Maa Elu 18. august 2016

ISSN 2504-5865

9

772504

586014

SULEV NÕMMANN: SIIDRIKODA TOOB IKKA ROHKEM RAHA SISSE, KUI VÄLJA LÄHEB, SELLINE ON ETTEVÕTLUSE LOOGIKA.

PAKENDAMISKUNST

VINEERIST JA PUITKIUDPLAADIST TÖÖSTUSLIKKU PAKKEMATERJALI JA PAKENDIT ON LIBATSES VALMISTATUD JUBA AASTAST 1995.

MOOSITEGU

ÜHE LAARINA VALMIB 1200 KILO MARJA- VÕI PUUVILJAMOOSI NING PÄEVA JOOKSUL JÕUAB TEHA MITU KEETU.

18. AUGUST 2016 • NR 35 (63) • HIND 1 €

Eestil ei jätku oma liha PeeTer raiDla

S

tatistikaameti andmed põrmustavad arvamu� se, et Eesti lihatootjad suudavad kohaliku li� haga meie rahva vajadused ära katta. Viimati oli see 1993. aas� tal, kui liha eksport (5,87 mil� jonit eurot) ületas liha impordi (2,8 miljonit eurot). Ehk siis ko� guni 23 aastat tagasi.

Alates 2013. aastast, mil sta�

tistikaamet peab eraldi arvet liha ja Eesti päritolu liha eks� pordi üle, on seis muutunud veelgi kehvemaks. Tabelist on näha, et ekspordiks saadetud Eesti oma liha moodustab vaid kolmandiku Eestisse sissetoo� davast lihast. Näiteks 2015. aastal toodeti Eestis ühtekokku 83 200 tonni liha.

Tõsi, kui vaadata elusloo� made eksporti ja importi, siis selles vallas on Eesti looma�

kasvatajate saavutused roosi� lised. Näiteks 2015. aastal saa� deti ekspordiks 33,18 miljoni euro eest elusloomi ja tänavu esimesel poolaastal 15,52 miljo� ni euro eest. Seejuures moodus� tasid Eesti päritolu elusloomad lõviosa kogu ekspordist (vasta� valt 32,98 ja 15,34 miljonit eu� rot). Elusloomade import moo� dustas 2015. aastal 3,67 miljonit eurot ja tänavu esimesel pool� aastal 3,1 miljonit eurot.

LIHA EKSPORT JA IMPORT, MLN EUROT (Liha alla liigituvad ka toidukõlbulikud subproduktid) Allikas: Statistikaamet

120 105,12 100

94,25

92,45

80 60 40

60,31 35,98

46,17

49,62

31,06

31,73

48,33 21,00 13,24

20 0

2013

2014 Eksport

2015

sh Eesti päritolu liha eksport

Import

2016 I poolaasta

FOTO: eLMO RiiG / SakaLa

Finn-Poweri hüdroseadmed 2015. aastast on OÜ Ökopesal au olla Finn-Poweri ametlik edasimüüja Eestis, esindades hüdropresside tippklassi.

Lisaks pakume kvaliteetseid hüdrovoolikuid ja komponente. Meie hooldemehed on läbinud Finn-Poweri tehases hüdropresside hoolduse väljaõppe ja meil on spetsiaalsed hooldustöövahended.

Finn-Power usaldab meid – usaldage Teie ka!

TEENUSED

Hüdropresside müük

Hüdropresside hooldus ja remont Hüdrovoolikute valmistamine

Materjalide, komponentide pressimine Voolikute, komponentide müük

Otsime edasimüüjaid ja koostööpartnereid!

Ökopesa OÜ

Otepää Tel +372 5818 8617 heiki@okopesa.ee

www.okopesa.ee

2 || siider || maa elu

18. august 2016

Siidri Speltanisu oli tähtsaim teravili Lõuna-Saksamaal, Austrias ja Šveitsis kuni 20. sajandi alguseni, aga siis selle kasvatamine peaaegu kadus. Viimastel kümnenditel on see sort taasavastatud.

FOTO Wikipedia

potsatab nagu õun Vilja Kohler Tartu Postimees

KAS IIDSED NISUSORDID ON TOIDUTÖÖSTUSE TULEVIK? Mylene Mihkelsoo

K

uigi nisu on maa� ilmas kõige levi� num teravili, do� mineerib toidu� tööstuses ülekaalukalt vaid harilik nisu. Ajakirjas Trends in Plant Science avaldatud artiklis leiavad Saksamaa Hohenheimi ülikooli tead� lased Friedrich H. Longin ja Tobias Würschum, et seoses nõudluse kasvuga kvaliteetse tervisliku toidu järele avaneb võim������������������������ alus tutvustada tarbija� tele rohkem ka iidseid nisu� sorte ja nii-öelda unustatud taimekultuure.

Teadlased arvavad, et tar� bijaturul on ruumi iidsetele nisusortidele, nagu üheterani� su ehk einkorn, kaheteranisu ehk emmer ja speltanisu, mis toitsid suurt osa elanikkon� nast tuhandeid aastaid. Nen� de iidsete nisusortide kasu� tamine vähenes tööstusliku põllunduse arengu ja roheli� se revolutsiooni käigus, kuna keskenduti saagikuse suuren� damisele, kasvuaja, kvaliteedi jm omaduste parandamisele.

Longin ja Würschum mainivad, et tarbimiseelis� tusi USAs ja Euroopas mõ� jutab huvi eriliste ja tervisli�

ke toiduainete järele. „Inime� si huvitab mitmekesisus, mil� legi tarbimine, mis on mait� sev ja tervislik, ning iidsed põllukultuurid pakuvadki se� da,” kirjeldab Longin. Nende sõnul leiab hoolikalt seem� neid hoiustavatest geenipan� kadest palju taimesorte, mida tööstus on unustanud. Gee� nipankadest võib leida sor� te, mis vastavad tarbija eelis� tustele, on kõrge saagikusega ja tolerantsed mitmesugus� te haiguste suhtes ning kõi� ge selle juures aitavad tõsta põllumajanduse bioloogilist mitmekesisust.

Samuti on toidutööstu� ses juba üks iidne nisuliik edu saavutanud. Speltanisu oli tähtsaim teravili LõunaSaksamaal, Austrias ja Šveit� sis kuni 20. sajandi alguse� ni, aga siis peaaegu kadus.

1970. aastatel speltanisu niiöelda taasavastati, kuid sel� leks ajaks olid ainult mõned möldrid ja pagarid veel tutta� vad traditsiooniliste speltani� su retseptidega. Praegu kas� vatatakse Saksamaal ja ümb� ritsevatel aladel speltanisu aga rohkem kui 100 000 hek� taril, aastane käive Euroopas on miljard eurot ja kasv roh� kem kui viis protsenti.

MIS SAAB MAAELU TOETUSTEST PÄRAST HALDUSREFORMI?

M

aa Elu toime� tuseni jõudis omavalitsusjuh� tide mure: mis saab maaelu toetustest siis, kui vald ühineb linnaga? Esi� tasime selle küsimuse maa­ eluministeeriumile ning põl� lumajandus- ja maaelupolii� tika asekantsler Marko Gor� ban vastas meile järgmist: „Kui haldusreformi tule� musena moodustub uue hal� dusüksusena linn, mille ela� nike arv ületab 4000 inimest, siis selline linn kui kohalik omavalitsus ei vasta kehtiva Leader-määruse nõuetele. Sa� mas on maaeluministeerium seisukohal, et Leader-meetme rakendamine käesoleval prog� rammperioodil peab ka hal� dusreformi järgselt jätkuma vähemalt samas geograafili� ses ulatuses kui seni, st et Lea­ der-meedet peaks olema endi� selt võimalik rakendada sel� le valla territooriumil, millest pärast haldusreformi on saa� nud rohkem kui 4000 elaniku� ga linna osa. Seega juhul, kui linna ja valla ühinemise järg�

selt on uus omavalitsusüksus üle 4000 elanikuga linn, peaks Leader-meedet olema endiselt võimalik rakendada sellel osal linna territooriumist, mis vas� tab linnaga ühinenud valla territooriumile. Need muuda� tused on kavas Leader-meet� me tingimustes ette näha.”

Varasemalt on maaelumi� nister Urmas Kruuse kinni� tanud, et omavalitsusüksus� te võimalik liitumine ei muu� da maaelu arengukava 2014– 2020 perioodiks ettenähtud eelarvevahendite senist jao� tust ja jaotuspõhimõtteid ning ükski omavalitsus hal� dusreformi tulemusel seni saadud toetustest ilma ei jää. „Maaelutoetuste põhimõtted ja eesmärgid ning senine ter� ritooriumi- ja piirkonnaspet� siifiline lähenemine jäävad kehtima sõltumata sellest, milliseks kujunevad tulevi� kus uute omavalitsusüksuste piirid. See tähendab, et ühegi omavalitsuse toetusvõimalu� sed haldusreformi tulemusel ei vähene,” on Kruuse tõde� nud. (ME)

USAs ning Soomes töötanud teadlased Tea ja Sulev Nõmmann otsustasid tosin aastat tagasi oma nelja lapse pärast end kindlalt siduda Eestiga ja ostsid Põlvamaal Valgjärve vallas Orava talu. Nüüd on seal kolm õunapuuaeda ligi 8000 puuga.

Fotod: MARGUS ANSU / TARTU POSTIMEES

ots ja pots kukuvad õu� nad puust ning teevad aiapidajatele meele� härmi – keegi neid ei osta, ei taha, jälle on muruniitmine õuna� puude alt üks rist ja vi� letsus. Kui võtaks tuleval ke� vadel sae ...

Aga Põlvamaal Valgjärve valla Valgjärve küla Orava ta� lu omanikud, teadlased Tea ja Sulev Nõmmann istutavad igal aastal oma valdustesse õuna� puid juurde, praegu kasvab kol� mes aias ligemale 8000 puud.

27. juulil algas taas õunakorja� mine ning mahlapress pandi tööle. Paar nädalat hiljem and� sid Nõmmannid teada, et nen� de käsitöösiidritootja Siidriko� da valmistub Soome ja naaber� riikide turgudele laienemiseks.

Selleks suurendatakse tootmist ja otsitakse kodumaiste õun� te väärindamiseks täiendavaid viise, näiteks käivad täie hooga ettevalmistused hakata õunte pressimisjääkidest valmistama eriotstarbelisi püreesid.

Läinud reedel potsatas uu� diste hulka uus teade: Siidriko� da pälvis rahvusvahelisel siidri� konkursil, kus osales 183 toot� jat üle maailma, hõbemedalid nii maitse kui ka tootedisaini eest.

Kas Valgjärvel Orava talus

maa elu || siider || 3

18. august 2016

ikojast

ab uudiseid unu puust kasvanud õuntest kääritatud siider juba sõidab Soome poo� le? „Soomlastega jõuame peagi tehinguni, läbirääkimised käi� vad,” vastab Orava talu ja seal� se Siidrikoja peremees Sulev Nõmmann. „Ka Šveitsis on õn� ged vees. Šveits on rikas maa, seal hinnatakse looduslähedasi tooteid. Ja isegi Eesti Vabariigi suursaatkond Prantsusmaal tel� lis meilt siidreid.”

Ta lisab, et välisturgude� le jõudmiseks tuleb läbida va� jalikud arenguetapid. „On vaja saavutada oma toodetele tun� tus läbi konkursside ja näitus� te,” märgib Sulev Nõmmann. „Ja on tarvis veenvalt tõesta� da, et sinu edu pole ühekordne ja õnnelik juhus, vaid et mahud ja kvaliteet on tagatud, raken� dades ettevõttes rahvusvaheli� selt tunnustatud juhtimissüs� teeme ja standardeid.”

8000 PUUD, ÜLE 30 SORDI Pikemaks jutuks pole tal esi� algu aega, sest välisturgudele saamiseks vajaliku ISO�serti� fikaadi saamiseks töötas Siid� rikojas audiitor, kes uuris, kas tootmine käib igal tasemel – ehk siis alustades töötajate kä� tepesust kuni paberimajandu� seni välja – nõuetekohaselt.

Suure majapidamise tut� vustamise võtavad audiitori� ga hõivatud isalt�emalt suju� valt üle gümnasistidest po� jad Robert ja Ingmar, kes on koos taluga suureks kasva� nud. „Kui ema ja isa selle ko� ha 2004. aastal ostsid, olid siin ainult vana talu varemed ja põlispuud nende ümber,” ju� hatab Robert Nõmmann eks� kursiooni sisse.

Esimesse, 2006. aastal istu� tatud õunaaeda jõudes räägi� vad vennad asjatundlikult, et igas reas kasvab ligi 120 õuna� puud, eri sorte on nende sõnul 36. „Soomest pärit sort „Pette� ri” on väga ilusa väljanägemi� sega hea suvine müügiõun,” se� letab Robert Nõmmann punas� te õuntega puude juures. „Ri� dade otstes on „Valged klaarid”, need on head tolmeldajad. Siin on ka „Liivi kuldrenetti”, „Pai� de taliõuna” ja Kasahstanist pärit „Zarja Alataud”. Minu üks lemmikuid on „Samo”, see on kergelt hapukas väga mõnusa maitsega hilissuvine õun ja sel� lest teeme tavaliselt esimese partii Äput. Mulliga õunamahl Äpu on meie täielik hitt�toode, seda tellitakse palju.” Õunasortidelt läheb jutt su� juvalt siidrile. „Siidri tegemi� sel on väga tähtsad nii õuna� kui pärmisort,” selgitab Robert Nõmmann ja lisab, et Siidriko� ja toodeteks valiti�katsetati õu� na� ning pärmisorte kuus�seit� se aastat. Möödunud õppeaas� tal tegi Robert Gustav Adol� fi Gümnaasiumis õpilasuuri� mistöö teatud uute pärmitüve�

de kääritamisvõimest. Heal ta� semel uuring päädis väga väi� kese, kaheprotsendilise alko� holisisaldusega uudse siidriga.

Viimast pakuti degusteerimi� seks ka Tallinnas Telliskivi tä� naval asuvas SIP käsitööõllede ja sarnaste jookide poes korral� datud siidrite tutvustusel, kus see katsejook sai palju kiitvaid hinnanguid. Õunapuude kasvatamise ja siidri valmistamise kõrval tu� levad jutuks ka maasika�, kar� tuli�, sibula� ning Türgi oa kas� vatus. „Igal suvel on siin õpi� lasmalev tööl, siis algab meie kõigi tööpäev hommikul kell kaheksa,” räägib Robert Nõm� mann. „Varane ärkamine on muidugi raske, aga teisiti po� le mõeldav – pere lapsed võta� vad kõigest osa.”

Seega on Orava talu pea� linna poiste lapsepõlve ja noo� ruse ära rikkunud? „Ei, mit� te mingil juhul,” vastab Ing� mar Nõmmann välkkiirelt. „Meil on ka oma plaanid, an� name neist vanematele tea� da ja siis arvestatakse meie� ga, oma plaanid saame alati teoks teha. Kui meil pole pa� rajasti midagi käsil, oleme hea meelega siin, sest maal on vä� ga palju teha – juhendame ma� levlasi, koristame, parandame midagi.” Robert Nõmmann li� sab, et linnas mõtleb ta küll, et arvuti taga on tore istuda, aga maale jõudes tunneb, et seal on palju toredam.

Pärast põhjalikku õunaae� dade ning maasika� ja kartu� lipõldude tutvustust jõuame 2011. aastal valminud lao� ja tootmishoone juurde. „See oli meie esimene hoidla,” näitab Robert silma järgi haagissuvi� la mõõtu külmikut. See tule� tab nüüd uue, 200 tonni õunu ja talus kasvavat muud kraami mahutava hoidla kõrval meel� de, et kõik suur saab alguse väikesest.

VAHELDUS JA TURVATUNNE Suurt majapidamist ja kallite seadmetega Siidrikoda vaada� tes ei saa küsimata jätta, kas teadlastest Nõmmannidel tu� leb talule peale maksta või saa� vad nad teenitud tulust üht� teist ka sukasäärde koguda? „Siidrikoda toob ikka rohkem raha sisse, kui välja läheb, selli� ne on ettevõtluse loogika,” vas� tab Sulev Nõmmann. „Aga su� kasäärde me seda ei kogu, ra� ha läheb suures osas tootmise edasiarendamiseks.”

Kuid maaelu ja seal ettevõtlu� sega tegelemine pole meelakku� mine, tagasilööke on palju. Näi� teks kas või armsad väikesed jä� nesed võivad ühe talvega kõrge� test taradest hoolimata õunaae� dades palju tööd nullida. Sel su� vel Lõuna�Eestis möllanud era� kordselt tugev torm murdis Ora� va talus üle saja õunapuu koos

jUhTKiri

ORAVA TALU SIIDRIKODA Mereteadlane, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Sulev Nõmmann (55) ja tema abikaasa Tea Nõmmann (45), üheksa aastat Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskust juhatanud keskkonnaökonomist, ostsid Põlvamaal Valgjärve valla Valgjärve külas Orava talu 2004. aastal.

Talus on maad 52 hektarit, sellest kümme võtab enda alla kolm õunapuuaeda ligemale 8000 puuga. Esimene õunapuuaed rajati 2006. aastal, pärast seda on aedu pidevalt laiendatud. Õunapuid on üle 30 sordi, neist kümmekond sorti annab põhitoodangu. Täiskandeikka on jõudnud ligi 7000 puud.

Veel kasvatakse talus maasikaid, pudrukartulit, sibulat ja Türgi uba. Tööd aitavad ära teha abilised-töötajad, õpilasmalevlased ning Sulev ja Tea Nõmmanni lapsed Christopher (20, hakkab sügisest Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini tudeerima), Robert (18), Ingmar (17) ja Iris (16) õpivad kõik pärast Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli lõpetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Kõik lapsed räägivad mitut võõrkeelt ja seda trumpi kasutab pere edukalt müügitöös. Robert õppis aasta Budapestis Liszti akadeemia ettevalmistusgümnaasiumis ja valdab vabalt ungari keelt. Ingmar õppis vahetusõpilasena aasta Šveitsis Zürichis ja nüüd on tal on saksa keel täiesti suus. Iris läheb sel kuul aastaks Belgiasse Brüsselisse vahetusõpilaseks muusikaprogrammi õppima ja täiendama oma saksofonimängu- ja lauluoskust.

Orava talu majandamiseks on loodud kaks ettevõtet: aiasaaduste kasvatamiseks RVC Investeeringud AS ning oma õuntest tehtava mahla, mulliga õunamahla Äpu ja siidri tootmiseks-müümiseks Siidrikoda OÜ.

Eelmisel aastal korraldati edukas ühisrahastuse kampaania, millega laienes Siidrikoja omanike ring 42 osanikuni. Lä-

Orava talu siidrikoda asub Põlvamaal Valgjärve valla Valgjärve külas.

bi Fundwise’i kampaania kaasati kokku 93 200 eurot ettevõtte kiire arengu toeks. Ettevõtte turunduses ja müügitoes on suurel hulgal kaasosanikel märkimisväärne roll, samuti on kümnete inimeste kogemused ja oskused suureks abiks ettevõtte strateegia ja tulevikusuundumuste kujundamises.

Mullu hakkas Siidrikoda tootma kuiva, poolkuiva ja maitsestatud siidrit Snoob, Hipster ja Säde. Siidrikoda on Eesti ainus käsitöösiidri tootja, millel on oma siidriõunte tootmisaiad. Nii on võimalik aastast aastasse kasutada retseptides kindlaid õunasorte, mida omanikud ei avalikusta.

Siidrit tehakse naturaalsest õunamahlast, mille kääritamiseks kasutatakse spetsiaalseid pärmitüvesid. Pärmid on välja valitud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ja rahvusvahelise suurkorporatsiooniga Lallemand ja sellekohane uurimistöö jätkub pidevalt.

Aktsiisilao tegevusluba võimaldab Siidrikojal aastas toota 15 000 liitrit siidrit. Talu õunaaedadest jätkub selleks piisavalt toorainet ja jääb ülegi. Märkimisväärne kogus toorainest läheb karboniseeritud õunamahla Äpu tootmiseks, sest see jook on osutunud väga menukaks.

Allikad: Robert, Ingmar ja Sulev Nõmmann

Traditsioonilise rahvusvahelise siidrikonkursi International Cider Challenge 2016 korraldas Suurbritannia mainekas jookidele spetsialiseerinud üle 150aastase ajalooga väljaanne Off Licence News. Parimad tooted valiti pimetesti käigus 183 tootja toodangust.

Ainsana Eestist pälvisid maitse eest kõrge tunnustuse ja hõbemedalid Siidrikoja kuiv siider Snoob ja maitsestatud siider Säde. Tootedisaini eest said hõbemedali Siidrikoja kolm siidripudelit Snoob, Hipser ja Säde ning uudse lahendusega kinkepakend.

tugisüsteemidega. Miks Nõm� mannid on valmis edaspidigi tagasilööke taluma, ehk oleks siiski turvalisem olla vaid tead� lane? „Olen ka varem öelnud, et inimene elab ainult ühe kor� ra, ja kui juba oled siia maa� peale sündinud, siis ela huvita� valt ja mitmekülgselt,” kostab Sulev Nõmmann. „Tuleb võt� ta elust maksimum, teha kõi� ke, mida sa tegelikult tahad.

Kõik on väärtushinnangutes

ARMSAD VÄIKESED JÄNESED VÕIVAD ÜHE TALVEGA KÕRGETEST TARADEST HOOLIMATA ÕUNAAEDADES PALJU TÖÖD NULLIDA.

kinni – tee seda, mida väärtus� likuks pead. Meile abikaasaga meeldib vaheldus ja seda pa� kuvad nii ettevõtlus kui tea� dus. Me lihtsalt ei suuda kum� mastki loobuda.”

Trompetit mängiv Ingmar Nõmmann ja kontrabassiga si� na peal olev Robert Nõmmann ei ole veel otsustanud, mis eri� ala pärast gümnaasiumi edasi õppida. „Kindlasti lõpetan ära muusikakooli, gümnaasiumi ja lähen ülikooli,” ütleb Robert Nõmmann. „Aga see talu siin on mulle andnud suure kind� lustunde – mul on koht, kuhu tulla, ja siin on väga palju hu� vitavat tööd, mida teha ja mil� lest ära elada.” Ilmselgelt os� kavad Tea ja Sulev Nõmmann väga hästi kasvatada nii õuna� puid kui lapsi.

PeeTer raiDla

peatoimetaja

VAIKUS ENNE TORMI?

K

ui heita pilk rahandusminis� teeriumi hallatavale haldusre� formi veebilehele, paistab seis eesseisva kardinaalse haldus� reformi eel olevat äärmiselt rahulik. Teisi� päevase seisuga oli 21. juunist üleval tea� de selle kohta, et Valgamaa Helme, Hum� muli ja Põdrala vald ning Tõrva linn on otsustanud ühineda Tõrva vallaks. Järg� mised teated kajastavad avatud uste päe� vade korraldamist juba varasemal perioo� dil ühinenud valdades. Näiteks 4. augus� til oli võimalus külastada Kose, Viljandi ja Türi valda, 24. augustil minnakse aga Saue, Lääne�Nigula ja Märjamaa valda.

Samas pole haldusreformi veebilehel ühtegi viidet selle kohta, et kümmekond valda on kaalunud pöördumist riigikoh� tusse taotlusega kontrollida riigikogus heakskiidu saanud haldusreformi seadu� se vastavust põhiseadusele. Juunis kinni� tas oma pöördumist riigikohtu poole Kõ� pu vald, rahandusministeeriumil on prae� gu käsil oma seisukohtade esitamine vas� tuseks Kõpu valla taotlusele. Postimees on küll pakkunud, et Kõpu valla taotlus tuleb riigikohtus arutusele juba septemb� ris. Kui see isegi nii juhtub, siis oma ot� sust ei jõua riigikohus kindlasti teha en� ne 1. oktoobrit, mil omavalitsuste jaoks kukub tähtaeg teatamaks, kellega vaba� tahtlikult soovitakse ühineda.

Läinud nädalal valmis Kambja, Luun� ja, Nõo, Ülenurme ja Pala valla tellitud õi� guslik analüüs haldusreformi vastavusest õiguspõhimõtetele. Varuli advokaadibü� roos valminud analüüsis leiti, et omava� litsuste õigusi on haldusreformi seaduse� ga mitmel puhul riivatud. Kuidas vallad selle taustal edasi käituvad, praegu veel päris selge ei ole.

Tegelikult on ühel või teisel moel ühi� nemisläbirääkimisi alustanud kõik vallad, keda haldusreform peaks puudutama, Kõ� pu ja kõik ülejäänud siin mainitud vallad teiste seas. Iseasi, et haldusreformi veebi� leht sellest meile teada pole andnud. Tõsi, seal on üleval juuni lõpu seisuga koosta� tud Eesti kaart, mis on võimalikke liiku� misi kajastavaid punaseid nooli täis piki� tud. Ka haldusreformi viimane infokiri il� mus juunis 2016 ehk veel enne haldusre� formi seaduse jõustumist.

Võib arvata, et suvine vaikelu haldus� reformi rindel elavneb peagi. Maa Elu jääb huviga ootama riigikohtu lahendit, mis võib reformi kogu senise käigu pea peale pöörata. Kui see tõesti nii juhtub, tasub oodata üle�eestilist tormi.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@ajaleht.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimees.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@ajaleht.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, maaelu@ajaleht.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || TaluTOOde || maa elu

18. august 2016

Idamaade meditsiinis tuntud aju toit

jõudis Eesti mahetootmisesse siGriD KooreP Sakala

V

eeda kirjandus kir� jeldab ghee’d kui ajutoitu, sest see pidavat tervenda� ma mõistust ja parandama mä�

lu. Samuti mõjub see soodsalt seedimisele ja maole. „Eestis on see tuntud kui võiõli,” tähendab Viljandimaal Abja vallas tegutseva Pajumäe talu peremees Viljar Veiden� berg ja lisab, et aprillis ka Eesti toiduainetööstuse liidult kiita saanud selitatud või ehk ghee on neil üks uuemaid tooteid. „Võiõli on ta ametlik nimetus,” ütleb ta ja seletab, et pakendil peab see nimetus kindlasti kir�

Mahedaid piimatooteid valmistav Pajumäe talu on algust teinud ghee tootmisega, mis võib olla lihtsalt rasvaine, kuid on kasutusel ka iidses Indiast pärit loodusliku ja holistilise süsteemi meditsiinis.

jas olema. „Kui võid kuumuta� da nii kaua, et vesi aurab ära ja muu valguline asi jääb põh� ja, siis jääb alles puhas piima� rasv – 99,6 protsenti,” räägib peremees ja teab öelda, et Hii� na meditsiinis on ghee hästi tuntud ja tähis asi. „Eesti ini� mesed on oma kodudes seda vaikselt teinud, aga poeletti� del oleme meie esimesed, kes seda teevad, ja veel mahedad ka,” ütleb Veidenberg. Ega ghee oma põhiolemuselt ju miskit muud olegi kui ka idamaade köögis kasutusel olev rasvaine ja eksootilise nime taga on pei� dus selitatud või, millest on ee� maldatud viimasedki piimaval� gu jäägid, nii et alles jääb vaid puhas rasvaine.

KLIENDID AITAVAD KAASA Põhimõtteliselt võib siis ghee’d kasutada nii ärasöömiseks näi� teks rasvainena kui pealemää� rimiseks. Hoolimata sellest, et hinduismis on ghee tuntud ka ravimina, käib see meil siiski ennekõike toidu alla ja teda võib kas või rasvainena kuke� seente praadimiseks ka� sutada. Nii räägibki Pa� jumäe talu tehnoloog Sirje Luik, et oli pereme� hele pakkunud kukesee� ni, too oli aga ütelnud, et kes neid praeb. Nii lu� banud tehnoloog siis seened ära praadida ja tegi seda just

tollesamuse ghee’ga. „Väga head tulid,” lausub ta ja kiidab, et isegi kartulid lähevad ghee’ga mõnusalt pruuniks.

Pajumäe talu tootenimekir� ja kuulub praegu kokku 250 eri asja, aga erinevaid mait� seid, mida neilt tellida saab, on umbes 75. „Osa retsepte on vanad, mida me iga päev ei tee, aga kui inimene tellib, siis la� seme uuesti töösse,” lausub pe� remees ja räägib, et uute too� dete retseptide ammutamise kohapealt on suur abi klienti� destki. „Mõnikord mõtleme ise välja, teinekord ütlevad klien� did, et prooviks sellist asja te� ha,” lausub Veidenberg. Kuna Pajumäel on tootmine väike ja suuri liine pole tarvis käi� ma lülitada, siis saabki mahe� talu vastavalt inimese soovi� le toote valmis teha. „Ja vars� ti ta saabki seda süüa. Uus silt on peal ja puha,” ütleb Veiden� berg. Ta räägib, et ghee tegemi� ne sai alguse nii, et Pajumäe� ga võeti ühendust Soomest ja küsiti, kas mahetalu saaks nei� le saata võid, kuna Soomes ta� heti teha sellist toodet nagu selitatud või. „Me ütlesime, et teeme se�

HIINA MEDITSIINIS ON GHEE HÄSTI TUNTUD JA TÄHIS ASI.

Hommikupoolsed neli tundi oli Pajumäe talu tehnoloog Sirje Luik valmistanud mahe-ghee’sid, mis ennelõunal jahtusid juba purkidesse FOTOd: eLMO RiiG / SakaLa panduna plastkastis külmkambris.

da parem ise, sest võid ei saa saata, kuna see nõuab jahedat, aga selitatud või ei ole selline, mida peab jahutama, ning see� tõttu on toodet lihtsam saata,” meenutab Veidenberg, sõnades, et ideid tuleb vist isegi tarbi� jatelt rohkem. „Kliendid taha� vad, meie proovime.”

VÄRSKEIM KATSETUS Kõige värskem katsetus on Pa� jumäel aga tollesama ghee eda� siarendus – brahmi ghee. Sel� le kohta tasub Sirje Luige sõ� nul samuti edasi ise uurida, sest toote omadusi on taas kord ka� sutatud idamaade meditsiinis,

ent seda purgi peale kirja ei lähe. „Või õigemini peab uuri� ma, kas see brahmi pulber on ravimtaimede registris kirjas,” lausub ta. Eestis tuntakse brah� mi ka säsi�vesikaagina, mis on ajurveeda ehk iidse Indiast pä� rit loodusliku ja holistilise süs� teemi meditsiinis üks võtme� taimi.

Esimene 250 grammi brah� mi ghee’d on kolmes purgikeses tehnoloogi pihus. „Viljar kuskilt Saksamaalt tellis selle brahmi ja siis läksime edasi,” tähendab Luik ja kinnitab, et mida roh� kem ta selle kohta loeb, seda rohkem ta ghee usku läheb.

maa elu || isTiKud || 5

18. august 2016

siis hulgiostjal on eelis ning hin� du saab suurema koguse ostmi� sel läbi rääkida. Üldiselt on see märkimisväärsemalt soodsam ja sõltub peale ostetava kogu� se ka sordist, istiku vanusest ja muust sellisest.

Hulgiostja saab Juhani puu� kooli tootejuhi sõnul veel ühe kasuliku eelise, mis puudutab taimede kvaliteedi kontrolli. „Suurte koguste puhul kontrol� litakse kvaliteeti istutuse käigus ja paari nädala jooksul pärast is� tutust, mistõttu on pretensioo� nide esitamise aeg tavapärasest pikem,” avaldab Ülle Pekk.

Aianduskeskustest või �poo� didest ostes juhtub ikka, et al� les kodus avastatakse, et taim polegi elujõuline, ei lähe kasva� ma või on sel juba varem mingi haigus kallal.

Suurt kogust taimi või isti� kuid ostes oleks kahju aga vä� ga suur.

Viljapuuaeda

Eesti sordid on aretatud just meie kliima jaoks ja nii on risk eksida väiksem kui välismaiste tundmatute sortidega.

FOTO: TaaVi aLaS

ei saa rajada üleöö TaaVi alas

S

ügis on hea aeg puu� de�põõsaste istuta� miseks, kuid kes ta� hab oma vana ae� da uuendada või täiesti uut marjaaeda rajada, peaks juba sügisel tellimuse esitama. So� bivad puude või põõsaste is� tikud võite saada alles aasta või paari pärast.

Kui tahate osta suurema koguse viljapuid, marjapõõ� said vms ning järgmisel keva� del suure viljapuuaia rajada, siis tuleb juba sel sügisel tegutseda, kui tahate järgmiseks hooajaks puud�põõsad kätte saada.

Tuttav maaomanik tahtis oma viljapuuaeda laiendada ja kindlat sorti puude istikuid os� ta, kuid puukoolide poole pöör� dudes selgus, et soovitud sor� te pole alati varnast võtta. See� ga teadmiseks – üleöö ja spon�

EESTI ISTIKUKASVATAJAID SAAB USALDADA KersTi KahU

Palun öelge, kuidas aru saada, kas ostetud taimed on kvaliteetsed?

Istikut ostes tuleb kindlasti pöörata rõhku kvaliteedile.

Kvaliteetne istik peab olema hästi arenenud juurekavaga, millel on arvukalt narmasjuuri. Juurestik peab olema maapealse osaga tasakaalus ja oluliste vigas-

tusteta. Ka nõuistik peab olema hästi juurdunud ning nõu eemaldamisel ei tohi mullapall juurte ümbert laguneda.

Istik peab olema sirge tüvega, millel vähemalt kolm 25–30 sentimeetri pikkust sobiva asetusega võraharu. Hea, kui okste väljumisnurk on vähemalt 45 kraadi. Ei tohiks olla murdunud oksi ega kuivamistunnuseid.

Põõsaste puhul oleks samuti hea, kui põõsal on kaks-kolm

oksa. Nii istiku kui põõsa kvaliteet sõltub selles, kas ostetakse ühe- või kaheaastane istik. Eelnev jutt käib kaheaastaste istikute kohta. Üheaastasel istikul ei pea olema võraharusid.

Sordi asjus saame ikkagi usaldada istiku kasvatajat. Paljud Eesti istikukasvatajad on aiandusliku taustaga ja on end täiendanud erinevatel õppepäevadel, kus õpitakse tundma sortide tunnuseid. Seega usun, et Eesti istikukasvatajaid võib usaldada.

taanselt ei saa suurt viljapuu� aeda rajada.

Suhelge Eesti aiandite ja aia� keskustega ning küsige vajadu� sel ka välismaistelt istikumüü� jatelt pakkumisi. Mõned õuna�

või marjaistikud võib olla sood� sam tuua ise Poolast või mujalt kohale.

Siiski! Vanu häid Eesti vil� japuude või marjasorte otsides pöörduge Eesti puukoolide poo�

le, mõningal juhul täituvad soo� vid kiiresti. Pealegi on Eesti sor� did aretatud just meie kliima jaoks ja nii on risk eksida väik� sem kui välismaiste tundmatu� te sortidega.

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadur

www.optitrans.ee

PEAB OLEMA SERTIFIKAAT! Milliseid taimi võiks aga välis� maalt tellida ja mida sel juhul kindlasti tähele panna?

Kersti Kahu sõnul tellitak� se ja tuuaksegi väga palju isti� kuid viimasel ajal Eestisse välis� maalt. „Sel juhul tuleb väga sel� gelt endale aru anda, kust piir� konnast istikud ostetakse. Osta võib ainult nendest piirkonda� dest, mis on kontrollitud ohtli� ke taimekahjustajate suhtes, is� tikuid, millel on kaasas vastav sertifikaat.”

LUKUSTUVAD BETOONPLOKID AUGUSTI PAKKUMINE €/tk

MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN MICHELIN

Power CL 340/80-18 Bibload 400/70R20 Power CL 400/70-20 Power CL 400/70-24 Bibload 460/70R24 XMCL 460/70R24 Bibload 440/80R28 Power CL 440/80-28

Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 31.08.2016

315.595.439.475.680.650.980.660.-

Toodame lukustuvaid betoonplokke, mis tänu oma erilisele vormile ei vaja paigaldades segu. Plokkide paigaldus on kiire ja efektiivne, vajades vaid kahte töölist ja tõsteseadet – sein on koheselt kasutuskõlblik ning seda on hiljem lihtne demonteerida.

Sein suudab taluda suuri koormusi.

Meie toote eeliseks on kiire paigaldus, täpsus, vastupidavus ja soodne hind.

Plokkide peamised kasutusalad on: Puistematerjalide ladustamine Tulekindlate tugimüüride ehitus Tööstushooned ja üldehitus Sadamad ja tammid

Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt Tel 515 3763, 5814 7377 e-post info@optitrans.ee

VAHEL TULEB PIKALT ETTE TELLIDA Juhani puukooli viljakultuuride tootejuht Ülle Pekk ütleb Maa Elule, et kui aiaomanikul on soov osta sel sügisel 50 kindlat sorti õunapuud või 100 kultuur� mustika� või vaarikataime, siis on see võimalik. Muidugi sõltub kõik soovitud sordist. „Õunapuid saame pakku� da 100–1000 tükki olenevalt sordist. Mustikaid ja vaarikaid on võimalik ette tellides osta 10 000 ja enam,” märgib Pekk.

Hulgiostud lepitakse tema sõnul üldjuhul kokku sügisel ja taimed väljastatakse ostjale järgmise aasta kevadel või sügisel, vasta� valt kokkuleppele. „Viljapuude puhul lepitakse soovitud kogu� sed ja sordid kokku umbes kaks aastat ette,” rõhutab ta.

Kui aianduskeskustes või puukoolides tundub ühe taime või istiku hind vahel kallivõitu,

KUIDAS TAIMEDE KVALITEETI KONTROLLIDA JA EBAMEELDIVUSI VÄLTIDA? Eesti Maaülikooli Polli aiandus� uuringute keskuse teadur Kers� ti Kahu ütleb Maa Elule, et kva� liteetseid istikuid müüvad Ees� tis kõik need puukoolid, kes on Taimetervise registris ennast re� gistreerinud. „Nende puukoolide istikud on kontrollitud ohtlike taimekahjustajate suhtes ja kõik nende istikud on varustatud tai� mepassiga. Sordi ehtsuse kont� roll on puukooli omaniku enda vastutus. Nendest puukoolidest saab ettevõtja tellida endale so� biva sordi istikuid ja soovitud koguses,” selgitab ta.

Kahu rõhutab, et oleks hea, kui selline koostöö toimuks üks aasta varem, sest siis saavad puukoolid juba need istikud kas talvel pookida või suvel silmas� tada. „Kindlasti tasub aga soovi korral pöörduda otse puukooli� de poole, kus leitakse ettevõtja� le kõige parem lahendus. Suure� mas koguses istikuid tasub os� ta otse tootjalt, sest siis võidab ka hinnas. Istikute nimekiri on saadaval enamiku puukoolide kodulehel,” lisab ta.

PÄRNU GRANIIT OÜ

Teede ja raudteede ehitus Jäätmekäitlus Ajutised lahendused

+372 521 2525; +372 5330 1144 info@parnugraniit.ee www.parnugraniit.ee

6 || PuiduTÖÖsTus || maa elu

18. august 2016

Pakendamiskunst

paistab lihtne ainult pealtnäha ti tähendab piisavalt tellimusi, kliente ja tööd, mida Libatses jagub 40 inimesele.

anU VillMann Pärnu Postimees

alinga vallas Li� batses kolhoo� siaegsesse re� monditöökotta ra� jatud pakendite� hasest on autodest kihavalt Via Bal� ticalt vaid mõ� nisada meetrit.

Vineerist ja puitkiudplaa� dist tööstuslikku pakkema� terjali ja pakendit on Libatses valmistatud juba aastast 1995, mil Rootsi kontserni Lamiflex Board AB tütarettevõte siin sellega algust tegi.

Praegu kannab 100 protsen� ti Rootsi kapitalile kuuluv pa� kenditootja nime Boardic. Ette� võtte omanikeringi kuulub ka Eesti juurtega Thomas Jakoby.

Libatses käib eesti keelt puh� talt kõnelev Jakoby päris tih� ti, ent siinse üksuse igapäeva� ne juhtimine on kohaliku mehe Endel Mäemetsa kanda.

Boardicul läheb Jakoby hinnangul praegu hästi. Häs�

LIBATSES RAHUL Pakkemajanduse käekäik sõl� tub palju metallifirmadest, näiteks auto� või tööriistatöös� tusest, ning oluline on asuda kliendile võimalikult lähedal.

Kõik tellimused käivad lä� bi emaettevõtte Norrköpingis ja 90 protsenti Pärnumaal too� detud pakenditest läheb kasu� tusse samuti Rootsi ettevõtetes. „Lõviosa meie toodangust on mõeldud Volvo, Scania ja Saabi tehastele, eriti palju just veoau� totehastele,” seletab Jakoby.

Pakenditehas ei pruugi Ja� koby jutu järgi lõpptarbijat ala� ti teadagi, sest tarneahelasse mahub tootja ja kasutaja vahe� le mitu vahendajat.

Logistikamaailmas ilma transpordikindla pakendita lä� bi ei saa ja sestap on mitmesu� guseid pakendeid pidevalt va� ja. Näiteks elektroonikatöös� tuses tuleb iga õrn komponent omaette pakki pista ja seda ei tee tavaliselt detaili ega paken� di valmistaja, vaid mõni spet� siaalne pakkimisfirma.

Teatud riikide puhul on ra� haliselt otstarbekas viia auto üle piiri komponentidena. Sel�

list praktikat kasutatakse kõr� ge tollimaksu vältimiseks. Auto imporditakse varuosadena rii� ki, kus need siis kompaktseks masinaks kokku pannakse. Ük� sikute osade importimisel pää� seb kopsakast maksust. Samal ajal nõuab see erinevate paken� dite olemasolu.

Konkurents tööstusliku pa� kendi sektoris on tihe, Eestis� ki tegutseb mitu tootjat. Mäe� mets ja Jakoby positsioneeri� vad Boardicu suuruselt kol� mandaks siinseks tööstusli� ku pakkematerjali ja pakendi tootjaks. „Kahe suure kõrval oleme meie ikka väga väikesed, nagu külapoisid,” muigab Mäemets.

Võrdlus polegi ehk nii vale, kui mõelda Boardicu asukoha� le küla servas.

Libatsest lahkumist ei ole rootslased 21 aasta jooksul tõ� siselt kaalunud. Tehasesse, ini� mestesse ja töötingimuste pa� rendamisse on palju investee� ritud, et tootmist siin tulevi� kuski jätkata.

Kuid jäämisel on ka ajaloo� line taust. Jakoby räägib, et 20– 25 aasta eest hirmutas rootsla� si mõte Tallinna tulekust ainu� üksi uudiste pealkirju lugedes. „Me ei tahtnud Tallinna sõi� tagi, sest Rootsis me muud ei

kuulnud, kui et Tallinnas lok� kab kuritegevus, maffia õien� dab omavahelisi arveid, vohab prostitutsioon ja inimesed saa� vad surma,” meenutab Jakoby.

Nüüdne Tallinn on hoopis midagi muud, aga Eestisse laie� nemise otsused tehti 1990nda� tel ja need pädevad nüüdki.

Jakoby ütleb, et oma põhi� turule Rootsile asub Libatse pa� rajalt lähedal ja et transpordi�

Boardicu kastide toormeks on kase- ja okaspuuvineer, mis ostetakse valmisvineerplaatidena Venemaalt ja Brasiiliast.

FOTO: VeRONika ROOSiMaa

ühendus riikide vahel on hea, ei ole tarnekiirusele miskit et� te heita. „Kui me saadame kauba� auto Libatsest Paldiskisse, kust see läheb laevaga Kappelskäri ja sealt mööda mandrit Norrkö� pingisse, on saadetis umbes 12 tunniga päral,” kiidab ta.

NAISED PINKIDE TAHA Tööjõunappuski pole vabriku� le võõras. Samal ajal on Boar� dicu kaader püsinud suhteli� selt stabiilne. Teatud liikumisi tuleb muidugi ette. Eriti valu� salt mõjusid vabrikule kriisiaas� tad 2008–2009, kui käive kui� vas kokku ja inimesi tuli koon� dada või saata sundpuhkusele. „Ladu oli toormevaru täis, aga isegi poolmuidu ei tahtnud keegi midagi saada,” vaatab Ja� koby tagasi.

2010. aastal olukord muu� tus ja sestpeale on tootmine muutunud oluliselt stabiilse� maks. Tagantjärele targana tea� vad kastivabrikandid, et krii� sist võib tulugi tõusta, sest pä� rast madalpunktist läbi käimist tõuseb efektiivsus.

Boardicu tsehhides on ku� nagi olnud palgal ka 65 ini� mest, aga tänu paremale meh� haniseeritusele, tehnoloogia� le ja inimeste endi tõhususele teeb nüüd pea sama töö ära 40 töötajaga.

Tegevjuht Mäemets rõhu� tab, et karjääriredelil üles lii� kumine on nende majas soo� situd tendents ja toob näite, et kunagi saepingi taga või tõstu� ki peal alustanud kolleegid on praegu hoopiski ettevõtte kon� toris ametis.

Boardicu 40 töötajast vaid kaks käib ettevõttesse töö� le naabermaakonnast Rapla�

Lp korteriühistud!

Kas tänavu talvel olid teie toad külmad?

Kui jah, siis KÜSIGE MEILT

KATELDE PAKKUMIST –

ja saabuval talvel on teie majades mõnusalt soe

PÕLLUTÖÖMASINAD

e lle e e t t a a j j a a d d i i alluupp tta

Pakume

www.laumetris.eu

TÄISAUTOMAATSET HEIZOMATi KATLASÜSTEEMI Mugav ja tõhus Saksa kvaliteet See on ISEPUHASTUV KATLASÜSTEEM, kuhu kuuluvad biomassi ahjud, puiduhakkeseadmed, konveierid ja puhurseadmed. Mugava küttesüsteemi kulud on madalad ning kasutegur samas maksimaalselt tõhus. Ahjusid saab kütta hakkepuidu, laastude, pelletite, puitbriketi ja paljugi muuga.

KULTIVAATORID – 4–10 m

Heizohacki puiduhakkeseadmetega saab muuta jääkmaterjalid – puutüved, oksad ja puidujäägid – väärtuslikuks kütuseks.

JÄRELVEETAVAD VEEMAHUTID – 6, 10, 12 m³

Heizoschnecki konveierid on transpordiseade küttematerjali söötehoidla ja ahju vahel.

Kõrgemate küttematerjalihoidlate puhul on tõhus abivahend Heizotransi puhurseade.

Lisainfo tel +372 521 6455

KALLURHAAGISED – 10–30 t

Ala Talutehnika Tel 504 3918, August Paju www.alatalutehnika.ee

SÜGAVKOBESTID – 3–6 m

maa elu || PuiduTÖÖsTus || 7

18. august 2016 maalt. Kõik ülejäänud on Ha� linga valla inimesed.

Mäemetsa kinnitusel Li� batse väiksus Boardicu aren� gut ei pidurda. „Me oleme ise ka väikesed,” tuletab ta meel� de. Kohalikke olusid tundva� na peab Mäemets üsna tõe� näoliseks perspektiivi, et tu� levikus moodustavad 75–80 protsenti vabriku töötajatest naised. „Mida kõrgem mehhani� seerituse tase ja mida vähem füüsilist jõudu vaja läheb, se� da enam saab tööle võtta nai� si. Naisi veel jääb maale, mehed leiavad tööd tihti hoopis kauge� malt,” ütleb ta.

KASTIL JA KASTIL ON VAHE SEES Kui vaadata kastiäri üldisemalt, siis kehtivad siin teised reeglid kui näiteks ehituses, kus saab „Pisuhänna” Ludvig Sanderi kombel kuulutada, et rohkem õhku on vaja, sest õhk ei mak� sa ju midagi.

Kastpakendi transportimi� sel on õhk kulla väärtusega ja seetõttu ei tarnita neid ühest kohast teise pea kunagi valmis� kujul. „Tööstuspakendi puhul ei ole tema hind alati kõige mää� ravam. Oluline on näiteks see, kui mugav on kaupa pakkida ja kas kasti saab korduvalt ka� sutada. Loeb seegi, kas tühjalt pakendilt saab hõlpsalt põhja ära võtta, seinad lapikuks su� ruda ja kasti kuni järgmise kor� rani ruumisäästlikult ladusta� da või transportida,” kirjeldab Mäemets.

Boardicu kastide toor� meks on kase� ja okaspuuvi� neer, mis ostetakse valmis� vineerplaatidena Venemaalt

KOMMENTAAR

V

anemate sünnimaa käekäiku üle 20 aasta lähedalt näinud Thomas Jakoby hinnangul on Eesti nii mõneski asjas Põhjamaid edestamas. Skandinaaviast on ette jõutud nii heas kui halvas mõttes.

Kriitikat pälvib Jakobylt eestlastele omane tähenärijalik bürokraatlikkus. „Juuksekarva lõhkiajamises olete

vahel hullemad kui sakslased,” naerab Jakoby.

Muus suhtes on Eesti kõva arenguhüppe teinud. „Eesti pangandus on ikka palju parem ja kiirem kui Rootsis,” kiidab Jakoby. „Kui meil võtab ülekande laekumine kaks päeva aega, siis teil vaid päeva.”

Komplimente jagub tal ka mobiilside hea levi kohta. Mägises Rootsis on leviaugud väga tavalised.

ALVAR ROOSIMAA, JAANIHANSO SIIDRIVABRIKU PEREMEHE KOMMENTAAR

J

aanihanso ja Boardicu koostöö sai alguse vältimatust juhusest, mis ikka ette tuleb, kui kaks naabrit on abivalmid ja avatud.

Meil oli vaja kiiresti laenata tõstukit, et lahendada hädaolukord ja Boardic saatis enda oma appi. Pärast läksin nende juurest läbi, vaatasin ringi ja saime kiiresti koos Endliga aru, et võiks midagi koos teha.

Nende jaoks oli väga põnev tegeleda veidi väiksemate ja peenemate vormidega, kui nende peamine toodang on, ja meie

jaoks oli omanäoliste kinkekastide loomise võimalus kiiresti, paindlikult ja kodu lähedal lihtsalt suurepärane.

Võib kindlalt öelda, et Jaanihanso ja Boardicu suhtumine probleemide kiiresse lahendamisse sobib omavahel ideaalselt ja koostöö on alati puhas rõõm.

Boardicu tehtud kastidest on saanud Jaanihanso siidri üks tuntumaid sümboleid. Isegi nii, et ühe teise toreda veinitootja käest, kes nüüd ka sama disainiga kaste kasutab, küsivad kliendid, kust nad „Jaanihanso kaste” saavad.

ja Brasiiliast.

Libatses tehakse pakkema� terjal valmis. Kastpakendid transporditakse Rootsi ena� masti detailidena. Vajadusel viimane lihv ehk kasti koosta� mine ja polsterduste lisamine tehakse ümbristele Norrköpin�

gis. Seal on Boardicul ametis 15 inimest, neist enamik töö� tab kontoris, vahetult pakke� majandusega tegeleb viis�kuus inimest.

Tootearenduse teeb samuti ära emakontor Norrköpingis.

Võhik võib ju muiata, et mis

Boardicu Libatses asuva tehase juht Endel Mäemets näitab, kuidas ühe vineerkasti saab hetkega lapikuks kokku suruda. Kastpakendeid ei transpordita ega hoiustata valmiskujul, vaid detailidena või siis lapikuna FOTO: GeRTRUd aLaTaRe nagu pildil näha.

see kast siis ära ei ole – pane aga kokku neli seina, põhi ja kaas –, aga tegelikult on paken� damiskunst märksa keerukam ja ka huvitavam.

Pakendada on ju vaja väga erineva kuju, mõõdu ja kaalu� ga esemeid. Pole võimalik iga

kauba puhul sama loogikaga lä� bi ajada.

Väiketootjana on Boardic kiire, paindlik ja kompromis� sialdis. Suured tegijad põlga� vad pisemad tellimused võib� olla ära, ent Boardic seda en� dale ei luba.

Eestis on ettevõtte pea� misteks koostööpartneriteks mööblivalmistajad Lääne� ja Raplamaal, elektroonikatehas ja kalatööstus Pärnus. Boardicu klient on näiteks ka naaber� külas Kaelasel toimetav Jaanihanso siidrivabrik.

TIIVULISED PÕLLUVALVURID OLAV RENNO, linnuteadja

A

prillist septembrini satub siin�seal silma vilja� või heinapõl� lu kohal lendavaid väiksemat kasvu, umbes haki� suurusi, aga pikema sabaga kul� le. Tihtipeale teeb ta paigallen� du – rapleb, see tähendab hoiab end sagedate tiivalöökide abil õhus ühel kohal, kasutades ka vastutuule tõstejõudu, vahel tõusvaid õhuvoolegi. Taolisest lennulaadist on see pistrikuliik saanudki oma eestikeelse ni� me – tuuletallaja. Seljapool on tuuletallajal tellispruun, tiivala� bad mustjaspruunid, isasel pea ja saba helehall, alapool tume� date triipudega kreemikaskol� lane, sabatipul on must vööt.

Osava lendajana on tuule� tallajale omane kevadel pesa� piirkonnas etendatav lennu� mäng. Liigiomase pooleldi na� saalse kjii-kjii-kii-kii-kila saatel lendab isane tuuletallaja vahel� dumisi end ühelt küljelt teise� le keerates ja lauglendu kasu� tades edasi�tagasi, emane aga jälgib teda mingilt istepaigalt.

Siis lendab isalind valitud pe� sakoha juurde, laskub sinna, näitleb haudumist ja kohen� dab pesamaterjali, kutsudes emast valjude tsikk�hüüetega.

Kui emane lõpuks suvatseb pesaservale tulla, pakub kaa� sa talle varem varutud hiirt ja kui see vastu võetakse, järgneb paaritumine.

Saaki seirab tuuletallaja peamiselt lennul, enamasti ku� ni paarikümne meetri kõrgusel õhus rapeldes, saba lehvikuna

laiutatud.

Rappe� lennul väl� ja peilitud pisi� närilist, eeskätt uruhiirt või mügrit märgates lausa las� kub ta järk�järgult allapoole ja lõpuks mõne meetri kõrguselt alla sööstes rabab ohvri küünis� tesse. Harvem langeb tuuletal� laja saagiks mõni konn, sisalik või värblind.

Tuuletallaja pesitseb kogu Euroopas (paitsi Koola pool� saarel), Lääne�Siberis, Loode� Aafrikas, Lähis�Idas ja Lääne� Indias. Eestis on tuuletallajate arvukus viimase poole sajandi� ga tublisti kahanenud ja nüüd võib meie asurkond küündida 900 paari kanti.

Pesaehitamisega tuuletal� lajad end kuigivõrd ei koorma – enamasti pesitsetakse va� nas varesepesas, harvem mõ� nes müüriõõnes või avaramas puuõõnsuses. Nad võivad pe� sitseda ka linnades kivihoonete varemete orvades või eenditel, isegi avara lennuavaga suures pesakastis.

Maikuu algupoolel täien� dab emalind päev�päevalt mu� nakurna, nii et lõpuks on pe� sas kuni kuus ookerkollase või helepruuni taustaga tihedalt pruuniga tähnitatud muna, mida asutakse hauduma alates kolmandast. Seetõttu on pojad eri suurusega. Haudeaeg kes� tab neli nädalat, haudujaks on suuremalt osalt emalind, kes ei lahku pesalt ka poegade esimese kahe elunädala jook� sul. Toidu eest hoolitseb isane, emane aga rebib pessa toodud hiirtest poegadele lihatükike�

Osava lendajana on tuuletallajale omane kevadel pesapiirkonnas etendatav lennumäng.

FOTO: Wikipedia

si, ise neelab alla naha, skele� ti ja muu.

Kahe�kolme nädala vanu� selt suudavad pojad hiiri juba tervena alla kugistada ja siis hakkab emalindki saagijahile lendama. Iga poeg tarbib ju ise� gi viis�kuus hiirt päevas. Viie nädala vanuselt lendavad pojad pesast välja, käivad seal mõnd aega veel ööbimas. Esialgu saa� vad nad vanemate püütud hiiri ja õpivad ise saaki tabama, nii et augustis võivad nad juba elu� ga iseseisvalt ja omaette toime tulla. Rändele asuvad nad au� gusti lõpul, jäädes talveks ees� kätt Lõuna�Euroopasse.

Tuuletallaja on valitud Bel� gia rahvuslinnuks. Terve leviala ulatuses arvatakse nende ko� guhulgaks olevat kuni viis mil� jonit isendit, mis tundub küll suure arvuna, kuid tegelikult jagub vaid üks lind kolmele ruutkilomeetrile ... Nii ongi rah� vusvaheline looduskaitse nõu� kogu arvanud tuuletallaja täie� likku kaitset väärivate lindude hulka, Eestis aga on ta kaitse� aluste liikide kolmandas kate� goorias.

maa elu || sauN || 9

18. august 2016

et kui ta abi vajab, siis on alati keegi juhendamas ja ütlemas, kuidas asjad on. „Ettevõtte rajamisel ja asjade ajamisel oli ebakindlus suur, sest iga otsus mõjutab midagi,” räägib ta.

Asja tegi Jürgensi jaoks veel raskemaks see, et ettevõtte loomisel oli ta praktiliselt üksi. „Olen kõik planeerinud ja paika pannud ise,” ütleb ta. Teadmisi ettevõtlusest annab noormehele hea sõber internet ja häda korral on abiks ettevõtjast isa. Sauna ehitamise ajaks tulid Jürgensile appi sõb� rad.

Saunaarmastus on Sander Jürgensiga kaasas käinud juba lapsepõlvest peale ning see viis ka oma sauna ehitamiseni.

FOTO: MaiLiiS OLLiNO

Noormees pani saunale rattad alla heleri all

maaelu@ajaleht.ee

E

estlased on alati olnud saunaarmastaja rah� vas. Saunaarmasta� ja on kogu elu olnud ka Pärnumaal Urge külas Mar� gu talus kasvanud 21�aastane Sander Jürgens. Tema armas� tab sauna isegi nii palju, et ot� sustas ise endale sauna ehita� da, sellele rattad alla panna ja sellega Eestimaad mööda ringi sõitma hakata.

Noormees ise usub, et maa� kohas kasvamine on tema ette�

võtlikkusele kindlasti kaasa ai� danud. Muutnud teda järjepi� devamaks ja sihikindlamaks.

Kui tema pere 1999. aastal maa� le kolis, oli Jürgens vaid viieaas� tane põngerjas. „Mulle ei meel� dinud see koht absoluutselt ja lootsin siiralt, et me ei jää siia elama, sest pea igalt poolt võis leida kõrvenõgeseid ja võsa,” meenutab ta. Tänast Margu talu hoovi ei anna selle ajaga võrreldagi. Praegu laiuvad maja ümber kaunid lillepeenrad ning võsast ja kõrvenõgestest pole jälgegi. „Väiksena oli kodu minu jaoks kui loss, suur kindlus,” ütleb Jürgens. Loss aga peab olema ilus ja korras ning selle nimel on Sander juba väikesest peale ühes oma perega kõvasti pingutanud.

ESIMENE SAUN OLI KILESAUN Aga talu ei ole õige talu ilma saunata. Niisiis otsustas Jür� gens mõni aasta tagasi oma koduõue tiigikaldale kilesauna ehitada. See saun sai noormehe sõpruskonnas populaarseks ja saunakogemusi aina kogunes. „Kõige meeldejäävamad sauna� elamused olen saanud just en� da valmistatud saunas, sest te� gu ei ole tavalise saunaskäigu� ga,” räägib Jürgens. Tema tutta� vad ehitasid samuti kilesauna.

Ja selleks, et saunatamine mõ� nusam oleks, ehitasid nad selle oma kodu territooriumile Pär� nu jõe kaldal. „Saun püsis seal kenasti pool aastat, kuni paadi� ga mööda sõitnud keskkonna� ametnikud otsustasid tuttava�

OLAV KREEN VALITI EESTI PÕLLUMAJANDUSKAUBANDUSKOJA NÕUKOGU ESIMEHEKS

et saunasõitude tarvis huvi� lisi jätkub.

PÕRUMIST EI TOHI KARTA Noormees ise arvab, et kõi� ge tähtsam on lihtsalt julgelt edasi minna ja mitte oma et� tevõtte tegemisel alla anda. „Kõige raskem osa ettevõt� te rajamisel oli hirm põrumi� se ees,” ütleb Jürgens. Ta kir� jeldab, et kartis kõige rohkem põrumist iseenda silmis. „Äkki ei suuda ma kõike hallata ja lõpuks viskan asja nurka või ei saa hakkama dokumentide haldamisega,” loetleb Jürgens. „Olin asutamas midagi minu jaoks väga olulist ja suurt, mille juhiks ainult mina ja minu mõtted,” räägib ta. Noore inimesena oli Jürgens harjunud,

SAUNAPOOD

aUM

le, sest just aktiivsed liikmed on tugeva organisatsiooni nurgakivi,“ rõhu� tas Kreen.

Olav Kreen on Lääne�Viru� maa teraviljakas� vataja. Ta on vara� LiS e e semalt töötanud nii M : põllumajandusministee� F OT O riumis kui olnud põllumajandus� kaubanduskoja juhatuse liige.

Nõukogu aseesimeesteks valiti koja maamajanduse gru� pi juht Anu Hellenurme, töötle� va tööstuse grupi esindaja Jaa� nus Murakas ja põllumajandu� se grupi juht Tõnu Post. (ME) eiB

likkus, kõrge lisand� väärtus, konkurent� sivõime ja kesk� konnahoid,“ ütles Eesti Põllumajan� dus�Kaubandus� koja vastvalitud nõukogu esimees Olav Kreen. „Lähiaja priori� teetideks on põlluma� jandus�kaubanduskoja tugev� damine ja kandepinna laienda� mine. Koja nõukogu esimehe� na on oluline töö toiduainete tarneahela kõigi osapoolte va� helise sidususe suurendamisel.

Kindlasti tuleb suurt tähelepa� nu pöörata liikmete kaasamise�

M

O

lav Kreen valiti läi� nud nädalal Pai� des Arvamusfesti� vali raames toimu� nud Eesti Põllumajandus�Kau� banduskoja nõukogu koosole� kul järgmiseks kolmeks aastaks koja 12�liikmelise nõukogu esi� meheks. Nõukogu aseesimees� teks valiti Jaanus Murakas, Anu Hellenurme ja Tõnu Post. „Põllumajandus� ja toidu� sektor ning sellega seotud ette� võtlus peab üha rohkem muu� tuma Eesti majanduskasvu, eksporti ja maaelu arengut toe� tavaks majandusharuks, mida iseloomustavad sellised märk� sõnad nagu koostöö, uuendus�

tele selle eest trahvi teha,” kir� jeldab Jürgens. Nimelt ei tohi rajatisi ehitada lähemale kui 50 meetrit jõe kaldast.

See vahejuhtum andis aga Jürgensi tuttavatele hoo� pis parema mõtte. „Nad tegid uue ja uhkema sauna trakto� ri haagisele, millega vajadusel sai sõita veekogule lähemale,” räägib noormees. Nii oli sau� natamine mõnus ja samal ajal ka seaduslik. See inspireeris Jürgensit ennastki ja ta otsus� tas ehitada kadakasauna, sel� lele rattad alla panna ja möö� da Eestimaad ringi sõites ka teistele saunasõpradele sauna� rõõmu pakkuma hakata. Kui� gi tema ettevõte Saunatrip on alles algusjärgus, loodud selle suve hakul, tunneb Jürgens,

SAUNU SAAB TEHA IGASUGUSEID Praeguseks on aga esimesed raskused seljatatud ja Jürgensi esimene oma kadakasaun sõi� dab mööda Eestimaad ringi. „Kadakasauna idee sai alguse, kui külastasin erinevaid spaa� sid. Olen ise suur kadaka fänn just selle lõhna pärast,” kirjel� dab noormees. Kadakasaun ei jää aga kindlasti tema ainsaks ratastel saunaks. „Soov on luua iga saun isemoodi ja omamoo� di kiiksuga,” ütleb ta. Inspirat� siooni leiab Jürgens internetist.

Näiteks nägi ta seal pilte hu� vitavast käbisaunast, mille la� gi oli kaetud männikäbidega. „Taas kord väga leidlik ja oma� päraselt huvitav lahendus,” märgib noormees. Sander Jür� gensi sõnul on saunade ehita� miseks võimalusi väga palju.

Ehitades aga sauna kerghaa� gisele, peab arvestama, et sel� le kaal ei ületaks lubatud pii� re. „Seega suitsusauna ehitami� ne võib osutuda keeruliseks,” nendib ta.

Jürgensi kinnitusel ei ole veel ükski klient tulnud sau� nast välja rahulolematu või mossis näoga. „Üks klient Vil� jandist soovis pärast saunaskäi� ku lausa, et septembriks ehi� taksin talle täpselt samasuguse sauna,” meenutab Jürgens. Ül� diselt on tema sõnul väga pal� jud inimesed küsinud, mis on ratastel sauna hind ning kas nad saaksid seda osta. Müüa Jürgens aga saunu veel lähitu� levikus ei plaani, sest saunaga ringisõitmise fenomenil on te� ma jaoks oma võlu, eriti praegu, suvisel ajal. Näiteks said sauna� huvilised vihelda Viljandi folgil järve ääres. „Tutvustasin sauna ka Uulus, üritusel nimega Lam� ba Vest, kust renditi saun ju� ba samaks õhtuks,” ütleb noor� mees. Weekend festivalilgi said telkijad saunamõnusid nautida.

Jürgens ei välista, et ta lähitu� levikus Eesti saunaga ka välis� maa turge vallutada üritab. „Al� la ei tohi anda,” ütleb ta.

Kui Sul ihu pärast hool, otsi üles Saunapood.

Siit saad kibu, kulbi, lauad seina – hüva nõu võid ikka leida!

TELLI JUST SULLE SOBIV SAUNAUKS, LAVA VÕI KOGU SAUN! PÄRNUS Papiniidu 5, tel 443 4276

TARTUS Tehase 16, tel 730 8410

www.saunapood.com

10 || ilma- Ja TaimeTarK || maa elu

18. august 2016

ilMaTarK

jÜri KaMeniK

ilmatark

KERAVÄLGUTEOORIAD

J

P

õldmurakas (Rubus caesius L.) on rahva� suus tuntud ka kui põldmari, marivars, põldvääne ja karumarjad. Mar� jad on valminult tumesinist või peaaegu musta värvi (halli� ka varjundiga) ning lisaks hea� le maitsele on need ka väga ter� vislikud.

Põldmurakas kasvab Kesk� ja Ida�Euroopas, Kaukaasias, Lääne�Siberis, Kesk� ja Väike� Aasias, Põhja�Ameerikas. Eestis on ta levinum Lääne�Eestis. Sa� gedamini kasvab tee� ja metsa� servadel, eriti loo� ja palumetsa� de läheduses, tegemist on lubja� lembese taimega. Põõsas on ta� valiselt 0,5–1,5 meetrit kõrge ja vars on kaetud peente jäikade karvakeste või ebakorrapärase kujuga ogadega.

Juba keskajal teati, et

KASUTATAKSE KOGU TAIME Ravimitoormena kasutatakse kogu taime. Ürti kogutakse õit� semise ajal: lõigatakse ära kuni 50 sentimeetri pikkune ladva�

Samuti on põldmurakast saadud abi näiteks köha, üle� miste hingamisteede põletiku ja angiini (veetõmmis lehtedest või keedis juurtest), ohatise, va�

JUBA KESKAJAL TEATI, ET PÕLDMURAKA JUUR ON HEA DIUREETIKUM.

ju Kal

KÜlViKalenDer – aUGUsT 2016

05.55 20.51

24. K

Juur

TULI

VESI

ÕHK

S

Juur, alates kl 02.40 õis

02.40

MAA

K

Vili, alates kl 00.19 juur

26. R

Ne i

Vili

LI

Vili

23. T

25. N

VI

Leht, alates kl 22.19 vili

21. P 22. E

R

i ts

Leht, aiatöödeks sobimatu päev Taasiseseisvumispäev

Jäär

K

Õis aLLikaS: MÄRkMik-kaLeNdeR „aaSTa aiaS 2016” kiRJaSTUSeLT VaRRak

ur Amb

20. L

kits

vi Lõ

19. R

TEE JA TÕMMIS Põldmuraka lehtedest tee val� mistamiseks pange lehed seis� ma email� või klaasnõusse ja hoidke soojas kohas, päikese� kiirte eest kaitstuna, kuni nad närbuvad ja lähevad mustaks.

Seejärel laduge lehed anumast välja ja laske neil lahtiselt veel lõplikult kuivada. Tulemuseks on lehed, millest saab hea aroo� mi ja maitsega tee.

Veetõmmise valmistami� seks pange kaks supilusikatäit kuivatatud lehti termosesse, va� lage peale kaks klaasitäit kee� vat vett ja laske tõmmata 4–6 tundi, seejärel kurnake. Vee� tõmmist tarvitatakse umbes ⅓ klaasi jagu 20 minutit enne igat söögikorda. Tooreid lehti võib muljuda ja teha neist haa� vadele ja probleemsetele kohta� dele nahal mähise.

U

tehnikateadlasest mahetalunik

osa ja kuivatatakse. Marju va� rutakse augustis ja septembris, juuri sügisel. Põldmurakat võib kuivatada, külmutada, valmis� tada temast hoidiseid, tõmmi� seid ja tinktuure.

Tänu põldmurakas sisaldu� vatele vitamiinidele, mineraali� dele ja orgaanilistele ühendite� le parandab põldmurakas aine� vahetust, puhastab verd ja sti� muleerib vereloomet, reguleerib seedimist ja soolte tööd (põld� muraka juurte tee on tõhus abi� line kõhukinnisuse korral), lee� vendab liigesevalusid, on põle� tiku� ja bakterivastane, suuren� dab uriinieritust ja soodustab kantserogeensete ainete välja� viimist organismist.

JU

VirGo MihKelsoo

põldmuraka juur on hea diu� reetikum (kasutatakse tava� liselt kõrge vererõhu või liig� se naatriumi kogunemise vas� tu). Ibn Sina (läänemaailmas tuntud kui Avicenna) soovitas panna põldmuraka lehti kah� justatud nahapiirkonda pso� riaasi korral.

Põldmurakat nimetatakse tihti mikroelementide ja vita� miinide looduslikuks komp� leksiks, sest see sisaldab rik� kalikult makro� ja mikroele� mente (kaalium, magneesium, naatrium, kaltsium, raud, fos� for, nikkel, vask jt), orgaani� lisi happeid, vitamiine A (17 mg), C (15 mg), P (0,6 mg), E (1,2 mg), B2 (0,05 mg), B1 (0,01 mg) ja teisi bioaktiivseid ai� neid (sh looduslikke antibioo� tikume). Samuti on põldmu� rakas märkimisväärsel hulgal väärtuslikke aminohappeid ja kiudaineid.

luliku menstruatsiooni, maksa�, neeru� ja seedetrakti haiguste (kõhulahtisus, gastriit, veritsus, mao� ja kaksteistsõrmiku haa� vandtõbi), nahahaiguste, haava� de ja aneemia korral.

Põldmarja mahla ja marju kasutatakse organismi varusta� miseks mineraalide ja vitamii� nidega. Kuivatatud marjadest tehakse ka tõmmist, mis aitab hästi külmetushaiguste korral.

Selleks valage kahele supilusi� katäiele kuivatatud marjadele peale keevat vett, laske tõmma� ta 15–20 minutit ning tarvitage 2–3 klaasitäit 1–2 tunni jooksul.

V

Tänavusuvise ilma üle nurisevad kõi� ge rohkem Ida� ja Lõuna�Eesti elanikud.

Saartel ja rannikualadel on soojust ja päi� kest olnud aga küllaldaselt, ka vihm ja niiskus pole liiga teinud (merelt on tulnud rannikualadele valitsevate tuulte või brii� sidega kuiva õhku, sisemaal on aga lõu� natsüklonite, evapotranspiratsiooni teel või muudel põhjustel niiskust ja sadu� sid märksa enam olnud). 10. augusti pai� ku lõppesid südasuvised ilmad, nii et il� mastik on läinud hilissuvisele lainele. Val� davast õhumassist oleneb, kas ilm tun� dub pigem suvine või on selles juba sü� gise hõngu.

Sel nädalal tõi Eestisse sajuse ja jahe� da ilma idatsüklon (sel aastal juba kol� mas omataoline). See tekkis 15. augus� til läänest Soome ja lõunast Karjala ko� hale jõudnud tsükloni ühinemisel. Tsük� lon hakkas nihkuma edela ja lõuna poo� le ning tõi meile väga sajused ja seetõttu jahedad ilmad. 18. augustil hakkab tsük� lon täituma, aga selle mõju on veel tu� gev ja sajuhooge tuleb ilmselt rohkesti.

20. augustiks peaks tsüklon meie ilma� kaardilt kaduma ja kaasatoodud sooja õhumassi on rohkem tunda. Venemaa kuuma antitsükloni servaga võib troopiline õhumass edaspidi Eesti kohale jõuda ja õhutemperatuur kerkida koguni 25 kraadini. Seega ei ole suvi kaugeltki veel läbi, aga 30kraadist leitsakut lubada siiski ei julge.

Põldmurakas pakub rohkelt vitamiine ja mineraale

Sõnn

***

Põldmurakas kasvab sagedamini tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palumetsade läheduses.

ISTUTUSAEG

ätkan keravälku ja selle käitu� mist seletada püüdvate teooriate tutvustamist. Akadeemik Pjotr Kapitsa hüpoteesi kohaselt on keravälk plasmanähtus. Välgukanalis io� niseeruvad kergete elementide aatomid, mis tekitavad plasma. Seejuures on oluli� ne roll maastikul, mis võib tekitada sood� sad tingimused resonantsiks (plasma nee� lab elektromagnetilised lained). See teoo� ria aitab seletada nii seda, miks keravälgu läbimõõt on suhteliselt püsiv ja miks ke� ravälk just nii liigub, nagu on täheldatud, kui ka keravälkude ilmumist keetaoliselt, lõhkemist (plaksatamist) jpm.

Elektromagnetlained peaksid keraväl� gu tekitamiseks olema 35–70 cm pikad.

Ahela teket seletatakse selle teooria jär� gi elektromagnetlainete interferentsiga, lõhkemist aga sellega, et energia juurde� vool plasmakerasse lakkab järsult, tekib hõrendus ja survelaine, mida tajume plah� vatusena. Vahel aga võib energia juurde� vool tasapisi väheneda, mistõttu kera� välk vaikselt, sageli märkamatult hääbub.

20. sajandi teisel poolel esitas B. Smir� nov veel ühe olulise keemiliste protses� sidega seotud teooria, kus eeldatakse, et keravälk on mitme olulise protsessi mõ� ju tulemus. Selle teooria kohaselt on ke� ravälk püsiv tänu sisemistele keemilistele protsessidele, kusjuures oluline roll võib olla osoonil, mis laguneb kõrge tempera� tuuri mõjul aeglasemalt kui mõned muud aktiivsed ained. Plahvatamist seletatakse sellega, et alati ei lahku soojus keravälku tekitava protsessi tulemusena, vaid tekib soojusplahvatus; vaikselt kadumise korral on keskkonnaga aktiivne soojusvahetus.

Kas me tänapäeval teame, mis näh� tusega on keravälgu näol tegu, või siiski mitte? Sellest tuleb juttu järgmisel korral.

V

maa elu || KOdu Ja aed || 11

18. august 2016

Koduaia maitsed kaalukausil sÄDe lePiK

E

i ole paremat aega kui helde august, et kor� raldada oma koduaias valmivate viljade de� gusteerimisi ehk maitseteste.

Siis teate, milliseid sorte järg� misel aastal kasvatada. Nende sortidega, mille maitse on kõi� gest keskpärane, ei tasu ju jän� nata ja aega raisata.

Mõte hakata võrdlema pu� napeedi� või porgandisorti� de maitset võib esmapilgul kummaline tunduda. Veini degusteerimistest on kõik kuulnud ja paljud peavad end veinide alal headeks asjatundjateks. Köögivil� jade alal on meie maitse� meel aga välja arenemata või lausa tönts. Kaalikas on kaalikas ja kurk on kurk.

SÕNAD SAAVAD RUTTU OTSA Julgen sedasi väita, sest kui püüda näiteks porgandi maitset kirjeldada, jääme ruttu hätta. Me ei tea, mis sõnu sel puhul pruu� kida. Üks sort on magusam ja mahlasem kui teine, teine jälle puisem kui kolmas. Mõnel sor� dil on hea porgandimaitse … ja ongi sõnad enam�vähem otsas.

Punapeedi või kapsa maitset on veel raskem kirjeldada.

Kõige enesekindlamalt rää� gime nii meie kui ka teised põhjamaalased küllap kartu� list. Oleme kõik kartuliga üles kasvanud ja teame, kuidas õi� ge kartul peab maitsema, mil� line sort on mure ja milline ve� sine, milline keeb kergesti kat� ki ja mis sobib paremini salatis� se. Alles eelmise sajandi lõpul sõi iga eestlane aastas keskmi� selt üle 140 kilo kartuleid. Nüüd on see arv meie toidulaua mit� mekesistumise tõttu küll pal� ju väiksem, kuid samas ei süü� distata kartulit enam ülekoh� tuselt selles, et kõik tema söö� jad paisuvad paksuks. Mõistlik kartulitarbimine on igati kasu� lik, diabeetikud võiksid eelista� da sorte, kus on vähem tärklist ehk süsivesikuid (sobivamad peaksid olema näiteks „Ants”, „Varajane kollane”, „Maret”).

JAGATUD KARTULITARKUS TEADLASTELT Kartulite alal on meid oma ar� tiklite, õppepäevade ja kartuli� näitustega hästi harinud Eesti Taimekasvatuse Instituudi tea� durid. Head sordid on osa kul� tuuripärandist. EVIKA geeni� pangas säilitatakse meristeem� taimedena üle 400 kartulisordi ja rahvaaretise. Kogu seda mit� mekümne aasta jooksul talle� tatud rikkust ja ka umbes 40 Eestis aretatud kartulisorti ei saa siiski kohe kusagile proo� vima minna.

Kuid oma sõpruskonna pea� le võite viis või kümme kartu� lisorti kindlasti kokku saada, sest oma tarbeks kasvatatakse ikka lemmiksorte. Paljud tea� vad, et nende lemmik on mu� re „Maret”, teised ajavad taga juba 19. sajandi lõpust tuntud „Väikest verevat” ja kolmandad kiidavad, et ei ole paremat ah� jukartulit kui õhukese koore� ga Läti sort „Varajane kollane”.

Head sordid, mida veel ei tun� ne, tasub ära maitsta. Kartu� leid tuleks proovida kas kee� detult või siis mõne roana. Kui on mahti, võtke koos kokates ja

Maitsetesti jaoks on ei ole nii suurt tomativalikut tarvis, alustades piisab kolmest kuni viiest sordist.

maitseid võrreldes appi kartuli� teadlase Viive Rosenbergi raa� mat „Eesti kartulitoite”, seal on nii retsepte kui nõuandeid, mil� list sorti milliseks roaks tasub eelistada.

Rosenberg on üldistanud, et maitse�eelistustel on peale isik� liku ka rahvuslik ja piirkond� lik eripära. Eestlastele meeldi� vad pigem muredad, keskmise suuruse ja kollase sisuga kar� tulid, hispaanlased aga näiteks tahavad suuri, roosaka koore ja valge sisuga veidi magusaid ja pigem tänkjaid kui muredaid kartuleid.

TEST AITAB MAITSEMEELT ARENDADA Muid köögivilju me sama hästi veel hinnata ei oska. Kuid mait� semeelt saab harjutades aren� dada. Olen lisaks kar� tulipäevadel maitstule saanud võrrelda ka to� matisorte. Esimest kor� da tegime seda ligemale kümne aasta eest Türil.

Perekond Laiksoo ko� dukasvuhoones kasvas siis 24 tomatisorti! Osa olid head kindlad saagikad sordid, mõn� da kasvatati põneva kuju või erilise värvi pärast, huvi pärast oli valikus uusi sortegi. Sellest küllusest kuuldes tahtsime ju� hust kasutada ja välja selgita� da kõige maitsvamad tomatid.

Korjasime kasvumajast küpsed viljad kokku, lõikasime lahti ja hakkasime koos pererahvaga proovima. Siis selguski õige pea, et maitseerinevuste kir� jeldamiseks ei piisa meil sõnu ja 24 sorti on korraga võrdlemi� seks kindlasti liiga palju, mait� senüansid lähevad kergesti se� gi ega seisa meeles. Ikka kor� dusid hinnangud magus – ma� gusam, hapukas, liiga vesine,

hea pehme koorega. Kuid see, mis ühele tundus jahune, võis teise arvates olla hoopis vesi� ne. Seepärast ei maksa kusagil avaldatud maitsekirjeldusi 100 protsenti usaldada – ainult ise maitstes tunned ära, mis sulle tõesti meeldib.

KUIDAS PEAKS MAITSEMA TOMAT? Tomatisortide maitsel ei ole� gi ilmselt nii selget omapära kui näiteks mõnel õunasordil.

Kuldreneti tunnevad kõik, kes seda õuna on söönud, ju järg� mine kord kohe ära. Tomatite maitseerinevused on väikse� mad. Kuid samal ajal tahavad paljud ise tomateid kasvatada just seepärast, et talvel poest ostetud tomatid, mis peavad kannatama kaugele vedamist ja hästi säilima, on nii maitsetud ja kõvad.

TOMATISORTIDE MAITSEL EI OLEGI ILMSELT NII SELGET OMAPÄRA KUI NÄITEKS MÕNEL ÕUNASORDIL. Võib�olla on meil asjade õi� ged maitsed tallel lapsepõlvest?

Ootame ehk, et tomat, mille suhu pistame, maitseks ja lõh� naks nagu toona? Oleks natu� ke magus ja ka veidi hapukas.

Mäletan, et väikestena sõime vennaga tomateid … suhkru� ga. Nüüd ei tule selle pealegi, et tomatitele suhkrut raputa� da. Väikeste lastega pere kas� vumajas peaks aga kindlasti kasvama mõni magusa mait� sega kirsstomat, mida on lap� sel hea suhu pista.

Türi tomatiproovimisel olid kindlalt parimate seas Ees� tis aretatud sordid. Olen sel� lest peale kasvatanud keskmi� se suurusega tomatitega sorti „Malle”, mis oli kõigi meelest väga hea: korraga magusmahe ja parajalt hapukas�vürtsikas. „Malle” ei lõpeta aga ise kasvu.

Mugavale inimesel sobib Ees� ti sortidest seepärast rohkem ehk „Mato” – maitse on pea� aegu sama hea, kuid determi� nantne sort on pisut hilisem ja kõvem. Lemmikute hulka pääses ka veidi hapuka mait� se ja piklikuma kujuga vilja� de ja poolkõrge kasvuga „Val� ve”. Mujalt pärit sortidest päl� visid rohkem kiitust „Tolstoi” ja „Marmande”.

MAITSVAD PÕLISSORDID Tomatimaitsmised on väga moes suures tomatikasvatus� riigis USAs. Igal aastal selgita� takse välja parimad sordid ja internetist leiab degusteerimis� te kohta palju teavet. Maitsva� mate sortide sekka jõuavad tih� ti „Brandywine”, „Gardener’s Delight” ja „Ruby’s German Green“. Testimise tulemused võivad piirkonniti üsnagi eri� neda. Oma maitsvamaid sor� te valivad ka aretus� ja seem� nefirmad. Näiteks firma Bon� nie Plants jaoks eri sorte kas� vatavad 29 aednikku on täna� vu tomateid juba võrrelnud, 16 maitstud sordi seas olid nende hinnangul parimad „Cherokee Carbon”, „Bonnie Original” ja „Mountain Pride”. Kokkuvõt� tes rõhutati, et põlissorte täna� vu parimate seas polnud.

Hoopis teist meelt on roots� lanna Lena Israelsson, kes usub, et vanad sordid on ge� neetiliselt mitmekesisemad ja nüansirikkama maitsega. Ta

FOTO: eRakOGU

kirjutab oma raamatus „Gur� meeaed. Kõige maitsvamad köögiviljad” nii: hea maitse ei sõltu ainult magususe ja hapu� suse õigest tasakaalust. Tomati� te puhul seguneb maitse� ja lõh� naainete mõju. Mõni aine mõ� jutavad maitseelamust rohkem kui teised. Tähtis mõjutaja on näiteks aroomiaine geraniaal.

Põlistes tomatisortides on seda rohkem. Ühes katses analüüsiti paarisada vana sorti ja moodsat hübriidi. Neid sorte testis seejä� rel 170 inimest ja need sordid, kus geraniaali oli rohkem, hin� nati maitsvamateks ja magu� samateks.

NÄPUNÄITEID MAITSETESTIKS Sama raamat tasub appi võt� ta kõigil, kes tahavad kodus maitsetesti korraldada. Is� raelsson soovitab seda teha koos aiapidajatest sõpradega, keda kas või natuke huvitab ka kokandus, sest nemad eris� tavad maitseid paremini. Raa� matus on näiteks toodud to� mati�, kurgi�, punapeedi� ja sa� latitesti tulemused.

Piisab, kui korraga on proo� viida viit sorti või ka näiteks kolme: kaks on sarnase maitse� ga ja üks eristub selgelt. Siis on maitseid lihtsam kirjeldada. Ül� latusena võiks võrreldavate to� matite seas olla üks maitsetu ja nimetu poetomat.

Maitse oleneb loomulikult kasvutingimustest, näiteks sa� visel ja liivasel maal kasvanud salatid maitsevad erinevalt ja päikesepaistel kasvanud ürti� del on tugevam lõhn. Võrrelda� vad sordid olgu kasvanud või� malikult sarnastes tingimus� tes ja viljad olgu samas küp� susastmes. Küpse ja poolküp� se vilja maitset ei maksa võr�

relda. Katsuge testitavad viljad korraga korjata, maitse muutub ruttu, närtsinud viljad testimi� seks ei sobi.

Eraldi võib testida varaseid ja hiliseid sorte või näiteks ühe kultuuri eri tüüpi sorte (nt liha� tomatid ja kirsstomatid võist� levad eraldi). Test annab kõi� ge veenvama tulemuse siis, kui maitsed ja võrdled köögi� vilju sellisel moel, nagu sa neid sööd. Tomateid, herneid, redi� seid ja kurke sööme toorelt ja toatemperatuuril. Harilikku aeduba võiks aga maitsta ker� gelt krõmpsuks keedetult, por� gandit ja kaalikat kas paraja� teks ampsudeks lõigatult või ka riivitult.

Kõik sordid pange maits� miseks parajaks lõigatult eral� di kausikestesse, mis on num� merdatud ja kust testijad saa� vad neid endale ette tõsta. Sor� dinimed võiksid selguda alles pärast maitsmist.

Testimislauale pange ka joo� givesi, klaasid, magedad küp� sised ja sool. Siis saate maits� mise vahepeal suud loputada või kontrastiks hoopis teistsu� guse ampsu võtta ning proovi� da maitstavaid vilju nii soolaga kui soolata.

Koos kaashindajatega aru� tage läbi, milliseid omadusi ta� hate hinnata ja millises punk� tiskaalas. Antavad punktid ja hindajate kirjeldused märkige üles testiprotokollidesse (sel� leks jagage kõigile paberid ja pastakad), siis saab võrrelda ka hinnangute erinevusi ja kok� kulangevusi. Protokolli pange julgesti kirja kõik oma maitse� aistingud, võrdlused ja arva� mused. Ainult harjutades teri� tub maitsemeel ja sedasi leia� me lõpuks üles ka maitseid ise� loomustavad sõnad.

12 || mOOsiKOda || maa elu

18. august 2016

MOOSITÖÖSTUS. Murakajäätist või maasikajogurtit nautides ei mõtle me tavaliselt, kust on toote sisse saanud mõnus marjamaitse, mis sellele meki ja nime annab. Suure tõenäosusega on see aga pärit Valgamaal Aakres tegutseva Bacula ASi moositööstusest.

Moositegu

kui täppisteadus KrisTina TraKs

maaelu@ajaleht.ee

M

oositegu käib Ees� ti suurimas moo� sitootjas Baculas aasta ringi. Ühe laarina valmib 1200 kilo marja� või puuviljamoosi ning päeva jooksul jõuab teha mitu keetu.

Lõviosa toodangust läheb ka� sutamiseks toiduainetööstus� tele ja jaetarbija saab Baculas tehtud moosi maitsta vaid Ko� dutunde kaubamärgi all müü� davate sahvtidena. Sahvt – see on moos, mis sisaldab terveid marju. Sahvtid märgiti ära piir� kondlikul konkursil „Eesti Pa� rim Toiduaine 2012”.

Moosi keedetakse Aakre majandi endises pullilaudas ju� ba 2006. aastast peale. Ettevõt� te juht ja omanik Vahur Vuks ütleb, et kohe, kui tekkis või� malus luua ettevõte, seda ka tehti. 1989. aastal alustati mah� latootmise jääkidest naturaal� sete toiduvärvide tootmisega ja ettevõtte algus oli nagu mõ� nes Ameerika äriõpikus – enne veel, kui tollal väga uudne too� de välja oli töötatud, oli see ju� ba maha müüdud soliidsetele klientidele, nagu Liviko, Kalev või Külm� hoone nr 1.

Punast värvi oli kõikidel va� ja ja seda müüdi 40–50�liitris� te nõudega.

Täna ei ole moosi, mida te� hase meistrid ei mõistaks te� ha. Hinnakirjast leiab tooteid 70 ringis, kuid suur hulk too� dangut valmib n�ö rätsepaüli� konnana. Näiteks on kondiitril vaja maasikamoosi rullbiskviidi vahele panemiseks. Siis on va� ja luua just temale sobiv moos, mis klapib täpipealt tema sead� mega.

Selgub, et moositegu on tõe� poolest teadus, kus on vaja ar� vestada tuhat esmapilgul näh� tamatut nüanssi. „Alustasime tootmist püreemooside� ga, sest sihtgrupp olid kondiit� rid. Nemad on aga vä� ga targad inimesed ja taha� vad ka� he tor� d ik ihi vahe� le pan� na häs� ti ühtla� se kihi

moosi. Seega peab moosi ole� ma hea määrida. Kui aga moosi määrib masin, peab selle kon� sistents täpselt vastama konk� reetsele masinale, muidu ei tu� le head tulemust,” räägib Vuks. „Koduse moositeoga on ühist niipalju, et põhilised koostis� osad on meilgi suhkur ja mar� jad, palju marju. Põhiline on kätte saada õige konsistents – kuna me töötame teiste töös� tustega, siis peab moos sobima nende seadmetega. Mõni tahab väga tugevat moosi, mõni jälle pehmet. Kui muidu välja ei tu� le, siis tuleb minna kliendi juur� de kohale ja vaadata, kuidas sellel konkreetsel ma� sinal dosaator töö� tab. Siin ei piisa ainult moosi� paja juures kulbi lii� g ut a m i� sest, vaid peab ole� ma ka in� s e n e r i t a r� kust.”

Vuks üt� leb, et just uuendusmeel� sed kliendid õpetavad moo� sitehast välja töötama uusi too� teid. Näiteks hakka� sid nad viis�kuus aas� tat tagasi soovima, et moosis oleks ka ter� veid marju. Tun�

dub ju väga lihtne? Aga po� le mitte. Küllap on kodusedki moosikeetjad mõttes kirunud olukorda, kus marjad tõusevad üles ja poti põhja jääb vaid ve� delik. „Meie pott on 1200 ki� lo suur ja kui juhtub, et mar� jad tõusevad potis kõik üles või vajuvad põhja, tuleb moos eba� ühtlane. Aga nii ei tohi juhtuda.

Seega tuleb niikaua katsetada, kuni leiad kihistumata moosi� teo nipi,” räägib Vuks.

KOHALIKU MARJAGA POLE MURET Praegu, suvel, on moosimüü� gis vaiksemad ajad, sest paljud suurköögid (koolid, lasteaiad) on suvepuhkusel. Seevastu va� rumine käib täie hooga. See tähendab sedagi, et kok� ku ostetud marjad tuleb kohe töödelda – kas pü� reestada või külmutada.

Püreestatud marjad pan� nakse vaatidesse seisma ja seda saab moositeoks kasutada igal ajal.

Milline on kõige minevam toode, ei oskagi Vuks välja tuua, sest Baculas sõltub töö sellest, milliseid tooteid nen� de kliendid – piimatööstused, kondiitritööstused, suurköö� gid – parasjagu valmistavad. „Oluline on marjade eestimai� sus. Muidugi kulub vaarikat ja maasikat palju, ka õunu osta� me palju kokku. Samas teeme eksootilisematki moosi – kui minult ikka juba viiendat kor� da küsitakse, kas teil tõesti ei ole apelsinimoosi, siis me tee� me selle valmis,” räägib ta.

Marjakasvatajatega pikki eelkokkuleppeid pole Bacula sõlminud, sest kasvatajaid on Lõuna�Eestis piisavalt ja ühe� gi kohaliku marja või puuvilja� ga väga muret pole. Tõsi, mõn� da kulub nii vähe, et selle ikka kokku saab. „Ma võin ju kelle� gagi kokku leppida, et ta kas� vatab mulle viis tonni marju, ja panna lepingusse ka sanktsioo� nid. Aga kui saak mingil põhju� sel ikaldub, siis mis kasu on mi�

Moositootja Bacula tegevjuhi Vahur Vuksi sõnul õpetavad just uuendusmeelsed kliendid välja töötama uusi tooteid.

FOTOd: kRiSTiNa TRakS

TUBLI PARTNER JUBA AASTAID rUTh rohT,

Kalev ASi kommunikatsioonijuht

B

acula on juba aastaid olnud meie hea koostööpartner. Ostame neilt õunapüreed ja hõõrutud jõhvikaid suhkruga.

nul nendest sanktsioonidest – moosiks on mul ju ikkagi mar� ju vaja,” sõnab Vuks.

Kui üldiselt moositööstus väga hooajaline ei ole, siis üks hästi kiire aeg on tehases vast� lapäevaeelne aeg. Kondiit� rid vajavad siis moosi vastlakuklitele ja seda

MOOSITEGU ON TEADUS, KUS ON VAJA ARVESTADA TUHAT ESMAPILGUL NÄHTAMATUT NÜANSSI. kulub mehemoodi, kordades rohkem tavatellimustest. Suvel paistab aga hästi välja, et torti ja moosipirukat inimesed väga ei söö. „Esimestel aastatel sat� tusime ärevusse, kui kondiitri� te moositellimused suvel aina vähenesid, aga nüüd teame, et kui temperatuur on juba näda� la olnud üle 22 kraadi, siis ini� mesed moosipirukat enam ei taha,” muigab Vuks.

MOEMARI RABAJÕHVIKAS Selgub, et moosimajanduses on moevoolusidki. Praegu on ini� meste lemmikmaitse jõhvikas.

Tingimata peab see olema just „kange” rabajõhvikas, aga mit� te kultuurjõhvikas. Sama lu� gu olevat kultuurmustikaga – inimene kujutab juba sõnaga „mustikas” ette, kuidas keel si� niseks läheb ja milline on mus� tika mekk, kuid kultuurmar� jal on „kangust” vähevõitu. Sa� mal ajal nendib Vuks, et kül� lap mõeldakse välja ka hea kul� tuurmarjatoode.

Samuti soovitakse Baculalt, et moos oleks aina tervislikum ja võimalikult väheste koostis� osadega. Paljud piimatööstused on läinud seda teed, et tooted püütakse hoida naturaalsete ja konservandivabadena. Loomu� likult peab seda siis olema ka kohukese sees leiduv moositriip või marjalisand jogurti sees.

Mõnda aega tagasi tegi Bacula koostööd Tervisliku Pii� ma Biotehnoloogiate Arendus� keskusega ning sellest sündis

Neid toormeid kasutame marmelaadi- ja teiste kommitäidiste valmistamisel.

Bacula on koostöövalmis partner, kelle tarned on õigeaegsed ja toodang kvaliteetne. Ka on nad paindlikud ja tulnud vajadusel vastu meie erisoovidele.

funktsionaalne moos. See tä� hendab, et toote mõju on kliini� liselt uuritud ja vastavalt tule� mustele saab selle ära märkida müügiargumendina. Näiteks si� saldavad funktsionaalsed moo� sid kiudaineid ja mangaani. Vii� mane aitab kaasa sidekoe nor� maalsele moodustumisele ja ai� tab kaitsta rakke oksüdatiiv� se stressi eest. Funktsionaalne mustika�vaarikamoos kiudai� netega tunnistati uute toodete konkursil „Eesti Parim Toiduai� ne 2015” parimaks tooteks Lõu� na�Eesti piirkonnas. Funktsio� naalseid moose ostavad koolid, lasteaiad ja hooldekodud.

KODUTUNDE MOOSIDEGA JAEKAUBANDUSES Kuni eelmise aastani võis Bacu� la nimi tavatarbijale olla täiesti tundmatu, kuid nüüd jõuavad siin valminud moosid jaekau� bandusse Kodutunde sahvtide kaubamärgi all. „Keskendumi� ne suurklientidele on algusest peale meie teadlik valik, sest müük jaekaubanduses eeldab täiesti teistsugust lähenemist: moos on vaja villida, kaaneta� da, etikettida, purgid omakorda pakendada. Kõigeks selleks on vaja tehnoloogiat ja ka inimesi.

Tootjana on palju lihtsam moo� si müüa nt 600�liitrises kontei� neris kui 300grammistes pur� gikestes,” selgitab Vuks.

Baculas töötab 22 inimest.

Töötajate leidmise kohta ütleb Vuks, et kõik, kes tahavad, leia� vad kindlasti ümbruskonna et� tevõtetes sobiva töö. Pigem on mure ikkagi selles, et inime� si pole tööle võtta. „Lihttöö� tajaid leiab, nendega pole mu� ret. Aga kui sul on vaja keda� gi, kellel oleks juba rohkem ise� seisvat mõtlemis� ja analüüsios� kust, siis sellist töötajat on väga raske leida. Nad on juba kuskil tööl või käivad siit linna tööle.

Tartu tõmbab väga kõvasti,” sõ� nab ta. „Riigiisadele on siin küll mõtteainet – maakohad tühje� nevad inimestest ja oleks va� ja ääremaadel asuvatele ette� võtjatele mingit maksusoodus� tust või hooba, mis teeks sellise paiga ettevõtjale atraktiivseks, et ta üldse tahaks seal ettevõ� tet pidada.”