Maa Elu 1. detsember 2016

ROOMET SÕRMUS: EESTIS KEHTIB AINSANA EUROOPAS SUUREMATELE VEISEKASVATUSETTEVÕTETELE JA PIIMATOOTJATELE KOMPLEKSLOA NÕUE, MIS TÄHENDAB NEILE ETTEVÕTJATELE VÄGA SUURT LISAKULU.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

TÖÖSTUSPARK OOTAB HUVILISI

KOHILA VALLA TUHAMÄE TÖÖSTUSALAL LOODETAKSE JUBA PRAEGU TEGUTSEVALE 18 ETTEVÕTTELE PEAGI LISA, VALLA EESTVÕTTEL LOODUD TÖÖSTUSPARK OOTAB HUVILISI.

PIIM LÄHEB LÕUNANAABRITELE

EESTIS LÜPSTUD TOORPIIMAST VIIAKSE LIGI KOLMANDIK LÄTTI JA LEETU, KUNA KRIISI AJAL EI SUUDA KOHALIKUD PIIMAKOMBINAADID SIINSET PIIMA VASTU VÕTTA.

1. DETSEMBER 2016 • NR 50 (78) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

saagikus sõltub

teraviljakasvataja teadlikkusest

silvi lUKJaNOv

NOPPEID DANIEL KINDREDI ETTEKANDEST

Järva Teataja

T

eisipäeval kuulas üle 250 taimekasvatusega tegeleva põllumehe Paide kultuurikeskuses, kuidas saada vähemalt viiendiku võrra paremat saaki. Tõdeti, et Eesti kliima sobib, vaja on vaid suuremat kasvataja teadlikkust.

Harjumaa teraviljakasvatajale Aivar Treibergile jättis taimekasvatuse globaalsetest suundumustest ja Ühendkuningriigi kogemustest kõneleva inglasest teaduri Daniel Kindredi jutt hea mulje. „Selles polnud midagi ülearu uudset ja me pole nende tulemustest sugugi kaugel maas. Nüüd on vaja veel vaid meie põllumehi harida ja kõik on võimalik,” arutleb ta.

Treibergi meelest on kliima teraviljakasvatuses määrav, seda rõhutas ka Kindred. Eesti kliima pole küll nii soodne kui Ühendkuningriigis, kuid on aastaid, kus saame sinna kaunis lähedale. „Kui päikesepaistet on meil aastate lõikes ühepalju, siis maha jääme teraviljale teisena tähtsas vee hulgas. See aga määrab temperatuuri ehk päikesepaiste kõrval suuresti saagikuse,” täpsustab Treiberg. „Vajaliku vee saamiseks peab juurestik tungima sügavale maa sisse, kuid Eestis pole nii viljakaid muldasid nagu Ühendkuningriigis. „Vaid üksikutel põldudel tungib juur vee järele inglase soovitatud meetri või pooleteise sügavusele. Neil põldudel oleme meiegi võimelised tootma rekordsaake,” kommenteerib Eesti teraviljakasvataja.

Nii polegi Treibergi sõnutsi inglase jutt tõsta teraviljasaaki 20 protsenti mingi utoopia, põllumehe oskuste kasvades on kõik võimalik. Neil seal kindlasti kiiremini, sest Eestis on muld üldiselt kirjum kui Ühendku-

Inglane Daniel Kindred väljendas usku, et Eestiski on võimalik teravilja saagikust viiendiku võrra suurendada.

ningriigis. „See tähendab, et Eestis saame püüda rekordsaake hea mullaga põldudelt, sest viljakal maal jääme juba praegu saagikuses Ühendkuningriigist vähem maha kui keskmiste saakide osas,” selgitab ta.

Eesti keskmine teraviljasaak on veidi üle kolme tonni hektari kohta, Ühendkuningriigis kuus kuni kaheksa tonni. Rekordsaagid küündivad 15–16,5 tonnini hektarilt, Eestis 10–12,2 tonnini. „Üldist massi ei suuda me nii palju toota, sest meil pole nii häid muldasid kui Ühendkuningriigis keskmiselt,” selgitab Treiberg. „Siin loebki põllumehe tarkus, kuid eks meil on madalamates kohtades paekivi ja palju on ka turbamuldasid.”

Ühendkuningriigis toodetakse valdavalt nisu, rapsi ja uba. Ka Eestis tõuseb aina enam nisukasvatuse tähtsus. „Varem olime odrakasvatusmaa, nüüd enam mitte. Meilgi on keskkonna ja viljavahelduse nõuetest aina enam peale tulemas kaunviljad,” räägib ta. Kaunviljakasvatus parandab mulda, kobestab ja toidab lämmastikuga. See võimaldab teraviljajuurestikul sügavamale maasse tungida.

Neljandat aastat Jõgevamaal teraviljakasvatusega tegelev noorem mees Kaarel (ei soovinud perekonnanime avalikustada − toim) pidas samuti teraviljakasvatust Eesti tule-

vikusuunaks. „Meil on siin nii sademeid kui ka päikest üsna võrdselt.”

Selleks ongi Kaarli arvates vaja kasvatada eelkõige põllumehe teadlikkust. „Taime saame pikalt rohelisena hoida õigesti taimekaitsevahendeid kasutades,” lisab ta. Õige taimekaitsega

EESTI KESKMINE TERAVILJASAAK ON VEIDI ÜLE KOLME TONNI HEKTARI KOHTA, ÜHENDKUNINGRIIGIS KUUS KUNI KAHEKSA TONNI.

Foto: dMitRi KotJUH / JÄRva tEataJa

hoiab ära nii taimehaigusi kui ka saab õigel ajal kevadel taime ergutada ja vahepealsetki kasvu turgutada. „Nii saamegi taime tugevamaks. Utoopiat pole siin kuskil, elujõulisemad taimed annavadki suuremat saaki,” kinnitab ta.

Kui saagikuselt on Eesti praegu teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes viimaste hulgas, siis veelgi nutusem on seis taimekaitsevahendite kasutamise osas. „Kui võrrelda taimekaitsevahendite kasutust ühe hektari kohta meil ja Lõuna-Euroopas, siis siingi on nad meist kaugele ette läinud. Näiteks lämmastikku kasutavad nad kolmandiku võrra rohkem. Sealt ka suurem saagikus,” teab Kaarel.

• Ühendkuningriigi territooriumist on kuni 70 protsenti põllumajandusmaa, kokku 17 miljonit hektarit. Sellest kuus miljonit hektarit on haritav maa (rohkem riigi idaosas) ja kümme miljonit hektarit rohumaad (lääne ja põhja pool).

• Alla kahe protsendi töötajatest töötab põllumajanduses.

• Kokku on 200 000 farmi, need toodavad 15 miljonit tonni nisu, seitse miljonit tonni otra ja kaks miljonit tonni rapsi.

• Farmides on ka 170 miljonit lindu, viis miljonit siga, 33 miljonit lammast, kümme miljonit veist. Linnu- ja seakasvatus ning viljapõllud on riigi idaosas, lehmi ja lambaid peetakse lääneosa rohumaadel.

• Ida-Inglismaa on sademetelt ja päikesepaistelt võrreldav Eestiga. Eestis on talvel päikest rohkem ja sellepärast on Ühendkuningriigi talv külmem.

• Mullastik on väga kõikuv, idaosa sobib teraviljakasvatuseks.

• 80 protsenti põllupinnast on 20 000 farmi kasutuses, keskmine farmi suurus on 200 hektarit, suurimad küünivad 500 hektari kanti.

• On reegel, et põllud on ümbritsetud hekiga. Põllu keskmine suurus on 2–20 hektarit, üle 50 hektari suurune põld on haruldus. Keskkonnakaitse ei luba hekke maha võtta.

• Külvikord: talinisu, talioder, taliraps, siis järjest kaks talinisu ja põlduba.

2 || PIIm || maa elu

1. detseMber 2016

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse võtta vähemalt pool kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest.

tekkimas on to tootjad müüvad

Foto: MaRKo saaRM / saKala

300 KILO JÄÄTMEID INIMESE KOHTA AASTAS

K

eskkonnaminister Marko Pomerantsi kinnitusel tekib keskmiselt Eesti kodumajapidamises aasta jooksul 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta.

Kes vähegi on oma prügikastide sisul silma peal hoidnud, teab, et suur osa igapäevastest jäätmetest moodustavad erikujulised ja eri materjalidest pakendid: lihakarbid, jogurtitopsid, piimapakid, konservipurgid, pudelid, pappkarbid jne. Koduses majapidamises tekib ka ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, värvijäägid), samuti biolagunevaid jäätmeid, vanapaberit, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning vanu ravimeid.

Kõiki neid jäätmeid tuleb nii kodus, tööl kui ka haridusasutuses koguda liigiti,

kohalik omavalitsus peab elanikele tekitama kõik võimalused jäätmeid liigiti ära anda. Sestap võib öelda, et kohalik omavalitsus on olulisim lüli koduste prügikastide ja jäätmetele uue elu andmise või käitlemise vahel.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse võtta vähemalt pool kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest. Kuna aasta 2020 on varsti käes, pole praegu olukord sugugi roosiline. Kui vaadata maakondade lõikes, on jäätmete liigiti kogumises jõudnud 50 protsendini Harjumaa ning Jõgevamaa. Järvamaa ja Tartumaa on sellele üsna lähedal, kuid ülejäänud maakondade seis on võrdlemisi kesine. (ME)

KRIISIABITOETUS MAKSTAKSE VÄLJA AASTA ALGUSES

M

aaeluminister Martin Repinski ütles läinud reedel konverentsil „Piimafoorum 2016”, et riik peab aitama kiiresti peatada Eesti piimakarjade vähenemise. Kriisiabitoetus põllumajandussektorile makstakse välja juba 2017. aasta alguses, kinnitas minister. „Eestis on põllumajandussektori toetused olnud Euroopa Liidu keskmisest madalamad, see on pannud ka piimakarjakasvatajad keerulisse olukorda,” ütles Martin Repinski. Minister rõhutas, et Eesti peab suutma ära kasutada oma piimakarjakasvatuse potentsiaali. „Kuna suudame toota piima rohkem, kui ise vajame, siis tulevikku vaadates on kõige tähtsam saada toimima eksporditurud.”

Võtmeks on piimatoodan-

gu eksport, mis tuleb kiiresti toimima saada. „Eksport on minu ametiaja prioriteet. Tuleb luua põllumajandussaaduste eksporti koordineeriv agentuur, kes aitaks tootjatel leida parimad tooted ja turud, millega edasi minna,” selgitas Repinski.

Ministri sõnul tuleb ekspordi tarvis hoida tootmispotentsiaali ja peatada karjade vähenemine. „Juba täna hommikul vaatasime põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega üle kriisiabi jaotamise ja prioriteedid, sest novembri lõpuks tuleb Euroopa Komisjonile otsused teada anda,” ütles Repinski, „2017. aasta alguses makstakse välja 16 miljonit eurot kriisiabi, samuti taastame järgmisest aastast alates üleminekutoetused summas 19,9 miljonit eurot.” (ME)

BALTIC AGRO JÜRI PÕLLUMAJANDUSKESKUS SAI NURGAKIVI

H

ulgikaubandusettevõtte Baltic Agro ASi ehitatav põllumajanduskeskus Rukki tehnopargis Rae vallas Jüris sai esmaspäeval nurgakivi. „Meie meeskond on kasvanud, lisandunud on John Deere’i põllumajandus- ja aiatehnika esindus. Oleme arenenud koos Eesti põllumeestega ning näeme Eesti põllumajandust stabiilse ja jätkusuutlikuna, et investeerida uude keskusesse. Soovime koondada kõik teenused ja tooted ühe katuse alla, mis kindlasti on ka mugavam põllumehele,” ütles Baltic Agro tegevdirektor Ants Puusta pressiteate vahendusel.

Keskuse pindala on 5000 ruutmeetrit ning see valmib 2017. aasta juuniks. Ehituse maksumus on kokku neli miljonit eurot, hoone ehitab Maru Ehitus.

1500 ruutmeetrit võtab keskuses enda alla aianduskaupade ja taimekaitse ladu, 1000 ruutmeetrit John Deere’i hoolduskeskus ja varuosade ladu, 500 ruutmeetrit müügihall ning 1000 ruutmeetrit Baltic Agro kontor.

Baltic Agro käive ulatus möödunud aastal 250 miljoni euroni. Baltic Agro koos Scanola Balticu ja Baltic Agro Machineryga kuuluvad Danish Agro koosseisu koos Läti ja Leedu Baltic Agroga. (BNS)

RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

estis lüpstud toorpiimast viiakse ligi kolmandik Lätti ja Leetu, kuna kriisi ajal ei suuda kohalikud piimakombinaadid siinset piima vastu võtta.

Tulundusühistu Laeva Piim liikmed toodavad päevas 230 tonni piima, millest 80 läheb Eesti kombinaatidele ning ülejäänud Lätti ja Leetu. „Tootjail polnud raskel ajal muud valikut, kui lõunanaabritega lepingud sõlmida,” nendib tulundusühistu juhatuse liige Aavo Mölder. „Mõned on öelnud, et piimatootjad on halvad, et toorpiima välja viivad, aga me olime ja oleme kriisiajal sundseisus.”

Veel suvel oli toorpiima hind madalseisus ja nõudlus kasin. Eesti piimatootjatele maksti keskmiselt 20 senti kilo eest, viimati oli hind nii nigel 2009. aasta kriisi ajal. Augustist on toorpiima hind tõusma hakanud ja kohalikud kokkuostjad pommitavad nüüd Eesti piimatootjaid telefonikõnedega ja küsivad suuremaid koguseid, kui nood pakkuda suudavad. piimahind Kosub Tulundusühistu EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg rääkis, et nende liikmed müüvad päevas veidi üle 200 tonni piima ja pool sellest läheb Eesti tootjatele ning teine pool Lätti ja Leetu.

Lõunanaabritele hakati piima müüma seitsme aasta eest, sest Eesti tootjad ei olnud valmis nende koguseid täiel määral vastu võtma. Viimase piimahinna madalseisu ajal läinud suvel, mil Eestis maksti vaevu 200 eurot piimatonni eest, saadi lõunanaabritelt veelgi vähem, kuid praeguseks on hinnad võrdsustunud ja detsembrist peaks lõunanaabritelt saama juba 320 eurot tonnist.

Eestis oli oktoobris keskmine piima kokkuostuhind 264 eurot tonni eest, novembris see arv kasvas ja jõuab detsembris vähemalt 300 euroni.

Eesti piim on hea kvaliteediga ning Läti ja Leedu kombinaadid võtavad seda meelsasti vastu, töötlevad ümber ja osa sellest jõuab tagasi Eesti poelettidele. Eeskätt Leedu kombinaadid said ka kriisiajal meil „üleliigseks” osutunud piima vastu võtta, kuna on Eesti omadega võrreldes palju suurema tootmismahuga ja seega mänguruum laiem. „Toorpiima töötlemine piimasaadusteks on Eestis kahe viimase aasta jooksul langenud kolmandiku ja seda mitte seetõttu, et piima ei ole, vaid kombinaatidel ei tasunud seda oda-

vate hindade tõttu teha,” selgitab Mölder. „Eesti piima päästis, et see on kvaliteetne ja seda tahetakse Lätis ja Leedus.”

Ehkki praegu on hakanud kohalikud kokkuostjad siinsetelt tootjatelt piima juurde küsima, pole seda ekspordilepingute tõttu pakkuda isegi kõrgema hinna eest. „Me peame oma kehtivatest lepingutest kinni pidama,” sõnab Riisenberg ja lisab, et piimanõudluse kasvamisest läheb uute lehmade lüpsma hakkamiseni kõige vähem kaks aastat.

Veel suvel madalseisu ajal pidid piimatootjad Riisenbergi sõnutsi hinnaläbirääkimistel sabad jalge vahel laua taga istuma, nüüd aga on neil julgem nõudmisi välja öelda. „Töötlejal ei ole surmahirmu, sest nemad saavad raskel ajal hinna dikteerida, surmahirm on tootjatel,” nendib Mölder. „Kriisi ajal on ostja turg, nüüd on turg pööranud ja piimanõudlus kasvanud, saame meie ka hinna suhtes mõjutada.”

Eesti toorpiima kokkuostu keskmine hind on siiski euroliidu madalaim. „Kui lähikuudel saab piima eest 290–300 eurot, on piimatootjate seis vähemalt stabiilne ja nad saavad oma kulud kaetud. Samas tuleb arvestada, et kogu ülejäänud aasta oli hind erakordselt madal ja aasta kokkuvõte pole sugugi kiita,” selgitab Riisenberg. lehmi Vähem Madalseisus lõpetas hulk piimatootjaid tegevuse, EPIKO liikmetest oli lõpetajaid viis.

Aasta eest tootsid liikmed kokku 240 tonni piima päevas, praegu 210.

Kui 2014. aasta juunis oli statistikaameti andmetel piimalehmi Eestis 99 500, siis nädal tagasi näitasid PRIA andmed selleks arvuks 85 846.

PRIA andmetest nähtub ka, et viimase kahe aasta jooksul on piimatootmise lõpetanud 486 majapidamist ehk tervelt 21 protsenti lehmapidajate koguarvust.

Enamasti on lõpetajad väikesed majapidamised: 407 talu, kus peeti kuni kümmet piimalehma. Kuid piimatootmise lõpetanud või lehmakarja vähendanud on ka keskmised ja suuremad ettevõtted. Kui 2014. aasta novembris oli üle 100 lehmaga ettevõtteid 201, siis nüüdseks on neid järel 161, seejuures on üle 300 lehmaga ettevõtteid jäänud kahe aasta jooksul üheksa võrra vähemaks. miKs hind Kõigub?

Kui veel 20 aastat tagasi olid piimahinna kõikumised suhteliselt etteaimatavad: talvel hind tõuseb, suvel langeb, siis viimastel aastatel see enam nii pole ja sõltub maailmas toimuvast: kütusehinnast, sõdadest ja muust sarnasest. „Piima hind on maailmaturu meelevallas,” ütleb Riisenberg.

Eesti Põllumajandus-Kau-

banduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnutsi sattusid paljud halvad asjad ühele ajale: Venemaa sanktsioonid, tootmiskvootide kadumine, impordinõudluse vähenemine Hiinas, naftahindade ja sellega seoses osa riikide ostujõu langus ning Eesti valitsuse otsused vähendada toetusi.

Eesti suurima piimakokkuostja Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov tõdeb, et turg on suvega võrreldes täiesti pöördunud, piimahind augustist alates tõusnud ja lage pole praegu näha. „Detsembris algavad hinnad kolmega igal juhul,” kinnitab ta ja lisab, et tõus kindlasti jätkub ja saavutab ehk kahe-kolme kuu pärast oma lae. „Piima tootmine on Euroopas languses, aga nõudlus pisut kasvanud, ka Hiina turul on nõudlus tagasi. Need kaks efekti kokku ongi viinud hinnad tõusule,” seletab Solovjov. „Kui 2017. aasta tuleb toorpiima osas väga tugev, siis selle tootmine hakkab kasvama ja 2018. aastal võib olla jälle keerulisem.”

KUI 2014. AASTA JUUNIS OLI STATISTIKAAMETI ANDMETEL PIIMALEHMI EESTIS 99 500, SIIS NÄDAL TAGASI NÄITASID PRIA ANDMED SELLEKS ARVUKS 85 846.

Sõrmus hoidub ennustamast, kui palju hinnad veel tõusta võiksid ja kas kriis piimaturul on lõplikult seljatatud. „Euroopa Komisjon kavatseb detsembris hakata turule tagasi tooma lõssipulbrit, mis turu madalseisus riiklikesse varudesse kokku osteti. Saab näha, millist mõju see turuhinnale avaldab,” lisab ta.

Milline aga oleks õiglane hind tootjale? „Nii-öelda normaalsetel aastatel on Eestis piima eest makstud keskmiselt vähemalt 32–34 senti kilo eest. Sellist hinnataset võib pidada üsna õiglaseks, sest piimatootmise kulud ulatusid Eestis enne kriisi algust umbes 29–30 sendini. Poes maksis piim siis umbes 70 senti,” seletab Sõrmus.

maa elu || PIIm || 3

1. detseMber 2016

oorpiima nappus, lõunanaabritele ostja tahab Vaid eestimaist Piim ja teised piimatooted on kaup, mille puhul eestlased eelistavad kindlalt kodumaist kaupa ja lehmapiimariiulil laiutavadki Eestis toodetud pakid, isegi „välismaisteks” peetavad Rimi Alpenrose ja Maxima Armas on pakkidel olevate koodide järgi Eesti kombinaatides tehtud.

Kaupmehed tõdevad, et piim on üks enim ostetud kaupu ja selle hind mõjutab vägagi inimeste ostukäitumist.

Rimi ja Säästumarketite poodides müüakse Alma, Tere, Farmi, Nopri, Aasa ja Rimi omamärgi piima ning kõik peale Aasa on pärit Eestist. Aasa pakub Leedu mahepiima, edastab Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.

Aeg-ajalt kerkib küsimus Rimide ja Säästumarketite soodsaima Alpenrose piima päritolu kohta. „Tegemist on Eesti päritolu piimaga,” kinnitab Bats. „Meil pole kahjuks lepingu tõttu õigust avaldada, kus täpsemalt piima toodetakse, aga saame kinnitada, et see valmib Eesti toorainest Eesti piimatööstuses.”

KesKmine aastane piimatoodang lehma Kohta aastatel 2011–2016 (Kg)

Piim on kaup, mille hinda kaupmehed tahavad madalal hoida, sest just see meelitab inimesed poodi. „Kilepiim on tõesti toode, mille hinda hoiavad kõik ketid võimalikult taskukohasena,” märgib Bats. „Saame kinnitada, et müügitulemusi selliste toodete hinnatõusud mõjutavad küll. Meie loeme sellest välja, et mingile osale klientidest on hind jätkuvalt väga oluline. Kliendid eelistavad kilepiima, aga on märgata, et veidi kallim purepaki piim on viimastel aastatel müügitõusus. Võib ju eeldada, et kui piima müügihind tõuseb, siirduvad kliendid tagasi kilepiima juurde.”

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp räägib, et neil müüakse Valio, Farmi, Tere, Pajumäe Talu ja Nopri Talumeierei piimasid ning tooted on kõik Eesti päritolu.

Lomp tõdeb, et kaupmees on toodete müümisel vahendaja rollis ja seda, kui palju hind tootel muutub, saavad nad teada hankijatelt. „Selveri hinnastamise strateegia on selline, et kahjumlikult ei kauple me ühegi tootega, kaasa arvatud piimaga. Teisisõnu ei osale Selver „hinnasõjas”. Toote hind peab olema õiglane,” rõhutab ta.

piima KoKKuostuhind aastatel 2010–2016 (eur/Kg) 0,425 0,400 0,375

2011 2012

7136

0,350

7377

0,325 0,300

2013

7818

2014

8206

0,275 0,250 0,225

2015 2016

9 kuud

8356 6693

0,200

K

PEETER RaiDla

peatoimetaja

TÕOTAN PÜHALIKULT ...

A

sudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees.

Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.”

Nii tõotasid eelmisel neljapäeval ametisse astunud Eesti uue valitsuse liikmed, teiste seas värske maaeluminister Martin Repinski, kelle pihta on meediakanalid juba nädal aega turmtuld andnud. Kõiki detaile teadmata on raske öelda, kas ka asja pärast. Nagu nüüd on selgunud, siis mitme seiga osas on süüdistused olnud alusetud.

Näiteks käis veterinaar- ja toiduameti järelevalveametnik Repinskile kuuluvas Konju kitsefarmis kontrollreidil ning tuvastas, et vaatamata ajakirjanduses levitatud väidetele oli kahtlusalune Konju kitsejuust ikkagi valmistatud siinsamas kohapeal kohalikust kitsepiimast.

Ka pole kinnitust leidnud aia tagant Repinski kitsi üle lugenud ajakirjaniku arvutused, sest osa kitsi oli sel ajal lüpsifarmis. Küll on saanud kinnitust asjaolu, et Konju kitsefarmi ümber on sügiseste ilmade ajal porine.

Nüüd juba kümme aastat kitsekasvandusega tegelnud Repinski juhitud Konju mõisa talu pälvis 2014. aasta septembris Eesti parima mahetootja tiitli. 2015. aasta alguses avas Repinski Tallinnas Konju kaupluse, mis suutis esimese aastaga viia müügitulu üle 212 000 euro. Tänavu suvel oli Konju kitsefarm terves Eestis kõige külastatavam sihtkoht avatud talude päeval. Üle kolme tuhande huvilise sai oma silmaga näha, kuidas Konju kitsed elavad ja kuidas valmib kitsejuust.

Olen oma kõrvaga kuulnud Repinskit rääkimas vaid korra. See oli 2015. aasta kevadel, kui ta esines Maa Elu korraldatud arutelul. Tunnistan ausalt, et mulle ta mõttemaailm meeldis. Sestap küsingi: kas kogu see tema pihta valla päästetud kriitikatulv on ikka põhjendatud?

„

0,175 2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

SEKKUMISKOKKUOSTU ON KASUTANUD KAKS TOOTJAT aks aastat on Eesti piimatootjatel olnud võimalus lõssipulbrit ja võid viia sekkumiskokkuostu, selle aja sees on võimalust kasutanud kaks tootjat.

2014. aasta augustis keelas Venemaa importida piima ja piimatooteid Euroopa Liidust Venemaale, mistõttu piimatoodete hinnad lange-

JUHTKiRi

sid ekspordituru äkilise kadumise tõttu märkimisväärselt. Piimasektori toetuseks rakendatakse euroliidus või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu, et tagada tootjatele vähemalt minimaalne hinnatase.

Eestis ostab PRIA selle meetme raames juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt kokku heakskiidetud ettevõttes

toodetud võid ja lõssipulbrit, korraldab selle ladustamise ja müüb edasi kõikidele soovijatele.

Võid ostetakse lattu hinnaga 221,75 eurot saja kilo eest ja lõssipulbrit hinnaga 169,80 eurot saja kilo eest. Lõssipulbrit on lattu pakkunud ja toonud kaks ettevõtet, kokku 672 tonni, aga võid pakutud pole.

„Küllap on oluline hind, näiteks või turuhind on selline, et sekkumiskokkuostu hind ei ole Eestis praegu ahvatlenud võid sekkumiskokkuostu tooma. Samas lõssipulbri pakkujaid küll,” selgitas PRIA pressiesindaja Maris SarvKaasik.

Piimatootjaid ühendava tulundusühistu EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg

märkis, et sekkumiskokkuost on mõnele piimatootjale hea võimalus oma tooteid müüa. „Kui polnuks võimalust lattu anda, oleks hind turul veel odavam olnud ja kahju suurem,” sõnas ta.

Lõssipulbri sekkumiskokkuostu aega on pikendatud tuleva aasta 30. septembrini. riina martinson

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügijuht Jane Barbo, jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2016

4 || PRIa || maa elu

1. detseMber 2016

e-pria ülesehitus

teeb ettevõtjatele meelehärmi HElERi all Maa Elu

E

esti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) esitas hiljuti kuus ettepanekut, et muuta e-PRIA kliendile kergemini kasutatavaks. Puudusi on süsteemis EVEA sõnul mitmeid. „Olen kakskümmend aastat igapäevases ettevõtluselus igasuguseid arenguprojekte rahastanud, aga nii kasutajavaenulikku asja kui uus e-PRIA pole veel näinud,” ütleb EVEA asepresident Marina Kaas. Uus e-PRIA on tegelikult töös juba kaks aastat. Järk-järgult on toetuste taotlemine, sealhulgas kõige suuremad investeeringumeetmed, sinna üle viidud ja sellega jätkatakse edaspidigi. PRIA arendusosakonna juhataja Mariell Jõesalu sõnul on senine plaan kenasti täidetud, kuid on olnud ka tagasilööke, millega alguses arvestada ei osatud. „Et saaksime need probleemid lahendada, peab klient meile neist teada andma,” sõnab Jõesalu. registrite ristKasutus ei toimi Üks suurem mure, mis EVEA asepresidendi Marina Kaasi sõnul kõvasti närvirakke kulutas ja stressi tekitas, on taotluste esitamise sõltuvus teistest riiklikest registritest. Kavatsus oli süsteem üles ehitada nii, et taotluse esitamiseks ei ole taotlejal tarvis uuesti esitada neid andmeid, mis muudes riiklikes registrites juba olemas on. „Kuna oleme teiste registrite andmeid tahtnud aluseks võtta, siis me ei luba neid taotlejal ePRIAs muuta, vaid muudatused tuleb vajadusel teha vastavates registrites,” ütleb Mariell Jõesalu. Idee järgi peaks see muutma taotluse esitamise lihtsamaks ja kiiremaks, kuid reaalsuses on läinud teisiti. „Siin on tulnud andmekvaliteedivigu välja küll, kuid need on üksikjuhtumid, näiteks taot-

lusvoorus, kus oli ligikaudu 600 taotlust, oli teiste registritega seotud probleeme viis,” nendib Jõesalu.

Marina Kaas toob konkreetse näite noorest perest, kes tahtsid Soomest tagasi kodumaale tulla ja siin oma vanemate talu üle võtta, kuid jäid hätta, sest äriregistris ei olnud neile vajalikud omanike muudatused veel jõustunud. Nii jäi neil vaid kaks ööpäeva taotluse vormistamiseks. Kaasi sõnul pakkus PRIA küll võimalust esitada taotlus erandi tegemiseks ja tähtaja pikendamiseks. „Selle asemel oleks võinud programmeerija teha mõned tunnid tööd ja süsteemi nii muuta, et see võimaldaks ikkagi alternatiivselt lisada ka käsitsi dokumendi, mis kinnitab, et õigus taotleda on olemas,” räägib ta. Kaas toob teisegi näite vanemate käest talu ülevõtmisest: juriidilise protsessi lõppemine polnud veel äriregistris kajastatud ja nii vana kui ka noor omanik olid mõlemad juhatuse liikmetena kirjas. Süsteem ei lubanud taotluse täitmist sel viisil alustadagi.

Jõesalu sõnul on süsteem selline vaid kliendi halduskoormuse vähendamiseks. „Varem pabertaotluste esitamise ajal oli juhtumeid, kus andmetega manipuleeriti, et sättida need määruse nõuetele sobivaks. See tekitas järelepärimisi, vaidluseid ja hilisemaid tagasinõudeid,” meenutab ta. edasi-tagasi Või paigal EVEA heidab e-PRIALe ette sedagi, et taotluse sammude vahel ei ole võimalik vabalt edasi-tagasi liikuda ja täita seda info olemasolu järgi. „Ei saa piiluda, mis formaadis taotlus on ja mida küsima hakatakse,” räägib Kaas. Meeldiva näitena toob Kaas välja EASi e-teeninduse. „Seal saab kohe alguses genereerida taotluse eelvaate ning planeerida selle ettevalmistamist: mida peab raamatupidamisest küsima, mida statistikast vaatama, mille jaoks ehk konsultandi appi võtma.

E-PRIAst aga ei näe midagi, enne kui eelmine samm on sada protsenti täidetud,” kirjeldab ta. Kaasi sõnul ei lähtu-

Ekraanitõmmis e-PRIA kodulehest.

nud arendaja taotluse ettevalmistamise tegelikust loogikast ning vajalik informatsioon ei teki taotlejal taotlusvormis etteantud järjekorras. Nii raiskab taotleja lihtsalt aega. „Sul võib viimasel hetkel tulla mõni pakkumine ja kui enne seda ei saa mõnd tabelit lõpetada, siis seisab kogu töö,” ütleb Kaas.

Mariell Jõesalu sõnul on sellel omad põhjused. „Taotlused on üles ehitatud sammude kaupa ja sammudes küsitakse väga personaliseeritud küsimusi.”

Näiteks tehakse kohe taotluse esitamise alguses selgeks, kellena taotleja tahab taotluse esitada ning järgmised lehed tekivad täpselt selle järgi. „Kui me selles kohas jätame võimaluse nende lehtede vahel liikuda, siis taotleja tuleb tagasi, teeb muudatuse ja andmed pole enam korrektsed,” märgib Jõesalu. Samuti sõnab ta, et nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel on tutvumiseks välja pandud ekraanipiltidega juhised, kus on täp-

selt kirjas, mida millises etapis küsitakse.

Voorud VõiKsid alati piKemad olla Kuigi juba kuus meedet on toiminud täielikult e-PRIA kaudu, ei ole see Kaasi sõnul lühendanud investeeringute meetmetes taotluste menetlemise aega, kuigi selline korraldus peaks seda eeldama. Endist viisi kestab mikro- ja väikeettevõtjate projektide menetlemine viis kuud, kuigi nüüd on PRIA töö suures osas automatiseeritud.

Veel teeb EVEAle muret taotluste esitamiseks antud napp aeg. „Kui inimene pole professionaalne projektikirjutaja, siis ta ei tee korralikku taotlust kahe nädalaga,” usub Marina Kaas. Praegu on e-PRIA süsteemis voorud avatud kõigepealt ühe nädala jooksul andmete sisestamiseks ja seejärel on taotlejale jäetud veel 5–7 päeva taotluse esitamiseks. „Investeeringumeetme-

tele, mis eeldavad äriplaani, tuleb anda rohkem aega,” sõnab Kaas. Tema sõnul tuleks taotlusvormid avada vähemalt kuu enne tähtaega, parem kui veel varem. Jõesalu sellega ei nõustu ja rõhutab, et investeeringuprojekti kavandamine ei alga e-PRIA vormide avamisega, vaid kogu ettevalmistus, sealhulgas äriplaani koostamine ja vajalike dokumentide hankimine, on vähemalt mitmekuune protsess, millele lõpuks järgneb taotluse esitamine. „Ka kõige keerulisemad taotlused on tundidega täidetavad, kui eeltöö on korralikult tehtud,”

KA KÕIGE KEERULISEMAD TAOTLUSED ON TUNDIDEGA TÄIDETAVAD, KUI EELTÖÖ ON KORRALIKULT TEHTUD.

ütleb ta. Tema sõnul on PRIA kogunud statistikat, mille kohaselt esitatakse taotlused ikkagi kõige viimasel hetkel. Ühe konkreetse meetme puhul esitati ligi pooled taotlused vooru viimasel päeval alates kella 16.30st. „Nii viimasel minutil polegi võimalik enam tuge ja abi saada ning tuleb pärast probleemidega tegeleda,” ütleb Jõesalu. „Alati soovitakse, et taotlusvoor oleks pikem,” lisab ta. Veel märgib Jõesalu, et kui taotlusi esitati paberil, oli selleks ette nähtud vaid viis päeva töötundidel. „Nüüd saab seda teha ööpäev läbi.”

Kaasi sõnul on see, et suuri taotlusi on võimalik täita tundidega, eluvõõras ja taotlejaid lausa solvav väide. „Riigi poolt oleks väga rumal jagada miljonitesse ulatuvaid investeeringutoetusi taotluste alusel, mille koostamiseks piisab mõnest tunnist,” ütleb Kaas. edaspidi KaasataKse Ka taotlejad „Enne e-PRIAt ei pakkunud keegi, et olge katsejänesed, tehke katseperiood,” räägib Kaas.

Tema hinnangul oleks proovimisaeg praegused probleemid võib-olla ära hoidnud. Nüüd aga tuleks süsteem uuesti taotleja vaatevinklist läbi käia. Praegune süsteem teeb Kaasi sõnul lihtsamaks küll hindajate ja ametnike elu, kuid taotleja jaoks on seis keerulisem kui enne. „Infosüsteemid peaksid kõigi elu lihtsamaks tegema. Uus e-PRIA praegu seda rolli küll ei täida,” märgib Kaas. „Katseperioodi me pole tõesti teinud, küll aga oleme tutvustanud süsteemi enne, kui selle kasutusse võtsime,” vastab Mariell Jõesalu. Siis näidati taotlejatele uut süsteemi ekraanilt ja päris ise nad seda siiski proovida ei saanud. „Küll oleme iga taotlusvooru käigus saanud kasutajatelt tagasisidet, millega oleme uusi voore ette valmistades võimaluste piires arvestanud.

Järgmisel aastal tahaksime teha fookusgrupi, siis saavad testijad ka tagasisidet anda,” lubab Jõesalu. Samuti kinnitab ta, et EVEA saadetud uue ePRIA arendamise ettepanekud on tänuväärused, kõiki kaalutakse ja arutatakse e-PRIA kasutajate sihtgruppidega.

EVEAl on aga suur soov, et PRIA pöörduks näoga rohkem ettevõtjate poole ja arvestaks rohkem nende vajadustega. „ELi tugimeetmed on ikkagi mõeldud lõppkasusaajate jaoks, mitte rakendusasutuste jaoks,” on Kaas veendunud.

TAURUSE LAO TÜHJENDUSMÜÜK Kiirematel suurem valik – küsi pakkumist!

Pakkumine kehtib 2016 detsembri lõpuni või kuni kaupa jätkub!

Tel 515 3763, 5814 7377, info@optitrans.ee

maa elu || PIIm || 5

1. detseMber 2016

tänapäeva lehm on kui tippsportlane RiiNa MaRTiNsON Maa Elu

K

ui OÜ Kaisma juhi Ly Kivikase kuueaastane poeg nägi teleuudistest Toompea lossi ette platsile toodud 10 000 piimapudelit ja kuulis emalt, et need tähistavad viimase kahe aasta jooksul piiri taha või tapamajja viidud lehmi, imestas ta, kuidas riigijuhid ei saa aru, et nii ei lähe lõpuks traktorid enam põllule, maa jääb harimata ja inimestel pole raha söögi ostmiseks. „Isegi pisikene laps saab aru, kui tähtis on piimanduse hea käekäik ja asjaolu, et töökohad säiliksid,” tähendab Kivikas.

Pärimise peale, kuidas osaühingule kuuluvale Kärdi farmile piimahinna madalseis mõjunud on, kostab Kivikas, et nad saavad hakkama. „Aga kahel viimasel aastal on omanik pidanud lisaks panustama.

Kuna piima hind on hakanud tõusma, siis arvan, et sel aastal pole seda enam vaja. Kui piima hind on 30 ja rohkem senti, siis saame ise hakkama,” räägib ta.

Kolhoosiajast pärit farm tegutseb 1993. aastast osaühinguna ja renoveeriti etapiti 2005.–2012. aastal. Kokku kulus selleks üle kahe miljoni euro. „Renoveeriti toetuse ja pangalaenu abiga,” selgitab Kivikas ja lisab, et kriisi raskemate aegade üleelamiseks on nad saanud pangalt maksepuhkust ja väiksema koormusega tagasimakseid.

2005. aastal valmis vasikalaut tahesõnnikuhoidlaga ja üks lägahoidla, 2006. aastal lüpsikarjalaut, 2010. aastal lüpsikoda, lägasüsteemid, teine hoidla ja asfalteeriti teed.

2012. aastal renoveeriti erivajadustega loomade laut ja sööda-

OÜ Kaisma juhatuse liige Ly Kivikas võtab meeleldi oma farmis vastu lastegruppe, et näidata neile, Fotod: URMas lUiK / PÄRNU PostiMEEs kust piima teekond poodi alguse saab.

hoidla, rajati söödaplats ja asfalteeriti farmi ümbruses teid.

Praegu on Kärdi farmis loomi 750, neist lüpsilehmi 400.

Põhisööt varutakse osaühingu enda ning rendil olevatelt heina- ja põllumaadelt, aga lisaks saavad loomad muu hulgas maisi, rapsikooki, Sakust on toodud õlleraba ja vahepeal ka uba. „Eestis on paar aastat lehmadele söödauba antud ja Kärdilgi on see ära proovitud. Nüüd mõtlesime, arutasime asja ja meie

TÄNU ÜHISTUSSE KUULUMISELE POLE OSAÜHINGUL PROBLEEMI, ET KUU LÕPUKS ON PIIMARAHA TULEMATA.

Talvine haagiste soodusmüük Pimedaks talveajaks oleme langetanud kõikide haagisemudelite hindasid.

Lisaks valik erihinnaga haagisekomplekte koos lisavarustusega.

Võta ühendust meie lähima müügikohaga!

NB! Pakkumised kehtivad üle Eesti!

agronoom on plaani võtnud, et hakkame ise seda kasvatama,” selgitab farmijuhataja Peep Tinn.

Lehmade keskmine väljalüps farmis on 10 400 kilo aastas. See suur arv tähendab aga, et looma eluiga pole pikk, ta elab farmis neli aastat ja kolm kuud. Tinn räägib, et neil aegadel, kui lehm lüpsis 3000–4000 kilo, püsis ta karjas kümme või veelgi rohkem aastat. „Praegu 10 000 – 12 000 lüpsev lehm on nagu tippsportlane, kes kiirelt läbi põleb,” sõnab mees.

Loomade järelkasv tuleb enda karjast.

„Otsused, kellele piima müüakse, teeb ühistu,” selgitab Kivikas. „Ühistu müüb piima eri kokkuostjate vahel, et riske maandada. Eestimaa Piimatootjate Ühistul ei ole võlgnevust OÜ Kaisma ees.”

Tänu ühistusse kuulumisele pole osaühingul probleemi, et kuu lõpuks on piimaraha tulemata. „Seda muret pole, et töötajatel palk saamata jääb,” kinnitab Kivikas. „Isegi suurema kriisi ajal ei jäänud töötajatel palk saamata.”

Töötajaid on laudas 20, mõned neist osalise tööajaga.

piim leetu OÜ Kaisma kuulub Eestimaa Piimatootjate Ühistusse, see on omakorda EPIKO liige ja kokkuleppe kohaselt läheb Kaismal toodetud piim EPIKO kaudu Leetu.

Farmijuhataja Peep Tinn ütleb, et tänapäeva lehmad on kui tippsportlased, kes lühikese aja jooksul endast maksimumi andma peavad.

1299 €

BREN-325H Kasti mõõtmed 3,25 x 1,5 x 0,4 m

990 € WWW.BRENTEX.EE

Hinnad sisaldavad käibemaksu.

tutVustab piimandust 31aastane Kivikas õppis maaülikoolis majandusarvestust ja finantsjuhtimist ega arvanud toona, et kunagi farmi töötama satub. Ometi läks nii, et pere kolis mehe elukohta ja sedasi uues kodukohas see töö temani tuli. Noor naine tõdeb, et põllumajandusettevõtte juhtimine on üksjagu keeruline, aga samas on väga põnev ennast proovile panna. „Kui kõik oleks kerge, mis viga siis elada.

Ma ei arva, et linnas elu kergem on,” sõnab ta.

Kivikas osaleb aktiivselt kõikvõimalikel üritustel, kus saab piimandust tutv u stad a . Ni i näiteks oli ta üks piimatootjaist, kes oktoobri lõpul Tallinnas Tammsaare pargis piimakuud kokkuvõtval üritusel linnarahvale ehtsat piima pakkus.

Veel võtab ta heal meelel oma farmis vastu ümberkaudsete koolide ja lasteaia rühmaekskursioone. Paraku pole tänapäeval paljud maalapsed lehma käega katsumise kauguselt näinud ja kipuvad lauta tulles näppudega ninast haarama. „Vaid üks laps on kuulutanud, et tahab tulevikus lauta tööle tulla,” märgib Kivikas.

Oma perele ostab Kivikas piima poest. „Ostan eestimaist piima,” kinnitab ta. „Piim on kasulik ja seda tuleb juua. Piim on Eesti toidulaul olnud ja jääb sinna veel kauaks.”

Tallinn:

Brentex OÜ | Kadaka tee 70a | tel 5340 6178 Tööriistamarket | Pärnu mnt 238 | tel 600 3432 E-Autoline | Mäepealse 21a | tel 5660 7900 Gokart AS | Peterburi tee 111 | tel 5620 6959

Tartu:

Tööriistamarket | Ringtee 78 | tel 508 1775

Pärnu:

Taunex Auto OÜ | Lille 2a | tel 5567 0646

Narva:

Tööriistamarket | Tallinna mnt 30b | tel 5841 5300

Haapsalu:

Tradilo OÜ | Tallinna mnt 73 | tel 520 7898

Põlva:

Raudnagel OÜ | Kuuse 5 | tel 503 9140

Paide:

Tööriistamarket | Tööstuse 26 | tel 528 0247

Rakvere:

Tööriistamarket | Lõõtspilli 2 | tel 515 7613

Jõgeva:

Valmeco AS | Tallinna mnt 2a | tel 5302 3677

BREN-250H + plastkate Kasti mõõtmed 2,5 x 1,25 x 0,4 m

Ääremaal asuvasse farmi töötajaid leida on tõeline peavalu. „Meil just läks üks töötaja ära ja asendajat leida oli väga-väga raske,” tõdeb Kivikas. „Inimesi justkui on siin kandis, aga farmi tulla ei taheta.

Töö tänapäeval kuigi raske ei ole, aga paljusid hirmutab lõhn.

Võib-olla mängib veel rolli maine, sest ammusest ajast on jäänud pisut halvustav suhtumine farmitöösse.”

Nii peabki töötajate otsimisel leidlik olema ja kõiki võimalusi ära kasutama. Kui aga leitakse inimene kaugemalt, siis tema ei jää pahatihti püsima. „Hea kui aasta töötab, siis tüdineb ära ja läheb jälle edasi. Ise hindan kohalikke inimesi, tahaksin neid palgata ja hoida,” kinnitab Kivikas.

Viljandimaa: Ants Viljandi OÜ | Riia mnt 54L | tel 434 5630 Flint Kaubandus OÜ | Kõo küla | 4355111 Saaremaa:

Autofrend OÜ | Talli 2, Kuressaare | tel 453 1212 Träx OÜ | Kuivastu mnt 3b, Orissaare | tel 503 5458

Kärdla:

Faasion OÜ | Põllu 32 | tel 5660 6213

Raplamaa:

Brentex OÜ | Kasti küla | tel 5340 6178 Jarex Invest | Metsa-Antsu 2, Kuusiku | tel 5887 7330

6 || PÕllumaJaNDuS || maa elu

Haige või vigastatud loom peab saama asjakohast ravi, selleks tuleks pöörduda veterinaari poole, kes otsustab, millist ravimeetodit kasutada. Foto on illustratiivne. Foto: liis tREiMaNN / PostiMEEs

1. detseMber 2016

sõrmu

põllumehed ei ole kun midagi ülearust küsin

UPUTADA EI TOHI, MATTA VÕIB PEETER RaiDla

P

aar nädalat tagasi kirjutasid lehed, et Valgamaal on politsei alustanud väärteomenetlust eaka naise suhtes, kes oli oma haiged kassid uputanud ja seejärel oma talu õuele matnud. See ajendas Maa Elu uurima, kuidas siis seadusekuulekas kodanik peaks oma haige kassiga toimima. Meie küsimustele vastas veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Maal on ajast aega kassipoegi uputatud. Kas see on keelatud?

Lemmikute uputamist käsitleme looma suhtes lubamatu teona loomakaitseseaduse § 4 mõistes. Uputamine eutanaasia eesmärgil on keelatud.

Kuidas soovimatute kassipoegadega oleks õige toimida?

Eelkõige tuleb tegeleda põhjuse, mitte tagajärjega. See tähendab, et loomapidaja peab hoolitsema oma lemmi-

kute steriliseerimise ja kastreerimise eest. Siis ei ole ka soovimatuid järglasi. Võtad looma – võtad ka vastutuse.

Mida teha haige või traktori alla jäänud vigase kassiga?

Haige või vigastatud loom peab saama asjakohast ravi, selleks tuleks pöörduda veterinaari poole, kes otsustab, millist ravimeetodit kasutada. Kui ravi ei ole võimalik ja ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või liigiomane eluviis osutub edaspidi võimatuks, võib loomaarst teha ka eutanaasia.

Kas surnud kassi tohib oma talu õuele matta?

Jah, lemmikloomana peetud kassi või koera tohib matta oma talu maadele, kui loomal ei olnud ohtlikku nakkushaigust (marutaudi, koerte katku vms). Matmiskoht peab olema selline, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne ning matmine peab toimuma nii, et lihatoiduliste loomade juurdepääs oleks välistatud.

SELGUSID 2017. AASTA KALAPÜÜGIMAHUD PEIPSI JA PIHKVA JÄRVEL NING LÄMMIJÄRVEL

E

esti ja Venemaa leppisid eelmisel nädalal kokku Peipsi ja Pihkva järve ning Lämmijärve erinevate kalaliikide püügivõimalustes järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid Pepisi järvest ja Lämmijärvest püüda kokku 7014 tonni kala ja see jaguneb võrdselt mõlema poole vahel: Eesti osa on 3507 tonni ehk 395 tonni rohkem, kui on 2016. aasta püügivõimalus.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1150, koha 830, latikat 800, haugi 125, särge 350 ja rääbist 45 tonni. Kõikide nimetatud liikide püügivõimalused suurenevad. „Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede koha-, ahvena-, latikaja haugivaru olukorra heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb endiselt piira-

ta nende püüki. Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad sel talvel saakidesse tugeva, 2015. aasta põlvkonna veel alamõõdulised kohad,” selgitas Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.

Tindi- ja siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis eriti siia osas ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Tindi ja siiapüük on sihtliigina keelatud. „Head meelt teeb rääbise varu olukorra paranemine ning seda liiki lubatakse järgmisel aastal püüda 20. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid oma püünistest välja võtta 30 tonni rohkem kui 2016. aastal,” märkis Talijärv. (ME)

siRJE NiiTRa Postimees

esti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõõmustab, et uus valitsus on põllumehi kuulda võtnud ja põhilised tüliküsimused koalitsioonleppes lahenduse leidnud.

Põllumeestel ja nende esindusorganisatsioonidel on nüüd vist küll põhjust rõõmustada, sest paljude nende soovidega on uues koalitsioonileppes arvestatud. Tundub, et pikaaegne võitlus ja mitmed avalikkust köitnud aktsioonid on tulemusi andnud?

Paljud suured asjad, mida oleme pikki aastaid palunud ja nõudnud, on nüüd tõesti sellesse dokumenti sisse saanud.

Suur muutus on tõepoolest aset leidnud. Me ei ole kunagi küsinud midagi erilist või sellist, mis ei oleks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kokku lepitud. Eelmine ja ka üle-eelmine koalitsioon jättis lihtsalt toetustele eelarvest ettenähtud osa lisamata. Tõsi, see oli liikmesriikidele vabatahtlik, aga kui meie konkurendid Lätis ja Leedus seda tegid, siis jäime Euroopa ühisel turul paratamatult kehvemasse konkurentsiolukorda. Tulemuseks oli meie piimakarja drastiline vähenemine viimastel aastatel – 14 protsenti. Just kriisiolukorras muutub riigi abi eriti vajalikuks.

Põllumajandusettevõtjad on nagu ettevõtjad ikka, kelle suurem osa tulust tuleb turult. Mil määral puudutavad põllumehi uue koalitsiooni välja hõigatud üldised majanduspoliitilised otsused?

Tõepoolest, kuni 80 protsenti põllumeeste tulust tuleb turult ehk reaalsest majandustegevusest ja toetuste osakaal on 20 protsenti. Ka üldised majandusmeetmed puudutavad põllumehi. Võtame näiteks punkti, mis lubab lihtsustada füüsilisest isikust ettevõtjate aruandlust ja maksustamist. Põllumajanduses on nende osakaal väga suur.

Samuti puudutab meid lubadus vähendada bürokraatiat, sest halduskoormus on praegu ikka üle mõistuse. Maaturismi ettevõtjatele on kindlasti hästi

tähtis käibemaksu tõusu ärajätmine. Kuna põllumajandussektor on pigem alamakstud, kus keskmine palk jääb Eesti keskmisele tublisti alla, siis mõjub hästi ka maksuvaba miinimumi tõstmine.

kult alles 75 protsendi tasemele liidu keskmisest. Et meil oleksid võrdsemad tingimused vanade Euroopa riikidega, on veel väga suur töö vaja ära teha ja uued reformid on juba ettevalmistamisel.

Läheme nüüd otseselt põllumajandust ja maaelu puudutavate kokkulepete juurde.

Mis on siin olulisim?

Väga kaalukas on kriisiabi suurendamise otsus. Uue aasta algul makstakse piimakarjapidajatele ja seakasvatajatele Euroopa Liidu kriisiabi 8,08 miljonit eurot, millele Eestil on võimalik lisada samapalju. Eelmine koalitsioon leidis selleks 7,6 miljonit eurot ja nüüd lubab valitsus ka selle puudujääva osa, mis on umbes pool miljonit, juurde panna. See on väga suur leevendus. Lubatud on suurendada ka tõuaretustoetusi seakasvatajatele igal aastal kokku kaks miljonit eurot. Seakatku tõttu on ju olukord seakasvatuses kõvasti halvenenud. Kui veel mõned aastad tagasi suutis Eesti end sealihaga ära varustada ja jäi isegi üle, siis nüüd suudame katta vaid 80 protsenti siinsest vajadusest. Seetõttu on täiendav tähelepanu Eesti seakasvatusele väga tarvilik.

Mida on tahetud öelda sellega, et loome põllumajandustootjatele paremad võimalused toiduainete tarneahelas?

Siin on mitu tahku. Üks teemadering seondub ebaausate kauplemistavadega. Peaaegu kõik suuremad toidutööstused on kaubandusega suheldes sellega kokku puutunud. Lõpuks on suurimad kannatajad ikka põllumehed. Kaubandus on kiirelt kontsentreerumas ja tootjate turujõud on võrreldes kaupmeestega vähenemas. Kui üks pool on selgelt tugevamas positsioonis, tekibki oht, et kasutatakse ebaausaid kauplemisvõtteid.

ET MEIL OLEKSID VÕRDSEMAD TINGIMUSED VANADE EUROOPA RIIKIDEGA, ON VEEL VÄGA SUUR TÖÖ VAJA ÄRA TEHA. Mis olid need ELi nõuetest karmimad nõuded, mis Eesti seni kehtestas ja millest lubab uus valitsus nüüd hoiduda? Üks takistus – täna kehtib meil ainsana Euroopas suurematele veisekasvatusettevõtetele ja piimatootjatele kompleksloa nõue, mis tähendab neile ettevõtjatele väga suurt lisakulu ja suuremat halduskoormust. Need summad võivad ulatuda aastas kümnete tuhandete eurodeni ühe ettevõtte kohta.

Tähtsaim punkt on vist see, mis ütleb, et seisame jätkuvalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja ühisturu säilimise eest, kus kõigile riikidele oleksid tagatud võrdsed konkurentsitingimused.

Peame silmas pidama, et Eesti on peagi ELi eesistuja. Selle perioodi lõpuks ehk 2020. aastaks jõuavad meie põllumajanduse otsetoetused arvestusli-

Oskate ehk tuua mõne näite neist ebaausatest kauplemistavadest.

Pikenenud on tootjatele kaupade eest maksmise tähtajad, vahel isegi kuni 60 päevani, ehkki toiduained on ju üldjuhul kiire müügikäibega. Vahel pannakse tootja maksma teenuse eest, mille sisu ja väärtus pole selge.

Näiteks kui kaupa müüakse logistikalao kaudu, rakendatakse selle eest sageli tasu, mis ei ole läbiräägitav ehk tootja asetatakse lihtsalt fakti ette. Probleeme on olnud ka kaubaalustega, kui nende kulumise eest on liiga suurt tasu nõutud. Mõningatel kaupmeestel on halb tava kanda oma riskid toidutootjatele üle.

Tootjate positsiooni tarneahelas saab tugevdada ühistegevuse kaudu ja seda on tarvis igati soodustada. Kui põllumehed seljad kokku panevad, on nende jõud läbirääkimistel palju tugevam, koos saab pakkuda ka suuremaid kaubakoguseid. Ühistegevusest on tegelikult kasu kogu ahelale. Häid näiteid on meil olemas. Näiteks liigub arvestatav kogus teravilja praegu Kevili kaudu, kel on endal ka kaks suurt viljaterminali. Maheteravilja osas rõõmustab Wiru Vili, mis võttis oma hõlma alla täiesti killustunud väikesed tegijad, kes veel viis aastat tagasi kusagil Eestimaa nurgas piltlikult öeldes mõne viljakotiga tegutsesid. Nüüd läheb nende kaup juba edukalt eksporti.

Tooraine müügist tuleks ühistutel astuda nüüd samm edasi toote väärindamise suunas. Viimastel aastatel on räägitud vajadusest luua Eestis üks

maa elu || PÕllumaJaNDuS || 7

1. detseMber 2016

us:

unagi nud

tänapäevane piimatootjate endi kontrolli all olev piimatööstus. See võimaldaks tulla kliendile lähemale. E-Piimal ja Saaremaa piimatööstusel on oma tööstus juba olemas ja nende toodang läheb ka piiri taha.

Neid, kes oma piima kokku koguvad ja koos edasi müüvad, on rohkem. Et oleksime rahvusvahelistel turgudel edukad, peab meie väärtusahel rohkem integreerunud olema. Praegu on nii, et põllumehed tahavad kallimalt müüa ja töötlejad odavamalt osta, mistõttu on vahel raske kokkuleppele jõuda.

Eesmärk peaks olema, et ahela sees jääks kõigil rohkem raha kätte.

naale, et põllumajandustoetused on kõvasti kasvanud, tegelikult on aga märkimisväärse osa põllumeeste toetused viimastel aastatel vähenenud. Kui siia liita üldised tururaskused, siis saabuski olukord, kus igati moodsad tootmised pidid uksed kinni panema. Näiteks oli valus vaadata, kuidas Müüriku suurfarmis jäi tühjaks täiesti maailmatasemel laut – 400 piimalehma müüdi Poola, samapalju noorkarja samuti. Investeeringud lendasid tuulde, inimesed jäid tööta ja Eesti majandusel tulu saamata. Midagi muud mõistlikku ühes laudas teha pole võimalik ja elu näitab, et kust loomad on kadunud, siis sinna nad enam tagasi ei tule.

Loomakasvatus nõuab järjepidevat rasket tööd.

Kui palju sellest, mis juhtus, panete endise maaeluministri Urmas Kruuse süüks? Mis tema oleks pidanud teisiti tegema?

Urmas Kruuse sattus sellesse ametisse väga raskel ajal. Talle ei saa ette heita, et seakatk Eestisse jõudis – see olnuks suur väljakutse ükskõik kellele. Teiseks leidis piimaturul

aset täiuslik torm – Venemaa embargo, kvootide kadumine, nõudluse vähenemine rahvusvahelistel turgudel ja teised probleemid. Arvestades olukorra keerukust, oleksime ministrilt oodanud ehk avatumat dialoogi kasvõi nendesamade üleminekutoetuste osas. Kruuse on öelnud, et see üks sent piimaliitri kohta, mis oleks neist toetustest tulnud, poleks midagi muutnud. Samas on selge, et lõpetamisotsused on üsna emotsionaalsed ja ettevõtjad ootasid rohkem empaatiat ehk signaali: olete meie jaoks olulised. Seda ei tulnud.

Tõsi, maksti ka erakorralisi toetusi, kuid needki tulid väga raskelt. Kui näiteks 2015. aasta alguses maksti Euroopa kriisiabi, siis jättis Eesti riik oma osa juurde pane-

Tel 525 2907. hardi.rajaskatused@gmail.com

Kuidas olete rahul Martin Repinski saamisega uueks maaeluministriks? Millised ootused või hirmud põllumeestel sellega seoses praegu on?

Martin on ise põllumees, tal on Eesti suurim kitsekasvandus ja ta on Konju talu tooted hästi turule toonud. Usun, et

ta on põllumajandusega kursis. Olles ise olnud selles valdkonnas tegev, tunnetab ta tõenäoliselt paremini selle muresid, ehkki on nüüd oma ettevõtte juhtimise poliitikas olemise ajaks teiste kätte andnud.

Loodame, et tal jagub piisavalt arusaamist ja empaatiavõimet.

ELU NÄITAB, ET KUST LOOMAD ON KADUNUD, SIIS SINNA NAD ENAM TAGASI EI TULE. Minu kui põllumajandussektori esindusorganisatsiooni juhi jaoks on tähtis, et dialoog ministriga toimiks ja meie ettepanekuid kuulataks. Oleme juba sel teemal kohtunud ja ta on olnud meie ettepanekutele avatud. Värske koalitsioonileppega on ka põhilised tüliküsimused lahenduse leidnud ja eeldus koostööks loodud. Soovime uuele ministrile jõudu, sest kerge ei saa tal olema. Mõistagi ei muuda viimasel ajal meedias esile kerkinud segadused olukorda kergemaks.

Foto: EERo vaBaMÄGi

Mõnusaid jõule!

Rajas Katused OÜ. Aia 64–15, Kuressaare

litsioonileppesse on midagi sisse raiutud, siis ei mõjuta seda miski. On ka üks vale otsus, mis mõjutab piimakarjakasvatajaid edaspidigi. Otsetoetused jagati ümber nii, et kuni 400pealistele piimakarjadele hakatakse järgmisel aastal maksma suuremat toetust, mis oleks ju hea, kui see ei toimuks suuremate karjade otsetoetuste vähendamise arvelt. Selle ühe otsusega jääb 60 protsenti Eesti piimalehmadest kehvemasse seisu.

Roomet Sõrmuse sõnul on tähtis, et dialoog ministriga toimiks ja põllumeeste ettepanekuid kuulataks.

Mil määral aitasid positiivsetele muutustele koalitsioonileppes kaasa kõik need põllumeeste aktsioonid, nagu näiteks traktorid ja piimapudelid Toompeal?

Pean neid väga tähtsaks. Põllumajandusorganisatsioonid on viimastel aastatel ikka väga aktiivselt tegutsenud selles suunas, et üleminekutoetused taastuksid. On ülioluline, et meie põllumehed suudaksid karmis rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda. Kriisiolukorras nägime, kuidas väga paljud neist pidid alla vanduma. Asi polnud selles, et nad olnuksid rumalamad või saamatumad. Riik jättis lihtsalt oma panuse suures osas andmata.

Avalikkusele on kogu aeg antud sig-

Jäta päkapikule kiri ka, et ta Sulle uuel aastal ikka Rajas Katuselt uue katuse tooks!

mata ja see oli ka põhjus, miks 101 traktorile hääled sisse pandi ja pealinna tuldi. Selle välise surve tõttu lisas riik lõpuks oma osa. Jäi tunne, et kui koa-

8 || TÖÖSTuSPaRk || maa elu

1. detseMber 2016

Kohila valla arendusnõuniku Inna Laanmetsa hinnangul on Tuhamäe igati perspektiivikas ala.

Kohila vald

ootab tööstusparki uusi ettevõtteid TOOMas ŠalDa Maa Elu

K

ohalikku ettevõtlust võetakse Kohilas tõsiselt. Siinsel tööstusalal juba praegu tegutsevale 18 ettevõttele loodetakse peagi lisa, sest valla eestvõttel loodud Tuhamäe tööstuspark ootab huvilisi. Tööstusalasse on mitme ELi fondi toel investeeritud mitu miljonit eurot, seda kõige rohkem juurdepääsuteede rajamise kaudu. Kõrval asuv vallale kuuluv Tuhamäe tööstuspark võtab samuti ilmet: lähitulevikus saavad kõik tööstuspargi krundid ligipääsuteed, vee ja kanalisatsiooni.

Kohila valla arendusnõuniku Inna Laanmetsa hinnangul on Tuhamäe igati perspektiivikas ala. Vald omandas selle 2004. aastal, ala detailplaneering koostati aasta hiljem.

Planeeringu kohaselt oli Tuhamäe 6,9 hektari suuruses töös-

tuspargis kaheksa krunti suurusega 5200–7700 ruutmeetrit, mis asuvad kilomeetri kaugusel Kohila keskusest ja 1,6 km kaugusel Rapla-Türi maanteest.

Vald peab projeKti mõistliKuKs „Ehkki on üsna erandlik, et kohalik omavalitsus ise mingi tööstusalaga toimetab, oli Tuhamäe alale tööstuspargi tegemine igati mõistlik, sest see kant endise paberivabriku taga sobib selleks juba ajalooliselt. Piirkond on nii endise sovhoosi kui ka paberivabriku planeeringutes ja plaanides ikka tööstusega seotud olnud. Sovhoosi ajal olid seal suured sigalad, kuivatid jms, neid enam pole. Raplamaal on teisigi tööstusalasid, aga ehk saame Tuhamäe tööstusparki arendades jälle osa Kohila inimesi vallas hoida,” kõneleb Laanmets.

Juba 2006. aastal kolis Tuhamäe tööstusparki Tallinna Pesumaja OÜ, et oma kulutusi märgatavalt vähendada. Kolijad rõhutasid toona väga suurt hinnavõitu odavama vee ja kanalisatsiooni arvelt ning Tallinnas

puudus neil ka laienemisvõimalus. Järgnevatel aastatel müüs vald küll teistele omanikele veel kolm krunti, aga ehituseks pole seal seni läinud. „Ettevõtjate huvi siinsete kruntide vastu oli tagasihoidlik, sest puudusid kommunikatsioonid. Nüüd otsustas vald, et teeb selle ligi 180 000 euro suuruse investeeringu ise. Praegu töö käib. Siia tuleval ettevõttel olnuks endal kogu alale ühisveevärki ja kanalisatsiooni rajada raske. Valla investeering loob potentsiaalsetele tulijatele uue võimaluse,” selgitab Laanmets.

Samuti otsustas vallavalitsus ettevõtjate huvidest lähtudes muuta kümmekond aastat tagasi koostatud planeeringut ja teha osa krunte väiksemaks.

Krundid jagati VäiKsemaKs „Kui algselt oli müügis kaheksa 5200–7700ruutmeetrist krunti, siis osa neist oleme jaganud väiksemaks, sest mõned ettevõtted on tundnud huvi 2500ruutmeetriste kruntide vastu, kuhu angaar püsti panna ja alustada viie-kuue töötajaga tootmist. Paar ettevõtet

on ootel. Huvi on tundnud ka suuremad firmad, näiteks üks palkmajade tootja uuris kolme krundi korraga ostmise võimalust. Kuna oleme valmis krunte suuremaks või väiksemaks muutma, sobiks see eri tööstusharude esindajatele. Valla jaoks pole vahet, millega Tuhamäe ettevõte tegeleb, kui vaid keskkonda ei reostata. Olgu või kuus pesumaja. Kui hakkama saavad, on ju suurepärane. Usun, et viie aasta pärast on enamikul kruntidest kenasti toimivad ettevõtted.

Tööstuspark võiks ettevõtete vahel sünergiat luua. Omavalitsust võib pidada kindlaks ja usaldusväärseks partneriks.”

Tuhamäe tööstusparki krunte müües küsib vald 6,5 eurot ruutmeetri eest, mis kataks valla kulutused: vesi, kanalisatsioon, juurdepääsuteed. „Kuus ja pool eurot on võrreldes teiste müügis maatükkidega, ka lähedal asuvatega, väga mõistlik hind. Kohe kõrval müüakse isegi kahekümnega ning seda ilma kommunikatsioonideta. On väga erinevaid

Fotod: KoHila vald

hindu,” kommenteerib Laanmets. probleemid põleVKiVituhaga Veidi komplikatsioone tekitab asjaolu, et Tuhamäe tööstusala kahel krundil on põlevkivituhk, mis jäi siia 1997. aastal töö lõpetanud Kohila paberivabrikust. „Tuha äravedu lähedal asuvasse tulevasse suusamäkke on meil plaanis, aga see nõuab jällegi investeeringuid. Selle ladustamisega kaasnevad kindlad keskkonnanõuded, mida praegu koostatakse, läbirääkimised keskkonnaametiga käivad. Vald on tellinud mitu uuringut, et teada saada, milleks tuhka kasutada saaks. Teedeehituseks see igal juhul ei kõlba,” kinnitab Laanmets.

KOHILA VALDA ON VIIMASEL AASTAL SISSE KIRJUTATUD 135 UUT INIMEST. Nii ootavadki kaks projekti paralleelselt elluviimist. Suusamägi tekkis nii, et kui ühisveevärki ja kanalisatsiooni ehitama hakati, oli vaja pinnas kuhugi vedada. Tekkis mäeke. „Sinna saab ehitada kuni 200meetrise laskumisega lumelauaraja, vald on tellinud projekti. Edasi on mitu võimalust: kas vald jääb ise sellega tegelema, leiab operaatori või võtab asja üle mõni eraettevõtja. Enne peame täpselt selgeks saama, mida tohib ja mida mitte. Kõik projektid peavad saama kooskõlastatud enne, kui selle idee lõppteostuse juurde asuda.”

Seega usub valla arendusnõunik, et peagi saab Tuhamäe tööstuspark uusi asukaid juurde. „Optimismiks annab põhjust seegi, et kõrval asuvad 18

ettevõtet saavad kenasti hakkama. Seda kanti hakati kunagi usaldama just seetõttu, et paberivabrik oli siin loonud tööstuses töötamise traditsiooni, samuti puidutehas, pärmitehas, mitmed metalliettevõtted. Ettevõtjad teadsid, et siit leiab häid töötajaid. Paberivabrikus teenis leiba ühe pere mitu põlvkonda.

Kuigi näiteks pesumajja tuuakse töötajaid ka mujalt, siis tublil Kohila inimesel töö leidmisega muret pole.” Laanmets rõhutab, et Kohila valda on viimasel aastal sisse kirjutatud 135 uut inimest. „Kindlalt võib väita, et sissekirjutatud ja siin tegelikult elavate inimeste arv erineb 350–400 võrra. Paljuski on selle põhjus Tallinna tasuta ühistransport, paljud käivad tööl Tallinnas ja neil on kasulik olla „tallinlane”.

Nende inimeste tulumaksust jäi Kohila ilma. Aga igal juhul on nüüd meie suurimaks probleemiks kerkimas korteripuudus. Vabu elamispindu lihtsalt pole. Paarkümmend aastat ei ole Kohilasse uusi kortermaju ehitatud, sellega tegeleb vald koostöös arendajatega, planeerides võimalikke maid elamuehituseks nii valla, riigi kui ka eramaal. Esimene detailplaneering Tööstuse tänavale hävinud või põlenud töölisasula majade asemele tänapäevaste korterelamute ehitamiseks on algatatud.”

Laanmets arvab, et vaevalt Kohilas pärast Tuhamäed valla initsiatiivil edaspidi uusi tööstusalasid arendama hakatakse, aga on hea, et selle sajandi alguse vallajuhid mõistsid, et ettevõtlus on oluline ja valdki peab seda edendama. „Omavalitsus ei tohiks öelda, et tal pole ettevõtluse ega elamuehitusega midagi pistmist. Teed, töökohad, maksud, kõik on seotud.

Kui rahvaarv kasvab, ju siis on põhjust.”

maa elu || hekk || 9

1. detseMber 2016

Eesti hekkide paremik Taavi Alas Maa Elu

T

alvel on õige aeg mõelda, milline hekk sobiks kõige paremini uue maja või aiaga. Hekk peab kaitsma, pakkuma silmailu ja selle hooldamine ei tohiks liiga raske olla. Milline on Eesti oludes kasvavate hekkide edetabel?

Eesti linnade uuselamute aedades võib näha hekina kasvamas põhiliselt elupuid, kuid tegelikult on Eesti puukoolides hekipõõsaste ja -puude valik palju suurem.

Et inimestel oleks uue hooaja eel inspiratsiooni ja värskeid mõtteid, soovitavad kolm eksperti – Juhani Puukooli omanik Tiit Juhani, Eesti Dendroloogia Seltsi juhatuse liige, RMK taimlaja seemnemajanduse osakonna seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson ning Nurga Puukooli omanik Rudolf Pehter Maa Elu lugejale, milline hekk kuhu sobib ning millise heki võiksite saabuval kevadel oma aia äärde istutada.

Alvar Peterson rõhutab, et heki kasvatamise kohta on tegelikult raske üheseid vastuseid anda, sest kõik sõltub sellest, kui palju on aias ruumi, kui kõrge peaks hekk olema, mis kasvukeskkond on rajatava heki all ja ümber jne.

Kõige paremini aeda kaitsev hekk (tuulte, pilkude jm eest)

Tiit Juhani 1. Harilik kuusk 2. Harilik elupuu „Brabant” 3. Läikiv tuhkpuu (kaitseb pilkude eest).

Alvar Peterson 1. Hariliku kuuse hekk 2. Harilik elupuu (selle sordid) 3. Viirpuu liigid.

Rudolf Pehter 1. Elupuude eri sordid 2. Hariliku kadaka, kaljukadaka sordid 3. Jugapuu (sobib varjulisemasse kohta).

Väga huvitava okaspuuheki saab ka lehisest, kuid peab arvestama, et lehis viskab okkad maha. Lisaks sobivad harilik kuusk, samuti mõned teised kuuse ja nulu liigid. Kõrgemaid lehtpuuhekke saab sirelitest ja viirpuudest. Madalama heki annavad põisenelad, tuhkpuud, mage sõstar. Ranniku lähedal, kus pehmem kliima, võib

proovida ligustriini, pööki või valgepööki.

Kõige eksootilisem hekk, mis sobib Eesti kliimasse

Kõige ilusam hekk

Tiit Juhani 1. Sammasõunapuud (eri sordid, võib istutada tihedusega 0,7–1 m) 2. Tömbilehine viirpuu „Paul’s Scarlet” (vabakujulisena, karmiinpunased täidisõied juunis) 3. Vabakujuline segahekk (istutada vaheldumisi väikeste gruppidena erinevaid põõsaid, mis eri aastaajal rõõmustavad aednikku vaheldusrikkusega ning meelitavad lõhnavate õite ja viljadega aeda linde ja liblikad.

Sobilikud liigid on veel ebajasmiin, lodjapuu, viirpuu, kontpuud, deutsia, sirelid jne.

Tiit Juhani 1. Lodjap-põisenelas „Nanus” (madal pügatav hekk, sobib ka koos madalate punaselehiste lodjap-põisenela sortidega, nagu „Little Devil”, „Little Angel” jt) 2. Põõsasmaran (vabakujuline hekk, kõige pikem õitseja, eriti sobivad hekiks kollase-, valge- ja roosaõielised sordid) 3. Toompihlakas (rikkalik õitsemine, söödavad viljad ja ilus sügisvärv).

Rudolf Pehter 1. Jugapuu, kui on korralikult ja regulaarselt lõigatud 2. Harliku kadaka sammasjatest sortidest hekid 3. Lehis – omapärane, mitmeid kordi värve vahetav hekk.

Kõige kiiremini kasvav hekk

Tiit Juhani 1. Lehis (kasvatada pügatava hekina, nii Jaapani kui ka Euroopa lehis sobivad) 2. Harilik sarapuu (võib kasutada ka punaselehist sorti „Red Zellernut”) 3. Üheemakaline viirpuu (savikal mullal).

Alvar Peterson Üsna kiiresti kasvavad samad liigid, mis ka kaitsevad aeda, aga lisaks neile: 1. Kontpuu 2. Lehis 3. Magesõstar.

Rudolf Pehter 1. Elupuu „Brabant” 2. Ungari sirel 3. Harilik kuusk.

Parim söödavate marjadega hekk

Tiit Juhani 1. Harilik aroonia (väga hinnatud ja kasulikud marjad, mis on viimastel aastatel jälle populaarsust kogunud) 2. Söödav kuslapuu (uued sordid on väga maitsvate viljadega ja on esimesed marjad aias, tavaliselt valmivad juunis enne maasikaid) 3. Toompihlakas (eriti viljapuudeks aretatud sordid „Smokey”, „Northline”, „Thiessen” jt).

Rudolf Pehter 1. Viirpuu 2. Aroonia

Alvar Peterson Eksootika tagaajamine on üsna riskantne ja majanduslikult kulukas. Istutada ja hekiks kujundada võib peaaegu kõiki meil elus püsivaid liike, aga kas sel tegevusel sügavat mõtet on, jäägu igaühe enda otsustada.

Hariliku aroonia hekk pakub sügisel ka maitsvaid marju.

Fotod: Taavil Alas

Elupuude eri sordid on Eestis populaarsed hekitaimed.

BALTEM PAKUB KOOSTÖÖS SWEDBANKI JA

EUROOPA INVESTEERIMISFONDIGA UUTE JA KASUTATUD MASINATE SOODUSTINGIMUSTEL RAHASTAMIST (COSME)

Rudolf Pehter Ranniku lähedal, kus pehmem kliima, võib proovida järgmisi: 1. Ligustriin 2. Pöök või valgepöök 3. Samuti võiks julgemalt kasutada värvilisi elupuuvorme (kollased ja kirjud vormid).

*COSME – Competitiveness of Small and Medium Enterprises

(EU laenude garanteerimise programm EU No 1287/2013 on loodud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu poolt eesmärgiga suurendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet)

Vähim hoolt nõudev hekk

Tiit Juhani Kõige vähem vaeva on vabakujulise hekiga, mis on istutatud sobivasse pinnasesse ja õigetesse valgustingimustesse taimeliigi nõuete järgi.

Näiteks väga hea valik mõõdukalt niiskele pinnasele on raberemmelgas „Bullata”, nn kerapaju. Istutusvahe kaks meetrit.

Alvar Peterson Naljaga pooleks: kõige vähem hoolt nõuab kahe meetri kõrgune roheline plankaed. Elustaimed nõuavad kõik hoolitsust: mis kasvab kiiresti, nõuab kammitsemist, mis aeglaselt, seda tuleb rohida, väetada, kaitsta ulukite ja muruniitja eest.

Kui hekist mõni taim hävib, näeb tulemus välja nagu puuduva hambaga suu.

Rudolf Pehter Kindlasti elupuude kindla kasvukujuga sordid, näiteks „Smaragd”, „Columna”, „Pyr. Compacta”, „Holmstrup” jne.

COSME RAAMTINGIMU USED RAAMTINGIMUSED • • • • •

KAPITALIRENT ((financial fina na ancial lease) lease e) FINA FINANTSEERITAKSE INANTSEERITAKSE NII UUSI KUI KASUTATUD KASUTATUD MASINAID MAKSIMAALNE FINANTSEERITAV SUMMA 150 000 € TEHINGU KOHTA OMAFINANTSEERING 9% INTRESSIMARGINAAL 1,79%

ÜLEVAADE MASINATE KOHTA

www.baltem.ee

Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/business, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

+372 51 925 029 Marek Saage +372 56 51 934 Uno Villberg

10 || Ilma- Ja TaImeTaRk || maa elu

1. detseMber 2016 ta teelusikatäie õisi tassi kuuma vee kohta, hoida viisteist minutit ja juua.

Suunurgalõhe korral hõõru seda õiemahlaga või pane peale kuivatatud õiepulbrit. Üheksavägisest saab valmistada tervisliku põleva tõrviku, kuna selle tossu sissehingamine leevendab astmat ja köha. Selleks kuivata kogu taim ja määri enne põlemasüütamist kokku kuusetõrvaga.

ilMaTaRK

JÜRi KaMENiK ilmatark

ÕHUMASSIDE KÜTKES: IGAL ÕHUMASSIL OMA NÄGU

pihlaKas Pihlakas on seenhaigusevastane, verejooksu peatav, lahtistav, haavu parandav, immuunsüsteemi tugevdav. Mõjub hästi veresoontele.

Kui on köha, tee pihlakaõieteed: pane teelusikatäis pihlakaõisi tassi kuuma vee sisse, hoia kümme minutit ja joo.

Seeninfektsiooni vältimiseks või sellest tervenemiseks söö pihlakamarju. Kui kõht on kinni, söö kümme värsket või külmutatud pihlakamarju meega pool tundi enne sööki.

Teelusikatäis kuivatatud pihlakapulbrit päevas segatuna meega turgutab väga hästi immuunsüsteemi.

I

Pihlakamarju peavad väärt söögipooliseks kuldnokadki.

Foto: MaRGUs aNsU / taRtU PostiMEEs

looduslikud

immuunsuse tugevdajad

K

ui elukeskkond, toit ja ümbritsevad inimesed resoneeruvad meiega, valitseb harmoonia ja õnn. Kui õnnetunne sees, saavad immuun-, närvi- ja hormonaalsüsteem ise väliste terviseohtudega hakkama. Kui aga soodustavaid tegureid on meie elus vähe, muutub organism happeliseks ja välistele terviseohtudele vastuvõtlikuks. Õnneks leiab abi taimemaailmast.

Mõnel aastal võib looduses märgata ebaharilikult palju üheksavägist, nii teeserval, niidul kui ka metsaservas. Tavaliselt kasvab see taim inimese läheduses aias ja eluhoonete territooriumil. Ka minu aias kasvab üheksavägine mõnel aastal väga jõudsalt, ulatudes peaaegu kahe ja poole meetrini.

Vägiheina nimetatakse üheksavägilaseks ehk sel on üheksa väge sees. Kui seisad taime ees, siis tunned ennast väiksena ja pead alt üles vaatama. Kui õi-

KUI SEISAD TAIME EES, SIIS TUNNED ENNAST VÄIKSENA JA PEAD ALT ÜLES VAATAMA.

kodus kasutamiseks teha nii, et paned pooleliitrisesse purki poole purgi jagu üheksavägise õisi ja leheribasid, valad peale 40protsendise viina ja jätad kaheks nädalaks tõmbama. Kui immuunsüsteem ei toimi nagu vaja, võib seda võtta kaks tilka kolm korda päevas segatuna klaasi leige veega.

Kui oled sageli haige ja organism nõrgestunud, võid võt-

Vägihein on väga tubli abiline köha vastu.

ju Kal

KÜlviKalENDER – DETsEMBER 2016

Õis 08.59 15.24

6. T 7. K

Õis Õis, alates kl 06.31 leht, aiatöödeks sobimatu päev

11.03

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

Leht Leht, alates kl 12.16 vili

9. R

Vili alliKas: MÄRKMiK-KalENdER „aasta aias 2016” KiRJastUsElt vaRRaK

S

8. N

K

5. E

R

Ne i

4. P

Sõnn

Juur, alates kl 21.44 õis

i ts

ur Amb

3. L

Jäär

vi Lõ

Juur

kits

LI

2. R

päeVaKÜbar Kui tunned haiguste ja viiruste ajal, et haigus hakkab tulema, on kasulik juua päevakübaratõmmist. Mina soovitan korjata päevakübarad terve „siilina”.

Pane liitrisesse teekannu 7–8 siilikest, lase tõmmata 20 minutit ning joo ära päeva jooksul.

Foto: sillE aNNUK

U

fütoterapeut

JU

iRJE KaRJUs

si avanemispäeval ära ei korja, jääd ilma, sest taim lihtsalt viskab need maha. Kui viitsid suvel iga päev käia selle vägeva taime juures õisi korjamas, saad endale rohukappi üheksa väge, mis hoiab kõik haigused eemal.

Vägihein on põletikuvastane, valuvaigistav ja rögalahtistav, immuunsüsteemi tugevdav. Väga tubli abiline köha vastu.

Tee teed nii: võta teelusikatäis õisi tassi kuuma vee kohta, hoia kümme minutit ja joo. Üheksavägiseteed nõudev köha on kurgus kõditav, justkui oleks puru kurgu limaskestadele kinni jäänud. Kui proovid korra üheksavägise õit mäluda ja alla neelata, siis saad aru, mis tunne on, ja järgmine kord oskad juba endale köhataime valida.

Hingamisteede põletikku ja kõhuvalu võid samuti teega ravitseda, kuid tugevama toimega on siiski üheksavägise tinktuur. Seda saad

must sõstar Must sõstar ergutab kehavedelike liikumist, toimib põletiku, valu, veresoonte lubjastumise, mikroobide vastu, tugevdab immuunsüsteemi. Musta sõstra lehtedest või okstest tee aitab organismi haigustest parandada, puhastada ja noorendada.

Joo musta sõstra lehtedest ja pungadest teed, kui tahad organismi puhastada kusihappest ja ladestunud sooladest, samuti aitab see kõhuvalu ja peavalu korral. Söö marju värskelt ja kuivatatult, et parandada vere koostist ja enesetunnet.

Külmutatud musti sõstraid söö jäätise asemel organismi toetamiseks ja seedimise elavdamiseks.

Joo mustasõstramahla, et haigustest kiiremini paraneda.

Samuti soodustab tee neerude ja kuseteede toimimist.

V

lm on talvisem, aga õhumasside „sokivahetus” veel ei lõppe: kord on soojem, siis jälle külmem. Tutvustan nüüd täpsemalt iga õhumassi kaasatoodavat ilma.

Kõige sagedasem õhumass on polaarne (teise nimetusega parasvöötmeline), mille merelist ja mandrilist tüüpi esineb peaaegu võrdse sagedusega. Talvel on sagedasem polaarne mandriline ja suvel polaarne mereline õhumass.

Mandriline polaarne õhumass tekib sageli arktilisest õhumassist suure maismaamassiivi (Euraasia) kohal. Talvel on see õhumassidest kõige külmem Siberis õhutemperatuuriga –60 °C ja madalamgi, kuid Eestis on see soojem: ainult harva langeb õhutemperatuur –30 kraadist madalamale ja sedagi enamasti sisemaal reljeefi mõjutusel. Selle õhumassiga on sageli seotud tugev inversioon, kihtpilved, (jää)udu ja härm. Suvel on see õhumass labiilne, eriti päevasel ajal, mistõttu tekivad rünkpilved, vahel isegi rünksajupilved hoogsadude, pagi ja piksega, eriti mais ja juunis.

Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal. Talvel on see väga stabiilne ja toob kaasa sulailmad udu ja uduvihmadega. Suvel on see labiilne, sest sisaldab palju niiskust ja on jahe võrreldes aluspinnaga (maismaal), tekitades hoogsadusid, pikset ja puhangulist tuult.

Arktiline õhumass esineb märksa harvem, kõige sagedamini talvel, vähem kevadel, muul ajal peaaegu üldse mitte, sest see jõuab suvisel ajal transformeeruda polaarseks õhumassiks, enne kui kohale jõuab. Mandriline arktiline õhumass tekib tavaliselt arktiliste jääväljade kohal, seega peab leiduma Põhja-Jäämeres piisavalt jääd. Sarnaselt polaarse mandrilise õhumassiga on see talvel stabiilne, väga külm ja võib tekkida (jää)udu, aga suvel labiilsem, ent sademeid tavaliselt siiski ei teki, sest niiskust ei jätku, kuid rünkpilved moodustuvad.

Kõige harvem võib kohale jõuda troopiline õhumass ja sedagi enamasti soojal ajal, sest talvel jõuab see transformeeruda enne kohalejõudmist mõneks muuks õhumassiks. Meenutagem kasvõi viimast ligi kahenädalast soojalainet: arvatav troopiline õhumass osutus lähemal analüüsil liigselt transformeerunuks. Mandriline troopiline õhumass tekib talvel enamasti Aafrika ja Väike-Aasia kohal, suvel nihkub kolle põhja poole: siis võib see moodustuda ka Kaukaasia, Volgamaa, Kaspia-äärsete steppide, poolkõrbete, samuti Kasahstani kohal ja kaasa tuua põuasombu ja kuumalaine, mõnikord teravaid pikseid.

Veel on olemas ekvatoriaalne õhumass, mis on väga soe ja niiske, kuid Eestit see ei mõjuta. Selles õhumassis on hoogsajud ja pikne pea igapäevased. Lõunapoolkeral tuleb suurtel laiustel kokku puutuda veel antarktiliste õhumassidega, mis ilmselt sarnanevad meile tuntud arktiliste õhumassidega, aga on külmemad ja kuivemad.

Nädal algas talviselt, kuid juba 30. novembriks tõi loodest saabunud madalrõhulohk kaasa sooja ja tuulise ilma. Praegune ilm on taas külmenemistendentsiga, sest tsükloni kaasa toodud soe õhk jahtub. Nädala lõpp võib juba olla klassikalise talveilmaga: piisavalt külm ja lumesadudega. Kas talveilm jääb püsima, seda veel öelda ei oska.

K V

maa elu || kODu Ja aeD || 11

1. detseMber 2016

NURMKANAD ON KADUMISOHUS OLAV RENNO linnuteadja

S

Vanadele õunapuudele ei tee söögiotsingul koduaeda põiganud metskitsed viga, kuid noore viljapuu koort näksides võivad nad puu hukutada.

Fotod: ElMo RiiG / saKala

noor viljapuu

vajab talve eel katmist HARULDASED PUUD

liisi KONT

Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja

T

alv on aeg, mil elu viljapuuaias näib rahulik, ometi pole noored viljapuud väljaspool ohtu ja õige hoolitsuseta võime kevadel aeda minnes elujõust pakatava taime asemel ebameeldiva üllatuse eest leida.

Mahlane koor on mõnus vahepala jänestele ja kitsedele, samuti meeldib hiirtele viljapuuaias maiustamas käia. Veebruaris ja märtsis, kui päike intensiivsemalt paistma hakkab, võivad suured ööpäevased temperatuurikõikumised tekitada noorte puude tüvedele külmalõhesid. Nende vältimiseks peab virk aiaomanik hilissügisel mõned meetmed kasutusele võtma.

Et viljapuud edukalt talvituksid, tuleb hoolas olla tegelikult juba enne sügise saabumist. Suve teisel poolel sügisväetist andma hakates peab silmas pidama, et lämmastiku osakaal oleks tunduvalt väiksem fosfori ja kaaliumi omast, muidu puu kasv jätkub ja talveks valmistumine ununeb. lupjamine aitab Esimesena seostub viljapuutüvede kaitse lupjamisega. Paljudes tekitab see vastumeelsust, sest valgeks võõbatud tüvi ei ole sugugi silmailuks. Ometi on lupjamine siiani üks kasutatuim viis ulukeid peletada ja temperatuurikõikumisi vähendada.

Pärast sügisvihmasid ja enne püsivate miinuskraadide saabumist, kui õhutemperatuur veel plussis, on õige aeg võtta pintsel ja tüvevalgendi ning sellega noorte viljapuude tüved ja jämedamate okste harunemiskohad katta.

A ia ndu skesk u stes on

P

eale kõigile tuntud õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuude võib aias kohata ka eksootilisemaid viljapuid. Nendel ainult tüvede kaitsmisest ei piisa ning kogu taim tuleks pakasekanga või talvelooriga katta. Samas pidage silmas, et taim kanga all õhupuudusesse ei jääks!

Kahjuks ei pruugi aga katmine aidata. Näiteks virsiku- ja aprikoosipuul oleneb palju üldisest kasvukohast ja ilmastikuoludest.

Mõnes Eesti paigas need lihtsalt ei jää ellu. Saartel ja rannikul õnnestub kasvatamine arvatavasti paremini.

müügil nii valmissegusid kui ka ise valmistamiseks mõeldud toorainet. Firmad erinevad, kuid põhimõte on üks: peegeldada tagasi veebruarismärtsis tüvesid liigselt soojendav päikesekiirgus ning peletada ulukeid. Tüvevalgendi aluseline reaktsioon mõjub hävitavalt ka koorepragudes elutseda üritavatele kahjuritele ja nende munadele. Ainuke häda on selles, et kui keset talve siiski jälle vihmale läheb, tuleb lupjamist korrata. Kõige hilisem aeg oma viljapuude tüved valgeks võõbata on jaanuari lõpus.

Viljapuude tüvede valgendamine on levinud just seetõttu, et varasematel aegadel polnud muude vahendite valik nii mitmekesine. Praegu on aga valik poes palju laiem.

Verejahu peletab Müügil on näiteks verejahupulber, millele vett lisades saadakse määre, mida tüvedele loomade peletamiseks võõbatakse. Leida võib ka spetsiaalse vahendi põtrade, kitsede, jäneste ja kobraste vastu. Nimetatud vahendid ei valgenda, seega

Eestis kasvav virsik.

temperatuuri kõikumisest põhjustatud koorelõhede tekkimise eest need ei kaitse. Küll aga võib just ulukite vastu mõeldud vahendi hulka kriiti segada ja nii ka valgendamisefekti saavutada.

Järjest enam eelistatakse kasutada plastist kaitsmeid või ehitatakse viljapuude ümber väike tara. Taoline kaitseviis on kiirem ja määrib vähem käsi.

ET VILJAPUUD EDUKALT TALVITUKSID, TULEB HOOLAS OLLA TEGELIKULT JUBA ENNE SÜGISE SAABUMIST. Hoolimata tehtud pingutusest tuleb oma hoolealuseid talve jooksul aias kontrollimas käia ja vajadusel kaitseliine tugevdada.

Plastist tüvekaitsed on head abimehed ka suvisel ajal, et muruniiduki, trimmeri või muu tööriistaga kogemata õrna koort ei vigastataks. Kitsed, jänesed ja hiired ei arva plastist midagi ning seetõttu on ka tal-

visel tüvede kaitsmisel plastil oma koht.

Suurim puudus on aga plasti tume värv, mis tõmbab päikest ligi ja tõstab temperatuuri koore ümber. Nii võib päevase ja öise temperatuuri vahe olla kuni 20 kraadi ning tulemuseks külmalõhed, kust haigustekitajatel ja kahjuritel on hõlbus sisse on pääseda ja taime kahjustama hakata. Samuti saab häiritud toitainete liikumine puus.

Viljapuude kaitsmisele võib läheneda ka loomingulisemalt ja tüve ümber siduda aianduspoes müügil olevat džuutkangast, katteloori, varjutuskangast vms. Muidugi ei tasu unustada kuuseoksi. Pakasekangast võib külmemate ilmade saabudes kogu taimele laotada, eelnevalt võiks aga mulda lüüa toestusvaiad, muidu tekib kanga all õhupuudus. Parim taimekaitse on lumi, mida võib tüvede ümber kuhjata.

Väikesel viljapuul võib ka võraoksad kokku siduda, nii vähendame jälle ohtu, et jänes või kits neid näksima tuleb. Hiirte peletamiseks on aianduskaupluses palju mürkhõrgutisi.

Kui kevadel ikkagi avastame, et puud on talvel kannatada saanud, siis külmakahjustuse korral, kui puidu osa tumeneb, lõigatakse oksaosa tagasi kuni heleda puiduni. Näksimisest tingitud kahju korral tõmmatakse noaga narmendavad koorehaavad siledaks ja kaetakse haavamäärde või -palsamiga. Kui viljapuu tüvest üle poole on paljaks söödud, on mõttekam istikuärisse uue taime järele minna.

Vanemaid viljapuid pole vaja enam kaitsta, sest nendele on moodustunud kaitsev korp ehk surnud kude. Korp hakkab moodustuma kuuendal-seitsmendal kasvuaastal, kuni selle ajani vajab taim rohkem meie tähelepanu.

Sageli jäetakse viljapuud lihtsalt saatuse hooleks ja loodetakse, et ehk läheb õnneks.

Teinekord lähebki.

ügiskõledalt põlluservalt paiskub parinal lendu mitu pruunika-halli mustriga tuvisuurust lindu – oleme kokku sattunud nurmkanade pesakonnaga.

Neid ka põldpüüdena tuntud, varemalt meie põllumaastiku vägagi sagedasi asukaid kohtab aga aasta-aastalt üha vähem. Veel veerandsaja aasta eest olid nende salgad-pesakonnad varasügisel paarikümnepealised.

Talve jooksul kahanesid need kullide ja rebaste rünnete tõttu järjest, nii et kevadiseks pööripäevaks oli üheskoos näha vast pool tosinat lindu. Praegu on salgad väiksemad, harva tosin lindu ja ka üldine arvukus on kõvasti kahanenud. Kui 1959. aastal pesitses neid meie kanaliste uurija Ene Vihi hinnangul Eestis peaaegu 20 000 paari, siis nüüdisaastail vaid kaks kuni neli tuhat. Ka Euroopas on nurmkana arvukus vähenenud – mõnedel andmetel 75 aastaga koguni 94 protsendi võrra.

Nurmkanade-põldpüüde kadumise peapõhjus on põllumajanduse moderniseerumine. Põllud laiuvad suurte laamadena, nendevahelisi jäätmaid – looduslikke pelgupaiku, isegi põllupeenraid on väga vähe. Nii nurmkanad kui ka põldlõokesed ei suuda oma järelpõlve toita, sest võimalikult suure saagi huvides on insektitsiidide ja herbitsiididega põldudel surmatud kõikvõimalik „kõrvaline” elu, nii lehetäid ja muud putukad kui ka umbrohud.

Rammusad ja pehme kestaga lehetäid aga on linnupoegade esimese elunädala universaalne toit.

Varakevadel hajuvad talisalgad paaridena põlluservadele ja rohumaadele, kus võib näha nende mängu: isane küünitab end peaaegu pulksirgelt ülespoole, et kõhu all olev kastanpruun hoburauajoonis emalinnule hästi nähtav oleks, ja laseb kuulda oma mänguhüüdu kieerr-ik. „Nõusse saadud” emalind tiirutab ümber väljavalitu, nokka isalinnu selja kohal hoides.

Nurmkana pesa on emase poolt pin-

Mõnedel andmetel on nurmkana arvukus 75 aastaga vähenenud koguni 94 protsendi võrra.

Foto: Wikipedia

nasesse kraabitud madal lohk põlluserval rohupuhma või madala põõsa varjul.

Nurmkana kurnas on kuni 20 muna, mõnikord rohkemgi – nii et ta on üks viljakamaid linde! Järjekordse munemise järel katab see kanake pesa mõne kõrrega, et oma helekreemikaid aardeid varjata. Hauduma asub emane pärast viimase muna munemist, nii et 24–25 päeva pärast kooruvad pojad kõik samal ajal.

Esimesel nädalal pole tibud võimelised muud seedima kui ainult loomset toitu, süües alul peaaegu ainult pisikesi putukaid. Heinapõldudel võib varase niite korral mõni pesakond koguni silomaterjali hulka sattuda või munakurn puruks muljutud saada. Tibud vuristavad ohu korral lühikese maa taha juba nädalavanustena. Sügiseks on pesakonnas tavaliselt vaid kümmekond poega, sest sel kenal ja matsakavõitu linnul (kaalub 300 kuni 450 g) on palju „tarbijaid”.

Nurmkanu on lubatud küttida septembris ja oktoobris.

Tüseda lumevaibaga talvedel säästab nurmkanu näljasurmast lisasöötmine, milleks tuleks tuulevarjulisse kohta üles seada kaldus olev roomatt ja selle alla puistata teri ja muid seemneid. Talviseid kaotusi rohkendab mõnikord sulalumele tekkiv koorik, millest lume alla ööbima pugenud linnud ei suuda enam läbi murda, nii on lumesulamise järel leitud lausa pesakondadest jäänud laibahunnikuid. Ööbivaid nurmkanu murravad ka lume all jahti pidavad kärbid ja nirgidki.

Liik on levinud Iirimaast ja Põhja-Hispaaniast Taga-Kaukaasia ja Altaini, Euroopas metsa- ja stepivööndi, Aasias segametsaja poolkõrbevööndi lagealadel. Kui Eestis on nurmkanad paigalinnud, siis karmima kliimaga aladelt rändavad nad talveks pisut lõuna poole. Põhja-Ameerikasse jahilindude mitmekesistamiseks sisse tooduna on nad keskosariikides jõudsalt edenenud. Neid on introdutseeritud ka LõunaAafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale.

Varemalt ka põldpüüna tuntud põllumaastiku asuka nüüdne ametlik nimi johtub sellest, et ta ei kuulu püülaste sugukonda, nagu teder, laane- ja rabapüü, vaid faasanlaste hulka, nagu põldvutt, faasanid ja kodukana.

Nu r m k a na ol i 2013. aastal valitud Eesti aasta linnuks.

12 || Talu || maa elu

1. detseMber 2016

Nopri talu peremehe Tiit Niilo sõnul võib muutuda talu tootesortiment, sest suure kahjumiga toodetega jätkata pole mõistlik.

Fotod: tiit EFERt

Nopri talu peremees

teeb inventuuri TiiT EFERT Maa Elu

N

opri talu peremees vaatab sel talvel ettevõtete asjad üle, et jõuda selgusele, mida ja kuidas paremini teha.

Samas usub ta uude maaeluministrisse, kel endal talupidamise kogemus. Seda hoolimata halastamatust kriitikast.

Teekond Kärinä külla kulgeb mööda kruusateid. Kui sõita jääb veel 25 km, pakub nutiseade sõiduajaks uskumatud pool tundi. Tegelikult nii lähebki. Kohale jõudes lülitab seesama seade ennast Läti mobiilivõrku ja andmeside katkeb, sest rändlusteenuse luba pole antud.

Vaat sellises paigas tegutseb Tiit Niilo, peab seal Nopri talu, mille tooted on müügil ka nelja tunni autosõidu kaugusel pealinnas. Kärinä küla asub Eestimaa kagunurgas, kus ristuvad Läti ja Venemaa piir.

Kui sellisesse paika juba kohale tulla, tuleb rääkida kõigest, mis südamel. Saame Tiiduga rääkida nii Nopri talu tegemistest kui ka üldiselt Eesti maaelust. On ju Niilo laia haardega mees, paljuski põllumeeste eestkõneleja ja kunagine Riigikogu liige (2003–2007). Toda aega peab mees eriliseks, põnevaks ja raskeks. Tänaseks suurteks meesteks kasvanud pojad tol ajal veel talutöid enda kanda ei võtnud, ometi vajasid need tegemist.

Poliitiku porist kuvandit tunneb talumees siiani: ükskõik mis seisukoha avaldab, ikka öeldakse – ah, see poliitiku

jutt. IRLi liige on ta praeguseni ja kuulub Misso valla volikokku. Ent maailmaparandamisega mees liiale ei lähe.

Tiit võtab külalised vastu talu kontori eesruumis asuvas poes. „See meil siin suisa supermarket,” teatab ta. Poes pakutakse peale Nopri piimatoodete ja kasemahla näiteks ka kuivaineid, marineeritud kurki ja kohalikku käsitööd. Letil on karp, kuhu igaüks saab ise õige summa jätta. Kliente käib päevas paarikümne ringis, põhiliselt piimatoodete austajad. usub ministrisse „Minul on küll ministrisse usku,” sõnab Tiit. Talumeiereide liidu kaudu on ta Repinskiga tuttav juba nelja aasta jagu. „Nii ambitsioonika noore farmeriga pole varem trehvanud,” lisab ta.

Kui ajakirjandus on välja kaevanud kõik päevavalgust kartva, mida annaks ministriga siduda, siis Tiidu sõnul peaksime hindama ka eeldusi olla tulemuslik minister. „Ambitsioonikus, suurelt mõtlemine, kiire reageerimisvõime ning võime vabalt suhelda vene ja inglise keeles. Loomulikult reaalne majandamiskogemus terves toidutootmisahelas põlluharimisest ostja koolitamiseni. Seega paljud positiivsed eeldused on olemas. Ootan põnevusega, hoian pöialt.”

Tiidu sõnul on tore seegi, et nüüdseks on kõik suuremad erakonnad saanud kanda vastutust maaelu eest ja on valdkonnaga kursis. „Reformierakonna aeg oli küll valus, aga pikas perspektiivis vajalik,” sõnab ta. Halvem

oleks tema sõnul see, kui põllumajandust esindaks maameeste partei, kes vaaguks Riigikokku pääsemise piiril. „Nüüd on igas erakonnas keegi, kellele maakate asi korda läheb, kes teab tegelikkust ning on sedasi abiks kogu Eesti tasakaalustatud arengul,” sõnab Tiit.

Ta on rahul, et uus valitsus ei tõstnud regionaalministri kohustusi maaeluministri portfelli. Ühest küljest tundub see loogiline, aga teisalt jääksid põllumehed taas vaesemaks. Kui oli põllumajandusministeerium, oli selge, et minister tegeles põllumeeste teemadega. Juba enne, kui nimi muudeti maaeluministeeriumiks, hakkas põllumeestele mõeldud rahast pudenema toetusi külaseltsidele kiige ehituseks. „Olles ise kogu teadliku elu olnud maaelu mitmekesistaja, terviku nägija, olen veendumusel, et põllumeeste rahaga ei saa parandada kogu Tallinnast väljapoole jäävat elu. Eriti siis, kui naaberriigid käituvad teisiti. Tiit ise nimetaks maaeluministeeriumi ümber maamajanduse ministeeriumiks, sest maal äramajandamine ongi maal elamise alus.

Vaid kaks protsenti töökohtadest on jäänud Eesti põllumajandusse. Pole just palju, ent põllumajandus on tähtis toidutoorme tootja ja elukeskkonna korrashoidja. Maal on ressurssi, mida linnas ei ole: põllumaa, mets koos seal kasvavate saadustega, maavarad ning lõpuks turism. Ressursi abil tuleb toota maal rohkem lisaväärtust. „Kui on veel midagi, siis öelge,” teatab Tiit. Eestis on vee-

rand sajandi jooksul suunatud põllumajandust efektiivsuse suunas, aga kõik muu on selle kõrval taandarenenud. Põllumehed ei teeni sellist tulu, et kõrvaltegevusi arendada, lasteaedu ja koole alles hoida nagu sotsialismi ajal. Küll aga saaks riik panustada maaelu edenemisse mitmel moel, kasvõi kolme protsenti riigiametnikke linnast välja kolides. Senini kaugtöökohtadest vaid räägitakse, ehk jõutakse uue valitsuse vedamisel ka tegudeni.

paljude eelduste maa Tiidu meelest on Eestis palju kohalikku ressurssi kasutamata. Külalised vaimustuvad meie maast, ise me seda ei näe. „Kui on teovõimet ja maailmas vedeleva kogemuse rakendamise võimet, saab maal elades väga edukalt hakkama.”

Probleem on see, et eestlase ostuvõime kasvab aeglaselt.

Küsitlusel eelistatakse kodumaist toitu, kuid poes ostetakse odavaimat. „Eks me kõik oleme reklaami ja hinnakampaaniate ohvrid. Kodus koostatud plaan ununeb, kui on valida talupiima ja kust-iganestulnud piima vahel, mis on poole odavam,” nendib Tiit. „Lähed poodi liha ostma ja koju tuled tühjendusmüügis olnud saapamäärdega ...” Toit on pere eelarve suurim kuluallikas ja kui tahad teatripiletite jaoks kokku hoida, saab seda teha toidukorvi arvelt.

Samas ei suuda väiketootja võistelda tarbija tähelepanu püüdmises. „Millal nägime te-

leviisorist talumehe toidureklaami?” küsib Tiit. Turundustöö ja kliendi harimine on tema sõnul töö, mida keegi teine sinu eest ei tee. Tiit võtab Nopris vastu külalisi, räägib neile põllumajandusest ja tootmisest, teeb läbi piimanduskursuse. Kui küsida ostjalt poodi jäetud raha jagunemise kohta, siis arvatakse, et Nopri toote eest makstud eurost jõuab maale vaid mõni sent.

Niilole ei meenu, et oleks õiget pakkumist kuulnud. „Tervelt 55 senti, mis on väga suur osa, eeldusel, et töötlemisraha jääb samuti külavahele nagu Nopris.”

Seetõttu peaksid piimatootjad seljad kokku panema ja looma riigi abiga ühistulise piimatööstuse. Riigi abi on siin määrav, sest piimatootmise kõrvalt talumeestel endal selleks rammu ei ole. Praeguse mudeli juures, kus talumehed müüvad oma piima tööstustele, on nad kõige alumine lüli, kellele müügihinnast peaks jaguma. Paar aastat pole jagunud ...

Tiit mõistab: toota tuleb nii, et pigem

EESTLASE OSTUVÕIME KASVAB AEGLASELT. KÜSITLUSEL EELISTATAKSE KODUMAIST TOITU, KUID POES OSTETAKSE ODAVAIMAT.

ei konkureeri, vaid teed midagi erilist. „Selleks vaatamegi talve jooksul üle kogu Nopri strateegia. Peame tegema inventuuri enda sees, tarbijates, toodetes, turunduses. Reaalne elu on siiani olnud pigem igapäevane tulekustutamine kui kindla strateegia elluviimine,” ütleb Tiit.

Asjatundjad on soovitanud jätkata samamoodi, aga silmapaistvamalt. Seni on Nopri eelarvest kulunud reklaamile vaid kolm protsenti, selget turundusplaani pole olnud. Muutuda võib ka tootesortiment, sest suure kahjumiga toodetega jätkata ei saa. Kindlasti jäävad tooted, mis on Nopri kaubamärgi loomulikud osad, näiteks lihtsad talupiimatooted. „Praegu ostetaksegi meie toodetest enim piima ja hapupiimatooteid, mis on väiksema lisandväärtusega, aga mis eristuvad rohkem suurtootjate samalaadsetest toodetest,” sõnab ta.

Tiit usub juustutootmisesse, sest see on valdkond, kus suudetakse konkureerida erijuustude valdkonnas. „Kontsernid ei hakka tootma näiteks ürdijuustu,” kinnitab ta. „Samas kohupiimakreemide ja jogurtite osas astume juba täiega suurtööstuste varvastele.” eluKesKKond hoiab lapsed maal Kui Tiit Nopri meierei 1998. aastal käima lükkas, oli alustajaid üksjagu. Saida, Esko ja Pajumäe töötlesid juba enne piima. Kõige rohkem on talumeiereisid olnud 40. Pärast Euroopa Liiduga liitumist kukkus arv kuueni ning praegu on talumeiereide liidul 20 liiget. Nopri kombel kolmekümne eri piimatoote tootmine talumeiereis pole Euroopas kombeks. Põhitoodang on talujuustud, nii ka tulevikus. „Juustu viskad poodi kasvõi auto pagasiruumis ja säilib kaks kuud, piima pead aga transportima kolm korda nädalas.” Kas see tasub siis ära? „Tasuvus sõltub sellest, kuidas tarbija tooteid hindab.

Suund on teadlikkuse kasvule,” vastab Tiit. Ka teadlikkuse suurendamises on kasutamata võimalusi. „Euroopa pakub liikmesriikidele tarbija harimise abivahendeid, aga Eesti on olnud siin tagasihoidlik. Põhjust ei tea,” kommenteerib Tiit.

Nopri karja piimatoodang on Tiidu sõnul stabiilselt kasvanud, kuid siiani müüb ta poole toodangust oma meiereile ja teise poole Valiole. Loomulikult soovitakse ise rohkem töödelda, kuid müügioskus pole nii hea. Samuti läheb auru muule sebimisele kui ettevõtlus. Teisalt, kui elukeskkonnaga ei tegeleks, siis neli last viiest tõenäoliselt maal ei elaks.

Tiidu jutust tuleb välja, et maal majandamine on olnud vastuvoolu ujumine. Mis siis saaks, kui ta oma ettevõtte kinni paneks? „Tarbija jaoks ei muutu midagi. Toidupoed on kaupa triiki täis, ka tervisliku toituja jaoks on pakkujaid piisavalt, tooted on letil olemas,” sõnab Tiit. Küll on mure, kes pakuks töökohta 23 kohalikule spetsialistile Euroopa Liidu idapiiri lähedal. Tiit on siingi optimist – metsloomad ei jäta kohta asustamata, inimesed jahivad neid ja on õnnelikud …