Maa Elu, 10. november 2016

HEINRICH LUKK: SEE ON NAGU MARATONI JOOKSMINE – PEAD IKKA RADA TUNDMA, ET TEADA, KUS VÕIB TÄIEGA PANNA JA KUS TAGASI HOIDA.

MESINIKUD PIDASID NÕU

MESINIKEL JÄI TÄNAVUNE MEESAAK TAVAPÄRASEGA VÕRRELDES ISEGI KUNI POOLE VÄIKSEMAKS JA OSAL NEIST ON MEEPURKIDE VARU PEAGI OTSAKORRAL.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

3000 TAMME

PRIIT VEHM ISTUTAS IDA-VIRUMAALE 3000 TAMME, MILLEST PEAKS KASVAMA EESTI ÜKS SUUREMAID KULTUURTAMMIKUID.

10. NOVEMBER 2016 • NR 47 (75) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

mõis toob valda inimesi siRJe niitRa Postimees

E

hkki mõisavalitse­ jaks olemine ei pruu­ gi ühelegi vallale lihtne ülesanne olla, meelitab korda tehtud mõisa­ kompleks piirkonda nii elanik­ ke kui ka külalisi ja on kokku­ võttes kõigile kasulik.

Ida­Virumaa südames asu­ vas Mäetaguse mõisakomplek­ sis on endale kodu leidnud nii vallavalitsus kui ka kolme tär­ ni tasemel mõisahotell koos veekeskusega. See 1542. aastal Peter von Tiesenhauseni asu­ tatud ja hiljem Ungern­Stern­ bergidele kuulunud mõis on tänaseks suuremalt jaolt kor­ da tehtud. Talveaias on ava­ tud supelmaja­spaa koos täismõõdus ujula ja saunadega, keldrikorru­ sel on aga kolmerealine kümnemeetrine laske­ tiir õhkrelvadest lask­ miseks.

Mõisa härrastemajas saab korraldada seminare ja täht­ päevi. Jäägrimuuseumi keldris elab tuntud karu Jaak ja teise korruse jahisaalis saab imetle­ da jahimeeste trofeesid. Mõi­ sa ümbritseb mõisapark, sel­

lest natuke eemal võib alusta­ da matka Selisoole, kus viieki­ lomeetrine rada kulgeb möö­ da laudteed imekaunite lau­ gaste ja Seli järve vahel. Puh­ keplatsil asub linnuvaatlus­ torn. Kõik see tõmbab külas­ tajaid kui magnetiga, mistõt­ tu hotelli on enamasti raske kohti saada.

ilma PõlevKivita toime ei tuleKs Mäetaguse vallavanema Tauno Võhmari sõnul toimib restaureeritud endisesse tõlla­ kuuri rajatud hotell väga häs­ ti. Ehkki 2008. aasta suvel sel­ lele lisaks ehitatud supelmaja nii edukas ei ole, võimaldab see ka kohalikul rahval vee­ mõnusid nautimas käia ja see on iseenesest suur asi. Ka kol­ me aasta eest valminud käsi­ töömaja on siinsete õpilaste teenistuses. Kompleksi vanim hoone viinaait on täna veel tellingutes, kuid sinna

korda tEhtud mõisakomplEks mEElitab piirkonda nii ElanikkE kui ka kÜlalisi ja on kokkuvõttEs kõigilE kasulik.

tulevad uhked ruumid poole­ sajale inimesele.

Kogu kompleksi ülalpidami­ ne maksab vallale 60 000 eu­ rot aastas ja kogu sellele kuluv summa on 100 000 euro rin­ gis. Väikesele vallale pole see kuigi jõukohane ja nii otsitak­ se investorit, kes sarnaselt Vi­ hula mõisaga suudaks asja eda­ si viia. Seoses valdade liitmise­ ga jääb kohapeal samuti amet­ nikke vähemaks, mistõttu sei­ sab vallavalitsusel tõenäoliselt lähiajal ees väljakolimine.

Seni on Mäetaguse mõisa ülalpidamist toetanud põlev­ kivi kaevandamine selles piir­ konnas, aga kui see ära langeb ja ressursitasu enam ei laeku, hakkab kogu majapidamine vallale üle jõu käima. „See on üks õilis asi, et mõisakompleks korda tehti ja toimib, aga iga­ vesti seda maksumaksja raha eest ülal pidada ei saa,” lausub vallavanem. Praeguste plaani­ de kohaselt kolmandikku Ida­ Virumaast enda alla võttev Alutaguse vald hakkaks hõl­ mama viit praegust valda ja võiks tema hinnangul olla üks hästi toimiv omavalitsus, kuid praegu pole otsust veel tehtud. mooste mõis teeNiB vallale tulu Eestimaa kaguosas Põlvamaal Mooste järve kaldal asub Nolc­ kenite suguvõsa valitsemi­ se ajal rajatud Mooste mõis,

Mooste mõisa restaureeritud hooned sobivad korraga kuni 600 inimese vastuvõtmiseks.

üks Eesti terviklikumalt säi­ linud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhke­ te kõrvalhoonetega.

Mooste mõis on populaar­ sust kogunud pulmade ja fir­ maürituste korraldamisega, sest selle restaureeritud hoo­ ned sobivad korraga kuni 600 inimese vastuvõtmiseks. Siin on majutuskohad, kohvik ja restoran. Meistrite Hoovis on end sisse seadnud ettevõt­ jad, kes kõik midagi ka müü­ giks toodavad. Kogu komplek­ si haldab sihtasutus, mis kuu­ lub täies ulatuses siiski vallale.

Mooste vallavanem Ülo Needo ütleb, et vald oman­ das selle üsna halvas korras mõisa vahepealsetelt soomlas­

1542. aastal Peter von Tiesenhauseni asutatud Mäetaguse mõisas asuvad nii vallavalitsus kui ka hotell koos veekeskusega.

test omanikelt kaksteist aas­ tat tagasi ja tegi korda. Tema sõnul esialgu erakapitali kaa­ sata plaanis ei ole, kuid mõ­ ned väiksemad ja eraldi seis­ vad hooned mõisakomplek­ sist, nagu viinavabriku hoo­ ne, Vanaaja maja ja Külateat­ ri käsutuses olev vana veski, tegutsevad praegugi iseseis­ valt. Mõisaansamblit aitavad ülal pidada mitmed kasum­ likud tegevused. Vald toetab sihtasutust vaid 10 000 euro­ ga aastas. Vastutasuks saab vald korraldada mõisas kõik oma üritused. Spaakompleks on siingi olemas, kuid väiksem kui Mäetagusel ja teise kalla­ kuga – seal tegutseb rentniku­ na Tervisemaja.

Needo sõnul on selline ilus mõisaansambel vallale justkui visiitkaardiks ja suu­ res osas ka maine küsimus.

Teiseks on see lisanud valda uusi töökohti ja toonud lähi­ konda hulga noori inimesi.

Ka teater ja kontserdid tule­ vad niiviisi koju kätte. Prae­ gu on seis selline, et huvilisi, kes tahaks siin oma väikese äri püsti panna, on rohkem, kui pinda jagub. Kuna turis­ te käib pidevalt, siis on hea võimalus oma kaupa pakku­ da ja see ahvatleb.

Parajasti tegutsevad siin Villakoda, kus valmivad vil­ last tooted, vanakraamiga te­ gutsev Taaskasutuskoda, res­ taureerimisega tegelev Vana­ aja Maja ja mitu teist ette­ võtet. Tublisti on arenenud ja koguni juba rahvusvaheli­ selt tuntust võitnud savi­ ja lubjasegude õppekeskus, mis pakub mitukümmend sor­ ti ja värvi segusid ehitustöö­ deks. Külalisstuudios käivad oma oskusi lihvimas kunst­ nikud üle maailma. Nõnda saab mõis igapäevased kulud kaetud. Mõne konkreetse et­ tevõtmise arendamiseks on siiski ka EASilt toetust saa­ dud. Seetõttu ei usu Needo, et ees seisev valdade liit­ mine mõisa tegemisi kui­ givõrd mõjutaks. Igal juhul investorit nad täna ei otsi.

Fotod: WiKiPedia

2 || muuseum || maa elu

10. noveMber 2016

TÄNAVUSE VILJELUSVÕISTLUSE SAAGID

K

äesoleva aasta vil­ jelusvõistluse saa­ gikuse arvud on selgunud. Võist­ lusel osaleti viie kultuuri­ ga – raps, rukis, oder, nisu ja hernes. Põldoa­ ja tritiku­ põlde pakuti mõlemaid vaid üks ja sellepärast ei saanud neid võistlusele registreeri­ da. Sellest on tõsiselt kahju, kuna Saaremaal välja paku­ tud tritikupõld olevat and­ nud 11 t/ha saagi, kuid tule­ mus jäi võistluse reeglite ko­ haselt fikseerimata, kirjutab veebiportaal viljelusvoistlus. ee. Võitjaid tunnustatakse 29. novembril Paide kultuurikes­ kuses.

Uudsena Eesti viljelus­ võistluse ajaloos oli sel aas­ tal reegliks, et ei võisteldud üksnes kõrgeima saagikuse nimel, vaid parima kultuuri kasvataja tiitel kuulutati väl­ ja kolme näitaja kokkuvõttes.

Arvesse võeti kultuuri saagi­ kust, saagi kvaliteeti ja põl­ lu tulukust. Saagi kvaliteeti võrreldakse Saku Põllumajan­ dusuuringute Keskuse labo­ ri analüüside alusel ning põl­ lu tulukus hinnatakse kasu­ tatud agrotehnika ja toode­ te põhjal.

Rapsi parimad saagid jäid eel­ misele aastale tublisti alla.

Suurima saagi sai Avo Sama­ rüütel Tartumaalt – 4,6 t/ha.

Erki Oidermaa Põlvamaalt sai 4,4 t/ha ja Henry Tam­ mann Ida­Virumaalt ainsana CL sordiga 4,3 t/ha. Võrdse tulemuse sai ka Martin Sa­ lu Saaremaalt. Parima su­ virapsisaagi kasvatas Anne­ li Tihu – 3,1 t/ha.

Rukis oli selle aasta ülla­ tuskultuur, kuna ületas saa­ gikuselt teisi teravilju nii vil­ jelusvõistlusel kui ka Eesti kultuuride keskmisena. Üks põhjus oli kindlasti see, et ke­ vadine pikk põud ei mõjunud tugeva juurestikuga rukkile nii halvasti kui teistele kul­ tuuridele. Senine rukki kõr­ geim saak oli eelmisest aas­ tast 10,3 t/ha Tanel Tõrvan­

dil. Nüüd sai uue rekordsaa­ gi Tuuli Vaarak Viljandimaalt: 10,4 t/ha.

Oder ei üllatanud sel aas­ tal kahjuks heade tulemuste­ ga. Pooled taliodrapõllud tu­ li Eestis ümber külvata ning need, mis alles jäid, andsid li­ gikaudu sama saagi mis su­ viodra sordid, Eestis keskmi­ selt 2,8 t/ha. Viljelusvõistlu­ sel võitis napilt talioder: 7,7 t/ ha Erik Paalmani põllult Põl­ vamaalt. Teise koha sai Kai­ do Kirst Saaremaalt (7,6 t/ha) ning kolmanda koha Pille Nu­ gis Viljandimaalt varase odra­ ga saagiga 5,0 t/ha.

Nisusaak oli tänavu suh­ teliselt ühtlane ning suurte saakide üllatusi kahjuks ei tulnud. Parima saagi kasva­ tas esmakordselt osalenud Erik Paalman Põlvamaalt (8,6 t/ha). Napilt jäid alla 8,5 t/ha tulemusega Kaido Kirst Saa­ remaalt ja Erki Oidermaa Põl­ vamaalt. Huvitav on märki­ da, et nii odra kui ka nisuga olid esimestel kohtadel samad mehed. Parima suvinisusaagi 7,2 t/ha sai Madis Tamm Tar­ tumaalt.

Hernes oli viljelusvõist­ lusel esimest korda ning pa­ rima saagi 6,6 t/ha kasvatas Mihkel Vainula Pärnumaalt.

Sellega seadis ta järgmisteks aastateks ette kaunis kõrge põldherne rekordtulemuse.

Taolise saagikusega võib her­ nes oma väikeste kulutustega edukalt konkureerida senini pidevalt võitnud talirapside­ ga. Margus Klais Tartumaalt sai 4,8 t/ha ja kolmanda tule­ muse 4,2 t/ha Eha Piip ja Ma­ ti Lillemets Järvamaalt.

29. novembril Paide kul­ tuurikeskuses toimuval kon­ verentsil tehakse viljelus­ võistlusest kokkuvõtteid, va­ hetatakse ja levitatakse pari­ maid kogemusi Eesti ja teis­ te maade, sealhulgas Inglis­ maa, Taani, Soome, Rootsi ja Läti taimekasvatuse tippte­ gijatelt. Oma autasud saavad seal kätte ka viljelusvõistluse parimad. (ME)

Üldehitus, palkmajade ja rookatuste ehitus Euroopas General construction, thatched roof and log house construction in Europe www.rajaskatused.eu

• Katuste ja palkmajade ehitus ning renoveerimine • Üldehitus- ja remonditööd • Ehitusalased konsultatsioonid Ettevõttel on lepinguline ehitusjärelevalve Tel +372 525 2907, hardi.rajaskatused@gmail.com Aia 64-15, Kuressaare, Saare maakond

Kolme muus punnitamine ühe nimetaja alla siLVia paLUoJa

Pärnu Postimees

„

agu meie oma mõistust tar­ vitame, nõnda saab tulevik olema: väga kaunis või vä­ ga halb.” Sedasi ar­ vas Kurgja talu raja­ nud 19. sajandi väl­ japaistvamaid ees­ ti ühiskonna­ ja põl­ lumajandustegelasi Carl Robert Jakobson.

Jakobson ostis Vändra met­ sadesse Kurgja talukoha, kus 1948. aastal asutati muuseum, mille esimene direktor oli te­ ma vanim tütar Linda Jakob­ son. Eesti ainsas tegevtalumuu­ seumis haritakse põldu ja kas­ vatatakse karja Jakobsoni põ­ himõtete järgi, aastas käib Pär­ numaa visiitkaardiks kujune­ nud Kurgjal üle 30 000 külasta­ ja. Rahvast on seal käinud ko­ gu aeg, pärast peremehe sur­ ma nenditi baltisaksa lehtedes, et eestlased on saanud endale palverändamise koha – Kurg­ ja. Nõukogude ajal teati Kurgjat kui eestluse keskust, kus pea­ linnast kaugel aeti eesti asja.

Praegu on Jakobsoni talumuu­ seum eesti talukultuuri kandja, mille kohal taevas pole riigire­ formile mõeldes paraku pilvitu.

Kas Kolmest saaB üKs? Maaeluministeeriumi haldus­ alas on Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi kõrval ka Ees­ ti piimandusmuuseum ja Eesti põllumajandusmuuseum, mille töö soovib riik hiljemalt 2018. aasta lõpuks ümber korralda­ da, moodustades neist ühe siht­ asutuse.

Maaeluministeeriumi tea­ dus­ ja arendusosakonna juha­ taja Külli Kaare viitas valitsuse otsusele, et reeglina kujunda­ takse muuseumid ümber siht­ asutuseks. Muuseumide üm­ berkorraldamisest räägiti maa­ eluministeeriumis põllumajan­

duse ja maaelu arengu nõu­ kogu istungil 24. oktoobril, sellest on räägitud muuseu­ mide ja kohalike omava­ litsuste esindajatega. „Ettepanekuid ootame novembri lõ­ puks ja see, milline saab olema muu­ seumide struk­ tuur, kas haara­ takse kõik ühi­ sesse sihtasutusse või jätkavad mõned eraldiseisvatena, selgub protsessi käigus,” mär­ kis Kaare.

Kaare selgitas, et muuseumide üm­ berkorraldamine nii, et nende tege­ vusse ja arengusse panustaksid riigi kõrval rohkem ka kohalikud omava­ litsused, põlluma­ jandusvaldkonna haridus­ ja teadus­ asutused ning tei­ sed huvigrupid, ai­ taks ministeeriu­ mi hinnangul saa­ vutada mastaabi­ efekti, tagada tege­ vuse elujõulisus ning vajalik investeerimis­ võimekus.

Jakobsoni talumuu­ seumi direktor Monika Jõemaa kinnitas, et nemad soovivad kõnealuse kolme muuseumi jätmist eraldi sihtasutusteks. „Sihtasutuse loomise üks eesmärke olevat parem side kogukonnaga, aga meie oma­ valitsusjuhid on öelnud, et kui Kurgja kuulub kolme põlluma­ jandusmuuseumi sihtasutus­ se, siis nad ei toeta seda ja nad ei tea, kuhu läheb antud raha, sest rahakott on sihtasutusel ju ühine,” põhjendas Jõemaa.

Kõrvaltvaatajaks talumuu­ seumi tuleviku üle ei jää ka Pärnumaa omavalitsuste liit, mille juhatuse esimees Lauri Luur ütles, et üldkogu otsuse­ le tuginedes on nad valmis ole­ ma sihtasutuse üks asutajaid, kuid enne tuleb riigiga selgeks rääkida muuseumi tegevuse ra­ hastamine. Liitu esindavad lä­

Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa kinnitas, et nemad soovivad kõnealuse kolme muuseumi jätmist eraldi sihtasutusteks.

Foto: Urmas LUiK / PÄrnU Postimees

birääkimistel Vändra alev ja Vändra vald. „Arvan, et koostööst sün­ nib sünergia nii kohalikule ko­ gukonnale kui ka muuseumi­ le,” jätkas Jõemaa. „Aga see ei tähenda, et me poleks enam põllumajandusmuuseum ja kol­ leegidega koostööd ei teeks, koos maaelu ei tutvustaks, muuseu­ me ühiselt ei turundaks, seda oleme teinud ja teeme, aga ise­ seisvas sihtasutuses oleksid ini­ mesed rohkem motiveeritud ja iseotsustamist oleks enam.” raha juurde ei tule Pärnumaa kolleegi kartust, et väiksemad muuseumid jäävad suure kõrval vaeslapse ossa, ja­ gas ka Järvamaal Imaveres asu­ va Eesti piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. „Kui vaatame võimalikku suurenevat finantsvõimekust ehk kolme muuseumi liidetud eelarvet, leiame eest sama olu­ korra, mis omavalitsuste ühen­ damisel – raha ei ole kusagilt juurde tulnud,” nentis Välimäe. „Kahe väikese muuseumi lisan­ dumine suurele ei anna finant­ siliselt kasu ühelegi neist, sest investeeringuid ootavate objek­

Lühilugude kogumikust leiab nostalgilisi mõtisklusi, aga ka külaelusündmuste jahmatavaid pöördeid, meie rikkalikust ajaloopärandist tingitud juhtumisi ning värvikaid tegelasi.

Müügil raamatupoodides üle Eesti, Postimehe toimetuses Tallinnas ja Tartus ning Pärnu Postimehe, Virumaa Teataja, Sakala, Valgamaalase ja Järva Teataja toimetuses. Hind toimetuses 12 eurot.

maa elu || muuseum || 3

10. noveMber 2016

seumi jääb küsitavaks

Foto: eLmo riiG / saKaLa

tide ja tegevuste hulk jääb sa­ maks, nagu ka raha hulk.”

Piimandusmuuseumist ise­ seisva sihtasutuse moodusta­ mist toetab Imavare vald, mille volikogu tegi sellekohase otsu­ se oktoobriistungil. Volinikud rõhutasid, et piimandusmuu­ seumil on väga tähtis koht nii Imavere piirkonna kui ka kogu Eesti maaelus, muuseumi tege­ vus ajaloo talletamisel, üritus­ te ja koolituste korraldamisel tõendab seda ilmekalt.

Välimäe möönis, et ees­ märk omaette ei saa olla ühi­ se sihtasutuse moodusta­ mine, vaid eesmärk on muuseumide tegevuste jät­ kusuutlikkus.

R a ha n­ dusminis­ teerium koos kul­ tuuriminis­ teer iu m i­ ga tegi muu­ seumide te­ gevusanalüü­ si, millele tu­ ginedes peab­ ki maaeluminis­ teerium hal­

dusala muuseumivõrgu ümber korraldama. Piimandusmuuseu­ mi direktor leidis analüüsist mi­ tu väära väidet. Ta alustas sel­ lest, et Tallinnast ja maakaardilt vaadatuna võivad kolm muu­ seumi tunduda lähestikku, kuid tegelikkuses jäävad need ükstei­ sest üsna kaugele, näiteks Kurg­ jalt Imaverre on ligemale 55 ja Ülenurmele 135 kilomeetrit. „Väidetakse, et tegemist on ühe temaatikaga, aga ei ole ju,” jätkas Välimäe. „Kurgjal te­ gutseb töötav talu, lisaks ko­ gu Jakobsoni pärandiga seon­ duv tegevus, piimandus­ muuseum käsitleb pii­ ma töötlemise ehk kodumaise piima­ tööstuse ajalu­ gu, põllumajan­ dusmuuseu m kajastab kogu maaelu temaa­ tikat.”

Välimäe ei leidnud mõjusat argumenti ühend­ muuseumi kestlik­ kuse kohta, küsi­ des, miks muuseu­ mid eraldi sihtasu­ tustena oleksid

Eesti põllumajandusmuuseumi direktori Merli Silla arvates on kolme maaeluministeeriumi haldusala muuseumi tegevuse ümberkorraldaFoto: marGUs ansU / Postimees mine ajastu märk.

vähem tugevad. Igal muuseu­ mil on oma valdkonna spetsii­ fikat süvitsi valdav teadusper­ sonal, kogusid hästi tundev va­ rahoidja, asutuse programme ja tegevusi välja töötav ning el­ lu viiv pedagoogiline personal.

Seega, arutles Välimäe, ei saa ühe asutuse valdkonnaspetsia­ list tulla teise asutusse külasta­ jagruppe vastu võtma või töö­ tube juhendama, ta ei orientee­ ru teise asutuse kogudes ega valda teemavaldkonna arengu­ lugu, teadmistepagasit, andme­ panka. „Muuseumide tegevusku­ lud on kriitilisel piiril kokku tõmmatud ja ma ei näe ühisel sihtasutusel eraldi seisvate ees mingisugust eelist,” väitis Väli­ mäe. „See on kohmakam, umb­ isikulisem, muuseumid kauge­ nevad kogukonnast ja koostöö­ partneritest ning lõppude lõ­ puks tahame me ka muuseumi­ maastikul näha erinevaid vor­ me ja värve, harukordsus ja ko­ hapraktika rikastavad.”

tallinnast ja maakaardilt vaadatuna võivad kolm muusEumi tunduda lähEstikku, kuid tEgElikkusEs jäävad nEEd ÜkstEisEst Üsna kaugElE. muutus tuleB lÄBi Kaaluda Jakobsoni talumuuseumi ja piimandusmuuseumi direkto­ ri arvamust ei jaga nende kol­ leeg Merli Sild Eesti põlluma­ jandusmuuseumist, kelle ar­ vates on kolme maaeluminis­ teeriumi haldusala muuseumi tegevuse ümberkorraldamine ajastu märk. „Talupojatarkust kasuta­ des tuleb iga muutus põhja­ likult läbi mõelda, kaaluda otsuste vajalikkust ning ees­ märk olgu parim lahendus riigile, kuid kindlasti säi­ litades ja luues tingimu­ sed ja võimalused kolme maaelumuuseumi põhi­ eesmärkidest tuleneva­ te ülesannete täitmi­ seks ja arendamiseks.

Seetõttu on minu mõ­ te ja ettepanek, et kolm maaelumuuseumi võik­ sid jätkata koos,” kinni­ tas Sild.

Silla arvates ei suu­ da väike sihtasu­ t u s e n n a st majandada, olla kon­ kurent­

sivõimeline ja jätkusuutlik.

Seepärast võiks kolmik maa­ eluministeeriumi haldusalas jätkata teemamuuseumina või koos ühe sihtasutusena, mil­ le ülesanne ja eesmärk on ühi­ selt koguda, säilitada ja tut­ vustada maakultuuripärandit ka väljaspool koduriiki ning olla piirkonnas atraktiivsed turismi­ ja külastuskeskused või teise variandina moodus­ tada Sihtasutuse Maaelumuu­ seumid.

Põllumajandusmuuseumi direktor ei näe eduka toimi­ mise takistust selles, et kolm muuseumi jäävad eri maakon­ dadesse. „Kolmel muuseumil on ühi­ ne temaatika, sarnased siht­ grupid ning ühised eesmärgid, oleme oma valdkonnas uni­ kaalsed ning koostöös on või­ malik leida arengu­ ja inves­ teeringuvõimalusi, et panus­ tada muuseumide arengus­ se,” põhjendas Sild oma hoia­ kut. „Pean väga oluliseks, et maaelu­ ja põllumajanduse te­ maatika leiaks veelgi laiapõh­ jalisemat tutvustamist nii rii­ gis kui ka väljaspool ning just koos on võimalik genereerida uusi ideid, teha koostööd tu­ runduse ja kommunikatsioo­ ni valdkonnas, mitmekesista­ da teenuseid.”

Eestimaa südamest Jär­ vamaalt vaadates tõdes Väli­ mäe, et muuseumide baasil se­ nini loodud sihtasutused asu­ vad ühes linnas või vähemas­ ti ühes maakonnas, nagu näi­ teks SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid või SA Virumaa Muuseumid. „Ülaltoodud loogika ko­ haselt võiks siis näiteks kõik maakonnamuuseumid liita üheks sihtasutuseks – temaa­ tika ju sarnane, räägivad piir­ konna ajaloost,” nentis ta. „Maaelu­ ja põllumajan­ dusmuuseumide eripära on­ gi selles, et oleme tegutse­ nud seni maaeluministeeriu­ mi haldusalas. Kuna asu­ me eri maakondades, ei saa takistada edasist arengut, et teema­ valdkonda laiapõh­ jalisemalt tutvusta­ da ja eksponeerida,” väitis põllumajan­ dusmuuseumi di­ rektor Merli Sild. „Kuna nõupida­ mised alles käi­ vad, lõplikku ot­ sust veel ei ole.

Nii et mõtte­ arenduseks on veel ruu­ mi.”

Eesti piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe leiab, et kahe väikese muuseumi lisandumine suurele ei anna finantsiliselt kasu ühelegi neist.

Foto: dmitri KotjUH / jÄrVa teataja

JUHtkiRi

peeteR RaidLa

peatoimetaja

RING ON TÄIS SAANUD

T

unnistan ausalt, et olen läbinis­ ti parempoolse ilmavaatega ja Reformierakond on olnud üks neid, kes minult valimistel üsna sageli hääle on saanud. Küll mitte viimas­ tel valimistel. Nii et Reformierakonna igi­ põlises vaenamises mind süüdistada ei saa.

Viimastel aastatel, juba Ansipi valit­ susperioodi lõpust alates olen Reformi­ erakonna suhtes muutunud aga järjest kriitilisemaks. Karikas sai lõplikult täis eelmisel nädalal, kui Reformierakond vas­ tas IRLi ja sotside resoluutsele tegutsemi­ sele Riigikogu liikmete ärakutsumisel rii­ gile kuuluvate ettevõtete nõukogust kõi­ ge ehtsama demagoogiaga.

Reformierakonna juhid asusid oma koalitsioonipartnereid hakatuseks sildis­ tama ning poliitimängurluses süüdista­ ma, kahjuks läks sellega kaasa ka peami­ nister Taavi Rõivas. Tagatipuks asus ma­ jandus­ ja taristuminister Kristen Michal otse­eetris väitma, et riigikogulased ole­ vat riigile kuuluvate ettevõtete nõukogus justkui mingid erilised suunanäitajaid.

Asjaolule, et Riigikogu liikmete kuu­ lumine on vastuolus põhiseaduse mõtte­ ga, on viidatud juba aastaid. Seda eirates mängis Reformierakond end ise nurka, pakkudes koalitsioonipartneritele hea või­ maluses oma suurest vennast lahti ütelda.

Ei hakka siin võimaliku uue valitsuse koosseisu üle spekuleerima, kuid olen nõus Reformierakonna asejuhi Hanno Pevkuri arvamusega, et vasakpoolse valitsuse tu­ lek kätkeb endas tõepoolest mitmeid ohte.

Olgu siinkohal viidatud sotside juhi Jevge­ ni Ossinovski ammusele soovile kehtestada niinimetatud magusamaks ja burgerimaks.

Võimalik uus koalitsioonipartner Keskera­ kond on aga juba 1990. aastatest alates pro­ pageerinud astmelist tulumaksu.

Eesti riigil on oma taasiseseisvuse veerandsaja aasta jooksul läinud ju te­ gelikult hästi. Sestap tasubki uuele või­ malikule valitsusele soovida tõelist riigi­ mehelikkust ja majanduslikku mõtlemist oma ideede elluviimisel. Püsib ju meie rii­ gi edukus ikkagi vaid majanduse, sealhul­ gas maamajanduse edukusel.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || mesindus || maa elu

10. noveMber 2016

Karu, nugis ja rähn kimbut Riina Martinson esinikel jäi tänav une meesaak ta­ vapärasega võr­ reldes isegi ku­ ni poole väik­ semaks ja osal ne i s t on meepurkide varu peagi otsakorral.

Paratamatult tähendab napp saak meehinna tõusu.

Oktoobri lõpus üldkoosole­ kut pidanud Eesti mesinike lii­ du liikmed otsisid oma prob­ leemidele lahendusi ja kuula­ sid kolleegide kogemusi. Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk tõi ühe murena välja me­ silaste talvise suremuse.

Talvituvate mesilaste elu peaks kestma vähemalt seitse kuud, et mesilaspere kevade­ ni elaks. Paraku raugeb paljude elukaar juba hilissügisel või tal­ vel. Selle üks põhjus arvatakse haiguste kõrval olevat taime­ kaitsevahendite mõju.

Kilk räägib, et Eestis kasu­ tatakse aastas ligi 600 tonni mitmesuguseid taimekaitseva­ hendeid, eeskätt umbrohutõrje­ vahendeid, sealhulgas glüfosaa­ ti ligi 300 tonni. „Need on me­ silastele kahjulikud, aga ei ta­ pa kohe. Mesilased kannavad nende jääke nektari ja õietol­ muga tarru ja seda toitu antak­ se ka haudmest kasvatatava­ tele noortele mesilastele, kel­ le tervis ja elujõud on pestitsii­ dide tõttu nõrgestatud,” selgi­ tab mesinik.

Nii ongi mesilaspered sügi­ seks nõrgaks jäänud ega ela tal­ ve üle, kuid tagantjärele pole võimalik tõestada, mis nimelt mesilaspere hukutas. „Sellist taimekaitsevahendite kaudset toimet on raske mõõta,” tõdeb Kilk. „Tõendatud juhtumeid on vähe, aga põllumürkide otsene ja kaudne mõju mesilastele te­ gelikult suur.”

Ka suvised mesilaste huk­ kumised taimekaitsetööde tõttu pole haruldased. Põldu­ del mürkide kasutamine teki­

Ehkki iga lapski teab, et mesilaste suurim hirm on karu, teeb hoopis enam kahju nugis.

tab kahju eriti rapsi õitsemise ajal, kuid ametliku menetluse­ ni jõuab aastas mõni üksik juh­ tum ja neistki vaid pooltel lei­ takse mesilaste surma süüdla­ ne üles, sest kohale kutsutud inspektor ei suuda tuvastada, millistelt põldudelt on mesila­ sed mürgistuse saanud või mil­ line põllumees on taimekaitse­ vahendite kasutamise reegleid rikkunud.

Kontrastide suvi Rääkides meesaagist, siis ke­ vadel hõõrusid mesinikud hea­ meelest käsi, sest soe mai soo­ sis igati mesilaste tegevust, pa­ raku suve edenes õhin langes. „Eri paigus olid tulemu­ sed pisut teised, kuid keskmi­ selt saadi 50–60 protsenti ta­ vapärasest saagist,” tõdeb Kilk. „Mõnel pool õnnestus saada 80 protsenti, aga head saaki ei saa­ nud keegi.” Õnneks tänu imelisele ke­ vadele päris tühjade kätega ei jäädud. Kilk meenutab, et Vil­ jandimaal, kus tema mesilasi peab, hakkavad vaarikad tavali­ selt õitsema 15.–20. juuni paiku, aga tänavu olid esimesed õied lahti juba 1. juunil. Suve teise poole tähtis korjetaim põdra­ kanep alustas õitsemist juuli keskpaiga asemel jaanipäeval.

Nii olidki juuli alguseks paljud taimed õitsenud ja algas pikk napi meekorjega vihmaaeg. „Tuleb meeles pidada seda­ gi, et mesilaspere tarvitab ise aastas umbes sada kilo mett ja vaid ülejäägi saab mesinik,” kõneleb Kilk. „Nii jäidki mesi­ nikele suve lõpul tühjad peod.

Ma olen koguni kuulnud, et mõnel jäid mesilased lausa nälga ja neile oli vaja lisasöö­ ta anda.”

Nii kui suve lõpul hakati rääkima nigelast saagist, tõt­ tasid meesõbrad endale talve­ varu valmis ostma. Õigesti te­ gid, sest paljudel mesinikel on tänavune saak peagi otsas.

Pärnumaal Tori vallas me­ silat pidav Vahur Talimaa, kel kokku 140 mesilasperet, kinni­ tab, et mett just ülearu palju järel pole ja ta on aegsasti pan­ nud kõrvale mee, millega ke­ vadel Lillepaviljoni meepäeva­ dele läheb. „Mul on oma püsi­ kliendid, kes meepäevadel alati mult mett käivad ostmas, neid ei tohi petta ja meest ilma jät­ ta,” tõdeb ta.

Kuna 70 protsenti eestlastest

Mee tootmisega tegelevaid professionaalseid mesinikke, kel vähemalt 150 pere ringis, on Eestis poolsada.

Foto: Kristjan Teedema

on harjunud mee ostma otse kindlalt mesinikult, siis nii mõ­ nigi mesinik peab tänavu oma klientide ees käsi laiutama – ot­ sas. Meenappus tähendab hin­ natõusu: kui mullu sai meekilo kätte keskmiselt 8–9 euro eest, siis tänavu müüakse kümnega.

Kanarbikumesi on kallim.

Nugisenuhtlus Novembri algul lõi lumi juba Eestimaa valge vaiba alla, aga ega talvelgi mesinikud logele. „Valmistume uueks hooajaks,” muigab Talimaa. „Kui suvi käes, siis püssi laadida enam aega po­ le, tuleb ainult lasta.”

Lisaks tuleb jälgida, ega mõ­ ni pahalane tarude kallal käi.

Mesinikel on kolm murelooma: karu, nugis ja rähn.

Ehkki iga lapski teab, et me­ silaste suurim hirm on karu,

teeb hoopis enam kahju nugis. „Oi, kuidas me nugistega vaeva näeme!” ohkab Talimaa. „Nad otsivad tarus nõrgima koha üles ja närivad lauad läbi. Nu­ gised söövad taru nii tühjaks, et meil jääb üle vaid kühvel võt­ ta ja puru välja pühkida.”

Nugise põhitoiduks on lin­ nud ja oravad, aga talvel on raskem toitu kätte saada ja nii nad mesilatest süüa otsi­ mas käivadki.

Karude puhul on paljude­ le ehk üllatuseks, et vaid väike osa neist käib mesipuid rüüsta­ mas. Kui karu on kunagi mee maitse suhu saanud, peatab te­ da vaid püss. Kes aga pole mett maitsnud, seda mesilased üldse ei huvita. „Meil ühes aias käis ka­ ru aastaid mesitarude kõrvalt õunu söömas, aga mesilasi ei

puutunud,” jutustab Talimaa. „Kui aga karu on metsas puu­ õõnest mett leidnud ja maits­ nud, siis meest eemal ei suuda teda enam miski hoida.”

Isegi elektrikarjus ei peata meejahil karu. „Mulle on rää­ gitud lugu, kus mesila ümber oli korralik elektrikarjus ja oli jälgedest näha, kuidas karu oli ümber aia tammunud ja nõr­ ka kohta otsinud, maa seest ka läbi kaevata ei suutnud. Siis oli avastanud, et aia kõrval kas­ vab kask, murdis kase aia pea­ le, vool kadus ja karu pääses sisse,” jutustab Talimaa. „Teisel mesinikul kraapis karu end lii­ vases pinnases aia alt läbi.

Karu on riigi kaitse all ja tema põhjustatud tõendatud kahju riik kompenseerib. Paa­ ril viimasel aastal on Kilgi tea­ da makstud hüvitist umbes 250

maa elu || mesindus || 5

10. noveMber 2016

tavad mesilasi

mesilaspere kahjustuse eest aas­ tas. Nugisekahju riik ei kompen­ seeri. „Mesinike küsitluse põhjal arvame, et aastas saab nugiste pärast kahjustatud tuhatkond mesilasperet.”

Mesilasi kiusavad ka rohe­ rähnid ja hallpearähnid. Need on putuktoidulised linnud, kel talvel menüü üsna kesine ja kui nad toiduotsingul lennates kuu­ levad mesilastarust suminat, lä­ hevad uurima, toksivad augu taru seina ja nokivad sealt me­ silasi. „Tihane läbi seina ei lähe, tema koputab taru ava peal, mesilane läheb asja uurima ja tihane napsabki ta ära,” kirjel­ dab Kilk. rahustav hoBi Kui palju Eestis mesilaste pida­ jaid on, ei tea täpselt keegi, uu­

ringute järgi pakutakse suurus­ järku 5500–6000.

Mee tootmisega tegelevaid professionaalseid mesinikke, kel vähemalt 150 pere ringis, on poolsada. Lisaks umbes 150 ettevõtjat, kellele mesin­ dus annab arvestatava lisatu­ lu. Rõhuv enamus on hobime­ sinikud, kes saavad mee enda perele ja natuke müüvad tut­ tavatele.

Mesindus kipub olema ea­ kamate meeste ala, aga on noorigi peale tulemas. „Mesi­ nike liit korraldab igal aastal algajatele kursusi, kus palju 20–40aastaseid osalejaid,” sõ­ nab Kilk ja lisab, et mesindus võib olla väga mõnus hobi.

Ka tänavu aasta mesini­ kuks valitud ja oma igapäeva­ tööd IT­alal tegev Erki Nauma­ nis nimetab seda mõnusaks aja­

Talvine haagiste soodusmüük Pimedaks talveajaks oleme langetanud kõikide haagisemudelite hindasid.

Lisaks valik erihinnaga haagisekomplekte koos lisavarustusega.

Võta ühendust meie lähima müügikohaga!

NB! Pakkumised kehtivad üle Eesti!

NAGU PISIKESED PAPAGOID PIHLAPUUDEL OLAV RENNO linnuteadja

viiteks. „Mesilastega tegelemine sunnib rahulikuks, sest närvi­ lisena pole lahtise taru juures midagi peale hakata. See on hea võimalus töö rutiinist välja tul­ la ja teha täiesti midagi muud meeldivat,” kiidab ta.

Naumanis juhib tänavu loo­ dud Tallinna mesinike seltsi ja ütleb seltsi liikmete seas ole­ vat väga erineva taustaga ini­ mesi: IT­spetsialistid, arhitek­ tid ja ettevõtjad. „Linnas kogub mesindus üha rohkem populaarsust, sest rohelust jagub ja kevadest sügiseni on mesilastel võima­ lik õitsvaid taimi leida,” selgi­ tab Naumanis. „Kui heita pilk mujale maailma, siis suurlin­ nades on mesindus juba vä­ ga levinud. Võime end selles vallas isegi mahajäänuteks pi­ dada.”

Kilgi sõnul saavad mesila­ sed linnas hästi hakkama, sest linn on roheline, eriti äärelinn. „Üle maailma kasvatatakse lin­ nas mesilasi. Näiteks Pariisi oo­ perimaja katusel on mesilaspe­ red ja mesinik müüb mett teat­ ri fuajees,” räägib ta. „Linnas kogutud mett analüüsides pole kahjulikke aineid leitud. Varem, kui kasutati etüleeritud ben­ siini, siis küll, aga tänapäeval enam mitte. Õietolmuga võib probleeme olla, aga linnas kor­ jatud mesi on uuringute põh­ jal puhas.”

Talimaagi pigem julgustab mesindusega tegelema. „Oma tarbeks tasub mesilaste pida­ mine raudselt ära,” kinnitab ta. „Mee müümine on raskem kui aastate eest, sest palju tu­ leb odavat importmett peale, aga oma pere ja tuttavate tar­ beks võiks pidada.”

Siiski ei tasu kunagi võtta ainult ühte taru, ikka vähemalt kolm, sest kui talvel üks pere sureb, teine jääb nõrgaks, siis kolmas ikka talvitub ilusti ja järgmisel suvel saab sellest pal­ jundada tühja peresse ja tugev­ dada nõrgemat.

Hobiga alustades on va­ ja soetada inventar. Kui osta kogu tarvilik kraam tuttuue­ na, kuluks tuhandeid eurosid. „Samas on kindlasti suguvõ­ sas või naabruses mõni mesi­ nik tegevust lõpetamas ja kui ta näeb, et tõsine huviline on tema tööd jätkamas, siis hea meelega annaks ta mesilased ja inventari soodsalt ära,” soo­ vitab Talimaa.

K

augelt vaadates oleks nagu kuld­ nokasalk pihla­ ka otsa laskunud ja asunud pihlamarju nokka ahmima. Peaaegu täpselt sa­ masugune lennumaneer, aga kuldnokad nüüd, novembris?

Nendele marjasööjatele lige­ male minnes näeme, et te­ gemist on hoopis kirevama­ te lindudega – enamik sule­ kuube ja kuklatutt pruunikas­ hall, sabaalune kastanpruun, mustad tiivad kirjatud val­ ge, kollase ja punasega, sa­ ba keskosas must ja tipuvööt helekollane. Tähelepanelikult vaadeldes selgub, et nad po­ legi kõik ühetaolised: osal on kollane sabavööt laiem ja pu­ naste suletippudega – need on isaslinnud, paljudel pole tut­ ti ega punaseid sulenaaste – need on noored, emastel aga on lõuaalune must laik ähma­ sepiiriline. Aeg­ajalt lastakse kuulda helisevaid sirrr­hüüde, mis on neile andnud ka viris­ taja nime.

Tegemist on siidisabadega, kes pesitsevad põhjapoolsete hõredate taigametsade vöön­ dis Fennoskandiast Kamtšat­ kani ja ka Ameerika mandri põhjapoolsemas Kaljumäes­ tikus. Soomes hinnatakse nende arvukuseks ligemale 20 000 haudepaari, kogu le­ vialal aga arvatakse elavat umbes kolm miljonit siidi­ saba. Külmade ilmade ha­ kul liiguvad nad mitmeküm­ ne­ kuni mitmesajalinnulis­ te (Eestis on nähtud koguni 750 lindu üheskoos) salkade­ parvedena järjest lõuna poo­ le, vastavalt marju kandva­ te puude lagedaks tegemise­ le. Peale pihlakate kõlbavad viristajatele ka lodjapuu­, ka­ daka­, viirpuu­ ja ligustrimar­ jad, neid nähakse toitumas ka lumemarja­ ja isegi kibuvitsa­ põõsastel. Harvem tarbitak­ se tuhkpuumarju või nokitak­ se õunu.

Marju noppides on siidisa­ bad lausa akrobaadid ja või­ vad oksatippudel rippuda ka pea alaspidi. Maha pudenenud marju nad naljalt üles ei kor­ ja – ohtlik vist? Suhteliselt lai kurgupära lubab marjad ter­ velt alla neelata. Päeva jook­ sul võib üks siidisaba endale sisse vohmida kuni tuhat mar­ ja. Toidus leiduvad karotenoi­ did annavad materjali küünra­ hoosulgede tippudel, isastel ka sabatipul olevate vahajate pu­

Kasti mõõtmed 3,00 x 1,5 x 0,4 m

1868 €

BREN-325H Kasti mõõtmed 3,25 x 1,5 x 0,4 m

Hinnad sisaldavad käibemaksu.

sügisel, viimati aga 2008. aas­ tal. Siis jõuavad nad Vaheme­ reni, samuti Iirimaale.

Paaritruudust pole – igal kevadel leitakse uus partner.

Sügava kausi kujulise pak­ suseinalise pesa ehitab sii­ disabapaar puuvõra ülaos­ sa tüve ligidale, eelistades okaspuid. Mune on neli ku­ ni kuus, need on sinakashal­ li tumedatähnilise koorega.

Pesitsusajal on menüüs põ­ hiliselt selgrootud, suve lõ­ pul ka madalate puhmas­ te viljad, näiteks kukemar­ jad ja pohlad. Haub emalind üksi, isalind toob talle toi­ tu, sealhulgas marju. Putu­ kaid, peamiselt sääski ja ki­ hulasi, püüavad siidisabad õhust, kogudes need poega­ dele viimiseks neelu. Juuli keskel hakatakse salkades­ se koonduma ja vähehaaval lõuna suunas uitama. Min­ git kindlamat korrapärasust selliseil hulgurändeil pole se­ dastatud – kõik oleneb toidu leidumisest.

Kevade eel on puudele­ põõsastele marju jäänud üs­ na vähe ja siis söövad taga­ si rändavad siidisabad oks­ telt ka pungi ja varajasi õi­ si. Meil võib neid viibida veel maikuuski, ent suveks jää­ dakse harva. Poolesaja aas­ ta eest kohati ühel Tartumaa rabal äsja lennuvõimestunud poegadega pesakonda, kuid see ongi jäänud ainsaks tea­ daolevaks siidisaba pesitse­ misjuhuks Eestis.

Hoidkem siis silmad lah­ ti, et näha neid värvikire­ vaid linde tegutsemas­ toitumas puistuser­ vadel, puiesteedel ja eraldi kasva­ vatel puudel nii maal kui ka asula­ tes­l in­ nades.

Meil talvitavate siidisabade hulk arvatakse mõnel aastal küündivat kahekümne tuhandeni, kuid enamasti on neid vähem.

Foto: WiKiPedia

Tallinn:

Brentex OÜ | Kadaka tee 70a | tel 5340 6178 Tööriistamarket | Pärnu mnt 238 | tel 600 3432 E-Autoline | Mäepealse 21a | tel 5660 7900 Gokart AS | Peterburi tee 111 | tel 5620 6959

Tartu:

Tööriistamarket | Ringtee 78 | tel 508 1775

Pärnu:

Taunex Auto OÜ | Lille 2a | tel 5567 0646

Narva:

Tööriistamarket | Tallinna mnt 30b | tel 5841 5300

Haapsalu:

Tradilo OÜ | Tallinna mnt 73 | tel 520 7898

Põlva:

Raudnagel OÜ | Kuuse 5 | tel 503 9140

Paide:

Tööriistamarket | Tööstuse 26 | tel 528 0247

Rakvere:

Tööriistamarket | Lõõtspilli 2 | tel 515 7613

Jõgeva:

Valmeco AS | Tallinna mnt 2a | tel 5302 3677

BREN-3015H + plastkate

990 € WWW.BRENTEX.EE

naste naastude kujunemiseks.

Pika sügise puudel olnud mar­ jad on tihtipeale käärima läi­ nud ja neis tekkinud alkoholist võivad siidisabad päris purju jääda, nii et lausa kakerdavad okstel. Röövlindu nähes võe­ takse varjeseisak: keha ja kael tikksirgelt püsti, nokk taeva poole. Siiski langeb neid raud­ kullide ja hallõgijate ohvriks, Kesk­Euroopas võtavad nen­ de seast matti ka väikepistri­ kud ja viud.

Eestisse jõuavad esimesed salgad oktoobri keskel, aga kui Põhjamaadel on marja­ nappus, siis septembriski. Põ­ hiline sisselend on novembri hakul. Meil talvitavate siidi­ sabade hulk arvatakse mõ­ nel aastal küündivat kahe­ kümne tuhandeni, kuid ena­ masti on neid vähem. Järk­ järgult liigutakse lõuna poo­ le Kesk­Euroopasse, jaanuaris jõuavad mitmed salgad Mus­ ta mere äärdegi. Mõne õnnes­ tunud pesitsushooaja järel, eriti aga marjasaagi ikalduse aastail on nähtud invasioone ehk irdrändeid. 1970. aastatel täheldati seda kolmel­neljal

Viljandimaa: Ants Viljandi OÜ | Riia mnt 54L | tel 434 5630 Flint Kaubandus OÜ | Kõo küla | 4355111 Saaremaa:

Autofrend OÜ | Talli 2, Kuressaare | tel 453 1212 Träx OÜ | Kuivastu mnt 3b, Orissaare | tel 503 5458

Kärdla:

Faasion OÜ | Põllu 32 | tel 5660 6213

Raplamaa:

Brentex OÜ | Kasti küla | tel 5340 6178 Jarex Invest | Metsa-Antsu 2, Kuusiku | tel 5887 7330

6 || PuiT || maa elu

10. noveMber 2016

Telemees Priit Vehm taaVi aLas

GreenCube pidas oma Lihula tootmise avamispidu otse valmiva moodulmaja kõrval.

Foto: eraKoGU

VÄIKETOOTJA SIHIB VÄLISTURGU peeteR RaidLa

T

äpselt kuu tagasi avas Lihulas uue te­ hase puidust moo­ dulmajade tootmi­ sele keskendunud osaühing GreenCube. Maa Elu uuris, mil­ lised on üsna noore ettevõtte edasised sihid.

GreenCube asutati alles 2014. aasta jaanuaris, tegevust alustati samal kevadel Lihula naabervallas Hanilas. Osaühingu GreenCube omanik ja juhatuse liige Henri Bekmann, kuidas uues kohas töö käima on läinud, kas Lihulast on juba ka toodangut tulnud?

Lihula tootmishoone avasime nõudlusepõhiselt. Seega töö al­ gas juba enne ametlikku ava­ mist. Ajaks, mil lugu ilmub, on valmis saanud üks pisikene 12,5 ruutmeetri suurune kon­ torihoone Soome turule ja 24,8 ruutmeetri suurune suvilama­ ja Rootsi turule. Rootsi oleme müünud Eesti vahendaja kaudu praeguseks kolm hoonet. Ma­ jandustulemustes on see küll kajastunud Eesti­sisese müü­ gina.

Lihula tootmishoone annab meile võimaluse kiirelt laiene­ da. Samas hoones, kus meie toi­ metame, saame juurde rentida veel ligi 500 ruutmeetrit toot­ mispinda, juhul kui selleks va­ jadus peaks tekkima. Meie järg­ mine projekt on alltöövõtt taas ühele teisele Eesti ettevõttele, kes ehitab elamut Norra maja­ elementidest.

Kas Hanila vallas asuv senine tootmisüksus jääb edasi tegutsema?

Hanila valla tootmine jätkab praegu oma senist tegevust ta­ vapärases rütmis. Seda mitmel põhjusel. Esiteks püüame töö­

tajaid jagada piirkonnapõhiselt, et vältida pikki vahemaid tööl käimisel. Ehk siis püüame ol­ la loodussäästlikumad. Teiseks on rendipinnal alati risk, et ren­ dileandja ei rendi seda igavesti välja. Hanila tootmist säilitades püüame nii riske vähendada.

Meie kliendid peavad enda tel­ litud hooned alati lubatud ajaks korrektselt kätte saama. Oleme teinud juba esimesed sammud päris enda hoone soetamiseks Lihulas.

Veel 2015. aastal oli GreenCube’i palgal kolm töötajat.

Lihula tehast avades käisite välja, et seal võib tööd saada viisteist inimest. Mitu inimest on praeguseks juurde võetud?

Kuidas Lihula ja Hanila vallas üldse oskustööjõu leidmisega lood on?

Keskmine töötajate arv oli tões­ ti kolm inimest. Lisaks kasu­ tasime ja kasutame ka praegu teatud töödel alltöövõttu, seal­ hulgas näiteks elektritöödel, logistikas ja projekteerimisel.

Tänase seisuga on meid kokku üheksa inimest. Töötajate leid­ mine maapiirkonnas meie vald­ konnas praegu väga keeruline õnneks ei ole. Meie ootus tuua kodukandist lahkunud ehitus­ tööjõud koju tagasi on end igati õigustanud. Soovijaid on prae­ guse tootmismahu juures piisa­ valt ning on ka ruumi laieneda.

GreenCube alustas 2014. aastal vastu suve. 2015. aasta aruandest on näha, et kogu toodang ehk väikemajad on realiseeritud Eestis. Milline on olnud vastukaja teie majade ostjatelt? Keda üldse peate oma toodangu tarbijaks?

Nagu eespool mainitud, siis üks maja läks 2015. aastal va­ hendaja kaudu siiski ka Rootsi.

Aga tõepoolest, Eesti klient on

meid leidnud ning oleme toot­ nud hooneid peamiselt kohali­ kele. Oleme valmistanud suvi­ laid, kontorihooneid, elamuid, saunu ja külalistemaju. Üks vanaproua elab meie toodetud hoones aasta ringi ning tagasi­ side on väga positiivne: hoone on soe ja kvaliteetne.

Tunnustava vastukajana oleme kuulnud ka meie opera­ tiivsust kliendi soovide rahul­ damisel: hooned oleksid nagu personaalsed rätsepaülikonnad, seda nii sisult kui ka väljanä­ gemiselt. Uus aasta toob mei­ le tõenäoliselt esimese kahesa­ jaruutmeetrise hoone ehitami­ se. Projekti joonestamine on ju­ ba lõpusirgel. Tänavu kevadel läks meil ekspordiks üks maja, aasta lõpus saadame piiri ta­ ha veel kokku neli hoonet. See­ ga toimetame juba praegu eks­ pordi lainel.

Lisaks käivad läbirääki­ mised võimalike klientidega Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis, kus kiidetakse meie hinna ja kvaliteedi mõistlikku suhet. Peame oma toodet eel­ kõige mugavusteenuseks, kus hoone valmib tootmisruumides kindlate meistrite käe all ning seejärel paigaldatakse sihtko­ hal tervikuks. Peame praegu oma eeliseks võimalust pak­ kuda aastaringseks kasutami­ seks mõeldud hooneid ka väi­ kemajadena, mis teeb need tas­ kukohaseks väga laiale tarbijas­ konnale. Kliente me lahterdada kuidagi ei saa, sest tellijate seas on inimesi eri valdkondadest.

eleoperaator Priit Vehm on teoin imene. Üks tema suur saavutus oli üle Soome lahe ujumine 2008. aastal. Teine mär­ kimisväärne tegu on üle 3000 tamme is­ tutamine Ida­Viru­ maale, oma maako­ du lähistele.

Aastatega peaks sellest noo­ rest tammikust sirguma üks Eesti suurimaid kultuurtam­ mikuid. Eesti ajaloos on tam­ med alati tähtsal kohal olnud.

Tamm on tugevuse ja vabadu­ se sümbol, samuti puude kunin­ gas – suur, jäme ja väärikas ning võib püsida aastasadu.

Tamm on paljude eestlaste perekonnanimi, ehkki tammi­ kuid endid pole Eestimaal eri­ ti palju.

Operaator Priit Vehm unis­ tas aastaid tammiku rajamisest.

Rohkem kui kümme aastat ta­ gasi, kui tal veel isiklikku maa­ kodu polnud, korjas ta tamme­ tõrusid, kasvatas neist koduak­ nal potis väikesed tammeisti­ kud ja istutas oma metsamaade­ le Loksa kandis Pärispeal.

Unistus puid istutada on

aastatEga pEaks sEllEst noorEst tammikust sirguma Üks EEsti suurimaid kultuurtammikuid.

Priidul pärit lapsepõlve maakodust, kui naabri­ poisi Jüri vanaisa istu­ tas Hara kandis me­ re äärde tammeal­ lee, mis nüüd nelja aastakümnega on hiigelsuureks kas­ vanud. „Olen lap­ sest peale vaada­ nud, kuidas see allee kasvab. Olin selle is­ tutamise ajal ikka vä­ ga väike, viie­kuueaas­ tane.” Teine tähtis mõjuta­ ja oli see, kui Priidu enda va­ naisa istutas samas Hara la­ he ääres maakodus aianurka pärna, mis oli kaua aega kidur, kuid siis äkki kasvas suureks ja uhkeks. torBiK KaitseB soKKude ja võsa eest Priidu enda pere suvekodu asub nüüd hoopis Ida­Viru­ maal Aseri kandis, kuhu ta tä­ nu Erametsakeskuse toetusele sai RMKst osta kaheaastaseid tammeistikuid. „See oli kolm­ neli aastat tagasi. Sain isti­ kud RMKst hea hinnaga, vist 20 senti tükk. Kevadel panin­ gi need maha.” Kolm­neli aastat tagasi pani ta kasvama umbes 3000 tamme, sel kevadel lisan­ dus 60 noort istikut.

Kui Priit tammepuid istu­ tab, paneb ta istikule torbiku ümber, et sokud ja teised, kes seal käivad, neid ei rikuks ega kasvav võsa neid ei lämmataks. „Samuti on tarvis ise kõrge ro­ hu seest näha, kuhu taim on is­ tutatud,” ütleb ta.

Priit Vehm unistas aastaid tammiku rajamisest, nüüd sai see teoks.

Fotod: eraKoGU

www.komatsuforest.ee

Kas teie kui ettevõtja jaoks midagi muutub, kui valdade ühinemise tulemusena satute Läänemaalt hoopis Pärnumaa alla?

Ei, meie ettevõttes ei tohiks valdade ühinemine mingeid muudatusi kaasa tuua.

EESTI TOIDUKAUBAD ON HIINA TURULE OODATUD

M

aaeluminister Ur­ mas Kruuse koh­ tus eelmisel nä­ dalal Hiinas seal­ se põllumajandusministri Han Changfuga, kellega arutati koostöövõimalusi põllumajan­ dussaaduste kaubanduse ning põllumajandusteaduse valdkon­ nas. Hiina minister kinnitas, et Eesti toidukaubad on Hiina tu­ rule oodatud.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul oli kohtumisel peamise teemana kõne all Ees­ ti ja Hiina ametkondade koos­ töö, mis on aidanud avada Hii­ na turgu meie ettevõtjatele. „Hiina minister rõhutas, et lühikese aja jooksul toimunud mitmed kõrgetasemelised koh­ tumised ja allkirjastatud kok­

kulepped Eesti ja Hiina toi­ dukontrolliasutuste ja põllu­ majandusministrite vahel on märk kahe riigi headest suhe­ test, mis on aluseks koostöö­ le teisteski valdkondades,” üt­ les Kruuse. „Vaatamata sellele, et meie põllumajanduse toot­ mismahud on väiksed, oleme ühena Põhjamaadest oma kva­ liteetsete puhtast loodusest pä­ rinevate toidutoodetega Hiina jaoks atraktiivsed. Kasutama­ ta potentsiaal Hiina turul on meie mahetoodangul, mis on seal Hiina ministri kinnitusel väga oodatud.”

Selle nädala alguses siir­ dus Kruuse Hiinast edasi Viet­ nami, kus kohtumisel Vietna­ mi asepõllumajandusministri Le Quoc Doanhiga allkirjasta­

ti kahe ministeeriumi koostöö­ memorandum. „Visiidi peamine eesmärk on luua püsivaid koostöösidemeid Vietnami ministeeriumiga, et ai­ data avada sealset turgu Eesti toidutootjatele. Eesti toidusek­ tori esindajad on korduvatel koh­ tumistel ministeeriumis väljen­ danud suurt huvi Vietnami kui potentsiaalse piimatoodete, seal­ hulgas juustu turu vastu,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Juba praegu on meie ettevõtetel võimalik viia sinna nii linnuliha­ kui ka kalatooteid. Loodame, et vastastikuse mõistmise memo­ randumi allkirjastamine aitab toidukaupade ekspordiks vaja­ likku toiduohutuse­alast tunnus­ tamisprotsessi tulevikus veelgi kiirendada.” (ME)

Uus masin turul – Komatsu 8-rattaline HARVESTER ZEIGO SERVICE OÜ Tartumaa müük, hooldus, varuosad tel 504 4964

JL Hooldus OÜ Pärnumaa / hooldus tel 510 9120

Just Forest AMJ Jõgevamaa / hooldus tel 518 3620

maa elu || Tammik || 7

10. noveMber 2016

rajas Ida-Virumaale hiiglasliku tammiku TAMM VÕIB KASVADA TUHAT AASTAT

T

amm on pikaealine puu ja võib elada mitusada, isegi tuhatkond aastat vanaks.

Paljusid vanemaid puid on tagasi lõigatud või isegi juurevõsudeni maha raiutud. Mõlemad kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla ka tervist.

Leedus Stelmužės kasvab eeldatavalt Euroopa kõige vanem tamm, mille iga arvatakse olevat 1500 aastat. Lätis kasvab Kaive tamm, Baltimaade kõige jämedam tamm, mille ümbermõõt on üle kümne meetri. Taanist on teada umbes 1200 aasta vanune tamm, mille ni-

mi on Kongeegen ehk Tammekuningas. Rootsis Kvillekenis on üle tuhande aasta vanune tamm, mille ümbermõõt on 14 meetrit. Tammedest, mida pole kunagi tagasi lõigatud, kasvab üks vanimaid Saksamaal Ivenackis ja aastarõngaste uuringud annavad selle vanuseks 700–800 aastat.

Eesti teadaolev vanim ja ühtlasi jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm, mis kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Puu on umbes 680aastane ja selle ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm.

Allikas: Vikipeedia

EESTI TUNTUD TAMMIKUD • • • • • • • • Õnneks ei ole enamikku istikutest keegi puutunud ega torkinud, kuid tammed, mis on tee ääres juba suuremaks kas­ vanud, on kahjuks möödasõit­ jate käest räsida saanud. „Mõ­ nel puul on oksad täitsa maha lõigatud. Ei tea, mida siis nen­ dega tehakse, kas saunavihtu või pärgi,” arutleb Priit, keda

kurvastabki kõige enam see, et tema teeäärseid puid üsna jul­ malt lõigutakse.

Kõigest hoolimata tahab Priit Vehm esimesel võimalu­ sel oma uhket tammikut laien­ dada ning loodab, et puuistu­ tamispisiku saavad tänu selli­ sele ettevõtmisele tema lapsed ja loodetavasti kohalikud elani­

kudki – täpselt samamoodi, kui tema nelikümmend aastat ta­ gasi sõbra vanaisa istutustööd jälgides.

Kui Eestis leidub veel neid, kes tahavad oma maale tammi­ kut rajada, siis Priit Vehmi sõ­ nul on ise tõrusid maha pan­ na muidugi vaevaline, aga oda­ vam. Kuigi võib üsna kindel ol­

Koonga tammik Lehmja tammik Lepna tammik Loode tammik Matsi-Kärneri tammik Mihkli tammik Mädapea tammik Mäetaguse tammik

la, et mõnes kohas ilmuvad ko­ he platsi metssead, kes tõrud üles songivad. „Mina soovitan seepärast istikuid, mis annavad kindla­ ma ja kiirema tulemuse,” rõhu­ tab Priit.

Metssigu on seakatku tõt­ tu Eestis palju vähemaks jää­ nud, aga Priit mäletab, et veel

• • • • • • •

Naissoo tammik Niidiaia tammik Rakvere tammik Rebase ja Tori tammikud Tammiku tammik Tartu tammik Vinni tammik Allikas: Vikipeedia

kaks aastat tagasi nägi ta ke­ set päeva korraga 12–13 siga oma maja lähedal tammikus tuhnimas.

Istutamiseks sobib Prii­ du arvates paremini ikka soo­ jem aeg. Võib teha nii, et sügi­ sel korjata tõrud, uputada need kuhugi allikasse, kevadel võtta sealt välja ja panna mulda.

„Aga muidu on lihtsaim, kui viskad tõrud maha, astud jala­ ga peale ning surud maapinda.

Ja lehed lükkad peale. Muidugi siis, kui siga seda üles ei leia,” selgitab Priit.

Metsamaa omanikuks sai Priit koos talu ostuga. „Kuna­ gi ammu oli seal kuusik, aga mulle öeldi, et ei tasu enam kuusikut istutada, nii hakka­ singi vaikselt tammikut ra­ jama. Kui ma poleks seal võ­ sa maha võtnud, oleks seal siiani üks segavõsa.” Priit on kaks aastat järjest maa põh­ jalikult võsalõikuriga läbi käi­ nud, et tammed kenasti kas­ vada saaksid. rahvas võiB tammiKus jalutada Ehkki tammik asub Priidu maa peal, on ta rajanud sel­ le ülla eesmärgiga: see olgu koht, mida teisedki võivad kü­ lastada või kuhu võib jalutama tulla. „Tammikut ma piiranud ei ole, on vaid sissesõidu keelu­ märk. Pidin sedasi oma maa­ ala ära märgistama, aga mui­ du ei keela ma kellelgi seal ja­ lutada.”

Suvel on Priit kogu aeg ko­ hal ja kui ta näeb, et tammele­ hed on kuhjas maas, siis on ju aru saada, et on tehtud tamme­ vihta või midagi muud. „Korra päevas püüan ikka oma tammi­ kust läbi käia. Sokkude vastu sain ainet, mida lastakse puu­ dele, et sokud ei tahaks neid süüa. Järgmisel aastal tahaksin proovida,” plaanib Priit.

Kui sa soovid olla

Kõrgeim tulu

Tänapäevane

ILMAST SÕLTUMATU,

SÖÖTMISSE TEHTUD

KORISTUSTEHNOLOOGIA

investeeringutelt

võib olla väga efektiivne

AUTOMAATNE SÖÖTMISSÜSTEEM

HEKSEL-, KOGUR- ja TRANSPORDIHAAGIS

Lely Vectori süsteem annab täieliku vabaduse söötmisstrateegia valiku osas, võimaldades lehmade söötmisele tähelepanu pöörata kord kolme päeva jooksul. Lahendus sobib ideaalselt kõikidele farmidele ning pakub paindlikkust tulevase laienemise korral.

See mitmekülgne Lely haagis muudab töö tõhusamaks. Saagikoristuse efektiivsuse tagab ülitäpne lõikemehhanism ja uudne konstruktsioon, mis võimaldab ka suuri rohumasse käidelda. Lõiketerade vahetamine on lihtne: selleks pole ühtki lisatööriista vaja.

siis see siin on sinu jaoks

KASTMISSÜSTEEM Lihtne käsitsemine, optimaalne tootlikkus ja innovaatiline tehnoloogia muudab Baueri uued A-seeria niisutus- ja kastmisseadmed ideaalseks mitmesugusel otstarbel kasutamiseks spordirajatistel, parkides, koolides, taimeaedades ja suures mahus põldudel.

Meie toodetega kindlustad endale muretu argipäeva, võta ühendust!

Toomas Rüütel, tel 521 6455 Lely Center Paide, Linery OÜ Mäo Keskus, Mäo Paide vald 72751 Järvamaa

innovators in agriculture

www.linery.ee

8 || ehiTus || maa elu

10. noveMber 2016

Nii ehitati vist ainult

Nsv liidus tooMas ŠaLda Maa Elu

P

ärnumaal Libatses Via Balticast saja meetri kaugusel peab puhketalu Ants Koo­ di, mees, kes teismelisena alus­ tas ehitusel abitöölisena ja en­ ne pensioniikka jõudmist jõu­ dis töötada enamikus tolleaeg­ setest ehitusorganisatsiooni­ des alates Territoriaalsest Ehi­ tustrustist ja Pärnu Ehitusva­ litsusest kuni MEKi ja KEKi­ ni ning pärast „Edasi” kolhoo­ si osaühinguks muutumist ka sealses ehitus­ ja remondiük­ suses.

Koodi karjäär liikus valda­ valt tõususuunas, kuid vähe­ malt ta ise ei saanud valminud objektide kvaliteediga enamas­ ti kuidagi rahule jääda. Neile, kes Koodi puhketalu külasta­ des peremehega jutusoone­ le satuvad, räägib ta lahkelt, kuidas eelmise sajandi teises pooles hooneid ja kommunis­ mi ehitati. Ehituskunsti še­ döövreid tollest perioodist ot­ sida ei tasu.

Päris lapsena sai Hääde­ meeste vallas Orajõe külas kasvanud Ants teada, mida tähendab enda aias õunavar­ gil käimine. „Isa tunnistati kulakuks, maad ja õunaaed võeti ära, jäeti vaid 0,15 hekta­ rit. Oma aiast õunte korjamise eest ähvardati vanglaga, aga ik­ ka korjasime.” Kauaks ta kodu­ külla jääda ei saanud, pärast seit­ set klassi tuli minna Pärnusse turbatehnikumi, millest ta loo­ bus pärast esimest aastat, sest rabas praktikal käies selgus, et sel alal töötavad peamiselt pätid, isegi esimene palk varastati ära.

Järgnenud otsus hoopis elektri­ kuks õppida eeldas aga raha ole­ masolu. Selle hankimiseks läks noormees 1957. aastal Pärnu­Jaa­ gupi kooliehitusele abitööliseks.

Ants Koodi teab rääkida kümneid halenaljakaid lugusid, kuidas nõuFoto: toomas ŠaLda kogude ajal ehitustöid tehti.

hooNed muudKui KerKisid Peagi tegi Ants ära müürsepaek­ sami, pälvis töödejuhataja usal­ duse, õppis ära töökäskude and­ mise, omandas töövõtteid, täien­ das end kompleksbrigadiride kursustel ning õppis õhtukoo­ lis. 1960. aastate alguses usalda­ ti talle Pärnus brigaad, kus me­ hi üle neljakümne. „Palju käisi­ me tööd tegemas maal: Hääde­ meeste koolimaja katus ja avatäi­ ted, Tihemetsa tehnikumi juur­ deehitus ja ühiselamu, Niidu­ pargi internaatkool ja pal­ ju teisi objekte. Tol ajal oli riiklik plaan ja ehitus pidi kindlaks ajaks valmis ole­ ma, kedagi ei huvitanud, kuidas. Isegi koolitüdru­ kuid võtsime appi näiteks parketilippe sorteerima. Tihe­ metsa tehnikumi juurdeehitu­ sel olin meister, aga töölisteks saadeti viisteist demobiliseeri­

tud moldaavlast, kes polnud iial müüri ladunud, aga talv oli külm ja karm. Segu tegime soojakus.

Kui Tallinnast kontroll tuli ja la­ ti seinale pani, oli kalle koguni viis sentimeetrit. Pääsesime oma „saavutusega” koguni ajalehte.

Aga mis sa teed? Nii kui kivi pai­ ka paned, on see külmunud,” kir­ jeldab Ants Koodi oma varase­ maid juhikogemusi.

Hiljuti oli Pärnu Postimehes artikkel, kus juttu Pärnu maa­ valitsuse hoone nigelast ehitus­ kvaliteedist. Koodi oli selle ehi­ tamisel objekti meister. „Sügisel sai vundament valmis, külmal talvel ladusime müüri ja krohvi­ sime. Katust peal ei olnud, et all saaks tööd teha, tõmbasime se­ gu peale ajutiselt ruberoidi. Nii kui selle paika panime, külmus see kinni. Kevadel tahtsime se­ da siis kokku rullida, aga päike oli segu ära kuivatanud ja rube­ roidi kinni sulatanud. Kõigele li­ saks polnud projektid täpsed. Te­ gime jooniste järgi akna­ ja uk­ seavad. Aknad jõudsid kohale, aga auku sisse ei mahtunud: ehi­ tajatele ja akende valmistajate­ le olid erinevad mõõdud antud.

Mis muud, kui lõhkusime augud suuremaks.”

Järgmisel objektil valas Koodi brigaad taas talvel 14 meetri pikkuseid betoontala­ sid, millele pidi külmumisvas­ tane elektrisoojendus ümber saama. Aga kui elektrik palga­ päeva saabudes unustas järje­ kordsele talale soojenduse pan­ na, külmus see mõistagi ära. „Peainsener kärkis ja paukus ning kuna mina vastutasin, pi­ din tala välja maksma. Keva­ del kuivas see aga kenasti ära ja üks Raeküla mees viis selle sama raha eest, mis mina pidin maksma, oma maja ehitusele.”

Sageli oli hea organiseeri­ misvõimega Ants Koodi ülesan­ ne viia lõpuni seisma jäänud ob­ jektide ehitus. Kuuekümnenda­ te esimeses pooles tuli Moskvast range käsk kiiresti valmis ehita­ da vereülekandejaamad. „Maja sai õigeks ajaks reedesel päeval valmis ja esmaspäeval pidi ko­ misjon objekti üle vaatama. Pa­ nin ühe papi valvesse, et midagi ei juhtuks. Aga üleval kolman­ dal korrusel oli üks destillaator ühendamata jäänud ja torulukk­ sepad said peaarstilt loa ühen­ dada see kummižgutiga. Öösel veesurve tõusis, žgutt tuli ära ja terve nädalavahetuse jooksis vesi kolmandalt korruselt alla.

Valvesse jäetud papi oli aga ot­ sustanud valvamise asemel soo­ tuks mujal aega veeta. Esmas­ päeva hommikul avanes õud­ ne pilt: esimesel korrusel põlvest saadik vesi, igalt poolt sajab vett kaela,

kõik olid õnnElikud, sEst moskva vist Ei saanudki tEada, mis tEgElikult juhtus.

värv seinte pealt maas. Kandsin siis ülemusele ette, see ei julge­ nud kõrgemale poole teatadagi.

Kõik, kes kätte saadi, hakkasid kõikvõimalike õõnsate asjadega vett akendest välja loopima. Aga siis tuli torm, mis rebis osa katu­ sest ära. Mul tuli idee, kuidas tä­ barast seistust välja tulla: kirju­ tasin ettekande, et torm lõhkus katuse ja ühe akna, mis kukkus destillaatori peale, vesi pääses valla ja uputas kõik ära. Taasta­ mine maksti kinni ja süüdlaseks jäi ilm. Kõik olid õnnelikud, sest Moskva vist ei saanudki teada, mis tegelikult juhtus.”

Pikka aega toppas töö Pär­ nus Niidu naftabaasis, kuni üks uus ülemus otsustas sinna saa­ ta mitusada inimest objekti lõ­ puni ehitama. „Vihma sajab, aga kohe ja kiiresti on vaja mahutid ära värvida. Naised lükkasid siis kaltsudega vihmavett eest ära, teised tulid värviga järele. Aga ministeerium oli rahul ja mina sain isegi ametikõrgendust, pan­ di MEKis osakonnajuhatajaks,” meenutab Koodi. Ta sai väga hästi aru, et nii töötades ei saa kvaliteedist rääkidagi, aga vas­ tuhakkamisvõimalust polnud.

Ehitajatel oli elamispind tööko­ ha poolt. Lähed töölt ära, pead välja kolima. „Mõrra tänavale ehitasime veepuhastusseadmeid. Paigalda­ sime merre plastmassist torud, mis osteti valuuta eest Lääne­ Saksamaalt. Üks toru pidi maks­ ma nelja sõiduauto Volga hinna.

Tormiga kippusid need vee peal ujuvad torud Saksamaale taga­ si minema. Et torud minema ei pääseks, olid isegi parteikomi­ tee seltsimehed põlvist saadik vees ja püüdsid kuidagi torusid ankurdada.” siNdi vaBriKu uued hooNed Üks raskemaid objekte Ants Koodi tööaja jooksul oli Sindi vabriku uued hooned. „Sindi vab­ riku uuendamiseks loodi eraldi isemajandav jaoskond. Kui mind otsustati selle etteotsa panna, olin üsna löödud. Veepuhastus­ seadmed, pais, tohutu 85meetri­ se korstnaga katlamaja, peahoo­ ne katusepind 2,5 hektarit, ent ehitajateks vabakäiguvangid, kes toodi kohale kõikjalt Nõukogude Liidust. Neid röövleid oli seal sa­ du ja sadu, aga nende seas pol­ nud ühtegi ehitajat. „Töömeeste” peamised söögihankimiskohad olid kohalike inimeste aiad. Muid sigadusi tegid nad samuti roh­ kem, kui keegi jõudis kaebusi esi­ tada. Hiljem pandi pahaks, miks me nii kehvasti ehitame. Igal nel­ japäeval toimusid suurte ülemus­ te nõupidamised, mille esimene veerandtund möödus rahulikult, järgnes vastastikune sõim, süü­ distamine ja kõigi hädade ükstei­ se kaela ajamine. Lõppes nõupi­ damine reeglina tõdemusega, et jälle on tehtud sammuke kom­ munismi poole ja seda tuleb kõ­ va viinavõtuga tähistada.”

Moskvast pärit projekteeri­ jad käisid igal suvel Sindis kohal

ja tegid muudkui ettekirjutusi.

Näiteks olid alltöövõtjad ehita­ nud masuudimahutid poolteist meetrit madalamale kui pro­ jekteeritud, masuut ei saanud jaama isevooluteed pidi minna. „Mis teha? Pidin minema Mosk­ vasse klaarima, kaasas Vana Tallinn, meeneid ja pistiseks ra­ ha. Ei saanud teisiti. Projekteeri­ jad tegid ise uued joonised, kal­ le viidi miinimumi ja käis kah.

Olukorraga lepiti. Ühe teise ja­ ma sain klaaritud nii, et pakku­ sin projekteerijatele kuuks ajaks tasuta elamist Pärnusse. Mis oli enne kõver, sai jälle sirgeks.”

Kui vihma sadas, lasi pea­ hoone 2,5hektariline katus läbi.

Konstruktsioonid vajusid alt ära, vesi jäi järvena katuse keskele. „Katuse all oli pööning, kuhu ve­ si jooksis. Ehitasime siis pöönin­ gule rennide süsteemi, mille voo­ derdasime ruberoidiga, vee juhti­ sime ventilatsiooniavast välja.”

Ehitusmaterjali oli Sindi vab­ riku uuendamisel arvel mitme miljoni rubla eest, aga seda va­ rastati tohutult, kolmandik Sin­ di individuaalmaju kerkis Koo­ di hinnangul vabriku ehituseks mõeldud materjalidest. „Sekeldu­ si oli nii palju, et tervis sai kan­ natada, sain infarkti. Olin pool­ teist kuud ära ja see võttis vastu­ tuse minult ära: pooleteise kuu­ ga võis kõike juhtuda. Lahkusin tervislikel põhjustel sellest ame­ tist ja läksin MEKi varustajaks,” meenutab Ants Koodi. Õigluse huvides rõhutab ta, et tegelikult võis tol ajal koha­ ta ka kvaliteetset ehitust. Pea­ gi kutsuti ta KEKi, kus töökul­ tuur ja sissetulekudki sootuks teised. „Seal oli kuupalk ja li­ saks võimalus juurde teenida, oli tõhus premeerimissüsteem.

Esimene palk oli mul 860 rub­ la, mis mind ehmatas. Küsisin ülemuse käest, ega midagi sassi pole aetud. MEKis varustajana olin saanud 80 rubla. Too vastas mulle üllatuseks, et praegu ei ole jah kõige paremad ajad. KE­ Kis olin kolm aastat ja nii head teenistust pole mul varem ega hiljem olnud. KEKis töötasid tõeliselt oskajad mehed. Para­ ku oli KEKis jõutud niikaugele, et selle teenused läksid majan­ ditele ja ettevõtetele liiga kal­ liks ja need hakkasid 1980. aas­ tatel oma ehitusosakondi loo­ ma. Asi vajus ära, inimesed lah­ kusid ja töö kvaliteet kannatas.

Mind kutsuti „Edasi” kolhoo­ si, mis samuti hakkas ehitama oma jõuga. Tulin Libatsesse ees­ märgiga siia maja ehitada. Kol­ hoosiaeg küll lõppes, aga moo­ dustati osaühing, mis jätkuvalt ehitajate tööd ja oskusi vajas.

Ikka oli tarvis midagi väikse­ mat ehitada või remontida.”

1991. aastal kolis Ants Koodi sisse majja, kus pensioniea saa­ budes hakkas koos prouaga puh­ ketalu pidama. Talu külalisraa­ matuid sirvides selgub, et peale eestlaste on siin viibinud hulga­ nisti soomlasi, hiinlasi, jaapan­ lasi, prantslasi, sakslasi jt. Siin on peetud omajagu pidusid, su­ guvõsa kokkutulekuid, semina­ re. Talus on peatunud rattamat­ kajad, muusikud, linnuvaatlejad jpt. Peremees on oma kätega val­ mis teinud kiige, lõkkeplatsi, sau­ na, olemas on telkimisvõimalus ja kõik muu tarvilik. Kõigele li­ saks jääb Koodi puhketalu vaid saja meetri kaugusele Via Bal­ ticast, kuid Ants Koodi tõdeb, et kui üheksakümnendatel ja veel eelmiselgi aastakümnel oli kü­ lastajaid palju, siis nüüd on neid vähemaks jäänud. „Oleme ikka­ gi linnast üsna kaugel ja kõik­ sugu muid ajaveetmisvõimalusi on juurde tekkinud,” arvab toi­ mekas peremees.

maa elu || jahindus || 9

10. noveMber 2016

Karusid on metsades rohkem,

hunte jääb vähemaks

Riina Martinson

K

Hea õunaaasta oli meeltmööda ka karudele, neid elab meie metsades Foto: MARKO SAARM / SAKALA hinnanguliselt 700 isendit.

arude arvukus on meie metsades pi­ sut tõusnud, aga huntide seas teeb laastamistööd kärntõbi, mis on tänavu hukka saatnud roh­ kelt kutsikaid.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko räägib, et karu­ de hulk püsib Eestis stabiilsena või kasvab mõnes piirkonnas. „Karude arvukust hinnatakse sama aasta poegadega emade pesakondade arvu ja suuruse järgi. Suurenenud on nii sigiva­ te emakarude kui ka sündinud poegade arv,” selgitab ta.

Kuna karusid on meie met­ sades rohkem, oli äsja lõppenud karujahihooajal suurem ka nen­ de jahtimise limiit – kütiti 55 pruunkaru, mis on kuue võrra mullusest enam. „Karude arvu­ kuse tõusuga on populatsiooni ohjamine paratamatult vajalik,” nendib Rakko.

Euroopas on pruunka­ ru rangelt kaitstav liik ja te­ ma küttimine paljudes riikides keelatud, kuid Eesti on saanud erandi, et vähendada karu te­ kitatud kahjustusi loomapida­ jatele ja mesinikele. „Karusid võib Eestis küttida erandkorras kahjustuste vältimi­ seks. Selleks kehtestab keskkon­ naamet maakonniti küttimisma­

KARUKAHJUD

T

änavu 31. oktoobri seisuga on karude tekitatud kahju dokumenteeritud 46 kor-

Lõhutud mesitarusid Lõhutud kärgi

ral, aasta varem oli see arv 114.

Novembris lähevad karud magama ja sellega lakkavad ka kahjustused.

2015

2016

167

103

4408

1895

Hävitatud mesilasperesid

285

151

Lõhutud silorulle

140

154

16

7

Murtud

kariloomi *

* Kariloomade

enamik on lambad, järgnevad veised (vasikad).

Allikas: keskkonnaamet

hud, arvestades juurdekasvu ja dokumenteeritud kahjustusi sel­ les piirkonnas,” selgitab Rakko.

Ehkki karud murravad ka kariloomi, on enamik kahjusid siiski seotud mesitarude lõhku­ misega.

Kui Eesti metsades elab ligi­ kaudu 700 karu, siis Lätis kõi­ gest kümme. „Lätis suudeti en­ ne teist maailmasõda karupo­ pulatsioon hävitada ja see pole jõudnud taastuda,” ütleb Rak­ ko. „Nii palju kui Venemaa ja Eesti karud sinna käivad, nii palju neid Lätis on, aga püsivat populatsiooni pole.”

Euroopa liidu riikidest on karu küttimine lubatud meie lähedal veel Soomes ja Rootsis,

seevastu Lätis, Leedus ja Poolas on karujaht keelatud aasta läbi.

Eesti karud elavad suuresti Kesk- ja Põhja-Eestis, lõunapii­ ril on neid sedavõrd vähe, et tä­ navu ei tohtinud Valga- ja Võ­ rumaal ühtegi mesikäppa jah­ tida. Samuti pole teadaolevalt meie saartel karusid.

Kõige rohkem kütiti tänavu karusid Lääne-Virumaal (11) ja Ida-Virumaal (8), kõige vähem aga Lääne- ja Viljandimaal, kummaski üks.

Novembris alanud hundija­ hi hooajal tohib esimeses eta­ pis küttida 67 hunti. Möödu­ nud hooajal kütiti 103 hunti lu­ batud 116st.

Kuna jahihooaja alguses ei

ole veel täit ülevaadet hundi tänavusest juurdekasvust, siis laekuvate andmete järgi vaa­ datakse küttimismaht üle ning vajadusel seda korrigeeritakse.

Seireandmete põhjal arva­ takse, et huntide arvukus on langenud vähemalt kümme protsenti ja selle peamine põh­ jus oli möödunud hooaja kõr­ ge küttimissurve ja laialt levi­ nud kärntõbi.

Mõnes maakonnas, näiteks Harju-, Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal, on hundikahjustu­ sed siiski mullusega võrreldes suurenenud. Kui siis murdsid hundid 754 lammast, siis täna­ vu 31. oktoobri seisuga 510, kuid ilmselt saab see arv olema sa­ ma suurusjärku eelmise aasta­ ga, sest kaks kuud on veel ees.

Rääkides metssigadest, siis Mandri-Eestis on sigade arvukus juba väike. „Praegu levib katk hoogsalt Lääne-Eesti ja saar­ te poole,” ütleb Rakko. „Ainuke katkuvaba piirkond on veel Hiiu­ maa, aga karta on, et sinnagi see katk levib. Küsimus ei ole enam, kas jõuab, vaid millal.”

Kui palju praegu metssigu alles on jäänud, ei oska enne kevadet keegi öelda. „Katkust laastatud aladele on neid jäänud väga vähe, kindlasti alla ühe sea tuhande hektari kohta, aga saar­ tel ja Läänemaal ilmselt kolm kuni neli siga tuhande hektari kohta,” pakub Rakko.

10 || ilma- ja TaimeTaRk || maa elu

10. noveMber 2016 vitamiiNiriKKad toidud Loomulikult on külmal ajal tähtis ka toit – et see oleks vi­ tamiini­ ja mineraalainerikas.

Ise ma kanapuljongi müüti ei usu, seda enam, et enamik linde elab nii kohutavates tin­ gimustes ja ebaloomuliku toi­ du peal, et sealt me küll min­ geid imeravivaid aineid ei saa!

Pigem varuge juba suvel ür­ te, aedvilju ja loodusande. Pul­ jong või supp, milles on ürte ja kasulikke köögivilju, mis kas­ vanud puhtas keskkonnas, on abiks. Ise saab valmistada ürdi­ segusid või neid osta, Eestis on peale meie veel palju valmista­ jaid ja kasvatajaid. Kasulikud ürdid suppides on petersell, tüümian, pune. Lisaks küüs­ lauk, porru, sibul, seller, tšilli, paprika ... maitseid võib kom­ bineerida ise.

Toredad on marjasmuutid.

Kui on külm, võib neid ka kuu­ ma veega teha, kui on klaasist kannmikser.

Vaarikad, mustad sõstrad, astelpaju – kõik on palaviku korral head. Ja iga päev musti­ kad, maasikad, õunad – ka neid olen pannud isegi sügavkülma, et suveni võtta oleks. Smuutis võib lisada õunale pohli, ingve­ rit, jõhvikat.

Tugeva köha korral võiks teha teesegu männipunga­ dest, iisopist, punest, kibu­ vitsamarjadest, kassinaeri, altee või vägiheina õitest või paiselehe lehtedest.

Hea köhatee saab kee­ ta kibuvitsamarjadest ja Islandi samblikust koos: keeta 30 minutit, lasta tõmmata kaane all sa­ ma kaua. Kuna on mõru, võib lisada mett – aga aitab väga hästi!

Lisaks võib määrida rin­ na pealt ja kopsupiirkonda ka selja tagant külmetusesalviga.

Ise keedame männipungadest ja liivateest, lisades eeterlikke õlisid, aga ka hanerasvast, ka­ rurasvast ja muudest rasvadest keedetakse ja aitavad kõik!

Nohu korral võib teha in­ halatsiooni: valada kaussi pan­ dud taimed üle keeva veega, lasta seista viis minutit ja hin­ gata auru sisse. Kauss on pa­ rem, sest siis saab auru ja sel­ les olevaid toimeained terve nä­ gu. Hiljem või ninasse ka sal­ vi panna.

Taimravi kestab ikka vä­ hemalt nädala­paar, eriti hin­ gamisteede haiguste korral, et hingamisteed puhtaks saaksid.

Loodusest saab talv läbi männipungi, lume alt aiast ka iisopit. Kui lumi korraks ära su­ lab, siis ka Islandi samblikku männimetsast. Muud taimed peaksid talveks varutud olema ja sügavkülmik marju täis. Siis võib talv alata!

iLMataRk

JÜRi kaMenik ilmatark

EBATAVALISELT VARANE TALV – KUI EBATAVALINE?

T

Iisopit peetakse hingamisteede ravis looduslikuks antibiootikumiks.

Foto: arVo meeKs / VaLGamaaLane

taimed teeks ja toiduks külmetuse korral

K

ui tunned, et oled külma saanud, siis aitab kohe kuum jook või tuline supp. Kel rohkem külma naha vahele pugenud, võiks sauna, vanni või kuuma dušši kasuta­ da. Kui midagi muud pole, siis kasvõi jalavann ja kuum jook. tee oN aBiKs Taimeteedest on soojendavad pune, iisop, pärnaõied, salvei.

Väga hea, eriti kui kurk on va­ lus ja palavik kipub tulema, on teha kibuvitsa­ingverijooki. Ing­ ver paneb vereringe käima ja teeb keha soojaks. Purustatud kibuvitsamari ja ingveritükid (või pulber) valada üle kuuma veega ja lasta seista viis minu­ tit. Kui teha teed tervetest mar­ jadest, tuleb neid leotada kuu­ mas vees kuus tundi või keeta

bronhiidi­ ja kül­ metuseteed si­ saldavad iiso­ pit.

Vene rahvas kasutab külmetuse ja külme­ tushaiguste korral ka lodjapuu­ marju (kalina). Neid saab korja­ ta septembris­oktoobris ja teha keedist või panna sügavkülma, et sealt siis võtta ja meega se­ gada. Ise teen igal aastal moo­ si ja siirupit. Omapärase mõrk­ ja maitsega siirup sobib ka liht­ salt organismi tugevdamiseks ja talviseks magustoiduks va­ hukoore, kohupiima või bisk­ viidi peale.

Pärnaõied panevad higistama ja aitavad palaviku korral.

Foto: WiKiPedia

taimravi kEstab ikka vähEmalt nädala-paar, Eriti hingamistEEdE haigustE korral, Et hingamistEEd puhtaks saaksid.

ju Kal

kÜLVikaLendeR – noVeMBeR 2016 Vili Vili, alates kl 04.24 juur

08.14 15.56 15.52

Juur

18. R

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Õis Õis, alates kl 02.57 leht

S

17. N

Taassünnipäev

ISTUTUSAEG

16. K

Juur, alates kl 03.23 õis

VI

K

15. T

R

ur Amb

14. E

Isadepäev

LI

13. P

Ne i

12. L

i ts

Sõnn

Leht, alates kl 03.45 vili

Jäär

vi Lõ

11. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

JU

katRin LUke

pool tundi, aga kellel seda aega on – kui oled külmetanud.

Raskema kurgupõletiku korral võib keeta kibuvitsamar­ ju nelgiga. Nelk on põletikuvas­ tase toimega, eriti limaskesta­ dele. Kurguteed saab teha ka tammekoorest, kibuvitsamarja­ dest, salveist ja kassinaeri, kõr­ ge vägiheina või altee õitest.

Kibuvits sisaldab palju C­vi­ tamiini, mis aitab immuunsüs­ teemil haigust tekitavaid mik­ roobe hävitada, lisaks karotii­ ne, mis tugevdavad hingamis­ teede limaskestasid. Kui pole kibuvitsa, võib kasutada astel­ paju­, jõhvika­, pohla­ või õuna­ mahla, mis tuleb tuliseks aja­ da ja ingverit lisada. Teed võib keeta ka viirpuumarjadest.

Palaviku korral on abi iiso­ pist ja pärnaõitest, mõlemad panevad higistama ja aitavad kurguvalu ja köha korral. Iiso­ pit on peetud looduslikuks an­ tibiootikumiks hingamistee­ de ravis. Kurguvalu, hääle ka­ dumise ja palaviku korral on see asendamatu taim. Karepa Ravimtaimeaia köha­, astma­,

V

änavu võib Eestis talve algu­ seks lugeda 1. novembrit (ise­ gi kui tuleb paari nädala pä­ rast mingi märkimisväärselt soe periood, võib ikkagi uue aastaaja ala­ nuks lugeda), võrdluseks: eelmine talv al­ gas alles 26. detsembril, seega tohutu aas­ tatevaheline muutlikkus – peaaegu kahe­ kuuline erinevus aastaaja alguses. Kas ja kui ebatavaline on talve algus sellisel ajal?

Vihje annab kindlasti võrdlemine pika­ ajalise keskmisega. Seda silmas pidades oli juba 6. novembri seisuga loodus (ilm) oma arengus jõudnud peaaegu kaks kuud ette ehk detsembri lõppu, st praegused olud vastavad ligikaudu aastavahetusele (ilma­ le). Seega ei ole see tavaline, et päristalv – aeg, kui lumikate on püsiv või kui domi­ neerivad külmapäevad (maksimumtem­ peratuur ei tõuse üle nulli) – võib nii va­ ra alata, küll aga eeltalv (lumi tuleb ja lä­ heb, õhutemperatuur on 0 °C lähedal, sek­ ka külmemaid ja soojema päevi). Eeltalve varaseimaks ajaks on määratud 6. oktoo­ ber 2002 Kundas, nagu on kirjas raama­ tus „Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”, kuigi minu arvates peaks see olema ikka 5. oktoober, sest siis sadas mitmel pool sügi­ se esimene lumi maha. Aga praegu on te­ gu tõenäoliselt päristalvega – kuidas on siis selle varaseima algusega? Üks ilmahuviline meenutab: „Nii varast talve algust ei mäleta. 1993. aastal algas talv temperatuuri poolest 8. või 9. novembril. Algul lund polnud, korralik lumi tuli 18. novembril ja paar päeva pärast seda kohe väga krõbe külm.

Mõõdukas külm püsis siis umbes 5. detsembrini.”

Tõepoolest, klimatoloog Jaak Jaagus uuris seda ja selgitas, et alates 1891/92. aastast on varaseim talve algus senimaa­ ni fikseeritud kaugel 1921. aastal, kui näi­ teks Tartus tuli püsiv lumi 25. oktoob­ ril. 2. kohale jääb 31. oktoober 1941, mil­ lest kujunes 20. sajandi külmim talv. Tõe­ näoliselt 3. kohale asetub 1993. a juhtum.

Nende andmete valguses võib praegusest talvest saada 3. koht. Sel juhul tuleks, kui loeme 1. või 2. novembrit talve alguseks, käsitleda 25. oktoobrit, kui sadas lund, eeltalvena, aga võib ka hilissügiseks lu­ geda, sest esimesele lumele järgnes väga soe periood – viimase tõlgenduse korral jäi eeltalv vahele ja hilissügis transfor­ meerus otse päristalveks.

Nädala algus oli tuisune, sest Valge­ vene kohalt liikus aktiivne lõunatsük­ lon Venemaale ja täitus üsna kiiresti. See tsüklon põhjustas 7. novembril kohati Uk­ rainas ja Venemaal 15...23 kraadi sooja, Moskvas jäävihma ja jäätuvat vihma.

Oma osa Eesti lumikattele andis ranniku­ aladel ka mereefekt. Idatuuled ja ­tormid langetasid mereveetaseme taas keskmi­ sest kohati üle 60 cm madalamaks (Pär­ nu lahes oli 6. novembril –64 cm ja Soo­ me lahes 7.–8. novembril –71 cm).

Hiljem muutus ilm rahulikumaks ja külmemaks, sest kindlama ülekaalu saa­ vutas põhjapoolne antitsüklon, mis võib Eesti kohale jääda pikemaks ajaks. See blokeering tõrjub Atlandilt tulevad tsük­ loni eemale – osa liigub mööda põhjapool­ seid radu pidi pooluse lähedale, teine osa tegutseb suhteliselt iseseisvalt Vahemerel ja Musta mere ümbruses. See tähendab külma ja kuiva ilma jätkumist, mida ko­ gesime tegelikult juba oktoobris.

K

Leht aLLiKas: mÄrKmiK-KaLender „aasta aias 2016” KirjastUseLt VarraK

V

maa elu || kodu ja aed || 11

10. november 2016

Tõrud tammedeks

või kohvi moodi joogiks Säde Lepik

T

änavu oli tammedel külluslikult tõrusid, mis ahvatlesid neid ehk ka ilma kindla plaanita taskusse pistma. Kui mõtlesite kogutud tõrudest tammed kasvatada, siis tuleb nende muldapanekuga äkki maha sadanud lume ja külma­ de tõttu ilmselt kevadeni oo­ data.

2013. aastal oli tammetõru­ dest tammede kasvatamisest väga palju juttu, sest siis alga­ tati ilus mõte rajada Eesti Vaba­ riigi 100. aastapäevaks üle Eesti saja tamme tammikuid.

2018. aasta kevadel on koo­ lide ja kohalike omavalitsuste koostöös kavas istutada noo­ ri tammesid tulevasteks parki­ deks, saludeks ja alleedeks. Sel­ liseid puistuid on plaanis rajada igasse Eesti maakonda.

(Lisateavet ja kaardi kavan­ datavate puistute asukohtadega leiate aadressilt: riigikantselei. ee/et/valitsuse-toetamine/eestivabariik-100/eesti-100-tamme). Ülejärgmisel kevadel näe­ me, millised puuhakatised too­ na mulda saanud tõrudest on kasvanud, kuid tammeuputust ilmselt karta ei ole.

Keeruline ülesanne Ilusat tamme on tõrust tegeli­ kult väga raske kasvatada. Ka looduses ei saa kaugeltki kõi­ gist meil looduslikult kasvava hariliku tamme seemikutest ilusaid tammepuid. Tammetõ­ rusid jumaldavad metssead ja hiired, oma osa võtavad oravad, pasknäärid jt. Noorte puukeste lehed ja võrsed maitsevad mets­ kitsedele ja jänestele. Väikesed tammed pelgavad ka kevadi­ si hiliskülmi. Palju noori puid hukkub enne kümneaastaseks saamist.

Külvamiseks sobivad ilusad prisked ja terved tõrud, mis va­ risevad puult maha pärast öö­ külmade algust. Kui külma on olnud juba –7 kraadi, siis selli­ se näpistuse üle elanud tõrud enam ei idane.

Tõrusid ei tasu võtta puu alt, mille lehtedel on hallikas­ valkjat jahukastekirmet. Siis kannavad selle noorele puu­

kesele ohtliku seenhaiguse te­ kitajat (Microsphaera alphitoides) tõenäoliselt juba ka tõrud.

Jahukaste mõjul puukese kasv pidurdub, võrsed ei puitu ja või­ vad talvel kergesti hävida. Hai­ guse tõrjeks tuleks koduaias tammelehti pritsida preparaa­ diga Topas 100 EC, sügisel tuleb haigustunnustega lehed kokku riisuda ja hävitada. Õigel ajal korjatud tõrud oleks kõige kindlam aias ju­ ba sügisel lavasse või peenras­ se 5–10 cm sügavusele mulda panna. Raskemal mullal piisab viiest-kuuest sentimeetrist, ker­ gel mullal istutage sügavama­ le. Tõrude vahekauguseks jät­ ke kümme sentimeetrit. Pee­ nar katke talveks paksu (oma viis sentimeetrit) kihi hakitud kuuseokstega, männikäbidega vm loodusliku ja terava iseloo­ muga materjaliga, mis aitab ehk hiiri tõrudest eemal hoida. Oma õigele kasvukohale istutatak­ se puuhakatised peenrast alles kolme-nelja aasta pärast, kuid ka siis on need alles 40–50 cm kõrgused vitsakesed.

Külvamata jäänud tõrusid kevadeni säilitada on keerukas, sest neile on raske õigeid tingi­ musi luua ja kaod on tavaliselt väga suured. Tõrud kas kuiva­ vad ära või lähevad hallitama.

Valminud värsketes tõrudes on väga palju vett, kui sellest üle poole ära kuivab, on ka idane­ misvõime kindlasti kadunud.

Metsamehed on tõrusid ke­ vadeni säilitanud näiteks üsna sügavates ja kuuseokstega voo­ derdatud kraavides-aukudes, mis mullaga kaetud. Selline pei­ dik peab olema aga nii sügav, et metssead tõrusid välja ei nuhiks ega nahka ei paneks.

Sellise võimaluse puudu­ misel tuleks tõrusid kevadeni hoida jahedas keldris vm ruu­ mis, kus temperatuur püsib null kraadi ümber, ja niiske liivaga täidetud anumas. Peab ka jäl­ gima, et liiv ikka niiske püsiks.

Aeglane kasv ja võimas juurestik Kui sobivat kohta pole, võib tõ­ ru talveks kasvama panna ka hea viljaka mullaga täidetud lil­ lepotti. Sedasi tehti kuuldavasti ka mitmes saja tamme tammi­

ku projektis osa­ levas koolis. Ko­ genud metsa­ kasvatajatel po­ le sellesse võt­ tesse aga suu­ remat usku, sest esimesel aastal vajavad tammed aren­ guks külmape­ rioodi ja toas potis kasvanud seemikud jää­ vad peenrasse is­ tutatult tihti kän­ gu ega ela väljas oma esimest talve üle (vt näiteks Kul­ lamaa metsakasvata­ ja Lembitu Tverdians­ ki soovitusi saja tamme salu ja ka üldiselt tamme­ puistu kasvatamiseks: vana­ metsameheblogi.blogspot.com. ee/2013_10_01_archive.html).

Tammed kasvavad aeglaselt.

Taime juurestik on aga tublis­ ti suurem kui potis või peenras paistev 15–20 cm kõrgune maa­ pealne osa. Potist peenrasse is­ tutades tasub ruumipuuduses puntrasse keerdunud külgjuu­ red laiali sirutada ja neid vajadu­ sel kärpida. See paneb puuhaka­ tise aga mõneks ajaks põdema.

Kohe peenrasse külvatud tõrudest sirgunud seemikud võivad suve algul kasvada kat­ teloori all, suve teiseks pooleks tuleb loor eemaldada, et võrsed saaksid talveks puituda. Kuiva­ ga on vaja seemikuid muidugi kasta ja neil ei tohi lasta umb­ rohu sisse ära kaduda. Suve tei­ sel poolel on soovitatud seemi­ ku juured kümne sentimeetri sügavuselt alt läbi lõigata, siis ei kasva peajuur liiga sügavale.

Muidu on taime hiljem ümber istutamiseks raske välja kaeva­ ta. Talveks võib juurte kaitseks maa seemikute ümber kui­ va turba, puulehtede või muuga multšida.

Kui hakkate puukest ümber või õigele kasvu­ kohale istutama, tuleb tema peajuurt kärpida umbes kolmandiku võrra.

Jälgige, et juured enne uuesti mulda saamist kuivale ei jääks.

Metskitsede eest kaitseb noort tamme kõige kindlamalt see,

Kasvatamiskatseteks sobivad ilusad terved tõrud, mis on maha varisenud pärast esimesi öökülmi.

FOTO: MARIANNE LOORENTS

kui sätite puu ümber juba is­ tutades üsna tihedast traatvõr­ gust keeratud silindri.

Nende noort tamme äh­ vardavate ohtude kirjeldami­ ne võttis ilmselt enamikul lu­ gejaist ära soovi ise kunagi tõ­ rust puu kasvatada, palju liht­ sam on ju ilus istik puukoo­ list osta. Tamm on kena ava­ ras maakoduaias, seal arvesta­ ge sellele kasvuruumi umbes kaksteist ruutmeetrit. Alleed is­ tutades jätke puude vahekaugu­ seks 6–10 meetrit.

Teisalt on see aga kõigile sa­ ja tamme pargi algatuses osale­ vatele koolilastele väga hea ko­ gemus. Noorte puukeste kasvu­ raskusi näinuna oskavad nad seda enam lugu pi­

Tammetõrusid jumaldavad metssead ja hiired, oma osa võtavad oravad, pasknäärid jt.

dada meie suurtest ja vägeva­ test tammehiiglastest.

Kuivad tõrud jahuks ja kohviks Sel sügisel korjatud tõrudest, mis mulda ei jõudnud ja mis on ilmselt juba idanemisvõi­ me kaotanud, võite kohvives­ kis jahu jahvatada. Kui tõrusid on rohkem, siis tuleb kestadest puhastatud tõrude sisu kas ter­ velt või poolitatult veel natu­ ke õhurikkas ruumis või sau­ nalaval kuivatada. Tammetõ­ rud sisaldavad üsna palju tärk­ list ja valke. Valkude ja tärklise sisalduse tõttu võivad tõrusisud aga kergesti rikneda ja hallita­ ma minna. Seetõttu tulebki pu­ hastatud tõrusid veel kuivatada.

Parkained (tanniinid) tee­ vad tõrud üpris mõruks. Kui mõru maitse ei meeldi, siis ai­ tab maitset mahendada see, kui kestadest puhastatud tõrusisu­ sid paar päeva soojas vees leota­ da. Iga päev vahetage vett kolmneli korda. Seejärel võiks tõru­ sid veel emailpotis kuumutada, kuni vesi keema tõuseb. Kurna­

ke tõrusisud ja laske neil jahtu­ da, siis laske need läbi hakkliha­ masina, kuivatage saadud puru aeg-ajalt segades ära ja jahvatage siis. Sellist jahu saab toatempe­ ratuuril mõne aja säilitada ning mõne teise jahu lisandina iga­ sugustes küpsetistes kasutada.

Nälja- ja ikaldusaegadel oli tõ­ rujahu väga tavaline toidupoolis.

Head paksud pannkoogid saab tainast, kus on 100 g tõ­ rujahu, 200 g nisujahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 250 g kefii­ ri, 1 muna, 1 tl suhkrut, mait­ seks soola.

Tammetõrukohvi joodi pa­ rema puudumisel näiteks tei­ se ilmasõja ajal Prantsusmaal.

Kui tahate sarnast jooki maits­ ta, puhastage tammetõrud kes­ tadest, tampige sisud puruks, röstige seda puru ilma või vms rasvaineta pannil ja jahvata­ ge jahtunud puru kohviveski­ ga peeneks. Kohvi tehes ku­ lub 2–3 tl puru 300 ml keeva vee kohta. Mahedama maitse­ ga joogi saab siis, kui tõrusisu­ sid enne röstimist veel umbes 12 tundi keeta.

www.optitrans.ee Michelini MADALSURVEREHVID novembris soodushinnaga!

• pinnase kaitsmine • kütusesääst • pikk kasutusiga Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt

Tel 515 3763, 5814 7377 info@optitrans.ee

12 || koeR || maa elu

10. noveMber 2016

lumi, kelk ja koerad

ehk kelgusõit koertega Tartu taga kRistina tRaks Maa Elu

K

ui Tartumaal Ahu­ napalus asuva Kel­ gu koerte Tree­ ningkeskuse oma­ nik Heinrich Lukk koerad kel­ gu ette rakendab, jõuavad need vaevu ära oodata käsu „Läks!”.

Kes ennast küllalt kõvasti kin­ ni ei hoia, see võib kelgult liht­ salt lennata!

Esimene tuhin saab aga varsti mööda ja sõit läheb eda­ si veidi rahulikumalt. Silme ette kerkib Jack Londoni „Valgekih­ vas” kirjeldatu – lõputud met­ sad ja vaikus ning nende kes­ kel ainult üks liikumine – edasi rühkiv kelgukoerarakend. Need koerad võivad liikuda tunde, puhata ja jälle liikuda ning nii­ moodi mitu päeva jutti.

Kelgukoerte Treeningkesku­ ses on 23 Alaska malamuudi ko­ du. Ükski neist ei ole diivani­ ega toakoer, kõik on sportlased. Osa­ ga nendest käib Heinrich võist­ lemas ning läbitavad distantsid on muljetavaldavad – selle aas­ ta alguses sõitis ta esimese eest­ lasena läbi 175 km distantsi põh­ jamaiste kelgukoerte maailma­ meistrivõistlustel Polardistants ja sai seal kolmanda koha. Sel talvel kavatseb Heinrich ette võt­ ta 300kilomeetrise sõidu.

Kelgukoerad tunduvad ime­ armsad. „Nad on sõbralikud ja entusiastlikud. Nad tahavad hirmsasti vedada, aga ka suhel­ da. Kutsikad on eriti armsad, sellised karvapallid. Siiski on kogu selle nunnu pealispinna taga tegelikult tohutu töö,” rää­ gib Heinrich. „Nii nagu sportla­ sed, vajavad nad korralikku ja täisväärtuslikku toitu ning pi­ devat treenimist. Kõige alus on aga aretus, sest kui kelgukoeral vedamisinstinkti pole, siis te­ mast vedajat ei saa.”

PiKad treeNiNgud Kolm­neli korda nädalas raken­ dab Heinrich tosin kelgukoe­ ra rakendisse ja läheb nende­ ga kuueks kuni kümneks tun­ niks sõitma kas Järvselja met­

Nii nagu sportlased, vajavad kelgukoerad korralikku ja täisväärtuslikku toitu ning pidevat treenimist.

sadesse või talvel Emajõe­Suur­ soo veekogudele. „Nad peavad jaksama vedada, aga koerajuht peab ka suutma pidevalt kes­ kenduda. Kui mingi vea teed, võib kelgult lennata. Vaimne pool on treeningu juures väga tähtis, sest koerad tunnetavad kohe, kui rakendijuht on eba­ kindel või närvis, siis muutu­ vad selliseks ka nemad,” teab Heinrich. „Ülipikkade mitme­ päevaste sõitude juures hak­ kab suurt rolli mängima üle­ väsimus – muudkui sõidad ja sõidad, magada saad ehk tunni­ kaupa vahepeal. Polardistantsil läbisin 175 kilomeetrit 21 tun­ niga ning puhkasin tund aega kontrollpunktis 95. kilomeetril.”

Samas usub Heinrich, et sel hooajal võiks ta saavutada pa­ rema tulemuse. Nüüd tunneb ta juba maastikku ja tõenäoliselt teeb vähem vigu. „See on nagu maratoni jooksmine – pead ikka rada tundma, et teada, kus võib täiega panna ja kus tagasi hoida.

Nagu sportlasi, tuleb ka koeri võistlusel õigesti toita, energia­ puudust tuleb igati ennetada.”

Sellisteks pikkadeks tree­ ninguteks on veel üks tingi­ mus – ilm peab olema jahe, sest koertel on paks karv ja kuumal suvepäeval sõitmisest ei tule midagi välja. Nõnda al­ gab koerte treeninguhooaeg

siis, kui ööd jahedamaks muu­ tuvad ehk umbes augustis. Al­ guses tehakse trenni lausa öö­ siti, sest päeval on kelgukoer­ tel liiga palav ja tuleb harjuta­ da igal ajal liikumist. elevus saalis Koerte seas tekib tohutu ele­ vus juba siis, kui peremees, rak­ mepundar käes, maja ümber lii­ gub. „Kõik nad loodavad, et just neid võetakse seekord kaasa,” ütleb Heinrich. „Kui liikvele lä­ heme, siis on neil meeletu soov minna. Neil on täitsa ükskõik, kas keegi on kelgul või mitte, minulgi on nad kelku alt ära tõmmanud. Tõmbejõud on neil mitu tonni kamba peale.”

Kuidas juhtkoer teab, kuhu on vaja minna? „Suhtlen tema­ ga kogu aeg, tema kuulab mi­ nu käsku ja teised koerad järg­ nevad talle. Samas vahetan aeg­ ajalt juhte, sest alati võib juh­ tuda, et number ühega midagi juhtub. Siis on hea, kui teisedki koerad suudavad juhi rolli kan­ da. Ma ei sõida alati sama rin­ gi, vaid iga kord erinevat. Kel­ gukoertel on nimelt väga hea mälu ja neil on täpselt meeles, kus nad eelmises trennis käisid.

Aga seda ei tohi juhtuda, sest nemad peavad alluma minule ega tohi ette teada minu järg­ mist käiku,” selgitab Heinrich.

Foto: eraKoGU

ALASKA MALAMUUT

N

ad on elava loomuga, ümbritseva suhtes tähelepanelikud, intelligentsed ja püüavad olla iseseisvad. Sellepärast on kindlasti vaja koeraga läbida vähemalt üldsõnakuulelikkuse algkursus.

Ta ei sobi koduvalvuriks, sest on sõbralik ja tahab väga tähelepanu. Tõsi, välimuselt võib ta olla päris hirmuäratav – väliselt veidi sarnane isegi hundiga. Siiski puudub tal hundiga vähemalt lähedane sugulus.

Ta klapib lastega ja üldse kõigi pereliikmetega.

Lärmi ei tee ta palju, aga kui teeb, siis mitte haukudes, vaid pigem ulgudes. Niisama ilmaasja-

Treenitakse kelgukoeri ju­ ba väikesest peale. Üheksaliik­ meline pesakond nõuab päe­ vas pikka jalutusringi ja pä­ rast kaheksa kilomeetri läbi­ mist on väsinud pigem pere­ mees kui kutsikad. Juba kuu­ vanuste kutsikatega teeb Hein­ rich viie­kuuekilomeetriseid tii­ re metsas. „Nende ema oli juba kutsikana väsimatu. Ostsin ta Norrast, ta oli kaheksa­üheksa­ nädalane, kui temaga esimest

ta ta naljalt lärmi ei löö.

Talle sobib hästi õue-elu, aga kindlasti on siis vaja kuuti, kuhu ta saaks vihma ja päikese eest varju minna.

Tal on vaja tegevust, sest muidu leiab ta endale muud tegevust igavuse peletamiseks, näiteks hakkab asju närima.

Arktilistest oludest pärit malamuudil on tihe ja pisut rasvane kasukas, mille hea omadus on see, et see püsib hästi puhas.

Karva vahetab malamuut kaks korda aastas.

Allikas: www.alaskamalamuut.ee korda pikemalt jalutama läksin.

Ta muudkui vedas, tahtis alata­ sa kuhugi minna. Tegime ühek­ sakilomeetrise ringi, temal pol­ nud häda midagi, aga mina olin täitsa läbi,” muigab Heinrich. hoBist sai tÖÖ Heinrich leidis kelgukoertega tegelemises töö ja kutsumu­ se neli­viis aastat tagasi, kui perre võetud mõnele Alaska malamuudile oli juurde tulnud

juba terve rakendi jagu koeri.

Muidugi oli alguses soov kel­ gusõitu teha ja koerad raken­ datigi kelgu ette. Aga veda­ misest ei tulnud suurt mida­ gi välja. „Siis hakkasime Root­ si ja Norra kelgukoerte kasva­ tusest uurima, kuidas nende koertega üldse õigesti toime­ tada, et nad korralikult kel­ ku veaksid. Saime väga palju nõu ja kogemusi ning asi hak­ kas edenema. Järk­järgult ku­ junes kelgukoerandusest mit­ te ainult elustiil, vaid töö ja üldse kogu elu sisu.”

Nii saavadki huvilised Ahu­ napalu metsade vahel proovi­ da siinmail väga eksootilist kel­ gusõitu koertega. Kui parasja­ gu lund pole, saab sõita käru­ ga. Muidugi saab siit ka mitme­ külgset nõu kõige kohta, mis puudutab kelgukoerte kasva­ tamist ja treenimist, ning ra­ kendisõiduks vajalikku: kelke, veorattaid, rakmeid, rihmasid jne. Toidust rääkimata. Aeg­ ajalt ka kutsikaid – just praegu saadab Heinrich uutesse kodu­ desse kolm kutsikat viimasest pesakonnast.

Alaska malamuut koeratõu­ na on Heinrichi sõnul üsna lep­ lik tegelane. Ta võib vabalt ela­ da õues, aga ka toas. Joosta ja liikuda tahab ta palju, aga kelgu ees jooksma tingimata ei pea.

Vähemalt sama suure rõõmu­ ga jookseb ta tõukeratta ees või niisama peremeest veda­ des. Samas on koeri, kelle ve­ damissoov on aretuse käigus kaduma läinud. Pikkadest ui­ tamistest peavad siiski nemad­ ki väga lugu.

Kelgukoer ei tohi olla kuri ja teda ei saa kasutada valve­ koerana. Kurjad koerad ei suu­ daks nimelt rakendis koos töö­ tada. „Liigne kurjus on kõige suurem probleem üldse. Eestis on palju malamuute, kuid ei suudeta rakendeid kokku pan­ na, sest koerad ei salli üksteist.

Olen näitustel näinud, kui ag­ ressiivsed on malamuudid. Te­ gelikult aga pole agressiivsus sellele tõule üldse omane,” üt­ leb Heinrich.

Kutsikaid loovutades küsib ta kutsikasoovijalt alati, miks tahetakse just Alaska mala­ muuti. Vastus, et nood on nii nunnud, ei rahulda. „Pean ole­ ma kindel, et isegi kui inimene selle koeraga sõitma ei hakka, siis tal on aega temaga tegele­ da ja ta saab koeraga hakkama.

Paljud tulevad kutsikaid pere­ ga vaatama, siis on kohe näha, kas peres osatakse omavahel suhelda. Kui omavaheline suht­ lus puudub ja keegi ei kuula ke­ dagi, siis tõenäoliselt ei saa nad ka koeraga hakkama ning koer kasvab üle pea.”