Maa Elu, 9. veebruar 2017

SULEV MÖLDER: MAID POLE ME AMMU JUURDE OSTNUD. TULEB VALIKUID TEHA, MAASSE EI SUUDA ME PRAEGU VEEL RAHA PAIGUTADA.

SUNNITUD MOOD: METSA VÄÄRISELUPAIGAD

EELMISEL AASTAL SÕLMISID ERAMETSAOMANIKUD PÄRAST VAIKSEMAT AEGA RIIGIGA TERVENISTI 25 VÄÄRISELUPAIGA KAITSE LEPINGUT.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

KUI KORTERIT EI PAKU, SIIS LÜPSJAT EI LEIA

MAAL PEAB MÕNI 1000EUROSE KUUPALGAGA TÖÖKUULUTUS PAKKUMA LISAKS KA KORTERIT, ET SOBIV INIMENE ÜLDSE LEITUD SAAKS.

9. VeeBrUAr 2017 • nr 6 (88) • Hind 1 €

AJALeHt

etteVÕtLiKULe

mAAinimeseLe

Maaülikooli üliõpilased otsivad praktikakohti RiiNA mARtiNsoN Maa Elu

Ü

liõpilastele paremate praktikavõimaluste leidmiseks otsib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koostöös Maaülikooliga ettevõtteid, kes sooviksid panustada tulevaste töötajate oskuste arendamisse.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus räägib, et maamajanduse grupi juhatuse koosolekul tuli arutlusele, et põllumajandussektori üks põletavamaid küsimusi on noorte maale jäämine ja valdkonna haridus. „Seesama küsimus on teinud muret koja töötleva tööstuse grupi liikmetele, kelle hinnangul napib huvilisi, kes sooviksid leida rakendust toiduainetööstuses,” lisab ta. „Selleks et noortel oleksid küllalt head praktilised teadmised ja osku-

Põllumajanduses toimub põlvkondade vahetus, mistõttu kostab järjest sagedamini, et head töötajat on raske leida.

sed, peaksid lisaks ülikoolidele ja ametikoolidele panustama ettevõtted.”

Kuigi praktika on ülikooliõpingute kohustuslik osa, tunnetavad ettevõtjad, et seda saaks paremini korraldada.

Näiteks võiks praktika tegemisel sõltuvalt erialast arves-

tada senisest paremini tootmistsüklite ja hooaegadega. Tavaliselt sooritatakse praktika suvevaheajal, aga osal elualadel, näiteks agronoomiks õppijail, oleks sobivam aeg kevad. „See ongi põhjus, miks koda tegi maaülikoolile ettepaneku praktikaalase koostöö

tihendamiseks,” selgitab Sõrmus. „Ülikooli esindajatega toimunud kohtumisel jäi kõlama, et aktiivse koostöö huvi on mõlemapoolne. Järgmise nädala lõpus toimub juba järgmine ümarlaud, kus ettevõtjate ja ülikooli praktikajuhendajate osalusel otsime võima-

Foto: LAURi KULPsoo

lusi praktikasüsteemi arendamiseks.”

Koostööle oodatakse nii taime- kui loomakasvatusettevõtteid, aga samuti toiduainetööstusi, põllumajandus- ja toidusektori sidusettevõtteid ning metsamajandamisega tegelevaid ettevõtteid.

Kodu kindlustamine Ifi e-büroos on

LIHTSAM, KUI SA ARVATAGI OSKAD!

„Sellest võiks kujuneda regulaarne ja pikaajaline koostöö,” räägib Sõrmus. „Hea kvalifikatsiooniga töötajad on ettevõtjatele alati vajalikud. Koja eesmärk on aktiveerida oma liikmeid rohkem mõtlema üliõpilaste väljaõppele ja ülikooliga suhtlema. Kõige lihtsam on teha etteheiteid, et ülikoolide lõpetajatel pole piisavalt praktilisi teadmisi ja oskusi, kuid ilma ettevõtjate panuseta ei saa olukord paremaks muutuda. Ettevõtjate ja ülikooli koostöö on võtmetähtsusega, et parandada tööandjate ootustele vastava tööjõu kättesaadavust.

Põllumajanduses toimub põlvkondade vahetus, mistõttu kostab järjest sagedamini, et head töötajat on raske leida.”

Samamoodi nagu muudel elualadel, lahkub teatav osa maaülikooli lõpetajatestki välismaale tööle. „Tuleb tunnistada, et paljud täna edukad põllumajandusettevõtjad on ise olnud tööl või praktikal piiri taga ja tulnud tagasi märksa avarama silmaringi ja rikkalikuma teadmiste pagasiga,” tõdeb Sõrmus. „Loomulikult oleks kahju, kui välismaale lahkutakse vaid seetõttu, et mujal on paremad palgad, aga küllap aitab ettevõtjate ja üliõpilaste tihedam koostöö meelitada ja jätta rohkem ülikoolilõpetajaid töötama Eestisse.”

Koostööst huvitatud ettevõtted saavad alustuseks täita 15. veebruariks vastava ankeedi EPKK kodulehel.

2 || tÖÖ Ja teRVIs || maa elu

9. veebruar 2017

tehnoloogia

pole põllumehe tervisehädasid veel võitnud guste ennetuse põhimõte on hoida kontrolli all töö intensiivsust ja füüsilise töö koormust ehk füsioloogilisi ohutegureid,” selgitab dr Pille. Kuigi tema sõnul ei ole Eestis ühtegi seadust ega määrust, mis reguleeriks täpselt füüsilise töö raskust ja jagaks nõuandeid meestele ning naistele töö soovitatavate raskuspiirangute kohta, tasuks ikkagi töökoormusi realistlikult analüüsida.

Liina Pääbo, MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja ja tööfüsioterapeut lisab, et nn maaametite esindajad teevad tehnoloogia kasutamisele vaatamata siiski sageli füüsilist tööd, mille puhul tuleb raskusi käsitsi teisaldada (tõsta, nihutada, lükata, tõmmata), palju jõudu kasutada, teha ühetaolisi liigutusi kätega ja olla sundasendites (näiteks pikki tunde ettekummardunud asendis). Need ongi füsioloogilised ohutegurid. „Terviseprobleemide ennetamiseks on kõige parem vähendada nende ohutegurite mõju: kasutada tõstmise abivahendeid, vähendada tõstetavat koormust, planeerida töö nii ümber, et tõstmist oleks minimaalselt, või kutsuda vajadusel kolleeg appi. Sageli tundub, et üksi ja ilma abivahenditeta saab töö kiiremini tehtud, kuid pigem tuleks lähtuda põhimõttest tasa ja targu,” rõhutab Liina Pääbo.

tAAVi ALAs Maa Elu

P

õllumees, traktorist, metsamees, lüpsja ja teised teevad rasket füüsilist tööd, kuid viimaste aegade tehnoloogia areng ei ole aastakümneid püsinud „põllumeeste haigusi” veel päris taganema sundinud.

Põllumees istub linnainimese arvates aina rohkem arvuti taga või soojas mugavustega traktorikabiinis. Lüpsja ei pea enam käsitsi lüpsma, kuid see pole veel nende ametihaigusi kaotanud. oHutegurId eI ole kadunud, vaId muutunud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarst Viive Pille ütleb Maa Elule, et põhjus on selles, et kuigi põllumajandusettevõtete ja samuti metsandustöötajate töös on kasutusele võetud palju uusi tehnoloogiaid ja masinaid, on töö olemus ja -keskkond jäänud endiseks. „Uuemad tehnoloogiad muudavad töö iseloomu ning töö ohutegurid ei kao, vaid muutuvad. Näiteks üleminek torulüpsilt nüüdisaegse tehnilise lahendusega lüpsiplatsile tähendab lüpsjale, et endise mõnekümne lehma asemel tuleb vahetuses lüpsta mitusada looma. Külmade lautade kasutuselevõtt paneb proovile seal töötavate inimeste tervise ja tundub, et loomadelegi pole see väga sobiv. Aga intensiivtootmise nimel ohverdatakse nii mõndagi,” rõhutab dr Pille. mIllIsed HaIgused põllumeHI kImbutavad?

Viive Pille märgib, et peamised tööst põhjustatud tervisekahjustused on seotud luu-lihaskonna ülekoormusega: käenärvide pitsumised, epikondüliidid ehk põndapealse põletikud, sõrmede kõõluste põletikud, randme sidemete ja õlakahjustused. „Palju on üldist käte, õlavöötme ja selja lihasvalu, mis on sageli kroonilise luu-lihaskonna haiguse kujunemise eeltunnuseks,” lisab doktor.

Tema kinnitusel on võimalik ülekoormusest tingitud haigusi ennetada, aga kuidas seda teha nii, et töö ei jääks tegemata? „Peamine ülekoormushai-

täHtaeg sunnIb põllumeHI lIIgselt pIngutama Inimeste individuaalsetest omadustestki, näiteks treenitus, kasv, kaal, vanus, oleneb keha füsioloogiline reaktsioon töökoormusele. „Oluline on, et töötajatele jääks piisavalt puhkeaega. Sageli sunnivad töö tähtajad tegema ületunde ja isegi vabadel päevadel tööle minema. Nii füüsilise kui vaimse töö korral on vajalikud regulaarsed mõneminutilised puhkepausid, mis taastavad töövõimet ja parandavad töö tulemuslikkust,” lausub dr Viive Pille.

Töökätele maakeskkonnas on aina enam abiks nutikad lahendused ja tublid masinavärgid, kuid inimeste skeletilihassüsteemi ähvardavad sellegipoolest ülekoormusvigastused ja traumad.

Foto: PEEtER KÜmmEL / sAKALA

õIged tÖÖvõtted on olulIsed Tervist on võimalik hoida ka nii, kui töötajate arv on tööülesannetele reaalselt vastav. „Kahe või kolme inimese töökoormuse koondamine ühele töötajale pole pikemas perspektiivis kasulik ei tööandjale ega töötajale,” ütleb dr Pille.

Tema sõnul

KommentAAr KAtRE LUst-mARDNA Füsioteraapia Kliinik

soovItused tervIse säästmIseks Väldi pikka aega ühes ja samas asendis olemist. Tunni aja töö kohta peaks kindlasti olema vähemalt viis minutit tööle vastupidist tegevust. Seisva töö tegija peaks istuma, veel parem jalad üles tõstma ja lamama. Istuva töö tegija peaks kindlasti liikuma, tegema vereringet parandavaid harjutusi.

Istuval tööl on kindlasti oluline toetada küünarnukid lauale, nii vähendame koormust kaela- ja õlavöötmele.

Kui töökohustused sisaldavad palju sundasendis viibimist, kasuta iga võimalust liikumiseks.

Iga sirutus ja samm teeb head!

Rehitsemisel, kaevamisel, lumerookimisel proovi seda võimaluse korral teha kätt vahetades.

Alaseljale tuleb kasuks, kui aktiveerida kergelt kõhulihased.

Raskemale füüsilisele tööle, nagu näiteks kaevamine ja raskus-

te tõstmine, võiks eelneda kerge soojendus randmetele, kerged õla- ja puusaringid, painutused külgedele jmt.

Raskuste tõstmiseks kasutada maksimaalselt jalgade jõudu ja hoida selg sirgena. Oluline on appi võtta kõik mehaanilised abivahendid, mis raskust ühest kohast teise aitavad transportida.

Mitte ükski füüsiline töö ei asenda sihipärast ja teadlikku treeningut. Alati tulevad kasuks harjutused kehatüve ehk kõhu, selja ja tuharalihaste tugevdamiseks. Et meie mootor ehk süda töötaks hästi, on kasulik pärast rasket tööpäeva teha mõnus õhtune kõnniring.

Hea enesetunde jaoks on oluline jälgida oma igapäevast toitumist, tarbida piisavalt vett ja hoida kaal kontrolli all.

Võimalike vigastuste ja ülekoormuse ennetamiseks või juba tekkinud probleemidele lahenduse leidmiseks tasub pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule.

KommentAAr LiiNA PÄÄBo

soovItused põllumeestele Isegi kibekiirel ajal tuleb leida hetk lühikeste pauside tegemiseks.

Kui oled näiteks pikalt kükitanud, mine kõnni paarkümmend meetrit ja pane sellega lihaspump tööle.

Kui selg on ettekummardami-

sest kange, siis liiguta selga eri suundades.

Tuleks lähtuda põhimõttest: liigu vara (enne, kui tekib ebamugavus või valu), liigu sageli (paar minutit pausi 2–3 korda tunnis) ja liigu mitmekülgselt, sest parim asend on järgmine asend. Üks tähtis osa treeningust peaks olema jõutreening, eriti oluline on see vanemaealistele ja naistele, sest jõutreening aitab muuhulgas edukalt ennetada kaela-õlavöötme piirkonna valu ja pingeid.

Jõutreeningu jaoks ei pea tingimata minema jõusaali, seda saab teha edukalt oma keharaskusega (kätekõverdused, lõuatõmbed) või improviseeritud vahenditega (liivaga täidetud väiksed veepudelid, kummilindid jne), vastupidavuse arendamiseks pole paremat liikumisest värskes õhus, on selleks siis tempokas kõnd, kepikõnd või suusatamine.

NB! Kuna suvel on paljudel maa-ametite esindajatel käed eriti tööd täis, siis praegu ongi paras aeg hakata ennast suveks ette valmistama. Et töö konti ei murraks.

oleks mõistlik koolitada töötajaid ergonoomiliselt õigeid töövõtteid kasutama. „Töökeskkonnas ergonoomiliselt sobivamate lahenduste leidmiseks saab abi küsida töötervishoiuarstilt, ergonoomilt või tööfüsioterapeudilt.

Hea, kui töötajatele on õpetatud võimlemisharjutusi, nt venitusharjutusi, mis leevendavad tööst tekkinud lihaspingeid,” märgib töötervishoiuarst.

Füsioteraapia kliiniku füsioterapeut Katre Lust-Mardna ütleb Maa Elule, et töökätele maakeskkonnas on aina enam abiks nutikad lahendused ja tublid masinavärgid, kuid inimeste skeleti-lihassüsteemi ähvardavad sellegipoolest ülekoormusvigastused ja traumad.

Mida peaks iga maatöötegija teadma oma tervise hoidmiseks ja kas on võimalik tuntud põllumeeste haigusi vältida või ennetada? „Oluline on teada, et meie liiges- ja lihaskonda kahjusta-

vad kõige enam pidevad ühetaolised liigutused ja sundasendid, mida tuleb uusimaidki tehnoloogiaid kasutades palju ette,” selgitab Lust-Mardna.

Näiteks võivad pidevad ühetaolised liigutused ja sellega seonduv ülekoormus meie pehmetes kudedes ehk lihastes ja kõõlustes tekitada väikseid mikrotraumasid, mis viivad krooniliste hädade tekkeni. „Nii võivad intensiivsel tööl kätega tekkida lihaspinged ja valulikkus kaela- ja õlavöötmes, samuti valulikkus randmetes, küünar- ja õlaliigestes,“ loetleb ta.

Katre Lust-Mardna sõnul esineb alaseljavaevusi sagedamini ametites, kus on palju sundasendeid ehk näiteks istumist, eriti masinates, kus lisandub ka vibratsiooni negatiivne mõju. „Alaseljavalu ja põlveprobleemide all kannatavad ehitustööde tegijad, samuti ametimehed, kel tuleb ette kaevamist ja raskuste tõstmist.”

MTÜ Tööfüsioteraapia juhataja ja tööfüsioterapeut

Sageli ütlevad füüsilise töö tegijad, et töö on niigi suur koormus, milleks peaks veel trenni tegema. Paraku on füüsiline töö ühekülgne koormus ja selleks, et tervisehädasid ennetada, peab füüsiline vorm (nii jõud kui ka vastupidavus) olema piisav. Hea mõtteharjutus on läheneda füüsilise töö tegijale kui sportlasele: ta peab töökoormusega toimetulekuks küllaldaselt treenima, enne füüsilise tööga pihtahakkamist tegema soojendust, töö ajal kasutama ergonoomilisi töövõtteid, tegema piisavalt puhke- ja vastutoimelise liikumise pause ning pärast koormust taastuma.

maa elu || leIVateGu || 3

9. veebruar 2017

Kuusalu leivameister tiit EFERt

KommentAArid

Maa Elu

K

uusalu vallas Kupu külas elav Kai Valdmann on hobist alguse saanud leivaküpsetamise muutnud elukutseks. Kai on leiba küpsetanud üle kümne aasta.

Alustas köögis ja ega need esimesed leivad polnud ka suuremad asjad. Juuretise sai ta sõbranna käest ja esimesi leibu maitses pere.

Aga siis hakkas presidendiproua Evelin Ilves leivategemist propageerima ja see innustas ka Kaid. Ta hakkas oma leiba pereringist väljapoole tuttavatele pakkuma ja kodukandi Kuusalu OTTi vahendusel müüma. OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) on mittejuriidiline kodanike ühendus, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustegevuse ja tasuta.

Suuremaks leivateoks läks siis, kui ta müüjaametist koondati. Seda ametit oli Kai pidanud terve elu. Naise sõnul julgustasid lapsed teda ettevõtlusega tõsisemalt tegelema ja ta osales 2011. aastal ettevõtluskoolitusel. restoranIdele meeldIb Pere rajas verandale kahe küpsetusahjuga väikese pagaritöökoja. Juba aastaid sõidab Kai igal laupäeva hommikul üle 40 kilomeetri, et viia leiba Viimsi turule. Kahjuks on seal müük aasta-aastalt langenud. „Vanasti õigustas. Nüüd enam mitte,” tõdeb Kai. Põhjuseks on tihenenud konkurents. Alguses oli tema taluturul ainuke leivamüüja. Nüüd on lisandunud veel kaks. Aga suurteski kauplustes müüakse käsitööleiba. „Selveris on seitset sorti. Peal on kirjas, et käsitööleib. Aga kui hakkad pakendilt uurima, siis selgub, et pärmiga tehtud. Minu leivad on ilma pärmita ja puhtast rukkijahust,” sõnab Kai. Kail on tunne, et leivasöömine on üldse vähenenud. Toitumisharjumused on muutunud ja levinud on dieedid, kus ei soovitata jahutooteid süüa. „Tänapäeval ei sööda enam leiba,” arvab Kai. Õnneks tellib mitu restorani Kai käest leiba. Üks suuremaid kliente on OKO restoranid, aga on teisigi. „Detsembris enne jõule tellisid restoranid päris hästi,” ütleb Kai. Ta on oma leibadega kaubelnud ka jõululaatadel, turismimessil ja Maamessil.

Kuusalu OTTi iganädalased tootjate ja tarbijate kohtumised toimuvad reede õhtuti Kuusalu muusikakooli parkimisplatsil.

Tavaliselt müüb Kai seal kohalikele umbes 15 leiba. Sama suur kogus ostetakse ära Viimsi turul, mõnikord paraku vähem.

Alustas Kai tavalise rukkileivaga, kuhu lisas ka nisujahu. Aga siis soovitas üks klient Viimsi turul, et võiks olla sada protsenti rukkijahust ja Kai hakkaski nii tegema.

Seejärel katsetas ta köömnete ja küüslauguga ning sortiment hakkas kasvama. Tänaseks on kokku kaheksa sorti leiba: peale hariliku rukkileiva küüslauguleib, singileib, jõulu-

JUHtKiRi

kai suhkruvaba leib sobib terviseteadlikule inimesele Kai valmistatud suhkru- ja pärmivaba leib on väga maitsev.

See näitab, et ka ilma ebatervisliku suhkruta saab väga head leiba teha. Soovitan seda kõigile leiva austajatele ja oma toitumiskava järgijatele. erik orgu Treener ja toitumisnõustaja

Kai Valdmannil on plaanis leivategemisega kindlasti jätkata ning ta unistab suuremast FotoD KRistiNA EFERt tootmisruumist.

leib, seemneleib, köömneleib, puuviljaleib ja suhkruvaba leib.

Turul on kõige populaarsem tavaline rukkileib, restoranides on valik aga mitmekesisem, sõltudes konkreetsest toidukohast ja selle klientidest.

kai õPetab teistele leiVateGemist hea meeleGa. tal on kodulehel õPetust JaGaV Video.

Kai kumbki ahi mahutab 17 leiba, seega saab korraga teha 34 leiba. Üks leivapäts kaalub ühe kilogrammi, tavaliselt pisut rohkemgi. Leivategu algab küpsetamisele eelneval õhtul, kui Kai paneb juuretise sooja ruumi jahu ja veega käima. Juuretis peab seisma vähemalt 12 tundi. Hommikul lisab ta muud komponendid ja paneb taina vormidesse. Ahjus küpseb leib tund aega, enne pakendamist tuleb see maha jahutada.

Niimoodi suudab ta ühel päeval teha 120–130 leiba.

Suviti on tellimusi rohkem ja siis on Kai teinud lausa 500 leiba näda-

las. Ka enne jõule on tööd rohkem, sest leiba tellitakse jõulukingituseks. Siis on pereliikmed pakkimisel abiks. Praegu on vaiksem periood ja nädalas tehakse umbes 200 leiba.

Kaubandusse Kai oma leiba saata ei plaani. See eeldab hoopis suuremaid koguseid ja pikemat maksegraafikut. Pealegi on oht, et kaup tuleb poest tagasi. Kai pole sellisest riskist huvitatud. abIvalmIs pagar Kolm aastat tagasi käis Kai hoopistükkis Maltal leiba tegemas. Sinna kutsus teda üks seal töötav eestlanna, kelle sõnul oli Maltal palju inimesi, kes igatsevad musta leiba. Nii saigi auto täis pakitud leiva valmistamiseks vajalikku, isegi ahi sai kaasa ostetud. Kohapeal küpsetas Kai väikseid leibasid, mida viidi Vene taustaga poodidesse ja kohvikutesse.

Kai õpetab teistele leivategemist hea meelega. Tal on kodulehel õpetust jagav video.

Kai on huvilistele leivajuuretist jaganud. „Konkurente neist vaevalt tekib, aga võibolla mõni klient kaob ära,” ütleb Kai. Ent leivategu on siiski küllalt suur ettevõtmine, mille õnnestumine pole alati garanteeritud. Pealegi on juuretis kõige parem siis, kui on pidevalt töös. Perele ühe leiva korraga küpsetamine on selleks kindlasti liiga vähe. Kai kümme aastat järjest töös olnud juuretis on seetõttu kindlasti väga hea, see väljendub ka leiva kvaliteedis, mida on omal käel kodus raske korrata. Hoo-

koostöö sujub Meie oleme koostööga rahul. Alustasime seda juba siis, kui meil oli ainult restoran OKO. Hiljem tulid juurde restoranid Noa ja Tuljak, pakume sealgi Kai leiba. Klientidele meeldib ja meie oleme täitsa õnnelikud.

Kogused on väga suured. Me saime väga kiiresti selgeks, et ise me leiba teha ei jõua ja seetõttu Kai poole pöördusime. Kuigi ta ei tööta meie restoranis, võtame teda nagu oma pagarit. Me oleme koos temaga leibade maitsed selliseks timminud, nagu meile meeldib, ja tema leivad on ka meie leivad. Kui peaksime uusi restorane avama, siis kindlasti pakume ka seal Kai leiba. Soovime talle edu. tõnis siigur Peakokk

limata sellest, et leivas puuduvad säilitusained, säilib leib koduses külmkapis paar nädalat.

Kail on kogemus, et leib võib seista päris pikka aega.

Kord jäid tal enne jõule mõned pätsid üle, need seisid kuskil toanurgas pakituna. Paar kuud hiljem tulid sõbrannad külla ja otsides, mida neile kohvi kõrvale pakkuda, leidiski Kai jõululeivad. „Võtsin pakid lahti, kõvaks olid küll läinud, aga lasime soojaks ja maitsesid väga hästi,” meenutab leivameister.

Tegelikul võib Kai teha täpselt sellist leiba, nagu tellitakse. Üks klient tellib näiteks leiba kitsejuustu ja päikesekuivatatud tomatitega.

Kindlasti on Kail plaanis leivategemisega jätkata ning ta unistab suuremast tootmisruumist.

Varsti peaks talle Rootsist külla tulema vennatütar, kes peab seal pagariäri. „Ta lubas mulle sepikujuuretist tuua,” vihjab Kai võimalusele, et tema sortimenti lisandub uus toode. „Vaatan, kuidas välja tuleb.”

Vahel küsitakse tema käest ka saia, aga saiategu on hoopis teine lugu. „Sai on palju kapriissem,” selgitab Kai. Tema leiba saab tellida kodulehelt koduleivad.ee. Eesti piires saadab ta leivapakid Omniva automaati. Aga muidu on tema leiba tellitud üle maailma.

On olnud turiste, kes on turul maitsnud ja hiljem koju jõudnuna ühendust võtnud, aga on ka palju eestlasi, kes on maailma peale rändama läinud, aga koduse rukkileiva isu pole kadunud.

PEEtER RAiDLA

peatoimetaja

RIIK JA KOHALIK VÕIM

E

esti on oma pika ajaloo kestel üle elanud erinevaid haldusreforme, mis on ühtlasi toonud kaasa haldusjaotuse pideva muutumise. Olgu öeldud, et maakondade kujunemislugu ulatub koguni 13. sajandi algusse. Praegust seisu, kus maavanem on riigivõimu käepikenduseks ning maakonnal endal mingit otsustusõigust ei ole, meenutab kõige enam Konstantin Pätsi nn vaikiva aja sünnitisena kehtinud korda aastail 1938–1940, ehkki ka siis olid veel olemas maavolikogud. Maakonnad säilisid isegi punavõimu kütkeis, küll rajoonideks ümbernimetatuna.

Nüüd on valitsus asunud seisukohale, et maakonnad, mis on eri vormis toiminud juba ligi 800 aastat, tuleb haldusüksustena kaotada. Ja seda 1. jaanuarist 2018 ehk sisuliselt käesoleva aasta lõpus. Sel esmaspäeval riigikogus arupärimisele vastates selgitas riigihalduse minister Mihhail Korb, kuidas tema sellest aru on saanud.

Haldusterritoriaalselt jääb maakond ikka maakonnaks, ütles Korb, lisades, et maakonna piirides teenindatakse inimesi ja pakutakse riiklikke teenuseid. Korb esiotsa ei täpsustanud, kes milliseid teenuseid ikkagi pakkuma hakkavad, öeldes vaid: „Täpselt maakonnapõhiselt pakutakse neid teenuseid ka tulevikus riigi poolt.“ Täpne kava, kuidas maakonnad reorganiseeritakse, peaks selguma hiljemalt 2. märtsiks. Ümberkorraldused lähtuvad põhimõttest, et need teenused ja funktsioonid, mida siiani on kohalike elanike teenindamisel täitnud maavalitsused, lähevad üle kohalikule omavalitsusele. Kõik need funktsioonid, mis kätkevad endas arenguplaane, arendustegevust ja järelevalvet, liiguvad edasi riigi tasemele ning jagatakse olenevalt teemast ministeeriumide vahel laiali.

Nii võibki julgelt öelda, et tegelikult ootab meid ees võimu tsentraliseerimine. Väita vastupidist, et kohaliku omavalitsuse võimupiirid suurenevad, on sulaselge liialdus. Tõsi on vaid see, et omavalitsuse kaela veeretatakse mitmedki seni riigi kanda olnud ülesanded.

Kas me sellist halduskorraldust tahtsimegi? Kahtlen selles sügavalt. Olen juba mitu aastat olnud seda meelt, et Eestis võiks üldse kokku olla viisteist omavalitsust, kusjuures Tallinnal oleks küll eraldi linnavalitsus, mis alluks aga Harjumaa volikogule. Haldusreformi eesmärk peaks ikkagi olema kohaliku võimu lahtisidumine riigivõimust, mitte vastupidi, nagu praegune suund ette näeb.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee Väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2017

4 || uuDIseD || maa elu

9. veebruar 2017

Löö kaasa Maa Elu fotokonkursil MAAMESSI UUDISED

J

uubeli-Maamessini on jäänud pisut rohkem kui kaks kuud aega. Üks korraldajate eesmärk on aga juba täitunud – Maamessi pinnad on praktiliselt välja müüdud. Ettevõtete jaoks, kel on soov Maamessil oma tooteid või teenuseid esitleda, on korraldajatel pakkuda mitu reklaamilahendust. Infot Maamessi kataloogi, leedekraanide ja teiste võimaluste kohta saab lähemalt lugeda messi kodulehelt www.maamess.ee. maamess võttIs suuna lättI Tänavu on kasvanud Maamessil osalevate Läti ettevõtete arv. Mullu eksponeeris end messil 11 Läti päritolu ettevõtet, tänavu on omale messipinna rentinud juba 15 Läti firmat.

Sõites nädalavahetusel Läti poole, on näha, kuivõrd palju Läti numbrimärgiga autosid vastu tuleb. See avaldub Eesti kaubanduskeskustes, spaades jne, kus kohtab üha enam meie lõunanaabreid. Lätlaste suur huvi Eesti vastu innustas ka Maamessi korraldusmeeskonda Läti suunal tööd tegema. Senine tagasiside on positiivne. maa elu fotokonkurss „maamess 25” Maamessi korraldusmeeskond käivitas koostöös väga hea koostööpartneri Postimehe ja Maa Eluga fotokonkursi, mille eesmärk on koguda fotomeenutusi Maamessist läbi aastate. Konkursile on oodatud külastajate meenutused Maamessist, olgu selleks siis perepilt mõne uhke eksponaadi taustal, foto messi programmist või näiteks mõnest Maamessilt ostetud masinast.

Teen üleskutse ettevõtetele samuti fotokonkursist osa võtta – messi eksponentide hulgas on selliseidki ettevõtteid, kes on kõik 25 aastat esindatud olnud!

Kõigist laekunud piltidest avatakse Maamessil näitus. maamessI ametlIkud InfokanalId Selle nädala algusest on avalik Maamessi põhjalikult uuenenud koduleht, mis peale selleaastase graafika sai nüüdisaegse ilme ja on varasemast mugavam kasutada. Messi kodulehel avaldame põnevaid messiuudiseid ning praktilist informatsiooni nii eksponentidele kui ka külastajatele.

Külastage ka Maamessi ametlikku Facebooki lehekülge! Lisainfo maaelu. postimees.ee/maamess25.

Kohtumiseni Maamessil!

mARGUs KiKKUL

Maamessi projektijuht

„maamess 25”

M

aa Elu ja Maamess k utsuvad kõiki huvilisi osalema fotokonkursil „Maamess 25“, võitjat ootab hinnaline mootorsaag.

Konkursi eesmärk on koguda põnevaid fotomeenutusi Maamessist läbi aastate. Olgu see siis huvitav väljapanek, praktiline ost, kaasahaarav programm või hoopis mõni lõbus seik, mille olete fotole püüdnud.

Konkursile saab fotosid esitada kuni 19. märtsini 2017 aadressil maamess25@ajaleht.ee. Kõik fotod, mis vastavad konkursi tingimustele, avalikustatakse Maa Elu veebilehel. Samas saab tutvuda ka konkursi tingimustega.

24. märtsil valib Maa Elu ja Maamessi žürii välja õnneliku võitja, kes saab hinnalise mootorsae omanikuks ning priipääsmed 20.–23. aprillil toimuvale juubelihõngulisele Maamessile.

Kõikidest laekunud piltidest avatakse Maamessil näitus. (ME)

Mullune Maamess võõrustas 460 eksponentfirmat ning kolme päeva jooksul käis messil väljapanekutega tutvumas 44 260 külastajat.

Foto: mAAmEss

Väike, aga söakas OLAV RENNO linnuteadja

E

namikku linnutoitlaid külastab peale kõigile tuttavate rasvatihaste teisigi linde, kelle hulgas paistab oma agaruse ja väledusega silma teistest märgatavalt pisem linnuke – sinitihane. Tal on koobaltsinine valge äärisega murumüts, pikk must triip üle silma, valge põsk ning must lõuaalune ja kukal. Tiibade ja saba ülapool on hallikassinine, turi kollakasroheline ja alapool erekollane. Aeg-ajalt laseb ta kuulda oma kutsehüüdu, heledakõlalist sidüdü või si­ sisi. Osavasti haarab ta toidulaualt nokka päevalilleseemne ja lendab sellega varjulisse põõsasse, et seal var-

baotste vahele võetud seemnel mõne kiire nokaliigutusega kest avada ja tuum alla neelata. Kohe lendab ta uue pala järele, hoolimata suuremate roaliste, isegi puukoristaja nokaähvardustest, sest ta on väledam kui teised linnud.

Sinitihane on levinud peaaegu kogu Euroopas (puudub ainult taiga- ja tundravööndis) ja Väike-Aasias, Kaukaasias ja Iraanis. Kliima mahedamaks muutumine on tal viimase paarisaja aasta kestel lubanud pesitsema asuda järjest põhja poole: nüüdseks on ta jõudnud Kesk-Soome ja Lõuna-Uuralini ning muutunud järjest sagedasemaks Skandinaavias ja Šotimaal. Ta koguarv Euroopas küünib 20 miljoni paarini, Eestis pesitseb 100 000 kuni 150 000 paari. Eestis loetakse sinitihast paigalinnuks ja talvel ulatub nende hulk 400 000ni – kolm korda vähem kui rasvatihaseid. Sügisel võib näha ka sinitihaseid lõuna poole rän-

damas: mullu septembris loendati Kablis kahe päevaga üle 25 000 sinitihase; enamjaolt rändavad noorlinnud.

Kui rasvatihased tegutsevad salgakesi ja hallikuuelised salutihased kahe-kolmekesi, siis sinitihased talvel omataoliste seltsi eriti ei otsi. Vastupidi – liigikaaslasele näidatakse tiibu laiutades ja nokaga äiates, et hoidku omaette, ja tihti võetakse abiks kärisev-kekitav hoiatushüüdki. Nad uitavad koos teiste tihaseliikidega mööda sega- ja lehtmetsi, parke ja aedu ning roostikke, otsides toiduks selgrootuid ja seemneid. Neid võib kohata ka roostikes ja võsastikes. Õhtul aga naastakse varjulisse puistusse või asulaserva, kus leitakse öökorter mõnes puuõõnes, pesakastis, seinapraos või räästaaluses. Öö-

seks ajab tihane suled turri, nii et on nagu pallike – sulgede vahel olev õhk aitab keha sooja hoida. Hommikul alustavad sinitihased toiduotsinguid varem kui teised tihased ja lõpetavad õhtu eel viimastena.

Veebruaris hakkavad isased sinitihased puuvõra ladvapoolses osas esitama oma heledat hõbekõlalist, lõpu pool langeva tooniga laulu, mis eri isenditel võib olla üsnagi erinev, ka näiteks rasvatihase moodi rütmiliselt raiuv sii­ta­ ta sii­tata tsii. Sobiva pesaõõne (tehispesadele soovitatakse teha 28 mm läbimõõduga lennuava) ümbrusest ajab sinitihasepapa oma suguvendi väga agaralt eemale, eriti pärast emalinnu „äralaulmist”.

Pesaehitus on ematihase hool ja mure, harva kui isalind mõne kõrre või sulekese kohale toob.

Suhteliselt tüse, õõnsuse põhjast kümmekonna sentimeetri paksune pesa saab valmis mai algu-

Sinitihaste koguarv Euroopas küünib 20 miljoni paarini, Eestis pesitseb 100 000 kuni 150 000 paari.

Foto: ARVo mEEKs

seks ja sinna munetakse kuni tosin roosakasvalget ookertäpilist muna. Kuigi näivalt ainuabielulised, harrastavad sinitihased siiski rohkelt „kõrvalhüppeid” ja DNA-uuringutest on selgunud, et viiendik isastest on kahenaisepidajad ja 35 protsenti pesakondadest pärinevad kahelt või kolmelt isaslinnult.

Reeglina hakkab emalind hauduma viimase muna munemise järel ja pojad kooruvad 12 kuni 17 päeva järel. Ilmselt mängib nii erineva haudevältuse puhul rolli see, kui sageli emalind munadelt lahkub, aga mõni teeb seda kuni 25 minuti kaupa hulk kordi päevas.

Pojad on alul kinnisilmsed ja peaaegu paljad ning ema soojendab neid esimesel elunädalal enam-vähem pidevalt. Vanemad toidavad neid alul põhiliselt lehetäide, siis ämblike ja liblikavaksikutega ja lõpuks tuuakse poegadele ka pisikesi mardikaid. Lennuvõimeliseks saavad nad 16 kuni 22 päevaga, seejärel uitavad mõne nädala koos vanematega ringi ja hajuvad järk-järgult, jäädes enamasti siiski üksteisest kuuldekaugusele.

Neid pisikesi linde, eriti kogenematuid noori varitseb palju ohtusid, küll raudkullide, hallõgijate ja teiste röövlindude näol, mõni satub nirgi, kärbi või orava hambusse. Neid hukkub hulgaliselt talvepakase ja paksult oksi katva ja toiduobjekte peitva härmatise tõttu, nii et esimese talve järel asub pesitsema vaid veerand eelmise aasta järelpõlvest. Kesk-Euroopas on üksikud sinitihased suutnud elus püsida isegi kaheksa aastat, aga keskmine eluiga jääb kolme-nelja aasta kanti.

maa elu || HOBumaJaNDus || 5

9. veebruar 2017

Hobune võiks eestis

palju suuremat kasutust leida siRJE NiitRA Postimees

E

esti inimesed teavad hobuseid põhiliselt ratsaspordi kaudu ja vahel silmame neid ka koplis värsket rohtu krõmpsutamas või laadamelus lapsi sõidutamas. Tartu Ülikoolis Maaeluministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt võiks aga Eestis hobuseid olla praegusest mitu korda enam ja nad võiksid kasutust leida märksa laiemalt.

Tartu Ülikooli teadlaste vastse uuringu kohaselt on hobumajanduse kogumaht meil ligi 46 miljonit eurot. Uuringu korraldaja Imbi Kaunismaa sõnul on selle valdkonna põhiprobleem suur killustatus ehk väga palju on üksiktegutsejaid.

Samas mainib ta tunnustavalt entusiastide suhteliselt suurt hulka. Teadlase soovituse kohaselt tuleks meie hobusekasvatajaile anda sel alal tegutsemiseks vajalikke teadmisi ja muu hulgas õpetada ka ettevõtlikkust.

Eesti Hobumajanduse Liidu juhatuse liige Marti Hääl osutab veel ühele arvule uuringus, mille kohaselt moodustab hobumajandus Eesti primaarsektori SKTst kümme protsenti. „Seega pole tegemist mingi rikaste eralõbuga, nagu mõned arvavad, vaid täiesti tõsiselt võetava maamajanduse haruga, mil on suur kasvupotentsiaal,” selgitab ta. Kui jõuaksime Euroopa keskmisele ja Soome tasemele hobuste arvus elaniku kohta, siis peaks meil olema praeguse 10 000 asemel 18 000 hobust, Põhjamaade keskmine tase oleks 30 000 hobust, mis tähendaks aga meile kolmekordset kasvu.

See potentsiaal on praegu Eesti hobumajanduse sektori sees täitsa olemas ja areneb jõudsalt, kuid toetust oodataks ka riigilt.

Praegu jääb riiklik toetus, kui arvestada PRIA ja MAKi meet-

Tamme talu hobune talvel heina näksimas.

mete kaudu saadav kokku, tunduvalt alla ühe protsendi. Seega on meie hobumajandus seni arenenud peamiselt turupõhiselt.

Samas on just see aidanud sektoril ellu jääda ka kriisi ajal, kui muu loomakasvatus kiratses.

Viimase kümne aastaga on hobusekasvatus ja -aretus hoogsalt edasi läinud ja meil sünnib aastas 400–700 varssa, kuni 500 hobust läheb ekspordiks. Kui arvestada üks töökoht nelja-viie hobuse kohta, teeb see 2000 täistöökohta, mis on üsna suur arv. Euroopa keskmisele tasemele jõudes peaks see kahekordistuma, mis tähendaks juba 4000 täistöökohta.

hooGu on koGumas selline taastusraVi meetod naGu hiPoteraaPia.

Talvine haagiste soodusmüük Pimedaks talveajaks oleme langetanud kõikide haagisemudelite hindasid.

Lisaks valik erihinnaga haagisekomplekte koos lisavarustusega.

Võta ühendust meie lähima müügikohaga!

NB! Pakkumised kehtivad üle Eesti!

Foto: mARGUs ANsU / tARtU PostimEEs

Tuleb märkida, et need töökohad paiknevad üsna ühtlaselt ligikaudu tuhandes tegutsemiskohas üle Eesti ehk annavad seega rakendust eri piirkondade elanikele.

Ratsaspordis tehti meil mullu üle 17 000 võistlusstardi ja ametlikult võistlevaid hobuseid oli 3800. Kui veel mõne aasta eest oli starti läinud hobustest alla kümne protsendi Eestis sündinud, siis mullu lähenes see juba 50 protsendile ehk ligi pooled võistlushobused olid siinset päritolu. Hääle hinnangul on Eesti sporthobuse kvaliteet järjest paranenud. Erilist heameelt tunneb ta enda sõnul selle üle, et rakendisport kogub tuure. „Kuulsin oma kõrvaga, kui Palmse hobupäeval ütles pereisa rakendi näidisesinemist vaadates lastele: müüme ATV maha, hobuvankriga on palju lõbusam ringi sõita,” toob ta näite otse elust. Kusjuures rakendispordiga on võimalik alustada

HoBUse KAsUtUsVÕimALUsed: • ratsasport (kolm olümpiaala, rakendisport, kestvusratsutamine, voltižeerimine, lääneratsutamine, pararatsutamine) • võiduajamised (traavlisport, galopivõistlused) • ratsamängud (polo, rodeo, jahiratsutamine) igaühel ja igas eas. Veel saab rakendeid edukalt kasutada meelelahutuses.

Hobumajanduse liit tunneb selle eestvedaja sõnul praegu kõige enam puudust ühest liikmesorganisatsioonist, milleks oleks ratsaturismi arendajate ühendus. Turismitalusid, kus ühe või mitme hobuse või vankriga lõbusõitu pakutakse, meil juba on, kuid seda tegevust oleks vaja koordineerida. Siia alla käiksid ka uhkete kaarikutega Tallinna va-

nalinnas teenuse osutajad. Sellel valdkonnal on samuti suur arenguvõimalus.

Hoogu on kogumas selline taastusravi meetod nagu hipoteraapia. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefond on seda toetama asunud ja ala areneb, sest arstide hinnangul on ravi tulemused head ja selleks kulutatud raha tuleb mitmekordselt tagasi.

Arenguruumi on ka hobuste kasutamisel metsamajandamisel. Tööstusliku tootmise vas-

Tallinn:

Brentex OÜ | Kadaka tee 70a | tel 5340 6178 Tööriistamarket | Pärnu mnt 238 | tel 600 3432 E-Autoline | Mäepealse 21a | tel 5660 7900 Gokart AS | Peterburi tee 111 | tel 5620 6959

Tartu:

Tööriistamarket | Ringtee 78 | tel 508 1775

Pärnu:

Taunex Auto OÜ | Lille 2a | tel 5567 0646

Narva:

Tööriistamarket | Tallinna mnt 30b | tel 5841 5300

Haapsalu:

Tradilo OÜ | Tallinna mnt 73 | tel 520 7898

Põlva:

Raudnagel OÜ | Kuuse 5 | tel 503 9140

Paide:

Tööriistamarket | Tööstuse 26 | tel 528 0247

Rakvere:

Tööriistamarket | Lõõtspilli 2 | tel 515 7613

Jõgeva:

Valmeco AS | Tallinna mnt 2a | tel 5302 3677

BREN-3015H + plastkate Kasti mõõtmed 3,00 x 1,5 x 0,4 m

1868 €

BREN-325H Kasti mõõtmed 3,25 x 1,5 x 0,4 m

990 € WWW.BRENTEX.EE

• hobi ja turism • tervishoid (hipoteraapia) • põllu- ja metsatööd (eelkõige kaitsealadel) • maastikuhooldus • politsei ja sõjavägi • tooraine (liha, nahk, piim, jõhvid, veri, uriin, väetis).

Hinnad sisaldavad käibemaksu.

tu hobune ei saa, kuid on palju majandamispiirangutega metsi, kus saaks säästlikult hakkama ilma metsaveotraktorit kasutamata. Pealegi on tegu igati loodust säästva majandamisega. Näiteks Rootsis tuuakse aastas hobusega metsast välja miljon tihumeetrit puitu. Tähtis on teada, et Eesti ohustatud tõud, nagu raskeveohobune ja Tori hobune, on selleks väga sobivad. Ka rohumaade hooldamisel on hobune suureks abiks. „Me ei saa küll lubada, et kunagi Eesti Vabariigis olnud 230 000 hobuseni jõuame, aga kahekordne kasv praegusega võrreldes ehk kuni 20 000 hobust oleks meile küll jõukohane,” hindab Hääl valdkonna potentsiaali aastaks 2025. See tähendaks ligi 100 miljoni eurost mahtu ja ühtlasi hobumajanduse panuse kahekordistamist primaarsektori SKT-sse. Riik võiks tema sõnul kaasa aidata üksnes seal, kus on selge turutõrge. Üks niisugune on ekspordipotentsiaali parem rakendamine.

Eelkõige on siin mõeldud sporthobuste eksporti. Vastavate oskustega ratsastajad ehk hobuse väärindajad on meil olemas ja müügipotentsiaal suur. Praegu lähevad meie hobused aga välismaale, kust need müüakse märksa kallimalt edasi lõppostjaile, kuid lõppostja oleks vaja Hääle sõnul Eestisse tuua.

Selleks on vaja siin luua sobilik taristu.

Ka sisejulgeoleku suurendamisel saavad hobused oma panuse anda. „Ratsapolitsei rühmad on meie põhjanaabritel olemas, pakkudes inimestele nii turvatunnet kui ka esteetilist naudingut. Vaid asjatundmatusest arvatakse, et sellise ratsarühma taastamine Eestis oleks ebamõistlikult kulukas,” lausub Hääl.

Maaeluminister Tarmo Tamme hinnangul on hobumajanduse potentsiaal meil tõesti suures osas kasutamata. Ajalooline traditsioon, vaba maa ja valdkonna arenguvõimalused on tema sõnul olemas. See elavdaks maaelu, looks uusi töökohti ja annaks tõhusa panuse kogu Eesti majanduse arengusse. Pika ajalooga Tori hobusekeskust tuleks ministri sõnul igal juhul hoida ja edasi viia. Selleks on plaan teha sinna sihtasutus Hobumajanduse Arenduskeskus koos konverentsikeskusega, mis koondaks kogu sellealase kompetentsi.

Keskuse tegemisse on kavas kaasata ka erasektor, kus huvilised olemas. „Tori elluäratamine on meie ajalooline võimalus ja kohustus,” on Tamm kindel.

Viljandimaa: Ants Viljandi OÜ | Riia mnt 54L | tel 434 5630 Flint Kaubandus OÜ | Kõo küla | 4355111 Saaremaa:

Autofrend OÜ | Talli 2, Kuressaare | tel 453 1212 Träx OÜ | Kuivastu mnt 3b, Orissaare | tel 503 5458

Kärdla:

Faasion OÜ | Põllu 32 | tel 5660 6213

Raplamaa:

Brentex OÜ | Kasti küla | tel 5340 6178 Jarex Invest | Metsa-Antsu 2, Kuusiku | tel 5887 7330

6 || tÖÖ || maa elu

9. veebruar 2017

Kui korterit ei paku,

siis lüpsjat ei leia RiiNA mARtiNsoN Maa Elu

K

ui linnas on enamvähem korralikku palka pakkuval tööandjal valida vähemalt kümnete CVde vahel, siis maal peab mõni 1000eurose kuupalgaga töökuulutus lisaks pakkuma kas korterit või tasuta töölesõitu, et sobiv inimene üldse leitud saaks.

Tartu külje alla tegutseva AS Tartu Agro farmijuhataja Reet Härm räägib, et nad otsivad mitut töötajat, ka lüpsjaid, kellele pakutakse kuupalgaks 1000 eurot ja vajadusel elamist töökoha lähedal, aga pole sugugi kindlad, et leiavad. Mullu näiteks lõppesid otsingud tulemuseta.

Kui töökuulutuse peale tuleb kümme tõsist huvilist, kes oma CV saadavad, siis pärast töögraafikuga tutvumist jääb alles kolm, töötingimusi vaatama jõuab kaks inimest ja kui üks neist tööle tuleb, on hästi, kirjeldab farmijuhataja. „Väga raske on töölisi leida.”

Kuna loomakasvatuses käib töö ööpäev ringi, võiks lüpsja elada töökoha lähedal. Kui inimene peab öösel kolmest tööl olema ja õhtul uuesti tulema, on sõitmine väga tüütu. Nii elabki enamik töölisi farmi lähedal. elu sunnIl ametIt vaHetama „Piimatootmise juures on iga sent tähtis ja inimesed peavad olema maksimaalselt rakendatud,” räägib Härm. „Meie töös ei saa midagi edasi lükata, kõik vajalik on vaja teha täpselt nõutud hetkel. Kui keegi ära kukub, peab teine kohe valmis olema teda asendama. Nii ei saa inimesed alati oma plaanide järgi toimida – kui üks jääb haigeks, on teine sunnitud oma plaanidest loobuma. See, et inimene peab kogu aeg olema kättesaadav, teeb töö pingeliseks ja kõik ei pea vastu. Sõklad ja terad eralduvad päris kiiresti. Nii mõnigi tuleb küll head raha teenima, aga ei pea vastu.”

1000eurone brutopalk on lüpsjaks meelitanud nii endisi õmblejaid, müüjaid kui ka muude farmitööst kaugete ametite esindajaid. „Õmblejad on öelnud, et õmbleja töö on isegi raskem kui laudas,” ütleb Härm. „Meil on ka Soomest tagasi tulnu, kes ütleb, et meie töötempo on rahulikum.”

Jõgevamaal Puurmani vallas tegutseva OÜ Härjanurme Mõisa raamatupidaja Merle Kruus räägib, et nad on pidevas töötajate otsingus ja praegu näiteks vajatakse traktoriste ja lüpsjaid. „Kuna suurendasime piimakarja ja läksime üle kolmele lüpsikorrale päevas, on töötajaid rohkem vaja,” selgitab ta. Üks põhiline magnet, mida

Kuna farmis algab töö väga vara hommikul, pole mõeldav kaugelt tööle käia.

töötajatele pakutakse, on korter.

Tänu sellele on nad leidnud uusi töötajaid üle Eesti. Elamispindadena on pakkumisel terve kortermaja, milles tosin elamispinda, peale selle magamisvõimalusega pindasid.

Kruus räägib, et elukohta pakkumata nad piisaval arvul töölisi ei leiaks. „Korter on väga oluline argument kaugemalt tulijatele,” kinnitab ta ja lisab, et ehkki vanast ajast on jäänud

1000eurone brutoPalk on lüPsJaks meelitanud nii endisi õmbleJaid, müüJaid kui ka muude FarmitÖÖst kauGete ametite esindaJaid.

kuvand, et farmitöö on füüsiliselt raske ja must, siis moodsas laudas enam nii ei ole ja ameti saaks selgeks ka sellega varem mitte kokku puutunud inimene. „Meile tulevadki inimesed täiesti puhta valge lehena ja õpetame neid ise välja. Tihtipeale ongi sellised inimesed kõige paremad töötajad.”

Lüpsjateks on sageli tulnud need, kel pensionini on veel aega, aga mujal ei kipu enam vanuse tõttu konkurentsist läbi minema. „Tullakse piirkondadest, kus tööd vähe, ja siis on argumendiks korter. Need inimesed on motiveeritud pikemalt töötama,” sõnab Kruus.

Ta nendib, et kaadri voolavus on siiski suur. „Põllumajandusfirmad suhtlevad omavahel ja näeme, et osa inimesi ongi sellised, et tulevad, proovivad ja lähevad.”

Valgamaal tegutseva OÜ Palupera-Agro juhatuse liige Anu

Narits tõdeb samuti, et ilma elukoha pakkumiseta poleks mõeldavgi töölisi leida. „Näiteks farmis algab töö vara ja loota, et keegi hakkaks autoga nii vara tulema, eriti talvel, ei saa. Kui inimene ei pääse tuisanud tee tõttu kodust välja, peaks keegi teine kiirreageerijana tegutsema. See pole mõeldav,” selgitab ta. „Pealegi läheks kaugelt tööl käimise korral pea pool töötasust kütuse peale.” tÖÖ- võI tÖÖjõu puudus?

Eestis on igakuiselt tööta ligemale 30 000 inimest, aga järjest enam räägitakse tööjõupuudusest. Miks see nii on, palume lahti seletada töötukassa piirkondlikel juhtidel, kes iga päev puutuvad kokku nii töö kui töötajate otsingul inimestega.

Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kask räägib, et tõepoolest tuleb järjest rohkem tegeleda tööjõupuudu-

Foto: mAiLiis oLLiNo

BrUtoPALK mAAL • Lihttöölised tootmisliinil tehases 600–900 € • Müüja kaupluses 500–600 € • Spetsialistid, oskustöölised, keda on raske leida 1000 kuni 1500 € • Lüpsja 850–1000 € • Karjak 800 € Allikas: töötukassa töökuulutused

sega ja seda eriti oskustööliste koha pealt. „Kuid on valdkondi, kus samal ajal kogeme nii töö- kui ka tööjõupuudust,” lisab ta. „Näiteks on meil arvel palju müüjaid, kuid kui kauplus paneb üles müüjate tööpakkumised, ei ole kandideerijaid kuskil. Põhjus on töötingimustes, inimesed kaalutlevad, analüüsivad kõiki plusse ja miinuseid.”

Kask tõdeb, et mida kaugemale keskustest, seda tühjemaks jääb piirkond mitte ainult inimestest, vaid ka ettevõtjatest ja tööandjatest. „Ääremaalt töö leidmist ehk töö juurde jõudmist takistab ühistranspordivõrgustiku tagasihoidlikkus, isikliku transpordi puudus. Palk ei kata väljaminekuid transpordile ja esmavajadustele,” seletab ta. „Hajaasustuses oleks võimalik teha kaugtööd spetsialistil, kuid neid võimalusi on vähestel.”

Pikaajalisi töötuid on Raplamaal arvel olevatest töötutest 39 protsenti. Pikaajalise töötuse põhjused on sageli tööturul vajalike oskuste puudumine, motivatsiooni puudus, terviseprobleemid, sõltuvusprobleemid, aga ka distsipliini puudus.

Jõgevamaa on rikas põllumajandusettevõtete poolest ja seal peavad tööandjad tööliste pärast rohkem pingutama. Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste räägib, et tööliste otsingul põllumajandusettevõtted on väga aktiivsed ise pakkuma lahendusi, kuidas vajalikke inimesi leida. „Paraku on farmides päris terav töötajate vajadus,” nendib ta. „Suur pluss on, et paljud põllumajandusettevõtted pakuvad elamist, tänu sellele leiavad nad inimesi ka teisest maakonnast. Olen kuulnud, et Tallinna lähedaltki on tuldud seepärast, et siin pakutakse elamispinda.”

Rääkides maal elavatest inimestest, kes ei suuda pikema aja jooksul endale tööd leida, on siin tihti takistuseks transport: kas ei sobi bussiliiklus tööaegadega või läheks sõit liiga kalliks ja madalama palgaga tööl ei tasu käimine ära.

Teisalt on hädas väikelaste emad, kellel ei kattu tööajad lasteaia aegadega. „Näiteks Torma vallas on meil avatud ööpäevane lastehoid, kuhu saab lapse ööseks jätta, kui tööaeg kuidagi muudmoodi ei sobi. See on vajalik, et ema üldse tööle saaks minna,” tõdeb Võsaste. „Klienditeenindajatel on reeglina vahetustega töö ja üksikvanemale või perele, kus isa välismaal tööl, ei sobi kuidagi tavapärased lasteaia ajad. Nii otsitaksegi palju müüjaid, aga lastega naised lihtsalt ei saa neid kohti vastu võtta.”

Ida-Virumaa töötukassa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõdes, et nende piirkonnas on probleeme tööpuudusega, kuid samal ajal pingutavad paljud tööandjad, et leida sobivaid töötajaid. „Maainimesed on väga paiksed ja mõte kaugemale tööle minna tekitab palju küsimusi,” tõdeb Teelahk. „Et endale töölisi leida, kindlustavad paljud tööandjad oma töötajad tasuta transpordiga. Mitu meie piirkonna ettevõtet teeb omavahel koostööd ja koos ühe bussiga tööliste ringe.”

Et ääremaal asuv ettevõte peab heade töötajate hoidmiseks pingutama, tõdeb Läänemaal väikses Kõmsi külas tegutseva traaditööstuse AS K.Met tootmisjuht Tanel Järve.

K.Metis on ametis 80 töötajat – tootmistöölistest insenerideni, aga töötajate voolavus on väga väike ja vajadusel uute leidmisega raskusi pole. Üheks magnetiks on kindlasti ettevõttes pakutav palk, mis on samal tasemel Eesti keskmisega, ehk tootmistöölise palk on kõrgem maakonna keskmisest tootmistöölise palgast. „Eks me pingutame selle nimel, et kaadri voolavus oleks väike. Oleks me Tallinnas, siis liiguksid inimesed rohkem,” räägib Järve.

maa elu || mets || 7

9. veebruar 2017

Mets. Eelmisel aastal sõlmisid erametsaomanikud pärast vaiksemat aega riigiga tervenisti 25 vääriselupaiga kaitse lepingut.

Metsa vääriselupaigad

on sunnitult moes Viio Aitsam Maa Elu

S

aime kokku Raplamaa talupidaja Margo Aedlaga, kes sõlmis 1999. aastal riigiga vääriselupaiga kaitsmise lepingu number kaks. Tookord sõlmiti lepinguid kümneks aastaks praeguse 20 asemel. Huvi oli teada saada, mis paigast nüüdseks saanud on.

Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vääriv ala väljaspool kaitsealasid ehk metsas, mida majandatakse. Potentsiaalsed paigad on välja valitud üleriigilise inventuuriga. Kaitsmine käib metsaseaduse alusel ja on riigimetsas kohustuslik, kuid erametsaomanikule vabatahtlik. Kui eraomanik sõlmib Era­ metsakeskuse kaudu riigiga lepingu ja hoiab metsaosa puutumatuna, saab ta majandustegevusest saamata jääva tulu hüvituseks riigilt kompensatsiooni osade kaupa aastati kogu lepinguperioodi vältel.

Majandamine nagu talus kombeks Margo Aedla metsa vääriselupaiga mets on tänaseni alles, kujutab endast 1,7hektarise pindalaga loomännikut, kus kasvab üle 140aastaseidki puid.

Kui vabatahtlikult võetud kaitsekohustus lõppes ja uue lepingu sõlmimist ei järgnenud, kuigi sellest oli paika üle mõõtma tulnud ametnikega juttu, võttis metsaomanik ette alal mõneti tegutseda. „Olen metsakuiva välja noppinud ja metsa puhtamaks teinud. Vanad puud ei jõua enam kanda, hakkavad kukkuma,” räägib Margo Aedla. „Mul on valus vaadata, kui mets kuivab.”

Mingit suurt raiet plaanis ei ole. Põllumajandusliku põhitegevusega talupidaja eelistab metsa majandada kombel, nagu seda taludes vanasti tehti – oma tarbepuu ja väiksemahulised hooldustööd.

Kuigi leping riigiga on lõppenud, on Margo Aedla vääriselupaik endiselt kollase piiriga nähtav elektroonilises metsaregistris register.metsad.ee/avalik ja keskkonnaregistri vääriselupaikade realt leiab inimtegevuse kitsenduste kirjelduse. Seal on info ka lepingu sõlmimise kohta, kuid lõpetamisest nähtavaid märke ei leia.

Hõlbus leida infot Kui metsaregistrit lähemalt uurida, on Eesti kaart nii-öel-

da kollasekirju – registrisse on kantud pea kõik Eesti metsades inventeeritud vääriselupaigad, hoolimata sellest, kas metsaomanik on vabatahtliku kaitse lepingu sõlminud või mitte.

Keskkonnaamet õpetab oma kodulehel, et igal omanikul on hõlbus metsaregistrist järele vaadata, kas tema metsaski on selline väärtus olemas.

Väga kiirustanud metsaomanikud lepingute sõlmimisega ei ole. Näiteks vahemikus 2007–2014 sõlmiti vabatahtlikke lepinguid 114 füüsilise isikuga ja 24 juriidilise isikuga. Üldse kokku on eramaal tulundusmetsades vääriselupaikasid üle 2500. „Metsaomanik kaitseb vääriselupaika hea meelega, aga ta pigem teeb seda ilma lepinguta,” märgib metsakonsulent Ülle Läll. „Kogemused on sellised, et kardetakse end siduda. Öeldakse, et täna sõlmin vabatahtliku lepingu, aga ühel hetkel võib riigi pool teatada, et enam see vabatahtlik ei ole, vaid kaitse muutub kohustuslikuks.”

Vääriselupaik kui suurim risk Juba eelmise aasta alguses üllatas metsaomanikke ja metsavarujaid-firmasid uudis, et puidugraanulite tootja Graanul Invest on metsamaterjali ostes hakanud erilist tähelepanu pöörama sellele, kas metsas, kust see pärineb, leidub inventuuriga selgitatud vääriselupaikasid.

Kui see paikneski samas metsaosas, kust raiet oli tehtud, saatis ettevõte puidumüüja ukselt tagasi, keeldudes ostutehingust.

Väikses metsas tehakse raiet võib-olla ainult üks kord elus.

Eelmise aasta jooksul laienes see tava mitmesse teise graanulitootmise ettevõttesse. Põhjuseks oli see, et Eestisse jõudis Euroopas sündinud uus, puidupõhise biomassi sertifitseerimisskeem SBP (Sustainable Biomass Partner­ ship). Sellega seoses toimus ka SBP riskihinnang. Leiti, et ainus määratletud risk Eestis on puidu pärinemine kas olemasolevast või potentsiaalsest vääriselupaigast, kuna metsaseadus ei keela seal kasvava metsa raiet, kui omanik pole riigiga vabatahtlikku kaitselepingut sõlminud.

Margo Aedla poeg Karliga oma vanas metsas, mille kohta 1999–2009 oli riigiga sõlmitud vääriselupaiga (siis nimetati võtmebiotoobiks) kaitse leping.

Uus sertifit­seerimissüsteem

S

elle on ellu kutsunud suuremad Euroopa energiatootjad ja selle eesmärk on toetada jätkusuutlikku puidupõhise biomassi tarneahelat. SBP aitab kaasa ka madalamale süsinikukasutusele. Selle eesmärgiks on täita Euroopa energiasektori uusi nõudeid, mis tulenevad omakorda EL 2020 kliima ja energia eesmärkidest.

SBP on koostanud spetsiaalse sertifitseerimissüsteemi

biomassikaubandusele. SBPsertifitseerimine nõuab, et ettevõtted koguksid biomassi kohta ka vajaliku süsiniku ja energia info. Samuti tuleb biomassi tootjal materjali päritolu kontrollida.

FSC- või PEFC-sertifitseeritud materjali võib tarnida otse kui SBP-sobivat, ilma et oleks vaja päritolu kontrollida.

Allikas: www.nepcon.org

definitsioon

V

ääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus

kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

SBP-sertifikaat on nii uus, et mullu märtsis meie graanulitootjatele väljastatud esimesed sertifikaadid (väljastaja NEPCon) olid maailma mastaabis kaheteistkümne esimese seas.

Sertifitseerijad arvestavad, et riski ei ole vaid nendes metsades, mis on sertifitseeritud FSC- või PEFC-sertifikaadiga (mis nõuavad vääriselupaiga säilitamist) või kus metsaomanik on sõlminud vabatahtliku lepingu vääriselupaiga kaitseks.

Inventeeritud vääriselupaigad on, nagu sai öeldud, kantud metsaregistri andmebaasi, kust igaüks saab neid vaadata. Raiutud metsamaterjali päritolu saab samuti metsaregistrist jälgida, kuna sinna kantakse metsateatiste teave. Samal ajal on meil lubatud väikesemahulised raied, mille puhul teatist ei pea esitama (kuni 20 tihumeetrit kinnistu puhul aastas). Uue sertifikaadi juhendeis on, et sellistest raietest saadud puidu päritolu kontrollitakse kohapeal.

da muutma. Seda on tehtud mitu korda. Nüüdseks kaasneb lepinguga nõue, et selle kehtivusajaks annab maaomanik maatüki kasutuse servituudiga riigile üle.

Samal ajal on loodusesõbrad mitu korda soovinud, et vääriselupaikade kaitse viidaks metsaseadusest üle looduskaitseseadusesse ja et neist paikadest moodustataks majandatavatesse metsadesse klassikalised looduskaitsealad. Vabatahtliku looduskaitse vorm, mis metsaomanikele algselt vägagi meeldis ja lepinguid sõlmima õhutas, ei ole

Vääriselupaikade saatus Eesti vääriselupaikadel on selles mõttes seljataga juba kirev ajalugu, et nende kaitse esimesed lepingud sõlmiti vabatahtliku looduskaitse eeskujulike näidetena riigi ja metsaomaniku kui võrdsete partnerite vahel. Õige pea leidis riigi pool, et nii vaba ei saa asi olla, ja asus lepingute sõlmimise kor-

Allikas: metsaseadus

Foto: Viio Aitsam

Eesti ühiskonnas laiemalt vastuvõetav olnud.

Nüüd on tekkinud aga üsna ootamatult olukord, kus riik toetub jätkuvalt vähemalt vormiliselt vabatahtlikkuse ideele, kuid turg uue sertifikaadiga sunnib kas lepinguid sõlmima või metsadele sertifikaati taotlema. Puidu biomassiks minevat materjali, mida teatud aegadel müüa oleks vaja, tekib kõigis Eesti metsades, kus raiet tehakse.

Ilmselgelt on seos uuel sertifikaadil ja sellel, et taas on metsaomanikud hakanud aktiivsemalt vääriselupaiga lepinguid sõlmima. Näiteks 2015. aastal sõlmiti neid neli, kuid aastal 2016 juba kakskümmend viis.

Inventuur polnud õiglane „Kui mõtelda, kuidas vääriselupaikade inventuuri tehti, näen mina siin õiguslikku riivet,” ütleb metsakonsulent Ülle Läll. „Vasturääkivus algab sellest, et inventeeriti tihtilugu metsaomaniku teadmata – ta ei saanudki teada, et tema metsas käidi. See on päris suur möödapanek. Usun, et praegugi on omanikke, kes ei tea, et nende metsa on joonistatud vääriselupaik. Väikses metsas te-

hakse raiet võib-olla ainult üks kord elus. Kui nüüd seda tehakse ja selgub, et küttepuidule ei leia ostjat vääriselupaiga tõttu, on see omaniku õigusi ahistav.”

Kui tegu on objektidega, mille olemasolu hakkab omaniku õigusi piirama, peaks asjad käima Ülle Lälli sõnul nii, et kõik metsaomanikud on objekti leidmisest teavitatud ja enne paikade kaardile joonistamist on uuritud, mida need omanikule kaasa toovad. „Käesoleval juhul saab ju rääkida konkreetsest majanduslikust kahjust,” nendib ta. Üks asi on veel see, et ammu inventeeritud potentsiaalsete vääriselupaikade piirid kaardil ei pruugi ühtida tegelikkusega – seda on tagantjärele avastanud nii eksperdid kui ka omanikud ise. Kes kannab kahju, kui puidumüügitehingut hakkab takistama niisugune eksitus?

Aruteluga jõudsime sinnagi, et metsaomanike seisukohalt lähtudes olnuks kõige õiglasem, kui potentsiaalsed vääriselupaigad oleksid eraldi nimekirjas ja metsaregistrisse joonistataks vaid need, mille kaitseks on leping sõlmitud. Kui leping on lõppenud, oleks õiglane ala registrist kustutada.

8 || PÕllumaJaNDus || maa elu

9. veebruar 2017

orgita põld panustab nii piimato võtab Mölder lühidalt kokku Orgita Põllu tegevuse.

toomAs ŠALDA Maa Elu

aplamaal tegutsev Orgita Põld OÜ asutati 1992. aastal pärast Tasuja kolhoosi killustumist kuueks ettevõtteks, millest kolm jätkas põllumajandusega.

Nüüdseks veerandsada aastat ettevõtet juhtinud Sulev Mölder meenutab, et Tasuja Orgita osakonnast saigi Orgita Põld OÜ ja alustati kolmesaja hektari maa ja kolmekümne tiine mullikaga. Praegu haritakse 2600 hektarit, millest pool on enda, pool rendimaad. „Tehnoloogiad, mahud ja kvaliteet on tollasega võrreldes mõistagi nagu öö ja päev.

Töötajate arv on aga jäänud samaks ehk pisut alla kolmekümne, nii palju efektiivsemaks on muutunud kogu põllumajandus. Aastas toodame umbes neli ja pool tuhat tonni piima, lähiajal tahaks jõuda viie tuhandeni. Taimekasvatustoodangust kasvatame õlikultuure, sööda- ja toiduteravilja ning teraviljaseemneid, eelmisest aastast ka hernest,”

HaImre robotlaut on tasemel Kõige olulisemaks arenguhüppeks Orgita Põllu senises tegevuses tuleb pidada tollase seisuga Eesti moodsaima robotlauda valmimist Haimres 2011. aasta novembris. Maa Elu külaskäigu ajal jälgib farmi perenaine Maarja Averin naeratades, aga tähelepanelikult monitoridest laudas toimuvat, vajalik info jookseb nendesse nii numbrite, skaalade kui ka kaamerate pildina. Terved ja puhtad vabalt laudas ringi liikuvad lehmad käivad kordamööda kaheksa robotlüpsimasina juures, mõnulevad lauta läbiva söödalava ääres, pikutavad või jalutavad niisama rõõmsalt ringi. Laudas on restpõrand, millelt sõnnikurobot lükkab läga alla kanalisse, söötmine käib umbes kolme meetri kõrgusele paigaldatud uudse lintsöötmissüsteemi abil. Maksma läks Haimre robotlaut üle kolme miljoni euro. „Tegime lauda suurema, kui meil tollal loomi oli. Siin võib maksimaalselt pidada 640 lehma, aga alustasime alla kolmesajaga. Kui hakkasime lauta täis saama, tuli kriis. Täna on siin 540 lüpsilehma. Karja me kriisi tõttu ei vähendanud, sest kulu olnuks ju ikka sama, laut

peab töötama ja töötasusid ei saa maksmata jätta. Aastas kolm- kuni nelisada tuhat eurot jäi meil piima kokkuostuhindade madalseisu tõttu saamata,” avaldab Mölder.

Kogu Orgita Põllu piimatootmine ongi koondatud Haimre robotlauta, kus kasvab mõnikümmend noorloomagi. Noorloomi peetakse veel Paaduotsa külas asuvas Orgita laudas, Mõisamaa laudas ja vanas Haimre laudas, mis on renoveeritud 2014. aastal.

eestis toodetakse PraeGu umbes 2000 tonni Piima PäeVas, 500–600 sellest sõidab eestist VälJa. Kokkuostuhindade normaliseerumine alates eelmise aasta teisest poolest on piimatootjatel küll võimaldanud tekkinud auke lappima hakata, aga investeerimise peale on vara mõelda. „Alles 2016. aastal oli piima kokkuostuhind kuus kuud kahekümne sendi ringis. Praegu on see juba oluliselt üle kolmekümne sendi ja asjad normaliseeruvad, aga taastumine võtab aega. Kui piimahind enam selliseid kukkumisi ei tee, saame järjele,” kostab Mölder.

Robotlauda ehitamiseks võetud kohustustest pole ettevõte veel päris vabanenud. Teistest tehtud investeeringutest toob Mölder välja mitu korda uuendatud kuivati ja asjaolu, et just siin võeti viis aastat tagasi esimesena Eestis kasutusele roomikkombain. „Peale selle, et siinsetel maadel pole just kõige kõrgem boniteet, on need ka pehmed. Proovisime neljaveolist, aga roomikkombaini suur eelis on, et see tallab põldu vähem. Nüüd on neid Eestis päris palju.” Jooksvalt peab iga toimiv põllumajandusettevõte oma tehnikat paratamatult uuendama, aga muude investeeringute peale pole praegu võimalust mõelda, tõdeb Mölder: „Näiteks maid pole me ammu juurde ostnud.

Tuleb valikuid teha, maasse ei suuda me praegu veel raha paigutada.” koos e-pIImaga tõsIsed plaanId Kogu Orgita Põllu toodetud piim müüakse tulundusühistule E-Piim juustu valmistamiseks, mis on ka mõistetav, sest Orgita Põld on üks tulundusühistu asutajaliikmetest ja Sulev Mölder E-Piima nõukogu esimees. E-Piima tulevikuplaanide teostumine tagaks Orgita Põllule, Mölderi kinnitusel teistelegi Eesti piimatootjatele, senisest kindlama tuleviku. Kui jaanuari lõpus asutasid mitu põlluma-

Haimre robotlauda perenaine Maarja Averin jälgib arvutiekr

jandus- ja piimaühistut ning CPTT Consult OÜ ühisettevõtte Milkest AS eesmärgiga rajada kas Paidesse või Viljandisse uus ja efektiivne piimatööstus maksumusega umbes poolsada miljonit eurot, millest omakorda 15 miljonit on lubanud panustada riik, siis sarnane plaan on ka E-Piimal.

Lely Splendimo

Lely Hibiscus

Lely heina- ja silotehnika

VARUOSAD kuni 15. märtsini

–10%

OOTAME PÕNEVAID PILDIMÄLESTUSI MAAMESSILT LÄBI AASTATE. Huvitav väljapanek? Praktiline ost?

Kaasahaarav programm? Või hoopis mõni lõbus seik, mille oled fotole püüdnud?

Otsi välja oma vanad pildialbumid välja ja pane oma foto teele!

Peaauhinnaks on hinnaline mootorsaag ja perepääse Maamessile!

Tutvu tingimustega maaelu.postimees.ee/maamess25 Konkursi tähtaeg 19.03.2017

Lely Lotus

Lely Welger

Varuosade müük:

innovators in agriculture

Siim Laagemann, tel 5819 1800 Linery OÜ, Mäo, Paide vald, 72751 Järvamaa

Anti Arula, tel 5332 2955 Sike Agri OÜ, Suur 84a, 48307 Jõgeva

maa elu || PÕllumaJaNDus || 9

9. veebruar 2017

ootmisele kui ka taimekasvatusele

raanidelt laudas toimuvat.

Sulev Mölder avaldas Maa Elule, et piimaühistu E-Piim esitab PRIA-le lähiajal taotluse, mille kohaselt rajataks Paidesse uus võimas piimatööstus: „Eestis toodetakse praegu umbes 2000 tonni piima päevas, 500–600 sellest sõidab Eestist välja.

Miks? Uue tööstuse arengu ja

Orgita Põllu juhi Sulev Mölderi sõnul toodavad nad aastas umbes neli ja pool tuhat tonni piima.

efektiivsuse tagaks 1000 tonni päevas. Eks seda võib mõnes mõttes pidada äriplaanide võidujooksuks, aga ju tehakse selgeks, kumb projekt on parem, kas meie või Milkesti oma. Kaht uut suurtööstust Eestisse ei mahu. E-Piim on seda projekti ette valmistanud mitu aastat.”

jätkavad senIst tegevust Paralleelselt piimatootmisega on Orgita Põld kogu oma tegevusaja kestel kasvatanud õlikultuure, toidu- ja söödateravilja. Teravilja kasvatatakse siin 1400 hektaril, aastane viljatoodang on ligemale 6500 tonni, millest müüki lä-

heb 4500 ja oma tarbeks jääb 1500 tonni. Samuti oma loomadele toodetakse siin aastas ligikaudu 10 000 tonni silo ja 100 tonni heina. Peale selle varutakse igal aastal teraviljapõhku allapanuks ja söödaks kokku 300 tonni. Õlikultuuride all on olenevalt aastast olnud 300 kuni 400 hektarit. Keskmine

FotoD: toomAs ŠALDA

saagikus jääb 2 kuni 2,5 tonnini hektari kohta. Mullu olid saaginumbrid tagasihoidlikumad kui kahel eelmisel aastal. „Tänu taimekasvatusele elas Orgita Põld hiljutised rasked ajad paljudest peamiselt piimatootmisele orienteeritud ettevõtetest valutumalt üle. Aastal 2015 oli väga hea saak, 2016.

aastal jälle lahja,” kommenteerib Mölder.

2016. aastal lisandus Orgita Põllu tegevusalade nimekirja hernekasvatus. „Kasvatasime hernest ligikaudu 100 hektaril. Esimesel aastal olime õpipoisi rollis ja kõige paremini kõik ei õnnestunud, aga jätkame igal juhul. Ainuke keerulisem asi on koristamine, mida peab tegema väga sobival ajal sobiva ilmaga. Uba pole me veel proovinud, aga mõte on, naabrid kasvatavad seda edukalt. Uba võiks oma karjale söödaks kasvatada. Hernest tasub müüa, uba enda loomadele sööta. Kaunviljad on külvikorras head vahekultuurid, muidu oleks ainult raps ja vili. Orgita Põllul on külvikorras ka rohumaa, mis on lutserni või roosa ristikuga rajatud.”

Kui piimanduskriisi aastaid mitte arvestada, peab Mölder meie kliimas piimatootmist ikkagi tulusamaks tegevuseks kui taimekasvatust: „Kui varem tõi viljakasvatus meie käibest üle poole, siis kriisieelsetel aastatel tõi piima osa viljast juba suuremat kasumit. Meie tingimustes on piimatootmine kokkuvõttes ikkagi ilmastikukindlam. Meie kliima ei võimalda saada rekordriikidega võrreldavaid viljasaake. Igal juhul jätkame mõlema suunaga, aga millegi kolmanda peale ei mõtle, läheks liiga keeruliseks.”

10 || Ilma- Ja taImetaRK || maa elu

9. veebruar 2017

iLmAtARK

retsePtid kuldne piim • 2 tassi kookospiima-vee segu (võib teha ka lehma- ja kitsepiimast) • 1 tl kurkumit • 1 teelusikas Tseiloni kaneeli • pisut mett

JÜRi KAmENiK ilmatark

kurkumil

on vaimustav ravipotentsiaal K

as olete kuulnud mõnest ravimist, mis toimiks ühtviisi tõhusalt nii depressiooni, maohaavade, diabeedi, südamehaiguste kui ka liigeseprobleemide korral? On tõsi, et sellist superravimit ei eksisteeri, ometi on meil kasutada taim, mis kõigi nende haiguste puhul teaduslikult tõestatud positiivset mõju omab.

Kurkumit (Curcuma lon­ ga) on nimetatud looduse suurimaks kingituseks, India safraniks, kollaseks ingveriks ja kuldseks jumalannaks. Rohkem kui 4000 aasta vältel on seda ingveri perekonda kuuluvat risoomi kasutatud nii tekstiilivärvi kui ka toiduainena. Lisaks karri koostisesse kuulumisele on sellel Lõuna-Aasiast pärit hõõguvkollasel vürtsil vaimustavalt mitmekülgne ravipotentsiaal.

Kurkum sisaldab rikkalikult võimsaid antioksüdante, samuti C-, E-, K ja B6-vitamiini.

Mineraalaineist on selles rikkalikult rauda, mangaani, vaske ja kaaliumit. Kurkumis leiduva 200 aktiivaine seas on kõige rohkem kuulsust kogunud kurkumiin. Tegu on ühe kõige põhjalikumalt läbi uuritud taimse ühendiga, mille terapeu-

se ja Alzheimeri tõve korral. Juba vallandunud neurodegeneratiivsete haiguste puhul suudab kurkum tõve kulgu aeglustada.

Uuringutes on selgunud, et vaid ühe grammi kurkumi lisamine hommikusöögile annab märgatavalt parema mälu rohkem kui kuueks järgnevaks tunniks.

Nahk. Kurkumiini kasutatakse nii sees- kui välispidiselt väga edukalt põletikuliste nahahaiguste, näiteks akne, psoriaasi, rosaatsea ja ekseemide raviks.

Kurkumimask aitab uuendada naharakke ja vähendada silmaaluseid tumedaid varje.

kurkumit on nimetatud looduse suurimaks kinGituseks, india saFraniks, kollaseks inGVeriks Ja kuldseks Jumalannaks.

Liigesed. Kurkumiini põletikuvastaseid omadusi saab edukalt kasutada süsteemse põletiku ja valuga kulgevate liigesehaiguste (reumatoidartriidi ja osteoartriidi) ravis. Praktikas olengi kõige rohkem vaimustunud tagasisidet kurkumi aadressil kuulnud just liigesehädadega klientide suust.

Seedimine. Kurkum on suureks abiks seedeprobleemide leevendamisel, kuna ta tõhustab maksa tööd ja parandab sapi läbivoolutust. Kurkumi tarvitamisest tõuseb rohkelt kasu rasvmaksa ja hepatiidi korral. Aastatuhandete vältel on kurkumit kasutatud

ju Kal

KÜLViKALENDER: VEEBRUAR Ne i

Juur, alates kl 22.43 õis

Õis

16. N

Õis, alates kl 08.41 leht

17. R

Leht ALLiKAs: mÄRKmiK-KALENDER „AAstA AiAs 2017” KiRJAstUsELt VARRAK

TULI

VESI

ÕHK

S

15. K

MAA

K

Õis

LI

Juur

V

14. T

VI

Vili, alates kl 15.52 juur, aiatöödeks sobimatu päev

02.33

08.02 17.09

R

i ts

Vili

12. P 13. E

Jäär

ur Amb

11. L

kits

vi Lõ

10. R

puhitiste ja gaaside vastase seedeabina ning rasvade ja süsivesikute ainevahetuse hõlbustajana.

Parasiidid ja bakterid.

Kurkum on tuntud mikroobide, parasiitide ja seente vastase toime poolest, seega sobib igati täiendama keha puhastumisprotsesse. Kurkumil on haavade paranemist ja naha taastumist kiirendav toime.

Kurkum on vastunäidustatud sapikivide, aneemilisuse ja viljastumisprobleemide puhul.

Päikesekarvalist pulbrit võib panna omleti, pajaroogade ja kastmete sisse, raputada riisi- ja pastatoitudesse ning lihale. Eriti kirglikud kurkumikummardajad ei saa selleta läbi isegi kohvi juues – selleks puhuks võib kasutada eelnevalt kokku segatud kurkumimett.

Kuna tegu on rasvlahustuva ainega, suureneb kurkumist saadav kasu tunduvalt, kui seda rasvas kuumutada. Ühe võimalusena võib kurkumit lisada munakollasele, neitsioliiviõlile või kookosrasvale. Kurkumi mõju tugevdab hüppeliselt mustast piprast pärit aktiivaine bioperiin. Et musta pipra lisamine meelest ei läheks, soovitan selle juba eelnevalt kurkumi juurde maitseainepurki lisada.

Eriliselt võimsaks tervisepommiks võib pidada kurkumi ja musta pipra ühendamist ajurveda ravikultuurist pärit selitatud või ehk ghee’ga. Soovitan ghee’ga segatud kurkumimett kindlasti pisut aega suus hoida, et see läbi suu limaskestade imenduda saaks.

U

terviseterapeuttoitumisnõustaja

noorendav näomask • 1tl kurkumit • 1 tl mett • 1 tl naturaalset jogurtit Lisada võib ka 1 tl sidrunimahla (eriti hea rasuse naha korral) või paar tilka teepuuõli (sobib akne korral). Segage ained kokku, kandke pasta nahale ja laske seal kuivada. 20 minuti pärast peske mask hoolikalt maha.

JU

Liis oRAV

tilist võimekust on kirjeldatud üle tuhandes teadustöös.

Kurkumiin on laialt tunnustust leidnud oma vähivastaste omaduste tõttu. Eriti tõhus on see aine järjest sagedamini esinevate, sünteetilistest hormoonidest, keskkonnamürkidest ja pestitsiididest tulenevate östrogeeniretseptor-positiivsete vähkide (näiteks rinnavähk) pärssimisel. Teadusuuringutes on tõestatud kurkumiini eesnäärme- ja käärsoolevähi, lapseea leukeemia, kilpnäärme vähi ja nahavähi (melanoomi) vastane toime.

Süda ja veresooned. Kurkumiin alandab kahjuliku kolesterooli taset ja pärsib veretrombide teket, kuna blokeerib põletikuliste ainete tootmist. Kurkumiini toime vähendab tõendatult ateroskleroosi ja aneurüsmi tekkeriski.

Veresuhkur. Kurkum on näidanud head toimet diabeediriski vähendajana, kuna alandab vererasvade taset, aitab reguleerida ainevahetust ja vähendada kehakaalu.

Aju. Sarnaselt vähkkasvajate ja krooniliste haigustega kulgevad neuroloogilised tõved tasahilju hõõguva põletiku paistel.

Kurkumiin on üks vähestest ainetest, mis on suuteline ajus miilavat põletikku pärssima ja neuroneid kaitsma. Kurkumis sisalduval aktiivainel turmeroonil on ainulaadne potentsiaal aju tüvirakkude stimuleerijana. Kurkum aitab vähendada amüloidnaastude kuhjumist ajus, olles seega suureks kasuks dementsu-

Sõnn

V

eebruar algas ebatavaliselt võimsa jäitesündmusega, mis kujunes välja jaanuari lõpu „rekordilise” udu tingimustes.

Paiguti kasvas jäide puulatvades enam kui 3 cm paksuseks (läbimõõdult), püsides mitu päeva. Mis on jäide ja kiilasjää ning kuidas need tekivad?

Vahel esineb allajahtunud sademeid – pilvedest langevad veetilgad madalama kui 0 °C õhutemperatuuri juures.

See tekitabki jäidet. Vast tuntum allajahtunud sademeliik on jäävihm, mida sajab enamasti kihtsajupilvedest. Jäävihm tekib siis, kui pilvede ja maapinna vahel on piisavalt paks soe õhukiht, kus lumi või lörts sulab, kuid maapinna lähedal külm õhukiht, kus tekkinud vihm hakkab uuesti külmuma.

Tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0 °C, jääkiht, mis on ülimalt libe. Kui see tekib maapinnale, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks.

See jääkiht võib tekkida ka siis, kui õhutemperatuur on just tõusnud üle 0 °C, sest maapind või objektid pole veel üle 0 °C jõudnud soojeneda. Nii jäide kui kiilasjää on tüüpilised näiteks ilma sulale mineku ja sooja frondiga seoses. Mõlemat põhjustab udupiisakeste või vihma külmumine allajahtunud (alla 0 °C) olekus maapinnale või esemetele.

Nii jäide kui kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi kümneid sentimeetreid pakseneda. Seetõttu võib jäide põhjustada puude murdumist, kommunikatsiooniliinide katkemist jmt.

Allajahtunud sademed (jäävihm, jäätuv vihm ja jäälörts) on Eestis seotud eeskätt lõunatsükloniga, mis toob väiksematelt laiustelt kohale väga sooja õhu, kuid selle all, maapinna lähedal, on külm õhukiht.

Sellist olukorda, kus temperatuur kõrgusega tõuseb, nimetatakse inversiooniks.

Inimesed on veebruari alguse erakordseid jäite(vaate)pilte nähes ikka imestanud ja küsinud: „Nii paks jäitekiht! Kas see kahjustas ka palju puid ja põõsaid?”

Mida sellest arvata? Ei tundu usutav, et see ebatavaline jäide neid väga palju kahjustas – tõenäoliselt ainsad kahjustused on füüsilised: murtud ja painutatud oksad. Ülejäänud kahjustused oleksid võinud olla seotud järsu temperatuurimuutusega, kuid jäite tekkimise ja püsimise ajal püsis õhutemperatuur stabiilselt 0 °C lähedal. Kuna puud-põõsad on alles talvises seisundis (mahl ei jookse veel), siis on nad ebasoodsate välismõjude eest üsna hästi kaitstud. Juhul kui siiski tekkis muid kahjustusi peale okste murdumise ja paindumise, siis neid saaks paremini hinnata alles puude aktiivsel kasvuperioodil (alates kevadest).

Nädal algas ilma külmenemise ja kohatise kerge lumesajuga, sest Põhja-Venemaal tugevnes külma õhumassiga antitsüklon, mis triivis edelasse, st Läänemere poole. Külma ja kuiva õhumassi tõttu läks ilm selgeks. Antitsüklon tuleb nädala vältel Läänemere, hiljem lausa Eesti kohale. Õhurõhk selle antitsükloni keskmes püsib 1050 hPa lähedal, varieerudes nädala vältel vahemikus 1045...1055 hPa. Antitsüklonis on õhumass esialgu väga külm, kuid see soojeneb. See tähendab, et -10...-20 kraadi asendub -2...-7 kraadiga ja ilm läheb ilmselt taas pilviseks, ent olulist sadu pole oodata.

Foto: WiKiPEDA

ISTUTUSAEG

JÄIDE JA KIILASJÄÄ

kurkumi-ingveri tervisetee • 1 tass vett • ¼ tl kurkumipulbrit • ¼ tl kuivatatud ingveripuru • pisut piima • maitseks mett Laske vesi keema, lisage ingver ja kurkum, vähendage kuumust ja laske joogil 10 minutit madalal tulel sumiseda. Lisage piim ja kurnake tee läbi sõela tassi. Kui jook on pisut jahtunud, lisage mesi.

K V

maa elu || KODu Ja aeD || 11

9. veebruar 2017

täIs vItamIIne. Taime seeme on kõige väiksem terviklik üksus, kuhu taim paigutab informatsiooni enda kohta ning ümbritseb selle toitainete varuga, mille säilivus võib püsida aastaid ja isegi aastakümneid.

Idandid

annavad energiat ja elujõudu toiVo NiiBERG Räpina aianduskooli õpetaja

S

oodsates kasvutingimustes muutuvad toitained ensüümide toimel kergesti lahustuvateks ja idule omastatavateks – algab seemnete idanemine, uue taime „imikuiga”.

Idanditest rääkides nimetatakse neid massiliselt valesti ehk siis idudeks. Teeme asja selgeks: idu on seemne osa, millest areneb taim. Idu koosneb tulevase taime organite algetest (idujuur, iduvars, idulehed, idupung). Lisaks idule on seemnes tavaliselt ka sisetoitekude. Idand on arenema hakanud idu, mis toitub seemne varudest.

Kui seeme puutub kokku veega, tärkab selles elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine.

Idandamise käigus suureneb seemne vitamiinisisaldus ja vallanduvad mitmed biokeemilised protsessid. Näiteks tekib Cvitamiin, mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Märkimisväärselt suureneb väärtuslike Brühma vitamiinide kogus. Vitamiini B2, mille vähesusest on tingitud muide ka inimese energiapuudus, tuleb juurde lausa neli korda! Mitmekordistub E-vitamiini sisaldus.

Idanemise ajal tekib idus selliseid aineid, mida kuivas seemnes enne pole ning mis hiljem taime kasvades kaovad.

Selles peitubki idandite imeline vägi. Kirjanduse andmeil on suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis 72tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama, seepärast soovitatakse idusid süüa 60–80 tunni jooksul pärast idandamist. Nii et idusid tuleks tarvitada selle aja sees või panna kaanega suletud purgis harilikku külmikusse.

tub idandamisel midagi hämmastavat.

Säilitustärklis muutub alguses lahustuvateks disahhariidideks (sahharoos, maltoos), seejärel kergesti omastatavateks monosahhariidideks (glükoos, fruktoos). Täielikul hemitselluloosi ja kummiaine hüdrolüüsil vallanduvad ksüloos, arbinoos ja glükoos.

Jah, idanemine teeb imet, samuti suudavad ju kõik mäletsejad (supertegijad on kitsed) isegi tselluloosi ära lagundada (hüdrolüüsida), rääkimata hemitselluloosist, mille molekulmass on pea kolm korda väiksem kui tselluloosi oma. Mäletsejatel aitavad tselluloosi lagundada nende soolestikus paiknevad bakterid ja vabanev glükoos imendub loomade verre. Inimese seedeorganismis laguneb hemitselluloos jä mesoole bakteri-

Kõige lihtsam on alustada mungoa idandamisega ja nende pisut magus maitse meeldib ilmselt kõigile.

Foto: toomAs HUiK

Idandeid võib harilikus külmikus säilitada kuni poolteist nädalat. suur toIteväärtus Idude toiteväärtus on seemne omast mitu korda kõrgem, sest toodetakse juurde vitamiine, ensüüme ehk fermente ja hormoonide eelühendeid prohormoone ja vitamiine. Samuti lõhustuvad ja muutuvad selle protsessi käigus mitmed süsivesikud, rasvad ja proteiinid, mistõttu on meie organismil neid märksa kergem omastada. Idud sisaldavad ka inimorganismi puhastavaid kiudaineid.

Noortes idudes on peidus tohutu fermentide energia, mistõttu peaks kasutama toiduks ainult värskeid ja termiliselt töötlemata idandeid. Kuna idandid on nii rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, soovitatakse neid tarbida mõõdukalt, mitte üle kahe supilusikatäie päevas.

idust saab alGuse terVe taim, selles on olemas kõik taime Jaoks VaJalikud toitained.

Suhteliseks puuduseks tuleb pidada nitraatide sisalduse suurenemist idandatud seemnetes esimese kolme päeva jooksul, seejärel aga nende sisaldus alaneb. Nitraatide sisalduse suurenemist aitab vähendada kõrgem temperatuur (kuni 25 °C), hea valgustatus ja pikem idanemisperiood.

Siiski üks teaduslikult põhjendatud hoiatus – idandid võivad sisaldada ohtlikke baktereid. Eelkõige ohustavad idandite sööjaid salmonelloos ja kolibakter O157:H7, mis tekitab kõhuhädasid.

taHavad pesu Idandeid tasub pesta vähemalt kolm korda päevas, et neile ei tekiks hallitust.

Mungoale eriti ei kipu hallitus tekkima, kuid lutsern võib kergemini hallitama minna.

See, et lutsern kipub kergesti hallitama minema, annab ühtlasi tõestust, et poes müüdavad valmis lutserni idandid on millegagi üle pritsitud, vastasel korral need hallitaksid seal karbis, kui nende säilivus on umbkaudu kaks nädalat. Olles nüüd ise lutserni idandanud, näen, et poes müüdav lutsern on samuti ülekasvanud nagu mungubagi. Ise idandades saab ikka värskeid ja puhtaid idandeid, pealegi on ise idandamine palju odavam kui valmis idandite poest ostmine.

Laste toidu hulgas alates poolteisest eluaastast peaksid idandid olema aasta ringi, sest kasvava organismi vajadused on märksa suuremad täiskasvanu omast. Eriti vajalikud on idandid lapse organismile rakkude kasvuks.

Kurnatud ja haiged lapsed paranevad idandite toimel kiiresti. Idanditel on tervendav toime nina-, kurgu-, kopsu- ja nahahaiguste korral, samuti nakkushaiguste korral. Need hoiavad ära külmetushaigused ja kurgumandlite häired, soodustavad juuste kasvu ja tugevdavad hambaid.

Idandite kasutamisel paraneb vanematel inimestel nägemine. Tähtis on ka nende stimuleeriv toime füüsilistele ja vaimsetele võimetele. mIs toImub seemnes?

Idandid sisaldavad kõiki põhitoiduaineid: süsivesikuid, valke ja rasvu, aga nendega juh-

te tegev usel vaid osaliselt. Teraviljade idandamisel tekib linnasesuhkur ehk maltoos.

Idujuurtest puhastatud ja kuivatatud odra-, nisu- ja maisiidandid on linnasena kasutusel juba aastatuhandeid. Linnastest valmistatakse kalja, pruulitakse õlut, küpsetatakse leiba ja kääritatakse ehtsat viskit.

Idandites leiduv kestaine (inimesele seedumatu polüsahhariid, tselluloos) soodus-

tab mao tegevust ja põhjustab täiskõhutunnet. Täiskasvanud inimene vajab erinevatel andmetel keskmiselt 20– 40 grammi kiudaineid päevas, tegelikult sisaldab meie toit keskmiselt 10–20 grammi kiudaineid. See põhjustab seedetegevuse loidust ja kõhukinnisust. Et saada 20 grammi kiudaineid, oleks vaja süüa näiteks 400 grammi täisteraleiba, 900 grammi kartuleid, kilo õunu, 800 grammi kapsast või 1,4 kilo porgandeid. Ainult ühte neist toiduainetest päeva jooksul sellises koguses ära süüa ei jõuaks, sellepärast ongi tähtis süüa päeva jooksul mitut kiudainerikast toitu. täIs vItamIIne Vitamiinidest sisaldavad idandid enam E-vitamiini ehk tokoferooli, mida erinevate seemnete idandites on 4–18 mg / 100 g. Näiteks idanevates nisuterades on Evitamiini peaaegu 50 korda rohkem kui kuivas terises. Evitamiin soodustab su-

gunäärmete ja lihaste normaalset ainevahetust, pidurdab rasvade ja rasvas lahustuvate teiste vitamiinide oksüdeerumist (õhu käes lagunemist).

Naturaalne E-vitamiin omastatakse kümme korda kergemini kui toidulisanditena olevas tehisanaloogallikas.

Peale E-vitamiini sisaldavad idandid märgatavalt B-rühma vitamiine (B3, foolhape, B5 ja B6) ning lisanduvad A-vitamiini provitamiinid karotenoidid, biotiin ja C-vitamiin. C-vitamiini sisaldavad erinevad idandid 15–35 mg / 100 g, mis läheneb mugulsibula C-vitamiini sisaldusele. C-vitamiini sisaldus idandite seistes väheneb, kõige rohkem on seda kuni 72tunnistes idudes.

Kokkuvõtvalt võiks rõhutada, et enamikus idandites on omastatavad valgud, rasvad ja süsivesikud omavahel tasakaalus. Näiteks 100 grammi nisuidandeid annab inimesele 360 kcal energiat, millest 100 kcal läheb valkainete, 94 kcal rasvade ja 166 kcal süsivesikute arvele. Selline põhitoitainete vahekord 1 : 1 : 2 on ideaalilähedane.

12 || etteVÕtlus || maa elu

9. veebruar 2017

OÜ Tüdrukud juhataja Kaire Ree käib vahel ka ise lihaletti üle vaatamas.

Foto: tAiRo LUttER

pereäri tüdrukud

hoiab vee peal mitu tegevusala siRJE NiitRA Postimees

E

h k k i osaü hingut Tüdrukud teatakse rohkem Tallinnas Uue Maailma asumis paikneva populaarse kaupluse järele, on sel veel teisigi tegevusalasid, millest olulisim Anija vallas Pikva külas tegutsev Vana-Tõlla peomaja.

Osaühingut Tüdrukud juhivad praegu Ree pere viis liiget, keda abistab poolsada palgalist töötajat. Firmat juhib pereema Kaire koos vanema poja Taunoga, kelle abikaasa Eilin on kaupluse juhataja.

Ehituse ja Anija vallas asuva Vana-Tõlla peomajaga tegeleb pereisa Tarvo koos pere noorima poja Raimoga.

Osaühing Tüdrukud loodi aastal 1995 ja esimesed kümme aastat kulus selleks, et püsima jääda, meenutab Kaire. Alles seejärel sai pisut lahedamalt elama hakata ja juba tegevuse laiendamisele mõelda. Kuigi, ega hõlpu saa pereliikmed siiani, sest tööpäev algab enamasti pool neli hommikul – muidu ei jõuaks lihtsalt kõige vajalikuga valmis. Aga sellega ollakse harjunud ja keegi ei virise.

Uues Maailmas asuvat kauplust toetavad oma tegevusega sealsamas asuvad lihatsehh ja köök, mis varustavad poodi värske, samal päeval raiutud liha, sooja söögi ja salatitega. Poes on hea lihavalik, kõik tükid tunduvad justkui alles lõigatud ja külmletti asetatud. Seetõttu on siin välja kujunenud oma klientuur.

Kaire teab rääkida, et just liha pärast käiakse ilusa nimega poes Tüdrukud kaupa ostmas linna teistestki piirkondadest.

Peale letist toimuva jaemüügi müüakse liha ka hulgi suurematele tellijatele.

Peale letist toimuVa JaemüüGi müüakse liha ka hulGi suurematele telliJatele.

Anija valla Pikva külas asuv peokeskus, mille juurde kerkib peagi ka väike hotell.

Oluline on, et kogu siin müüdav liha pärineb Eesti talunikelt. Sealiha tuleb Harjumaalt Triigi osaühingu väiksest farmist, mis tähendab, et selle kvaliteet on kogu aeg ühesugune ja inimene teab täpselt, mida ostab. Loomaliha pärineb Karjamõisast ja Märjamaa lihatööstusest. Kartul on Võrumaa päritolu, kapsas, porgand, kaalikas ja teised köögiviljad on samuti suures osas Eestimaa talunike kasvatatud.

Vaid kevadel, kui näiteks meie oma kaalikas või porgand otsa saab, tuleb seda mujalt juurde hankida. Lisaks on müügil Nopri ja Nõmmiku talu kohupiimad, mida pakutakse ka lasteaedades pisikestele.

Kuna klientuur on kodutust gurmaanini välja, nagu ütleb Kaire, siis püüab kauplus Tüdrukud kõigile midagi pakkuda, mis pole mõistagi lihtne. Suuremat sorti maapoodi meenutavas 250ruut-

meetrises kaupluses on müügil pea kõike, mida ümbruskonna rahvas ühelt kodupoelt ootab – pesuvahenditest ja kosmeetikast laste mänguasjadeni välja. Silma torkab, et juur- ja puuviljad on ilusasti kilesse pakitud ja et kuivkauba letis on välja pandud mitut sorti kalleid ja erimaitselisi Itaalia käsitöömakarone, mis peaksid paeluma sealkandis elavaid loomeinimesi. „Püüame suurtest kettidest

Foto: ERAKoGU

erineda ja otsime sellist kaupa, mida mujal väga ei ole, et olla omanäoline,” kommenteerib perenaine. Ühe eeskuju võtmist vääriva eripärana ei müü Tüdrukud alkoholi ega tubakooteid, mis näitab, et poodi saab pidada ilma nende kahe kaubaartiklitagi.

Lõuna ajal on väga hinnatud sooja söögi lett, kus valik on üsna rikkalik ja kust käivad kehakinnitust ostmas nii töö-

mehed kui ka need, kes oma ameti tõttu Videviku tänavat pidi ratastel mööda vuravad.

On pensionäre, kes käivad siin sooja supi järel ja kiidavad, et saavad niiviisi iga päev vähese raha eest uut suppi proovida.

Kodus on ju üht portsu korraga raske keeta ja see tuleb ka kallim.

Eraldi tegevusvaldkond on toitlustamine mitmes Tallinna lasteaias, kus on köögid rendile ja kokad palgale võetud ja kus toidud valmivad kohapeal. Kuna tegu on riiklikult toetatava valdkonnaga, annab see teatud stabiilsuse ja pole karta, et arved maksmata jäävad, nagu võib juhtuda näiteks restoranidega, tõdeb Kaire, kes paarikümne tegutsemisaasta jooksul on kõike näinud.

Kui Tüdrukud hakkas saama 20 aastat vanaks, otsustasid Kaire ja Tarvo hakata tegema midagi täiesti uut. Tarvole olid silma hakanud kenad maakivihooned Pikva külas ja ta otsustas need lagunemisest säästa. Vanast viljaaidast jäi lõpuks püsti ainult kolm seina. Ilma ühegi toetuse ja kõrvalabita rajati sinna uhke Vana-Tõlla peomaja, kus nüüdseks on toimunud hulk kaetud laudadega kontserte, firma- ja pulmapidusid. Kokku mahutab selle suur saal sadakond inimest. Praegu käib kõrval väikse hotelli ehitus, mis peaks kompleksi väärtust veelgi tõstma. Selle tarvis osteti üle tee jääv vana pullilaut, mis laotud samasugustest maakividest ja mida nüüd restaureeritakse.

Oluline on märkida, et ideed ja teostuski on pereisa Tarvo enda omad, vaid paberile on need aidanud panna projekteerija. „Tema on meil loominguinimene, kel hoonete ja ruumide juures kõik detailideni paika pandud ja omavahel stiilselt kokku sobitatud. Lõpptulemuse eest oleme palju kiita saanud. Mina olen see, kes rohkem raamatupidamise ja rahalise poolega tegeleb,” selgitab Kaire. Ürituste teenindamisel kasutatakse oma töötajaid, võõrast tööjõudu ei palgata ja see aitab kokku hoida.

Siiski on jõutud arusaamisele, et ilma majutuseta Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel asetsev peokeskus välja ei vea. Nii esinejad kui ka reklaam on väga kallid, teab firmaomanik põhjust.

Eri valdkondadega tegelemise kohta ütleb Kaire, et see aitab riske hajutada ja nina veel peal hoida. Näiteks saab köök kasutada plekiga õuna ära koogi valmistamiseks ja poeletil üle jääma kippuvast kaubast saab samuti midagi maitsvat teha. Nõnda jäävad kaod palju väiksemaks.

Kui selline sisemine tööjaotus ei toimiks, oleks ühel väiksel firmal raske suurte kettidega võistelda, leiab Kaire.

Ja lõpuks ei saa küsimata jätta, miks võeti nimeks Tüdrukud, kui juhatuses ometi ka poisid sees. Kui perekond Ree otsustas üle 20 aasta tagasi turumüügi ettevõtlusega asendada ja juristi juurde osaühingut registreerima läks, päris see kõigepealt nime järele. „Mõtlesime, mis me mõtlesime, aga midagi tarka välja ei mõelnud ja läksime nõutult tagasi.

Jurist otsustas meid aidata ja küsis, mis nime all me turul müüme. Ütlesime, et seal kutsutakse meid tüdrukute kioskiks. Ja nii see jäigi,” selgitab Kaire Ree.