Maa Elu 6. oktoober 2016

KERSTI LUŽKOV: KOHE EI SAANUD ARUGI, ET MIDAGI TOIMUKS, AGA KEVADEL LISANDUS KARJA KÜMME KITSETÜDRUKUT JA KÜMME KITSEPOISSI.

EESTI EHE PUITKÄSITÖÖ PUITKÄSITÖÖ ON EESTIS ELUS, KUNI LEIDUB EESTLASI, KELLEL ON PUIDU KUI MATERJALI SUHTES TÕMMET.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

OLULINE ON ELAMUS

KAUPMEHED RÄÄGIVAD, ET KLIENDID NÕUAVAD PIKEMAT SÄILIVUSAEGA, KUID TEGELIKULT TEEB SEE NENDE ENDI ELU MUGAVAMAKS.

6. OKTOOBER 2016 • NR 42 (70) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Kündmine

Lahkusin traktoriroolist rahulolevana, kuid juba hetk hiljem haaras mind oma vagusid nähes ahastus.

pole lihtne midagi PEETEr raiDla Maa Elu

L

äinud nädalalõpul Kehtnas toimunud Eesti künnimeistri­ võistlustel piidlesin hakatuseks kogenud meister­ kündjate ettevalmistusi. Muu hulgas imestasin, miks nad vaiu maasse tagudes tulevast künnisihti seavad. Sain selle mõttest aru alles siis, kui ise traktorikabiinist välja astusin ja oma kõverat vagu piidlesin.

Meisterkündjate sekka mi­ nusuguseid muidugi ei lastud.

Küll lubati mind traktoriroo­ li kiibitsejate ehk, nagu seal öeldi, VIP­klassis. See­eest oli üheksa kiibitseja kasutuses võimsam sõidu­ ja künniriist

kui meistritel: 300 hobujõudu ees kapoti all ja kaks ülisuurt viiesahalist atra selja taga.

Otsa tegi lahti põllumeeste keskliidu eesotsas seisev Tõ­ nu Post, kes oma igapäeva­ leiba teenib Saaremaal põllu­ majandust edendades. Künni­ vaod tulid sirged kui joonlaua­ ga tõmmatud. Et pidin järgmi­ sena traktorisse istuma, uuri­ sin kohtunikelt, kas Tõnu mõ­ ne vea ka tegi. Kuulsin vastu­ seks, et ta oli adra sekundivõr­ ra vajalikust hiljem maasse va­ jutanud, mistõttu esimese vao algus jäi pisut madalaks.

Lootsin seda viga ise väl­ tida ja panin traktorile hää­ led sisse. Juhendaja näpunäi­ dete järgi mõistagi. Minu ko­ gemustepagas oli kasin: seitse­ teist suve murutraktori roolis.

Avar traktorikabiin oli kõiksugu mõistmatuid imevi­ dinaid täis, kõige olulisem oli

seal aga väike juhtkang. Vei­ di suurem kui mängukonsoo­ lide oma, kuid mitte lihtsalt kang, vaid nuppe täis tikitud.

Vajutad ühele nupule ja trak­ tor läheb edasi, vajutad tei­ sel, läheb tagasi, kolmas su­ rub adra maasse ja tõstab ka üles. Nuppe oli seal veelgi, aga nende ülesanne jäigi mulle sa­ laduseks. Ja suur valik peeg­ leid, mis lubasid igasse kaar­ de kiigata. Kõik see köitis mu tähelepanu sedavõrd, et unus­ tasin sirge sihi hoidmise soo­ tuks. Nagu kohtunikud hiljem seletasid, olevat ma traktori­ rooli hoides tegelenud millegi muu kui kündmisega. Ma pol­ nud niisuguse hinnanguga pä­ ri, aga kohtunikega ei vaielda.

Minuga juhtus just see, mi­ da ma üritasin vältida. Adra maasse vajutamise asemel pa­ nin traktori taga olevad hiidad­ rad hoopis tantsu keerutama.

Tõnu Posti sirged vaod (kohtunikust paremal) ja minu banaanikõverad (vasakul).

Kui lõpuks ad­ ra maasse sain, oli ilmselt juba hil­ ja. Sama operatsioo­ ni tuli korrata põllu tei­ ses otsas, kus sujus juba hõlp­ samalt. Ent kui ma traktorist lõpuks välja sain ja oma kün­ tud vagusid uurima asusin, oli pettumus suur: minu vaod olid kõverad kui banaanid. Ehk ma panin Endel Kellapit, nagu kee­ gi kõrvalseisja ironiseeris.

Ainus, mis mu tuju lõpuks tõstis, oli see, et Maalehe pal­ gal oleva kolleegi Jüri Aarma vaod olid veelgi julgema ja kaunima kaarega aetud. Koh­ tunikud isegi kiitsid teda hil­ jem. Mille eest täpsemalt, jäi­ gi mulle arusaamatuks.

Kirjaneitsi Kati Vatmann ning lauluhääled Brigita Mu­ rutar ja Mait Maltis suutsid oma vaod samuti kaarjaks aja­ da, küll mitte nii julgelt kui

Foto: ERAKogU

Aarma ja mina. Jalgpallile­ gend Marek Lemsalu trum­ pas aga meid kõiki üle, kui ta traktoriga ootamatult kõrva­ lepõike tegi, justkui palli kel­ lestki mööda triblades. Koh­ tunikud jõudsid enne Mareki tagasipööret öelda, et kui ta nüüd oma kõvera vao sirgeks ajada suudab, on tal võima­ lus tublisti plusspunkte teeni­ da. Paraku tegi Marek ka ta­ gasi tulles oma vagudele täp­ selt samasuguse siksaki sisse.

Tõnu Posti kõrval hoid­ sid rooli kindlalt peos ja aja­ sid oma vaod sirgeks veel vaid maaeluministeeriumi kants­ ler Illar Lemetti ja Kehtna val­

lavanem Indrek Kullam. Lemet­ tist võis seda ka us­ kuda, on ju mehel juba 25 aastat traktoristiload taskus. Pakkusingi endamisi, et just tema tuleb kiibitsejate võistluse võitjaks. Aga ju nä­ gid kohtunikud temagi vagu­ des midagi sellist, mis Posti vagudele alla jäid. Pealegi oli kantsler traktorit liiga aegla­ selt tüürinud. Vallavanem tee­ nis oma suure miinuse selle­ ga, et oli kündi lõpetades ad­ ra liiga varakult üles tõstnud ning nüüd pidi ta viimase vao sapöörilabidaga järele aitama.

Põldu ju ei narrita.

Kiibitsejate võistukündmi­ se parimaks tunnistatigi Tõnu Post. Teisi paremuse järgi ritta ei seatud. Eesti künnimeistri­ võistluste tegelikest võitjatest saab ülevaate meie tänase le­ he 7. küljelt.

Foto: PEEtER RAIDLA

2 || väikeettevõte || maa elu

6. oktoober 2016

Matsimo

välismaalt

Suurbritannias väheneb piima tootmine.

Foto: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

ÜLE 1800 BRITI FARMERI KÜSIB PIIMATOOTMISE VÄHENDAMISE TOETUST

S

uurbritannias on enam kui 1800 far­ merit taotlenud Euroopa Liidu toe­ tust, et vähendada piima­ tootmist.

Olukorras, kus Euroopa Liidus valitseb piima üle­ tootmine, soosib Euroopa Komisjoni meede piima­ tootmise vähendamist. Toe­ tust makstakse 14 senti ki­ logrammi kohta kogu Eu­ roopas, et turg tasakaalus­

tuks ja hinnad normali­ seeruksid.

Kokku on Euroopa Lii­ tu kuuluvate riikide põllu­ meestele ette nähtud 150 miljonit eurot. Järgnevate nädalate jooksul selgitab Eu­ roopa Komisjon välja, kui palju taotlusi liikmesriiki­dest laekub ning kas toetussum­ mast piisab kõigi taotluste ra­ huldamiseks.

Allikas: Farmers Weekly

Saksamaa teraviljasaak jäi sel aastal alla keskmise.

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

SAKSAMAAL JÄI TERAVILJAJA RAPSISAAK VARASEMAST VÄIKSEMAKS

S

aksamaa teravilja- ja rapsisaak on lõppe­ nud aruandlusaas­ tal jäänud alla kesk­ mise, näitab Saksamaa Toi­ du- ja Põllumajandusminis­ teeriumi viimane raport pe­ rioodi september 2015 kuni august 2016 kohta.

Saaki mõjutasid eba­ soodsad ilmastikuolud: kuiv ja varajane sügis mul­ lu, pehme talv ning suured vih­mad varasuvel. See soosis taimehaiguste levikut, vähen­ das saagikust ja vilja kvali­ teeti.

Saagikus tervikuna jäi eelneva perioodi tulemus­ tele alla 4,5 protsenti. Samuti

vähenes teravilja all olev maa 2,5 protsendi võrra, sest põl­ lumehed on eelistanud tera­ viljale teisi kultuure, nagu suhkrupeet, taliraps, hernes ja uba.

Rapsi all oleva maa pind­ ala küll suurenes varasemast 3,9 protsendi võrra, kuid ko­ gusaak vähenes sellest hooli­ mata 7 protsenti. Rapsi saa­ gikus oli Saksamaal piirkon­ niti erinev: Lõuna-Saksa­ maal oli saak väga hea, sa­ mas kui mitmes teises piir­ konnas kahanes rapsisaak veerandi võrra.

Allikas: Saksamaa Toiduja Põllumajandusministeerium

VENEMAA SAAB REKORDILISE VILJASAAGI

V

enemaa põlluma­ jandusministri Aleksander Tkat­ šovi sõnul on Ve­ nemaal tänavu põhjust rõõ­ mustada erakordselt hea vil­ jasaagi üle, mis on eeldata­ vasti 110–115 miljonit tonni – see on Venemaa jaoks suurim saak pärast Nõukogude Liitu.

Tkatšov ei andnud eral­ di infot nisusaagi kohta, kuid ekspertide hinnangul jääb

see umbes 72 miljoni tonni juurde, millest 30 miljonit tonni võib minna ekspordiks.

Rekordilisele saagile aita­ sid kaasa leebe talv ning soe ja piisavalt niiske suvi. Vene­ maa teraviljakasvatusele on see oluline taastumine pärast seda, kui 2010. aastal tegi vil­ jale suurt kahju äärmuslik põud.

Allikas: AgWeb

rikastab toid kvaliteetlihag Tiit Efert ääne-Virumaal Huljal Matsi­ moka taluhoovis asunud suit­ suahjust alguse saanud ettevõ­ te avas läinud nädalal Tallin­ nas Solarise keskuses oma kol­ manda poe. Ettevõt­ te eesmärk on saa­ da kvaliteedilt Ees­ ti lihatootmise eta­ loniks.

Talukoha järgi nime saanud Matsi­ moka on kolme aktiivse noo­ re juhitav ettevõte. Tuginetak­ se oma pere mitme põlvkonna lihavalmistamiskogemusele ja arendatakse seda täiel rinnal edasi. Eestvedajad on abikaa­ sad Sten ja Maiken Inno ning Steni vend Jan Inno. Neile on abiks isa Aivar. Tootmine on rajatud Matsimoka talu õuel asuvasse hoonesse, mis jääb Rakvere-Tapa maantee äärde.

Enne teist maailmasõda asus seal liha kokkuostupunkt, kust seda eksporditi Venemaale.

TÄHTSAD PERETRADITSIOONID Kui Matsimoka Butchery kaubamärgil on märgitud asutamis­aasta 1982, siis valmis­ tas pere suitsuahjus ja köögi­ pliidil liha juba palju varem. Ühel hetkel otsustasid noored, et see kogemus tuleb ära kasu­ tada uues kodumaises lihatoot­ misettevõttes.

Mõni aasta tagasi oli tänase tootmishoone kohal tsaariajal ehitatud hobusetall. Tootmis­ hoone rajamiseks saadi 2014. aastal 40 000 eurot toetust.

Pere pani säästud mängu ning 300 000eurose investeeringu järel valmisid korrastatud hoo­ nes 2015. aasta kevadel juba esi­ mesed lihatooted.

2015. aasta lõpuks oli et­ tevõte sedavõrd edukas, et kõik kolm ettevõtte eestve­ dajat lahkusid põhitöökohalt ja keskendusid Matsimokale.

Kõik tegid varem müügitööd ning teenisid head palka: Sten ravimifirmas, Maiken sisear­ hitektina ning Jan meditsiini­ tehnika müügijuhina. Tagant­ järele on isegi raske meenu­ tada, kellelt täpselt initsiatiiv tuli, see oli kõigi ühine otsus.

Sten vastutab ettevõttes too­ tearenduse, Maiken müügiko­ ha kontseptsiooni ja turundu­ se ning Jan finantsvaldkon­ na eest. „Teeme sellepärast, et

Matsimoka avas läinud nädalal Tallinnas Solarise keskuses oma kolmanda poe.

Fotod: erakogu

meeldib, ja igaüks teeb seda, millest kõige tugevam on,” li­ sab Sten.

Esimesena võeti Matsimo­ ka tooted müüki tootmishoo­ nest kaheksa kilomeetri kaugu­ sel Rakvere linnapiiril asuvasse Põhjakeskusesse. Kokkupanda­ vat müügiletti on proovitud ka Tartus Eedeni keskuses ja Tal­ linnas Mustikas, aga kui tehti pakkumine Tartu Kaubamaj­ ja, võeti eesmärk püsti panna uue kontseptsiooniga kvaliteet­ lihapood. Matsimoka kontsept­ sioon näeb ette, et see asuks avatud alal.

SALAAMITEGU Ühe müügikoha rajamine maksab 40 000 eurot. See si­ saldab ka salaamikappi, mille hind on 10 000 eurot. Kapis saab salaamit toota traditsioo­ nilisel viisil, nagu seda Itaa­ lias tehakse.

Salaami on algusest pea­

le olnud Steni isiklik huvi. „Mulle meeldib Itaalia,” sõnab ta. Ta otsis internetist toot­ ja, kes valmistab külmkap­ pe meenutavaid salaami val­ mistamiseks vajalikke kliima­ kappe. Sten käis Itaalias koo­ litusel, omandas salaamival­ mistamise oskuse, läbis üsna keerulise testi ning sai tun­ nistuse.

Sten kirjeldab põhjalikult, millest ja kuidas salaamit teha­ kse. „Itaalias on seatapp suur pidu, kus terve külaga tähista­ takse seaelu ja ohverdust.” Loo­ ma austatakse ka nii, et temast valmistakse kõrgema väärtuse­ ga tooteid. „Arvestades, milli­ se hinnaga salaami nime kand­ vaid tooteid müüakse – need ei saa olla salaamid,” kommen­ teerib ta.

Salaamitegu käib Matsi­ mokas nii: tootmishoones val­ mib lihamass, see pritsitakse soolde, nööritakse, tehakse

maa elu || väikeettevõte || 3

6. oktoober 2016

oka

JuHTKiri

dulauda ga

PEETEr raiDla

peatoimetaja

MAHEPÕLLUMAJANDUS JA ÖKOMÄRK

M KOMMENTAAR

Mulle meeldib Matsimoka perekondlik ajalugu ja soov elustada pärandit: ilma lisaaineteta lihatoodete valmistamine. Olin nendest varem kuulnud, aga kui kuu aega tagasi sain Matsimoka vorsti maitsta, võtsin kohe ühendust. Too-

ted on head, neis on parajalt suitsumaitset ja soola. Vorsti ja sinki pakun võileiva peal, aga suitsutoodete kasutamise mängumaa on lõputu.

Neil on tohutu potentsiaal areneda ja kasvada. Nemad ise ja töötajad on uhked selle üle, mida teevad. Lisaks meeldib mulle see, et nad pakivad oma tooted paberisse, mitte kilesse.

tailihast, jääb palju pekki üle, mida saab kasutada küüslau­ gupekis. Jõulude ajal tehakse kindlasti eelmise talve hitti: verivorst Matsimoka suitsu­ lihaga, kus kruupi ja suitsuli­ ha on võrselt. „Meie tooted on täisväär­ tuslik toit, pole vahet, kas on tehtud siin või koduköögis.

Kvaliteet on sama,” julgustab Sten. Lihavalmistamise mak­ simaalne temperatuur on 78 kraadi, seega enamik vitamii­ ne jääb liha sisse alles.

Isegi tänapäeval rämpstoidu maine saanud viinerit tehak­ se Matsimokas ainult tailihast.

Sten selgitab, et viinerit hakati Viinis tegema kolmsada aastat tagasi ja sel on omad traditsioo­ nid. „Viinerit valmistati ainult käsitsi peeneks vändatud tai­ lihast, see oli pidupäevaroog,” räägib ta. Matsimokal tehakse viinerit nagu vanasti. „Kasuta­ me värsket sealiha. Ei kasuta fosfaate, stabilisaatoreid, värv­ aineid, kanalihamassi ega pa­ kenda kilesse.”

Matsimoka ei pakenda mit­ te ühtegi toodet kilesse, see tä­ hendab, et neid ei võeta kau­ banduskettidesse. Seetõttu saabki Matsimoka tooteid osta ainult oma kvaliteetlihapoodi­ dest, mis asuvad Tartu kauba­ majas, Rakvere Põhjakeskuses ning nüüdsest ka Tallinna So­ larise keskuses. Sten küsib va­ hel endalt, kas klient ikka hoo­ lib sellest. „Hoolib ikka,” sisen­ dab ta endasse usku, mida kin­ nitab järjest kasvav müük. Kui esimest korda proovida korra­ ga Matsimoka või mõne suur­ tööstuse viinerit, siis võib­ol­ la ei teegi suurt vahet, aga kui süüa mõnda aega ainult Mat­ simoka toodangut, siis enam muud viinerit ei taha.

MAITSES ALLAHINDLUST EI TEHTA Kaalutud on mahetooraine ka­ sutamist, aga kahjuks pole see võimalik, sest põhimõte on ka­ sutada kohalikku toorainet ja Eestist ei saaks vajalikku ko­ gust sealiha. Vaja aga läheks 60 keskmiselt 70 kg kaaluvat si­ ga nädalas.

Sealiha tuleb Rakvere külje alt Vinnis asuvast farmist, vei­ seliha Rägavere mõisast ning küüslauk ja sibul Kadastiku ta­ lust. Maitseainetega varustab Umami pood.

Sten räägib, kuidas ta hakk­ liha valmistamisel erinevaid pipraid katsetas. „Nagu öö ja päev, üks on see, mida kasu­ tavad lihatööstused, teine, mi­ da kasutakse kokaköögis. Meie kasutame värskelt jahvatatud kvaliteetseid Terra Exotica maitseaineid, see väljendub ka toote maitses.” Kõiki oma tar­ nijaid tuntakse isiklikult ning ollakse kursis nende tootmis­ tingimustega. „Iga Matsimoka toodetest hooliv klient on kuldaväärt ning me ei saa tema ootusi pet­ ta,” sõnab Sten, „oleme palju in­ vesteerinud ning ajame kvali­ teedi viimase vindi peale.”

Kuigi Matsimoka toodete omahind on võrreldes suurtöös­ tustega märksa kallim, hoitakse sellist hinnataset, et võimalikult paljud saaksid nende tooteid en­ dale lubada. Kiire müük tagab selle, et letil on pidevalt värs­ ked tooted ja teisiti ei saakski, sest Matsimoka toodetes pole säilitusaineid. „Kaupmehed rää­ givad, et kliendid nõuavad pi­ kemat säilivusaega, kuid tegeli­ kult teeb see nende endi elu mu­ gavamaks,” tõdeb Sten. Värsket kaupa tuuakse Matsimokas let­ ti iga päev.

Vabariigi presidendi kantselei peakokk Taigo Lepik:

õhuaugud sisse ja masseeri­ takse läbi. Sealt edasi suun­ dub toodang kauplustes asu­ vatesse kappidesse. Nendes seisab salaami kolm päeva 20 kraadi juures, seejärel lan­ geb temperatuur järjest mõne kraadi võrra kuni kahe kraa­ dini. Kokku on salaami kapis minimaalselt kuu aega. Sa­ mas kapis võiks ka seakint­ su vinnutada, aga see peaks seal seisma kaks aastat. Esial­ gu veel kappe nii pikaks ajaks kinni ei panda. Tänaseks on kahes kapis kokku tehtud kaksteist partiid salaamit.

Väga tähtsaks peetakse Matsimoka müügikohtades klienditeenindust. Kõik müü­ jad on läbinud põhjaliku koo­ lituse, õppinud selgeks toorai­ nete päritolu ning tootmisprot­ sessi. Lisanduvad müügikooli­ tused. „Meile on oluline ela­ mus, mille klient meie müügi­ leti juures saab,” ütleb Maiken.

Häid müüjaid motiveeritakse korraliku palgaga.

TOOTED NAGU MUISTE Tootearenduses üritab Sten ta­ bada klientide eelistusi. „Mis meeldib mulle, ei pruugi meel­ dida kõigile,” nendib ta. Mõt­ teid on palju, aga uue tootega üritab ta välja tulla mitte sa­ gedamini kui kahe nädala ta­ gant. „Müüjatel oleks raske, kui pidevalt on uued tooted letil,” selgitab ta.

Alati on valikus suitsuli­ hatooted: koodid, ribid, rull­ peekon, kintsutükid, samuti ahjuvorstid ning küüslaugu­ pekk. Kuna vorstid tehakse

ISEGI TÄNAPÄEVAL RÄMPSTOIDU MAINE SAANUD VIINERIT TEHAKSE MATSIMOKAS AINULT TAILIHAST.

ahepõllumajandusmaa osa­ kaalu poolest on Eesti jõud­ nud Euroopas Austria ja Rootsi järel kolmandale ko­ hale, kinnitas maaeluminister Urmas Kruuse eelmise nädala kolmapäeval Rii­ gikogus. Mahepõllumajandusega, seda nii taime­ kui loomakasvatuse vallas, tegeleb Eestis üle 1700 ettevõtja. Mahemaa moo­ dustab meie põllumajandusmaast 18 prot­ senti. Ligi pooled Eesti lammastest ja liha­ veistest on maheloomad. Mahetoodete val­ mistamise ja turustamisega tegeleb 300 et­ tevõtjat. Arvud on igati muljetavaldanud.

Lääne­Euroopas on nõudlus mahetoo­ dete järele suur ning sealne tarbija on val­ mis nende eest tavatoodetega võrreldes rohkem maksma. Paraku ei jõua suur osa Eesti mahetoodetest sealsele turule. Põh­ juseks asjaolu, et meie mahetoodete valik pole piisav ning mahetooteid valmista­ vad enamasti väikeettevõtted, kelle jõud­ lus pole suurele turule minekuks piisav.

Nüüd asus Riigikogu arutama mahe­ põllumajanduse seaduse muutmist. Na­ gu Urmas Kruuse sõnas, on muudatuse peamine eesmärk aidata kaasa mahepõl­ lumajanduslike toodete jõudmisele tarbi­ jani. Muide, ministri kinnitusel on Eestis vaid 22 toitlustusettevõtet teavitanud ve­ terinaar­ ja toiduametit sellest, et pakuvad mahetoitu. Tegelikult kasutavad toitlus­ tusettevõtted mahepõllumajanduse saa­ dusi märksa laiemalt, sealhulgas koolides ja lasteaedades, kuid sellele jäetakse viita­ mata. Pelgalt seepärast, et see eeldab üs­ na keeruka arvepidamise nõuete täitmist.

Seadusemuudatuse eelnõu kohaselt ei pea enam arvestust pidama igas toidus ka­ sutatud mahetooraine kohta eraldi, vaid saab raamatupidamisdokumentide põh­ jal välja arvutada, mitu prot­ senti konkreetsel kuul sis­ se ostetud toidust moo­ dustas mahetoit.

Lisaks nõuete liht­ sustamisele on kavas Taani, Norra ja Rootsi eeskujul kasutusele võt­ ta märgisüsteem, mis ai­ taks teha mahetoidu pakku­ jaid tarbijate jaoks nähtavamaks ja liht­ sustada valikute tegemist neil, kes tead­ likult just mahetoitu eelistavad. Ministri sõnul on kavas nn ökomärgil eraldi väl­ ja tuua ka protsendid, mis näitaksid ma­ hetooraine osakaalu valmistatud tootes: 20–50, 50–80 ja 80–100 protsenti.

Eelmise nädala kolmapäeval läbis seadusemuudatus esimese lugemise. Kui praegused plaanid paika peavad, jõustub seadusemuudatus 2017. aasta 1. märtsil.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || aStelPaju || maa elu

6. oktoober 2016

Astelpajuistandustes valitseb ikaldus maarJa OTsa Maa Elu

T

änavune kesine as­ telpajusaak on vii­ nud mitmed astelpa­ jutoodete valmista­ jad teelahkmele – kuidas edasi minna ja milliseid otsuseid hel­ gema tuleviku nimel langetada. „Üheteistkümne aasta jook­ sul ei ole ma veel nii tühja is­ tandust näinud kui tänavu,” nendib Säga­Aaviku maheta­ lu perenaine Sirje Allik. Viima­ sed kaks aastat on olnud keh­ vem saak, kuid päris tühja is­ tandust näeb ta esimest korda.

Samal kõneleb Taarapõl­ lu Talu tegevjuht Silvi Langus: nende astelpajusaak on viima­ se kolme aastaga vähenenud üheksakümmend protsenti. „Tänavune aasta on täielik ikal­ dus,” sõnab Silvi Langus.

Sepamäe talu peremees Ma­ dis Jaaniste meenutab, et sai vii­ mase hea astelpajusaagi neli aas­ tat tagasi. „Arvan, et süüdi on meie kehvad talved, kuna taim ei tea, kas puhata või kasvada,” põhjendab Jaaniste. Tänavune

veebruar oli harjumatult soe, tai­ med hakkasid kasvama, kuid siis tuli ootamatu külm, mis võttis eelmise aasta kasvud ära. „Viimaste aastate talved on olnud küll isesugused, aga tu­ lemus on kahjuks sama – mar­ ja on kolmel viimasel aastal vä­ ga napilt olnud,” kurdab Madis Jaaniste.

MERE LÄHEDUS Teisiti on lood aga Läänemaal Sepa talus, kus jäädi tänavu­ se astelpajusaagiga väga rahule. „Viimase kahe aastaga võrrel­ des läks meil see hooaeg ülihäs­ ti,” nendib Helena Lagle. Kaks kolmandikku marjadest on ma­ ha müüdud ning ülejäänud jäe­ takse oma toodete tarvis.

Nii Säga­Aaviku mahetalu kui ka Sepamäe talu ostis puu­ duolevad marjad Läänemaa kasvatajate käest, mis võib vii­ data sellele, et mere lähedus pehmendas krõbedat külma ega rikkunud sealse piirkon­ na saaki.

KÜLMHOONE Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste plaanib rajada külmhoo­ ne, mis võimaldaks säilitada suu­ remas koguses marju, sest kui on hea aasta, ei ole saaki kuhugi

Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste Paunvere suurel väljanäitusel oma tooteid tutvustamas.

FotoD: MAARjA otSA

panna ja hind on odav. „Marjaga ei juhtu aga mitte midagi, kui see paar aastat sügavkülmas seisab,” räägib ta ning ütleb, et ehituslu­ ba ja projekt on olemas, isegi toe­ tus kätte saadud. Enne ehitusega alustamist on vaja Sepamäe ta­ lul kokku saada aga omaosaluse summa, mis loodetavasti täna­ vu õnnestub.

Ent Taarapõllu talu on marja puudumise tõttu jõud­ nud teelahkmele – kas lõpeta­

da astelpajukasvatus või kao­ tada eestimaise tooraine mai­ ne ning tuua marjad sisse välis­ maalt. „Eestist isegi leiaks mar­ ja, aga kel vähegi saaki on, see on hinna kõrgeks kruvinud,” räägib Silvi Langus. Astelpaju­ marju jaksaks veel soetada, aga valmistoodet ei jõuaks tarbija enam kindlasti osta.

Silvi Languse sõnul küsi­ takse Eestis tänavu keskmi­ selt viis eurot kilo eest, Saksa­

Kuula tervise häält 10.-14. oktoobrini on raadios Elmar Tervisenädal.

Rohkelt kasulikke nõuandeid ja tervislikke kingitusi Apothekalt ning loomulikult päevad täis heatujulist muusikat! www.elmar.ee

maalt saaks aga mahetunnus­ tusega vilju osta kolme euroga. „Kui me Saksamaalt marjad võ­ tame, siis peame ennast ümber reklaamima ja teavitama, et me ei ole enam ainult kodumaisel toorainel põhinev tootmisük­ sus,” lausub ta.

ISTANDUSED SUUREMAKS Viimaste aastate tagasilöögid on pannud astelpajukasvatajad rohkem tuleviku peale mõtle­

ma, mis omakorda on viinud selleni, et rajatakse juurde uu­ si istandusi. Näiteks Säga­Aa­ viku talu perenaine tõdeb, et nendel võib saaki mõjutada see­ gi, et tegemist on üksteist aas­ tat vana istandusega. „Istan­ dus on vahest liialt vana, see­ ga tänavu panime ühe hektari juurde,” sõnab Sirje Allik, loo­ tes järgmisel aastal juba pare­ mat saaki saada.

Silvi Langus nendib, et as­ telpaju läheb iga aastaga aina rohkem hinda ning sellest väär­ tuslikust marjast peetakse jär­ jest enam lugu. Taarapõllu ta­ lu tegevjuhi sõnul võiks astel­ pajuistandust laiendada rahu­ liku südamega, sest taim ei va­ ja erilist hoolt. „Astelpaju saab oma hoole marjade korjamise­ ga,” kirjeldab ta ja toob välja, et Taarapõllu talugi suurendas oma istandust eelmisel sügisel ning plaan on veelgi laieneda.

Ka Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste laiendab istan­ dust igal aastal. „Mul on veel paar hektarit vaba maad, mis kõik läheb aja möödudes astel­ paju alla,” räägib ta. Hea saagi saamiseks tuleb oodata nüüd ainult stabiilset ilma. „Selline ümber nulli kõikumine ei ole ilmselgelt taimele hea.”

maa elu || kalakaitSe || 5

Röövpüügi ohjeldamiseks on abikäe ulatanud sajad vabatahtlikud. Nende ülesanne on jõgede ja järvede ääres valvata ja nähtud röövpüügijuhFoto: ERAKogU tumitest inspektsiooni teavitada, kes siis juba edasise enda peale võtab.

Vabatahtlikud hoiavad

lõheliste kudemisel silma peal Maa Elu

E

esti Kalastajate Selts alustas hiljuti sügi­ sese kudekaitsega.

Seltsi liikmed on võt­ nud südameasjaks kalade kait­ se ja valvamise.

Eesti Kalastajate Selts on veel üsna noor ühendus. Asutamis­ koosolek sai peetud vaid kaks aastat tagasi. Ometi on lühikese ajaga saadud juba näiteks kesk­ konnateo ja keskkonnakäpa au­ hinnad kudevalve eest ning mõ­ ni kuu tagasi oldi meedias seo­ ses Valgejõel asuva Kotka paisu langemisega. „See on üks suu­ rem töövõit,” ütleb Erki Tamm­ leht, seltsi juhatuse liige. Praegu on seltsi liikmeks astunud 158 vabatahtlikku, kes kõik tegut­ sevad kalavarude kaitse ja varu püsivalt hea seisundi nimel. Ti­ hedat koostööd tehakse riiklike keskkonnakaitse organisatsioo­ nidega: keskkonnainspektsiooni, ­ameti ja ­ministeeriumiga.

Lisaks lõheliste kudevalvele hoolitseb Eesti Kalastajate Selts Foto: WIKIPEDIA ka teiste kalade eest.

ei peida ega luura, meil pole sel­ leks lihtsalt seaduslikku õigust,” kirjeldab Tammleht.

INNUKAD VABATAHTLIKUD Kalastajate selts märgib oma Facebooki leheküljel, et sel aas­ tal võetakse kudekaitse ette tõ­ sisemalt kui kunagi varem. „Sel aastal on vabatahtlike arv isegi suurem kui seltsi liikmete arv,”

www.strongseptik.ee 2 m³ SEPTIKU KOMPLEKT EN 1256 6 - 1

toob Tammleht välja. Vabataht­ likke on kirjas juba paarisaja ringis. Tammleht märgib, et ku­ dekaitse ajal kasvab jõudsalt ka seltsi liikmete hulk, kuna nä­ hakse, et kollektiivses tegutse­ mises peitub jõud. Iseseisvad kalakaitseüksused on Saare­ maal, Virumaal, Harjumaal ja Lõuna­Eestis. „Igal väärtuslikul kudejõel on omaette üksus,” üt­

LÕHELISED POLE AINSAD HOOLEALUSED Lisaks lõheliste kudevalvele hoolitseb selts ka teiste kala­

JUST INIMENE ON SEE, KES LOODUSELE SELLE KÕIGE HAAVATAVAMAL HETKEL ON VALMIS AHINGU SELGA LÖÖMA. Kuigi seltsi liikmed on pea­ miselt harrastuskalurid, ütleb Tammleht, et viimasel ajal on kutselisedki kalurid leidnud aega kalakaitses kaasa rääkida ja toeks olla. Selts leiab, et üks nende laiem eesmärk on üldine keskkonnateadlikkuse tõstmi­ ne. Näiteks see, miks on kah­ julik jõgede sirgeks kaevamine või mida paisutamine ja tam­ mid jõe elukeskkonnaga tee­ vad. „Jõge võib võrrelda elus­ organismiga, kus pais on nagu tromb veresoone sees ja takis­ tab verevarustust,” kirjeldab Tammleht.

IGAÜKS SAAB ABIKS OLLA Tammlehe sõnul võib iga ta­ valine kalamees, kes seltsi liige pole, asja paremaks te­ ha. Näiteks kehtestada enda­ le isiklik eetikakoodeks: pan­ na paika soovitud kala mõõ­ dud ja siis neile ka truuks jää­ da. „Hasart tekib kergesti ja hea õnne korral võib kogenud kalamees lihtsa vaevaga püü­ da välja palju suurema koguse, kui ise tarbida suudab,” tõdeb Tammleht. Järgneb omakor­ da niinimetatud sundsöömine ja saagi kinkimine naabritele, sõpradele­tuttavatele. „Alati on võimalus kala tagasi lasta, siis on hommegi põhjust taas kalavetele naasta,” soovitab Tammleht. Samuti saab iga kalamees nähtud röövpüügist seltsile ja keskkonnainspekt­ siooni infotelefonile lihtsasti teada anda. Tammleht rõhu­ tab, et loodusest tuleb hooli­ da ja loodust peab armasta­ ma. „Ei saa ainult võtta, vahel peab ka tagasi andma.”

Soeta omale sobiv septik meie e-poest!

NR .

HElEri all

Just keskkonnainspekt­ siooni käepikendusena alusta­ ti kaks aastat tagasi esimese sügisese kudekaitsega, kui ins­ pektsiooni inspektoritele abiks oldi. Tammlehe sõnul said selt­ si vabatahtlikud kohe esime­ sel aastal nii­öelda tuleristsed, kui avastati esimesed rööv­ püügijuhtumid. „Röövpüüdjate jaoks olime meie uus tundmatu jõud, kelle liikumisi ei osatud ette näha,” meenutab Tamm­ leht. Tõsi, esimesel aastal tu­ gines vabatahtlike töö eelkõi­ ge entusiasmile ja tehniline va­ rustus oli veel nigel. „Enamikul polnud isegi korralikku tasku­ lampi,” räägib Tammleht.

Aastate jooksul on kogemu­ sed kasvanud ning sel aastal on kaitseaktsiooniks tarviliku va­ rustuse hankimisele õla alla pan­ nud keskkonnainspektsioon. Ku­ dekaitseaktsiooni põhieesmärk on võimaldada kudemine või­ malikult suurele hulgale kalade­ le. Sügisel käib jutt eelkõige lõ­ helistest. Vabatahtlike ülesanne on jõgede ja järvede ääres valva­ ta ja nähtud röövpüügijuhtumi­ test inspektsiooni teavitada, kes siis juba edasise enda peale võ­ tab. Valve on rangelt avalik. „Me

RÖÖVPÜÜDJAID SAAB LIIGITADA Kas röövpüük on tõesti Eestis nii suur probleem, et kalade ku­ demist peavad valvama lausa sajad vabatahtlikud? „Just inimene on see, kes loo­ dusele selle kõige haava­ tavamal hetkel on val­ mis ahingu selga lööma,” märgib Tammleht. Sage­ li ei ihalda röövpüüdjad isegi mitte kala, vaid ai­ nult väärtuslikku marja tema sees. Seltsi liikmed on rööv­ püüdjad liigitanud kogemuse põhjal kolmeks. Esimest rüh­ ma kutsuvad nad kohalikeks külameesteks. See on püüdja, kes on igal aastal võtnud paar kala hooaja jooksul. Lihtsalt sellepärast, et nii on alati teh­ tud. Ta teeb seda harjumusest, toidulaua täienduseks. Kohalik külamees hoiab oma lõigul ise silma peal ja tõrjub samas võõ­ rad kurnajad eemale.

Teine röövpüüdjate rühm on adrenaliinisõltlased. Selline püüdja teab täpselt, mida teeb.

Ta teab sedagi, et tema tege­ vus pole seaduslik. „See on na­ gu kiiruseületamine – kui va­ hele ei jää, on hästi, kui jääb, lepib karistusega. See on nen­ de jaoks osa mängust,” toob Tammleht tabava võrdluse. Ad­ renaliinisõltlased ei püüa kala raha pärast.

Kolmas rühm aga on just raha esikohale seadnud. Rööv­ püüdjad on hästi organiseeri­ tud ja nende tegevuses on isegi ametikohad välja kujunenud – valvuritest ja lööjatest kuni kül­ mutusautojuhini välja. Tegemist on tööstuslike mõõtmetega, kus tegutsemine on jõhker ja ko­ gus väga suur. „Püütakse kõi­ gega, mis on efektiivne,” teab Tammleht. Kõigele lisaks kasu­ tatakse elektrit, see aga tähen­ dab, et surnuna allavoolu lähe­ vad needki kalad, kes tegelikult ei ole ihaldatud marja kandev saak. Tammleht märgib, et selli­ sed püüdjad on tõenäoliselt val­ mis ka kasutama jõudu nende vastu, kes neid takistavad. „Nii mõnedki võtavad põhitöölt just lõheliste kudehooajaks puhku­ se, et lisa teenida.”

de eest. Kevaditi toimub näi­ teks haugi kudevalve. „Lõhe­ jõgesid on vabariigis tunduvalt vähem kui näiteks haugile so­ bilikke kudepaiku, seetõttu on meie tegevus kevadeti rohkem laiali,” jutustab Tammleht. Ta lisab, et üldiselt on Eesti kala­ varud siiski heas seisus, kui­ gi on jõelõike, kus püüki tu­ leb valvata ja piirata. Aasta lõ­ pus korraldab selts liikmetele mõttekoja, kus pannakse kirja harrastuskalastajate valupunk­ tid. Sellest koorub seltsi te­ gevuse fookus järgmi­ seks aastaks.

3 m³ SEPTIKU KOMPLEKT TOOTE KOMPLEKT KOOSNEB KOGUS Kolmekambriline septik 2000 liitrit (pikkus 2,8 m) 1 tk Jaotuskaev 0 400 mm 1 tk Jaotustoru 3 m, 0 110 mm 2 tk Imbtoru 3 m, 0 110 mm 10 tk Tuulutustoru 1,5 m, 0 110 mm 2 tk Tuulutusotsak 0 110 mm 2 tk Painduv käänik 0 110 mm 4 tk Filterkangas 1 x 10 m 2 tk Toote kaal 205 kg

• Sobib 4–5liikmelisele perele • Kolmekambriline septik, milles reovesi vabaneb heljuvainest ja rasvadest • Jaotuskaev, mille abil juhitakse reovesi imbtorudest koosnevasse jaotustorustikku • Augustatud imbtorud, mille kaudu juhitakse eelpuhastatud reovesi maasse • Tuulutuspüstikud, mis asuvad jaotustorustike lõpus • Filterkangas, mis aitab ära hoida pinnase erifraktsioonide segunemise

ERIHIND

8a9hin5d 1€230 €

Tav

EN 12566 - 1

O O DE

IT EE S T

TOOTE KOMPLEKT KOOSNEB KOGUS Kolmekambriline septik 3000 liitrit (pikkus 4,2 m) 1 tk Jaotuskaev 0 400 mm 1 tk Jaotustoru 3 m, 0 110 mm 2 tk Imbtoru 3 m, 0 110 mm 10 tk Tuulutustoru 1,5 m, 0 110 mm 2 tk Tuulutusotsak 0 110 mm 2 tk Painduv käänik 0 110 mm 4 tk Filterkangas 1 x 10 m 2 tk Toote kaal 250 kg

• Sobib 6–7liikmelisele perele • Kolmekambriline septik, milles reovesi vabaneb heljuvainest ja rasvadest • Jaotuskaev, mille abil juhitakse reovesi imbtorudes koosnevasse jaotustorustikku • Augustatud imbtorud, mille kaudu juhitakse eelpuhastatud reovesi maasse • Tuulutuspüstikud, mis asuvad jaotustorustike lõpus • Filterkangas, mis aitab ära hoida pinnase erifraktsioonide segunemise

Septik vastab Euroopa Liidu reovee väikepuhastite standardile EN 12566-1, see on läbinud standardis ettenähtud katsetused ja tähistatud CE-märgisega

PT 1 S E IK

ERIHIND

10ah9ind0150€0 €

Tav

JU

TA

leb Tammleht. Selleks aastaks on vabatahtlikku tuge lubanud pakkuda ka kaitseliit ja polit­ sei. „Selle arvelt saame vabane­ vat ressurssi kasutada üllatus­ visiitideks seni nii­öelda rahu nautinud piirkondadesse,” lu­ bab Tammleht.

AS

6. oktoober 2016

B A 10. A

PE materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat

Ohutu hooldada

Vastupidav mehaanilistele vigastustele PE materjali garanteeritud eluiga on 50 aastat

Innovative Water Systems • Peterburi tee 47 •11415 Tallinn •www.iwsgroup.ee

6 || tuRiSmitalu || maa elu

6. oktoober 2016

Turismitalu

pidamine on eluviis TOOmas ŠalDa Maa Elu

P

ärnu­Tõstamaa tee ääres asuva Maria talu perenaine­pe­ remees Riina ja Enn Rand kinnitavad, et igas nende ettevõtmises on aukohal rah­ vuslik alatoon ja ajalugu. Pär­ numaa ühe tuntuma turismi­ talu põhimõte on, et tuleb ol­ la hästi loov ja konkurente ühe sammu jagu edestada. „Kui te­ kib mõni väärt idee, peab kohe katsetama ja järele proovima,” on perenaine veendunud.

Kõige rohkem rõõmu teevad neile toredad kliendid ja nen­ dega vahetu suhtlemine, kui klient lahkub siit positiivse ko­ gemuse võrra rikkamana ja ta­ hab tagasi tulla. Talu tegemi­ si veavad Riina ja Enn ühiselt. „Proua juhtida on kogu turun­ dus, tema on kael, mis keerab.

Mina arvan muidugi, et olen kõva peremees, aga tegelikult on Riina talu hing,” tunnistab Enn aupaklikult.

motell, paljud nimetavad meid tänaseni nii, aga tegelikult tee­ me tööd selle nimel, et nimena kinnistuks Maria talu,” selgitab perenaine Riina, „vastab täpse­ malt koha sisule.”

VANAVANAISA TALU Maria talu (varasema nimega Mulgu) rajas Enn Ranna va­ navanaisa Jaan koos abikaa­ sa Maria ja kolme pojaga. „Va­ navanaisa sai Vabadussõja jä­ rel siia kakskümmend hekta­ rit maad, nende varasem pop­ sikoht asus siit umbes pool ki­ lomeetrit eemal.

1944. aasta sügisel emig­ reerusid kaks nooremat poe­ ga paadiga Rootsi. Minu vana­ isa, kolmest pojast vanim, Alek­ sander, jäi koju. Oli kõva põllu­ mees, armastas väga loomi ja loodust, ei tahtnud talu jätta.

1944. aasta kevadel sündis mi­ nu ema, ju oli üks kodumaale jäämise põhjus seegi, et väike­ se lapsega ei tahetud ohtlikku merereisi ette võtta. Oli ka õn­ ne, et neid ei küüditatud,” ju­ tustab Enn talu ajaloost.

Kõike, mis vanast ajast säi­ linud, püüavad Rannad säili­ tada ja külalistelegi eksponee­ rida – hooned, tööriistad jpm. Üks põlvkond jäi talupidamisel siiski vahele. Ennu ema, ema õed ja vend elasid nõukogude ajal Pärnus, kuid oma lapsepõl­ ve koolivaheajad ja nädalalõpud jõudis poiss siin veeta. „Koht kasvas südamesse ja kui ühek­ sakümnendate alguses ava­ nes võimalus talu ja maad ta­ gasi saada, ei tekkinud kõhk­ lust,” meenutab tänaseks juba ise kolmekordne isa.

Vanaema oli talu kinkinud Ennule, kes 1991. aastal alustas selle taastamist. Aasta hiljem kohtas ta oma tulevast abikaa­ sat Riinat, kes on Eesti üks esi­ mesi turismigeograafia magist­ rante ja kes selleks ajaks oli tu­ rismiga juba ka töiselt seotud.

Kuna otsustati luua turismita­ lu, vahetati talu nime – Mul­ gust sai Maria, tundus atrak­ tiivsem. „Algselt oli see Maria

AVAPIDU PEETI 23 AASTAT TAGASI Maria motelli avapidu peeti 1993. aastal. „Alustasime ühe toa ja rehetuppa kohandatud restoraniga. Valmis oli ka här­ rastetuba ehk esikammer. Esi­ mesed ööbijad olid soomlased,” on Ennul täpselt meeles. Pea­ gi lisandus kaheksa tuba ja asi andis juba motelli mõõdu välja.

Kui viia jutt turismitalu pida­ mise majanduslikule poolele, tunnistavad mõlemad, et rik­ kaks saamiseks on nende vali­ tud tee üks raskemaid. „See on ühe pere äraelamise viis ja või­ malus, mitte enamat,” kinnitab Riina. Peale oma pere töötab talus aasta läbi kuus­seitse ini­ mest, suvel tulevad lapsed appi.

Maid on juurde ostetud ja kau­ gemad tükid lähemale vaheta­ tud, kokku on talul tänaseks umbes sada hektarit maad. Üks tähtsamaid Maria talu tegevusi on olnud hobuste kas­ vatamine, ka müügiks. Praegu siiski aretusse väga ei panusta­ ta, põhirõhk on hobuturismil – ratsutamine, vankri­ ja reesõit, lisandunud on hobuteraapia, lastele pakutakse ponisõitu.

Suvepealinna lähedal asumisest pererahvas otsest tulu tõusvat ei näe. „Pigem on meie trump me­ re ja Munalaiu sadama lähe­ dus ning lai teenusevalik: ma­ jutus, toitlustus, seminarid, pul­ mad, matkad, töötoad, samu­ ti ratsutamine, rahvuslik prog­ ramm, palliplatsid, jahipidami­ ne ja palju muud. Meil on hulk koostööpartnereid, tänu kellele saame pakkuda neidki elamu­ si ja tegevusi, mida ise ei suu­ daks, näiteks süsta­ ja räätsa­ matkad. Teenuste ringi laien­ damisel pole piire. Uusi huvi­ tavaid asju tuleb pidevalt juur­ de mõelda, sest kogemus ütleb,

Maria talu perenaine-peremees Riina ja Enn Rand peavad tähtsaks, et klient lahkuks positiivsete emotsioonidega.

et keegi hakkab ikka varsti jä­ rele tegema ja püsikliendid ta­ havad värskeid elamusi saada,” jutustavad nad.

INVESTEERINGUD PRIA TOETUSE ABIL Kui 23 aastat tagasi alustati ühe ja veidi hiljem jätkati ka­ heksa toaga, siis 2010 valmi­ sid PRIA toel uued majutus­ hooned, kapitaalselt renovee­ riti ning ehitati suuremaks pea­ maja, rajati ratsamaneež. „Nägime, et meil on kaks võimalust: lõpetada kõik ära või teha nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt suur hüpe.

Väiksena on Eestis ikka väga raske end ära majandada, kui, siis ainult kahekesi ilma lisa­ tööjõuta. Kuna saime PRIAlt oma taotlustele positiivsed vastused, otsustasime riskida ja edasi minna,” ütleb Enn. Eelpool nimetatule lisaks rajati 2013. aastal Jõuluvana Korstna talu, mille tegemisi veab jõuluvanade konverentsi idee üks autor ja mootor Mart Tõnismäe. Korstna talus elab jõuluvana koos memme, päka­ pikkude, hobuste, jäneste, ämb­ like, muttide, lindude ja paljude teiste suurte ja väikeste sõpra­ dega, kes teevad aasta läbi kõi­ ge tähtsamaid ja vähemtäht­ said ning hoopistükkis tähtsu­ setuid asju. Kõige töisem aeg jääb siin mõistagi aasta lõppu, aga kohvik tegutseb palaval su­ velgi, praegusel aastaajal tulla soovijad, peamiselt laste sün­ nipäevade pidajad, peavad aja kinni panema.

Perenaine Riina tuleb jutu­ ga tagasi PRIA toetuste juurde ja tõdeb, et sageli mõtlevad ini­ mesed, et mis meil viga, oleme nii palju toetust saanud, aga ei arvestata, et kunagi ei anta kel­ lelegi toetust mingi plaani ellu­ viimiseks vajalikus täismahus, vaid ise peab leidma vähemalt poole. Mida suurem projekt, seda suurema summa pead ise panustama. „Pidime võtma laenu ja tee­ me nüüd kõva tööd, et seda ta­

gasi maksta.” Peremees kinni­ tab, et tegelik kulu on lõpuks ikka suurem, kui algselt projek­ ti kirjutatud, ja lisakulu tuleb endal kanda. Näiteks trasside ja biopuhastite ostmiseks või alajaama rajamiseks (kahasse Eesti Energiaga) minevat raha ei kata keegi teine, aga ilma nende investee­ ringuteta ei saa käivita­ da seda, mille peale toe­ tuse said. „PRIA on käi­ nud kontrollimas ja meil on kõik korras ehk sihtots­ tarbeliselt tehtud,” rõhutab pe­ remees.

Investeeringud on end õi­ gustanud. „Maria talu edu­ kad aastad algasid aastast 2011. Meil on 25 hotellituba, seminariruumid ja kõik vaja­ lik täispaketi pakkumiseks.

Ratsakeskust tahame siiski veel arendada, maneeži kül­ ge oleks vaja uut talli ja veel mitut hoonet, muu taristu – ratsutamisväljakud ja metsa­ rajad – on juba praegu väga head. Samuti peaks avarda­ ma seminaride ja konverent­ side korraldamise võimalusi, sest sellele on nõudlust. Jõulu­ vana Korstna talu töötab väga hästi, aga siingi on edasimine­ kuks variante,” ei taha Ran­ nad tehtuga piirduda.

KONKURENTS ON HÜPPELISELT KASVANUD Viimaste aastate kohta ütleb perenaine, et taluturismis on konkurents hüppeliselt kas­ vanud: „Kõik ootame Tallinna poolt tulijaid, seal on lihtsalt kõige rohkem inimesi ja raha, aga Tallinn on nüüd turismita­ ludest tihedalt sisse piiratud, mis võimaldab ettevõtetel väl­ jasõite planeerides juba trans­ pordikulu pealt kokku hoida.

Tõstamaa vallas tegutsejal on keeruline oma pakkumistega konkurentsis püsida.”

Peamine Maria talu sisse­ tulek tuleb ettevõtetest püsi­ klientidelt, kes siin oma koo­ litusi, seminare, suvepäevi jms peavad. Suvel on tavapä­

rane, et mõni ettevõte paneb kogu kompleksi nädalavahe­ tuseks kinni, üksikkliendile saab pakkuda majutust ja tee­ nuseid enamasti pühapäevast neljapäevani. Aga on ka ette­ võtteid, kes sätivad oma kooli­ tused nädala sisse ja su­ vel satub siia turiste ko­ gu maailmast.

TURISMITALU EDUKUS SÕLTUB MAJANDUSE HETKESEISUST. Turismitalu edukus sõltub majanduse hetkeseisust. Esi­ mesed asjad, mille pealt kokku hoitakse, on meelelahutus, ma­ jutus jms. „Meil on küll väga head majutusruumid, aga kui mõni aasta tagasi jäädi reeg­ lina ööbima, siis nüüd tuuak­ se rahvas bussiga kohale ja viiakse koju magama,” kirjel­ dab Enn. Kui toetuse saamise perioodid on läbi, langeb koo­ lituste ja seminaride arv mär­ gatavalt. Näiteks MTÜd, kes ei saa toetusraha, ei saa endale väljasõite ja ürituste korralda­ mist lubada. Sama on suvepäe­ vade ja jõuluüritustega, kehve­ mal ajal ei taheta neid suure­ malt pidada. „Meil on väga raske oma tegevuses midagi prognoosi­ da. Ainus, mida prognoosida saame: uuest aastast tõuseb majutusteenuste käibemaks.

Meie hinda ei tõsta ning para­ ku kulud kasvavad. Välismaa­ lased ütlevad, et Eestis on nii kallis majutus, aga meie, näed, ei tule praeguste hindadega­ gi välja. Asi on selles, et väga palju meiesuguseid majutus­ asutusi on Eestis ELi raha abil korda tehtud, aga teine pool tuleb ju endal katta. Me liht­ salt peame kliendilt selle ra­ ha küsima, et saaksime laenud ära maksta. Vanas Euroopas on kõik juba ammu üles ehi­ tatud ja sealsed majutusasu­ tuste omanikud ei pea võlga­ de pärast muretsema.”

FotoD: URMAS LUIK jA tooMAS ŠALDA

POOTSI-KÕPU ÕIGEUSU KIRIKU TAASTAMISEST Maria talu peremehe Enn Ranna üks missioon on ve­ dada Pootsi­Kõpu õigeusu ki­ riku taastamist. „Alustasime kohe üheksakümnendate al­ guses, kui hakkasime lihtsalt kirikut ja selle ümbrust kor­ rastama. Tahtsime, et meie laulatus toimuks just seal.

Kogudus oli kadunud, kõik lohakil ning lagunemas. Tõi­ me tagasi kirikukella, pani­ me vaibad maha, Riina õmb­ les uued katted. 1994. aastal meid seal laulatati. Pärast on kirikusse kaks korda sisse murtud ja varastatud ikoone, lühtreid, kell jpm. Kirikurööv­ lid on inimkonna kõige mada­ lam klass. Kolm aastat taga­ si saime täiendava hoo sisse tänu tollasele riigikogu liik­ mele Annely Akkermanni­ le, kes kutsus üles tegutsema ning ühtlasi toetas meid. Ka­ tuse altaripealne osa sai kor­ da tehtud, paigaldatud uued vihmaveerennid, tehtud kivi­ tööd, taastatud korstnad. Rii­ gi pühakodade projektist sai­ me selleks vahendid. Järgmi­ sel aastal renoveerisime üle­ jäänud kolm külgmist osa, ra­ haliselt toetasid nii riik kui ka eraisikud. Nüüdseks ole­ me jõudnud selleni, et aas­ ta lõpuks saavad remonditud kõik kiriku viis torni, kirikul on uus katus, taastatud ristid.

Sel aastal võtsime ette kiriku nelitise, mis koosneb viiest tornist. Peamine on Kristu­ se torn ja igas nurgas neljale evangelistile­apostlile (Mar­ kus, Matteus, Luukas, Johan­ nes) pühendatud tornid. Rii­ gi toetusena saime töödeks ja materjalideks üle poole sum­ mast, aga palju on abi olnud ka Tõstamaa valla toest, orga­ nisatsioonide ja eraisikute an­ netustest. Suur tänu näiteks Pärnu Rotary klubile, kes oma tänavuseks aasta teoks valis just meie kiriku Kristu­ se torni taastamise toetami­ se. Aitäh neile kõigile!”

maa elu || uudiSed || 7

6. oktoober 2016

ALGAS KONKURSS 2017. AASTA TOIDUPIIRKONNA LEIDMISEKS

M Traktorid ja kohtunikud on valmis, kohe antakse künnimeistrivõistluste start.

Foto: PEEtER RAIDLA

SELGUSID EESTI KÜNNIMEISTRID

L

äinud nädala reedel ja laupäeval peeti Keht­ nas Eesti künnimeist­ rivõistlusi, kus selgi­ tati meistrite klassi parimad eraldi tavaadra ja pöördadra­ ga kündmises, vabaklassi pa­ rimad pöördadraga kündmises ja parim noorkündja tavaadra­ ga kündmises.

Tavaadraga kündmises tun­ nistati meistrite klassis pari­ maks Raido Kunila (Dotnuva Baltic AS), teiseks tuli Indrek Zilensk (Kesa Agro OÜ) ja kol­ mandaks Kaspar Järvala (Kas­ par Järvala künniklubi).

Pöördadraga kündmises tu­ li meistrite klassi võitjaks Jüri

Lai (Stokker Agri AS), teiseks tuli Priit Puuorg (Kaspar Jär­ vala künniklubi) ja kolmandaks Indrek Mägi (Olustvere Teenin­ dus­ ja Majanduskool).

Vabaklassis tunnistati pöörd­ adraga kündmises parimaks Mart Raudsep, teiseks tuli Bog­ dan Dorož (Türi Bel­Est OÜ) ja kolmandaks Mait Pajo (Dotnu­ va Baltic AS).

Noorkündjate jõukatsu­ misel tavaadraga kündmises oli parim Mark­Hubert Heil (Olustvere Teenindus­ ja Ma­ janduskool), teine oli Arko Ar­ ras ja kolmas Karl Kihva (mõ­ lemad Järvamaa Kutseharidus­ keskusest). (ME)

aaeluministee­ rium kuulutas välja konkursi 2017. aasta Ees­ ti toidupiirkonna tiitli kand­ ja leidmiseks. Aasta toidu­ piirkonda valitakse, et aida­ ta kaasa kohaliku toidu ja toidukultuuri tutvustamise­ le. Tänavu on Hiiumaa mait­ sete aasta. „Eesti eri piirkondades toodetakse ja valmistatak­ se omanäolist toitu, peame vaid õppima seda ise pare­ mini väärtustama ja välja pakkuma. Eesti toidu piir­ konna tiitel annabki võima­ luse kohaliku toidu ja toidu­ tootjate tutvustamiseks ko­ gu aasta jooksul,” ütles maa­ eluministeeriumi Eesti toidu

programmi projektijuht Ka­ di Raudsepp. 2016. aasta on Hiiumaa maitsete aasta ja Kadi Raudsepa sõnul on see näidanud kohalike maitsete elujõudu. „Hiid­ lased on leidnud selles võimaluse väga jõuliselt ja edukalt oma toi­ tu tutvustada.”

Eesti toidu piirkonna tiit­ li kandmiseks 2017. aastal saab taotluse esitada kuni 4. no­ vembrini 2016. Taotluses tu­ leb esitada kava, kuidas aas­ ta jooksul kavatsetakse oma piirkonna maitseid esile tõs­ ta ja tutvustada. „Taotleja võib olla nii kodanikuühen­

dus, sihtasutus kui ka ko­ halik omavalitsus,” selgitas Raudsepp. Juhendi taotlemi­ se kohta leiab Eesti toidu tee­ malehelt.

Ta o t l u s e d vaatab läbi toi­ du v a ld kon n a ek sper tidest koosnev hin­ damiskomisjon ning otsus tiit­ li omistamise kohta tehakse teatavaks hilje­ malt 15. novembriks 2016. Pi­ dulik tiitli ja rändkahvli üle­ andmine ning 2017. aasta Ees­ ti toidu piirkonna tutvusta­ mine toimub 1. mail 2017.

Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toi­

dukultuurile pööratakse aas­ ta jooksul suuremat tähele­ panu, on valitud alates käes­ olevast aastast. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune kah­ vel. 2016. aastal kannab tiit­ lit Hiiumaa.

Eesti toidu piirkonna va­ limine on osa müügiedendus­ kavast „Eesti toit 2015–2020”.

Varem on maaeluministee­ rium koos koostööpartnerite­ ga korraldanud selle raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus. Puu­ dutuse aeg”, Eesti toidu kuu 2015. ja 2016. aastal, Hiiumaa maitsete aasta ning 2015. ja 2016. aastal toimunud üle­ eestilise avatud talude päe­ va. (ME)

ENNEOLEMATU! NÜÜD TRAKTORI VÕI KOMBAINI OSTJALE KINGITUSEKS

REIS PARIISI

Torisse kavandatakse hobumajanduskeskust.

Foto: gERtRUD ALAtARE

JA MASSEY FERGUSONI TEHASESSE

TOETUS TORI HOBUMAJANDUSE KESKUSE LOOMISELE

E

esti hobumajandu­ se esindusorganisat­ sioonid ja Tori vald on andnud maaeluminis­ teeriumile ametlikult teada, et on valmis osalema Torisse ka­ vandatava hobumajanduse kes­ kuse loomisel. Sama kinnita­ sid sektori esindajad eelmisel nädalal ministeeriumis toimu­ nud hobumajanduse ümarlaual.

Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Sporthobuste Kas­ vatajate Selts, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Traaviliit, MTÜ Vana­ Tori Hobuse Ühing, Eesti Tõu­ gu Hobuse Kasvatajate ja Are­ tajate Selts ning Eesti Hobuma­ janduse Liit teatasid maaelumi­ nisteeriumile, et on valmis osa­ lema Torisse kavandatava ho­ bumajanduskeskuse loomisel.

Sihtasutuse asutamise läbirää­ kimistel on otsustanud osale­

da ka Tori vald. Esindusorgani­ satsioonide ettepanekul tuleks keskus luua sihtasutusena, mil­ le asutajateks oleks Eesti Ho­ bumajanduse Liidu liikmesor­ ganisatsioonid, Tori vald ja riik. „Oleme saanud Eesti hobu­ majandussektorilt ja kohalikult omavalitsuselt tugeva signaa­ li Torisse hobumajanduse kes­ kuse loomise toetuseks, see­ ga saame hobumajanduskes­ kuse loomise protsessiga eda­ si minna,” ütles maaeluminis­ ter Urmas Kruuse. „Kohtumi­ sel esindusorganisatsioonidega jõudsime ühisele seisukohale, et oktoobrikuu jooksul esitab maaeluministeerium valitsuse­ le uue ettepaneku Tori hobu­ majanduse keskuse loomiseks, mille asutajaliikmeteks oleksid Eesti riigi kõrval ka hobuma­ jandussektor ja Tori vald.” (ME)

PARIM MULLAH

ARIMISTEHNIKA KONGSKILDE JA DALBO

LOODUSKAITSEALUSTE ERAMAADE RIIGILE OMANDAMINE 2017. AASTAL KIIRENEB

K

eskkonnaministee­ rium eraldab ala­ tes 2017. aastast looduskaitsealuste maade ostuks kolm miljonit eu­ rot igal järgneval kolmel aastal.

Looduskaitsealuste eramaa­ de riigile omandamise kiiren­ damiseks on 2017. aastal ette nähtud kolm miljonit eurot, see on üle kahe miljoni enam kui käesoleval aastal. Keskkonna­ minister Marko Pomerants rõ­

hutas, et olukord, kus meil on pidevalt ostmise järjekorras li­ gi 200 kinnistut ning piiran­ gutega maade riigile omanda­ mine võtab aega 8–9 aastat, ei ole kuskilt otsast normaalne ja tekitab arusaadavalt paha­ meelt. „Looduskaitse toimimi­ seks peab riik tagama ka maa­ omanike õigused. See lisanduv raha järgmisel kolmel aastal on kahtlemata väga oluline samm edasi,” lisas Pomerants. (ME)

Moving agriculture ahead

Hooldus ja varuosad: Tallinn +372 603 5700 / Jõhvi +372 337 1350 Pärnu +372 445 7345 / Tartu +372 730 1850 Kuressaare +372 452 8214

www.intrac.ee Kampaania kehtib 30.11.2016

Teet Suursild +372 503 6723, teet.suursild@intrac.ee Peep Orlovski +372 5885 8969, peep.orlovski@intrac.ee Kuido Klooren +372 5341 3121, kuido.klooren@intrac.ee

8 || Puit || maa elu

6. oktoober 2016

HANEDE RÄNNET OODATES Olav rENNO linnuteadja

M

aailma veerand­ sajast hanelii­ gist on Eestis kohatud tosi­ nat, kellest kolm liiki (raba­ hani, suur­laukhani ja must­ lagle) on arvukad läbirända­ jad ning kaks liiki (hallhani ja valgepõsk­lagle) meil pesit­ sevad ja on ka läbirändajad.

Hanede läbiränne on üldtun­ tud loodusnähtus, mille jär­ gi on vanarahvas ka ilma en­ nustanud, näiteks „Haned lä­ hevad, hallad tulevad”.

Meie pesitsevate hallha­ nede pojad saavad tuule tii­ badesse juulikuu lõpupoole ja pesakonnad püsivad siin­ kandis veel kuu või poolteist.

Septembris rändab Eesti kau­ du edela suunas küll paar tu­ hat Venemaalt pärit hallhane, aga need salgad pole nii tähe­ lepandavad kui nende põhja ja kirde poolt tulevad sugulased.

Sügisel meile varem jõu­ dev läbirändaja on valgepõsk­ lagle. Ta on pisem kui ena­ mik pärishanesid ja tal on kontrastsema värvijaotusega sulgrüü: selg hallivöödiline, rind, kael, saba ja jalad mus­ tad, laup, lõuaalune ja põsed valged. Kevadel, aprilli algu­ sest 20. maini peatub Lää­ ne­Eesti rannaniitudel kok­ ku üle 150 000 valgepõsk­lag­ le. Ilmselt nende üldarvu suu­ renemise tõttu (1970. aastate viiekümnelt tuhandelt isen­ dilt nüüdse veerand miljonini) näeb­kuuleb parvi iseloomuli­ ke klähvivate kaagatuste saa­ tel lendamas ka üle sisemaa.

Mustlaglede läbiränne on meil seotud ainult ranniku­ merega. Nad peatuvad siin veetaimi süües mitmetuhan­ deliste parvedena oma tee­ konnal arktilistelt ülijaheda­ telt (alla 7 °C juulis) pesitsus­ aladelt Põhjamere rannikuile.

Ka rändavad nad kõrgel len­ nates põiki üle Mandri­Eesti.

Kokku võib Eestit sügisrändel läbida kuni veerand Taimõ­ rist lääne pool pesitsevast 400 000 mustlaglest.

Kui lagled lendavad kor­

Rabahaned rändavad varakevadel ja sügisel läbi Eesti suurte Foto: WIKIPEDIA parvedena.

ratu parvena, siis pärishaned rändavad kiilrivis. Esimene lind on nii õige suuna hoidja kui ka õhku liigutades taga­ pool tulijate kulgemise ker­ gendaja. Tavaliselt saabuvad meilt massiliselt üle kogu maa rändavad raba­ ja suur­ laukhaned siia septembri lõ­ pul, ent soe sügis neid see­ kord tagant ei kiirustanud.

Taigavööndi põhjaosa soo­ del ja metsatundras pesitse­ vad rabahaned ning idapool­ se tundra­rabahane alamliiki kuuluvad tundraid eelistavad linnud kipuvad rände ajal se­ gunema tundrates ja Jäämere saartel pesitsenud suur­lauk­ hanedega. Liigi kindlakstege­ miseks tuleb üha binoklit või vaatetoru kasutada. Laukha­ ne sulestik on pruunikamat tooni, laupa ehib kitsam või laiem valge poolring, saleda­ võitu nokk on roosakas ning alapoolel on musti laike ja vööte. Rabahane selg on hal­ likasmust, pea ühtlaselt halli­ kaspruun, tugevavõitu tume­ da noka keskosas oranž vööt, alapool aga hele (ka laukhane noorlinnud on heleda alapoo­ lega, kuid nokk on ühevärvi­ line hele). Lendava parve lii­ ki on võimalik määrata hää­ litsuste järgi: rabahaned kaa­ gatavad koduhane laadis, ent lühemalt, või lasevad kuulda lühida ngank; laukhanedelt kuuldub klähvivat kliu-kläu.

Lääne­Eesti rannaniitu­ del võib haruldusena koha­ ta mõnd väike­laukhane. See liik oli Euroopa mägitund­ rais alles eelmise sajandi al­ guveerandil üsna arvukas haudelind ja talvitas tuhan­ detena Ungaris. Nüüd leidub neid Põhja­Norra looduses vaid mõnikümmend paari ja Rootsis käivad katsed nen­ de mune Kanada lagle – Eu­ roopasse sisse toodud hane­ liigi – pesades välja haududa lasta, et peale arvukuse suu­ rendamise ka talvituspaika kasuvanemate kaudu nihu­ tada linnusõbralikumatele aladele Loode­Saksamaal.

Niisiis oktoobrikuul või­ me oma põldudel­niitudel näha mitmetuhandelisi ha­ neparvi, kes põlduritele pea­ valu ja loodusesõpradele sil­ marõõmu teevad. Mullapinna ja loikude külmudes aga jää­ vad need peatuspaigad tüh­ jaks ning haned­lagled siir­ duvad talveks mahedama kliimaga Lääne­Euroo­ pa lagendikele. Kel võimalust, sõitku vaatama!

Välismaalasi üllatab viiO aiTsam eale kodukäsitöölis­ te on Eestis mitu­ kümmend ettevõ­ tet, kus puitkäsi­ töötooteid valmis­ tatakse ja enamas­ ti neid ka eksportida suudetakse.

Osaühingu Puupank töö­ kojas on ühes ruumis laual kaks väikest elektrilist puur­ pinki. Peenikese puuriga „too­ detakse” puunööpidesse ja ­pär­ litesse auke. Tehakse käsitööd, mille abivahendid on tänapäe­ val ka elektrilised mehhanis­ mid.

Puupank valmistab aas­ tas umbes 300 000 puunöö­ pi, umbes 5000 lõikelauda, puidust kruuse ainuüksi ühe­ le püsiostjale iga kuu 200 tük­ ki jne. Iselaadi toode on puu­ pahkadest kausid, trenditoo­ de on puupärlid, mida ostavad ehete valmistajad, keda prae­ gu käsitöötegijate seas on jär­ jest rohkem.

Raplamaal vanades farmi­ hoonetes tegutseval ettevõt­ tel on vaat et igaks tööjärguks omaette ruum ning peale sel­ le oma kuivati ja saeraam, kus ümarpuiduna ostetud toor­ materjal plankudeks saetakse.

Tööl on kaheksa inimest.

Umbes sama pilti näeb Mu­ humaal osaühingu Muhu Pui­ dukoda töökojas, kus vaid tootesortiment, hoone ja ruu­ mipaigutus on teistsugused ning suuremad ettesaagimi­ sed tellitakse saeveskist. Seal toodab puitkäsitööd olene­ valt hooajast kuni kolm­ teist inimest. Aas­ tas valmib too­ teid keskeltläbi 200 000, põ­ hiliselt köö­ gi­ ja sau­ natar­ vikud.

Sor ti­ mendi hul­ gas

on huvitavaid as­ ju, näiteks lühi­ keste „piidega” spagetikamm või kitsas, kes­ kelt nõgus vorsti lõikamise lõikelaud.

Puupanga omaniku Valdur Tilgaga arutame, mis see käsi­ töö on – üksi tegutsejat ja ette­ võtet peaks saama kuidagi eris­ tada. Tilk pakub, et omaette te­ gutsejaid võiks tähistada sõna­ ga „kodukäsitöö” – enamasti on kõik tegijad selles vallas alusta­ nud kodukäsitöölisena.

Muhu Puidukoja omanik Ain Kollo lisab tähtsa nüansi: puitkäsitöö tootmises, kus sa­ masuguseid esemeid tuleb teha sadu, õpib uus inimene töövõt­ ted ära suhteliselt kiiresti, kuid eeldus on, et endal oleks puidu­ tööhuvi – selleta muutuks töö ruttu nüriks.

Kui Puupanga omanik Valdur Tilk oma tootmist näitab, on see nagu ekskursioon – FotoD: vIIo AItSAM tootmispind on nii suur.

13.–15. oktoober mess Tartus "Ehitus ja sisustus" Leia meid messilt!

Rubio Monocoat puiduõlide, parketiliimi, puhastus- ja hooldusvahendite tutvustus ning müük.

•Cumminsi mootor •ZF-käigukast •Grammeri iste •Rexrothi hüdraulika •Denso kliimaseade

Sobiv tehnika kvaliteetse teenindusega

H-seeria laadurid 10–18 tonni kaaluklass

+372 5666 4960 kait@akk.ee www.akk.ee

Esimene järel­ dus – puitkäsitöö on Ees­ tis elus, kuni leidub eestla­ si, kellel on puidu kui materja­ li suhtes tõmmet.

AEG ON KAASA MÄNGINUD Nii Puupanga kui ka Muhu Pui­ dukoja omanik on mõlemad oma ettevõtet üles ehitanud 1990. aastate algusest. „Pole üh­ tegi muud tööd teinud,” nen­ dib Ain Kollo. Valdur Tilk ju­ tustab, kuidas alustas kohe pä­ rast krooni tulekut, mis oli Ees­ tis eriline aeg – kroone vaheta­ ti kindel summa ja ettevõtluse­ ga alustajad olid võrdses posit­ sioonis. Näiteks praegune ma­ janduskeskkond on tolle ajaga võrreldes alustaja jaoks palju keerulisem. „Norras Oslo lähedal oli üks tore messikeskus, kus iga aas­ ta novembri alguses peeti suurt käsitöömessi, käisime seal aas­ taid,” räägib Valdur Tilk ühest oma järgmisest käsitööliseelu etapist. „Hinnad olid head ja ostjaid palju, Eestis on sama­ sugune ehk ainult mardilaat.

Ent siis see keskus lõhuti hoo­ pis maha ja mõne aja pärast ehitati teisele poole Oslot uus.

Kui pärast mitmeaastast pausi sinna läksime, ei näinud enam ühtegi vana tuttavat. Paljud olid tootmise lõpetanud.”

Toimunud oli pööre, mille kohta Valdur Tilk ütleb, et nor­ ralased jäid oma teadlikkuse rongi alla. Nimelt oli käes aeg, mil tootjad otsisid võimalust tootmist tõhusamaks muuta, mille üks tuntud võte on koli­ da sinna, kus odav tööjõud. Nii sünnivad Põhjamaade või Ees­ tigi rahvuslikud meened, mil­ le valmistamiskoht on näiteks Hiina – odav kaup, mis mõju­ tab turgu ja teisi sama kauba tootjaid.

Tilk toob näiteks ühe nor­ ra rahvariiete tegija, kes oli kolinud oma tootmise Taisse. „Meie elatustase oli madalam, me ei olnud veel sealmaal. Kui norralased nüüd Eestis käivad ja ringi vaatavad, ütlevad, et ju­ mal tänatud, teie jäite sellest rongist maha.”

Tänu sellele, et Eesti et­ tevõtjad polnud Aasia­hüp­ peks valmis või ei tahtnud seda teha, on Eestis käsitöö

maa elu || Puit || 9

6. oktoober 2016

b Eesti ehe puitkäsitöö originaaltoodangu kontsentrat­ sioon suur. Nüüd, mil käsitöö ehedust aina rohkem väärtus­ tatakse, on see väljastpoolt tu­ lijaile üllatav.

Teine järeldus võiks niisiis olla, et meie puitkäsitöö on elus, kuni püsib ehedus. „Meil on vedanud, meil on puitkäsi­ töö kultuuri osa,” märgib Val­ dur Tilk. Ain Kollo lisab: meil on naaberriik, kus tehakse võimsat ehedat puitkäsitööd.

Kui Vene tooted vabalt Euroo­ pa käsitööturule jõuaksid, võiks see turgu kõvasti muuta.

TURUL KÄIB KOOSTÖÖ Kodukäsitööliste peamine turg on laadad või müüakse tooteid kodust. Nii Puupank kui ka Muhu Puidukoda peavad poo­ di ja valmistavad ka eksport­ kaupa. Puupangal on Tallin­ na vanalinnas Meistrite hoo­ vis Puu ja Putuka Pood ning osalus kaupluses Eesti Esin­ dus Viru tänaval, suvehooajal lisaks veel kaks müügikohta.

Kõiki nelja poodi majandatak­ se ühe firma alt. Muhu Puidu­ koda peab poodi Muhu saarel Liiva külas koos käsitööseltsi­ ga Oad ja Eed. „Laatadel õnneks enam ei pea käima,” on Valdur Tilk ra­ hul. Tallinna vanalinna jõudis Puupank tema sõnul õieti ju­ huse tõttu, kui ootamatult ja soodsalt pakuti ajutist müü­ gipinda Raekoja platsil. Kasu­ tusaeg venis pikemaks ja tek­ kis, nagu Tilk ütles, harjumus – kauplus annab müügile stabiil­ sust ja võimaluse oma tegevust paremini planeerida, kuna läbi­ müügi sesoonsus on silme ees.

Suur osa ostjaist jõuab poodi­ desse Tallinna sadamas peatu­ vatelt kruiisilaevadelt. Puupank müüb Eestis umbes 60 protsen­ ti toodangust, ülejäänu läheb ekspordiks.

Muhu Puidukoja toodete kohapealne ostja jõuab poo­ di suuresti autoga. Läbimüük sõltub hooajast ja neist, kes on sunnitud Muhust läbi sõitma, et Kuivastu sadamast Saare­ maale jõuda. Aastas läbib Muhu valda üle 300 000 sõiduki. Pui­ dukoda müüb Eestis keskeltlä­ bi 10–25 protsenti toodangust ja ülejäänud kaup läheb üle piiri, peamiselt Skandinaavia maa­ desse.

Nii Puupank kui ka Muhu Puidukoda on müügitulu ja eks­

pordimahuga Eesti paarikümne puitkäsitööettevõtte seas (ar­ vestatakse kuni 20 töötajaga ettevõtteid) pingerea eesotsas.

Suurim eksportija on Avinur­ me laastutoodetega kuulsaks saanud pereettevõttena alusta­ nud aktsiaselts E. Strauss. Suu­ re mahuga hakkab silma Lää­ nemaa OÜ Maronest (Noaroot­ si noavabrik).

Muhu Puidukoda teeb koos­ tööd nii Maronestiga kui ka ASiga E. Strauss. „See ei tähen­ da ainult koostööd Eesti turul, vaid tihtipeale soovivad näiteks ekspordipartnerid suhelda vaid ühe tegijaga. Siis saame pak­ kuda ka teiste kaupa,” räägib Ain Kollo.

Maronest on ka Puupan­ ga koostööpartner, kelle Tal­ linna poodidesse on koondu­ nud mitmesuguse käsitöökau­ ba tegijad. „Meie poodides on mitmelt Läänemaa noategijalt kadakapuidust noad. Üldise­ malt ei ole meil ainult suured tootjad, vaid hulgas on ka pä­ ris väikesi tegijaid, kelle kaup täiendab valikut,” jutustab Val­ dur Tilk.

SUURED JA VÄIKESED Viimatise rahvaloenduse and­ meil on puutöömeistrite hulk Eestis kasvanud. Konjunktuu­ riinstituut, kes 2007. aastast ar­ vestab loomemajanduse ülevaa­ detes ka käsitööd, märgib puit­ käsitöö elujõulisust. Statistika hõlmab kuni 20 töötajaga ette­ võtteid ja füüsilisest isikust et­ tevõtjaid ehk neid, kelle kohta on aruannetest­deklaratsiooni­ dest võimalik leida majandus­ näitajaid.

Viimatises ülevaates (2013) on kirjas, et Eestis on puitkä­ sitööettevõtete arv viieteist­ kümne aasta lõikes vähene­ nud ja 2007. aastaga võrreldes enam­vähem sama, kuid FIE­ dest tegutsejate hulk on kaha­ nenud 50 protsenti. Põhjus po­ le tingimata tegevuse lõpetami­ ne, vaid see, et Eestis pole FIE­ staatus käsitöötegijale sobilik – suuri makse tuleb maksta ko­ gu aeg, aga aeganõudva ja sa­ geli sesoonse turuga käsitöö ei pruugi kuus miinimumpalkagi sisse tuua.

Valdkonnale on seega ise­ loomulik, et sellega tegeleb veel hulk eraisikuid, kes ei pruugi oma käsitöötulusid deklareeri­ da. Statistikale lisandub tead­

mata hulk tegijaid, kelle kon­ junktuuriinstituut paigutab turuosasse, mida iseloomustab väljendiga „varjatud käive”.

KUHU EDASI? Muhu saarel ja Raplamaal on juttu toorainest ja Eesti ost­ jaist. Muhu Puidukoja aasta­ ne puiduvajadus on umbes 100 tihumeetrit. Puupank kasutab nii­öelda puhast puitu umbes 50 tihumeetrit ja kui puupa­ had juurde arvestada, siis sa­ dakond.

Mõlemad mehed kirjelda­ vad, kuidas puitkäsitöötegi­ ja silmis väärt materjal läheb kütteks või hakkpuiduks. Val­ dur Tilk näitab tammepalgivir­ na, mille hiljuti ostis ühe pak­ kuja käest. „Tavametsanduses läheb see küttepuiduks, kuna keegi tammepalki ei vaja. Ka mulle on pakutud igasugust puitu palju rohkem, kui ära jõuaks kasutada.” Puupanga hoovil näeb võimsaid kasetüve­ sid, mis on pärit Kohila vineeri­ vabrikust – liiga jäme ehk mit­ testandardne tüvi, mida vabri­ kus saagida pole võimalik.

Ain Kollo räägib kadakast, millest tehtud võinugadega Pui­ dukoda alustas. Nüüdseks on toorme hulgas palju muid puu­ liike. Võsalõikusel ja raiega ma­ havõetud kadakas läheb hakk­ puidu hulka. Palju tarispuud lä­ heb raisku, kui kasutada Muhu keelt – tarispuu on puit, millest midagi teha saab ja mille varu­ sid vanasti igas talus hoiti.

Eesti ostjaskond on vast ko­ sunud, aga see on üteldud mulje põhjal. Turistid on mõlema me­ he sõnul tähtsad ostjad. „Eest­ laste hulk väheneb, kuid turis­ tivool Tallinnassse vähemaks ei jää, kuni nafta odav on,” arvab Valdur Tilk. Samas on poodi­ des märgata, et Eesti ostja hu­ vi käsitöökauba vastu on tõus­ nud. Vaid poe asukoht peab ole­ ma õige.

Tegijate meelest on koos­ tööl otsustav roll. Siin on üks nüanss, mida võib­olla saab puidu ja metsaga seostada. Ta­ valiselt räägivad tootjad, kui­ das nad tahavad teha täpselt seda, mida tellija soovib. Val­ dur Tilk seevastu väldib suur­ tellijaid, kes tahavad ettekirju­ tusi teha. Koostööd ja tõhusust on vaja, et säilitada iseseisvus.

Vaat mida puu veel võib eest­ lasele anda!

Telli metsamajanduskava sõltumatult asjatundjalt!

TEENUSED

• Metsamajanduskavade koostamine • Majandustegevuse auditeerimine • Metsamajanduslikud ekspertiisid • Metsa kui bioloogilise vara hindamine • Metsakinnistute turuväärtuse hindamine Koostame metsamajanduskava sõltumata kinnistu asukohast üle Eesti Telli metsade majandamise kava www.metsakorraldus.ee/teenused www.metsakorraldus.ee tel +372 509 4226 metsakorraldus@metsakorraldus.ee

Ain Kollo Muhu Puidukoja selles ruumis, kus näeb tootenäidiseid.

10 || ilma- ja taimetaRk || maa elu

6. oktoober 2016

ilmaTarK

JÜri KamENiK

ilmatark

ESIMENE LUMI

U

Foto: LEA MARgUS / vALgAMAALANE

Oktoobris on viimane aeg

häid marju noppida

O

ktoobris enne kül­ made tulekut saab veel korjata mit­ meid marju, näiteks leedrimarju ja lodjapuumarju.

Must leeder pärineb Euraa­ siast. Eestis kasvab see paremini Lääne­Eestis ja saartel, sest on üsna külmaõrn taim. Hariliku musta leedri ilusad suured val­ ged sarikõied õitsevad juuli lõpus, kuid mustad marjad valmi­ vad oktoobri lõpuks.

Maal elamute ümb­ ruses kasvab tihti pu­ nane leeder, see on aga mürgine ja kasutamiseks ei sobi! Samuti võib leida musta leedri kollaste kirju­ de lehtedega dekoratiivvormi, millel pole raviomadusi. Nii­ siis tuleb ravi eesmärgil kor­ jata just hariliku musta leedri (Sambucus nigra) marju.

MUSTA LEEDRI MARJU KASUTATAKSE PALAVIKU, KÜLMETUSE, HEINAPALAVIKU JA ALLERGIA KORRAL.

Foto: ELMo RIIg / SAKALA

ju Kal

KÜlviKalENDEr – OKTOOBEr 2016

07.33

Juur

10. E

07.48 18.27

Juur, alates kl 09.33 õis Õis

12. K

Õis, alates kl 15.43 leht

13. N

Leht, aiatöödeks sobimatu päev

14. R

Leht, alates kl 08.08 vili ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AAStA AIAS 2016” KIRjAStUSELt vARRAK

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

11. T

R

LI

9. P

K

Juur

i ts

Ne i

8. L

Jäär

ur Amb

Vili, alates kl 23.40 juur

kits

vi Lõ

7. R

KÜLMETUSE KORRAL Lodjapuumarjad aitavad kül­ metuse, kehvveresuse ja nõr­ kuse korral ning on seedimist ja südametegevust soodusta­ va toimega. Neid võetakse sis­ se haigusest taastumise ajal.

Lodjapuukoor on verejooksu peatava toimega, kasutatakse emakaverejooksu ja vererohke menstruatsiooni korral.

Lodjapuumarjad sisalda­ vad pektiini, orgaanilisi hap­ peid, parkaineid, karotiini ning C­, K­ ja P­vitamiini. C­vitamii­ ni on lodjapuumarjades eriti rikkalikult – isegi rohkem kui tsitrusviljades.

Värsked lodjapuumarjad on aga mürgised, kuivatades, külmutades või keetes mürgi­ sus kaob. Pooltoored purusta­ tud viljad võivad tekitada na­ halöövet.

Retsepte leiab veel Karepa ravimtaimeaia Facebooki lehelt ja www.ravimtaimeaed.ee.

Musta leedri marjakobarad kas rebitakse või lõigatakse ära, närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse kuivatis kuni 60 kraadi juures. Toatemperatuuril need hästi ei kuiva.

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

jadest võib teha mahla ja sii­ rupit. Siirupit kasutavad mõ­ ned restoranid ka jäätise mait­ sestamiseks.

Marjades on C­vitamiini, aminohappeid, karotiini ja par­ kaineid.

LODJAPUUMARJAD Lodjapuumarju tuleks korjata septembris või oktoobri algu­ ses, muidu söövad linnud need ära või muutuvad marjad mus­ taks. Kui värvus on erepuna­ ne, on õige aeg marjad noppida ja sügavkülma panna. Marjad tuleb kindlasti läbi külmutada, siis kaovad mürgised omadused ja maitse paraneb.

Külmunud marju võib kül­ metushaiguse ajal suhkru ja meega sisse võtta, võib teha ka siirupit. Venemaal on teh­ tud lodjapuumarjadest jahu, kuigi nende kuivatamine on väga suur töö.

Mina olen teinud lodja­ puusiirupit, mis on omapärase maitsega ja väga kosutav. Olen sellega isegi tordipõhju immu­ tanud. Sobib hästi naturaalse vahukooretordiga.

JU

KaTriN luKE

SUURE VEESISALDUSEGA MARJAD Marjakobarad kas rebitak­ se või lõigatakse ära, närvuta­ takse õhu käes ja kuivatatak­ se kuivatis kuni 60 kraadi juu­ res. Toatemperatuuril ei kuiva leedrimarjad hästi suure veesi­ salduse tõttu. Lihtsam on kui­ vatada õisi. Marju võib säilita­ da ka sügavkülmas, siis on neid talvel sealt hea võtta.

Musta leedri marju kasu­ tatakse palaviku, külmetuse, heinapalaviku ja allergia kor­ ral. Marjad tugevdavad im­ muunsüsteemi ning palavikku alandav toime on nii marjadel kui ka õitel. Vene fütoteraa­ pias peetakse just mus­ ta leedrit parimaks pa­ lavikualandajaks. Mar­

V

*** Varast lund, nagu 1998. ja 2002. a, kui lu­ mi tuli juba 5. oktoobril, sel sügisel ei ole oodata. Samas on möödunudnädalased ülisoojad ilmad (26. sept kuni 20 kraadi, 30. sept ja 1. okt öösel kuni 15 kraadi) lä­ bi ja asendunud märksa jahedama ilmaga.

Ilma jahenemise toonud antitsüklon püsib Skandinaavia kohal. Samas on Ve­ nemaal aktiivsed lõunatsüklonid, mis transpordivad soojust põhja poole. Rõhk­ kondade vastasseisu tõttu on ilm tuuli­ ne, kuid külm õhumass asendus hetkeks (5. ja 6. okt) märksa soojema õhumassiga (sooja võib üle 10 kraadi tulla). Antitsük­ loni raskuskese jääb esialgu lääne poo­ le, seega kirdevool peaks püsima ja ko­ hale tooma uuesti külma õhumassi. Nii võib nädalalõpp olla kõle ja sooja alla 10 kraadi. Olulist sadu ei paista, kuigi koha­ ti, ilmselt pigem rannikualadel, võib vei­ di vihma sadada.

Toored lodjapuumarjad on mürgised. Külmutades, kuivatades või läbi keetes lodjapuumarja mürgised omadused kaovad ning neid saab tarvitada ravimise eesmärgil.

Sõnn

ue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Ees­ tis maha tulnud.

Sügisese varaseima lume kohta võib märkmeid leida kogumikus „Inimene ja ilm” (1970), kus kirjutatakse, et 1825. a 17. augustil sadas Põhja­Eestis lund. Kuna see teade on tähelepanuväärne, siis uuris seda põhjalikumalt näiteks Ain Kallis: „Sirvisin 1825. a. Maarahva Nädalalehe augustist det­ sembrini läbi. Oli teateid paljude tulekahju­ de kohta, ka äikesest tekitatud. Liivimaal Volmari lähedal sadas 3. augustil õunasuu­ rust rahet, mis kattis kohati maa kahe jala paksuselt, siis nähti meteoori. Ja kõik! Rak­ veres peeti septembris laata, kuidas ilm oli, ei teatatud.” Üks võimalus oleks see, et te­ gu oli näiteks lumekruupidega või peen­ rahega, mille kohta vahel öeldakse ka lumi.

On väiteid, et esimene lumi sügisel on Eestis hoopiski 24. septembril olnud, sest üks inimene kirjutas oma mälestu­ sest: „1973. a ööl vastu 24. sept. sadas ma­ ha paks (sula) lumi [Tallinnas]. /­­­/ Lund oli tõesti paksult, aga see sulas paari päe­ vaga. Kaskedel olid kollased lehed küljes.”

Ilmateenistusest öeldi: „26. sept. hommi­ kul sadas lörtsi, kell 6 GMT mõõdeti Tal­ linnas 2 cm. Päeval sadas vihma, nii et see sulas ära. 24. sept küll midagi ei sada­ nud.” Kui lisaks vaatasin vanu ilmakaar­ te, siis selgus, et õhumass oli lumeks või lörtsiks (öösel) piisavalt külm. Samas oli antitsüklon lähedal. Võib vaid arvata, et sooja mere kohal tekkisid rünksajupil­ ved, mis puistasid lund, aga see ei jõud­ nud vaatlusjaama.

Nüüd juba kindlamate andmete juur­ de. Andmeid analüüsides ja kontrollides on selgunud, et esimene lumi peaks ole­ ma: 26. septembril 1986. a Põhja­Eestis ja 27. septembril 1986 Lõuna­Eestis, kui Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Too­ kord jäi õhutemperatuuri miinimum ka 27. septembril miinuspoolele, langedes –7 °C­ni. Seevastu 1966. a oli esimene lu­ mi 27. septembril Põhja­Eestis ja 28. sep­ tembril Lõuna­Eestis.

Esimese lumi on olnud üpris ekst­ reemne: 30. septembril 1978. a Kagu­Ees­ tis oli lumetorm! 1. oktoobril oli lumikate Võrus 22 cm ja Haanjas 30 cm paksune ja selle sulamine kestis 3–5 päeva. Raske lumekoorma all hävisid koristamata vil­ japõllud, murdusid saaki täis õunapuuok­ sad ja purunesid sideliinid, liiklus oli häi­ ritud (Eesti ilma riskid, lk 94).

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

6. oktoober 2016

Kasvuhoone

tahab talveks kordaseadmist kõik uksed, aknad, tihendid jne on korras, ning vajadusel neid õlitada ja parandada.

Laura Suviste

K

ui kasvuhoone on selleks hooajaks oma töö tublilt tei­ nud ja saak korja­ tud, on aeg kasvuhoone talveks ette valmistada, et uuel hooajal uue hooga alustada.

Esimene töö on puhastada kasvuhoone ära kõigest, mis on sinna jäänud taimede kas­ vatamisest: tokid, nöörid, va­ nad varred jne, ütleb osaühin­ gu Dilar Kasvuhooned esinda­ ja Pavel Larin.

Rodoaed.ee ekspert Kalev Pärtna soovitab tomati- ja kur­ givarred maapinnalt maha lõi­ gata ning need ära põletada, mitte komposti visata. Niimoo­ di ei levi haigused, pealegi on tomativarred ja -lehed kergelt mürgised ning kompostimuld ei vaja neid.

Kes on kasvatanud tomateid ja kurke kasvukottides või ämb­ rites-konteinerites, võib juuri täis kasvanud vana mulla julgelt komposti viia, lubab Kalev Pärt­ na. Kui taimed on kasvanud lah­ tises pinnases, siis tuleks muld läbi kaevata ja juured eemalda­ da – niimoodi saab pinnast tal­ veks õhutada ja uuele energia­ le avada. „Külm, mis pinnases­ se pääseb, hoolitseb juba ise või­ malike kahjurite eest,” ütleb ta.

Kui taimed olid hooajal hai­ ged, siis tuleks Pavel Larini sõ­ nul mulda töödelda spetsiaal­ sete vahenditega või vaheta­ da mulla pealmine kiht um­ bes kümne sentimeetri ulatu­ ses välja.

PINDADE PUHASTAMINE Järgmine samm on kasvuhoo­ nekonstruktsioonide hoolikas puhastamine. Nii klaas- kui ka polükarbonaatkasvuhoone võib Kalev Pärtna soovitusel lihtsalt voolikust survega üle lasta nii seest kui ka väljast. „Survepe­ suriga saab alumiiniumprofiili õnarustest välja uhtuda liiva ja mustuse ning klaasidelt-plaati­ delt lahtise mustuse.”

Sügistormid ja talv on kasvuhoonele tõeline proovikivi. Nüüd selgub, kui tugev on raam, kui vastupidav on konstruktsioon ja mis juhtub suure lumega.

Pavel Larini sõnul on head abimehed pesuvahendid ja peh­ me lapp, mis aitavad mustusest lahti saada ka kõige keerulisema­ tes kohtades. Mitte mingil juhul ei tohi aga kasvuhoonet kraapi­ da või liiga kareda pesukäsnaga tugevasti hõõruda. Näiteks polü­ karbonaatkasvuhoonel on ühel pool UV-kaitse, millele võib nii liiga teha. „Kõige parem on müü­ jalt täpselt üle küsida, milline va­ hend pinna hooldamiseks sobib,” soovitab Pavel Larin.

Kalev Pärtna sõnul võib survepesu ja pesukäsna kasuta­ da ka vaheldumisi, kuni lõpptu­ lemuseks on läikiv ja särav kas­ vuhoone. „Enne käsna ja pu­ hastusvahendiga pesemist tu­

leb kindlasti vooliku või surve­ pesuriga kogu lahtine mustus ja liiv maha loputada, nii väldime pinna kriimustamist. Kui sur­ vepesuriga on esmane mustus maha uhutud, saame seebise la­ pi või pesukäsnaga pinnad üle pesta ja uuesti pesuriga üle uh­ tuda. Nii saame sätendava pin­ na, mis näeb välja peaaegu na­ gu uus,” õpetab ta.

Klaaskasvuhoone puhasta­ mine ei erine Kalev Pärtna sel­ gitusel kuigivõrd tavaliste aken­ de puhastamisest. „Kasvuhoone klaasidena kasutatakse tänapäe­ val juba standardina 4 mm ka­ rastatud ja lihvitud turvaklaa­ si. Kuna see on peaaegu sama­ sugune klaas kui elumaja aken­

del, käib peseminegi samamoo­ di. Kui soovite päris kirgast pin­ da ilma kuivanud vee täppide­ ta, siis tasub pesta ja kuivatada kummiga,” selgitab ta.

TÖÖDE JÄRJEKORD Pesemissuund on kasvuhoones suunaga väljapoolt sisse­ poole ja ülevalt alla. See tähendab, et kõigepealt pestakse survepesuriga põhjalikult kasvuhoo­ ne konstruktsioon, uk­ sed ja luugid ning uhu­ takse esmasest mustusest puhtaks kasvuhoone plaadid ja klaasid. „Seejärel pestakse vahendiga plaatide pinnad ja klaasid ning loputatakse üle

Foto: Erik Prozes

ja kuivatakse, kui vaja,” kirjel­ dab Kalev Pärtna. Ülevalt al­ la suund aga tähendab seda, et enne pestakse katus ja seal al­ lapoole seinad. „Et oleks ker­ gem allapoole mustusega või­ delda. Samamoodi seestpoolt, enne lagi ja siis seinad.”

Hoolduse viimane etapp on Pavel Larini sõnul kontrollida, kas

SÜGISTORMID JA TALV ON KALEV PÄRTNA SÕNUL KASVUHOONELE TÕELINE PROOVIKIVI.

TALV ON KATSUMUS Sügistormid ja talv on Kalev Pärtna sõnul kasvuhoonele tõe­ line proovikivi. „Nüüd selgub, kui tugev on raam, kui vas­ tupidav on konstruktsioon ja mis juhtub suure lumega,” nen­ dib ta. Kui tegemist on nõrga konstruktsiooniga kasvuhoo­ nega, võib see Kalev Pärtna sõ­ nul tormile kergesti alla vandu­ da. Kahju ennetamiseks tasub õrnemasse kasvuhoonesse pan­ na lagedele püsttoed ning dia­ gonaaltoed trossidena.

Vene ümarkatusega kas­ vuhoonele on suurim oht aga lumeraskus, kuna selle raam koosneb paljudest lühikestest osadest. „Kokkukukkumist ei saa päris välistada, aga saab palju vastupidavamaks muu­ ta, kui lisada püsttoed näi­ teks laudade näol kogu pikku­ ses,” sõnab Pärtna. Vanemate puuraamidega klaaskasvuhoo­ nele saab aga lumega saatus­ likuks väike katusekalle ning suur kaal. „Kui sellisele katu­ sele sajab lumi, mis sulailmaga märjaks läheb, ongi lõpp käes,” hoiatab asjatundja.

Ka siis, kui aias on modern­ ne tugeva raami ja paksu po­ lükarbonaadiga kasvuhoone, ei tasu sedagi täielikult talve­ unne unustada. „Ükski kasvu­ hoone ei ole mõeldud kandma mitme tonni raskust märga lu­ mekoormat. Tugevamad mude­ lid ei pruugi küll kokku kukku­ da, aga oma kasvuhoonet vii­ mase piirini proovile panna ei ole ka vaja. Oleme alati soovita­ nud talvel suurte lumetuiskude ajal käia oma kasvuhoonet va­ hel vaatamas ja katuselt lumi maha tõmmata. Nii nagu käite jõuluajal lindudele metsa maiu­ seid viimas, nii käige ka kasvu­ hoone juurest korra läbi ja ta on teile kevadel selle eest väga tänulik,” soovitab Rodoaed.ee ekspert Kalev Pärtna.

www.optitrans.ee MICHELIN REHVID = PIKAEALISUS + KASUMLIKKUS

OKTOOBRI PAKKUMINE

VOLTYRE REHVID PÕLLUMAJANDUSTEHNIKALE

€/tk

MICHELIN 600/50R22,5 Cargoxbib 159D TL MICHELIN 710/45R22,5 Cargoxbib 165D TL MICHELIN 710/50R26,5 Cargoxbib 170D TL KLEBER 600/70R30 Topker 152A8/149D TL KLEBER 650/85R38 Topker 173A8/173B TL KLEBER 710/70R42 Topker 173A8/170D TL

1236.1643.1899.1535.3019.3430.-

Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 31.10.2016 Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt Tel 515 3763, 5814 7377, e-post info@optitrans.ee

STARCO – AMETLIK VOLTYRE-PROM REHVIDE EDASIMÜÜJA KVALITEETSED REHVID LAOS! PARIM HIND JA TASUTA TARNE! VÕIMALIK MAKSTA PÄRAST KAUBA KÄTTESAAMIST!

STARCO-E OÜ Lõõtsa 5, Tallinn, 11415 Eesti

Tel +372 65 000 21, faks +372 65 000 57 e-post starco@starco.ee

www.starco.ee • www.starco.com

Internetipood baltic.starcoshop.com

12 || kitSeFaRm || maa elu

6. oktoober 2016

Õnnelike kitsede talu TiiT EfErT

L

ääne­Virumaal Kadri­ na vallas endise Hõ­ beda mõisa maadel tegutsev kitsefarm pakub nüüd huvilistele mitut sorti juustutooteid.

Hõbeda kitsefarm kuulub kahele perekonnale: Sille Hurt ja Tõnu Rummo elavad Kadri­ nas, Kersti ja Georg Lužkovid on ka Hõbeda talu omanikud. „Üksteist aastat tagasi ko­ lisime siia, kõik oli võssa kas­ vanud. Territooriumi puhasta­ mine võttis kokku viis aastat,” räägib Kersti. Endistest mõi­ sahoonetest on säilinud moo­ nakate maja, mida mõnes raa­ matus on nimetatud ka mõisa peahooneks. Edasise lagune­ mise vastu on see konservee­ ritud. Kunagisest meiereiruu­ mist on ehitatud saun ja kü­ lalistemaja.

Mõisa puidust kahekor­ ruselisest peahoonest pole enam midagi alles, pilti saab näha vaid postkaardil. Prae­ gune avar ühekorruseline elu­ maja on ehitatud täpselt selle­ le kohale.

Varem elas Lužkovide pe­ re Sauel ja tööl käidi Tallinnas.

Tegelikult ollakse pärit aga just Virumaalt – pereisa Georg Rakverest ja Kersti Kohtla­Jär­ velt. „Meie siiakolimist võib ni­ metada ka juurte juurde taga­ sipöördumiseks,” ütleb Kers­ ti. „Meile meeldib, et ümber­ ringi on suusarajad, mis lõppe­ vad meie hoovis sauna juures.”

Pereisa Georg on olnud kõva suusataja, sauna eesruumis ri­ puvad tema võidetud medalid.

Siiski käib Georg endiselt 75 km kaugusel Tallinnas tööl, Kersti töötab Kundas ASi Es­ tonian Cell keskkonna­ ja kva­ liteedijuhina.

INNUSTAVAD KITSETALUD Kokku on talul kasutata­ vat heinamaad kümne hek­ tari kandis. Kinnistul on 700 ruutmeetri suurune laut, seal tegutses varem sea­ farm. Kui Lužkovid selle endale said, elasid seal ratsutamishuvilise tüt­ re kaks hobust. Kui pe­ retütar aga ülikooli läks, jäid ruumid tühjaks. Kaa­ luti mitut varianti, kuni Ka­ lamatsi ja Kolotsi farmide te­ gevusest innustust saanuna

toodi sinna Kalamatsilt 2015. aasta kevadel esimesed kaks­ teist Rootsi maatõugu mahe­ dalt kasvanud kitsetüdrukut. „Siis algas meie elus väga põ­ nev ja täiesti uus periood,” sõ­ nab Kersti.

Kitsedele on eraldatud ne­ li hektarit karjamaad, kus loo­ mad saavad vabalt laudast sis­ se­välja käia ja ringi liikuda.

Lauda ühte otsa on püsti pan­ dud lüpsiplats ja piimameierei.

TARGAD LOOMAD Kitsed on nagu süleloomad ja uudishimulikud nagu koerad.

Nad hüppavad aia peale üles ning tahavad sügamist. Kers­ ti kutsub loomi nimepidi ning käib nendega laudas juttu rää­ kimas. Igal hommikul pannak­ se kitsedele alla puhtad õled ning ette puhas vesi. Kitsed näevad äärmiselt rõõmsad väl­ ja ning selline heaolu kajastub kindlasti piima kvaliteedis. „Sõbrad on meile öelnud, et tahaksid meie pere kitsed olla,” on Kersti rõõmus.

Esimesel aastal noored paaritamata kitsed veel pii­ ma ei andud. Sügisel too­ di lauta seitsmekuune kitse­ poiss Leonardo. Paaritumi­ seks peab kits kaaluma vähe­ malt 36 kg. „Kohe ei saanud arugi, et midagi toimuks, aga kevadel lisandus karja kümme kitsetüdrukut ja kümme kit­ sepoissi,” naerab Kersti. Kuni juunini toitusid väiksed loo­ mad emapiimast, seejärel tuli hakata kitsi lüpsma. „Alguses tundus uskumatu, et ma sel­ lega hakkama saan. Hakkasi­ me koos Sillega vaikselt har­ jutama,” räägib Kersti. Algu­ ses kardeti ka kitsede poegi­ mist. Kui viimane tall ilmale tuli, siis tunti ennast juba va­ nade tegijatena.

Kokku annab kitseka­ ri keskmiselt 40 liitrit piima päevas. Karjas on kolmteist lüpsikitse. Tänavu on sündi­ nud kümme tüdrukut ja ka­ heksa poissi. Viimased annaks Kersti teistes­ se taludesse ära. Kuna

KOKKU ANNAB KITSEKARI KESKMISELT 40 LIITRIT PIIMA PÄEVAS.

Kersti Lužkovi sõnul kulub ühe kilogrammi juustu tegemiseks kümme liitrit piima.

FotoD: tIIt EFERt

HÕBEDA MÕISAST

H

õbeda mõisa on esmakordselt mainitud 1459. aastal. Algselt oli mõis Vatku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Karjamõisas kasvatati põhiliselt piimakarja. Säilinud on maakivist laut, meierei ja maakelder.

Mõisa viimane omanik oli parun Nikolai Dellingshausen, mõis võõrandati 1919. aastal. Mõisa hoovist jookseb läbi kunagine mõisatevaheline Hansa kaubatee.

KITSEPIIM ON KASULIK Kuigi paljudele kitsepiim ei maitse, sobib see inimese organismile lehmapiimast paremini,

kitsed on mahedalt kasvata­ tud, siis ei tohi neid kastree­ rida ega nudistada. Kodukan­ dist mahevilja ja ­heina saada pole aga lihtne, mahehein va­ ruti hoopis Pärnumaalt. Lisaks saavad kitsed jõusööta, soola­ kivi ja mineraale.

Kitsed on väga targad loo­ mad. Kersti räägib, et pärast väikeste sündimist olid kitse­ emmed kordamööda valves justkui lasteaiakasvatajad, ku­

sest kitsepiima rasvamolekulid on kaks korda väiksemad. Kitsepiim sisaldab võrreldes lehmapiimaga kaks korda rohkem väärtuslikke valke, nagu albumiin ja globuliin. Samuti on selles mitu korda rohkem rauda ning A-, C-, D- ja PP-vitamiine kui lehmapiimas.

Kitsepiim soodustab mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandite paranemist, seda soovita-

niks teised käisid karjamaal kõhtu kinnitamas.

KAKS JUUSTUTEGU NÄDALAS Kuigi lüpsma peab loomi iga päev, siis juustutegu käib kol­ mapäeviti ja laupäeviti. „Hästi põnev on. Harime ennast, loe­ me raamatuid,” räägib Kersti.

Eesmärk on toota ja müüa laias valikus kitsejuustu, alustades pehmetest fetalaadsetest juus­

takse kopsutuberkuloosi korral, kui köhitakse verd.

Samuti on seda hea tarvitada bronhiaalastma põdejal. Kitsepiim aitab külmetusest ja teistest haigustest põhjustatud köha vastu, sest takistab põletikuliste protsesside arengut ja süvenemist.

Kitsepiim leevendab haige seisundit angiini, neelu- ja mandlipõletiku korral.

Allikas: kitsefarm.ee

tudest kuni kõvemate ning pik­ ka aega säilivate laabijuustude­ ni. Algul katsetas Kersti köögi­ pliidil lambaläätse, sinepiseem­ nete, lehterkukeseene ja küüs­ lauguga. Erilist kokandushuvi pole naisel varem olnud. „Aga juustukeetmine on hasardiks kätte läinud. Olen hariduselt keemik ja katsetamine on mul veres,” lisab ta.

Lehterkukeseeni korjab ta kodu juurest metsast. Ta käib

seal igal vabal hetkel, sest toor­ ainet on vaja varuda terveks aastaks. Praegu on tal juba mi­ tu paberkotti kuivatatud seeni.

Meierei ruumides näi­ tab Kersti piimajahutit, kuhu piim kogutakse, ja juustuka­ telt. Sealt läheb juust vormi­ desse ning vaakumpakendis­ se. Tagaruumis seisavad riiulil esimesed kõvad eri maitsete­ ga Gouda­tüüpi juustud. Peh­ me juust valmib 36 juustuvor­ mis. Ühe kilogrammi juustu te­ gemiseks kulub kümme liitrit piima. Poolkõvadest juustudest ülejäänud piimast tehaksegi kõ­ vemat juustu.

Seni on kõik investeerin­ gud tehtud ise. „Reisil on jää­ nud käimata. Aga see siin pa­ kub suurt naudingut ja taga­ si saab väga palju positiivset energiat,” räägib Kersti. Nüüd on plaanis taotleda raha jääti­ semasina ostmiseks ja hakata valmistama kitsepiimajäätist.

Uue tootena on Kerstil val­ mis kitsepiimaseep. „Võtsin raamatu ette ja hakkasin kat­ setama.” Idee on toota kitse­ piimast terve kosmeetikasari. „Mõtteid on, aga aega on vä­ he, kõike korraga ei jõua,” lisab Kersti.

HOBITALU Seni müüakse tooteid käest kätte ja käiakse laatadel. Juba mõned nädalad saab tooteid tellida Tallinnas MTÜ Tagur­ pidi Lavka vahendusel. Kaup­ luste peale esialgu ei mõelda.

Toodangu maht on väike ning ilmselt ei suudetaks tagada tar­ nekindlust. Pealgi jääb kitsedel enne poegimist kaheks kuuks udar kinni ja siis tekiks ilmselt piimapuudus.

Tulevikuplaanidest veel: võib­olla tuuakse karja Nuubia sikk, kelle järglaste piim peaks olema rasva­ ja valgurohkem, mida just juustutegemisel va­ ja on.

Kuna kogu töö tuleb ära te­ ha enne põhitööle minekut, al­ gab päev üpris vara, poole kuue paiku ja ühtegi puhkepäeva kitsed ei anna. Kolmapäeva­ se juustuteopäeva võtab Kers­ ti töölt vabaks puhkuse arvelt. „Olen õnnelik inimene, mu põ­ hitöö meeldib mulle ka väga.

Aga kui kari läheb suuremaks, siis peab valiku tegema,” tun­ nistab ta. Kokku mahutaks laut sadakond kitse.