Maa Elu, 24. november 2016

RENE TAMMIST: IGAL AASTAL ON NEID, KES OMA KODUMAJAPIDAMISES PÄIKESEPANEELE PAIGALDAVAD, KAKS KORDA ROHKEM KUI EELMISEL AASTAL.

TRAADITOOTJA KASVATAB OLIIVE

LÄÄNEMAAL KÕMSI KÜLAS TEGUTSEV AS K.MET SOETAS HILJUTI PORTUGALIS OLIIVISALU JA TAHAB NÜÜD HAKATA OLIIVIÕLI EESTISSE TOOMA.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

TRUMBIKS ON HÜDROSILINDRID

EESTI SUURIMA HÜDROSILINDRITE TOOTJA, AKTSIASELTSI NUIA PMT SUHTELISELT HEA KÄEKÄIGU VÕTI ON TEGUTSEMINE MITMEL SUUNAL.

24. NOVEMBER 2016 • NR 49 (77) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Ligi 60 000 metallust ja üle 40 000 tonni metallkonstruktsioone aastas metallist uste ja akende tootmine (tk) 9000

Allikas: statistikaamet

5281

4868

7037

3776

3943

4655

5629

5350

4706

4671

4099

3639

3929

4000 3000

5591

4999

5000

5853

6000

6423

6616

7000

6981

7284

8085

8000

2000 1000 0 jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni 2015

juuli

august

september

oktoober

november

detsember

2016

metallkonstruktsioonide ja nende detailide tootmine (t) Allikas: statistikaamet

3261

3357

3619

4361

4708

4637

4970 4435

4292

4147

3783

3879 3402

3515

3430

3258

3000

3524

4000

4650

4598

5000

3597

S

tatistikaamet on teist aastat järjest pidanud kuude kaupa arvestust metallist uste ja akende ning metallkonstruktsioonide tootmise üle Eestis. Kui nendest andmetest lähtuda, siis võib öelda, et Eesti metallitööstus areneb tõusvas joones, vähemalt metallist uste, akende ja raamide tootmise alal.

Kui kogu 2015. aastal valmistati Eestis ühtekokku 54 546 metallist avatäidet, siis tänavu on ainuüksi esimese üheksa kuuga toodetud üle 58 800 metallist ukse ja akna. Mõistagi viitab see otseselt

hoogustunud ehitustegevusele.

Võib arvata, et tänavu ületatakse ka metallkonstruktsioonide ja nende detailide tootmismaht mullusega võrreldes.

Kui 2015. aastal valmistati Eestis veidi enam kui 46 000 tonni erinevaid metallkonstruktsioone, siis tänavu esimese üheksa kuuga jõudis nende tootmismaht 36 000 tonni lähedale.

Hea meel on tõdeda, et mitmed olulised metallitööstusettevõtted tegutsevad väljaspool suuri keskusi. Kahest sellisest ettevõttest, Viljandimaa aktsiaseltsist Nuia EPT ja Läänemaal tegutsevast aktsiaseltsist K.Met teeme meiegi oma tänases Maa Elus juttu.

2740

peeTeR RAidLA

2000

1000

0

jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni 2015

juuli 2016

august

september

oktoober

november

detsember

2 || toiduaiNetööstus || maa elu

24. noveMber 2016

KOLME AASTAGA PRÜGIMÜÜR ÜMBER EESTI

N

ovembri viimane nädal kannab juba mitmendat aastat ü leeu roopa l ise jäätmetekke vähendamise nädala nime. Selle raames kutsutakse kõiki eurooplasi üles tekitama vähem jäätmeid ja kasutama ressursse säästlikult.

Jäätmetekke vähendamise nädala raames on Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini laboris osalevad tudengid loonud ajutise installatsiooni „Suur prügimüür”, mis koosneb kahekümnest jäätmetest tehtud kuubikust ja mille kogupikkus on 11 meetrit – sellise hulga jäätmeid tekib kümne inimese kodumajapidamises igal aastal ehk üks inimene tekitab aasta jooksul kahe kuubiku jagu prügi. Kui samasugune tarbimine jätkub, saaksime kolme aastaga ehitada Eesti ümber 2,4 meetri kõrguse prügist müüri. „Suur prügimüür” pandi läinud nädalavahetusel tutvumiseks üles Tallinnas Narva maanteel Foorumi keskuse ees. 26. novembrist saab installatsiooniga tutvuda Pärnus Kaubamajaka juures ning alates 3. detsembrist seisab installatsioon Jõhvis kaubanduskeskuse Tsentraal kõrval.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tuleb jäätmetekke vältimise nädalal ennekõike keskenduda mõistlikule tarbimisele. „Kaubad ei saa poest ostmata jääda – inimene vajab toitu ning ka riideid ja mööblit on teinekord tarvis, kuid ostud tuleb läbi mõelda.

Tooted tuleb kindlasti lõpuni

Suur prügimüür Tallinnas Foorumi keskuse ees.

Foto: eVa seppiNG / keskkoNNamiNisteeRiUm

kasutada, kasutuskõlbmatuks muutunud esemetele proovida leida uus funktsioon ning kui vana diivan enam koju ei sobi, siis ühe vana võib olla teise uus,” ütles Eek. Jäätmetekke vähendamise nädalal keskendutakse kolmele osale – vähendamine, korduskasutus ning ringlussevõtt. Esimene neist ehk jäätmetekke vähendamine tähendab väiksema hulga ressursside kasutamist ning üleüldist jäätmete vältimist. Korduskasutuse all mõtleme juba toodetud eseme või selle osa(de) uuesti kasutamist algsel või sarnasel eesmärgil.

Ringlussevõtu all mõeldakse jäätmete töötlemist selliselt, et jäätmete materjalist saab uus toode, näiteks vanapaberist uue paberi tootmist, klaasijäätmetest pudelite või ka ehitusmaterjalide tootmist, biojäätmeist kvaliteetse komposti tootmist jne.

Eegi sõnul paneb poelettidelt vastu vaatav kaubava-

lik inimesi emotsioonioste tegema. „Üha rohkem pannakse rõhku väljapanekule, muusikale ja valgustusele, mis kõik suunavad meid tarbima. Sageli võib näha ka vaatepilti, kus sooduspakkumise ajal ostetakse näiteks 2=3 tooteid. Kui kõik kolm kasutusse lähevad, on ju hästi, kuid vahel võivad esemed ka lihtsalt kappi seisma jääda. Sageli ostetakse ka otsese vajaduseta ühekorrakasutusega tooteid, kuigi pikema kasutusajaga alternatiiv on olemas. Kiputakse aga eelistama odavamat, kuid kahtlase töökindlusega tooteid jne. Et seda ei juhtuks, on oluline ostud läbi mõelda ning lisaks hinnafaktorile arvestada ka toote kvaliteeti, võimalikku ressursikulu ning vajalikkust ja otstarbekust,” selgitas Eek. Enne eseme ära viskamist kaalu, kas seda saaks parandada, puhastada või ümber disainida. Väärtustagem vanade asjade hinge ja nendega seonduvaid mälestusi. (ME)

BALTEM PAKUB KOOSTÖÖS SWEDBANKI JA

EUROOPA INVESTEERIMISFONDIGA UUTE JA KASUTATUD MASINATE SOODUSTINGIMUSTEL RAHASTAMIST (COSME) *COSME – Competitiveness of Small and Medium Enterprises

(EU laenude garanteerimise programm EU No 1287/2013 on loodud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu poolt eesmärgiga suurendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet)

COSME RAAMTINGIMU USED RAAMTINGIMUSED • • • • •

KAPITALIRENT ((financial fina na ancial lease) lease e) FINA FINANTSEERITAKSE INANTSEERITAKSE NII UUSI KUI KASUTATUD KASUTATUD MASINAID MAKSIMAALNE FINANTSEERITAV SUMMA 150 000 € TEHINGU KOHTA OMAFINANTSEERING 9% INTRESSIMARGINAAL 1,79%

ÜLEVAADE MASINATE KOHTA

www.baltem.ee

Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/business, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

+372 51 925 029 Marek Saage +372 56 51 934 Uno Villberg

Kui teadmiste

siis maaü TiiT eFeRT Maa Elu

Toiduainetööstuses valitseb tihe konkurents ning tootearendus on timmitud viimase vindini. Kui väiketööstustel napib ressurssi palgata endale spetsialist, siis saab pöörduda Eesti Maaülikooli teadlaste poole.

Mullu täitus toiduainete tehnoloogia õpetamisest Eesti Maaülikoolis, tolleaegses Eesti Põllumajanduse Akadeemias, 55 aastat. Kõigi nende aastate vältel on edendatud toiduainete suur- ja väiketööstuslikku tootmist. Aga see ei saa sündida üksnes teadushoone seinte vahel, vaid tihedas koostöös tootjatega.

Vastastikune huVi Ülikool teenib ettevõtetele teenuse pakkumise pealt tulu ja ettevõtted saavad teaduse viimase sõna alusel kasu tootearendusest. See arendab ka teadlasi ja võimaldab

maa elu || toiduaiNetööstus || 3

24. noveMber 2016

test jääb vajaka,

ülikool aitab omakorda edastada tudengitele teavet, mis on seotud reaalse tootmisega. Ühe võimalusena saab ettevõte tellida ülikoolilt lühiajalist teenust, näiteks lasta oma tooteid analüüsida. See toob küll ülikoolile tulu, ent sel puudub teaduslik väärtus. „Kui sellist teenust hulga rohkem osutaksime, peaksime töötajaid juurde palkama ja täiendavat aparatuuri soetama,” räägib Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Hannes Mootse.

toidutehnolooGia eriala õpe on eestis saanud alGuse 86 aastat taGasi piimandusest ja see on senini tuGevaim suund.

Samas ülikoolile ja ettevõttele atraktiivsem koostöö on pikaajaline, kus selgitatakse välja ettevõtte peaprobleemid ning jõutakse koos teadlastega välja komplekssete, tööstuse vajadustest lähtuvate lahendusteni. „Säärast koostööd võiks rohkem olla,” soovib Hannes. Üldiselt jääb asi raha taha, sest selline teadus- ja arendustöö eeldab kindlat eelarvet pikemaks perioodiks ning võib väiksemale tööstusele üle jõu käia.

Ettevõtted on sellisest koostööst vägagi huvitatud, kui selleks saadakse EASilt või PRIAlt toetust. „Kui toetust ei tule, jääb koostöö enamasti eeluuringu staadiumisse ning piirdutakse mõne analüüsiga,” selgitab Hannes.

Projektitaotlusi on korraga töös mitmeid ja kui kõik õnnestuksid, tuleks kindlasti osakonna töötajate koosseisu suurendada. Ent kõik taotlused toetust ei saa, sest raha ei jätku. Projektide rahastuse puudumisel ei kipu ka pikemat koostööd olema. „Paar aastat tagasi oli olukord, kus varasemad projektid olid lõppenud ja uute projektide alustamiseks PRIA meetmed puudusid,” lisab Hannes.

kui toiduainetöötlejal jookseB juhe kokku Ülikool üritab ettevõtete suhtes olla paindlik. Kui võimalik, siis tullakse teinekord vastu ka hinnas, kui on näha, et ettevõtja ressursid on piiratud. Teinekord ostetakse teadustööks klientide vajaduse järgi laboriseadmeid.

On ette tulnud, kus ettevõtjal on soov midagi uut toota ja ta on selleks palunud ja saanud abi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonnalt. Üks positiivne näide on toidulisandite valmistaja Iconfit.

On ka vastupidi: ettevõte on alustanud aktiivset koostööd tootearenduses, kuid ühel hetkel huvi kaob. „Kui

Juhataja Hannes Mootse tutvustab maaülikooli endise peahoone keldris asuvat mikromeiereid, millest on kujunenud toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna tehnoloogiline süda.

Foto: kRistiNa eFeRt

ülikool on pakkunud hea idee või on tellijal endal on väärt ja teostatav idee, siis oodatakse põnevusega tulemust ja võimalusel juurutatakse väljatöötatud toode või tehnoloogia tootmisesse. Kui arendus venib pikale ja ettevõttel pole enda arenguplaanid täpselt määratud, siis võib juhtuda, et koostöö katkestatakse,” kirjeldab Hannes.

Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonnalt on abi saanud ka Kasekunst OÜ, kes toodab kasemahlast siirupit. Koos töötati välja selle valmistamise tehnoloogia. „Koostöö teadlastega on olnud meile väga kasulik, kindlasti soovitaksin ka teistele ettevõtetele. Teadlased kuulavad ära, mida tahame tootearenduses saavutada, aitavad välja mõelda lahendusvariante ja katsetavad neid laboratoorselt,” jutustab üks kasesiirupi tootmise algatajatest Piret Peiker. „Veel on meie jaoks väga väärtuslik, et oleme saanud tundma õppida ja katsetada maaülikooli tehnilisi vahendeid. See aitas meil kui alustaval ettevõttel kulusid kokku hoida ja pärast oleme saanud teha juba informeeritud otsuseid, missuguseid masinaid või tööriistu täpselt on vaja endale osta.” Kolmandaks toob Piret välja, et on lihtsalt väga arendav ja toetav suhelda toiduainetehnoloogia valdkonna spetsialistidega, kes on samas peaaegu samasugused kasemahlaentusiastid kui tootjad ise. „See paneb mõtted uue hooga liikuma ning aitab rutiini või pessimismi langemist vältida,” sõnab ta.

tuGeVaim Valdkond on Piimandus Toidutehnoloogia eriala õpe on Eestis saanud alguse 86 aastat tagasi piimandusest ja see on senini tugevaim suund. Selle krooniks alustas 2007. aasta sügisel maaülikoolis tööd mikromeierei, millest on kujunenud toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna tehnoloogiline süda, mis on abiks õppe- ja teadustöö praktikas ning tootearenduslikel algatustel.

Mikromeierei toimib sarnaselt piimatööstustega, kuid opereerib üliväikeste toormekogustega. Kui suurtööstuses võib piima pastöriseerida üle 50 000 liitri tunnis, siis siinset pastörisaatorit läbib tunnis umbes kümme liitrit piima. Eelkõige vähene toormevajadus teebki mikromeiereist soodsa koha mitmesugusteks tehnoloogiakatseteks.

Mikromeiereis saab teadust ja tootmist teineteisele lähendada. Tehnoloogiliste protsesside teaduslik uurimine võimaldab leida uusi innovaatilisi lahendusi. Samuti kõrvaldatakse mikromeiereis konkreetse toote või selle töötlemises esinevaid puudusi.

Maaülikooliga on näiteks tihedalt koostööd teinud Pajumäe Talu. „Kui vähegi võimalik, oleme oma talu katsetamiseks välja pakkunud, et olla ise kursis kõige uuemate teadussuundadega ja saada värskeid andmeid,” räägib peremees Viljar Veidenberg. Läinud aastal telliti meiereihoone projektile tehnoloogia ja vajalike seadmete lahendus. Tänavu sügisel käis aga näiteks üks tudeng talus oma lõputööd tegemas, tehes katsepartii jagu ühte erilist võid. „Kui mul mõni mure on olnud, olen julgelt ülikooli telefoninumbreid valinud, et head nõu saada,” lisab Viljar.

Tihtilugu saavadki ettevõtted kasu tudengitest, kes võtavad nende tegevust või valdkonda teadustöödes uurida. Sel juhul ettevõte enamasti midagi maksnud ei ole. „Üliõpilaste kohta kehtib aga reegel: usalda, aga kontrolli,” sõnab Hannes Mootse. On ka võimalus, et tudeng läheb ettevõttesse praktikale, näitab ennast heast küljest, saab töökoha ja tööandja jätab talle võimaluse edasi õppida ja ettevõttele seeläbi ülikoolist kasu tuua.

Hannese sõnul uuritakse ka ettevõtete käest, milliste oskuste ja teadmisega ülikooli lõpetajaid nad tööle ootavad. „Ootame rohkem tagasisidet,” märgib ta. teekond toidumajani Mikromeierei eeskujust lähtudes on käivitatud toiduainete tehnoloogia laboratoorse baasi loomise projekt. Projekti eesmärk on välja arendada toiduainete tehnoloogia laborid kõikide oluliste toiduainegruppide lõikes nii, et laboreist kujuneks terviklik abiruumide ja analüüsivõimalustega kompleks. See aitab toidu tooteahelaid puudutavaid erialasid omavahel tihedamalt siduda ja nii uurimisalaselt kui ka ettevõtetega koostööd teha. Kui plaan õnnestub, valmib praegusest toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna majast 2017. aasta lõpuks Toidumaja esimene etapp, kus saab tegeleda kõikide toiduainegruppidega sarnaselt või isegi paremal tasemel kui praegu mikromeiereis.

Tabavalt võtab praeguse seisu kokku mahelihatööstuse Sirloin juht Lauri Bobrovski, kes on ise maaülikooli toiduainete tehnoloogia eriala vilistlane. Varem töötas ta piimandusvaldkonnas ja puutus ka mikromeiereiga kokku. „Kui piimanduse valdkonnas on korralik katsebaas olemas, siis lihanduses on veel palju arendada. Sellegipoolest olen ikka saanud vajalikku teoreetilist abi,” sõnab Lauri. Temalgi on sel aastal esitatud PRIAsse rakendusuuringu projekt, mis laseks teha ülikooliga pikemaajalist ja sisutihedamat koostööd.

JUHTkiRi

peeTeR RAidLA

peatoimetaja

RATSUTAV MINISTER

K

ui põllumehed eelmise aasta septembris 101 traktoriga Toompeal meelt avaldamas käisid, ilmus ühtäkki rahva sekka hobune, ratsuriks riigikogulasest kitsefarmipidaja Martin Repinski. Tõsi, tuleb tunnistada, et uhke loom ei tahtnud kirevas melus ratsuri sõna väga kuulda võtta. Loodetavasti nüüd, mil Repinskist on saanud maaeluminister, tuleb ta olukorraga paremini toime. Seda enam, et rahvahulk, kes temalt tegusid ootab, on nüüd hulga suurem kui toona Toompeal.

Ehkki Repinskil on olnud probleeme suhtlemises kiirusmõõdikutega, nagu teisipäevane Postimees kirjutas, on ta kaameratega tegelikult sina peal. Kui Maa Elu pidas mais 2015 Türil ideeturgu, kus üheks kaasamõtlejaks oli ka Repinski, tunnistas ta, et on oma kitsefarmis üles pannud 14 kaamerat, mille pilti saab ta oma mobiilist millal iganes jälgida. See aitavat tal Tallinnas olles Ida-Virumaal asuva farmi tegemiste ja arengutega paremini kursis olla.

Repinski kinnitas juba siis, et tema maaelu väljasuremise ohtu ei näe. Vastses ministriametis saab ta oma tegudega selle ohu vältimisele nüüd igati kaasa aidata. Seda, et ta põllumajanduse edendamist kindlaks kapitaliks peab, näitab juba tema farmifirma nüüd küll juba endine nimigi: OÜ R Capital. Ehk siis R(epinski) Capital. Osaühinguna Konju Kitsefarm toimib ligi seitse aastat tegutsenud ettevõte alles oktoobrist 2016.

Olgu öeldud, et Repinski ettevõte on aastatega tublisti kosunud. Mees on suutnud mõne aastaga osaühingu müügitulu ligi kümnekordistada, viia see 39 583 eurolt 2013. aastal 390 747 euroni 2015. aastal. Tõsi, viimasel juhul on tegu konsolideeritud näitajaga ning arvestatava panuse müügitulu kasvu on andnud 2014. aasta lõpus loodud osaühing Konju Talupood, mis pakub Toompeast üldsegi mitte kaugel, Tallinnas Lembitu tänaval asuvas kaupluses nii oma talu kui ka teiste väiketootjate kaupa.

Nullist rajatud Konju Talupood suutis juba esimesel tegevusaastal viia müügitulu üle 212 000 euro. Ehk siis Repinski on teinud seda, mille vajadusele senine minister Urmas Kruuse pidevalt on viidanud: lisaks tootmisele tuleb osata ka müüa. Põgusal vaatlusel tundub, et Repinski seda oskab. Näis, kuidas ta märksa globaalsema müügiprotsessi juhtimisega hakkama saab.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || PiimaNdus || maa elu

24. noveMber 2016

Kevadel alustati Laatres uue farmihoone ehitusega. Nüüdseks on lehmad uude lauta sisse kolinud ning tunnevad end seal silmaFotod: aRVo meeks / ValGamaalaNe nähtavalt hästi.

suurfarmi lehmad

said endisest lahedama elamise SiRJe LeMMik

Valgamaalane

L

aatre piimafarmi loomad said aastakümneid tagasi ehitatud hoone asemele uue ja moodsama. Uue lauda ehitamise põhjus oli lihtne: tänapäeva lehm enam endisaegsesse latrisse ära ei mahu.

Kevadel alustati Laatres uue farmihoone ehitusega.

Nüüdseks on lehmad uude lauta sisse kolinud ning tunnevad end seal silmanähtavalt hästi.

Laatre suurfarm projekteeriti 1970. aastal ning esimese farmihoone ehitus algas 1971. aasta sügisel. „See oli esimene suurfarm vabariigis. Ehitamas käisid üliõpilasmalevad ning see kinnitati ka komsomoli löökehituseks,” meenutab ASi Laatre Piim loomakasvatusjuht Edda Vahtramäe.

Käiku anti hoone 3. novembril 1972. 1974. aastal valmis teine, 1976. aastal kolmas ja 1980. aastal neljas suurfarmi hoone.

Kuigi 45 aastat tagasi ehitatud rajatis oli Vahtramäe sõnul väga hästi vastu pidanud, jäid vanast laudast alles ainult seinatalad ja katus. „Ühtegi betoonitööd me seal ei olnud teinud, isegi sõnnikukäigud pidasid vastu ja aknadki olid sellest ajast.

Vahetatud olid katus, lehmabokside piirded ja veetorud, mis läbi roostetasid,” selgitab Vahtramäe. miks nii suur töö ette Võeti?

Peapõhjus, miks uut hoonet ehitama hakati, oli esmapilgul

üllatav: lehmadele jäi ase kitsaks. „Kui 1970. aastal suurfarmi projekteeriti, kaalusid lehmad 350 kilo ringis, söötmise täpsuse ja aretustöö tulemusena on loomad suuremad ja tugevamad ning kaaluvad praegu 650– 700 kilo. Esimesel aastal andsid lehmad farmis piima keskmiselt 2700–3000 kilo lehma kohta, 1980. aastal saime juba 4000. Praegu lüpsavad lehmad aga kolm korda rohkem,” toob Vahtramäe välja uue lauda ehitamise põhjused.

Lehm on tema sõnul nüüd suurem nii pikkuses kui ka laiuses. „Oleme küll bokse vahelt ära lõiganud, kuid siiski magab vanades lautades enamik loomi otsapidi sõnnikukäigus ja nad on seetõttu sõna otseses mõttes sitased. See pole normaalne ega mõju lehma tervisele hästi,” põhjendab Vahtramäe suurte tööde vajadust.

Uues laudas on latrid laiemad ja pikemad, mistõttu loomad ei pea enam jalgupidi sõnnikukäigus olema ning tunnevad end latris mõnusalt.

Kui vanas hoones oli kohti 524 lehmale, siis pärast ehitustöid mahub neid sinna 365. „Praegu on laudas 72 lüpsvat lehma, ülejäänud on kinnislehmad ja lõpptiined mullikad.

Kuna me ei taha võõraid loomi sisse osta, vaid kasvatame karja endale ise, siis täiendame selles laudas järjest lüpsilehmade hulka. Hea on vaadata, et loom tunneb ennast nüüd laudas hästi,” nendib Vahtramäe. roBot jooseP lÜkkaB sööda nina alla Kui loomakasvatusjuhiga lauta siseneme, töötab seal parasjagu Joosep, nagu Vahtramäe seda

agregaati hellitavalt nimetab.

Tegemist on robotiga, mis kuus korda päevas lükkab lehmadele nina alla sööta, mida nad söömise ajal ninaga eemale lükanud on. Robot läks maksma 15 000 eurot.

KuiGi oluKord piimaturulGi pole Kiita, oleme optimistid. laatres on piima toodetud Üle 40 aasta, toodame Ka edaspidi.

Nagu inimesed, on ka loomad uudishimulikud. Külaliste sisenemisel katkestavad nad söömaaja, jäävad uudistades tulijaid vaatama ning mõnigi neist on valmis külalist tervituseks keelega limpsama. „Lehmad Lehmad on väga uudishimulikud ja targad loomad, vajavad hoolt ja tähelepanu, tahavad ka pai saada. Isegi 600– 700 kilo kaaluvad pullid tahavad hullusti näppu imeda,” räägib Vahtramäe.

Parasjagu sõidab lauta traktor söödamikseriga, mis loomade söögilauale lisa toob. „Mikseris segatakse kokku loomadele vajalik toit. Söödaks läheb silo, maisi- ja teraviljajahu, soja- ja rapsikook, mineraalid, sool ja mikroained.”

Uuendatud laudas on sõnnikukraabid ja -pumpla. Hoone taha on rajatud lägahoidla mahutavusega 10 000 kantmeetrit.

Endisel kujul on jäänud alles ainult piimaruum ja lüpsiplats, mis läbisid uuenduskuuri 2002. aastal. Renovee-

rimine ootab järgmisel aastal ees 1974. aastal ehitatud farmihoonet, mis jääb kinnislehmade laudaks.

Laatre Piima tunnusmärkidena on tuntud ka kõrged sinised silotornid, mida algselt oli 28 ja mis mõeldud kuivsilo hoidmiseks. „Nüüdseks on neid alles jäänud 13. Tornide betoonalused on lammutatud, tornid aga müüsime Soome. Allesjäänud tornid on praegu tühjad, kuid plaanime neid teravilja hoidmiseks veidi kohandada.”

Uue lauda ehitustöid tegi

ASi Laatre Piim loomakasvatusjuhi Edda Vahtramäe sõnul on lehmad väga uudishimulikud ja targad loomad, vajavad hoolt ja tähelepanu ning tahavad ka pai saada.

Mapri OÜ, kes jätkab ehitust ka järgmisel kevadel, omanikujärelevalvet tegi Ehitusnõunik OÜ. raha kuluB mitu miljonit Kahe farmihoone ehitusele, mis viiakse lõpule kahe aasta jooksul, kulub kaks miljonit eurot. „Pool miljonit saime toetust, ülejäänu on firma raha. Taotlesime ka laenu,” täpsustab Vahtramäe. „Kuigi oleme igal aastal hooneid remontinud, kaalusime sellise suure töö alustamist tükk aega. Kui tekib raskusi laenu tagasimaksmisega, on asi muidugi vussis. Tulevikule mõeldes jääb aga süda vähemalt rahule: oleme teinud vajaliku otsuse.”

Uuendatud ja laiendatud

on ka poegimishoonet, sest vasikadki on palju suuremad kui aastakümneid tagasi. „Kui 40 aastat tagasi sündisid vasikad 28kilostena, siis nüüd 40–50kilostena. Pool tööst tehtud, pool veel teha,” sõnab loomakasvatusjuht.

Laatre Piimal on 2300 looma, neist 950 lehma. Plaanis on lüpsilehmade arvu suurendada 1100ni. Eelmisel aastal oli väljalüps lehma kohta 9500 kilogrammi. Maad on firmal 2400 hektarit, millest omandis 400 hektarit. „Sööda toodame ise.

Kasvatame teravilja – nisu, otra, kaera. Kasvatame ka rapsi, teeme silo, sealhulgas maisisilo,” jutustab kauaaegne farmijuht.

Küsimusele, kuidas selle aasta söödavarumine õnnestus, vastab Vahtramäe, et kartis suve hakul hullemat. „Osa teravilja talvitus halvasti, põldudel olid paljakud, tuli teha ümberkülvi. Kevadel oli külm ja põud, juulis läks soojaks ja hakkas sadama, mis põhjustas kõrreroostet. Teraviljasaagid jäid väiksemaks aastatagusega võrreldes, kuid vajaliku koguse saime kätte.” „Kui esimese niitmise ära tegime, ei hakanud põua tõttu ädal kasvama. Hein jäi madalamaks, kuid tuli niitma hakata, muidu oleks hein vanaks läinud. Esimesest niitmisest saime tuhat tonni silo vähem kui tavaliselt,” räägib Vahtramäe.

Kui juulis arvas ta, et silo saab varuda maksimaalselt 13 000 tonni, siis tegelikult läks paremini. Kokku saadi silo 16 000 tonni, sellest 12 000 rohusilo ja 4000 maisisilo.

Piimatootjal olud Veidi Paranenud Piim läheb Valiole, kellele mullu müüs ettevõte 7225 tonni piima. Selle eest saadi üle 1,8 miljoni euro. „Kuna kokkuostuhind oli langenud, saime sama koguse müügist üle miljoni euro vähem aastataguse ajaga võrreldes. See on firmale aga väga suur summa,” tõdeb Vahtramäe.

Veel juulis maksti Laatre Piimale liitri eest 21,5 senti ehk 215 eurot tonni kohta.

Omahind on aga 300 euro ümber, seega oli piimatootmine kahjumis ja elada tuli vanast rasvast. „Õnneks on nüüdseks olukord veidi paranenud. Oktoobris saime tonnilt 260 eurot ja novembris on hind 295 eurot, mis tootmiskulud enamvähem ära katab.” Selle aasta kümne kuuga on Laatre Piim müünud piima 6219 tonni, mille eest laekunud 1,5 miljonit eurot.

Loomakasvatusjuhil on aga hea meel tõdeda, et Laatre suurfarmis ei ole piimatootmine päevakski katkenud. Kuigi sovhooside-kolhooside ajal oli Valgamaal igas majandis suurfarm, toodab siiani piima peale Laatre veel ainult Hummuli kunagise suurfarmi järglane.

Laatre sovhoosi likvideerimisel moodustati 13 uut tootmisüksust, kellest praeguseks tegutsevad Laatre Piim, Alovili ja Linnu talu. „Kuigi olukord piimaturulgi pole kiita, oleme optimistid. Laatres on piima toodetud üle 40 aasta, toodame ka edaspidi,” on Vahtramäe veendunud.

Laatre Piimas on tööl kokku 57 inimest, nendest loomakasvatuses 28. Omanik on AS Maasu, kelle omanikud omakorda kolm eraisikut ja AS Vigrelle.

maa elu || lillekasVatus || 5

24. noveMber 2016

lillekasVatus käiB aasta rinGi. Neli suurt tähtpäeva, millele Eesti lillekasvataja igapäevatööd tehes mõtleb, on naistepäev, emadepäev, jaanipäev ja jõulud.

eesti lilled

on Hollandi omadest paremad TAAVi ALAS Maa Elu

K

ogu töö käib eesmärgiga olla Eesti tarbijale sel ajal olemas ja võistelda välismaiste lillekasvatajatega. Õnneks tahab Eesti inimene neil tähtpäevadel Eesti lilli.

Vaadates novembrikuu pimedust ja süngust võiks arvata, et lillehooaeg on läbi ja lilleaiandite töötajad puhkavad soojal maal või peavad talvepuhkust, kuid tegelikult käib lilleaiandites praegu kibe töö, sest jõulud on tähtis tuluallikas ka lillekasvataja jaoks.

OÜ Flores Aed juhatuse liige Peep Promm ütleb Maa Elule, et kuna neil on aasta ringi tegutsev lillekasvatusaiand, on parajasti hooaeg – jõuluhooaeg – täies hoos. „Müüme omakasvatatud jõulutähti ja alpikanne. Järgmisena tulevad priimulad ja lõiketulbid. Ettevalmistamine ja planeerimine algab tavaliselt aasta aega varem. Praeguseks on meil kevadsuvised taimed ja seemned kõik juba tellitud ning jõulude ajal koostame juba järgmiste jõulude jaoks tootmisplaani ja tellime taimed ära,” loetleb Peep Promm töökohustusi. hilissÜGis on kiire aeG Prommiga nõustub OÜ Kanepi Aiand juht Margus Vahtramäe,

kelle sõnul käib praegu, hilissügisel, lillekasvatuses järgmise kevadhooaja alusmüüri ladumine. „Usun, et enamikul tootjatel on järgmise hooaja maht ja sortiment juba planeeritud ning põhilised seemnete ja taimmaterjali tellimused tehtud. Kui praegu midagi selles vallas tegemata jätta, on kevadel vitsad valusad. Hilisemal tellimisel ei ole parimat sortimenti enam kusagilt võtta.

Meie Kanepi Aiandis saadame praegu uue materjali pakkumisi laiali, võtame tellimusi vastu, koostame hinnakirju ja igasugu muid tabeleid, et kevadel oleks vajalik teave kohe käepärast. Samuti proovime, nii palju kui saab, teha töid ette,” räägib Margus Vahtramäe. naistePäeVa tulPide istutamine juBa alGas Lillede ettekasvatamine ja ajatamine naistepäevaks, emadepäevaks jm tähtpäevadeks sõltub lillekasvatajate sõnul kultuurist ja kasvatusmeetodist.

Peep Prommi sõnul kasvatavad nad tulpe nii turbas kui ka vesilahuses. „Naistepäeva tulpe, mida mullas kasvatame, istutamegi sel nädalal (46. nädalal). Samas kasvatame tulpe ka vesilahuses ja need istutame alles jaanuaris. Tehnoloo-

giad on erinevad ja sellest sõltuvalt ka ettevalmistus,” räägib Peep Promm. Emadepäeva amplid istutavad nad veebruaris, jõulutähed juunis-juulis.

Margus Vahtramäe Kanepi Aiandist lisab, et kui naistepäev ja emadepäev välja jätta, ei osteta Eestis muudel tähtpäevadel lilli kuigi massiliselt. „Eesti lillekasvatajal ongi põhiliselt neli tähtpäeva, kui Eesti lille just tähtpäeva puhul ostetakse: naistepäev (tulbid, priimulad), emadepäev (kogu suvelillede ehk põhihooaja valik), jaanipäev (begooniad ning muu kalmude ja surnuaiaga seonduv) ning jõulud (jõulutähed). Taimed, sibulad või muu tuleb olenevalt kultuurist, aastaajast ja agrotehnikast panna Vahtramäe sõnul kasvama 3–6 kuud enne müüki.

eesti lill on hollandi omast kValiteetsem Kui suurt konkurentsi pakub Eesti lillekasvatajatele Holland, kust tuleb märkimisväärne kogus lilli ka Eestisse?

OÜ Flores Aed juhatuse liige Peep Promm tunnistab, et Holland ongi Eesti tootjate peamine konkurent. „Suurim erinevus seisneb selles, et Hollandi tootjad on spetsialiseerunud ehk kasvatavad üht-kaht kultuuri läbi aasta. Nii on hulga efektiivsem ja sellist tootmist on võimalik mehhaniseerida,” selgitab Promm. Enamikus Eesti aiandites on Prommi sõnul sortiment palju laiem ja käsitöö osakaal suurem. „Tootja poolt vaadates on see muidugi keerulisem. Igal kultuuril on oma nüansid, mida on väga raske jälgida, kui kasvuhoones kasvab kolm-neli eri kultuuri nagu meil. Eks üritame samasse kasvuhoonesse kasvama panna võimalikult sarnaste nõudmistega kultuure ja oleme senimaani kenasti hakkama saanud.

Kui naistepÄev ja emadepÄev vÄlja jÄtta, ei osteta eestis muudel tÄhtpÄevadel lilli KuiGi massiliselt.

Margus Vahtramäe kinnitab Peep Prommi sõnu, et Eestis kasvatatud kvaliteetne toodang on tõelise masstoodangu lilledega võrreldes vastupidavam ja püsib kauem ilus. „Eesti tootmistes pole taimed üle forsseeritud, nagu tihti importtaimedega on tehtud, seepärast saavad need veidi kauem ning loomulikumalt areneda. Taimed on rohkem karastunud ja veidi ebaühtlasema kasvukeskkonnaga kohanenud ja saavad hiljem ka ostja juures paremini hakkama. Kliimast ja pikemast tootmistsüklist tingituna on meil ka veidi kallim omahind,” selgitab Vahtramäe.

Eesti lillekasvatuse tugevus on aga OÜ Flores Aed ja OÜ Kanepi Aiand ekspertide sõnul selles, et taimed on tugevad ja kestavad hästi ka lõpptarbija juures. „Eks Eesti toodangu suurim konkurentsieelis ongi värskus ja kvaliteet. Hollandist tulevad lilled elavad üle päris pika teekonna ja see jätab kindlasti oma jälje kvaliteedile,” rõhutab Peep Promm. Tema väitel tunneb lillekasvataja end hästi siis, kui lilled on müüdud ja kliendid rahul. Õnneks on Eesti tarbija huvitatud Eesti oma lilledest. Flores Aed on rahul, sest 2016. aasta on olnud edukas ja 2017. aasta esimeseks pooleks on tulnud päris palju tellimusi. Samas on Eesti klient üsna hinnatundlik, eriti Lõuna-Eestis: Läti on lähedal ja pakub kohati odavamat lilleilu.

Eesti inimene ei käi seega ainult Lätis viina ostmas, vaid ka lilletaimi. Margus Vahtramäe sõnul annab see just Valgas väga tunda. „Meie Kanepi Aiandis oleme seda meelt, et pakkuma peab kvaliteetset ja hiljem ka ostja juures kaua kestvat kaupa. Olgu see potilill, ampel, püsik või suvilill – ostjal peab sellest rõõmu jätkuma võimalikult pikaks ajaks. Kui meie lilled ikka pikalt ja kaunilt vastu peavad, siis tuleb ka ostja tagasi. Lilled loovad ilu,” ütleb Margus Vahtramäe.

Foto: eRakoGU

TERVIKLAHENDUSED meilt!

SÖÖDAROBOT

LÜPSIROBOT

PIIMAJAHUTI

Lely Vectori automaatse söötmissüsteemiga võite soovi korral lehmade söötmisele tähelepanu pöörata vaid korra kolme päeva jooksul. Lisaks annab süsteem täieliku vabaduse söötmisstrateegia valiku osas.

Lely Astronaut A4ga saavutatakse kõrgem piimatoodang sest, et lehmi lüpstakse kooskõlas nende loomuliku käitumisega: loomad saavad robotist n-ö läbi jalutada. Lisaks on robotil äraliikuv söödaküna.

Nautiluse piimajahutid mahutavad 4000–30 000 liitrit piima. Nad on kõrgema kvaliteediga ja sobituvad igat tüüpi lüpsisüsteemidega.

Mahutit juhib juhtimisüksus, mis annab täieliku kontrolli jahutis toimuva üle.

Küsi pakkumist: Toomas Rüütel, tel 521 6455 Lely Center Estonia, Linery OÜ. Mäo Keskus, Mäo. Paide vald 72751 Järvamaa

www.linery.ee

innovators in agriculture

6 || taastuVeNeRGia || maa elu

24. noveMber 2016

KENA, ENT TÜLIKAS NAABER OLAV RENNO

S

linnuteadja

tab ta sellest kaasale tiibade väristamisega. Üldse on tiivad harakapaari intiimkäitumisel tähtsad: isalind tantsiskleb oksal seljale kergitatud tiibadega ja esitab seejuures oma laulu: iga mõne sekundi tagant pehmekõlalise tšak-heli. Emane aga annab oksal oma tiibu väristades märku paarumissoovist.

Pesa ehitatakse enamasti õige kõrgele puu ladvaossa, üsna meelsasti ka kuusehekki või astlarohkesse viirpuupõõsasse. See on igal aastal uus, peamiselt okstest kogukas kerajas rajatis, läbimõõdult kuni kolmveerand meetrit ja katusega, mis kaitseb mune ja poegi vareste ja teiste röövlindude eest. Sissepääsuava on küljel. Pesakauss on tihendatud savi ja mullaga ning 13–14 cm läbimõõduga pesalohk vooderdatud karvade, sulgede ja rohukuluga.

Aprilli lõpupoole leidub seal viis kuni kaheksa rohekashalli või sinaka tausta ja tiheda rohekaspruuni mustriga muna. Emalind hakkab hauduma juba enne munakurna täissaamist, nii et pojad on erinevat suurust, alul peaaegu paljad ja kinnisilmsed. Neid soojendab emalind, isane aga tassib perele toitu: järjest suuremaid putukavastseid ja ämblikke, sekka ka laululindude poegi ja hiiri. Pojad saavad lennuvõimeliseks nelja nädalaga, ent noori toidetakse ja õpetatakse veel paarkümmend päeva, misjärel pesakonnad hajuvad.

Kuigi noored harakad on järgmiseks kevadeks suguküpsed, hakkavad siis sobivate vabade territooriumide nappuse tõttu pesitsema neist vaid umbes pooled.

Enamjaolt heidavad nad paari senise kaasa kaotanud vanalinnuga, mistõttu harakapaarides on paarilised reeglina eriealised.

Harakas on rahva hulgas üsna populaarne lind, mida näitab harakatega seotud juttude ja vanasõnade rohkus. Mainiksin vaid, et läikivate esemete näppamisega see lind ei tegele ja aknale ununud hõbelusikas võib teda koguni heidutada! Harakas oli 2003. aastal valitud Eesti aasta linnuks.

eda pikasabalist must-valget lindu, harakat, tunneb küllap igaüks ilma lähema kirjeldusetagi. Ta sulgrüü eripära on, et enamiku mustade sulgede kattekiht on erilise struktuuriga, mis olenevalt valguse langemise ja vaatleja silmavaate nurgast küütleb erinevat tooni metalliläikega – sinirohelisest kuni purpurvioletseni. Kuid ega see lind end kuigi kaua lähedalt silmitseda luba, sest on vägagi pelglik, kuna teda on ta „pattude” pärast üha kiusatud.

Harakas on tüüpiline talumaastiku ja hõreda hoonestusega asulate elanik.

Enamik neist on paigalinnud ja hoiduvad talvelgi oma pesitsusterritooriumi lähedusse. Eestis hinnatakse tema arvukust 15 000 ja 25 000 haudepaari vahele, nii et väljaspool metsalaamasid leidub üks harakapaar keskmiselt ruutkilomeetri kohta, tegelikult võib soodsatel elualadel olla isegi kümme harakapaari ruutkilomeetril. Talvel on nende hulk 40 000 kuni 80 000 isendit. Noorlinnud uitavad laiemalt ringi ja üks erandlik rõngastusleid saadi koguni 450 kilomeetri kauguselt.

Haraka areaal aga hõlmab terve Euraasia metsavööndi Briti saartest ja Ibeeriast Kamtšatka ja Hiinani, ta ei pelga subtroopilisigi alasid, näiteks Loode-Aafrikat, üks alamliik aga on leidnud kodu Araabias Meka lähedal.

Euroopas elutseb umbes 50 miljonit harakat (seega tihedamalt kui Eestis), terve areaali ulatuses on neid üle 200 miljoni linnu.

Enamasti liiguvad harakad alumistel puuokstel või põõsastikus, söandades küll ka üle põllulagendiku lennata. Enamiku oma kõikvõimalikust toidust leiavad nad maapinnalt, kuid kevadel otsivad puuokstelt suuremaid putukaid ja paraku ei anna armu väikelindude pesadele. Mõnikord pole kuldnokapoegadelgi pesakastis turvaline, sest haraka nokk küünib lennuavale liialt lähedal oleva pesakonnani, eriti kui röövel saab istuda pesakastile kinnitatud pulgal. Talvel lepivad harakad prügipaigalt leitud jäätmetega ega pelga üht-teist näpata õuekoera toidukausist või rippuda tihastele pandud pekitüki küljes.

Harakapaar püsib koos terve elu. Kevade tulekul hakkavad harakad agaralt oma juba talvel valitud territooriumi kaitsma. Isalind valvab kõrgel puuladvas ja tõrjub võimalik ke pretendente valju kädinaga, vajadusel kostitab nokahoopiHarakas on dega. Kui emalind on leidrahva hulgas üsna nud pesa populaarne lind, rajamimida näitab harakatega seks soseotud juttude ja vanasõbiva konade rohkus.

Foto: Wikipedia ha, tea-

Toimetaja süül sattus eelmises Maa Elus hakkidest rääkiva loo illustratsiooniks künnivareste pilt. Maa Elu vabandab autori ja lugejate ees. (ME)

Eesti Taastuvenergiakoja juhataja Rene Tammisti sõnul aitab igaühe isiklik panus taastuvenergiale üleminekule jõudsalt kaasa.

Foto: seRGei tRoFimoV

taastuvenergia

kogub kodumajapidamistes populaarsust taastuvenergiale üle minna alles 2050. aastaks.

HeLeRi ALL Maa Elu

P

raegu on Eestis umbes 700 majapidamist, kes on paigaldanud kodukatusele päikesepaneelid. Taastuvenergia arendajad loodavad, et juba aastaks 2030 on Eesti vähemalt soojus- ja elektrimajanduses täielikult taastuvenergiale üle läinud.

Praegu otsitakse aktiivselt lahendusi, mida teha, et kliimamuutuste tagajärgi võimalikult palju pehmendada, ja mis veel parem, kliima soojenemist üldse ära hoida. Üks variant on arendada taastuvenergeetikat. Eesti esimene „Taastuvenergia 100% – üleminek puhtale energiale”, visioon, mida loojad ise lühidalt TE100ks nimetavad, tuli välja juba neli aastat tagasi.

Tänaseks on toonasega võrreldes aga pilt palju muutunud: nafta-, gaasi- ja elektrihind on langenud, alanenud on ka taastuvenergia tootmiseks vajaliku tehnika hinnad ning sõlmitud Pariisi kliimalepe. Seetõttu tuli üle vaadata ka Eestis loodud kava ja seda muutunud olukorra järgi täiendada.

Peamise muutusena on nüüd lisandunud kava, kuidas saaks taastuvenergiale üle minna ka transpordisektoris. „Ilma drastiliste muutusteta see 2030. aastaks kindlasti võimalik ei ole,” ütleb Eesti Taastuvenergiakoja juhataja Rene Tammist. Järjepidevalt tegutsedes võiks transpordisektor

transPordiGa kehVad lood, soojuseGa Paremad Tammisti sõnul ongi parasjagu olukord kõige kehvem just transpordis. Siin on Eesti taastuvenergia kasutamise osas Euroopa Liidus kõige viimasel kohal.

Samas näiteks soojusmajanduses võib Eestit lausa teistele eeskujuks tuua. „Meil on nõukogude ajast jäänud ulatuslik kaugküttevõrgustik, mis on tegelikult efektiivne ka tänapäeval,” seletab Tammist. Kuna seda süsteemi on viimasel ajal palju moodsamaks muudetud, vanu torusid välja vahetatud, on süsteemi kaudu taastuvenergia osakaalu meie soojusmajanduses võimalik soodsalt tõsta ja tänaseks on see ka toimunud.

Tammisti sõnul saaks soojusmajanduses sel viisil taastuvenergia osakaalu suurendada ka ilma riigi allikateta. Teiste riikidega võrdlemisel peab Tammisti sõnul kindlasti meeles pidama, kui isesugused on olnud riikide stardipositsioonid taastuvenergiale üleminekul. „Näites Põhjamaades on hüdroenergia alati au sees olnud. Neil on ka väga head hüdroenergia ressursid,” räägib Tammist. „Aga kuna meie oleme põlevkiviriik, siis on asi teisiti.”

iGaÜhe enda teha Peale kaugküttevõrgustike on Eestis üha kasvav trend paigaldada oma kodukatusele päikesepaneelid. „See on väga tähtis teema,” rõhutab Tammist. Tema sõnul aitab igaühe isiklik panus taastuvenergiale üleminekule jõudsalt kaasa.

Praegu on Eestis umbes 700 majapidamist, kes on omale päikesepaneelid juba paigaldanud. Tammist ise nende hulgas.

Tema sõnul on kogub paneelide paigaldamine populaarsust.

Iseenda kasutatust üle jäänud elektrienergia saab majapidaja Tammisti sõnul võrku müüa.

Paneeli paigaldamine iseenesest väga keeruline pole. „Muidugi on vaja spetsialisti abi, et kaablid saaksid õigesti ühendatud ja kinnitused paika, et paneelid ägedama tormiga katuselt alla ei sajaks” sõnab Tammist. Tegu on ju ikkagi elektrienergiaga. „Igal aastal on neid, kes paneelid paigaldavad, kaks korda rohkem kui eelmisel aastal,” räägib ta. Seda aluseks võttes on Taastuvenergeetika kojas prognoositud, et aastaks 2030 on Eestis päikesepaneelid paigaldatud 30 000 majapidamises ja püstitatud 4300 väiketuulikut. „Need on päris suured arvud, aga kui arvestada, kui kiiresti tehnoloogia on arenenud ja mis mujal Euroopas toimub, võib see vabalt nii minna,” usub Tammist.

aastaKs 2030 on eestis pÄiKesepaneelid paiGaldatud 30 000 majapidamises ja pÜstitatud 4300 vÄiKetuuliKut.

VaBatahtlike töö Täna on TE100 visiooni kokku pannud inimesed teinud seda täiesti vabatahtlikult. Taastuvenergia koda koondab ühinguid, nii äriühinguid kui ka MTÜsid.

Koja juures tegutseb ka eraisikutest moodustatud taastuvenergia klubi, kes on jõud ühendanud, et Eesti võimalikult kii-

resti ja tõhusalt taastuvenergiale üle saaks minna. „Usume, et maailm liigub taastuvenergia poole ja sellest võiks märkimisväärne kasu tõusta ka Eestile,” ütleb Tammist. Visiooni loomisel toetuti riigi energiamajanduse töödokumentidele, arengukavale ja ekspertide arvamusele. Veel on tehtud põhjalik sotsiaalmajanduslik analüüs, millest tuli Tammisti sõnul välja, et taastuvenergiale üleminek kasvataks nii kodumajapidamiste ostujõudu, looks töökohti kui ka tõstaks SKTd. Kokku oleks tarvis investeerida 4,3 miljardit eurot, Tammisti sõnul ei ole isegi investorite leidmine praegu kõige suurem mure. „Asi seisab poliitilise raamistiku taga,” toob ta välja.

Tammist selgitab, et sisuliselt on koda teinud kogu töö praegu ministeeriumide eest ära ja et protsess sujuvalt käima läheks, pole enam palju vaja. „Tegelikult saaks põhimõtteliselt kõik lahendada ühe administratiivse otsusega,” ütleb ta. Nimelt, kui Eesti otsustaks CO2 kvootide müümisest saadava tulu taastuvenergia arendamiseks rakendada, olekski asi sisuliselt tehtud. „Selle oksjoni tulude eesmärk ongi võidelda kliimamuutuste vastu, aga praegu seda otsust pole,” nendib Tammist.

Seega sõltub kõik sellest, kuhu Eesti energiamajanduses suunduda tahab ja mis on riigi pikaajalised eesmärgid. „Viimasel ajal on taastuvenergia arutamisel palju lahkarvamusi olnud ja pole vastatud küsimusele, kuidas sektori arendamine peaks toimuma,” tõdeb Tammist. Praeguse prognoosi kohaselt on aga 2030. aastaks vähemalt soojus- ja elektrimajanduses taastuvenergiale üleminek täiesti võimalik ja tehtav.

maa elu || maHetootmiNe || 7

24. noveMber 2016

huvi mahemunade vastu on plahvatuslikult kasvanud SiLVi LUkJANOV

M Järva Teataja

ahekanade kasvatajatel võiks kasvõi kohe kanu karjas olla kolm korda rohkem ja ikka jääks munaostjatele väheseks, just nii palju on viimasel paaril kuul suurenenud teadlike munasööjate hulk.

Albu vallas Mägede külas Punamäe talus viiendat aastat mahekanu kasvatav Tiina Piirmets sai alles augustis valmis uue kanala, mis võimaldas suurendada kanakarja sajalt kahesajale.

Piirmets uskus, et mõneks ajaks sellest jätkub, kuid viimased neli kuud on tulnud tal vaid munaostjatele ära öelda. „Isegi kanamuna eest on rohkem hinda pakutud, kuid mul pole südant oma kindlaid kliente ammu ette tellitud munadest ilma jätta,” sõnab ta.

Küsimiste järgi võiks Piirmetsa karjas olla vähemalt 500 kana ja isegi siis kõigile soovijatele mune ei jätkuks. „Viimased neli kuud ei soovita mune enam kümne kaupa, vaid ostetakse korraga kümme karpi ehk sada muna,” märgib ta.

Piirmetsa meelest sai kõik alguse meedias levinud videost kanapidamisest suurtootmises, mis justkui avas inimeste silmad. „Muidugi mulle meeldib, et inimesed saavad teadlikuks, mida nad söövad, ja loodan, et jääbki nii nagu praegu: mul on vähemalt kuu aja tellimused kirjas päevade kaupa.”

Praeguse olukorra valguses kanamuna hinda 20 sendilt ülespoole tõsta tundub Piirmetsale jõhker. Parem hoiab ta oma häid kliente ja püüab neid kanakarja suurendades juurdegi võita. „Siiani ma veel munamüügist endale palka maksta ei saa, kogun tulu investeeringuks, et kiiremas korras praegusest poole suurem mahekanala ehitada,” selgitab ta. „Kanu kihiti laduda ma ei suuda, ka kuus kana ruutmeetrile, mis on mahekanala nõue, on minu arust palju. Mul on vähem, sest nii ei muutu kanad kannibalideks ka siis, kui mõni ongi karjas nõrgem.”

Mahekanakasvataja suu-

KOMMENTAAR maris sarv-kaasik PRIA pressiesindaja

K

anapidajad peavad end PRIA peetavas põllumajandusloomade registris loomapidajana registreerima, samuti tuleb registreerida loomade/ lindude pidamiskohad ning tuleb teada anda nn loomakohtade arv igas pidamiskohas. Ka-

nade üle ei peeta jooksvat arvestust lindude täpse hulga üle reaalajas, seda ei pea kanapidajad jooksvalt teatama.

Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt 50 nõuetekohast munakana. Mahetoetuse saamiseks peab ettevõtja majapidamisel olema Põllumajandusameti kaudu mahepõllumajanduse seaduse alusel saadud nn mahetunnustus.

Albu vallas Mägede külas Punamäe talus mahekanu kasvatav Tiina Piirmets rõõmustab, et munamüük on hoogustunud nii, et tal on ostjatest lausa järjekord.

Foto: dmitRi kotJUH / JäRVa teataJa

KOMMENTAAR tiiu lunts Paide Maksimarketi juhataja

hoogustunud pole, kuid pakenditele on lisandunud kodumaiseid kodutalu nimetusi. Sel nädalal on näiteks sooduspakkumises kodutalu vabade õrrekanade munad. Pakendilt on võimalik tuvastada, kus, kuidas ja mil viisil mune tootvad kanad kasvavad.

C

oopi ketis müüakse vaid Eestis toodetud või Eestis pakendatud kanamune. Müük küll võrreldes eelmise aastaga

MUNAKANAPIDAMISEST EESTIS Aasta

2016

2015

2014

Loomapidajate arv

124

109

89

neist mahetootjaid

29

27

22

kanafarmide maksimumtootlikkus

1 047 849

1 029 605

1 026 707

mahefarmide maksimumtootlikkus

37 482

34 392

32 170 Allikas: PRIA

rim mure on, kuidas kaitsta vabalt liikuvaid kanu kiskjate eest. „Õues vabalt ringi liikuda saavaid kanu kaitseme nii maast kui ka õhust ründajate eest, nagu oskame, kuid loodus võtab oma osa tuhande euro väärtuses aastas. Mul on nelja kuuga kiskjate saagiks langenud poolesaja kana ringis,” jutustab Piirmets.

Heade tingimuste ja toidu kõrval vajavad kanad munemiseks ka valgust. Selleks paneb Piirmets lisaks aknast tulevale looduslikule valgusele ka tuled põlema. „Elustiilitaluna alustame kanalas päeva kell kaheksa ja kustutame tule kell üheksa

õhtul. Rohkem äriliseks ei taha ka ajada.”

Ka Koigi vallas Vaali külas Mäeotsa talus hobi korras linde kasvatav Maarja Koivuoja imestab järsku suurenenud huvi üle süüa üksnes kodukanamune. „Nagu paisu tagant oleks vesi valla pääsenud. Nii sooviti üleöö kohe mitu korda rohkem kanamune, kui mu 55 kana suudavad toota,” lausub ta. „Mul pole neid nii kiiresti kuskilt juurde võtta, sest kanad vajavad munemiseks valgust, aga looduslikku valgust jääb aina vähemaks ja meil puudub ju majapidamises elekter.”

Koivuojad toodavad majapi-

E.K. PARTNER GRUPP

damisse elektrit päikesepaneelide ja generaatori abiga ning nii saavad kanad valgust teiste majapidamistööde kõrvalt.

Maarja Koivuoja kavatseb küll kanu juurde muretseda, kuid alles siis, kui on saanud majapidamisse püsielektri. Samas usub ta, et pere toidavad ära ikka leedvalgustite müük ja elektritööd, linnukasvatus jääb siiski hobiks. „Ka praeguse kodukanamunade buumi juures ma ei arva, et linnukasvatus end ära tasuks. Ka kolme tuhande kana pidajad kurdavad majandusraskusi, sest nõuded on väga ranged,” ütleb ta.

Koigi vallas Astra talus ka-

nu kasvatav Sirje Mehik rõõmustab, et huvi kanamunade vastu on ootamatult elavnenud. „Kartsin sügiseks kanakarja pea poole võrra suurendades, mis ma küll munadega peale hakkan, kuid aina rohkem tahetakse osta. Vaat et nüüd jääb ikka väheks,” räägib ta.

Nii on Mehikul mõttes uurida toetuse saamist ja ehitada 400–500 linnule mahekasvatuse tingimustele vastav kanala. „Maad talul on, jagub tahet ja oskusigi. Kui inimesed nüüd selle meedias levinud suurtootmise video nägemise tagajärjel jääksidki mõistma, et kodukanamuna väärtus on midagi muud kui

suurtootmise kana oma, siis tasuks ju ära,” arutleb ta.

Türi vallas köögiviljakasvatuse kõrvalt Paide turul kodutarbimisest üle jäävaid kanamune müüv Urmas Laks sõnab, et läheb üle seegi kodukanamunade ostubuum ja inimene hakkab jälle hindama raha toiduväärtuse asemel.

Laks ei usu äkilistesse muutustesse, sest need on tavaliselt kellegi tekitatud. „Jah, praegu tõesti on huvi kanamunade vastu peaaegu kolmekordne, kuid mina jätkan köögiviljakasvatusega. Kanalat selle pärast küll ehitama ei hakka,” ütleb ta käega rehmates.

www.optitrans.ee Michelini MADALSURVEREHVID novembris soodushinnaga!

Pakume erinevaid põllumajandusteenuseid: kündmine • külvamine • pritsimine • viljakoristus • veoteenused

• pinnase kaitsmine • kütusesääst • pikk kasutusiga

3D buldooseri rent • Veod traktoriga • Rahvusvaheline ja Eesti-sisene veoteenus kalluri ja kardinpoolhaagisega Pakume lumekoristust, teede ehitus- ja hooldustöid TÄPSEM INFO: tel 5555 6359 • e-post ekpartner.grupp@gmail.com • www.ekpartner.ee

Infot laiema rehvivaliku kohta leiad meie kodulehelt

Tel 515 3763, 5814 7377 info@optitrans.ee

8 || metallitööstus || maa elu

24. noveMber 2016

EUROOPAS HAKATAKSE LOOMAKASVATUSES ANTIBIOOTIKUME PIIRAMA piReT AASMäe

maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo peaspetsialist

M

aailmas üha kasvava antibiootikumiresistentsuse ohu tõttu soovitakse Euroopas piirata antibiootikumikasutust ka loomakasvatuses. Eestis on veterinaarravimina looma kohta müüdav antibiootikumikogus teiste Euroopa riikidega võrreldes seni veel tagasihoidlik, kuid vähendada tuleb just selliste antibiootikumide kasutamist, mis on vajalikud ka inimeste ravis. mis on antiBiootikumiresistentsus?

Mikroobide resistentsus ehk AMR (ingl k antimicrobial resistance) on olukord, kus antimikroobsed ained, näiteks antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. Alates penitsilliini kasutuselevõtust 1940. aastal on antibiootikumid olnud tähtsad infektsiooniravimid nii inimestel kui ka loomadel. Pärast 1970. aastat on aga penitsilliini jt antibiootikumide efektiivsust vähendanud resistentsed bakterid.

Euroopa Liidus sureb igal aastal selliste bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest.

Antibiootikumidest räägitaksegi reeglina seoses inimese ravimisega. Vähem on teada, et üle poole maailma antibiootikumidest tarbitakse loomakasvatuses. Ent alati on olemas resistentsuse tekkimise oht. Samuti võivad antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid levida edasi inimestele. Seepärast on möödapääsmatu piirata veterinaarias neid antibiootikume, mis on tarvilikud inimeste ravis.

Vähem antiBiootikume Antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses Euroopas seni ühtselt reguleeritud ei ole.

Euroopas on liikmesriike, kus valdkond on väga rangelt reguleeritud. Näiteks Taanis, Hollandis ja Rootsis on kehtestatud piirangud laia toimespektriga antibiootikumide kasutamisel ja selle üle tehakse järelevalvet. Samas kehtivad Lõuna-Euroopa riikides leebemad nõuded. Eesti seadusandlus AMRi osas kaldub pigem Põhjamaade poole.

Antibiootikumid kasvustimulaatoritena on Euroopa Liidus keelatud alates 2006. aastast. 2014. aastal algatas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, millega ajakohastatakse kõik senised veterinaarravimeid puudutavad sätted ning nähakse antibiootikumiresistentsuse leviku takistamiseks ette meetmed antibiootikumikasutuse piiramiseks. Selleks on kavas hakata kogu Euroopa Liidus ühtselt koguma antibiootikumide kasutamise andmeid loomaliigiti.

Piiratakse nii antibiootikumide kasutamist (veterinaararsti väljakirjutatav antibiootikumikogus peab vastama tema hoole all olevate loomade raviks vajalikule kogusele), kui ka turustamist ja müügilubade väljastamist, jättes võimaluse müügiloast keelduda, kui antibiootikum suurendab jõudlust või on oluline inimeste ravimisel.

VIIS NÕUANNET ANTIBIOOTIKUMIRESISTENTSUSE VÄLTIMISEKS 1. Kasuta antibiootikume vaid veterinaararsti ettekirjutusel.

2. Pea kinni määratud ravimiannustest ja ravikestvusest.

3. Osta antibiootikume vaid tegevusloaga ravimimüüjalt.

Kavandatav regulatsioon näeb ette, et veterinaarravimi müügiloa taotlusele tuleb lisada teave resistentsuse tekke ohu, riski vähendamise meetmete kohta ja sellest tulenevate kasutamise eritingimuste kohta. Ühtlasi on kavas koostada loetelu vaid inimeste raviks mõeldud antibiootikumidest.

Lisaks veterinaarravimite määruse eelnõule algatas Euroopa Komisjon 2014. aastal määruse eelnõu ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise kohta. Eelnõu kohaselt piiratakse AMRi levikut keeluga kasutada ravimsööta profülaktilisel eesmärgil või loomade kasvu stimuleerimiseks. Samuti kehtestatakse kogu Euroopa Liidus veterinaarravimijääkide tavasööta ülekandumise piirmäärad, mis peaks märgatavalt vähendama resistentsuse väljakujunemise ohtu. sihiPärasem raVi Kuigi Eestis on seni veterinaarravimina looma kohta müüdav antibiootikumikogus teiste Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt väike, on meil probleem just inimeste ravimisel kasutatavate antibiootikumide laialdane tarvitamine loomakasvatuses. Peame juba praegu pingutama, et antibiootikumikasutus oleks sihipärasem. Kuigi praegugi saab antibiootikume määrata ja välja kirjutada vaid veterinaararsti pandud diagnoosi alusel, peaks see tulevikus olema veelgi enam põhjendatud, võttes senisest enam arvesse ka laborianalüüsi tulemusi. Seega haiguse kahtluse korral tuleks esmalt uurida selle võimalikke põhjuseid, et ravi täpsemalt suunata just konkreetse haigustekitaja vastu.

Loomataude ja -nakkusi

4. Enneta nakkushaigusi, järgides loomakasvatuse head tava. Hoolitse farmihügieeni eest ja võimalusel vaktsineeri loomi.

5. Pea arvestust kasutatud antibiootikumide kohta. tuleks farmis ennetada, järgides bioohutust ning häid tootmis- ja majandamistavasid ning rakendades terviklikku tauditõrjeprogrammi.

Intensiivses loomapidamises, kus loomi peetakse koos suurte gruppidena, toob ühe looma haigestumine sageli kaasa vajaduse ravida tervet karja. Siiski tuleks loomade rühmaravile võimaluse korral alati eelistada haigete loomade individuaalset ravi (nt süstimist). mõistlik kasutamine alGaB teadlikkusest Antibiootikumiresistentsus on suur globaalne terviserisk, mistõttu on sellega võitlemine rahvusvaheline prioriteet.

Tähtis roll AMRi ohu vähendamisel on loomakasvatussektoril. Seepärast on maaeluministeeriumi eestvedamisel aastaiks 2017–2020 koostatud mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas. Tegevuskava eesmärk on tagada antibiootikumide mõistlik kasutus põllumajandus- ja lemmikloomadel. Esmaste tegevustena näeb tegevuskava ette huvigruppide teadlikkuse tõstmise ning resistentsuse teadusuuringuid. Kaalutakse näiteks ka ravimipoliitika konservatiivsemaks muutmist, antibiootikumide kasutamise järelevalve ja looduskeskkonda sattunud ravimijääkide seire tugevdamist ja veterinaarravimite reklaaminõuete karmistamist sarnaselt inimestel kasutatavate ravimitega, et veterinaararsti ravimivalik oleks eesmärgipärane, lähtuks looma heaolust ja inimeste tervisest ega kutsuks üles antibiootikume tarbima.

(Artikkel on avaldatud maaeluministeeriumi maablogis.)

Intensiivses loomapidamises, kus loomi peetakse koos suurte gruppidena, toob ühe looma haigestumine sageli kaasa vajaduse ravida Foto: Wikipedia tervet karja.

AS Nuia PMT juhatuse esimees Arvo Maling seletab, kuidas käib hüdrosilindrite valmistamine.

nuia Pmt trum TOOMAS ŠALdA Maa Elu

esti suurima hüdrosilindrite tootja, 1991. aastal asutatud aktsiaseltsi Nuia PMT juhatuse liikmed Arvo Maling ja Arne Tae kinnitavad Maa Elule, et nende ettevõtte suhteliselt hea käekäigu võti on tegutsemine mitmel suunal – lisaks hüdrosilindritele toodetakse metallkonstruktsioone ja allhanke korras mitmesuguseid masinaid. „Kuidagi on nii kujunenud, et kui metallipoolel on langus, tõuseb nõudlus hüdrosilindrite järele ja vastupidi,” ütleb Tae. „Väga head aastad olid 2007–2008, mil nõuti kõiki tootegruppe, see tase taastus pärast masu 2014. aastaks.” Maling avaldab, et kuna ehituskonstruktsioonide turul ei ole just parimad ajad, püüavad nad ettevõtte metallipoolele senisest veelgi enam tellimusi leida. „Ligikaudu kaks kolmandikku Nuia PMT käibest moodustab praegu silindrite, kolmandiku metallkonstruktsioonide tootmine. Aastas väljub meie väravatest keskmiselt 30 000 hüdrosilindrit. 25 tegutsemisaasta jooksul oleme tootnud enam kui 7000 silindri mu-

delit, millest mõni elab kauem, aga mõni jääbki ainueksemplariks. Ainuüksi tänavu oleme tootmises kasutanud umbes 700 silindri joonist. Kui Eesti masinaehitajal läheb hästi, on ka meil tööd rohkem ja läbimüük suurem,” tunneb Maling heameelt. tootmine muutuB PideValt Kui keegi arvab, et hüdrosilindrite tootmises on muudatusi vähe, siis Arne Tae lükkab selle ümber. „Kui vanasti hakkas insener tarvilikku masinat välja mõtlema, otsis ta kataloogist silindri välja ja konstrueeris masina selle omadusi arvestades. Nüüd tehakse masin sisuliselt valmis ja alles siis tellitakse selle järgi silinder.

Meie konstruktoritel nuputamist jagub. Kui on vaja väikest kogust, kujuneb silindri omahind päris kõrgeks. Selle väljatöötamine ja valmistamine võib võtta palju aega ja tööd.

Me ei tee sugugi aastast aastasse samu asju. Ette ei tooda me midagi, asi läheb töösse alles tellimuse saamisel. Kui enne masu telliti silindreid suuremates kogustes ja sortiment oli väiksem, oli meil kui tootjal praegusest lihtsam. Nüüd lähevad järjest suuremaks nii

mõned aastad taGasi lõime itaallastelt Üle mitu soome Klienti, sest teeme Kauba valmis Kiiremini Kui nemad.

maa elu || Metallitööstus || 9

24. noveMber 2016

Ole valmis

uueks hooajaks!

Kruusaveohaagis

Palliplatvorm hüdrokülgedega (üles)

Fotod: Toomas Šalda

mp on hüdrosilindrid sortiment kui ka silindrid. Ju siis lähevad masinadki järjest suuremaks.”

Hüdrosilindrite tootmine käib Nuia PMTs Arvo Malingu kinnitusel stabiilselt peaaegu täisvõimsusel. „Lisaks kodumaistele headele koostööpartneritele oleme leidnud välismaiseid tellijaid, kellele läheb üle viiendiku meie hüdrosilindritest. Tegelikult jõuab siin valminud silindritest piiri taha isegi rohkem kui viiendik, sest Eesti masinatootjad, kes siit silindreid tellivad, viivad ju omakorda oma toodangu suures osas Eestist välja. Paljud kliendid on meile truuks jäänud, sest toodame metallitööstuse mõistes kiiresti ja teeme ka väiksemaid partiisid. Käime messidel ja otsime uusi kliente. Tarneajad räägivad meie kasuks, saame hakkama kolmenelja nädalaga. Mõned aastad tagasi lõime itaallastelt üle mitu Soome klienti, sest teeme kauba valmis kiiremini kui nemad ja peame lubatud tarneaegadest korrektselt kinni. Teine oluline näitaja on mõistagi hind. Õnneks ei taha hiinlased väikeste kogustega jännata ja meie kiirus käib neil samuti üle jõu. Aga jah, need, kel vaja suurtes kogustes standardseid silindreid ja on olemas ladustamisvõimalus, toovad lattu ikka Hiinast. Meie nišš on rohkem eritooted.” Ettevõtte juhid avaldavad Maa Elule ka ühe seni avalikkuse eest varjul olnud infokillu, aga seda liiga konkreetseks minemata – nimelt käivad neil parasjagu läbirääkimised ühe välismai-

se võimaliku koostööpartneriga. „See oleks korralik väljakutse ja meie jaoks arenguhüpe. Nende nõuded on päris ranged. Proovipartii on igal juhul tegemisel.”

Metallipoolel, mille alla käib Nuia PMTs peale metallkonstruktsioonide ka allhankena masinate tootmine, ei ole just hiilgeajad, seda eriti metallkonstruktsioonide odava hinna tõttu. „Ehituskonstruktsioonide hinnad on kolmandiku langenud,” kirjeldab Maling turuseisu. Tae lisab, et praegu tahetakse sama raha eest, et lisaks konstruktsioonide valmistegemisele pandaks need ka paika. „Kohati ei saagi aru, kuidas pakkumisi võitvate hindadega on võimalik ausalt toota. Rehkenda, kuidas tahad.”

Põllumajanduslik ehitamine on sisuliselt seiskunud Ehitussektori seisu mõjutavad paljud tegurid, üks kaalukaim neist on Nuia PMT juhtide arvates toetuste saamise võimalus. Sisuliselt on seiskunud põllumajanduslik ehitamine, mis sõltub toetuste saamise perioodidest ja põllumajanduse seisust laiemalt. Nuia PMT on aga läbi aegade väga palju metallkonstruktsioone teinud just põllumajandusettevõtetele.

Arne Tae toob välja veel ühe nüansi: „Oli aeg, kui enamik tellijaid küsisid alati kvaliteedi­ sertifikaatide olemasolu, nüüd paljud ei küsi. Kui sertifikaadiga kaasnevaid nõudeid ei täida, saab hulga odavamalt hakkama.” Nuia PMT tootmine vas-

tab kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001-2008 (DNV, Lloyd’s), keevitusprotsesside standard on EN ISO 38343 ja teraskonstruktsioonide valmistamise standard EN 1090-1.

ISO 9001 saadi esimese Viljandimaa ettevõttena. „Kui veel mõni aeg tagasi saime Soome turgu metallkonstruktsioonide mõttes pidada justkui koduturuks, siis lätlased, leedukad ja poolakad on odavama hinnaga meist paljuski üle sõitnud. Meie suudame toota sada tonni ehituskonstruktsioone kuus. Selles vallas on vaba ressurssi,” võtab Maling teema kokku.

Konstruktsioonidest tühjaks jäävat kohta püütakse täita masinate tootmisega: lumepuhurid, palgihaaratsid, halumasinad, transportöörid jne. „Klient tellib toote, saadab joonised ja saab siit valmis asja kätte. Mõnda masinat teeme sada ühikut, teist ainult ühe.

Jällegi toodame ainult tellimuse peale. Tehnilised võimalused, alates plasmalõikusest värvimiseni, on meil kõik olemas. Pinkidesse investeerime igal aastal päris korraliku summa. On firmasid, mis tegelevadki masinate väljamõtlemise ja turustamisega ning see, mis sinna vahele jääb, tellitakse meiesugustelt. Tegelikult oleks meil ka oma kaubamärgi alt tootmise võimekus olemas, aga kuna oleme end tõestanud asjaliku allhanketegijana, siis pole tahtnud oma klientide mängumaale trügida. Hüdrosilinder läheb igasuguse masina külge ja parem on hoida häid suhteid,” avab Ma-

ling Nuia PMT äristrateegia seda tahku. „Püüame kasvatada kliendibaasi, kellele pakkuda masinavalmistamisteenust, EASi toel oleme viimastel aastatel osalenud allhankemessidel Soomes ja Rootsis.”

Veel peab Nuia PMT Karksi-Nuia ainsat ehituspoodi Ehitusmix ja haldab ASi Eesti AGA teeninduspunkti. „Ehituspood on meie jaoks regionaalne projekt, sest kohalik inimene ei saaks muidu ehituskaupa lähemalt kui Abja-Paluojast. Meil olid ruumid olemas, inimestele oli vaja tööd anda. Ehitusmix ei võistle hinna poolest suurte kettidega, sest me ei saa sageli kaupa kättegi selliste hindadega, millega suured ketid seda välja müüvad. ASiga Eesti AGA teeme juba sellepärast koostööd, et meil on keevituse jaoks endal gaasi ja tarvikuid vaja, ümberkaudsetel ettevõtetel samuti,” selgitab Maling.

Endise Nuia EPT territooriumil tegutseb viis firmat ja nii pole imestada, et vald otsustas nende tänavale panna nimeks Ettevõtluse. Nuia PMT asub aadressil Ettevõtluse 1. Karksi-Nuia teises otsas on ka Tööstuse tänav, kus kolm hästi toimivat ettevõtet töötab samuti endisel Nuia EPT alal. „Pisike Karksi-Nuia on ettevõtluse mõttes päris arvestatav koht. Eriti metalli- ja puidutööstuses,” on mehed kodupaiga üle uhked. 72 töötajaga Nuia PMT ise on umbes kahe tuhande elanikuga linnakeses töötajate arvult kolmas ja keskmine palk on siin üle Eesti keskmise.

Kruusaveohaagis

Palliplatvorm hüdrokülgedega (alla)

Viljaveohaagis Saadaval palju erinevaid mudeleid erinevatele vajadustele.

Vaata lisaks

www.ert.ee

või helista tel 5348 8772

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga

10 || ilma- ja taimetaRk || maa elu

24. noveMber 2016 stressi. Kui und ei tule, on jälle kasu taimedest: humal, meliss, humalakäbid, monarda, pune, naistepuna, pärnaõied, kummel, palderjan (viimane võib üleannustatuna hoopis ergutava toimega või ärevust tekitav olla, nii et kasutage pigem segudes). Kõiki taimi tuleks tarvitada kaks-kolm nädalat järjest, seejärel vahetada.

Tee tegemiseks võtke 1 tl peenestatud taimi ja valage üle klaasi kuuma veega, laske tõmmata 15 minutit.

Veiste-südamerohtu ja naistepuna võib tarvitada lonkshaaval terve päeva jooksul. Ärevushäirete korral juua ükskaks tundi enne magamaminekut.

Toitki olgu täisväärtuslik.

Oomega-3-rasvhapped, raud, foolhape, B-vitamiin, magneesium, kaltsium – need on hädavajalikud ained organismile.

Need tuleks toidust kätte saada. Tööstuslik toit neid kahjuks ei sisalda. Samuti on head puuviljad (tsitruselised), šokolaad, eriti mõru šokolaad, tume kakao, värvilised köögiviljad. Mineraalide allikana lisage toidule maitsetaimi, näiteks basiilik tugevdab närvisüsteemi ja soodustab uinumist.

Organismi kohanemisvõime parandamiseks võib kasutada ka roosilõhnalist kuldjuurt, liivateed, eleuterokoki juurt, sidrunväändiku teed või tinktuuri, eriti kui on pingeline tööperiood, reis või õppesessioon.

Ka kohvijoomine pole stressis ja depressioonis inimesele hea, pigem jooge mahla, ürditeed, kakaod.

Stress kahjustab südamerakke, nõrgendab immuunsüsteemi, mõjutab vere glükoosisisaldust, võib põhjustada luude hõrenemist, kahjustada ja hävitada aju mälukeskuse rakke.

Pikaajalise stressi tagajärjel võivad tekkida maohaavad. Üks huvitav juhtum.

Kui olin sel ajal alles algaja, andsin ühele kliendile veistesüdamerohu teed. Poole aasta pärast ta helistas ja tänas, et sai ka maohaavadest lahti.

Nii nagu haigused on omavahel seotud, on seda ka taimed nende ravis.

Taimed on esmane ja kõige leebem vahend stressi ja depressiooniga võitlemiseks.

Abiks on ka toitumine, liikumine ja kõik muu, mida saame ise ära teha. Ravimitel on tihti kõrvalmõjud ja on oht neist sõltuvusse jääda. Aidakem siis iseennast kõigepealt ise!

iLMATARk

JÜRi kAMeNik ilmatark

ÕHUMASSIDE KÜTKES

I

Naistepunatee soodustab valgete vereliblede teket.

Fotod: Wikipedia

taimedega

stressi ja depressiooni vastu

D

epressiooni korral, mille põhjuseks on pimedus ja vähene valgus, aitab naistepunatee. Juua tuleks kolm nädalat tass õhtuti või päeva jooksul. Mitte kasutada siis, kui võtate ravimeid, samuti mitte pikka aega järjest, sest naistepuna soodustab valgete vereliblede teket. (Samas selle tõttu on taimel põletikuvastane toime.)

Naistepunateed võib valmistada mitut moodi, kuid õigel ajal – õitsemise algul – korjatud ja hästi kuivatatud taimest saab tee valmis 10–15 minutit kaane all tõmmates. Ise teen teed presskannus: mida kauem tõmbab, seda tugevamaks läheb.

Ka on abi naistepunaõlist, seda saab kasutada massaažiõlina, eriti külmaga, kui liigesed või selg valutavad. Õisi või ürti kogutakse õitsemise ajal ja valatakse õliga üle, lastakse seista kaks-kolm nädalat, kurnatakse

Ka aroomiteraapiast on kasu: tilgutage paar tilka eeterlikku õli riidele, mööblile, salvi või õli sisse, lõhnalampi, vannivette. Sobivad tsitruselised, lavendel, meliss, roos, bergamot jne.

Ka massaaži võib teha, kui õlile mõni tilk eeterlikku õli lisada.

Aga ainult naturaalseid!

Kellel vann ja taimi palju, võib vanni teha: keetke taimetõmmis ja lisage vannivette, sobivad meliss, lavendel, männiokkad. Igaühele sobivad omad taimed.

Väga tugeva ärevushäire, depressiooni korral aitab veiste-südamerohi.

Puhkus eelkõiGe Puhata tuleb! Uni on tähtis. Üleväsinud inimene läheb väga kergesti depressiooni ja

kÜLVikALeNdeR – NOVeMBeR–deTSeMBeR 2016

28. E

08.46 15.32

29. T

14.18

Leht

Vili

1. N

Vili, alates kl 10.52 juur

2. R

Juur allikas: mäRkmik-kaleNdeR „aasta aias 2016” kiRJastUselt VaRRak

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

30. K

VI

Ne i

Leht, alates kl 22.46 vili Vili

R

K

1. advent

LI

27. P

i ts

Sõnn

Õis, alates kl 10.02 leht ISTUTUSAEG

36. L

Jäär

ur Amb

Õis

kits

vi Lõ

25. R

ju Kal

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

JU

kATRiN LUke

ja pannakse purki. Külmas ja pimedas säilib õli terve aasta.

Stressi korral on algul abi lihtsamatest taimedest: meliss, kummel, pune, nurmenukk, põdrakanep. Neist võib teha segu või juua üksikult.

Väga tugeva ärevushäire, depressiooni korral aitab veiste-südamerohi. Tee on kibe, aga tõhusa toimega, rahustav. Saab ka tinktuuri teha, ise tehtu on parem kui vabriku oma. Kvaliteetne taim tuleb tükeldada ja viinaga üle valada, kuiv droog ja viin vahekorras üks viiele.

On inimesi, kes joovad tinktuuri iga päev, aga võib ka pausi pidada üks-kaks nädalat või seni, kuni ärevus tagasi tuleb. Vahel ei tulegi. Ka endaga tuleb tööd teha, õues liikuda. Üldse vähendavad liikumine ja sport, eriti jooksmine, kiirkõnd, aiatööd stressihormoone kehas.

Abi on ka elusast tulest, küünlaleegist ja basseinis olevast valgusest, mis on värviteraapia eest. Kui võimalik, jalutage päeval looduses, metsas, mere ääres. Sööge täisväärtuslikku toitu: kala, teraviljatooteid, puuvilju, seemneid.

V

lm on kohati olnud väga muutlik: kord lumi tuleb, siis läheb, ja jälle uuesti – nii on ka õhumassidega, mis vahetuvad umbes sama sageli, nagu vahetatakse sokke. Seepärast on asjakohane arutleda ja mõelda, mis on õhumassid ja kuidas need mõjutavad Eesti ilma. Õhumass on ulatuslik sarnaste omadustega õhu kogum, mille vertikaalne ulatus (kõrgus) on vaid mõni kilomeeter, aga horisontaalsuunas (laiuses) võib see katta sadu või tuhandeid kilomeetreid. Õhumassid erinevad üksteisest eelkõige erineva tiheduse poolest. Seal, kus õhu tihedus kõige kiiremini muutub, on tavaliselt ka front olemas. Frondi üleminekul võib kogeda järske ilmamuutusi.

Selleks, et formeeruks (tekiks) mingi õhumass, peab korraga suur kogus õhku sarnase aluspinna (kolde) kohal olema. Õhumassi moodustumiseks kulub harilikult nädalaid aega. Selle ajaga omandab see õhk teatud kindlad omadused, ja ongi tekkinud õhumass, mis võib jääda oma endisele asukohale või hakata liikuma kuhugi mujale, st koldest eemale. Õhumasside levinuimad klassifikatsioonid on termodünaamiline ja geograafiline klassifikatsioon. Viimase variandi alusel jagunevad õhumassid nii: arktiline/antarktiline, polaarne, troopiline ja ekvatoriaalne. Lisaks jagunevad need omakorda, v.a viimane, merelisteks ja mandrilisteks; siiski on viimasel ajal hakatud ka ekvatoriaalse õhumassi puhul eristama merelist ja mandrilist tüüpi (Jürissaar, 2011), kuigi see õhumass on mandri kohal niiskem kui ookeani kohal (transpiratsiooni tõttu). Lisaks väidetakse mõnikord, et arktiline õhumass saab olla ainult mandriline, sest see on väga kuiv ja külm – väide kehtib siiski paremini antarktilise õhumassi kohta. Eestisse võivad jõuda kõik õhumassid peale ekvatoriaalse (ja antarktilise, kui eristame seda arktilisest õhumassist). Tuleb tõdeda, et Eestis on tegelikult ülekaalus importilmad, st ilma kujundavad rõhkkonnad ja õhumassid, mis kujunevad kuskil mujal välja ning saabuvad kauge maa tagant. Näiteks on üsnagi tüüpiline see, et Eestisse jõuab väiksematelt laiustelt selline õhumass, mis oli alguses troopiline, aga teekonna jooksul on omandanud juba polaarse õhumassi omadusi. Siis võidakse öelda, et tegu on lähistroopilise õhumassiga, kuigi sellist õhumassi klassifikatsiooni tavaliselt pole.

Kahenädalane talv on juba nädalapäevad tagasi lõppenud, kohati räägitakse isegi kevadisest suurveest. Kas oli talv või siiski mitte? Tasub meenutada: „Talv algab püsiva lumikatte moodustumisega. See, kui lumi tuleb ja sulab jällegi, ei ole päris talve tunnus. Talveks loetakse seda vahemikku, kui lumi püsib vähemalt ühe kuu.”

Nädal algas troopilise õhumassi sissetungiga ja tormise lõunatuulega: õhutemperatuur tõusis kõikjal 6–8 kraadini, ainult kõrgustikel ja Virumaal jäi madalamaks. Paistab, et troopilise õhumassi levik Eesti kohal on lõppemas ja ilm hakkab muutuma: läheb külmemaks ja sajusemaks, võib tulla isegi lund ja märgatavaid temperatuurikõikumisi. Talviseks võib osutuda 28. november, kuid talve taastumist see tähendada veel ei pruugi.

K V

maa elu || kodu ja aed || 11

24. november 2016

Kuivanud kõrred, viljad ja õisikud

ootavad härmatist Säde Lepik

T

änu kahele ootamatule talvenädalale novembris jäid mõned aiatööd kindlasti lõpetamata. Lillepeenras tuleb pisuke laiskus tegelikult kasuks – paljusid kõrrelisi ja teisigi püsikuid ei ole sügisel vaja sugugi maha lõigata.

Kui sirvida näiteks paari­ kümne aasta taguseid aiandusraamatuid või ajakirju, siis soovitati seal kindlasti oktoobri lõpus või novembri alguses kiviktaimlad, püsikupeenrad ja muud istutusalad korda teha. Nüüdseks on meie arusaamad korrast ja ilust sügiseses ja talvises lilleaias pisut muutunud.

Kuuseoksad padjandite kaitseks Hilissügisene korras lilleaed tähendas varem tavaliselt peenrast paistvat musta mulda, mahalõigatud taimede madalaid varretüükaid ja kuuseoksi, millega olid enne lume tulekut hõredalt kinni kaetud igihaljad ja padjandtaimed (padjandfloksid, aedaubrieetad, kadakkaerad, kivirikud, mägisibulad, liivatee valgekirjude ja kollaste lehtedega sordid jt). Selline kiviktaimlaklassika ei karda niivõrd külma, kuivõrd liigniiskust ja kõrvetavat märtsipäikest, mis on eriti ohtlik tuulises paigas.

Kuuseoksad on hea kate seepärast, et need koguvad hästi lund ja kaitsevad igihaljaid taimi kevadtalvel päikesepõletuse eest. Kuuseoksad pange taimede katteks nii, et nende all saaks ka õhk liikuda, oksad võiksid kas kiviktaimlas kividele toetada või peenras tüükaga mulda suruda, nii et need laotuvad kaarjalt taimede kohale. Kui raske lumi kuusoksad tihedalt vastu padjandit vajutab, siis võivad taimed õhupuuduses hukkuda või näotuks muutuda.

Leviisiaid, ramondasid, võrk-mägisibulaid jt tiheda kodarikuga taimi oleks kindlam kasvatada kiviktaimla kaldus nõlval, kuhu vesi ei saa seisma jääda. Kui sellist sobivat kohta pole, tasub neid sügisvihma

Keegi ei kahtle, et härmas kõrred ehivad talvist aeda.

eest kaitsta kividele toetuva klaasi-, plasti- või plekitükiga.

Vähem lõikustööd See aeg, kus enamik kõrgema kasvuga püsikuid sügisel enesestmõistetavalt tagasi lõigati, hakkab nüüd meilgi mööda saama, sest kes siis ei tahaks oma aeda muinasjutulist pilti härmas kõrrelistega. Arenenuma aiakultuuriga riikides, kus kiire linnastumise tõttu on paraku vähe alles puutumatut loodust, hindavad aednikud ja loodusesõbrad järjest rohkem looduslikku mitmekesisust. Aiapidajad teavad, et kasvama jäänud taimevarred sobivad mutukate elupaikadeks ja seemneid söövad linnud.

Meie oleme ehk pragmaatilisemad, kuid kogemused heitlike talvedega on õpetanud, et kasvama jäänud taimevarred koguvad peenrale üsna kenas-

TOSHIBA

KVALITEETSED LEEDPIRNID

ti lund, lumevaiba all on taimed hästi kaitstud. Külmaõrnu taimi kaitsevad neile alles jäänud kuhtunud lehed ja läbi õõnsate varte liigub õhku ka jääkooriku alla.

Peenralt tuleb muidugi ära koristada selgete haigustunnustega lehed ja varred, näiteks jahukastesse jäänud flokside või astrite varred ja ka külmavõetud ja vettinud hostalehed jms, mida oleks kevadel tüütu koristada. Jahu- ja ebajahukaste, hahkhallituse, rooste vm haiguste tunnustega taimeosi ei tohi komposti panna, kui võimalik, siis põletage need ära.

Kui seda ei saa teha, siis matke need sügavale mulda. Sügisel lõigake kindlasti maha kuldvitsad, sest see taim paljuneb väga hästi seemnetega ja võtab muidu aias võimust.

Püsikud, mis paistavad ter-

TOSHIBA KLASSIKALINE PIRN 9 W = 60 W E27 mitte hämardatav

TOSHIBA PAR 16 5 W = 50 W GV 10 mitte hämardatav

5,52 €

6,02 €

TOPLEDIST! • Kuni 80% energiasäästu • Pikk eluiga • Halogeenidega samaväärne valgus • Garantii 3 aastat • Tasuta kohaletoimetamine

TOSHIBA - 120 aastat kogemusi valguse ja elektroonika vallas!

Tel 5333 8388 | www.topled.ee

Foto: Säde Lepik

ved ja on pärast esimest külmalainet säilitanud oma huvitava kasvukuju, tasub peenrale alles jätta, sest nüüd ongi aias selgete vormide ja pooltoonide aeg.

Mida tugevam ja kõrgem on taim, seda efektsemalt see sügisel mõjub. Kõige tähtsamaks muutuvadki taimede siluetid, tekstuur ja kestvus. Väga püsivad on näiteks putked. Jätke alles ka taimed, mille õisikud ja viljad on kuivanult toredad. Põnevad on näiteks astilbede, rodgersiate, laudlehtede, siilkübarate, Sibe-

Kõrrelised hoiavad talvise aia elava ja liikuvana, kuni raske lumi need lõpuks maha vajutab.

ri männasmailaste õisikud. Tumedaks tõmbunud õisikud jäävad hästi silma heledal taustal.

Mesiohakate õisikukerad kahjuks kaua ei püsi, uniohakas võiks aga peenras kasvadagi juba seepärast, et säilitab oma arhitektuurse vormi kevadeni.

Kõrreliste tähetunnid Sügisel on Amuuri siidpöörise, Hiina siidpöörise (sortidest näiteks „Nishidake”, „Malepartus”, „Zebrinus”), roog-sinihelmika, hariliku sinihelmika, teravaõielise kastiku, kamm-sooheina, vitshirsi jmt talvekindlate ja kõrgete kõrreliste hiilgeaeg. Väga tore on ju jälgida, kuidas kõrred ja lehed tuules liiguvad, varje heidavad ja toone muudavad. Mitmel kõrrelisel on ilus sügisvärvus, roogsinihelmikas muutub näiteks kollaseks ja punakas siidpööris värvub purpurseks, erilised on ka hõbedased ja tagasihoidlikud luuvalged toonid. Siidpöörised muutuvad iga kasvuaastaga järjest uhkemaks ja nende pikad õisikud on nagu udusuled. Harilikku sinihelmikat ehivad pikad kitsad punakaspruunid pöörised. Vitshirsi pikad õrnad õiepöörised teevad taime justkui läbipaistvaks.

Härmatisega kaetud õisikud ja pähikud on lihtsalt kirjeldamatud. Kõrrelised hoiavad talvise aia elava ja liikuvana, kuni raske lumi need lõpuks maha vajutab. Kõrgekasvulisi liike, näiteks vitshirssi, võiks varase lamandumise vältimiseks isegi hakkideks kokku köita.

Ka neid kõrrelisi, mis pole nii dekoratiivsed, pole tarvis sügisel lõigata, jätke see töö varakevadeks. Igihaljaste liikide puhmikutest tuleb vanad lehed kevadel välja noppida.

Lõikamata taimed talvituvad paremini, sest vanad lehed ja kulu kaitsevad külma eest.

Pealegi lähevad mahalõigatud kõrrelised siis, kui kõrretüükaisse koguneb vett, kergesti mädanema, talvist liigniiskust taimed ei armasta.

(Kui tahate vältida isekülvi, siis lõigake hallil aruheinal, rips­helmikal, luht-kastevarrel õiepähikud enne seemnete valmimist ära. Teiste tuntumate kõrrelistega seda ohtu pole. Näiteks hästi püstise kasvuga teravaõieline kastik „Karl Foerster” on steriilne hübriidid, mis isekülvi ei anna, Hiina siidpööriste seemned ei jõua meie kliimas valmida. Amuuri siidpööris, päideroog, parthein, kamm-soohein ja liiv-vareskaer levivad hoopis võsunditega ja nende laiutamist saab piirata maasiseste tõketega.)

Mõned mõtted Piet Oudolfilt Huvitava ja kaua püsiva vormiga taimede ilu on huvilisi märkama õpetanud kuulus Hollandi maastikukujundaja Piet Oudolf. Ta armastab taimi kõigis nende arengujärkudes ja imetleb ka pruune kulutoone. Oudolf hindabki üle kõige huvitava struktuuriga liike, mis on põnevad oma sünnist surmani. Kuivanud taimed, mis on kasvukuju säilitanud, lõigatakse maha alles pärast viimaseid talvekülmi. Parajalt pakaselises Eesti talves võib kuivanud kõrte ilu kesta kauemgi kui niiskema ja soojema kliimaga paikades.

Lõpetuseks lisan mõned sügisesed soovitused Piet Oudolfi ja Nigel Kingsbury raamatust „Moodne maastik püsikute ja kõrrelistega”: Talveks pole vaja eraldi valmistuda, kui mõtlete sellele juba taimi valides. Paljud püsikud muutuvad esimeste külmadega koledaks pruuniks massiks või on tuultest väga räsitud. Sellised taimed on parem ära koristada ning need, mis ilusaks jäävad, alles jätta.

Püsikute ja kõrreliste uuemad sordid püsivad talvel varasemast kauem püsti ja säilitavad paremini oma kuju.

Sügisene lehestik ja seemekandjad tulevad kõige paremini esile õige valgusega. Neil laiuskraadidel, kus päikest on vähe, võib päike harva paistes lausa maagiliselt mõjuda. Et sellist valgust püüda, peavad taimed olema õigesse kohta istutatud.

Et need kohad üles leida, võib taimed enne mahaistutamist esialgu pottidesse jätta ja potte istutusalal siia-sinna tõsta ning uurida, kuidas asukohamuutus mõjub. Selleks et vaadet saaks maksimaalselt nautida, peaksid taimed hästi paistma ka teeradadelt või elamust.

Efektse tulemuse saavutamiseks on sügiseks või talveks kõige lihtsam kombineerida tugeva kasvukujuga tumedaid taimi ja kavandada nende taustale kahvatuid kohevaid kõrrelisi. Enamasti sõltub äraõitsenud õisikute ilu päikesevalgusest, kuid heleda ja tumeda kontrasti korral pole see oluline.

Kui aiast on värvid talvel peaaegu kadunud, siis on eriti tähtis taimede kuju ning veel säilinud pruunikate toonide päikese käes esile tulevad nüansid. Harilik sinihelmikas ja kastevarte hele rida on siis heaks taustaks Virgiinia männasmailasele, harilikule tõnnikesele ja Hiina astilbele.

Võtame vastu

eelkobestite ja nende tööorganite tellimusi.

Aasta ringi võtame vastu põllumajandushaagiste tellimusi.

Ferrel AS | kaupo@ferrel.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel 513 2419

12 || metallitööstus || maa elu

24. noveMber 2016

Vihmaussisõnnikust ja kohalikust turbast toodetakse uudseid kasvusubstraate.

Paljud tööd teeb K.METIS ära juba robot.

Fotod: URmas lUik / päRNU postimees

Traaditootjad kasvatavad

vihmausse ja oliive RiiNA MARTiNSON Maa Elu

L

äänemaal pisikeses Kõmsi külas tegutseb AS K.MET, kus valmivad traaditooted lähevad valdavalt Põhjamaadesse, aga ka meie lõunanaabritele ja Austriasse, lisaks on ettevõtte omanikud sisenenud vihmausside abil toodetud kasvusubstraatide turule ja hiljuti ostetud oliivisalu innustab õli maale tooma.

Traadist tooteid valmistav K.MET tähistas tänavu 25. sünnipäeva, kuid traaditöödega alustati Kõmsil juba eelmise sajandi kuuekümnendatel, mil ETKVL Koondis Auto egiidi all toodeti kogu toonase suure riigi tarbeks sangaga poekorve.

1991. aastal õnnestus kohalikel poekorvitsehh ära osta ja sellest kasvaski välja K.MET. „ Asutajad on siitkandi inimesed ja väliskapitali pole kaasatud,” räägib ettevõte juht ja enamusaktsionär Mardo Leiumaa ja lisab, et ostmiseks sai ta oma Kanada sugu lastelt stardilaenu. Võttis raha pangast viieja kümnekroonistes välja ja viis selle kotitäie toomiskoondise kontorisse laua peale.

Praegu ligi 80 töötajaga

ettevõte teeb tooteid tellimuste järgi. „Kui meie käest küsitakse, mida täpselt teeme, jääme vastamisega kimpu,” sõnab teine omanikest, Aimar Roomets. „Me toodame ainult tellimusepõhiselt. Omatooteid meil viimase ajani polnud, aga nüüd hakkab asi selles suunas liikuma ja üht-teist juba teeme.”

Näiteks on suure tõenäosusega enamik Eesti ja Põhjamaade kettagolfi väljakute varustus Kõmsis tehtud. „Kettagolfi korvid lähevad enamasti Rootsi ja Soome turule, kus on tuntud sellised nimed nagu „Latitute 64” ja „Prodigi”, aga jääb ka Eestisse, kuhu töötasime välja oma variandi,” räägib Leiumaa.

Soome ja Rootsi kõrval eksporditakse tooteid ka Taani, Lätti, Leetu, Saksamaale ja Austriasse. „Eesti turu-

le müüdavast paarikümnest toodanguprotsendist omakorda suure osa viivad teised ettevõtted riigist välja,” lisab Leiumaa.

Meenutades tehtud töid, nimetab mees, et kunagi tegid nad politseiautodele turvapuure ning koostöös närimiskummitootjaga Wrigley tegid nätsupakikeste riiuleid poodidesse. Vast üks raskem katsumus oli koostöö Saksa kodutehnikavalmistajaga Miele. „Me polnud valmis ega harjunud selliste kvaliteedinõuetega ning bürokraatiaga, mida nõuti toodete kirjeldustes ja mõõtmisprotokollides,” sõnab ta.

Praegu valmistab K.MET muu hulgas korve ühele Austria meditsiinitehnika firmale. „Nende esindajad käisid meie juures uurimas, kas oleksime nõus neile korve tegema,” meenutab Roomets. „Algul ütlesime ära, sest see töö tundus liiga keeruline, aga nad tu-

K.METi ühe omaniku Aimar Roometsa sõnul läheb valdav osa nende toodangust Põhjamaadesse.

lid tagasi ja ütlesid, et on palju kohti läbi käinud ja meie oleme ainukesed, kes hakkama saaksid. Nii see koostöö algas.” omatoodanG Praegu on ettevõte alustanud oma tootesarjade väljatöötamist. „Julgust alustada andis meditsiinitehnikatarvikute tootmiskogemus, kus kasutusel kvaliteetsed roostevabad materjalid ja kvaliteedinõuded tööle üliranged,” selgitab Leiumaa. „Lisaks teeme panuse disainile. Hinnaklassis me niiviisi odavtoodetega võistelda ei suuda, küll aga pika kasutuseaga, loodame, et see kompenseerib tarbija jaoks hetkelise suurema väljamineku.”

Esimesed omatooted – pelletikorvid jõudsid sel sügisel juba poodidesse. Pisikesi pelleteid kaminas põletada ei saa, aga kui paned need aukudega korvi ja sellega kaminasse, põleb ilusti. „Pelletikorv, mis on odavaim viis pelletiküttega alustamiseks, kujunes välja omaenese vajadustest ja kuna kodukamina katsetused olid edukad, otsustasime teistelegi pakkuda,” seletab Leiumaa.

Praegu on Kõmsis lõppjärgus oma grillitarvikute väljatöötamine. „Peame siingi kvaliteeti ülitähtsaks,” rõhutab Leiumaa. „Alati on midagi paremaks teha ja viimistleda. Meie eesmärk on pakkuda kogu grillimiseks vajaminevat alustades grillist ja lõpetades labidate-tangidega. Isegi kinnaste ja põlledeni välja. Kokku oma kümmekond toodet, metallesemed muidugi kvaliteetsest roostevabast materjalist.”

Kogu töö alates toodete di-

Et kodukaminas saaks pelleteid põletada, mõeldi välja pelletikorvid.

sainimisest kuni lõppviimistluseni tehakse ära kohapeal.

Nii on lisaks tootmistöölistele ametis ka konstruktorid, kes uusi tooteid välja mõtlevad. „Meil on siin oma konstrueerimisbüroo, kes tellijate soovid digitaalselt vormistab. Kooskõlastame tellijaga, teeme näidised valmis ja siis läheb toomisesse,” kirjeldab Roomets. „Inseneritööd teevad kohalikud andekad inimesed, kes ettevõttega koos arenenud.”

Ettevõtte töötajate keskmine palk on samal tasemel riigi keskmisega. Ilmselt suuresti tänu korralikule palgale pole ääremaal asuv firma hädas tööjõu leidmisega. „Kas palk just väga hea on, eks palka ole alati vähe, aga küllap seegi aitab inimesi hoida ja leida,” tõdeb Leiumaa. „Kuid mõne spetsiifilisema töö peale on tegijaid leida päris keeruline.”

KoGu tÖÖ alates toodete disainimisest Kuni lõppviimistluseni tehaKse Ära Kohapeal.

Murekoht on, et Kõmsil asuvad vanad kolhoosihooned on oma võimalused K.METi tootmishoonetena ammendanud ja neid renoveerida ning suuremaks ehitada pole otstarbekas. Soovitakse ehitada uus tootmishoone Virtsu, kus elavad ka kolm omanikku. Koostöös Hanila vallaga taotleti EASist toetust arendamaks Virtsu ettevõtluskeskust. Lisaks K.Metile soovis sinna ettevõtte rajada üheksa tööandjat. „Kuna vald EASi meetmest infrastruktuuri ehitamiseks toetust ei saanud, eelistati Haapsalu lossi, siis ilmselt jääme ootama järgmist toetusvooru,” nendib Leiumaa ja lisab, et tegelikult on neid kutsutud oma tootmist mujalegi viima. „Linna on meid isegi kutsutud, et kolige üle, aga kus sa ikka oma kodukohast lähed. Meil on hoopis kaalumisel ühe müügiks pakutud pealinna ettevõt-

te ostmine, kui hinnas kaubale saame, et seal filiaal teha.” ussid ja oliiVid Kuna Kõmsi hooned on amortiseerunud ja kolimine paratamatu, tuli nuputada, mis senistest hoonetest saab. Nii jõutigi ideeni seal tulevikus vihmausse kasvatama hakata. Kolm aastat on asjaga ühes lähikonna vanas laudahoones katsetatud ja koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduritega tooteid arendatud.

Sel sügisel jõudsid 70 kauplusesse esimesed „Ussimo” kaubamärgi alla toodetud kasvusubstraadid. „Koostisosad on turvas, millele rammuks lisatud parimat looduslikku väetisainet biohuumust ehk vihmaussisõnnikut, ja siis veel ühtteist taimedele meeldivat,” iseloomustab Leiumaa.

Hoopis teise suunda viib ka K.METi omanike uusim ettevõtmine – Portugalis oliiviistanduse ostmine. „Istanduse ostmisest on asi küll kaugel, aga maatüki, kus peal boonusena 20 sajanditevanust oliivipuud, ostsime küll,” tõdeb Leiumaa. „Ostuks läks seetõttu, et naaberkrundil juba viis aastat talvitav kaasmaalane muudkui kutsus ja ega hindki kallis polnud võrreldes kodumaise maahinnaga.”

Leiumaa räägib, et naabrid on Portugalis väga sõbralikud ja kuna nad seni olid maatükilt oliivisaagi ära korjanud ning puid hooldanud, andsid neilegi kanistriga kaasa eelmisel sügisel pressitud õli. „Mäletan, kuidas maitsmisel nägu naerule tõmbus. Nii head oliiviõli polnud ma varem suhu saanud,” sõnab mees. „Sama räägivad ka sõbrad-tuttavad, kellele seda piskut saanud proovida anda. Küllap siin on oma osa puhtal mäestikuõhul ja kes teab, kas mullal seal õlipuude ümber kunstväetise olemasolust aimugi on. Puhas loodus.”

Nii tekkis soov seda õli seal kokku osta ja Eestisse tuua. „Arvatavalt jäävad kogused siiski hobimahuliseks. Igal juhul, kui läheb hästi ja kunagi juhtute müügil nägema oliiviõli Ribeiro do Além – julgen soovitada,” muheleb Leiumaa.