Maa Elu, 27. oktoober 2016

Mart ruuMet:

tÖÖtuleiVa Maitsjast PaGariks

KOMPOSTIME HOBUSESÕNNIKUT VAALUTEHNOLOOGIAL, ET PÜSIKS KINDEL TEMPERATUUR, TOIMETAKSID BAKTERID JA MIKROORGANISMID NING VALMIKS ÜHTLANE KOMPOST.

PIIA ARDEL OTSUSTAS SEL SUVEL ASUTADA OSAÜHINGU PIARDE. NÜÜD KÜPSETAB TA LEIBA MITTE AINULT PERELE JA SÕPRADELE, VAID KA MÜÜGIKS.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

tiHe konkurents transPorDisektoris

UUED TULIJAD, KES ALUSTAVAD ÜHE KASUTATUD AUTOGA, PÜÜAVAD HINDU ALLA LÜÜES ELLU JÄÄDA, AGA SEE ON TÄNAPÄEVAL VÄGA RASKE.

27. OKTOOBER 2016 • NR 45 (73) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Aastaga 9360 tiiru

ümber maakera peeter raidLa

maaelu@ajaleht.ee

k

ui Eesti transpordifirmade maanteeveokite poolt koos kaubaga läbitud kilomeetrid kõik kokku liita ja need maakera keskmise ümbermõõduga jagada, saame aukartustäratava arvu: aastaga tehakse ümber maakera 9360 tiiru.

Tõsi, umbes samapalju

Kui Eesti transpordifirmade maanteeveokite poolt koos kaubaga läbitud kilomeetrid kõik kokku liita, saame aukartustäratava arvu.

on kaubaveokid läbinud juba viimased kuus aastat. Vähemalt pealtnäha tundub see nii. Kui näiteks 2010. aastal läbiti kokku veidi enam kui 345 miljonit kilomeetrit, siis 2015. aastal 374,4 miljonit kilomeetrit. Sama suurusjärgu arvude vahe tuleb paremini esile siis, kui see taas ümber maakera tehtud tiirudesse ümber arvutada.

2010. aastal tehti maakerale peale 8625 tiiru, mis on tervelt 735 tiiru vähem kui 2015. aastal.

Ka kaubakogus, mille muutumisest viimase kuue aasta jooksul annab ülevaate

all olev graafik, on jäänud sisuliselt samale tasemele: kui 2010. aastal veeti sihtkohta ligi 27,3 miljonit tonni kaupa, siis 2015. aastal 28,1 miljonit tonni.

2015 tekkis tagasilÖÖk Stabiilsed on olnud ka Maa Elu enim huvitavad kaubaveod, mis liigituvad statistikas põllumajandus-, jahindus- ja metsandustoodete ning kalasaaduste alla. Seda küll kahjuks kuni 2014. aastani: kui 2010. aastal oli selle valdkonna vedude kaubamaht kokku 4,32 miljonit tonni, siis

2014. aastal 4,44 miljonit tonni.

2015. aasta andis paraku tõsise tagasilöögi, sest põllumajanduse, jahinduse, metsanduse ja kalandusega seotud kaubavedude kogumaht kahanes

suuR osa eesti maaNteedel sõitvatest KaubaveoKitest oN päRit NäiteKs Hoopis lätist, poolast või saKsamaalt.

3,56 miljonile tonnile. Selle põhjused peituvad peamiselt asjaolus, millele Eesti põllumehed on juba teist aastat visalt viidanud: meie suurima naabri ehk Venemaa äralangemine Euroopa Liidu rakendatud sanktsioonide tõttu.

Muide, kui vaadata toiduainete vedu, mille alla liigitatakse statistikas küll ka joogid ja tubakatooted, siis siin toimus eelmisel aastal hoopis väike hüpe. Kui 2014. aastal toimetati sihtpaika 2,37 miljonit tonni toiduaineid, jooke ja tubakatooteid, siis 2015. aastal oli see arv 2,89 miljonit tonni.

Kui Eesti oma kaubaautodele liita veel muudestki riikidest pärit veokite Eestisse tulek ja siit minek, on arvud mõistagi hulga suuremad. Iga autojuht teab, et suur osa Eesti maanteedel sõitvatest kaubaveokitest on pärit näiteks hoopis Lätist, Poolast või Saksamaalt. Lisaks veel Soome ja Rootsi veokid, mis saabuvad Eestisse valdavalt laevaga.

raudteetranspOrdi kesine seis Seda, et palju räägitud Rail Baltic on Eesti kaubavahetuse jaoks hädavajalik, näitab ilmekalt siiani peamiselt ida suunas toimuv raudteevedude kurb statistika. Kui 2010. aastal laaditi Eestis sihtkohta toimetamiseks vagunitesse 913 600 tonni kaupa, siis 2015. aastal vaid 430 400 tonni. Olgu öeldud, et veel 2014. aastal moodustasid raudteed pidi teele saadetud kaubakogused 1,05 miljonit tonni.

Siinjuures äratab tähelepanu, et kaubarongidega Eestisse toodud kauba hulk on isegi pisut kasvanud: 0,9 miljonilt tonnilt 2010. aastal ligi 1,29 miljoni tonnini 2015. aastal.

Transiitvedude allakäigust raudteetranspordis ei maksa muidugi rääkidagi: 23,8 miljonilt tonnilt 2010. aastal oleme langenud 11,3 miljonile tonnile 2015. aastal.

Raudteevedude kohta välja toodud numbrid käivad küll kõigi kaubavoogude kohta, kuid eks oma osa selles on ka põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel.

MaanteeVeDuDe MaHt eestis (Milj. tonniDes) 27,4

25

26,2

25,5 21,4

22,2

5,5

5,9

5,8

2013

2014

22,3 20

15

10

5

4,9

5,5

0 2010

2011

4,0

2012 Riigisisesed veod

Rahvusvahelised veod

2015

2 || etteVÕtlus || maa elu

27. oktoober 2016

väLiSuudiSed eksPerDiD taHaVaD laMBakasVatajatele roHkeM eli tuGe

e

uroopa Lambaliha Foorum – ühendus, mis koondab mitme Euroopa Liidu liikmesriigi eksperte – esitas Euroopa Komisjonile ettepanekud, kuidas lambakasvatajaid senisest enam toetada.

Eksperdid tahavad teha Euroopa Liidust pärit lambalihale rohkem turunduskampaaniaid ja tõsta tarbija teadlikkust, et Euroopa elanike esimene valik oleks EList pärit lambaliha. Samuti soovivad eksperdid efektiivsemat hinnainfo ja turuülevaadete vahendamise süsteemi, et lambakasvatajad saaksid ja jõuaksid paremini turuolukorrale reageerida. Üks ettepanek soovitab suurendada toetusi noortele talunikele, kes

SiLvia paLuOJa Pärnu Postimees

Lambakasvatajad ootavad Euroopa Liidult tuge.

FOTO: puBLiCdOMaiNpiCTureS.NeT

tahavad lambakasvatusega alustada või on seda juba teinud.

Kolmeteistkümnest punktist koosnev tegevusplaan anti üle Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile.

Allikas: Farmers Weekly

taani on MaailMa suuriM naaritsanaHa eksPortija

t

aani on suurim naaritsanaha eksportija. Taanist pärit karusnahk on maailma üks kallimaid tänu heale kvaliteedile ja tarbija nõudlusele.

Taanis on ligi 1500 naaritsakasvatajat. Kopenhaageni karusnahaturul, kus toi-

Randivälja küla per vajab hobuste öö

muvad maailma tähtsaimad karusnahaoksjonid, müüakse igal aastal 19 miljonit Taani naaritsanahka ja 7 miljonit naaritsanahka mujalt riikidest. Suurim karusnahaostja on Hiina.

Allikas: Danish Agriculture & Food Council

OSTA VÕI RENDI MEREKONTEINER MEILT! HELISTA

508 8764 www.konteinerid.ee

oolesaja elanikuga Randivälja küla servas enne ajaloolist Tori alevikku eristub mahajäetud suurfarmirajatistest roheline kollaste uste ja ääristega laudahoone, mille ühes pooles töötab mullapakkeliin ja teises sõidab kompostisegaja piki vaalu. „Kompostime hobusesõnnikut vaalutehnoloogial, et püsiks kindel temperatuur, toimetaksid bakterid ja mikroorganismid ning valmiks ühtlane kompost,” seletab kompostisegajaga töötav Mait Ruumet, kes on lillemullasegude valmistajana tuntud osaühingu Matogard tootmisjuht ja pereettevõtte juhataja Mart Ruumeti poeg. vaalutamine talv läBi Vaal on enam-vähem 50 meetri pikkune ja vaale on mitu. Kompostisegaja on tehtud Saksamaal ja kergendab tööd, mis on osaühingu kaubamärgi tagatis.

Hobusesõnnikut muretseb Matogard koduvallast Tori hobusekasvandusest ja Laane tallidest.

Suksude ööpoti sisu ongi Matogardi ehk lahtiseletatult sõnadest Mart ja Tori ja garden (aed) moodustatud äri edu alus. Ettevõtte algus oli aga Mart Ruumeti jutu järgi aastat 30 tagasi Vene rubla ajal täiesti juhuslik.

Tõuke andis ühe Pärnu lillepoe müüja küsimus. „Hobusesõnnik on üks komponent, aga selle lisamine komposti tuli oma kogemustest,” seletab Mart Ruumet, kes koos abikaasa Katrin Ruumetiga viis kasumisse omaaegse Tori näidissovhoosi aiandi ja asutas põllumajandusreformi järel ettevõtte AS Matora, millest kasvas välja Matogard. „Kasvatasime aednikena toalilli poodidele ja kasutasime oma valmistatud komposti mullasegudes, mille kasulikkus oli taime peal ilmselgelt näha. Kui ühes Pärnu kaupluses küsiti, et teie toote meile toalilli, aga miks me peame mulda ostma Soomest, kas teie ei saaks lillemulda tuua, siis sel ajal olime noored ja väga julged, läks aega üks öö ja järgmisel päeval oli see muld kaupluses müügil.”

Esimest mullapartiid käsitsi kirjutatud pakenditesse pannes ei teadnud Räpinas ja põllumajanduse akadeemias aiandust õppinud Ruumetid midagi pakendi- ega tarbijakaitseseadusest või veterinaarameti nõuetest ja sertifikaatidest, neil olid tahe, teadmised ja turu nõudlus.

Nüüd pressivad maaettevõtjat kammitsevad seadused ja määrused koos kontrollidega uksest ja aknast sisse. „Näiteks peame komposti tootes järgima Euroopa Liidu tauditõrjeseadust ehk meil on 86 lehekülge määrust ja 280 lehekülge rakendusmäärust ja meil käib veterinaarameti kontroll, aga müügil on tooteid, mille tootjad selle tunnustamise alla ei kuulu,” seletab Mart Ruumet ja jätkab veidi hämmastunult,

küsides, miks tekitatakse olukord, kus osa tootjaid käib selle kontrolli alla, aga osa ei käi, aga samas nad peavad võrdselt konkureerima.

Aga Ruumetid pole käegalööjad ega nõuete ämblikuvõrku kinnijääjad, vaid haaravad uuendustest ning toetavad kohalikku kogukonda. uudne aurutamistehnOlOOgia Matogardi kontoritoa seinal on tunnustuskiri parimale Leaderi maaettevõtlusprojektile 2011, see oli biokomposti tootmise arendamine. Euroopa Liidu maapiirkondade konkurentsivõime suurendamisele suunatud Leaderi meetme kaudu investeeris Matogard koduriigis uudsesse komposti aurutustehnologiasse, mullaanalüüside laboriseadmetesse ja pakkeliini. Oma laboriseadmete komplekt andis ettevõttele vajaliku kiiruse, sest vastuseid ei tule enam oodata kolm-neli nädalat, mullapartiide proovide analüüsid tehakse kohapeal ja tulemused hoiustatakse, et võimalike pretensioonide korral olla valmis vastuseks: see ei ole meie partii. Mart Ruumeti ütlemise järgi oli see esimene omalaadne laboriseade Baltikumis, mis nende kasutusse Leaderi toetusega jõudis.

Tootmise arendamisse investeerib aasta läbi keskmiselt seitsme töötajaga maaettevõte jõudumööda, kuid järjepidevalt. Nii nagu ka ümbruse kaunistamisse, kinnistu naabrusest on lammutatud keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega kaks rüüstatud tontlikku laudahoonet. „Ümbrust teeme jupikaupa paremaks, aga siin on veel lagunenud hooneid ja nendest jagusaamine sõltub eelkõige sellest, kuidas meil tootmine läheb, sest lauda lammutamine ei anna majanduslikku kasu, on lihtsalt investeering keskkonda,” tõdeb juhataja.

OÜ Matogard juhataja Mart Ruumeti sõnul investeeritakse tootearendusse jõudumööda, kuid järjepidevalt.

FOTO: urMaS Luik / pärNu pOSTiMeeS

meil Käib veteRiNaaRameti KoNtRoll, aga mÜÜgil oN tooteid, mille tootjad selle tuNNustamise alla ei Kuulu.

Mullu pandi tööle Hollandist hangitud kasutatud pakkeliin, mille testimise tulemusega ettevõtja rahule jäi, kuid tahab seadet automaatikat ringi tehes veelgi paremaks muuta. Leedust on tellitud väikepaki doseerimise liin, mis vähendab käsitsitööd näiteks orhideemuldade pakendamisel. „Meil on osa muldasid, millel on erinev konsistents, seal on turvast, puukoort, väetisi ja me ei saa nii kvaliteetset mulda pakkida suure pakkeliini peal, sest piltlikult öeldes vajub seal jäme ots alla ja kergem tuleb üles,” selgitab Mart Ruumet.

Päevakorral on müügivõrgu laiendamine, regionaalarengu

fondi toetusel tegi ettevõte turu-uuringu Leedus ja Rootsis ning asutas mullu Lätis tütarfirma Matogard LV. valmistuvad kevadeks Põhihooaeg algab Matogardis vastu kevadet veebruarist, kuid oktoobri lõpuski on töötajad hõivatud väikepaki tootmisega. Ühe-, kahe- ja kolmeliitristesse kaunilt kujundatud kilepakenditesse läheb peamiselt kaktuste ja orhideede muld, mida tarbijad vajavad ka südatalvel.

Nišitootena valmistab ettevõte 12 mullasegu, mida Matogardi kaubamärgi all ka väikepakendis tarbijani saadetakse. Aastas toodetakse ligemale tuhat kuupmeetrit komposti, selleks läheb vaja saja hobuse aastast naturaalse „väetise” kogust.

Paindlikult tuleb kutselise aedniku juhitav ettevõte vastu eritellimuste esitajatele, profitootjatele, haljastajatele, kes ütlevad, millisele kultuurile nad mulda vajavad. Omaette kategooria on niinimetatud testinimesed, kes katsetavad uusi mullasegusid ja annavad tootjale ülihinnalist tagasisidet. Testivad Ruumetid ise ka, Klaara-Manni kasvuhoonetes mahedat köögivilja ja lilli kasvatades. Samuti proovitakse lillemuldasid, mida ei ole suve jooksul vaja pealt väetada. „Väiketootjatele teeme nagu rätsepatööd, täpselt tellimuse järgi,” mainib Mart Ruumet. „Tootearenduses kasutame paljude tarkade inimeste nõuandeid Tallinna botaanikaaiast, Eesti maaülikoolist, katseid teeme koostöös Jõgeva sordiaretusinstituudiga ja Hollandi mullatootjatega, komposti aurutamise ja muude tehnoloogiate juures oleme koostööd teinud Šveitsi instituudiga.”

maa elu || etteVÕtlus || 3

27. oktoober 2016

reettevõte ööpoti sisu

JuHtkiri

KOMMENTAAR teet kurs, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja: Pärnumaa maaelu edendaja 2016 on edumeelne väikeettevõte OÜ Matogard, kes pidevalt investeerib tootmisvahenditesse ja tootearendamisse.

Põhivarasse investeeris Matogard eelmisel aastal 30 000 eurot. Arendati mulla pakke- ja seguliine, et tõsta toodete kvaliteeti, ning laiendati müügivõrku.

Peale tootmise arendamise ja

laiendamise on ettevõte panustanud töötajate koolitamisse. Tööjõu voolavus ettevõttes on peaaegu olematu.

OÜ Matogard on pereettevõte ehk perekond Ruumeti juhitud ettevõte, mis hoolib oma töötajatest. Lisaks panustavad ettevõtte omanikud kohaliku kogukonna arengusse.

Nii et tänavune Pärnumaa maaelu edendaja on euroopaliku ettevõtluskultuuriga ja kogukonna ruumi sulanduv ja arendav ettevõte.

OÜ MATOGARD • Eesti kapitalil põhinev ettevõte, asutatud 27. jaanuaril 1994.

• Pereettevõte, kus perepea Mart Ruumet juhib OÜd Matogard ja pereema Katrin Ruumet juhib Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskust.

Poeg Mait Ruumet on Matogardi tootmisjuht ja tütar Kadi Ruumet aednik.

• 2011, parim Leaderi maaettevõtlusprojekt: biokomposti tootmise arendamine.

• 2012, kultuuriministeeriumi tunnustus kultuurisõbralikule ettevõttele.

• 2016, Pärnumaa maaelu edendaja.

• Panustanud Randivälja külaseltsi kaudu kultuuri, toetanud nelja Tori piirkonnaga seotud raamatu koostamist.

• Toetas 2013 Veneetsia bienTurbasubstraadist kasvumuldasid valmistavate suurtootjatega Matogard ei konkureeri. Samas, nagu kinnitab Mart Ruumet, on müügikettide mullalette vaadates konkurents selles valdkonnas tugev ning Eesti tarbija võib olla väga rahul. „Kui käime Skandinaavias või Euroopas, siis seal on väga väike valik, aga Eesti tarbijal on võimalik valida ühele ja samale taimele eri mullasegusid, kindlasti on seal koostise ja kvaliteedi ja ka hinna vahe, aga meil on valik, mida ei ole paljudes suurriikides,” täpsustab ta.

Konkurentsi ja hinnasurvet tihendavad eelkõige Leedu ja Poola mullatootjad ning Ruumeti hinnangul on Eestis tehtud ettevõtjale sisendid kallimaks kui Lätis ja Leedus, suurendades nii lõunanaabrite eelist.

Mait Ruumeti jutu järgi tehakse väiksemaid, aga aeganõudvamaid töid talvel ette, sest kogemus ütleb, et kevadel ei jõua neid enam teha, eriti kui soojus saabub nii ootamatult nagu sel aastal. „Siis juhtus kurb, aga teistpidi õnnelik tõsiasi, et laod said juba varakevadel tühjaks ja meil käis siin töö nagu leivakombinaadis, kus päev otsa ja vahepeal ka öö otsa komplekteeriti ja vahepeal oli ladu jälle tühi,” meenutab ta. „Nii et meie äris on väga tähtis tegur

ilm, see on nagu põllumajanduses: kui ilm on vilets, siis inimesed ei ole seda meelt, et tahaksid aias toimetada või taimi istutada.” pereettevõtte tugi Mainori kõrgkoolis ärijuhtimist õppinud Mait Ruumet ütleb, et tema panus on pereettevõttes turundus ja tal ei ole plaani ega vajadust mujale minna. Aga pereettevõttes toimetamine tähendab ka seda, et piltlikult öeldes tuleb täita tööülesandeid koristajast korstnapühkijani. „Euroopas ju samuti tunnustatakse seda, kui midagi tehakse kogukonnakeskselt või veel enam, perekeskselt. Rootsis on samamoodi, et kui on ühe perekonna kesksed ettevõtted, siis need on hästi tugevad ja pikaaegsete traditsioonidega, meil on ehk sama tee käia,” arutleb ta.

Töö, ühiskondlike kohustuste ja pere kõrvalt on Ruu-

Kui Käime sKaNdiNaavias või euRoopas, siis seal oN väga väiKe valiK, aga eesti taRbijal oN võimaliK valida ÜHele ja samale taimele eRi mullasegusid.

metid suutnud luua Eesti kodukaunistamise konkursi võitjakodu, tunnistatud Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta tegijateks eraannetajatena, Katrin Ruumetit on tänatud panuse eest Eesti Maaturismi nõukogu töös ja Mart Ruumetit valla traditsioonide algatamise eest Tori valla vapimärgiga. „Kui midagi toetatakse, siis arvatakse, et ettevõttel on palju raha, aga meie peame tunnistama, et eelkõige oleme panustanud kallimat asja kui raha – see on aeg,” ütleb Mart Ruumet, mõeldes eelkõige külaseltsi tegevusele ja kultuuriettevõtmistele õla allapanemist. „Meil on kaks firmat pereettevõttes ja projektide juhtimisele ja raamatute kirjastamisele kaasaaitamine on toimunud reeglina öötundidest. Ma ei tea, kui palju on inimese öötundide väärtus rahasse ümberarvestatuna.”

Ruumetite nimed ja nende ettevõtete Matogardi ja KlaaraManni puhke- ja seminarikeskuse nimed leiab näiteks sellise aegumatu väärtusega raamatu nagu „Tori kihelkonna rahvarõivad” toetajate ning esimese eesti soost fotokunstniku Mihkel Tilga fotonäituse korraldajate hulgast. Nende käsi on mängus Randivälja kui Eesti esimese karskusseltsi Täht asutamise (6. juuni 1889) koha väärtustamisel. Matogardi leiab ka 55.

• • • •

•

naalil Eesti paviljoni näitust.

Aitas võrkpallur Renee Teppanil osaleda juunioride rannavolle MMil Horvaatias.

Toetab Türi-Tori veemaratoni korraldamist.

Toetab korvpallureid ja Tori põrgu triatloni korraldamist.

Koduvallas algatatud tavad, nagu Tori kooli spordipäeva ja Tori põrgu triatloni korraldamine, esimese klassi õpilaste ja staažikate õpetajatega puude istutamine kooli parki.

Missioon on oma toodangu kaudu pakkuda aednikule taimi kasvatades rahulolu ja naudingut, sest Matogardi kasvumuldasid kasutades on taimed terved, tugevad, ilusad, produktiivsed.

Andmed: Mart Ruumet, OÜ Matogard

Veneetsia biennaali (2013) Eesti paviljoni toetajate hulgast.

Näitusel eksponeeritud taimed kasvasid Randivälja külas toodetud mullas. „Väga uhke oli olla Veneetsias esindatud, terve hooaja kasvasid taimed meie mullas ja loomulikult sellisele üritusele me ei müünud mulda, vaid andsime metseenluse korras,” seletab Mart Ruumet.

Ruumeti jutu järgi on nad pereettevõtjatena endale lahti mõtelnud, mis on metseenlus ja mis sponsorlus. Metseenlus on näiteks seegi, et Matogard toetab oma kompostiga Jõgeva sordiaretusinstituuti või Tallinna botaanikaaeda ja saab vastu tootearenduseks hüva nõu. „Meie perel on kaks ettevõtet, Matogard ja Klaara-Manni.

Nii nagu me ise oma tegemistes nende kahe tegevuse vahele piiri ei tõmba, nii tõenäoliselt kuvandub mõlema ettevõtte tegevus välja ka maaelu arendamisel,” arutleb Mart Ruumet. „Seekord anti autasu, Pärnumaa maaelu edendaja 2016 tiitel, küll Matogardile, aga ise tunnen, et tunnustus on eelkõige meie perele mõlema ettevõtte tegevuse kaudu. Kõige tähtsamaks maaelu edendamisel peame ise siiski seda, et meie lapsed jätkavad meie tegevust ja seda mitte ainult töös, vaid ka ühiskondlikus mõttes.”

peeter raidLa

peatoimetaja

kriisiaBi MaksMise ettePanekuD

e

smaspäeval kogunes maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu, et üle vaadata erakorralise toetuse osakaalud eri sektorite vahel ja ühtlasi tingimused, mille alusel hakata toetust jagama.

Põllumajanduse esindusorganisatsioonid läksid nõupidamisele ühiste ettepanekutega. Põllumeeste keskliit, talupidajate keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda ja seakasvatajate liit, kelle alla on koondunud valdav osa Eesti põllumajandustootjaist, sealhulgas piimakarja- ja seakasvatajatest, leidsid, et erakorralist kohanemistoetust tuleks kasutada eeskätt raskustes vaevleva piimakarja- ja seakasvatuse toetamiseks. Just need kaks sektorit on viimase paari aastaga sattunud kõige keerulisemasse olukorda. Piisab, kui mainida, et piimalehmade arv Eestis on selle aja sees vähenenud 13 protsenti ja kodusigade arv 23 protsenti. Pakuti välja ka kohanemistoetuse eelarve jaotus: 80 protsenti sellest võiks minna piimakarjakasvatuse ja 20 protsenti seakasvatuse toetamiseks.

Ettepaneku kohaselt tuleks võrdsetel alustel toetada kõiki piimakarjakasvatajaid, kellel on kehtiv luba toorpiima turustamiseks. Seakasvatuses tuleks toetust maksta aga põhikarja emiste arvu alusel, kusjuures kolmandas katkutsoonis peetavaid emiseid tuleks toetada 1,5–2 korda kõrgema määraga kui esimeses ja teises tsoonis kasvatatavaid emiseid.

Kahjuks ei ole jutt kriisitoetusest, mis täna-homme kohe ka välja makstakse. Esmaspäevase koosistumise põhjal peab riik nüüd sõnastama üldised toetuse jagamise põhimõtted, need tuleb novembri lõpus saata Euroopa Komisjonile. Ehk siis jutt käib 2017. aastal makstavast erakorralisest toetusest.

Euroopa Liidult on lootust selleks saada 8,08 miljonit eurot, millele Eesti peaks oma eelarvest lisama veel 7,6 miljonit eurot.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Kristiina Kruuse, kristiina@incase.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 W0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

www.omaporsas.ee

Värske ja eestimaine sealiha Vajangu perefarmist!

Ootame teid Tallinnas Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe turul, Rakveres Pikk tn 11, Tabasalus Klooga mnt 5a

4 || jaGamisteenus || maa elu

27. oktoober 2016

jagamismajandus

võiks laieneda ka aiasaadustele Riik jagab abivajajatele 900 000 sealihakonservi.

FOTO: erakOgu

sealiHakonserViD koHa­ likele oMaValitsustele

r

iik kuulutas välja taotlusvooru tegevusvarusse soetatud 900 000 sealihakonservi jagamiseks toimetulekuraskustes inimestele. Sotsiaalministeerium ootab kohalike omavalitsuste taotlusi kuni 6. novembrini 2016.

Maaeluministeerium soetas ajavahemikul novembrist 2015 kuni veebruaruni 2016 riigi tegevusvarusse kokku ligi 950 000 sealihakonservi. Konservid valmistati seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud III piirangutsoonist pärinevate sigade lihast.

(ME)

tuleVaste juHtiDe ÜHine koolitus

e

esti Maaülikooli, Läti Põllumajandusülikooli ja Leedu Aleksandras Stulginskise Ülikooli rektorid allkirjastasid 21. oktoobril koostöölepingu, mille eesmärk on välja töötada ja avada Balti riikide ülene magistriõppekava International Master in Agri-Food Business Management.

Maaülikooli majandusja sotsiaalinstituudi direktori Ants-Hannes Viira sõnul hakkavad rahvusvahe-

lisel magistriõppekaval õppima üliõpilased vähemalt kolmest riigist, samuti toimub õppetöö kolmes riigis ja ka õppejõud on vähemalt kolmest riigist. „Selline õppetöö loob hea aluse, et töötada rahvusvahelist kogemust eeldavatel töökohtadel kogu Baltikumis,” sõnas Viira. Õppekava raames tehakse probleemõppe vormis koostööd Balti riikide põllumajanduse ja toidusektori ettevõtetega. (ME)

Kutsume Wood-Mizeri päevale 10. novembril 2016

-10% Ootame teid 10. novembril kell 11.00–14.00 aadressil Jõgevamaa, Pala vald, Assikvere küla Kuidas sinna jõuda? Uurige telefonil: +372 513 3199 Kalev Peramets

Ainult sellel päeval: • saab suhelda Wood-Mizeri saeveski omanikega • soodushinnad Wood-Mizeri seadmetele • 10% allahindlus ükskõik millisele Wood-Mizeri hüdraulikaga saeraamile

Wood-Mizeri esindaja Eestis: SIA Oberts Mārupītes gatve 9a Mārupe, Mārupes novads, LV-2167 Läti

Tel +371 6781 0666 Faks +371 6781 0655 E-post birojs@oberts.lv

www.woodmizer.ee

aNu viLLMaNN Pärnu Postimees

o

leme harjunud seostama jagamismajandust eeskätt transpordi ja majutusega, ent samas võiks jagamisteenus, olgu siis tasuta või sümboolse tasu eest, toimida edukalt mujalgi.

Pärnus tegutsev arboristnooremaednik Ravel Reiljan pakub välja, et minult-sulleteenust võiks rakendada ka aiasaaduste jagamisel.

Tänavu oli teatavasti erakordselt hea õuna-aasta ja ei leidu vist aiaomanikku, kes poleks rikkalikule ubinasaagile kosilasi otsinud.

Aia taha möödujatele kaasahaaramiseks kasti, korvi või kilekotti jäetud õunad on tuttav vaatepilt igast Eesti aedlinnakust. Aitähhi eest äraviimiseks pakutakse kabatšokke ja kõrvitsaidki.

Kodumaise värske kraami tahtjaid leidub, ent pahatihti ei leia pakkuja ja tahtja teineteist üles. Iga aiapidaja ju saaduseid aia taha jätta ei taha ega leia ka võimalust toimetada üleliigne kuhugi ära.

Kuidas seda olukorda parandada ja teha nii, et kasu saaksid kõik – nii aiaomanik kui ka inimene, kes sööks heameelega kohalikku, selmet tarbida importvilju? appi tuleB rakendus Reiljan ütleb, et tänapäevases interneti- ja nutiühiskonnas oleks mõistlik luua üks lihtne kaardirakendus, mis toimiks nii nutitelefonis kui ka tavaarvutis ja milles oleks kaardina näha maakondadeks jagatud piirkond.

Sellise rakenduse saaks teha näiteks iga kohalik omavalitsus eraldi. „Rakenduses saaksid aiaomanikud, kellel jääb pisut vilju üle teiste tarbeks, registreerida end jagajateks, ning inimesed, kes tahaksid vilju saada, registreeriksid end tarbijateks,” pakub Reiljan välja.

Jagajad tarbijatega kokku viiv rakendus toimiks idee autori sõnul järgmiselt.

Kui näiteks jagajal (aiaomanikul) tekib aias ülejääk, siseneb ta kaardirakendusse, kus märgib näiteks: magusad õunad, sada kilogrammi, aia taga kastides, tasuta. Rakendus lisab selle kirje automaatselt kaardile õigesse kohta.

Kui jagaja soovib oma aia viljade või oma viljade koristamise eest tasu saada, võib ta kirjutada: magusad õunad, sada kilogrammi, helistada kella 17st numbril ..., hind 50 senti kilogramm. „Tarbijal tekib õunaisu, ta siseneb rakendusse ja näeb, et temast paari tänava kaugusel lisati aia taha värskelt õunu. Edasi pole tarvis muud, kui haarata kott näpu otsa ning minna vilju tooma,” kirjeldab Reiljan.

Heal õuna-aastal nagu tänavu palistavad eramajade aiataguseid ubinakastid. Kui aga oma kodu ümbrusest lahkeid õunapakkujaid ei leia, tuleb vaadata kaugemale. Nutiühiskonnas võiks saadusepakkujate leidmisel FOTO: MaiLiiS OLLiNO olla abi mõnest rakendusest.

Ta usub, et sellise rakenduse olemasolu muudaks nii mõndagi paremuse suunas: parandaks inimeste toitumisharjumusi ja tervist, paneks hindama kodumaiseid saadusi ning edendaks üldist inimlikku viisakust ja tänulikkust.

Reiljani meelest võiks aiasaaduste jagamisportaali hallata maaeluministeeriumi IT-osakond, kuna kohalikel omavalitsustel ei ole selleks võimekust ega ressursse.

Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristo Mäe ütleb, et Reiljani idee muuta ülejääva aiasaagi jagamine lihtsaks on iseenesest väga kena, küll aga ei haldaks ministeerium jagamisteenuse rakendust ise. „Mõistlik oleks, kui säärane portaal või rakendus sünniks eraalgatusena, näiteks kasvõi Garage48 projektina. Teine võimalus on panna seljad kokku mõne otse tootjalt tarbijale võrgustikuga või olemasolevate veebirakendusega, nagu Naaber või Sibis, kellega õunajagamine ära korraldada,” pakub Mäe. mida arendajad arvavad?

Ka tarkvaraarendaja Martin Veerise arvates ei pea puu- ja juurviljade jagamiseks tulema välja täiesti uue äpiga, vaid sel-

leks võiks kasutada juba olemasolevaid keskkondi. „Olemasolevad rakendused teatud mõttes juba teevad sama asja. Võib-olla saaksid nemad väiksema vaevaga lisada omale sellise funktsionaalsuse. Siis ei peaks eraldi uut süsteemi looma ega haldama. Iga süsteemi käivitamisega on seotud kulu, mis tuleb kuidagi katta,” ütleb Veeris.

IT-visionäär Kari Maripuu nõustub Veerisega.

Kodumaise väRsKe KRaami taHtjaid leidub, eNt paHatiHti ei leia paKKuja ja taHtja teiNeteist Üles. „Arvan, et aiasaaduste jagamisrakendus võiks olla hea ülesanne koolinoortele. Ennast tasub ära ainult „nulleelarvega” tehtud rakendus. Kui portaal osutub populaarseks, siis leiab nutikas ettevõtja võimaluse seda rahastada,” leiab Maripuu.

Rakenduse miinuseks peab ta hooajalisust. Ülejäävaid puuvilju ja marju tekib majapidamisest juunist septembrini. Muul ajal oleks portaal ooterežiimil ja seda igal aastal uuesti käivita-

des vajaks see turundus- ja teavitamisraha.

Eesti talunike põllumajandustooteid vahendava e-turu Sibis eestvedaja Rudolf-Gustav Hanni sõnul pakuvad nemad keskkonda, mis viib tootjad kokku tarbijatega. E-turu kasutamise teeb mugavaks üle Eesti toimiv logistikalahendus ja automaatne makselahendus.

E-turuga saab liituda igaüks, selleks ei pea olema FIE ega omama äriettevõtet. Hanni ütleb, et ülejäävat aiasaaki võib eraisik nende vahendusel kasvõi tasuta ära anda. Näiteks Pärnumaal elav tädi võib vabalt oma õunad saata Tallinnas elavatele noortele ilma selle eest raha küsimata. Päris ilma rahata teenus siiski ei toimi, kuna teise linna saates tuleb tellijal maksta saatmiskulu, mis näiteks SmartPOSTi automaati kasutades on 4.90 eurot.

Sibisega sarnaseid platvorme toimetab Eestis veel mitmeid, kuid nende kõigi peamine probleem on püsivaks toimimiseks piisava hulga pakkujate ja soovijate leidmine. „Praegu on levinud Facebookis toimetavad kogukonnagrupid, kus omavahel aiasaadusi vahetatakse ja isegi müügiportaalist Soov.ee leiab juurviljade müügi- ja ostupakkumisi,” teab Hanni.

maa elu || uudised || 5

27. oktoober 2016 Osa uuest jahikultuurist See, et jahil käivad koos üksnes naised, on Triin Roostfeldti sõnul Eesti jahikultuuris midagi uut ja erilist. „Naisküttidest on saanud üks osa Eesti jahikultuurist ja minu meelest parim osa sellest kultuurist, mis tegelikult on alles lapsekingades,” ütleb ta.

Roostfeldt usub, et naised toovad jahipidamisse oma naiseliku puute. „Võib-olla just naiskütid mõjutavad jahindust uute traditsioonide ja naiseliku käekirjaga, mis muudab jahi vastuvõetavamaks neilegi, kes sellesse skeptiliselt suhtuvad,” arvab ta ja tuletab meelde, et jahilkäimine ei ole eesmärk omaette, vaid kütid täidavad riiklikku tellimust, et hoida metsloomade arv kontrolli all.

Triin Roostfeldt (keskel) ütleb, et jahid, millest võtavad osa ainult naiskütid, on Eesti jahikultuuris midagi uut ja erilist.

Rahvusvaheline jaht

FOTO: erakogu

tõi Taageperra 56 naiskütti Laura Suviste

V

iimastel aastatel on Eestis naisküttide hulk märgatavalt kasvanud ning eelmisel nädalal üksnes naiste

honda.ee

osalusel toimunud jaht Taageperas kinnitas, et sedasorti jahid, kuhu meestel asja ei ole, on järjest menukamad.

Naisküttide ühisjahtide traditsioon sai alguse 2010. aastal Saaremaal. Tänavu

Taageperas peetud jaht oli aga eriline oma rahvusvahelise seltskonna poolest. Eestlaste kõrval käisid jahil kütid Leedust, Saksamaalt, Itaaliast, Islandilt, Bulgaariast ja UusMeremaalt, kokku 56 naist.

See oli Eesti Naisküttide Seltsi juhatuse liikme Triin Roostfeldti sõnul maksimumpiiri lähedal osaliste arv, sest suurema hulga küttidega läinuks jahi korraldamine juba keeruliseks.

Järjest rohkem naisi 2010. aasta sügisel oli Eestis 207 jahitunnistusega naist, selle aasta 1. oktoobri seisuga oli neid Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel 337. Niisiis on viimase kuue aastaga kasvanud naisküttide hulk 39 protsenti. „Praegu korraldab Eesti Naisküttide Selts naistele peaaegu iga kuu mõne ürituse või jahi, seega saab koos käia hulga rohkem kui kuus aastat tagasi,” kõneleb Triin Roostfeldt.

Sellised kooskäimised on naisküttide jaoks Roostfeldti sõnul tähtsad. „Naised lihtsalt on loomult sellised, et tahavad isekeskis asju teha, arutada, kokku saada. Täpselt samamoodi nagu meestele meeldib aeg-ajalt omaette midagi putitada, soovivad seda naisedki.”

238 noor­ talunikust taotlejat

E

elmisel nädalal lõppes PRIAs põllumajandus­ liku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastu­ võtt. 238 noorelt ette­ võtjalt laekus taotlusi kokku ligi 9,5 miljoni euro saamiseks, eelarves on toetuste maksmiseks 4 mln eurot.

Taotlejaid oli kõigist maakondadest. Enim esitati taotlusi Lääne-Virumaalt, kus 34 noort ettevõtjat soovis saada kokku veidi üle 1,34 miljoni euro.

Kõige rohkem esitati taotlusi mitmesuguste põllutöömasinate ja -seadmete soetamiseks, looma- ja linnukasvatusega seotud investeeringuteks, tootmishoonete rajamiseks ja sisustamiseks, taristusüsteemide väljaehitamiseks, aga ka (tõu)loomade ja lindude, põllumaa, seemne, istikute jne ostuks. Populaarne on mesindus: mesilasperesid ja mesindustarvikuid soovib toetuse abil soetada üle 30 noore ettevõtja.

Otsused teeb PRIA hiljemalt 11. jaanuariks 2017 nõuetekohastele taotlustele antavate hindepunktide alusel moodustuva paremusjärjestuse põhjal. 30 päeva jooksul makstakse määratud toetustest välja esimene osa. (ME)

HONDA ATV KONKSUGA PAKKUMINE

Vints, konks, sahk ja käepidemesoojendused ATV hind

koos kampaania lisavarustusega

8100 €

sisaldab käibemaksu

Kuumakse alates 159 € Hinnavõit 1200 €

Kampaania tingimused: Näiteks: 8100 eurot maksva vara (TRX500FE1) kapitalirendi korral (sissemakse 15%, lepinguperiood 48 kuud, fikseerimata intressimäär 4,9%, lepingutasu 200 EUR) on krediidikulukuse määr 6,60% ja kuumakse alates 159 EUR. Krediidi kogusumma on 9010,76 €, tagasimaksete arv 48 kuud. Krediidi kogusumma arvutamisel ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Intress 4,9% sisaldab 6 kuu Euribori ja võib muutuda vastavalt baasintressi kõikumistele.Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga. Finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia.

Pildid on illustreerivad. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Pakkumine ei kehti koos teiste sooduspakkumistega.

Motokeskused Tallinnas: Catwees Karamelli 6, tel 650 3313, HRC Eesti OÜ, Luige baas, Luige keskus 75401 Harjumaa, tel 56 977 978.

Motokeskus Tartus: Catwees Kalda tee 13, tel 730 0389. Motokeskus Saaremaal: ML-Autoservice Tallinna tn 88, Kuressaare, tel 452 2557.

680FA/500FA6/FE1

6 || leiB || maa elu

27. oktoober 2016

Töötuleiva maitsjast l SirJe LeMMik Valgamaalane

uba kuus aastat tagasi leivaküpsetamisega algust teinud Piia Ardel otsustas sel suvel asutada osaühingu Piarde. Nüüd küpsetab ta leiba mitte ainult perele ja sõpradele, vaid ka müügiks. „Leivaküpsetamist alustasin esmalt oma perele. Olen iseõppija, proovisin mitmeid retsepte ja muudkui katsetasin. Ükskord pere enam poeleiba ei tahtnudki.

Seejärel hakkasid sõbrad-tuttavad mult leiba tellima ja nii see tegevus tasapisi kasvas, kuni asutasin suvel firma,” räägib 51aastane Piia Ardel, kuidas hobist töö sai.

Saatuse tahtel ja omal soovil lahkus naine 2014. aastal töölt Valgamaa kutseõppekeskusest, kus ta töötas kaheksa aastat projektijuhina. „Tegelesin välisprojektidega ning sel ajal said väga paljud õpilased välismaal praktikal käia. Kuigi olin vormistatud tööle poole kohaga, tegin tööd täiskoha eest, kahjuks juhtkonnale see korda ei läinud,” nendib ta. ära sai prOOvitud ka tÖÖtuleiB Seejärel maitses ta töötuleiba ning täiendas end kaks aastat mitmesugustel koolitustel. Esmalt läbis ta Tartu rahvaülikoolis lapsehoidja koolituse ja tegi seal kutseeksami, seejärel täiendkoolituse Tartu Ülikoolis eelpedagoogika alal. „Kahjuks selles vallas, milles end täiendasin, ma rakendust ei leidnud.

Otsustasin oma leivaküpsetamishobist arendada välja äraelamise allika,” selgitab Ardel.

Töötukassast sai tragi naine ettevõtluse alustamise toe-

tust ning soetas selle eest tainasegamismasina. Nüüd kohandab ta oma koduhoovil asuvas kõrvalhoones kööki nõuetele vastavaks. „Kööki tuleb vesi ja kanalisatsioon, ahjud ja kõik leivaküpsetamiseks vajalik, nagu ette nähtud. Praegu küpsetan leiba oma tunnustatud koduköögis. Võiksin seal edasigi teha, aga kui tellimuste hulk kasvab, jääb võimsust väheks. Detsembris peaks uus köök valmis saama.”

Müügiks on tal praegu pakkuda täistera-seemneleiba ning seemneleibu kanepiseemnete, sibulalaastude ja köömnetega. „Valga mihklilaadal korraldatud koduleivakonkursile viisin ka seemneleiva päikesekuivatatud tomatitega, kuid müügiks pole seda veel teinud.”

Ostjad on enamasti Valga linna ja ümberkaudsete valdade inimesed, kuid neid on kaugemaltki. Info levib Facebooki ja e-posti kaudu ning loomulikult suust suhu, tuttavalt tuttavale. „Käin aktiivselt laatadel, kus tavaliselt pole küll erilist müügiedu, kuna pakkujaid on palju, kuid degusteerimisega saan oma tooteid inimestele tutvustada.”

Rohkem oste tehakse just väikestes kohtades korraldatavatel müügipäevadel. „Ega ma oma leibadele reklaami väga teinud pole. Kui köök päris valmis, saan hakata suuremas koguses käsitööleiba valmistama ning tellimuste mahtu suurendama,” arvab ta. Kõige kaugemaks paigaks, kuhu tema koduleivad on seni rännanud, on Hiiumaa, kuhu need toimetati pakiautomaadi kaudu.

Leivad teeb meister mahetoorainest, mida hangib Eestimaa mahetootjatelt. Leivategu pole naise sõnul iseenesest kee-

ruline, kuid sõltub paljudest pisikestest asjadest. „Näiteks tavapoest ostetud seemned võivad leiva kibedaks teha, seepärast ostan mahetootjatelt kõik seemnedki, kuigi need on kallimad. Tulemus on tähtis,” rõhutab ta. iga päts On OmamOOdi Kuna leib valmib käsitööna, on iga päts pisut omamoodi. „Kuigi teen leiba sama retsepti alusel ja samast toorainest ning kaalun pätsid enne ahju panemist ära, toimub seal nendega midagi salapärast – välja tulevad erinevad pätsid nii kaalult kui ka välimuselt,” ütleb ta naerdes. Müügiks küpsetab ta leibu kahes suuruses: 350 ja 520 grammi. Ühtegi säilitusainet ta ei kasuta, kuid sellest hoolimata säilib küpsetis mitu nädalat. „Augustis on siiski teisiti: leib peab vastu vähem, enne kui hakkab hallitama,” kinnitab ta.

ostjad oN eNamasti valga liNNa ja ÜmbeRKaudsete valdade iNimesed, Kuid Neid oN KaugemaltKi. Praegu käib leivategu kakskolm korda nädalas, tellimuste alusel, keskmiselt poolsada leiba nädalas. Hinnaks on kaks kuni kolm eurot ja kätte saab tellitud kauba kas Soorust, kus leivameister elab ja tegutseb, või siis kolmel päeval nädalas Valgast Müllersoni ärimajast. „Alati teen ikka mõne pätsi rohkem, et ka juhuslikult sisse astunu saaks leiva kaasa osta,” ütleb Ardel.

Samas pakutakse ärima-

jas mitmesuguseid mahetooteid, mis pärit Eesti ja Ungari mahetootjatelt. „Abikaasale kuuluv firma Marvella Majad on Ungari toodete maaletooja ja neid müüakse üle Eesti mahekauplustes. Käime ise kaupa Ungarist toomas,” selgitab naine.

Piia Ardel küpsetab koduleiba ja müüb tervislikke tooteid.

FOTOd: arVO MeekS / VaLgaMaaLaNe

peresidemed viisid eduka kOOstÖÖni Küsimusele, kust on alguse saanud sidemed Ungari mahetootjatega, vastab ta, et kõik hakkas pihta 2005. aastal, kui nende peres elas aasta aega vahetusõpilane Ungarist, kes õppis Tsirguliina keskkoolis ühes klassis Ardelite keskmise tütrega. „Hakkasime vahetusõpilase perega, kes olid täielikud ökoinimesed, suhtlema ja nii need sidemed Ungari mahetootjatega tekkisid,” räägib Ardel. „ Jaanikaunapulber näiteks asendab väga edukalt kakaod. Kõrvitsaseemnejahu saab kasutada smuutides ja pestodes. Naturaalne sidrunimahl aitab keha aluseliseks teha,” tutvustab ta müügil olevaid mahetooteid. Riiulil on näiteks eksootilised rohelise banaani ja kookosjahud ning veinid Ungari mahetalust, millel kogemused aastast 1721.

Räpinas aednikuksagronoomiks õppinud Piia Ardel pole elupõline valgamaalane, vaid tuli olude sunnil abikaasa ja kolme lapsega Valgamaale Sooru külla 1992. aastal. „Elasime Võrumaal ning meie õnnetuseks tagastati meie elamu, mida olime aastaid korda teinud, omanikele. Soorus

www.peugeot.ee

PEUGEOT TARBESÕIDUKID – PROFFIDE VALIK! j madalad hoolduskulud j funktsionaalsus j ökonoomsus j töökindlus

PARTNER

Hind al:

10 900 €

Keskmine kütusekulu al: 4,2 l/100 km Kandevõime: 470 kg Kaubaruumi maht: 3–3,3 m3

PEUGEOT TARBESÕIDUKID

UUS EXPERT

Hind al:

Keskmine kütusekulu al: 5,2 l/100 km Kandevõime: 910–1292 kg Kaubaruumi maht: 4,6–6,6 m3

17 500 €

BOXER

Hind al:

19 800 €

Keskmine kütusekulu al: 6,0 l/100 km Kandevõime: 980–1900 kg Kaubaruumi maht: 8–17 m3

maa elu || leiB || 7

27. oktoober 2016

leivapagariks

Mahekaupade riiulist leiab mitmeid mahetooteid, mis pärit Eesti ja Ungari mahetootjatelt.

saime osta endale uue elamise.”

Sooru tulles asutati AS Ermar, mis peale tootmise hakkas ka kaupa müüma. „Meil oli kauplus Soorus, Tsirguliinas ja Valgas ning hulgiladu Tartus. Kauplesime kuus-seitse aastat, kuni äri end enam ära ei tasunud. Olen teinud vahepeal Tallinnas raamatupidajajuhiabi tööd ning seejärel kümme aastat korraldanud lastelaagreid ja majandanud kohalikku rahvamaja. Abikaasa on kogu aeg tegelenud logistikaettevõtetega siin Eestis ning koostöös Norra ettevõtjatega Põhjamaades,” jutustab Ardel.

tulevikuplaan valmis „Ettevõtjana olen oma aja peremees. Kui tahan, tõusen kell kuus üles ja hakkan leibu küpsetama või võtan leivateo hoopis õhtul ette. Ainus probleem on praegu, et pole ravikindlustust, kuna ei jagu raha endale palka maksta, esmalt on vaja investeerida.”

Lähema aja eesmärk on tegusal ette-

ettevõtjaNa oleN oma aja peRemees.

Kui taHaN, tõuseN Kell Kuus Üles ja HaKKaN leibu KÜpsetama või võtaN leivateo Hoopis õHtul ette.

võtjal ennast leivaküpsetamisega ära majandada ehk teisisõnu endale palk välja teenida. „Rõhun kvaliteedile. Püüan töö korraldada nii, et saaksin leivad ikka ära müüa, ei plaani kuivikuid teha. Pigem on kavas hakata küpsetama küüslauguleiba, karaskeid ja keekse. Talvel, kui rohkem aega, hakkan karaski- ja keeksiretsepte katsetama,” on tal juba plaan valmis.

Loomulikult on eesmärk saada oma toodetele mahemärgistus.

Suviti, kui tööst aega üle jääb, veedab naine vaba aja aias. „Kõik juurviljad tulevad söögilaule oma aiast. Kasvatan ka maasikaid, mul on hulk viinapuid ja palju lilli. Mulle väga meeldib näpud mulda pista,” sõnab ta. Üks hobi, mis nüüd küll veidi tagaplaanile jäänud, on tal veel – keeleõpe. „Olen õppinud inglise, rootsi, norra ja hispaania keelt, kuid viimasel ajal jääb keelepraktikat väheseks,” nendib ta.

Ardelite pere kirglik huvi on sport. „Minul ei ole see niivõrd eesmärgistatud tegevus. Meeldib liikuda ja matkata. 50aastaselt jooksin sel sügisel mehe õhutusel Saaremaal poolmaratoni. Terve pere on spordist nakatunud,” rõhutab ta. Keskmine tütar teeb jalgrattasporti, noorim tütar Johanna on tuntud jooksutüdruk, kes praegu treenib Tenerifel, kus õpib toitumisnõustamist. Abikaasa Veiko Ardel on aga oma elu ühe eesmärgi – osaleda 50. eluaastaks järjestikku 50 maratonil – edukalt täitnud. „Tunnen rahuldust, et olen leidnud tegevuse, mis meeldib ja kus saan end proovile panna.

Püüan oma ettevõtlust järk-järgult edendada. Minu kohta võib küll öelda, et ettevõtlus kasvas välja hobist. Kui leivaküpsetamisega algust tegin, ei mõelnud kordagi, et sellest saab kunagi põhitöö.”

• Varuosad • Hooldus ja remont • Lisaseadmed • RENT JA MÜÜK

ÜLE 300 TÕSTUKI ALATI LAOS! Kasutatud masinatele garantii!

Hooldatud ja kontrollitud masinad!

lambanahkade parkimine ulukinahkade parkimine naturaal- ja värvitud nahkade müük taimparknahkade müük kopranahkade müük KONTAKT

Võimalik ost intressita osamaksetena tasumisega!

Tallinn, Kadaka tee 185, tel 5304 0810 Tartu, Ringtee 6a, tel 5308 3083 Jõhvi, Tartu põik 2p, tel 5400 4436 Pärnu, Jänesselja 18, tel 5400 5690

Suur 49b, Jõgeva Tel 505 8681, 5622 2760 skineks@skineks.ee www.skineks.ee www.facebook.com/Skineks/

Talveks meilt lõuna ja edela poole rännanud sinikael-pardid naasevad varakevadel, FOTO: Wikipedia jäälagunemise hakul.

sinikaela tunneVaD kÕik OLAV RENNO linnuteadja

M

eie veelindudest on kõige tuntum sinikael-part, kuna ta on levinud üle maa ja teistest meil pesitsevatest partidest mitu korda arvukam – hinnanguliselt pesitseb Eestis 30 000 kuni 50 000 paari sinikaelu. Juba kolmveerand sajandit kestnud kliima soojenemine on talved järjest mahedamaks muutnud ja vooluveed suures osas jäävabana hoidnud, nii et enamikul talvedel saavad külma aja siin veeta tuhanded sinikaelad, isegi kuni 20 000.

Nende talvitamist soodustab ülemäärane toitmine, mida ei saa päriselt heaks kiita, sest nende ette pillutakse põhiliselt jahutooteid, milles pole küllaldaselt seedimist soodustavaid kiudaineid ning tarvilikke mineraale ja vitamiine. Kui veelinde talvel toita, siis peenestatud juurvilja ja teraviljaga (eelistatud on nisu). Toiduküllus ja selle hõlbus kättesaamine pärsivad lindude rändekihku ning varasem kogemus kutsub pardid eelmise talve toitekohtadele.

Talveks meilt lõuna ja edela poole rännanud sinikael-pardid naasevad varakevadel, jäälagunemise hakul.

Esialgu püsitakse salkades, paarid kindlalt koos, kusjuures ujudes või lendu tõustes on emalind ikka eespool. Lähemalt vaadeldes näeme, et isaste kael ja pea pole hoopiski sinine, vaid sinaka helgiga läikivroheline. Mõlemal sugupoolel on tumesinine lai tiivaküüdus, ääristatud mustvalge vöödiga. Isastel on kitsas valge kaelus, tumepruun rind, valge saba ja selle kohal must rõngasjas sulepaar.

Emalinnud on tagasihoidlikku pardipruuni varjevärvust, nokk tumedam kui isasel ja saba kreemikas. Säärane erinev, isaspartidel lausa kiiskavalt silmatorkav sulestik on arenemislooliselt seletatav: isapart ei osale järglaste hooldamisel, vaid piirdub emalinnu sugutamisega, viibides aga haudeajal pesa ligiduses ja tõmmates saagihuviliste kiskjate, ka kullide tähelepanu enesele, niiviisi emalindu säästes.

Meist põhja ja kirde pool pesitsevad sinikaelad rändavad sügise hakul siit massiliselt läbi, ilmselt sadade tuhandetena. Nii ongi pardijahi kõrgaeg septembri keskelt oktoobrini, mil läbirändajad peatuvad neile vähem tuttavas ümbruses ja neid saab pardikujudega hõlpsamini peibutada varjendis peituva küti ette laskekaugusele. Tavaliselt ei jõua kuni kolmandik pihta saanud lindudest jahipauna, vaid suudab sukelduda ja end põhja klammerdada või taimestikku peituda. Nii et pardijahil on saagileidja linnukoer hä-

datarvilik. Lisaks tahaksin linnukütte manitseda: ärge kasutage pliihaavleid, mis satuvad veekogu põhjast toitu otsivate lindude makku ja põhjustavad surmava pliimürgistuse. Pliihaavlitega pihta saanud linnud (ja neljajalgsed ulukid) põhjustavad neid oma toiduks tabanud kullide ja kotkaste aeglase surma.

Nagu teisedki ujupardid, hangivad sinikaelad suure osa toidust nii-öelda snorgeldades – pea ja kael sügavale vee alla süüvitud ning nokaga veetaimi ahmides või põhjamudast selgrootuid sobrades. Sügavamas vees põhjani küündimiseks harrastavad nad tirelseisu, nii et veepinna kohale ulatuvad vaid tagakeha ja jalad. Sügisõhtutel lendavad sinikaelad oma päevaselt peatuskohalt mõnel veekogul kõrrepõldudele, et pudenenud teri noppida – tundliku nokaotsaga kompides suudavad nad seda ka kuuvalguseta öödel. Vihmast üle ujutatud põldudel askeldavad nad päevalgi.

Aprillis hajuvad pardisalgad ja enamjaolt juba talvel paari heitnud linnud valivad endale pesakohad. Emane kohendab mingi tihedas taimestikus oleva pinnaselohu sobivamaks ja ääristab selle mõne kõrrega, muneb sinna iga päev ja katab mune järjest enam. Kuid sinikael võib pesa teha ka avarasse puuõõnde, mullusesse varesevõi kullipessa, müüriservalegi. Pesalt eemal olles saadab pardiisa teda väga valvsalt ja kiivalt, ent ikkagi leidub mõnel pojal võõrast geneetilist materjali. Kui kurn on täis (8–13 muna), asub emalind hauduma. Nelja nädala pärast udusulgedega tihedalt kaetuina koorunud parditibud järgnevad kohe pärast kuivamist emale, kes juhib nad mõnele veekogule. Seal õpitakse toitu leidma ja emapardi hoiatuste järgi varjuma. Juulis saavad varasemad pesakonnad tuule tiibadesse, kuid röövloomade ja -lindude tõttu hävinud pesade omanike järelkurnad alles augustis.

Isased aga koonduvad järjest suuremateks salkadeks ning poetavad juuni lõpul varjuliste lahesoppide ja järvede roostikus kõik hoosuled, jäädes uute kasvamiseni kuni kolmeks nädalaks lennuvõimeta. Ka muu sulestik vahetub emaspartidega sarnase siirdesulestiku vastu. Augustis ühinetakse järk-järgult pesakondadega ja kibedate kogemuste najal leitakse pikapeale jahimeeste eest turvalisemad paigad.

Septembris algab uus sulgimine ja siirdesulestiku alt ilmub isaspartidel värvikas hundsulestik, nii et talveks ollakse jälle esindusmundris.

Olgu mainitud, et teadupärast on sinikael-part rohkete koduparditõugude esivanem.

8 || transport || maa elu

27. oktoober 2016

Praegu transp ja turul püsid tOOMaS ŠaLda

maaelu@ajaleht.ee

Pliihaavlite kasutamine veelinnujahil on keelatud, sest mürgine plii on ohtlik nii inimese tervisele kui ka FOTO: arVO MeekS / VaLgaMaaLaNe keskkonnale laiemalt.

jaHiMeeste selts kutsus Üles jÄrGiMa HeaD taVa

e

esti jahimeeste selts pöördus kõigi jahikorraldajate poole üleskutsega järgida linnujahil jahiseaduse nõudeid ning Eesti jahinduse ja ka linnujahi head tava.

Jahipidamisel tuleks arvestada järgmiste reeglitega: • Küti alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade elujõulisust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa.

• Jahimees kütib just niipalju linde kui temal ja ta jahikaaslastel vaja. Kõik mis jahimees kütib, kasutab ka ära.

• Korrektne jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus.

• Pliihaavlite kasutamine veelinnujahil on keelatud, sest mürgine plii on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale laiemalt.

• Jahiturismi korraldajad ja jahiloa väljastajad peavad välisturistidele veenvalt ja üksikasjalikult selgitama Eestis veelinnujahil kehtivaid reegleid (paljud veelinnuliigid on kaitse all, elektroonilised pei-

butusvahendid on keelatud jne) ja jälgima nende täitmist.

• Valgepõsk-laglele peetakse jahti kahjustuskohtades (oras, värske külv või muu), mitte rannas või kõrrepõllul, kus lagle kahjustusi ei tekita, samuti ei kütita laglet aladel, mis on liigi kaitseks piiritletud (suur osa linnualasid).

• Hallhane kohalik asurkond on väike ja languses.

Et vältida kohalike lindude laskmist, on soovitatav hallhane jahti alustada hiljem, näiteks oktoobrist. (www.ejs.ee)

karukÜttiMise liMiit saaB koHe tÄis

k

esk konnaameti andmeil oli eelmise nädala seisuga tänavusel jahihooajal Eestis kütitud 50 karu, kokku on välja antud 56 luba karu küttimiseks.

Jagatud lubade järgi olid läinud nädalaks oma normi

täis saanud Harjumaa (6 karu), Ida-Virumaa (8), Jõgevamaa (7) ja Läänemaa (1) jahimehed. Järvamaa ja Tartumaa jahimehed olid küttinud aga koguni ühe karu rohkem: Järvamaal kuue asemel seitse ja Tartumaal viie asemel kuus karu.

Ühtegi karu ei olnud eelmiseks nädalaks tabanud Põlvamaa jahimehed, kes on saanud loa küttida kaks karu. Enim on aga karusid kütitud Lääne-Virumaal, kus on saagiks langenud üheksa karu, kuid lube on seal väljastatud koguni kaksteist. (ME)

PÕlluMajanDusMuuseuMiD Muutuse ootuses

s

el esmaspäeval arutati maaeluministeeriumis põllumajandusmuuseumide tegevuse ümberkorraldamist kas kolmeks eraldiseisvaks või üheks ühiseks sihtasutuseks.

Praegu on maaeluministeeriumi valitsemisalas kolm

muuseumi: põllumajandusmuuseum, piimandusmuuseum ja Carl Robert Jakobsoni talumuuseum. Riigireformi kava näeb ette seni riigi hallatud muuseumide, sealhulgas kolme põllumajandusvaldkonna muuseumi ümberkorraldamise sihtasutuseks hiljemalt

2018. aasta lõpuks. Riigivalitsemise reformil on kolm peaeesmärki – muuta kogu Eestis kättesaadavaks kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused, lihtsustada ettevõtjate ja elanike suhtlust riigiga ning tõhustada riigi sisemist töökorraldust. (ME)

Rahvusvaheline kaubaveoteenus Kiire ja täpne vedu otse vedajalt!

Tel 515 2229 | veod@akaruse.ee | www.akaruse.ee

he kasutatud nõu kogude päritolu Super MAZiga 1998. aastal veoteenusega algust teinud Tõnu Sepik ja Andres Lippmaa on tänaseks jõudnud kolmekümne autoni ja mitme tegevusvaldkonnani. Peale vedudega tegeleva osaühingu Antone Transport kuulub neile ja Eda Ungerile veel puiduhaket ja freesturvast tootev Massiner OÜ ja ekspedeerimisfirma OÜ Veoleo.

Transpordifirmal on tööd Eestis, Venemaal ja mujal Euroopas, Massineril hulk ekskavaatoreid, traktoreid, turbatootmisseadmeid ja puiduhakkur.

Veoleo, mille logo kõik Antone Transpordi masinad reklaami mõttes kannavad, otsib autodele tööd. Antonel on palgalehel 40 inimest, Massineril 20 ja Veoleol viis. Üheksakümnendate lõpus mõistis Pärnumaal Sauga vallas Tammistes väikest talukohta pidanud Tõnu Sepik, et 13 hektaril põldu harides ja loomi kasvatades kaugele ei jõua. Kuna töökoda oli olemas, otsustas mees koos sõber Andres Lippmaaga osta auto ja hakata transporditeenust pakkuma. „Olen hariduselt autoremondilukksepp, tehnikapool oli käpas, Andrese kanda jäi müük ehk klientide otsimine,” meenutab Sepik ja lisab muiates, et esimene auto toodi 1997. aasta 31. detsembri pärastlõunal Loksa Autobaasist, kus aastavahetuspidu juba tuure kogus. Ühest autost sai peagi neli, Vene tehnika vahetasid välja läänest toodud masinad. „Esialgu oli meil ainult kohalik transport: enamasti viisime sadamatesse pakitud turvast ja saematerjali. Pärnu sadamasse läks Tootsi Turba brikett. Stora-Enso Paikuse ja Sauga saeveskitest vedasime saematerjali, puiduhaket ja saepuru. Veel vedasime pakendatud ja puistes freesturvast Eesti sadamatesse, klientideks enamik Eesti turbatootjaid.” vaevalised ajad 2009. aastal tõmbus taevas paraku pilve. Pool aastat enne seda, kui Ansip ütles, et kui see on kriis, siis sellises kriisis tema elada tahabki, mõisteti Antones, et langus tuleb järsk. Ühe aasta jooksul lõpetasid tegevuse Sauga ja Paikuse saeveski, mis andsid üle 60 protsendi nende käi-

best. Midagi vedada polnud ja hinnad olid olematud. „Kuna 2002. aastast alates sõitsime ka väljaspool Eestit, siis esialgu saatsime autod Euroopasse, aga sealgi saime vastu pükse, näiteks läks pankrotti meile tööd andnud suur Belgia ekspedeerimisfirma. Selle asemele leitud Rootsi koostööpartner pankrotistus kaks kuud hiljem. Kulud olid kantud, palgad makstud, aga tellijatelt jäid saamata kümned tuhanded eurod. Olime ise pankroti äärel ja püüdsime taas koduturule keskenduda. 2010. aastal saabus otsustamise aeg, kas paneme pillid kotti või üritame edasi võidelda. Kaelas olid suured riigimaksuvõlad. Esitasime kohtule saneerimistaotluse. Maksuamet oli jäik ja ütles: lõpetage pankrotiga, meie saneerimist ei toeta.

Teised võlausaldajad ja kohtunik aga uskusid meisse ja tänu sellele kuulutas kohus neljaks aastaks välja meie saneerimise. Saime riigile ja võlausaldajatele võlad maksta ilma intressideta,” räägib Sepik vaevalistest aegadest. 2014. aastaks said probleemid lahendatud.

Sepiku kinnitusel pole transpordiäris põhjust hõisata tänagi, konkurents on tihe, hinnad lahjad. „Ütlesime ühele oma olulisele kliendile, et hind pole õiglane ja me ei suuda sellega hakkama saada. Kohe leiti lätlased asemele. Aasta pärast rääkisime uuesti läbi

Staažika autotranspordiärimehe Tõnu Sepiku sõnul pole transpordiäris põhjust hõisata tänagi.

Pildil koos tubli valvuri Baziiraga. Kui varem varastati ettevõtte territooriumilt kütust ja muud, siis viimasel kolmel aastal, kui Baziira asjal silma peal hoiab, on rahu majas.

FOTO: aNTONe TraNSpOrT

ÜHe veoauto paaKi maHub 900 KuNi 1300 liitRit ja iga liiteR oN lätis KaHeKsa seNti odavam.

maa elu || transport || 9

27. oktoober 2016

pordiettevõttega alustada da poleks sugugi lihtne

ja nüüd veame lätlastega mõlemad. Kui nüüd aasta alguses kütuseaktsiis tõusis, siis meie ei saanud veohinda tõsta, siis jääksid lätlased üksinda seda tööd tegema. Et pinnal püsida, tangime võimalusel Lätis. Ühe veoauto paaki mahub 900 kuni 1300 liitrit ja iga liiter on Lätis kaheksa senti odavam. Igas kuus ostame 80 000 liitrit kütust, sellest vähemalt pool Lätist. Mida ütleb lihtne matemaatika aktsiisitõstjatele? Rahvusvahelises transpordis on õnneks võimalus piiri taga tankida, aga kohalikus turba- või metsatööstuses pole mõtet välispartnerile rääkida, et meie kauba eest tuleb nüüd rohkem maksta kui lätlastele, sest tootmine ja sadamasse transport on kütuseaktsiisi tõttu kallim.”

Enim sõitmist Eesti ja Läti vahel Veod Eesti ja Läti vahel moodustavad firma vedude lõviosa.

Neli Antone Transpordi autot sõidab Soome ekspedeerija all, põhiliselt Saksamaal, Belgias, Hollandis, Soomes. „Veame ka Venemaal, kus on ette tulnud igasuguseid olukordi, aga hävinud me ei ole. Praegu sõidab meil paar-kolm autot Venemaa vahet, põhiliselt viime Paldiski sadamast Jaroslavli metalli ja tagasi toome puitmaterjali.”

Peale kauba- ehk tentvedude leiavad autod peaaegu sama palju rakendust puistevedudel – veetakse puiduhaket ja turvast. „Meie enda Massiner OÜ toodab puiduhaket, meil on hakkur, ise hakime ja vea-

me. Kõige suurem lepinguline partner on RMK. Turbatootmist teeme alltöövõtuna Tootsi Turbale. Turbatootmisega alustasime 2005. aastal. Kolm aastat hiljem võtsime Tootsi Turbalt juba üle nii tehnika kui ka 18 töötajat. Meil on traktorid ja väljaõppinud tööjõud, tellijal spetsiaalsed turbatootmisseadmed. Kõige paremad aastad olid 2008–2010. Nüüd nii hea pole, sest kütteturba osakaal on null. Puiduhake saab taastuvenergia toetust, aga kütteturvas ei saa. Seepärast po-

Kui meie ei vea, tulevad lätlased, leedukad või poolakad ja veavad.

legi mõtet seda toota. Turbatootmine on vähenenud neli korda. Kui kõrgajal tootsime 500 000 kantmeetrit aastas, siis sel aastal vaid 125 000. Üks põhjus on ka valitsuse kütuseaktsiisi poliitika. Algul keelati ära erimärgistatud kütus, nüüd tõstetakse veel tasapisi aktsiisi. Ent turg on kogu Euroopas kõigil üks ja aktsiisi tõus tuleb tootjaleksportijal oma kasumi arvelt maksta. See võtab ära igasuguse isu investeerida või laieneda. Lavassaares ostsime ära Tootsi Turba vana töökoja, seda oleks hädasti vaja remontida, aga raha ei ole ja pangadki pole valmis laenama.

Massineril on ka ekskavaatorid, millega teeme metsamaaparandust, lankide kuivendamist ja istutamise ettevalmistust. Tegevusi on juurde tulnud. Kuna turbatootmine kiratseb, hakkasimegi otsima, mida veel teha. Leidsime metsatööd. Me ei raiu ega vea metsa, toodame ja veame puiduhaket ning teeme ekskavaatoritöid. RMK-le niitsime suvel teepervesid ja kraavikaldaid umbes 850 hektarit.

Lisaks lükkame talvel lund, traktorid on ju olemas.”

Teised tegevusvaldkonnad on kasumlikumad kui transport, kinnitab Sepik. „Konkurents on transpordisektoris väga tihe. Uued tulijad, kes alustavad ühe kasutatud autoga, püüavad hindu alla lüües ellu jääda, aga see on tänapäeval väga raske. Kui meie alustasime, oli hulga kergem turule pääseda ja püsida. Suured firmad veavad vahel samuti hinna eest, mille puhul minu mõistus ei võta, kuidas sellega hakkama saab. Vaevalt saab ükski transpordifirma praegu öelda, et neil läheb väga hästi ja nad on kõigega rahul. Tuleb ette, et pakkumisi tehakse nullkasumiga, et töö kätte saada, ja siis hakatakse otsima, kuidas kõrvalt mingi logistilise ime kaudu kasumiosa leida.”

Masinaid on uusi ja vanu Antone Transpordi autopargis on igas vanuses masinaid, keskmine on kuus-seitse aastat. Viimase aasta jooksul on liisitud kolm uut autot. „On ka kümneaastaseid, mida oma töökojas kenasti korras hoiame ja millega ei kaasne liisingukulu. Rasked ajad õpetasid hoidma ja hindama ka eakamaid masinaid. Meie 30st autost 27 on DAFid. Seda marki oleme eelistanud algusest peale, mehed tunnevad autosid läbi ja lõhki, harva peame tehase poole pöörduma. Praegu on umbes pool autopargist liisinguga koormatud. Kui juhtub, et mõni suurem klient kaob, saame mingi osaga edasi tegutseda. Aga me ei läheks seda teed, et töötada suure miinusega, paneks lihtsalt auto seisma ja koondaks juhi ära, aga ettevõttele rasketel aastatel käitusime vastupidi. Teisalt on meeldiv, et me ei pidanud ka kriisi ajal koondama, saime sellest üle ikkagi nii, et töö käis kogu aeg.”

Häid autojuhte tuleb hoida, seda enam, et välisveod moodustavad umbes 60 protsenti Antone vedudest. „Ükski mees ei tööta meil ainult Eesti piires, Läti on meie jaoks juba justkui kodu. Paljud mehed hindavad kindlat töökohta ja palka, on mehi, kes töötavad üheksakümnendate lõpust meie juures. Keerulisemad on välisveod, kus tuleb pikalt kodunt ära olla. Õnneks saame pakkuda Euroopast tüdinud meestele võimalust kodumaal jätkata, sissetulek on küll palju väiksem, aga nad lepivad sellega ja on rahul,” selgitab Sepik.

Kuigi suhted politseiga on rohkem metsavedajate teema, ootaks eelkõige autojuhid korrakaitsjatelt enam mõistmist ka kaubavedajate suhtes. „Teeb ikka meele mõruks, kui juht peab sõiduaja piirangu tõttu kodule lähedal pikaks ajaks seisma jääma. Kus puhkab juht end paremini välja, kas suvalisel platsil või tee-

servas pesemata ja korralikult söömata autos magades või kodus pere keskel olles ja linade vahel ööd veetes? Ei ole meil veel parklaid ja bensiinijaamasid, kus autojuhtidele oleksid loodud vajalikud tingimused.

Küll ja küll on olnud juhuseid, kui mees peab kodust 40–50 kilomeetri kaugusele ööbima jääma. Loomulikult tuleb seadusi järgida, aga Soomes ja Rootsis on politsei selles suhtes natuke paindlikum.”

Rail Balticu tulek ei hirmuta Ettevõtte tulevikuplaanide kohta ütleb Sepik, et raske on midagi konkreetset kavandada. „Vaatame üks päev korraga. Ei ole plaanis, et kahe aasta pärast on meil näiteks 40 autot.

Kui õnnestub tööd juurde saada, saab autosid juurde muretseda. Ei saa ka välistada, et tööd jääb hoopis vähemaks.”

Hea meel on mehel selle üle, et kui varem suudeti investeerida ainult tehnikasse, siis sel aastal võeti ette töökoja laiendamine ja renoveerimine ning suur osa territooriumist sai Unikivi alla.

Rail Balticu ehitamine staažikat autotranspordiärimeest Tõnu Sepikut ei häiri. „Arvan, et ilma Helsingi tunnelita Rail Balticul mõtet ei ole ja meiesugustel töö ei kao. Mida siin nii väga vedada oleks? Eesti ei ole ekspordi-impordi mõttes mingi kullaauk. Ma ei usu, et raudteetransport on odavam. Hindu alla lööv konkurents on praegugi kõva. Kui meie ei vea, tulevad lätlased, leedukad või poolakad ja veavad. Kui võrrelda mere- ja maanteetransporti, on hind sisuliselt sama, olenevalt sihtkohast on omad eelised ühel või teisel. Eesti suurimad ekspordiartiklid on turvas ja metsamaterjal, kahjuks on mõlema juures transpordi hinnal suur osakaal ja kui see läheb liiga kalliks, ei olegi võimalik müüa. Rail Baltic võib ju tulla, aga kui hinnad ei võimalda rongiga kaupu saata, siis ei saadeta ka.”

www.janmil.ee EJ Projekt Grupp OÜ Alumiiniumpoolhaagis

Alumiiniumist kallurit saab kasutada põllumajandustoodete, kaubaaluste ja puistematerjalide veoks.

EESTI ROOTSI

AGRO haagis

AGRO seeria treilerid on mõeldud transportima põllumajandussaadusi, puistematerjali jt. Sobib töötamiseks kõikide raskeveokitega.

Paide mnt 34, Tamsalu Jaama 14, Kunda

ROOTSI NORRA

Põhimarsruut: Tartu-Tallinn-Rootsi (Stockholmi tarneaeg 24h), -Norra (Oslo tarneaeg 48h) Eesti siseselt oleme huvitatud kaubaveost Tallinn-Tartu suunal.

Tel 552 7910, janmil.haagised@gmail.com

Kontakt janvemar@neti.ee, tel 504 9142, 507 9143

10 || ilma- ja taimetark || maa elu

iLMatark

JÜri kaMeNik ilmatark

kiHtsajuPilVeD, Meie iGaPÄeVaseD kaaslaseD

r

ahulik ja ilus (niivõrd-kuivõrd, sest aeg-ajalt on ilm olnud idatormine ja pilves) sügisilm sai otsa ning asendus sajuse ja talvisema ilmaga. Kihtsajupilved on saanud vaat et igapäevasteks kaaslasteks. Mis pilved need kihtsajupilved on õieti?

Kihtsajupilved (Nimbostratus) on kogu taevast kattev läbipaistmatu hall, tumehall, harva kollaka varjundiga pilvekiht, millest tuleb laussademeid. Need laussademed on lausvihm, lauslörts või lauslumi, harva jäävihm või jäätuv vihm.

Kuigi välimuselt ühtlane ja igav, on siiski tegu üpris põneva ja sademete seisukohalt äärmiselt olulise pilveliigiga. See pilveliik annab märkimisväärseid sademeid, sest kihtsajupilved on väga ulatuslikud ja mitme kilomeetri paksused. Kihtsajupilvede alumine piir asub tavaliselt 1,5–3 km kõrgusel Maa aluspinnast, kuid tõenäoliselt on võimalik hatakpilvedega sulandumine – võib tekkida mulje, et asuvad vaid paarisaja meetri kõrgusel.

Kihtsajupilved on tüüpilised sajupilved, mis olenevalt aastaajast ja temperatuurist toovad endaga kaasa tavaliselt lausvihma, lauslund või lauslörtsi. Laussaju tugevus võib sujuvalt varieeruda ja sadu võib ajutiselt isegi lakata. Järsud muutused saju tugevuses, samuti äike viitavad konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele.

Kihtsajupilved on vähemalt parasvöötmes sageli frontaalsed pilved. Need võivad tekkida nii soojal kui ka külmal frondil, aga ka oklusioonifrondil. Harvem juhtub meie kliimavöötmes seda, et kihtsajupilved moodustuvad rünksajupilvede laialivalgumise ja transformeerumise tagajärjel. Troopikas on see tavalisem, eriti troopilistes tsüklonites.

Kuna kihtsajupilvedest sajab pidevalt või väikeste vaheaegadega, siis õhk tavaliselt küllastub veeaurust ning seetõttu tekivad väikseimagi õhu tõusu tagajärjel kiiresti liikuvad ja madalad hatak- ehk rebenenud (räbal)pilved (Stratus fractus, Fractonimbus), samas mitte alati. Saju jätkudes, (sooja) frondi lähenedes ja niiskuse suurenedes need pilvetükid ühinevad ning nende alumine piir võib laskuda kuni aluspinnani ja tekkida udu. See toimub tavaliselt sooja frondi saabudes. Siis lakkab laussadu ja külmal ajal võib minna sulaks, sest kohale on jõudnud soe õhumass.

Kas kihtsajupilved tähendavad ilma muutumise seisukohast midagi? Need on sajuse ilma pilved, järgnevuse kulminatsioon – ilmamuutus ehk vihma- või lumesadu on juba kohale jõudnud.

27. oktoober 2016

kärjekaanetis

aitab haigusi ennetada ja neist taastuda ni, parodontoosi, haimoriidi (põskkoopapõletik), seedehäirete, gastriidi, maohaavandite ja artriidi ravimisel. Seejuures praktika on näidanud, et tervenemine on kiire ja ilma tüsistusteta ning haigused ei lähe üle kroonilisse vormi.

virGO MiHkeLSOO

tehnikateadlasest mahetalunik

B

ioaktiivsete ainete poolest rikas kärjekaanetis on sügistalvisel viiruste ajal organismi tõhus abiline.

Mesilased korjavad õitelt nektarit ja teevad sellest meeraamidel valmistatud kärgedel mett. Nad lisavad sülje abil nektarile fermente, mikroelemente, vitamiine ja orgaanilisi happeid oma maomahlast, et nektaris sisalduv saharoos saaks töödeldud ümber glükoosiks ja valmiks mesi, mis on mesilastele toiduks sobilik.

Mee valmistamisel kannavad nad nektarit ühest kuuekandilisest kärjekannukesest teise. Selle juures nad tuulutavad nektarit, et mesi saaks vajaliku niiskuse.

Kui üks kärjekannuke saab valmismett täis, siis kaanetatakse see kinni. Kaanetis suleb kannukese hermeetiliselt ning kaitseb seal sees olevat mett tolmu ja mikroorganismide eest. Kaane valmistavad mesilased vahast, taruvaigust ja õietolmust, mis süljega lahustatakse ja omavahel ühendatakse. Et mesi paremini säiliks ning oleks täiendavalt kaitstud bakterite ja viiruste eest, lisavad mesilased segule veel mitmeid bioaktiivseid aineid, mille hulgas on määratletud üle viie antibiootikumi. Kuni mee lõpliku valmimiseni toimuvad suletud kannukeste sees biokeemilised protsessid. kasulikud Omadused Suletud kannukestega meeraamil asuvat kärge nimetatakse kärjemeeks. Meeraamilt valminud mee kättesaamiseks lõigatakse spetsiaalse noaga maha kõik kannukeste kaanetised ja mesi vurritatakse tsentrifugaaljõu abil kärjest välja. Maha lõigatud massi (kaanetised,

Kärjekaanetise kogumine.

kannukeste ülaosa seinad (vaha) ja natuke valminud mett (tavaliselt 50% massist) nime t at a k s e kärjekaanetiseks.

Kärjekaanetisel on väga palju farmakoloogilisi omadusi. See aitab põletiku vastu, toniseerib lihaseid, kõrvaldab kõõluste ja sidemete pinged, moodustab kaitsekihi limaskestadel jpm. Eriti efektiivselt toimib kärjekaanetis viiruste ja bakterite tekitatud haiguste ravimisel ninakoopas, ülemistes hingamisteedes ning seedetraktis. Näiteks on kärjekaanetisest abi nohu, angii-

kärjekaanetise kasutamine Kärjekaanetist tuleks närida kolm korda päevas söögikordade vahel (üks-kaks tundi pärast sööki) ühe tee- või supilusikatäie kaupa. Suus olevat tükki peaks närima ja imema maksimaalselt kaua (vähemalt 2–5 minutit), et sülg saaks toimida (sarnaselt mesilaste omale) lahustavalt ja kärjekaanetises sisalduvad bioaktiivsed ained aktiveerida. Tänu sellele saavad juba suus käivituda vajalikud biokeemilised protsessid.

Piisavalt kaua kärjekaanetist mäludes jääb lõpuks suhu vahatükk. Võtke tükike rukkileiba ning närige kiiresti koos vahatükiga, kuni kõik lahustub (vett mitte peale juua). Kärjekaanetist tuleb tarvitada järjest pideva kuurina 1–3 nädalat.

Profülaktikaks piisab ühest teelusikatäiest kärjekaanetisest päevas. Külmetushaiguste, gripi ning adenoidide põletiku ennetamiseks piisab kahest kahenädalasest kuurist (kevadel ja sügisel) aastas. Üks supilusikatäis on vajalik tõsiste haiguste, näiteks maohaavandite korral.

Kärjekaanetise manustamine on lihtne ja stressivaba – ja mis kõige olulisem – maitsev! Võib-olla meeldibki paljudele kärjemesi ning kärjekaanetis just seetõttu, et organism tunnetab vajadust nende järele?

Rohkem lugemist samal teemal leiab RemedyWay blogist www.remedyway.ee/blog.

FOTOd: erakOgu

pRoFÜlaKtiKaKs piisab ÜHest teelusiKatäiest KäRjeKaaNetisest päevas.

***

kÜLvikaLeNder – OktOOBer–NOveMBer 2016

1. T

Ne i

Leht Leht, alates kl 16.43 vili Vili

3. N

Vili

4. R

Vili, alates kl 05.05 juur ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2016” KIRJASTUSELT VARRAK

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

2. K

VI

K

07.39 16.29

R

U

31. E

Õis, alates kl 04.01 leht. Üleminek talveajale!

JU

19.38

LI

30. P

i ts

Sõnn

Õis ISTUTUSAEG

29. L

Jäär

ur Amb

Õis

kits

vi Lõ

28. R

ju Kal

V

Tõepoolest, nädala alguses sai antitsüklonaalne blokeering läbi – kõrgrõhkkond eemaldus ja nõrgenes ning selle mõju Eesti ilmale kadus. Muutuse juhatas sisse lumesadu, mis 25. oktoobri hommikul kattis suurema osa Eestist ja sellele järgnenud tsüklon, mis saabus Kesk-Euroopast Eesti kohale. See avas tee läänevoolule.

Talvine ilm veel püsima ei jää: ookeanilt tuleb soojust ja niiskust, mis ühes tormise ilmaga tuuakse Läänemere idakaldale. Nii juhatatakse nädalavahetus sisse senisest soojema ja vihmase ilmaga. Aga novembri alguseks on õhumass jahtunud ja enam kui viiekraadine soe asendub kargema õhu ja ehk ka lörtsi ja lume hoogudega.

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

27. oktoober 2016

Säravroosasid eerikaid näeb kalmistutel järjest rohkem.

Vaikne aeg

Foto: Säde Lepik

meie viimases aias Säde Lepik

S

ügisene jalutuskäik kalmistul teeb hinge rahulikuks ja pakub mõtteid, kuidas lähedaste mälestamispaika kenana hoida.

Iga kalmistu kõneleb väga palju elavaist ja reisides on seetõttu väga huvitav näha teiste rahvuste kalmistukultuuri. Meie meenutame oma kalleid kadunukesi nende tähtpäevadel, kuid ka hingedepäeval, jõululaupäeval ja vana-aastaõhtul mõjuvad värelevate küünlatulukestega kalmistud nagu tükikesed tähisest öötaevast.

Kirikliku tagapõhjaga hingedepäev on 2. novembril.

Meie rahvausundis oli surnutele pühendatud hingedeaeg üsna pikk, see algas nädal pärast mihklipäeva ja lõppes nädal enne mardipäeva. Päev, millal kalmistule saate min-

na, polegi kõige tähtsam, oluline on minek ja siis süüdatud küünlatuli, mis aitab hoida sidet elavate ja lahkunute vahel.

Kus on meie viimane aadress?

Paljud süütavad küünla aknal, sest lähedaste kalmud on liiga kaugel või neid enam polegi. Meie matusekombed ja kalmistukultuur on pidevalt ajas muutunud, praegu on alles kinnistumas tuhastamise levikuga seotud kombed ja tavad. Tuha võib ju puistata ka merre või mõnda lahkunule armsasse kohta.

Kui maailm on valla, siis on paljudel oma viimase aadressiga raskusi: polegi enam kindlat kodukihelkonna surnuaeda või perekonna hauaplatsi, kus lähedased ees ootamas.

Leinaajal on väga palju abi sellest, kui tead, millist matust ja viimast rahupaika sinu

kallis lähedane endale soovis.

Sellest ei ole alati kerge rääkida. Seepärast usun, et teeme omastele teene, kui paneme ühel ilusal päeval ise rahulikult oma vastavad soovid kirja ja lisame selle kirja teistele tähtsatele paberitele.

Hooletusse jäetud kalm vihjab küll elu paratamatustele, kuid seda on alati kurb näha. Hauakujundust ja taimekasutust kavandades tasub seepärast mõelda nii oma lähedase soovidele kui ka sellele, kui tihti saavad omaksed käia kalmu korrastamas. Võib-olla saate hoolduse kohapeal tellida või paluda vajaduse korral abi lähemal elavalt tuttavalt. Sügisel koristage kalmult külmavõetud ja närtsinud lilled, asendage need näiteks igihaljaste okstega ja riisuge ära kalmule langenud lehed. Mõni leheke ei riku muidugi pilti, need meenutavad looduse igavest kulgu.

Kalm pole kiviktaimla ega lillepeenar Meil on vähe neid, kes hauakujundusega üle pakuvad või püstitavad nii vägevaid hauamonumente, mida käiakse surnuaial vaatamisväärsustena uudistamas ja üksteisele näitamas.

Eestlasele on omasem järgida kalmistu olemasolevat üldkujundust, hauaplatsi kujunduslahenduse aluseks sobib rahulikkus ja lihtsus.

Paljudele eelmise sajandi surnuaedadele on näiteks eeskujuks olnud taotluslikult looduslähedase ilmega Tallinna Metsakalmistu, mis rajati 1933. aastal. Hauatähised ei ole seal kõrgemad kui 60 cm, ka suurmeeste haudadel on lihtsad hauakivid. Kalmu kujundus lähtubki paljus valitud hauatähisest ning sellest, kas hauaplats on mõeldud ühele inimesele või tervele perele, kas kadunukeste nimed

on kirjas samal hauakivil-plaadil või on kasutatud mitut tähist. Igal hauakivil-ristil on kirjadega tallel ka osake perekonna ajaloost.

Kalmistu üldilme on rahulikum, kui hauaplatside piirded (näiteks looduskivist või kivirikest, nõeljast kesakannist vm taimedest äärised) ei erine väga palju üksteisest ning need on madalad ja silmatorkamatud. Betoonist valatud randid mõjuvad looduslähedase ilme ja vaba planeeringuga kalmistul võõralt. Hekki võiks soovi korral pigem kasutada hauaplatsi peatsipoolsel äärel kalmutähise taustana. Pinnakatteks on tihti rehitsetud liiv, graniitkillustik, kivipuru ja -plaadid või taimed. Murulapikegi oleks kena, kuid selle jaoks ei piisa tavaliselt valgust ja muru vajab tihedat pügamist ja hoolt. Ilusa rohelise vaiba saab kasvatada pinnakattetaimedest, need eelistavad üldiselt savikat mulda.

Varjus kasvab päris hästi roomav metsvits, tema umbes 10 cm pikkused lamavad varred juurduvad hästi ja katavad ruttu pinna. Ruutmeetrile piisab seitsmest taimest. Liigil on ka kollakate lehtedega sorte. Varjus ja savikal maal edeneb hästi läikivate neerjate lehtedega harilik metspipar ning sordist olenevalt kas siniste, valgete või lillakassiniste õitega väike igihali. Päikselisel platsil kõrvetab kevadpäike igihaljad pinnakatjad ära, neid tuleks siis kindlasti kuuseokstega kaitsta.

Niiskemat pinnast armastab harilik maajalg, millel on ka kirjulehelisi sorte. Mõnel rannikulähedasel maakalmistul võib kalme katta isegi luuderohi. Liivase pinnasega valgusküllasesse kohta sobivad pinnakatjaiks kukeharjad, liivateed, mägi- ja liivsibulad, hõbedased kadakkaerad ja Smithi puju. Suure sordivalikuga liivateed on hästi vähenõudlikud, neist saab toredaid padjandeid.

Taimevalik sõltubki eelkõige kalmistu valgusoludest ja mullastikust, uurige, kas muld on liivane või pigem savikas, viljakas või vaene, kuiv või niiske. Vanal kalmistul tuleb enamasti arvestada suurte puude varju, juurte ja varisevate lehtedega, uuemal kalmistul on valgust rohkem ja taimevalik seetõttu laiem. Siis, kui hakkate alles kalmu kujundama või va-

Taimevalik sõltub eelkõige kalmistu valgusoludest ja mullastikust.

na hauaplatsi taimestust uuendama, tasub vaadata, millised taimed ennast selle kalmistu teistel haudadel kõige paremini tunnevad ja millega ei maksa katsetama hakatagi.

Tuntud surnuaiataimed on muidugi varjuga leppivad begooniad, sõnajalad ja hostad.

Põõsastest ja puukestest sobivad kalmistule paremini pikaealised, madalakasvulised, kerakujulised või kitsavõralised liigid. Puude leinavormid on sümboolsed ja kenad, kuid arvestage, et need võtavad üsna palju ruumi ja neid tuleb ehk lõigates vormis hoida. Igihaljad taimed annavad platsile ilmet aasta ringi. Elupuid võib istutada varju, kadakaliigid ja sordid tahavad palju valgust. Lehtpõõsaist peab kindlasti valgust piisama kukerpuudele, enelatele, põõsasmaranatele, poolvarjuga lepivad näiteks mahoonia ja mage sõstar.

Ilusad ajutised särajad Hämaratesse sügispäevadesse saate värvi ja sära lisada kanarbike ja eerikatega, mida kohtabki kalmistutel üha rohkem.

Neid saate hauakivi ette või kalmuvaasi istutada kuni maa külmumiseni. Saleda, punase ja värd-eerika eri tooni roosade õitega sordid on meil ühe hooaja taimed. Enamasti tuleb leppida sellega, et talve ei ela üle ka kanarbikud. Kanarbikul on ka tagasihoidlikuid valgete, kollaste või ka rohekate vaid veidi avanenud õitega sorte. Lillekastis tuleb mõlemat taime nii kaua kasta, kuni muld pole veel külmunud, siis püsivad need kauem ilusad. Kalmistul seda ilmselt teha ei jõua. Kuivale jäänud taimed, mis pole jõudnud ka juurduda, tõmbuvad rutem pruuniks ja hakkavad pudisema. Kalmuvaasis täiendavad roosasid ja violetseid õisi hästi näiteks männi- või jugapuuoksad või hõbedastes toonides padipõõsas, hõbeleht ehk vilt-ristirohi ja kard-hõbepael, mille ilu öökülmad küll kähku ära rikuvad.

Kõigile tuttava plastümbrises ja pealt metalliga kaetud kalmuküünla asemel võiks vast soetada metallist ja klaasist küünlalaterna. Latern ei lase tulukesel tuule ja vihma käes kustuda ja seda saate aastaid kasutada. Kalmul süüdatud küünalde ümber on sügisel ja talvel kenad ka näiteks käbidest, samblast, kontpuu või pajuokstest vms looduslikust materjalist tehtud pärjad ja ümbrised. Pärjaringil ei ole algust ega lõppu, see sümboliseerib igavest elu ja lõpmatust.

www.optitrans.ee MICHELIN REHVID = PIKAEALISUS + KASUMLIKKUS

OKTOOBRI PAKKUMINE €/tk

MICHELIN 600/50R22,5 Cargoxbib 159D TL MICHELIN 710/45R22,5 Cargoxbib 165D TL MICHELIN 710/50R26,5 Cargoxbib 170D TL KLEBER 600/70R30 Topker 152A8/149D TL KLEBER 650/85R38 Topker 173A8/173B TL KLEBER 710/70R42 Topker 173A8/170D TL

1236.1643.1899.1535.3019.3430.-

Hinnad sisaldavad käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 31.10.2016 Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt Tel 515 3763, 5814 7377, e-post info@optitrans.ee

12 || eksport || maa elu

27. oktoober 2016

Tänavu teeb Eesti toidu väljaveos ilma

saudi araabia SiGrid kOOrep Sakala

V

iimasel aastal on Eesti põllumajandussaadusi kõige enam välja veetud Saudi Araabiasse. Eksporditud on meie teravilja, mis omakorda on Eesti põllumajandussaaduste eksporti kasvatanud aastaga 53 protsenti. „Eesti tooteid on viimastel aastatel tõesti regulaarselt Saudi Araabiasse viidud, kuid tulevikku selle põhjal ennustada ei saa,” tõdeb maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. Näiteks Iraani eksporditi Eestist 2015. aastal 69 000 tonni otra, kuid sel aastal pole sinna sisuliselt midagi viidud. „See on teravilja

Viimase aastaga on enim ehk 28 miljoni euro võrra kasvanud Eesti teravilja väljavedu Saudi Araabiasse.

FOTO: SaNder iLVeST / pOSTiMeeS Samuti eksporditi rohkem Keeniasse ja Soome.

ja muu tooraine ekspordi eripära, et erinevalt kaubamärgiga tarbijatoodetest on tooraine ülemaailmse turu börsikaup,” lausub ta. Ta selgitab, et kaup liigub sinna, kus parajasti on nõudlus ja parim hind, mistõttu võivad ekspordi sihtriigid aastate lõikes erineda ja maht vägagi kõikuda. viljaekspOrt ei raja teed lähis-itta Praegu on Saudi Araabia osakaal Eesti põllumajandussaaduste väljaveos siiski aastaaastalt kasvanud: 2012. aastal moodustas eksport sinna 1,6 protsenti kogu Eesti toidukaupade ekspordist, 2015. aastal 2,3 protsenti ja selle aasta esimese seitsme kuuga juba 4,8 protsenti.

Lähis-Ida piirkond laiemalt on atraktiivne ka muude toidukaupade eksportijatele, näiteks piimatööstusele. Samas ei saa Taavi Kandi sõnul eeldada, et edukas teraviljaeksport lihtsustab muude toodetega turule sisenemist, sest näiteks teravilja ja piimatoodete ekspordi toimimismudelid erinevad märkimisväärselt. suur ekspOrdiartikkel pOle enam niivõrd nõutud Üldist teraviljaeksporti on käesoleval aastal soodustanud eelmise aasta hea viljasaak, vilja on välja veetud osaliselt selgi aastal. Nisu ja odra väljavedu on mõlemal kasvanud kümne miljoni euro võrra.

Saab rääkida ka köögiviljaekspordi kahekordistumisest, kuue miljoni euro võrra, põhiosa andis oa ja herne väljavedu. Samuti on elavnenud õliseemnete

ja õliviljade eksport: üle 84 portsendi ehk viie miljoni euro eest.

Suurema osa sellest moodustab raps. Palju eksporditakse jooke ja alkoholi, kasv 16 protsenti ehk viis miljonit eurot. Statistikaameti andmeil on jookide ja alkoholi eksport Eestist Lätti kasvanud üle veerandi.

Kõige kiiremini kahaneb meie põhiliste ekspordiartiklite piima ja piimatoodete eksport: kõikide põllumajandussaaduste väljaveost vaid ligi viiendik. See tähendab, et väljavedu on langenud 13 protsenti ehk 12 miljonit eurot. Elusloomade väljavedu on aastaga vähenenud 19 protsenti ehk neli miljonit eurot. Enim on langenud Eesti ekspordi esikolmikusse kuulunud põllumajandussaaduste – kala ja vähilaadsete väljavedu.

See on aastaga kahanenud ligi kolmandiku võrra ehk 27 miljonit eurot. kõige enam veeti tOidukaupa sOOme Eesti põllumajandussaaduste väljaveo sihtriikide seas domineerivad meie naabrid. Kuigi, nagu eespool mainitud, eksporditi aktiivselt Saudi Araabiasse, on endiselt statistikaameti andmetel meie tähtsaim sihtriik Soome, järgnevad Läti, Leedu ja Rootsi.

2016. aasta esimese kaheksa kuuga eksporditi Eesti põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79 protsenti Euroopa Liidu riikidesse ning 21 protsenti ühendusest väljapoole. Naaberriik Venemaa oli alles 16. kohal. Kokku eksporditi kohalikke põllumajandussaadusi ja toidukaupu Eestist 94 riiki.