunsüsteemi, parandada verevarustust, an­ da energiat, vähendada menst­ ruatsiooni ja menopausiga seo­ tud vaevusi, parandada naha­ probleeme, kaitsta neere ja sa­ pipõit, vähendada põletikke, alandada vererõhku, leevenda­ da hemorroididest tulenevaid vaevusi ning parandada hin­ gamisteede haiguslikke seisun­ deid, leevendada allergianähte ja liigesehaigusi. Peale selle on kõrvenõgesel põletikuvastane, diureetiline ja haavandi­ te teket pärssiv toime.

NÕGESEPULBER PASSIB KIRSIPUU ARVATES PEA IGASSE ROOGA: SUPPIDESSE, KASTMETESSE, PAJAROOGADESSE, SEE LISAB ISELOOMU PITSA, PESTO JA HUMMUSE VALMISTAMISEL, TÄIENDAB TERVISLIKULT KÜPSETISI. Kirsipuu selgituse kohaselt on kõrvenõgese muljetavalda­ va tervist parandava toime taga selles sisalduvad mitmesugu­ sed bioaktiivsed ühendid, mil­ lest paljud on antioksüdatiiv­ sete omadustega. „Antioksü­ dantidel on võime siduda bio­ keemiliste protsesside tulemu­ sena tekkivaid vabu radikaale, mis liigsel hulgal võivad rakke kahjustada,” selgitab ta.

Samuti on nõgesel antiok­ südatiivne, hüpoglükeemiline ja kilpnäärme ületalitlust pärssiv toime. Kõrvenõgeses sisalduv serotoniin on Kirsipuu ütlust mööda seotud paljude inim­ organismi tähtsate funktsioo­ nide regulatsioonis, nagu näi­ teks uni, nälg, janu, meeleolu ja seksuaalne aktiivsus. Sero­ toniinil on ka antioksüdatiiv­ ne, põletikuvastane, vähivas­ tane ning depressiooni ja äre­ vust vähendav toime. Hista­ miini sisaldus kõrvenõgeses

on üks võimalik põhjus selle põletikuvastases toimes. „Nõ­ ges suurendab sportlaste saavu­ tusvõimet ja evib veelgi terven­ davaid omadusi,” lõpetab Kirsi­ puu loetelu.

KODUMAISED SUPERTOIDUD „Toit ja kõik sellega seonduv on olnud minu kirg vahetus­ üliõpilaseks olemise ajast Itaa­ lias,” tunnistab Margit Kirsi­ puu, kes õppis rahvusvahelist ärijuhtimist ja töötas samal ajal pangas. Järjest enam hakkas domineerima aga toidumaailm. „Mind kõnetab see eriline vägi, mida kogeme Eesti loo­ duses viibides ja selle saadus­ test valmistatud toitu süües,” räägib Kirsipuu. „Väekad toidud ja kodused maitsed olen koka­ raamatuteks kokku kirjutanud.

Kevaditi lisandusid salatitesse naadivõrsed, omletti ja smuu­ tisegudesse nõgesed. Nüüdseks olen lugude jutustamisest jõud­ nud väekate toitude aastaring­ se tootmiseni ühel imelisel saa­ rel – Hiiumaal.”

Kirsipuu ütlust mööda tea­ me aina paremini, mida joome ja sööme. „Tipptehnoloogiat appi võttes saab põhimõtteliselt kõi­ ki toiduained, sealhulgas väekaid taimi oma väärtuslikkust kao­ tamata pikalt säilitada,” väidab ta. Kirsipuu on koostöös toidu­ teadlastega leidnud terviseletti­ del võimutsevate supertoitude kõrvale kodumaised analoogid, nagu nõgese, naadi ja teised loo­ dusest pärinevad väekad taimed.

Naturaalsed komponendid va­ hetavad välja sünteetilised ning see, mida suhu paneme ja peale määrime, saab sügavama sisu, on tervislikum ja puhtam.

Kirsipuu esimene katsetus jahvatatud nõgesega tekitas 2016. aasta toidumessil kokka­ de ja toidutootjate seas elevust ning innustas teda oma ärimu­ deliga „Ajujahi” konkursile kan­ dideerima. „Mentorite ja koh­ tunike konstruktiivne kriiti­ ka ning tagasilöökidest õppi­ mine aitasid mind panna alu­ se arenevale, keskkonda sääst­ vale ja taastuvast kasutamata ressursist funktsionaalset väe­ toitu tootvale ettevõttele,” kin­ nitab ta.

Ettevõtte HIID tooted on nõgesepulber, nõgese-kiud­

Margit Kirsipuu räägib, et nõgesepulbri valmistamisel kasutavad nad enne õitsemist mahealadelt korjatud ja hoolikalt valitud nõgese ladvaosa. Fotod: Kuido Saarpuu

KOMMENTAAR Kaie Altmets Koigi umbrohufestivali korraldaja Tänavu oli viies Koigi umbrohufestival. Kui algusaastal festivalil üht nimitaime ei olnud ja keskendusime söödavatele toidutaimedele üldiselt, siis järgnevatel aastatel oleme korraldusmeeskonnaga välja valinud alamteema. Sel korral oli teemataimeks nõges.

Korjan ise samamoodi noori nõgeseid ja panen neid kuivama, kuid tööstuslikul moel nõgesepulbrit ei tee. Kasutan kuivatatud lehti, ent neid ju smuutisse ei pane. Sinna sobib ikka pulber. ainesegu, mesi nõgesega ja nõ­ gesemarmelaad. Need tooted on üle Eesti saadaval.

TULEVIK PAISTAB TOIMEKAS Rando Lehes valmistab peale eri fraktsioonides nõgesepulbri­ te uudistootena taimekaitseva­ hendiks mõeldud nõgeseleotist.

Kuigi teda teatakse juba praegu nõgesemehena, on Lehesel en­ da sõnul veel „üheksa ametit”.

Nõgesed kasvavad loodus­ likult. Veel. Lähitulevikus võib Lehes nõgest ise kasvatama ha­ kata. Seeme on juba varutud.

Välismaalt.

Kindel on see, et nõgeseäri võtab üha suurema aja Lehese igapäevastest tegevustest. „Tä­ nu oma teistele töövaldkonda­ dele sain esimestel aastatel nõ­ gesepulbri tootmisse investee­ rida,” avaldab ta. „Alles mullu, viiendal aastal hakkasin midagi tagasi saama. Siis tuli läbi aas­ tate kõige suurem kogus toode­ tud pulbrit. 500 kilo võib tun­ duda palju, kuid kui tahaksin oma pulbriga Eestist välja mur­ da, tuleks koguseid kordades suurendada.”

Nõges, eriti kevadine nõges on väekas taim. Kevadel, kui jaks otsas, soovitan teha ühe korraliku salatinädala ja jaksate jälle.

Kasutage nõgest või võilille.

Nõges sisaldab palju rauda.

Nõgest soovitatakse tarvitada ka pimedal ajal ja talvel. See aitab leevendada puudujääke, mida tavasöögiga ei saa – nõges on nagu looduslik vitamiin.

Mida teadlikumad toidutaimede osas oleme, seda parema tervise saame, rääkimata raha kokkuhoiust. Mina oma eas (juuli lõpus saab Kaie Altmets 60aastaseks – kaldu) ühtegi rohtu tarvitame ei pea, usutavasti tänu sellele, et tarvitan looduslikke toidutaimi, kasvatan endale ise puu- ja juurvilja.

Pange loodus oma tervise heaks tööle!

Tööprotsess on juurutatud, nüüd tuleb seda efektiivsemaks muuta. Lehese äri kogub hoogu ja tervis on korras. „Nõgesel on tervist tugevdav toime,” kinni­ tab ta. „Kui on kiirem hommik, loputan lusikatäie pulbrit veega alla ja minek. On aega rohkem, panen seda pudru või tee sisse.

Kui organism ei ole harjunud, tuleks tasahaaval pihta hakata, teha paarinädalane kuur. Ja tu­ lemus – haigused sind ei murra.”

See võib kõlada utoopilise­ na, kuid Lõuna-Eestis kasva­ nud nõges ja sellest valmista­ tud pulber on jõudnud väga­ gi kaugele, Hiinast Ameerika Ühendriikideni. Juuni keskel tutvustas Margit Kirsipuu nõ­ gesepulbrit ja sellega rikasta­ tud tooteid Inglismaal Londoni eestlaste jaanipeol. „Väga häs­ ti võeti vastu,” hindab ta reisi kordaläinuks.

Olgu öeldud, et Margit Kir­ sipuu ja Rando Lehes on koos­ tööpartnerid.

Väge ja võimu andvat kõr­ venõgest on kasutatud juba sa­ jandeid, see paneb kanad mu­ nele, lehma piimale, karva läiki­ ma ja elustaimed õitsema.

maa elu || Arvamusplats || 13

12. juuli 2018

Jaburad unenäod metsamajandamisest ja nüri rahvas Peeter Krimm

Leningradi Metsatehnilise Akadeemia lõpetanud metsaomanik

V

abaerakonna esin­ dajad Kaul Nurm ja Vahur Kollom and­ sid 15. juunil riigi­ kogu aseesimehele Enn Ees­ maale üle manifesti hoogustu­ vate lageraiete otsustava piira­ mise nõudega.

Millistele andmetele tugine­ des on leitud, et lageraied hoo­ gustuvad, jääb teadmata. Või­ malik, et need on pärit samast unenäost, kus riigikogu kesk­ konnakomisjoni esimees Rai­ ner Vakra nägi viimase aasta raiemahtu enne, kui keskkon­ naamet numbrid kokku lüüa jõudis. Ja mida pakutakse la­ geraiete alternatiiviks? Selle­ le küsimusele leiab vastuse va­ baerakondlasest bioloogi Tõ­ nu Ploompuu artiklist „Kuidas majandada Eesti metsa?” Pärnu Postimehes 15. mail 2018.

KAHTE JALGA LONKAV TEOORIA Päästerõngas seisnevat püsimetsa majandami­ ses, kus järk-järgult suu­ remaid puid langetatak­ se ja väiksemaid järjest juurde kasvab ning mets püsib igavesti ühesugune.

Ideaalne! Ploompuu määrab ise­ gi puude raievanuse, „vähemalt sada aastat”, pannes kõik okas­ puud ühte patta. Sada aastat on lahjalt pakutud, sest on et­ te tulnud teadjamehi, kelle ar­ vates mänd kasvab vabalt 300ja kuusk 150aastaseks. Viima­ ne väide on tõele lähemal, na­ gu fakt, et iga inimene elab va­ balt 110aastaseks. Mõni üksik puu võib tõepoolest väga kõrge vanuseni elada ja ime läbi olla isegi mädanikuvaba, aga kas ta sellisena saeraami vahele ma­ hub, on iseküsimus.

Ploompuu arusaamast, et puidu hea kvaliteedi tagab puu vanus, järeldub, et kõige väär­ tuslikum on ümberkukkunud puu.

Tegelikult on pika, sirge ja oksavaba palgipuu kasvuks va­ ja kahte tingimust. Esiteks peab puudevaheline kaugus, mis saa­ vutatakse istutamisega, olema piisavalt väike, et need ei saaks laiutada. Näiteks keset põldu kasvav kuusk ei kasva kõrgeks ja selle alumised oksad ei kui­ va iial. Selline ei kõlba õieti küt­ tekski, ainult jõulupuuks. Tei­ seks peab tee taevasse olema va­ ba ja see saavutatakse absoluut­ se lageraie ja hilisema valgustusehk võsaraiega. Püsimetsas pole täidetud kumbki tingimus, tae­ vast valitsevad suured puud, mis külvavad seemneid, kuhu juh­ tub. Vähemalt sellist saladust, et iga taim, isegi varju taluv kuusk vajab edukaks kasvamiseks val­ gust, peaks bioloog ometi tead­ ma? Niisugune teadus, et suu­ red puud napsavad peale valgu­ se väikestel toidugi eest, kisub vist liiga keeruliseks.

Tagatipuks suurendab pü­ simetsas iga vahelt välja raiu­ tud suur puu allesjäänutele oh­ tu tormis kannatada. Mul oli karm kogemus: vanale talu­ metsale lageraieluba ei antud, ainult suuremad lubati vahelt välja võtta. Mida ei lubanud ini­ mene, tegi torm, ja kuidas veel!

Teisest küljest õnneks, sest sain istutada. Muidu oleks trakto­ rid seal tänapäevani iga mõne aasta tagant tallamas käinud, nüüd on nende sissesõit keela­ tud aastakümneteks.

Ploompuu eeldab püsimet­ sas väiksemate masinate kasu­ tamist ja suuremat käsitöö osa.

Ilmselt on ta tugev mees ja ka­ hemehesae spordi propageerija ning kõige mõistlikum on tea­ tavasti palke vedada hobusega.

Kui lageraiet tehagi, siis kuni 1,5 ha suurusel alal, arvab bioloog.

Ja kõrvallanki mitte enne raiu­ da, kui raiutul kasvavad latiea lõ­ pu puud. Mida viimane väljend täpselt tähendab, teab vaid au­ tor. Aga mida teha juhul, kui mõ­ lemad langid olid ühevanused?

Karta võib, et 1,5 ha langi­ le masinate viimine viib ka pool kasumist.

EESTI ON TÄNU PÕLISMETSADE ROHKUSELE EUROOPAS UNIKAALNE RIIK JA METS ON OLULINE ELATUSALLIKAS PALJUDELE INIMESTELE. PARAKU ILMA LAGERAIETA METS ENAM OLULINE ELATUSALLIKAS OLLA EI SAA. Vähemalt teab Ploompuu seda, mida Vahur Kollom ei tea: raiutud langil hakkavad kasvama uued puud. Nimelt on Kollom 6. juuni Tartu Pos­ timehes kirjutanud: „Jätkates metsaraiet senises tempos, on Eesti poole sajandi pärast kae­ tud raiesmike või võsaga.” Jä­ relikult on Kollom näinud poo­ le sajandi vanust raiesmikku.

Unes. Pole hullu, metsakaits­ jad pakuvad samal kohal 20 ja nende iidolist emeriitprofessor 30 aastat.

Kõigile teadustele lisaks on Vahur Kollom endale selgeks nagu kristall teinud metsan­ dust puudutava statistika, ku­ na leiab, et RMK-l on asi kor­ rast ära. Ega Vabaerakonna ju­ hatuse liige ometi kellegi teise unenägu ümber jutusta!

VANA JALGRATAS Ploompuu räägib poolteise sa­ jandi vanusest kogemusest küll segases kontekstis, aga oma iva siin on. Nimelt pole püsimet­ sana majandamise idees mi­ dagi uut. Asja on ammu kat­

setatud põhjanaabrite juures – teadagi, kui edu­ kalt – ja mitte metsameeste soovil, vaid populistidest po­ liitikute ja kõikvõimalike „as­ jatundjate” survel. Majandusli­ kust „kasust” ja sotsiaalsetestökoloogilistest „võitudest” aja­ lugu vaikib.

Tõtt-öelda on püsimetsa ainuke eelis muutumatu sei­ sund inimese silmis ja see­ ga oma koht: talutoa või suvi­ la taga pool hektarit. Seda ei saa kuidagi võrrelda Eesti rii­ gimetsadega. Miskipärast jä­ tab Ploompuu oma majandus­ mudelist välja erametsad, mida on ometi pool kogu massiivist.

Kas too pool tohiks siis edas­ pidigi „kohutavaid” lageraieid korraldada?

Bioloogi ettepanek korral­ dada metsamajandamise üle rahvahääletus on igati tänu­ väärt. Ainult et sinna tuleks li­ sada ka kalurite ja põllumees­ te tegevust suunavad küsimu­ sed ning miks mitte näiteks bioloogide toimetamised. De­ mokraatiateadmisi on Ploom­ puu omandanud selgelt Korea poolsaarel. Kuidas muidu mõis­ ta tingimust, et kui rahvas hää­ letab kaitsealade suurendami­ se poolt, tuleb neid suurenda­ da, aga kui vähendamise poolt, siis ei vähendata.

Otsekoheselt öeldes pole lei­ dur Ploompuu „uues metsama­ jandamises” ühtegi tervet mõ­ tet. Mis on paberipuit, mis kü­ te, millisest metsast mida saab ja kuidas miski kasvab – sellest pole autoril õrna aimugi. Ometi tema kirjutab. Samuti nagu kir­ jutab Vahur Kollom, omamata elementaarseid andmeid Eestis raiutavast paberipuu hulgast, tehase planeeritud tarbimisest ja puhastusseadmetest, et Eesti metsadel on oht sattuda tsellu­ loositehase surve alla ning rah­ vas peab tehast ohtlikuks kogu Eesti elukeskkonnale! Kas sel­ line sõnavõtt mitte pahataht­ lik hüsteeria õhutamine pole?

Kaul Nurme sõnul on Ees­ ti tänu põlismetsade rohkusele Euroopas unikaalne riik ja mets on oluline elatusallikas paljude­

Püsimetsas suurendab iga vahelt välja raiutud suur puu allesjäänutele ohtu tormis kannatada.

Fotod: Arvet Mägi

le inimestele. Paraku ilma lage­ raieteta mets enam oluline ela­ tusallikas olla ei saa. Põlismetsa tähendust Nurm samuti ei tea.

Ja millisest unikaalsusest jutt käib, kui isegi Lätis on rohkem metsa, põhjamaadest rääkimata.

Protsendiliselt muidugi.

NÜRI RAHVAS Märgilised on 15. juunil Vaba­ erakonna esindajate poolt Enn Eesmaale kingitud teatripiletid Draamateatri etendusele „Met­ sa forte”. Kuhu mujale ikka rii­ gikogu aseesimeest metsatee­ malisele koolitusele saata. Fakt, et teatriinimesed on asjas kõige pädevamad, teame juba EV 100 juubelilavastuse ajast, kui avas­ tati langetustraktori tõeline funktsioon.

Kõikide „tarkade asjatundja­ te” puhul hämmastab, et inime­ sed ei häbene maailmale kuulu­ tada oma jaburaid unenägusid ja poliitikud ei vaevu oma sõ­ nade paikapidavust kontrolli­

Üle 10 mudeli, sh hüdraulilised

ma lihtlabaselt guugeldadeski, näiteks keskkonnaministeeriu­ mi kodulehelt.

Kummaline on eestlaste suhtumine metsade ja tsellu­ loositehase küsimusse laiemalt.

Kui muidu oleme varmad kii­ kama naaberriikide poole ja neilt õppima, siis nende teema­ de juures vahime iseenda nina.

Me isegi ei aruta, miks skan­ dinaavlased oma tehaseid pole kinni pannud, vastupidi – ehi­ tavad uusi. Mõni tehasevasta­ se liikumise Tartu professorist juht ei saa aru, et on silmakir­ jalik, kui teatab, et nad pole te­ hase vastu, ainult mitte nende regiooni ehk tehtagu Sillamäele või Saaremaale. Teine, inimke­ tis osalenu annab meediale in­ tervjuu, et nüüd jääb küll puit väärindamata ja ta tuli niisa­ ma kohale. Kolmas, mu tuttav on samuti tehase vastane, sest Tartu on tema ülikoolilinn ja tal on emotsioonid. Minu üli­ koolilinn on Peterburi, kus on

kümneid kõrgkoole. Kas seal ka tööstust on? Rumal küsimus.

Kas üks segab teist? Veel ru­ malam küsimus. Aga Tartu ai­ nukest kõrgkooli segab, isegi naabruses!

Suurimad „spetsialistid” peale tuulelippudest poliitiku­ te on kultuuri- ja hariduste­ gelased, kes ei väsi riigilt pal­ ka juurde nõudmast, taipama­ ta, et isegi riigile ei kuku raha taevast. Meie ja Skandinaavia pensione pole mõtet võrreldagi.

Venelased ütlevad sellis­ te kohta tupoi narod ehk nü­ ri rahvas.

Elatustasemelt on Eesti praegu ELis väärikal viiendal kohal, tagantpoolt. Positsiooni parandamiseks on ainus lootus, et ehk mõni riik osutub tulevi­ kus veel nürimaks. Äkki tuleks tõesti rahva­ hääletus korraldada, saamaks vähemalt teada, kas tupoi’d on ainult lärmajad või tõesti ko­ gu rahvas.

3450 €

14 || ilma- ja taimetark || maa elu

12. juuli 2018

Ilmatark

Põletuse korral võib kasutada teelehe salvi, mis aitab kudedel hästi ja valutult taastuda.

Jüri Kamenik

ilmatark

ÄIKESE OHUD

Tee ääres kasvavad kasulikud taimed maret makko apteekertaimetark

T

ihti näeme tee ääres või koduõues kasva­ mas kahte väärtuslik­ ku ravimtaime: suurt teelehte ja harilikku raudrohtu.

Teelehe (Plantago major) nimi viitab, et see taim kasvab teedel, kus astub inimene, aga ka teepervedel, mahajäetud ma­ jaasemetel, kraavikallastel ja ko­ duõues – kõikjal, kus rohi kas­ vab. See on vastupidav mitme­ aastane taim.

Iidses rahvapärimuses tun­ ti teelehe raviomadusi ja osati neid kasutada. Juba Vana-Kree­ kas tarvitati teelehe seemneid kõhutõve korral. Taimedega on ravitud aegade algusest ja nii ei oskagi keegi ütelda, kust tuli teadmine, et vigastatud kohale nahal või putukahammustusele tuleb leevenduseks peale panna teelehe leht, mis valu ära võtab ja paistetust alandab.

Stafülokokk-infektsiooni soolestikus saab ravida tõmmi­ sega, mis on valmistatud teele­ he ürdist. Köha ja külmetushai­ guste puhul aitab teelehe ürdist valmistatud tee. See leevendab köha ja on hea rögalahtisti (1 sl ürti klaasi kuuma vee kohta).

Teelehe mahl on eriti kasu­ lik seedehäirete korral, koliidi ja haavandtõve vastu võetak­ se üks supilusikatäis enne söö­ ki. Toimib tõhusalt ka paisete

ja halvasti paranevate haavade korral. Köharohuks võib panna purki ühe osa värskeid peenes­ tatud teelehti ja lisada sama pal­ ju mett. Lasta kaks nädalat seis­ ta, kuni tekib vedelik, millel on raviv toime. Võetakse enne söö­ ki üks supilusikatäis.

Põletuse korral võib kasuta­ da teelehe salvi, mis aitab ku­ dedel hästi ja valutult taastuda.

Kompressid teelehest valmista­ tud teest aitavad haavadel pa­ raneda ja on head silmalau põ­ letike ja väsinud silmade korral.

Taimi tuleks korjata päike­ sepaistelise ilmaga, hommiku­ poole või keskpäeval, valida ai­ nult terveid ja rikkumata leh­ ti puhtast loodusest, mitte linnakeskkonnast. Kuivata­ da õhukese kihina õhurik­ kas ruumis. Droog säilib kuni kaks aastat. Värskeid lehti saab kasuta­ da leotiste, ekstrak­ ti ja mahla valmistami­ seks. Soovitatav on korja­ ta lehed taimedelt, mis veel ei õitse. Suve teises pooles saab koguda seemneid, mis on väga tõhus kõhurohi.

Toidutaimena on taimes mõõdetud üllatavalt palju ener­ giat. Ohtralt leidub kaltsiumi ja rauda. Kuivatatud lehed on toit­ ainerikkad ja seemnetes on kül­ luslikult väärtuslikke rasvhap­ peid. Noori lehti võib kasutada suppides, salatites, leivatainas, hautistes, toorelt leival ja võis.

Kuivatatud lehed saab teha ro­ hejahuks.

Harilik raudrohi kasvab teeservadel, karjamaadel, niitu­

del ja ilutaimena aedades. Raud­ rohu õied on naturaalset, kol­ lakasvalget, roosat või punast värvi ja taim õitseb juunist ok­ toobrini.

Raudrohu ürti (umbes 15 sentimeetrit ladvaosa) kogu­ takse õitsemise algul ja kuiva­ tatakse. Enne õite puhkemist korjatakse ravimiks ainult leh­ ti. Neid kuivatatakse või kasu­ tatakse värskelt.

Tähtsamad ained raudro­ hus on eeterlikud õlid, näiteks hamasuleen, mõruaine ahhil­ liin, K-vitamiin ja betaiin. Ee­ terlikud õlid on bakterite-, vii­ ruste- ja seentevastase toime­ ga. Betaiin soodustab maksaja närvirakkude ainevahetust.

Ta suurendab seedenõrede eri­ tumist, seega soodustab seedi­ mist ja vähendab kõhugaaside teket. Soolestiku silelihased lõõ­ gastuvad ja krambitaolised va­ lud vähenevad. Seega mao- ja

TEELEHE MAHL ON ERITI KASULIK SEEDEHÄIRETE KORRAL, KOLIIDI JA HAAVANDTÕVE VASTU VÕETAKSE ÜKS SUPILUSIKATÄIS ENNE SÖÖKI. sapiteede spasmide, kõhugaa­ side või maksakahjustuse kor­ ral võiks kasutada raudrohuür­ di tõmmist.

Vere hüübimiseks on vaja­ lik K-vitamiin. Organismis te­ kib see seedekulgla mikroobi­ de elutegevuse käigus. Maksa­ kahjustused aga takistavad vi­

tamiini K tekkimist. Selle vita­ miini puudusel tekivad kergesti nina- ja kopsuverejooksud, ige­ mete veritsus ning sinikad. Vere hüübimist võib parandada raud­ rohuürdi tõmmisega, võtta üks supilusikatäis kolm korda päe­ vas enne sööki. Raudrohuürdi tõmmist võib kasutada hemor­ roidide ja haavade raviks, kuna see on põletikuvastase ja vere­ jooksu peatava toimega. Tõm­ misega niisutatud marlitam­ poon tuleb asetada hemorroi­ didele, teha vanne või töödel­ da sellega haavu. Välispidiselt võib põletiku korral haavadele ja verejooksu sulgemiseks kasu­ tada ka värsket raudrohumah­ la. Selleks tuleb raudrohu lehed muljuda mahlaseks ja asetada haavale.

Raudrohuürdi tõmmist võib kasutada köha ja külmetushai­ guste korral rögalahtistina ning valuliku menstruatsiooni puhul.

Kõrgenenud vererõhu ja palaviku langetamisele aitab kaasa raud­ rohu kerge uriinieritust suuren­ dav ja higistama panev toime.

Raudrohtu nagu paljusid tei­ si ravimtaimi kasutatakse jär­ jest üksnes paar nädalat. Pik­ ka aega ja suurtes annustes ka­ sutamine võib põhjustada vere paksenemist ja trombe. Vastu­ näidustatud on see taim raseda­ tele, sest suurendab emaka kok­ kutõmbevõimet.

Toiduks on kõige paremad noored pehmed lehekesed enne õitsemist. Need sisaldavad roh­ kelt kaaliumi, kaltsiumi, rau­ da ja mangaani. Peeneks haki­ tud noored lehed annavad hõr­ gu mõrkja maitse.

külvikalender: 13.–20.07.2018 13. R

Leht, alates kl 20.31 vili

05.48

14. L

Vili Aiatöödeks sobimatu päev

15. P

Vili, alates kl 20.31 juur

16. E

Istutusaeg

K

una äikeseoht kasvab üha suuremaks, tasub jätkata vii­ maste ilmalugude teemat ja räägime taas äikesest. See­ kord tutvustan mõningaid äikesega seo­ tud ohte.

Esmalt meenutagem, et äike on osa­ liselt elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu käigus ning sellega kaasnevad rünksaju­ pilved, sajualad, õhuvoolud, elektrilaen­ gud, välgud, müristamine jne.

Kui äike on kujunenud vaid ühes võimsas pilverüngas või -sambas ehk rünksajupilves ongi vaid üks element, siis nimetatakse seda lihtrünksajupil­ veks. Sel juhul pole atmosfääris mär­ gatavat tuulenihet ja rünksajupilved ei pruugi organiseeruda, vaid võivad jää­ da üksikuteks. Need on harva ohtlikud, ent kui õhumass on energiarikas (nt la­ biilsusenergia näitaja CAPE ulatub üle 1000 J/kg), võivad siiski põhjustada lü­ hiajalise pagi või paduvihma; vahel võib tekkida nõrk tornaado.

Seega põhiline oht selle äikeseliigi puhul on välgutabamus. Kuigi Eestis re­ gistreeriti viimane surmaga lõppenud välgutabamus 2001. a Virumaal kuskil kaevandusalal, hukkub maailmas igal aastal koguni kümneid tuhandeid inime­ si (erinevatel hinnangutel 10000–50000 inimest, usutavaks võib pidada ca 20000 või enam inimest), seega on tegu mõne mõttes olulise riskiga, eriti kui suvi on äikeseline. Enamik välgutabamuse ohv­ ritest on troopikas, kus mõnes piirkon­ nas on üle 100 äikesepäeva aastas, võrd­ luseks: Eestis 10–25 äikesepäeva aastas.

Kõige sagedamini kujuneb äike mit­ mest pilveelemendist koosnevas kogu­ mis: liitrünksajupilves. Selle tekkeks peab atmosfääris olema märgatav tuu­ lenihe. Niisuguse äikese puhul on rünk­ sajupilved koondunud kogumitesse (liht­ ne liitrünksajupilv) või paiknevad line­ aarselt pika reana (joonpagi), mida saab eriti hästi jälgida radaril või satelliitpil­ dil. Sageli on liitrünksajupilved seotud mõne frondiga, sest seal on tuulenihe suurem. Ühtlasi viitavad liitrünksaju­ pilved märksa ohtlikumatele nähtustele: kaasneda võib tugev pagi, rahe või padu­ vihm, mis põhjustab äkküleujutuse; või­ malikud on ka tornaadod, mis enamas­ ti ei ole siiski kuigi tugevad (täiustatud Fujita skaala järgi EF3st nõrgemad; kee­ ristormi tugevus võib olla EF0–EF5). Sel­ lises äikeses on lisaks välgutabamustele juhtivaks ohuks pagituuled. Nii toimus üks uskumatu juhtum 3.07.2016, kus te­ gu oli erakordselt võimsa joonpagiga – põhiliseks ohuks pagituuled, aga ka hiid­ rahe. Raju algas Lätist, tormas üle Valgaja Tartumaa kuni Virumaani. Raju oli nii võimas olnud, et mõnes mõttes varjutas isegi 8.08.2010 hiidpagi, kuigi tuulepu­ hanguid üle 30 m/s ei mõõdetud – see laastas ulatuslikult haudu, suutes isegi surnuid „välja juurida”, lisaks tekitas mit­ mel pool, eriti aga Tartus, äkk­üleujutusi, mõnel pool sadas kuni 3 cm läbimõõdu­ ga hiidrahet. Selline äikeseraju on tõsi­ ne oht inimtervisele.

Südasuvi on pärast üürikest pau­ si taastunud: öösiti on sooja enamas­ ti 11...16 ja päeviti 20...26 °C, mõnel het­ kel ehk rohkemgi. Samuti on äikeseoht üle pika aja muutunud tõsiseltvõetavalt suureks.

foto: shutterstock

04.31 22.21

17. T 18. K 19. N 20. R

Juur Juur, alates kl 22.42 õis Õis

22.52

Õis Õis, alates kl 04.13 leht Kuukalendri koostaja Signe Siim, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

maa elu || Aed ja Kodu || 15

12. juuli 2018

Aias permakultuuriga alustamise näpunäiteid Triinu Guerrin permakultuuri edendaja

V

õrumaal Vastse­ liina lähistel asub üks Eesti suure­ maid permakultuu­ rist inspireeritud taluaedu, mil­ le loojad jagavad nõu, kuidas ta­ vapõllunduselt permakultuuri­ le üle minna ning kuidas tar­ beaias eri peenratüüpe rajada ja hooldada.

Permakultuuri mõiste tu­ leneb ingliskeelsetest sõnadest permanent agriculture. Selle ra­ jajad on austraallased Bill Mol­ lison ja David Holmgren ning nende esimene teos oli 1978. aastal ilmunud „Permacultu­ re One”. Mollison ja Holmgren jälgisid üha kiirenevas tempos toimuvaid muudatusi loodusli­ kes ökosüsteemides ja analüü­ sisid suurpõllumajanduse toi­ mimismehhanisme ning või­ malikke tagajärgi. Pärast aas­ taid kestnud katsetusi oma aias sõnastasid nad looduse rütme ja mustreid jälgiva alternatiiv­ se aiandusmudeli.

Meie oleme permakultuu­ ri põhimõtteid aias ka­ sutades muutunud ta­ vaeluski ökonoomse­ mateks tegutsejateks ja suhtlejateks, teadliku­ mateks ja nõudlikuma­ teks tarbijateks, energiat kokku hoidvateks ja taaskasu­ tust väärtustavateks kodani­ keks. Seega, kui teemat süvit­ si uurida, tuleb välja, et see on vaat et revolutsiooniline liiku­ mine, mis saab alguse nii süü­ tuna näivast tegevusest, na­ gu seda on peenarde rajamine oma aeda.

KUIDAS ALUSTADA? Kui lugejagi tunneb, et vana­ moodi enam ei taha ja uut­ moodi veel ei oska, on juba al­ gus tehtud. Vastus moodsale (tarbimis)hullusele võib ju olla alla­andmine (no mis mina, ük­ sik inimene, ikka teha saan) ja põgenemine teleri ette, aga see võib olla ka teadlik otsus mida­ gi muuta. Alustuseks ise oma toitu kasvatada nii palju, kui see kellelgi võimalik. Ja nagu edaspidi näeme, on see kõigi­ le jõukohane.

Soovitame alustada hästi lihtsalt ja endale võimalikult „lähedalt”. Sügistalvest alates on kõige lihtsam toitu idandada ja madalatel alustel võrseid kas­ vatada. Idandamist võib alusta­ da suuremate seemnetega (re­ dis, lääts, lambalääts, mung­ uba) ja kui rohkem kogemust, võtta ette väiksemad seemned.

Kui kodus veel leiba teha, pole paremat võileivakatet kui vitamiinidest ja mineraalaine­ test tulvil idandid. Tasub alles hoida plastkarpe (parimad on kuni kümne sentimeetri kõr­ gused kandilised karbid), pan­ na sinna poole karbi jagu mul­ da ja tihedalt külvata kas leo­ tatud herneid, päevalilleseem­ neid või rukolat.

Seemnetele puistata õhuke kiht mulda, kasta ja/või tõmma­ ta kile karbile peale seniks, kui võrsed mullast tõusma hakka­ vad. Siis pole muud, kui oodata seemnete idanemist ja jälgida nende kasvamist. Selle asemel et osta aknalaudadele kaugelt toodud ja ressursirohkelt kasva­ tatud potililli, sättige aknalau­ dadele hoopis taimekaste. Las­ telgi on, mida jälgida ja millest õppida.

RUSIKAREEGEL ON VAHELDUMISI LADUDA KIHT KUIVA (PÕHK, KUIVANUD PUULEHED, PAPP, AJALEHED) JA KIHT MÄRGA (KÖÖGIJÄÄTMED, MURUNIIDE), KUNI KAST TÄIS SAAB. Alustuseks saavad lapsed mõistatada, mis seemned maha külvatakse, mõne aja pärast jäl­ gida taimede kasvamist ja võr­ relda lehekesi kastides. Lõpuks vaimustuda eri maitsetest, le­ hekujudest ja värvidest.

RÕDU- EHK KONTEINERAIAD Järgmine meile kõige läheda­ sem toidukasvatamise ala on rõdu või aiaga piiratud õuemaa ehk ukseaed (Lõuna-Eesti uss­

Kasulik on kasvatada koos eri taimi, näiteks köögiviljade vahele maitsetaimi istutada.

aid). Rõdule võib panna kasva­ ma eri kõrgusega taimi mitme­ sugustesse konteineritesse: kas­ tidesse, pottidesse, ämbritesse, riputada lae alla ampleid ehk kasutada ära kogu ruum.

Mööda seina võib panna ro­ nima herneid ja kõrgemaid aed­ ube, samasse kasti ettepoole to­ mateid, kõige alla salateid, ba­ siilikut, tilli ja muid maitsetai­ mi. Pottidesse võib külvata-is­ tutada söödavaid lilli ja ürte taimeteede jaoks – kressi, saia­ lille, kassinaerist, suhkrulehte ehk steeviat jne.

Rõduaia puhul peab jälgi­ ma, et taimed kuumaga väga ära ei kuivaks. Pisut on abi ti­ hedalt täis istutatud anumatest ja mulla katmisest orgaanilise ainega (rohelised köögijäätmed, muruniide, lehed jms). Kui rõdu kastmiseks vajaminev vesi tu­ leb köögist (keemiavaba nõude­ pesuvesi, mis on kogutud eral­ di anumasse), peale selle loo­ dud nutikas voolikuga kastmis­

süsteem, on see juba ressurs­ si säästev permakultuurne la­ hendus.

Konteineraedade kohta on internetist leida palju infot ja inspireerivaid fotosid.

KASTPEENRAD Kellel mõni ruutmeeter maad ukse all, see võib alustada per­ makultuurile üleminekut kast­ peenardest. Kõige tavalisemad on ruudukujulised kastid suu­ rusega 1,2 x 1,2 meetrit, et igalt poolt oleks lihtne kastile ligi pääseda.

Kasti meisterdamiseks võib kasutada vedelema jäänud vanu uksepiitasid, palgijuppe, tellis­ kive ja muud käepärast, millest annab ühe kuni poolteise meet­ ri kõrgune äär ehitada. Kastid on soovitatav teha võimalikult lähedale majale ja käiguradade­ le, et taimed silma all oleksid ja kastmine lihtsam.

Ehitada võib ükskõik milli­ sele pinnasele, peaasi, et oleks

Foto: Piiri Köök

päikeseline koht. Kui kastid panna heina kasvanud alale, soovitame põhja asetada kor­ raliku kihi pappi, ajalehti, vanu vaipu vm orgaanilist materjali.

Seejärel võib laduda kihi peene­ maid oksi (kevadel lõigatud õu­ napuuoksad näiteks), mis on ti­ hedalt kokku surutud.

Kui istutamisega on kiire ja head mulda ka käepärast, võib seejärel kasti mulda täis veda­ da ja taimed peale istutada või külvata. Kui mulda ei ole, aga on aega, võib hakata kasti täit­ ma jäätmetega. Rusikareegel on vaheldumisi laduda kiht kui­ va (põhk, kuivanud puulehed, papp, ajalehed) ja kiht märga (köögijäätmed, muruniide), ku­ ni kast täis saab.

Kõige lõpuks võib panna n-ö kosmeetiliseks kihiks mu­ runiite või peenema hakkpui­ du. Siis pole muud kui ooda­ ta mõni kuu, kuni kastis olev materjal on hakanud kokku vajuma. Tühjaks jäänud ruumi

võib mulda täis vedada või te­ ha taimedele istutusaugud, ku­ hu panna iga taime jaoks ämb­ ritäis või paar mulda.

Selline aeglaselt kompos­ teeruv peenar eraldab sooja ja sobib väga hästi kõrvitsalistele ning kurkidele. Nende juurde võib panna kasvama maisi (va­ lige varajased sordid) ja möö­ da maisi ronima näiteks her­ neid või aedube. Kui kast on eriti sooja koha peal, võib seal proovida kasvatada madalakas­ vulisi ehk determinantseid väl­ jatomateid (parimad on Vene­ maalt pärit sordid) ja basiilikut.

Meie oleme peenrakaste kokku klopsinud vanadest laua­ juppidest, maja remondist jää­ nud palkidest ja pununud vara­ kevadel, kui veel aias töötami­ seks aeg liiga varajane, ümara peenraääre pajuvitstest. Ükskaks kastpeenart on meil ko­ gu aeg pooleli, siis ei pea eraldi kompostihunnikuid kuhjama.

Kui ikka väga vaja kevadel taimi istutada, aga ruumi napib, oleme lihtsalt pooleli oleva kas­ ti „lõpetanud”, st katnud paksu muruniite või põhukihiga, tei­ nud taimedele istutusaugud ja taimed „tooresse” kasti istuta­ nud. Igal sügisel aga, kui on kül­ lalt lehti, põhku ja aiast saada­ vat biomassi (nt maisi-, peedijm lehti), oleme kõik kastid kat­ nud uue paksu kihiga. Kevadeks on seegi piisavalt kokku vaju­ nud, et taas uuele ringile min­ na. Seega – kui kast kord val­ mis laotud, ei pea sellega muud tegema kui uue kihi peale ladu­ ma. Väga kuiva suve korral võib kastmine siiski vajalik olla.

Nii võibki aia rajada ainult eri kujuga kastidest, eeskuju ta­ sub võtta keskaegsetest kloost­ riaedadest.

Esimesel aastal on lihtsam kastidesse istutada üheaasta­ seid taimi, edaspidi võib lisada püsikuid. Võib kujundada oma­ ette kasti näiteks piparmündi­ le ja monardale, mis muidu tü­ kivad aias laiutama.

Soovitame eri taimi koos kasvatada: kõrgeid (päeva­ lill, mais, herned) ja madalaid maapinda katvaid (suvikõrvits, kurk), söödavaid lilli, nagu kress ja saialill, mis ennast järgmisel aastal ise edasi külvavad.

OÜ Jaanalinnufarm Tel 5665 7199, www.jaanalinnufarm.ee Imavere, Imavere vald, 72401 Järvamaa

16 || Elu saarel || maa elu

12. juuli 2018

Romantiline Manilaid meenutab lapsepõlve vanaema juures sigrid koorep Sakala

„E

ga meil olegi plaa­ nis siin mingit eu­ roremonti. Tunne peaks olema, na­ gu tuled maale vanaema juur­ de,” ütleb Ülle Tamm, samal ajal kui ise suviselt rohetavast kas­ vuhoonest porgandeid mullast välja juurib. Maitseroheline lõu­ nasalati jaoks on samuti omast käest võtta. Ülle Tamm on Manilaiu saa­ rel Riida talu perenaine. Tollel Munalaiu sadamast 800 meet­ ri kaugusel oleval laiul on ta koos abikaasaga põhimõtteli­ selt ainus, kes turistidele ma­ jutust pakub ja soovijatele sel­ le juurde söögikorrad valmistab. „Oliiviõli, sool ja pipar on oste­ tud,” avaldab perenaine õhtu­ söögi kohta. Lambaliha, kartul, porgand ja salatimaterjal on ta­ lu toodang.

OSTELDAKSE NII HARVA KUI VÕIMALIK „Suhkur on ka poest vaja tuua,” ütleb Ülle ja lisab, et toidu mait­ sestamisel on ju teadagi, et peab olema sutike soola, sutike suhk­ rut ja hapet. „Siis on maitse käes.”

Et Manilaiul pole poodi, tu­ leb mandrile sõita. Kauplusesse seab aga Riida rahvas sammud nii harva kui võimalik. Põhili­ selt käiakse hulgilaos ja toidu­ kraami ostetakse lähedal elava­ telt mandri talumeestelt. „Paarile inimesele võtame suvisel ajal oma kasvuhoonest värsket porgandit, kartulit ja uba, aga kui on 20, 30 või 40 inimesele vaja, siis tellin taluni­ kelt,” räägib Ülle. Näiteks kurki on ta juba sel aastal tükk aega omast käest saanud.

Küll on viimasel ajal tulnud kanamune kaugemalt ostmas käia. Perenaine pajatab, et naab­ rimehel, keda kutsutakse Mu­

na-Pauliks, oli juhtunud selline lugu, et kanad olid vanaks jää­ nud ega munenud enam. Ajaks, mil munaauto Eesti ringilt tul­ les nendeni või vähemalt Tõs­ tamaale jõudis, olid aga kanad otsas. „Nüüd augustiks pidavat uued kanad saama,” lausub Ül­ le ja kiidab, et jube mõnus tun­ ne on küll, kui tilli on lade­ metes ja peterselli nii palju, kui tahad. „Salat ka olemas ja natu­ ke umbrohtu käib juurde,” avaldab ta – õhtusesse sala­ tisse olla ta maitseks maltsa sisse seganud.

KIHNLASTE KOKKU PANDUD AIT Talupidamisest jutuajamiseks pakub perenaine välja sauna eesruumi. Ta olevat rohkem ik­ ka õhtuinimene. Siis võivat ta olla peenarde vahel ja kõike. „Aga päikesega oleme parem sees,” tähendab ta.

Lapsepõlve Virumaal veet­ nud Ülle jõudis Manilaiule aas­ tal 1987. Turismiasja hakkas ta ajama oma sõnutsi seepärast, et ajad olid heitlikud. „1990. aasta­ te algus. Majanduskriis ja raha­ vahetus ...”

Majutuse pakkumise algu­ sest saab peagi Riidal 25 aas­ tat täis. Esimesed ööbimisko­ had olid perenaise meenutust mööda vanas aidas. Selle kamb­ rites asuvatesse sängidesse pää­ sevad turistid tänini magama, kuid lisandunud on hulk teisi tube. Toona aga polnud lihtsalt muud pakkuda. „See oli nagu ikka üks vana talumaja, kus mitu aastat pol­ nud elatud,” jutustab Ülle. Koht kuulus kunagi Manilaiule tul­ nud kihnlastele. Nood olid tolle aida kaasa võtnud, kui nad 1933.

KUNA SAAREL POOD PUUDUB, SIIS MUUD VALIKUT KEHAKINNITUSEKS EI OLEGI, KUI JUST ENDAL MOONAKOTTI KAASAS POLE.

aastal laiule maatüki said. „Nad olid vaesed talunikud ja kes mi­ da kaasa võttis. Majad ju sama­ moodi osteti mandrilt või võeti Kihnust kaasa. See oli komme.

Nummerdati osad ära ja pandi kokku.”

Kuigi Ülle Tamm kiidab ko­ dus töötamise mugavust, siis ainult seda tehes muutvat see vaimu laisaks. „Tuleb ikka välja ka saada,” lausub ta. Tasakaalu hoidmiseks on Ülle hallata val­ laleht Tõstamaa Tuuled. „Jood kohvi ära ja ajad ennast ärevus­ se ning teed muud asjad ka ära,” märgib ta.

Turiste käivat Riida talus aasta jooksul keskeltläbi ehk tu­ hatkond. Kindlasti pole need pe­ renaise sõnul ainsad, kes saart väisavad, sest eks teistel ela­ nikel ole ka sõpru, tuttavaid ja sugulasi, kellele majutust paku­ takse. Üldiselt on saare elanikeks ikkagi vanemad inimesed. „Mi­ na olen siin veel üks nooremaid tütarlapsi,” ütleb ta muigega.

Turiste on Ülle jutu järgi saa­ rel näiteks seesuguseid, kes ongi nõuks võtnud, et käivad igal suvel

Kui turiste pole majas korraga palju, saab talu omatoodanguga nende toidulaua katta.

Selle jaoks on perenaine Ülle Tammel suur kasvuhoone, kust juba kevadisel ajal head-paremat patta panna.

Fotod: Taavi Purtsak

läbi mõne Eestimaa saare. Nemad panevad majutuse kinni juba aas­ ta varem, kui järgmine saarevalik tehtud. Tuleb ka selliseid, kes ai­ nult sööma saabuvad ja ööbimist ei soovigi. Kuna saarel pood puu­ dub, siis muud valikut kehakin­ nituseks ei olegi, kui just endal moonakotti kaasas pole. „Saab ka nii, et Pärnu lin­ nast tuled pühapäeval siia lõu­ nale,” seletab perenaine. See te­ guviis polevat küll massiline, aga reis võetakse ette näiteks sünnipäeva tähistamiseks või kaugelt tulnud külalistele ela­ muse pakkumiseks. „Tellitakse söögid ette või isegi tahetakse toidukoolitust.” Ülle räägib, et tema juures on õppimas käidud nii lambali­ ha kui kala valmistamist. Kala ostab ta hooajal kokku, valmis­ tab ette ja paneb sügavkülma söögikordi ootama. Ise ta koka­ kunsti küll eraldi õppinud po­ le, kuid tähendab, et on ju sel­ line väljend – inimesel on kätt. „No vot, mul on kätt,” tunnis­ tab ta. See oskus on pere kaudu tulnud. „Vanaemade ja vanatädi­ de juures on alati süüa tehtud ja

last pole ära aetud. Ema töötas kokana,” põhjendab ta. „Nii on lihtsalt kujunenud.”

LOOMAPIDAMINE SAARE MOODI Turismitalu pidamise kõrval käib Riidal täiesti tavaline ta­ luelu. Peremees nokitseb päeval muru kallal ja tagahoovis üle aia uudistavad õuel toimuvat vei­ sed. Mõnikümmend meetrit ee­ mal rannaniidul nosivad värsket heina lambad.

Lambaid on talupidamises 60.

Nad hooldavad rannaala ja mõni satub aeg-ajalt patta. „Jah, pea­ le jäärade teinekord ka uteke­ sed,” tunnistab perenaine ja sel­ gitab, et loomapidamise puhul tu­ leb ikkagi põhikarjal piiri pida­ da, sest on valik, kas sina sööd neid või nemad sind. „Ega looma nälga jätta saa, aga saar on piira­ tud ja karjamaa ressurss ka,” sõ­ nab ta. Heinarulle peab nagunii mandrilt ostma ja see on kallis lõbu, millele lisandub veel praa­ miga üle mere transport. „Rull on umbes 13‑14 eurot,” täpsustab Ülle Tamm. Tuua on tarvis vähemalt neli-viis koormat, igaühes 38 rulli.