Maa Elu 13. oktoober 2016 by AS Eesti Meedia

HELI VIEDEHOF: TALVEL MÕTLEN, MIDA JÄRGMISEL AASTAL TOOTA, JA PANEN PAIKA PLAANID, MIDA ME ISE KASVATAME VÕI MILLISEID ÜRTE JA KÖÖGIVILJU PALUN NAABRUSES TEGUTSEVATEL TALUNIKEL KASVATADA.

ALLHANGET EI TASU HALVUSTADA

VÄIKESE ETTEVÕTTE JUHT PEAB LEIDMA LAHENDUSE, KUIDAS PRAEGUSES PALGASURVES JA TÖÖJÕUPUUDUSES KÕIGEPEALT ELLU JÄÄDA.

772504

586014

ISSN 2504-5865

KESINE VILJASAAK

TÄNAVUNE VILJASAAK JÄÄB KOLMANDIKU VÕRRA ALLA MÖÖDUNUD AASTA SAAGILE. PÕLLUMEESTEL TEEB MEELE MÕRUKS NII SAAGI KEHV KVALITEET KUI KA SELLE ODAV HIND.

13. OKTOOBER 2016 • NR 43 (71) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Raiepindala kahaneb,

raiemaht kasvab peeTeR RAidLA Maa Elu

ee, et viimastel aastatel on raiepindala kahanenud ja raiemaht kasvanud, näitab vaid üht: lageraie võtab järjest enam hoogu. Olgu selle tõestuseks toodud ka mõned arvud: 2010. aastal oli lageraie maht 7,92 miljonit kuupmeetrit, 2011. aastal 7,96, 2012. aastal 7,94, 2013. aastal 8,38, 2014. aastal 10,44 ja 2015. aastal 10,03 miljonit kuupmeetrit. Lageraielanke on kõik meist oma silmaga näinud. Viimastel aastatel üha sagedamini. Ütlen ausalt, et ega see meeldiv vaatepilt ei ole. Ehkki paljud lageraielangid on kenasti korrastatud, on piisavalt selliseidki, kust oleks nagu katk üle käinud ja metsalange-

tajad koos palgikoormatega sõna otseses mõttes põgenenud. Eesti erametsaomanike struktuurist ja tegemistest on keskkonnaministeeriumi metsaosakonnal valminud kaks põhjalikumat uuringut, üks 2011. ja teine 2015. aastal. Eks uuringuid on varemgi korraldatud, kuid mitte nii süvitsi minevaid. Sellest viimasest, 2014. aasta andmetele tuginevast 2015. aasta uuringust selgub, mida lageraie tegelikult Eesti metsa jaoks tähendab. Näiteks on seal tõdetud, et erametsa lageraiete pindalast kavandasid füüsilisest isikust metsaomanikud 44,6 protsenti (aasta varem 48,1 protsenti), mis teeb 2,4 protsenti (1,8%) füüsiliste isikute metsamaa ja 1,6 protsenti (1,4%) erametsamaa kogupindalast, ning juriidilisest isikust metsaomani-

kud 55,4 protsenti (51,9%), mis teeb 5,5 protsenti (5,6%) juriidiliste isikute metsamaa ja 1,9 protsenti (1,5%) erametsamaa kogupindalast. Ehk siis ühe aastaga raiusid nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest metsaomanikud täiesti lagedaks 3,5 protsenti kogu Eesti erametsamaast. Kui aastaga suudeti lagedaks raiuda 3,5 protsenti kogu erametsast, siis 28–29 aastaga peaks sama tendentsi jätkudes järel olema lage maa. Seda enam, kui lähtuda asjaolust, et Eesti tingimustes kasvab kuusk raieküpseks keskmiselt 80–100 aastaga ja mänd 90–110 aastaga. Ei tahaks mõeldagi, milline pilt avaneb Eestis kolmekümne aasta pärast, kui lageraie jätkub samas tempos. Jääb vaid üle loota, et seda ei juhtu ja lageraiet suudetakse siiski ohjes hoida.

150 000

15 milj

100 000

10 milj

50 000

5 milj

Allikas: statistikaamet

0 2010

2011

2012

Raiepindala sellest riigimetsas

2013

2014

Raiemaht (m3)

Raiepindala (ha)

METSARAIE EESTIS AASTAIL 2010–2015

2015

Raiemaht sellest riigimetsas Foto: Marko saarM / sakala

2 || TeRaVIlI || maa elu

13. oktoober 2016

Tänavune tera

VäLiSMAALT

teeb kasvataja meele Ebasoodsate ilmaolude tõttu Brasiilias, mis on maailma suurim suhkrutootja, kasvas suhkru hinnaindeks eelmise kuuga võrreldes Foto: PuBlICDoMaInPICtures.net üle kuue protsendi.

JÄRJEST KALLINEV SUHKUR JA PIIMATOOTED KANNUSTAVAD MAAILMA TOIDUHINDADE KASVU

aailma Toiduorganisatsiooni (FAO) toiduhinnaindeks kasvas septembris 170,9 punktini, mis on 2,9 protsenti rohkem augustikuust ning tervelt 10 protsenti enam aasta varasemast samast perioodist. Kui kõrvale jätta väike langus juulis, siis on maailma toiduhinnad kasvanud stabiilselt aasta algusest peale. Hindu on kergitanud peamiselt suhkruhinna märgatav tõus ning piimatoodete, liha ja taimeõlide mõõdukas kallinemine maailmaturul. Septembrikuus vedasid hinnakasvu kõige enam piimatoodete ja suhkru hinnad. Piimatoodete hinnaindeks oli 176 punkti, mis on 21 punkti ehk 13,8 protsenti enam kuu varasemast. Hinnad kasvasid kõigi piimatoodete lõikes. Eriti kallines või, kuna selle varud on vähenenud ning Euroopa Liidu siseturul on või järele suur nõudlus. Võrreldes tänavu aprilliga on piimatoodete hinnaindeks kasvanud 49 protsenti. Hinnatõusu taga on peamiselt eeldus, et seoses piimatootmise vähendamisega Euroopa Liidus ning Okeaania piimatoodete pakkumise kahanemisega väheneb ka eksporditavate piimatoodete kogus. SUHKRUTOOTMINE VÄHENES Suhkru hinnaindeks oli septembris 304,8 punkti, mis on 19 punkti ehk 6,7 protsenti enam eelnevast kuust. Hinnatõusu põhjus on ebasoodsad ilmastikuolud Bra-

siilias, mis on maailma suurim suhkrutootja ja eksportija. Samuti on tootmine vähenenud Indias, mis on suuruselt maailma teine suhkrutootja ja eksportija. Liha hinnaindeks püsis kuu aega peaaegu muutumatuna, jäädes 165,3 punkti juurde. Pärast jaanuari, mil lihahind oli viimase viie aasta madalaim, on hinnaindeks kasvanud selle aastaga 12,6 protsenti. Kõige enam on püsivalt suure nõudluse tõttu aastaga tõusnud sealiha hind, sellele järgnevad lamba- ja linnuliha. Veiseliha hind on tõusnud õige pisut. USAs on veiseliha tootmine kasvanud ning see vähendab vajadust veiseliha importida mujalt, mõjutades ühtlasi veiseliha hinda maailmaturul. TERAVILJA HIND AINSANA LANGUSES Taimeõlide hinnaindeks oli septembris 172 punkti, mis teeb 2,9 punkti ehk 1,7 protsenti rohkem kuu varasemast. Tõusu põhjus oli peamiselt suurem nõudlus palmi-, soja- ja rapsiõli järele. Ainsana langes maailmaturul teravilja hinnaindeks, mis oli septembris 140,9 punkti, kahanedes kuuga 2,7 punkti ehk 1,9 protsenti. Aastataguse ajaga on teravilja hinnaindeks kukkunud 8,9 protsenti. Hinnad on odavnenud, sest maailmaturul on üpris suured teraviljavarud. Selle hooaja rekordiline nisusaak, suur ootus maailma riisitoodangule ning oodatust parem maisisaak – need kõik on pakkumist veelgi kasvatanud. Allikas: FAO

MAAELUMINISTEERIUM HINDAB SAAGI KESKMISEKS

kRiSTiNA TRAkS Maa Elu

änavune viljasaak jääb kolmandiku võrra alla möödunud aasta saagile. Põllumeestel teeb meele mõruks nii saagi kehv kvaliteet kui ka selle odav hind. Scandagra vilja tootejuht Marge Pähkel ütleb, et saak oli tagasihoidlik ja kogusaak on kolmandiku võrra väiksem kui eelmisel aastal, kuid ulatus siiski üle miljoni tonni. „Kõigi kultuuride saagikus on kehvem. Meie hinnangul on kõige rohkem kannatada saanud Jõgevamaa ning Lääne- ja Ida-Virumaa, kus mõned põllud on siiani liiga märjad, et koristada. Kõige parem seis oli Lääne-Eestis, kus kevadel tuli vihm õigel ajal ja augustikuu vihm ei teinud nii palju kahju. Siiski jääb meie prognoosi kohaselt võrreldes eelmise aastaga Eestist eksportimata umbes pool miljonit tonni vilja, mis tähendab 70 miljonit eurot,” räägib Pähkel. „Kvaliteet on sel aastal viletsam: kevadise põua tõttu jäi tera peenikeseks ja mahukaal väikeseks, augusti vihmade tõttu ei saanud põllult enam toidunisu, lisandus kasvanud terade ja seenhaiguste probleem viljateradel, samuti on rapsi õlisisaldus väike.” Eesti suuremaid seemneviljakasvatajaid Erki Oidermaa märgib, et tema sai küll oma saagi tänu korralikule masinapargile kiiresti koristada ja kuivatada, kuid kvaliteet pole viljal suurem asi. Ta sõnab, et polegi mõtet võrrelda tänavust saaki eelmise aastaga, kui põllumehed said põldudelt rekordeid, sest vahe on peaaegu kolmandik. Samal ajal on hinnadki kehvad, toob Oidermaa välja. „Näiteks söödaodra tonn maksab kodus 106 eu-

aaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller hindab tänavuse teraviljasaagi viie viimase aasta keskmiseks ning kuna kogusaak tuleb miljoni tonni kanti, siis ei ole tegemist ikaldusega. Statistikaameti andmetel oli 15. septembri seisuga viljasaagist koristatud juba 91 protsenti ning sep-

tembri lõpu ilm oli valdavalt väheste sademetega. Samas teravilja kvaliteet pole sel aastal kõige parem ja kokkuostuhind on suhteliselt tagasihoidlik, nendib Miller. Maaeluminister Urmas Kruuse ei kiirusta kehvavõitu viljasaagi valguses kogu sektorile hinnangut andma, vaid sõnab, et seda saab teha detsembri keskel, kui tänavused sektori esialgsed majandustu-

lemused avaldatakse. Raskustes põllumajandussektoritele makstakse 2017. aasta alguses välja erakorralist toetust 15,6 miljonit eurot ja piimatootmise vähendamise toetus. Samuti alustatakse selle aasta lõpus pindalapõhiste otsetoetuste maksmist. Alates 2017. aastast suureneb ka väikese ja keskmise suurusega piimakarjade toetus kuni kaks korda, lisab minister.

PROGNOOS JÄÄB MAAGILISE MILJONI TONNI KANTI 2 000 000 1 500 000 1 000 000

Põllumeeste prognoos

500 000 0 2012

2013

2014

teraviljasaak tonnides

rot, aga mul on ainuüksi tootmise omahind 120 eurot,” ütleb ta. „Eelmisel aastal räägiti, kuidas hea viljasaak päästab piimakarja, kuid mis saab tänavu, ei tea üldse.” ILM OLI HUKAS Oidermaa sõnul narris ilm põllumeest tänavu kogu aeg. „Kevadel tundus, et tuleb ilus varajane kevad, aga kui vili maha sai, peksid paduvihmad selle maa sisse ja see ei hakanud üles tulema. Järgnes nelikümmend päeva põuda ja vili ei tulnudki korralikult üles. Augustis polnud head koristusilma, sadas alalõpmata. Järgnes omakorda uus pikk põud ja on näha, et uus talivili ei taha samuti hästi üles tulla,” kirjeldab ta. „Kogu Baltikumis on tänavu väiksem saak, sest ka näiteks Leedus rikkus vihm koristusaja. Põllumeeste ühistu Kevili ju-

2015

2016

Allikas: statistikaamet

hataja Meelis Annus ütleb samuti, et saak on kesine ja selle on tinginud ebasoodsad ilmastikuolud. „Paljud taliviljapõllud tuli kevadel üle külvata. Kevadsuvi oli kuiv ja külm, koristusaeg vihmane. Lisaks putukate ründed ja saagi mitmes rindes valmimine. Meie liikmete info põhjal tundub, et Lõuna-Eesti põllumeestel läks natukene paremini, saak saadi nädala võrra varem koristatud ja kvaliteet oli neil Virumaa meestega võrreldes parem. Aga eelmise aastaga võrreldes on suures plaanis kõigil põllumeestel umbes 30 protsenti käive väiksem,” räägib Annus. „Nigelama kvaliteedi tõttu on ka toidunisu sel aastal pea poole vähem kui eelmisel aastal ning seegi vähendab põllumehe tulu. Nimelt on söödanisu tonni hind toidunisust keskmiselt 20 eurot odavam.”

Kas osa viljasaagist läks kaduma?

Hoidu sellest tulevikus, kasuta Kongskilde Webstechi tehnoloogiat! Kuido Kunto, Ardor OÜ: “Webstech annab meile võimaluse reaalajas jälgida laos materjalitemperatuure.”

Kari Lindam, Aru PM OÜ: “Juhul, kui on tekkinud probleem, saadab Webstech väga järjekindlalt signaale nii SMS-i kui e-posti teel.”

Pilt Trading OÜ Tel +372 5689 2496 pilttrading@pilttrading.ee www.pilttrading.ee

Moving agriculture ahead

maa elu || TeRaVIlI || 3

13. oktoober 2016

viljasaak

väga mõruks EESTI JA BALTIKUMI SAAK EI MÕJUTA MAAILMATURU HINDU Viljahind kujuneb börsil ning selle määrab nõudlus ja pakkumine: kui vilja on maailmas palju, on hind surve all. Kuna vili on börsikaup, siis põllumees saab oma saaki juba aasta aega ette müüa, ilma et oleks midagi külvanud. Nii on igati mõistlik, kui hind on hea ja katab sisendite kulu. Kui meil Eestis ja lähikonnas polnud suurem asi vilja-aasta, siis enamikul teravilja eksportivatel maadel on selle aasta saak hea ja pakkumine ületab nõudlust. Seetõttu pole teravilja hind kiita. Meie oma kehva saagiga paraku hindu maailmaturul mõjutada ei suuda. Marge Pähkel ütleb, et kui võrrelda tänavuse sügise hindasid eelmise aasta sama ajaga, siis hinnatase on madalam, aga kuna põllumees saab oma saaki ka ette müüa, siis paljudele põllumeestele ei pruugi tänavune hind mõju avaldada. Keskmiselt on aga teravilja hind tänavu 10–15 eurot tonni kohta odavam, rapsil seevastu 40 ja hernel 30 eurot kallim kui eelmisel aastal. Maheviljade hind on kopsakam kui eelmisel aastal, olenevalt kultuurist ja kvaliteedist 10–70 eurot tonn, kuid samal ajal on näiteks mahespeltanisu hoopis 160 eurot odavam kui mullu. „Eesti vilja hind kujuneb meist sõltumata ja meist kaugel. Eesti on tõusnud eksportivaks riigiks viimase küm-

ne aastaga, aga et eksportida, peavad meie hinnad ja kvaliteet konkurentsivõimelised olema. Üldjuhul on Eesti ja üldse Baltikumi vili hinnatud ja juba tuntud. Siin on kõik Eesti suuremad kokkuostjad teinud tublit tööd, aga eelkõige on põllumehed korralikku vilja kasvatanud, mida turul hinnatakse,” räägib ta. Eesti ekspordib vilja üle maailma ja tihtipeale saadakse laeva sihtriik teada alles siis, kui laev tuleb laadima. Eesti vilja eksporditakse väikeste ja suurte laevadega Euroopa riikidesse, aga ka Iraani, Alžeeriasse, Saudi Araabiasse, Indiasse jne. Vilja Eestisse sisuliselt ei impordita, kui, siis ainult väga spetsiaalsete kultuuride ja kvaliteedi osas. Suurimad teravilja kokkuostjad Eestis on Scandagra Eesti ja Baltic Agro. Samuti ostavad vilja Tartu Mill, Avena NordicGrain, OilseedTrade, Kevili. MIS EDASI? Kevili on Eesti suurim teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu

ning on nelja suurema kokkuostja seas. Ühtekokku harivad Kevili 142 liiget 80 000 hektarit põllumaad. Meelis Annus ütleb, et ühistu liikmeid võib esile tõsta just teadmistejanu tõttu – juba kolmandat aastat järjest on parima taimekasvataja tiitel läinud Kevili liikmele. „Tegeleme väga palju teadmiste ja kogemuste vahetamise ja koolitustega. Igal välisreisil külastatakse ka selle riigi tegevpõllumehi, et koguda kokku maailma parim praktika. Hea on näha, et ega põhimõtteliselt väga uusi võtteid ei kasutata, pigem saab kinnitust, et seni on kõik hästi tehtud,” sõnab ta. Kokkuvõttes aga võib tänavuse kehva viljasaagi valguses öelda, et raha on põllumeestel vähe ja eelkõige tähendab see täpsemat planeerimist, kuludega tegelemist ja investeeringute edasilükkamist. Seda, et sektoris viletsa viljasaagi tõttu pankrotte tuleks, Annus aga ei usu. „Pigem on raskem aeg tehnika ja niinimetatud imerohtude müüjatel. Sellised ilusad ja põnevad asjad jäetakse praegu ostmata. Ka peaks põllumaa hinnatõus peatuma, sest lõpuks saab maast tulu ikka tootmise kaudu, mitte lihtsalt maad omades.”

Eesti suuremaid seemneviljakasvatajaid Erki Oidermaa sõnab, et polegi mõtet võrrelda tänavust saaki eelmise aastaga, kui põllumehed said põldudelt rekordeid, sest vahe on peaaegu kolmandik. Foto: krIstIna traks

JUHTkiRi

peeTeR RAidLA

peatoimetaja

OLEME TEADLIKUD ...

len aeg-ajalt saanud Elektrilevilt sõnumeid, mis algavad nõnda: „Hea klient! Oleme teadlikud elektrikatkestusest...” Ja siis, olenevalt olukorrast, lugenud tunni, paari või kolme pärast uut sõnumit: „Hea klient! Meie andmetel on elekter olemas ...” Kusjuures vahet pole, kas olen parajasti oma linnakorteris või maakodus. Elektrikatkestused jälitavad mind kõikjal, tõsi, linnas küll haruharva. Viimatine juhtum leidis aset sel nädalal. Elektrilevi kiituseks tuleb öelda, et elektriühendus taastati nagu lubatud minutilise täpsusega kahe tunni ja viie minutiga. Vaatasin huviga Elektrilevi kodulehel graafikut, mis andis ülevaate viimase nädala elektrikatkestustest. Pikemat ülevaadet ma kahjuks leida ei suutnud. Plaanilistest katkestustest teatatakse üldjuhul kenasti taas sõnumiga mitu päeva ette ning need on ilmselt paratamatud. Ehkki ka neid on rohkesti: vaadeldaval perioodil enim näiteks 5. oktoobril (1407) ja 10. oktoobril (1104). Elektririkked tabavad sind aga ootamatult ja võivad üsna oluliselt sinu elu mõjutada. 4. oktoobril oli rikkelisi katkestusi 3883, 5. oktoobril 4099, 6. oktoobril 987, 7. oktoobril 1344, 8. oktoobril 6508, 9. oktoobril 2231, 10. oktoobril 1282 ja 11. oktoobri hommikul 548. Ehk siis sisuliselt on keegi kuskil kogu aeg elektrita. Vaatasin huvi pärast oma kahe viimase kuu elektriarveid. Augustis oli maakodu elektriarve 41,47 eurot, millest võrguteenus moodustas 17,88, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,66 ning käibemaks 6,91 eurot. Seega puhtalt elektri eest pidin maksma 12,02 eurot, ülejäänuga maksin kinni selle, et ma üldse olemas olen. Septembris oli maakodu elektriarve 15,42 eurot, millest puhtalt tarbimine moodustas vaid 4,66 eurot. Augusti linnakodu elektriarve oli 10,34, millest elektri tarbimine moodustas 2,93. Septembri eest sain linnas elektri kasutamise eest arve 17,09 eurole, millest elektrienergia moodustas 4,86. Tahan sellega öelda vaid seda, et nii nagu mina, maksavad ka kõik teised Eesti inimesed selle eest, et elektrivõrgud korras oleksid. Ja me kõik maksame tegeliku tarbimisega võrreldes mitu korda rohkem. On täiesti õigustatud loota selle eest ka kvaliteetset teenust. Paraku see nii ei ole. Kõige selle taustal on kummastav teada, et näiteks 2015. aastal oli Elektrilevi puhaskasum üle 49,4 miljoni euro, millest riik kui omanik 22,3 miljonit dividendina välja võttis.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || ÜRdIaed || maa elu

13. oktoober 2016

RETSEPT Tamme talu vürtsikas õuna-arooniakaste • • • • • • • •

1 kg hapusid õunu 0,5 kg arooniaid 250 ml vett 200–300 g suhkrut 1 tl rosmariini 1 tl kuivatatud tüümiani paar küünt küüslauku jupike tšillipipart või noaotsatäis kuivatatud tšillihelbeid

Lõigake koorimata ja südamikuga õunad sektoriteks ja pange keevasse vette. Ajage õunad tasasel tulel koos arooniatega keema. Keetke, kuni viljad on pehmed ja suruge need läbi püreepressi või sõela. Saadud püree pange uuesti keedunõusse, lisage suhkur, maitsetaimed, riivitud küüslauk ja tšilli. Kuumutage keemiseni ja pange ettevalmistatud väikestesse purkidesse ja kaanetage. Vürtsikas õuna-arooniakaste sobib liha, linnuliha, vorstide ja metsloomaliha juurde.

Tamme talu poest saab osta gurmeehoidiseid, ürdi- ja teesegusid, marineeritud tšillit ning muid kohapeal kasvatatud ürtidest valmistatud tooteid, kinnitab Heli Viedehof.

Tamme talu teed

joovad jaapanlasedki RiiNA MARTiNSON Pärnu Postimees

ui Maa Elu Tamme talu ürdiaia tootmiskööki jõuab, lööb ninna üliahvatlev lõhnabukett – käimas on ürtidega ploomitšatni keetmine. Päevaga saab kaane alla pool tuhat purki, mis peagi üle Eesti poodidesse müügile jõuavad. Heli Viedehof on Pärnust 15 kilomeetri kaugusel Audru vallas asuva maitse- ja ravimtaimede kollektsioonaiaga tuntust kogunud juba üle Eesti ning sage aiandusnõuandja paljudes meediaväljaannetes, lisaks teeb hooajal oma valdustes ringkäike maailma eri paikadest kokku sõitnud ekskursioonigruppidele. Peagi kümnendat tegutsemisaastat alustava Tamme talu ürdiaed on oma toodanguga jõudnud juba suurtesse ketipoodidessegi ning paljud lugejad avastavad ilmselt mõne talus käsitööna valminud toote oma firma jõulukingikotist. ERILISED MOOSID Talu toodangust saab parima ülevaate tootmisköögi eesruumis avatud poes, kus on reas kaheksas tootegrupis kümneid eripalgelisi tooteid: gurmeemoosid, vürtsmoosid, ürdisoolad, ürdiõlid, marineeritud tšillid, teed külmkuivata-

tud marjade ja ürtidega ning soolata ürdisegud. Ühena esimestest valmis maasikamoos basiilikuga, mis on siiani tootmises ja endiselt klientide seas üks populaarsemaid. „See on juustumoosiks väga hea,” märgib Viedehof. Uued tooted mõtleb Viedehof välja ise ning katsetab siis pereliikmete ja töötajate peal. Alguse sai kõik aga tütre aastatetagusest palvest teha sünnipäevaks segu, mida dipikastmes kasutada saaks. Kui kevad läheb talus suuresti taimede ettekasvatamise tähe all ning suvi ja sügis taimede eest hoolitsedes, saaki koristades ja tooteid valmistades, siis talvel leiab lahedamalt aega uute hoidiste ja teesegude väljamõtlemiseks.

PÄEVAS SAAB KAANE ALLA 400–500 PURKI, VAREM JÕUTI PALJU VÄHEM. „Talvel mõtlen, mida järgmisel aastal toota, ja panen paika plaanid, mida me ise kasvatame või milliseid ürte ja köögivilju palun naabruses tegutsevatel talunikel kasvatada,” jutustab Viedehof. „Ürdid ja marjad kasvatame ise, aga näiteks õunad, sibulad ja kõrvitsad ostan teistelt kasvatajatelt kokku.” Kohe ongi käes suurem

kõrvitsa sissetegemise aeg. Tamme talus keedetakse sellest päikesemoosi, kuhu läheb veel õun, tšilli ja brändi. „Kõik sellised päikselised ja särtsakad,” tähendab perenaine. Poe riiuleid seirates torkabki silma, et üsna palju on kasutatud tšillit. Seda kasvatab talu ise oma suures kasvuhoones ja Viedehofi kinnitusel maitsevad eestlastele väga väikese särtsuga tooted. MAITSED ERINEVAD Rääkides maitsetest, siis talus käib hooajal päris palju turismigruppe ja nende ostueelistuse põhjal saab hea ülevaate eri rahvuste maitsetest. Nii oskab Viedehof öelda, et näiteks soomlased ja sakslased armastavad väga moose – on neil ju hommikune moosisaia söömise komme. Lätlased ostavad talupoest agaralt teesid. „Jaapanlased ostavad kõike, aga eriliselt armastavad marjateesid, samuti teisi käsitööna valminud taimeteesid,” sõnab Viedehof. „Nemad hindavad väga loodussäästlikult kasvatatud ja käsitsi korjatud-töödeldud taimedest tooteid.” Talu tooted on pääsenud müügile muu hulgas suurematesse Selveritesse ja Coopi keti kauplustesse. Viedehofi sõnutsi pole väiketootjal suurketi poodi jõuda ülemäära raske, küll tuleb väga täpselt hiljem lepingut järgida. „On kindlad tähtpäevad,

Tamme talu poest saab osta gurmeehoidiseid, ürdi- ja teesegusid, marineeritud tšillit ning muid kohapeal kasvatatud ürtidest valmisFotoD: urMas luIk / PÄrnu PostIMees tatud tooteid.

millal on vaja sortiment esitada. Kui õige aja maha magad, on rong selleks aastaks läinud. Mõnel kaubaketil võetakse vaid kord aastas mingit kaubagruppi ülevaatamiseks,” räägib Viedehof. „Kettidesse pääsemise eeltingimus on muidugi tarnekindlus, vajalik kogus peab kogu aeg valmis olema, sest kui suurkett esitab tellimuse, peab võib-olla juba päev hiljem kaup teele minema.” KÄSITÖÖ JÄÄB Tulevikuplaanidest rääkides mainib perenaine, et tahab küll tootevalikut laiendada ja tootmismahtu suurendada, kuid seda kõike teha järk-järgult, et taimede kasvatamine

ikka järele jõuaks ja toorainest puudus kätte ei tuleks. „Meil on praegu päris paras maht ja väga tore kollektiiv,” sõnab Viedehof, „kasvatame kõiki oma taimi hea tuju ja rõõmsa meelega. Mul on oma naistega väga vedanud – kõik, kes kunagi tööle tulid, on ka jäänud.” Püsivalt on talus tööl kolm inimest, aga suvel tuleb ümbruskonnast abilisi ja aianduskoolidest praktikante juurde. Praeguseks saavutatud tootmismahu pluss on seegi, et nii jõutakse kõik vajalik käsitsi teha. „Praegu korjame kõik ürdid käsitsi, sellest tuleb ka meie toodete väga hea kvaliteet ja selles ma

järele ei anna. Sama on hoidistega, kuhu maitse lahjendamiseks ja massi suurendamiseks vett juurde ei lisa,” kinnitab Viedehof. „Oleme Tamme talus seda meelt – söö vähem, aga söö kvaliteetset toitu.” Hoidiste tegemisel on suur abi uuest vaakumkeedukatlast, mis soetati paar aastat tagasi PRIA abiga. „Omavahel kutsume seda abilist Moosi-Liisuks,” märgib Viedehof. „See on meie töö kiiremaks ja kergemaks muutnud. Eriline rõõm, et nüüd saab masinaga villida toote otse väikestesse purgikestesse. Just villimistöö võttis enne tohutu aja.” Päevas saab kaane alla 400–500 purki, varem jõuti palju vähem. Tamme talu tooteid müüvad suured ja väiksemad poed. Talu otsib ise müügikohti, aga kontaktileidmine toimib ka teisipidi. „Algul otsiti pigem meiega kontakti, aga nüüd, kui suudame rohkem toota, oleme ise hakanud agaramalt müügikohti otsima,” selgitab Viedehof. Arvestatav kogus kaupa läheb firmakingitusteks jõuludeks, suvepäevadeks ja reklaamiks. „Pakume firmadele võimalust oma kujundatud etikett meile saata, kus kirjas ka talu andmed, meie siin sildistame purgid või teepakid,” kirjeldab Viedehof. Oma firmakingitusi on talult tellinud haiglad, koolid ja suurfirmad üle Eesti.

maa elu || PIImaTÖÖSTuS || 5

13. oktoober 2016

Piimatööstuse

poolaasta müügitulu kahanes 11,2 protsenti Kaelustuvi pesitseb Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis, samuti Loode-Aafrikas ja Väike-Aasia puistutes. Meie 50 000 kuni 80 000 tuvipaari lendavad koos noortega talvitama LääneFoto: WIkIPeDIa ja Lõuna-Euroopasse.

Kaelustuvi –

tulevane linnalind? OLAV RENNO linnuteadja

evadel aprillist alates ja pool suve takkapihta häälitseb keegi metsaservadel, puisniitudel ja suurtes parkides puuoksal või ladvas asjatundmatut kuuljat üsna kõhedaks tegevalt. See järjest korduv gu-khuu-ku-ru-khuu-jada on meie kogukaima tuvi – kaelustuvi ehk meika kudrutamine ja territooriumihüüd. Meigas on kodutuvist hoopis kehakam, umbes poolteist korda raskem (kaalub keskmiselt pool kilo) ning on hästi äratuntav külgkaelal oleva valge laigu ja tiiva valge eesserva järgi; sabapealne on tal seljaga ühtmoodi sinakashall (kodutuvil valge) ja rind hallikasroosa. Tihtipeale võib kaelustuvisid näha põlluserval elektritraatidel istumas. See tuviliik pesitseb Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis, samuti Loode-Aafrikas ja Väike-Aasia puistutes. Meie 50 000 kuni 80 000 tuvipaari lendavad koos noortega talvitama Lääne- ja Lõuna-Euroopasse. Kodupaigast kaovad nad märkamatult, ent koonduvad teekonnal järjest paisuvateks parvedeks ja nii võib oktoobri alul Sõrve säärel näha üle mere suundumas mitmesajalisi kaelustuvide koondisi, päeva kestel tuhandeid linde. Ilmselt pärineb neist suurem osa Soome ja Venemaa asurkondadest. Kaelustuvide saabumise järel läheb talvitusaladel lahti aktiivne tuvijaht: Prantsusmaal lastakse hilissügisel ja talvel umbes viis miljonit tuvi, Hispaanias üle miljoni. Sealkandis on need linnud olulised teraviljapõldude rüüstajad. Kevadel täheldatakse meil massilist läbirännet aprilli keskel. Samal ajal alustavad meil pesitsevad kaelustuvid pulmamänge. Isalind lendab lauges joones mõnekümne meetri kõrgusele, peatub õhus sekundiks, lööb tiivad selja kohal plaksuga kokku ning laugleb siis laiutatud tiibade ja sabaga mõnele oksale emalinnu lähedale. Lendu tõusvalt linnult kuuldub valju tiivaplaginat, mille otstarve on võimalikku ründajat sekundiks-paariks paigale heidutada. Kaelustuvipaar ehitab oma pesa rõhtsale puuoksale, kuusele võimalikult tüve ligi, et oleks vähem kõikumist, lehtpuudele ka kaugemale. See üsna lame rajatis koosneb kasinatest raagudest, nii et mõnikord näeb alt seiraja pesas olevaid mune. Neid on reeglina kaks, mida vanalinnud hakkavad kor-

damööda hauduma kohe esimesest munast, sest teisiti läheks vähevarjatud pesas olev valge muna mõne munamaia röövlinnu nokka. 17–18 päevaga kooruvad esialgu pimedad ja peaaegu paljad pojad, keda toidetakse ainult tuvidele omaselt. Poegade toit – niinimetatud tuvipiim valmib mõlema vanema pugus ja on püdela kohupiima taoline. Haudumise ajal paisub tuvi pugu sisepinna epiteel lausa kakskümmend korda mahukamaks ning selle katterakkudest erituv valkjas mass on väga valgu- ja rasvarikas. Seda „piima” öögatavad vanatuvid oma kurku, kust pojad selle oma nokaga välja kougivad. Sellise hea nuumatoidu varal kulub tuvitibudel siiski terve kuu, enne kui nad pesast lahkuvad ning asuvad toituma teradest ja rohuvõrsetest või -idudest nagu nende vanemadki. Vanalinnud aga asuvad uut pesakonda soetama ja enamasti jõuavad kolmandagi üles kasvatada. See saab tuule tiibade alla alles augustis, mil tuvijaht on juba käimas ja mille ajal võivad jahipauna sattuda mõlemad vanalinnud, nii et pessa jäänud poegi ootab näljasurm. Sestap tuleks tuvijahi (kaelustuvi on ainus, keda meil tuvidest küttida võib!) algus nihutada 20. augustile nagu partidelgi. Üksikuid kaelustuvisid jääb meile talvitama, kuid kevadeni on nad vastu pidanud vaid Saaremaal. Märtsi keskel jõuavad kohale esimesed lõuna pool talvitanud linnud ja siis võib neid näha teeservadel keset veel lumist ümbruskonda. Eelmise pooleteise sajandi kestel on kaelustuvi hakanud järjest enam pesitsema asulates ja linnapuistutes. See niinimetatud urbaniseerumine on lubanud liigi asurkonnal Briti saartel, kus nad on paigalinnud, kasvada kolme miljoni paarini. Mõnes Pärnu-suuruses linnas Saksamaal pesitseb üle 300 paari kaelustuvisid, Berliinis aga on neid tuhandeid. KeskEuroopas leidub ka linnamajade seinaeenditel pesitsevaid kaelustuvipaare. Stockholmiski on nad kodunenud üsna linna keskosa parkides, Soomes pesitseb neid juba kahekümnes linnas. Tallinna servaosa ja mitme teise Eesti linna metsades ja suurtes parkides on kaelustuvi kanda kinnitanud, ent keskosades veel mitte. Tallinnas näiteks võivad tema linnastumist pidurdada esialgu kodutuvidest toituvad kanakullid, kes on ka metsas tuvide peamised „tarbijad”.

aaeluministeerium koostas meie piimatöötlem issektori käesoleva aasta esimese poole arengu ülevaate, millest selgub, et piimatööstuse müügitulu kahanes vaadeldaval perioodil 11,2 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Põhjus polnud sugugi selles, et toorpiima oleks vähem toodetud: toorpiima toodeti tänavu esimese kuue kuuga 4,2 protsenti enam kui eelmise aasta esimesel poolel ja ka piimatoodete kogutoodang oli varasemaga võrreldes 5,8 protsenti suurem, küündides 109 000 tonnini. „Pärast turuolukorda tugevasti muutnud Venemaa toidukaupade impordikeeldu ning tootmiskvootide kadumist näeme suurematel piimaturgudel taas impordimahu suurenemist. Piima kokkuostuhinna mõningane tõus on tasapisi kandumas üle ka siinsele turule,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Piimatoodangu ekspordimahtu pole tööstustel siiski vaatamata piimatoodangu jätkuvale kasvule õnnestunud seni kasvatada. Selle asemel on hoogustunud toorpiima eksport.” Piimatooteid eksporditi tänavu esimesel poolaastal 59,3 miljoni euro väärtuses, mida on 13,4 protsenti vähem võrreldes aasta varasemaga. Toorpiima ekspordi käive kasvas esimesel poolaastal 20 miljoni euroni (kasv 16 protsenti). Piimatoodete import on samas vähenenud 13,5 protsendi võrra. Taavi Kand lisas oma kommentaaris, et lähitulevikus on

mitmel siinsel piimatööstusel lootus Eestis toodetud toorpiimast valmistatud toodetega Hiina turule siseneda. „Aja- ja ressursimahukas protsess uue arvestatava ekspordituru avamiseks on jõudmas lõpule. Praeguseks on mitmed Eesti ettevõtted end sealsel turul registreerinud, vastates tootmistingimuste poolest Hiina eelnevalt seatud tingimustele,” ütles Kand. Piimatööstus tootis 2016. aasta esimese kuue kuuga 138,2 miljoni euro väärtuses piimatooteid, mida oli käibelt 8,3 protsenti vähem kui 2015. aasta samal perioodil. Piimatööstuse müügitulu oli 150,7 miljonit eurot, mida on 11,2 protsenti vähem kui aasta tagasi. Kohalik piimatöötlemise sektor tootis sellest tulenevalt 2016. aasta esimese kuue kuuga 6,6 miljonit eurot kahjumit, mida lisaks ekspordi kahanemisele mõjutas piimatoodete madal tööstusest väljamüügihind. Piimatoodete kaalutud keskmised väljamüügihinnad langesid aastatagusega võrreldes kõigis tootegruppides. 2,5% kilepiim maksis 0,32 eurot liiter (–13,5%), lõssipulber 1,69 eurot kilogramm (–16,9%), Edami juust 2,37 eurot kilogramm (–10,9%), Gouda juust 2,34 eurot kilogramm (–19,0%), Tilsiti juust 2,43 eurot kilogramm (–9,3%), kodujuust 2,41 eurot kilogramm (–4,0%), suurpakendis või 2,75 (–13,5%) ja väikepakendis või 3,75 eurot kilogramm (–6,5%). Olgu siinkohal ära toodud mõned Konjunktuuriinstituudi andmed piimatoodete keskmiste jaehindade kohta kaup-

Kohalik piimatöötlemise sektor tootis 2016. aasta esimese kuue Foto: PuBlICDoMaInPICtures.net kuuga 6,6 miljonit eurot kahjumit.

lustes: 2,5% kilepiim maksis 0,46 eurot liiter (–17,9%), 2,5% keefir kilepakendis maksis 0,55 eurot liiter (–17,9%), 20% hapukoor 1,66 eurot kilogramm (+5,7%), väikepakendis või 7,07 eurot kilogramm (+2,2%) ja naturaaljuust 7,27 eurot kilogramm (–5,8%). Veel mõned nopped ülevaatest. Piima kokkuostuhind jätkas esimese kvartali järel langeval kursil ning jõudis eelmise piimakriisi madalaima taseme lähedale. Kuue kuu toorpiima keskmine kokkuostuhind Eestis oli 221,2 eurot tonni kohta, mis oli ligi 21 protsenti madalam Euroopa Liidu keskmisest.

Piimalehmade arvu vähenemisest hoolimata on piimatootmine kvootide kadumise järel Eestis kasvanud. 2016. aasta kuue kuuga toodeti toorpiima võrreldes varasemaga 4,2 protsenti rohkem (kogutoodang 398 500 tonni), millest realiseeriti 91 protsenti (364 200 tonni). Käesoleva aasta esimesel poolel langes toorpiima keskmine kokkuostuhind 9,0 protsenti. Piimatöötlemise sektori moodustavad Eestis ligikaudu 25 töötlemisettevõtet ja talu. Ligi 98 protsenti kogu piimatööstuse müügitulust annavad kuus suuremat tööstust. (Maa Elu)

VILVO AUTO - TEILE PARIM! Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ja Eesti Taimekaitse Selts korraldavad

20. oktoobril 2016 10–17 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a)

TEADUSLIK-PRAKTILISE KONVERENTSI

„EESTI TAIMEKAITSE 95” Käsitletavad teemad • Taimekaitseuuringud Eesti Maaülikoolis. Marika Mänd • Pestitsiidide tau-fluvalinaadi ja tebukonasooli mõju mesilasemadele ja korjemesilastele. Risto Raimets • Fusarioosid toiduteraviljas ja söötades. Elina Akk • Pritsimiskadude vähendamisvõimalustest taimekaitsetöödel. Jaanus Siim • Toiduohutus ja ohutu toidu tootmisega seotud probleemid. Mati Roasto • Invasiivsed seenhaigused puudel: meil ja mujal. Rein Drenkhan • Invasiivsed metsakahjustajad. Heino Õunap • Vahekultuuride roll külvikorras. Liina Talgre • Põllumajandusmaastiku elemendid panustavad rapsikahjurite ohjamisse. Eve Veromann • Raamatu “Eesti taimekaitse 95” esitlus. Luule Metspalu Konverents on TASUTA Registreerumine konverentsi kodulehel kuni 14. oktoobrini eestitaimekaitse.emu.ee/eesti-taimekaitse-95 Konverentsi rahastab "Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas"

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

VEOAUTODE JA HAAGISTE • REMONT • HOOLDUS • TAHHOGRAAFIDE TAATLEMINE TEL 435 4552, 510 5131 • VARUOSAD • VEOAUTODE DIAGNOSTIKA TEL 435 4555, 520 4656

METSAVEOAUTODE JA HAAGISTE PEALISEHITUSTE, TÕSTUKITE JA TARVIKUTE MÜÜK HÜDROTÕSTUKID LOGLIFT, JONSERED, EPSILON HAAGISED BRIAB, NÄRKO, JYKI MÜÜK TEL 435 4556, 503 0959

VARUOSADE KAUPLUS REINU TEE 31 VILJANDI TEL. 435 4222, 505 6057

OJA TEE 5B, VILJANDI Avatud E–R 8–17 WWW.VILVO.EE

6 || HÜljeS || maa elu

13. oktoober 2016

Vastuoluline hallh TiiT eFeRT Maa Elu

äänemeres Eesti rannikuvetes elav hallhüljes on turismiatraktsioon, mida huvilised saavad vaatamas käia, aga teisalt on ta kalameestele palju kurja teinud, suretades näiteks Soome lahel Tallinna ümbruses kalapüügi peaaegu välja. Seltskond hülgehuvilisi ootab Kaberneeme sadamas Prangi saarelt saabuvat postipaati Helge. Kui see 36kohaline alus kogenud kapteni Iivari juhtimisel sadamasse jõuab, suundub pardale kümmekond hülgehuvilist. Reise korraldab Prangli Travel. Meri on pisut tuuline, see-eest päikseline. On kindel lootus hülgeid kohata. Seda kinnitab ka sadamavaht, kes paadi teele saadab. TÄTTE JA KLASSIKA Suundume Kolga lahte Malusi saarte poole, mis on kolmest saarest koosnev ahelik. Kõigepealt möödume püsiva asustuseta Koipsi saarest. Seljataha jääb Kaberneeme, taustal paistab Muuga sadama hooneid ning teletorn. Silmapiiril on näha isegi Prangli saart. Teiselt poolt piirab vaatevälja pikalt Juminda poolsaar. Kuigi Koipsi on asustamata, on seal siiski eluhooneid nä-

ha. Järgmisel, väiksemal Rammu saarel neid enam pole. Riik saartele transporti ei korralda ning kohalejõudmine on igaühe enda asi. Aga omaette teema on see, et saared on lindude meelispesitsuspaigad, mistõttu kevadel ja suve esimesel poolel on nende külastamine keelatud. Ka hülgevaatlused algavad alles pärast jaanipäeva. Selleks ajaks on märtsis sündinud pojad piisavalt julged ja suured, et emaga veest välja tulla. Hülgepüük oli väikesaarte elanikele enne teist maailmasõda tähtis elatusallikas ning hülgeküttimisretked olid väga pikad. Hülgeliha kaasa ei võetud, sest see oli raske, aga üldiselt noore hülge liha söödi. Väga moes olid hülgenahast kasukad, mütsid ja kotid, ja seda veel nõukogude ajalgi. Teine küttimise põhjus oli rasv. Tänapäeval asendab seda nafta ja rasva väärtus on kadunud. Kuigi veel tänagi võib näiteks Prangli saarel näha hülgerasva ja värnitsa seguga ülevõõbatud maju. Hülgerasv on puidu võimas kaitsevahend ja püsib maja peal kuni nelikümmend aastat. SUUR PEESITAJA Kui jõuame Malusi alla, võtab reisijuht Annika Prangli välja iPodi ja kõlari ning paneb mängima klassikalise muusika. See peaks uudishimulikud hülged välja meelitama.

TOITUMINE

allhüljes on paindliku toiduvalikuga ja arvatavasti iga päev ei söö. Täiskasvanud looma päevane toiduvajadus on 5–7 kg ehk ligikaudu kuus protsenti oma kehamassist. Peamine toit on eri liiki kalad, vähemal määral ka vähid ja limused. Eestis kasutab hallhüljes toitumiseks kogu Eesti rannikumerd. Toitumisala sõltub tõenäoliselt massiliselt esinevate kalaliikide liikumisest ja levikust. Hallhüljes võib püüda saaki ka kalapüügivõrkudest, eriti seisevvõrkudest ja muudest liikumatutest püügivahenditest. Selle käigus võivad loomad ka hukkuda. Allikas: Wikipedia Hülgeretki korraldab Prangli Travel.

Siin-seal pistavad üksikud hülged pead lainete vahelt välja, meenutades vee peal hulpivaid nahkpalle. Need kaovad siiski sekunditega ja väga keeruline on neid fotosilmaga tabada. Annika on katsetanud hüljeste meelitamiseks eri muusikastiile. „Neile meeldib klassika ja neile meeldib Jaan Tät-

Kuula tervise häält 10.-14. oktoobrini on raadios Elmar Tervisenädal. Rohkelt kasulikke nõuandeid ja tervislikke kingitusi Apothekalt ning loomulikult päevad täis heatujulist muusikat! www.elmar.ee

te looming,” räägib ta. Aga kui panna mängima tümps, siis hülged kaovad. „Kui päid oleks siin praegu vee peal palju, siis saaksin näidata. Panen tümpsu mängima, pead kaovad, panen klassika, tulevad tagasi,” lisab ta. Paar päeva varem, vaiksema ilmaga olnud näha oma nelikümmend hüljest.

Aga lainetus ilmselt häirib hülgeid ja näha on neid vähe. Aga kuna päike on soe, siis eemal, teisel pool Malusi saari ühendavat Vahekarit on näha kivi peal peesitavat tumedat kuju. Kapten võtab suuna ümber Põhja-Malusi ja sõidame lähemale. Siin-seal pistavad pea välja üksikud vurruninad.

maa elu || HÜljeS || 7

13. oktoober 2016

lhüljes

Jõuame hülgest umbes poolesaja meetri kaugusele. Laiskvorst ei tee teist nägugi. Aga lähemale me ka minna ei saa. Oleks väike kaater, võiks minna paari meetri kaugusele, enne kui peesitaja ennast segada laseb. Hülged üle vaadatud, sõidame tagasi Kaberneeme sadamasse.

KALAMEESTE NUHTLUS Nädalapäevad hiljem suundume endise kutselise kaluri Meelis Saluneemega Piritalt kaatriga hülgepesitsuspaika Aegna saare lähistele väiksele laiule, millest hülged on teinud endale lesila. Kuigi hülged on muutnud kalapüügi sisuliselt võimatuks, pole mees siiski loomade peale

FotoD: tIIt eFert

lur jäänud, kes püüab sellega elatist teenida. Üks viiekümne meetri pikkune ja viie meetri kõrgune kalavõrk maksab 200 eurot. Hülgele on selle lõhkumine lapsemäng. Kui ei lõhu, siis ta sööb lihtsalt saagi ära. Meelis loobus kaluri kutsest kuus-seitse aastat tagasi. Hüljeste arv Soome lahes hakkas tema sõnul järsult kasvama mõned aastad varem. Jahistatistikal baseeruva hinnangu põhjal oli umbes sada aastat tagasi Läänemere populatsiooni suurus 88 000 – 100 000 looma, kuid 1970. aastate lõpuks oli liigi arvukus Läänemeres kahanenud 4000 isendini. 2007. aastal loendati Läänemeres karvavahetusaegse loenduse käigus 22 000 isendit. Arvatakse, et see kasvab ligi kümme protsenti aastas. „Läänemeri on puhtamaks muutunud, elukeskkond sobib neile,” räägib Meelis.

kuri. „Ei, olen vihane nende peale, kes on lasknud sellisel olukorral tekkida,” kinnitab ta, lisades, et kümned kalurid on hüljeste tõttu kalapüügist loobunud, sest see ei tasu enam ära. „Hüljeste vahelt kala ei püüa!” Enne teist maailmasõda käis Tallinna lahel sadakond kalapaati päevas, nüüd on vaid üks ka-

ENNE LIIGA VÄHE, NÜÜD JÄLLE LIIGA PALJU Vahepealne hüljeste arvu järsk langus levitaski mõtteviisi, et neid ei tohi küttida ja las nad kosuvad. „Aga nüüd on hilja, neid on juba liiga palju,” räägib kalur. Kui enne sõda oli kalurkond piisavalt suur, oli ka huvi küttida ja hülgeid hoiti kala-

KUI MUL TULEB LÕHEISU, ON ODAVAM LASTA SEE LENNUKIGA ENDALE ALASKALT TUUA, KUI MINNA MERELE PÜÜDMA.

Tema sõnul muudab see kohaliku kala nii kulukaks, et seda pole enam mõtet taga ajada. „Kui mul tuleb lõheisu, on odavam lasta see lennukiga endale Alaskalt tuua, kui minna merele püüdma. Saan ta kätte, kindlasti saan, aga see läheb nii kalliks,” nendib Meelis.

püügikohtadest eemale. Nüüd pole enam kalureid ja kellelgi pole tahtmist enam hülgeid küttida. „Kui nad rannas lapsi pepust hammustaksid, küll siis kütitaks,” räägib Meelis. Talle on arusaamatu, et riik kulutab suuri summasid lõhevarude taastamiseks. „Aga keegi ei mõtle, et pooled üleskasvatatud lõhedest lähevad hülgesöödaks,” toob ta välja. Kalur räägib lugusid, kus ta on hüljestega vastakuti seisnud, kui on läinud võrke välja võtma. „Tuleb poole kehaga veest välja ja ähvardab. Aga kui saab aru, et jääb alla, siis kaob.” Meelis on näinud ka, kuidas hüljes saab kätte seitsmekilose lõhe, mis on iga kaluri unistus. Aga see on ka ühe keskmise hülge päevane toiduvajadus. Meelise sõnul valib hüljes ikka väärtuslikumaid kalu. „Kui võrgus on vimb ja siig, võtab ta ikka siia. Kui on forell või ahven, võtab kindla peale forelli, üldiselt punased kalad meeldivad neile väga,” teab ta. Mees püüdis enda sõnul tippajal Soome lahelt kaks ja pool tonni lõhet ja forelli aastas. Läinud aastal sai ta aga kätte tervelt kaks kala ehk kokku oma kuus kilogrammi saaki. „Ja ma ei saa öelda, et ma ei püüdnud. Üsna usinalt püüdsin,” tõdeb Meelis.

UUDISHIMULIKUD LOOMAD Niipea kui sihtkohta jõuame, paistab esimene hülgepea. Meelise sõnul meelitab neid veest välja juba paadimüra ja eks paat ise ka äratab huvi. Hülged on juba nii targaks saanud, et kui paat sõidab sadamast välja, siis hülged võtavad sappa. Passivad niikaua, kui võrk pannakse sisse, ning siis jäävad kõhutäit ootama. Peanuppe kerkib vee kohale järjest rohkem. Korraga näeme kümmekonda hüljest. Poole tunni jooksul, mis vaatluspaigas kaatriga loksume, näeme mitutkümmet hüljest. Nad tiirutavad ümber paadi. Järgnevad sellele ja lähim pistab pea välja mõne meetri kaugusel, aremad hoiavad mõnekümnemeetrist distantsi. „Olen korraga ühel kivil näinud päevitamas kaheksat hüljest, kokku on mu paadile järgnenud oma kolmkümmend hüljest,” räägib Meelis. „Aga mõelge, praegu on need siin, kes on kodus, suurem osa on kuskil saaki otsimas. Pesitsemisperioodil võib neid siin olla korraga 300 tükki.” Meelise sõnul paneb loodus ühel hetkel jälle asja ise paika. „Kui populatsioon kasvab liiga suureks, tuleb mõni haigus, või veelgi lihtsam, toitu hakkab nappima ja nad peavad lihtsalt ära minema.”

HUSQVARNA. JA SA ARMASTAD SÜGIST. HUSQVARNA 135 Mootorsaag Võimsus 1.5 kW • Kaal 4.4 kg Kubatuur 40.9 cm3

€199

KAMPAANIA

HUSQVARNA 445 II

KAMPAANIA

Mootorsaag Võimsus 2.1 kW • Kaal 4.9 kg Kubatuur 45.7 cm3

€399

€259

€489

HUSQVARNA 125B

KAMPAANIA

Lehepuhur Võimsus 0.8 kW • Kaal 4.26 kg Kubatuur 28 cm³ • Õhuvoolu kiirus 76 m/s

€229 €259 Raikküla(Lubja) paekarjäär Potsepa liivakarjäär

Eivere paekarjäär

OLULINE ON TULEMUS.

Anelema paekarjäär Rõstla paekarjäär Selja II kruusakarjäär Aardlapalu liivakarjäär

Väikevedude tellimused +372 5303 9898 Projektimüük ja lepingud +372 517 6087 info@eestikillustik.ee | www.eestikillustik.ee

TERAVUS, mis kestab. VÄHENE venivus. SUUR lõiketõhusus.

UUS! TÄIESTI UUS HUSQVARNA SAEKETT

X-CUT

www.husqvarna.ee

8 || kaHjuRITÕRje || maa elu

13. oktoober 2016

Kutsumata külalised

poevad külma tulles tuppa ka näpusuurusest august SiGRid kOORep Sakala

ga hiir ja rott ei küsi, kas elada maamajas või korteris, kui ikka prügi või toidujäänuseid läheduses vedeleb, siis uudishimulik hiireke neid ka näksima tuleb ja külmade saabudes sealt edasi tuppa tikub. „Jah, niipea kui esimesed külmad tulevad ja öine temperatuur langeb, hakkavad nad sisse pressima,” tähendab kahjuritõrjega tegeleva osaühingu Rentokil Lõuna-Eesti piirkonnajuht Anneli Haavandi. Kui majapidamises on kass, teeb tema oma osa tõrjest, kuid alati sellest ei piisa. „Praegusel ajal on väga palju muret linnalähedastes uuselamupiirkondades, mis on ehitatud kunagiste põldude peale. Seal on ju hästi palju erinevaid hiire-

kesi,” räägib spetsialist. Teinekord juhtub, et need majad pole korralikult lõpuni ehitatud, siis on hiirtel hõlbus laudise vahelt sisse ronida. „Nad on väga head ronijad ja öösel käibki selline ralli katuse peal või krõbistavad nad seina vahel – mõni ütleb, et nagu jalgpall käib öösiti pööningul,” räägib Haavandi, milliseid kirjeldusi on kahjuritõrjujad kuulnud närilistega kimpus olevate klientide käest. „Eks nad on sealt midagi leidnud ja siis, kui inimene on voodis, ongi täpselt tunne, nagu ratsavägi kappaks üleval.” Kahjuritõrjuja saab aidata sellega, et paneb mürgi igale poole välja, aga muud imet ka korda ei saada. Augud tuleb ise kinni panna, sest hiirtega on Haavandi sõnul selline lugu, et sealt, kus pastakas läbi mahub või sõrm edasi-tagasi liikuma, mahub ka hiir sisse. „Kui tema nina mahub läbi, siis ta ribikondid lähevad natuke kokku ja tahapoole ning ta justkui voolaks august

läbi. Ta on ju pisikene ja kui nina on sees, siis tagumiste käppadega lükkab ta lihtsalt end jõuga edasi.” UUDISHIMU TAPAB HIIRE Ent toosamune hiirte uudishimu, millest ennist oli juttu, võib saada neile hukatuslikuks. Anneli Haavandi jutustab, et neil on küll närilistele spetsiaalsed majakesed, aga kui kodus neid käepärast pole, siis inimestel on ikka majapidamisest üle jäänud plasttorusid, kuhu saab mürki sisse panna. Kindlasti ei tasu näriliste mürki niisama vedelema jätta, sest olgu maailm arenenud kuipalju tahes, mõjub mürk halvasti

KUI MAJAPIDAMISES ON KASS, TEEB TEMA OMA OSA TÕRJEST, KUID ALATI SELLEST EI PIISA.

k a ssidele ja koertele. „Tänapäeval on kassid-koerad ju kõik mingit erilist tõugu ja üks on suurem hellik kui teine, nii et koduloom ikka mürki kätte saada ei tohiks,” kinnitab ta. Muidugi on igal pool kirjas ja loomaarstid teavad, et K1 vitamiin on see, mida tuleb kohe süstida ja see aitab. „Aga loomaarst ju jälle maksab,” nendib ta. Liigse kulu ja mure vältimiseks võikski võtta noodsamad plasttorud, mõõta umbes poole meetri pikkuseks ja keskelt auk läbi torgata. Edasi siis mürk traadi või naelaga sisse toru keskele panna. Hiir läheb toru sisse ja saab mürgi kätte, aga koduloom mitte. „Kui on hiireprobleem, siis selliseid torusid võib kasvõi iga viie meetri tagant panna,” ütleb Haavandi. Kui hiir maja juurde satub, siis ta seal torus ka uudistab, sest hiired on uudishimulikud ja nemad alati näksivad kõike, mida näevad. Haavandi kirjeldab, et kui hiir või rott mürki sööb, siis ta kohe ei hukku. Muidu tei-

Rotid pelgavad kõike uut, mis tähendab, et nende mürgitamine võtab Foto: WIkIPeDIa hulga rohkem aega kui uudishimulike hiirte hävitamine.

Lühilugude kogumikust leiab nostalgilisi mõtisklusi, aga ka külaelusündmuste jahmatavaid pöördeid, meie rikkalikust ajaloopärandist tingitud juhtumisi ning värvikaid tegelasi.

Kass teeb näriliste tõrjel kindlasti oma töö, kuid et „ratsavägi” pööningult välja saada, tasub ikkagi stabiilselt mürgitada. Foto: elMo rIIg / sakala

sed seda enam ei tahaks. „Vaadatakse, et üks proovib ära ja kui midagi ei juhtu, tulevad teised ka riburada pidi sööma. Nad hukkuvad kolme kuni viie päeva jooksul.” Probleemi pole ka mürgi tuppa panekuga, sest kui hiir saab sisse, saab ta ka välja. „Praegusaja mürkide mõju on selline, et närilisel hakkab seest kõrvetama ja ta otsib väljapääsu, et saada vett. Kui ta toast seda ei leia, siis läheb välja ja väga harva, kui keegi neist tuppa jääb,” kinnitab spetsialist, kuid lisab, et väikese hiirekese maja voodri vahele jäämine pole nii hull, kui vedelema jääb näiteks 300grammine rott. „Olgu need mürgid kuivatavad või mis tahes, aga 300 grammi vedelevat liha on 300 grammi liha,” möönab Haavandi. Õigupoolest rottide mürgitamiseks tuleb kasutada teist strateegiat. Kui rotid on läheduses, siis nendele peaksid mürgid stabiilselt väljas olemas. „Sest rott on ju närviline ja kardab kõike uut,” selgitab ta. Kui rott on juba olemas ning hakkame mürki välja panema, võib minna paar nädalat enne, kui ta se-

da süüa julgeb. „Rott kardab ja alguses kõnnib tükk aega sellest mööda,” räägib piirkonnajuht. Näiteks nende kliendiks olevatel firmadel on näriliste majad aasta ringi väljas ja mürk seal sees nõndasamuti. Siis on see keskkonnas olemas juba enne rotte ja nad ei oska seda karta. „Sedasi saab asja kontrolli all hoida,” lausub ta. KASSID OLID KELDRITES Nii ei tasu ka kahjuritõrjujatelt oodata, et nad käivad kaks tiiru ümber maja ja närilised on kadunud. Mürgipanek on pikaajaline protsess ja seda tasuks meeles pidada nii linnas kui maal. Kortermajas on närilised samasugune probleem kui talumajapidamises. „Vanasti olid ju keldrites kassid ja siis olid probleemiks kassid ja kirbud, aga nüüd, kui keldriaknad on ilusti kinni ja kassid kortermaja keldrisse ei pääse, kimbutavad hiired,” märgib Anneli Haavandi. Majade küljes olevad torud pole veel nii hermeetiliselt kinni pandud, et hiireke kuskilt vahelt sisse ei mahuks. „Seega ongi nii, et seal, kus prügi laiali, on hiired platsis.”

VOLTYRE REHVID PÕLLUMAJANDUSTEHNIKALE

Nende kaante vahelt leiab ka tänaseks päevaks vaat et rahvalauluks saanud laulu „Kuni su küla veel elab” sünniloo ning originaalnoodi. Leiab mõne laulu veel. Kuni su küla veel elab, elad sina ka. Nii on ka 45 aastat hiljem.

Müügil raamatupoodides üle Eesti, Postimehe toimetuses Tallinnas ja Tartus ning Pärnu Postimehe, Virumaa Teataja, Sakala, Valgamaalase ja Järva Teataja toimetuses. Hind toimetuses 12 eurot.

STARCO – AMETLIK VOLTYRE-PROM REHVIDE EDASIMÜÜJA KVALITEETSED REHVID LAOS! PARIM HIND JA TASUTA TARNE! VÕIMALIK MAKSTA PÄRAST KAUBA KÄTTESAAMIST!

STARCO-E OÜ Lõõtsa 5, Tallinn, 11415 Eesti

Tel +372 65 000 21, faks +372 65 000 57 e-post starco@starco.ee

www.starco.ee • www.starco.com

Internetipood baltic.starcoshop.com

maa elu || eTTeVÕTluS || 9

13. oktoober 2016

Allhanget

aga praegu me veel kõigile seda maksta ei saa. Palgatõus ei saa tulla emotsiooni pealt, vaja on tootlikkuse kasvu.”

ei maksa liialt halvustada TOOMAS ŠALdA Maa Elu

ärnu-Jaagupis tegutsevat kahekümne viie aastase ajalooga masinaehitusettevõtet Welmet OÜ juhtiv Märt Lehtsalu võttis isa rolli ettevõtte vedamisel üle kuus aastat tagasi. „Siin töötamise kogemus oli mul juba kooliajast, isa kõrvalt tegin kõike, mida vaja ja millest jõud ning oskused üle käisid.” Ise nimetab ta enam kui neljakümne töötajaga peamiselt puidusektori tootmisettevõtetele allhanke korras masinaid ja seadmeid tootvat Welmetit väikefirmaks. „Meil on neli-viis peamist klienti, neist suurim tellija AS Hekotek. Suur heameel on, et koostöö sujub soomlaste Jarteki ja Laitexiga ning austerlaste Andritz Groupiga, kes kõik on maailma mastaabis oma valdkonnas suured tegijad. Toodame seadmeid ja konveiereid, peatöövõtjate kaudu on meie klientideks katlamajad, saetööstused, graanulitehased, vineeritehased, paberi- ja tselluloositööstus, veidi toodame ka turbatööstustele ja kaevandustele. Samade peatöövõtjate kaudu on meie toodang jõudnud pea kõikidesse maailmajagudesse. Meile saadetakse toote joonised, mille järgi masinad valmis teeme. Suvel oli siin tipphetkel korraga töös umbes sada projekti, mida on ikka väga palju,” kirjeldab Lehtsalu Welmeti tegemisi. Mehele ei meeldi, kui poliitikud suhtuvad allhankesse halvustavalt ja targutavad, et tootma peab asju, millel on maksimaalne lisandväärtus. „Seda saab väita inimene, kes reaalsest elust suurt ei tea. Hil-

juti kirjutas üks suhtekorraldaja, et tõstke oma hinnad siis Soomega samale tasemele. Jube lihtne! Tegelikult paneksime nõnda hommepäev poe kinni. Turg reguleerib ennast ise. Isegi kui hakkaksime omatoodet tegema ja nii üritama suuremat lisandväärtust luua, ei konkureeriks me eelnimetatud suurte firmadega, aga peaksime samal ajal suutma leida endale tööd kaheteistkümneks kuuks aastas. Väikese ettevõtte juht peab leidma lahenduse, kuidas praeguses palgasurves ja tööjõupuuduses kõigepealt ellu jääda. Meie toodangust on 95% valmis masinad, mis on mingi osa tehase koostest. Kliente Welmet juurde ei otsi, tootmisressurss on sada protsenti hõivatud. „Tänased põhikliendid telliksid rohkemgi, kui suudame pakkuda. Alles hiljuti olin sunnitud ühele Soome koostööpartnerile ära ütlema üheksakümne tuhande eurose tellimuse, sest ei oleks tarnetähtajaks lihtsalt valmis jõudnud,” kommenteerib Lehtsalu. ETTEVÕTE ON TUBLISTI KOSUNUD Ellu on jäädud ja tegelikult ka kosutud. Algusaegadega võrreldes on Welmet kasvanud kolm korda. Kui metallifirmade kohta tehtaks edetabelit, mille aluseks oleks käive ruutmeetri kohta, oldaks Lehtsalu veendumuse kohaselt vähemalt tipu lähedal. „Toimetame väikesel pinnal, 1700 ruutmeetril, mistõttu hakkamegi varsti uut 850ruutmeetrist hoonet ehitama, mis läheb koos seadmetega maksma 600 000 eurot. Sinna viime vanast hoonest kogu keevituse. Meil on kasuliku pinna ja kraanade puudus, palju on sopilisi ruume, mida meie töös on raske kasutada. Suurte asjade tootmiseks on tarvis avarat kõrget

Welmet OÜ juhatuse esimehe Märt Lehtsalu sõnul on kogu viimaste aastate kasum läinud tagasi ﬁrmasse, Foto: tooMas ŠalDa et tootmise efektiivsust tõsta.

nelja kraanaga ruumi. Tühja ootamist ja edasi-tagasi tõstmist jääb vähemaks.” Seadmeparki on Welmetis viimase kuue aasta jooksul järjest täiendatud ning ettevõtte juht hindab selle korralikuks. Üks esimesi oste pärast Lehtsalu ametisse asumist oli uus senisest hulga suurem ja CNCjuhtimisega painutuspink, investeering 130 000 eurot. Uued või suhteliselt uued on plasma-

MEESKOND ON MEIL VÄGA HEA, ENAMIKULE TAHAKS ROHKEM PALKA MAKSTA, AGA PRAEGU POLE VÕIMALIK.

Uuenenud „342“ veelgi tõhusam ja efektiivsem! • Parandatud maitseomadustega mürksööt närilistele • Turboimpregneeritud nisutera (toimeaine on viidud otse tera sisemusse) • Tolmuvaba • Efektiivne toime pärast esimest manustamist! • Ei idane • Sisaldab Bitrexi mõruainet • Säilivusaeg 45 kuud Toimeaine: Bromodialoon 0,05 g/kg Pakend: 200 g Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!

Saadaval kõikides hästi varustatud tööstuskaupade kauplustes ja apteekides üle Eesti.

pink, rullvaltsid, keevitusagregaadid, tõstukid. Metallitöötlemismasinad on kallid: plasmapink maksis 110 000, treipink ligi 70 000 eurot jne. Sel suvel valmisid uus värvi- ja haavelduskamber, investeering kokku 150 000 eurot. „Viimastel aastatel on kogu kasum läinud tagasi firmasse, ikka selleks, et tootmise efektiivsust tõsta. Põhiprotsessid on tänaseks korralike masinatega kaetud, aga kui raha laialt käes oleks, leiaks kiiresti, kuidas pool miljonit eurot investeeringuteks kasutada. Meil on ka 1960. aastatest pärit treipinke, aga hea hoolduse korral kestavad need veel kaua. Olmetingimuste parandamisse pole me suutnud väga palju investeerida, duširuum on nagu Odessa noortevanglas,” ei tee Lehtsalu saladust. Uue sauna

ja duširuumi ehitamine ei tõsta tootlikkust, nii et need peavad veel mõne aasta ootama. Samuti tunnistab ettevõtte juht, et soovitud tasemele pole jõutud töötasuga. „Meeskond on meil väga hea, enamikule tahaks rohkem palka maksta, aga praegu pole võimalik. Tööd on palju, sageli on see vägagi stressirohke, aga kasumiosa on väiksem, kui õiglane oleks. Meid mõjutab odav naftahind. Masinaehitusfirmad, kes naftasektorile seadmeid tootsid, on nüüd paljud ilma tööta ja turul on vaba tootmismahtu palju, see viib hinnad alla. Tellimusi pole meil vähemaks jäänud, aga kasumis jääme võrreldes eelmise aastaga kõvasti alla. Lootus palku tõsta läks selle nahka. Hea töömees võiks ikka tuhat eurot kuus kontole saada,

POLE VÕTTA KEEVITAJAID Welmeti üks keerulisemaid probleeme on oskustöötajate, eriti keevitajate leidmine. Rendil on neli-viis keevitajat, nende seas on lätlasi ja ukrainlasi. Lehtsalu ootaks riigilt, et noori suudetaks suunata erialadele, mida ettevõtetel ka tegelikult vaja on, ja pakub välja lahenduse: „Näiteks praegu võetakse meie kulu ja kirjadega kutsekooli saadetud noormees pärast esimest kursust sõjaväkke. Miks tal ei lasta kooli lõpetada? Ajateenistus ei kao ju kuhugi. Kui mõnedel õppekavadel on kutsekoolides väike täituvus, võiks ju noori mehi ajateenistusest lausa vabastada, kui nad sel erialal teatud aastad töötavad. Samal ajal võiks kutsekoolis riigikaitset intensiivsemalt õpetada ja kui see inimest huvitab, siis leiab ta rakendust Kaitseliidus. Alternatiive võiks olla. Welmetis on üle 40 inimese ja peale tootmisjuhi ei ole meil kedagi, kes töötaks õpitud erialal. Siin on Tihemetsa ja Kehtna haridusega mehhanisaatoreid, aga mitte ühtegi keevitajat, kes oleks õppinud keevitajaks, ega ühtegi treialit, kes oleks õppinud treialiks. Kõige paremad keevitajad, kes meil palgal on, oleme ise ajapikku koolitanud. Olen kutsehariduskeskuste juhtidega rääkinud, öeldakse, et kuskilt pole õppejõude võtta. Siingi peaks riik tegutsema, mitte kiitma end kutsehariduse edendamise eest. Eestis ei ole võimalik õppida keevitusinseneriks eesti keeles, aga saab saksa ja vene keeles … See on kõigi metalliettevõtete probleem. Mitte mingit tööpuudust ei ole, on sulaselge tööjõupuudus.” Samuti tuleks Lehtsalu hinnangul õpetada noori karjääri planeerima. „Noortele tuleks selgeks teha, et kolme kuni viie aastaga on oskused omandatud ja tulevikuks leib garanteeritud. Ilma hariduse ja oskusteta ei saa suurt raha teenida. Aga meile tulles tahetakse kohe saada palka, mida maksame kogenud meestele. Ja siis minnakse Soome tegema ükskõik mida. Kümnest noorest mehest, kes meie juurde satub, jääb üks-kaks.” Kõigest hoolimata kinnitab finantsharidusega mees, et masinaehitus paelub teda ning temas on süvenenud tahe tõestada, et Eestis saab korralikku masinaehitusettevõtet majandada ja arendada küll.

www.optitrans.ee MICHELIN REHVID = PIKAEALISUS + KASUMLIKKUS

OKTOOBRI PAKKUMINE €/tk

MICHELIN 600/50R22,5 Cargoxbib 159D TL MICHELIN 710/45R22,5 Cargoxbib 165D TL MICHELIN 710/50R26,5 Cargoxbib 170D TL KLEBER 600/70R30 Topker 152A8/149D TL KLEBER 650/85R38 Topker 173A8/173B TL KLEBER 710/70R42 Topker 173A8/170D TL

1236.1643.1899.1535.3019.3430.-

Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 31.10.2016 Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt Tel 515 3763, 5814 7377, e-post info@optitrans.ee

10 || Ilma- ja TaImeTaRk || maa elu

13. oktoober 2016

iLMATARk

JÜRi kAMeNik

ilmatark

VARASEIM JA HILISEIM ESIMENE LUMI SÜGISEL

Foto: Marko saarM

Maapirn magustab toitu

veresuhkrut kõrgustesse tõstmata

ktoobris on hea aeg korjata maapirni mugulaid. Eriti kasulik on maapirn neile, kel on probleeme veresuhkruga. Maapirn (Heliantus tuberosus), tuntud ka kui topinambur või mugul-päevalill, kuulub korvõieliste sugukonda päevalille perekonda. See kasvab enamasti aia ääres, sageli hekitaimena. Kõrgus on tavaliselt umbes kaks meetrit. Kasvukoha ja -tingimuste suhtes on taim väga vähenõudlik ega vaja hooldust. Maapirn õitseb kollakate õitega septembris. Toiduks kasutatakse mugulaid, mida saab välja kaevata alates oktoobri keskpaigast kuni aprilli lõpuni. Ka lume alt saab mugulaid kätte, kui maa külmunud pole. Niisiis

MAAPIRNI KUIVATAMINE Maast välja kaevatud mugulatelt tuleks muld harjaga korralikult maha pesta. Kes soovib, võib mugulad ka ära koorida enne toiduvalmistamist ja neid näiteks püreesuppides, toorsalatites või võis praetuna kasutada. Lisaks tooreste mugulate kasutamisele ma ka kuivatan maapirni. Selleks tuleks värsked puhtaks pestud mugulad jätta mõneks päevaks toatemperatuurile närbuma, seejärel need näiteks köögikombainis viilutada ning kuivatada kiiresti 40 kraadi juures. Suuremad kuivatatud laastud jätan krõpsudeks, mis so-

bivad hästi vahepaladeks ja õhtuseks näksimiseks. Väiksemad viilud jäävad jahu jahvatamiseks või tee tegemiseks. Kuivatatud maapirniviiludest saab jahu valmistada köögikombainis, kannmikseris, kohviveskis või väikses koduköögi veskis. Maapirnijahu on hea kasutada toortoitudes, smuutides, „Kirju koera” kooki tehes ja paljudes küpsetistes. Jahul on magus maitse, kuid see ei tõsta vere glükoosisisaldust niimoodi nagu suhkur. See on väga toitev ja hea mineraaliallikas. Maapirnijahust tehtud küpsised-koo-

kÜLVikALeNdeR – OkTOOBeR 2016

07.23

Vili, alates kl 18.04 juur

17. E

08.05 18.07

Juur

19. K

21. R

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Õis Õis, alates kl 18.28 leht

20. N

Juur, alates kl 17.30 õis

18. T

16. P

Jäär

Ne i

Vili

kits

i ts

Sõnn

15. L

ju Kal

ur Amb

Leht, alates kl 08.08 vili

Foto: arvo Meeks

vi Lõ

14. R

REGULEERIB VERE GLÜKOOSISISALDUST Maapirnis leidub suures koguses sahhariide, mis mõjutavad kõhunäärme toodetavat hormooni insuliin, aidates sel paremini reguleerida veresuhkrut. Niisiis sobib maapirn hästi diabeetikule ja kõhunäärmeprobleemidega inimesele. Maapirn ergutab seedetegevust ning soodustab meestel spermatogeneesi, väidetavalt suurendab ka suguiha. Maapirnis sisalduv inuliin on toiduks sooles elavatele bakteritele, seega on sellest eriti kasu pärast antibiootikumikuuri, et aidata headel bakteritel taastuda. Lisaks on maapirn sooli puhastava toimega. Madala kalorsuse ja kasulike omaduste tõttu on maapirn tõeline dieet- ja tervisetoit. Rohkem ideid ja retsepte leiab Karepa Ravimtaimeaia koduleheküljelt www.ravimtaimeaed.ee ja Facebooki lehelt.

Kuivatatud maapirni laastud on heaks vahepalaks.

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

gid sobivad ka tsöliaakiat põdevale inimesele, sest ei sisalda gluteeni.

kATRiN LUke

võib oktoobris korjata esialgu vaid nii palju mugulaid, kui kohe ära tarbitakse, või nii palju, kui soovitakse neid kuivatada. Ainsad maapirni vaenlased on rotid, kes võivad mugulate söömisel inimesest ette jõuda. Liivasel pinnal siiski üldjuhul rotid kahju ei tee.

*** Mitu päeva kestnud vinge sooja kirdetuulega sügistorm vaibus ja asendus rahuliku antitsükloniga. Nädal algas siiski veel üsna tuuliselt, aga antitsüklon tuli juba paari päevaga Eesti kohale, vaigistades tuule. Seega hakkas merevee tase tõusma. Öökülma oli mõnel pool juba nädala alguses kohe, kui ilm selgines, ja päevalgi oli kõikjal sooja alla 10 kraadi. Nädala jooksul õhumass jahenes ja nii oli selgimiste korral öösiti miinuskraade ka õhus, päeviti jäi õhutemperatuur alla 10 kraadi. Siiski mitmel pool oli ilm enamasti pilves. Sarnane, võibolla jahenev sügisilm kestab. Olulist sadu ega tuule tugevnemist pole ette näha, sest antitsüklon püsib Eesti kohal või vähemalt läheduses.

Maapirn tuleb pärast mullast välja kaevamist hoolikalt harjaga puhtaks pesta.

ISTUTUSAEG

elmises ilmajutus kirjutasin sellest, millal on esimene lumi sügisel kõige varem maha tulnud. Jõudsin lõpuks selleni, et kindlate andmete järgi on esimene lumi sadanud 26. septembril 1986. a Põhja-Eestis ja 27. septembril 1986 Lõuna-Eestis, kui Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Siiski tuleb seda rekordit revideerida, sest 2013. a tuli esimene lumi napilt varem, nimelt 25. septembril, ja on kokku lepitud (ilmselt Ilmateenistuses), et see on rekord. Üldse tagantjärele meenutades oli 2013. a juhtum põnev, sest kui 25. septembril ehk astronoomilise sügise kolmandal päeval hakkas tavalise vihma asemel midagi tahkemat ja valgemat sadama, tekkis selline elav arutelu sademete üle, mida pole tükk aega olnud (tõenäoliselt ei enne ega pärast seda juhtumit). Asi oli selles, mida pidada ikkagi lumeks, sest tahkeid ja mingil määral lumelaadseid sademeliike on päris palju ja neil pole sugugi alati lihtne vahet teha. Olen seda teemat puudutanud ühes varasemas Maa Elu ilmajutus (lume sugulased). Aga kuidas on hiliseima esimese lumega sügisel? Mida on sellest teada? Teema tõusis (vist küll esimest korda) päevakorda 2011. a, kui veel novembri keskpaigas ei olnud lumest jälgegi, kuigi oktoobris sai mõnes ilmajaamas ka lumi ja lörts kirja – oli oht, et äkki tuleb uus hiliseima esimese lume rekord. Asja hakati uurima. Siiski uue rekordini ei jõutud, sest 21. novembril tuli ikkagi mõni lumekübe. Veel kord kerkis hiliseima esimese lume teema esile 2014. a novembris, kui Tõraveres avastati järsku, et maa pole sel sügisel veel valgeks saanud – kas tuleb uus rekord? Ilmateenistuses uuriti lumikatte esinemist sügisel ja selgus, et esimest korda on maa kõige hiljem valgeks saanud (andmed alates 2000. a) järgmiselt: 2011. aastal oli maa esimest korda valge 6. detsembril, sellele järgneb 2013. a, kui esimene lumikate tekkis 25. novembril Valgas (lund 1 cm), ja siis 2008. aasta, kui lumi oli maas 17. novembril, samas kui väga soojal ja pikal 2000. a sügisel oli esimene lumi Kirdeja Kagu-Eestis „juba” 11. novembril, vastu pidas see päevake-paar, kuid Tõraveres tekkis esimene lumikate alles 18. detsembril, andmed alates 1986. a (erialainimestel oli kitsam huvi Tõravere sügise hiliseima lume kohta).

Leht allIkas: MÄrkMIk-kalenDer „aasta aIas 2016” kIrJastuselt varrak

maa elu || kodu ja aed || 11

13. oktoober 2016

Ajatatud õied toovad kevade lähemale Säde Lepik Maa Elu

evad tundub praegu õige kaugel olevat, kuid õnneks saab seda ajatatud ja talvel puhkevate õitega lähemale tuua. Tavaliselt ajatame sibullilli, kuid varem saab õitsema meelitada ka püsikuid. Isegi põõsaid ja madalaid puukesi, näiteks sireleid, forsüütiaid ja ebaküdooniaid, kuid see töö on algajale liiga keeruline. Kui aga mõte hullutavalt lõhnavatest valgetest sireliõitest ajal, mil lumehanged on veel akna taga, siiski rahu ei anna, uurige ajatamise kohta Vladimir Kalva raamatust „Sirelid”, mis ilmus eesti keeles juba 1988. aastal. Sirelite ajatamiseks on isegi mitu meetodit. Autor toob välja, et kõige rohkem ajatatakse maailmas valge sireli lihtõitega sorti „Mme Florent Stepman”. Värviliste õitega sorte ajatatakse vähem, sest need pole nii varased ja nende õiget värvust on raskem säilitada. EI ÕITSE JAHEDAS OLEMATA Talviseks ajaks ja varakevadeks ajatame sibullilledest tavaliselt tulpe, nartsisse, hüatsinte ja kobarhüatsinte, kuid ebatavalisel ajal saab õitsema panna ka liiliaid, gladioole, märtsikellukesi, lumikellukesi, siniliiliaid, krookuseid, mitmeid laugu- ja linnupiimaliike. Lillesibulad peavad enne õitsemist kindlasti läbima jaheda perioodi, muidu kasvatavad need ainult lehti ja õisi ei arenegi. Tulpidega jõuate ka praegu esimese ajatuskatse ära teha. Paremini sobivad ajatamiseks tulpide varaõitsvad sordirühmad, näiteks Triumph, Darwini hübriidtulp, Kaufmanni, Fosteri tulbid. Lillekasvatajad ütlevad, et head on lühema varre ja püstisemate lehtedega tulbid, mille õis täielikult ei avane. Ajatamiseks jätke mõned ilusad suured tulbisibulad peenrasse istutamata ja pistke need hoopis potti või kasti heasse niiskesse toitainerikkasse (toa)lillemulda juurduma, nii et sibulaid kataks umbes sentimeetripaksune mullakiht. Sobib ka segu, kus on pooleks võetult niisket turvast ja haigusteta kompostmulda, sinna võib lisada ehitusliiva ja pisut fosfor- ja kaaliumväetist. Kaunima õie annavad üldiselt suu-

Tulbid on lummavad nii peenral Foto: erakogu kui ka ajatatult.

Põõsastest olevat kõige lihtsam ajatada sirelit.

red sibulad, mille ümbermõõt on 10–12 cm ja läbimõõt üle kolme sentimeetri. Ühe sibulaga ei maksa jändama hakata, olgu neid vähemalt kümme, sest kõik sibulad ei anna alati ilusat õit ka kogenud ajatajal. Ühes potis võib olla muidugi mitugi sibulat, päris külg külje vastu ei maksa neid haiguste leviku pärssimiseks aga siiski panna. Paljudele sibullilledele sobib, kui juurdumise ajal on temperatuur 7–13 kraadi, tulbid peaksid kõige kiiremini juurduma 9 kraadi juures. Tavaliselt kulub juurdumiseks kolm-neli nädalat, juurdumisele vihjab see, et sibulad on potis mulda natuke kergitanud. Kui muld oli potiservaga ääretasa, võib see siis üle ääre maha tulla. Kui sügis on ilus, võivad ajatussibulatega potid septembris ja oktoobri algul olla ka õues põõsa all, kuid jälgige, et need ei saaks seal tunda öökülma näpistusi. Pärast juurdumist hoidke lillesibulatega potte jahedas ruumis, kus temperatuur püsib vahemikus 7–2 kraadi. Jahedas oleku pikkus on ajatatavatel sibullilledel liigiti erinev: enamikule tulpidele sobib

15–18 nädalat, nartsissidele 12– 15 nädalat, hüatsintidele kümme nädalat, kobarhüatsintidele aga viisteist nädalat. Kui millegipärast juhtub, et temperatuur väga kõigub või on hoiuruumis mõnda aega soovitust kõrgem, siis see venitab jahedaperioodi pikemaks. Muld hoidke pottides niiske, kastmissagedus oleneb ruumi õhuniiskusest, seda tuleb teha nädala või kahe tagant. Kui sibulad jäävad kuivale, siis tekivad nn paberõied, mis ei avane. Üle kasta aga ei tohi, siis lähevad sibulad mädanema. Kui usute, et teie ajatuslilled on juba piisavalt jahedas olnud, tooge potid sooja ruumi, kasvud on siis tavaliselt mõne sentimeetri pikkused. Kasvuruum olgu võimalikult valge, sest hämaras toas jäävad kasvavad varred nõrgaks. Kui läbitud jahedaperiood oli piisav, kasvavad lilled valges toas ruttu ja õisi näete juba kolme-nelja nädala pärast. Sirguvaid lilli kastke korralikult. Kui õiepung hakkab juba värvi näitama, kuid on alles pisike, siis laske tulbil areneda jahedamas ruumis. Kui panite kõik lillesibulad juurduma ühel ajal, kuid tahate õisi kauem nautida, siis är-

Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane

ge kõiki anumaid korraga sooja tooge, hilisemaks õitsemiseks hoidke potte kauem 2 kraadi juures. LILLESIBULAD KÜLMUTUSKAPPI Kel sobivat hoiuruumi pole, saab ajatamisel appi võtta külmiku, mis asendab jahedat ruumi. Tulbisibulad pange siis marlist või muust hõredast kangast kotis vähemalt 12 nädalaks külmiku põhjale juurviljade hoiukarpi. Kui jahedaperiood on läbitud, istutage sibulad ühe- või mitmekaupa pottidesse, nii et sibula tipp paistab mullast välja. Muld kastke korralikult märjaks. Tõstke potid kõige valgemale aknalauale ja kontrollige aeg-ajalt, kas muld on parajalt niiske. Õisi näete umbes pooleteise kuu pärast. Külmik aitab hädast välja ka siis, kui saite mõne toreda tulbisordi hilissügisel, mil külmade tõttu ei tasu lillesibulaid ka tavalisest sügavamale mulda istutada. (Sügavamale istutamise nipp on hilinejaid tihti aidanud, ei maksa ka karta, et varred jäävad liiga lühikeseks.) Külmkapis hoitud tulbisibulad istutage kevadel esimesel või-

 Küttegraanulid Puhas looduslik toode, mis asendab nii gaasi-, õli- kui ka halupuukütet. Hinnad soodsad! Loe lisaks www.ecopellet.ee

malusel maha, tulbid ei pruugi alati samal aastal õitseda jõuda, kuid vähemalt sibulad ei lähe raisku. Kui külmikus ruumi pole, hoidke tulbisibulaid väljaistutamiseni keldris mulla või turba sees. Asjaarmastajale on sibullillede ajatamine lihtsalt üks põnev üritamine, mida kroonivad edu korral armsad õied. Tootjale, kel on (lõike)õisi või kauneid nartsissipotte tarvis näiteks jõuluks, sõbra- või naistepäevaks, on see aga tõeline täppistöö, kuigi nemad ostavad selleks tavaliselt Hollandist nõuetekohaselt kasvatatud ja ettevalmistatud ajatussibulaid, mis on juba läbinud õiealgmete väljakujunemiseks vajaliku termotöötluse. Loodetud tulemuse võivad ikkagi rikkuda väikesedki kõrvalekalded ajatusrežiimis. Kui tahate ajatamise suuremalt ette võtta või õisi kindlaks tähtpäevaks saada, siis leiate parimaid nõuandeid kogenud lillekasvataja Andi Normeti raamatust „Sibullillede ajatamine”. ÕITSVAD SINILILLED JA PRIIMULAD Ajatuskatseteks sobivad ka

 Graanulid lemmikloomale Puhtad looduslikud tooted, mis mõeldud kassidele, väikenärilistele, jänestele, lindudele ja hobustele. Saadaval ka lemmikloomapoodides. Loe lisaks www.greenfull.eu

Tootmine ja müük: Sipa küla, Märjamaa vald, Raplamaa ¦ tööpäeviti 9-17¦ tel 5629 2730 ¦ e-mail: info@ecopellet.ee

Talveks saab õitsema virgutada Foto: erakogu ka krookuseid.

mitmed püsililled, näiteks harilik sinilill, varretu ja kõrge priimula (taime leherosetis peab olema vähemalt viis ilusat ja tervet lehte), harilik nurmenukk, Kaukaasia kitsekakar, sarvkannike, aediiris ja kääbusiiris, isegi Arendsi jt madalakasvulised astilbed. Nende noored taimed (iiriste risoomid) tulnuks juurdumiseks potti istutada aga juba septembris või oktoobri esimestel päevadel. Püsikutele sobib hästi kompostmuld, kuhu on juurde segatud natuke liiva ja kompleksväetist. Ärge jätke taimi potis kuivale. Novembris tuleks ajatustaimede anumad viia jahedasse (paras temperatuur on mõned kraadid alla nulli) ruumi või katta õues kuivade puulehtede ja kuuseokstega, võimalusel kuhjake katteks ka lund. Taimede tuppatoomist võib alustada juba jaanuaris, algul hoidke neid mõnel päeval kohanemiseks jahedas ruumis, et muld ühtlaselt soojeneks, ja edasi 15–20 kraadi juures. Sinililled ja sarvkannikesed hakkavad õitsema juba kahe nädalaga, priimulad ja nurmenukud kolmega, teistel kulub selleni jõudmiseks kuu või kaks.

12 || kÜÜSlauk || maa elu

13. oktoober 2016 sutada tervet mõistust, võib igaüks kodus tootmist alustada,” on ta kindel.

Margus Sarmet rõõmustab, et Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval sai must küüslauk publiku lemmikmahetoote kategoorias teise koha ja maaeluministri FotoD: erakogu tänukirja innovaatilise tehnoloogia ja huvitava toote eest.

Must küüslauk

kogub tasapisi tuntust kRiSTiiNA kRUUSe Maa Elu

ooleteise aasta eest musta küüslauku tootma hakanud Margus Sarmet nendib, et tarbija jaoks tundmatu toote müümine eeldab ise endale tarbijaskonna kasvatamist. Samas on tema sõnul poes palju kergem silma paista, kui pakkuda toodet, millesarnast teised ei valmista. „Minu kogemus musta küüslauguga on näidanud, et väiketootja peab julgema eristuda. Jaekettidesse on tegelikult väga lihtne pääseda, kui pakud midagi uut ja originaalset, mitte ei lähe konkurente puhtalt hinnaga lööma,” kõneleb Margus Sarmet. Must küüslauk on tänagi veel paljude jaoks tundmatu toode, rääkimata pooleteise aasta tagusest ajast, mil Sarmet seda esimese Eesti tootjana laiemale tarbijaskonnale valmistama hakkas. Musta küüslauku tehakse toorest küüslaugust, küpsetades mugulaid umbes 70 kraadi juures kolm nädalat. Selle tulemusel muutub küüslauk pehmeks marmelaaditaoliseks, omandab mustja värvuse ning magusa maitse, milles

on ka viiendat maitset: umamit. „Küüslaugus on sama palju naturaalseid suhkruid kui banaanis, sellest ka magus maitse,” selgitab tootja. Seega sobib must küüslauk peale soolaste roogade hästi ka magustoitudesse. „Ise söön seda tihti šokolaadi asemel või šokolaadifondüüs või lisan valgele jäätisele,” märgib Sarmet. Kuigi umbes pool vitamiinidest hävib töötlemisel, ei tasu Margus Sarmeti sõnul vitamiinikao pärast muretseda, sest musta küüslauku süüakse toorest küüslaugust palju suuremas koguses. Suure lisaväärtusena aga mitmekordistub küpsemise jooksul küüslaugus sisalduvate antioksüdantide hulk. „Mustas küüslaugus on 2–80 korda rohkem antioksüdante kui toores küüslaugus,” ütleb Sarmet, viidates Tallinna Tehnikaülikooli toiduainetehnoloogia teadlaste andmetele. AASIAST PÄRIT Must küüslauk on pärit Koreast. Aasias on see äärmiselt populaarne, Euroopas veel vähe tuntud. „Kui oma domeeni musta küüslaugu nimega ära registreerisin, hakkasin kohe saama Aasiast pakkumisi osta musta küüslauku sealt,” meenutab Margus Sarmet. „Aga minu jaoks oli põhimõtte küsimus

kasutada ainult Eesti küüslauku, sest tänu meie kliimale on Eesti küüslauk palju kvaliteetsem ja antioksüdandirikkam kui Hiina küüslauk. Lisaks aitab see kohalikku põllumajandustoodangut väärtustada,” põhjendab ta. Põllumajanduse või toidutootmisega Margus Sarmetil kokkupuudet polnud. Ehitusinseneri haridusega Sarmet teenib oma igapäevase leiva siiani Rii-

MUSTA KÜÜSLAUKU TEHAKSE TOOREST KÜÜSLAUGUST, KÜPSETADES MUGULAID UMBES 70 KRAADI JUURES KOLM NÄDALAT.

gi Kinnisvara ASis teadus- ja arendusosakonna juhina ning musta küüslaugu tootmine on praegu pigem hobi. „Mulle lihtsalt meeldivad uued ja innovaatilised asjad. Nende vastu tunnen kohe erilist kirge. Proovisin kunagi ühe Eestis elava soomlase isetehtud musta küüslauku ja meeldis väga, kuid meie poelettidel seda peaaegu polnud. Ainult ühe Prantsuse firma toodang, mis oli väga kallis,” meenutab ta.

Sarmeti sõnul võib internetist leida sadu kirjeldusi musta küüslaugu valmistamisest, aga tihti asi ebaõnnestub. „Lõpuks on see ikkagi nagu hapukurgivõi moositegu, milles igaühel on oma nõksud ja ainulaadne tehnoloogia, sisetunne ning intuitsioon,” tõdeb ta. Küüslaugu pikaajaliseks küpsetamiseks vajaliku tehnoloogiaga ahju ehitas Sarmet oma inseneriteadmistele ja -kogemustele tuginedes ise. Ta möönab, et enne tuli päris palju katsetada, kuni sobiva lahenduseni jõudis. Tootmine on praegu sisse seatud kodus. „Eesti seadused on väiketootjate suhtes sõbralikud. Kui luua tootmiseks sobivad tingimused ja ka-

Mitmenädalase küpsemisega saab küüslauk mustja värvi ja magusa maitse.

KÜÜSLAUGU KÜPSETAMINE Musta küüslaugu küpsetamiseks kasutatav kamber mahutab 300 kilogrammi toorest küüslauku, millest pärast kolmenädalast kuumutamist jääb järele umbes 150 kilo toodangut. Töö algab augusti alguses, mil saab värsket küüslauku, ning kestab kolmenädalaste tsüklitena umbes talve keskpaigani. Vajadusel saab Margus Sarmeti sõnul veel kevadel juurde toota, kuid ta eelistab varem kogu hooaja toodangu valmis teha, sest mida värskem on küüslauk, seda maitsvam jääb lõpptoode. Küüslauku küpsetab Margus Sarmet üksinda. Toodangu koorimiseks ja pakkimiseks käivad aga iga kolme nädala tagant abiks töötajad. Praegusest tootmismahust Margus Sarmeti sõnul Eesti turu jaoks piisab, kuid siht on müüa musta küüslauku ka lähiriikidesse. „Siis saab mahtu kasvatada ja tänu mastaabiefektile ka hinda allapoole tuua,” kõneleb ta. Praegu jääb 75grammise musta küüslaugu paki hind sõltuvalt poest 4,50–5,90 euro vahele. „Minu soov on hinda langetada, kui suudame tootmistehnoloogiat efektiivsemaks muuta ning suurendame tootmist,” ütleb ta. Tootmise laienemisega peaks Sarmeti sõnul kaasnema kodustest tingimustest väljakolimine eraldi tootmispinnale. Kuid ka siis kavatseb Margus Sarmet truuks jääda üksnes Eesti toorainele. KEHV KÜÜSLAUGUSAAK Tänavune hooaeg oli küüslaugukasvatajatele üsna heitlik: oli kasvatajaid, kes ei saanud isegi seemet tagasi, teistel läks mõnevõrra paremini. Eriti keeruline on Margus Sarmeti sõnul seis maheküüslauguga. „Võtsin suvel ette registri kõigist, kel on luba kasvatada maheküüslauku. Helistasin 17 kasvatajat läbi, neist 16 sain kätte ning kõik ütlesid justkui ühest suust, et neil pole mulle midagi pakkuda. Küsigu ma järgmisel aastal uuesti,” meenutab ta. See nurjas plaani vahetada tooraine välja maheküüslaugu vastu. „Juba maailmavaate tõttu tahaksin kasutada ainult mahetoorainet, aga sel aastal pole võimalik, sest maheküüslauku napib. Tegime nii palju kui saime mahetoorainest. Sellest jagub mahepoodidele kindlasti, aga ülejäänud toodangu teeme tavapõllumajanduslikust küüslaugust ja nii palju kui võimalik mahedale ülemineku faasis olevast küüslaugust,” kõneleb Sarmet. Ise küüslauku kasvatama ei plaani musta küüslaugu tootja aga hakata. „Kui ehitusinsenerina õppisin selgeks tootmistehnoloogia, siis pole väga mõistlik õppida veel agronoomiat. Las küüslauku kasvatavad ikka need, kel teadmised, kogemus ja tehnika. Minu soov on anda Eesti küüslaugule täiendav väärtus tootearenduse kaudu, see on rohkem minu ala” selgitab ta. Tootearenduses käivad Margus Sarmeti kinnitusel pidevalt katsetused, et taas midagi uut poeletile tuua. Järgmisena võiks musta küüslauku kasutada tarbijale juba rohkem tuttavates toodetes ühe koostisosana.