Maa Elu, 19. jaanuar 2017 by AS Eesti Meedia

ISSN 2504-5865

586014

TAAVI SAAR:

VÄNDRAST TULEB ÕUNAMAHLA

SOOV TAASTADA SUGUVÕSA PÕLISTALU TÕI VÄNDRA VALLA KÜLADESSE ELAMA KAKS ETTEVÕTLIKKU PERET, KES HAKKASID ESIVANEMATE PÄRANDI ENNISTAMISE KÕRVALT TOOTMA MÜÜGIKS ÕUNAMAHLA.

772504

IMMUTAMINE LISAB PUIDU KUUPMEETRI HINNALE UMBES KOLMKÜMMEND EUROT JA KUI TARBIJA PEAKS SEDA ISE TEGEMA, SIIS RAHAS TA EI VÕIDAKS JA AJAS KAOTAKS MÄRKIMISVÄÄRSELT.

RIIK SURVESTAB PÄRIJAID MAAMAKSU MAKSMA TUHANDED INIMESED ON KAS TEADMATUSEST VÕI ÜSNA KOPSAKATE NOTARITASUDE TÕTTU JÄTNUD PÄRANDUSEKS SAADUD METSA JA MAA DOKUMENDID VORMISTAMATA.

19. JAANUAR 2017 • NR 3 (85) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

2016 oli piimatööstusele hea aasta

Ehkki eelmise aasta piimasaaduste tootmise tulemustest on detsembri omad veel laekumata, võib juba praegu öelda, et 2016. aasta oli piimatööstusele 2015. aastaga võrreldes hea aasta. Nii joogipiima, koore, hapendatud piima kui ka ilmselt juustu ja kohupiima 2016. aasta tootmismahud kujunevad 2015. aasta mahtudest suuremaks. PIIMASAADUSTE TOOTMINE EESTIS 2015–2016 (tonnides) 10000 Allikas: statistikaamet 9000 8000 7000

2015

6000 5000

2016

4000 3000 2000 1000 0

jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni

juuli

august

september oktoober november detsember jaanuar

joogipiim

koor

hapendatud piim

veebruar

märts

juust ja kohupiim

• kulumaterjalid • varuosad• loomakasvatustarvikud

www.pmkaubamaja.ee SE TEHNIKAKESKUS OÜ • Tel 5668 7957, 5687 7399

aprill

mai

juuni

juuli

august

september oktoober november

2 || PUIT || MAA ELU

19. JAANUAR 2017

ATRIA TAPAMAJAS TÖÖDELDI EELMISEL AASTAL ESMAKORDSELT ÜLE 100 000 SEA

elmisel aastal tappis Atria oma Valga tapamajas 100 714 siga, millest tapateenuse moodustas veerand ehk 25 403. Tapetud sigade aastane maht ületas esmakordselt 100 000 piiri ning tapateenuse maht kasvas eelmise aastaga võrreldes hüppeliselt, ligi 11 000 sea võrra. Kokku töötles tapamaja ca 9,3 miljonit kilogrammi liha, millest 8,1 miljonit oli sealiha ning 1,2 miljonit veiseliha. „Suutsime raskel ajal ta-

pamahtusid suurendada ning püstitada uue rekordi – sõltumatud seakasvatajad, kes varem realiseerisid rohkem elusloomi, olid eelmisel aastal sunnitud oma väiketootmise elus hoidmiseks sigu rümpadena realiseerima,” märkis Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm. „Huvitav oli see, et paljud väiketootjad olid sellises olukorras esimest korda.” „Eesti sealiha omavarustatuse tase on tänaseks 80–85% juures, mis tähen-

dab, et kõigile ettevõtetele kodumaist sealiha ei jätku,” selgitas Olle Horm. „Siiani imporditakse massiliselt nii külmutatud liha kui ka elussigu. Loodame, et olukord lihaturul liigub vaikselt paremuse poole. Kahjuks võtab Aafrika seakatku tekitatud august taastumine aega veel aastaid.” „Sigade arvukus Eestis on küll tunduvalt vähenenud, kuid kätte on jõudnud hetk, kust olukord saab ainult paremaks minna,” tõdes Horm. (ME)

TERAVILJASEKTORI LÄHIAASTATE MÄRKSÕNAKS KUJUNEB EFEKTIIVSUS JA RISKIJUHTIMINE

õllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna liikmete hinnangul tuleks uueks hooajaks valmistudes teraviljakasvatusettevõtetes senisest enam tähelepanu pöörata kulude planeerimisele ja riskijuhtimisele. Möödunud aasta kujunes heitliku ilma ja madalate turuhindade tõttu paljude teraviljakasva-

tajate jaoks keeruliseks. Selleks, et kindlustada Eesti teraviljasektori areng ja ekspordivõime, on jätkuvalt olulised mõistlikud investeeringud ja ühistegevus. „Möödunud aasta kujunes Eesti teraviljakasvatajate jaoks üsna keeruliseks. Piirkonniti väga ebasoodsad ilmastikuolud viisid saagikuse märgatava vähenemiseni

ning ka turuhindade tase on olnud viimastel aastatel languses. See pani teraviljakasvatajate sissetulekud mullu tõsise surve alla ning mõjutab kindlasti ka selle aasta plaanide tegemist. Märksõnadeks kujuneb kulude kontroll, efektiivsus ja riskijuhtimine,” ütles põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna vastvalitud esimees Ivo Eenpalu. (ME)

LÄTI SEAFARMIS TUVASTATI TAAS AAFRIKA SEAKATK

elmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene Aafrika seakatku puhang kodusigadel, mis taas kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel. Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati Aafrika seakatk ka Leedus koduseafarmis. „Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning Aafrika seakatku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles veterinaar- ja toiduameti looma-

tervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. „Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid,” rõhutas Kaup. (ME)

Lely Astronaut A4

robotlüpsisüsteem – innovators in agriculture

www.linery.ee

kõige usaldusväärsem töötaja, keda ette võib kujutada.

Investeerides Lely Astronauti lüpsirobotite süsteemi, saate endale täielikult koolitatud robottöötaja, kes lüpsab lehmi ööpäeva jooksul: valmistab loomad lüpsiks ette, kinnitab ja pärast eemaldab nisakannud (vajaduse korral oskab ka uuesti kinnitada) ja hooldab lehmi pärast lüpsi.

Küsi pakkumist: Toomas Rüütel, tel 521 6455

Nordic Lu püsib läänemais toomas šalda Maa Elu

äänemaal Paliveres on ehitusmaterjale toodetud eelmise sajandi seitsmekümnendate algusest, mil tööle hakkas Palivere Ehitusmaterjalide Tehas. 1995. aastal alustas samades hoonetes ja keskendus puidule AS Kestvuspuit, mis 2014. aastast kannab nime Nordic Lumber AS. Tootevalikus on sae- ja höövelmaterjal nii immutatuna kui ka ilma, immutatud elektri- ja aiapostid, aiamööbel, liivakastid, kuurid ning kuumtöödeldud puidust pakkematerjal. Maa Elu veendus põgusa külaskäigu jooksul, et ettevõttel pole põhjust ei häbeneda ega liigselt rõõmustada. „Värskeid ideid ja ajusid oleks tarvis,” tunnistab Nordic Lumberi tegevjuht Taavi Saar. „Meie aastakäive on majanduskriisi algusest saati olnud kahe miljoni euro ringis, 2016 tegime korraliku hüppe edasi, jõudsime 2,7 miljoni juurde, nõudlus kasvas. Aasta varem olime kahjumis.” Aastas töödeldakse siin umbes 6000 tihumeetrit puitmaterjali. KOHALIKU KLIENDI TEENISTUSES „Viimane tähtis muudatus meie tegemistes toimus 2007. aastal. 2000. aastal olime laienenud Maardusse rendipinnale ja meie tootmine kasvas jõudsalt. Müügiga polnud mingit probleemi, pigem muretsesime toorme hankimise pärast. Praegu näib see anomaaliana. Kinnisvarabuumi saabudes osteti aga meie käsutuses olnud Maardu maalapp ära ja kolisime jälle siia Paliverre kokku tagasi. Majanduslanguse saabudes kukkus käive umbes kaks korda. Sealtmaalt oleme tegutsenud küll stabiilselt, aga hoogu oleks juurde vaja. Meil on väga lihtne ja konservatiivne ala, kus samu tooteid võib igaüks tegema hakata,” on Saar avameelne. Nii ongi Nordic Lumberi nišš väiksemate kogustega tegelemine, kuna Läänemaa eraisikutel ja ehitusfirmadel pole puitmaterjali mujalt võtta. „Suvel on kõik väga kena, autosid on hoov täis, töötame täistuuridel. Talvel on jälle keeruline, siis püüame toota ekspordiks. Ekspordil on see miinus, et peab konkureerima suurema jõudlusega, efektiivsemalt toimivate ettevõtetega,” kommenteerib mees. Siin ongi kõhklemise ja kahtlemise koht – kas ja millesse investeerida ning tõsta endagi võimekust või töötada samas rütmis edasi. Kes ütleb, et investeeringud ära tasuvad? „Eelmisel aastal alustasime lepa töötlemisega. Läänemaal kasvab leppa palju, alustasime selle saagi-

mist ja hööveldamist, investeerisime ruumide kordategemisse ja seadmetesse sada tuhat eurot. No ei tasunud ära, oli liiga töömahukas. Saime vastu pükse ja lõpetasime projekti,” toob Saar nukra näite. Kohalikust turust kõneledes tuleb välja kaks tendentsi, mis ettevõttele igati kasuks tulevad. Eesti inimene kasutab järjest enam tehases immutatud materjali, sest ise puitu töödelda pole mõtet. „Immutamine lisab kuupmeetri puidu hinnale umbes kolmkümmend eurot ja kui tarbija peaks seda ise tegema, siis rahas ta ei võidaks ja ajas kaotaks märkimisväärselt,” kommenteerib Saar. Teiseks tahab kohalik klient saada järjest enam valmistooteid. „Kui vanasti viis mees endale koduhoovi hunniku laudu ja hakkas siis vaatama, kuidas sellest aia saaks, saagis ja värvis, siis nüüd teeme aia valmis kuni värvini ning töömees paneb selle lihtsalt ja kiiresti paika.” Kohalikule kliendile suunatud tootenimistus on Nordic Lumberil veel kuurid, kiiged, aiamööbel jms, aga nende müük moodustab vaid paar protsenti käibest. „Juppe jääb ikka üle. Leidsime, et need tuleks ära kasutada. Teeme peamiselt talvel, kui tasuvamat tööd on vähem. Suvel on muud tegemist palju ja kui siis tulevad aiamööbli tellimused, ega me kõige õnnelikumad ole, aga teeme siiski ära. Ehituspoodides vaatan, et tõenäoliselt Hiinast toodud analoogsed tooted on nii odavad, et mõistus ei võta, kuidas nii väikese raha eest toota saab. Peab arvestama, et tootja saab umbes kolmandiku kaupluse letihinnast. Paljusid asju pole nii mõtet tehagi. Meil on kollektiivis üks vanem töömees, kellel neid aiamööbli ja muid ideid ikka tuleb. Aiamööbel on talle ja teistelegi mõnus vaheldus.” Ehituspoodidega ettevõte praegu otse ei suhtle. „Kunagi müüsime ka otse, aga oleme liiga väiksed. Poed ei taha väikeste tootjatega jännata, neil on mugavam võtta oma kaup hulgifirmadest. Poodidel pole vaja, et meie viiksime sinna mingit kitsast tootegruppi. Hulgifirmadega meil mõningane koostöö toimib, aga peamiselt tuleb ikkagi klient meie juurde kas ise kohale, talle saadetakse materjal koju kätte või jõuab see temani ehitajate kaudu.” EKSPORDIL ON PLUSSE JA MIINUSEID Nordic Lumberi toodangust umbes 40 protsenti läheb Eestist välja. „Eksporti on väga keeruline kasvatada, eriti kui tahta müüa veidigi kallimat kaupa. Aasias pannakse lisandväärtusega toodetele tollimaksud peale, et kaitsta oma

MAA ELU || PUIT || 3

19. JAANUAR 2017

umber

e kliendi toel Nordic Lumber ASi tegevjuht Taavi Saar ja peagi Lähis-Itta saadetavad elektripostid. foto: toomas šalda

tootjaid. Importi takistatakse, et kohalikud inimesed ostaksid kohalikku kaupa. Meie pääseme neile ligi vaid tooret müües, seda võid sinna vedada palju iganes. Aga kasumimarginaal on minimaalne. Eesti puidufirmad saavad pidevalt e-kirju, kus küsitakse materjali. Mõistagi võimalikult odavalt. Kui kellelegi soodsa hinnaga müüd, siis see jagab kõigile tuttavatele ettevõtjatele infot: näe, selle Eesti firma käest saab nii odavalt. Hinnale mõne sendi lisamine ei tule kõne allagi,” kirjeldab Saar erinevaid ärikultuure. Varem müüs Nordic Lumber Lõuna-Koreasse korraliku koguse im-

mutatud puitu, aga enam mitte, sest seal otsustati väljast sisse toodud immutatud puit karantiini panna. „Asi muudetakse mõlemale osapoolele, nii müüjale kui ka ostjale ebamugavaks. Arusaadavalt tahavad nad, et tasuvam töö jääks oma ettevõtjatele. Iga päev kuuleme siin jutte lisandväärtusest, aga vähemalt meie sektoris on nii, et mida rohkem väärtust oma kaubale annad, seda keerulisem on seda müüa,” kommenteerib Saar. Ühtlasi tunnistab tegevjuht ausalt, et kui kaupa konteinerite kaupa välismaale saata, on kasum väiksem kui kohapeal pisemaid koguseid müües. Peale Aasia suuna on Nordic Lumber oma toodangut regulaarselt saatnud Küprosele, vähem Norrasse, Soome. Uusi välismaiseid koostööpartnereid ettevõte Saare sõnul ise aktiivselt ei otsi ja messidel oma toodangut tutvustamas ei käi. „Sellel oleks mõtet, kui tuleksime välja mingi uue tootega, millega tahaksime turule pääseda. Meil on tavalised tooted, mis on mitukümmend aastat sisuliselt ühesugused olnud. Ostjad leiavad meid selletagi üles.” Hinnatundlik on nii kodu- kui ka välismaine kunde, aga tingimisruumi on Saare kinnitusel vähe, sest kasumiprotsent on niigi väike, keskmiselt viie kandis. Nõnda pole lihtsalt võimalik suurt midagi langetada. Hinda tõsta ka ei saa, sest siis jääb kaup kätte.

SUUDAKS KAKS KORDA ROHKEM Käibe poolest on Nordic Lumberi kõige tähtsamad tooted elektripostid, immutatud saematerjal ja terrassilauad. Elektriposte läheb kodu- ja välismaale. Võrreldes metallpostiga on puidust elektripost odavam ja neid saadetakse päris kaugetesse riikidesse, näiteks Iisraeli. „Konteineritäie elektripostide Lähis-Itta saatmine maksab umbes poolteist tuhat eurot ja neil tasub siit tellimine ära. See on meie jaoks hea töö, on mahtu ja käivet,” tunnistab Saar. Kui müüa suudaks, võiks ettevõte poole võrra oma tootmist kasvatada, kuigi see eeldaks vahetustega töötamist. Tööl on siin stabiilselt umbes 25 inimest, suvisel puhkuste ajal kutsutakse appi kohalikud koolipoisid. Tegevjuht möönab, et praegusest seisust edasi minekuks on vaja investeerida nutikamatesse inimestesse, kobedamatesse masinatesse ja parematesse töötingimustesse. „Käive on meil küll säilinud, isegi tõusnud, aga tööjõukulu on samuti kasvanud. Kolme-nelja aastaga on see tõusnud enam kui saja tuhande euro võrra. Sealjuures jäävad meie palgad märgatavalt alla Eesti keskmise. Kõige rohkem on juurde tarvis ajusid, uusi motiveeritud inimesi, aga neid pole lihtne leida. Inimesi on läbi käinud küll, aga kellel tiivad kannavad, kipuvad kõrgele ja kaugele lendama. Aga me ei jäta, teeme oma tööd isuga edasi ja võimalusel areneme.”

juhtkiri

peeter raidla

peatoimetaja

250 EUROGA EUROOPASSE

ui uskuda Riigikogu majanduskomisjoni endise esimehe ja praeguse aseesimehe Toomas Kivimägi arvutusi, siis läheb meid Euroopasse viiv Rail Baltic ühe elaniku kohta maksma 250 eurot. Kivimägi võttis aluseks Eesti omaosaluse tulevase raudteetrassi kogumaksumusest ning jagas selle meie elanike arvuga. Seda ei ole tõesti palju ning selle taustal jäävad vähemasti minu jaoks arusaamatuks pessimistide kartused, et tulevane Rail Baltic hakkab oma ehitus- ja püsikuludega Eesti rahvast kümneid aastaid painama. Peaminister Jüri Ratas ütles esmaspäeval Riigikogus arupärimisele vastates, et talle teadaolevalt tuleks Eestil Rail Balticu ülalpidamiseks maksta umbes 10 miljonit eurot aastas, ent seda vaid juhul, kui seda trassi ei hakka kasutama ükski kauba- ega reisirong ning selle kohal lendavad vaid liblikad. Iga mööda Rail Balticut liikuma hakkav rong hakkab seda 10 miljoni euro suurust summat tänu raudtee kasutamise tasule vähendama. Vaevalt et need väited elupõliseid pessimiste maha suudavad rahustada, kuid toon veel mõned arvud Riigikogu saalis räägitust. Ratase sõnul suudab üks 750 meetri pikkune kaubarong vähendada Tallinnast Iklasse kulgeval maanteel (ja mõistagi ka sealt edasi läbi Läti ja Leedu kulgeval maanteel) asendada umbes 50 rekat. Selliseid kaubaveokeid sõidab praegu Tallinna ja Ikla vahel aga ööpäevas koguni 1500, kui taas Kivimägi sõnu uskuda. Need arvud peaksid panema oma väidete paikapidavuses järele mõtlema ehk neidki, kes jutlustavad juba aastaid sellest, et Eestit läbivad kaubavood on uue raudteetrassi jaoks liiga väikesed. Või kellel saab midagi olla selle vastu, et jõuda mugavas reisirongis istudes Tallinnast Pärnu 45 minutiga, Riiga kahe tunniga või Kaunasesse 3,5 tunniga. Ja mis veel olulisem – mõni tund mugavat istumist veel ja oled juba Varssavis. Nii et on, mille valmimist põnevusega oodata. See kõik saab võimalikuks juba kümmekonna aasta pärast.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2017

Haagi SAMI’ga, jõuad sihile!

Erineva suurusega lumesahad, liivapuisturid ja teised teehooldusvahendid nii tavakasutajale kui ka teenusepakkujale

SAMI MASINAKESKUS OÜ • Saue, Tule 20 • Tel 670 9621, 528 2732, 521 8462 • Valga, Petseri 40 • Tel 524 1759 • www.sami.ee

4 || HAMBARAVI || MAA ELU

19. JAANUAR 2017

Uus ravi hüvitamise kord teeb hambaarstidele peavalu sirje niitra Postimees

namiku hambaarstide hinnangul on haigekassa hinnakiri, millega teenuse osutamist arstidele hüvitama hakatakse, tehtud ebarealistlikult madalate hindade peale, mistõttu ei pruugi enamik arste lepingut sõlmida. Mis saab aga sel juhul patsientidest väiksemates kohtades, kus uut arsti pole lihtne leida? Kui hambaarstide liit küsis Eesti hambaarstidelt, kas nad on praeguse hinnakirjaga nõus, vastas 93 protsenti küsitluses osalenud 544 arstist, et nemad pole niisuguste hindadega nõus töötama. Liidu president Marek Vink vastas Maa Elu pärimisele vaid ühe lausega: „Esialgu pole ühtki määrust, mis annaks aimu, kuidas täiskasvanute mitterahaline hambaravihüvitis tööle pannakse.” Vestlustest maapiirkondades töötavate hambaarstide ja nende patsientidega selgus, et nemad on eriti murelikud, sest seal pole inimesel sageli võimalik endale arsti valida. Kas see võib tähendada ka mõningate hambaravikabinettide sulge-

mist maal, ei osanud täna veel keegi öelda. Pole saladus, et väikestes kohtades saab hambad parandatud sageli palju odavamalt kui linnas. Nii näiteks teatas Kristo (42), kes elab ühes Tartumaa alevis, et sai oma kolm hammast kohaliku tohtri käe all korda 30 euro eest, samas kui Tallinna peentest kabinettidest naljalt alla 60 euro suuruse arvega keegi ei lahku. Suurlinnades on inimesi, kes käivad ravil ümbruskonna hambaarstide juures ja kuuldavasti osa Lõuna-Eesti elanikke koguni teispool piiri Lätis. Väike-Maarja hambaravikabineti A&K Caritas juhataja Allan Alt ütleb, et kõik sõltub kohast ja sellest, kui populaarne kohalik arst elanikkonna hulgas on ehk kui head tööd ta teeb. Kolme hammast 30 euro eest, seda ta kuigi reaalseks ei pea ja räägib juhtumitest, kus arstid peavad kolleegi tööd vahel ümber tegema. Samas tõdeb mees, et ühe arstiga väikeses kabinetis võivad hinnad olla märksa soodsamad kui suurtes raviasutustes. Materjalides ei tohiks tema sõnul suuri erinevusi olla. Samas teab ta rääkida, kuidas kohalikud elanikud on pärast Tallinnas või Tartus konsultatsioonil käimist tulnud tagasi kurbade nägudega, kui neile on seal müstiliselt kõrge hinnaga raviplaanid koosta-

Võta ühendust EST 6000 969 RUS 6000 968

Uued atraktiivsed tähtajalised hoiused! Raha HLÜ tähtajaliste hoiuste eelised: • intressi väljamaksmine teie valikul; • intressimäär kuni 9%; • hoiustatav summa alates 100 eurot; • hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; • tähtajaline hoius on turvaline; • hoiuse perioodid 12, 24, 36, 48 ja 60 kuud; • kõik hoiused on pikendamisvõimalusega! • Hoiuse avamine kiire ja kliendisõbralik. Tähelepanu! Tegemist on finantsteenuseid osutava ettevõttega, enne lepingu sõlmimist palume tutvuda lepingu tingimustega ning vajadusel konsulteerida meie spetsialistidega. * Vastavalt tulumaksuseadusele on Raha HLÜ-s füüsiliste isikute hoiuste intress maksustatud tulumaksuga. Intresside väljamaksmisel peetakse kinni tulumaks (20%), mis läheb tasumisele maksu- ja tolliametile!

HOIUSTA 2 aastaks 10 000 € INTRESS perioodi lõpus 1050 €*

HOIUSTA 2 aastaks 10 000 € INTRESS kvartalis 137,50 €*

HOIUSTA 2 aastaks 10 000 € INTRESS igakuiselt 43,75 €*

HOIUSTA 2 aastaks 10 000 € INTRESS perioodi alguses 900 €*

Hoiusta juba täna www.rahahoius.ee

tud. „Odavat tööd ei taha paljud hambaarstid enam teha,” hindab ta. On tavaline praktika, et esmalt suunatakse patsient suuhügienisti juurde ja seda isegi siis, kui tal on äsja hambakivi eemaldatud. Osa arstidest eelistab hirmkalleid implantaate, ehkki saaks ka soodsamat varianti pakkuda. Selle kõik võib võtta kokku sõnadega „hea müügitöö”. Väikese koha eelis – seal on anonüümsus väiksem kui suures linnas ja teave nii kohaliku hambaarsti heast kui ka halvast tööst levib kulutulena. Uue hambaravi hüvitamise korra kohta ütleb Alt, et see on üks inimeste lollitamine ja sellega ei parane maainimeste suus midagi, sest summad on liiga väikesed. Eelkõige lollitatakse tema sõnul aga arste, kellele surutakse peale ebamõistlikke hinnakirju. „Ega siis seni polnud ka hinnad laest võetud, need on aja jooksul välja kujunenud, arvestades Eesti keskmisi ravihindu ja tehtud kulutusi. Haigekassa hinnad on juba ammu ajast ja arust – täiskasvanute raviga oleme pidanud katma näiteks laste ravi. Laste hambaravi on nii limiteeritud, et me loeme hoolega, kui palju lapsi käib. Sisuliselt saab üks arst päevas vastu võtta vaid kaks last ja järjekord on seetõttu üle kolme kuu,” selgitab ta olukorda. Uue hinnakirja saatis haigekassa arstidele välja alles 30. detsembri õhtul, sestap pole nad sellega veel tutvuda jõudnud. Üldine seisukoht on arstidel mitte minna selle peale 1. juulist, kui hakkab kehtima uus hüvitiste kord. Põhipõhjus on liiga odavad hinnad, millega pole võimalik tööd teha. Samas ei tahaks keegi ka oma patsiente ära anda. Alt toob välja peamise mure, miks paljud Eesti inimesed, elagu nad siis maal või linnas, oma naeratust varjama peavad: „Inimesed ei taha ju hambaid pesta. Minu hinnangul peseb regulaarselt hambaid vaid kümme protsenti elanikest. Hambad tunduvad ikka hambaarsti omad olevat. See on väga suur probleem.” Vändras tegutsev hambaarst Katrin Kalajas ütleb, et lähedal asuva Pärnu linnaga on hambaravi hinnad praegu enam-vähem samad. „Tallinna ja Tartu hindadest ma muidugi ei räägi, need vahed on ikka väga suured. Suurte linnade seeski on hinnad väga erinevad,” lausub ta ja lisab, et kuna nõuded on üle Eesti samad, siis ei saa ka ravi kvaliteedis suuri erinevusi olla. Küll aga ei tehta maapiirkondades kõiki kallimaid töid, nagu näiteks implantaatide paigaldamine. Kalajasel on haigekassaga pikk leping laste hammaste raviks ja tema hoole all on ka kohalik kool. Nüüd on ta mures täiskasvanute ravi pärast: „Olen nii aru saanud, et pean automaatselt nüüd ka täiskasvanuid sama hinnakirja järgi ravima hakkama. Pole jõudnud veel õieti süveneda, aga tundub, et paljud, näiteks täidiste hinnad, on kõvasti alla kärbitud ja nendega küll tööd pole võimalik teha.”

Pole saladus, et väikestes kohtades saab hambad parandatud sageli palju odavamalt kui linnas.

foto: publicdomainpictures.net

NÄIDE VÕIMALIKU HAMBARAVIVISIIDI KOHTA Eesmärk – valutava hamba parandamine täidisega: • Hambaarsti esmane vastuvõtt 25,41 eurot • Pinnaanesteesia (pinnale kantud tuimastus) 2,28 eurot • Injektsioonanesteesia (tui-

mastav süst) 6,77 eurot • Ühe pinna täidis 13,98 eurot • Kokku visiit 48,44 eurot • Selliselt raviarvelt saab patsient 50% soodustust, mis on 24,22 eurot.

Märkus. Neile, kes saavad juba praegu toetust (pensionärid, rasedad, alla aastaste laste emad ja suurenenud ravivajadusega inimesed), on omaosaluse määr 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas. Allikas: Haigekassa

HAIGEKASSA KOMMENTAAR Tiina Sats, Haigekassa eriarstiabi paketi arenduse talituse juht

ambaraviteenuste hinnakiri on koostatud ja ajakohastatud koostöös Eesti Hambaarstide Liidu ning referentsasutustega, kes esitasid andmed tegelike kulude kohta (nt instrumendid ja seadmete maksumused ning personali aja kulu). Täiendavalt on EHL esitanud hindade muutmise ettepanekud, töötasime need läbi ja põhjendatud ettepanekud aktsepteeriti. Hambaarstide liiduga on arutatud ka koostööpunkte 2017. aastaks. Sel aastal jälgime teisel poolaastal teenuste rakendumist ja kontrollime, kas uued teenuste

Samas on tema sõnul kummaline, et uue hinnakirja kohaselt muutub hamba väljatõmbamine tohtrile senisest märksa kasulikumaks. Kui praegu tõmbab Kalajas ühe juurega hamba koos süstiga välja 20 euroga, siis uues hinnakirjas maksab paljalt väljatõmbamine 30 eurot. „Kas ma võin siis ka hakata rohkem küsima?” küsib ta. Selle loogikaga ei tasuks nagu alla 60 euro maksvaid arveid kirjutadagi. Kalajas toob näite, kuidas ta praegu võtab mõne patsiendi esimese visiidi ajal vastu 8 euro eest, paneb talle väikese täidise 12 euro eest ja inimene on üliõnnelik, sest saab kogu raha tagasi. Uue korra järgi patsiendid raha ei näe ja seetõttu ei tunne ka, et riik nende hambaravi toetaks. Kalajas ei usu, et uus hüvitise arvestamise kord patsiendi jaoks midagi paremaks teeks. Esiteks on 30 eurot naeruväärselt väike summa ja teiseks on selle-

kirjeldused ja hinnad vastavad tegelikele kuludele. Loodame väga, et ka väiksemate kohtade hambaarstid soovivad oma piirkonna elanikele jätkuvalt hambaraviteenust pakkuda ning sõlmivad meiega lepingu. Meil on plaanis kõigi teenust osutavate hambaarstide poole vastava ettepanekuga pöörduda. Kui inimene soovib oma õigust hüvitisele kasutada, aga tema arstil lepingut ei ole, siis on võimalik valida selline hambaarst, kellel on haigekassaga leping. Teeme lepingupartnerite info võimalikult kergesti kättesaadavaks nii haigekassa veebis kui ka meediakanalite kaudu. Need praegused laste hambaravi lepingupartnerid, kes soovivad alates juulist hakata täis-

kasvanutele pakkuma hambaravi hüvitise võimalust, sõlmivad haigekassaga uue lepingu. See tähendab, et laste hambaravi lepingupartnerid ei hakka automaatselt alates juulist täiskasvanutele teenuseid osutama tervishoiuteenuste loetelus välja toodud hindadega. Hambaravi hüvitatakse täiskasvanutele poole ulatuses ja kuni 30 eurot aastas. Selle võimalikku jääki ei saa üle kanda järgmisesse kalendriaastasse. Hüvitis on mitterahaline, mis tähendabki, et arveldus toimub kohe maksmise hetkel, st arst esitab patsiendile kohe väiksema arve. Hindade kohta saame veel lisada, et tegemist on esimese, algse paketiga ja see võib tulevikus muutuda, arvestades riigi rahalisi võimalusi.

gi kättesaamise kord keeruline. Ehkki uue korra väljamõtlejad on öelnud, et tegu oli majanduspoliitilise otsusega, siis ei näe tohtrid tema sõnul siin küll kellelegi mingit tulu tõusvat. Just siiani oli arvestus rangelt kulupõhine ja oleks võinud sellisena jätkuda, leiab ta. Teiseks ei saa Kalajas enda sõnul aru, miks oli vaja uus hinnakiri välja saata nüüd, kui uus hüvitamise kord hakkab kehtima alles juulis. „Olen sundseisus, sest ei tea, kui palju inimesi läheb selle 30 euro pärast linna uut arsti otsima,” lisab ta veel ühe argumendi. Teisalt ahendab uus seadus tema hinnangul patsientide vaba liikumist ehk valikuvabadust olukorras, kus rii-

gi tugi on minimaalne. „Haigekassale on muidugi kasulik, kui osa hüvitisi välja võtmata jääb põhjusel, et inimesed ei hakka selle 30 euro pärast aastas hambaarsti vahetama,” tõdeb ta. Kalajase sõnul on nii tema kui ka kolleegid uue aasta hakul suures segaduses, sest kuidas kõik toimuma hakkab, pole kaugeltki selge. „Tuleb nii välja, et kui ta tahab laste ravimist jätkata, siis tuleb ka uus karm hinnakiri omaks võtta. Et asjas selgust saada, peab vist advokaadi kõrvale võtma,” möönab naine. Ka patsientidele on seni paljugi selgusetuks jäänud. „Ma ei saa aru, mis tähendab, et riik võtab hambaravi kuludest enda kanda kuni poole, aga mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Kas ma saan selle raha enda kätte ja valin ise arsti, kellele see anda, või kuidas? Ja mis need piirhinnad üldse tähendavad?” küsib näiteks 52aastane Kersti Rakverest.

HAIGEKASSALE ON MUIDUGI KASULIK, KUI OSA HÜVITISI JÄÄB VÄLJA VÕTMATA.

MAA ELU || MAA || 5

19. JAANUAR 2017

Riik survestab pärijaid maamaksu maksma riina martinson Maa Elu

uhanded inimesed on kas teadmatusest või madalapalgaliste jaoks üsna kopsakate notaritasude tõttu jätnud päranduseks saadud metsa ja maa dokumendid vormistamata. Nii ei pea nad maamaksu tasuma ja kohalikel omavalitsustel jääb saamata sadu tuhandeid eurosid. Kui 2015. aastal jäi omanikuta kinnistutelt laekumata maamaksu 162 355 eurot, siis 2016. aastal juba 290 168 euro eest. Omavalitsused aga ei näe pärijate tagantsundimisest märgatavat kasu endale tõusmas, küll aga on teisi taskuid, kust maamaks hulga suuremas määras saamata jääb. Pärnumaa metsarikka Surju valla vanem Jaanus Männik ütleb, et kohalikele omavalitsustele on märksa suurem probleem juba aastakümne vältel looduskaitseliste piirangutega maadelt maamaksu laekumata jäämine sihtkaitsevööndite eest või 50protsendine laekumine piiranguvööndite eest. Riik on jätnud selle maamaksuseadusega tekitatud vähemlaekumise omavalitsustele kompenseerimata. Näiteks ainuüksi Surju valla aastane vähemlaekumine looduskaitsepiirangutega maade arvelt on üle 50 000 euro, samal ajal kui tegelik maamaksu laekumine on 142 000 eurot, seega ligi kolmandik jääb saamata. Sama probleem on kõigil looduskaitsepiirangutega valdadel. Ainuüksi Pärnu maakonnas kokku on vähemlaekumist üle 400 000 euro, toob välja Männik. „Maamaks on teatavasti sada protsenti kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv maks ja selle ühe seadusega vähendamine tuleks põhiseaduse kohaselt teise seadusega kompenseerida,” rõhutab vallavanem. „Kümmekond aastat tagasi oli maamaksuseadus üks parem ja loogilisem maksuseadus, muu hulgas ka veidigi regionaalset tasakaalu genereeriv ja inimeste Tallinnasse kuhjumist pidurdav seadus. Prae-

Surju vallavanema Jaanus Männiku sõnul oli kümmekond aastat tagasi maamaksuseadus üks parem ja loogilisem maksuseadus, praeguseks on see aga valimispopulismiga ära vussitud. fotod: ants liigus / pärnu postimees

guseks on seadus valimispopulismiga ära vussitud.” Männik tõdeb, et loomulikult võib riik omaniku mõnel juhul maamaksust vabastada. Küsimus on, et kohaliku omavalitsuse tulubaasi vähendamine ühe seadusega tuleb kompenseerida mõne teise seadusega või siis vähendada samaväärselt mõnd omavalitsusele pandud riiklikku funktsiooni. „Seda pole tehtud,” rõhutab ta. „Looduskaitsealad enamasti riigimaadel RMK bilansis. Riigivõim pumpab riigimetsast aastas välja kuningliku omanikutulu – 20 miljonit eurot, sellest poleks raske õiglane osa omavalitsustele looduskaitsepiirangute vähemlaekumist kompenseerida.” PÄRITUD MAAD Kuna aga riigiametid on praeguseks võtnud plaani pärijaid seaduskuulekalt käituma kutsuda, uurime, milliseid samme oodata on. Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tõdeb, et kui kinnistusraamatus märgitud maa omanik on surnud, ei ole neil kellelegi maamaksuteadet saata ning riigile nendelt maadelt maamaksu ei laeku. Põhjuseid kinnistu ümbervormistamata jätta on mitmeid: pärimismenetlus on pooleli või lähisugulased puuduvad ja keegi pole alustanud pärijate väljaselgitamist. „Võimalik, et inimene on küll pärandi vastu võtnud, kuid ei ole kannet kinnistusregistrisse teinud,” selgitab Liivamägi. „Varem oli kande tegemine tasuline ja notari kohustus, nüüd saab inimene selle ise tasuta teha, seega on ka võimalus kanne üldse tegemata jätta. Osaliselt on see põhjustatud teadmatusest.” M a a maks laekub kohalikule omavalitsusele ja kui sellistelt omanikuta kinnistutelt

MAAMAKS

aamaksuseaduse järgi peab maamaksu maksma maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja. Pärimise korral on maa omanikeks maa pärijad pärandaja surma päevast arvates. Maamaksuseaduse paragrahvi 8 lõi-

ge 1 sätestab, et maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Allikas: MTA

maamaksu ei laeku, annab see nende eelarves tunda. Just sel põhjusel tegi MTA möödunud aastal kõikidele omavalitsustele väljavõtted, kui palju on neil maid, kus omand on ümber vormistamata. „Samuti alustasime koostööd Tartu maakohtu kinnistusosakonnaga ja saatsime neile info maaomanike kohta, kel on pärimisregistri andmetel pärija olemas, aga keda ei ole omanikuna kinnistusregistrisse kantud,” räägib Liivamägi. Tartu maakohtu kinnistusosakond andis mullu aasta lõpuni pärijatele aega end vabatahtlikult omanikuks vormistada ja paljud kasutasid võimalust. Kui novembris oli ligi 16 000 kinnistut, mille senine omanik on surnud ja pärija ei ole end omanikuks vormistanud, siis nüüdseks on kinnistusraamatus andmed parandanud 2800 omanikku. Tartu maakohtu kinnistusosakonna juhataja Neeme Laane räägib, et neil on plaanis saata igale uuele pärijast omanikule personaalne meeldetuletus ja hoiatus kohustuse kohta esitada kinnistamisavaldus kande parandamiseks. „Kohustuse täitmata jätmise korral oleme aga sunnitud määrama rahatrahvi minimaalselt 200 eurot ja maksimaalselt 3200 eurot,” hoiatab ta ja lisab, et vestlustest maaomanikega on välja tulnud, et pärast notari juures pärimisasjade vormistamist on paljudel kas asi ununenud või jäänud mul-

je, et sellega said kõik asjatoimetused aetud. Tegelikult tuleks siis, kui pärandi vastuvõtmine on notariaalselt vormistatud, esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kinnistusraamatu parandamiseks. Seda saab teha kohe samas notari juures. Samuti võib pärija või mitme pärija korral üks pärijatest ise interneti kaudu kinnistuportaalis kinnistamisavalduse esitada. Kande parandamine on riigilõivuvaba. Kui kasvõi üks pärijatest avalduse esitab, loetakse kohustus täidetuks ka kõigi teiste pärijate osas ja trahvihoiatusele trahvi ei järgne. Kui aga kinnistusraamatus tegemata parandusega maal on viis või 15 pärijat, saadab kinnistusraamatu pidaja eelnevalt igale pärijale hoiatuse ja kui avalduse esitamise kohustust ikka ei täideta, määrab kõigile eraldi trahvi – igaühele vähemalt 200 eurot. VÄHE TULU Koonga vallavanem Mikk Pikkmets räägib, et nende valla inimestel on olnud ripakil pärimisasju, aga vallaametnikud on aidanud inimesi asjaajamisel. „Mõni üksik maatükk veel on, kus teame, et pärijad pole dokumente korda ajanud, aga see pole meile probleem ja m a k sut u lu neist oleks väike.” Pik k metsa sõnutsi ei

jää asjaajamine niivõrd napi raha, kuivõrd vähese ettevõtlikkuse taha. Kui ei ole plaanis maad või korterit müüa, pole ka otsest sundi dokumente korda ajada. Vajadus võib tekkida näiteks hajaasustuse programmist toetust taotledes. Su r ju va lla maa nõunik Andrus Lillemaa tunnistab samuti, et pärimata kinnistud pole märkimisväärne probleem. „Ei arva, et mittepärimine on omamoodi kavalus maamaksust pääseda, pigem on põhjus selles, et pärimine on keeruline või pärijaid on palju: näiteks on üks kinnistu, kus pärijateks sai üksteist inimest. Pärijad võivad olla Eestist lahkunud ja kõigil ei ole võimalik ühel päeval notarisse minna. Kui pärijaid on palju ja tegemist on põllumaa või elamumaa kinnistuga, siis maamaks ühe omaniku kohta jääb tavaliselt alla viie euro ja maksuteadet nagunii ei väljastata,” seletab ta. Miks on tähtis, et pärandusasjad korda aetaks? Neeme Laane seletab, et kinnistusraamatu pidaja positsioonilt on peamine põhjus kinnistusraamatu kannete parandamine. Kinnistusraamat on oluline instrument eraisikutevahelistes kinnisasjadega seotud suhetes ja vajalik paljude avalik-õiguslike ülesannete lahendamiseks: näiteks ehitusplaneerimine, maakorraldus, keskkonnakaitse, sotsiaalhoolekanne, täitemenetlus ja muinsuskaitse. Kinnistusraamatu kannetega on seotud ka kinnisasja omandamine ning piiratud kinnisasjaõiguste tekkimine, üleandmine ja lõppemine. Kui kahtlete, kas teie pärandusega on kõik korras, siis kõige lihtsam on kinnistusraamatu andmeid kontrollida internetis eesti.ee või e-kinnistusraamatu kaudu. Samuti saab seda teha, kirjutades kinnistusosakonnale e-postil kinnistusosakond@kohus.ee või helistades kinnistusosakonda. Kehtiva seaduse järgi on pärimisest võimalik loobuda kolme kuu jooksul pärandaja surmast. Kui seda ei tehta, ollakse seaduse silmis omanik isegi siis, kui notari juures dokumente ei vormistata. Mõnikord võib juhtuda, et olete enda teadmata mõne kauge sugulase pärija.

Koonga vallavanem Mikk Pikkmets räägib, et nende valla inimestel on olnud ripakil pärimisasju, aga vallaametnikud on aidanud inimesi asjaajamisel.

TURUARENDUSTOETUS KA TUNNUSTATUD TOOTJATELE

aaeluministeerium saatis kooskõlastusringile turuarendustoetuse määruse eelnõu, millega laiendatakse toetuse sihtrühma tunnustatud tootjarühmadele ja toetatavate tegevuste loetelu. Muudatuste eesmärk on suunata toetusvahendid veelgi enam ekspordi edendamiseks. Eelnõu kohaselt saavad alates 2017. aasta taotlusvoorust turuarendustoetust lisaks mittetulundusühingutele taotleda ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjarühmad. (ME)

RIIK TOETAB NIISUTUSSÜSTEEMIDE RAJAMIST

aaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu. Muudatusega saab edaspidi taotleda toetust niisutussüsteemi ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. „Niisutussüsteemide lisamine toetatavate objektide hulka aitab tagada saagi ühtlasemat kogust ja kvaliteeti,” ütles maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito. (ME)

MAHETOODANGU ANDMEID OODATAKSE 1. VEEBRUARIKS

eoses määruse „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded” muudatusega tuleb mahetoodangu andmed põllumajandusametile esitada 1. veebruariks 2017. Isik, kes soovib jätkata mahepõllumajanduslikku taimekasvatust ning mitteharitavatelt aladelt taimede või seente korjamist, peab esitama põllumajandusametile eelmisel aastal üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuri, seente ja katmikkultuuri saagi, mitteharitavalt alalt korjatud taimede või seente kogused. Isik, kes soovib edasi tegeleda mahepõllumajandusliku loomakasvatuse ja mesindusega, peab põllumajandusametile esitama ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade arvu liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvu eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Samuti üleminekuaja läbinud loomadelt saadud loomakasvatussaaduste ja mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused. (ME)

6 || MAHLATEGU || MAA ELU

19. JAANUAR 2017

Vändrast ei tulegi ainult saelaudu anu villmann Pärnu Postimees

oov taastada suguvõsa põlistalu tõi Vändra valla küladesse elama kaks ettevõtlikku peret, kes hakkasid esivanemate pärandi ennistamise kõrvalt tootma müügiks õunamahla. Kaisma külast pärit Terje Mitev elas pärast keskkooli aastaid Tallinnas, kuid on end nüüd sisse seadnud vanavanemate kunagise talu varemetele kerkinud tallu Kõnnu külas. Mitevite pere ostis naabrusest ära ka Metsniku talukoha ühes viljakate looduslike rohumaadega. Sinna plaanitakse tulevikus viia üle mahlatootmine ja rajada õunaaiad. „Olen hingelt maainimene ja kui ma tagasi maale kolides pistsin näpud uuesti mulda, mõistsin, et olen tagasi seal, kuhu tegelikult kuulun,” ütleb Terje. Linnainimesed Külli Elleri ja Hardi Nigulase meelitas Vändra valda Kullimaa külasse Hardi vaarvanemate talukoht Piesta Kuusikaru. Itaaliapärase kõlaga nimeosa Piesta viitab ajaloolisele külale, mis on nüüdseks Kullimaaga liidetud.

VALTRA T234V HIND: 106 000 € + km

„Talu taastamisega alustasime kevadel 2014 sisuliselt tühjalt kohalt – endised taluhooned olid hävinud ning põllud ja karjamaad võssa kasvanud. Küll aga mäletasid eakamad naabrid veel Hardi vanaema ja vanaisa uhkeid õunapuid, mis andis lootust, et ka talu uuel rajataval õunaaial võiks ilus tulevik olla,” räägib Külli. MAHLAMETSA Mitevite peres on õunamahla alati tehtud. „Mõned aastad tagasi avastasid sõbrad, et ka neile maitseb meie mahl väga ja sügisene mahlasoovijate arv muudkui kasvas. Sealt tärkas mõte, et tervislikku ja maitsvat õunamahla hindavaid inimesi on rohkem, kui oskaks arvata. Hobist ja soovist tervislikult toituda sai alguse meie perefirma osaühing Mahlametsa,” tutvustab Terje Mitev. Esimene müügipartii õunamahla valmis tunamullu sügisel. Siis käivitasid Mitevid niiöelda pilootprogrammi uurimaks, kui palju inimesi tunneb naturaalse õunamahla vastu kaubanduslikku huvi ja kas tegu on hooajalise kaubaga või mitte. On ju levinud arvamus, et sügisel juuakse õunamahlast isu täis ja kuni järgmise sügiseni ei soovi seda keegi. „See arvamus ei ole kaugeltki tõsi,” naerab Terje. „Paari talvekuuga osteti ära kogu mahl

ja sain kuni suve keskpaigani kõnesid, et äkki ikka on veel mahla pakkuda.” Alustavas ettevõttes tuleb omanikul esiti kõik ise ära teha ja seni ongi Terje bulgaarlasest abikaasa Rumeniga kahekesi kõigega toime tulnud: nad korjavad saagi, sorteerivad õunad, pesevad, pressivad, pastöriseerivad ja turustavad. Väikesed õunakorjamise abikäed on pere kolme tütre näol samuti olemas, ent korjamisest rohkem on neist kasu maitsmisekspertidena. Mahlametsa õunamahlad valmivad firma Voran pressi ja pastörisaatori abil. Terje sõnutsi on Vorani seadmed mõeldudki eeskätt väiketootjatele ja kui tarvis, saab ka üks inimene nende masinate abil mahlateoga algusest lõpuni edukalt hakkama. Eesmärgiks on varustada mahlatootmist ainult omakasvatatud ubinatega. Tuleval kevadel rajatakse esimesed paar hektarit oma õunaaeda. Kuniks need viljumisküpseks sirguvad, tuleb tooraine perele kuuluvast Kaisma mõisa südames asuvast eakast õunaaiast. „Korjame õunu ka ühest suurest, kaugemal asuvast maheõunaaiast, mida me hooldamas ja lõikamas käime,” seletab Terje, kes suurest soovist kõike ise ja hästi teha koolitab end Räpina aianduskoolis. Olustvere teenindus- ja

maamajanduskoolis õpib naine mahlatootmise tehnoloogilisemat külge ehk jookide tehnoloogiat. Mahlaks passivad Terje jutu järgi kõik Eestis kasvatatavad õunasordid. „Kõige olulisem on, et õun oleks korjamise ajal parajalt küps ega jääks pikalt hunnikusse või kotti vedelema, vaid pressitaks kohe mahlaks,” teab perenaine. Oma maheõunaaeda plaanib naine panna kasvama nii suve-, sügis- kui ka talveõunu, et mahlategu saaks alata augustis ning lõppeda alles teise suurema lume tulekuga. Praegu leiab Mahlametsa sortimendist õuna-rabarberi-, õuna-kõrvitsa- ja külmutatud õuntest pressitud magusa mekiga jääõunamahla. Uuel aastal plaanitakse tulla välja õuna-aroonia-, õuna-porgandi-, õuna-pirni- ning võib-olla isegi õuna-pihlakamahlaga. PIESTA KUUSIKARU Ka Külli ja Hardi jaoks on õuntest mahla pressimine lapsepõlvest kaasa tulnud harjumus, kuid tõsisemalt võeti mahlategu ette maale kolides. „Oleme Hardiga mõlemad küll linnainimesed, ent kuna mahlategu on pea igas Eesti peres traditsioon ja õunaaias toimetamine vanavanemate kõrvalt ammu tuttav, tundus see kõige jõukohasem tegevus, mi-

Mitevite peres on väikesed abikäed õunakorjamise juures kolme tütre näol olemas, ent korjamisest rohkem on neist kasu maitsmisekspertidena. foto: erakogu

da maal elades teha,” selgitab Külli. Nii nagu Mahlametsa, on Piesta Kuusikarugi kodumaise õunamahlatootjana uustulnuk. Enne kui esimene mahlalaar töösse läks, tuli tulevane õunaaed võsast puhastada ja kasvatada eelkultuure. Sel kevadel istutati esimesed ettekasvatatud istikud, mis sirguvad viljakandvateks puudeks paari aasta pärast. „Õunasortide valikul olid

MAA ELU || MAHLATEGU || 7

19. JAANUAR 2017

du, vaid ka õunamahla tootjaid

meile abiks oma ala parimad asjatundjad Krista Tiirmaa, Neeme Univer ja Harri Poom ning valiku tegemisel lähtealuseks põhimõte, et puu olgu piisavalt haiguskindel, vastupidav mahedalt kasvatamiseks ja viljad sobilikud töötlemiseks,” räägib Külli. Seni kuni talu noored õunapuud veel saaki ei anna, rendivad Külli ja Hardi osa ühest vanast õunaaiast. Seal kasvavate maheõuntega eksperimentee-

rimist alustasid nad 2015. aasta sügisel. Samm-sammult tootmisprotsessi rajades otsiti tuge spetsialistidelt ja kuulati erinevate tegijate soovitusi. Palju abi ja juhatust sai alustav toidutootja veterinaar- ja toiduameti Pärnu osakonnalt. Esimesena villisid Külli ja Hardi vaakumpakendisse puhta õunamahla ja pudelisse glögilaadse vürtsika õunajoogi. Nüüdseks on neile lisandunud

õunaäädikas ja kuivatatud õunad ning mahl on lisaks mugavale kraaniga pakile saadaval ka eri suurusega klaaspudelites. Pikemas perspektiivis on sihiks luua mitmekülgne tooteportfell erinevatest õuna- ja marjatoodetest. Kuna Piesta Kuusikaru talu nimi on kaheosalisena pisut pikk ja meeldejätmiseks keeruline, võeti kaubamärgina kasutusele endisaegne külanimi Piesta, mis on tänaseks kaartidelt küll kadunud, kuid elab edasi mahlapakenditel. Maale kolides plaanisid Külli ja Hardi, et nende talu poleks ainult tootmiseks, vaid toimiks pärast ehitustööde lõppu ka avatud taluna. „Meie tallu on külalised juba tänavu suvel kogu aeg teretulnud, mitte ainult üleriigilisel avatud talude päeval,” seletab Külli. Huvilised on oodatud Piesta Kuusikaru talu õunaaeda jalutama, tootmisega tutvuma ja tahtmise korral ka ise mahlateol kätt proovima. Tänapäeva linnalastele on ju mahla pressimine üsnagi eksootiline kogemus. Külli ja Hardi tulevikuplaanidesse mahuvad talukohvik, matkarada ja väikese vabaõhumuuseumi loomine. Muuseum tutvustaks Piesta Kuusikaru talu ja selle rajajate, Jürgensteinide suguvõsa ajalugu. „Ideaalis võiks koduloomuuseum olla meie kingitus Eesti

vabariigi 100. aastapäevaks,” märgib Külli. VÄIKESED HOIAVAD KOKKU Piesta Kuusikaru talu on mahlatootmist seni rahastanud omavahenditest. PRIA väiketaluniku toetus oli abiks õunaaia rajamisel ning nüüd taotleb talu kaasrahastust tootmis- ja laohoone ehitamiseks. Talu on liitunud „Ehtsa talutoidu” märgisega ja Külli meelest on toetav teadmine seegi, et koduvallas Vändraski on mahlatootjaid rohkem kui üks. „Tore, kui vähehaaval kinnistuks teadmine, et lisaks saelaudadele tuleb Vändra kandist mitut sorti suurepärast õunamahla – midagi igale maitsele,” lausub ta. Ühe baastooraine kasutamine ei tähenda täpselt ühesuguseid tooteid. „Näiteks meie puhul nõudis üks klient esimese katsepartii proovimise järel tungivalt, et jätaksime muud tootearendusplaanid kõrvale ja tegeleksime ainult mahlaga, kuna nii head magushaput maitset polnud ta veel üheski teises kodumaises õunamahlas leidnud,” muigab Külli. Terje sõnul sujus neil tootmise alustamine arvatust lihtsamalt: korralik tootmisruum ja masinad olid perel juba varem enda tarbeks olemas ning veterinaarameti spetsialisti

nõuandeid järgides valmis vajalik dokumentatsioon. Hoopis raskem oli alustaval ettevõttel leida raha investeeringuteks. Pankade silmis on alustav ettevõte eikeegi. „Pole lootustki, et saaks kohe alguses investeerida, tootmist parendada või suuremalt ette võtta. Põllumajandussektoris ei toimu ju midagi kohe. Värskelt istutatud õunaaiast saab korralikku saaki mitte enne kui viie aasta pärast. Istutamiseks ja aia rajamiseks on aga vaja investeerida kohe,” tõdeb Terje.

VÄRSKELT ISTUTATUD ÕUNAAIAST SAAB KORRALIKKU SAAKI MITTE ENNE KUI VIIE AASTA PÄRAST. Kuna keerulised tingimused ja nõuded käivad ka mitmete EASi ja PRIA toetuste kohta, jäävad alustaval väiketegijal abinõudena järele hoolikas planeerimine ja kaalumine ning perekonna ja sõprade tugi. Piesta Kuusikaru talu perenaise Külli arvates ei konkureeri talutootjad importkauba ega kodumaiste suurtootjatega, vaid ainult omavahel. Mida rohkem pisemaid tegijaid, seda parem klientuurile. „Meie klientideks on näiteks pered, kes ka ise õuna-

mahla teevad, kuid oma varudega kevadeni välja ei vea ning otsivad just nimelt oma kodusele mahlale võimalikult lähedast alternatiivi,” avaldab Külli. Piesta Kuusikaru on seni oma tooteid müütanud otse lõppklientidele, alustades oma tutvusringkonnast ja sõprade sõpradest. Detsembris prooviti kätt ka paaril jõulumüügil. Edasimüüjate jutule minekuks olid kogused varem veel liialt väikesed, kuid talvekuudel soovivad Hardi ja Külli leida aega müügi laiendamiseks. Mitevite pere juhindub oma tegemistes Eesti suurema õunatootja mõttest, et ka toodangu kahekordistamisel ei suudaks nad ära katta eestlaste aastast õunavajadust. „Arvan, et sama on mahlaga,” ütleb Terje. „Üha enam inimesi vahetab suure suhkrusisaldusega kontsentraadist valmistatud poemahlad väiketootjate naturaalsete mahlade vastu.” Mahlametsa on müügikanalitena kasutanud sotsiaalmeediat, otse tootjalt tarbijani toiduvõrgustikku ja käinud turgudel. „Nädala esimese poole veedame perega Tallinnas ja tarnime soovijatele mahla vajadusel otse koju kätte, nädala teise poole toimetame maal. Ka Pärnu iganädalasel OTTi turul, millega hiljuti ühinesime, proovime korra nädalas kohal olla,” räägib Terje.

MAA ELU || ARVAMUSPLATS || 9

19. JAANUAR 2017

Halduslaastamine jätkub –

kas kaovad ka maakonnad? raik-hiio mikelsaar

len viimase aasta jooksul „Maa Elu” (31.12.2015, 17.03.2016, 19.05.2016) artiklites näidanud, kuidas riigijuhtimist ei saa edendada, kui muudatuste tegemisel jäädakse ühetasandilise kohaliku haldussüsteemi piiresse ega looda juurde teist haldustasandit. Oli kohe näha, et kui esmatasandi haldusüksusi – vallaja linnakogusid ning vallaja linnavalitsusi – ei lõimita ega arendata nende koostööd teisel haldustasandil, siis praegusest haldusreformist (HR) head nahka tulla ei saa. Aasta tagasi koostatud HRi seaduse eelnõu paisus ülimahukaks ja sisaldas mitmeid vaieldavaid sätteid: 1) nõutakse esmatasandi haldusüksuste mehaanilist kokkupanekut mitte sisuliste, vaid numbriliste kriteeriumide alusel; 2) juhtnumbriks valiti ebaselgetel kaalutlustel ümmargune arv 5000 – vähemalt nii palju peaks olema elanikke uutes liitüksustes; 3) selleks, et reform mõjuks demokraatlikuna, korraldatakse elanike küsitlust, kuigi selle tulemusi pole kavas arvestada; 4) kokkupanek peaks toimuma vabatahtlikult, aga kui inimesed ei saa selle vajalikkusest aru, siis rakendatakse sundliitmist; 5) riigijuhid on nende protsesside jaoks varunud piitsa ja präänikut; 6) valdu ei liideta vaid omavahel, neid võib ka linnade külge ühendada; 7) kui selgub, et „manulisi” saab liiga palju, siis muudetakse mõned neist osavaldadeks. Kuna oli näha, et niisugusest „reformimisest” erilist tulu ei tõuse, siis vallandus juba enne HRi seaduse vastuvõtmist protestilaine. HRi ekspert, Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOVL) esindaja Märt Moll taunis haldusüksuste ebademokraatlikku liitmist, kuna see tugevdavat ülemäära keskvõimu rolli. Paljud asjasse puu-

tuvad institutsioonid jätsid HRi seaduseelnõu sätted kooskõlastamata, aga 2016. aasta suvel võeti HRi seadus suurest vastuseisust hoolimata vastu. Kuna Riigikogu oli muutunud HRi valdkonnas valitsuse kummitempliks, siis pöördus 26 haldusüksust oma iseseisvuse tagamiseks vandeadvokaat Paul Varuli õigusbüroo poole (pöördumise seisukohad avaldati 24.08.2016 Postimehes) ja nimetatud asutuse toel Riigikohtusse. Kahjuks ei olnud Riigikohtu 20.12.2016 langetatud HRi puudutav otsus piisavalt radikaalne: vaid üks järelevalve kolleegiumi kohtukoosseisu viiest liikmest pidas HRi seadust äärmiselt pinnapealseks, ebamääraseks ja killustatuks. Siiski leidsid ka ülejäänud liikmed, sealhulgas esimees Priit Pikamäe, et valitsus võib algatada haldusüksuste sundliitmist, kuid ei pea seda lõpule viima. Ka hiljutine valitsuse vahetus pole HRi l äbiv i i m i sse pööret paremusele toonud. Eestis oli veel hiljuti 213 haldusüksust – 30 linna ja 183 valda – parasjagu selleks, et edukalt esmatasandi vajadusi katta ja neid lõimides teist, maakondlikku haldustasandit luues ka regionaalhuve rahuldada. Nii nagu looduses on hakatud kaitsma looma- ja taimeliikide kooslust (elurikkust ehk biodiversiteeti), on inimühiskonnaski vaja säilitada kohalikku identiteeti ja kohanimesid. Praegune haldusreform aga toimib vastupidi: haldusüksuste mehaaniline kokkupanek kaotab kohalikke kogukondi ja põliseid kohanimesid. Kurb on lugeda Nils Niitra artiklit (PM 3.01.2017) „Uuele kaardile jääb kolm korda vähem omavalitsusi”. Artikli juurde toodud halduskaart meenutabki juba ku-

rikuulsat „Jaak Alliku juustu”. Kõige troostitum on pilt Saaremaal, kus on kadunud Orissaare, Leisi, Mustjala, Kihelkonna. Lümanda, Salme jt tuntud vallad ja isegi uhke Torgu „kuningriik”. Ristisõdade ajal iseseisvusvõitlusega kuulsaks saanud saarel on nüüdseks iseseisvuse säilitanud vaid Pöide vald?! Midagi lohutavat ei toimu ka Tartumaal. Kuna minul on maakodu Kambja vallas, siis olen juba aastakümneid saanud kaasa elada selle kandi rahva edusammudele. Valla piiril on silt „Kambja – Eesti koorilaulu häll”, taastati sõja ajal hävinud kirik, Leaderi programmi toel oleme renoveerinud tuuliku, avatud on mitu uut kauplust ... Kuidagi ei mõista, miks peaks seda tubli põlisval-

da naabritega liitma ja hakkama kenas Kambja mõisapargis asuva vallamaja asemel asju ajama kusagil kaugel Ülenurmes või Nõos. Miks siis ikka on nii, nagu kurtis TÜ regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagma (Maa Elu 7.04.2016) meie haldusreformijate üle: „Mingil müstilisel põhjusel pelgavad nad aga teist haldustasandit”? Temale sekundeeris hiljuti vabaerakondlane Avo Blankin (Tartu PM 20.12.2016): „Miks liidetakse nõukogude aja tsentraliseerimise kombel? --- Meeldib või ei – sundliitmine on eelnenud ajastu peegeldus --- HRi seadusega on --- omavalitsus tunnistatud lindpriiks: seaduses pole vihjetki omavalitsusüksuse õigusjärgsusele ja õigusele oma asju ise lõplikult otsustada. Keel tõrgub nimetamast omavalitsuste liitmist vabataht-

likuks, kui selleks pakutakse preemiaporgandeid ja vitsahirmuga sundliitmist.” Tõepoolest, üle on sõidetud ka Euroopa Kohalike Omavalitsuste Hartas haldusüksustele ette nähtud iseseisvusest. Tegemist on demokraatia printsiipide jämeda rikkumisega: keskvõim kasutab vääralt võimalust kohalikku võimu oma tahtele allutada. Praegust halduslaastamist silmas pidades mõjub rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõuniku Sulev Valneri äsjane artikkel „Just sellist haldusreformi me tahtsimegi” (Postimees 5.01.2017) lausa pilkamisena. Praeguses piitsa ja prääniku õhkkonnas,

kus haldusüksuste kokkupanekut dirigeerivad riigi määratud ühinemiskonsultandid, valitsuse moodustatud piirkondlikud komisjonid ja maavanemad, ei saa tõsiselt võtta hr Valneri üleskutset „Tasub ikka rohkem usaldada kohapealseid otsustajaid”. Ebasiiralt kõlab ka tema väide: „Vaadates praegu kujunevat pilti, tugevnevad ühinemiste toel --paljud maakonnakeskused.” Just maakondade osa, mis on ju kogu HRi kordamineku põhifaktor ja mille rolli lahendamata ei oleks HRi seadust tohtinud mingil juhul vastu võtta, on saamas praeguse reformi edasise käigu otsustavaks teguriks. HR ei saa kuidagi õnnestuda, kui seniste riigi-maavalitsuste asemele ei looda esmatasandi haldusüksusi lõimivaid teise kohaliku haldamise tasandi halduskeskusi. Veel 29.09.2015 pakkus Sulev Valneri vahendusel levitatud ra-

handusministeeriumi HRi infokiri järgmist valitsuse tööplaani täiendust: „ ... luua igasse maakonda ühendasutus, et üle anda maavalitsuste ülesanded ja tugevdada omavalitsuste koostööd.” See eesmärk aga kahjuks HRi seadusse ei jõudnud ja ka ülalmainitud 5. jaanuari artiklis ei tee hr Valner maakonnakeskuste reformimisest juttu. Ilmselt ootab ta riigi-maavalitsustelt abi tsentraalsuuniste järgi liidetud haldusüksuste vaoshoidmiseks, ei tahagi maavalitsusi enam transformeerida ja kiidab koguni, et „ühinemine teeb koostöö maakondades lihtsamaks”. Samal ajal on raske uskuda, et Sulev Valner ei teadnud 5. jaanuaril ilmunud artiklit kirjutades midagi nädal hiljem avald at av a s t valitsuse kavatsusest riigimaavalitsused kaotada. Nüüdseks on selgus majas. 12. jaanuari kabinetiistungil otsustas valitsus lõpetada maavalitsuste tegevuse alates 1. jaanuarist 2018. Nende kohalikud ülesanded antakse üle omavalitsustele ning riiklikud ülesanded ministeeriumidele ja olemasolevatele ametitele. Riigihalduse ministri Mihhail Korbi selgituse järgi suurendatakse maavalitsuste reformiga kohaliku tasandi otsustusõigust, aga maakonnad säilivad jätkuvalt riikliku haldamise üksustena. Tegelikult ongi HRi päästmine suuresti minister Mihhail Korbi võimuses. Kui ta kaotab riigi-maavalitsused ega moodusta nende asemele maakondlikke kohaliku haldamise keskusi, siis tähendab see mitmete haldusasjatundjate arvates põliste maakondade hääbumist ja üle-eestilist halduskatastroofi. Ainuõige tee oleks kiiresti lõpetada käimasolev haldusüksuste lam-

mutamine ja asuda tulevaste esmatasandi haldusüksuste – valdade ja linnade – piiride määramisele otsedemokraatliku rahvaküsitluse vahendusel. Kohaliku haldamise süsteemi ei tohi tsentraalselt riigivõimu huvides peale suruda, kohapealseid olusid ja vajadusi tunnevad ikka vastavate piirkondade elanikud ise kõige paremini. Sügiseste kohalike valimisteni on piisavalt aega selleks, et ilma kohtuprotsessideta leida valdade, linnade ja tulevaste ühendmaakondade (neid moodustuks tõenäoliselt senise 15 asemel 7–8) kõige sobivamad piirid. Kui need piirid on kokku lepitud, saab neis hõlpsasti valida vallakogude ja linnakogude liikmeid, kes siis moodustavad vallavalitsused ja linnavalitsused. Eelnimetatud esmatasandi haldusüksused moodustaksid siis uudse, maakondliku teise tasandi kohaliku halduse süsteemina: 1) maakonnakogud seadusandlik-nõuandva võimu kandjatena ja 2) maakonnavalitsused täidesaatva võimu kehastajatena. Praegused riigi-maavalitsused võiksid seda uut halduskorraldust suunata, andes tulevastele halduskeskustele üle oma ruume, finantse ja spetsialiste. Riigivõimu ülemäärase tsentraliseerimise vältimiseks tuleks Eestis üldise riigireformi raames moodustada kahekojaline parlament (selle vajadusest on kirjutanud ka Siim Kallas ja Rait Maruste) ja kahekojaline Valitsuskoda. Maakonnakogude esimehed looksid Regionaalkogu ja maakonnavalitsuste juhid (maakonnavanemad) – Regionaalvalitsuse, mis saaksid parlamendis ja Valitsuskojas kõrgeimat kohalikku võimu esindavateks alamkodadeks ning senised Riigikogu ja riigivalitsus muudetaks vastavalt keskvõimu kandvateks ülemkodadeks. Nn peibutuspartluse väljajuurimiseks oleks otstarbekas vallakogude, linnakogude ja riigikogu liikmeid ning ka Eesti Vabariigi Presidenti valida ühendvalimistel – Eesti kodakondsusega valijate poolt.

ARES TEHTI KUMMARDUS PÜHENDUNUD PÕLLUMEHELE silvia paluoja Pärnu Postimees

re huvikeskuse väikesesse saali kogunesid 10. jaanuaril need, kes tundsid selle maja ehitamise eestseisjat, Pärivere sovhoosi kauaaegset direktorit Mihkel Kallastet, kes sel päeval oleks saanud 90aastaseks. Väärika tähtpäe-

Mihkel Kallaste lesk Laine Kallaste esitles mälestusalbumit.

foto: mailiis ollino

va puhul esitles tema lesk Laine Kallaste mälestusalbumit, mille fotodel ja tekstides kajastub läbi aastakümnete maarahva elu, tehnika areng, uute hoonete ehitamine, pidude pidamine ja turismireisid. Are alevik on kujunenud ajal, mil Mihkel Kallaste (1927–2007) oli ligemale 400 töötajaga majandi juht. Tema elutööks on nimetatud eesti maakarja, Tori hobuse ja eesti peekonitõugu sigade aretamist ja säilitamist ametkondlike takistuste kiuste. Pärivere sovhoosi agronoomiks tuli Mihkel Kallaste 1952. aastal, ajal, mil tema lähedased olid küüditatud Siberisse. Pensioni eel töötas ta riikliku ees-

ti peekonitõugu sigade tõulava direktorina. „Mind kummitas minevik, pilte oli kodus palju, neist tegin valiku,” mainis Laine Kallaste. Are vallavalitsus asub samas majas, mille sovhoos ehitas oma kasumi, miljoni rublaga, arhitekt Ell Väärtnõu projekti järgi uhkeks ja avaraks kontorklubiks. Hoones oli 400kohaline universaalne spordi- ja kontserdisaal, majandi kontor, külanõukogu, sidejaoskond, velskripunkt, hambaravikabinet, ringiruumid, garderoobid, pesemisruumid, telefonikeskjaam, majahoidja korter, kinoruumid. Punasest tellisest sovhoosikes-

kus on Eesti 20. sajandi maaarhitektuuri üks märkimisväärseid ehitisi. See on jäänud paljude ülemaakondlike ürituste keskpunktiks oma suure saaliga. Meenutustes kõlas läbi sõna hoolivus, hoolivus eelkõige inimestest. Pärivere põllud olid savised ja kohalike elutarkuse järgi oli nii, et kümme aastat külvad, kolmel lõikad. Sellepärast keskendus majand tõuloomakasvatusele ja loomi müüdi üle Nõukogude Liidu. Missioonitundest pidas sovhoos ka eesti maakarja lehmi, põlistõugu, kellest säilinud pooled loomad olidki Päriveres ja seepärast pole kohalikud jätnud katki plaa-

ni paigaldada Aresse mälestuskivi eesti maakarjale. Surju vallavanem Jaanus Männik rääkis, kuidas ta EPA tudengina Päriveres praktikal oli ja millise elukooli andis talle Mihkel Kallaste, kes oli võimas natuur, fenomenaalse mäluga, tundis nime- ja nägupidi kõiki kohalikke. Vaadata olid Mihkel Kallaste seeniorile antud aukirjad, omaaegsed trükised, albumid. Suupistelaua kattis oma aukodaniku meenutamiseks Are vallavalitsus. Isa elutööd on jätkanud põllumajandusjuhina Mihkel Kallaste juunior ja tõuhobuste kasvatajana Andres Kallaste.

10 || ILMA- JA TAIMETARK || MAA ELU

katrin luke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

PÕIE- JA NEERUPÕLETIK Aitab leesika- ja pohlalehetee. Peenestage leesikalehed näppude vahel ja keetke 30 min. Laske tõmmata veel 10 min, kurnake ja jooge lonkshaaval päeva jooksul. Kuur kestab 5–7 päeva. Täiendavalt võib juua naturaalset jõhvikamahla. Edasiseks raviks sobivad raudrohi, kuldvits, kaselehed, teeleht, kõrvenõges, kortsleht, metsmaasikalehed, pärnaõied ja -lehed, saialill, kummel, soopihlaürt, aedkoriander, kadakamari, naistepuna, rukkilill. Nendest taimedest võib valmistada ka segu: võtke peenestatud taimi võrdsetes osades. Põldosja kasutage kuurina neerude puhastamiseks ja vedeliku väljutamiseks. Segusse see ei sobi, kuna põldosja tuleb keeta 30 minutit. Samuti ei tohi kasutada põldosja ja linnurohtu ägeda neerupõletiku korral, nagu ka kadakamarju ja kasepungi. Kadakamari ja kasepungad on keelatud ka tundlike ja juba haigete neerude nefriidi, mädase põletiku korral, kuna vaigud ja eeterlikud õlid võivad neerukudet ärritada. Kel neerudega pidevalt muresid, varugu kevadest suveni ravimtaimi ja segagu valmis teesegud, et iga päev juua teed neerude töö toetamiseks ja mikroobide hävitamiseks. Maikuus võib koguda kasemahla, säilitada sügavkülmas või hapendada. Keedetuna säilib mahl külmas keldris mõnda aega. Ravimtaimedest saab mais ja juunis korjata kase- ja mustasõstralehti, juulis põldosja ja raudrohtu, rukkilille õisi,

teelehte, ku ldv itsa, aiast peterselli. Augusti lõpus ja septembris leesikalehti ja novembrist aprillikuuni pohlalehti. Ka leesikalehti võib koguda talvel, aga ainult ilusaid rohelisi lehti. Neerudele on kasulikud peaaegu kõik ravimtaimed, sest enamikul on vedelikku väljutav ehk diureetiline toime. Siiski on neerudele, eriti kui need on juba haiged ja õrnad, ohtlikud rohkesti eeterlikku õli, parkaineid ja vaiku sisaldavad taimed. Tuleks vältida pungi, näiteks mitte juua kasepunga-, pohlalehe-, leesika- ja kadakamarjateed. NEERUDE PUHASTAMISEKS sobivad paljud aedviljad ja nendest valmistatud toidud: kurgid, kabatšokid, arbuus (ka arbuusiseemnetee), kõrvits, pirnid, ploomid, kirsid, jõhvikad, pohlad, seller, petersell. Ainus oluline asi: need olgu puhtalt kasvatatud ehk mahetootmisest või oma taluaiast pärit, kus ei kasutata mürke ega pestitsiide. Kui neerude töö on puudulik ja need ei saa toksiinide eemaldamisega hakkama, on hea teeleheseemnete ja linaseemnete leotis. Valage üle kuuma veega ja laske tõmmata 30 min kuni kaks tundi. Meie igapäevane poetoit ja enamasti ka elukeskkond sisaldab mürke ja kemikaale, seega peaks aeg-ajalt organismi puhastama. Neerud on tundlikud elundid, nende normaalse töö tagamiseks ongi vaja puhastuskuure teha: kasemahlaga, põldosja jt teedega, mõnele sobivad marja- ja aedviljasmuutid ning mahlad. Puhastuskuur kestab 7–10 päeva,

teed on hea juua lonkshaaval päeva jooksul üks-kaks tassi, ka hommikul ja õhtul paar tundi enne magamaminekut. Neerukivid tekivad eri põhjustel: kudede hapnikunälg, ebapiisav füüsiline koormus, vedelikuvaegus, urineerimishäired, uriini happesuse (pH) muutus, nakkused, toit. Neerudest erituvad happed (kusi-, oblik- ja fosforhape) moodustavad liigse kaltsiumi korral raskesti lahustuvaid sooli, millest algul moodustub liiv, hiljem kivid. Tugeva valu korral tuleks pöörduda arsti poole. Ravimtaimed soodustavad uriinieritust ja liiva lahustumist. Petersell sobib liiva korral nii teena kui ka toiduks, samamoodi seller. Peterselli tuleb kasutada aasta aega. Segudena sobivad pärnaõied, kummel, raudrohi, kaselehed, pune, kortsleht, altee juured, kurgirohi, meliss, nurmenukk, mustasõstralehed. Teed tuleb juua pikka aega ja segusid vahetada 10–14

foto: wikipedia

MEIE IGAPÄEVANE POETOIT JA ENAMASTI KA ELUKESKKOND SISALDAB MÜRKE JA KEMIKAALE, SEEGA PEAKS AEGAJALT ORGANISMI PUHASTAMA.

ju Kal

külvikalender: jaanuar

08.50 16.16

Vili

25. K

Vili, alates kl 00.43 juur

26. N

Juur

27. R

Juur, alates kl 10.37 õis ALLIKAS: MÄRKMIK-KALENDER „AASTA AIAS 2017” KIRJASTUSELT VARRAK

VESI

ÕHK

Vili

TULI

24. T

MAA

23. E

Leht, alates kl 12.45 vili

22. P

Leht

ur Amb

21. L

Jäär

i ts

Õis, alates kl 00.09 leht

00.13

kits

vi Lõ

20. R

päeva tagant. Võib valmistada mahla vesiheinast, kabatšokkidest, kõrvitsast, kurgist. Neerukivid ja -liiv on erineva koostisega, täpsem ravi selgub analüüsi tulemuste põhjal ja on individuaalne. Oksalaatide lahustamise suurendamiseks sobivad taimed: musta leedri õied, kanarbiku ürt, kaselehed, pohlalehed ja -marjad, jõhvikad, melissi lehed, piparmündi lehed, aed-petersell, soopihla ürt, aedoa kaunad, aedsalvei, kirburohi, kibuvitsamarjad. Oblikhappe vastu: kõrvenõgese ja pärna lehed, saialille õied. Vältige hapusid toiduaineid. Fosfaatide väljutamiseks: orasheina juur, teeleht, leesikalehed, aedsalvei, kadakamari, lisaks samad taimed, mis oksalaatide vastu. Võib tarvitada hapusid mahlu: õuna-, kapsa- ja viinamarjamahl. Kui taimravi ei anna tulemusi kahe-kolme kuu jooksul, tuleb kivid eemaldada haiglas. Tähtis on ka toitumine, keelatud on konservid, soolatud, suitsutatud ja konservantidega toidud. Kergem on neeru- ja põiehaigusi ennetada, süües puhast toitu ja teha aeg-ajalt puhastuskuure (kasemahl on meil igal kevadel olemas, samuti jõhvikad sügisel). Ärge külmetage, hoidke jalad ja selg soojas ning jooge ikka eestimaiseid taimeteesid, eriti talvel külmal ajal.

Arbuus ja arbuusiseemnetee sobivad hästi neerude puhastamiseks.

umulus ehk korstnapilv (põhivormiks enamasti kihtrünkpilved) on pilved (veetilkade nähtav kogum), mis tekivad korstnast tuleva veeauru sisaldava kuuma gaasi jahtumisel, laiemas tähenduses – mistahes nähtav „ollus” korstna kohal. Vaiksete ja külmade ilmadega on korstnapilved aktuaalne teema. Püüan seda nähtust lähemalt tutvustada. Korstnapilv – fumulus – on sulandsõna kahest sõnast fume ja cumulus, tähistades mitteametlikult pilvi, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust. Kui kuum gaas atmosfääri jõuab, jahtub see tunduvalt ja seetõttu veeaur kondenseerub ( fumulus’t peetakse pyrocumulus’e vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks. Uues WMO pilveatlases: pilved võivad moodustuda ka lokaalsetest looduslikest teguritest või inimtegevuse tagajärjel: homogenitus – pilved võivad areneda inimtegevuse tagajärjel, näiteks, elektrijaama jahutusseadmetes moodustunud Cumulus homogenitus – Cumulus mediocris homogenitus (Cu med hogen). Seega on viimaks ametlikult ja rahvusvahelisel tasandil neile nimetus antud! Millised võivad olla korstnapilved? Nii võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur kõrgusega kiiresti langeb (näiteks mõnel külmal vaiksel märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada „vulkaanipurskepilve”, mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka. Just inversiooni- ja isotermiakiht on sageli see, mis hoiab korstnapilve koos, kuid samas peab olema tuulevaikus. Inversioonikiht tähendab seda, et seal vertikaalsuunas õhutemperatuur tõuseb, vastupidi tavalisele olukorrale, mille puhul temperatuur ülalpool langeb. Isotermiakihti iseloomustab aga õhutemperatuuri muutumatus vertikaalsuunas. Mõlemad kihid takistavad pilvede arengut kõrgusse ja sunnivad neid laiali valguma. Seega näitavad püsivad ja ülalt lamedad korstnapilved stabiilset kihistust – inversioonikihti, mis piirab pilve arengut püstsuunas. Kui on kindlasuunaline õhuliikumine, siis võib moodustuda korstnapilvetekk, millel on vahel ribiline või lainjas ehitus. Tuulevaikuse korral on korstnapilv luuakujuline, vulkaanipurskesarnane või lihtsalt üks kogum miskit, mis võib näida väga räpane ja atmosfääri saastav. Kui isotermia- ega inversioonikihti ei ole, võib näha ühtlast ülepoole kerkivat sammast või „juga”, mis vahel isegi laieneb ülemises osas. Ilm on küll mingil määral talvine, aga erilist talvekülma ega lund ei ole, isegi Tuulemäel on lund olnud kuni 13 cm, samas mingisugune lumikate on suures osas Eestist. Nädala alguse rahulik ja karge ilm on asendunud tuulise ja suure soojaga. See soe võib viia lume suure osas Eestist. 20. jaanuari paiku külmeneb ilm taas, aga erilist talve ei paista endiselt.

MIDA RÄÄGIVAD MEILE KORSTNAPILVED?

Ne i

ilmatark

Sõnn

jüri kamenik

Neeru- ja põiehaiguste korral kasutatavad taimed

ISTUTUSAEG

ilmatark

19. JAANUAR 2017

K V

Ingver

MAA ELU || KODU JA AED || 11

19. JAANUAR 2017

külmarohuks ja lillepotti säde lepik Maa Elu

ngver on ülikasulik taim: teeb piparkoogid vürtsikaks ja tõrjub talvel hästi külmetushaigusi. Kui ingverit on koju korraga rohkem varutud, siis võib juhtuda, et mõni risoomijupp läheb kasvama ja nähtvale ilmub roheline võrse. Selline risoom tasub mulda pista – sedasi võite endale mõneks ajaks saada huvitava toataime. Roogade maitsestamiseks ja tervise turgutuseks on üsna odavat ingverit muidugi mõistlikum poest osta – ise ei jõua seda vist ilmaski nii palju kasvatada, kui ära kulub. Indias ja Hiinas, mis on maailma suurimad ingveritootjad, on selleks palju paremad tingimused. Ingver on pärit troopilisest Aasiast. Kust just, see ei olegi päris kindel, kuid Aasias on seda kasulikku taime kasutatud tuhandeid aastaid ning ka Euroopas on ingver üks varaseim laia levikuga idamaiseid vürtse. Piisavalt soojust, niiskust ja valgust on ingveri viljelemiseks lisaks Lõuna- ja Kagu-Aasiale ka Kariibi mere piirkonnas, Austraalias, Lõuna-Ameerikas ja mitmes Aafrika riigis. Menukat ingverit kasvatatakse nüüd kõikjal troopikas nii tarbe- kui ka ilutaimena. Ingveriliste (Zingiberaceae) suurde sugukonda kuuluvad lisaks ingverile veel kardemoni, kalganirohu, roskea ehk käppingveri, kostuse, kurkuma jt taimeperekonnad. Harilik ingver (Zingiber officinale) kasvab troopilises kliimas rohkem kui kahe meetri kõrguseks taimeks. Justkui lapikutest omavahel liitunud mügarikest koosnevast risoomist kasvavad mitmeaastasel ingveril välja vahelduvalt paiknevate ning aluselt ja tipust kitsenevate lehtedega varred. Ingver meenutab tuttavamatest taimedest ehk kõige rohkem kõrkjaid. Madalamatele lehtedeta võrsetele moodustub ingveril tihe käbi moodi õisik, kus puhkevad õrna lõhna ja keeruka ehitusega õied, milles on nii kollaseid kui ka punaseid osi. Kõige rohkem meenutavad need ehk mõne orhideeliigi õisi. Õisikus sisalduvail eeterlikel õlidel on putukaid peletav toime. Taim kasvab umbes üheksa kuud, seejärel algab puhkeperiood ja ingveri maapealne osa kolletub. Siis on aeg saak kokku koguda. KUI KASVATAKS ISE Kui tahate kodus ingverikasvatust proovida, ostke ökopoest katsetusteks mõned pringid ja siledad risoomijupid, sest kuivusest kortsuliseks tõmbunud risoomid kasvama ei lähe. Kasvujõu virgutamiseks võiks risoome esmalt ööpäev vee sees hoida.

Hästi peak s kasvama minema risoom, millel on juba näha kasvupung(i) ja juuri. Nende kasvatamiseks on soovitatud panna risoom sooja kohta (23–25 kraadi) veenõu kohale, nii et risoom ei ulatuks vette. Vees ligunedes võib risoom mädanema minna ja siis tuleks ka vett sageli vahetada. Anumale vee kohale saate risoomi panna näiteks pikema terava otsaga tiku abil: torkate tiku risoomist läbi ja toetate tiku otsad veeanuma servadele. Umbes nädalaga võiksid pungad ja juured välja ilmuda, mõnikord läheb unustatud risoom ju kasvama ka ilma igasuguse ettevalmistuseta. Risoomist on kenasid taimi kasvatatud ka neid lihtsalt lillepotti niiskesse mulda pistes. Horisontaalselt potti sätitud risoom katke pealt ainult õrna mullakihiga või jätke osa risoomist isegi mullast välja. Kohe ei tasu risoomi ka suurde anumasse kasvama panna, sest kastes võib seal keskkond liiga niiskeks kujuneda. Umbne niiskus on ohtlik, sest ka liigniiskes mullas läheb risoom kergesti mädanema. Kui pistate mulda mitu risoomi, siis on lootus, et mõni neist ilusti kasvama läheb, suurem. Mõnikord kasvavad võrsed paarikümne sentimeetri kõrguseks, kuid näevad kehvad välja ja kuivavad siis ikkagi ära. Praegu mulda pandud risoomist kasvanud taime võib kevadel suuremasse anumasse viljakasse ja vett hästi läbilaskvasse mulda ümber istutada. Suveks võib sooja- ja niiskuslembese ingveri kolida kasvuhoonesse või õue tuulevarjulisse paika. Kui ingverile pakutud tingimused meeldivad, siis viskab taim jõudsalt kasvu (kasvab vähemalt meetriseks) ja võib-olla näete suve lõpul ka taime põnevaid õisi. Öökülma taim ei talu. Kui ingver end sügisel puhkama seab, keerake pott kummuli ja uurige, kui palju risoom on kasvanud ja kasutage see ära. AITAS ISEGI SÕLTUVUSE KORRAL Põhjaliku ülevaate ingveri keemilisest koostisest ja taime tervistavatest omadustest leia-

Viimasel ajal näib musträhni arvukus tasapisi kahanevat, sest tublisti on tõusnud tema põhivaenlase, metsnugise arvukus. foto: alastair rae / wikipedia

NÕGIKIKAS – KES SEE ON? olav renno linnuteadja

T Iivelduse vastu aitavad kommid ja ingveririsoomi närimine. foto: liis treimann

te huvi korral Ain Raali teosest „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest”. Ammusest ajast on ingverilt abi otsitud külmetushaiguste, hambavalu, sooleparasiitide, kõhulahtisuse, puhituste jt kõhuhädade, reuma, podagra, põletike, palaviku, kurguvalu ja köha korral ning immuunsüsteemi ja südame turgutuseks. Ingver muudab ka vere vedelamaks. Külmetuse korral tasub ingverit pruukida taime veresooni laiendava, soojendava ja higistama ajava mõju pärast. Nii et kui tunnete külmavärinaid või muid viirushaiguse lähenemist kuulutavaid vaevusi, keetke ruttu ingveriteed. Tehke suur kruusitäis musta teed, lisage sinna pisut tükeldatud ingverit, sidruniviil, ½ tl kaneeli ja mett ning jooge soojalt.

KUI TUNNETE KÜLMAVÄRINAID VÕI MUID VIIRUSHAIGUSE LÄHENEMIST KUULUTAVAID VAEVUSI, KEETKE RUTTU INGVERITEED. Hea on ka vürtsikas ingverijook. Pange vesi keema (näiteks kaks suurt kruusitäit). Purustage ½ tl musta pipart. Kui vesi keema läheb, lisage sinna pipar, natuke kaneelikange, muskaatpähklit ja nelki, 3 tl musta teed ja tükeldatult 10 cm pikkune jupp ingverit. Keetke umbes 10 minuti. Siis lisage joogile umbes ¼ kruusitäit piima. Kurnake piparkoogimaitseline jook läbi sõela kruusi, maitsestage mee või fariinsuhkruga ja jooge kuumalt. Olemine tõesti paraneb. Algava köha korral võtab

röga lahti ingveriplaaster. Segage omavahel kokku natuke riivitud ingverit, mett, oliiviõli ja jahu. Määrige paks segu ööseks rinnale või seljale ja katke marliga. Väga hästi aitab ingver ka iivelduse ja peapöörituse korral. Tükike ingveririsoomi (sobib ka suhkrustatud ingver, ingverikomm ja -pulber) võiks seega käepärast olla nii raseduse alguskuudel kui ka mere- ja lennureisile minnes või mägiteedel ringi sõites. Ühe kommi võiks igaks juhuks põske pista ka häda ennetavalt. Mina võtan reisile alati kaasa Indoneesias tehtud kommi Sina Ginger Candy, mille valgel karbil on kasvava ingveritaime pilt. Olen ingveriusku ja katsetan selle mõju enda peal hea meelega seepärast, et mulle meeldib ingveri maitse, liiatigi aitas ingver mul lahti saada nätsunärimise sõltuvusest. Jätsin aastaid tagasi suitsetamise maha ja tahtsin siis rumala peaga oma meelekindlust veel Nicoreti närimiskummi abil tugevdada. See oli suur viga, sest sain ootamatult hoopis uue sõltuvuse, kuigi nätsutamine pole mulle kunagi meeldinud. Sellest aitas üle ingver. Vist neljal-viiel hommikul pistsin nätsu asemel põske ingveritüki ja närisin seda. Rohkem polnudki vaja. Ingver on väga levinud India, Hiina, Jaapani, Tai jne köögis. Ingver annab näiteks lihale hea lõhna ja pehmendab seda. Ingver sobib nii soolastesse kui ka magusatesse roogadesse, seda lisatakse hautistele, kastmetele, vokiroogadele, suppidele, jookidele ja magustoitudele. Kui teil pole neeru- ja pankreasehaigust või haavandtõbe, mille korral on ingver vastunäidustatud, siis võib eeskuju võtta Confuciusest, kes olevat uskunud, et ingver pikendab eluiga, ja maitsestanud ingveriga pea kõiki toite.

alvel on metsas suhteliselt vaikne, kõvemat häält teevad vähesed linnud, näiteks päeval mõni rongapaar ja öösiti mõni kakk. Aga aeg-ajalt kostub kellegi läbilõikavat krii krii krii, mis vahel kandub ühest metsatukast teise: see on musträhni lennuhüüd. Ei ole raske ka häälitsejat ennast silmata: seal lendab mõneti ebakindlate, pasknääri meenutavate tiivalöökidega, aga üsna sirges joones tubli haki suurune süsimust lind, kes teekonna lõpul teeb paar üles-alla poognat ja maandub puutüvele püstjas asendis. Isase pealagi on punane, mis koos musta sulgrüüga ilmselt ongi andnud alust nõgikikka nimele. Emastel on punane vaid kukal. Nokatüvik on kollakas, silm helekollane. Nii nagu enamikku suuri musti linde, on ka musträhni peetud surma ennustajaks ja Alutaguses on ta nimeks pandud koguni toonetikas. Musträhn on levinud Euraasia metsavööndis Püreneedest Kamtšatkani, neid on kokku üle kahe ja poole miljoni isendi. Eestis on 6000 kuni 9000 haudepaari, talvel 15 000 kuni 25 000 lindu. Nad on üldiselt paigalinnud, ainult noored hajuvad, et leida vabu elamispaiku. Viimasel ajal näib selle toreda linnu arvukus tasapisi kahanevat, sest tublisti on tõusnud tema põhivaenlase, metsnugise arvukus. See kiskja võtab matti nii puuõõntes ööbivate kui ka hauduvate vanalindude hulgast ja sööb ka pesapoegi. Kuna musträhn on üsna avaliku olekuga lind ega peitu tihedasse puuvõrasse, siis on ta kerge saak ka kanakullile. Enamasti hoiab pesapaika isaslind, hakates oma valdusest nokaga vastu kuiva oksatüügast trummeldades märku andma juba veebruaris. See on kaugele kostev kiire põristamine, paar sekundit korraga, umbes kümme lööki sekundis. Kogu sügise ja talve lahus tegutsenud emalind (vahetevahel põristab temagi) hakkab isasele järjest ligemale hoiduma ja isalinnu alustatud pesaõõs raiutakse kahe kuni nelja nädalaga mõlema paarilise osavõtul valmis. Töö lõppedes on pesapuu all loendatud isegi 10 000 laastukest. Pesapuuks on enamjaolt haab, aga musträhni nokk saab jagu ka männipuidust. Pesi leidub ka kaskedes ja sangleppades, aga puutüvi peab vähemalt 40 sentimeetri jämedune olema. Lennuava

on püstjas-ovaalne, 9 × 12 cm suurune. Nende „mesinädalate” ajal on metsades musträhni madalaid metallikõlalisi küü-klü-klüi-klüi-klüi-hüüdeid üsna sageli kuulda. Tihtipeale antakse endast märku metalse klii-ü-ga. Tavaliselt mai alul on kuni 60 cm sügavuse, üksnes puulaastudega kaetud pesaõõne põhjal neli kuni kuus, harva ka kaheksa läikiva lubivalge koorega muna. Hauduvad mõlemad vanemad, öösiti enamasti isalind. 13 päeva järel kooruvad paljad ja kinnisilmsed pojad. Esimesed kaheksa päeva soojendavad vanalinnud poegi vaheldumisi ning toidavad neid sipelgatest ja nende nukkudest („munadest”) koosneva toitepudruga. 17–18päevased pojad hakkavad kordamööda käima lennuaval toitu saamas ja saavad nelja nädalaga lennuvõimeliseks. Siis jaguneb pesakond pooleks: osa poegi jääb isa, osa ema juhtida-õpetada. Mõne nädala pärast jäetakse pojad omapead ja need leiavad endale uue kodupaiga isegi kuni saja kilomeetri kaugusel sünnikohast. Pesaterritooriumi suurus on mitu ruutkilomeetrit, levila põhjaosas isegi üle tuhande hektari. Vähemalt 300 meetri kauguseni pesapuust tõrjutakse sinna sattunud või tunginud liigikaaslased nokahoopidega ja kriiskava kisaga minema, kusjuures võõraid emaseid ajab minema pereema, isaseid aga pesaperemees ise. Ent toiduotsingul käiakse isegi paari kilomeetri kaugusel. Põhitoiduks on putukad, eelkõige puukoore alt kougitavad üraski- ja sikuvastsed ning sipelgad, eelkõige kuklased. Esimesi aitab kätte saada pikk kidalise otsaga keel, teisi keelel olev liimjas aine. Päevane toidutarve on 800 vastset või tuhat sipelgat. Toitu leitakse puutüvede alumiselt kolmandikult, kändudest ja maapinnalt. Oma küllaltki võimsa noka ja tugevate kaelalihaste abil suudab musträhn toitu hankides pilbasteks lammutada poolemeetriseid kände. Päevas teeb ta 8000 kuni 12 000 nokalööki. Musträhnide raiutud pesaõõnsusi kasutavad meil pesitsemiseks paljud linnud: õõnetuvi, karvasjalg-kakk, hakk, kuldnokk, sõtkas, isegi jääkoskel ja kodukakk, varem ka siniraag. Ööbimiseks kasutavad neid orav ja metsnugis, talvitumiseks nahkhiired, suvel võib mõnes õõnsuses leida herilase-, vapsikuvõi mesilasepesa. Aasta linnuks on musträhni valitud Saksamaal (1981) ja Šveitsis (2001).

12 || SEAKATK || MAA ELU

19. JAANUAR 2017

Seakatk

saadab meid veel aastakümneid LINNUGRIPP riina martinson Maa Elu

le kahe aasta Eestimaal laastamistööd teinud seakatk ei luba ilmselt veel aastaid kodusigu laudast välja värskesse õhku maad tuhnima ja suure tõenäosusega võib peagi siia jõuda linnugripp, mis kodulinnudki nelja seina vahele sunnib. Eesti Maaülikooli veterinaar-epidemioloogia professor Arvo Viltrop usub, et tema pensionini jääva pea paarikümne aasta jooksul pakub seakatk talle tööd veel küllaga, aga seda kartust ta ei jaga, et Eestis metssead lõplikult välja surevad. „Metssiga on hästi paljunev ja taastab oma arvukuse,” sõnab ta. Küll aga on ta kindel, et niipea ei tule aega, mil kodusead võiksid õueaedikusse pääseda. „Ma ennustan, et seda luba ei tule Eestis enam kunagi. Võib-olla liialdan, aga lähemas perspektiivis pole seda kindlasti loota. Kui linnugripp siia levib, tuleb ka linde siseruumides hoida ja kanu ei või õue lasta. See keeld ei saa olema õnneks väga pikaajaline.” Enne katkupuhangu algust elas Eestis 20 000 kuni 30 000 metsiga, mullu kevadel oli neid jahimeeste hinnangul alles 12 000 ja tänavune seis selgub kevadel pärast jahihooaja lõppu. Kuidas epideemia edasi kulgeb, ei oska keegi veel öelda, sest Aafrika seakatk ei ole varem kunagi nii kaugel põhjas levinud. Aafrika seakatk on Euroo-

Euroopas praegu leviv lindude gripp H5N8 kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ja ulatuslikku majanduslikku kahju. Erinevalt 2006. aastal levinud H5N1 lindude gripist H5N8 inimese tervisele teadaolevalt ohtu ei kujuta. Euroopas on kõrge patogeensu-

sega lindude grippi leitud kodulindudel Ungaris, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Austrias, Prantsusmaal ja Itaalias. Metslindudel on viirust tuvastatud Austrias, Horvaatias, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Poolas, Rootsis, Šveitsis ja Rumeenias. Allikas: VTA

Kui metssea populatsiooni oleks enne haiguse Eestisse jõudmist vähendama hakatud, poleks katk nii suurt häda saanud teha. foto: meelis meilbaum

pas olnud küll juba 1957. aastast, aga praegune suurem haiguspuhang sai alguse 2007. aastal Gruusias ja Kaukaasiast pole haigus siiani kadunud. Venemaal ringleb see samuti peagi kümme aastat ja ikka tekivad riigi erinevais paigus uued haiguspuhangud, sealhulgas Eesti piiri taga Leningradi ja Pihkva oblastis. Eestis uurivad seakatku levikut maaülikooli teadurid, kes teevad koostööd teiste riikide teadlastega, tihedamalt Saksamaa spetsialistidega. „Üle ilma uuritakse seda haigust väga hoolega,” kinnitab Viltrop. Maaülikool koostöös veterinaar- ja toiduametiga (VTA) kogub muu hulgas andmeid selgitamaks, kuidas viirus keskkonnas säilib. „Uurime leitud metsseakorjuste alt võetud pinnaseproove ja oleme leidnud viiruse DNAd pinnasest ka siis, kui korjus on juba nädal aega tagasi ära viidud,” räägib Viltrop. „Viirus on keskkonnas väga püsiv. Uurime sedagi, millised on metssigade kontaktid korjustega ja püüame selgitada, milline on putuksiirutajate roll haiguse levikus meie laiuskraadidel.” Lootust haiguse levikule piir panna on, kui metssigade populatsioon jääb väikse-

maks, sest siis vähenevad loomade kontaktid. „On lootust isegi haigusest vabaks saada, aga meile jääb piir Venemaaga ja haiguse levik seal jääb ohuallikaks meile veel väga pikkadeks aastateks,” nendib Viltrop. Tagantjärele targana võib tõdeda, et kui metssea populatsiooni oleks enne haiguse Eestisse jõudmist vähendama hakatud, poleks katk nii suurt häda saanud teha. LEVIB EUROOPAS Seakatk on levinud veel Lätis, Leedus, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja jõudnud Moldovasse. Vaibumise märke pole näha, vastupidi – võib karta, et haigus levib lääne poole edasi. Katk võib edasi kanduda ühelt metssealt teisele, aga pikemate vahemaade taha levib inimeste abil, näiteks kui nakatunud sea liha teise riiki viiakse ja selle jäägid sealsete sigade söögiks satuvad. „Tegelikult liigub lihasaadusi inimeste pagasis Euroopas tonnide viisi,” ütleb Viltrop. Lääne-Euroopa ongi praegu ohustatud pigem inimeste tegevuse tõttu, niisamuti Soome, kus on metssigu suhteliselt vähe ja haiguse riiki jõudmise oht metssigadega pole suur. Ent

www.optitrans.ee

Soomes elab üle 50 000 Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest pärit inimese, rääkimata eestlastest, kes oma kodukohaga suhtlevad ja sealt tõenäoliselt toitu kaasa toovad. Ka Soome turistid ise toovad toitu kaasa lähiriikidest, mis praegu on katkust haaratud. LINNUGRIPP OHUSTAB KODULINDE Kuna Rootsis ja Soomes on sel talvel juba avastatud linnugripp, siis on Eestitki kummitamas erakordselt suur linnugripi risk. „Kõrge patogeensusega linnugripp on jõudnud meie rannikust linnulennult umbes 200 kilomeetri kaugusele ja praegu hindame haiguse Eestisse jõudmise riski väga suureks,” räägib Viltrop. „Väga tähtis on kiiresti teada saada, kui gripp kohal on, sest see kipub ruttu linnufarmidesse jõudma. Enamikus riikides, kus see levinud, on see jõudnud ka kodulinnufarmi.” VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnutsi levib linnugripp Euroopas laialdaselt nii kodu- kui ka metslindudel. Lähiriikidest on linnugripp H5N8 tuvastatud Rootsi kodulindudel ning Soomes

Ahvenamaa metslindudel. Poolas on viirus jõudnud mitmesse kodulinnufarmi. Kalda räägib, et VTA-l on kavas enne metslindude kevadist rändhooaega märtsis ja aprillis kontrollida üle tuhande linnuga tootmisfarmidest kuni kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnufarme ja jagada infot, kuidas lindude grippi ära tunda, ennetada ning mida teha lindude gripi kahtluse korral ja kuidas toimida gripi diagnoosimise korral. „Loomulikult jagame infot kõigile kodulinnupidajatele, kuid erilise tähelepanu all on just suurfarmid,” selgitab Kalda. „Ka selgitame jahimeestele, kuidas tuleks käituda, kui leitakse mõni hukkunud lind. Jälgime kodulindude müüki turgudel ja laatadel. Samuti oleme kujuneva olukorra alusel valmis kehtestama kodulindude õues pidamise keelu.” VTA on palunud inimestel teada anda, kui leitakse surnud linde. „Igast surnud linnust teavitama ei pea. Surnud lindudest tuleb teada anda, kui neid on korraga rohkem kui viis,” ütleb Kalda. Kui lindude gripp diagnoositakse metslindudel, kontrollitakse leiukoha läheduses

PETKUS VILJAKÄITLUSSEADMED MICHELINi REHVID = TOOTLIKKUS + KASUMLIKKUS

POWER CL

XMCL

BIBLOAD

• vastupidavus löökidele ja torgetele • mugavus ja stabiilsus • pikk kasutusiga Tel 515 3763, 5814 7377 e-post info@optitrans.ee

olevad linnufarme ja vajadusel võetakse proovid. Kodulindudel kõrge patogeensusega linnugripi diagnoosimise korral kehtestatakse taudipunktis karantiin ning kõik farmis olevad linnud hukatakse ja hävitatakse. Taudikolde ümber moodustatakse järelevalvetsoon, kus kehtestatakse piirangud lindude liikumisele ja kõiki tsooni jäävaid linnufarme kontrollitakse. Metslinnud on gripile üldjuhul vastupidavamad ning see ei pruugi neid kohe tappa. Samas haige või haiguse läbipõdenud lind võib viirust edasi kanda ja seeläbi teisi linde, sealhulgas kodulinde, nakatada. „Kodulindude nakatumisel on lindude surevus Euroopa farmides olnud küllaltki suur,” hoiatab Kalda. Kui inimestel on gripp valdavalt talvel kimbutav haigus, siis lindudel on suuremat puhangut karta hoopis kevadel. „Praegu teadaolevatel andmetel ei ole viiruse kadumist kevadel põhjust oodata,” kinnitab Kalda. „Vastupidi, kuna rändlinnud naasevad Eestisse, suureneb tõenäosus, et viirus jõuab ka Eestisse.”

KÜSI PAKKUMIST!

* MÜÜK * REMONT * VARUOSAD * NÕUSTAMINE www.petkus.fi info@petkus.fi, tel 5303 4211 Pärnu mnt 11, 71012 Viljandi