Maa Elu, 20. oktoober 2016 by AS Eesti Meedia

ISSN 2504-5865

HEITLIK ILM RÄSIS KARTULISAAKI

KARTULIKASVATAJAID TÄNAVUNE SAAK ÜLEMÄÄRA EI RÕÕMUSTA, MURET OLI HEITLIKE ILMADE TÕTTU OMAJAGU.

772504

586014

TAAVI RAIDMETS: JÄÄGID JÄRKAME ALUSETÖÖSTUSTELE, SAEPURU LÄHEB GRAANULITEHASTESSE, PINNUD KATLAMAJADESSE – KÕIK LÄHEB MÜÜGIKS.

KUIDAS SILUDA TRAKTORIRÖÖPAID?

METSA MAJANDAMISE EESKIRI ÜTLEB, ET RAIETÖÖDEL KAHJUSTATUD TEED, SIHID, KRAAVID, SILLAD JA TRUUBID TULEB KORRASTADA VÄHEMALT RAIE-EELSELE TASEMELE.

20. OKTOOBER 2016 • NR 44 (72) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

kama toidab

Urvaste seltsimaja tiit eFert

rvaste seltsimaja uksed on külalistele enamik päevi aastas avatud ja tuba on soe ka kõige külmema ilmaga. See on võimalik tänu köögis valmistatavale Urvaste kamale, mida tunnustati kaks aastat tagasi Eesti parima mahetoote tiitliga. kAmAmAjA Sügisene Lõuna-Eesti loodus on imeline. Teekonnal Urvaste seltsimajja avanevad kaunid vaated, käänuline tee läbi oru viib mäenõlvale, kus asub Urvaste Püha Urbanuse kirik. Kogudusel on kahe hektari suurune õunaaed, mis on tänavu heldelt saaki pakkunud. Urvaste seltsimaja aktiivsed naised korjavad õunad kokku ning valmistavad neist limonaadi. Ettevõtlikkus ja uute ideede genereerimine on Urvaste naistele omane.

Urvaste seltsimaja, mille ühistegevus on koondunud MTÜsse Urvaste Kü lade Selts, ei ühenda üksnes Urvaste elanikke, vaid tervet külade piirkonda. Inimesi käib lisaks Urvastele veel Keema, Kirikukü la, Koigu, Kuldre, Pihleni, Ruhingu, Uhtjärve ja Vaabina kü ladest ehk tegelikult kogu Urvaste valla piirest. „Siia tullakse ka Kanepist ja Kärgulast,” lisab Urvaste Külade Seltsi perenaine Mariina Kõller. Siia tähendab Kanepi-Antsla tee ääres asuvat 1939. aastal valminud kahekordset endist Urvaste koolimaja, mille aknast paistab Eesti kümnekroonist ehtinud Tamme-Lauri tamm. Urvaste seltsimaja firmatoode on kama.

urvaste seltsimaja Firmatoode on Kama.

Kama valmistamine on usaldatud Maarja-Liise Raidlale. Foto: tiit eFert

KAMA AJALOOST

uigi kama peetakse eestlaste rahvustoiduks, mõistsid kama väärtust juba Aasia rahvad, kama olevat kuulunud Mongoli impeeriumi looja Tšingis-khaani menüüsse. Slaavi aladel mainiti kama aastal 1555, kui Venemaad valitses tsaar Ivan Julm. Venemaal on kama tolokno ja Soomes talkkuna. Igal pool on kamal isemoodi retsept, sõltuvalt sellest, milliseid vilju piirkonnas kasvatati. Tegelikult mingit ühtset retsepti polegi. Igas talus tehti nii, nagu välja kukkus. Omal ajal oli kamategu keerukas ja aeganõudev: kõigepealt keedeti terad soolaga maitsestatud vees poolpehmeks, seejärel kuivatati päikesepaiste ja tuulega. Kuivatamisele järgnes terade röstimine ahjus ja siis jahvatamine. Urvaste seltsimajas järgitakse vanu traditsioone nii palju kui võimalik.

Seda hakati valmistama seitse aastat tagasi, kui kevadisel urbanipäeva laadal, mida peetakse koguduse pargis, oli vaja isetehtud praktilisi asju loterii jaoks. Tänaseks on Urvaste kamast saanud ü ks Võrumaa sümboleid. Kogu tooraine on

mahe ja suures osas võrumaine. Seda kinnitab ka Uma Meki tunnistus, mis antakse toodetele, mis kasutavad vähemalt 50 protsendi ulatuses võrumaist toorainet. Kahjuks pole kogu toorainet võimalik Võrumaalt hankida. Loe edasi lk 6 ...

www.pmkaubamaja.ee i! t s e E e l ü i t n ie l k t a v e l 11 000 rahulo Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399. Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060. E-post: info@pmkaubamaja.ee. SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

2 || saeVeskI || maa elu

20. oktoober 2016

VÄlisMaalt

Kartulihinnad on jäänud eelmise hooajaga samale tasemele, kuid need võivad veel tõusta tänavuste väiksemate saakide tõttu.

keskmise suuru olgu korralik laova reageerida tuleb ki

Foto: dmitri kotJuH / JÄrVamaa teataJa

MITMES RIIGIS ON VARASEMAST KEHVEM KARTULISAAK

Maa Elu

Allikas: NEPG

VILETSA TERAVILJASAAGI PÄRAST MURES BRITID PANUSTAVAD UURINGUTESSE

uurbritannias langes teraviljasaak tänavu ligi 11 protsenti, jäädes 22,1 miljoni tonni juurde. Peamiseks põhjuseks peetakse ebasoodsat ilma, sest hooaja alguses nappis päikesepaistet. Samal ajal mujal maailmas on teraviljasaak olnud valdavalt hea ning rahvusvaheline keskmine saak kasvas tänavu. Briti põllumehi ühendav organisatsioon NFU leiab, et vaja on rohkem raha panustada teraviljasaagikuse uuringutesse, et Briti põl-

lumehed suudaksid püsida konkurentsis ka muutlike ilmade ning odava hinna korral. Organisatsiooni esimees Mike Hambly sõnul on arusaadav, et põllumehed on kesise saagi pärast mures, kui maailmaturul kasutatakse uusi innovaatilisi tehnoloogiaid ning saagikus kasvab. „Peame rohkem investeerima uuringutesse, et pakkuda põllumeeste muredele lahendusi,” kõneles ta. Allikad: Farmers Weekly, Farmers Guardian

www.strongseptik.ee 2 m³ SEPTIKU KOMPLEKT EN 1256 6 - 1

materjali kätte hulga odavamalt kui kaubandusvõrgust. Sortiment on lai: eri pikkused ja ristlõiked, et kliendil kohe võtta oleks. Materjaliks ikka peamiselt traditsioonilised mänd ja kuusk. Aprilliks korjame jälle laoplatsi ja katusealused täis ja aprillistmaist läheb kõvemaks saagimiseks. Kui tuleb suurem tellimus, siis 80% võtame enda platsi pealt ära ja 20% peame kähku juurde tootma. Nii et iga toodet on laos peaaegu alati mõningane kogus sees. Kui klient ei saa kiiresti kindlat kogust kätte, et ta saaks tööga alustada, jääb ka 80% võtmata. Suured saeveskid rõhuvad ekspordile ja siseturul eriti ei konkureeri. Suvehommikuti on siin nagu turuplats, me

ei kirtsuta nina ka siis, kui võetakse väike kogus. Ostsime neli Tiki Treileri haagist, mida klientidele kauba kohaleviimiseks kasutada anname. Kliendi vajadustele kiiresti reageerimine on meie võimalus ellu jääda ja isegi areneda,” räägib Raidmets.

• Sobib 4–5liikmelisele perele • Kolmekambriline septik, milles reovesi vabaneb heljuvainest ja rasvadest • Jaotuskaev, mille abil juhitakse reovesi imbtorudest koosnevasse jaotustorustikku • Augustatud imbtorud, mille kaudu juhitakse eelpuhastatud reovesi maasse • Tuulutuspüstikud, mis asuvad jaotustorustike lõpus • Filterkangas, mis aitab ära hoida pinnase erifraktsioonide segunemise

ERIHIND

8a9hin5d 1€230 €

Tav

Foto: toomas ŠaLda

põhilised on ehiTusprussid Kõige rohkem saetaksegi Dorioone Timberis tavalisi ehitusprusse, laudu, kaubaks lähevad kõiksugu ristlõiked 19 mm paksusest alates. Lintsaega tehakse jämedamaid ristlõikeid. „Jäägid järkame alusetööstustele, saepuru läheb graanulitehastesse, pinnud katlamajadesse – kõik läheb müügiks.”

Soeta omale sobiv septik meie e-poest! 3 m³ SEPTIKU KOMPLEKT

TOOTE KOMPLEKT KOOSNEB KOGUS Kolmekambriline septik 2000 liitrit (pikkus 2,8 m) 1 tk Jaotuskaev 0 400 mm 1 tk Jaotustoru 3 m, 0 110 mm 2 tk Imbtoru 3 m, 0 110 mm 10 tk Tuulutustoru 1,5 m, 0 110 mm 2 tk Tuulutusotsak 0 110 mm 2 tk Painduv käänik 0 110 mm 4 tk Filterkangas 1 x 10 m 2 tk Toote kaal 205 kg

Taavi Raidmets ja enam kui meetrise läbimõõduga saarepuu, mis samuti Dorioone Timberis töödeldud saab.

EN 12566 - 1

I EE S T

TOOTE KOMPLEKT KOOSNEB KOGUS Kolmekambriline septik 3000 liitrit (pikkus 4,2 m) 1 tk Jaotuskaev 0 400 mm 1 tk Jaotustoru 3 m, 0 110 mm 2 tk Imbtoru 3 m, 0 110 mm 10 tk Tuulutustoru 1,5 m, 0 110 mm 2 tk Tuulutusotsak 0 110 mm 2 tk Painduv käänik 0 110 mm 4 tk Filterkangas 1 x 10 m 2 tk Toote kaal 250 kg

• Sobib 6–7liikmelisele perele • Kolmekambriline septik, milles reovesi vabaneb heljuvainest ja rasvadest • Jaotuskaev, mille abil juhitakse reovesi imbtorudes koosnevasse jaotustorustikku • Augustatud imbtorud, mille kaudu juhitakse eelpuhastatud reovesi maasse • Tuulutuspüstikud, mis asuvad jaotustorustike lõpus • Filterkangas, mis aitab ära hoida pinnase erifraktsioonide segunemise

Septik vastab Euroopa Liidu reovee väikepuhastite standardile EN 12566-1, see on läbinud standardis ettenähtud katsetused ja tähistatud CE-märgisega

PT 1 S E IK

ERIHIND

10ah9ind0150€0 €

Tav

TOOD

ia Ba ltica ääres Are kandis jääb silma kollane järelhaagis, millel kirjas „Elbu saeveski” ja telefoninumber. Number kuulub Taavi Raidmetsale, kes koos Peeter Alustega 2011. aastast alates Elbu külas tegutseva saeveski töid-tegemisi juhib. Aluste vedada on tehnika pool, Raidmetsal turundus. Kuigi nii kohalikud kui ka kaugemalt tulijad kutsuvad saeveskit lihtsalt Elbu või Are saeveskiks, on ametlikult tegu Dorioone Timber OÜga. „Peeter Alustega kohtusime nii, et otsisin enda metsast pärit palgile saagimiskohta ja sattusin siia, ei tahtnud lihtsalt palgina müüa. Klappisime omavahel hästi ja hakkasime koos toimetama,” meenutab Raidmets viie aasta tagust aega. Toona polnud siin veel hooneid ega katusealuseid, maht oli väiksem. Suurte saeveskitega ei üritata mahus tänagi võistelda, küll aga sortimendi osas. „Umbes 500 tihumeetrit saematerjali on meil pidevalt laos olemas. Püüame ära arvata, mida ostetakse, mitte ei hakka saagima alles siis, kui tellimus tuleb. Enamik meie kliente on väliehitajad, kes teevad alltöövõttu suurtele ja tuntud ehitusfirmadele. Nii et meil on väljakujunenud klientuur, kes teab, et meilt saab

saake, kuigi eelmisel hooajal võeti seal 12 protsenti rohkem põllumaad kartuli alla. Võrreldes aasta varasemaga on oodata 5,8 protsendi võrra väiksemat kartulisaaki. Viie riigi kartulikasvatajaid ühendava organisatsiooni NEPG esindajad ütlevad, et kartuli kasvatamise kulud tõusid tänavu kasvatajate jaoks, sest tuli teha lisakulutusi taimekaitsele ning kartuli saagikus hektari kohta oli keskmisest kehvem. Kartulihinnad on jäänud eelmise hooajaga samale tasemele, kuid need võivad veel tõusta tänavuste väiksemate saakide tõttu.

NR .

aksamaa, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa ja Suurbritannia kartulikasvatajaid ühendav organisatsioon NEPG prognoosib tänavuseks söögikartuli saagiks 24,91 miljonit tonni. Mullu oli saak 25,31 miljonit tonni. See tähendab, et hoolimata kartulikasvatusmaa laiendamisest 4,8 protsendi võrra eelmisel hooajal, langes eeldatav saak ikkagi 1,6 protsenti. Riigiti on saak väga erinev. Saksamaal jääb kartulisaak enam-vähem tavapärasele tasemele. Hollandis, Prantsusmaal ja Suurbritannias jäävad saagid alla keskmist. Belgias on oodata keskmisest märksa väiksemaid

tooMas ŠalDa

B A 10. A

PE materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat

Ohutu hooldada

Vastupidav mehaanilistele vigastustele PE materjali garanteeritud eluiga on 50 aastat

Innovative Water Systems • Peterburi tee 47 •11415 Tallinn •www.iwsgroup.ee

maa elu || saeVeskI || 3

20. oktoober 2016

sega saeveskil aru ja iiresti

JUHtkiri

Peeter raiDla

peatoimetaja

HIILIV RIIGIREFORM

ks tont on mööda Eestit ringi lastud käima – see on selline näiline riigireform. Valitsus on asunud mingeid plaane teostama, omamata suurt pilti, mis selle tagajärjel ühes või teises Eestimaa nurgas võiks juhtuda,” lausus sel esmaspäeval Riigikogus Külliki Kübarsepp, juhatades sisse arupärimise majandus- ja taristuministrile Kristen Michalile. Arupärimises oli mitu konkreetset küsimust, aga üks neist kõlas nii: kuidas on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas toimiva maanteeameti tegevus kooskõlas haldusreformi eesmärkidega ning koalitsioonilepingus lubatud ääremaastumise pidurdamisega? Sõnaosava ministrina toonitas Kristen Michal hakatuseks, et ta peab Eesti eri regioonide tasakaalustatud arengut väga oluliseks. Ja kinnitas seejärel, et maanteeamet ei sulge ühtegi oma esindust ning et autojuhi eksameid võetakse vastu keskse eksamikeskuse tehtavate väljasõitude käigus. Michal põhjendas seda viimast sellega, et eksamineerija ei teaks, kes see inimene on, kes juhieksamit parajasti sooritab. Väidetavalt ikka selleks, et vältida korruptsioonijuhtumeid. Miskipärast mul on aga tunne, et just Tallinn on olnud see patupesa, kus suurimad korruptsioonijuhtumid juhieksami vastuvõtmisel on aset leidnud. Minister peatus ka maakondliku bussiliikluse korraldusel, viidates septembris valitsuselt heakskiidu saanud seisukohale, et maakondlik bussiliiklus tuleb seniselt maavalitsusepõhiselt korralduselt üle viia piirkondliku ühistranspordikeskuse põhiseks. Selleks antakse maavalitsuste vastavad ülesanded üle maanteeametile, kes koostöös kohalike omavalitsustega moodustab piirkondlikud ühistranspordikeskused. Sellist muudatust on oodata 2018. aasta teises pooles või 2019. aasta alguses. Tunnistan ausalt, et ministri jutt mind väga ei veennud. Olen kindel, et maavalitsused on ka siiani võimaluste piires arvestanud valdade vajadustega. Minu maakodu asub Tallinnast 150 kilomeetri kaugusel, laias laastus Virtsu ja Pärnu vahel. Liinibuss sõidab külast läbi kaks korda päevas. Kas pärast eespool viidatud muudatust hakkab buss sagedamini sõitma? Vaevalt. Kas mul tekib võimalus bussiga Tallinnast oma koduvalda sõita? Vaevalt. Nii küsingi: mis siis meie valla elanike jaoks muutub? Ääremaastumise probleem on minu arvates muus: puudu on majandushoobadest ja ideedest, mis ärgitaksid praegustes valdades või ka tuleviku suurvaldades ettevõtlust edendama. Kolme väikevalla ühendamine üheks suureks ei muuda iseenesest midagi. Minister Michal peaks hoopis sellele oma mõttejõu suunama.

„

Jaekaubanduse suunal Dorioone Timber praegu tööd ei tee. „Kui suudame ehitada kuivati ja hakkame ka hööveldama, ju siis tuleb teisiti käituda. Aga kõigepealt peame 3000ruutmeetrise platsi ära asfalteerima, et sopast pääseda. Loodame investeeringutoetust saada, päris üksi käib asi üle jõu.” Põhiline tootmisvahend Dorioone Timberis on elektroonilise täppismõõteseadega ketasraam KARA-2000. Palgi tarnijad on reeglina Leheris, Vesmel, Karo Mets, Grundar Puit, Viimsi Mets või Aarman Puit. Palgi hind on tänavu veidi langenud – kui eelmisel aastal tuli maksta 70–75 eurot palgi tihumeetri eest, siis nüüd 60–65, ju siis pole puiduturul parimad ajad. „Vahel tuleb viletsamat palki ka sisse. Aga kuna meie maksame siis, kui koorem saetud ja meil palgi kvaliteedist selge ülevaade, pole hullu. Maksame kvaliteedi järgi: kui palju koormast kvaliteetset saematerjali saame. Tarnijatega on vastastikune usaldus tekkinud.” Dorioone Timberi enda suhtes peaks usaldust kasvatama seegi, et ettevõttel on rahvusvaheline tugevussorteerimise CE-sertifikaat ja rahvusvaheline tarneahela sertifikaat FSC. Viimane tähendab, et tarneahel on algusest lõ-

puni kontrollitud ja on tagatud, et kasutatav puit pole kuskilt varastatud. Turg nõuAB kohAnemisT Turuseis nõuab pidevat kohanemist. Kuna Eestis on pika palgi puudus ja suured saeveskid ei taha kuuemeetrist palki saagida, hakkas Dorioone Timber sel aastal pikka saematerjali Venemaalt sisse ostma. „Selle kvaliteet on kõikuv, aga kohapeal vaatame materjali üle ja kõrvaldame vead,” ütleb Raidmets. Alates sellest kuust saab siit tellida kalibreeritud puitu, mis on hööveldatud ja mille mõõdud on ülitäpsed, siin tehakse koostööd hiljuti vajalikud seadmed hankinud Woodbright OÜga. „Nemad ei sae, meie ei höövelda,” kiidab Raidmets koostööd. Samuti ostetakse sisse roheimmutusteenust. „Korjame tellimused kokku ja viime suure koormatäie Pärnusse immutusse. Näiteks on mõistlik immutada materjali, mis läheb terrassikarkasside ehitamiseks.” Teenusena saetakse ka

kliendi toodud mater ja l i. „Hiljuti näiteks toodi meile Pärnust ühest hoovist maha võetud enam kui meetrise läbimõõduga saarepuu, omanik tahab selle laudadeks saagida. Nii saab ta teha ilusa lauaplaadi või aknalaua, mida hing ihaldab.” Eritellimus võib küll tellijale kallim olla, aga saagija sellest suurt ei võida. „Pigem on tähtis, et kliendil jääks siin käimisest positiivne emotsioon, ehk ta tuleb järgmine kord teise ja suurema tellimusega uuesti,” kommenteerib Raidmets. Teenusena saetakse siiski üsna vähe, umbes 5% kogumahust. „Töötleme ümber 400–500 tihumeetrit ümarpuitu kuus, maksimum oleks 1000, aastas müüme umbes 2300 tihumeetrit saetud materjali. Aastane netokäive oli mullu ümardatult 300 000 eurot, tänavu

ÜKs Keerulisemaid Ülesandeid, mida saevesKi juhtidel täita tuleb, on nuPutada, Kuidas Palgist võimaliKult Palju mÜÜgiKõlbliKKu materjali Kätte saada.

tuleb loodetavasti veidi enam,” loodab Raidmets. Üks keerulisemaid ülesandeid, mida saeveski juhtidel täita tuleb, on nuputada, kuidas palgist võimalikult palju müügikõlblikku materjali kätte saada. „Meie põhikulu on palgi hind. Kui saame palgist 50% materjaliks, on tulemus keskmine, kui juba 60%, on väga hästi. Kui tahetakse suuri ristlõikeid, saabki see protsent suurem olla, aga neid jälle tahetakse vähem.” Dorioone Timberi toodangut saaks Taavi Raidmetsa sõnul kasvatada küll. „Üks vahetus juurde ja lintsaag tihedamalt tööle. Töötame kahe vahetusega, aga oleme teinud ka kolmega. Suviti oleme töötajaid juurde võtnud. Meie aasta algab aprillis, kulmineerub suvel ja praegu on viimane kiirem aeg, sest jagub neid, kes tahavad veel tänavu katuse peale saada. Viis järgmist kuud on paraku lahjad.” Ettevõtte tulevikuplaanide kohta kostab Raidmets, et platsi asfalteerimine on hädavajalik. Seejärel hakatakse mõtlema kuivati peale. „Katuse all kuivab puit 18% peale, aga näiteks mööbli tegemiseks ei tohi niiskus ületada 10%. Et meil talvel piisavalt tööd oleks, on kuivatit vaja, aga see koos katlasüsteemiga maksab 200 000 eurot. Meie enda rahakott seda välja ei kannata, peame taotlusi esitama ja lootma positiivset vastust. Kümne aasta pärast tahaksime ise toota hööveldatud kalibreeritud puitu.”

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Kristiina Kruuse kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || ÕuN || maa elu

20. oktoober 2016

heAd eesTi õunAd. Maa Elu uuris aiandusekspertidelt, millised Eesti õunasordid on parimad. Kuna punased magusad välismaa õunad laiutavad püsivalt poeletil, siis paljud ei teagi, kuivõrd head omad õunasordid meil siinsamas Eestis olemas on.

Kuldrenett on paljude meelest parim sügisõun Eestis. Foto: Lauri kuLPsoo / tartu Postimees

Eesti õunte

edetabel taaVi alas

õik, kes kavatsevad sel sügisel või tuleval kevadel oma aeda uusi õunapuid istutada, võiksid kuulda võtta Eesti aiandusteadlaste soovitusi, milliseid meie oma õunasorte valida ja miks. Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse vanemteadur Toivo Univer, kes tegeleb igapäevatöös õunviljaliste sordiaretusega, ja Järvamaa tuntud õunakasvataja Piia Tiigemäe tõid välja oma eelistuste edetabeli, millised Eestis paljundatavad õunasordid on nende hinnangul kõige magusamad, millised on parimad suvi- ja sügisõunad, millised õunad on parimad söömiseks, millised mahlaks ning millised õunapuud peavad kõige paremini külmale vastu. kõige mAgusAmAd eesTi õunAd Toivo Univer, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse vanemteadur: 1. „Martsipan” 2. „Tallinna pirnõun” 3. „Tiina”

Piia Tiigemäe, õunakasvataja, Järvamaa Rebase talu perenaine 1. „Martsipan” 2. „Tallinna pirnõun” 3. „Tiina” 4. „Kaimo” 5. „Taavi”

6. „Talvepirnõun” 7. „Sõstraroosa”

Õun „Martsipan” on keskmise suurusega, selle põhivärvus on rohekaskollane ja päikesepoolne külg karmiinpunane. Viljaliha on kore, mahlakas, magemagus, peaaegu vürtsita, aga väga maitsev. Koristus- ja tarbimisküpseks saab õun augusti lõpus või septembri alguses, kuid säilib vaid paar nädalat. kõige pAremAd eesTi suViõunAd Toivo Univer: 1. „Valge klaarõun” 2. „Krügeri tuviõun” 3. „Kasper” ja „Els”

Piia Tiigemäe: 1. „Kasper” 2. „Krügeri tuviõun” 3. „Martsipan” „Valge klaarõun” ehk rahvakeeli valge klaar on keskmine või koguni üsna suur, vahel iseloomuliku terava õmblusega ning värvilt kollakasvalge. Viljaliha on kore, valge, magushapu, kuid väga maitsev. Koristus- ja tarbimisküps augusti teisel poolel, säilib lühikest aega. „Kasper” on keskmise suurusega, munaja kujuga Eestis aretatud sort. Põhivärvus rohekaskollane, hajusalt laiali valgunud triibuline puna katab kolmandiku vilja pinnast. Viljaliha rohekasvalge, roosakate soonekestega, keskmise tihedusega, mahlane, magushapu.

Õunad valmivad augustis ja säilivad rohkem kui kuu aega.

kõige pAremAd sÜgisõunAd Toivo Univer: 1. „Liivi kuldrenett” 2. „Sügisdessertõun” 3. „Kaja” 4. „Krista” 5. „Tiina”

Piia Tiigemäe: 1. „Kuldrenett” 2. „Sügisdessert” 3. „Liivika” 4. „Kikitriinu” 5. „Krista” 6. „Lembitu” 7. „Krameri tuviõun” (sügistalvine) 8. „Treboux” ehk „Pärnu tuviõun” 9. „Kaari” „Liivi kuldreneti” vili on väheldane või keskmise suurusega. Põhivärvus on kollane, päikesepoolsel küljel sageli hele puna. Viljaliha on tihe, kollakasvalge, hapumagus, maitsev. Koristusvalmis on see õun septembri esimesel poolel, tarbimisküps septembrist-oktoobrist ning säilib kuni detsembri või jaanuarini. kõige kAuem sÄiliVAd õunAd Toivo Univer: 1. „Liivi sibulõun” 2. „Karksi renett”

3. „Paide taliõun” 4. „Katre” 5. „Kersti” Piia Tiigemäe: 1. „Katre” 2. „Karksi renett” 3. „Tellissaare” „Liivi sibulõun” on väike, rohekaskollase põhivärvusega, päikese poolt kaetud triibulise või laigulise punaga. Viljaliha on kollakasvalge, tihe ning meeldivalt magushapu. Tegemist on taliõunaga, sest on tarbimisküps alates novembrist ja säilib kevadeni. Sobib hästi lauaõunaks, säilitab maitseomadused ka kehvades hoiuoludes. „Katre” on keskmise suurusega või suur, ümar, madalate kantidega. Õuna põhivärvus on rohekaskollane või roheline, millel laialdaselt tume puna. Viljaliha on rohekasvalge, tihe, mõnusalt magushapu maitsega. Koristusaeg on septembri lõpul. Õunad säilivad väga pikalt, vahel isegi märtsi-

aprillini. Parim maitse on talve teisel poolel. kõige pAremAd mAhlAõunAd Toivo Univer: 1. „Sügisjoonik” 2. „Talvenauding” 3. „Sidrunkollane taliõun” 4. „Tellissaare” 5. „Krameri tuviõun”

Piia Tiigemäe: 1. „Sügisdessert” 2. „Sügisjoonik” 3. „Krista” 4. „Krameri tuviõun” 5. „Liivika” 6. „Krügeri tuviõun” 7. „Lembitu” „Sügisjoonik” on keskmise suurusega, aga leiab ka suuri vilju, õuna kuju on ümar. Õuna põhivärvus on rohekas või helekollane, päikesepoolsel küljel on triibuline karmiinpuna. Viljaliha on keskmise tihedusega, roosakate triipudega, magushapu. Sobib mahlaks, kompotiks ja kuivatamiseks. „Sügisdessert” – klassikaline sügisõun, suur ja ümmargune, kaetud triibulise punaga. Õunal on hea vürtsine hapumagus maitse – väga mahlane ja maitsev õun. kõige kÜlmAkindlAmAd õunAd Toivo Univer: 1. „Antonovka” 2. „Sügisjoonik” 3. „Talvenauding” 4. „Paide taliõun”

Piia Tiigemäe: 1. „Antonovka” (ei ole Eesti oma, aga Eestis väga levinud õunasort) 2. „Tellissaare” 3. „Sidrunkollane taliõun” 4. „Talvenauding” Ida-Euroopa külma talve talub

väga hästi antoonovka, mis valmib septembri keskel ning mille tarbimisperiood on oktoobrist jaanuarini. Antonovka on keskmine või ka suurepoolne, värvilt valkjasroheline või valkjaskollane, ilma kattevärvuseta. Viljaliha on keskmise tihedusega, valge, vürtsika veinihapu maitsega. „Tellissaare” on üks kõige paremini säilivatest õuntest. Õunad on tugevasti vahaga kaetud, ümmargused, keskmise suurusega. Hõredas võras kasvanud õunad on ilusad kollased ja mitte liiga väikesed, säilivad juunini. Parim söömisaeg on jaanuarist kuni aprillini. Õunakasvataja Piia Tiigemäe sõnul on õunapuu (st sordi) valikul oluline reegel, et ei maksa osta nende maade sorte, kus külma talve ei ole. „Meie soovitame ka Vene sorte, millest paljud meie puukoolides saadaolevad on saagikad, külma- ja haiguskindlad.” Kui te elate aga väga külmas kohas, siis ei pruugi teie aed olla parim koht sortidele „Kaimo” ja „Krista”, mis on muidu väga head Eesti õunasordid. Talvele vastupidavus ei sõltugi niivõrd sordist, kuivõrd eelkõige pookealusest, millele õunapuu poogitud on. „Külmakindlad on tugevakasvulisele alusele poogitud puud,” rõhutab kogenud õunakasvataja. kÄrnTõVekindlAd õunAsordid (ei vaja kärntõvevastast pritsimist) „Imrus” „Pamjat Issajeva”

Talisort „Imrus” on antoonovka kärntõvekindel vorm, samuti külmakindel. „Imruse” sordi õunad on nii keskmised kui ka suured, kujult on õun lai, madalate ribide ja vagudega. Koor on sile, rasvane, läikiv, rohekaskollane, poolt vilja katab vaarikpunane hajuvate äärtega puna. Viljaliha on valkjaskollane, tihe, mahlane, magushapu. Õunad säilivad kuni märtsikuuni.

maa elu || uudIsed || 5

20. oktoober 2016

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist

tatistikaameti andmeil eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu, tõdeb statistikaameti juhtivstatistikmetoodik Allan Aron. 2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspor-

dist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%). Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport. enim on suurenenud TerAViljA VÄljAVedu 2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud

Uus veeseadus reguleerib ka vedelsõnniku laotamist.

53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjus oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt käesolevalgi aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra. Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu. Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist

annab rapsi eksport. Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra. Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra. Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot). Elusloomade väljavedu on

vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra. ekspordi sihTriikide seAs on esikohAl soome 2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EList väljapoole. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriiki-

de seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 riiki. Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse, 28 miljoni euro võrra. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome, mõlemasse 5 miljoni euro võrra. Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu. Eksport vähenes enim Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Tuntavalt vähenes eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra. (Maa Elu)

ENNEOLEMATU!

Foto: Liis treimaNN / Postimees

VEDELSÕNNIKU LAOTAMISE KEELD NIHKUB VARASEMAKS

alitsus kinnitas eelmisel nädalal veeseaduse muudatuse eelnõu, mille järgi tõstetakse üleminekuajaga kuu võrra varasemaks vedelsõnniku laotamise keeldu, mis on vajalik veekeskkonna kaitsmiseks põllumajandusreostuse eest. „Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse nitraadidirektiivi nõuete ebapiisava ülevõtmise kohta ning ühe korra on veeseadust selle tõttu juba täiendatud, kuid Euroopa Komisjon ei jäänud nende muudatustega siiski rahule. Seepärast tuleb veeseadust veelgi täiendada,” selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants senisest rangemate veekaitsemeetmete vajalikkust. Olulisim muudatus on, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud hakkavad kehtima sügisel seni kehtestatust varem. Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud jõustuvad aastast 2023, kuid käesoleva eelnõu järgi kehtestatakse uued piirangud juba järgmisest aastast. „Praegu lubatakse sõnnikut laotada põllule kuni 1. detsembrini, aga kuivõrd ilm läheb külmaks ning taimede kasv aeglustub ja peatub juba oktoobrist, siis sõnnik, mis sel ajal põllule veetakse, uhutakse sealt sügisvihmade ja sulava lumega veekogudesse. Ehk väetami-

se eesmärk ei saa täidetud, seeeest reostuvad veekogud,” selgitas Pomerants keeluaja varasemaks nihutamise põhjust. Eelnõu järgi ei tohi 2018. aastal vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist. Vedelsõnniku paisklaotamine on järgmisest sügisest keelatud alates 20. septembrist, seda seetõttu, et sellise sõnnikulaotamise viisi puhul on keskkonnareostuse risk kõige suurem. Teise muudatusena tuleb edaspidi põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused. Seda märgivad põllumajandustootjad juba praegugi üles, kuid see ei ole kohustuslik. Muudatus on vajalik selleks, et põllumees saaks hinnata enne kultuuri külvi koostatud väetamisplaanis planeeritud väetisekoguste kasutamise efektiivsust. Kolmanda olulise muudatusena peavad need, kelle kasutuses on 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kes kasutavad selle harimisel lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Nõue on seotud nitraadidirektiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetisekogusega ning vältida üleväetamist. (ME)

KATKUVABA ON VEEL VAID HIIUMAA

afrika seakatkuga taudistunud piirkondade hulka lisandus läinud nädalal Läänemaa, kus viirus tuvastati ühel kütitud metsseal Hanila vallas ja neljal kütitud metsseal Kullamaa vallas. Nüüdseks on seakatk tuvastatud kõikides Eesti maakondades peale Hiiumaa.

Tegemist on 33. taudistunud alaga. „Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,” ütles veterinaarja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. (ME)

NÜÜD TRAKTORI VÕI KOMBAINI OSTJALE KINGITUSEKS

REIS PARIISI

JA MASSEY FERGUSONI TEHASESSE

PARIM MULLAH

ARIMISTEHNIKA KONGSKILDE JA DALBO Moving agriculture ahead

Hooldus ja varuosad: Tallinn +372 603 5700 / Jõhvi +372 337 1350 Pärnu +372 445 7345 / Tartu +372 730 1850 Kuressaare +372 452 8214

www.intrac.ee Kampaania kehtib 30.11.2016

Teet Suursild +372 503 6723, teet.suursild@intrac.ee Peep Orlovski +372 5885 8969, peep.orlovski@intrac.ee Kuido Klooren +372 5341 3121, kuido.klooren@intrac.ee

6 || VÄIkeetteVÕte || maa elu

20. oktoober 2016

Leedulanna hakk MaarJa otsa Maa Elu

Sangaste Rukki Maja ettepanekul asuti tegema rukkikama. Lisaks katsetati kaeraga ning neile, kes ei Fotod: tiit eFert taha nisu, on valikus kaerakama.

... algus lk 1 VAnAmemmede reTsepT Kuigi on räägitud, et igas kodus on kama tehtud, selgus, et ka kõige vanemad seltsi liikmed pole ise kama teinud. Seetõttu tuli ühest vanast raamatust retsept otsida ja mõelda välja metoodika, kuidas kama valmistada. „Algul oli ikka palju katsetamist,” sõnab Mariina. Herned, oder, rukis ja oad tuleb keeta, röstida, kuivatada ning jahvatada. Korraga valmistakse 40 kg kama ja selleks kulub mitu päeva. Kõik viljad tuleb eraldi keeta, misjärel neid kuivatatakse ahjus kaheksa tundi, siis röstitakse, sealjuures tuleb teri pidavalt segada, kuni need on pruunikaks tõmbunud. Seejärel lastakse teradel jahtuda ning kallatakse iga vili eraldi tünni ning terad segunevad alles veskis. Kama valmistamine on usaldatud Mariina tütrele Maarja-Liise Raidlale. Kuna kõike tehakse käsitsi ja ainult jahvatamine on mehaaniline, siis tegutseb MaarjaLiise köögis peaaegu üksinda, sest õige tunnetuse kujunemine võtab aega. Kama valmistatakse tellimuste järgi. Tänavu suvel oli neid kahjuks vähem kui aasta varem. Nii nagu õllel ja jäätiselgi sõltub kama läbimüük ilmast. Kui on palav, siis ei soovita kuuma sööki süüa ning kama asendab seda suurepäraselt. kAmAde perre lisAndusid rukis jA kAer Sangaste Rukki Maja ettepanekul asuti tegema rukkikama. Lisaks katsetati kaeraga ning neile, kes ei taha nisu, on valikus kaerakama. Urvaste kama erineb poeletil pakutavast harjumuspä-

rasest kamast jämedama jahvatuse poolest. Aga millega seda segada? „Ikka keefiriga ja ilma suhkruta,” soovitab Mariina. Ta tunnistab, et paljudel on kindlasti tekkinud kama suhtes vastumeelsus, sest seda on tehtud liiga hapuks lastud piimaga. „Oleme pakkunud kohupiima- ja toorjuustuvahtu, aga küsitakse, et miks te hapupiimaga ei tee,” räägib Mariina ning oletab, et ilmselt ollakse nii harjunud seda sööma. Tema sõnul pingutatakse tänapäeval kamaga kui eesti rahvustoiduga üle, üritades serveerida seda igal pidulikul sündmusel magustoidu osana. „Kama oli lihtsalt üks toit meie kliimas, mille toorainet oli aasta läbi saada,” täpsustab Mariina. Teised võimalused toitu säilitada oli hapendada ja soolata.

Kui laPsed KoolitusPäeval saavad ise Kama jahvatada, sÖÖvad nad seda meeleldi. Kuna seltsimaja toitlustab ka Pokumaal, siis on loomulikult sealseski menüüs kama. Mariina eelistab kama alati ilma suhkruta ning enamik kliente aktsepteerib seda. Lisaks korraldab ta kamakoolitusi, neid tehakse kas tellija juures või kohapeal. „Kui lapsed koolituspäeval saavad ise kama jahvatada, söövad nad seda meeleldi,” märgib Mariina. kohAlike eTTeVõTjATe mÜÜgimAjA Veel kootakse seltsimajas kangastelgedel kangaid ja vaipu, näidatakse filme, tehakse joogat ning käivad koos rahvatantsijad ja kapell. Saab pes-

ta pesu, käia duši all ja lastele on ajaviiteks oma tuba. Filme näidatakse seltsimaja teisel korrusel paar korda kuus. Stendil on näha kahe filmi plakateid. Lisaks on avatud poenurk, et tutvustada kohalike inimeste käsitööd ja innustada nende ettevõtlikkust. Seal on müügil ka kuduja Kadri Võreli toodang, kel on majas oma hubane tööruum. Tema kudumid – sokid, mütsid, sallid ja karupüksid – on soojad ja kaunid. Käsitöö on üks Kadri hobidest, millest ta elatub. Kadri kolis Sõmerpalu valda pealinnast ning valis kodus töötamise asemel töökohaks Urvaste seltsimaja. Kadri on muu hulgas aktiivne loomakaitsja ja seltsimaja „tehnikaekspert”. Just Kadri on see, kes viitsib läbi lugeda seadmete kasutusjuhendid ning teab, kuidas käsitseda igasuguseid käsitöötarvikuid.

eedulanna Jolanta Kazlauskaite maitses seitse aastat tagasi esimest korda toormoosi oma eestlannast ämma juures ja sai aru, et see on midagi erilist. Kuna sellist toodet ei olnud turult leida, tuli seda ise tootma hakata. „Suurem elumuutus tekib siis, kui saad emaks, siis hakkad rohkem mõtlema, mida ise sööd ja mida pakud lapsele,” räägib Jolanta Kazlauskaite. „Moos on toode, mida kasutatakse iga päev, seega on oluline, et see ei sisaldaks suures koguses ebavajalikke aineid.” Kuna leedulannale hakkas eestimaine toormoos kohe maitsema, tuli perel osta koju suurem sügavkülmik, mis mahutaks pere ja sõprade jaoks vajamineva koguse moose. „Ükskord sain aru, et pühapäevased pannkoogihommikud, mida sõpradele korraldasin, said aina populaarsemaks ning toormoosi ei jätkunud enam terveks hooajaks,” jutustab Jolanta Kazlauskaite. Signe Vilipus meenutab, et ühel sellisel hommikul saigi üheskoos otsustatud, et tuleb ha-

kata ise ning hulgi meelepärast toormoosi tegema. Nii tõidki endised kolleegid Jolanta Kazlauskaite ja Signe Vilipus tänavu augustis turule toormoosid Berry Good, valikus on kolm maitset – metsmustikas, vaarikas ja maasikas. Moosid on valmistatud eestimaistest marjadest, lisatud on vaid vähesel määral roosuhkrut, et moos säiliks. koosTÖÖ polli keskusegA Toormoose valmistatakse ja pakendatakse koostöös Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskusega, kus esimeste proovipartiidega tehti algust juba eelmisel talvel. „Esimene masin, mida meile pakuti, tegi moosi asemel hoopis smuutit. Meie aga tahtsime, et tuntavad marjatükid sisse jääksid,” kõneleb Signe Vilipus. Jolanta Kazlauskaite lisab, et vaarikaseemned ei tohi moosi tegemisel mitte mingil juhul katki minna, sest siis jääb lõpptulemus „liivane”. Mõne katsetuse järel leitigi Polli keskuse asjatundjatega koos sobiv tootmistehnoloogia ning esimesed 20 000 toormoositopsi tulid täpselt sellised, nagu sooviti. „Kõige ausamad degusteerijad on meie oma lapsed. Smuuti moodi proovipartii jäi lauale seisma, aga tootmisse läinud variant söödi kohe ära,” sõnab Jolanta Kazlauskaite.

AVATud uksed Kuna uksed on lahti, satub majja igasugu rahvast: tuntuid poliitikuid, aga teisigi kuulsaid ja põnevaid persoone. Tulevikuplaanidest räägib seltsimaja projektijuht Airi HallikKonnula: plaan on luua oma e-pood ja saada piirkonnas veel tugevamaks aktiviseerimiskeskuseks, kui praegu ollakse. Aga põhiline on, et maja on ikka avatud ning lähikandi rahvas saab koos käia. Kui paljud ei mõista, miks käsitsi tehtud kama on suurtööstuste omast kallim, siis valmistajad kutsuvad kõiki kama valmistamisega tutvuma. „Kui kliendid näevad tootmist, siis saavad aru,” teab Mariina. Kuna valla eelarve paneb maja kasutamisele piirid, siis on just kama see, millest saadav tulu võimaldab seltsil kahele inimesele aasta ringi palka maksta, hankida suure osa küttest ning osaleda projektides.

URVASTE SELTSIMAJA

hitatud 1939. a astal ümbruskonna talumeeste jõul ja toetusel mahapõlenud puust koolimaja asemele. Kuna tuleõnnetus oli varemgi koolimaja tabanud, süüdistati selles tulejumal Lauritsat, kes pesitsevat siinsamas Tamme-Lauri tammes. Külakool suleti 2000. aastal, siitsaadik on maja tegevuse korraldamise oma südameasjaks

võtnud Urvaste Külade Selts, mis tähistab tuleval aastal 20. sünnipäeva. Urvaste seltsimaja eelarve koosneb valla toetusest ja Urvaste Külade Seltsi tegevustulust. Toetus valla eelarvest 2016. aastal on 12 860 eurot (sellest palgakulu 7700 eurot), Urvaste Külade Seltsi tegevustulu 2015. aastal oli 27 700 eurot (sellest palgakulu 16 200 eurot).

Raikküla(Lubja) paekarjäär Potsepa liivakarjäär

Eivere paekarjäär

Anelema paekarjäär Rõstla paekarjäär Selja II kruusakarjäär Aardlapalu liivakarjäär

Väikevedude tellimused +372 5303 9898 Projektimüük ja lepingud +372 517 6087 info@eestikillustik.ee | www.eestikillustik.ee

Kohtume Jolanta Kazlauskaite (vasakul) ja Signe Vilipusega (paremal) neile olulises kohvikpoes NOP, kuhu võeti nende tooted kõige esimesena müüki.

maa elu || VÄIkeetteVÕte || 7

20. oktoober 2016

kas Eestis toormoosi tootma

Toormoose Berry Good valmistatakse eestimaisest toorainest: metsmustikatest, maasikatest Fotod: maarJa otsa ja vaarikatest.

mistega,” ütleb Jolanta Kazlauskaite, kes ka ise on lähedalt kokku puutunud puudega inimese eluraskustega.

TAgAsilÖÖk pAkendigA Kui naised alustasid eelmise aasta maikuus äriplaani kirjutamist, tundus kõik igati kergesti tehtav. Poolteist aastat hiljem kokkuvõtet tehes ei sujunud aga kõik sugugi nii muretult ja lihtsalt, nagu alguses tundus. Suurem tagasilöök tuli pakendiga. „Tellisime Lätist 20 000 topsi, mis olid eelnevalt

testitud ja mõõdetud, et kraed ja kleebised hästi peale sobiksid,” kõneleb Jolanta Kazlauskaite. Kui topsid jõudsid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse, oli ehmatus suur: saadetud oli vale pakend ning tellitud toodet ei olnud enam saadaval. „Lõpptulemusena tegid aga Astangu inimesed väga head tööd ja selgus, et kraed

oli küll uue topsi peale raskem panna, aga see hoidis seal peal palju paremini,” sõnab ta. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse noored olid kaasatud toormoosipakendite valmistamisesse teadlikult ja eesmärgipäraselt. „Loodan väga, et olime teerajajad ja edaspidi pöördutakse järjest enam keskuse poole huvitavate pakku-

kuiV jA soe suVi Moositootjad nendivad, et ei ole kunagi jälginud ilma sellise huviga nagu nüüd, mil ilmast sõltub otseselt nende tooraine. „Naeran, et oleme poole kohaga põllumehed, kuna jälgime ilma hoopis teise pilguga. Kui kõik rõõmustasid ilusa kuiva ilma üle, mis juba pikemat aega kestis, siis meie ootasime marjade jaoks hoopis vihma,” kõneleb Signe Vilipus. Mõnevõrra keerulisemaks tegi tootmise Signe Vilipuse sõnul see, et marjad valmisid tänavu kaks nädalat oodatust varem. „Maasikakasvataja ütleb ainult kaks päeva ette, millal marjad tulevad, aga toormoos

on sama päeva jooksul vaja ära teha ning hiljemalt järgmisel päeval peab olema juba pakendatud ning külmutatud. Seega tuleb tegeleda ootamatustega, mida ei oska ette näha.” Leedulanna Jolanta Kazlauskaite tõi seitse aastat tagasi Eestisse armastus ning nende peres kasvab praegu kaks tütart. „Mu ema on leedulanna ja Leedus sündinud, armus aga lätlasesse ja kolis Lätti elama. Mina olen sündinud Leedus, aga suurema osa elust elanud Lätis ning seal hariduse saanud. Nüüd armusin eestlasesse ja kolisin Eestisse,” kõneleb ta. Ladusalt eesti keelt rääkiv leedulanna kiidab Eestit ja leiab, et ettevõtja jaoks on kogu asjaajamine väga mugavaks tehtud, infot on kerge leida ja juhised on selgelt kirja pandud. „Esile tasuks tõsta kindlasti digitaalall-

SPERTMIDA VAREM EK TAD, OS TE ÜLEVAATUSE : M SA OD SO SEDA VEMBER -20% OKTOOBER - NO ANUAR -15% DETSEMBER - JA ÄRTS -10% VEEBRUAR - M

kirja, mis võimaldab ettevõtte asutamiseks kõik vajalikud toimingud kodus arvuti taga ära teha,” kiidab Jolanta Kazlauskaite ja lisab, et Lätil on selles osas veel palju arenguruumi. eelisTAB kodumAisT Jolanta Kazlauskaite on Eesti tooraine fänn ja kutsub eestlasi eelistama kodumaist. „Mina isiklikult ei saa aru, miks inimesed ostavad näiteks gojimarju, kui meil Eestis on oma astelpaju, mis on nii vitamiinirikas,” räägib ta. Tema annab igal hommikul lapsele sügavkülmikust kümme meega kaetud astelpajumarja. Berry Goodi toormoosid võttis esimesena müüki poodkohvik NOP, lisaks leiab nende moose Kaubamaja toidumaailmast Tallinnas ja Tartus, Stockmannist ja Organicsi poest.

8 || kaRtul || maa elu

20. oktoober 2016

LUIGED LUND VEEL EI LUBA OLAV RENNO linnuteadja

änavusügisene linnuränne on tavalisest mahedama ilma tõttu olnud mõneti erandlik ja hilisem. Kured läksid küll „õigel” ajal – neil ju vaja kaugemale, Aafrikasse jõuda, aga haned on alles meie kandis ja luiged saavad osalt veel Põhjala järvedelgi viibida, kuid on meie läänerannikule jõudnud juba tuhandetena. Ilmaennustajad ei arva kõvemat külma tulevat detsembriski, nii et talve Euroopas veetvatel lindudel meilt ärarändega kiiret pole. Luiged on oma suuruse ja sulestiku poolest ühed silmapaistvamad linnud. Veel kuus aastakümmet tagasi nähti neid Eestis peaaegu üksnes kevadel ja sügisel. Need olid meist põhja ja kirde pool pesitsevad laulu- ja väikeluiged, kes siit läbi rändasid ja toidu suhtes sobivatel merelahtedel, harvem järvedel mõne nädala peatusid. Kuna nende arv küündis kümnetesse tuhandetesse, siis püsisid nad jahilindude kirjas, hoolimata loodusesõprade protestist. Linnu-uurijate taotlusele kehtestada luigejahikeeld Matsalu lahel vastati, et jahimeeste abistamine annab seal rannarahvale arvestatavat tulu ... Luiged on suured linnud: kühmnokk-luige pikkus 125 kuni 170 cm, tiibade sirulaius kuni 2,4 m, isaste kaal kuni 16 kg, emastel 10 kilo ümber. Laululuigel on pikkust üle pooleteise meetri, tiibade sirulaius on 2,2 kuni 2,4 m, kaal 8 kuni 15 kilo. Väikeluiged on märksa pisemad – nende pikkus on kuni 125 cm, tiibade sirulaius 1,8 kuni 2,1 m ja kaal 5 kuni 9 kilo. Luikede kogukus nõuab lendu tõustes pikka hoovõttu – lausa mööda vett jooksmist. Kindlaim moodus luiki määrata on noka järgi. Laululuige ülanokk on enamjaolt kollane ja tipuosa must. Väikeluige nokk on tavaliselt musta värvust ja ülanokk on kollane vaid tüvikuosas (umbkaudu veerandi noka pikkusest). Kühmnokk-luige ülanokk aga on hoopis oranžpunane ja isastel musta laubakühmuga. Ka häälitsuste järgi saab luiki eristada. Kühmnokk-luiged

on tummad, ent lennul teevad nende hoosuled valju vuhisevat heli. Laululuikede kluugutamine on 3–4silbiline trompetiheli, väikeluikedelt kuuleme kaht lühikest poolklähvivat lühituututust. Eesti lindude nimistus on neli liiki luiki. Peale eelloetletute nähakse aeg-ajalt mõnd mustluike. Need on Austraaliast Euroopasse ilulindudeks toodud ja linnutarandikes peetud ning sealt pagenud lindude järglased; Lääne-Euroopa vabas looduses pesitseb mitmeid väikesi kolooniaid. Kühmnokk-luige levila hõlmab Euroopas põhiliselt Läänemere maid, aga neid on introdutseeritud muudessegi maailmajagudesse. Paiguti on nad seal ilulindudest muutunud tülilindudeks, kes tõsiselt häirivad teiste veelindude pesitsemist ja on USAs seepärast koguni lindpriideks kuulutatud. Veel poole sajandi eest ainult läbirändajatena tuntud laululuiged on viimastel kümnenditel leidnud sobivaid pesapaiku Eesti rabajärvedel ja suurtel laugastel, hiljem järjest enam ka varjulistel väikejärvedel. Nende hulk küünib meie juhtiva luigeuurija Leho Luigujõe andmetel praegu juba veerand tuhande paarini. Läbirändavate laululuikede arvukus aga ilmutab pidevat langust, sest põhilised pesitsusalad lõunapoolses tundravööndis ja taigajärvedel on seal järjest suureneva majandustegevuse surve all. Kogu levialal – Islandist Anadõrini hinnatakse liigi koguarvuks 180 000 lindu. Luiki rangelt kaitsvas Soomes aga on laululuige, Soome rahvuslinnu pesitsemine järjest rohkenenud ja kolmveerand sajandiga on nende arvukus kasvanud 250kordseks – kuue tuhande paarini. Väikeluige pesitsuslevila hõlmab Euraasia arktili-

si tundraid Kanini poolsaarest Jenissei suudmelaheni ja Leena suudmest Tšuktšimaani (vahepealselt aladelt on ta peaaegu hävinud). Läänepoolsed asurkonnad (neid säilinud vaid 18 000 isendit) rändavad talveks Briti saartele, Madalmaadele ja Normandiasse, vähesel hulgal ka Vahemere äärde Lioni lahel ja Aadria merel ning Mustale merele. Tihtipeale laskuvad väikeluiged hanede kombel toituma rohumaadele. Nende sugulased aga küünitavad endale toitu ikka veekogu põhjalt, mõnikord end lausa tirelseisu ajades, nii et vaid sabapool ja jalad paistavad. Väikeluikede olulisim rändetrass kulgeb läbi Eesti, mis paneb meie linnuteadlastele kohustuse liiki uurida ja kaitset korraldada. Liigi tutvustamiseks korraldasid maaülikooli ornitoloogid 10. oktoobril Tartus luigekonverentsi ja perepäeva, millel kuulati ettekandeid ja lennutati luigekujulisi tuulelohesid. Veelgi põnevamat selle luigeliigi rändeseikadest võib ilmneda inglanna Sasha Denchi uurimislennust läbi 11 riigi. See väikeluikede uurimise entusiast startis 19. septembril Petšora jõe suudmealalt paraplaani ehk tiibvarjuga, et lauelda koos luikede rändevooluga kuni nende talvituskohtadeni Inglismaal. Eelmisel nädalal jõudis ta Novgorodi kanti, kus Ilmeni järv on üks olulisi rände-vahepeatusi laulu- ja väikeluikede rändeteel. Edasine teekond läbib sel nädalal ka Eestit: Luhamaalt üle Võru, Tartu ja Kesk-Eesti Matsalu lahele ning sealt piki läänerannikut Riia poole. Kindlasti juhtub keegi lugejaistki seda lennuretke uudistama.

Kühmnokk-luige tiibade sirulaius on kuni 2,4 m. Foto: WikiPedia

Heitlik ilm kristina traks Maa Elu

artulikasvatajaid tänavune saak just ülemäära ei rõõmusta – salvedesse jõudis küll keskmise suurusega saak, kuid muret oli heitlike ilmade tõttu sellega omajagu. Tänavune keskmine saak hektarilt on maaeluministeeriumi prognoosi järgi 17 940 kg. See on aastate lõikes üsna keskmine, kuna eelmisel aastal näiteks saadi keskmiselt kartulit hektarilt kolm tonni rohkem ja siis oli hea kartuliaasta. Kalle Hamburg kasvatab Raplamaal kartulit 35–40 hektaril ja ütleb, et temal oli saak päris hea. „Seda aastat iseloomustas see, et saak oli paikkonniti väga erinev, kuna ilma määrasid hoovihmad. Näiteks sel ajal, kui mina rõõmsalt kartulit võtsin, kurtsid Võrtsjärve-äärsed kasvatajad, et neil lausa uputab. Selle tulemusena on igasugust saaki,” räägib ta. „Tänavuse eripärana tooksin välja selle, et kartulipesad olid ilmastikust tingitult väikesed. Tavaliselt on mul 25 mugulat keskmiselt pesas, kuid tänavu ainult 15. Aga kui pesa on väiksem, siis on ka selle areng kiirem. Väga tähtis oli kasvu lõpetamise õige ajastus, pidi jälgima mugulate olukorda. Augustis sadas palju vihma ja oli oht, et kel põllul juba lehemädanik sees oli, neil võis vihm selle mugulatesse uhtuda.” MÕNEST KOHAST VEETI TSISTERNIGA VETT ÄRA Võru külje all tegutseva Jaagumäe talu peremees Mart Timmi ütleb, et kartulisaak tuli kokkuvõttes paljude aastate keskmine, kuid varieerus piirkonniti väga kõvasti. „Mitmed hektarid olid sellised, kus saak jäi nulli, sest põllud

olid vee all. Samas kõrgemal asuvatel põldudel oli jälle parem saak kui mullu. Me pole kunagi varem pidanud tsisterniga vett vagude vahelt ära vedama, kuid tänavu tuli sedagi teha,” räägib Timmi, kes on poolsada aastat põldu pidanud. „Eks see on meie Lõuna-Eesti omapära, et põllud on küngastel ja kui tugevasti sajab, jookseb vesi kõik madalasse kohta kokku. Tugevaid vihmasid, kus kahekümne minutiga tuli vett 50–60 mm, oli tänavu meil koguni viis.”

sPetsialiseerunud Kasvatajad, Kes Praegu Panustavad Kvaliteedile, on tuleviKus tegijad. Kartulimugula suuruse kohta pole Timmi sõnul midagi halba ütelda ja koristuski läks hästi. „Alustasime koristamisega kohe, kui ilm vähegi kuivaks jäi. Tagantjärele vaadates oleksime võinud veel nädala oodata, aga ei julgenud kuiva ilma pidamise peale lootma jääda. Närv ei pidanud vastu! Põllumajandus on just ilmafaktori tõttu üks igavesti põnev ala – harva, kui on väga sarnaseid aastaid. Tänavust aastat võib ehk võrrelda 1978. aastaga,” jutustab Timmi. Jaagumäe talus kasvatatakse kartulit umbes tuhandel hektaril, lisaks 95 hektaril kõikvõimalikke köögivilju ning 1250 hektaril teravilju, hernest, uba, rapsi. Muu saagi kohta ütleb Timmi, et kõik oli keskmine, kuid veekahjustusi oli teistelgi köögiviljadel, mis kasvasid madalamatel põldudel. Kõige kehvemini läks tänavu rapsiga, kus saak jäi 40 protsenti loodetust väiksemaks ning seda just kevadise pika põua tõttu. hinnAd TeeVAd kAsVATAjAle TuskA Lääne-Virumaal Simunas tegutsev Gustav Põldmaa hindab samuti tänavust kartulisaaki keskmiseks. „Kohati oli vihma ikkagi liiga palju,” nendib Põldmaa, kes kasvatab kartu-

Kalle Hamburg toob tänavuse eripärana välja selle, et kartulipesad olid ilmastikust tingitult väikesed. Foto: Liis treimaNN / Postimees

Kas mulla pH on langenud ohtlikult madalale? Soovid taastada põllumaad või haljasalasid?

OÜ Melior-M aitab teid hädast välja!

Need ja muud teenustööd leiate www.meliorm.eu, tel 505 3470

maa elu || kaRtul || 9

20. oktoober 2016

räsis kartulisaaki KARTULISAAK JA KASVUPIND AINA VÄIKSEM 180 000

160 000

140 000

8 7

120 000

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

Kasvupind (tuhat hektarit)

jumit tiksub, aga kartuliga on täpselt sama lugu,” märgib Põldmaa. „Kaubandus müüb hinda, mitte kartulit,” sõnab Kalle Hamburg. „Olukord, kus hind ei kata kulutusi, on meile kui allakäiguspiraal. Kui ei saa hinda, ei saa panustada kvaliteedile, aga siis saab meilt veelgi väiksemat hinda küsida. Kartul on põhiostukorvi toode ja kaubandusketid jälgivad selle hinda väga teraselt. Pikemas perspektiivis kompromiteerib selline seis kartulit kui toiduainet.” Hamburg märgib, et kartulikasvatuse vähenemine on kestnud palju aastaid, nüüd on see stabiliseerunud. „See on nii igas sektoris, kus on olnud ülepakkumine ja alla omahinna müümine. Samas need kasvatajad, kes on investeerinud, jätkavad iga hinna eest ning lõpetada pole plaanis. Endale ise kartulit kasvatada on aga täiesti mõttetu, ku i vähegi poehindu a r vestada. Isegi kõige eleme nt a a rsemate otseste kulutustega ehk siis, kui naabrimees ajab vaod tasuta sisse, ei tasu ettevõtmine vaeva.” Samas leiab Hamburg, et spetsialiseerunud kasvatajad, kes praegu panustavad kvaliteedile, on tulevikus tegijad. „Eks igal kasvatajal on omad nipid, kuidas kartulit hoolimata praegusest odavast hinnast ikka edasi kasvatada. Näiteks on paljudel kõrval mõni teine tootmisharu, mille arvelt saab kahjumit katta,” ütleb ta.

Kogusaak (tonni)

lit 70 hektaril. „Kui müügikartulit tuleb 30 tonni hektarilt, siis on hästi läinud.” Probleem on aga kartuli hind. „Neli viimast aastat on kartulihind olnud selline, et kes ainult kartulit kasvatab, sel on väga raske ots otsaga kokku tulla. Piimamehed kurdavad, kuidas neile iga liitriga kah-

2012

2013

2014

2016

2015

prognoos

KÖÖGIVILJAKASVATAJA: OLI PÄRIS HEA AASTA

esti suurima köögiviljakasvataja ja ümb e r tö öt l ej a Kadarbiku Köögivili OÜ üks juhte Ville Pak sõnab, et tänavu oli päris hea köögivilja-aasta, koristus käib ning salved on varsti täis. „Kapsasaak oli hea, porgandisaak ka. Samas porgandi kvaliteeti veel ei tea ja selle säilimine alles selgub. Siis on näha, kuivõrd mõjutas kvaliteeti augustikuine niiskus,” räägib Pak. Lisaks porgandile ja kapsale kasvatakse Kadarbikul veel köögivilja:

peeti, kaalikat, jääsalatit, lillkapsast, Hiina kapsast jne. Aastas toodab ettevõtte 10 000 tonni köögivilja, millest suur osa töödeldakse ettevõtte Ääsmäe tootmiskompleksis ümber mahladeks ja köögiviljasegudeks. „Meie filosoofia on see, et töödelda võimalikult palju kasvatatavast ise ümber. Porgandid jõuavad mahlana lisaks kohalikele poelettidele ka Lätisse, Leetu ja Soome. Kapsa hapendame, peet läheb müüki ainult koorituna, keedetuna või mahlana. Töötlemata kraam on lihtsalt nii

odav, et ei tasu ära. Seda enam, et mullast toodet ei taha ostja ega kaupmees. Tülikas tegeleda, määrib autosid, poodi,” selgitab Pak. Ta sõnab, et köögiviljahindadega on muidugi üksjagu peavalu, sest nii lihtne on kaupmeel tellida odavamat juurekraami Poolast, kust see kahe päeva pärast kohal on. Kas siis Kadarbikul pole kiusatust teha mahla hoopis odamast Poola porgandist? „No ei! Köögiviljakasvatus on asi, mida me ise ju hästi oskame,” kinnitab Ville Pak, kes kandideerib tänavu aasta põllumehe tiitlile.

VIIVE ROSENBERG: SAAK OLI VÄIKSEM KUI EELMISEL AASTAL

artuliteadlane Viive Rosenberg ütleb, et kartulisaak oli väiksem kui eelmisel aastal ning üldse oli kartuliga sel aastal muresid, mida igal aastal pole. „Sademed jaotusid ebaühtlaselt ja see võis kartulile mõjuda. Sooja jagus kartulile küll, aga mõnel pool oli veest puudu, mõnel pool aga kartulivaod terve suve jooksul vee all. Liigniiskus on kartuli kasvule kahjulik ning kui põld on vee all, ei saa ka hooldustöid teha, kuna masinad ei pääse põllule. Nii jäi õigel ajal muldamata,

umbrohu ja haiguste tõrje tegemata. See muidugi mõjus saagile ja kvaliteedile. Mõnel sordil jäid mugulad väikeseks,” räägib Rosenberg. „Päris erakordne oli see, et enamik kartulipealseid hävis juba augusti lõpus ja septembri algul. Kui tavaliselt on tõeline probleem hiliste sortide, näiteks „Anti” või „Juku” pealsetega, siis nendegi pealsed hävisid varakult, mugulad jäid väikeseks ega olnud varte küljes kinni. Parema saagi andsid varasemad sordid, eriti Eesti sort „Maret” ja vana Läti sort „Varajane kollane”. Kus põld vee all ei olnud,

oli saak parem kui möödunud aastal.” Samas väga kuiv ja soe september lasi kartulit hästi koristada ja kui saak korralikult säilitamiseks ette valmistati, säilivad mugulad hästi, lisab Rosenberg. Kauaaegse kartuliuurija ja tõelise kartulisõbrana on tal kahju, et meie oma Eesti sorte on nii vähe saada. „Paljud inimesed oskavad hinnata sortide headust ja loobuvad sageli kartuli söömisest, kuna nende maitse järgi sorte ei saa kaubakeskustest osta,” nendib Rosenberg. „Kartulikasvatajatel ei ole head ajad, kõige raskem on turustada.”

www.optitrans.ee MICHELIN REHVID = PIKAEALISUS + KASUMLIKKUS

OKTOOBRI PAKKUMINE

VOLTYRE REHVID PÕLLUMAJANDUSTEHNIKALE

€/tk

MICHELIN 600/50R22,5 Cargoxbib 159D TL MICHELIN 710/45R22,5 Cargoxbib 165D TL MICHELIN 710/50R26,5 Cargoxbib 170D TL KLEBER 600/70R30 Topker 152A8/149D TL KLEBER 650/85R38 Topker 173A8/173B TL KLEBER 710/70R42 Topker 173A8/170D TL

1236.1643.1899.1535.3019.3430.-

Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 31.10.2016 Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt Tel 515 3763, 5814 7377, e-post info@optitrans.ee

STARCO – AMETLIK VOLTYRE-PROM REHVIDE EDASIMÜÜJA KVALITEETSED REHVID LAOS! PARIM HIND JA TASUTA TARNE! VÕIMALIK MAKSTA PÄRAST KAUBA KÄTTESAAMIST!

STARCO-E OÜ Lõõtsa 5, Tallinn, 11415 Eesti

Tel +372 65 000 21, faks +372 65 000 57 e-post starco@starco.ee

www.starco.ee • www.starco.com

Internetipood baltic.starcoshop.com

10 || Ilma- ja taImetaRk || maa elu

20. oktoober 2016

ilMatark

JÜri kaMenik

ilmatark

MIS ON INVERSIOON?

Mädarõigas levib koduaias üpris kiiresti. Vahel kiireminigi, kui soovitakse.

Fotod: WikiPedia

mädarõigas

korral seedimise soodustamiseks, sapi- ja maksapõletiku korral sapinõristuse suurendamiseks, igemepõletiku ja paradontoosi esinemisel s u u lo putamiseks. Mädarõigas peaks kuuluma diabeetiku, reuma- ja podagrahaige menüüsse. Reuma nis, nii et tegemist on igati korral võib panna mädarõikaväärt toidulisaga. Puhastamalehti valutavatele liigestele. ta juurtes säilib C-vitamiin Põrutuse ja dermatomükooväga kaua, riisi korral asetatakse kahjustavitud ja tud kohale mädarõikaplaaslahtiselt ter. Samuti võib riivitud mäseisma Puhas- darõikast ja õunast teha näojäetud juurtes vaid ühe tamata maski, mis sobib hästi lõdvale tunni. mädarõi- ja poorsele näonahale. Ent kaVärskes mädarõikamahkajuurtes sutada tuleks siiski ettevaatlilas on rikkalikult lüsosüüsäilib C-vi- kult ja enesetunde järgi, sest mi, mis on suuteline laguntamiin väga paljud on tundlikud. dama peamiselt patogeenMädarõikas sisalduv eeterhästi. sete bakterite rakukestalik õli võib ärritada magu, ained ja looma organismis seepärast on soovitatav seantibakteriaalse barjääri. da võtta pärast sööki, söögi Meditsiinis kasutatakse ajal või koos piima või võilüsosüümi kui antisepga. Mädarõigas ei sobi ägetikut. date neeruhaiguste, maokatarride ja haavandtõve korlooduslik ral tarbimiseks. Suures koguAnTiBiooTikum ses tarbituna võib mädarõiMädarõigas on loogas põhjustada verejooksusid duslik antibiootikum ja tõsta vererõhku. Mädarõija hea maitseaine. Sogast ei soovitata alla neljabib mao alahappesuse aastastele lastele, imetavatele emadele ja rasedatele. Rohkem taimetarkusi ja C-vitamiini on retsepte leiab Karepa RavimmädarõiKajuurtes taimeaia veebilehelt ravimKaKs Korda rohKem taimed.ee ja Facebooki küljelt. Kui sidrunis.

on looduslik antibiootikum

ktoobris on aedmädarõika juured mahlased ning neid on maast kerge kätte saada. Seega on hea aeg juured välja kaevata, puhastada ja tervislikke hoidiseid valmistada. Aed-mädarõigast (Armoracia rusticana) kasvatatakse Eesti köögiviljataimena. See on kergesti metsistuv kultuurtaim. Kui jupp juurikat on koduaeda toodud, kasvab see ise edasi, vahel kiiremini, kui soovitakse. Seetõttu tuleks mädarõigas istutada kuskile aianurka teistest köögiviljadest eraldi. Kes tahab suuremat juuresaaki, ei tohi taime õitsema lasta. Sel on tugev, lihakas ja vürtsise maitsega juur, mida kasutatakse nii ravimise eesmärgil kui ka toitude maitsestamiseks.

ju Kal

kÜlVikalenDer – oktooBer 2016

Vili, alates kl 06.16 juur Juur, aiatöödeks sobimatu päev

27. N

Juur, alates kl 16.51 õis

28. R

Õis aLLikas: mÄrkmik-kaLeNder „aasta aias 2016” kirJastuseLt Varrak

Ne i

TULI

VESI

ÕHK

Sõnn

26. K

MAA

ISTUTUSAEG

Vili

25. T

Vili 08.22 17.47

Leht, alates kl 22.34 vili

22.14

23. P 24. E

i ts

Leht

ur Amb

22. L

Jäär

vi Lõ

21. R

kits

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

katrin lUke

mÄdArõikA sÄiliTAmine Igal sügisel kaevan mädarõika juurikad välja, pesen harjaga puhtaks, kraabin musta osa ära ja riivin köögikombainis. Seejärel kasutan köögikombainis lõiketera ja mikserdan suhkruga veel peenemaks, lisan toasooja võid ja toorjuustu. Sellise võidega saab täita korvikesi, sobib karaski ja leiva peale, liha- ja kalatoitude juurde. Ka suitsukalasalat on toorjuustu, vahukoore ja mädarõikaga ülimaitsev. Lisaks panen juurikaid kilekotiga sügavkülma, et neid oleks sealt hea võtta, kui tekib isu ja vajadus. Samuti on mädarõikajuuri hoius tatud jahedas keldris liiva sees. Mädarõikajuur sisaldab eeterlikke õlisid (sinepiõlid), hulga mineraale, nagu kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium ja raud (eriti palju naatriumi ja kaltsiumi). Vitamiinidest sisaldab mädarõigas B1, B2 ja C-vitamiine. C-vitamiini on mädarõikajuurtes kaks korda rohkem kui sidru-

uba hulk aega on ilm olnud pilves, aga õhurõhk ülikõrge: ajuti isegi üle 1040 hPa ehk juba mitmendat nädalat valitseb Eesti ilma tugev antitsüklon, millest tsüklonid kuidagi jagu ei saa – miks siis on ilm ikkagi enamasti pilves ja isegi sombune? Püüan tekkinud olukorda selgitada. Põhjuseks on inversioon ehk olukord, kui õhutemperatuur tõuseb atmosfääris kõrguse suurenedes vastupidi nn normaalsele olukorrale, mis tähendab temperatuuri langust kõrgemale tõuses, eriti troposfääris. Helve Meitern selgitas tekkinud olukorda ühes ilm.ee reedeses ilmateates nii: „Sedakorda saabus hilissügis tänu statsionaarsele kõrgrõhualale, mis juba viinakuu algusest on olnud meie peamine ilmategija. Kõrgrõhkkond ulatub kõrgele atmosfääri ja on väheliikuv. Tavapäraselt (pikaajalise keskmisena) jääb hilissügise saabumine Eesti mandriosas oktoobrikuu viimasesse kolmandikku, meie läänesaartel novembri algusesse. Kuid käesoleval aastal on see alanud tavapärasest keskmisest 10 päeva võrra varem. Samuti pole tegemist tavapärase hilissügisega, mille üks tunnus on lauspilvisus ja vihm. Sedakorda on tegemist kõrgrõhkkonnaga, millega kaasneb kuiv õhumass, mis sadu ei anna. Samas on päevasel ajal taevalaotus valdavalt pilvedega kaetud, mille põhjustab sügisese kõrgrõhkkonnaga sageli kaasnev inversioonikiht. Nõrk muutiku suunaga tuul ei suuda seda hajutada, seevastu öötundidel on pilvisususe hõrenemiseks veidi paremad tingimused ja siis toimub maapinnalähedase õhu väga kiire radiatsiooniline jahtumine. Nii langeb termomeetrinäit kahe meetri kõrgusel õhus nullist madalamale.” Tõepoolest, antitsüklonis liigub õhk aeglaselt ja valdavaks on laskuvad õhuvoolud, eriti selle keskosas. Seega on õhu vertikaalne segunemine takistatud, kuid maapinna jahtumine (öösel, sügisel, talvel) soodustatud, eriti kui ilm on selge või vähese pilvisusega. Sügisel ja talvel, kui meil on ööd juba pikad ja päeval päikese soojendav mõju üsna väike, on jahtumine selge ilmaga üpris tugev. Nii juhtub, et maapind on külm, kerge on tekkima hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu. Pilved tekkisid ja püsisid just inversioonikihi all selles külmas õhukihis – madala õhutemperatuuri tõttu on seal suhteline niiskus kõrge ja võimalik on kondenseerumine, sest jahtumise tõttu kondenseerub varem esinenud niiskus pilvedeks. Selle kohal on tugev inversioon, milles temperatuur ulatus ühe kilomeetri kõrgusel kuni 9 kraadini, aga isegi sama veeauruhulga (veeauru oli seal siiski palju vähem) tõttu oleks suhteline niiskus väga madal ja kondenseerumist ei saa olla. Kuna tuult eriti polnud ja antitsüklonis oli õhumass soe, siis püsis inversioon visalt ja vastavalt sellele pilvedki. Ilm muutus nädala alguses kohati selgemaks ja ööd hulga külmemaks, sest antitsüklon liikus Venemaa ja Ukraina kohale ning nõrgenes. Tsüklonid pääsesid lähemale ja tõstsid tuult – see aitas õhukihte segada ja inversiooni lõhkuda. Suurt muutust siiski oodata pole, sest oma järge ootab uus antitsüklon. Selle lõunaservas tugevneb idavool ja see alandab veetaset (püsib 50–70 cm allpool nulltaset) ja muudab ilma külmaks (850 hPa isoterm võib 22. oktoobriks –9 kraadini langeda): kui öösel on selge, on õhutemperatuur alla 0 kraadi ja tõuseb päevalgi napilt plusspoolele, ainult rannikualadel võib kuni 6 kraadi sooja olla.

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

20. oktoober 2016

Raamatud aitavad

aednikul tarku valikuid teha Merike Karolin

aednik ja Tartu linnaraamatukogu teenindusjuht

aske öelda, millest see alguse saab – kas see on esimene õnnestunud redisekülv või süvenev kartus, kui leiad, et ühe ööga on keegi roosi lehed ära augustanud, või vanaema lopsakas ja lõhnav pojengipeenar, millelt koolilõpuks õisi lõigati. Tahad rohkem teada. Võib juhtuda, et ühel ilusal päeval leiad end aiast ja kogu su argipäeva äng kaob nagu mutiauku ja tuppa jõudes on kontides mõnus surin ja hinges rahulolu. Sa oled aednik, mis sest, et veel algaja, kuid su võimalused on tohutud ja maailm avardub iga uue taimeperekonnaga üha enam. Raamatukogu argipäeva rikastavad külastajate mitmesugused huvitavad raamatusoovid, nagu näiteks: kas teil on seda siniste (kollaste, pruunide, valgete jne) kaantega raamatut? Kui täna keegi küsiks minult „Kas teil on seda punaste kaantega raamatut, mille peal oli lillepott?”, siis vastaksin kõhklemata: oodake, kohe vaatan, kas on riiulis. Tegemist on raamatuga „Aiapidamine. Aianduse põhitõed” (2006). Lihtsalt ja selgelt ning samas muhedalt kirjutatud käsiraamat, mis hõlmab taimekasvatust, aia planeerimist ja hooldamist. Kui tervet raamatut ei jõua läbi lugeda, siis esimesed kolm peatükki annavad põhiteadmised taimedest, kuidas need toimivad ja mida need tahavad. Saadud teadmised on universaalsed ja ma ei teeks sellest probleemi, et raamat on tõlgitud. Kui botaanikatunnid on kaugele seljataha jäänud, on aiandusraamat väga huvitav lugemine ja saad aru, miks vanaema aias just nii tegi. Saab vastuseid näiteks küsimustele, kuidas taimed vett kaotavad ja kuidas seda vähendada, millest ja miks tekivad külmakahjustused jne. Raamatu sissejuhatavas osas ära toodud oskussõnastik ja taimenimedes kasutatavad

Sügis on aednikule hea aeg hooaeg kokku võtta ja uut kevadet plaanida. Aiandusraamatutest on seejuures palju abi.

botaanilised mõisted on puhtalt boonus. Inspiratsioon ja plaan Merilen Mentaali aiakujunduse raamat „Aia kujundamine mõtetes ja praktikas” (2013) erineb mõnevõrra seni Eestis trükivalgust näinud aiakujundusraamatutest. Kui enamik väljaandjaid väidab, et ühes või teises käsiraamatus on kasutatud rikkalikku pildimaterjali, siis selle raamatu puhul peab see küll paika. Ülesehitus sarnaneb minu suure lemmiku John Brookesi aiakujunduse käsiraamatuga, plussiks on autori kogemus ja palju praktilisi nõuandeid. Sobib ka neile, kes aianduses enam päris algajad pole. Reti Randoja-Mutsi raamatu „Väikeaia kujundamine” (2014) abil saab aga teha oma aiaplaani. Uskuge, see polegi nii hirmus, kui alguses tundub, ja võib ju alustada peenraplaanist ning iga plaaniga aina pa-

remaks minna. Isegi siis, kui sa sellest plaanist kinni ei pea, tuleb see ainult kasuks, sest oled oma aia olusid tundma õppinud ja need üksipulgi endale selgeks teinud. Rääkimata taimestamisest. Siinjuures on abiks hulgaliselt käsiraamatuid, neist põhjalikemate hulka kuulub „Iluaianduse käsiraamat” (2012), millest on abi nii kujundamisel kui ka taimevalikul. Ühte taimeperekonda kuuluvad taimed vajavad reeglina sarnaseid kasvutingimusi. Aegumatu klassika selles valdkonnas on P. Alanko „Püsililled” (2009). Kodu ja Aia praktiline aiavihik on tänuväärne sari. Eriti sümpaatne, et mõned teemad on tulnud kordamisele, nagu näiteks kiviktaimla. Selle sarja teemavalik on mitmekülgne, kirjutatud on alates okaspuudest, pinnakatteroosidest, kaktustest, söödavast iluaiast, veesilmast aias kuni õige taime

valikuni välja. Mis algajale eriti oluline – kirjutatud on ka taimede ettekasvatamisest. Loodetavasti saab tulevikus lugeda ka sõnajalgadest ning samblaaiast. Taimede paljundamine Iluaias pääsevad taimed reeglina paremini mõjule, kui neid on rohkem kui üks, sestap on oluline, kuidas teha ühest mitu ehk paljundamine. Sel teemal on abiks Räpina Aianduskooli puuviljanduse ja istikukasvatuse õpetaja Sirje Toodingu raamat „Taimede paljundamine” (2013). Kui tahad sügavuti minna ja kätt proovida okaspuude paljundamisega, siis soovitan süveneda Helve Sarapuu raamatusse „Puude ja põõsaste paljundamine” (1969), mis on saadaval hästi varustatud raamatukogudes. Tõlkeraamatutest on üks

Foto: erakogu

mahukamaid väljaandeid taimede paljundamisest M. Smithi ja S. Bradley „Aiahuvilise abimees. Kuidas paljundada taimi ning lõigata puid ja põõsaid” (2012). Põhiosa raamatust on taimekirjeldused, kus iga taime kohta on välja toodud lihtsaim paljundusmeetod, lisameetod ning võimalikud probleemid ehk mis võib nihu minna. Kuna tegemist on tõlkeraamatuga, on seal ka taimi,

Kui botaanikatunnid on kaugele seljataha jäänud, siis on aiandusraamat väga huvitav lugemine ja saad aru, miks vanaema aias just nii tegi.

Palkmaja

põrandapind 87 m2 kasulik pind 64 m2

võtmed kätte 69 880.-

Meile on tähtsad

• läbimõeldud ja optimaalne ruumilahendus • kiire ehitus- ja paigaldusprotsess • hilisem järelhooldus Meie põhitooted nii ümar- kui ka tahutud palkidest eriprojektidena valminud palkmajad. Meie majad sobivad nii veekogu kaldale kui kesklinna tänavale ning on kiirelt teisaldatavad ja paigaldatavad aeda. Oma töös kasutame kvaliteetset Norra tapi tüüpi nurgaseotise tehnoloogiat.

Annikoru küla, Konguta vald, 61201 Tartumaa • telefon 5664 1191 • e-post info@balticloghouses.ee • www.balticloghouses.ee

* MÜÜK * REMONT * VARUOSAD * NÕUSTAMINE www.petkus.fi info@petkus.fi, tel 5303 4211 Pärnu mnt 11, 71012 Viljandi

mida meie õueoludes kasvatada ei saa, aga neid pole palju. Lõikamisõpetuse juures on ära toodud nii kujundus-, hooldus- kui ka noorenduslõikus joonistena. Kui juba põõsasteni jõudnud oleme, siis tasuks lugeda ühe minu lemmikautori kevadel ilmunud raamatut: J. Annist „Puudest ja põõsastest puust ja punaseks” (2016). See ei ole nii lakooniline ja muhe kui „Laisa aedniku aed ehk raamat mugavale aiapidajale” (2006), kuid muidu ladus ja üdini praktiline, oleks narr kogemusel kaotsi lasta minna. Kui põõsahuvi veel närib, siis aasta pärast võib see ootamatud mõõtmed võtta. Häid põõsaraamatuid pole kunagi liiga palju. Kui oled Annisti raamatuga ühele poole saanud, siis on su vaim valmis lugema üht hädaabi väljaannet, mis on mõeldud nii lohutuseks kui ka õpetuseks ja seda kõike üsna meelelahutuslikus vormis. Ärge laske end eksitada, väga asjalik raamat on Eneli Kägeri „Aiast siin- ja sealpool aknalauda. Nõuandeid taimekasvatajale läbi aasta” (2015). Juttu tuleb nii inimlikust leidlikkusest, mis iga kord kahjuks ei toimi, nii nagu algselt kavandatud oli, lõikamisest, väetamisest, peletamisest ja mõistagi külvamisest. Hea raamat. Algajale aednikule Aedniku esimesed sügised on ikka veidi rabedavõitu: mida katta, millega katta, kas üldse katta? Victoria Parmase koostatud raamatus „Taimede talveuni” (2013) jagavad soovitusi aednikud Elle Ahse, Aarne Kähr, Erika Mahhov, Mart Ojasalu ja Rudolf Pehter. Eraldi peatükkides on juttu püsikute, elulõngade ja rooside talveks ettevalmistamisest ning toimetulekust okaspuuaia talvekahjudega. Samal ajal, kui su aed talveks valmistub, otsi välja külvamise käsiraamat „Seemnest suureks”, mille autor on Riho Teras. Väike, aga põhjalik raamat. Vaata oma seemnepakid üle ja katseta talikülviga. Katrin Uverskaja „Talikülv. Hobiaedniku eksperimendid” (2013) on siin hea teejuht. Sügis on aednikule hea aeg hooaeg kokku võtta ja uut kevadet plaanida. Kui sa pole veel aiapäevikut pidama hakanud, siis nüüd on viimane aeg ülestähendusi teha. Muidu seisad kevadel keset õue, nõutult küsides, mida ma sügisel sellega küll mõtlesin ja mida ma neisse pottidesse külvasin. Värvikat sügist!

12 || mets || maa elu

20. oktoober 2016

Leili Mihkelson oma tee selles kohas, mis käänaku tõttu oli läbipääsmatuks sõidetud ja nüüd täies laiuses kividega täideti.

Näide rööbaste lepasillutisest.

Kuidas metsatraktori

Fotod: Viio Aitsam

rööpaid siluda? Viio Aitsam ähemalt üks koht on Eesti erametsas, kus sügavad rööpad on täidetud kividega. Metsa majandamise eeskiri ütleb, et raietöödel kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul pärast metsateatise kehtivuse lõppemist. Suurte raiete korral lepib ettenägelik metsaomanik teede korrastamise viisi ja aja raie tegijaga juba kirjalikus lepingus kokku. Vändra valla metsaomanik Leili Mihkelson tellis eelmisel talvel lageraie raiemeestelt ja korraldas materjali väljaveo eraldi. Kuna külm aeg, mis maapinna tugevaks teinuks, jäi napiks, oli rööbaste teke peaaegu paratamatu. Esimesed koormad läksid läbi nii, et pinnaseteega ei juhtunud midagi. Aga palgikoormad on rasked ja lõpuks olid ikkagi sügavad rööpad järel. „Nii häbi, et minu metsas,” kirjutas metsaomanik ise tookord. Ja leidis erandliku lahenduse, mida õnnestus nüüd vaatamas käia. Puukivitee „Esialgu oli mõte täita rööpad lepanottidega, mida kasutasime juba väljaveo ajalgi,” räägib Leili Mihkelson. „Kui metsa kõrval asuval Vändra osaühingu põllul algas keva-

dine kivikoristus, tuli mõte küsida, kas nad võiksid oma kivikoormad tuua otse minu teele.” Tee, millest jutt, ei paikne sügaval metsas, vaid ulatub ühe otsaga metsaserva ja põlluni. Mets ise kujutab endast vanadele talupõldudele looduslikult kasvanud või istutatud metsa. Paks huumusekiht, pea pool meetrit musta viljakat mulda, ongi üks põhjus, miks pinnas masinaid ei kanna. Metsaomanik sai põllumeestega kaubale ja algas töö, kus traktorijuht kallutas järjest kivikoormaid metsateele ja Leili Mihkelson koos abilisega ladus need traktorijälgedesse ringi. Ühe koorma kividega sai edasi neli meetrit, kahe päevaga 20 meetrit. Kivide seas oli suuremaid ja väiksemaid, ent kõik olid just sellised, mida inimene tõsta jõuab – liiga suured kivid poleks tee taastamiseks sobinud. Kui kivikorjamine põllul lõppes, polnud tee veel korras, ühe lõigu jaoks kive ei jätkunud. Rööbaste raielangipoolne ots nii-öelda sillutati lepanottidega, mis teetäitena peavad vastu viis-kuus aastat. Lõpuks kõdunevad niivõrd, et sillutist tuleb uuendada. „Nüüd mul ongi puukivitee. Kui tegime langil järelnoppimist ehk korjasime kokku notte, mis talvisel väljaveol kahe silma vahele olid jäänud, sai ka teed katsetada – laiade rehvidega traktorile sobis hästi ja see ühtlasi sõitis kive kinni,” jutustab Leili Mihkelson.

Langil rööpaid ei ole, kuna seal sõitis masin oksavaalul, mis metsaomaniku soovil tehti suunaga selle metsaosa poole, kus tõenäoliselt tuleb teha järgmine lageraie. Võimaluste valik Arutasime, kas kapitaalse kivirajatise asemel oleks võinud kasutada teistsuguseid tee taastamise võtteid. Üldtuntult tasandatakse pinnasetee rööpaid buldooseritera või isegi ekskavaatoriga. Nii-öelda klassikalise variandi korral on piki teed kraav, mille puhastamine aitab teelt liigvee ära juhtida ja tasandatud pind jäetakse mõneks ajaks seisma, kamarduma, enne kui jälle seda metsa väljaveoks kasutatakse. Endistele talupõldudele kasvanud metsas on asjaolud teised. Peale pinnase on erinevus selles, et pole suuri kraave, kui just pole spetsiaalselt metsamaaparandust tehtud. Metsa vahel on näha vaid nõgusaid kohti, kust ilmselt on kunagi läinud vanad põllu kraavid. „Olen näinud riigimetsas neid sahaga üle lükatud sihte –

Paljud metsaomanikud on kasutanud teede kordategemiseks ja tugevdamiseks peale puitmaterjali kõikvõimalikke ehitusjääke, vanu telliseid jms.

need ei hakka enne kolme-nelja aastat kandma,” kommenteerib Leili Mihkelson pinnase tasandamise varianti. „Mullaga täidetud augud ei jää tugevaks, sest pinnas jääb seal urbseks. Kui valel ajal üle sõitma hakata, sõtkutakse samad kohad uuesti auklikuks. Siin metsas ja oludes ei oleks buldooseriga tasandamisest ammugi kasu olnud.” Paljud metsaomanikud on kasutanud teede kordategemiseks ja tugevdamiseks peale puitmaterjali kõikvõimalikke ehitusjääke, vanu telliseid jms. See oleks siingi kõne alla tulnud, kui juhus poleks võimaldanud põllukive kasutada. Nagu maapinna ettevalmistus Üks metsaomanik soovitas Leili Mihkelsonile kevadel, et kui pinnaseteed pole vaja edaspidi kasutada, tasub viljakal pinnasel jätta rööpad nii, nagu on. Esialgu on kole vaadata, aga selline ülessongitud muld on parim maapinna ettevalmistus, mis soodustab looduslikku metsauuendust – õige pea kasvab selles kohas noor mets. Üks marjakorjaja rääkis kunagi, et tema on vanadest traktorirööbastest korjanud oma kõige rikkalikumad mustikasaagid. Leili Mihkelsonil on tegu teega, mis pidevalt kasutuses. Samas on ta selle metsaosa teises paigas ka ise vanade rööbaste harjale kuuskesid istutanud. Nüüdseks on kuused juba nii suured, et kunagiste rööbaste olemasolust saab aimu vaid siis, kui neid

spetsiaalselt puude vahele otsima minna. Vist on rahul ... „See aasta pole kerge olnud, on olnud läbielamisi ja põdemisi. Kui hakkasin põllumeestega kivikaupa tegema, mõtlesin muidugi, et mida mu esivanemad küll öelda võiksid. Nemad on ränga tööga siia kunagi põllud rajanud ja mina laon sellesse maasse koormate kaupa kive,” räägib Leili Mihkelson. Metsaosa on tõesti selline, kus esivanemad ei saaks ka nõrgema minevikusidemete tunnetusega metsaomanikul meelest minna. Piki nüüdset puukiviteed läheb pikalt vana kiviaed, kaugemal on keset metsa tänaseni selgelt näha linaleoaugud, nende läheduses väike, suhteliselt hästi säilinud lubjapõletusahju koht jne. Kiviaed ulatub ka viimatisele raielangile, kus aia säilitamine ja vabaks jätmine oli metsaomaniku ja raie tegijate kokkuleppe üks tingimus. „Nüüd, kui oma puukiviteed pidi metsas käin, olen hakanud tundma, et vist on esivanematega rahu sõlmitud. Olen teinud õiget tegu,” arvab Leili Mihkelson oma tee-ehituse kohta. Tema metsateel on kividega täidetud põhiliselt just rööpad, kuid ühes eriti pehmes käänakukohas katavad kivid tee täies laiuses. Puhast kiviteed on 120 meetri pikkuselt ning puunottide ja kividega taastatud niinimetatud segateed 110 meetrit, selles viimases osas on ka lõikusid, kus rööpad täitmist ei vajanud.