Maa Elu, 17. november 2016

ISSN 2504-5865

METSATAIMEDE ÜHISHANKED

VIIMASTEL AASTATEL ON ERAMETSA TAIMEVAJADUS JÕUDSALT KASVANUD, SEDA ON SOODSALT MÕJUTANUD ÜHISHANKED.

9

772504

586014

KAIDO PÕDER: SEPTEMBRIST JAANUARINI KESTEV ULUKIHOOAEG ON TAVAPÄRASELT TIHE, TÄNAVU OLEME TÖÖDELNUD JUBA ÜLE TUHANDE ULUKI.

JÕULUKUUSKEDE KASVATAJAD

KES SUUDAB MÜÜKI PAISATA MÕNISADA TUHAT VÕI MÕNIKÜMMEND TUHAT KUUSKE, AGA ENAMIKU KASVATAJATE KOGUSED JÄÄVAD PAARIKÜMNE JA PAARISAJA VAHELE.

17. NOVEMBER 2016 • NR 48 (76) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

põllumeeste ettepanekud

uuele koalitsioonile

P

õllumajandus-kaubanduskoda, põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit sõnastasid ühiselt oma ettepanekud loodavale valitsus-

liidule. Ikka selleks, et edendada põllumajandust, toidutootmist ja maaelu. Põllumehi esindavad organisatsioonid avaldasid lootust, et uus tekkiv valitsuskoalitsioon suu-

1. Tagada a ti põllum astail 2017–2020 ajandusto Eesnekutoe tuste ma otjatele ülemiksmine hus, et k täie in ettevõte dlustada põllum s matele (sea ajanduslhu võrdsem ad konk lgas taludele) ur ja leeven dada põ entsitingimused llumajan ri kriisi dus mõ eelarves jusid. Näha 2017 sektoette vah . aasta en toetuste maksmis did üleminekueks 19,95 euro ula tuses. miljoni

dab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, samuti leida lahendusi praegustele probleemidele. (ME)

s piimandamisek rites e v e le i is 2. Kri tussekto seakasva kohanekarja- ja e s li a korr tagada era võimalikult kiise mistoetu imaalses ine maks ves tum s k a m r re ahus. Eela lubatud m kavandatud 7,6 gu leks prae role lisada puueu e il n t kriisijo il m 000 euro 0 8 4 d a duolev miseks. abi maks

MAAINIMESELE

järg4. Tuleb olla valmis ks ja ide misteks turukriis timiuh kij ris d luua tõhusa htetä tm Võ d. me et se me loo gu in susega on äriüh ise m da en Ed elu mine Maa Sihtasutuse juurde.

5. Toidusektori pikaajaline ja jätkusuutlik arendamine vaj ab valitsuse strateegilist lähenemis t, hõlmates laiapõhjaliselt põllum ajandussaaduste tootmist, töö tlemist ja müüki nii sise- kui ka väl isturul, kaasa arvatud toiduha nked.

Rõhutame, et toidu maksu stamine ei aita edendada tervislikk u toitumist ja võib pigem halven dada vähekindlustatud elanike jao ks toidu kättesaadavust.

jõupingutu7. Vaja on teha tarneahela pasi toiduainete e tagamiseks, rema toimimis ldada ebaauje sealhulgas oh toetada ühissat kauplemist, ndada väiksetegevust, para rupositsiooni tu mate talude konkurentja ajakohastada siõigust.

3. Eelolevat el aastatel pöörata en am tähelep anu kriisi tõ ttu kannat anud sea- ja veisekasvat use potentsia ali taastam isele ja hoid mis tuse toetam ele tõuareise kaudu.

8. Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) arendamine eraldiseisvate asutustena tagaks sihtgrupi tõhusa ja selgelt suunitletud toetamise ning vajalike teenuste kättesaadavuse.

10. Nii maaelu kui ka biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni ning terviklikku ja strateegilist lähenemist. Eesti põllumajandusmaa ja mets on tähtis ressurss, mille kasutamine annab riigile võimaluse majanduskasvu soodustada, riigieelarve tulusid suurendada, eksporti arendada ja kindlustada töökohti maapiirkondades.

ekspor6. Põllumajanduse aseker diüksuse loomine nioo tsi isa an rg tori, tugio aks ait ös tö os ko gi rii de ja di or sp ek tõhusalt toetada tu on is ht Tä . ist arendam ito ja rgevdada veterinaa duametit.

9. Ebamõistlikke ning maaelu ja metsanduse ar engut pärssivaid keskkonn apiiranguid tuleb leevendada, sealhulgas kaotada veisefarm ide kompleksloa nõue, vaad ata üle toidutööstusi puud utavad sätted veeseaduses ja vä hendada ettevõtete haldusko ormust.

rendaning suu ta a tk jä tusn 11. Vaja o ke metsandustoe tli e ik m da siseri emetsaomanike istuik h ä ü v a il te ab ing mets n id tö s tegesakasvatu etsaomanike ühis nm ts e u uti m a te kaud mist, sam tud eesa d n re a võe vuse gukavaga ist. duse aren kohustuste täitm uija u e k tusli p märkid väheväär a d ta s astuvu d Soo tamist ta u s a k t a du laiem kas. energeeti

www.pmkaubamaja.ee !

TA SU TA e in m eta oim let ha ko de tu os € 60 le Ü * Kehtib teisipäeviti Tellimiskeskus: +372 5668 7957, +372 5687 7399. Tehniline konsultatsioon: +372 5697 0060. E-post: info@pmkaubamaja.ee. SE Tehnikakeskus OÜ Selja tee, Sauga vald, Pärnumaa

*

2 || liHatÖÖstus || maa elu

Nüüd saavad Eesti piimapulbritootjad hakata oma toodangut ka Foto: toomas HUiK / Postimees Vietnami eksportima.

EESTI PIIMAPULBRITOOTJATELE AVANES VIETNAMI TURG

V

eterinaar- ja toiduamet sai Vietnami põllumajandus- ja maaeluministeeriumilt sertifikaadi kooskõlastamise kinnituse, nüüd saavad Eesti piimapulbritootjad hakata oma toodangut Vietnami eksportima. „Juurdepääs Vietnami turule loob Eesti ettevõtetele võimaluse hakata eksportima piimapulbrit riiki, kus on üle 94 miljoni elaniku,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste. „Meie amet on kaks aastat töötanud selle nimel, et Eesti põllumajandusettevõtjad saaksid oma toodetega Vietnami turule siseneda.

Eesti ja Vietnami ametkondade koostööd aitab tulevi-

kus kindlasti veelgi süvendada eile kahe riigi ministeeriumide vahel sõlmitud koostöökokkulepe.”

Piimapulbrit eksportida soovivad ettevõtted ei pea olema registreeritud Vietnami põllumajandus- ja maaeluministeeriumis. Kauba eksportimisel on vaja vaid veterinaar- ja toiduameti väljastatavat sertifikaati, mille mudeli leiab ameti kodulehelt.

Seni on Eestist Vietnami eksporditud peamiselt külmutatud kalatooteid ning viimase paari aasta jooksul ka linnuliha. 2015. aastal eksporditi Vietnami kokku enam kui 1300 tonni kalatooteid, peamiselt külmutatud lõhet, linnuliha viidi 2015. aastal Vietnami ligi 25 tonni. (ME)

KVALITEEDIMÄRGID UUTELE TOODETELE

L

äinud reedel Tallinna Lillepaviljonis toimunud põllumajandus-kaubanduskoja lõikuspeol tunnustati 24 Eesti toidutootjat, kelle hea kvaliteediga toodetele on tänavu antud kvaliteedimärk Tunnustatud Eesti Maitse või Tunnustatud Maitse. Pääsukesemärgi kandmise õiguse sai tänavu 52 uut toodet ja ristikumärgi kandmise õiguse 11 toodet. „Hindame toidutoodete kvaliteeti juba 1998. aastast alates. Kogenud toidukvaliteediekspertide arvamus on kasulik nii tootjale kui ka tarbijale. Tootjad saavad põhjaliku ja sõltumatu tagasiside oma toodete omaduste ja

maitse kohta, see aitab Eesti toidu kvaliteeti hoida ja tõsta.

Kvaliteedimärgid aitavad tarbijal poeletilt kergemini üles leida ekspertide hinnatud ja püsivalt hea kvaliteediga Eesti tooteid,” selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Pääsukesemärgi abil saab tarbija väärtuslikku infot, et peale toote hea kvaliteedi on selle valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Kodu lähedal kasvanud toit on kõige värskem, usaldusväärsem ja harjumuspäraste omadustega. Kodumaisest toorainest toidu eelistamine annab tööd ja leiba meie oma põllumeestele,” lisas Sõrmus. (ME)

2017. AASTA TOIDUPIIRKONNA TIITLI PÄLVIS PEIPSIMAA

P

eipsi järvega piirnevatest omavalitsustest koosnev Peipsimaa valiti 2017. aasta Eesti toidu piirkonnaks.

Aasta toidupiirkonda valitakse, et tutvustada kohaliku toitu ja toidukultuuri. „Peipsi järve äärne piirkond on tuntud oma eripärase toidukultuuri poolest.

See on kogu Eesti sahver, kus kasvatatud või toodetud kvaliteetset toitu käiakse oma toidulauale toomas,” ütles maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. „Eesti aasta toidupiirkonda valitakse selleks, et aidata kaasa kohaliku toidu ja toidukultuuri tutvustamisele. Peipsimaa taotlus oligi hindamiskomisjoni meelest kõige põhjalikum kava, et piirkonna toi-

dutraditsioone sise- ja väliskülalistele tutvustada.”

Pidulik tiitli ja rändkahvli üleandmine Peipsimaale toimub 1. mail 2017. Peipsimaa maitsete aasta eestvedaja on MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök.

Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2017. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja oktoobris.

Kokku laekus kolm taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2017. aasta tiitlikandja.

2016. aasta on Hiiumaa maitsete aasta. Kadi Raudsepa sõnul on see näidanud kohalike maitsete elujõudu. „Hiidlased on väga jõuliselt ja edukalt oma toitu tutvustanud,” märkis Raudsepp. (ME)

17. noveMber 2016

karjamõi lihatööst

paigalseisu ei tunn TOOMAS ŠALDA Maa Elu

ärnumaal Are vallas Suigus tegutsevas Karjamõisa osaühingu lihatööstuses on kiire aeg.

Tootmisjuht Kaido Põder kinnitab, et septembrist jaanuarini kestev ulukihooaeg on tavapäraselt tihe, tänavu on töödeldud juba üle tuhande uluki. Lisanduvad ettevõtte enda ostetud veised ja lambad, mis müüakse kas rümbana või spetsiaalseteks tükkideks lõigatuna poodidele ja toitlustuskohtadele või valmistatakse omatooteid kodumaise kliendi jaoks. Ulukiliha jõuab koostööpartner OÜ Huntfish Groupi kaudu valdavalt põhjamaiste eliitrestoranide lauale.

Karjamõisa lihatööstuse bürooruumi seina ehib ridamisi tunnustusi: Eesti gasellettevõte (kiire käibe kasv) 2015 ja 2016, Are valla parim ettevõte, kvaliteedisertifikaadid, neist kõige hinnatum Bureau Veritase oma, ning läinud kevadest ka veterinaar- ja toiduameti mahetunnistus. Ettevõttes töötab viisteist inimest.

Karjamõisa OÜ juht ja enamusosanik on Enn Kuslap, kes lõpetas 1993. aastal Eesti Põllumajandusülikooli veterinaaria eriala, töötas seejärel Suigu osaühingus peaveterinaarina ja oli aastail 2002–2007 Are vallavanem.

Alguses oli vAid kolHoosiAegne tApAmAjA „Tapamajaäriga alustasin 1997, kui pere hakkas kasvama ja nägin, et on vaja lisasissetulekut.

Võtsin Suigu kolhoosiaegse tapamaja rendile. Viie aasta pärast aga keelasid kehtima hakanud euronormid farmi läheduses tapamaja pidamise. Alustasin koostööd Uulus tegutsenud Tiit Sommeriga, kellega asutasime Karjamõisa OÜ. Seejärel juhtus nii, et kuni 2007. aastani olin hoopis Are vallavanem ning sel ajal tegeles ettevõttega rohkem äripartner. Mõni aasta pärast ettevõtlusse naasmist ostsin temalt firma välja ja jätkasin Suigus. 2013. aastal saime valmis umbes miljon eurot maksma läinud hoone, kus peale tapamaja on tänapäevased li-

hatöötlemisruumid. Töötleme keskmiselt 16 veist päevas. Kui lambaid või ulukeid, siis rohkemgi,” kõneleb Kuslap. Karjamõisa osaühingusse toovad oma kasvatatud veiseid-lambaid või metsas lastud ulukeid Pärnu-, Lääne- ja Raplamaa talu- ja jahimehed. „Isegi Tartumaalt tulevad lihaveiste omanikud oma loomadega siia, et vorsti ja sinki teha,” on Kuslapil põhjust rahul olla.

Põhiline ettevõtte käibekasvataja on olnud eksport.

2015. aastal moodustas see 55% käibest. Välja viiakse liha jahutatuna. Käibe kasvu üle võib siin tõepoolest uhkust tunda – kui 2013. aastal oli see veidi üle kuue ja poolesaja tuhande euro, siis mullu juba enam kui miljon kuussada tuhat.

Välismaised koostööpartnerid on Kuslap enamjaolt ise messidel käies leidnud. „Otsekontaktid on ülitähtsad. Kindlad partnerid on meil Hollandis, Rootsis, Soomes. Hollandisse läheb siit kaks suurt veoautokoormatäit jahutatud veiseliha kuus. Hollandlane nõuab nii kvaliteeti kui ka mõistlikku hinda. Meie saadetud liha pakutakse seal lõikudena supermarketites, veidi vähem kvaliteetsest lihast tehakse hakkliha või vorsti. Ulukit jõuab Soome ja Rootsi umbes poolteist autokoormat ja seal on nii värsket kui ka külmutatud liha. Lihasektor on huvitav valdkond: eestlane saadab liha Hollandisse ja ise toob seda Lätist sisse.”

Sel kevadel sai Karjamõisa lihatööstus maheliha töötlemise sertifikaadi. Maheliha päritolu peab olema jälgitav algusest lõpuni, külmkambris peavad olema eraldi liinid, laos on maheliha eraldi püstakus, märgistus on teistsugune. „Maheda protsent on meil esialgu veel üsna väike. Rootsis oli väidetavalt suur nõudlus, aga kui tegudeni jõudsime, öeldi, et teil on liiga kallis, Lätist saab soodsamalt. Arusaadav, Lätis on tööjõud hulga odavam,” kommenteerib Kuslap. tAHAvAd pAkkudA enAm vAlmistooteid Kuigi peremees on ettevõtte arenguga laias laastus rahul, tunnistab ta, et sooviks vähendada rümbalihamüüki ning kasvatada tükiliha ja valmistoodete valmistamist. „Praegu läheb enamik meie juurde jõudvatest loomadest välja lihana. Valmistoodangut teeme peamiselt tel-

limustööna talu- või jahimehele. Teeme oma retseptide järgi, aga tellija saab näiteks öelda, et paneksime eelmise korraga võrreldes rohkem soola vms. Aga omatoodete osakaal on meil liiga väike, sellega ei saa rahul olla. Meie omatoodete sortimendis on ligi kakskümmend vorsti ja sinki, lisaks vägagi nõutud vinnutatud veiseliha ja eriti kõrtsides hinnatud suitsusüda. Kõik on väärt tooted, mille oleme koos tootmisjuhi Kaido Põderiga välja töötanud, aga esialgu müüme neid peamiselt taluturu tüüpi kohtades või väiksemates kauplustes. Väga hästi lähevad kaubaks meie mahesingid. Suvel on populaarne müügiartikkel metssealihast grillvorst. Nõudlus sõltub hooajast.

Omatoodete toorainet valime eriti hoolikalt ja maitsestamist kiidetakse samuti. Pärnumaal on meie toodete parim müüja Selja Meierei kauplus, mille juhataja ei tee saladust, et eelistabki müüki võtta just kohalike tootjate kaupa. Kauplus on populaarne nii kohalike kui ka möödasõitjate seas. Pärnus võib meie toodangut leida Pärnu Keskuse taluturult, Tallinnas Nõmme turul Laane Kaubanduse lettidelt, Konju talupoest, Jaani ja Rebaseonu lihapoodidest. Tulevikus aga peame suutma omatoodete osakaalu kasvatada. Nii nagu puidusektoris ei ole õige müüa lihtsalt palki, pole seda ka toore liha müümine. Peame tegema tõsist tööd, et suudaksime toota suurte

Karjamõisa OÜ tootmisjuht Kaido Põder kogub loomade seest või küljest leitud esemeid.

liHaseKtoR on HuVitaV ValDKonD: eestlane saaDab liHa HollanDisse ja ise toob seDa lätist sisse.

maa elu || liHatÖÖstus || 3

17. noveMber 2016

isa tus

JUHTKIRI

PEETER RAIDLA

peatoimetaja

NII HEAD KUI KA HALBA

U

us valitsuskoalitsioon on jõudnud kokkulepete sõlmimise ajal avalikkusele saata nii häid kui ka halbu sõnumeid.

Sestap on igati mõistetav, et mitmed erialaliidud on asunud tekkivale koalitsioonile aktiivselt oma ettepanekuid esitama.

Põllumehi ja teisi maaettevõtjaid esindavate põllumajandus-kaubanduskoja, põllumeeste keskliidu ja talupidajate keskliidu ühistest ettepanekutest saab ülevaate tänase Maa Elu esiküljelt. Juba praegu on põllumehed saanud uuelt koalitsioonilt hea sõnumi vähemalt ühe ettepaneku elluviimisest: otsetoetused on lubatud taastada. See on vajalik eeskätt selleks, et Eesti põllumees oleks samal turul tegutsevate naaberriikidest pärit ametivendadega võrdses olukorras.

Olgem ausad ja tõdegem, et mainitud kolme organisatsiooni ülejäänud ettepanekud on sõnastatud paljuski loosunglikult ning otsest vastust neile ongi raske anda. Kuidas sa ikka mõõdad, mida see arendamine, tagamine või suurendamine täpselt tähendab.

Aga see selleks. Toompealt on rahva sekka paisatud ka halbu sõnumeid. Üks neist on nn magusamaks, mille eestkõnelejaks on olnud sotside liider Jevgeni Ossinovski. Maa Elu viitas juba nädal tagasi, et vasakule kalduva valitsuse võimuletulek kätkeb endas mitmeid ohte. Neile on viidanud oma avalduses ka toiduliit, kelle pöördumisest uue koalitsiooni poole annab tänane Maa Elu ülevaate oma viiendal küljel.

Lootus panna Eesti rahvas magusamaksu kaudu tervislikumalt toituma (ja jooma!) on üsna kaheldav ettevõtmine.

Seda enam, et sellega võidakse vastuollu minna Euroopas kehtivate reeglitega.

Nagu toiduliit oma kirjas on tõdenud, ei ole Euroopa Liidu liikmesriikidel õigust ühtsel siseturul kehtestada diskrimineerivaid makse – selliseid, kus sarnaseid tooteid koheldakse erinevalt.

Usun siiski, et tulevane valitsuskoalitsioon pilli päris lõhki ei aja ning suudab Eesti arengut lõppkokkvõttes ikkagi edasi viia.

nista kauplusekettide nõutud koguseid ja välja töötama uusi huvitavaid tooteid.”

Tootmisruume on Karjamõisas seega juurde vaja ja see nõuab mõistagi investeeringuid. Tegelikult on juba praegu investeeritud korralikult.

Hoones on kõigile euronõuetele vastavad lao-, pakkimisja lihalõikamisruumid, kaubaväljastus, olmeruumid jne.

Alles sügisel sai valmis uus 170 000 eurot maksma läinud 20 tonni liha mahutav külmkamber ja nõuetekohane liha väljastusruum. Parasjagu on ühes kambris punahirve, teises põdra ja kolmandas metssea rümbad.

Tootmisjuhi Kaido Põderiga tehtud põgusa ringkäigu jooksul jõudsime veenduda, et moodne lihatööstus on vägagi puhas koht. Taparuumides käib igapäevane tööpäeva lõpu eelne täielik vahupesu. Enne ruumidesse sisenemist varustatakse külaline pealaest jalatallani steriilsete kehakatetega. Uute rümbasäilitusruumide osas on Leaderi tegevusgrupp otsustanud, et Karjamõisa saab taotletud summa, PRIA otsust pole Kuslap veel näinud.

Jutu kokkuvõtteks ütleb ta, et lihatööstus pole kasumi poolest just unistuste ettevõtmine, rentaablus kõigub 5 ja 8 protsendi vahel. „Palgasurvega tuleb arvestada ja see ei ole lihtne. Rõõmu on siis, kui kõik toimib.” Suurt heameelt tundis Kuslap selle aasta jaanuaris eelmise aasta kasumit vaadates – 125 381 eurot. „Selle aasta lõpetame samuti hästi, aga mullusega võrreldes veidi tagasihoidlikumalt. Töötajaid on juurde tulnud, aga kasum töötaja kohta pole suurenenud.

Oleme juurde võtnud inimesi, kes otseselt ei tooda. Näiteks kvaliteedijuht jälgib rangelt, et keegi ühegi nõude vastu ei eksiks. Kõik see on ettevalmistus järgmiseks hüppeks. Väike lihatööstus saab ainult siis ellu jääda, kui leiab oma niši ja tagab kvaliteedi.”

Karjamõisa OÜ vorstimeistri Kajar Tammise käe all on valminud uus kogus põdralihast suitsuvorsti.

Foto: toomas Šalda

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || kasesiiRuP || maa elu

17. noveMber 2016

Piret Peikeri sõnul loodetakse järgmisel kevadel toota kuni tuhat liitrit siirupit.

Foto: tiit eFert

Kasulik kasesiirup TIIT EFERT

E

estis tegutsev kasesiirupi tootja Kasekunst OÜ propageerib siirupi kasutamist toidus ja valmistub juba järgmiseks hooajaks, et olla valmis suuremaks nõudluseks.

Ettevõtte ühe asutaja Piret Peikeri sõnul loodetakse järgmisel kevadel toota kuni tuhat liitrit siirupit. Arvestades, kui palju selleks kasemahla läheb vaja, on tegemist hiigelkogusega. Kasesiirup villitakse 100 ml pudelisse ja pudelitäieks kulub 12–14 liitrit kasemahla. Kasemahla enda suhkrusisaldus pole kuigi suur, kõigest üks protsent. Siirupis on see aga kontsentreeritud vähemalt 66 protsendini. Selline suhkrusisaldus saavutatakse puhtalt kasemahlast endast, ühtegi lisaainet juurde ei panda. See teeb kasesiirupi täiesti ainulaadseks tooteks oma kasulikkuse ja maitseomaduste poolest. suHkRust etem Kindlasti ei saa väita, et kasesiirup oleks väga tervislik, sest tegemist on ikkagi suhkruga. Küll aga vajab meie toidulaud pisutki magustamist ja kasesiirup on kahtlemata tervislikum kui tavaline rafineeritud suhkur. „Meie toode sobib neile, kes soovivad vältida valget suhkrut,” kinnitab Piret. Kasesiirup sisaldab vaid looduslikke suhkruid, peamiselt fruktoosi ja glükoosi. Kui rafineeritud suhkrus on peale magusa maitse kõik kasulik kadunud, siis kasesiirup on rikas mineraalide poolest, sisal-

dades rohkelt kaltsiumi ja kaaliumi. Sellest hoolimata, lisab Piret, ei maksa tohutus koguses suhkrut ka kasesiirupi näol sisse süüa.

Kui paljud eelistavad suhkru asemel mett, siis kasesiirup sobib neile, kellel on meeallergia. Kasesiirup ise allergeene ei sisalda. See sobib ka veganitele, nemad peavad mett loomseks tooraineks.

Aga tasub ka tähele panna, et tegemist pole pelgalt magusa tootega, vaid sel ka väga omanäoline maitse. Kasekunst OÜ toodab mitut looduslikku kasesiirupit, mille värvus ja maitsed varieeruvad. See oleneb nii siirupi karamellistumise astmest kui ka ajast, mil kasemahl on kogutud. Samuti sõltub siirupi värv sellest, kui kõrgel temperatuuril on seda töödeldud.

Praegu jagunevadki siirupid kahte gruppi: hele ja tume.

Viimast on töödeldud kõrgemal temperatuuril. Heledam kasesiirup on puhta ja hõrgu metsase maitsega, tumedam on rikkaliku karamellise, kergelt happelise maitsebuketiga. Sealt kumab läbi idamaine Teriyaki maitse, tõsi küll, ilma soolata, aga see siirup sobib hästi idamaiste toitudega.

Kasesiirupit on lihtne kasutada salatikastmetes koos oliiviõliga või ilma, samuti liha- või kalamarinaadis, aga ka juustuga süües. Soolastele toitudele annab siirup mõnusa maitsenüansi, aga seda võib kasutada ka näiteks hommikupudru peal moosi asemel või jäätise peal, kui on soovi seda pisut teistmoodi nautida.

gRillile jA jõululAuAle Tänavu jõudis kasesiirup Nõo lihatööstuse grillmarinaadi.

Grillimisega seob kasesiirupit BBQ Club Q vedaja Erlis Schönberg, kes nimetab ennast maitsemeelelahutajaks. „Olen siirupit kasutanud mitmete grillroogade marineerimisel ja pärast grillimist glasuurina,” ütleb Erlis. Tema hinnangul sobib tumedam siirup imehästi näiteks lõheglasuuriks pärast grillimist, annab kena jumeka tooni ja meeldivalt läikiva glasuuri, mis juba silmadega süües kedagi külmaks ei jäta.

Samamoodi võib siirupit kasutada palsamiäädika asemel. „Saab üllatava tulemuse, kui kastad näiteks ahjusooja sepiku viilu heledamasse siirupisse ja naudid. Meenuvad vanaema laupäevahommikused küpsetised ja saunaõhtu, kui värske viha lõhn ikka ja jälle leiliruumi meelitas,” räägib Erlis.

Jõulud on peagi käes. Erlis soovitab kasutada siirupeid glasuuridena. „Näiteks kõige heledamaga pintselda üle ahjust tulnud krõbedad verivorstid. Võid kindel olla, et külalised tunnevad huvi, millega vorsti nii ägedalt maitsestasid.”

Keskmise tumedusega siirupiga soovitab Erlis küpsemise ajal liha iga 20 minuti tagant pintseldada. „Tekib karamelline maitse ja kena välimus, mida näeb ainult klantsajakirjade toiduveerus. Serveerimisel võib kapsad üle niristada kõige tumedama siirupiga. See üllatab, aga samas kõik vanad ja tuttavad maitsed on alles.”

Tallinna vanalinnas asuvas

KASESIIRUP

H

ele kasesiirup on saadud kasemahla aurustamisel vaakumaurustiga. Aurustamine toimub madalal temperatuuril. Nii toodetud siirupis ei ole looduslikud suhkrud karamellistunud ning siirupi maitse on puhas, karge ja metsane.

kohvikus Chocolala on kasesiirup leidnud tee trühvli sisse. „Kuna tegemist on erilise tootega ja meile meeldib oma šokolaadiga kliente üllatada, siis võtsime kasesiirupi kasutusse. Valmistasime sellest kasetrühvleid, lisaks meie kuusevõrsetrühvlile ja Eesti marjade trühvlitele. Kasemahl on Eesti loodusest ja seetõttu sobib meie šokolaadivalikuga hästi.

Praegu saab seda meie VäikeKarja poest osta,” sõnab kohviku perenaine Kristi Lehtis.

Erlis on täiesti kindel, et nendest siirupitest tunnevad kõige rohkem puudust moodsad kokteilibaarid, kes kasutavad kokteilide maitsestamiseks siirupeid. „Kui see siirupisari jõuaks näiteks pealinna peentesse kokteilibaaridesse, siis jääb ainult loota, et kuldaväärt siirupit ikka jaguks,” usub Erlis.

Tumedamat kasesiirupit on aurustatud kõrgemal temperatuuril, kasemahlas sisalduvad suhkrud on kergelt karamellistunud. See toob siirupis esile rikkaliku, kergelt happelise maitsebuketi.

tootjAd on vAlmis Tootjad valmistuvad järgmiseks hooajaks, et rohkem toota. Kuna ettevõte alles areneb, siis praegu tellitakse tööriistu, et hooaja alguseks täiesti valmis olla. Tänavu kasutati veel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli vaakumaurustit.

Hooaeg algab aprilli alguses ja kestab kokku kolm nädalat. „Tuleb ära tabada, millal mahl jooksma hakkab,” räägib Piret. Mida päev edasi, seda enam mahla maitse muutub, kuni lõpuks läheb päris häguseks. Hooaja kõrgpunktis saab ühest puust kümme liitrit mahla päevas.

Et oleks koht, kust mahla koguda, osteti Tallinna lähistel 14 hektarit metsa. Kui palju sealt kokku mahla saab, on raske öelda, sest aastad pole vennad. Kõik sõltub ilmast ja tal-

vekülmast. Aga sellepärast pole tarvis väga muretseda, sest puid on palju ja mingisuguse koguse mahla saab ikka.

Ilm mõjutab ka kasemahla suhkrusisaldust. Siirupi maitset see ei puuduta, sest suhkur kontsentreeritakse ikka vajaliku määrani. siiRup sobib jõulukingiks Tänavu tellis üks ettevõte suure koguse siirupipudeleid oma klientidele kingituseks. Üldiselt soovitab Piret sellistest soovidest varakult teada anda, et nad teaksid varusid planeerida ja kaupa jaguks ikka järgmise hooaja alguseni. Aga kui hooaeg algab, siis läheb ka tootmine hoogsalt käima, sest kasemahl säilib kuni 48 tundi ja selle ajaga peab siirup tehtud olema. Enamiku aastast tuleb tegeleda klientide ja müügiga. Ei saa öelda, et tööd vähe oleks,” sõnab Piret, kes ise on ametilt kirjandusteadlane. Huvi maamajanduse vastu sündis Tammsaare teoseid uurides.

Siirupid on müügil ainult Kasekunst OÜ kodulehel kasekunst.ee, et huviline saaks seda ilma kaupluse juurdehindluseta soodsamalt osta. Lisaks on siirup müügil rohkem turistile suunatud lennujaama poes Hää Eesti Asi. Tänavu ollakse kohal ka jõulueelsel Katlamaja Disainimarketil 17. detsembril Tallinnas Kultuurikatlas. „Kasesiirup on kena jõulukink ka stiilsete pakendite poolest, need on loonud Ermo Naarits ja Ulvi Maamees. Pakendid jõudsid tänavu oma kategoorias Eesti Disainiauhindade finaali.

maa elu || tÖÖHÕiVe || 5

17. noveMber 2016

töötute arv Eestis on kasvuteel

MAKSUTÕUS PANEKS TARBIJA EELISTAMA IMPORTTOITU

E

esti toidutööstused saatsid loodava koalitsiooni erakondadele pöördumise, milles avaldasid muret kodumaise toidutootmise konkurentsivõime nõrgenemise pärast, mida süvendaks veelgi lisanduv maksukoormus. Toiduliit on seda meelt, et maksutõus paneks tarbija eelistama importtoitu. Toome siinkohal ära neli punkti, millele toiduliit oma pöördumises eraldi tähelepanu on juhtinud.

toidumAksud Euroopa Liidus ei ole liikmesriikidel õigus ühtsel siseturul kehtestada diskrimineerivaid makse – selliseid, kus sarnaseid tooteid koheldakse erinevalt. Teisisõnu, kõiki sarnaseid tooteid tuleb kohelda sarnaselt.

Kui riik soovib riigieelarvetulude paisutamiseks kehtestada maksu suhkruga magustatud jookidele, siis ei ole võimalik seal sees eristada kunstlikult ühtesid jooke teistest – vastasel juhul kvalifitseeruksid need tooted, mis on näiteks suhkrusisalduselt sarnased, aga mida ei maksustata, ebaseaduslikku riigiabi saanuiks. Soome ja Taani loobumine senistest maksumudelitest on lisaks positiivsete tagajärgede puudumisele ajendatud just sellest loogikast.

Kui riik soovib põhimõtteliselt maksustada kogu toorainet ehk suhkrut, siis see muudaks kallimaks suure hulga toiduainetest ja oluliselt kehvemaks Eesti suhteliselt kalli omatoodangu konkurentsipositsiooni võrreldes mujalt Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest imporditud toodetega. Iseäranis nõr-

gendaks see meie toidu- ja joogitööstuse ekspordisuutlikkust – vaid ühe miljoni tarbijaga turul on aga ekspordivõime Eesti toidutööstuse allesjäämise eeldus.

Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus on näidanud, et toidumaksude kehtestamine ei aita muuta paremaks inimeste tervisenäitajaid ega muuda tervisekäitumist. Tarbijad leiavad kiiresti sobivad alternatiivid ja suureneb ka piiriülene kaubandus. Meil on juba alkoholi põhjal väga ilmekas näide olemas.

Toidutööstusettevõtted on juba aastaid omal initsiatiivil vähendanud toodetes nii suhkru, soola kui ka rasva osakaalu ning me ei pea vajalikuks riigi sekkumist. Lisaks – meil on juba toidumaks. Mitmes riigis on toiduainete käibemaks palju väiksem kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14%, Hollandis 6%, Austrias 10%, Saksamaal 7%, Iirimaal 0%.

AlkoHoliAktsiis Kodumaine joogitööstus on märkimisväärselt kaotamas konkurentsivõimet Läti tööstusele. Kui aasta lõpuks Lätist ostetud alkohol oleks ostetud Eestist, laekunuks riigile käesoleval aastal selle võrra 15–20 miljonit eurot rohkem maksutulu. Lätist ostetud alkohol aga tarbitakse Eestis ja võimalikud kahjud koormavad siinset sotsiaalsüsteemi. Lätis alkoholi järel käies ostetakse sealt aina enam nii toidukaupu kui ka tangitakse kütust.

Lõuna-Eestis suletakse ohtralt maapiirkondade poode, mis tekitab olulise regionaalpoliiti-

7 100

148 400

155 500

8 400

LÕUNA-EESTI 148 600

5 200

77 000

82 200

13 500

LÄÄNE-EESTI

157 000

4 600

71 000

75 600

7000

71 400

64 400 58 700

4 700

KIRDE-EESTI 72 200

3 700

64 300

60 500 55 300

16 200

KESK-EESTI 60 000

11 400

235 100 235 100

251 300

sh TALLINN

21 200

313 600

PÕHJA-EESTI 334 800

246 500

14 100

316 700

330 800

TÖÖJÕUD JA TÖÖTUS 2015. JA 2016. AASTA III KVARTALIS

2015

Kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr. Kui 2015. aasta kolmandas kvartalis oli 15–74aastaste naiste tööjõus osalemise määr 66,4 protsendi, siis 2016. aasta samas kvartalis 0,8 protsenti kõrgem. Samas vanuses meeste näitaja oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 75,7 ja 2016. aasta kolmandas kvartalis 77 protsenti.

Tööjõus osalemise määra tõus on olnud maapiirkondades kiirem kui linnalistes asulates – kui maa-asulates tõusis aktiivsuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 2,4 protsenti, siis linnalistes 0,4 protsenti.

Tööturul mitteaktiivsete arv on 2016. aastal olnud pidevas kahanemistrendis – võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga on nende arv vähenenud ligi 10 000 võrra. Märkimisväärselt on kahanenud 50–74aastaste mitteaktiivsete arv: eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on sellest rühmast tööturule juurde tulnud ligi 5000 inimest. Suurem osa (ligi 3000) vanemaealistest tööturule suundunutest on naised ja selles võis olulist rolli mängida naiste pensioniea tõus.

Kuigi tööturult eemalejäämise peamised põhjused on endiselt pensionilolek, õpingud ja haigus või puue, on mitteaktiivsete arv vähenenud just nendel põhjustel mitteaktiivsete arvel. (ME)

2016

S

el nädalal avaldatud statistikaameti andmed tööhõive ja töötuse olukorra kohta 2016. aasta kolmandas kvartalis näitavad kahjuks taas tööpuuduse kasvu. Ainsa positiivse tendentsina võib andmetest välja lugeda seda, et kasvanud on ka potentsiaalse tööjõu hulk. Oleks vaid neile tööd pakkuda.

Töötuse määr 2016. aasta kolmandas kvartalis oli 7,5 ja tööhõive määr 66,5 protsenti, andis statistikaamet teada.

Tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemistrendis.

Töötute hinnanguline arv oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 52 900, kellest ligi pooled on olnud töötud alla kuue kuu. Olgu öeldud, et aasta tagasi samal ajal oli töötuid 36 500, mida näitab ka kõrval olev graafik. Töötute arvu kasv tuleneb peamiselt mitteaktiivsete arvu vähenemisest, milles võib olulist rolli mängida 2016. aastal alanud töövõimereform.

Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74aastases rahvastikus tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööturule tuli juurde ligi 9000 inimest. Enim on kasvanud 15–24aastaste näitaja – aastaga on tööturule lisandunud ligikaudu 3000 noort.

TÖÖJÕUD HÕIVATUID TÖÖTUID Allikas: statistikaamet

lise probleemi ja süvendab ääremaastumist. Tavapoodides tõstetakse Lõuna-Eestis toiduja esmatarbekaupade hindu, et katta alkoholimüügi suurest vähenemisest kaduvaid tulusid.

Väiksemad kodumaised kange alkoholi tootjad lõpetavad kas tegevuse või Eestis tootmise, mille tagajärjel kaob 50 kuni paarsada töökohta. Kaasnevad laialdasemad majanduslikud mõjud teistele sektoritele, nagu turism, jaekaubandus, hotelli- ja restoraniärid, mis kõik kaotavad konkurentsivõimes ning ettevõtlustuludes. pAkendimAks Juba praegu on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise kõrgemad pakendite taaskasutusmäärad. Lisandunud pakendiauditi läbiviimise kohustus muudab meie ettevõtted vähem konkurentsivõimeliseks nii sise- kui välisturgudel. Täiendava pakendimaksu lisamine, mida rahandusministeeriumis on kavandatud, muudab väljundite leidmise just eksporditurgudel veelgi keerulisemaks. keskkonnAgA seotud mAksukooRmus Keskkonnaga seotud maksukoormus Eestis ületab samuti Euroopa Liidu keskmist. Juba praeguste ja planeeritavate (näiteks reovee ohtlike ainete kõrgete piirmäärade täitmiseks tuleb toidutööstustel eelpuhastid välja ehitada) nõuete täitmine eeldab tööstustelt väga suuri investeeringuid, mis muutub võimatuks kõikides valdkondades suureneva maksukoormuse taustal. (ME)

6 || linnud || maa elu

17. noveMber 2016

Hakid –

Haki sulgrüü on enamjaolt tumehall, pea ja eriti kael heledamad, osa Eestit asustaval alamliigil – kaelushakil – on kaela alaosas lausa valge võru.

Foto: Kristjan Teedema / Postimees

vareste pisemad sugulased Olav Renno

P linnuteadja

eale varblaste ja tihaste on linnades ja alevites talviste püsielanikena end sisse seadnud mitmed suuremadki linnud. Ühed sellised on hakid, kes on välimuse järgi enamikule tuntud. Nende tuvisuuruste lindude eluolus aga on mõndagi huvitavat. Nad kuuluvad laululindude seltsi nagu teisedki vareslased ja kuigi nende põhiline häälitsus on kõlav kjakk, ei laula nad niigivõrd kui näiteks pasknäär või mänsak. Hoiatushüüd on kare kärr. Nad on seltsingulised linnud ja sealjuures ülimalt paaritruud, nii et hakisalgas hoiduvad linnud ikka kahekaupa lähestikku. Suurel määral inimkaaslejate ja nupukate lindudena on hakid pälvinud kirjameeste tähelepanu antiikajast alates ja Kreeka valmisepp Aisopos kajastas neid juba 2600 aasta eest.

Haki sulgrüü on enamjaolt tumehall, pea ja eriti kael heledamad, osa Eestit asustaval alamliigil – kaelushakil – on kaela alaosas lausa valge võru.

Oma heleda kaelaga edvistavad isaslinnud varakevadisel mängul oma paarilise ees, et võima-

likest rivaalidest-poissmeestest etemana näida.

Tõusvaid õhuvoole kasutades esitavad hakid lausa akrobaatilisi pulmalende. Üks haki eripärasid on silma hõbevalge vikerkest, milletaolist on vähestel lindudel. Eestis pesitseb kuni 50 000 hakipaari.

Liigi üldlevila hõlmab peaaegu kogu Euroopa ja küündib Altaini, kuid suuremas osas Fennoskandiast ja taigavööndis hakid ei pesitse.

Hakid on suluspesitsejad ja nende pesakoha valik on üsna mitmekesine. Meelsamini tehakse pesa mõne lehtpuu õõnsusse nii pargis kui ka vanas hõredas metsas. Neid jääb küll järjest vähemaks ja ega linnapuistuteski taheta tühjaks kõdunenud puid hoida, nii et hakkidel tuleb oksaraagusid ja kõiksugust pehmet materjali noka vahel kanda ka kiviehitiste orvadesse, majaräästa alla, momendil kasutamata korstnalõõri või koguni õõnsatesse betoonist elektripostidesse. Viimati nimetatutes ei pelga hakipaar ei paari meetri sügavusele posti läbiva traaversikinnituseni „sukeldumist” ega kõrgepingetraatide surisemist. Tal-

vel kasuta mata maja pererahvas võib kevadel oma suvekodusse tulles olla hämmastunud, et lõõrides pole tõmmet – mõnikord on juhtunud koguni, et mitme kütmiskatse järel ummistust kõrvaldades leitakse korstnajalast koos pesa ja munadega ka poolkõrbenud hakimamma, kes pole raatsinud oma pesa hüljata ... Vanade kirikute seinatühikutes pesitsemine on toonud nendele lindudele kirikuhaki nime. Kirikuhooned on enamiku näda-

last inimesteta ja seega suhteliselt vähese häirimisega. Mägismaadel rajavad hakid pesa kaljuseina pragudesse ja eendite varju, Eestiski leidub „kaljupesi” põhjaranniku klindis ja mõnes liivakivipaljandis. Üht ja sama pesa kasutatakse mitu aastat järjest.

Tavaliselt aprilli lõpust alates muneb emalind viis kuni

kuus rohe k a s sinise koorega tumedalt kirjatud muna, asub hauduma viimase muna järel ja loovutab selle hoole isalinnule vaid lühiajaliselt. Haudumine võtab peaaegu 20 päeva, pojad kooruvad paljaste ja pimedatena ning jäävad pessa viieks nädalaks.

Toitu kogutakse reeglina maapinnalt, kevadel ja suvel peamiselt selgrootuid, sügise poole süüakse ka seemneid, talvel – mis noka ette satub. Eri moodi teistest vareslastest kor-

javad hakid toitu ka puuokstelt, näiteks liblikaröövikuid. Vahel hangivad nad toitu kariloomade, eriti lammaste hulgas kõndides ja liikvele aetud putukaid noppides. Haki kõnd on kärmem kui varesel, vahel hüpatakse edasi kahel jalal. Salgana koos olles „lobisetakse” omavahel pidevalt.

Suve keskelt alates ühinetakse üha suurematesse parvedesse, sageli koos künnivarestega. Oktoobris-novembris võib täheldada kirdepoolsete hakkide läbirännet, Lääne-Eestisse jõuab neid ka Soomest.

Ka osa meie haudelinde rändab edelasse, jõudes Kesk-Euroopani. Märtsis-aprillis rännatakse tagasisuunas. Need hakid aga, kes meile talvitama jäävad, on viimase kahekolmekümne aasta kestel hakanud ööbima linnaparkides ja puiesteede puuvõrades. Kui seal kõnniteedel liigub inimesi, siis oleks neil küll vaja vihmavarju ... Varem lendasid hakid koos hallvarestega õhtuvidevikus linnast eemale mõnda metsatukka, nüüd aga näivad ka linnas ööd olevat küllalt turvalised.

maa elu || uudised || 7

17. noveMber 2016

masina- ja metallitööstusettevõtted K edendavad kogukonnaelu

REHVIDE TAASKASUTAMISE HANKE LEPING SAI ALLKIRJAD

AnnELA LAAnEOTS

E

esti masina- ja metallitööstusettevõtted arendavad maapiirkondades peale oma põhitegevuse ka kogukonnaelu. Eile Eesti Näituste messikeskuses avatud ning veel täna ja hommegi toimuval Eesti suurimal ja ainsal masinatööstusmessil Instrutec tutvustavad masinatööstusettevõtted tehnikat ja räägivad soovijatele oma panusest kogukonna arengusse.

Masina- ja metallitöö on läbi aegade olnud Eesti majanduse mõjukas sektor, mis annab Eestis tööd hinnanguliselt 35 000 töötajale. 80–90 protsenti toodangust läheb välisturule. Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus ligi kümnendiku.

Nii mõnedki masinatööstusettevõtted on edukalt ja sotsiaalselt vastutustundlikult toiminud ka maapiirkondades. Näiteks Saku Tehno Metalli üks suur saavutus masinatööstusest väljaspool oli eraldi lastehoiu avamine Sakus, sest kohalikus kogukonnas oli seda tarvis. mõtteviisi muutus Kogu äri mõtteviis on teisenenud. Kui varem pidi ettevõte lihtsalt tööd pakkuma, siis nüüd on ettevõtjal palju muidki ülesandeid. Panustatakse kogukonna hüvanguks. On selleks siis vajadus otsida töötajale elukoht, maksta kinni autojuhiloa koolitus, leida lastele lasteaia- või koolikoht. Kohila külje all Prillimäel asuv Norcar BSB Estonia OÜ, mis valmistab traktori keredetailide ja põllumajandusseadmeid, on näiteks mõelnud koos teiste ettevõtetega ehitada ühine üürimaja, sest töötajatel pole töökoha lähistel elukohti võtta.

Kuigi tööstusettevõtte põhifunktsioon on endiselt tootmine, siis praegu teeb enamik ettevõtteid rohkem, kui neilt oodatakse. See võib seisneda aja panustamises näiteks eriaalaliidu töösse, haridusse, sponsorlusse.

Nii avati masinatööstusmess Instrutec aasta tagasi.

Konesko, mis asub Koerus Järvamaal ning on viimasel aastal jõudsalt käivet kasvatanud, on spondeerinud kohalikke kultuuri- ja spordisündmusi. On selge, et ilma Koneskota oleks Koeru alevik ja ümbruskond hoopis teistsugune. Kindlasti on valla ja maakonna mõttes tegemist väga kaaluka tööandjaga. Ettevõte toodab elektrimootoreid, kraanadetaile ja elektrikilpe, toodangu enamik läheb ekspordiks. pRopAgeeRivAd teHnikAAlAsid Ettevõtted tutvustavad tehnikavaldkonda noortele, et neid teemast huvituma panna.

Näiteks Saku Tehno Metalli põhitegevus on masinaehituslike ja ehituslike metallkonstruktsioonide valmistamine, ent nad propageerivad ka laste tehnikahuviharidust.

Tehnikaalade populariseerimiseks on hea plaan osaühingul AruCAD Süsteemid, mis turustab Autodeski inseneri-

dele töövahendeid, programme ja tooteid Eestis. Ettevõte soovib, et programmid, mis on mõeldud õppevahenditeks, leiaksid tee ka põhi- või keskkooli.

nii MõneDKi MasinatÖÖstusetteVõtteD on eDuKalt ja sotsiaalselt VastutustunDliKult toiMinuD Ka MaapiiRKonDaDes. Maardu ja Tallinna vahel asuv Silwi Autoehitus, kus toodetakse erisõidukeid alates kiirabiautodest kuni luksusbussideni, on alati leidnud võimaluse noortele või tudengitele oma tööd tutvustada. Mainimata ei saa jätta koostööd Tallinna Tehnikaülikooli tudengivormeliga. Silwi Autoehitus on Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse aktiivne liige ning panustanud kõrghariduse õppekavade arendusse. Veel on nad

PETKUS VILJAKÄITLUSSEADMED

Foto: eraKogU

rahaliselt toetanud valdkonna ajalugu ja arengut kirjeldavaid väljaandeid.

Radius Machining OÜ ja EProfiil käivad koolides tutvustamas, mida tähendab tööstuslik tootmine ja kuidas see käib. AQ Lasertool toetab kohalikku Pärnu Kutsehariduskeskust oskusteabe, materjali ja praktikakohtadega. Kui Soome avas aukonsulaadi Narvas, osutus aukonsuli ametisse kõige sobilikumaks Fortaco Estonia OÜ juht Larissa Šabunova, kelle eesmärk on toetada IdaVirumaa ja Soome ärikontakte.

Edukad metallitööstusettevõtjad toetavad oma kolleegegi. Näiteks Hyrles OÜs tehti Industry 4.0 audit sellest, kuidas tõsta tootmise efektiivsust.

Ettevõtte põhitegevus on lehtmetallidetailide tootmine, ent pärast auditit on vastu võetud väga palju tööstushuvilistest gruppe ja ekskursioone, et näidata, mida ja kuidas toodetakse ja mida see audit tegelikult tähendab. Samuti on ettevõte valmis aitama teisi ettevõtteid oskusteabega, et neilgi oleks lihtsam areneda.

esk kon na inspektsioon ja vanarehvide käitlemise riigihanke võitnud aktsiaselts RagnSells kirjutasid alla lepingule, mille järgi hakkab Ragn-Sells asendustäitmise korras käitlema Tartuja Harjumaale kuhjunud rehvihunnikuid. „Nüüd, kus asendustäimise leping on sõlmitud, saab Ragn-Sells taotleda keskkonnaametilt loa käidelda rehve asendustäitmise objektidel.

Lepingu järgi tuleb tööga alustada hiljemalt 1. detsembril,” ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. „Tööd hakatakse tegema etapikaupa. Alustatakse Raadilt, seal käideldakse ligi 900 tonni rehve,” lisas Volkov. „Praegu on Eestis taaskäitlemist ootamas üle 20 000 tonni rehve. Mul on hea meel, et esimese ligemale tuhande tonni kogumise ja käitlemisega saab RagnSells nüüd alustada. Olen ka tuleviku osas lootusrikas, et kõik ülejäänud kogused saavad loodusest kokku korjatud ja nõuetekohaselt käideldud,” rääkis Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Pärnu mnt 11, 71012 Viljandi

Foto: PUBliCdomainPiCtUres.Com

Asendustäitmine tähendab, et riik korraldab Tartumaal Raadil ja Reolas ning Harjumaal Lool olevate rehvihunnikute taaskasutusse suunamise ning nõuab ettevõtetelt tehtud kulutused tagasi.

Asendustäitmist kui karmimat sunnimeedet tuleb rakendada seetõttu, et Raadil, Reolas ja Lool olevate rehvihunnikute käitlejad (osaühingud Rubronic, Nordline Baltic ja Kummimatid) ei ole endale võetud vanarehvide taaskasutuskohustust täitnud ning varasemad ettevõtete suhtes rakendatud sanktsioonid ei andnud oodatud tulemust. (ME)

IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSPARKIDESSE ON OODATA TUHANDET UUT TÖÖKOHTA

S

ihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) tööstusparkides tegutseb kuus ettevõtet, tööd on saanud üle 300 inimese.

Lähiajal on piirkonda oodata kaht suurt välisinvestorit, kes toovad tuhat uut töökohta.

Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus peab läbirääkimisi kahe suure ettevõttega, ütles sihtasutuse tegevjuht Teet Kuusmik. „Need on täiesti uued ja unikaalsed töökohad, mille loovad välisinvestorid.” Kuusmik ei soostunud küll ütlema välisinvestorite nimesid, märkides vaid, et tegemist on keemiaja plastitööstusettevõtetega.

SAIVTA äriplaan aastast 2009 nägi ette 4400 uue töökoha loomist Ida-Virumaal aastaks 2019–2020. Kuusmiku sõnul võib praegu tulemus-

tega rahul olla, kuna esimesed tegutsemisaastad on kulunud tööstusparkide infrastruktuuri ehitamise ja kliendisuhete loomise peale. „Seega järgmistel aastatel realiseeritakse viimaste etappide tegevusi, mis on otseselt seotud töökohtade tulemustega.”

Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ühendab nelja tööstus- ja äriparki: Narva Logistika ja Tööstuspark, Jõhvi Logistika ja Äripark, Kohtla-Järve Keemiatööstuspark ja Kiviõli Ettevõtlusala.

Ainsana töötab praegu neist vaid esimene, kuhu on tootmise rajanud kuus ettevõtet.

Jõhvis on müüdud neli krunti ja broneeritud seitse krunti, kuid ettevõtteid seal veel ei ole. Ülejäänud parkides käib infrastruktuuri rajamine või hakatakse seda peagi tegema. (BNS)

www.optitrans.ee Michelini MADALSURVEREHVID

* MÜÜK * REMONT * VARUOSAD * NÕUSTAMINE www.petkus.fi info@petkus.fi, tel 5303 4211

Eestis on taaskäitlemist ootamas üle 20 000 tonni rehve.

novembris soodushinnaga!

• pinnase kaitsmine • kütusesääst • pikk kasutusiga Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt

Tel 515 3763, 5814 7377 info@optitrans.ee

8 || mets || maa elu

17. noveMber 2016

taimevajadus kasvuteel. Metsataimede ühishangete korraldajad hakkasid tellimusi vastu võtma.

Metsaomaniku tarkus: enne jõule mõtle kevadele!

VIIO AITSAM Maa Elu

K

evaditi erametsadesse jõudvate taimedega ja metsauuendusega üldisemalt on head lood ja kehvad lood. Heade lugude hulka kuulub tõsiasi, et viimastel aastatel on erametsa taimevajadus jõudsalt kasvanud. Seda on soodsalt mõjutanud ühishanked.

Metsaühistute puidu ühismüügiks asutatud Keskühistu Eramets alustas taimede ühishangete korraldamist 2013. aastal, kui metsaühistute kaupa ja Sakala metsaühistus ka laiemalt oli kogemus juba olemas. Süsteem keskühistus toimib lihtsalt: kohapeal tegutsevad metsaühistud suhtlevad metsaomanikega, koguvad tellimusi ja jagavad hiljem taimed laiali. Keskühistu suhtleb aga taimekasvatajatega, keda tuleb ekstra otsida, kuna RMK kasutab oma suurte taimlate toodangu ära oma lankidel ja erasektori taimekasvatajad ei suuda nii palju taimi pakkuda, kui erametsaomanikud tahaksid.

Aprillini ja detsembrini Eelmiseks kevadeks jõudis Kesk­ühistu Eramets kaudu era­ metsadesse üle 2,2 miljoni metsataime. Tegevjuht Priit Jõeäär loetleb just avatud uue hanke võimalusi: kodumaise päritoluga suletud juurekavaga (nn potitaim) kuuse-, männi-, kase- ja sanglepataimed ning Eesti ja Leedu päritolu 3–4aastased paljasjuursed kuusetaimed. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi.

Oma soovidest saavad metsaomanikud kohalikele metsaühistutele märku anda 31. märtsini või seni, kuni eelkokkulepetega kindlustatud taimi jätkub. Vahatatud kuusetaimi (vahatamine on männikärsaka tõrjumise võte) on piiratud kogus ja neid saab tellida vaid 1. detsembrini. Taimede eest maksmine käib Keskühistu Era­mets kaudu tehtud tellimuste eest kevadel, kui taimed käes. „Kuna taimi tellitakse korraga suures koguses, on hind odavam kui üksi ostes,” ütleb Põhja-Eesti metsaühistu metsameister Tarvo Aasver, kui soovitab metsaomanikel taimi ühistu kaudu tellida.

Keskühistu kõrval tehakse taimede ühishankeid ka üksikute ühistute kaupa. Näiteks alustas oma liikmete taimesoovide kogumist MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, kus aastane taimevajadus on 600 000 kuni 700 000. Et kodumaal riigimetsa taimlates jutule ei pääse, on käidud maad kuulamas Eesti piiri lähedale jäävates Läti riigitaimlates. Lätlased peavad au sees metsaselektsiooni ja kasvatavad taimi (välja arvatud kask) seemlaseemnetest. Kaup on nii kvaliteetne, et Ühinenud Metsaomanikud on otsustanud kevadeks kaks

Tark tellib taimed varakult, sest kevaded näitavad, et kõigile neid ei jätku.

kolmandikku taimevajadusest katta Läti taimedega.

Kas metsaomanikud ikka leiavad üles metsaühistud, kes taimede ühishankeis osalevad? „Mõttekas on pöörduda oma metsaühistu poole – või leida endale see oma – ja uurida sealt, kuidas just taimede tellimine käib. Mida varem oma taimevajadusest märku anda, seda parem,” räägib Ühinenud Metsaomanike juhatuse esimees Kadri-Aija Viik.

Päris tõhus hoob Metsaomanike istutushuvi teine aktiivne mõjutaja on riigi metsauuendustoetus, mis on kujunenud erametsades uue metsa rajamise tõhusaks hoovaks. Näiteks Võrumaa metsaühistus tuli 2005. aastal hankida istikuid vaid vähestele metsaomanikele, kuid 2012. aastal telliti neid juba 81 000. 2015. aastal telliti 156 000 taime ja 2016. aastal 350 000.

Samamoodi näitavad kasvu Keskühistu Eramets andmed:

esimesel ühishangete korraldamise aastal kujunes koguseks 621 525 taime, 2014. aastal kasvas arv peaaegu 900 000ni ja 2015. aastal juba hüppeliselt kahe miljonini.

Kuigi kaasa räägib ka metsaomanike järjest suurem teadlikkus, kasvab suure hooga ka nende küsitud metsauuendustoetuste maht. Näiteks 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektari uuendamise jaoks, aga 2014. aastaks oli maht juba kasvanud üle kahe korra (2374 ha), 2015. aastal taheti toetuse abil uuendada 2559 hektarit.

Arvud näitavad, et otsus riigi toetuste abil erametsade uuendamist hoogustada on olnud õige.

Alles tee alguses Kehvem lugu on sellega, et hoogsast kasvust hoolimata uuendatakse meil erametsa ikka veel liiga vähe, hinnanguliselt vaid 20% lankidest (mõnedel andmetel veidi rohkem, rii-

gimetsas samas 85%). Metsanduse arengukavaga on võetud siht, et 2020. aastal võiks see protsent erametsas olla 40.

Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link, kes on vaadelnud just toetuste abil tehtud metsauuendust, märgib, et toetuse hea mõju on olemas, kuid sellega oleme ikkagi suhteliselt alguses. Aastas ümmarguselt 25 000 hektari erametsades lagedaks raiutavast alast uuendatakse toetuste abil praegu 1565 ha ehk 6,3%. Et jõuda arengukava sihini, selle 40 protsendini, peaks riigi seni istutust tõepoolest elavdanud toetus olema mitme miljoni võrra suurem ja taimi oleks erametsa vaja aastas 25 miljonit.

Kui metsaistutuse suurendamiseks lisahoobasid ei kasuta, jääb suurem osa erametsa lageraielankidest looduslikule uuendusele, mis tähendab, et suur osa aladest, kust on raiutud kuuske ja mändi, kattub lehtpuumetsaga.

Foto: Viio Aitsam

Ainult uuendamise lisahoovast ei piisa, kuna praegu ei oleks erametsal kusagilt 25 miljonit taime võtta – hoogustada tuleb ka taimekasvatust.

2015. aasta kevadeks oli Eesti taimekasvatajatel nii riigi- kui ka erametsa uuenduseks pakkuda kokku 24,6 miljonit taime. Koos imporditud taimedega istutati metsa 27,7 miljonit, sellest erametsa 8,7 miljonit taime.

2016. aasta kevadeks oli taimekasvatajatel taimi pakkuda 29,9 miljonit – varasemaga võrreldes rõõmustavalt rohkem, kuid vajadusega võrreldes ikka liiga vähe. RMK istutab aastas ligi 20 miljonit taime (tänavu 19,8 miljonit). Kui lisada era­ metsa tulevikuvajadus 25 miljonit, teeb see kokku 45 miljonit taime.

RMK istutab aastas ligi 20 miljonit taime.

Riiklikud käärid Nukker lugu on ka sellega, et ootamatult, tegelikult valitsuse otsuse kohaselt, ei ole riigil enam raha, et metsauuendust seniseski mahus toetada. Lihtsustatult öeldes otsustas Eesti valitsus tänavu kevadel hoopis toetada raskustesse sattunud põlevkivitööstust. Sellega vähendab ajutiselt, järgmise aasta lõpuni põlevkivi kaevandamiselt makstavat ressursitasu – 1,58 €/t asemel 0,275 €/t.

See otsus tekitas suure augu Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarvesse, mis kujuneb suures osas ressursi- ja keskkonnatasudest. Eesti riik eraldab erametsatoetusteks raha Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Esimene nähtav märk toetusraha nappusest oli erametsas see, et tänavu sai juba sügiseks otsa metsaomanike nõustamistoetuseks mõeldud rahasumma. Üle riigi laialt propageeritud võimalus, et kui metsaomanik oma teadmistega metsas jänni jääb, otsigu üles lähim metsakonsulent, kellelt saab metsakasvatuseks kahe tunni ulatuses tasuta nõu, on vastu taevast. Kes tahab nõu saada, peab selle eest ka maksma.

Nüüd ähvardab kahanemisoht ka teisi metsatoetusi, muu hulgas seda raha, mis viimastel aastatel on silmanähtavalt pannud metsaomanikke uut metsa istutama ja toonud neid metsakasvatuslikke hooldusraieid tegema. Senine rada on olnud selline, et erametsades on hoogustunud metsakasvatus, mis omakorda on kindlust andnud metsataimekasvatajatele, kes jälle on julgenud alustada tootmise laiendamist, et turule rohkem taimi pakkuda. Teisalt annab erametsaomanike huvi oma metsaga rohkem tegeleda kindlust metsatööstusele, kes on just viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid tootmise laiendamisse – et saeveskit või graanulitehast ülal pidada, on ju puitu vaja.

Praegu pole ette teada, kui suurt mõju pooleteiseaastane auk erametsatoetuste rahakotis metsaomanike käitumisele avaldab. Valitsuse otsus on ikkagi seotud sõnaga „ajutine”, mis võiks tähendada, et alates 2018. aastast senine olukord taastub.

See ei pruugi aga olla kogu tõde. Keskkonnaministeerium on muutmas metsaseadust. Selle paragrahv 10 käsitleb erametsanduse toetamist: „riik toetab” ja järgneb kuus valdkonda, kuhu toetusi suunatakse. Muudatusega on plaan lisada üks sõna, mis järjepidevust enam ei garanteeri: „riik võib toetada”.

Seletuskiri põhjendab, et see toob nüansi, kus riik kasutab võimalust riiklikult erametsanduse arengut suunata, kui selleks raha on.

maa elu || kuusk || 9

17. noveMber 2016 ki osta juba nädal enne jõule, aga ühe päevaga müükipaisatavat kogust maha võtta ei jõua. „Kuusk säilib hästi,” kinnitab Rivis. „Et toas kuusk okkaid maha ajama ei hakkaks, ei tohi kuuske kohe õuest tuppa sooja tuua. Puu peab koridoris sulama.”

Valgamaal jõulukuuski kasvatav Kristjan Sepp otsustas oma kaks ametit – IT-äri ja kuusekasvatuse ühendada ning sündis Eesti esimene jõuluFoto: Arvo Meeks / Valgamaalane kuuskede veebikaubamaja jõulukuused.ee.

Jõulud tulemas. Jõulukuuskede kasvatajatel on kuu aja pärast algavaks jõulutralliks ettevalmistused juba tehtud ja nädala-kahe pärast tõmmatakse esimesed saed tööle.

Jõulukuuskede kasvatajatel

algab kibekiire tööaeg Riina Martinson Maa Elu

S

uuremad kasvatajad on tänavuste broneeringutega ühele poole saanud, aga väiksemat mahtu pakkuvad talunikud ootavad veel huviliste kõnesid. Enamik kasvatajaid saadavad kuused autokoormatäitega edasimüüjatele, kuid mõni väiksem tegija pakub inimestele võimalust istandusse kohale tulla ja sobilik kuusk koju viimiseks ise välja valida.

Kui palju Eestis jõulukuuskede kasvatajaid on, ei pea keegi järge. Keskkonnaameti peaspetsialist Eda Tetlov pakub, et see on kolmekohaline arv. Mõni suudab müüki paisata mõnisada tuhat või mõnikümmend tuhat kuuske, aga enamiku kasvatajate kogused jäävad paari­kümne ja paarisaja vahele.

Suurem huvi kuusekasvatusega alustamise vastu valitses Eestis kümmekond aastat tagasi, mil paljud maaomanikud soovisid põllupidamise lõpetada ja otsisid senistele kartulipõldudele rakendust. „Üsna sageli rääkisid inimesed, et neil on hektar või

paar vaba maad ja uurisid, mida sellega peale hakata,” meenutab Tetlov. „Tol ajal arvati, et kuusekasvatus ei nõua palju aega: paned taimed kasvama ja seitsme kuni kümne aasta pärast saab puud maha võtta. Nüüdseks on selgunud, et nii lihtne see siiski pole ja kuused nõuavad päris palju hoolt.”

Pealegi polnud Eestis kogemust, kuidas kuuski tihedaks kasvatada ja võra ilusaks kujundada, selle pidid kasvatajad töö käigus ise selgeks saama.

Eestis jõulukuuskede kasvatajatel oma ühendust pole, seevastu Soomes on traditsioonid pikemad ja seal tegutseb jõulukuuse kasvatajate selts, kelle kogemusi on eestlasedki uudistamas käinud.

Müük autokoormate kaupa Eesti suurim jõulukuuskede kasvataja tegutseb Valgamaal. Kolmele taanlasele kuuluv AS Estplant on nüüdseks kasvanud Eesti ja kogu Baltikumi suurimaks kuusemüüjaks. Jõulupuid kasvatatakse ligi 800 hektaril ja aastas saadetakse Euroopa riikidesse teele sadu tuhandeid puid.

Tartumaal Kuivaleski kuusetalu pidav Peeter Rivis plaanib tänavu müüa 10 000 kuuske. „Suurem osa kuusemüügi kokkuleppeid on juba kuu aega tagasi sõlmitud, aga väikseid täpsustusi veel teeme,” sõnab mees. „Kuusemüügis on klassikaline hulgiühik üks autokoormatäis. Sinna läheb 800–850 puud.”

Lisaks Eesti edasimüüjatele saadab Rivis oma kuuski veel Lätti ja Soome. 20 hektaril kasvatab ta valdavalt harilikku kuuske, aga pisut on seas ka Serbia ja musta kuuske.

Kõige nõutum jõulupuu Eestimaa kodudes ongi harilik kuusk ja ostja silmis on üks õige jõulupuu üle kahe meetri kõrge. „Klassikaline toakuusk on ikka kaks meetrit ja pluss, aga väga hästi ostetakse lauale sättimiseks sobilikku kuuske, sellist pisut üle meetrist,” kirjeldab Rivis. Nõudlust on paraku raske prognoosida. „Mõnel aastal, kui maa must ja inimestel pole jõulutuju, kipub kuuski üle jääma.”

Jõulupuude mahavõtmine algab detsembri alguspäevadel, sest klient tahab kuus-

Mõnel aastal, kui maa must ja inimestel pole jõulutuju, kipub kuuski üle jääma.

Rahapuuks kaheksa aastaga Anija valla Kehra külas elav Mardi talu peremees Heiki Kruusalu plaanib müüki panna paarsada puud. Temalgi on kasvamas enamjaolt harilik kuusk, aga pisut ka torkavat ehk hõbekuuske. „Hõbekuusk on korrapäraste okstega – oksad nagu riiulil,” kiidab ta. „Ostja küsib siiski kõige enam harilikku kuuske, see on kõige soodsam.”

Kruusalu on proovinud kasvatada ka nulgu, kuid see on Eesti kliimas kasvamiseks pisut kapriisne. „Panin 2012. aastal nulud maha, aga 2013. aastal paistis terve märtsi ere päike ja puud põlesid ära, kaks aastat põdesid. Kuused põdesid ka, aga taastusid kiiresti,” jutustab ta.

Istutamisest rahapuuks kasvab kuusk kaheksa aastaga. Esimestel aastatel tuleb teha umbrohutõrjet, niita vähemalt viis-kuus korda aastas.

Paari aasta pärast tuleb eemaldada alumised oksad, teha kujunduslõikust, samuti putukatõrjet. „Ilma keemiata lihtsalt ei saa. Muidu jääb kuusk rääbakaks nagu kärntõves rebane.

Kes sellist puud tahab,” nendib Kruusalu. „Kuuseostja tahab ilusa tiheda võraga kuuske ja sellise saab ainult kujunduslõikusega, nii on ka oksad tugevamad.”

Kruusalu istutab igal aastal juurde 500–1500 puud. „Nii jõuab enamiku tööst oma perega tehtud,” sõnab mees.

Ettevõtjana tegutsevale Kruusalule on kuusekasvatus lisasissetulek. Kuuse lõpphinnast jääb kasvataja taskusse alla poole. „Kui käibemaks maha arvata, jääb kasvataja ja edasimüüja kasu umbes pooleks,” seletab mees. „See on paratamatu, sest müügiplatsi tasu on suur, siis töötajate palk ja valve, lisaks jääb alati osa kuuski müümata.”

Rivis tõdeb, et rikkaks on kuuseäriga raske saada. „See on mulle pigem nagu eluviis,” mainib ta. „Kui õiges mahus ette võtta ja ise enamik töid teha, siis elab ära. Et rikkaks saada, peab suurtootmine taga olema ja siis pole põhiprob-

leem mitte kasvatamine, vaid kuuskedele müügituru leidmine. Kes sooviks müüa 200 000 ja rohkem puud, siis sellist turgu Eestis pole.”

Eda Tetlov tõdeb kuusekasvatajatelt kuuldu põhjal, et suurt kasu see ei too. „Nagu üks Valgamaa kasvataja mulle ütles: rikkaks ei saa, aga ära elan,” sõnab ta. „Pigem on kuusekasvatus mõtestatud töö, mida saab maal elades teha, see on üks võimalus, kui elad kuskil metsas.”

Kuusk veebist IT-alal tegutsev Kristjan Sepp kasvatab lisasissetulekuks Valgamaal jõulukuuski. Ükskord hakkas ta nuputama, kuidas kaks ala ühendada ja nii sündiski e-pood jõulukuusk.ee. Inimene istub kodus arvutis, toksib poe aadressi sisse, valib meeldiva kuuse välja ja hiljemalt kolme päeva pärast koputab kuller kodu uksele ning annab kuuse üle.

Mullu katsetas ta väikest viisi e-müügiga, aga tänavu otsustas just nimelt sellele keskenduda. Vähe sellest, neil päevil lisas Sepp valikusse kõikvõimalikud jõuluehted. Klient saab täisteenuse: kuller toob koju päris kuuse ja sellel sobivad ehted. „Kuuskede transport ja müügikohtades müümine on väga kulukas ja nii mu mõte liikuski selles suunas, kuidas kuuski võimalikult soodsalt pakkuda,” selgitab Sepp. „Tellimise peale saan pakkuda ka värsket kraami. Platsil müüdavad kuused on ikka nädalaid või isegi kuu aega kuskil seisnud, aga mina lähen alles tellimuse saades küsitud mõõtudega puud maha võtma.”

Ehkki me pole veel jõuludele ega kuusele-kingitustele mõtlema hakanudki, tõi novembris mahasadanud kohev lumevaip jõulumõtted pähe ja eelmisel nädalal oli kümmekonnal inimesel Sepa veebilehelt tänavune jõulupuu välja valitud, ära märgitud kuupäev, mil tahab kuuske koju saada ja tellimus esitatud.

Tänavu plaanib mees müüa paar tuhat kuuske. „Eesti on nii väike, et kui halba kaupa müüd, võid pillid kotti panna, sellepärast ma ei hakka suurt kogust planeerima, sest ega mul rohkem väga ilusaid kuuski võtta pole,” mainib Sepp ja lisab, et istutab igal aastal oma kasvandusse paar tuhat kuuske juurde.

AS RAKVERE METSAMAJAND –

vanim puitmajade tootja Baltikumis Freesprussist majad l Karkassmajad

Info www.rakveremm.ee tel 326 0850, 503 5422 info@rakveremm.ee.

Soojustatud freesprussmaja AIN aasta ringi kasutamiseks.

Tehasekomplekti hind alates 23 880 €+km.

Võimalik tellida ka võtmed-kätte-lahendus.

10 || ilma- Ja taimetaRk || maa elu

ILMATARK

17. noveMber 2016

taim- ja loodusravi

Reuma ägeneb külmade ja niiskete ilmadega, eriti sügisel ja kevadel. Tuleks vältida külmi ja niiskeid elu- ja tööruume, kanda sooje riideid ja villaseid asju.

Kroonilise reuma ägenedes oleks vaja teha soopihlakuure kaks-kolm korda aastas, samal ajal määrida ka salvidega. Aasta läbi võib juua teesegusid. Suvel teha angervaksasiirupist jooki ja süüa musti sõstraid ning varuda neid ka sügavkülma. Lisaks toitumine: vältida maksa ja maksatooteid, siseelundeid, kanakintse, valmis vorste, viinereid jm tööstuslikke lihatooteid, sest neis on kanalihamass, siseelundid peidetud kujul, lisaks muud lisaained, mis organismi saastavad. Jälgida ka, et poleks kehvveresust ja et organism oleks tugev.

Vanni võib teha kadaka-, männiokkapungade, lavendli ja nuluokste tõmmisena.

Saunas võib end hõõruda kadakasoolaga ja teha protseduure õlide jm looduslike vahenditega.

liigeseprobleemide korral

JÜRI KAMEnIK

L

RAgisev kAel Kui kaelasooned on kanged ja pead pöörates on naksumist või raginat tunda ning tihti läheb see üle peavaluks, siis tuleks juua teesid, mis ajavad soolasid välja. Kõige tugevam ja ka valuvaigistava toimega on soopihlatee. Teha kuur, üks-kaks näda-

lat ja edaspidi juua mustasõstralehe-, angervaksaõie-, kuldvitsaürditeed. Võib valmistada ka segu. Määrimiseks sobib soopihlast tehtud salv või õli: panna tükeldatud soopihl potti, valada üle kümne sentimeetri sulatatud rasva või õliga ja hoida kuumas kaheksa tundi. Kes soovib, lisagu männipungi, lavendlit. Kui neid pole, saab lisada eeterlikku õli, poole liitri kurnatud õli või rasva kohta kokku umbes 10 ml. Kes soovib teha universaalsemat salvi, võib hautada soopihla ja varemerohtu koos.

Varemerohujuurest tehtud salv aitab radikuliidi korral.

luumuRRud, tRAumAd, põRutused Igasuguse trauma korral sobib määrimiseks varemerohuõli või -salv. Mida kiiremini saab määrida, seda parem on tulemus.

Selline õli või salv peaks igaühel külmkapis olema.

ReumA Aitab soopihlast tehtud salv.

Määrida kaks-kolm korda päevas ja juua soopihlast tehtud teed 2–3nädalase kuurina. Soopihlast tehakse ka tinktuuri: üks osa soopihla juurt, viis osa viina ja lasta seista kaks nädalat. Võtta 2–3nädalase kuurina 20 ml pits päevas. Võib ka kuuma vee sisse valada, kui alkoholi ei taha. Teed keedetakse 30 minutit ja hoitakse kuumas 30 minutit, seejärel juuakse. Kuumana on tee valuvaigistav toime kohe tunda, ise olen joonud mitu kruusi päevas, aga kõigile see ei sobi. Mõnele ei sobi soopihl üldse. Võib juua ka angervaksa-, mustasõstra-, kibuvitsa-, kummeli-, kaselehe-, põldosja-, kuldvitsateed, nii eraldi kui ka segudena. Kibuvits parandab liigeste elastsust.

20. P

Vili Vili, alates kl 11.34 juur Juur, aiatöödeks sobimatu päev Juur, alates kl 21.42 õis

24. N

Õis

25. R

Õis alliKas: mÄrKmiK-Kalender „aasta aias 2016” KirjastUselt VarraK

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

23. K

VI

V

22. T

08.30 15.43 10.33

R

i ts

K

21. E

Jäär

ur Amb

Leht, alates kl 05.15 vili

kits

vi Lõ

19. L

ju Kal

LI

Leht

liigeste kulumine Aitab hästi kuivatatud munakoor ja põldosi, mis tuleb jahuks jahvatada veskis või kannmikseris. Võtta 1 tl päevas, segada C-vitamiini-rikka mahlaga (must sõstar, kibuvits, astelpaju) ja võtta sisse üks-kaks korda päevas. Parimad on kodukana muna koored – toored, mitte keedetud koored, sest neis on rohkem kaltsiumi. Vanemas eas on hea ka kibuvitsatee või -siirup, et liigesed oleksid elastsed ja painduvad. Ja muidugi liikumine ja õuesolemine. Iga päev!

Kõhre kuludes aitab süldi söömine. Aga sööge ikka naturaalset sülti, kunstlikud paksendajad ja tardained ei aita. Parimad perenaised teevad seakõrvadest, kalanahast, kontidest, sabadest jm želatiini sisaldavatest produktidest häid sülte ja kallerdisi. Maitseks saab kasutada taimi ja vürtse.

Rohkem infot www.ravimtaimeaed.ee.

igasuguse tRauMa KoRRal sobib MääRiMiseKs VaReMeRoHuõli Või -salV.

KÜLVIKALEnDER – nOVEMBER 2016 18. R

podAgRA Aitab samuti soopihlast tehtud salv, teedest soopihl, angervaks, kaseleht, kummel, kuldvits, nii eraldi kui ka segudes.

Vältida lihatooteid, siseelundeid, maksa, pasteeti, sardelle, viinereid, keeduvorste. Aitab aedviljade ja taimse toidu osakaalu suurendamine menüüs.

Foto: WiKiPedia

U

kAelA- jA õlARAdikuliit Võib tekkida külmetamisest, tuuletõmbest, auto kliimaseadmest, aga tihti ka sundasendist: arvuti taga, pikal autosõidul, monotoonsete liigutuste tegemisel.

Siis aitab hästi varemerohujuurest tehtud salv, õli või tinktuur.

Selleks kaevatakse juur välja, parima saate hilissügisel või varakevadel, kuid häda korral võib ka suvel või talvel, kasvõi lume alt välja koukida ja salv või õli valmis teha. Salvi jaoks tuleb tükeldatud juured üle valada õliga või panna rasva sisse ja hautada 6–8 tundi 90 kraadi juures. Siis ei lendu eeterlikud õlid ega kao kasulik toime.

Hiljem kurnata ja lisada õlile kuum sulatatud vaha (70 kraadi), kui soovite paksendada. Rasvale vaha lisada pole vaja. Õlina on parim viinamarjaseemneõli, mis imendub sügavale nahakihtidesse ja lihastesse, rasvadest on hea kookosrasv.

Aga on kasutatud ka searasva, hülgerasva, viimane on soojendava toimega, sest katab nahapoorid ja soojus jääb naha alla.

Kõige lihtsam on teha varemerohuõli, aga see ei säili kaua, kui just sügavkülmas ei hoia.

Selleks valatakse tükeldatud juur üle õliga, lisada võib männipungi, lavendlioksi, kui neid pole, siis eeterlikku õli. Siis säilib õli kauem ja toime on tõhusam. Õli tuleks loksutada või segada kord päevas, kasutamiseks on see valmis juba ühe-kahe päeva pärast. Aga kuna toores asi ei seisa, tuleks õli pärast

kolme päeva külmkappi panna.

Kui teha suurem ports, et talvel trauma või närvivalu korral kasutada, siis hoida sügavkülmas, seal ei juhtu midagi ja saab vajadusel väikeste portsudena välja võtta.

Ka viinaga võib varemerohutükid üle valada, ka selline ravim aitab hästi! Ise eelistan salve ja õlisid, sest need on nahale kasulikumad. Aga viinaga säilivad paremini varemerohu bioaktiivsed toimeained ja ravim ise ka.

Kui selline ravim valmis, siis jääb üle vaid kaks-kolm korda päevas määrida ja end soojas hoida. Kui on külmast tingitud kaelanärvipõletik, tuleks siduda kaela ümber villane sall ja hoida soojas. Magada võib lambanaha peal. Üldse on vill ja villast tehtud asjad siis väga head!

Kes soovib, võib salvile või õlile lisada eeterlikke õlisid: nulg, mänd ja lavendel on parimad. Männipungi võib lisada salvile ja õlile kuumutamise ajal, samuti lavendlioksi, kui neid aias on. Siis ei pea eeterlikku õli ostma. Lavendlil on valuvaigistav toime, mänd ja nulg ergutavad vereringet. See on eriti vajalik sundasendist tingitud valu korral.

Närvipõletiku korral sobib samuti soopihla- või angervaksatee.

JU

iigeseprobleemid tekivad eri põhjustel, ka taim- ja loodusravi on seega mitmesugune.

Pole nii, et iga häda vastu aitab hobusesalv. Jagan oma kogemusi – olen nõustanud ja aidanud paljusid inimesi, aastatega on kogunenud teadmised, kuidas valmistada salve ja õlisid, mida Karepa Ravimtaimeaias juba üle kümne aasta toodame.

Kuna ennustatakse sula, siis saab nii mõndagi taime enne jõule ise korjata ja välja kaevata – teha endale või lähedasele tore kingitus.

Ne i

K

aks nädalat kestnud talv sai ilma poolest justkui läbi. Eks meenuta see suve, mis oli mais ära, lõppedes juba 4. juuniga (ja algas millalgi hiljem uuesti, kui naljaga pooleks öelda). Aga kas tegu oli ikkagi talvega? Ehk pöördus hilissügis nüüd tagasi? Püüan aastaaegade määramist pisut tutvustada ja avada.

Küllaltki sageli esineb huviliste hulgas segadust ja arusaamatust, isegi viha selles osas, kuidas aastaaegu määratakse ja miks just nii, näiteks võin osundada blogist „Ilm ja inimesed”: „Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsalt?” Seega puudutab see eriti üleminekuaastaaegu, nagu näiteks eeltalv. Tasub teada, et Eestis eristatakse koguni kaheksat klimaatilist aastaaega (mujal riikides üldiselt vähem): kevad, suvi, sügis, talv (need on ühtlasi astronoomilised aastaajad, mis esinevad väga kindlatel aegadel), nende vahel veel palju ebakindlamad klimatoloogilised (ülemineku)aastaajad kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv.

Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960. aastate alguses – need sõnastasid Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere ja Ants Raik (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk 33–44). Võib arvata, et see polnud nende autorite idee, vaid selle käisid välja teised tollase Nõukogude Liidu uurijad. Lisaks: klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste, ja see võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Asi on selles, et sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. Selline jaotus on täiesti subjektiivne. Seega võib igaüks esitada kindlate kriteeriumite väljapakkumisega alternatiivseid jaotusi, mis sarnaneksid mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, võides meeldida või mitte. Ükski aastaaegade klassifikatsioon pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.

Milline on minu arvamus kõige selle kohta? Igaüks võib tegelikult talitada oma äranägemise järgi, aga raamatupidamisvõtteid on kokkuvõtete ja aruannete jaoks vajalikud. Seega võib suhtuda nendesse aastaajamääramistesse justkui raamatupidamisvõtetesse, mida ilmastiku ja kliima analüüsides metoodikana kasutatakse. Ma arvan, et talve võib alanuks lugeda. Isegi kasutatava metoodika järgi: „Klimatoloogid on seadnud [talve määramise] tingimuseks, et kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2–3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestus olema vähemalt 10 päeva.”

15. ja kohati mandril ka 16. november jäi kahenädalase talve viimaseks talviseks päevaks vähemalt esialgu. Ülikuud võis 14. novembril jälgida lühiajaliselt Soome lahe ääres, kus ajuti oli ilm selge. 16. novembril sai sisemaa lumelisa, hiljem tuli sadu sealgi vihmana ja lumi hakkas intensiivselt sulama (sulatajaks on soe õhk koos pilvealuse ilmaga, mitte vihm).

Praeguse ilma kohta sobib hästi „Kui mardipäeval külmetab, on jõuluks sula” ja „Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab”, ütleb vanarahvatarkus. Elame, näeme! Praegu võib öelda vaid niipalju, et 15. ja kohati sisemaal ka 16. november jäävad mõneks ajaks viimaseks talviseks päevaks ehk kahenädalane talv sai selleks korraks läbi.

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

Sõnn

SEGADUSED AASTAAEGADEGA

KATRIn LUKE

ISTUTUSAEG

ilmatark

K V

maa elu || kOdu Ja aed || 11

17. noveMber 2016

Kui õitsev roos jäi lume alla tagasi lõikamata kujul, võib lõigata veel detsembriski, aga selle töö võib jätta ka kevadeks.

Foto: riina martinson

Roosidele

meeldib lumes RIInA MARTInSOn Maa Elu

N

ovembri lumi kattis tuhandetes Eestimaa aedades viimaseid õisi näitavad roosid koheva lumevaibaga.

Kuni miinuskraade ei tule rohkem kui 15, on roosidega kõik parimas korras, rahustab roosikasvataja Mart Ojasalu.

Senine ilm on roose soosinud, eriti meeldib neile kohev lumi. Kuna sügis püsis veel oktoobri lõpuski üsna soe ja osa roose õitsesid, olid paljudel aiapidajatel lumesaju eel roosipeenras tegemata sügistööd: põõsad üles muldamata ja tagasi lõikamata. „Kui roosid olid talveks ette valmistamata, siis senine külm ja tuisk pole neid kahjustanud,” kinnitab Ojasalu. „Kui peenraroosid on muldamata, võib see probleeme tekitada talve edenedes, kuid praegu ei ole veel häda midagi ja nii on kuni miinus 15 kraadini.”

Kui roosid on lõikamata ja muldamata, siis lume sees oleks seda raske teha ja polegi vaja.

Oodake sulailmu ja siis mullake kiiresti ära. Tegelikult saab pärast külmalainet sügistööd isegi lihtsama vaevaga tehtud, sest kui roosid jäid lume alla koos lehtedega, kukuvad need pärast kümnekraadist külma ise maha ja nii pääseb lehtede noppimise vaevast. Sulailmade tulles võib roosid tagasi lõigata, aga ei pruugi, selle töö võib jätta kevadeks.

Ojasalu tuletab meelde roosisõprade tarkust: sügisel peab olema hästi virk ja kevadel laisk. See tähendabki, et külmad võivad tulla ootamatult juba siis, kui roosid on üles mul-

damata. Nii tuleb sügisel roosid õigel ajal mullata, isegi kui need veel õitsevad, ja kevadel on katte ära võtmisega aega küll. „Inimesed kipuvad kevadel katte liiga vara eemaldama ja siis ere päike kõrvetab taimed ära,” hoiatab Ojasalu.

Siiski tasub teada, et esimesed umbes kaheksa miinuskraadi juurde jäävad külmad võivad tekitada koore sisse mikrolõhed ja kui see koht hiljem mulla alla jääb, võivad sealt haigustekitajad sisse pääseda. „Pärast ägedat külma võib muldamine ikka kahju tekkida,” nendib roosikasvataja.

Mart Ojasalu kinnitab, et kui peenraroosid on muldamata, võib see probleeme tekitada talve edenedes, kuid praegu ei ole veel häda midagi ja nii on kuni miinus 15 kraadini.

Foto: miHKel mariPUU / Postimees

tAlveks vAlmis Kel aias veel lumi laiutamas, võib seda roosidele lisaks peale visata, sest 30–40sentimeetrise lume all talvituvad kõik roosid hästi.

Kui aga plusskraadid kohal ja lumi sulab, ongi viimane hetk roosid üles kuhjata.

Kui mulda on raske kätte saada, siis sobib freesturvas või

Kui RoosipõõsaD jääVaD MulDaMata, Võib KaHjustus suuR olla. koorepuru. Ka tammelehti võib katmiseks kasutada, kuid kõik muud lehed on targem roosipeenralt eemal hoida. „Igasugune kõdunev materjal on sulailmaga roosipeenras ohtlik,” rõhutab Ojasalu.

Mõnel aiapidajal on kombeks lehed suurtesse prügikottidesse panna, et nii komposti teha.

Kui talvel on tulemas

käre pakane, siis võib need kotid rooside ümber sättida.

Kui ühed roosikasvatajad muldavad ja katavad oma roosid talveks ära, siis teised on seda meelt, et midagi pole vaja teha ja roosid elavad niisamagi talve üle. Ja kes ei ela, seda sorti pole vajagi siin kasvatada.

Ojasalu ütleb, et tegelikult on mõlemal õigus. Kõik sõltub kasvukohast. Viimsis, Pärnus ja mujal mere ääres on ehk kord 10–15 aasta jooksul nii ohtlik olukord, kus roosid välja lähevad, aga igal pool mujal, isegi juba kümme kilomeetrit sisemaal, kisub asi kahtlaseks,” hoiatab Ojasalu.

Kui roosipõõsad jäävad muldamata, võib kahjustus suur olla. Eelmisel talvel läksid Kesk- ja Lõuna-Eestis välja umbes pooled roosid. Viimsis, saartel ja mujal ranna ääres kahjustusi peaaegu polnud. „Ebaõnnestumiste ärahoidmiseks tuleb ikkagi roosid vähemalt 20–30sentimeetriselt üles mullata, siis tulgu milline talv tahes, roos vähemalt ei hukku,” rõhutab Ojasalu.

Mis aga puutub rooside pakasekangaste ja muude materjalidega katmisesse, siis nii toimides võib roosidele kergesti hoopis kurja teha. „Kui kangas laotada roosidele ja lumi sajab omakorda peale ning tuleb sula,

siis seal all hauduvad taimed ära. Neid on küll ja küll, kel on kangast kasutades roosipeenardes kõik roosid hukkunud,” ütleb Ojasalu.

Kui kangast katmisel kasutada, peab see õhku ja vett läbi laskma, näiteks ruuduline peenravaip, väänrooside katmisel soovitab Ojasalu kasutada vett ja õhku läbilaskvat maasikakangast. Nende materjalide all saavad taimed hingata, kuid väga raske lumekuhja ja ventilatsiooniaukude puudumisel kipuvad nendegi all taimed hukkuma.

Ojasalu on seda meelt, et üldjuhul piisab peenraroosidel talvitumiseks ülesmuldamisest ning katta on vaja vään- ja tüviroose.

Väänroosid kannatavad ilusti külma kuni miinus 15 kraadi. Miinuskraadide juures roose maha painutama hakata ei tohi. „Sulailmaga painutatud väänroosidele paneme täiendavalt pakasekatte jõulude paiku, kui lumikate jääb püsivaks.

Haiguste tõrjeks pritsime siis vasksulfaadi sinise pooleprotsendilise lahusega,” räägib Ojasalu. „Väänroosidel peavad pikad võrsed edukalt talvituma, vaid siis on väänroos õierikas.

Kevadist koorepõletikku aitab ära hoida vasksulfaadiga pritsimine. „Kui aga maja võreseinal on kasvamas suhteliselt hästi vastupidav „Flammentanz”, võib see nii jääda, teised sordid tuleks aga maha painuta ja katta, sest seinal võivad need karmil talvel tugevasti räsida saada. „Võite roosi ettevaatlikult seinalt läbi võre maha võtta ja katta pealt kanga või kuuseokstega. Õrnad on just kollased väänroosid ja uusimad Lääne-Euroopa sordid,” õpetab Ojasalu.

Kui aga väänroosid on püsti ja mahapainutamiseks sobilikku ilma ei tule, võib neid varjutada koormakattega, sidudes selle kui vertikaalse teki võre külge.

HiiRed vARte kAllAl Rooside paksu talvekatte alla peitmise vastu räägib seegi, et just sellistes tingimustes kipuvad hiired kahju tegema. Linnas pole hiirtega suurt probleemi, kuid maal, kus põlluhiired liikvel, peavad eriti väänrooside omanikud ettevaatlikud olema.

Ojasalu räägib, et ehkki mõnel pool on kirjutatud, et kuuseoksad kaitsevad hiirte eest, justkui okkad torgiksid hiiri, siis praktika seda ei kinnita. „Otse vastupidi, kui kevadel roosid lume alt välja sulavad, siis on okste all kõik valgeks söödud,” kõneleb ta. „Eriti ohtlikud on hiired väänroosidele, sest kui pikad võrsed on valgeks söödud, siis õitsemine hilineb või ei hakka roosid üldse õitsema.”

Kui väänroosid talveks maha painutada, tuleb nende ümber kindlasti närilistele mürgikuubikud panna. Peenraroosidel pole kuubikud tingimata vajalikud, sest kui roos on üleskuhjatud, pole hiirte kahju ülemäära suur.

Tasapisi hakkavad Eestimaa aedadesse ilmuma tüviroosid ehk rahvakeeli roosipuud. Nende kohta on tähtis teada, et meie kliimas pole mõtet taime katta püstiselt võra ümber soojustust mässides. Pinnases kasvav tüviroos tuleb siin kindlasti talveks maha painutada ja katta sarnaselt väänroosidega.

12 || nOORed || maa elu

17. noveMber 2016

noorte maaeluarmastus

püsib tänu missioonitundega täiskasvanutele HELERI ALL Maa Elu

N

oorteühing Eesti 4H on juba veerandsada aastat teinud tööd selle nimel, et noored väärtustaksid maaelu ja annaksid ka ise panuse oma kodukoha arengusse.

Tänaseks on nii mõnedki kunagi 4Hs alustanud noored sirgunud noorsootöötajateks, kes teevad nüüd tööd, et teised noored oskaksid oma kodukohta hinnata ja elu maalt ei kaoks. Üheksa aastat 4H liige olnud ja tänaseks juhatusse kuuluv Helen Siska, kes on pärit Järvamaa metsade vahelt Jänedalt Hundinõmme talust, õpib praegu Viljandis, kuid läheb igal võimalikul juhul koju tagasi. Siska ütleb, et väärtustab kõike kodumaist, isetehtut ning armastab loodusega ühes hingamist. Ta ei karda näppe mulda panna ning heameelega teeks kõik eluks vajaliku ise oma kätega. „Maakodu on kui minu enda spaa keset metsade avarust. Tean ka, et järgmises eluetapis, kui plaanin perekonna luua, asub mu kodu kindlasti maakohas, kus jooksevad

ringi putukad-mutukad alates koerakesest ja lõpetades muude koduloomadega. See on minu idüll, mille loomisel on 4H-l väga suur roll,” räägib neiu. Õpingute tõttu oli kodukohast eemale kolima sunnitud veel üks tänane juhatuse liige Birgit Kuslap. Temagi ütleb, et kuigi ta õpib Tallinnas, näeb ta tulevikus taas tihedamat sidet oma kodukohaga. kuidAs nooRi mAAle tuuA? Mida 4H siis teeb selleks, et noored maale jääksid, maale tuleksid ja sealset eluolu hindaksid? Noorte endi sõnul on tegevust seinast seina, igale maitsele. Suviti korraldatakse laagreid ja kogeda saab kõige tavalisemaid maalapserõõme: toita lambaid, teha võid ja rohida peenraid. Samas õpetatakse noortele ka meeskonnatööd, ettevõtlikkust ja leidlikku mõtlemist. Vahelduseks saab õppida tantsimist, avalikku esinemist või silmaringi laiendamiseks kuulata laagrites kasvõi tuletõrjujate ja vanglatöötajate jutte oma ametitest. Noored õpetavad ise lasteaia- ja algkooliealistele, kust tuleb nende toit ja mis häält teevad lehm ja lammas.

Veel saavad noored näha,

kuidas toimivad farmid teistes riikides, näiteks Ameerikas. Seda IFYE progr a m m i raames. Üks, kes oma suve Ameerikas veetis, on Tartus ajakirjandust tudeeriv Kairi Janson. Seda suve nimetab ta oma elu parimaks. „Leidsin igas vanuses tuttavaid ja mitu eluaegset sõpra. Seega on 4H üks eelis, et ükskõik kus maailma otsas oled – alati leidub diivan, millel magada,” räägib Janson. USA farmides maisitõlvikutega tegelemine erineb muidugi eestimaisest talutööst, kuid kindlasti saab sealset kogemust

4H sai alguse saMal aastal, Kui eesti taasiseseisVus, tooKoRD alustati poliitilise üHenDusena.

siingi ära kasutada. Ka Janson nendib, et ühel päeval soovib ta elada oma talus ning tema süda on jäänud maaelu külge.

AAstAtepikkune tÖÖ 4H sai alguse samal aastal, kui Eesti taasiseseisvus, tookord alustati poliitilise ühendusena. Ameerikast pärit maanoorte liikumine jõudis Eestisse ja on tänaseks siin juba tugevalt juured mulda ajanud. Aasta pärast ühingu loomist otsustati poliitiline suund põhikirjast välja jätta ja keskendu-

da vaid maaelule. Ühenduse nimi Eesti 4H viitab neljale ingliskeelsele h-tähega sõnale: pea, süda, käed ja tervis. Noored koonduvad maakohtades klubidesse, klubidel on juhendajad, mõnikord on need kooli huvijuhid või õpetajad, teinekord lihtsalt aktiivsed lapsevanemad. Klubidest moodustuvad piirkonnad, Eestis kokku kuus. Mõned juhendajad on organisatsioonis töötanud juba kakskümmend viis aastat. „Kui tegutsed noorte seas, oled ise ka noor,” kõlab nende ühine moto.

Birgit Kuslap, kes aktiivsest noorest juhatuse liikmeks on sirgunud, sõnab, et kõige keerulisem organisatsiooni töös on pakkuda noortele midagi uut. „Meil on ju infoühiskond.

Kui kõik uus ja huvitav on ainult hiirekliki kaugusel, on väga raske noort millegagi üllatada ja meie juures hoida,” märgib ta. Seega tuleb organisatsiooni juhtidel pidevalt nupu-

tada, kuidas muuta maaelu vähemalt sama huvitavaks kui uus arvutimäng. See pole lihtne. Endine 4H juhatuse liige ja varem mainitud IFYE programmi koordinaator Reelika Rüütli ütleb, et vahel on raske motiveerida inimesi rahata tööd tegema. Nimelt põhineb 4H vabatahtlikkusel ja palka noortega tegelemise eest juhendajatele ei maksta. „4H inimesed teevad kõike oma pere ja vaba aja arvelt,” tõdeb ta. „Inimesed ongi need, kes on mind siin organisatsioonis hoidnud ja ehk hoiavad ka järgmised 25 aastat. Pealegi, mis oleks meeldivam kui olla koos heade sõpradega ja nagu muuseas aidata noortel kasvada toredateks inimesteks,” seletab Rüütli. Niisiis püsibki organisatsioon vaid vabatahtlike missioonitundega tegijate najal. kuidAs edAsi? Rüütli ütleb, et 4H noor on hakkamist täis ega häbene oma maapiirkonna juuri.

Vastupidi, on selle üle uhke.

Rüütli unistab, et veerandsaja aasta pärast on 4H maanoore arengu loomulik osa. „Seega iga maanoor on olnud korragi meie ühingu liige. Igas maakonnas on olemas 4H õppetalu, kuhu saavad minna lasteaiad ja koolid, et maaeluga lähemalt tutvuda. Olgu see köögivilja- või marjakasvatus või hoopis väikeloomade ja lemmikute eest hoolitsemine,” unistab Rüütli. Ka juhatuse liige Helen Siska on sama meelt. „Meie organisatsioonil võiks olla oma talu põllumaa, loomade, ruumide ja muu sellisega. Leian, et kui veel suuremalt unistada, siis lähebki unistus ükskord täide.”

UUS Tule proovisõidule

Näidisarvutus baasmudeli soovituslikust edasimüügihinnast lähtuvalt: Topliisingu fikseerimata kampaaniaintressiga — 2% + 3 kuu EURIBOR — on 19 999 € maksva sõiduki finantseerimisel 10% sissemakse, 60-kuulise perioodi, 30% jääkmaksumuse, läbisõit 20 000 km aastas ja 190 € lepingutasuga kuumakse sellisel juhul alates 216 € ja krediidikulukuse määr 2,01% aastas. Krediidi kogusumma on 17 999,10 € ja krediidi kogukulu on 21 205,61 €. Krediidi kogukulu arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Finantsteenuse pakkuja on Nordea Finance Estonia AS. Tutvuge liisingutingimustega ning konsulteerige spetsialistiga.