ISSN 2504-5865
LAMBAVILLAGA ULUKITE VASTU
SAAREMAA MEES TULIO ELLA ÜTLEB, ET LAMBAVILL ON KÕIGE PAREM MATERJAL, MIS AITAB NOORT METSA ULUKIKAHJUSTUSTE EEST KAITSTA.
9
772504
586014
RAIVO KOPPEL: POTTSEPPADE ÜLDINE TAVA ONGI, ET ETTEVÕTET EI KASVATATA SUUREKS. ON MEISTER, SELL JA ÕPIPOISS.
EESTI OMA VISKI
AUGUSTI ALGUSES JÕUDSID VISKIVAADID MOE PIIRITUSETEHASE VANASSE VAADIKELDRISSE, KUS PIKK LAAGERDUMISPROTSESS TOIMUB.
11. AUGUST 2016 • NR 34 (62) • HIND 1 €
Viljavõtt käib
E
simesed kombainid läksid tänavu viljapõllule juba juuli keskel. Ehkki Eesti on väike, võivad saagikus ja koristusolud olla paikkonniti
väga erinevad. Näiteks Tartu Postimehe ajakirjanikud kirjeldasid sel nädalal, kuidas Tammistu Agro mehed Aovere lähedal päästeaktsiooni korraldasid, et mutta kinni
TERAVILJA KASVUPIND (TUH HA)
jäänud kombain rasketehnikaga mudast välja sikutada. Mullusele paljuski rekordaastale jääb tänavune saak ilmselt alla. Harjumaal Ardus vilja kasvatav Aare Möl-
TERAVILJA KOGUSAAK (TUH T)
2012
2013
2014
2015
2016
Rukis
16,9
11,5
15,4
14,3
12,2
Rukis
Talinisu
63,5
44,9
81
97,8
91,1
Talioder
0,3
0,1
0,2
1,1
1,8
Tritik
5,6
3,2
6,2
7,1
5,9
60,8
79,3
73,4
71,9
72,8
Oder
108,7
133
125,6
130,3
Kaer
31,8
34,8
27,3
Segavili
2,4
3,7
Tatar
0,5
0,6
Suvinisu
der tunnistaski eelmisel nädalal Postimehele, et kui eelmisel aastal ulatus vili puusani, siis nüüd vaid põlveni. Omajagu süüd on selles kuival kevadel, kinnitas põllumees.
lik heita pilk Eesti teraviljapõldude varasemate aastate kogusaagile ja keskmisele saagikusele, et oleks, millega tänavust saaki võrrelda. (ME)
TERAVILJA SAAGIKUS (KG/HA)
2012
2013
2014
2015
57,1
21,9
49,6
54,7
Talinisu
296,2
137,8
347,8
518,5
Talioder
1
0,3
0,6
5,1
Tritik
Alanud on ka viljelusvõistlus. Tihedaim konkurents on tänavu nisupõldudel, kus kõrgeima saagi nimel näeb vaeva neliteist võistlejat. Siinkohal on pas-
24,8
8,8
25,2
35,1
Suvinisu
188,5
269
267,7
294,1
132,6
Oder
340,3
440,7
457,5
551,5
24,4
28,2
Kaer
78,4
85,3
65
67,8
3
2,1
0,8
Segavili
4,7
11,3
7,6
7,3
0,8
1,4
2,9
Tatar
0,2
0,4
0,6
1,2
2016
?
2012
2013
2014
2015
Rukis
3381
1906
3211
3823
Talinisu
4662
3073
4295
5302
Talioder
3389
3214
3392
4576
Tritik
4433
2715
4050
4951
Suvinisu
3102
3392
3648
4090
Oder
3130
3314
3641
4232
Kaer
2471
2453
2384
2781
Segavili
1952
3053
2523
3438
424
718
719
887
Tatar
2016
?
Allikas: statistikaamet
Foto: mARKo sAARm / sAKALA
2 || aHjuD || maa elu
11. august 2016
ARVAmUsPLAts
KUI VÕRDNE ON VÕRDSUS ANts AAmAN,
M
Rätsepa talu peremees
aaeluminister Urmas Kruuse otsus toetada kriisis olevate piimatootjate kuni saja lüpsilehmaga karju 200 euroga ja sajast kuni 400 lüpsilehmaga karju 100 euroga lehma kohta on käivitanud jesuiitliku võrdsuse kampaania, millele avalik meediaväli kahjuks kaasa komistab. Kuni sajapealiste piimakarjade eritoetus 100 eurot lehma kohta on kehtinud varsti viis aastat ja seda on väga valelik ümardada kriisiabi hulka. Seega kriisiabi lisandus ühest kuni 400 lüpsilehmaga karjadele kõigile võrdselt 100 eurot lehmale. Väikeste karjade eritoetus on neil aidanud taluda erakapitalil tegutsevate piimatööstuste makstavat enamasti 5 eurosenti madalamat piimahinda võrreldes suurtootjatega sama kvaliteediklassiga piimakilo eest. Sellel toetusel puudub seos praeguse kriisiga piimandusturul. Madalam piimahind väiketootjatele on kestnud üle kahekümne aasta ning masendav on vahel lugeda meie õiguskantslerite muret, kui karistusaluste elutingimused kõige paremad pole, aga ausa maainimese pärast, keda töötleja, eirates võrdse kohtlemise printsiipi, sunnib orjatööle ja töösaadust odavalt ära andma, kuna oma väiksuse tõttu tal muud valikut pole, muret ei tunta. Euroopast tulnud kriisiabi jagamiseks on ettekirjutus, mis suunab kriisiabi kõige haavatavamale sektorile ja statistika näitab, et kõige haavatavamad on olnud kuni 300 lüpsilehmaga piimakarjad. Seega 400 lüpsilehmaga karjade lisamisega kriisitoetuse saajate hulka on ka ennetava meetme printsiibi kasutatud. Arenenud ühiskonnad ei toeta maksumaksja rahaga 500 ja enama lüpsilehmade arvuga piimakarju, sest õige juhtimise korral jätab mahuefekt need igas kriisis jalule. Euroopas ja maailmas on ühiskond eelistanud tootmisvormide mitmekesisuse säilimist väikeettevõtluse jõulise toetamise kaudu. Meil kuulutab ühe suurettevõtte juht
avalikult, et väikepiimatootjad kaovad niikuinii ja targem oleks neile kohe lõpp teha. Omamoodi on tal õiguski, sest investeeringutoetused MAKi meetmest on suurtootjate kasuks jõuliselt kaldu olnud ja sajad miljonid eurod Euroopa maksumaksjate raha on meie suurtootjate varade väärtuse väga kõrgele viinud ning neid ei ohusta tegelikult miski. Väikepiimatootjate varade seis on tõesti nigelavõitu. Lõpetuseks analüüsin hiljuti laual olnud toetuse skeemi, mis õnneks ei rakendunud, kuid oleks suurtootjale sobinud. Ettepanek oli toetada kuni 100 lehmaga karju 150 euroga ja kõiki suuremaid 95 euroga lehma kohta. Selleks oleks vähenenud iga ÜPT saaja hektari tasu ligikaudu 5,5 eurot hektarilt. Nagu eelnevalt sai tõestatud, jaguneks kuni 100pealistele karjadele kriisiabi vaid 50 eurot lehma kohta, sest väikekarjade igaaastane eritoetus 100 eurot lehmale oli neile juba kevadel määratud. Vaatleme toetusskeemi: väiketootjal on 40 lüpsilehma ja ÜPTd saab 200 hektari eest. See väiketootja saanuks kriisiabi – 40 lehma korrutatud 50 euroga – 2000 eurot. Tema ÜPT toetus vähenenuks – 200 hektarit korda 5,5 eurot – 1100 euro võrra. Ühe lehma kriisiabi selles karjas olnuks – 900 eurot jagatud 40 lehmaga – 22,5 eurot lehma kohta. Väiketootja lehmade suhe ÜPT hektaritesse on 200 hektarit jagatud 40 lehmaga, mis võrdub viiega. Suurtootjal on 2000 lüpsilehma, ÜPT toetust saab 10 000 hektari eest. Lehmade suhe ÜPT hektaritesse on samuti viis. 2000 lüpsilehma kriisiabi toetus olnuks – 2000 lehma korda 95 eurot – 180 000 eurot. ÜPT toetus vähenenuks – 10 000 hektarit korda 5,5 eurot – 55 000 euro võrra. Kriisiabi jääb 180 000 eurot miinus 55 000 eurot, mis võrdub 125 000 euroga. Tegelik kriisiabi ühe lehma kohta – 125 000 eurot jagatud 2000 lehmaga – on 62,5 eurot lehma kohta. Suurtootja kriisiabi toetus olnuks – 62,5 eurot jagatud 22,5 euroga – 2,77 korda suurem väiketootja vissi kriisiabist.
Raivo Koppel:
„Pottsepp olgu avatud ja loominguline.” toomAs ŠALDA
maaelu@ajaleht.ee
hjumaailm OÜ omanik, au ja südametunnistus, Saaremaa taustaga Raivo Koppel jõudis elujärjega Märjamaale poolteist aastakümmet tagasi tänu naisevõtule. Mees, kes saarel elades oli pidanud mitut ametit, olnud ehitaja, tisler, keevitaja, reklaamide valmistaja, peabki üheks oma eeliseks väga erinevate oskuste ja kogemuste olemasolu: „FIEna täitsin mitu aastat reklaamibüroo Neli Disain tellimusi. Kuressaare linn oli minu tehtud reklaame täis. Õppisin sealsete kunstnike käest disaini ja sedagi, et ilu seisneb paljuski lihtsuses.” Nüüdseks on Raivo Koppel pottsepatööd teinud kümme aastat ja natuke pealegi ning saavutanud selle ajaga märkimisväärset edu. „Sattusin Märjamaale kosja. Paar aastat käisin seejärel Iirimaal, Inglismaal ja Soomes ehitamas, aga samal ajal õppisin raamatutest ja internetist pottsepatööd, tahtsin oma käe peal kodumaal leiba teenida. Pottsepana alustamiseks ei pea tegema ka väga suuri investeeringuid,” meenutab Koppel uue elukutse valikut. TAHE AVASTADA UUT Peale oskuste ja kogemuste peaks korralikul tänapäevasel pottsepal olema tema hinnangul tahet avastada uusi võimalusi isegi nii konservatiivsel alal, nagu seda on küttekollete ehitamine: „Kui alustasin, oli kõigil jutt, et nemad teevad täpselt nii, nagu õpetajad ku-
KOOSTÖÖD TEEME PALJU – TULEME ÜKSTEISELE APPI, KUI ON VAJA TÄITA SUUREMAID TELLIMUSI.
nagi ette näitasid, et pottsepp paneb segu käega jne. Klientide soovid, materjalid ja tehnoloogia arenevad, aga pottsepatöö seisaks justkui paigal. Minu eeliseks oli alustades see, et mul puudus vana kooli taak, ma ei ajanud näpuga järge oma aja ära elanud õpikutes. Tänapäeval on olemas internet, kust leiab tohutult palju uut materjali, kuidas ja miks teha. Tänu sellele, et fototehnika on nii lihtsaks läinud, tuleb järjest enam pildilist materjali, kust inspiratsiooni ammutada.” Maailma parimaks pottseppade koduleheks peab Koppel Põhja-Ameerika Pottseppade Assotsiatsiooni lehte aadressil www.mha-net.org, kus on mehe jaoks tunnustusena avaldatud tema endagi ehitatud ahjude fotosid. „Sellel lehel on õpetused, ülevaated, uudised, pildid jne. 2008. aastal saatsin neile oma tööde fotosid, need võeti tänuga vastu ja avaldati. Sain kõvasti innustust. Samalt lehelt õppisin sedagi, et isegi tööprotsessi käigus oma tegemisi pildistades peab pilt esteetiliselt korrektne olema: tööriistad ei vedele, kivid ja muud ahjus kasutatud materjalid on pestud jne. Tänapäeval on elementaarne, et tehakse fotosid, mida võimalikele klientidele näidata. Pottsepp konkureerib suurte tehaste masstoodanguga ega tohi endale lubada, et asi näeb räpakas välja.” Koppelil ja tema kaaslastel on plaan minna ületuleval aastal Ameerika pottseppade igaaastasesse nädal aega kestvasse laagrisse, et suhelda ja vahetada kogemusi nende spetsialistidega, kellega ta seni on pidanud vaid virtuaalselt kohtuma. „Olen ameeriklastelt saanud kõvasti julgust olla uuendusmeelne ja loominguline,” tunnustab Koppel oma ookeanitaguseid mõttekaaslasi. Kui oleks võimalik, süstiks ta teistessegi oma Eesti kolleegidesse arvestatava koguse uuenduslikkust: „Paljud kliendid justkui ei teagi, et peale punastest tellistest ahjude on veel palju võimalusi. Mina punaseid ahjusid ei tee, juba kas või selle tõttu, et neid
Hoia kokku elektrienergia, võrgutasude ja aktsiiside pealt -
TOODA ISE ELEKTRIT.
PÄIKESEPANEELIDE MÜÜK PÄIKESEKÜTE PÄIKESEPANEELIDE PAIGALDUS PÄIKESEPANEELIDE TARVIKUD INVERTERITE MÜÜK INVERTERITE PAIGALDUS LED-EKRAANID
SOLAR4YOU OÜ pakub päikesepaneelide süsteemi: • • • • •
ehituseks konsultatsiooni projekteerimist võrguettevõttele dokumentide esitamist tootlikkuse arvutust päikesepaneelide müüki
• • • • •
inverterite müüki tarvikute müüki paigaldust üleandmiseks dokumentatsiooni LED-ekraanid
Leia meid 13.–14. augustil Hauka laadalt ja 17. septembril Suurelt Paunvere väljanäituselt ja laadalt. Solar4you.ee tel 5684 8145 info@solar4you.ee
on liiga palju, aga peamine on see, et ma ei saa anda punasele ahjule kõiki neid omadusi, mis minu hinnangul peavad heal ahjul olema. Punase tellise puhul hakkab segama asjaolu, et sa pead liigselt järgima visuaalset vuuki. Mina tahan vaadata, kuidas ahi tuleb samast tellisest tugevam. Ehitan ahju maksimaalselt tugevaks, tõmban klaaskiudvõrgu seguga peale ja siis järgneb viimistlus, mida saab teha väga loominguliselt. Olen teinud koostööd mitme disaineriga, kellele teised pottsepad on ära öelnud põhjendusega, et nii ei saa ja kogu lugu. Ahjumaailm OÜ erinebki teistest selle poolest, et suudame välja pakkuda nüüdisaegsemaid ja loomingulisemaid lahendusi.” POTTSEPPADE OMA TSUNFT „Meil on tekkimas oma tsunft, millesse kuulujatest olen mitmed ise välja õpetanud,” on mees uhke. Esmajärjekorras nimetab ta oma poega Kerrit, kelle firma Unibuild asub Viljandis, aga kes nagu isagi sõidab sobiva tellimuse korral küttekollet ehitama ükskõik millisesse Eesti otsa. Omajagu ahjusid on Koppelid ehitanud Soomeski. Kiitmata ei taha ta jätta Riina Siimarit ning saarlasi, endist autoparandajat Peep Hommikut ja endist teleriparandajat Heino Soont, kes jõudsid kõik Koppeli juurde õppima töötukassa kaudu. Paljulapselise perekonna ema Riina on praeguseks pottsepana palju tunnustust pälvinud ja kuigi tal on oma ettevõte Ahjuliisu OÜ, tehakse Ahjumaailmaga sageli koostööd. „Pottseppade üldine tava ongi, et ettevõtet ei kasvatata suureks. On meister, sell ja õpipoiss. Suuremaid firmasid pole. Aga koostööd teeme palju – tuleme üksteisele appi, kui on vaja täita suuremaid tellimusi, või kui endal on tööjärg väga tihe, siis suuname kliendi tsunftikaaslase juurde. Viimasel ajal olen ise keskendunud pottkiviahjudele, teised mulle tulnud tellimused suunan kas poja firmale või teistele pottseppadele, kelles võin kindel olla,” selgitab Koppel. Ta on välja õpe-
maa elu || aHjuD || 3
11. august 2016
JUHtKiRi
PEEtER RAiDLA
peatoimetaja
VILJAKORISTUS JA SEAKATK
M Ahjumaailm OÜ erineb teistest selle poolest, et suudab välja pakkuda nüüdisaegsemaid ja loominFoto: oÜ AHJUmAAiLm gulisemaid lahendusi.
Raivo Koppeli sõnul peab ahi korralikult sooja salvestama ja seda peab saama kütta nii palju, kui Foto: toomAs ŠALdA omanik soovib.
tanud kümmekond tegutsevat pottseppa, keda ta nüüd oma tsunftikaaslasteks peab. Viimasena on vilunud ehitusspetsialistina väga kiirelt pottsepatarkused omandanud väimees Tarmo. Koppel tunnistab, et Koppelite koolkonnast võib juba rääkida küll. „Isegi küsin päris sageli poja käest nõu,” on mehel põhjust muheleda. Seevastu üldist Eesti pottseppade taset ta kõrgelt hinnata ei oska, liiga palju ollakse kinni vanas ja aegunus: „Minu juures on käinud praktikal kutseõppeasutustes pottsepaks õppivad noored ja kurb on öelda, aga nad ei oska suurt midagi. Ja enamik vanemaidki tegijaid võiks enda täiendamisse avatumalt suhtuda. Paraku on mul sageli tulnud käia parandamas teiste lagunevat praaki. Tsementi tuleb ka vajadusel segu sisse sideaineks panna, ei ole ainult savi ja liiv. Ise kasutan kohaliku tootja ja hea partneri Uninaksi segusid.” Omajagu kriitikanooli jagub tal ka MTÜ-le Eesti Pottsepad ja meil kehtiva kutsestandardi kohta, mis sai tema hinnangul tehnilises osas liiga lihtne. Tänapäevasel pottsepal peab olema nii hea tehni-
line taip kui elementaarsedki teadmised disainist. „Kui meie firma jaoks algab küttekolde ehitus kliendile lihtsamate 3D-jooniste tegemisest, siis paljude jaoks on see veel midagi nii hirmsat, et sellest ei taheta kuuldagi. Ahjude disain on Eestis väga maha jäänud. Inimesed ei oska huvitavat ahju tahtagi. Põhiliselt oli punane kivi ja sellega valik justkui piirdukski. Ainult saksakeelsete maade järgimine ei sobitu meie kaasmaalaste vajaduste ja rahakotiga.” Ja mitte et kõik teised praaki teeks, aga Koppeli sõnul liigub meil ringi selliseidki „ahjumeistreid”, kelle ahi peab vastu ehk kolm aastat ja seejärel on see mõistlik viia värske õhu kätte ja parem, kui sinna jättagi. VIIMANE SÕNA JÄÄB IKKA AHJUMEISTRILE Ahjumaailma juurde jõuavad paljud kliendid küll disainerite vahendusel, aga küttekollete puhul peab viimane sõna jääma ikkagi pottsepale, sest tema vastutab. „Päris eriskummalisi ideid tuleb ikka aegajalt, aga siis tuleb praktilistel kaalutlustel klient ja disainer lihtsalt maa peale tuua,” sõnab Koppel. „Üks Riina klient oli
endale „komponeerinud” kaheksa siibriga küttekompleksi. Riina suutis sama lahenduse ehitada siiski nelja siibriga.” Head ahju kirjeldades ütleb mees, et ennekõike peab ahi korralikult sooja salvestama ja seda peab saama kütta nii palju, kui omanik soovib. Nüüdisaegsed inimesed tahavad maksimaalselt soojustsalvestavat ahju. Välimuse kujundamisel on võimalusi lõputult ja see ei pea olema hirmkallis. „Kui panen ahjule kaks ruutmeetrit plaati peale, saab ju kasutada ka odavamaid materjale, aga asi tuleb kaunis. Kõik meie tehtud ahjud on oma nägu. Ka need, mis klientide valikul põhiosas korduvad.”
TÄNAPÄEVASEL POTTSEPAL PEAB OLEMA NII HEA TEHNILINE TAIP KUI ELEMENTAARSEDKI TEADMISED DISAINIST. Pottsepaahjude hindadest rääkides kinnitab Raivo Koppel, et väga korraliku, tublisti paari tonnise „memmeahju” saab tehtud juba 3000 euroga. „Ise oleme viis aastat käi-
www.optitrans.ee AUGUSTI PAKKUMINE €/tk
MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN
Power CL 340/80-18 Bibload 400/70R20 Power CL 400/70-20 Power CL 400/70-24 Bibload 460/70R24 XMCL 460/70R24 Bibload 440/80R28 Power CL 440/80-28
315.595.439.475.680.650.980.660.-
nud Ehitusmessil ja kogemus ütleb, et kui hind läheb kuue tuhande kanti, siis kõnnib klient tehaseahju otsima. Tulla ja kuulutada, et ahju hind algab kümnest tonnist, on tühi eputamine. Koos poja firmaga välja töötatud Unibuildi ahi, millesse koondasime paljude ahjude head omadused, maksab 4500–5000 eurot, selle sees on transport ja lisatööd. Pottahjud, mida võib pidada veidi kõrgemaks pilotaažiks, maksavad alates 6000 eurost. Meie kasuks räägib see, et kui Unibuildi tellisahi maksab 4500 eurot ning kaalub lisadeta kolm ja pool tonni, siis sama raha eest saab 1600kilose Tulikivi ahju. Nutikam saab aru, et ühte ämbrisse ei mahu kolm ämbritäit vett. Ükskõik kui tihe see kivi on, kilo on ikkagi kilo.” Lõpetuseks rõhutab Koppel, et kui meie pottsepad ei hakka pakkuma senisest atraktiivsemat disaini, võib pottsepa amet meil tasahilju välja surra. „Välismaiste masstootjate reklaam teeb oma töö. Eestis toodetakse suurepäraseid kive, pottkive, segusid jm, kõik kodumaine on olemas. Õppige ja olge uuele avatud,” soovitab ta oma ametikaaslastele.
aaeluministeeriumi loomatervise büroo juhataja Enno Piisang juhtis maablogis tähelepanu asjaolule, et alanud viljakoristus suurendab seakatku leviku riske. Sigade Aafrika katku leviku kõrgaeg jääb just saagikoristusajale, mil metssead tulevad põldudele sööma. Seepärast tuleb sel ajal bioohutusele erilist tähelepanu pöörama. Piisang viitab seejuures teadlaste hinnangule, mille järgi hävib viirus teraviljas, kui seda kuivatatakse maksimaalsetel lubatud temperatuuridel. Et enamasti on kuivatustemperatuurid madalamad, siis tuleks vilja pärast kuivatamist ohutuse tagamiseks veel vähemalt kuu hoiustada, enne kui seda võiks kasutada seasöödaks. Ehk siis põllult värskelt koristatud uudsevilja ei tohi sigadele sööta. Ettevaatlik tasub samuti olla haljassöödaga. Maaülikoolis mullu sügisel tehtud uuring näitas, et vähemalt ühes farmis põhjustas seakatku puhangu just haljassööt. Ohutegureid on mõistagi teisigi. Nii võib haigustekitaja jõuda farmi koos põllutehnikaga, mis saastunud põllul vilja koristanud. Kui seakatku viirus on jõudnud farmi terrritooriumile, on vaid aja küsimus, kuni see loomadeni jõuab. Nii ongi oluline bioohutusmeetmetest erilise täpsusega kinni pidada ja kaardistada kõik võimalikud riskid. Üldjuhul on seda tehtudki, nagu kinnitas juulis toimunud veterinaar- ja toiduameti kontrollreid kõigisse registreeritud seapidamiskohtadesse. Paraku on seakatku senine levik näidanud, et inimliku eksimuse vastu bioohutusmeetmed ei aita.
Peatoimetaja Peeter Raidla, peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse, kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimees.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016
TEADLIK INVESTEERING SAAGIKUSE TÕUSU PÕLDUDE LUPJAMINE LUBJA- JA /VÕI DOLOKIVIJAHUGA
VÕIB KASUTADA MAHEPÕLLUNDUSES
Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 31.08.2016 Kontakt Meelis Mooses: 5340 7334
Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt Tel 515 3763, 5814 7377 e-post info@optitrans.ee
Vaata meie lupjamise videot siit!
www.nordkalk.ee Member of Rettig Group
maa elu || HarraStuS || 5
11. august 2016
Kirglik kalamees kodustas näkid ANDREs PULVER
Virumaa Teataja
R
akke mees Kaur Salus meenutab filmitegija Rein Marani öeldut, et inimesel läheb eksisteerimiseks vaja raha ja emotsioone. „Raha saan ma põldudelt, mida koos vennaga harin, emotsioone pakub aga see, mida Aali ajaviitetalus teen,” kõneleb Salus. Põllumaad on Pihlaspä Talu nime kandval ettevõttel üle 400 hektari. Aali ajaviitetalu, mis asub Kaur Saluse Rakke-kodust paari kilomeetri kaugusel, on välja kasvanud mehe kirglikust armastusest kalapüügi vastu. Kuigi jah – enam mees kalavetele ei jõuagi. Võiks ju kodu lähedal proovida, sest Põltsamaa jõgi, mille ääres ajaviitetalu asub, on ju päris kalarikas, kuid aega napib. Ning kalapüügist suuremaks kireks on kasvanud hoopis kalastusvahendite ja kalastamisest rääkiva kirjanduse kogumine. KOLLEKTSIOON AINA KASVAB Kalapüügivarustust on mehel kogunenud korraliku muuseumi jagu. Kogu esimeseks esemeks oli Olev Soansi graafiline leht, millel on kujutatud Eesti kalade ja kalanduse kaart. Maksis see rohkem kui kümmekond aastat tagasi Rakke kalaspordiklubi liikmemaksude eest ostetud leht 4500 krooni. Põhiline osa kollektsioonist on soetatud internetioksjonitelt ja vanavaralaatadelt. Seda, kui palju raha mees oma kogu alla magama on pannud, ei oska ta öelda. „Aga ma ar-
„Raha saan ma põldudelt, mida koos vennaga harin, emotsioone pakub aga see, mida Aali ajaviitetalus teen,” kõneleb Kaur Salus. Foto: mARiANNE LooRENts / ViRUmAA tEAtAJA
van, et kui ma kalal käiksin, kulutaksin ilmselt sama palju,” naerab Salus. Kui palju kraami Põltsamaa jõe kaldal Ao Veskijärve ääres seisvasse kunagisse niisutushoonesse ja hilisemasse saekaatri kontoriruumi kogunenud on, Salus täpselt ei teagi. Spinningurulli mudeleid olla näiteks ligi sadakond. Kappides-vitriinides leidub lugematul arvul lante, seintel ritvu, nagis kalapüügivõrke, varjulisemas nurgas on hapnikuballoonid, sahtlites ahingud, harpuunid, fotod, riiulitel raamatud, nii uuemad kui vanemad erialatrükised. Valdav osa kogust
esindab kalapüüki Eesti siseveekogudel läbi aja. Kalapüügihuvilisi on Eestis väga palju ja juulikuu viimasel päeval peetud Pandivere peretalude päeval oli Aali puhketalus uudistajaid enam kui küll. Ning enamik neist tahtis kindlasti Kaur Saluse kollektsiooniga tutvuda. „Kunagi tahaksin ikka päris muuseumi teha, mida ma neist asjadest endale hoian,” räägib mees. Kui praegu käsil olev kõrvalhoone ehitus valmis saab, siis järgmisena ongi plaanis muuseumimaja kõpitsema hakata.
Ehitamisel olevas hoones on aga silmailu pakkumas paadid – Eestis käsitööna valminud kanuu, sõjaeelne laenutussüst Emajõelt ning nõukogude tööstuse ime, kokkupandav paat. „Aastast 1968 ehk niisama vana kui mina,” kommenteerib Salus.
KÕIGE PAREMINI SAAB NÄKKE NÄHA KANUUGA SÕITES, MAAD MÖÖDA ON NEILE VÄGA TÜÜTU JA KEERULINE LÄHENEDA.
Jupp aega tagasi õppis Salus Luua metsanduskoolis loodusretke juhiks ja kirjutas lõputöö teemal „Näki matkaraja planeerimine”. MTÜ Rakke Kalaspordiklubi, Aali ajaviitetalu ja MTÜ PAIK koostöös õnnestus näkkidele luua sobivad tingimused ning need kaunid olevused Põltsamaa jõe äärde meelitada. Jäneda mehed Raivo Perandi ja Valdur Luhajärv aitasid näkkidel ilmale tulla. TALVEKS KOLIVAD NÄKID KATUSE ALLA Aali ajaviitetalu Näki matkarajal elab kaheksa näkki. Muuseumi ees tervitab külasta-
jaid Jõenäkk Juuli, kaugemal jõe ääres on endale kodu leidnud Soodinäkk Sonni, Hauakohanäkk Helmi, Lisajõenäkk Liisa, Harujõenäkk Heli, Vasakukaldanäkk Valli, Paremakaldanäkk Palli ja Kärestikunäkk Kaire. Talveks kolivad näkid katuse alla, aga suvel on nad Põltsamaa jõe ääres kõigile imetleda. Ja loomulikult võib proovida nendega tutvustki sobitada. Näkid räägivad kaladest, taimedest ja putukatest. Kõige paremini saab näkke näha kanuuga sõites, maad mööda on neile väga tüütu ja keeruline läheneda. Näkkidega saab omal käel tutvust teha, aga abi võib küsida Aali ajaviitetalust. Kaur Salus on alati lahkesti nõus aitama. Pärast näkiraja läbimist saab Aali ajaviitetalus Näki spaas mõnuleda. Ehk siis mudavanni võtta, tünnisaunas sulistada ja karastavasse Veskijärve karata. Inimeste kõrval tahab mees aidata ka kalu. Rakke kalaspordiklubi eestvedajana organiseeris ta mõne aasta eest Ao Veskijärve paisu asendamise kärestikuga. Nüüd on ta aga mures jõge mööda veidi maad ülesvoolu jääva ja Veskijärvest oluliselt suurema Ao paisjärve käekäigu pärast. Nimelt rajati sealgi kalapääs, kuid kalapääsu rajamisega langes järves veetase oluliselt ning suvel kipub seal taimestik väga vohama. Juunis oli paisu esine paksult täis mädanenud veetaimede ja vetikate haisvat massi, mis vähehaaval mööda jõge allavoolu läks. „Ma ei tea, kuidas see Põltsamaa jõe tervisele mõjuda võib,” muretseb mees. Ta organiseeris koostöös vallavõimudega maaülikooli teadlased asja uurima. Paraku võtab see omajagu aega ja vastuseid peab päris pikalt ootama.
PUITMAJAD AIAMAJAD • SUVEMAJAD • SAUNAD KUURID • SUVILAD • GARAAZID Sooduspakkumised kodulehel!!
Akumäärdeprits SKF TLGB 20 Soovituslik jaehind
369 €
Skan Holz Helme AS Linna küla, Helme vald 68619 Valga maakond Tel 767 9260 info@skanholz.ee www.skanholz.ee
• sisseehitatud määrdemõõtur • 2 määrimiskiirust • 20 V vastupidav liitium-ioonaku • töökoha valgustus • funktsionaalne LCD-ekraan
Rohkem infot: www.skf.ee Edasimüüjad:
Alas Kuul AS www.alas-kuul.ee +372 659 3230
Masinaelemendid OÜ www.laager.ee +372 653 0164
6 || ulukitõrje || maa elu
11. august 2016
Lambav
saab metsas raken Viio Aitsam õdrad on kohal, aga noort mändi, mille oksaharude vahel villatuust, nad sööma ei kipu. Saaremaa mees Tulio Ella ütleb, et lambavill on kõige parem materjal, mis aitab noort metsa ulukikahjustuste eest kaitsta. Tema on seda kasutanud viis-kuus aastat. Peamiselt mändidel, mis praegu kasvu poolest inimesest pikemad ehk Ella sõnul „põdra jaoks kõige magusamas eas”. Istutatud kuused on veel väikesed ja nendega muret pole, kuna selles konkreetses metsas metskitsed kuuskede kallal ei käi. Kui puukesed kasvavad inimesepikkuseks, saavad võib-olla samuti lambavilla külge, sest selles kasvujärgus pälvivat nad punahirvede huvi.
Paari aastaga muutub lambavill ilma käes tumedaks.
Fotod: Viio Aitsam
TÄIS ISTUTATUD ON SÕNA OTSESES MÕTTES KÕIK KOHAD, KUHU MIDAGI MAHUB.
„Nii põdrad kui hirved on siin pidevalt kohal,” ütleb Tulio Ella. Muu hulgas hoiab metsloomi paigal veekogu, kus joomas käiakse. REPELLENT PANI MÕTTE LIIKUMA Villa kasutamist ajendas uue repellendi ehk peletusvahendi turuletulek. Seni rohkem tuntud Plantskyddi tõrjeefekt tugineb verelõhnal, aga uut Tricot reklaamiti kui vahendit, mille toime aluseks on lambarasv. Tulio Ella räägib, et tema jaoks langes mitu asjaolu kokku: peale Trico-info jahimeeste teadmine, et põdrad lammaste karjamaadest eemale hoiavad, ja tuttavate lambakasvatajate häda, et villa pole kusagile panna. Tulemuseks oli see, et mees vedas metsa kümmekond kotti pesemata lambavillaga ja ta metsas tegutsev abiline mähkis männid villaga üle, igaühele umbes inimese silmade kõrgusele või veidi kõrgemale paras peotäis ümber tüve. (Tegelikult pole tegu otseselt mähkimisega,
Mahlapressid, marja- ja õunapurustajad
Cider Mill OÜ tootevalikust leiab sobivaid tooteid nii eratarbija kui ka väike- ja suurtootja. Valikus on mahla tegemise varustus, toidukuivatid, piima töötlemise seadmed, õlle pruulimise seadmed ja ka tervikud tootmise ja pakendamise automaatliinid. Eraisikutele pakume suures valikus mahalapresse, purustajaid, toidukuivateid ning kõike vajalikku mahla ja marjade säilitamisel või kuivatamisel. Ettevõtete vajadustele läheneme projektipõhiselt ning arutame koos läbi iga detaili tööprotsessi lihtsustamisel ja automatiseerimisel.
Toitainete doseerimine ja pakendamine
Piima töötlemise seadmed
Palun tutvuge enimmüüdud tootevalikuga meie e-poes www.cidermill.eu Cider Mill OÜ, Lao 8-26, 80010 Pärnu Tel 5351 6054 (müük eraisikutele), 5450 2075 (projektimüük) info@cidermill.eu, www.cidermill.eu
vaid villapeotäis lihtsalt tõmmatakse oksaharude vahele, kuhu vill puukoore külge kinni jääb.) Päris uskumatu, aga kui metsas ringi vaadata, ei leiagi noort mändi, mis oleks villata. „See on tõrjevahend, mis aitab hästi ja mida saab kasutada iga ilmaga,” kiidab metsaomanik. „Poes müüdavate repellentide pritsimiseks peab ekstra kuiva aega ootama.” Varsti pärast villapanekut olevat aeg, mil vihmad puu külge pandud villa erevalgeks uhuvad ja mets ei näe kõige ilusam välja, aga pikapeale vanub vill rohekaks ja tumedaks. Kuna ka peletav mõju kahaneb, on üks kord juba „villaringi” uuendatud. Ella usub, et nüüd, kui eelmisest panekust on taas paar aastat möödas, tuleks üks ring veel teha. Ent siis aitab – männid jõuavad kasvuga kahjustusohtlikust east välja. TEISTMOODI HUVID „Ega päris metsa siit ikkagi ei saa,” nendib mees, pidades silmas, et vägevat palki see paene pinnas ei anna. Saaremaa mänd
Seadmed istanduse hooldusest kuni villimiseni!
Toidu kuivatamine
Õlle pruulimise seadmed
maa elu || ulukitõrje || 7
11. august 2016
ill
n dust kasvab ta sõnul küll kiiresti, aga puit jääb rabedaks. Sellegipoolest on ta metsa, mis tegelikult kujutab endast metsastuvat vana karjamaad, suurel hulgal puid juurde istutatud. Peale kuuse ja männi on ta katsetanud kaseuuendust, istutanud või külvanud tamme ja mahutanud alale veel 600 noort pärna. Pärnaistikud pärinesid mehelt, kes neid suurel alal kasvatas turustamiseks, kuid kellele need kätte jäid. „Ütlesin talle, et eks pane mulle taimi pensioni ulatuses, et maksta jõuaks, aga tema pakkis mulle neid koormasse tervelt tuhat. Nelisada õnnestus mujale sokutada.” Kusagil muudes kasvutingimustes teeks palgimetsa kasvataja nii, et käiks valgustusraiega loodusliku uuenduse ja istutatud alad üle, aga Tulio Ella 20hektarilisel maatükil on valgustust tehtud vaid mõnel hektaril. Alusmets on liigilises mõttes nii mitmekesine, et mees näeb selles omaette väärtust: „Kuidas ma raiun lagedaks, kui kevaditi on siin nii palju õisi.”
See siht on olemas, et alal peaks kasvama mets. Oma istutamishuvi nimetab Ella ka „krooniliseks haiguseks”, aga üldisemalt soovib ta, et see vanaisalt päritud maatükk jääks just metsana pere valdusesse. Peale istutuse rajab ta alale teid. Esiteks, et saaks ise ja vajadusel ka teised seal liikuda, teiseks, et viia ellu kaua hautud mõtet. Nimelt tahab ta meelitada oma mitmekesise taimekooslusega metsa mesinikke. Esimene mesinik oma kaheksa taruga on kohal. „Nüüd on mu huvi, et tal oleks siin mugav käia ja et ta ära ei läheks,” ütleb Tulio Ella. „Teede tegemisega tahan tekitada veel paar paika, kuhu mesinikud tulla saaksid. Kujutan ette, et siia alale mahub mitukümmend mesilasperet.” TÕRUDE „HAISUTAMINE” Ta räägib, et mõni inimene, kes ta metsas on käinud, pidavat metsa liiga tihedaks ja toimetaks sellega teistmoodi, aga temale sobib just nii. Teede ääres hakkavad silma kuuskede read, omamoodi alleed. Täis istutatud on sõna otseses mõttes kõik kohad, kuhu midagi mahub. Ainus hooldusvõte, mida Ella kasutab, on mõnetine laasimine, ja järjekindlalt on ta murdnud või lõiganud ära mändide topeltlatvasid. Kultuurihooldust tavapärases mõttes ta ei tee. „On mõeldamatu, et ma neid tuhandeid taimi hooldan, nende ümbert rohtu niidan. Kus olen proovinud vikatiga, on ikka jälle kuskil mõni kuusk pikali. Trimmeriga ei tasu üldse teha. Leidsin, et siin peab vanajumal ise mind aitama,” arvab ta. Ena-
ULUKITE PELETAMISE VÕIMALUSED
MITUT MOODI KAHJUSTUSED
Spetsiaalsed peletusvahendid • Mõeldud põtrade, kitsede, hirvede (mõned ka jäneste) peletamiseks: • Plantskydd (pritsitav lahus, toimeaine verejahu) • Trico (pritsitav vedelik, toimeaine lambarasv) • Cervacol (määritav pasta, toimeaine kvartsliiv) • WAM extra (määritav pasta, toimeaine kvartsliiv, Eesti turul uus) • Põdra peletamise lint
Mets on metsloomade elukeskkond. Kahjustuseks võib muutuda ulukite toitumise ja muu tegevuse tulemus inimese silmis, kes metsas tarbepuitu kasvatab. Tarbepuid võivad kahjustada: • kärpimisega põder, hirv, metskits, jänesed; • murdes põder, hirv; • langetades kobras; • koorides põder, hirv, metskits, jänesed, kobras, hiired. Allikas: www.eramets.ee
Muud vahendid: • Ajutine ulukiaed • Tugevalt lõhnavad vahendid (nt seep, koerakarvad, lambavill) • Helkivad esemed (nt vanad CD-plaadid)
Tulio Ella sõnul tuleks vill panna puule umbes inimese silmade kõrgusele või veidi kõrgemale.
masti kõik taimed on hakanud kasvama. Küll on Tulio Ella katsetanud peale villa kasutamise teisigi võtteid just ulukikahjustuste vastu. Näiteks on tal oma meetod, kuidas „haisutab” enne mahapanekut tammetõrusid veneaegse Lignoga („jubeda haisuga põlevkiviõli”). Paneb hõredas kotis tõrud purki vala-
tud Ligno kohale sõela peale ja üle kõige asetab kummuli ämbri. Nii hoitud tõrusid metssead maast välja ei tuhni. TÄHTIS PEREMETS Päris otsesõnul me sellest ei räägi, aga juttudest saab aru, et see peremetsaks mõeldud ala on eriti tähtis koht. „Ma käin metsas lihtsalt kõndimas,” üt-
Tegevused: • Küttimine • Metsa majandamise spetsiaalsed võtted
leb mees näiteks. Või et „ma elan siin” (see ütlus on küll seotud ka jahimeeste väikese kõrgistmega), „mulle meeldib siin käia”, „metsas käimine teeb hea tuju”. Natuke on meil juttu sellestki, et niisuguse metsamajandusega tavaliselt ei tegelda, vaid selleks on vaja parasjagu fanatismi. Kui arutame alusmetsas kasvavate erinevate põõsaste
METSAKAHJUSTAJATE PINGERIDA 1. Tuuleheide ja -murd 2. Ulukid 3. Juuremädanikud 4. Ebasoodne veerežiim 5. Metsapõlengud 6. Okkakahjurid 7. Lehekahjurid Allikas: Aastaraamat Mets, keskkonnaagentuur; 2014. aastal arvele võetud kahjustatud metsaalade järgi
üle, et mis kellegi nimi, saab kuulda näiteks seda, et saarlaste jaoks on magesõstar „imalmari” ja kukerpuu „paaberits”. Kõikjal laiutab paakspuu, kes on eriti hea meeandja. Mõne liigi nimetamisega jääme jänni. „Pean lapselapselt üle küsima,” ütleb Tulio Ella. „Tema jaoks ma ükskord lasin tuttaval asjatundjal liigid ära määrata. Endal pole enam meeles.”
UUDisED
ENIM LANGES MAAILMATURUL TERAVILJA HINNAINDEKS
M
aailma Toiduorganisatsiooni (FAO) toiduhinnaindeks oli juulis 161,9 punkti, mis on 1,3 punkti ehk 0,8 protsenti vähem eelmisest kuust ning 1,4 protsendi võrra vähem aasta varasemast. Kõige rohkem kahanes teravilja hinnaindeks, mis oli juulis 148,1 punkti ehk 5,6 protsenti väiksem kui kuu varem. Järsult langesid maisihinnad, sest USAs olid maisisaagi jaoks soodsamad ilmad, kui esialgu arvati. Samuti on maailmaturul väga suur nisuvaru ning on oodata pakkumise kasvu Musta mere regioonist. Taimeõlide hinnaindeks langes juulis kolmandat kuud järjest, olles 157,4 punkti juures ehk 2,8 protsenti vähem kuu varasemast tulemusest. Seejuures enim odavnes palmiõli,
mis saavutas viimase viie kuu väikseima hinnataseme. Piima hinnaindeks oli juulis 142,3 punkti, kasvades kuuga 3,2 protsendi võrra. Piimahinnad tõusid kõigi peamiste toodete lõikes, eriti kallines või. Siiski on piimatoodete hinnad endiselt madalad võrreldes mõne aasta taguste hindadega. Liha hinnaindeks oli juulis 159,9 punkti, mis on 1,3 protsenti suurem eelmise kuu tulemusest. Ühe protsendi jagu tõusis ka suhkru hinnaindeks, mis oli juulis 278,7 protsenti.
FAo/mE
Palmiõli saavutas viimase viie kuu madalaima hinnataseme.
VIGADE PARANDUS
M
aa Elus 4. augustil ilmunud artiklis „Piimatööstused piimatootjate kriisi taustal” oli kahetsusväärne eksimus tulundusühistu Epiko kasuminumbrite osas. Õige on: „Epiko 2015. aasta müügitulu oli ligi 20,06 miljonit eurot (2014. aastal 27,33 miljonit eurot), kusjuures puhaskasum oli 7269 eurot (2014. aastal 12 472 eurot).”
Maa Elu palub asjaosalistelt vabandust. Samas artiklis oli viide ka sellele, et AS Tere ei ole siiani suutnud 2015. aasta aruannet esitada. Tere juht Oliver Kruuda põhjendas seda toimetusele saadetud kirjas sellega, et kuna ettevõtte majandusaasta lõpeb 30. juunil, siis ei ole ka võimalik nii varakult majandusaasta aruannet esitada. Selline muudatus tehti Tere põhikir-
jas tõepoolest eelmise aasta novembris. Maa Elu viitab siinjuures raamatupidamise seadusele, mille kohaselt võib majandusaasta alguskuupäeva muutmisel olla majandusaasta erandkorras ka lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu. Tere puhul on aruande esitamata jätmise periood veninud enam kui 19 kuu pikkuseks.
PEEtER RAiDLA
Suurenenud jõudlus ja tööaeg, madalad kasutuskulud!
97/68EC
8270R
8295R
8320R / 8320RT
8345R / 8345RT
8370R / 8370RT
Mootori nimivõimsus 97/68EC hj (kW)
270 (199)
295 (217)
320 (235)
345 (254)
370 (272)
Mootori maksimaalne võimsus lisavõimsusrežiimil IPM 97/68EC hj (kW)
316 (232)
332 (244)
368 (271)
394 (290)
420 (309)
Suurenenud võimsus ja väljapaistev kasutuslihtsus ning mugavus - Integreeritud tehnoloogia võimaldab kasutada John Deere FarmSighti tugiteenuseid - E23 käigukast - 4. generatsioon puutetundlik juhtekraan 4100 (7´) või 4600 (10´) - Hüdrosüsteemi juhtimine Joystickiga - Kabiinivedrustus ja 40° pöördiste - Madalad vedelikukulud (DEF-paak ainult 23 liitrit) See on ainult väike loetelu John Deere’i 8R-seeria traktorite omadustest
a Traktori ostug kingituseks reis USA’sse Reisipakkumine kehtib ostule kuni 31.10.2016 Lisainfo: info@balticagromachinery.com
www.balticagromachinery.com *Foto on illustreeriva tähendusega
www.johndeere.ee
maa elu || VÄikeetteVõtja || 9
11. august 2016
Kombucha-pruulijad
taaselustavad vana joogitraditsiooni KRistiiNA KRUUsE
maaelu@ajaleht.ee
U
SAs, mitmel pool Euroopas ning Kagu-Aasias väga populaarne kombucha ehk teeseenejook on paljudele eestlastelegi tuttav lapsepõlvest vanaema sahvrist, kus tünnis käis nõndanimetatud teekali. Kuigi aastatega on teeseenejook Eestis justkui ära unustatud, on see viimase poole aastaga võitnud taas tuntust ja tarbijaid ka siinmail. Möödunud aasta sügisel hakkas esimesena Eestis kombucha’t laiemale tarbijaskonnale tootma osaühing Tee Veel. Ettevõtte omanikud Madis Ligema, Ivo Upan ja Mari Meentalo olid kombucha’t joonud välisreisidel ning leidsid, et joogil on kõik eeldused koguda suuremat tarbijaskonda ka Eestis. Kombucha on bakterikultuuri ja suhkru abil mustast või rohelistest teest kääritatud teejook. Kuna seda pole kuumutatud, on elavas joogis Mari Meentalo selgitusel arenenud hulk kasulikke baktereid, ensüüme ja vitamiine. Kuna bakterikultuur lagundab suhkrut, on teeseenejook väga väikese suhkrusisaldusega. „See on tervislik ja maitsev alternatiiv kõigile suhkrurikastele karastusjookidele ja õllele,” teab Ivo Upan. „Mina avastasin kombucha enda jaoks Californias, kus see oli palavaga väga värskendav, samas ei tekitanud joovet. Teist sellist jooki peale vee mina ei tea,” jutustab ta. Madis Ligema lisab, et tulles esimeste seas turule tarbija jaoks siiski veel suhteliselt tundmatu joogiga, peavad müüjad ise aitama joogikultuuri kujundada. „Teeme joogirevolutsiooni või siis püüame selle laineharjal käia. Meie ülesanne on teha tarbijale selgeks, et siinsamas Eestis on olemas jook, mis sisaldab minimaalselt suhkrut, palju kasulikke baktereid ning mida me kõik omal ajal lapsepõlves jõime, kuid mille tarbimise traditsioon on vahepeal kadunud,” kõneleb Ligema. UUED TULIJAD Kui osaühing Tee Veel hakkas eelmisel sügisel pakkuma poodidele müügiks enda pruulitud Kuma Kombuchat, ei olnud neil turul konkurente. Lühikese ajaga on nüüdseks juurde tulnud mitmeid välismaiseid tootemarke ning teinegi Eesti oma kombucha-pruulija – OÜ Säsi Pruulikoda. „Kombucha on jook, mis on tagasi tulnud ja kindlasti jääb. Küsimus on selles, millised tooted kusagile jõuavad: kes jääb kodutootjaks, kes teeb vabriku,” räägib Ivo Upan. „Kui turul on tühimik, siis alati täidab keegi selle ära,” teab ta.
Mari Meentalo, Ivo Upan ja Madis Ligema usuvad, et kombucha ehk teeseenejook võiks olla Eestis laiatarbejook.
Kuma Kombucha on villitud tumedatesse klaaspudelitesse, et see paremini säiliks.
Ükski osaühingu Tee Veel asutajatest pole otseselt toiduainetööstuses varem tegutsenud, kuid Mari Meentalo sõnul on kasuks tulnud kodukohvikupidamise kogemus. Tänu sellele olid toiduainete töötlemiseks vajalikud nõudmised ja dokumentide vormistamine juba tuttavad. Esialgu käib kombucha valmistamine tunnustatud koduköögis, sellest järgmine samm võiks noorte sõnul olla oma pruulikoja rajamine.
PÕHITÖÖ KÕRVALT Teeseenejoogi tootmine ei ole Kuma Kombucha tegijatele põhitöö ning kasumlikkusest on nende sõnul samuti veel vara rääkida. „Praegu maksame oma põhitöö arvelt pigem peale, kui sellega midagi teenime. Äri see veel ei ole,” nendib Ivo Upan, kes töötab riigiametis IT-valdkonnas. Mari Meentalo on vabakutseline muusik ja ürituste korraldaja, semiootikamagister Madis Ligema töötab loomeagentuuris Välk ning on Tellis-
Foto: RiiNA VARoL
kivi loomelinnakus asuva klubi Punane Maja üks eestvedajaid. „Kirju seltskond,” muigavad nad ise ja lisavad, et tänu loomingulisele kooslusele on nad pannud äärmiselt palju energiat tootearendusse. See ei tähenda üksnes joogiretsepti, vaid ka toote välimust. Pudeli kuju, värvus, siltide kujundus, logo, tunnuslause – kõik on detailideni läbi mõeldud. Näiteks Kuma juhtmõte „Terve elu eliksiir” kannab mitut tähendust: terve elu ehk elav jook, terve elu ehk ko-
gu elu kestel, terve elu ehk tervislik elu. „Ei saa minna pakkuma põlve otsas tehtud asja. Kui pudeli silt on udune ja jook ei kõlba kuhugi, siis sa ei saa rohkem võimalusi oma toodet tutvustada,” ütleb Ivo Upan. See on ka põhjus, miks nad tahtsid intervjuud Maa Eluga mitu kuud edasi lükata. „Oleme perfektsionistid. Kui teadsime, et mõnda asja saab veel paremini teha, siis tahtsime need enne ära teha,” selgitab Madis Ligema. Võrreldes eelmise sügisega on vahetatud välja näiteks teesort – praegu on kasutusel Sri Lankalt pärit kvaliteetne mahe must tee ning heleda pudeli asemel võeti tume klaas, et parandada teeseenejoogi säilivust. Kuma Kombucha „parim enne” on neli nädalat. „See on aeg, mil maitseomadused on parimad,” sõnab Madis Ligema ja selgitab, et hiljem hakkab joogi pinnale tekkima seen. Hõljuv seen võib esmajoojat ehmatada, kuigi see on täiesti ohutu ja käib kääritamise juurde. Samuti muutub aja jooksul maitse intensiivsemaks. JÄRGMISED SAMMUD Kuna koduköögi tootmismaht on väike, alustas ettevõte toodangu pakkumist väikestest poodidest. Kuma Kombuchat
Fotod: KRistiiNA KRUUsE
müüvad näiteks Mahemarket, NOP, Punane Maja, Sfäär ja Renard Speed Shop Tallinnas, Roheline kohvik Viljandis, Barlova Tartus ja teised väiksemad kauplused ning kohvikud. Järgmise arenguhüppe võiks ettevõttele anda koduköögist väljakolimine oma pruulikotta. See on suur samm, kuid tegijate arvates sugugi mitte kauge tuleviku teema. „Järgmise aasta jooksul võiksime selleni jõuda. Plaan on kiirelt ja jõudsalt edasi liikuda,” kinnitab Madis Ligema.
USUME SELLESSE, ET KOMBUCHA VÕIKS OLLA EESTIS LAIATARBEJOOK. „Koduköögist oli hea alustada, et saada selgust, kuidas toode tarbijani jõuab ning kas peaksime tegema kohandusi joogivalikus,” lisab Mari Meentalo ja leiab, et nüüdseks on olnud katsetamisaega piisavalt, et edasi liikuda. „Kui investeerid tootmisesse mitukümmend tuhat eurot, siis pead olema veendunud, et suudad suuremagi koguse maha müüa. Meil on usku, et kombucha võiks olla laiatarbejook Eestis. Alkoholivaba peojook, saunajook, šampuse asemel sünnipäeval jne,” lausub Ivo Upan.
10 || ilma- ja taimetark || maa elu
11. august 2016 dustab uriini- ja higieritust ning puhastab keha viirushaigustest. Kes on proovinud, on abi saanud.
iLmAtARK
TERAV KROONOHAKAS Terav kroonohakas kasvab liivastes kohtades, metsateede ääres, vahel ka mere ääres. Korjatakse juulis ja augustis kogu maapealset osa. Taim paljuneb seemnetega, esimesel aastal kasvatab sügiseks lehed, järgmisel aastal õitseb. Teisel aastal kasvab taim kuni kahe meetri kõrguseks ja õitseb lillakaspunakate õitega. Siis tuleks seda juba korjata ja kuivatada 40 kraadi juures, seejärel tükeldada kahe sentimeetri pikkusteks juppideks. Korjates ja tükeldades olen kandnud pakse nahkkindaid, sest teravad okkad torkavad valusasti, eriti kuivanuna. See taim pole Eestis kuigi tavapärane, seepärast teatakse selle toimest vähe. Vene fütoteraapias kasutatakse taime kasvajate vastu, ka neljandas staadiumis, kui arstid enam lootust ei anna. Siinkohal tahaks meenutada oma õpetaja Julia Koršikova sõnu, et kui ka ei aita paraneda, siis leevendab valu ja kannatusi. Abistab ka kehvveresuse ja madala vererõhu käes kannatajat. Tee keetmiseks tuleb kaks supilusikatäit hakitud taime üle valada keeva veega ja hoida termoses või kuumas kohas kaks tundi. Juua lonkshaaval kuni kaks tassi päevas kolmenädalase kuurina. Korrata kuuri ühe-kahe nädala pärast. Vähendab valu ja parandab enesetunnet.
JÜRi KAmENiK
ilmatark
KERAVÄLGU MÕISTATUS
S
Kolmisruse on omapärase lõhnaga taim, mille lehed meenutavad veidi tomatilehti, õied on väikesed ümarad ja kollakaspruunid. Foto: WiKiPEdiA
Milliseid taimi
korjata augustis? (1. osa)
T
änavune aasta tormab pöörase kiirusega. Kõik taimed on umbes kaks nädalat oma kasvuajast ees. Alles korjasime raudrohtu, kuldvitsa ja kolmisruse ürte ning sel nädalal paneme kuivama esimesed kurdlehelised kibuvitsamarjad. Metskuldvits kasvab raiesmikel, kust on aasta või paar tagasi mets maha võetud. Neid võib leida ka heinamaal metsa äärest või rannast. Metskuldvits on kuni meetrikõrgune, kollaste õitega ja väga omapärase lõhnaga taim. See on kasulik neeru-, põie-, maksa- ja sapipõiepõletike korral ning on mikroobe hävitava toimega. Metskuldvitsa on nimetatud ka meestepunaks, sest aitab meeste eesnäärme suurenemise ja põletike korral. Korjata tuleks õitsvaid värs kelt puhkenud õite-
KOLMISRUSE Kolmisruse on omapärase lõhnaga taim, mille lehed meenutavad veidi tomatilehti, õied on väikesed ümarad ja kollakaspruunid. Kasvab niiskel pinnal: lompide, kraavide ja järvede soistel kallastel. Samuti olen taime leidnud mererannast, kus see kasvab mudastes loikudes. Soodsas kohas kasvab taim kuni meetrikõrguseks. Endale ravimtaimi varudes ei tohi ühest kasvukohast kunagi ära korjata kõiki taimi. Alati tuleb osa jätta seemneks, siis saab neid ka järgmisel aastal. Oleme kolmisruse toonud oma koduaeda kasvama, sest looduses jääb seda järjest vähemaks. Seemned valmivad augustis, selleks ajaks on Eestis heinamaad ammu niidetud ning taim ei saa paljuneda. Nõukogude ajal, kui apteegiravimeid oli vähem, kasutati kolmisruset allergiliste löövete korral van-
ni ja teena. Nüüdki võiks seda hormoonravi asemel sügelevate löövete, põletike ja mädaste nahapõletike korral vannide, mähiste ja teena kasutada. Seespidiselt puhastab kolmisruse lümfisüsteemi, soo-
ENDALE RAVIMTAIMI VARUDES EI TOHI ÜHEST KASVUKOHAST KUNAGI ÄRA KORJATA KÕIKI TAIMI. ALATI TULEB OSA SEEMNEKS JÄTTA.
Õis
17. K
Õis
19. R
12.26
Õis, alates kl 19.34 leht
MAA
TULI
VESI
ÕHK
S
18. N
VI
Ne i
Juur, alates kl 14.52 õis
16. T
R
K
05.38 21.10
Sõnn
Vili, alates kl 07.12 juur
K
Leht, aiatöödeks sobimatu päev ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2016” KIRJASTUSELT VARRAK
ur Amb
14. P
Jäär
LI
Vili
kits
i ts
Vili
13. L
15. E
ju Kal
vi Lõ
ISTUTUSAEG
KÜLViKALENDER – AUGUst 2016 12. R
TATRAÕIED JA KASSINAERID Kui oled juuni algul tatart külvanud, siis juulis ja augustis see juba õitseb ning saab õitsvaid latvu lõigata ja talveks kuivatada. Teed saab teha kuivatatud tatraürdist. Tatraürt aitab tugevdada ja puhastada veenide ja arterite seinu, parandab koehingamist (koos C-vitamiiniga), on kasulik südame-veresoonkonnale ning vedeldab verd. Tatra õieteed kasutatakse verejooksude, reuma, diabeedi ja menstruatsioonihäirete korral toetavaks raviks. Lisaks on see hea maitse ja ilusa värviga tee rahustava toimega. Samas ei tohiks tatraõieteega liialdada, sest see võib tekitada naha ülitundlikkust. Kaunite õitega kassinaeri ja altee õisi, lehti ja hilissügisel ka juuri saab kasutada köha ja bronhiidi ravis ning kurguvalu leevendava joogina. Samuti on neist abi maolimaskesta põletiku ja kõhukinnisuse korral, kuna need sisaldavad limaaineid.
Tatraürt aitab tugevdada ja puhastada veenide ja arterite seinu, parandab koehingamist (koos C-vitamiiniga), on kasulik südameveresoonkonnale ning Foto: ERAKoGU vedeldab verd.
U
fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed
JU
KAtRiN LUKE
ga latvu, need kuivatada ja eemaldada varred. Sobib ka teesegudesse. Karepa ravimtaimeaia teedest on kuldvits näiteks meestetees, neeru- ja põietees, maksatees ja sapitees.
V
uvi on küll taandunud mõõdukamatesse näitajatesse ja ilm pole enam nii soe, kuid äike ja sellega seonduv on jätkuvalt päevakohane. Keravälgu järjejutus püüan valgust heita teooriatele ja hüpoteesidele, mis peaksid kirjeldama keravälgu olemust ja tekkimist puudutavaid küsimusi. Kindlasti aitavad keravälgu mõistatuse lahendamisele kaasa mitmesugused tähelepanekud, millest toon ära vaid mõned. Esiteks muidugi kõige ilmsem seos äikesetormiga – ülekaalukalt on nähtud keravälku just äikesega seoses. Samuti on täheldatud, et keravälk langeb justkui pilvedest ning pilvedes on keravälgu mõõtmed suuremad, mis viitab seosele elektrija magnetväljadega. Et keravälk helendab ja suudab ka asju süüdata, viitab nähtuse kõrgele temperatuurile ja suurele energiasisaldusele, kuid pikk eluiga (kuni isegi minut) stabiilsusele, mis tähendab, et energia peab kuskilt kas pidevalt juurde tulema või on nähtus keskkonnast isoleeritud. Vahel harva on keravälku nähtud lausa parvedena, kusjuures täheldatud on keetaolist paigutust, mis võiks esmapilgul viidata elektromagnetlainetele ja võimalikule interfereerumisele sõlmkohtades. Üks huvitavamaid tähelepanekuid on oletatav seos ühe teatud joonvälgu tüübi ja keravälgu vahel. On põhiliselt kahte tüüpi joonvälke: positiivsed ja negatiivsed. Positiivseid välke on palju vähem (hinnanguliselt 5–10% kõikidest välgulöökidest) ning nad on palju võimsamad. Positiivsed välgud tekivad tavaliselt rünksajupilveelemendi eluea lõppedes, sest positiivne laeng pilve ülaosas on veel neutraliseerimata. Kui tingimused on sobivad vahemaa läbilöögiks, vallandubki positiivne välk. Selle oletatava seose kasuks räägib asjaolu, et keravälke nähakse äikese lõpu poole. Lisaks on sageli täheldatud keravälku seoses lähedase või väga valju pikselöögiga. See on siiski kõigest huvitav tähelepanek, sest otsest seost keravälgu ja positiivse välgu vahel pole veel keegi tõestanud. Kuid nüüd meie lähema aja ilmast. Soe suveilm on asendunud Harju keskmise ehk mõõduka soojusega. Mõni selgem öö võib varasemate soojade ööde kõrval tunduda isegi sügishõnguline. Ka päevasoe ei tõuse naljalt üle 20 kraadi. Ilma jahenemise tõi 10. augustil Fääri saartelt Skandinaaviasse liikunud sügav läänetsüklon (õhurõhk oli 7. augustil selle keskmes 980 hPa). Seetõttu püsis nädala esimene pool tuuline, merel ja rannikualadel isegi tormine, esines sajuhooge. Tsüklon siiski täitub aegamisi ja tuul rahuneb. Õhumass on jahe, soodustades öösel, kui ilm peaks selge olema, õhutemperatuuri langemist vähemalt sisemaal alla 10 kraadi, ja päevalgi jääb õhusoe valdavalt alla 20 kraadi. 13. augustiks toob järjekordne läänetsüklon ookeanilt soojust ja niiskust, mistõttu tuul tugevneb ja ilm läheb ilmselt sajule. 15. augustil näib hea võimaluse saavat antitsüklon, mis võib ilma pikemaks ajaks ilusaks, rahulikuks ja päeviti ka soojaks muuta, ent unustada ei saa ka madalrõhkkondi, millest üks võib Venemaa lääneservas ja ka Eestis ilma siiski jätta jahedaks ja hoovihmaseks.
V
maa elu || kODu ja aeD || 11
11. august 2016
Puuriit
PUURIIDA LADUMINE • • • • • •
kui uhke aiakujunduselement
• •
Alustuseks märgi tulevase puuriida põhja suurus maha. Alumist rida lao hõredalt, siis saad selle kuju hiljem korrigeerida. Lao halud nii, et need asetseksid sissepoole kaldu. Soovitatav on hakata riida läbimõõtu kahandama algusest peale, kasvõi millimeetri kaupa. Puuriida kasvades tuleb aina rohkem läbimõõtu vähendada. Kuhja ülemisse osasse jõudes võid halge tasapisi väljapoole kaldu laduma hakata. Pealt lao hunnik ilusasti halgudega kinni, aseta halud koorega ülespoole. Vihm voolab siis mööda halgu maha. Kõige peale võid asetada vettpidavast materjalist katte.
mAARJA otsA
maaelu@ajaleht.ee
Kõigepealt märgista maapinnal puuriida jaoks ala, et oleks lihtsam laduda.
T
avaliselt varutakse vähemalt ühe talve puud korraga ette, paraku kõigil ei ole aga kuuri, kuhu aasta haluvaru mahutada. Kuna küttepuud vajavad kuivamiseks nii tuult kui ka päikest, siis üks hea võimalus on laduda õuele heinasaolaadne puuriit. Ümaral riidal on ka eeliseid: see võtab vähem ruumi ega vaja eraldi toestamist, samuti on tagatud tuule ja päikese otsene ligipääs. Puuriidale ei pea juurde pääsema igast küljest, kuid välimus jääb efektsem, kui kolmveerand riidast on avatud. Seega võib üks külg jääda suletuks ning olla paigutatud näiteks vastu aeda. Esivanemaid jäljendades peaks küttepuud riita laduma juba talvel, kohe pärast puude mahavõtmist ning halgudeks lõhkumist. Seejärel lasti küttepuudel terve suve seista ning sügisel laoti need puukuuri või katuse alla. Tänapäeval aga laotakse puud riita siis, kui kuivad küttepuud koduõuele saabuvad. Seega pole veel hilja talveks puid tellida ning ümara puuriida ladumist katsetada. HEINASAOLAADNE PUURIIT Kui on üle vaadatud küttepuude hulk ja selle järgi määratud
Kui heinasaolaadse puuriida tegemine on selge ning soov veel midagi uut proovida.
umbkaudne riida suurus, siis märgi alustuseks maha riida kavandatav asukoht koos piirjoontega. Riida võid laduda otse maapinnale, kuid nagu igasugune puuriit vajab ka see ühtlast siledat pinnast. Aja möödudes põhi vajub ja moodustab kindla aluse. Kuna küttepuud on väärtuslik materjal, siis võid esimeste halgude alla asetada alusmaterjali. Põhja-Eestis ja saarte peal, kus on paekivi rohkem, on tehtud paekivist aluseid, kuid sobib ka näiteks euroalustest meisterdatud karkass. Samas kui puud saavad riidast otsa, siis
on mugavam, kui pole vaja hakata eraldi ehitatud põhja lammutama, vaid saab alustada kohe uue riida ladumist. Enamjaolt soovitatakse teha vähemalt kolmemeetrise alusega riit, sest väga väikese diameetri korral tekivad ladumisel suured tühjad vahed. Halud aseta ringiratast üksteise kõrvale. Küttepuud ei pea olema kõik ühepikkused, kuna eri pikkuses hal-
Siin pildil on hästi näha kohad, kus mõned halud on kaldunud väljapoole ning nende peale on asetatud järgmises kihis halud risti.
Soovitatav on laduda riit seest puudega, kuna lihtsalt sisse visatud puud võivad välimisele kihile liigset survet tekitada.
Pealmine kiht võib olla kaetud veekindla kattega.
Fotod: ERAKoGU
ge on isegi mugavam üksteise kõrvale sobitada. Kasuks tuleb, kui paned aluse keskele kas alguses või poole ladumise ajal ühe posti, mille külge on hiljem lihtne katust kinnitada. KOOLKONNAD Selles osas, kuidas halge riita laduda, on levinud mitmeid arusaamu. Ühte loogikat järgides tuleks küttepuud laduda koor allapoole, et niiskus
RIIDA VÕIB LADUDA NII KÕRGEKS, KUI PEREMEHEL JÕUDU JA JAKSU ON, KUID ENAMJAOLT SOOVITATAKSE PIIRDUDA SIISKI KOLME-NELJA MEETRIGA.
saaks halgudest kergesti välja aurustuda. Teisel juhul eelistatakse asetada halud riita, koor ülespool, et vihmavesi saaks mööda koort alla voolata ning halg ei vettiks läbi. Koolkondade teine suur erinevus: kas laduda riit kaldega sisse- või väljapoole. Elmu Potter organisatsioonist REC Estonia kirjutab, et halud tuleks laduda riita, koor allapoole, ning need peaksid kalduma sissepoole. „Nii on turvalisem ja riit ei lagune laiali,” põhjendab ta. Kui mõned halud kalduvad väljapoole, tuleks paigutada järgmises kihis osa halge nendega risti. Kõrguse kasvades on Elmu
Potteri juhtnööre järgides tähtis vähendada riida läbimõõtu ning tipu poole jõudes tuleks hakata sujuvalt halge väljapoole kaldu laduma. Riida võib laduda nii kõrgeks, kui peremehel jõudu ja jaksu on, kuid enamjaolt soovitatakse piirduda siiski kolme-nelja meetriga. Mida madalam riit, seda mugavam on laduda ning hiljem riidast küttepuid tuppa viia. Kui riit on valmis laotud, siis jäta kõige ülemisel kihil küttepuudel koor väljapoole – see on nagu katus, mis kaitseb puid vihma ja lume eest. Kõige pealmine kiht võib olla kaetud veekindla kattega. Küljed aga soovitatakse jätta avatuks.
Mustad linnud mere ääres oLAV RENNo
P linnuteadja
eaaegu igal jalutuskäigul mere ääres või paadisõidul võib näha kividel seismas, vees ujumas või vee kohal lendamas suuri läikivmusti pikakaelalisi linde. Need on kormoranid, pelikanide sugulased kalasööjad. Ujumiselt sukelduvad nad vahetevahel, et kalu püüda. Mõnikord võib neid näha ka kaldapuude otsas istumas. Paigal olles on neil tihti tiivad poollahti või päris laiutatud – nõnda käib tuul sulgedest paremini läbi ja kuivatab neid, kui saagijaht peetud. Pisut ürgse välimusega kormoranidel pole tava oma sulgi rasumäärdega võida, nagu seda teevad pardid-haned-luiged, ja seetõttu saab sulestiku pealiskiht läbimärjaks. Muide, märgunud suled lubavad soodsamalt sukelduda, sest nende vahel pole ju õhku. Meie tähelepanu pälvinud linde binokliga silmitsedes
näeme, et nende nokk on sale ja üsna pikk, ülanokk konksjas, lõuaalune kollane. Pikk ja lai saba soodustab vee all manööverdamist ja vilgaste kalade tabamist. Kiire ujumise tagavad laiade labadega sõudjalad, millel ka tagavarba ja teise varba vahel on ujulest. Maailmas on kormorane üle 40 liigi. Osa neist on tublid guaanotootjad: sadade tuhandete aastate kestel on kuivemas kliimas asuvatel pesitsussaartel, kus miljonite teiste kalasööjate hulgas elutseb mitmeid kormoraniliikegi, ladestunud kuni 12 meetri paksune kivistunud väljaheitekiht. Selles sisalduva rohke (kuni kolmandik massist) fosforhapendi tõttu sai guaano paarisaja aasta eest oluliseks põlluväetiseks. Meie kormoranide väljaheited uhutakse vihmaga ära, kuid see kraam on nii vänge ja kange, et kormoranikolooniates sureb selle mõjul taimestik ja puud jäävad raagu. Kui Euroopas oli selle ka-
landusele kahju toova linnu massiline küttimine viinud ta väljasuremise äärele (1960. aasta paiku oli neid vaid 800 paari), leiti, et ta on kaitset vääriv liik. Nüüdseks on tema koguarv meie mandril 1,2 miljonit ja kalakasvandustes lubatakse neid küttida. Eestis on liik kolmandiku sajandiga jõudnud kosuda nullist 15 000 haudepaarini (pluss mittepesitsevad nooremad aastakäigud). Kormoranide arvu lubatakse piirata munade õlitamise (see häirib loote hingamist) või läbitorkamise teel. Norras aga kütitakse kormorane toiduks, igal aastal vähemalt 10 000. Esimene kormoranipesa Eestis leiti 1983. aastal Malusi saartelt, seejärel hakkasid nad pesitsema Väinamere väikesaartel, eelmise aastasaja lõpuks olid nad hõlvanud ka Pärnumaa saarekesed ja läänesaarte ümbruse ning jõudnud Kolga lahe saartele. Seejärel asus neid ka sisevetele (mujal Euroopas on nad sise-
maal tavalised): 1994. aastal lõid mitmekümnepaarilise koloonia näiteks Võrtsjärvel Võnn- ehk Tondisaarele, kus puud seetõttu massiliselt kuivasid. Kormoranid pesitsevad koloonialiselt mere või sisejärvede läheduses, kuni mitusada paari (Eestis maksimumina 3000 paari) ligistikku. Pesa on okstest, raagudest, kõrtest ja igasugusest kättesaadavast materjalist kogukas rajatis puuvõra servaosas või ladvas või saarel kividel või põõsal. Pesamaterjali püütakse tihtipeale näpata naabritelt, millest tekib pidevalt tüli ja üldse on kormoraniasundused väga kärarikkad. Jäälagunemise järel algab munemine ja igas pesas on kolm ku-
ni kuus muna, mida vanemad hauduvad kordamööda. Keskmiselt 30 päeva pärast koorunud pojad on alul paljad, nädala jooksul muutub nende nahk roosast süsimustaks ja kattub siis tiheda udusulestikuga. Pessa jäävad nad 50 päevaks ja vanalindude seltsi veel umbes sama kauaks. Pojad saavad vanematelt toitu oma nokka sügavale ema või isa kurku ajades ja sealt poolseedunud kalu kugistades. Korraga suudab vanalind oma
Maailmas on kormorane Foto: WiKiPEdiA üle 40 liigi.
makku ahmida tubli pool kilo kalu. Saagijahil käivad kormoranid kaks-kolm korda päevas. Esialgu snorgeldatakse, see tähendab ujutakse pea vee all, et kalu seirata; sukeldutakse kaheks-kolmeks minutiks. Saagiks langevad vaksa või paari pikkused kalad, harva suuremad, enamjaolt emakalad, ahvenad ja lutsud. Iga lind tarbib päevas 300–500 grammi kala, nii et 7–8 kuud meie vetes olles sööb iga kormoran umbes sada kilo kalu ja kogu asurkond – vanad ja noored kokku – vähemasti 5000 tonni. Enamiku sellest moodustavad küll väheväärtuslikud liigid, ent kalamehi see ei huvita ja igal kevadel katsutakse oma konkurentide järelpõlve kahandada. Selles osas pakuvad abi merikotkad, kes on õppinud kormorane püüdma, ning hallvaresed ja rongad mune ja pisikesi poegi näpates. Nii et kormoranide elu pole naljamäng ...
12 || Varia || maa elu
11. august 2016
„Mõni spetsialist soovitab, et laagerdumisruumis peaks temperatuur ja niiskus olema võimalikult stabiilne, teine jälle arvab, et las kõik mängib,” lausub Sven Ivanov.
Fotod: mARiANNE LooRENts / ViRUmAA tEAtAJA
Eesti viski? Miks ka mitte! ANDREs PULVER
Virumaa Teataja
V
iskigurmaanid teavad, et head rüübet ei tehta ainult ingliskeelsetes maades, vaid ka näiteks Jaapanis. Meie naabritest teevad viskit Soome ja Rootsi. Poolteist kuud tagasi sai ka Eestist viskimaa, sest 15. juunil pandi vaati laagerduma esimene partii kodumaist rukkidestillaati, mis peaks aastatega viskiks küpsema. Augusti alguses jõudsid viskivaadid Moe piiritustehase vanasse vaadikeldrisse, kus pikk laagerdumisprotsess toimub. AMEERIKAS ON POPULAARNE RUKKIVISKI Osaühingu Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov räägib, et destillaat on valmistatud kodumaisest Sangaste rukkist tehtud linnastest. „Just rukki linnasestamisega oligi kõige suurem probleem, aga Võrus tegutsev Estonian Malt uuris asja ja sai kenasti hakkama,” kõneleb Ivanov. Ta täpsustab, et alkoholilinnastele esitatakse pisut teistsuguseid nõudmisi kui leivalinnastele, mis on Estonian Malti põhitoodang. Kui traditsiooniline Šoti
viski valmistatakse odralinnastest, siis sedapuhku otsustasid Moe mehed Ameerika poole vaadata, sest rukkiviski on populaarne just seal. Viskitootmise idee sündis Ivanovi sõnul klientidel. „Meil on mõned kliendid, kelle jaoks teeme eri destillaate, ja üks korra küsis, miks te viskit ei tee.” Mõte ei andnud asu ja nii hakkas Ivanov koos viskiklubi presidendi Toomas Tiiveliga ajalugu uurima. Selgus, et Eestis polegi kunagi viskit tehtud. Kuigi oleks saanud teha küll, sest pandi ju vanasti viin ja piiritus puitvaatidesse. „Šotlased panid ka, aga „unustasid” vaadid ära,” märgib Ivanov. „Kui meil oleks sama moodi toimitud, olekski midagi
VISKIKS MUUTUB VAADIS OLEV KRAAM AGA ALLES VÄHEMALT KOLME AASTA MÖÖDUMISEL VAATIPANEKUST. viskilaadset sündinud.” Esimestest sammudest viski vaati panemiseni kulus umbes aasta, peamiselt selleks, et uurida, kuidas see vaadimajandus täpsemalt käib. Selgus, et rukkiviski jaoks sobib kõige paremini Ameerika tammest vaat. Nii ongi vaadid kogu protsessi juures ainus
komponent, mis välismaalt tuuakse. „Saksamaal on meil hea partner, kes meid vaatidega varustab,” kiidab Ivanov. Vaate on nii päris uusi kui ka selliseid, milles varem juba mõni jook laagerdunud on – näiteks šerri või viski. Loomulikult annab taoline vaat viskile oma maitsenüansi. „Kuigi meie tamm pole viski laagerdamiseks kõige parem, tahaksime ka mõnd sellest tehtud vaati kasutada, aga seni pole leidnud meest, kes korralikud vaadid valmis teeks,” kurdab Sven Ivanov. Mõni mees on küll lubanud vaadid teha, kuid ei garanteeri, et need pikemat aega vedelikku sees hoida suudavad. Esimese hooga valmistati 4400 liitrit rukkidestillaati (piirituseks seda nimetada ei saa, sest kangust on kraamil 63,2 kraadi), millega peaks saama täita sada vaati. Praegu on Moe vanas vaadikeldris viski laagerdumas kahekümnes vaadis: seitsmeteistkümnes 30liitrises, kahes 190liitrises ja ühes 225liitrises. AEGA ARVESTATAKSE AASTATES Ivanov jutustab, et esimesed sada vaati on privaatvaadid ja nende omanikud moodustavad nii-öelda Eesti viski asutajate klubi. Viskiks muutub vaadis olev kraam aga alles vähemalt kolme aasta möödumisel vaa-
tipanekust. Seega tuleb vaadiomanikel päris kaua oodata. Vähemalt korra aastas käib klubi koos ja tutvub oma vaadis toimuvaga. Viski vaati panemise aeg pole sugugi juhuslikult valitud. Sven Ivanov, kelle personaalne vaat kannab numbrit viis, on sündinud 1969. aasta suvel. „Nii et kui mul midagi muud viiekümnendaks sünnipäevaks võtta pole, siis vähemalt vaat viskit,” lausub ta. Esimese vaadi sisu, mida on vastavalt Moe piiritustehase ehitamisajale 188,6 liitrit, aga kolme aasta pärast kindlasti pudelisse ei villita. „Võibolla 25 aasta pärast võib kaaluda, mis sellega saab,” kõneleb Ivanov.
Esimene ports destillaati villiti vaati, kus on varem laagerdunud ehtne Ameerika burboon. „Ega me täpselt tea, mis välja tuleb, palju oleneb vaadi ja destillaadi sobivusest, temperatuurist, selle muutumisest,” ütleb Sven Ivanov. Enne kolme aasta möödumist teada ei saagi. Aimu siiski saab, aga viski nime võib jook kanda ikkagi alles siis, kui see on vähemalt kolm aastat laagerdunud. Katsetusi destillaadi hoidmisega tammelaastudel on ju tehtud, aga kuidas mõjub aastatepikkune laagerdumine, ei oska keegi öelda. Keegi ei tea ka, kui sobilikud on Moe vaadikeldrid viski laagerdamiseks.
„Mõni spetsialist soovitab, et laagerdumisruumis peaks temperatuur ja niiskus olema võimalikult stabiilne, teine jälle arvab, et las kõik mängib,” lausub Sven Ivanov. Ameerikas on koguni viskitootjaid, kes viskikeldris tehislikult temperatuurikõikumisi tekitavad. Nii et ühtset arusaama sellest, millistes tingimustes viski laagerduma peaks, tegelikult ei olegi. Küll on Ivanovi sõnul selge, et väiksemas vaadis küpseb viski kiiremini. Ilmselt võib iga vaaditäis pisut isemoodi välja tulla. Maailmas on väga palju viskigurmaane ja viskikogujaid ning paljuski loodab Ivanov eksklusiivset viskitootmist käivitades just nende inimeste huvile. Sõna on juba vähehaaval levima hakanud. Millal järgmine ports destillaati valmis tehakse ja vaatidesse pannakse, ei oska Sven Ivanov veel öelda. „Selle aasta viljast tahaks teha, aga praegu ei tea ju veel selle kvaliteeti,” sõnab ta. Küll lubab mees, et alates saja esimesest vaadist on igaühel võimalus endale oma isiklik viskivaat soetada, seda Moe keldris hoida ning aegajalt uudistamas käia. Eks kunagi jõuab Moe viski ka poeletile, kuid mitte enne 2020. aastat. Varem see lihtsalt valmis ei saa.