Maa Elu 29. september 2016

KRISTJAN TAMM: KUNA MAJANDUSSURUTISE TÕTTU KUIVAS EESTIS LAADAKAUBANDUS KOKKU, SIIS TUNDUS ÕIGE MOMENT KATSUDA MEIE KORVE VÄLISMAALE MÜÜA.

VIILHALLID ON NÕUTUD KAUP

OSAÜHING NÕUNI METALL TEGELEB KÜLL METALLSEPISTEGA, KUID KÕIGE KUUMEM KAUBAARTIKKEL ON HOOPIS VIILHALL.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

NUTIKOMBAIN SUHTLEB TRAKTORIGA

KOMBAIN ON VÕIMELINE SUHTLEMA TRAKTORIGA, SAATES TRAKTORI EKRAANILE VÄLJAKUTSE, KUI PUNKER ON TÄITUNUD.

29. SEPTEMBER 2016 • NR 41 (69) • HIND 1 €

AJALEHT

Vili

hakkab salve saama

ETTEVÕTLIKULE

V

MAAINIMESELE

iljakoristuse ja saagikuse andmed on visad laekuma. Sel teisipäeval andis statistikaamet teada, et 15. septembriks oli koristatud 91% teravilja, 49% rapsi ja rüpsi ning 50% kartuli kasvupinnast. Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 78% teravilja, 57% rapsi ja rüpsi ning 54% kartuli kasvupinnast.

Talikultuuride talvitumistingimused olid sel aastal väga keerulised, mistõttu jäi tali-

vili hõredaks ja kevadel tuli teha palju ümberkülvi. Tänavusele teraviljasaagile mõjus halvasti ka kevadine pikk põud ja augustikuu vihmaperiood. Taliteraviljast oli septembri keskpaigaks koristatud 94%, suviteraviljast 89%. Taliviljadest oli talinisu koristatud 95% ja rukist 91%, suviviljadest oli otra koristatud 93%, kaera 86% ja suvinisu 87%. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 89%, suvirapsi ja -rüpsi 28%.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2016. aastal teravilja 348 200 hektaril, sellest on teraks koristatud 91%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3091 kilo-

grammi teravilja, sealhulgas rukist 3541, nisu 3201, otra 2984 ja kaera 2647 kilogrammi. Teraviljakoristus jätkub ning osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 69 400 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga oli 15. septembri seisuga veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1722 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5600 hektaril, millest 50 protsendil oli kartul septembri keskpaigaks võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 22 393 kilogrammi kartuleid. (ME)

Eelmisel nädalal käis osaühingu Estonia põldudel rapsikoristus.

Foto: Dmitri kotjuh / järva teataja

www.pmkaubamaja.ee ! e t o o t 0 0 0 0 2 e l Valikus ü Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399. Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060. E-post: info@pmkaubamaja.ee. SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

2 || kalaNdus || maa elu

29. september 2016

VäLiSMaaLT

Austraalia põllumehed on mures, sest liigse vihma tõttu võib Foto: PuBLiCDomaiNPiCtureS.Net viljasaak hukka saada.

AUSTRAALIAS TEEB VIHM SAAGILE KAHJU

A

ustraalias, kus on praegu kevad, teevad põllumeestele tuska suured sajud, mis on nii mõnedki põllud muutnud mudaväljadeks.

Mõnes piirkonnas oli juba septembri keskpaigaks kuu sademenorm täis saamas ning kuu teiseks kolmandikuks ületas see normi juba poole võrra. Kolmeteistkümne jõe kohta on antud üleujutushoiatus üle riigi.

Põllumehed on mures, sest vili liguneb paljudel põldudel pahkluukõrguses vees, vilja ei saa lõiga-

ta ning see on niiskust täis.

Rekordilise kikerhernesaagi lootus on samuti vihmade tõttu kustumas. Liigniiskuse tõttu levivad kaks kikerhernele ohtlikku seenhaigust.

Austraalia põllumeestele pole ka eelnevad kolm aastat olnud kerged, sest siis kimbutas põud. Tänavune viljahooaeg algas Austraalias paljulubavalt, kuid maailma kuklapoolegi peab paika vanasõna, et ilm on põllumehe suurim aktsionär.

Allikad: FarmWeekly, The Weekly Times

TAANIS ON MAHETOIDU OSAKAAL SUURIM MAAILMAS

T

aanis moodustab mahetoodang kogu toiduturust umbes kaheksa protsenti, mis on suurim osakaal maailmas. Samuti kasvab mahetoodangu osa järjepidevalt.

Populaarsemad mahetooted taanlaste toidukorvis on piimatooted, munad, kaerahelbed, nisujahu ja porgandid. Iga kolmas liiter piima, mida taanlased ostavad, on mahetoodang.

Kogu munatoodangust umbes 20 protsenti moodustavad mahemunad. Tõusteel on ka mahepuuvilja ja -köögivilja tarbimine. Mahepõllundusest pärit puuviljad moodustavad 11 protsenti ning köögiviljad 10 protsenti puu- ja juurviljade kogutarbimisest. Seevastu maheliha tarbimine on suhteliselt tagasihoidlik, kuid seegi kasvab.

Taanlaste suure mahekaupade nõudluse tõttu on mahetoodangu import suurem kui eksport. Taani ostab teistest Euroopa Liidu riikidest, nagu Hollandist, Saksamaalt ja Itaaliast, sisse peamiselt mahetunnustusega puu- ja juurvilju, teravilja ja loomasööta. Oma mahetoodangust ekspordib Taani kõige rohkem piimatooteid, sealiha, teravilja ja loomasööta. Suurim ekspordi sihtriik on Taani jaoks Saksamaa, millele järgnevad Rootsi, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Taani põllumajandusmaast on umbes seitse protsenti mahepõllunduse all ning valitsus on seadnud sihiks selle osakaalu kasvatamise 15 protsendini aastaks 2020.

Allikas: Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu

BRITI PÕLLUMEHED MURETSEVAD VÕÕRTÖÖJÕU PIIRANGUTE PÄRAST

B

riti põllumajandusasjatundjad on mures, et võõrtööjõu kasutamise piirangud võivad Suurbritannia põllumajandussektorile palju kahju teha.

Küsimus kerkis pärast seda, kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõhutas, et kui Suurbritannia tahab säilitada juurdepääsu Euroopa Liidu ühisturule, peab ta ka aktsepteerima ELi põhiprintsiipi, inimeste vaba liikumist.

Briti põllumehed toonitasid, et põllumajanduse aren-

guks on äärmiselt vajalik nii võõrtööjõud ka kui ka juurdepääs ELi ühisturule, kuid praegu on seoses Brexitiga palju ebakindlust sektori tuleviku ja võimaluste suhtes.

Briti Põllumajanduse ja Aianduse Arengu Nõukogu leidis oma viimases analüüsis, et võõrtööjõu osakaalu vähenemine Brexiti järel võiks teistpidi anda tõuke innovatsioonile ja struktuursetele muutustele põllumajanduses, mis aitaks tööjõuvajadust vähendada.

Allikas: Farmers Guardian

Harrastuspüüdja usub, alammõõdu ajutine väh Peipsil toob kaasa rikku TooMaS ŠaLda Maa Elu

aa Elu toob ära kokkuvõtte toimetusega ühendust võtnud harrastuskaluri kirjast, mis sisaldab tõsiseid etteheiteid mitmele instantsile ja huvigrupile. Loodame, et alljärgnevat saab pidada suures osas mustaks stsenaariumiks, kuid Mardi (nimi muudetud, isik toimetusele teada) kiri on liiga argumenteeritud ja asjatundlik, et see lihtsalt sahtlisse visata. Oleme veendunud, et enamikku kala ja kalandusega seotud isikutest see ei puuduta, ning loodame, et järgnev mõjub hoiatusena neile, kes seadusi valesti tõlgendavad.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi määrus, mille kohaselt kehtib Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel alates 15. septembrist kuni ahvenapüügi peatamiseni kohale väiksem alammõõt, tekitab kogenud harrastuspüüdjates tõsist pahameelt ja nõutust, kirjutab kümneid aastaid aktiivse harrastuspüüdjana tegutsenud mees. „Koha alammõõdu isegi vaid ajutine langetamine kahekümnele sentimeetrile (pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni) tekitab võimaluse sellises mõõdus väikest kala massiliselt turule tuua.”

Tegemist on kala töönduspikkusega, mida kalapüügieeskirjas tähistatakse väikese l-tähega. Väiksem alammõõt kehtib, kuni maaeluminister ahvenapüügi peatab, arvatavasti oktoobri alguses. Pärast seda

kehtib kohale kalapüügieeskirjas sätestatud alammõõt vastavalt 40 (l) ja 46 (L) cm, selgitab portaal www.kalastusinfo.ee, kust saab lugeda ka põhjendust: „Peipsi järve röövtoiduliste kalaliikide toidubaas on viimastel aastatel tugevalt vähenenud seoses looduslike tingimuste halvenemisega. Selle tagajärjel koosneb kohakari isenditest, kes ei ole saavutanud eeskirjakohast alammõõtu ning 2016. aasta teisel poolaastal ei oleks võimalik teha põhja- ja pöörinoodaga püüki ilma koha alammõõtu vähendamata. Väiksem alammõõt kehtib nii kutselisel püügil kui ka harrastuspüügil.”

Mart aga näeb asja hoopis teisest küljest. „Tekitati reaalne oht, et Pärnu lahe alamõõduline koha muudetakse „seaduslikuks”. Siit püütud alamõõdulist ahvenat müüakse ja käideldakse Peipsi ning vahest ka Läti dokumentidega, kus samuti alammõõt puudub. Keskkonnainspektsioon võib seda kahtlustada või isegi teada, aga neil puuduvad vahendid ja raha, et tellida laboratoorne analüüs, olgu siis soomuse järgi või geneetiline. Kui paber on, oled õige mees, peaasi et otse merel vahele ei jää. Nüüd tehti kohale sama asi! Päritoluekspertiisi meil ei tehta ja samuti ei saa kindlaks teha, kas kala külmutati kolm või viis kuud tagasi. Kui nüüd kolme kuu pärast hakata seda Peipsi beebikoha (mis 20 cm juures on ju lausa

SEE ON SAMA ABSURDNE, KUI VÄHENDADA PIIRKIIRUST 100lt 90le, AGA ENNE JÕULE TEEME MINISTRI ÄRANÄGEMISE JÄRGI 200 KM/H TSÜKLI, VÕI KAKS KUUD KAKS PROMILLI JOOVET LUBATUKS.

maim) turustama … Tean, et enamik kalamehi on ausad, aga väidan kindlalt, et Peipsi äärest leiab nii mõnegi kutselise kaluri, kes teatud meelehea eest vajaliku allkirja annab. Piisab, kui ostad tuttavalt kalurilt paberite kohaselt saja euroga kümme tonni koha, kuigi too kalur pole seda iial ise püüdnud.

Nii ongi külmhoonetes hulganisti ettetapetud „seaduslikku” beebikoha. Euroopasse alamõõdulist koha enam turustada ei saanud, kui aga nüüd on olemas võimalus L-46 cm asemel püüda l-20 cm pikkust koha, siis läheb koha noorjärk väga kõrge hinnaga otse restoranidesse. Üks ja sama skeem toimib pidevalt ja keegi midagi ei tee, kuigi kõik teavad, et seadust rikutakse. Minusugusel pole võimalik midagi tõestada, sest siis leitakse ihtüoloog, kes kirjutab tagantjärele uuringu, mille alusel antud otsus tundus õige,” on Mart nördinud. „Eelmisel aastal kirjutas Postimees, kuidas Tartus olid Rimis müügil alamõõdulised Peipsi kohad, tagantjärele selgus, et värske roogitud koha oli aasta varem püütud Peipsist, kui lubatud alammõõt oli 25 cm. Ma ei usu neid pabereid, pigem olid need kalad Pärnu lahest pärit. Pikad sõjad on sel teemal maha peetud, üks sentimeeter aastas alammõõtu tõstetud ja nüüd korraga kõmm!, vahet pole, mis mõõdus, tapame kõik maha. Miks tõstetakse koha alammõõtu aastast aastasse (plaani järgi ju järgmistelgi aastatel alammõõt suureneb), kui kala pole võimeline sellesse mõõtu kasvama, nii tehakse ju masstapuseadusi? See on sama absurdne, kui vähendada piirkiirust 100lt 90le, aga enne jõule teeme ministri äranägemise järgi 200 km/h tsükli, või kaks kuud kaks promilli joovet lubatuks.

Aastaid on kalateadlased võidelnud alammõõdu tõstmise pärast, kuna kala ei saavat muidu suguküpseks. Nüüd

maa elu || kalaNdus || 3

29. september 2016

Peamine kohapüük käib nakkevõrkudega, mille silmasuurus on reguleeritud nii, et alamõõduline kala sinna jääma ei peaks.

JuHTKiri

Foto: WikiPeDia

peeTer raidLa

peatoimetaja

ÜLBED POLIITVURLED

et koha hendamine umisi väidab keegi, et kala ei kasva pooltki nii pikaks ja püüame poole lühemad välja. Kus loogika on? Kas püügivahendid, mis ei võimalda kala suurust püügi ajal valida, on ikka vajalikud ja kasulikud meile ning kalastikule?”

Mart leiab, et kui selliseid otsuseid vastu võetakse, peaks selgituses olema vastatud küsimustele: kes selle otsuse vastu võttis; millistele uuringutele tuginedes, millel ja missugusel uuringul põhinevad väited söödakala kadumisest; milline ihtüoloogiline uuring tõestab väidet, et Peipsis on liialt täiskasvanud koha, mis pole alammõõtu täis kasvanud; milline on kvoot või missuguse mahu pealt selline kala noorjärgu hävitamine lõpetatakse; kes need uuringud tellis, kes rahastas, miks selline uuring üldse telliti, kellele sellest kasu on. Kindlasti ei ole sellest kasu kaladele, on mees veendunud. „Kõige kummalisem on väide söödakala vähenemise kohta halbade ilmastikuolude tõttu! Siiani on kõik väitnud, et need on üle pika aja just väga head. Kuidas kasvab ahven nii ruttu mõõtu, aga koha jääb alatoitumusest kängu? Absurdne väide.”

KOMMENTEERIB KESKKONNAINSPEKTSIOONI KALAKAITSEOSAKONNA PEAINSPEKTOR IVO KASK: Küsimus ahvena ja koha alammõõdu kohta (kuidas ahven kasvab mõõtu ja koha seda ei tee): Peipsis ahvenal alammõõtu ei ole ja seega võib öelda, et kõik ahvenad on mõõdulised.

Kas see on mõjunud laastavalt ahvena arvukusele meres? Pigem mitte, kuna ahvenasaak on meres viimasel ajal kasvuteel ja saak oli eelmisel aastal meres üle ootuste hea.

Koha püütakse Peipsis põhiliselt võrkudega. Võrgupüük Peipsil toimub võrreldes merega väga lühikest aega. Viimastel aastatel ei ole talvist jääalust võrgupüüki saanud teha,

jääolud ei ole lubanud. See mõjutab suuresti koha arvukust Peipsis ja praegune võrgusaak, kus on vaid väga suur koha ja väikest kala ei ole, on korralik.

Põhjanoodaga püügil lubatakse püüda väiksemat koha lühiajaliselt (eelmisel aastal toimus püük põhjanoodaga vaid kuuel päeval) ja sel aastal on tõenäoline, et püük ei kesta üle kahe nädala.

Erinevalt merest on Peipsil kehtestatud kalapüügil kõigile liikidele kvoodid ning see tagab säästlikuma püügi. Kuigi ahvena püügil Peipsis alammõõtu kehtestatud ei ole, siis kvootide kehtestamine on andnud kaluritele kindluse, et varusid jätkub ning püütavad saagid on viimastel aastatel stabiilsed. Et vältida kohade varjatud suremust, on aastaid arvestatud lubatud kvoodi hulka ka need väiksemad kalad, mis põhjanoota ikkagi satuvad.

Seda, et koha alammõõdu vähendamine seab ohtu mereäärsete kalurite sissetulekud ja ka koha arvukuse (realiseeritakse Peipsi ja Läti dokumentide alusel merest püütud alamõõdulist kala), on pigem hüpoteetiline. Nagu kirjutises mainitakse, on enamik kalureid seaduskuulekad. Kindlasti on üksikuid kalureid, kes rikuvad korda: kasutavad keelatud silmasuuruste või ehitusega püügivahendeid, asetavad püügile lubatust enam püügivahendeid, püüavad alamõõdulist kala või püüavad keeluajal, aga see ei näita kindlasti meie kalanduse kogu tegelikkust.

Seaduserikkumistega tegeleb Keskkonnainspektsioon jätkuvalt ja püüab anda endast parima.

Rimis eelmisel aastal müügis olnud alamõõdulise koha kohta saame öelda, et põhjalikult kontrolliti kogu kala liikumise ahelat ning selle juhtumiga ei olnud seotud mereäärsed kalurid ega ka sealt kala kokku ostvad ettevõtjad. Kogu kala liiku-

mise ahel oli seotud vaid Peipsi ääres tegutsevate ettevõtjatega ning oleme veendunud – see kala ei olnud püütud merest.

Kui kellelgi on siiski täpset infot ebaseaduslikust tegevusest, milles artiklis juttu, siis sellest tuleks teada anda Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

LIIVIKA NÄKS, KESKKONNAMINISTEERIUMI KALAVARUDE OSAKONNA NÕUNIK: Kahjuks ei saa võrrelda rannikumere ja Peipsi järve koha ja nende varude seisu. Rannikumere koha alammõõtu on vaja tõsta, et kala saaks vähemalt ühe korra enne kudemist järglasi anda. Peipsil koha kudekoondisega selliseid probleeme ei ole ja kudevat kala on erinevalt rannikumerest mitme põlvkonna jagu.

Lubatud püügivõimaluste kehtestamisel on arvesse võetud liikide ja nende eri põlvkondade arvukust ja kasvuprognoosi. Sisse arvutatakse ka noorjärkude hukkumise võimalus kas siis loodusliku või püügisuremuse läbi. Peamine kohapüük käib nakkevõrkudega, mille silmasuurus on reguleeritud nii, et alamõõduline kala sinna jääma ei peaks.

Kui jääb, siis väga väike kogus, mille kalur võib kaldale tuua, kuna nakkevõrgust tagasi lastud kala üldjuhul ei ole eluvõimeline.

ERINEVALT MEREST ON PEIPSIL KEHTESTATUD KALAPÜÜGIL KÕIGILE LIIKIDELE KVOODID NING SEE TAGAB SÄÄSTLIKUMA PÜÜGI. Võrreldes rannikumerega on aga Peipsil nakkevõrgu kasutamise aeg tunduvalt lühem, peamiselt sügisel ja talvel (kui jääolud võimaldavad).

Samuti püütakse koha mõrdadega, millest on alamõõdulist kala võimalik elusana vette tagasi lasta. Kolmandaks püügivahendiks on sügishooajal väga lühikese ajavahemiku jooksul (2015. aastal vaid kuuel päeval) kasutatavad noodad, peamiselt põhjanoot. Noodapüügi peamine saakkala on ahven, mis moodustab saagist tavaliselt üle 70%, koha 15–20%.

Püügimetoodika on aga kahjuks selline, et eluvõimelist kala, ei mõõdulist ega alamõõdulist, sealt tagasi lasta on peaaegu võimatu ja hukkumisele määratud kala arvestatakse väljapüütava saagi hulka. See

tingib koha alammõõdu muutmise noodapüügi ajaks. Noodapüük moodustab ahvenapüügist märkimisväärse osa, mistõttu on koha alammõõdu muutmine olnud põhjendatud.

Samad tingimused kehtivad nii Eestis kui ka Venemaal.

Mis puudutab rannikumerest pärit alamõõdulise koha kantimist Peipsi järve saagi hulka, siis Keskkonnainspektsioon hindab selle tõenäosust väikeseks. Kala maaletoomisel kehtivad mitmed nõuded, mille täitmist Keskkonnainspektsioon riskipõhiselt kontrollib.

Muu hulgas peab Peipsi järvelt, Lämmijärvelt ja Pihkva järvelt kalapüügilt naasev kalur oma saagi kohta eelteate tegema, Keskkonnainspektsioon kontrollib teateid ja paadis olevat kalakogust sadamates.

Alates 2015. aastast saab kalapaate neil järvedel GPSi kaudu jälgida, see võimaldab teha täiendavat ristkontrolli. Geneetilise analüüsi võimalusi uuritakse ning hakatakse edaspidi vajadusel kasutama. Väide söödakala vähenemise kohta halbade ilmastikuolude tõttu on tingitud asjaolust, et Peipsi koha tähtsate toiduobjektide tindi ja rääbise varu on madalseisus ja seda osaliselt tingituna halbadest jääoludest järvel.

Ebaausaid inimesi on kahjuks igal alal, mistõttu kutsume kodanikke üles valvsusele. Kui midagi kahtlast märgatakse, palume sellest Keskkonnainspektsiooni teavitada. Nii saame muuta keskkonna paremaks ja kalavarude heaperemehelikule haldamisele kaasa aidata.

TAUSTAKS – KUIDAS OTSUSED SÜNNIVAD? Keskkonnaministri määruse aluseks, millega kehtestatakse püügiregulatsioon Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel, on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise koostöökokkuleppe alusel moodustatud kalapüügikomisjoni otsused. Kalapüügikomisjonis kokkulepitu alusel kehtestatakse püügivahendid, nende arv ja püüda lubatud kalakogused võrdselt mõlema riigi kaluritele. Need otsused tuginevad mõlema riigi teadlaste arvamusele ning lähtuvad rahvusvaheliselt aktsepteeritavast metoodikast. Eestis uurib Peipsi järve, Pihkva järve ning Lämmijärve järve kalavarusid Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud lepingu järgi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja uuringutulemuste aruanded on avaldatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

L

äinud nädalavahetusel Estonia kontserdisaalis luhtunud presidendivalimise katse näitas selgelt, et Toompeal pesitsevad rahvaasemikud on oma poliitskeemide punumisega liiale läinud.

Oma käitumisega lasid nad kohalikest omavalitsustest tõsiste kavatsustega Tallinna saabunud esindajatele sõna otseses mõttes kõrge kaarega saapa peale.

Kahju, et meie põhiseadus ei näe sellistel puhkudel ette Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Ehkki teoreetikute väitel ei ole põhiseaduslik kriis veel saabunud, on see tegelikult juba käes – ei Riigikogu ega valimiskogu ei suutnud neile põhiseadusega pandud kohustust täita.

See, et nüüd seni omavahel kakelnud erakonnad palavikuliselt Toompea tagatubades ühist keelt ja meelt otsivad, on tagantjärele vigade parandamine. Justkui alles nüüd tuldi selle peale, et kelle iganes valimisel kehtib lihtne aritmeetika: valituks osutub see, kes kogub vajalikul arvul hääli. Loodetavasti järgmise nädala esmaspäeval suudetakse viga parandada ja Eestile väärikas president valida, kuid see ei muuda üldist suhtumist: rahvas on pettunud.

Järgmise tõehetke saabumist tasub oodata päev pärast järjekordset presidendivalimise katset ehk teisipäeval, 4. oktoobril, mil Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asub arutama kahekümne viie omavalitsuse taotlust kontrollida haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust. Õigemini küll pärast 4. oktoobrit, sest Riigikohtu lahend sel päeval kindlasti veel ei sünni.

Samas on haldusreformi seadus pannud kohaliku omavalitsuse volikogud veel enne Riigikohtu lahendi saabumist sundseisu: hiljemalt 1. oktoobriks 2016 ehk siis selle nädala reedeks tuleb esitada teistele kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele ettepanek läbirääkimiste alustamiseks. Ehk siis läbirääkimisi on vaja alustada enne, kui võimalikel läbirääkijatel puudub selgus, kas kõik kavandatu on ikka põhiseadusega vastavuses. „Leevenduseks” on võimuliit pakkunud maaettevõtjatele diislikütuse kallinemist: lisaks tänavusele 14 protsendile tõuseb aktsiis järgmisel aastal veel 10 protsenti. Bensiini aktsiis tõuseb uuel aastal 10 ja maagaasi aktsiis koguni 10 protsenti.

Need, kes pakuvad majutusteenust, peavad olema valmis käibemaksu tõusule 9 protsendilt 14 protsendile.

Nii et on, milleks valmis olla.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || Nutikad masinad || maa elu

29. september 2016

Tulevik on käes, nutikombain jag Kuido Saarpuu Järva Teataja

är vamaal demopäeva kestel Estonia OÜ põldudel suvirapsi lõiganud kombainid olid otsekui tulevikust. Kombaini ja traktori nutikas suhtluses pole enam midagi ilmvõimatut.

Tutvustuspäeval tõi Baltic Agro Machinery huviliste ette Eesti suurima separeerimis- ja sõelapinnaga klahvkombaini John Deere T-670. „Vili separeeritakse kaunade seest välja. Aktiiv­ separeerimispind tähendab seda, et tööd tehakse mitte gravitatsiooni-, vaid tsentrifugaaljõul,” selgitas ettevõtte kombainide ja hekseldite tootejuht Marek Peensalu. „See masin ongi aktiivse separeerimispinna poolest Eestist leitavatest masinatest suurim.”

NUTIKAD MASINAD Selline kombain suhtleb nutikalt traktorite ja vajadusel ka kohaliku ettevõtte juhiga. „Masin on võimeline suhtlema traktoriga, saadab traktori ekraanile väljakutse, kui tal punker on täitunud. Kui traktori operaator väljakutse vastu võtab, sõidab masin kombaini juurde. Kombaini ja taktori ümber on tekitatud Wi-

Fi leviala ning kui kombainist hakatakse vilja välja laadima, laseb traktorist käed roolist lahti ning masinate liikumine toimub sünkroonselt,” selgitas Peensalu. „Kui operaator tahab kombaini seadistada, siis saame ka meie diilerina saata masinale väljakutse ja oma arvutist või nutitelefonist vaadata, mis tööekraanidel toimub.”

Marek Peensalu sõnas, et intelligentsete masinate turuletoomine on tänapäeval kõigi tootjate eelistus.

Estonia põldudelt koristati suvirapsi veel ka John Deere’i tootevaliku suurima kombaini S-690ga. Mõlemad tööd teinud masinad olid esimeste roomikutega. Roomikud tõstavad masi-

TÄNAPÄEVASE KOMBAINIGA TÖÖTAMINE POLE VÕRRELDAV NÄITEKS SÕIDUAUTO JUHTIMISEGA. na hinda (nende kombainide hind jääb vahemikku 320 000 kuni 370 000 eurot), kuid Peensalu sõnul annavad just roomikud kombainile põllu peal stabiilsust juurde. „Eriti kui masinal on ees laiad heedrid või põllul suuremad künnivaod, tuleb roomikute eelis ratastega võrreldes välja,”

Nutikate masinate demopäev tõi kohale hulga huvilisi.

Foto: Dmitri kotjuh / Järvamaa Teataja

ütles ta. „Eks tänavuselgi koristusajal sadas pikalt vihma ja põllud muutusid pehmeks.”

DEMOPÄEVAD ON ABIKS Estonia OÜ argokeemik Helina Märtmann sõnas, et sellised demopäevad on ka nende huvides. „Praegu (eelmise nädala kolmapäeval – toim)

on meil veel päris palju rapsi koristada ehk selline demo aitab otseselt ka meid,” rääkis ta. „Suvirapsi oli meil 407 hektarit. Kolmapäevahommikuse seisuga oli koristatud 45 hektarit. Esimesed põllud on andnud suhteliselt suurt saaki, punkrikaalu järgi 3,2 tonni hektarilt.”

Suviraps lõpetabki sügisese saagikoristusringi.

Nigela, külma ja vihmase suve tõttu jäi mõnel põllul ja kultuuril Märtmanni sõnul põldudele kuni veerand eeldatavast saagist. Nii läks näiteks varase odraga, kus põllule jäi maha kuni tonn vilja hektari kohta. „Lõikusaeg oli

maa elu || Nutikad masiNad || 5

29. september 2016

ab traktorile käsklusi MIDA VEEL TEHA? KoiT Teder

Mul on rapsivõtt pooleli, rapsi all on ligi 30 hektarit, pool on võetud. Osa rapsi pole veel valmis.

Nii head saagikust kui Estonia põldudel mul ei ole, kuid raps on selle kehva aasta kohta ilus. Kevadel oli herbitsiidist põhjustatud taimekahjustus ning see lõi rapsi kasvu kinni. Ka on Estonia põllul hübriidsort.

Kasutan John Deere’i kombaini, kümmekond aastat vana masin.

Tänavu tegin kombainile korraliku remondi ja usun, et see kestab veel. Lihtsama remondiga olen seni ise hakkama saanud.

Sellistel tutvustuspäevadel osalemine on mitmeti kasulik, näed teisi põllumehi ja kuuled kogemusi. Tähtis polegi see, kas ma täna-homme midagi juurde ostan, aga tehnika arenguga tuleb kursis olla. Kui peaks tekkima tehnika uuendamise vajadus,

siis kohe hoobilt kogu uut infot korraga hankida on väga keeruline. Kui pidevalt ajaga kaasas käia ja teada, mis firma millist tehnikat ja millise hinnaga pakub, on tootevalikus kergem orienteeruda.

Kombainide juures hindan enim töömugavust, et peksusüsteemi seadistamine oleks kabiinist võimalikult lihtsaks tehtud. Minu kombainil ei saa näiteks reguleerida kabiinist sõelasid ja siis ongi nii, et korraliku kvaliteediga vilja kättesaamiseks tuleb masin seisma jätta ja seadistamiseks kabiinist alla ronida. Tulenevalt enda füüsilistest iseärasustest ei meeldi mulle ronida kombaini mööda üles-alla.

Olen seda meelt, et kui olen tööpõhimõtte selgeks saanud, on tänapäevaste kombainidega kindlasti kergem hakkama saada kui Vene tehnikaga.

Demopäeval esitletud kombainid on mõeldud rohkem suurtootjatele. Minu talule sobiks väiksem tehnika, näiteks John Deere’i W440 suurusega kombain.

on märg ja niiske, siis punnita mis punnitad, ei tee suurt midagi. Jaanipäeva järel pole põllumehel oodata muud kui kuiva ilma, kui seda pole, siis hakkab kohe kahju jooksma.”

Kasutajaid, nende eelistusi ja võimalusi on Marek Peensalu sõnul seinast seina. „Masinaeelistus sõltub

sellest, kui suured on põllud ja koristatav pind. Ega selliseid kliente, kelle põllud võimaldavad sõita 10 või 12 meetrit laia heederiga, palju ei ole,” täpsustas ta. „Kui on pehmem pinnas, võiks kombainil olla nelikvedu või roomikud, kõik konkreetsete tingimuste järgi.”

Ale talu peremees

läbi, vihm oli vilja maha peksnud ja võtsime seda, mis oli võimalik,” lausus ta. „Soe ja kuiv sügis laseb teha küll järelnoppimist, kuid mitte midagi muud. Just juuli lõpust, mil oleks tulnud panna niiöelda punn põhja, oli vihmane. Ka pole praegune päeva pikkus suvisega võrreldav. Kui

Raikküla(Lubja) paekarjäär Potsepa liivakarjäär

Eivere paekarjäär

Anelema paekarjäär Rõstla paekarjäär Selja II kruusakarjäär Aardlapalu liivakarjäär

Väikevedude tellimused +372 5303 9898 Projektimüük ja lepingud +372 517 6087 info@eestikillustik.ee | www.eestikillustik.ee

TOOTEKOOLITUS ON HÄDAVAJALIK Tänapäevase kombainiga töötamine pole võrreldav näiteks sõiduauto juhtimisega. Marek Peensalu märkis, et iga uue kombainiga kaasneb tootekoolitus. Koolitajad on oma ala eksperdid.

Estonia koristustehnika on Märtmanni hinnangul küllaltki nüüdisaegne. Ka neil on paar aastat kasutusel olnud John Deere’i kombain. Olenevalt ettevõtte majanduslikust olukorras võivad järgmisel aastal vahetusse minna kaks New Hollandi kombaini. „Oluline on nii mark, näiteks Fendti traktorit võrreldakse automaailmas Mercedes-Benziga, kui ka see, kui lähedal on hoolduskeskus,” tõi ta välja. „Meie kasutame tänapäevast põllumajandustehnikat maksimaalselt ning kui üks masin juhtub kibedal tööajal ära lagunema, võib ka üks päev seisakut olla katastroof.”

Märtmann lisas, et käis põllul uute kombainide demot vaatamas. „Pole midagi öelda, tegid head tööd. Seadistuse juures nägin ka rapsi, mis punkrisse tuli, oli väga puhas ja ilus. Kvaliteeti näitab seegi, palju kombainiga põllu pealt suudetakse saaki kokku korjata. Kõik, mis võtta on, peab minema kuivatisse ja müügiks, mitte jääma põllule. Nagu ikka, palju oleneb sellest, milline mees tööd teeb.”

Pagaritööstuse müügitulu kasvas.

Foto: PuBLiCDomaiNPiCtureS.Net

POOLE AASTAGA 90 MILJONIT EUROT

P

aga r itööstu ste müügitulu oli 2016. aasta esimesel poolaastal 90 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas müügitulu 0,3 protsen-

ti. Müügitulu kasvu aeglustas tihe konkurents siseturul ja välisnõudluse vähenemine, selgub maaeluministeeriumis koostatud Eesti pagaritööstuse 2016. aasta esimese poolaasta ülevaatest. (ME)

PRÜGIPÕLETUSE NEGATIIVNE MÕJU

K

eskkonnaministeerium jätkab talvel alguse saanud kampaaniat „Arukas sordib, arutu põletab”, mille eesmärk on teadvustada jäätmete koduses küttekoldes põletamise ohte inimese tervisele ja keskkonnale.

Jäätmepõletuse teema tõuseb igal aastal, eriti just kütteperioodi algul ning ke-

vadiste koristustööde käigus. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult puhast ehk immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit, kuid viimaseid soovitatavalt vaid tulehakatuseks, sest papi- ning paberijäätmeid on keskkonnasäästlikum hoopis ringlusse võtta. (ME)

ERAKORRALISELT 15,6 MILJONIT EUROT

V

alitsus otsustas eraldada 2016. aasta eelarvest täiendavalt 3 miljonit eurot põllumajandus-

sektorile erakorraliseks toetuseks. Kokku kavandatakse 2017. aastal maksta põllumajandussektorile erakorralist abi 15,6 miljonit eurot. (ME)

6 || mets || maa elu

29. september 2016

MIS SAAB PÄRAST PÕLENGUT? Kuigi see suvi oli vihmasem ja metsapõlenguid juhtus vähem, põleb Eestis igal aastal maha hektarite viisi metsa, mille taastumine võib võtta kaua aega. Metsandusteadlased rääkisid Maa Elule põlengutest ja metsa taastumisest lähemalt.

Millal kasvab põlenud metsa asemele uus?

TaaVi aLaS

M

aani mahapõlenud mets on kõhe vaatepilt, mida nägin Harjumaal Vihterpalus 2008. aasta suurpõlengu järel. Kaks-kolm aastat hiljem, kui metsahooldajad olid puhastustööd teinud, oli metsaala endiselt tühi ja üsna trööstitu. Alles neli-viis aastat hiljem muutus vaatepilt kenamaks.

Metsandusekspert, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna vanemteadur Raul Rosenvald ütleb Maa Elule, et põleng tekitab metsas puudele ja metsaelustikule suure muutuse – paljud neist surevad. Samas pole põleng metsamaastikus midagi „ebaloomulikku” – ka inimmõjuta metsamaastikes süütab välk puid ja eriti põuaperioodidel levivad põlengud suurtele aladele.

Pealegi elavadki mõned liigid Raul Rosenvaldi sõnul üksnes põlengualadel ja eri kasvukohatüüpides hinnatakse Eestis puistuvahetushäiringu (põhiliselt põlengud) sageduseks 50–500 aastat. „Tule intensiivsus võib olla väga erinev – võivad surra kõik puud, kuid üldjuhul osa puid säilib – meil eriti männid ja lehtpuud. Näiteks vanemates hõredates männimetsades, kus on sageli põlengud, jääbki tuli üldjuhul pinnatuleks (seega ei lähe ladvatuleks) ning puurinne enamasti säilib,” selgitab Rosenvald.

MÕNI LIIK VAJAB TULEKAHJU Maaülikooli spetsialist Pille Tomson märgib, et boreaalsetes mineraalmaa metsades on tulekahjud looduslik nähtus, seda on uurinud mitmed Soome ja Skandinaavia teadlased. „Välgu süüdatud tulekahjud on

Vihterpalus paar aastat tagasi tehtud pilt, kus on näha, et põlenud metsaosa oli siis hakanud juba uuesti tärkama.

eksisteerinud kogu aeg. Tuli on osale elustikule muidugi täiesti hävitav, eriti väikestele loomadele. Kuid on ka liike, kes sõltuvad põlenud puidust ja ilma elada ei saa, neile on tulekahju vajalik. Tulekahjud on enamasti pinnatuled, suurem osa metsataimestikust säilib mullas kas juurte või seemnepangana ja on võimeline taastuma.”

Tänapäeval põlevad metsad Pille Tomsoni sõnul eelkõige ühtedes ja samades kohtades ehk seal, kus on palju inimesi metsas puhkamas või marjul-seenel. See muidugi looduslik nähtus ei ole. „Looduslikult

süttinud tulekahju aga ei jõua suurele alale levida, sest tuletõrje sekkub.”

Metsa taastumine tulest võib Raul Rosenvaldi sõnul võtta oma aja, sõltuvalt kasvukohatüübist ja tule intensiivsusest. „Üldjuhul uueneb põlenguala puudega juba mõne aasta jooksul, kuid väga tugeva põlengu korral liivasel alal võib see võtta kümneid aastaid. Samas näiteks Kääpa maastikualal oli häiludes pärast väikese intensiivsusega tuld (kontrollitud põletamine) männiga uuenemine palju parem kui põletamata häiludes. Nähtavad põlen-

OSTAME METSA JA PÕLLUMAAD

PAKUME METSALÕIKUSE JA VÄLJAVEO TEENUST METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMINE Tel 511 2813, 5591 6652 www.eastforest.ee

gujäljed elusatel säilinud puudel või tüügastel võivad püsida aga kümneid või isegi sadu (Skandinaavias) aastaid.” Ökoloog Ülle Püttsepp nõustub, et taastumine sõltub palju põlengu liigist ja ulatusest (nii maa peal kui ka mulla ülemistes kihtides), kui palju elustikust tules hävib, lisaks koosluste tüübist. Tule toimel vabaneb korraga hulk mineraalaineid, mis taimedes (peamiselt taimedes, sest taimne biomass kõige suurem) seotud. Seega tekib nii-öelda väetusefekt vabade mineraalainete näol, mis kindlasti mõjutab ökosüsteemi edasist käiku. „Vihterpalus, kus rohkem nõmmemetsi, on taastumine tõenäoliselt teine võrreldes näites põlenguga Emajõe Suursoo soometsas,” toob Ülle Püttsepp võrdluseks.

Metsapõlengute korral huvitab metsaomanikke, aga ka teisi kohalikke elanikke, et kui enne oli hea seene- või marjamets või kui seal kasvas haruldasemaid puuliike, siis kas pärast põlemist kasvab aastatega sinna samasuguse taimestikuga mets või on oodata teistsugust metsa.

KUUSE TULEK VÕTAB KAUA AEGA Raul Rosenvald selgitab, et pärast tugevat põlengut (puistuvahetushäiring) uueneb põlenguala pioneerpuuliikidega, milleks on kõige sagedamini kask, aga ka mänd.

Foto: taavi aLaS

„Näiteks kuusk võib ilmuda uueneva metsa alla päris pika aja pärast. Inimene ei pea alati sekkuma põlengujärgsesse metsa uuenemisesse, loodus saab enamasti ise hakkama. Pikaajalised uuringud Vihterpalus näitavad, et uue metsapõlve jaoks piisav looduslik uuendus tekkis kümne aastaga, inimese sekkumine sealses uuringus vajalik ei olnud.

LOODUSELE EI OLE INIMESE SEKKUMINE METSA TAASTUMISSE VAJALIK. Raul Rosenvaldi sõnul soovitatakse põlengualal säilitada vähemalt osa surnud puudest, mis soodustavad uue metsapõlvkonna teket ja arengut.

Tema sõnul hukkusid Vihterpalus pea kõik istutatud taimed, nii mänd kui ka kuusk. „Probleemiks oli see, et põlenud metsa väljaveoga ja raiega pöörati maapind segi ja kõik kuivas ära. Hiljem uuenes looduslikult küll. Kus midagi ei raiutud, tuli looduslik kase uuendus päris kiiresti. Aga see on üks ala – loomets, mujal võib olla teisiti,” räägib Rosenvald.

METSAMULLAST VÕIB LEIDA ÜLE 3000 AASTA VANUST SÜTT Pille Tomsoni sõnul ollakse arvamusel, et nõmmemännikud ja palumännikud püsivad/uue-

nevad looduslikult tänu regulaarsetele põlengutele, mis kõrvaldavad alusrindes kuused ja loovad avatud pinnast männi uuenemiseks, välja arvatud vast rannikuluited, kus on olnud avatud liivapinnast ka ilma põlenguta. „Ma pole juhtunud ühtki sellealast teaduslikku uurimust lugema ega saa kindlalt väita, et nimetatud metsatüübid oleksid tekkinud üksnes tule mõjul. Seega ei saa ka öelda, kas ja kui kaua tule mõju püsib. Meie praegused männikud on rõhuvas enamuses kultuurpuistud, loodusliku arengu korral räägiksime mitmesaja-aastastest puistutest.

Eestis ei ole tänapäeval võtta kuskilt näiteid loodusliku põlengudünaamika mõjul kujunenud puistutest,” jutustab Pille Tomson.

Igal juhul võib Tomsoni sõnul väita, et märgid tulest püsivad mullas olevas söe näol väga pikka aega ning tema ise on leidnud metsamuldadest enam kui 3000 aasta vanust sütt. „Loodusele ei ole inimese sekkumine metsa taastumisse vajalik. Kuidas on sekkumine vajalik majanduslikust või esteetilisest aspektist vaadates, sõltub metsaomaniku eesmärkidest ja kaalutlustest,” lausub Pille Tomson.

METSAPÕLENGUD EESTIS Aastatel 1921–1939 ja 1951–2000 põles Eestis üle 1000 hektari metsa aastas ära neljateistkümnel korral, halvim oli 1933. aasta, kui põles 4733 ha (keskmine põlengu pindala 8,2 ha).

Eesti metsade jaoks parim aeg oli üllatuslikult nõukogude ajal aastatel 1948–1991, kui 43 aasta jooksul oli vaid kolm suurpõlengute aastat (üks 14 aasta kohta).

Järsult suurenes metsatulekahjude pindala pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal.

Aastail 1992–2000 olid kolmel aastal suured põlengud (üks iga kolme aasta kohta). Tuntuim põlengukoht oli Vihterpalu metskond, kus 1951. aastal põlenud 2000 hektarile lisandus 1992. aastal 500 ja 1997. aastal 700 hektarit.

1999. aastal sai metsatulekahjude kustutamine maakondade päästeametite ülesandeks.

Tulemus: 1999. aastal põles 1103 ha metsa ning keskmine põlengu pindala 8,5 ha oli viimase 35 aasta suurim.

Vihterpalus olid suuremad tulekahjud 1997. aastal, kui tuli möllas 700 hektari suurusel alal, ning 2008, kui tuli haaras enda alla 800hektarilise metsaala.

Allikas: ajakiri Eesti Mets, Eesti ajalehed

maa elu || kÜla || 7

29. september 2016

Raamat „Kuni su küla veel elab ...” tasub ammuse võla Kadri SuurMäGi

E

estlastele tuttavast laulureast „Kuni su küla veel elab…” saadetud novellid, mis jätavad hinge nukra noodi, aga annavad lootust, sest „ku sul om su külä, sis om su eng rahul”.

Just nii võiks iseloomustada raamatut „Kuni su küla veel elab ...”, mida möödunud neljapäeval esitlesid Tartu Kaubamaja Apollo kaupluses Mihkel Zilmer ja Jaak Sarapuu, teineteisele tädi- ja onupoeg.

Arstiteadlane Mihkel Zilmer sõnas, et raamatu ilmumine on omamoodi võla tasumine. Nimelt on raamatukaante vahel lisaks novellidele esimest korda ära trükitud laulu „Eestimaa (Tuhanded külad)” originaalnoodid. Omal ajal legendaarse Tartu tudengiansambli Rajacas eestlaste südametesse lauldud loost on tehtud kümneid tõlgendusi, kuid nooti seni trükitud pole. Samuti on raamatus sõnade sünnilugu.

MUUTUV KÜLAELU Viljandis elav ajaloolane ja kirjastaja Jaak Sarapuu rääkis, et

on oma teadliku elu olnud seotud külaga ja koolmeistrina tööd alustades tegi ta seda just maakoolides. „Mul oli ülevaade muutuvast külast. Aegamisi mõtted ning süžeed tulid ning aegamisi said need kirja.”

Sarapuu sõnul valmisid novellid pikema aja jooksul – mõni taasiseseisvumise esimestel aastatel, mõni pärast aastatuhande vahetust. Sarapuu enda üks lemmiknovell on Koikküla murrakus kirjutatud lugu, kust pärineb ka loo algul öeldud lause hingerahu kohta.

Raamatu novellid kõnelevad Eesti külaelust pärast taasiseseisvumist ja kõlavad hästi kokku Sarapuu tädipoja, Mihkel Zilmeri viisile loodud lauluga „Tuhanded külad”, mille sõnade autor on Zilmer ise, Jüri Kask ja Toivo Tasa.

Laulu mõte on aktuaalne praegugi. „Muutuvat küla olen näinud terve elu ja tundub, et mõned probleemid korduvad.

Kui Eesti taasiseseisvus, oli lootus, et Eesti külaelu lööb õitsele, aga nüüd oleme samasuguste murede ees,” arutles Sarapuu.

Mihkel Zilmer lisas muiga-

Tõruvarujad linnuteadja

K

KÕNELEB EESTLASEGA Raamatu toimetaja, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla sõnas, et tegu on väga sooja ja südamliku raamatuga. „See raamat räägib iga eestlasega, kellel on olnud üks koht kuskil Eestimaa maanurgas, kuhu minna.”

Zilmerile ja Sarapuule on selleks paigaks raamatuski tutvustatud Asu talu Valga-

Tartu Kaubamaja Apollo raamatukaupluses esitleti Jaak Sarapuu (vasakult) ja Mihkel Zilmeri raamatut „Kuni su küla veel elab ...”.

Foto: marGuS aNSu / tartu PoStimeeS

maal, kus jooksid lapsena ringi lisaks raamatu autoritele veel kolm Eestis teada-tuntud inimest. Talu on praeguseks küll uute omanike hoida, kuid mõlemad on seda hiljem külastanud. „Vaatasin, et vanast jalgrattaveljest tehtud korvirõngas, mille naelaga seina külge lõin, on endiselt seal alles,” ütles Zilmer.

Raamatu „Kuni su küla veel elab ...” andis välja Postimees Grupi kirjastus Post Factum.

Jaak Sarapuu on pärast Valga 1. keskkooli lõpetamist õppinud lühikest aega Tartu ülikoolis õigusteadust ning Tallinna konservatooriumis näitekunsti. Seejärel astus ta uuesti Tartu ülikooli, mille lõpetas ajaloo-

lasena. Ta on töötanud aastaid õpetajana ning kirjastajana. Aastate jooksul on ta kirjutanud lühijutte külaelust, ajaloolisi jutustusi Eestimaa muinasajast ning ajaloolise romaani Lembitust. Tema loomingut on tõlgitud vene, bulgaaria ja läti keelde. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu.

Mihkel Zilmer on arstiteadlane, meditsiinidoktor, meditsiinilise biokeemia professor.

Paljude patentide ja inimorganismi biokeemia ja tervisliku söömise õpikute/raamatute autor. Kaks korda autasustatud Eesti Vabariigi kõrgeima autasuga arstiteaduses. Eesti uute toitumis- ja liikumissoovituste (2016) üks autoritest. Rajacase koosseisus alates aastast 1966.

Kirjutanud palju laule: „Eestimaa (Tuhanded külad)”, „Armsas Tartus vana ülikool”, „Ikka lühemaks jääb meie luule”, „Pühi oma palgelt viimne pisar” jt. Selles raamatus ilmus ka tema esimene ilukirjanduslik lugu.

TEHNIKA TEEVIIT 2016 EESTI KÜNNIMEISTRIVÕISTLUSED 2016

OLAV RENNO ogu septembrikuu võib iga päev, lausa hommikust õhtuni näha pisut kõikuval lennul üle lagendiku tammede poole rühkivaid hakisuuruseid linde. Lähemal pilgul näeb nende pruunikashalli, roosaka tooniga sulgrüüd, musta saba ja kontrastselt valget sabapealset.

Nende lennumarsruut kulgeb üha mõne tamme juurde ja tagasi metsaserva poole. Need on pasknäärid.

Sellise põlastava tooniga ametliku, algselt rahvasuust pärineva ja juba F. J. Wiedemanni fikseeritud nime on need linnud saanud sellest, et varematel aegadel nähti neid talviti teedele pudenenud hobusepabulaid nokitsemas. Nüüdseks on see pugutäitmise võimalus ajahõlma vajunud, nii et võiks taas kasutada tema vahepealset (ja viisakamat) nime – metsnäär.

Novembrist juuli lõpuni püsivad metsnäärid üsna vagusi okasja segametsades, kus kasvatavad üles oma noorpõlve. Lääne-Eestis pesitsevad nad ka puisniitudel.

Oma pealt lahtise ja varesepesast pisema raagpesa rajab pasknääripaar kuuse otsa tüve ligidale tavaliselt kuni viie meetri kõrgusele. Mai keskel on selle pehme vooderdusega sügavas pesalohus neli kuni kuus, harva rohkemgi muna. Need on valkjad, peene täpituse ja vähese mustriga. Vähem kui kahekümne päeva pärast on pojad koorunud, neid toidavad mõlemad vanalinnud kolm nädalat pesas ja siis veel sama kaua pesa läheduses. Noored aga hakkavad ise pesitsema kolmanda eluaasta hakul.

Kevadel ja suvel süüakse valdavalt loomset toitu, eelkõige putukaid ja metsahiiri, aga juhust kasutades tühjendavad nad poegade toitmise ajal ka laululindude pesi. Aplad pojad nõuavad toitu vahel päris häälekalt ja mõnikord antakse neile sambla all talletunud pooleldi idanenud tõrusidki. Sügise poole tarbitak-

misi, et oleks ta teadnud, et seda laulufraasi hakatakse kasutama nii palju ja see jõuab ka presidendi kõnesse, oleks võinud selle omal ajal ära patenteerida.

Zilmer mõtleb enda sõnul aga siiani täpselt samamoodi kui 1970. aastatel, mil laul loodud sai. „Küla ongi Eesti elu tuum, linn on lihtsalt lõbustuskeskus ja muu,” võttis ta kokku.

Raamatus ilmus ka Zilmeri esimene ilukirjanduslik jutt. „Emotsionaalselt keeruline, sisu mõttes mitte,” võrdles ta selle kirjutamist oma seniste, terviseteemaliste raamatute sünniga.

Lisaks loole „Tuhanded külad” on raamatus Zilmeri ja Sarapuu ühiselt loodud laulu „Paljudel teedel” noodid.

Kehtnas

Pasknäär suudab koguda ja tallele panna kuni 5000 tõru.

Foto: WikiPeDia

se metsamarju ja puuvilju (harva ka õunaaedades) ning seemneid. On täheldatud maisitõlvikute kallal nokitsemist ning nisu- ja tatrapõldude külastamist.

Varemalt loeti seda liiki kahjulike lindude kilda ning jahimehed said kohmaka lennu tõttu hõlpsasti lastava pasknääri jalgu esitades oma kohustuslikku kahjurite hävitamise normi kergesti täita. Kui see loodusevaenulik kohustus lõpetati, hakkas meie pasknääride asurkond suurenema, jõudes sajandivahetuseks 30 000 kuni 50 000 paarini ning on nüüd sel tasemel püsima jäänud.

Varasügisel hakkavad pasknäärid varuma talvemoona. Selleks on tammetõrud, mida näärid puuokstel turnides nokka haaravad ja oma avaras neelus keskmiselt kuue tõru kaupa kodumetsa viivad. Seal peidetakse saak lehekõdu ja sambla alla või puujuurte vahele. Iga lind suudab koguda ja tallele panna kuni 5000 tõru.

Ainult näär ise teab, milliste paigatunnuste järgi ta talvel lausa paksugi lume alt tõrud üles leiab ja nõnda oma toidulaua kindlustab. Osa peidetust jääb küll kasutamata – kas ülejäägina või peitja hukkumise tõttu. Samblarüpes säilinud tõrudest tärkavad kevadel noored tammed ja seda ka üsna kaugel emapuust. Tamme levila piir ühtib kaunis täpselt metsnääri pesitsusala piiriga. Niiviisi on metsnäär tamme loodusliku uuenemise tagaja ning need praegu tammede otsas askeldavad ja üle põldude seerivad linnud osutuvad looduse majapidamises üpris vajalikeks osalisteks.

Reede 30.09.2016 13.00 EESTI KÜNNIMEISTRIVÕISTLUSTE AVAMINE 14.00 VIP künnivõistlus, põllumajandustehnika, rasketehnika, veotehnika, demonstratsioonid, masinate proovid ja sõidukite test Pulling e traktorite veotõmbedemonstratsioonid, traktori vigursõit, õistlus. ekskavaatorijuh Laupäev 01.10.2016 10.00 põllumajandustehnika, rasketehnika, veotehnika, demonstratsioonid, masinate proovid ja sõidukite testsõidud. Uunikumidetraktorite künnivõistlus, pulling e traktorite veotõmbevõistlus, traktori vigursõit, ekskavaatorijuhtide võistlus, laada-ala, lasteala 12.00 Hobukünnivõistlus trivõistluste 16.00 Ees lõpetamine, autasustamine SISSEPÄÄS TASUTA!

täpsem ajakava: www.facebook.com/events/522466254603341

8 || koRVid || maa elu

29. september 2016

Eesti meistrite laastukorve osatakse piiri taga hinnata aNu ViLLMaNN Pärnu Postimees

P

ärnakatest korvimeistrite, isa Kalle ja poeg Kristjan Tamme valmistatud heledad kasest laastukorvid on nii kenad vaadata, et neisse ei raatsikski marju või seeni sisse pista.

Korvipunumisoskust on Tammede peres põlvest põlve edasi antud juba poolsada aastat. Kõigepealt omandas töövõtted Kalle vanaema, siis tema poeg ehk Kalle isa, kes omakorda oma poja välja koolitas.

Kristjani õpetamine jäi juba Kalle ülesandeks. „Vanaema ütles ikka, kui oskad korve teha, siis elad ära iga valitsuse ajal,” muheleb Kalle oma väikese korvitöökoja ukselävel.

Kuigi kaselaastust punutud korve on Tammed teinud aastaid, ei osanud Kalle arvata, et see käsitöökunst talle ükskord leiva lauale toob.

PEREKONDLIK KUTSEOSKUS Pärast poisipõlve marja-, seene- ja kartulikorve jättis mees korviteo aastateks kõrvale, õppis Võru omaaegses tööstustehnikumis mööblitehnoloogiks ning pöördus uue vabariigi koidikul eraettevõtlusse – oli tegev reklaamiäris ja ehitas siis hoopiski aedu.

Vana hea korviteema juurde naasis Kalle 2000. aastate alul. „Olin lihtsalt poes kaupa ostmas, kui üks tuttav uuris, kas ma tean kedagi, kes oskab korve teha. Siis turgatas pähe – mina ju oskan!” meenutab Kalle, kel korvitegu oli muude toimetamiste kõrval täiesti soiku jäänud. Õnneks on laastukorvi meisterdamisega nagu jalgrattasõiduga: kui see on korra käppa saadud, siis enam meelest ei lähe.

Korviäri algusaegadel ei ol-

Iga korv, mis Tammede korvitöökojast välja läheb, käib perepoeg Kristjan Tamme käest kvaliteedikontrollist läbi.

nud võimalik abikäsi palgata ja nõnda tuli kõik üksi ära teha ning mööda laatu ringi lasta.

Esimestel aastatel suutis Kalle jagada end veel kahe ettevõtmise – korvide ja aiaehituse – vahel, ent lõpuks jäid peale ainult korvid. Siis sai alguse ka Kalle käsitööd ehtiv kaubamärk „Kallekorvid”.

Laatadel tuuritamisele tõmbas kriipsu peale 2009–2010 saabunud masu. „Siis läks olukord kehvaks, sest rahval polnud enam raha,” tõdeb Kalle.

Poeg Kristjan, kes oli tollal Soomes palgatööl, soovitas isal üle lahe õnne proovida. „Ise tundsin ka, et tahaks pigem pereäriga tegeleda ja kuna majandussurutise tõttu kuivas Eestis laadakaubandus kokku, siis tundus õige moment katsuda meie korve välismaale

KUUE TÖÖTAJAGA VÄIKEETTEVÕTTEL ON ÄÄRMISELT RASKE OMAL JÕUL EKSPORDITURULE MURDA.

müüa,” võtab ülikoolis veeökosüsteemide majandamist õppinud Kristjan isalt jutujärje üle.

Kuigi põhjanaabreidki oli tabanud lama, õnnestus eestlastel juhuse abil leida Soomest edasimüüja, kes meie meeste näputöö hulgi kokku ostis ja Soome laatadele müüki pani.

Hõimurahvale meeldivad meie meistrite laastu- ja vineerkorvid väga. „Soomlastele meeldivad üldse natuke vanamoelise malliga asjad, mille poole meie inimesed enam ei vaatagi,” märgib Kalle.

Kristjani sõnutsi on Soomes laastukorvikultuur jätkuvalt au sees.

Väliselt on meie ja nende marja- ja seenekorvid ühesugused, ent materjalis on vahe – Tammed teevad punutisi kasest, soomlasest põhiliselt männist.

Aastate jooksul on Tammede töökojas saanud märgise „Kallekorvid” peale kümneid ja kümneid eriotstarbelised laast- ja vineeresemeid: pesukastid- ja kirstud, laste mänguasjakastid, kaminapuudekastid, prahikorvid, seinaümbrikud, titehällid, kandi-

www.optitrans.ee MICHELIN REHVID = PIKAEALISUS + KASUMLIKKUS

SEPTEMBRI PAKKUMINE

FotoD: maiLiiS oLLiNo

kud, karbid, topsikud, maitseaineriiulid, ustega kappriiulid, piknikukorvid, sangaga korvid, leivakastid, tugitoolid, lambid, paneelid sisekujunduseks ja ümarad vormid.

Kui Kalle veel üksi töötas, valmis ainuüksi tema käe all üle saja tootenimetuse.

EESTI KORVID SOOME KODUS Soomlased ostavad meie laastukorve mitmeks ettevõtmiseks: seenel käimiseks ja küttepuude hoidmiseks, aga väga palju ka lihtsalt sisekujunduselemendiks. „Kuumtehnikas painutatud vineerist puude hoidmise korv on soomlastel põhiline hitt, neil on ju igal perel oma mökki, kuhu on sellist abivahendit vaja,” märgib Kalle.

Tammede Soome partner käib eestlaste näputööd üle ilma sisustus- ja kodutarvetemessidel näitamas, otsib ostjad ja esitab tellimused.

Koostöö on viis aastat hästi laabunud. Iga kuu saadetakse Pärnust Soome poole teele 400–500 korvi.

Edasimüüja või vahendaja olemasolu tähendab samas, et

•Cumminsi mootor •ZF-käigukast •Grammeri iste •Rexrothi hüdraulika •Denso kliimaseade

Kogenud korvimeistril kulub ühe väiksema ja lihtsama korvi punumisele umbes tund. Laastud on küll kaalult kerged, ent neist korvi tekitamine on füüsiliselt päris raske – õlad ja selg saavad kõva koosa.

põhjanaabrite kodudesse jõudvad korvid kannavad sealse edasimüüja Verso Design nime, mitte kaubamärki „Kallekorvid” ja Made in Estonia.

Miski ei reeda, et tegemist on eheda Eesti käsitööga.

Peale au ja kuulsuse kaotavad korvide tegelikud loojad ka rahas: toote omahinna ja vahendaja kaudu tarbijani jõudnud korvi hinnavahe võib olla kahe- kuni viiekordne.

Ise enda esindamist ja oma toodangu otsemüüki on Tammed arutanud, kuid kuue töötajaga väikeettevõttel on äärmiselt raske omal jõul eksporditurule murda. „Igasugused ettevõtlustoetused on jutuks head küll, aga igapäevapraktikas need paraku ei toimi. Oleme toetuse saamiseks liialt väikesed, kuigi tean, et meie toodetel oleks välismaal perspektiivi küll,” ütleb Kalle.

Mõningad otsekontaktid, näiteks jaapanlaste, norrakate ja sakslastega, on Tammed suutnud messidel käimatagi endale hankida. Siin on abiks internet.

Kodumaal on „Kallekorvide” müük väike ja toimib pea-

Sobiv tehnika kvaliteetse teenindusega

€/tk

MICHELIN 600/50R22,5 Cargoxbib 159D TL MICHELIN 710/45R22,5 Cargoxbib 165D TL MICHELIN 710/50R26,5 Cargoxbib 170D TL KLEBER 600/70R30 Topker 152A8/149D TL KLEBER 650/85R38 Topker 173A8/173B TL KLEBER 710/70R42 Topker 173A8/170D TL

1236.1643.1899.1535.3019.3430.-

Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 30.09.2016 Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt Tel 515 3763, 5814 7377, e-post info@optitrans.ee

H-seeria laadurid 10–18 tonni kaaluklass

+372 5666 4960 kait@akk.ee www.akk.ee

miselt samanimelise e-poe kaudu või siis laatadel, ent välimüükidele jõuab Kalle algusaastatega võrreldes harva. Sel suvel sai kirja vaid neli laadal osalemist.

Et kodumaiseid laastukorvitegijad võib ühe käe sõrmedel üles lugeda – vitspunutiste tegijaid on märksa rohkem kui traditsioonilise laastukorvi meistreid –, domineerib meie suvistel turgudel peamiselt Läti ja Leedu toodang.

Korvimeistrite tööaasta tiksub sedasi, et praegu lastakse kätel käia jõuluaja partiide kallal, jaanuaris-veebruaris läheb lahti kevadeks ja suveks valmistumine. Marja- ja õunakorvi tipphooajal ehk suvel müüakse korve vähe, sest korilased-aednikud on need endale kevadel aegsasti valmis soetanud.

Sõpraderingis Korvi-Kalleks kutsutud Kalle on peale poeg Kristjani koolitanud korvimeistriks abikaasa, kuid ta pole ka ise esivanematelt õpitut unarusse jätnud. Kontoritöö kõrvalt näpistavad isa ja poeg mõlemad aega puutööks ning uute lahenduste disainimiseks.

maa elu || RaVimuda || 9

29. september 2016 ja spaadega seoses meenuvad esimesena pigem Haapsalu ja Pärnu.

Iila sõnul on Käina lahest Orjaku lähedalt kaevandatud muda olnud seni avastamata aare. „Haapsalu teaduskeskus, mis ravimuda uurib, on teinud kindlaks, et Hiiumaa muda on Eestis kõige mineraalirikkam ja kvaliteetsem,” räägib Iila.

Praegu laiub Orjaku linnuvaatlustorni lähedal lahesopis ala, kus muda on peaaegu 300 000 tonni. Leiger võib sealt muda kaevandada küll vaid novembrist veebruarikuuni, kuid sellest ajast piisab, et vähemalt aasta jagu varu täis saada, ütleb Lembar Kivistik. Siidise ja kreemja konsistentsiga muda püsibki pakendatult kõlblikuna umbes aasta.

OÜ Leiger kaevandab Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustorni lähedal lahesopis muda novembrist veebruarini, kuid sellest ajast piisab, et vähemalt aasta jagu varu täis saada.

Foto: erakoGu

OÜ Leiger tahab viia

Hiiumaa ravimuda massidesse HeLeri aLL Maa Elu

R

avimuda populaarsuse tippaeg jääb eelmise sajandi algusesse. Nüüd aga taasavastavad eestlased mudasse peidetud raviomadusi üha aktiivsemalt.

Viljandi kesklinnas, vaikses kõrvaltänavas peidab end tükike Hiiumaad. Hiiu mustrid ja suured Hiiumaa ranna merepildid katavad vaid mõned nädalad tagasi avatud ravimudasalongi seinu. Ravimuda võidab eestlaste seas üha populaarsust. Seda kinnitab fakt, et kliente liikus Leigeri ravimudasalongis hulganisti juba enne ametlikku avamist.

„Eks info liigub suust suhu,” selgitab Leiger OÜ asutaja ja eestvedaja Lembar Kivistik.

Kivistik ise ei ole hariduselt kuidagi mudaraviga seotud, pikka aega on ta pidanud hoopis audiitoriametit. Kuna tema tuttavad aga tahtsid muda kaevandama hakata ja selleks tuli korda ajada omajagu pabereid, läks Kivistik neile appi, ja jäigi muda juurde. Tänaseks on ta enda kõrvale leidnud inimesed, kes samuti ravimudast ja selle omadustest väga huvitatud on. Koos avati möödunud nädalal salong, kus Eestimaa inimesi ravimuda abil tervemaks tehakse.

Nagu firma nimigi viitab, on Leigeri ravimuda pärit Hiiumaalt Käina lahest. „See nimi tuli alguses üsna juhuslikult. Alles pärast vaatasime, kui hästi kõik kokku sobib,” meenutab salongi juhataja Katrin Iila. Leiger kui tuntud

TeknEst OÜ on Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mis asutati 2000. aastal. Ettevõte pakub Eesti farmeritele ühe Kesk-Euroopa mainekama firma Schaumann Agri International GmbH valmistatud söödalisandeid veistele ja sigadele, silokindlustuslisandeid, teravilja säilitushappeid, söödahappeid, joogiveehapestajaid jne. Lisaks müüme farmi- ja sigalaseadmeid ning pakume laia valikut kaale igapäevaseks kasutamiseks põllumajanduses, tööstuses ja transpordis.

Soovime senisest aktiivsemalt oma teenuseid ja tooteid pakkuda ning seoses sellega võtame tööle

Katrin Iila selgitab, et mudas sisalduvad mineraalid ja väärtuslikud orgaanilised ained, nagu humiinhapped ja bioaktiivsed ained, imenduFoto: heLeri aLL vad läbi naha ja seeläbi avaldub nende ravitoime.

Hiiumaa vägilane on Iila sõnul erinevate kirjandusallikate järgi alati sauna armastanud ja nähtavasti ka mudast jõudu ammutanud, et saada veelgi vägevamaks. Sellest on pä-

rit ka osaühingu Leiger tunnuslause „Mudas on väge”. Kui aga mõelda tuntud kuurortidele, siis Käina mudapealinna staatusesse seni tõusnud ei ole ning mudaravikeskuste

Nõudmised kandidaadile: - erialane põllumajandusharidus (võib olla omandamisel) - võõrkeelte oskus (saksa või inglise keel) - väga hea suhtlemis- ja koostööoskus - B-kategooria autojuhiloa olemasolu Omalt poolt pakume: - tööd nooruslikus ja arenevas ettevõttes - erialast täienduskoolitust ja väljaõpet välismaal - palka vastavalt töötulemustele - vabal ajal sportimisvõimalust - ametiautot Sooviavaldus ja CV saata: OÜ TeknEst, Luige keskus, Kiili vald 75404 Harjumaa või e-postiga teknest@teknest.ee Lisainfo: juhataja Ivar Lapa, tel 506 1500

MUDA MÕJUB INDIVIDUAALSELT „Muda mõjub igaühele omamoodi,” sõnab Kivistik. Kivistik ja Iila märgivad mõlemad, et muda mõjub isemoodi isegi naistele ja meestele. „Mina enam ilma mudata saunas ei käigi,” teatab Kivistik. Meesterahva paneb muda tema sõnul hästi magama ja lõõgastab täielikult. Katrin Iila aga ütleb, et talle kui naisterahvale mõjub muda hoopis vastupidiselt. „Ükskord panin õhtul saunas peale ja öösel ei saanud kella kaheni und,” kirjeldab ta.

Muda saab kasutada mitmeti. Salongis pakutakse näiteks muda- ja massaažiprotseduuri, mis Iila juttu mööda on mitu korda efektiivsem kui lihtsalt mudaga kokkumäärimine. Spetsiaalsed soojendavad massaažilauad on just selle tarvis ehitatud ja nende peal saab teha nii kogu keha katvaid protseduure kui ka vaid üht haiget kohta ravivaid toiminguid. Samas saab soetada mudaseepe, millega pestes saab häid tulemusi.

ABIKS KA PÕLLUMAJANDUSES Nii Kivistik kui ka Iila näevad ravimudal palju kasutusvõimalusi. Praegu näiteks otsivad nad aktiivselt viisi, kuidas saaks muda kuivatada. „Niimoodi saaks näiteks väetist toota, tuleks põllumajanduses kasuks,” toob Kivistik näite. Suure mineraalisisalduse tõttu mõjuks muda hästi ka põldudele.

Samuti ei välista Kivistik tulevikus välismaale laienemist. Kõigepealt proovitakse siiski Eestis äri kenasti käima saada. „Tahame, et muda jõuaks igasse Eestimaa koju ja linna,” soovib Iila. Selle eesmärgi suunas liigutakse, nii mõndagi on juba saavutatud, aga palju veel teha. „Kui usinalt teavitustööd teha, avastavad eestlased taas unustusehõlma vajunud iidse loodusravi imeväe,” loodab Iila.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ja Eesti Taimekaitse Selts korraldavad

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE

20. oktoobril 2016 10–17 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a)

TEADUSLIK-PRAKTILISE KONVERENTSI

„EESTI TAIMEKAITSE 95”

SÖÖDALISANDITE MÜÜGIESINDAJA, kelle tööülesanne on söödalisandite aktiivne müük koos vajaduspõhiste söötmislahenduste nõustamisega.

AITAB SAJA HAIGUSE VASTU „Muda aitab paljude füüsiliste probleemide korral,” räägib salongi juhataja Katrin Iila. Näiteks reuma, liigese- ja lihasehaigused, psoriaas ja muud nahahaigused, lisaks paljud naiste tervisehädad. Samuti aitab muda lihtsalt lõõgastuda inimesel, kes kontoris hommikust õhtuni arvuti taga istub ja kaela- ja õlavöösse pingeid kogub.

Mudas sisalduvad mineraalid ja väärtuslikud orgaanilised ained, nagu humiinhapped ja bioaktiivsed ained, imenduvad läbi naha ja seeläbi avaldub nende ravitoime.

Et teada saada, ega kliendil vastunäidustusi pole, on Leigeri salongis mõnel päeval kohal ka taastusraviarstid. „Mõnele võib-olla ravimuda ikkagi ei sobi,” nendib Iila. Näiteks ei soovitata mudaravi rasedatele ega ägedate südamehaiguste või vähkkasvajate korral.

Senine klientide tagasiside on olnud tunnustav. „Kord käis üks kuulmispuudega inimene, ta sattus siia ilmselt juhuslikult,” jutustab Iila. „Tegime talle protseduuri ja ta oli näost nii õnnelik ja näitas voh nii,” ütleb Iila ja hoiab mõlemalt pöialt püsti. Samuti märgib ta ühe eduloona ära selle, kuidas üks vanahärra tuli esimesele protseduurile kepi toel ja pä-

rast seitset korda käimist lahkus omal jalal tuge vajamata.

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

Käsitletavad teemad • Taimekaitseuuringud Eesti Maaülikoolis. Marika Mänd • Pestitsiidide tau-fluvalinaadi ja tebukonasooli mõju mesilasemadele ja korjemesilastele. Risto Raimets • Fusarioosid toiduteraviljas ja söötades. Elina Akk • Pritsimiskadude vähendamisvõimalustest taimekaitsetöödel. Jaanus Siim • Toiduohutus ja ohutu toidu tootmisega seotud probleemid. Mati Roasto • Invasiivsed seenhaigused puudel: meil ja mujal. Rein Drenkhan • Invasiivsed metsakahjustajad. Heino Õunap • Vahekultuuride roll külvikorras. Liina Talgre • Põllumajandusmaastiku elemendid panustavad rapsikahjurite ohjamisse. Eve Veromann • Raamatu “Eesti taimekaitse 95” esitlus. Luule Metspalu Konverents on TASUTA Registreerumine konverentsi kodulehel kuni 14. oktoobrini eestitaimekaitse.emu.ee/eesti-taimekaitse-95

www.ehitusplaat.ee Tel 653 3739, 515 5119, info@ehitusplaat.ee

Konverentsi rahastab "Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas"

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

10 || ilma- ja taimetaRk || maa elu

29. september 2016

iLMaTarK

JÜri KaMeNiK

ilmatark

AASTAAJAD

K

Foto: WikiPeDia

Ebaküdoonia

tatud seemned sobivad hästi küpsetistesse ja salati peale. Maitselt meenutavad need pähklit.

Ebaküdooniavilju saab säilitada külmas keldris või külmkapis, kui need on veega üle valatud. Samuti võib neid hoiustada sügavkülmas.

tugevdab organismi vastupanuvõimet

E

baküdooniat ei kutsuta asjata eestimaiseks sidruniks, sest see on parim kodumaine happesuse lisaja ning sisaldab rohkelt C-vitamiini. Septembri lõpus ja oktoobri alguses on hea aeg ebaküdooniavilju varuda.

Ebaküdoonia (Chaenomeles) perekonda kuulub kolme liiki põõsaid, mis kasvavad 1–3 meetri kõrguseks. Eestis on levinuim Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica).

Veidi krobelise koorega väiksed õunviljad saavad valmis septembri lõpus ja oktoobris. Küpsed viljad on kollaka värvusega. Kui päikest ja sooja on nappinud, siis osa vilju võibki jääda tooreks ja roheliseks. Neil võib lasta toas järelküpseda.

EBAKÜDOONIAJAHU Ebaküdooniatükid võib ka ära kuivatada ning seejärel jahuks

KUIVATATUD JA PURUSTATUD SEEMNED SOBIVAD HÄSTI KÜPSETISTESSE JA SALATI PEALE. Kui aga ebaküdooniatükid laduda suhkruga kihiti ja viinaga üle valada, saab sellest hea koduse likööri.

Ebaküdooniaid puhastades jääb järele hulk väikseid läikivaid seemneid, mida ei tasu ära visata. Need saab samuti ära kuivatada ja seejärel jahvatada. Kuivatatud ja purus-

ju Kal

KÜLViKaLeNder – SepTeMBer–oKTooBer 2016 Ne i

Sõnn

Leht Leht Leht, alates kl 11.26 vili

6. N

Vili

7. R

Vili, alates kl 23.40 juur aLLikaS: märkmik-kaLeNDer „aaSta aiaS 2016” kirjaStuSeLt varrak

TULI

VESI

ÕHK

S

5. K

MAA

K

4. T

07.31 18.47

Õis, alates 22.43 leht

LI

3. E

VI

Õis

03.11

2. P

R

i ts

Juur, alates kl 10.52 õis

ur Amb

1. L

Jäär

vi Lõ

30. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

EBAKÜDOONIA KASULIKKUS Ebaküdooniaviljad tugevdavad organismi kaitsevõimet, ergutavad maksa, mao ja neerude tööd, on abiks reuma ja põletiku korral ning lõõgastavad lihasespasme. Samuti ergutavad vereringet, suurendavad vee eritumist organismist ning aitavad väljutada sapikive. Kehvveresuse korral tasuks ebaküdooniavilju tarbida koos meega. Leevendust saab ebaküdooniaviljadest ka iivelduse korral.

Ebaküdoonia lehtedest ja võrsetest saab teha vesitõmmist, millest on abi jämesoolepõletiku ja -haavandite ning mao limaskesta põletiku korral. Ebaküdooniavilja seemned on aga kasulikud kilpnäärmehaigele.

Mao ülihappesuse korral võib ebaküdooniaviljade ja mahla tarvitamine põhjustada vaevusi, nii et sel juhul tasub nende tarbimisega olla ettevaatlik.

Rohkem ideid ja retsepte leiab Karepa Ravimtaimeaia veebilehelt www.ravimtaimeaed.ee ja Facebooki küljelt.

jahvatada. Mina panen ebaküdooniajahu vitamiiniteedesse ja maitsesooladesse. Samuti saab võimsa mahlapressi olemasolul teha ebaküdooniatest mahla, mis sobib mitmesugustesse toitudesse sidrunimahla asemel. Näiteks saab ebaküdooniamahlaga maitsva salatikastme. Mina kasutan ebaküdooniamahla ka kibuvitsasiirupi ja angervaksasiirupi tegemisel.

JU

KaTriN LuKe

Ebaküdoonia on eeterlike õlide poolest väga meeldiva lõhnaga, mis tuleb eriti hästi esile koos suhkruga. Olen teinud näiteks siirupit, kuhu pannud ebaküdooniaviilud kihiti suhkruga. Niimoodi saab imemaitsva siirupi, mida kasutada magustoitudes, tee magustamiseks või kasvõi grill-liha marinaadis. Siirupit saab teha ka järgmise retsepti järgi: võta 3 kg tükeldatud ebaküdooniaid, 2 kg suhkrut, jäta kaheks päevaks seisma ning sega aeg-ajalt. Kahe päeva pärast kurna segu ning kuumuta siirupit ahjus või pliidil 80 kraadi juures 3–4 tundi, kuni värv muutub punakaks. Siirupit saab hästi kasutada söögivalmistamisel.

Hapu maitse tõttu sobivad ebaküdooniad mitmetesse soolastesse roogadesse happesuse lisamiseks. Näiteks hoidistesse ja suppidesse, nagu seljanka, borš või rassolnik.

V

*** Nädala alguses saabus vananaistesuvi. Selle tõi Eesti kohal tekkinud soe antitsüklon, mis hoidis ilma mitu päeva vaikse ja suhteliselt selge, mõnes kohas olid päevad päris päikeselised. Selge ilmaga olid ööd jahedad ja udused, aga päevad lausa vananaistesuviselt soojad, st sooja oli kuni 19 kraadi. Siiski asendus antitsüklon juba 28. septembril tsüklonitega – ees ootavad sajused ja tuulised päevad.

Tsüklonite seeria kestab ilmselt kogu nädala. See tähendab heitlikke ilmu: on tuuline, ajuti tormine ja väga sajune. Niisiis on sügisene rahu mõneks ajaks rikutud, aga varast lund, nagu juhtus 1986. aastal samal ajal, ei ole karta.

Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) on Eestis enim kasvatatud ebaküdoonialiik.

ISTUTUSAEG

äes on sügis, kui kõledaid ilmu on üha rohkem – aastaaeg vahetub. Hakatakse tasapisi ka veelgi kõledamale talvele mõtlema. Aga miks on üldse sügis ja talv külmemad kui suvi? Püüan lühidalt ja hästi lihtsalt seda selgitada.

Esimese asjana tuleb meelde aastaaegade vaheldumine ja kliima. Kliimast vaid niipalju, et see, millised on aastaajad (kas kuiv ja niiske, üks või neli aastaaega jne), oleneb geograafilisest asukohast. Eesti on 60. põhjalaiuse lähedal, kus üsna palju mõju avaldab Euraasia manner – sellises parasvöötme jahedas osas asumine tähendab, et meil on neli selgesti eristuvat aastaaega, aga näiteks Iirimaal on kliima ookeani mõjul märksa merelisem ja aastaajad eristuvad vähem.

Millest aastaajad tekivad ja sõltuvad?

Eks ikka Maa pöörlemistelje kaldest orbiidi tasapinna suhtes, sest sel juhul muutub poolkeradel päikesekiirguse langemisnurk olenevalt asukohast orbiidil ümber Päikese, ja ei muutuks, kui telg ei oleks orbiidi tasapinna suhtes kallutatud.

Sellest järeldub, et aastaajad saavad olla vaid neil planeetidel, mille pöörlemistelg on suuremal või vähemal määral kaldu orbiidi tasapinna (ekliptika) suhtes.

Niisiis on teatud orbiidi punktides Maa põhjapoolkera rohkem Päikese poole suunatud (seda võib ette kujutada nagu kevadist künka lõunanõlva, mis saab rohkem päikest, nii et lumi sulab kiiremini) ja päikesekiirguse langemisnurk on suurem, mistõttu põhjapoolkera saab rohkem energiat (soojust) kui lõunapoolkera. Selline aeg on põhjapoolkeral märtsist septembrini, täpsemalt kevadisest võrdpäevsusest sügisese võrdpäevsuseni. Ülejäänud kuudel on Päikese poole rohkem suunatud lõunapoolkera, mida võib siis teatud mõttes võrrelda künka päikeselisema lõunanõlvaga, saades rohkem soojust. Põhjapoolkera on samal ajal justkui künka põhjanõlva rollis, saades vähem päikesekiirgust ja jahtudes seetõttu.

Vahel räägitakse Maa orbiidi ekstsentrilisuse muutustest (see tähendab muutust perioodiliselt suhteliselt ringikujulisest olekust ovaalsemaks ja tagasi), mis peaks mõjutama samuti aastaaegu. Ilmselt on see mõju tühine, kuigi olemas, sest näiteks solaarkonstandi (see on Päikese energia, mis jõuab Maa atmosfääri ülemisele piirile kiirtega risti olevale pinnaühikule ajaühikus Maa–Päike keskmisel kaugusel) muutlikkus on väga väike.

Lisaks astronoomilistele teguritele tuleb arvesse võtta ka näiteks erinevusi tsirkulatsioonis (üldises õhuringluses), mis põhjustab siiski peamiselt aastatevahelisi muutusi, näiteks seda, miks mõni talv on soojem kui teine.

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

29. september 2016

Taliküüslauk

Köögis küüslauk kevadeni siiski hästi ei seisa, vaja oleks jahedamat hoiupaika.

Foto: Marko Saarm

mulda ja saak maitsvalt hoiule Säde Lepik Maa Elu

K

ui taliküüslauk nüüd mulda saab, on ülikasulikku terviseturgutajat ja maitsetaime järgmisel sügisel omast käest nii palju võtta, et saate sellest teha ka põnevaid hoidiseid.

Hoidisetoorainet saate muidugi ka turult või laadalt, kuid kui olete turult juba leidnud usaldusväärse Eestis kasvanud küüslaugu müüja, siis ostke küüslauku kohe ka mahapanekuks.

TALI- VÕI SUVIKÜÜSLAUK Ühte õiget sorti on raske soovitada, sest paljud kasvatavad lillakate liitsibulatega nimetut kohalikku küüslauku, mida on juba aastaid meie kliimas paljundatud. Ainult värvi järgi ei saa ka valida. Järjest rohkem levib meil nüüd ka 6–7 osasibula ehk küünega Leedu sorti „Ziemiai” (üsna suurel valgel liitsibulal on õrnad lillakad jooned) ning Poola sorte „Ornak” (valgel kuivsoomusel ehk koorel on peened lillakad jooned) ja „Harnas”, millel on lillakas 8–13 küünega liitsibul. Need sordid on kõik saagikad ja moodustavad õisikuvarre ehk putkuvad.

Kõige kindlamalt tunnete oma lemmiku ära ikka maitse järgi, näiteks valge koorega Hiina sordid, mida toidupoest saab ja mis meie kliimas kasvada ei taha, ei ole üldiselt piisavalt „teravad”.

Aprilli lõpul või mai algul võib mulda panna ka suviküüslaugu, kuid valdavalt kasvatatakse meil ikka taliküüslauku, mis annab suurema ja varasema saagi. Suviküüslaugu seemnematerjali liigub vähem, kuid sedagi tasub otsida ja kasvatada, sest saak säilib paremini.

Kui panete näiteks katsetades mõne talisibulasordi küüned mulda hoopis kevadel, siis kasvab 1–2 suurt küünt, liitsibulat aga ei moodustu, sest selle jaoks on tarvis umbes kuu aega kestvat jahedat perioodi, mil mulla temperatuur püsib 4–5 kraadi juures.

TAHAB RAMMUSAT MULDA Küüslauk kasvab hästi rammusas sügavalt haritud ja umbrohuvabas saviliiv- või liivsavimul-

las ning päikesepaistelises kohas, kus õhk hästi liigub. Muld ei tohi olla liigniiske.

Värsket sõnnikut küüslauk ei talu, sõnnikut andke seepärast küüslaugu eelviljale (näiteks kapsad, kurk, kõrvitsad). Peenart ette valmistades võib mulda segada komposti, kõdusõnnikut või vähese lämmastikusisaldusega sügisväetist. Aias järgige kindlasti viljavaheldust, haiguste vältimiseks leidke küüslaugule selline koht, kus te pole 4–5 aastal kasvatanud küüslauku, sibulat ega teisi lauke.

Eesti Maaülikooli küüslaugukatseis (vt www.pikk.ee) pandi taliküüslauku kümnepäevaste vahedega maha septembri algusest novembri keskpaigani. Kõige suurema saagi andis septembri lõpus ja oktoobri algul mulda saanud taliküüslauk, neil katselappidel oli ka kõige vähem talvekahjustusi.

Oktoober on hea aeg seepärast, et siis jõuab

ÄRGE UNUSTAGE KÜÜSLAUKU VÄRSKELT SÜÜA, SEST SEE TUGEVDAB IMMUUNSÜSTEEMI JA HOIAB TÕVED EEMAL. küüslauk enne püsivate külmade algust (st kui temperatuur on ka päeval alla nulli) juurduda, kuid mitte tärgata. Midagi hullu ei juhtu tavaliselt ka siis, kui küüslauk jõuab ebatavaliselt soojal sügisel kasvama hakata, katseis on tõusmed talunud kuut miinuskraadi. Kuid koduaias võib küüslaugupeenra lumeta karmi talve kartes igaks juhuks multšida 3–5 cm paksuse turba-, komposti- või kõdu­ sõnnikukihiga. (Kevadel tuleb see eemaldada ja mulda kobestada.) Kuid mõni on küüslaugu õigel ajal ära unustanud, küüned alles detsembris külmumata mulda pistnud ja ikka täitsa hea saagi saanud.

Taliküüslaugu paras istutussügavus on 5–7 cm. Kui kasvatate küüslauku mitmerealises peenras, siis jätke taimede vaheks 10–15 ja ridade vaheks 15– 25 cm. Paras vahekaugus sõltub küünte suurusest: mida suuremad küüned mulda panete, se-

da suuremad liitsibulad õige hoolduse korral kasvavad. Küüslauku tasub kasvatada ka maasikataimede vahel (sobiv tihedus on umbes üks küüslauk viie maasikataime kohta), sest seal pärsib igati kasulik taim maasika-hahkhallituse tekitajaid.

Küüslauguküüned eraldage liitsibulast alles enne nende muldapanekut, muidu need kuivavad ruttu ega ole piisavalt elujõulised. Küüned vajutage mulda nii, et nende terav ots jääks ülespidi.

Selleks, et liitsibulad suuremaks jõuaksid areneda, murtakse või lõigatakse putkuvatel sortidel tavaliselt suvel ära kasvama hakanud õisikuvarred.

Kui tahate oma istutusmaterjali uuendada, siis võib mõne õisikuvarre kasvama jätta. Õisikus arenevad tillukesed sigisibulad pange augustis umbes kuuks kuivama (äralõigatud õisik riputage varjulisse paika) ja siis maha, sigisibulate vaheks jätke istutades 5 cm. Esimese aastaga kasvab sigisibulast väike küüs.

Järgmisel sügisel tuleb need juba suurema vahega uuesti maha panna ja nii saate natuke vähem kui kahe aastaga korralikud liitsibulad.

PÄRAST VIHMAST SUVE RASKEM SÄILITADA Küüslaugu veetarve on kõige suurem lehtede kasvu ja liitsibulate moodustumise ajal. Põuasel kevadel ja suve alguses tuleb neid seepärast kasta.

Saagi valmimise ajal juuli lõpus ja augustis on liigniiskus aga kurjast, sest see segab liit-

sibulate küpsemist ja halvendab saagi säilimist. Kui koristus hilineb, siis liitsibula kattesoomus rebeneb kergesti, üksikud mulda jäänud küüned aga lähevad ruttu kasvama. Pärast vihmast suve võivad säilima pandud liitsibulail välja lüüa hahkhallitus ja rohehallitus.

Küüslauk on parajalt kuiv, kui kattesoomus krõbiseb, läheb vajutamisel katki ja küüned vabanevad liitsibulast kergesti. Mõne aja säilivad korralikult kuivatatud küüslaugud ka soojas ja hea ventilatsiooniga köögis. Küüslaugupats, mida ehivad mõned õlelilled või parkjuureõied, on väga kena. Mõne kuu pärast on aga paljud küüned patsis seest tühjaks kuivanud. Kuivamise vältimiseks on ilusaid suuri pikema varretüükaga liitsibulaid kastetud ka sulaparafiini või -vaha sisse.

Tänavune august oli mõnel pool väga vihmane ja jahe ning küüslauk võib-olla ei saavutanudki kõikjal säilituskõlblikku küpsust. Kui kahtlast küüslauku on palju ning head jahedat hoiukohta pole, siis tasub küüslauku kindlasti hoidistada.

MÕNED RETSEPTID Küüslauku võib soolata, hapendada ja marineerida.

Lihtsa marinaadi saate keeta näiteks 300 ml veest, 50 ml

 Küttegraanulid Puhas looduslik toode, mis asendab nii gaasi-, õli- kui ka halupuukütet.

Hinnad soodsad! Loe lisaks www.ecopellet.ee

õlist, poole sidruni mahlast, 1 tl soolast; maitseaineist (need pistke vedelikku väikeses marlikotis) lisage veel 10 tera musta pipart, 1 loorberileht, pisut tüümiani, apteegitilli, peterselli ja sellerit.

Keetke marinaadi 15 minutit, siis lisage 20 kooritud küüslauguküünt. (Koore saate kergemini kätte, kui leotate küüslauguküüsi umbes tund aega soojas vees.) Keetke veel viis minutit, tõstke maitseainekott leemest välja ja pange hoidis purki.

Marineeritud küüslauk Ukraina moodi. Tõstke puhastatud küüslauguküüned korraks sõelaga keeva vette ja jahutage siis külma vee all maha. Pange küüned purki(desse). Marinaadi jaoks on vaja umbes 0,5 l vett, 1 kl valget veiniäädikat, 4 sl suhkrut, 2 sl soola, 8 tera pipart, 5 tera nelki, 2 loorberilehte ja kaneelikoore juppi. Esmalt ajage vesi keema, siis lisage maitseained ning keetke kaane all tasasel tulel umbes kümme minutit. Laske natuke jahtuda ja segage juurde veiniäädikas. Kallake marinaad küüslauguküüntele ja sulgege purk.

Küüslaugu toel saate isegi moosi teha. Mõne aasta eest oli Olustvere hoidistemessil tõeliseks üllatajaks Marika Vartla küüslaugumoos. Selle jaoks oli tarvis ühte sidrunit, ühte hästi suurt küüslauku ja maitse järgi

 Graanulid lemmikloomale Puhtad looduslikud tooted, mis mõeldud kassidele, väikenärilistele, jänestele, lindudele ja hobustele. Saadaval ka lemmikloomapoodides.

Loe lisaks www.greenfull.eu

Tootmine ja müük: Sipa küla, Märjamaa vald, Raplamaa ¦ tööpäeviti 9-17¦ tel 5629 2730 ¦ e-mail: info@ecopellet.ee

suhkrut.

Riivige sidrunikoor, tükeldage sidrun ja kooritud küüslauk. Keetke sidrunimahlast ja suhkrust siirup, segage juurde küüslauk ja pistke hõrgutis purki. Ägeda moosi saate tomatitest, tšillikaunadest ja küüslaugust. Vaja on 1,5 kg küpseid ja tükeldatud tomateid, 900 g tuhksuhkrut, 250 ml punase veini äädikat, umbes 5 cm pikkust ingverijuppi (kooritult ja riivitult), 5 seemnetest puhastatud ja hakitud tšillikauna, 6 purustatud küüslauguküünt, kui meeldib, lisage ka täht­aniisi (see tuleb pärast keetmist eemaldada). Pange ained potti, kuumutage aeglaselt, kuni suhkur on sulanud. Laske segul keema tõusta, siis vähendage kuumust ja laske moosil umbes pool tundi tasasel tulel vaikselt keeda. Tõstke moos steriliseeritud purkidesse ja kaanetage need.

Samas vaimus võib igaüks ise julgesti edasi katsetada. Ärge unustage küüslauku värskelt süüa, sest see tugevdab immuunsüsteemi ja hoiab tõved eemal. Riivige näiteks salatiks üks toores punapeet, lisage kaks-kolm purustatud küüslauguküünt, maitsestage sidrunimahla jm meelepärasega.

Kui kardate küüslauguhaisu, siis seda aitavad peletada koos küüslauguga tarbitud piim ja piimatooted; kohviubade, apteegitilliseemnete ja nelgi, piparmündi- ja petersellilehtede, selleri- ja petersellijuure närimine, hapukapsa, sidruni ja greibi söömine. Aitavat ka kohvi ja musta tee joomine.

12 || etteVÕtja || maa elu

29. september 2016

Nõuni Metall OÜ toodab metallist konstruktsioone ja sepiseid. Paremal Nõuni Metalli töötaja Meelis Umborg puurpingi taga.

FotoD: arvo meekS / vaLGamaaLaNe

Nõunis valmivad viilhallid

on nõutud kaup SirJe LeMMiK Valgamaalane

V

algamaal Palupera vallas Nõuni külas on end sisse sättinud metallsepiste firma Nõuni Metall OÜ, kus valmivad erisugused metalltooted. Möödasõitjate tähelepanu tõmbamiseks on omanik kohe maantee äärde üles seadnud ühe viilhalli – nende kõige kuumema kaubaartikli.

Peale viilhallide valmistatakse Nõuni Metallis varikatuseid, treppe, aia- ja rõdupiirdeid, väravaid, tuulelippe, puu-

korve, lilleamplite hoidjaid ja veel palju-palju muud. „Praegu teeme kõige rohkem viilhallide metallist konstruktsioone. Tellimusi on nii palju, et väiksemaid asju ei jõuagi teha ja olen sunnitud nii mõnelegi inimesele ära ütlema või tema soovi kaugemasse tulevikku nihutama,” räägib firma omanik Raivo Pauskar.

Kui vähegi aega, püütakse väiksemaid tarbeasju ette valmis teha, et kohale tulnud klient saaks neid soovi korral kohe osta. Üldiselt aga tehakse töid ikka tellimuste alusel.

Firma teeb ka restaureerimis-

www.folk.ee

töid. „Näiteks on Valgas kahe surnuaia metallväravad minu restaureeritud,” nimetab ettevõtja.

Tihedat koostööd teeb firma tenditootjatega. „Meie teeme valmis viilhalli karkassi, viime soovi korral kohale, paigaldame ning katame PVC-tendiga. Viilhalle saab tellida eri mõõdus vastavalt vajadusele ning kattagi saab eri värvi ja sorti tentidega. Kõik käib ikka tellija soove arvestades,” räägib ettevõtja. Mehe sõnul tellivad viilhalle asutused ladudeks, talunikud hoidlateks, autoomanikud garaažideks. Hiljuti anti üks hall näiteks üle Tallinna elektrijaamale.

JÄTKUB IGASSE EESTIMAA NURKA Kõige rohkem on seda kuuma kaupa läinud Harjumaale ja Tallinnasse, kuid valmistatud on neid igasse Eestimaa nurka, mõni ka Soome. „Huvitav fakt on, et kõige vähem on viilhalle tellitud minu mäletamist mööda Valgamaale. Soome ma väga ei kipugi, sest seal on asjaajamine nii paberimahukas, lisaks veel täiendav kulu kohale- ja tagasisõiduks. Kokkuvõttes ei tasu see ära, sest ega eriti suuremat hinda küsida ei saa,” selgitab Pauskar.

Viilhallide müügihind sõltub põrandapinna suurusest ja see kõigub 80 kuni 87 euro vahel ruutmeetri kohta, sõltub ka kõrgusest. „Tavaliselt on halli kõrgus neli kuni viis meetrit, kuid tellitakse ka kolme meetri kõrguseid.

Kõik valmistatud viilhallid on millegi poolest erinevad,” nendib firma omanik.

Kuna nõudlus nende järele on kasvamas, rentis Pauskar lisaks Nõunis asuvale töökojale ühe kaarhalli veel Kambjas. „Juba järgmisel nädalal plaanin ka sinna inimesed palgata ja töö

käima panna. Seal on ruumi rohkem ja saab suuremamõõduliste hallide detaile kergema vaevaga ja kiiremas tempos tegema hakata,” lisab Pauskar.

Vajalikud seadmed – keevitus, puurpingid, lintsaed – on firmal kõik olemas. Töö käib rendipinnal.

PUUDUS ON OSKAJATEST KÄTEST Probleemidest rääkides tunnistab Pauskar, et kõige keerukam on leida tööle asjatundjaid, metallitööd teha oskavaid mehi. „Abitöölisi veel leiab, kuigi nendegi hulgas on palju ühepäevaliblikaid, kes tulevadki tööle ainult üheks päevaks ja järgmisel päeval on juba kadunud. Kui leiaksin metallitöö oskajaid, võtaksin kohe paar-kolm meest tööle,” kinnitab mees.

Tellimusi arvestades võiks firmas tööl olla koos abitöölistega seitse-kaheksa inimest, praegu on koos omanikuga töömehi aga ainult kolm. Just selgi päeval, kui Nõunis käisin, olid sinna tööga tutvuma tulnud kaks meest Tartust. „Tihtipeale võtan tööle vanglast vabanenud mehi.

Minule pole oluline inimese minevik. Kui ta soovib tööd

Valgamaal Nõunis võib maantee ääres näha Tallinna vanalinna sümbolit.

teha, annan talle võimaluse.

Kahjuks aga jõuavad paljud neist üpris kiiresti vanglasse tagasi. Töö on tegelikult raske ja must, õhtuks on meestel ainult silmavalged näha, sest rauatolm teeb oma, seepärast sellele tööle tormi ei joosta.”

Meest häirib, et paljud noored soovivad küll saada head palka, kuid soovi tööd teha pole. Raha taha aga asi ei jäävat – mehed, kes korralikult tööd teevad, saavad firmas ka normaalset palka.

Alles mõni nädal tagasi tulid kaks Valgamaa meest liinibussiga kohale tööd otsima. „Rääkisime siis omavahel tehtavast tööst, kui juba küsisid, kas mul on laenata tagasisõiduraha. Ütlesin, et visake need väljas olevad raudlatid töökotta ja maksan teile selle eest tasu. Tegid küll selle töö ohkides ja puhkides ära, kuid siis arvasid, et töö on ikka raske ja homme nad vist ikka enam ei tule,” jutustab ettevõtja.

VÄGA TUBLID OLID SUVEABILISED Kiitust jagab mees aga kahe kohaliku noormehe kohta, kes õpivad Otepää gümnaasiumis. „Tahan neid kohe nimepidi ära nimetada: Aavo Tilga ja Graivo Hallikas. Terve suve olid koolipoisid siin tööl ja ütlen nende töötegemise ja töössesuhtumise kohta ainult kiidusõnu.

Uskumatult tublid poisid olid,” ütleb ettevõtja ja lisab, et vähe on noorte hulgas neid, kes taolist rasket füüsilist tööd üldse teha tahavad.

Konkurentsist rääkides tõdeb Pauskar, et metallitööde tegijaid on nii lähedal kui kaugemalgi, kuid kõigil on oma käekiri ja koht metallitööde turul ning konkurentsi ta ei tunneta. „Aastad on küll erinevad, kuid aasta-aastalt on tellimused suurenenud ja praegugi pole tööst puudus, ole aga

mees ja tee ära. Sellest on tegelikult ainult hea meel.”

Firma eelmise aasta käive oli 155 000 eurot. „Tänavune poolaasta käive oli 50 000 ümber, kuid tavapärane on see, et jaanuar-veebruar on vaiksemad kuud ning alles aprillismais läheb suuremaks töötegemiseks. Usun, et selle aasta lõpetame umbes 200 000 euro suuruse müügikäibega, sest tehtud on palju ja suur hulk viilhallide tellimusi on veel ees,” räägib ettevõtja.

Päidlas elav mees hakkas metallitööd tegema 1988. aastal. Esmalt eraisikuna, siis moodustas kooperatiivi, seejärel oli FIE ning kuus aastat tagasi asutas osaühingu Nõuni Metall. Algusaastatel valmistas ta lihtsamaid ja väiksemaid asju – väravaid, varikatused, aia- ja rõdupiirdeid.

Viilhalle hakkas tegema alles viis-kuus aastat tagasi. Õppinud on Pausk a r müürsepa-monteerija ametit ning varem töötanud aastaid ehitajana Venemaal, metsavahina Räpinas ning autojuhina Valga EPTs. „Metallitöö alal olen iseõppija. Kuna ehitusel töötades oli vaja hästi jooniseid tunda, on see oskus marjaks ära kulunud ka metallitöid tehes. Käib ju kogu töö ikka jooniste alusel. Saan töös hästi palju oma fantaasiat rakendada. Töö on keeruline, kuid mulle meeldib. See, mida teen, pakub pinget ja rahuldust,” kinnitab Pauskar.

TÖÖ JA HOBI KÄSIKÄES Kuigi mees on firma omanik, ei mängi ta mitte suurt ülemust, vaid lööb iga päev ka ise tööle käed külge. „Mind lausa solvab, kui mulle härra öeldakse,” rõhutab ta ja lisab, et tema töö on talle ka suur hobi.

Asi, millest ta rääkida ei tahtvat, on pension. „See on tänapäeval selline ebamäärane asi, ikka ja jälle lükatakse seda vanuseaastat edasi. Ma ei ole sellele teemale mõelnud ega mõtle edaspidigi. Kuna tervis on mul praegu enamvähem, siis teen tööd seni, kuni jõuan ja vastu pean. Käed rüpes istuda pole minu moodi.”

KÕIGE KEERUKAM ON LEIDA TÖÖLE ASJATUNDJAID, METALLITÖÖD TEHA OSKAVAID MEHI. Kuigi enamik ajast kulub tööle, leiab ta vahel ikka aega iseenda jaoks ja puhkamisekski. „Luban endale vahetevahel mõne ilusa õhtu kenas restoranis või käin pojaga Pärnus purjekaga merel seiklemas. Aega kulub ka majapidamistöödele, mul on väga suur õunaaed.”

Varem oli ta suur raamatulugeja ning poliitikahuviline, kuid nüüd olevat see huvi raugenud. „Televiisorit ikka vaatan ja püüan end toimuvaga kursis hoida,” märgib ta ja tunnistab, et ega ta kultuuriüritustel käija suurt ei ole ja kohalikku rahvamaja eriti sagedasti sisse ei astu.

Küll on mees panustanud võimalusel heategevusprojektidesse. „Viimati panin oma toote valla kingikotti, mis pandi välja maakonna sünnipäeva puhul korraldatud aardeotsijate mängus osalejatele.”