Maa Elu, 23. veebruar 2017

ISSN 2504-5865

586014

TIIA NEIO:

HAPPELINE PÕLD ANNAB KIDURAT SAAKI

PÕLDUDE LUPJAMISEGA ON TÄPSELT NII, NAGU ÜTLEB EESTI VANASÕNA – NARRID PÕLDU ÜHE KORRA, NARRIB PÕLD SIND ÜHEKSA KORDA VASTU.

9

772504

MEIL ON FIRMA JUHTIMISES KAHE LIINI SÜSTEEM. MINA TEGELEN TOOTMISEGA, ABIKAASA TELLIMUSTE JA RAAMATUPIDAMISEGA. MINA TULEN TÖÖLE HOMMIKUL, TEMA ÕHTUL.

SAJAEUROSED LILLED? MAA ELU UURIS VÄHE LEVINUD TAIMEDE KASVATAJATELT, MIDA TASUB TAIMEOSTE PLANEERIDES SILMAS PIDADA.

23. veebRuaR 2017 • nR 8 (90) • hind 1 €

aJaleht

ettevÕtlikule

MaainiMesele

Super pakkumised Väderstadi masinatele!

Rapid 400S kampaaniahind

43 000.* lisandub km 20%

Rollex 620 kampaaniahind

14 900.* lisandub km 20%

Rapid 400C kampaaniahind

49 000.* lisandub km 20%

Külvikute varustusse kuulub: külgmised reamarkeerid, libistirida CrossBoard Heavy, juhtpult, järeläke. Külvisepunker 4350 liitrit, seemendisurve kuni 230 kg, veojõutarve alates 130 hj, reavahe 125 mm, külvisepunkri tasemeandurid seeme + väetis (4tk), libistirida hüdrauliliselt reguleeritav, tagumine rataspress, hektarilugeja, tehnorajad seeme + väetis, garantii 2 aastat. Lisaks tasuta 1 päevane väljaõpe ja masina esmane seadistamine põllul!

Põllurulli varustuses Crosskill kettad ning CrossBoard Heavy libisti.

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa.

Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com

2 || koolitused || maa elu

23. veebruar 2017

OTSID FARMI ABILIST?

Maaülikool ootab nii spetsialiste kui ka huvilisi

Sinu lahendus on loomade SMARTBOW jälgimissüsteem!

Eva Elken Eesti Maaülikooli Avatud Ülikooli peaspetsialist

M

LEHMA ASUKOHT FARMIS • Kiire ja lihtne loomade leidmine • Väga kiire lokaliseerimine • Tõeline töökoormuse vähendamine

KINDEL INNA AVASTAMINE • Automaatne jälgimine • Parimad seemendustulemused • Seemenduskulutuste vähendamine • Lühem poegimisvahemik

MÄLETSEMISE JA TERVISE JÄLGIMINE • Varajane haigestumiste ja seedehäirete avastamine • Ravimite ja prakeerimise kulutuste vähendamine • Parem loomade tervis • Kõrge piimatoodangu kindlustamine

AUTOMATISEERITUD JÄLGIMISSÜSTEEM ÖÖPÄEV LÄBI • Käitumise muutumise varajane avastamine • Stressi või haiguse sümptomite kiire äratundmine • Vajalike toimingutega alustamise kiirendamine • Jõudluse languse vältimine SMARTBOW teeb kindlaks Sinu looma asukoha farmis, avastab varakult erinevad muutused ning teavitab Sind sellest vahetult lauaarvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni teel. Sinu töö loomadega on palju lihtsam ja efektiivsem.

Informatsioon ja müük: TeknEst OÜ Luige baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa Tel 604 6224, mobiil 506 1500, teknest@teknest.ee

www.teknest.ee

Tööd saab

METSAMASINATE TEHNIKAPARGI JUHT Kvalifikatsiooninõuded: 1. Tehniline kõrg- või eriharidus; 2. Töökogemus metsamasinatega; 3. Inimeste ja ressursside juhtimis- ja planeerimiskogemus; 4. Organiseerimisvõime; 5. Analüüsi- ja planeerimisoskus; 6. Juhiloa olemasolu.

Tööülesanded: 1. Ettevõtte metsamasinate tehnikapargi, väikevahendite ja seadmete hooldus, remont ja transport; selle planeerimine, korraldamine, organiseerimine ja kontroll; 2. Ettevõtte metsamasinate tehnikapargi väikevahendite ja seadmetega varustamine, varuosa-, määrdeaine- ja kütuselao korraldamine ja kontroll; varuosade ja määrdeainete tellimine, kvaliteedi ja kasutamise kontroll; 3. Tehnika, väikevahendite ja seadmete kasutamise heakorra jälgimine, korrapidamine ja kontroll; 4. Töötajate olmega seotud küsimuste lahendamine; 5. Operaatorite koolitamine, arendamine ja motiveerimine efektiivsema töö läbiviimiseks; 6. Tehniliste näitajate aruandlus, analüüs ja sealt tulenevalt juhtimisotsuste tegemine.

Omalt poolt pakume: • pikaajalist töösuhet; • eriaalaseid koolitusi; • tervislikku töökeskkonda; • vaheldusrikast tööd; • konkurentsivõimelist töötasu.

CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga saata hiljemalt 3. märtsiks aadressile arved@tarmets.ee

Koolitus Seedri puukoolis.

Foto: Marko Saarm

Kevad toob

aiandus- ja põllumajanduskoolituste tulva Taavi Alas Maa Elu

S

el kevadel ei jää ühegi aiandus- või maaeluhuvilise õpihuvi rahuldamata, sest uue hooaja eel pakuvad paljud koolid ja ettevõtted rohkelt tasulisi ja tasuta kursusi.

Näiteks õpetatakse viljapuude lõikamist, pookimist, mesindust, taimekaitset, viljapuude kasvatamist, haljastust, hekkide hooldust jpm.

Maa Elu uuris, milliste koolituste vastu tuntakse sel kevadel eriti huvi ja kuhu võiks suuremgi tung olla.

Mesindust õpivad ka juristid ja lendurid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli projekti- ja arendusjuhi Marika Šadeiko sõnul on nende koolis populaarsed kõik põllumajandusvaldkonna koolitused, sh mesinduskoolitused.

Põllumajanduskoolitustest ollakse keskendunud just loomakasvatuskoolituste korraldamisele – söötmine, pidamine, tervishoid jms. „Seda sõltumata sellest, kas tegemist on veise-, lamba-, kitse- või piimakarjaga,” rõhutab Šadeiko.

Tema sõnul tuntakse elavat huvi mesinduskoolituste vastu. „Silma hakkab, et osalejad on inimesed, kellele mesindus on täiendav sissetulekuallikas muu tegevuse kõrval. Nii on õppijate seas lennunduses, õigusteadustes, pedagoogikas jms hõivatuid,” toob ta välja.

Käsitöö põimitakse IT-oskustega Olustveres on populaarsed ka toiduainete töötlemise koolitused, eriti lihatoodete tehnoloogia valdkonda kuuluvad.

Marika Šadeiko märgib, et viimasel ajal koguvad üha suuremat soosingut käsitöökoolitused, sh valdkonna põimimine IT-oskustega.

„Näiteks veebilehe tegemine käsitööettevõtjale, fotograafia käsitööettevõtjale jms.

Käsitöökoolitustel on Olustvere kooli pakutavate koolituste rõhuasetus siiski rahvuslikul käsitööl. Järjest enam soovitakse oma kätega midagi valmistada, ise midagi söödavat kasvatada, keeta-küpsetada,” räägib Šadeiko. Silma hakkab Olustveres seegi, et õppima tulevad just need, kes pakuvad käsitööd müügiks muu tegevuse kõrvalt: turismitaludes töötajad, põllumajandustootmisega (näiteks lambakasvatus) seotud ettevõtjad jne.

Koolitusi on tasulisi ja tasuta, lühikesi ja pikemaid.

Marika Šadeiko sõnul jagub osalejaid nii ühe-kahepäevastele kui ka tunduvalt pikematele koolitustele. „Näiteks mesinduskoolitus väiketootjatele on Olustvere koolis 80 õppetundi pikk, kuid neid, kes seda soovivad õppida, on juba uue koolituse ootejärjekorras terve koolitusgrupi jagu,” toob ta näite.

Kui varasematel aastatel pakkus kool koolitusi peamiselt oma maakonna inimestele ja vähemal määral tuldi naabermaakondadest, siis praeguseks on pilt palju muutunud. Koolitustel osalejaid on üle Eesti, tihti tullakse mitmekesi ühest kandist. „See on kaasa toonud selle, et kool on senisest enam hakanud koolitusi korraldama ka Olustverest väljaspool.” Näiteks loomakasvatuskoolitusi on tehtud Tartumaal Märjal asuvas õppelaudas.

Millist koolitust eelistada? Marika Šadeiko sõnul on kõik koolitused head. „Pigem soovitan mitte keskenduda ainult tasuta koolitustele, vaid vaadata sedagi, mida pakutakse tasu eest. Maksmisel saab kallimate ja pikemate koolitus-

te korral leida tegijaga kompromissi ja maksta ka mitmes osas,” ütleb ta.

Permakultuur kogub tuntust Tartu Rahvaülikooli aianduskursuste koolitusjuht Kristiina Kaarlõpp ütleb Maa Elule, et sel kevadsemestril on nende koolis plaanis koguni 19 aianduskoolitust. Kõige hinnatumad koolitused on läbi aegade olnud väikeaia kujundamine, viljapuude hoolduslõikus, seenepaku nakatamine ning kõik viinapuude ja viinamarjadega seonduv.

Kristiina Kaarlõpp rõhutab, et aianduskoolituste menukust Eestis mõjutab paraku mood. „Näiteks viimasel kahel aastal on popp permakultuur, taimekaitsekoolituste vastu aga tuntakse leigemat huvi.”

Permakultuur on paljudele veel võõras, aga Vikipeedias on seda kirjeldatud kui „filosoofiat, töötamaks pigem koos loodusega kui looduse vastu, pigem mõtestatult planeerides ja jälgides, kui tehes mõttetut tööd ja plaane, pigem arvestades taimede ja loomade kõiki funktsioone, kui luua üht eraldi seisvat süsteemi, aianduseks maskeeritud revolutsiooni”.

Enamik Tartu Rahvaülikooli aianduskoolitusi kestab ühe päeva, 4–6 akadeemilist tundi. „Kuna suurem osa koolitustest on praktilised ja toimuvad aias, siis saab kohe õpitut praktikas proovida. Ühepäevasel koolitusel saab osaleja kätte põhitõed, mille põhjal ise edasi minna.

Grupid ei ole meie koolitustel suured ja juhendaja jõuab kõigile näpu-

INIMESED TUNNEVAD VÄGA SUURT HUVI MESINDUSKOOLITUSTE VASTU.

aaülikool pakub elukestva õppe ja teadmiste täiendamise võimalusi kõigis maaelu valdkondades, samuti inimese eluks vajalike ressursside kasutamise ja elukeskkonna säilitamisega seotud valdkondades.

Kuna meie koolituste sihtrühma moodustavad suures osas tegevtootjad ja töötlejad, kel pole võimalik ametist pikemat aega eemal olla, on enamik meie koolitusi ühe- ja kahepäevased.

Just hilissügis, talv ja varakevad on hea aeg tulla ennast täiendama.

Täienduskoolituses tuntakse huvi väga erinevate teemade vastu, vahest enim toiduhügieeni ja tootmishügieeni vastu.

Ent katmata ei jää ükski valdkond, millega maaülikoolis tegeletakse. Maaülikool loob ja jagab teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks.

Meid on üles leidnud nii hobi korras ennast täiendama tulnud kui ka süvitsi minevat erialast koolitust soovijad. Püüame olla ühtviisi hea koostööpartner igaühe jaoks, kes tee meie koolitustele leidnud.

Lisaks tasulistele koolitustele on lähiajal algamas hulgaliselt tasuta koolitusi. Kõige kohta saab täpsemalt uurida maaülikooli avatud ülikooli kodulehelt. Õppima oodatud on huvilised lähedalt ja kaugelt. Kaugemalt saabujatele pakub majutust ülikoolilinnakus asuv Torni Hostel.

Kus ennast koolitada?

V

alik koole ja koolitusasutusi, kus aiandus- ja põllumajandushuvilised on oodatud sel kevadel nii tasuta kui ka tasulistele kursustele: • Eesti Maaülikool • Räpina Aianduskool • Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool • Tallinna ja Tartu Rahvaülikool • Kutsehariduskeskused (Tartu, Pärnu jt), ametikoolid • EV Arengu MTÜ

näiteid jagada,” ütleb Kristiina Kaarlõpp.

Ta toob näiteks aprilli alguses toimuva viljapuude hoolduslõikuse koolituse, kus juhendaja alustab tööriistade tutvustamisest ja kasutamisest ning näitab kätte noorte ja vanade viljapuude hoolduslõikuse õiged võtted. „Seejärel lõikavad kursuslased ise juhendaja valvsa pilgu all õuna- või pirnipuid. Kõik meie koolitused on mõeldud eelkõige hobiaednikule, kes tahab uusi teadmisi oma aias toimetamiseks. Ka linnaaednik, kel on ainult rõdu, saab Tartu Rahvaülikoolist abi ja osaleda sobival kursusel. Näiteks on tulemas maitseroheliste ja ürtide kasvatamise õpetus ning koolitus „Suvelillede kompositsioon konteinerisse ja aeda”.

maa elu || PaGaRitÖÖstus || 3

23. veebruar 2017

küpsetamine

aitas raskel ajal hädast välja

jUHTKiRi

PEETER RaiDla

peatoimetaja

RAPSIV MINISTER

R

siRjE niiTRa Postimees

T

iia ja Peeter Neio alustasid oma koduköögis saiade ja küpsiste valmistamisega olude sunnil, kuid nüüd on nende küpsetised tuntud nii mitmes paigas Harjumaal kui ka Tallinnas. „Alguseks võib pidada aastat 1988, kui kolmanda lapsega koju jäin. Kehra paberivabrikus töötav abikaasa ei teeninud piisavalt. Aga mina uskusin ja usun siiani, et igast olukorrast leidub väljapääs. Raha oli vaja, tuli pead tööle panna. Kuna mina olen kondiitri kutsega ja varem sel alal töötanud, tekkiski mõte kodus küpsetamist katsetama hakata,” räägib Tiia oma pagariäri algusest.

Ega see lihtne olnud, sest põhilisi tooraineid, nagu jahu ja suhkur, oli toona üsna raske saada. Eraettevõtlus oli alles lapsekingades, tuli alustada patendi taotlemisega. Abikaasa tegi vanast survekeedupotist ja pesumasina mootorist mikseri, kaks pliiti pandi kõrvuti ja tootmine võiski alata. Esimesed tooted olid keeleküpsis ja kevadlill, millele peagi lisandus keerusai.

Tallinna linnavalitsus andis loa jahu ja suhkru ostmiseks ja kuna poeletid olid heast-paremast suhteliselt tühjad, läks äri pisitasa käima. Pere vana Žiguliga sai kaup laiali veetud. Noorematele lastele tehti tootmise kõrvale väike lastetuba. tootmine arenes Esimesed kliendid olid Kose ETK kauplus ja Soodla pood.

Pisitasa hakkas kohtade arv, kuhu kaupa viia tuli, kasvama ja praegu leiab Neio pagaritööstuse toodangut lisaks ümbruskonna valdadele ka pealinna poodidest. Vajadusel viiakse kaup tellijale isegi koju või töö juurde kätte. Palju on tellijate seas lasteaedu ja koole.

Kehra kool tellis näiteks hiljuti sõbrapäevaks 600 mokakändu. See on selline ümmargune nostalgiakook, kus kakaokreemist triibud ja moositäpp peal.

Samasse ritta võib asetada ka moorapea ja aleksandrikoogi, mis samuti laste suured lemmikud siiani.

Kui algul saadi hakkama pere oma jõududega, siis nüüd on 15 inimest tööle võetud ja tootmine kõvasti laienenud.

1993. aastast peale asub pagaritööstus Kehra tervisekeskusega ühes majas, apteegist vabanenud ruumides, kus on juba üsna kitsaks jäänud. Kontor paikneb vaid mõnel ruutmeetril ja mingit luksust seal ei ole, aga saadakse hakkama. Pagaritööstuse asukohast annab aimu välisukse kõrvale joonistatud üksik kringel, aga sellest veel enam kaugele leviv sülge suhu toov värskete küpsetiste lõhn. Varem oli pagaritöökojal

Tiia Neiol on kiired ajad, vastlapäevaks on nende käest tellitud 10 000 kuklit.

Foto: ErakoGU

ka väike kohvik, kuid kurikuulus masu muutis selle pidamise mõttetuks, sest alkoholi ja suitsu seal ju ei müüdud.

Praegu on Neio pagaritel kiired ajad, sest vastlad tulekul.

Vastlakuklid on üldse üks paremini minev kaup ja neid hakatakse ostma juba veebruari algusest peale. „Need, millel katus kelmikalt viltu peal, on ilma moosita, teised moosiga,” tutvustab selle kuu hitti perenaine.

Ta rõhutab, et vahukoor on päris ja moos eestimaine, säilitusaineid pole kasutatud ning see kõik on ka maitses tunda. Teine vanast ajast siiani nõutud toode on aasta lõpul müüdavad piparkoogid. „Need on meil sellised vanaaegse maitsega,” kiidab Tiia, kuid lisab, et konkurents selles sektoris on väga suur.

pRAEGU ON NEIO pAGARITEL KIIRED AjAD, SEST VASTLAD TULEKUL. Neiod on pagari- ja kondiitritooteid Kehras teinud juba 30 aastat ja selle ajaga on osa tarbijaid juba nii vanaks jäänud, et liiguvad kepi või käimisraamiga, aga ikka tellivad sünnipäevaks just siit kringli või tordi, mis neile koju kätte viiakse. „Mõni ütleb, et pange kringlisse ikka rohkem rosinaid ja puru ka peale ning seda ta siis saama peabki,” lausub Tiia. Ta rõõmustab, et nüüd töötab ka kohalik tehas täie auruga ja ini-

mesed saavad palka, mille eest midagi maitsvat osta. „Meil on firma juhtimises kahe liini süsteem. Mina tegelen tootmisega, abikaasa tellimuste ja raamatupidamisega. Mina tulen tööle hommikul, tema õhtul. Üks ei sega teist ja kõik saab tehtud,” selgitab Tiia peres valitsevat tööjaotust. Poeg Juhan on kogenud pagar, aga aitab ka tellimusi vastu võtta, kaupa väljastada ja arvutiprogramme uuendada. Ka vanem poeg Ivar töötas pereettevõttes pärast sõjaväest tagasitulekut kuus aastat pagarina, kondiitrina ja autojuhina. Pärast töö kõrvalt kõrgkooli lõpetamist asus tööle panka IT-alale. Vanem tütar Annely on töötanud periooditi kontoris ja pole pingelistel aegadel kunagi abist keeldunud. Nooremal tütrel Marinil on aga magistrikraad toiduainete tehnoloogia ja toiduohutuse alal. Tema aitab koostada keerulisemat dokumentatsiooni. tuleb olla Paindlik Praegu otsib Neio pagaritööstus veel üht kondiitrit. See võiks tulla kasvõi Tallinnast, sest Kehral on pealinnaga väga hea rongiühendus: kohale saab 20 minutiga. Praegu elavad kõik töötajad siiski ümbruskonnas.

Küpsisekondiiter alustab tööd kell 9, kondiiter kell 14, pirukasegude kokk kell 16, pagarid 19.30 ja saialadujad kell 23. Esimene auto värske kaubaga sõidab välja kell viis hommikul ja selleks ajaks peab kõik valmis

olema. Omanikud siiski nii vara tõusma ei pea, nende tööpäev algab üheksa paiku.

Pereisa Peeter Neio on see inimene, kes õhtul kõige viimasena tootmisruumidele pilgu peale heidab. Tema sõnul on raskeid aegu üle elatud mitmeid. „Ega nii väikestel tegijatel kuigi kerge oma kaubaga löögile pääseda ei ole. Mitmed suured ketid on oma pagaritsehhi teinud ja meie kaupa sisse enam ei võta. Peame hästi paindlikud olema ja toodangut vastavalt turu vajadustele kogu aeg ümber tegema,” selgitab mees.

Ta lisab, et praegu on samuti üsna keeruline aeg, sest tervisliku toitumise propaganda on nii suur, et paljud piiravad igasuguse magusa söömist ja saiatoodete tarbimine on languses. Tootjail tuleb mõelda, kuidas kulusid vähendada, ja seda teeb ka osaühing Neio. Kodukoha Kehra peale üksi loota ei saa ja nõnda on laiendatud kauba pakkumist ka Kuusalus, Kosel, Raasikul, Arukülas, Sakus ja mujalgi.

Tegijaid on palju ja tuleb kogu aeg juurde: poodide saia- ja koogiletid venivad üha pikemaks ja tuleb pingutada, et suure valiku seas silma paista. „Firma algusaegadega, kus polnud nii palju inimestele kätte anda, kui taheti, ei saa võrreldagi,” leiab Peeter Neio.

Jutud magusamaksu kehtestamisest ajavad mehe juba naerma, sest sellest jahutakse tema sõnul nii pikalt, et ära hakkab tüütama.

iigihalduse minister Mihhail Korb on oma reformikavatsustega suutnud ärritada nii ääremaade kui ka metropoli elanikke. Kõige suurejoonelisem plaan, mille Korb välja käis ja millest ta väidetavalt juba ka lahti on öelnud, puudutas riigiasutuste Tallinnast väljasaatmist ja mööda Eestit laiali paigutamist. Vähemalt osaliselt.

Kui Sisekaitseakadeemia võimalikust kolimisest Narva on juba kuid kõneldud, siis mõneks päevaks suutis minister rahva silme ette manada ka kaardi, kus lisaks akadeemiale suur hulk teisigi riigiasutusi Eestis laiali oli jaotatud. Eesti Loto pidi selle järgi suunduma Saaremaale, maksu- ja tolliamet Hiiumaale, tervise arengu instituut Haapsallu, maanteeamet ja teede tehnokeskus Pärnusse, keskkonnaagentuur ja keskkonnainvesteeringute keskus Valka, keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon Võrru, RMK ja erametsakeskus Põlvasse, statistikaamet ja muinsuskaitseamet Viljandisse, veterinaar- ja toiduamet Jõgevale, sotsiaalkindlustusamet Paidesse, konkurentsiamet ja tarbijakaitseamet Raplasse, EAS Rakverre, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Energia ja Elering Jõhvi, Eesti Raudtee Tapale. Maaamet pidi minema Tartusse, kus aastaid tagasi suure valu ja vaevaga ülikoolilinna kolinud haridusministeeriumi ootas ees aga tagasikolimine Tallinna.

Miskipärast meenutas Korbi selline mõtteviis prostituudi laulu „Viimsest reliikviast”, kus „üks mees nägi unes taevalikku õiglust, mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad ...”

Ilmselt nägi Korbki unes mingit segast ilmutist, mille tulemusena see kava tema peas sündis. Lootuses, et kõik selle eest ühise rindena võitlusse asuvad. Ärikorralduse bakalaureuse ja majandusmagistri diplomiga pärjatud Mihhail Korbilt ootaks küll märksa läbimõeldumat tegevusplaani.

Majanduses on nimelt kombeks, et enne suure kuluka plaani väljakäimist tehakse tavaliselt tasuvusuuring. Et välja selgitada, mida üks või teine ettevõtmine maksma võib minna ja kas sellest üleüldse ka mingit tulu tõotab tõusta. Rääkimata inimfaktori arvestamisest: mis saab nendest inimestest, kes kavandatud reformi elluviimisel oleksid töö kaotanud või kelle peresidemed oleksid uude linna tööle asumisel lõhki kistud.

Ehkki meedias on sageli kirutud varasemate valitsuskabinettide tagatube, võiks ka praegusel valitsusel üks selline tuba siiski olla. Selleks, et lausrumalused enne e-kabineti istungile jõudmist lihtlabaselt välja praakida.

peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@postimeesgrupp.ee toimetaja Riina Martinson riina.martinson@postimeesgrupp.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@postimeesgrupp.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@postimeesgrupp.ee väljaandja Postimees Grupp AS Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Postimees Grupp AS, 2017

4 || taimed || maa elu

23. veebruar 2017

Ehkki mõned imeilusate õitega magnooliasordid on lubaduste kohaselt talvekindlad, tasub neile aias valida võimalikult päikeseline ja põhjatuulte eest kaitstud kasvukoht.

Foto: ElMo riiG

pane tÄhele Enne meie kliimas vähe levinud taime soetamist: • Kindlasti vaata, kas juured on heas seisus.

• Võimalusel soeta taim kollektsionäärilt või puukoolist, kus neid ise paljundatakse.

• Uuri, millist mulda taim tahab ning kui palju päikest ja tuult talub.

Talvel õitsev nõiapuu on üks põnev taim, mida järjest sagedamini oma aeda soovitakse.

Foto: liiS trEiMann

Aiasõber ostab

sajaeurose lillejuurika Riina MaRTinson Maa Elu

Ü

ha enam jõuab aiaäridesse lõunapoolsetelt maadelt pärit põnevaid taimi, mis lubaduste kohaselt meilgi vastu peavad ning loomulikult tahab aiasõber selliseid iludusi oma aeda. Maa Elu uuris vähe levinud taimede kasvatajatelt, mida taimeoste planeerides silmas pidada.

Esmajoones haruldaste pojengide kasvatamisega tuntust kogunud Aavikuemanda aia perenaine Eve Piibeleht räägib, et kui ta aastate eest tahtis oma aeda taimi, mida Eestis ei olnud saada, pidi neid otsima ja tellima välismaalt. Kuna tihti ei saanud piiri tagant ühe kaupa tellida, ikka vähemalt viis taime korraga, tekkis vajadus ülejäävad taimed teistele jagada ja nii olude sunnil sündis tema aavikuemand.ee veebipood. „Tekkis hobi otsida, leida, katsetada ja teistelegi katsetamiseks pakkuda,” sõnab ta.

Praegu leiab veebipoest

40, 160, 400 ja isegi 900 eurot maksvaid pojenge. Üle 300euroseid pojenge pole Piibelehe vahendusel Eestis keegi veel ostnud, küll aga üle sajaeuroseid. „Igapäevane selline ostmine pole, aga mõned lähevad hooaja jooksul küll,” tõdeb naine. Reeglina on kallimate taimede ostjad kollektsionäärid.

Pojengikollektsionääre, kelle aias kolmekohalist hinda maksvad lilled kasvamas, on hinnanguliselt Eestis paarikümne ringis. Kuigi veebipood on seni ainult eestikeelne, on selle üles leidnud ka kollektsionäärid teistest riikidest.

Tavalisele aiasõbrale tunduvad saja ja enama euroni ulatuvad taimehinnad ulmelised. Piibeleht nendib, et umbes poole hinnast moodustab transpordikulu. Põhiliselt tulevad taimed Saksamaalt, Soomest, Lätist ja Hollandist ning transpordil kasutatakse spetsiaalautosid, mille furgoonis on ühtlane temperatuur, mis ei lase taimedel teel olles üle kuumeneda ega külmuda.

pRAEGU LEIAb VEEbIpOEST 40, 160, 400 jA ISEGI 900 EUROT MAKSVAID pOjENGE.

Teine põhjus, miks üks lill maksab 100 või 900 eurot, on asjaolu, et tegemist on täiesti uue sordiga. Pojengi puhul tuleb arvestada, et sordi aretamine ja registreerimine võib võtta isegi 30 aastat. „Näiteks kuulsad kollased Itoh-pojengid.

Nende seemikud pandi mulda enne teist maailmasõda ja esimesed hakkasid õitsema 1962. aastal. Algul on sordi paljundusmaterjali vähe ja nii sõltub hind sellestki, kui hea paljuneja konkreetne taim on.

Mõnede pojengide hinnad on läbi aastate järsult langenud. Kollane „Bartzella” on tubli paljuneja, selle taim maksis 2000. aastal tuhat eurot, aga praegu 20–30 vahel. Samas mõne pojengi hind võib hoopis tõusta. Näiteks vasevärvi „Kopper Kettle” maksis viis aastat tagasi 60 eurot, nüüd üle saja. Hinnatõusu võib tingida paljundusmaterjali hävinemine: mõned aastad tagasi olid Saksamaal ja Hollandis suured üleujutused ja paljud pojengikasvatused ujutati üle, aga need lilled teatavasti ei kannata liigniiskust.

Rääkides Eestis vähe levinud taimedest, mida inimesed järjest agaramalt oma aeda tahavad, nimetab Piibeleht talvel õitsvat nõiapuud, samuti Jaapani kirsiga sarnanevat hübriid-

kirssi „Accolade”, mis on Eestis talvekindel. Ka pojengid ja floksid oma uute haiguskindlate sortidega tulevad järjest sagedamini meie aedadesse.

Piibelehel endal on aias üle kümneaastased tulbipuud, samuti hõlmikpuud ja krüptomeeriad. Ta rõhutab, et külmaõrnematele taimedele tuleb kasvukohta väga hoolikalt valida. Külma põhjatuule kätte sooja armastavat taime ikka istutada ei saa, lisaks peab teadma teisigi erisoove. „Näiteks tulbipuu armastab, et sel oleks alustaimestik. Mul kasvavad need põõsaste vahel,” räägib ta. „Meie kliima eripära on, et talvel ilm alatasa vaheldub: kord külmetab, siis sulatab ja see ei sobi paljudele taimedele, mis kirjade järgi tsooni poolest sobiksid. Kontinentaalse kliimaga külma taluv taim ei pruugi meie merelises kliimas vastu pidada. Kui taim talvel hukkub, pole põhjus ainult külm, niiskuski teeb palju halba.” uurige juuri Tartumaal pikki aastaid vähe levinud taimi kasvatanud Liina Timmermanni kollektsioonaias on üle 1500 puittaime taksoni, seega kogemust rohkelt.

Kui aga temalt nõuandeid küsida, ohkab naine südamest. „Ma

olen sellest nii tüdinenud,” sõnab ta, „meie taimeturul on palju kaupa, mis kasvatatud eesmärgiga võimalikult odavalt palju raha teenida. Liialt paljud taimed on müügiks üles tuunitud, üleväetatud ja kvaliteet pole suurem asi. Just okaspuude juurekava jätab soovida.

Kassetitaimedel on juurekava sassis ja seis õudne.”

Timmermann soovitab esmalt selgeks teha puittaimede juurestiku tähtsuse. „Peale toitainete mullast omastamise on neil kohustus olla taime kindla püstipüsimise tugiorgan,” rõhutab ta. „Taime ostes jääb juurestik varjule ja alles istutamisel võib leida nii mõndagi, mis kriitikat ei kannata. Eriti okaspuudel tuleks juurekänkrad korralikult lahti harutada, sest okaspuude juurekava areneb aeglaselt. Viimasel ajal on palju kasutatud pookealustena kassetitaimi, mille juured on väga kängitsetud.”

Veel toob Timmermann välja, et mõned taimed on talveõrnad, sest nende aretamisel on rõhku pandud liiga suurtele õitele. Ekstreemsused on silmale põnevad, kuid kahandavad taime elujõudu.

Suurt rolli taime püsimajäämisel mängib see, millised olid tema esimesed talved.

Kui võimalik, soovitab Timmermann haruldasemaid taimi osta kollektsionääride käest, kes ise paljundavad. „Kohaliku paljundusega puittaimi saab hankida Luua arboreetumi puukoolist, üht-teist Järvselja taimlast ja mõnest erapuukoolist,” loetleb naine. „Aga loomulikult on mugavam minna marketisse, kui Eesti teise otsa taime tooma.”

Eksootiliste puittaimede positiivse näitena toob Timmermann välja trompetipuu, mis Luual kasvab ja viljub. „Selle seemikuid on aeg-ajalt seal puukoolis müügil. Senini on see osutunud meil talvekindlaks taksoniks. Selliseid erandeid on teisigi,” lisab ta. „Kuna meie, kollektsionäärid, paljundame taimi ise, toimib meil ka taimede vahetus. Mis eksootide kasvatamisse puutub, siis meie ka pigem katsetame nendega ja ehk anname mingi panuse nende introdutseerimisse.”

• Hoidu liialt lopsakate taimede soetamisest, need võivad olla üleväetatud ja nõrgad.

• Tihti ei hukku taim talvel mitte külma, vaid temperatuuri kõikumise ja niiskuse tõttu.

• Saartel ja rannikul võib julgemini katsetada, kuid põhjatuule eest vajavad taimed kaitset sealgi.

mida soovitada sõPradele?

Valga maakonnas tegutseva Rebase talu puukooli omanik Ahti Tiirmaa kasvatab lihtsalt hobina ja ka müügiks vähe levinud ja haruldasi puid-põõsaid-lilli.

Oma kollektsiooni on ta taimi saanud nii puukoolidest, teistelt kollektsionääridelt kui ka erinevate riikide botaanikaaedadest. „Viimasel ajal saan huvitavat materjali ühelt okaspuufanaatikult Hollandist,” lisab ta.

Tiirmaa teeb ka ise aretustööd ja praeguseks on kollektsioonis kaheksa põõsasmarana aretist. Jälgimisel on iluõunapuu seemikud, millest kahte peab aretise vääriliseks.

Kollektsiooni on aastatega kogunenud üle 2000 taksoni, millest välja toob Tiirmaa näiteks pihlaka vähe levinud liike ja sorte, näiteks on tal Hosti pihlakas. „Samuti olen teinud algust perepihlakate tootmisega,” nimetab ta.

A iaomanikel soov itab mees soetada Eestis aretatud ja siinse kliimaga kohanenud taimi. „Samuti ei soovita osta taimi, mis on müügi eesmärgil üleväetatud. Viimased tunneb ära liigse lopsakuse järgi,” rõhutab ta. „Mida ei õnnestu meie kliimas kasvatada, sõltub ka asukohast. Saartel ja rannikul on pehmem kliima ja seal võivad eksootilisemad taimed kohaneda ja kasvada.

Sõltub, kas taim on kohastunud väikesest peast meie kliimaga. Samuti tuleb vastavalt liigile valida kasvutingimused: päike, kaitse tuulte eest, mulla koostis.”

Tiirmaagi rõhutab, et taimede valimisel on tähtis, et juured oleksid elus. Sellest edasi tuleb vaadata raagus olekus pungi.

Kui taim on liiga lopsakas, on arvata, et see on üleväetatud, ja seda pole mõtet osta. „Ise hangin taimi kindlatest puukoolidest ja taimset paljundusmaterjali kollektsionääride vahendusel. Sõpradel soovitan valida Eestis kasvatatud taimi,” lisab mees.

Eesti tingimustes ei tasu Tiirmaa kogemuse kohaselt kasvatada rippuba ehk visteeriat ning printsessipuud.

maa elu || teRavili || 5

23. veebruar 2017

Viimase viie aasta kehvim saak 551 500

TERAVILJASAAK AASTAIL 2012–2016 (tonnides)

Rukis

Talinisu

Talioder

S

ga. Kui vaadata vaid viimast viit aastat, siis võib tõdeda, et mullu oli viimaste aastate kehvim saak, vähemalt koguseliselt.

352 600

340 300

2014

Leevendust pakub see, et aastail 2000–2011 jäi teravilja kogusaak Eestis 500 ja 880 tuhande tonni vahele aastas ehk siis oli väiksem kui aas-

Oder 2015

Kaer

Segavili

2 800

1 200

600

400

2 600

200

Tatar Allikas: statistikaamet

2016

tal 2016. See näitab tegelikult seda, et meie teraviljakasvatajate töö efektiivsus on oluliselt kasvanud. Tõsi, ka teravilja kasvupind on

7 300

11 300

7 600

64 500

67 800

85 300

4 700 Suvinisu

2013

65 000

196 400

294 100

267 700

78 400

35 100

18 900

Tritik 2012

tat ist i k a a met on avaldanud 2016. aasta teraviljasaagi näitajad, küll viitega, et tegu on esialgsete andmete-

25 200

24 800

8 800

4 800

5 100

600

0

300

1000

54 700

32 400

49 600

57 100

21 900

100 000

137 800

200 000

188 500

300 000

259 100

296 200

400 000

269 000

347 800

440 700

500 000

457 500

518 000

600 000

mõnevõrra suurenenud, kuid mitte proportsionaalselt saagikusega. Kui näiteks 2000. aastal oli teravilja kasvupind Eestis 329 300 hektarit, siis

2016. aastal 351 400 hektarit. Aastail 2001–2007 ja ka 2010–2012 jäi teravilja kasvupind veidi alla 300 000 hektari. (ME)

6 || vÄetis || maa elu

23. veebruar 2017

väetisefirmad Eestis PEETER RaiDla

•

R

•

Maa Elu

iikliku väetiseregistri andmeil on Eestis terve hulk ettevõtteid, mis tegelevad väetiste maaletoomise, valmistamise ja müügiga. Väetise pakkujate sedavõrd suur arv tekitas isegi mõnevõrra üllatust, nii et Maa Elu otsustas anda neist ettevõtetest ülevaate ka oma lugejaile. Olgu lisatud, et andmed on ära toodud käesoleva aasta 7. veebruari seisuga ning ettevõtted on sätitud tähestikulisse järjekorda. Nimistust on välja jäetud need ettevõtted, kes pakkuvad kohalikes katlamajades ja soojusjaamades tekkivat tuhka.

On huvitav tõdeda, et viimastel aastatel on väetise import olnud statistikaameti andmeil üsna kõikuv: 2014. aastal 85,8 miljonit eurot, 2015. aastal 197,9 miljonit eurot ja 2016. aastal 95,3 miljonit eurot. Olulise hüppe tegi väetise import aastail 2009–2012, kasvades 38,5 miljonilt eurolt 2009. aastal 98,1 miljoni euroni 2012. aastal.

Väetise eksport on viimasel kolmel aastal olnud aga selges kasvutrendis: 2014. aastal 29,4 miljonit eurot, 2015. aastal 32,6 miljonit ja 2016. aastal 51,6 miljonit eurot. Ekspordi tipphetk oli küll 2013. aastal, mil see küündis üle 81,1 miljoni euro.

• OÜ Agrihold pakub Venemaa toodangut.

• Agrimatco Eesti AS toob väetist Suurbritanniast.

• Agrochema Eesti OÜ toob väetist Leedust, Venemaalt, Valgevenest.

• Agrofert Trading OÜ pakub Venemaa väetist.

• Agrofos Eesti OÜ toob väetist Venemaalt ja Hiinast.

• OÜ Argomeril, Hispaaniast pärit väetis.

• Agroskai OÜ pakub India väetist.

• • •

• • •

• • • • • • • • • • • • • •

Anfisco OÜ pakub Jordaanias ja Hiinas toodetud väetist.

ASB-Greenworld Eesti OÜ hangib väetist Saksamaalt.

Bafco OÜ pakub omatoodangut ning Venemaa, Valgevene ja Hiina väetist.

OÜ BaltChem toob väetist Leedust ja Venemaalt.

Baltic Agro AS hangib väetist Soomest, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Venemaalt, Hispaaniast, Jordaaniast, Hollandist, Valgevenest.

OÜ Baltimark pakub Venemaa ja Hiina väetist.

BCT AS tarnib väetist Venemaalt.

Belor-Eurofert Eesti OÜ pakub omatood a ngut ja toob väetist Venemaalt, Valgevenest, Usbekistanist.

BHC Group Ltd, Leedust pärit väetis.

Biolan Baltic OÜ toob väetist Soomest.

De Visu OÜ, Lätist pärit väetis.

OÜ Demetra Baltic pakub Venemaalt ja Kasahstanist pärit väetist.

Dimedium OÜ, toob väetist Belgiast.

OÜ Ecotrade, Venemaalt pärit väetis.

Eesti Jäätmeringluse OÜ pakub omatoodangut.

Eesti Taimekasvatuse Instituut toob väetist Soomest.

AS Eesti Turbatooted hangib väetist Taanist ja Hollandist.

AS Eesti Viljasalv toob väetist Venemaalt.

AS Enefit Energiatootmine pakub omatoodangut.

Estko AS pakub omatoodangut.

EuroChem Terminal Sillamäe AS tarnib Venemaalt väetist.

Everwelle OÜ toob väetist Venemaalt ja Leedust.

Fot o

: PE

• • • • •

• • •

• •

EtE

rk

ÜM

ME

l/

Sak ala

OÜ Expofert, Venemaalt pärit väetis.

TÜ Farm In pakub Leedu väetist.

OÜ Flagest pakub Lätist toodud väetist.

Fortis Enterprise Group OÜ hangib väetist Malaisiast.

Fostema OÜ pakub omatoodangut ning toob väetist Venemaalt ja Valgevenest.

Freya-Agro LLC, Ukraina väetis.

OÜ Holding Invest toob väetist Venemaalt.

OÜ Horticom müüb Belgiast, Hollandist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iisraelist, USAst, Hiinast, Lätist toodud väetist.

AS Ingle, Venemaa toodang.

OÜ Innotrade Group hangib väetist Saksamaalt, Prant-

• • •

• • • • • •

susmaalt, Inglismaalt, Austriast, Hollandist.

Kekkilä Eesti OÜ pakub Soome emafirma toodangut.

OÜ Kemimet International pakub Hiinast toodud väetist.

Kesk-Eesti Põllumajandusühistu toob väetist Venemaalt, Usbekistanist, Valgevenest.

Kevili Põllumeeste Ühistu hangib väetist Venemaalt.

KG Eesti OÜ pakub Venemaa toodangut.

King Group OÜ toob väetist Venemaalt.

OÜ Lackroyd, Venemaalt pärit väetis.

Leventera Grupp OÜ toob väetist Venemaalt.

Ligno OÜ pakub Venemaa väetist.

Telli metsamajanduskava www.niles.ee VÄETISED AEDA JA PÕLLULE VÄETISED MAHETOOTJALE TAIMEKAITSEVAHENDID SOOL LOOMADELE KIVISÜSI JA KÜTTEPUUD

Info telefonidel 387 4215, 5341 5210, 5341 1148 E-post info@niles.ee Asume Vilita küla, Türi vald AVATUD 8–17

sõltumatult

asjatundjalt!

TEENUSED

• Metsamajanduskavade koostamine • Majandustegevuse auditeerimine • Metsamajanduslikud ekspertiisid • Metsa kui bioloogilise vara hindamine • Metsakinnistute turuväärtuse hindamine

Koostame metsamajanduskava sõltumata kinnistu asukohast üle Eesti.

Telli metsade majandamise kava www.metsakorraldus.ee/teenused www.metsakorraldus.ee tel +372 509 4226 metsakorraldus@metsakorraldus.ee

• • • • • • • • • • •

Litagra OÜ on müünud Hispaaniast pärit väetist.

OÜ Mangelbert toob väetist Venemaalt.

Maxima Eesti OÜ müüb Lätist pärit toodangut.

AS Mayeri Insdustries pakub Lätis toodetud väetist.

Mirseka OÜ toob väetist Venemaalt ja Usbekistanist.

OÜ Mixfert pakub Venemaalt toodud väetist.

AS Molycorp Silmet pakub omatoodangut.

Neko OÜ toob väetist Soomest.

OÜ Niles hangib väetist Venemaalt, Türkmenistanist, Valgevenest.

OÜ Niles Fertis pakub Venemaal toodetud väetist.

AS Nitrofert on pakkunud omatoodangut.

• AS Nordkalk pakub omatoodangut.

• AS Oilseeds Trade müüb Venemaalt, Valgevenest ja Hiinast toodud väetist.

• OÜ Older Grupp toob väetist USAst ja Suurbritanniast.

• Orto AS toob väetist Lätist.

• OÜ PKM Grupp pakub omatoodangut ja Valgevene väetist.

• OÜ Protsessiekspert hangib väetist Bulgaariast.

• Rimi Eesti Food AS müüb Lätis toodetud väetist.

• Scandagra Eesti AS pakub omatoodangut ja mujal Eestis toodetut, tarnib lisaks väetist Norrast, Rootsist, Hollandist, Venemaalt, Inglismaalt, Valgevenest, Tuneesiast, Leedust, Poolast.

• AS Taproban pakub Valgevene ja Venemaa väetist.

• OÜ Trivette toob väetist Valgevenest, Usbekistanist, Venemaalt, Kasahstanist.

• OÜ Ursus toob väetist Saksamaalt.

• OÜ VKG Energia müüb oma põlevkivituhka.

• OÜ Workshop pakub omatoodangut.

• Ökoabimaa OÜ, Venemaa pärtiolu väetisesegud.

maa elu || taimekaitse || 7

23. veebruar 2017

hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb

M

aablogi: põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni selgitab maaeluministeeriumi ajaveebis ehk maablogis, miks hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arvu kärbitakse.

Maa Elu toob Rooni selgitused ja vastused huviliste võimalikele küsimustele ka meie lehe lugejateni.

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt.

Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust.

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni selgitabki, milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tasub koduaias kasutada.

Praeguse seisuga on hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendeid registris 44, kuid mõned on juba lähikuudel kadumas ja üldine vähenemistrend jätkub. Ei ole ka oodata, et turule tuleks palju mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud uusi tooteid.

kasutust Piiratakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust, viiakse aeg-ajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele.

Taimekaitseseadus keelab hobiaednikel kasutada tooteid, mis on klassifitseeritud mürgisteks, väga mürgisteks, kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks.

Pärast toote keelustamist antakse turustajatele kuni kuus kuud ajapikendust, mille jooksul võib olemasolevad varud müüa. Pärast seda antakse kasutajale ajapikendust veel kuni 1 aasta, et kasutada ära, ladustada või kõrvaldada olemasolevad varud.

Hiljuti juhtus nii toodetega Decis Mega (deltametriin), Effector (ditianoon) ja Topas 100 EC (penkonasool). miks kolm laiatarbetoodet hobiaednike valikust eemaldati?

• Decis Mega on insektitsiid, mille toimeaine on deltamet-

riin. Toode lubati ekslikult vabamüüki 2014. aastal. Decis Mega on aga klassifitseeritud allaneelamisel mürgiseks, mistõttu on seda lubatud kasutada vaid professionaalsel kasutajal. Otsus selle kohta võeti vastu möödunud aasta 6. juulil. Seega võis toodet Decis Mega müüa veel 6. jaanuarini 2017 ja seda võib taimekaitsetunnistuseta kasutada ühe aasta jooksul peale seda ehk kuni 6. jaanuarini 2018.

• Effector on fungitsiid, mille toimeaine on ditianoon.

Toodet kasutatakse kärntõve vastu luuviljalistel. Euroopa Liidus ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ning pakendamist reguleeriva CLP määruse kohaselt ümberklassifitseeritult on Effector kantserogeenne ja allaneelamisel mürgine.

Toodet on lubatud hobiaednikele müüa 17. aprillini 2017 ja ilma taimekaitsetunnistust omamata kasutada 17. aprillini 2018. Hobiaednikele mõeldud alternatiivseid tooteid kärntõve vastu praegu turul ei ole.

• Topas 100 EC on fungitsiid, mille toimeaine on penkonasool. Toode on süsteemne fungitsiid, mida kasutatakse taimedel esinevate mitmesuguste seenhaiguste vastu. CLP

määruse kohaselt on Topas 100 EC ümberklassifitseeritud, kui arvatavasti loodet kahjustava toimega (reproduktiivtoksiline). Toodet on lubatud vabamüügis müüa 18. maini 2017 ja ilma taimekaitsetunnistust omamata kasutada 18. maini 2018.

Alternatiivse lahendusena on mõningatel juhtudel vastavalt kahjustajale ja kasutusalale võimalik valida mõni teine vabamüügis olev taimekaitsevahend. mida teha, kui kultuurile ja kahjustajale sobivat toodet vabamÜÜgis ei leidu?

Väikeaedadesse sobivad hästi mahepõllumajanduslikud võtted. Taimekahjureid aitavad

Taimekaitsevahendeid kasutades tuleb kindlasti arvestada ka mesilastega.

Foto: DMitri kotJUH / JÄrVa tEataJa

lituse läbimine siiski otstarbekas ei tundu, on võimalus tellida taimekaitseteenus professionaalselt kasutajalt.

kontrolli all hoida sobiv külvikord, lubatud looduslikud taimekaitsevahendid, kahjustuskindlamad sordid, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine ja mehaanilised tõrjevõtted.

Tänu sellele ei jää taimedesse ka taimekaitsevahendite jääke.

Piisava vajaduse korral tuleks kaaluda taimekaitsekoolituse läbimist. Professionaalsele kasutajale lubatud taimekaitsevahendeid on möödunud aasta lõpu seisuga taimekaitsevahendite registris 408. Kuna tegu on nii inimesele kui ka keskkonnale ohtlikumate ainetega, siis eeldavad need kasutajalt ka suuremat teadlikkust.

Kolmepäevase koolituse ja eksami eduka sooritamise järel väljastatakse taimekaitsetunnistus viieks aastaks. Kui koo-

hobiaednikke aitab taimekahjustajate tõrjumisel integreeritud taimekaitse Taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks on hobiaednikul soovitatav rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid. See on bioloogiliste, mehaaniliste ja keemiliste taimekaitselahenduste hoolikas kombineerimine, et hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel.

Taimekaitsevahendeid, mille seast valida, jääb hobiaednikele järjest vähem. Seda põhjustab ühelt poolt toodete vabamüügist eemaldamine ja teiselt poolt väheste uute toodete turule tulemine. Põhjus, miks mõned näiteks teistes riikides müügil olevad tooted Eesti turule ei jõua, peitub Eesti väiksuses. Tootega turule tulemiseks on turustajal vaja esitada avaldus ja läbida turule lubamise protsess, mis aga ei tasu ennast ära tulevaste klientide väikese arvu tõttu.

Põhilised lahendused hobiaednikele on läbida taimekaitsekoolitus, tellida pritsimisteenus või kasutada mahepõllumajanduslikke ja integreeritud taimekaitse võtteid. (ME)

8 || luPJamine || maa elu

23. veebruar 2017

happeliselt põllult tule KRisTina TRaKs Maa Elu

õldude lupjamisega on täpselt nii, nagu ütleb Eesti vanasõna – narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda vastu. Ehk et liighappeliselt põllult tuleb saak üha väiksem ning siin ei aita muu, kui tuleb põllul ette võtta tolmutamine.

Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover selgitab, et viimasel kahel kümnendil on põllumuldade lupjamist tehtud vajadusest märksa väiksemas mahus, kuid samal ajal vajab üle kolmandiku Eesti põllumaadest liigse happesuse neutraliseerimiseks perioodilist lupjamist. Nõukogude ajal lubjati põldusid regulaarselt riigi kulul klinkritolmu ja põlevkivituhaga, kuid riigikorra muutudes on sellelt püütud niipalju kui võimalik kokku hoida. Samas pole see kuigi pikalt võimalik, sest põldude viljakus kannatab ja saak jääb üha kiduramaks.

Enamik põllukultuure eelistab neutraalset või nõrgalt happelist mulla reaktsiooni, liigselt happelises mullas on pärsitud paljude toiteelementide omastatavus. „Nii kujuneb ka muude väetiste efektiivsus väikseks.

Soovime, et mullas oleks aktiivne elutegevus ja neutraalne mullareaktsioon on jällegi selle eelduseks,” räägib Astover. „Muldade hapestumine on mõnevõrra mõjutatud inimtegevusest, ent eelkõige on see määratud looduslike tingimuste poolt. Peamiselt oleneb see mulla lähtekivimi omadustest.

Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis on meil valdavalt karbonaatsed mulla lähtekivimid, mille koostises olevad kaltsium ja magneesium neutraliseerivad elutegevuse käigus tekkivad happelised ühendid (sh ka viljakuse sümboliks oleva huumusega seotud happed) ja seetõttu neis piirkondades pole happelised mullad nii levinud kui seda Lõuna- ja Kagu-Eestis. Samal ajal on Eesti mullastik vä-

ga kirju ja väiksematel aladel võib lupjamisvajadusega happelisi muldi pea kõikjal leiduda.”

Alari Sukamägi Tuulemaa OÜst selgitab, et kuna mullaproovide võtmine on põllumeestele kohustuslik, siis nende andmete põhjal tehakse väetamisplaan ja aina enam tellivad põllumehed ka põldude lupjamist. „Lõuna-Eesti mullad on happelised, aga kuna lubimaterjalid sisaldavad muidki elemente (K, Mg, S) peale kaltsiumi, siis võib lupjamist teha mujal ka väetamise eesmärgil,” räägib ta. Kui tihti on lupjamist vaja, seda näitavad taas mullaproovid, kuid rusikareegel on, et seda tehakse nii iga kolme kuni viie aasta tagant.

Lupjamist on peetud kalliks lõbuks, kuid Sukamägi soovitab mõelda nii: kui lupjamine maksab 80–100 eurot hektari kohta, kuid tänu sellele saab põllumees järgnevad kolm kuni viis aastat põllult tonni hektarilt saaki rohkem, siis on asi ennast kuhjaga ära tasunud.

Põlevkivituhk või dolojahu?

Veoteenuste ja põldude lupjamisega tegeleva OÜ Iizmar tegevjuht Meelis Mäsak ütleb, et happelises mullas kasvab ehk veel raps, kuid üldiselt jääb saak kesiseks. Happelise põllu väetamisest pole samuti abi, sest taimed ei omasta sellisest keskkonnast väetist. „Rusikareegel on see, et happesuse osas parimad maad on meil Põhja-Eestis ja saartel, aga üle Eesti tegelikult kõikjal on vaja teha lupjamist. Klinkritolmu nagu nõukogude ajal selleks enam ei kasutata, sest selle materjali raskmetallide sisaldus ei vasta seatud piirnormidele, küll aga põlevkivituhka või dolojahu,” ütleb ta.

Kumbki neist lubiväetistest on veidi erinevate omadustega.

Alar Astover selgitab, et tolmjad lubiväetised on võrreldes lubja- ja dolokivijahudega kii-

Rusikareegel on, et lupjamist tehakse nii iga kolme kuni viie aasta tagant.

SEADUSEGA pOLE LUbATUD TALVEL pÕLDUDELE VÄETIST KÜLVATA, KÜLL AGA VÕIb SELLEST TALVEST ALATES pÕLDUSID TALVEL LUbjATA.

www.tootsiturvas.ee

mahepõldude lupjamiseks. „Ei maksa arvata, et tegu on Eesti Energia jääkproduktiga. Tegelikult on see standardiseeritud ja rangele kvaliteedikontrollile allutatud asendamatu kaup, mida vajab nii põllumajandus- kui ka ehitussektor, kusjuures see on täiesti looduslik toode, mida on siinmail aastakümneid edukalt ja heade tulemustega kasutatud,” sõnab Mäsak. Tema firma tegeleb Enefixi põldudele külvamisega koostöös Eesti Energia,

eelkobestite ja nende tööorganite tellimusi.

Pakume TURBAPLOKKI, KASVUFREESTURVAST pakendatult ja puistes kasvuhoonesse, peenrasse ning pinnaseraviks

SAAD OSTA KA INTERNETIPOEST

misel toodetud lendtuhka nimega Enefix. Lendtuhk tekib põlevkivi termilisel töötlemisel temperatuuril 1400 kraadi, sellele ei lisata kemikaale ega mingeid kõrvalaineid, tootmisel ei põletata jäätmeid ega raskmetalle sisaldavaid jääke, mida võib esineda teistes lubiainetes, mille tootmisel põletatakse muu hulgas ka jäätmeid. Mäsak ütleb, et sellepärast sobiks Enefix pärast maheregistreeringu saamist kasutamiseks ka

Võtame vastu

AEG ÄRGATA TALVEUNEST JA ALUSTADA KEVADKÜLVIGA ...

Tel 5383 5045 krista.toomiste@tootsiturvas.ee

rema toimega. „Teiselt poolt peab alati arvestama kasvatatava kultuuri nõudlust nii mullareaktsiooni kui ka toiteelementide suhtes ning loomulikult mulla omadusi. Teadlikuks lupjamiseks ei piisa sellest, et tead ainult mulla pHd, vaja on arvestada ka mulla lõimist (ehk kas tegu on liivasema või savikama mullaga) ning kaltsiumi- ja magneesiumisisaldust,” selgitab ta.

Iizmar kasutab põldude lupjamisel põlevkivi põleta-

Hoia kasvuhoone ja kodu soe, pakume KÜTTETÜKKTURVAST ja KÜTTETURBAHALGE pakendatult 15 kg kotis ja puistes

TURBASUURPALL (6 m³)

ALLAPANUTURVAS (280 l)

Aasta ringi võtame vastu põllumajandushaagiste tellimusi.

Ferrel AS | kaupo@ferrel.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel 513 2419

maa elu || luPJamine || 9

23. veebruar 2017

eb kidur viljasaak risse ja neid ei tohtinud talvel külvata. Möödunud aasta teisest poolest aga tehti muudatus õigusaktides ning jõuti järeldusele, et tegelikult ei ole tegu väetisega, mis ohustaks põhjavett, ning et seda võib põllule panna talvelgi,” räägib Mäsak. „Praegu on kõige parem aeg põldude lupjamiseks, sest maa on külmunud ja traktor ei lõhu põldu, rääkimata sellest, et tehes tööd praegu ära, saab põllumees ajaakna kevadel, mil tal on nagunii külviajal tohutult kiire.”

Alar Astover siiski ei pea talvel lupjamist kõige paremaks lahenduseks. Jah, hea on kasutada ära põllutöödest vaba periood ja külmunud pinnase parem kandvus, kuid talvine lupjamine võib tema hinnangul tuua kaasa selle, et põld saab lubjatud ebaühtlaselt. Eriti puudutab see neid põldusid, mille reljeef ei ole tasane. „Lume ja jää sulamisvesi valgub juba üsna väikse mikroreljeefi korral madalamatesse lohkudesse kokku ning ühtlane põllu happesuse neutraliseerimine jääb seetõttu saavutamata. Seega talvine lubiväetise laotamine võiks tulla kõne alla põldudel, kus pinnareljeef on väga ühtlane. Eesmärk on ju saavutada võimalikult ühtlane lubiväetise jaotus ja selle segunemine mulla pindmise kihiga,” selgitab ta.

Foto: kriStina trakS

Scandagra ja Kaska-Luiga taluga ning sel aastal on plaan teenust Lätti eksportima hakata. „Isegi Leedust on meilt küsitud mullaparendaja kohta ja tundub, et sealgi on huvi. Põllumehed on andnud tagasisidet, et mingil määral täidab Enefix ka väetise osa. Positiivne on see, et selle toime mulla happesusele on kohene ja saagikus paraneb kohe. Samuti on Enefix loodushoidliku mullaparendajana kättesaadav aasta ringi, mis lihtsustab lup-

jamistöö planeerimist. Enefixi kaubamärki kandva loodushoidliku põllulubja kättesaadavad kogused ulatuvad pea poole miljoni tonnini aastas, mis võimaldab sisuliselt katta terve Eesti lubimaterjalide turu vajadused,” seletab Mäsak.

Tööd põldude lupjamisega tundub jaguvat, sest Mäsaku hinnangul peaks meil Eestis igal aastal lupjama vähemalt 100 000 hektarit põlde ja nii seitse-kaheksa aastat jutti. Siis saaks põldudele ringi peale ja

vahepeal tekkinud pausist üle.

Keskeltläbi kulub hektari põllu kohta kolm tonni lubiväetist. millal luPjamist teha? Üldiselt pole me harjunud talvel põldudel tegevust nägema, kuid praegu võib mõnel pool kohata põllul traktorit tolmutamas. Seadusega pole lubatud talvel põldudele väetist külvata, küll aga võib sellest talvest alates põldusid talvel lubjata. „Vahepeal kanti lubiväetised väetiseregist-

Paranda mulda ka koduaias Nii nagu viljapõllul kipub muld aja jooksul happeliseks muutuma, toimub see koduseski köögiviljapeenras või kasvuhoones. Sealne mullastik vajaks aeg-ajalt samuti lubjaga turgutamist. „Kasvuhoones on teisel aastal kindlasti muld juba hapu. Selline happeline keskkond meeldib aga hästi kahjuritele,” ütleb Mäsak. Potipõllumehed saavad oma koduseid peenraid samuti turgutada Enefixi mullaparendajaga, mida hakatakse ka väikepakendis Scandagra poodides müüma. „Olen ise sellega edukalt muru seest sammalt tõrjunud, samuti on ammusest ajast teada, et roosidele meeldib hästi tuhk, mis seenhaigusi eemal hoiab,” lisab Mäsak.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretajad Enn Kaljo ja Lea Narits.

Foto: EESti rUkki SEltS / VaHUr kUkk

BERGI INNOVATSIOONIPREEMIA SAID UUE SOJAOA SORDI „LAULEMA” ARETAJAD

K

rahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia pälvisid Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretajad Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits uue sojaoa sordi „Laulema” aretamise eest. Preemia eesmärk on innustada innovatsiooni maamajanduses.

See on üldse esimene kord, mil Bergi-nimelist innovatsioonipreemiat välja antakse. Preemia sündis Eesti Rukki Seltsi, Sangaste vallavalitsuse ja maaeluministeeriumi koostöös. „Hinnates konkursile esitatud projektide uuenduslikkust, keskkonnasäästlikkust ja majanduslikku potentsiaali, otsustas hindamiskomisjon kuulutada ühehäälselt

PÕLLUMEESTELE MAKSTAKSE ÜLEMINEKUTOETUSI

L

äinud nädalal allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm 2017. aastal antavate üleminekutoetuste loetelu ja loomakasvatuse üleminekutoetuse tingimused.

Kokku makstakse 2017. aastal üleminekutoetusteks 19,9 miljonit eurot, kusjuures loomakasvatusega seotud viie üleminekutoetuse eelarve on kokku 13,9 miljonit eurot. „Uue valitsuskoalitsiooni otsusega hakatakse sellest aastast põllumeestele taas üleminekutoetusi maksma, et tagada Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused ning anda neile kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,” ütles maaeluminister

Oidermaa talu seemnekeskus müüb sertifitseeritud seemneid:

VARAJAST OTRA "Kaarle" ja "Einar" p.C2 HILIST OTRA "Harbinger" ja "Overture" p.C2 SUVINISU "Wanamo" p.C2 KAERA "Peppi" ja "Viviana" p.C2.

Heinaseemneid: TIMUTIT "Jõgeva 54" p.C PUNAST RISTIKUT "Varte" p.C. Kõik meie teenustööd leiate kodulehelt www.meliorm.eu Rait Hallimäe, tel 5348 8723.

Info tel 522 1659

innovatsioonipreemia konkursi laureaadiks sojaoa sordi „Laulema” aretajad,” ütles Sangaste vallavanem, konkursi hindamiskomisjoni esimees Kaido Tamberg. „Tunnustame preemiaga Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajate innovaatilisust uue Eesti tingimustesse sobiva kõrgeväärtusliku valgu- ja õlikultuuri sojaoa sordi aretamisel ja sobilike kasvatustehnoloogiate väljatöötamisel. Hindamiskomisjon leidis, et sojaoa kasvatamisel on Eestis perspektiivi ning see võiks kujuneda vähemalt sama edukaks kui rapsikasvatus.”

Hindamiskomisjoni otsusele andis heakskiidu ka Bergi perekonna esindaja krahvinna Sylvia-Alexa von Berg.

(ME)

www.seemnekeskus.ee

Tarmo Tamm. „Märgid näitavad, et olukord piimaturul on hakanud paranema ja piima kokkuostuhinnad tõusma. Samas on sektor viimaste aastate jooksul väga suuri kahjusid kandnud. Üleminekutoetused annavad turu taastumise kõrval võimaluse varem uutele investeeringutele mõelda ja seeläbi tulevasteks kriisideks valmistuda.”

2017. aastal on võimalik taotleda seitset üleminekutoetust, milleks on ammlehma kasvatamise üleminekutoetus; ute kasvatamise üleminekutoetus; piima üleminekutoetus; veise üleminekutoetus; ute üleminekutoetus; põllumajanduskultuuri üleminekutoetus; heinaseemne üleminekutoetus. (ME)

10 || mets || maa elu

23. veebruar 2017

PIKA PEENE NOKAGA PARDID OLAV RENNO linnuteadja

M

at k ates ta lveks jääkatteta jäänud jõgede ja mere ääres, hakkavad teiste veelindude, peamiselt sinikael-partide kõrval silma mõned valge valdavusega tumeda selja ja peaga linnud, kes aeg-ajalt sukelduvad – need on jääkosklad.

Jääkoskel on sinikaelast mõneti suurem partlane, kes haudelinnuna on levinud põhjapoolkera metsavööndis. Veekogude jäätumise ajal rännatakse lõuna poole, kuid Euroopas mitte kaugemale kui Musta, Kaspia ja Vahemereni. Eestis pesitseb 1500–2000 paari, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Meie vetel talvitab 4000–9000 isendit, peamiselt Põhja-Eesti ja Liivi lahe äärsel, eriti Kihnu ümbruse rannamerel – tänu soojematele talvedele ja jää puudumisele järjest enam. Jääkatteta jõgedelgi näeb neid üha rohkem, kokku mitutsada.

Kevadel on jääkoskla alapool lõheroosa, mis aga suvel pleekub valgeks. Isaslindude pea on küütlevalt tumeroheline, emastel pruun, kuklal üsna sagriste sulgedega. Kesksuvel vahetavad isaskosklad oma mustvalge sulekuue mõneks kuuks hallikama siirdesulestiku vastu ja „tõmbavad” pähe pruuni karbuse, nii et näevad emastega pea ühtmoodi välja. Oktoobris tuleb nähtavale jälle värske hundrüü ja alapool võtab järjest roosakamat jumet.

Mustjaspunane pisut konksus tipuga nokk on pikk ja peenike, mitte lapik nagu teistel partlastel. Nokaservad on saagjashambused, mis aitab toiduks püütud kalu kinni hoida. Kõverdunud nokaküüs on hea vahend pisikeste merekarpide avamiseks.

Varakevadel, sageli juba veebruaris hakkavad isaskosklad juba jõulu paiku valitud kaasale armumänge pakkuma ja rivaale peletama, aeg-ajalt lastes kuulda kaugele kaikuvat hüüdu grüü-uu, mille peale emalinnult kostub üsna vali krru rroh krräk. Aprilli keskpaigaks on enamikul paaridel pesakoht leitud.

Selleks valitakse kas jämedasse puutüvesse kõdunenud õõnsus, rannakivide vaheline või tormiheidetud puu juurte alune urg, ka paraja juurdepääsuavaga pööningu nurk või avaram müürilõhe. Rannarahvas seadis kosklatele omakasupüüdlikult üles mitmesuguseid tehispesi – suure, vähemalt 12sentimeetrise lennuavaga kasti või kalatünni, kust võeti järjest mune endale toiduks, igast pesast tosina ringis.

Enamik emakosklaid

muneb üha edasi. Segamata oludes on kurnas tavaliselt kuni 15 kreemikakoorelist, kanamunast suuremat muna, mida hautakse keskmiselt 32 päeva. Isased kosklad haudumisel ja poegade kasvatamisel ei osale, vaid piirduvad pesakoha otsimisel osalemise ja haudumisel paari päeva järel toitu otsivale emasele seltsiks olemisega.

Pärast koorumist jäävad pruuni-halli-valgekirjud pojad veel päevaks pessa ja pärast kuivaks saamist hüppavad üksteise järel pesaavauselt alla, tiivahakatised ja laiutatud ujulestadega jalad õieli. Oma koheva udusulgkatte tõttu on nad ju tõesti nagu pisikesed langevarjurid ja põrutuskindlad.

Vaika saartele rajati sõjaeelsetel aastatel Artur Toomi eestvõttel mitu „kosklahotelli” – kolmelt kuni neljalt realt ülestikku ridamisi laudadest ja betoonist tehispesi, mida jääkosklad meelsasti asustasid. Juhtus ka, et pesade nappusel munes mitu emalindu ühte pessa, mõnikord kokku poolsada muna; sellist munalasu „ei söandanud” neist ükski hauduma asuda ja alles siis, kui kaitseala järelevaataja ülearused munad kõrvaldas, nii et pessa jäi alla 15 muna, võis haudumine jätkuda.

Veel viiskümmend aastat tagasi pesitses mitu jääkosklaema Tallinnas Snelli tiigi lähedal linnamüüriõõnsustes. Pesast alla hüpanud pojad kõndisid ema kannul tiigini, kus neil õnnestus enamjaolt üles kasvada, ehkki nendegi emad lahkusid sealt enne, kui pojad tuule tiibade alla said. Vigala Hirveaias riita laotud veskikivide augus pesitses 65 aastat tagasi üks kosklamamma edukalt mitu kevadet järjest.

Poegade alul nõelteravad varbaküünised aitasid meetrisügavuse „kivikaevu” põhjas olnud emalinnu pehmete udusulgedega soojustatud pesast üles ronida, misjärel suunduti ema kannul peaaegu kilomeetri kaugusele jõe äärde.

Vareste ja kajakate rünnetest pääsenud poegadega vette jõudnud kosklapere mured pole sellega hoopiski möödas.

Pojad hakkavad küll kohe sukelduma ja pisemaid veeloomi, nagu putukaid ja kalamaime, sööma, aga neid endid ründavad vee all havid ja vee peal hõbekajakad. Emakoskel laseb poegadel tihtipeale oma seljale ronida, kus pole üksnes kuivem, vaid ka turvalisem. Noored saavad lennuvõimeliseks üheksa kuni kümne nädalaga, ent enne seda jätab ema nad isegi pooleks kuuks omapäi. Seejärel ühinevad nad suvise sulgimise lõpetanud vanalindudega parvedeks, milles võib olla kuni pool tuhat lindu, ja siirduvad koos nendega madalatele lahtedele. Soodsatel toitumisvetel segunevad salgad ja parved teiste talvitavate veelindudega, nii et selliseid seltsinguid on mõnelt neemenukilt päris põnev jälgida.

Kevadel on jääkoskla alapool lõheroosa, mis aga suvel pleekub FotoD: WikiPEDia valgeks.

metsataimede kee viio aiTsaM Maa Elu

aimede suurtootja RMK kasutab Eesti metsamajanduses lubatud 50 taimekaitsevahendist vaid kümmet ja kogused on väikesed.

Eesti metsades üldiselt keemilisi taimekaitsevahendeid kasutada ei tohi. Mõneks erandiks on näiteks männikärsaka tõrjeks lubatud kemikaalid, millega töödeldakse metsa istutatud ja seal nendele mardikatele liialt meeldima hakanud puutaimi. Kui mets on sertifitseeritud FSC sertifikaadiga, siis on keemiline kärsakatõrje metsas lubatud ainult erandjuhul, kui on ulatusliku kahjustuse oht.

Samas on põllumajandusameti kodulehelt leitavas dokumendis „Metsamajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid” veel ohtralt igasugust keemiat* – üldse kokku 10 fungitsiidi ehk haiguste tõrjujat, viis insektitsiidi ehk putukatõrjevahendit ja tervelt 35 herbitsiidi ehk umbrohutõrjevahendit.

Vahendeid, mida selles nimekirjas pole, ei tohi Eestis metsaga seotult üldse kasutada. Nimekirjas olevatel vahenditel on aga ka lubatud kasutuskoht juurde märgitud. Nagu öeldud, ei või enamikku neist metsa viia, vaid taimekaitsetööd on lubatud taimlates (osa vahendite puhul ainult taimlate kesaaladel) ja mõneti ka jõulukuuseistandikes. suurima tootja võimalused Riigimetsa majandaja RMK kasvatab oma kaheksas taimlas metsataimi ainult riigimetsa jaoks. Aasta vajadus on 21 miljonit, millest enamik männi- ja kuusetaimed ning vähemik kased ja muud lehtpuud.

Võimalus taimekaitsevahendeid kasutada on piiratud FSC sertifikaadiga, mis tähendab, et ka kärsakatõrje tuleb taimlas ära teha. Veel enam: RMK peab arvestama sellega, et põllumajandusameti nimekirja 50 vahendist kuus on FSC sertifikaadi omanikule keelatud. Nimelt on üleilmselt sertifikaate jagaval FSC-l veel ka oma keelatud ainete nimekiri, kus ligi 400 taimekaitsevahendit. Sertifitseerijate silmis need keskkonnahoidlikkuse nõuetega kokku ei sobi, olenemata sellest, kas vastav riik on neid vahendeid lubanud või mitte.

Eestis käib praegu FSC uue metsamajandamise standardi koostamine. RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinal räägib, et muu hulgas on arutamisel, kas keelata sertifikaadi omanikel ka taimlates glüfosaadil baseeruvate umbrohutõrjevahendite kasutamine ära, hoolimata sellest, et põllumajandusameti nimekiri neid lubab ja ka FSC n-ö suur keelatud ainete nimekiri neid ei keela. Lõpliku otsuseni veel jõutud ei ole.

ennetajad ja tõrjujad „Fungitsiidide kasutamise eesmärk on taimehaigusi ennetada,” ütleb RMK taimekasvatusjuht Aivo Vares. „Peamiselt on see seotud männi ja kase kasvatamisega.”

Näiteks kasetaimed kasvavad lava turbapeenral väga tihedalt koos, õhk ei liigu, niiskust on palju ja see keskkond meeldib seenhaigustele. Taimede profülaktilise pritsimisega püütakse neid haigusi ära hoida. Mändi, mis on eriti tundlik igasuguste haiguste suhtes, pritsitakse samadel põhjustel. Eelkõige tuleb seda puuliiki kaitsta talvitushaiguste eest. Kui peenardel hakkaks levima näiteks pudetõbi, võib see taimed hävitada. „Minu kogemus on, et kui seenhaigustest põhjustatud kahjustused on juba tekkinud, siis taimed ka hävivad, siis pritsimine enam ei aita,” räägib Aivo Vares, kes meenutab RMK taimlates olnud viimatist pudetõvepuhangut 2005. aastal, kui männipõllud muutusid punaseks ja palju taimi tuli hävitada.

Metsas looduslik uuendus kunagi nii suurel pinnal nii tihedasti ei kasva nagu taimlas, mis tähendab, et seenhaiguste profülaktika ongi taimlate küsimus. Männi vastuvõtlikkus nendele haigustele avaldub siiski ka metsas, kus võib aegajalt näha punaseks muutunud okastega noori puid. „Insektitsiidide kasutamine taimlas on seotud peamiselt ühe pahalasega, kes tegutseb metsas – see on männikärsakas. Temaga ollakse hädas terves Euroopas,” ütleb Aivo Vares.

Lisades, et taimeaedades endis putukkahjustustega suuri probleeme ei ole.

Varem pritsiti RMKs metsa minevad taimed kärsaka tõrjeks keemilise taimekaitsevahendiga taimlas üle, kuid eelmise aasta kevadel seda esimest korda ei tehtud. 2015. aasta suvel liikus kärsakaid metsas vähem ja RMK tegeles hoopis uudse tõrjeviisi, taimede vahatamise katsetustega.

Juhtus nii, et just eelmise aasta ilmastik (väga pikk kuivaperiood suve alguses) oli männikärsaka levikuks eriti soodne.

Mardikaid oli metsas nii palju, et nad ei piirdunud ainult väikeste istutatud taimede söömisega, vaid toitusid isegi meetristel-kahemeetristel mändidel.

Tänavukevadist taimede keemilist töötlemist männikärsaka vastu ei ole praegu veel otsustatud. Samas panustab RMK järjest suuremas ulatuses hoopis taimede vahatamisele ja liimitamisele. Mõlemad senisest keskkonnasõbralikumad viisid tuginevad samale efektile – taim kaetakse vahaga või liimikihiga, mille koostises on liivaterad.

Kiht takistab kärsakal puutaime koorele ligi pääseda.

Ainus töö, mida taimekasvatajate aasta vaikseimal ajal Tartu puukoolis näha saab, on külvikastide pesu.

FotoD: Viio aitSaM

käsitsi rohimist on ikka Üldse kokku kasutab RMK taimekaitsevahendeid aastas 435 kilo või liitrit, umbes 80 protsenti sellest kogusest on umbrohutõrjevahendid. „Seda on

* Üks vahend põllumajandusameti nimekirjas ei ole keemiline, vaid bioloogiline: juurepessu tõrjeks mõeldud Rotstop. Seda pritsitakse raiesmikel juurepessuohuga puistute värsketele kändudele. FSC sertifikaat biotõrjevahendi kasutamist ei keela ja Rotstopi kasutab metsas ka RMK.

vÄlJavÕte Metsa MaJandaMise eeskiRJast • Pestitsiide võib metsas kasutada ainult metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel.

• Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikute ja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates ja metsauuendustöödel.

FCs

F

SC (Forest Stewardship Council, eesti keeles Metsahoolekogu) on üks kahest Eesti metsamajanduses levinud sertifitseerimisskeemist. Sertifikaat märgib ja tõendab, et metsa on majandatud säästvalt ja keskkonnahoidlikult.

lisainFo • Peale RMK kasvatatakse Eestis metsataimi ka erataimlates. Majandustegevuse registri järgi tegeleb metsataimedega kokku 135 ettevõtet või eraisikut.

Otseselt taimede kasvatajaid on neist veidi alla saja, kuid osa neist taimi ei müü.

• Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest erataimlates tegelikkust peegeldavat kokkuvõtlikku ülevaadet ei ole.

maa elu || mets || 11

23. veebruar 2017

emiline kaitse jääb taimeaeda

Avajuursed kuusetaimed põllul kevadist metsaminekut ootamas. Needsamad, mida erametsadesse kevaditi Lätist ja Leedust juurde tuuakse, kuna Eesti turul neid kõigi jaoks ei jätku.

niisama palju, kui kasutab üks väikese talu põllumees,” võrdleb Esko Krinal. Ta toob eraldi välja glüfosaadil baseeruvad herbitsiidid: näiteks 2010. aastal kasutati neid terves Eestis kokku (nii põllumajandus- kui ka kommunaalettevõtted jt) ligi 300 000 kilo. Sellest oli RMK taimlate vajadus 86 kilo ehk 0,02 protsenti.

Metsataimlates kasutatav herbitsiidide kogus on üle ilma nii väike, et Roundupi ja teiste umbrohutõrjevahendite hoogsad arendajad pole taimlaid nii lootustandvaks ostjaks hinnanud, et oleks spetsiaalse herbitsiidi välja mõtelnud. Kasutuses on seega põllumajanduslikud vahendid.

Aivo Vares selgitab, et metsataimla jaoks jagunevad kasutatavad umbrohutõrjevahendid laias laastus kaheks: glüfosaadi-

põhiseid kasutatakse mustkesal või põlluservades, kus metsataimi ei ole. Kui mürk taimele peaks sattuma, tapaks ka taime. Teist tüüpi umbrohutõrjevahendeid saab kasutada ka umbrohtude hävitamiseks taimede vahelt, aga mitte igal ajal. „Peab täpselt teadma, mida ja kui palju panna. Jälgime ka ilma. Kui läheb järsku soojaks ja taimed hakkavad jõudsalt kasvama, jääb keemiline umbrohutõrje ära, sest kui taimel on pung juba lahti ja vahendit sinna satub, tapab see noore kasvu,” räägib Aivo Vares.

See tähendab ühtlasi, et herbitsiidide kasutamisest hoolimata on taimeaedades ka käsitsi rohimist piisavalt palju.

Kõikide RMK taimlate peale kokku on aasta ringi tööl üle 70 inimese. Kui kevadel hooaeg pihta hakkab, võetakse juurde

veel 220 hooajalist töötajat, kes muu hulgas tegelevad rohimisega. Seda tööd on vähem kui vanasti, aga mitte herbitsiidide kasutamise tõttu, vaid sellepärast, et taimekasvatuse tehnoloogiad on muutunud. väetis kui taime toit Keset suve on RMK taimlates korraga kasvamas umbes 40 miljonit metsataime. Kogus muutub nende taimede arvelt, mis viiakse metsa, ja kasvab uute külvidega.

17. veebruaril, kui Tartu puukooli kõrval RMK kontoris metsataimekasvatuse meestega kokku saame, on taimlates aasta kõige vaiksem aeg. Puukoolis käib vaid külvikastide pesu – külviliinid hakkavad tööle 15. märtsi paiku. „Mõnevõrra saab varsti ka külmhoonetes talvitunud taimi laiali ve-

dada, meil on piirkonniti nende hoidmiseks kohandatud hooneid, mis toimivad vaheladudena,” ütleb taimekasvatusjuht Tõnu Reim. Külmas hoitud taimed tuleb enne istutamist üles sulatada ja selleks kulub vähemalt kaks nädalat, potitaimedel kauemgi.

Peale taimekaitsevahendite kasutavad metsataimede kasvatajad väetisi. Erametsaomanikud räägivad tihti, nagu oleks see põhjus, miks metsloomad eelistavad metsa istutatud taimlataime looduslikult kasvanule. Et küllap saavad neist mineraalaineid, mida looduslikus taimes on vähem.

RMK taimekasvatajad väga seda seost ei usu. Esko Krinal toob näite ühest soomlaste uuringust, mis selgitas, et taimlataime ja loodusliku taime

toitainete foon ühtlustub metsas kahe kuuga.

Looduslik uuendus hakkab metsas kasvama seal, kus toitainevaru on mullas juba looduslikult olemas. Taimlataime tuleb väetada nagu põllukultuuri, sest eelmised taimed on mullast toitained ära kasutanud.

Kasvuhoones kasvab turbapotis taim samuti väetiste peal. „Kolm põhilist toiteelementi – lämmastik, fosfor, kaalium. Ilma nendeta poleks taimede kasvatamine võimalik,” loetleb Aivo Vares.

KESET SUVE ON RMK TAIMLATES KORRAGA KASVAMAS UMbES 40 MILjONIT METSATAIME.

Avamaal saavad taimed väetisi graanulitena umbes kord kuus, kasvuhoones koos kastmisveega suvel umbes kord nädalas, ent see sõltub palju ka konkreetsetest ilmaoludest. RMK kaheksa taimla aastane väetiste kogus on 44 tonni.

Mis juhtuks, kui Eestis võetaks millegipärast vastu otsus, et metsad olgu nii mahedad, et ka taimlates tohiks kasutada ainult looduslikke vahendeid nii taimekaitsel kui ka väetamisel?

RMK mehed pakuvad, et siis tuleks teha väikesed taimlad tagasi, nagu oli 30 aasta eest.

Iga maal elav ja taimlat pidav inimene peaks hakkama ka lehma pidama, et oleks sõnnikut.

Pakutakse sedagi, et võibolla tuleks siis taimekasvatusest loobuda, sest kõige mahedam on metsas kasvanud taim.

www.apmets.ee

JAK Energiapuidu giljotiinid: • ERINEVAD MUDELID • ERINEVAD KINNITUSVÕIMALUSED • ERINEVATELE MASINATELE

(ekskavaatorid kaaluga 1,5–19 tonni, väljaveotraktorid, erinevad tõstukid) E-post agrosilva@hot.ee • Telefon 505 2255 Lisainfo www.energiakourat.fi (valmistajatehase)

Võta ühendust,

küsi lisa!

12 || tuRvas || maa elu

23. veebruar 2017

turbatootmine tähend TooMas ŠalDa Maa Elu

simesed andmed turba kasutamisest Eestis pärinevad 18. sajandist. Meie riigi pindalast hõlmavad turbaalad umbes 22 protsenti. Väga hoogsalt arenes turbatööstus pärast teist maailmasõda, sest turbaga kütmine pidi siinsed kütteprobleemid lahendama, seni kuni põlevkivitööstus jalad alla saab. Siinse turbatootmise kõrgajaks peetakse aastaid 1981–1990, mil kaevandati kütte-, alus- ja kasvuturvast kokku kaks ja pool miljonit tonni aastas, praegu on see näitaja ühe miljoni kandis.

Taasiseseisvumise järel langes kohalikul turul allapanuturba nõudlus ja turbatööstused pidid välisturu nõuetele vastamiseks ümber orienteeruma. Praegu on märkimisväärselt vähenenud turba kasutamine küttemajanduses, näiteks kunagi ülipopulaarset briketti kasutatakse üliharva.

Ligikaudu kolmkümmend Eesti turbatööstust on, kes paremini, kes halvemini, uute olu-

dega kohanenud ja taas võetakse kasutusse aastaid kasutult seisnud turbavälju. Maa Elu käis külas Eesti suurimal turbakaevandajal ASil Tootsi Turvas, mis alates 2002. aastast kuulub Soome Vapo Oy kontserni.

Vestlusringiga ühinesid ASi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen (edaspidi MP), turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juht Udo Talur (UT), tootmis- ja logistikajuht Urmas Reintam (UT) ja Lavassaare tootmispiirkonna juht Valeri Vesselov (VV).

hakkpuitu nii heldelt ei toetataks, oleks turvas kõige odavam kütus.

Turbast saab sama koguse energiat kätte peaaegu kolmandiku võrra odavamalt kui hakkpuidust.

UT: Turba kütteväärtus on hulga suurem kui hakkpuidul ja põletamisel eraldub samas suurusjärgus CO2, aga ühe suhtes on kuskil laua taga kokku lepitud, et hakkpuidul me seda ei arvesta, justkui sellest ei eraldukski üldse CO2 . Tegelikkus on teine.

Kuidas praegu turbatootjatel Eestis läheb?

Kui kindlalt end tunnete?

MP: Meie seis läks keeruliseks siis, kui riik hakkas jõuliselt toetama hakkpuidu kasutamist energiamajanduses, kütteturbatootmine langes seetõttu löögi alla. Näiteks eelmisel aastal ei tootnud Tootsi Turvas kütteturvast üldse. Meil on suured varud ja laod, saame paar aastat ilma kütteturvast tootmata läbi. Samal ajal on kasvanud meie hakkpuidu tootmismaht.

Meil on kolm hakkurit ja veel kaks tulekul. Oleme pidanud käituma nõudluse järgi: kütteturba asemel on rõhk aiandusturba ja hakkpuidu tootmisel, nende müük on pidevalt kasvanud.

Samal ajal on selge, et kui

KÜTTETURbA ASEMEL ON RÕHK AIANDUSTURbA jA HAKKpUIDU TOOTMISEL, NENDE MÜÜK ON pIDEVALT KASVANUD. VV: Katlamajade „tervisele” on kõige kasulikum segada hakkpuitu turbaga, 20–30 protsenti turvast hoiaks tänu oma põlemistemperatuurile ja keemilisele koostisele katlad ja torud puhtad.

MP: Mõnel pool Eestis seda ka kasutatakse ning meie näeme siin üht turba propageerimise võimalust. Tänapäevastes katlamajades saab kasutada nii tükkturvast kui ka hakkpuitu.

Kui keeruline on suurel turbatööstusel reageerida turu muutustele?

MP: Saame üsna operatiivselt reageerida. On hea, et samade masinatega saame toota erinevaid turba liike, nii kasvukui ka energiaturvast. Tootmises kasutame alltöövõtjaid, nemadki saavad samade traktorite ja oma muude masinatega toota sellist turvast, mida parasjagu vaja.

VV: Tootmisprotsess on pisut erinev, aga masinad samad.

Missuguseid teie tooteid praegu kõige rohkem nõutakse?

MP: Turvast jagatakse kolmeks: valge, pruun ja must, see oleneb turba lagunemise astmest. Must on kõige rohkem ja valge kõige vähem lagunenud, pruun jääb vahepeale. See on ühtlasi läbilõige raba pinnasest: pealmine kiht on heledam ehk nime järgi valge, järgmine pruun ja veel sügavamal must. Valget müüme küll veel kõige rohkem, aga vahe teistega väheneb. Järjest paremini läheb pruuni ja musta kasvuturba müük välisriikidesse. Saksamaal on musta turba tootmine langenud, pind on kahanenud ehk turbamaardlad ammendunud ja meie oleme saanud endale osa tekkinud tühimikust.

UR: Meie peamised konku-

rendid on lätlased, leedukad ja rootslased.

ASi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen ja Lavassaare turbaväljad.

Vapo Oy tuli 2002. aastal Eestisse plaaniga toota turvast. Kas on tulnud kahetseda?

MP: Ei ole, kuigi keerulisi aegu on ikka olnud, aga neid on igal pool. Siia tulles oli Vapo

Foto: tooMaS ŠalDa

Elumis 105 OD Pühi umbrohud oma maisipõllult minema!

UUS!

Lely Splendimo

Lely Hibiscus

Lely heina- ja silotehnika

VARUOSAD kuni 15. märtsini

–10% ● Väga lai tõrjespekter ● Imendub lehtede, varte ja juurte kaudu ● Kiire mõju, pikaajaline mullakaudne toime ● 2 erineva toimeainete grupi toimeainet väldivad resistentsete umbrohtude teket

Lely Lotus

Lely Welger

● OD formulatsioon (õlidispersioon) - ei vaja segamisel kleepainet

Varuosade müük:

Lisainfo:

Syngenta Eesti, Kaupo Suik Tel: +372 51 44 011 kaupo.suik@syngenta.com

Vaata lisaks: www.syngenta.ee

innovators in agriculture

Siim Laagemann, tel 5819 1800 Linery OÜ, Mäo, Paide vald, 72751 Järvamaa

Anti Arula, tel 5332 2955 Sike Agri OÜ, Suur 84a, 48307 Jõgeva

maa elu || tuRvas || 13

23. veebruar 2017

dab pidevat kohanemist asi tootsi tuRvas aJaloost • 1919 Jõõpre Turbatööstus • 1922 Lavassaare Turbatööstus • 1937 Tootsi Briketitööstus • 1971 Tootmiskoondis Tootsi • 1991 Riiklik Aktsiaselts Tootsi Turvas • 1996 Aktsiaselts Tootsi Turvas • 2002 Kuulub Soome kontserni Vapo Oy

asi tootsi tuRvas teGevusalad • küttefreesturba, kütte tükkturba ja kasvufreesturba kaevandamine • pakendatud kasvu- ja küttetükkturba tootmine • hakkpuidu tootmine • soojuse tootmine väikekatlamajades. üks siht arendada peale turbatootmise ka turbal põhinevat energiatootmist. Esialgu kasvas tootmismaht jõudsalt.

Aga siis otsustati Eestis riiklikult, et küttemajanduses peab eelisseisus olema hakkpuit ja turbatarbimine küttemajanduses kukkus järsult. Oleme siiski suutnud kohaneda ja kasum

püsib ühe ja pooleteise miljoni euro vahel. Kui nägime, et kütteturba müük väheneb, alustasime 2004. aastal hakkpuidu tootmist. Tasapisi on see kasvanud.

UT: Praegu toodetakse meie hakkpuidust Eesti jaamades ligi nelisada gigavatttundi energiat.

Tule proovisõidule

MP: Maamessil võtame külastajate silme all vastu järjekordsed kaks uut hakkurit ehk asendame vanad uutega. Kogu Tootsi Turba sissetulekust tuleb 40–50 protsenti kasvuturba müügist, üks kolmandik hakkpuidu müügist, energiaturvas moodustab 10 ja soojatootmine samuti 10 protsenti.

Millised on olnud kõige raskemad otsused?

MP: Kõige raskem oli 2011. aastal kinni panna briketivabrikut Tootsis. Kuigi veel praegugi kliendid küsivad selle järele, polnud briketitootmisel enam perspektiivi. Pakume selle asemel inimestele pakendatud tükkturvast. Kuigi see sobib tööstuslikuks kasutamiseks paremini, ikkagi ostetakse. Muidugi pani ka kütteturba müügilangus meid raskesse seisu, aga suutsime kohaneda. Lihtsalt pidime järjest enam keskenduma kasvuturbale ja hakkama hakkpuitu tootma. Kui peaks tulema mingi poliitiline otsus ja kütteturvast on taas mõtet toota, siis tehnika ja oskused on meil olemas.

U T: Tu rbatootmistehnika on meil heal tasemel.

Võib-olla isegi maailma parim. Olime ise Vapo Oy kaudu selle tootjad, ühed suuremad maailmas. Tänaseks on küll tehnika tootmine Tampereen Konepajat Oy-le müüdud, aga koostöö nendega laabub ladusalt.

MP: Tegelikult on Eesti küttemajanduses siiani väga suur osa maagaasil, mille saaks edukalt asendada kütteturba ja puiduga. See annaks ju kodumaisele tootjale kindlust ja inimestele leiba, lisaks julgeoleku aspekt, sest maagaasi meil endal pole.

Kuidas leiate turbale uusi ekspordivõimalusi?

MP: Eelmisel aastal saatsime kasvuturvast kuueteistkümnesse riiki, kõige rohkem Hollandisse ja Belgiasse. Eksport moodustab meie turbatoodangust 80 protsenti. Kliente oleme leidnud nii otse kui ka Vapo kontserni kaudu. Eelmisel hooajal tootsime 440 000 kuupmeetrit aiandusturvast.

Praegu need numbrid jälle kasvavad. Sihtkohtades lisatakse meie turbale vajalikud komponendid, väetised jms, pakendatakse ja alles siis saadetakse müüki. Meie turbast tehakse sadu kasvusegusid.

UR: Võiksime ju mõelda ise segude valmistamise peale, aga nii võtaksime koostööpartnerite leiva ära ja kaotaksime ise mahus. Lähiajal jõuame kasvuturbaga RHP-sertifikaadini, mida näiteks hollandlased väga hindavad, sellega saame taas ühe lisavõimaluse juurde.

Eksootilisemad paigad, kuhu meie toodang on jõudnud, on Peruu ja Jaapan.

MP: Huvitav nüanss on see, et kui saata turvast laevaga Hollandisse või konteineriga Peruusse, on transpordi hind enam-vähem sama. Konteinervedu on meie jaoks soodne. Energiaturvas jääb enamasti Eestisse, väikeseid koguseid oleme müünud Rootsi. Põhiliselt kasutamegi energiaturvast Tootsi, Lavas-

saare, Taebla, Torma, Särevere ja Uuemõisa katlamajades, kus ise sooja toodame. Enamik nendest katlamajadest kuulub meile, mõni on renditud. Hakkpuidu osas esialgu veel ainult vaatame piiri taha, Rootsis ja Soomes on valminud või valmimas uued elektri- ja küttejaamad, loodame, et elav nõudlus tõstab hinda ja meil avaneb võimalus neile oma hakkpuitu müüa. Praegu ei võimalda hakkpuidu eksporti kopsakas transpordikulu. Vajalikud sertifikaadid on meil olemas. Silmad peavad kogu aeg lahti olema, et uusi võimalusi märgata ja kasutada.

Millised on Tootsi Turba lähiaastate plaanid?

UR: Loodame, et kasvuturba müük kasvab viie aasta jooksul tänasega võrreldes kahekordseks. Selle järgi oleme arenguplaani paika pannud. Tootmisressurss on olemas. Kõik tuleb aga kätte võidelda, sest kui meie müüme tuhat kuupmeetrit rohkem, siis keegi teine müüb selle võrra vähem.

Teeme aktiivselt tööd.

MP: Tootmist saame kasvatada igas tegevusvaldkonnas, leiaks ainult turgu. Kindlasti tuleb aeg, kui Eesti riik vähendab näiteks hakkpuidule makstavaid toetusi, see tõstaks turba ka küttena jälle konkurentsivõimeliseks.

14 || ilma- Ja taimetaRk || maa elu

ilMaTaRK

jÜRi KaMEniK

23. veebruar 2017

elustiil ja ravimtaimed aitavad gripi eemal hoida

ilmatark

apteekertaimetark

I

Just praegu on õige aeg üles otsida mullu tallele pandud nõgesevarud, sest see võimas taim aitab haigustest Foto: DMitri kotJUH taastuda ja võidelda kevadväsimusega.

ERINEVALT TEISTEST HINGAMISTEEDE HAIGUSTEST ON GRIpp RASKEMA KULUGA NING VÕIb pÕHjUSTADA RASKEID jA ELUOHTLIKKE KOMpLIKATSIOONE. Köha ja aevastamine on organismi üks tugevamaid kaitsereaktsioone hingamisteedes olevate ärritajate eemaldamiseks. Kui meil on jätkuvalt köha või me aevastame, näitab see, et kõik pole korras. Et immuunsüsteem hästi töötaks, saab üsna palju ise ära teha. Esmalt tuleb jälgida, et me puhkaksime ja magaksime piisavalt ning jooksime puhast vett päe-

köha kaitseb Gripiimmuunsus säilib tugevate ja tervete inimeste puhul

vas vähemalt kaks liitrit. Süüa tuleb võimalikult täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Oluline on puhtus ja käte pesemine, ka positiivne mõtlemine, paras töökoormus, positiivne töökollektiiv, toetav kodu.

Immuunsüsteemi ehitusmaterjaliks on C-vitamiin, millest valmistatakse antikehasid, mis on meie organismi kaitsevägi. Üks kuni kaks grammi oleks päevas kindlasti vaja, et haigus ei võtaks võimust ja väsimust poleks. D-vitamiini oleks kuni maini iga päev vaja 4000 IU ja kui haigus ja väsimus kallal, siis 8000 IU. Oomega-3-rasvhappeid vajame 1–2 grammi päevas. Magneesiumtsitraati 400–600 mg, seleeni 100 mikrogrammi, tsinki 30 mg, lisaks joodi, kaaliumi, kaltsiumi. Kõiki B-gruppi vitamiine vajame 50–100 mg, lisaks A- ja E-vitamiini.

ju Kal

KÜlviKalEnDER: vEEBRUaR-MÄRTs Õis

27. E

07.24 17.45

Leht Leht, alates kl 06.52 vili Vili

2. N

Vili, alates kl 09.43 juur

3. R

Juur allikaS: MÄrkMik-kalEnDEr „aaSta aiaS 2017” kirJaStUSElt Varrak

VI

MAA

TULI

VESI

ÕHK

S

1. K

R

V

28. T

Õis, alates kl 02.24 leht, aiatöödeks sobimatu päev

K

16.58

LI

26. P

i ts

Ne i

25. L

Jäär

ur Amb

Õis

kits

vi Lõ

24. R

või ravimtaimi (kibuvits, saialill, kolmisruse, maarjaohakas).

Väsimuse, ka kevadväsimuse peletamiseks võib paarinädalaste kuuridena kasutada toonikume (jamsijuur, maca, ženšenn, Siberi ženšenn, kuldjuur, nõges).

Hingamisteede puhastamiseks ja immuunsüsteemi stimuleerimiseks võib kasutada ravimtaimedest punast päevakübarat, raudrohtu, melissi, Islandi samblikku, pärnaõisi, iisopit, liivateed, kannikest, teelehte.

Viiruste peletamiseks, et need ei nakkaks hingamisteede kaudu, võime kasutada sidruni, apelsini ja greibi eeterlikku õli, pannes seda veidi juustele või krae piirkonda. Lõhn on meeldiv ja ka abiks, kui liigume rahvarohketes kohtades.

Kui neid väikesi vingerpusse oma igapäevaelus rakendate, siis kindlasti taastub teie elujõud tasapisi, haigused ei tüki enam külla ning õnne ja rõõmu kohtate sagedamini.

ravimtaimed aPPi Maksa võite puhastada kaks korda aastas. Kasutada võib apteegis müüdavaid preparaate

U

üks kuni kaks aastat. Nõrga immuunsüsteemiga inimeste puhul see ei püsigi. Gripiviirused muutuvad pidevalt ja igal aastal ei pruugigi olla sama viirust.

JU

mmuunsüsteem on ainuke meie keha kaitsesüsteem, milleta inimene ei elaks maailmas minutitki. Tahame tunnistada või mitte, aga sellest, kuidas meie immuunsüsteem töötab, sõltubki, kas ja kui sagedasti me haiged oleme.

Et meie immuunsüsteem hästi töötaks, on meil oma elustiiliga kõige suurem roll täita.

Kui toitumine ja elukeskkond seda nõuavad, saame juurde lisada ravimtaimi ja toidulisandeid.

Talvel inimesi kimbutav gripp on hingamisteede haigus. Erinevalt teistest hingamisteede haigustest on gripp raskema kuluga ning võib põhjustada raskeid ja eluohtlikke komplikatsioone. Gripp algab tavaliselt järsku, kõrge palaviku, külmavärinate, lihas- ja jäsemevalu, kurguvalu, peavalu, kuiva köha ja väga halva enesetundega. Laste puhul võib olla ka kõhuvalu, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust, mida täiskasvanute juures ei esine. Kindlasti ei alga gripp vesise ninaga. Nakkusohtlik ollakse üks päev enne ja kuni seitse päeva pärast haigestumist, laste puhul pikemalt.

Gripi kindlakstegemiseks tuleb teha spetsiaalsed analüüsid esimeste haiguspäevade jooksul.

Tõeline gripp on haruldasem võrreldes suure hulga teiste, sümptomitelt väga sarnaste viiruste ja infektsioonidega. Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestadel, põhjustades nii tüsistusi ja põletikke.

Tüsistustele viitab jätkuv köha, nohu ja püsiv palavik. Tüsistuseks on näiteks bakteriaalne kopsupõletik, vedelikupuudus ja krooniliste haiguste ägenemine. Lastel on selleks sagedamini kõrvapõletik ja sinusiit.

Sõnn

E

elmises ilmajutus rääkisin prognoosidest kevade ja suve kohta, samuti sellest, mida neist arvata ja kuidas läheneda pikaajalistele ennustustele. Seekord keskendun pikaajaliste prognooside aluseks olevatele meetoditele.

Täpsemalt võiks hooajaprognooside puhul rääkida isegi hinnangutest. Võimalusi selliste hinnangute andmiseks on põhiliselt kaks: statistiline meetod ja süsteemi maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine numbrilise modelleerimise alusel ehk tsirkulatsiooni modelleerimine.

Statistiline meetod ehk sisuliselt analoogaastate meetod tähendab enamasti seda, et otsitakse sarnase temperatuurikäiguga aastad välja. Eeldus on, et on olemas teatud iseloomulikud viisid ja mustrid, kuidas temperatuur aasta jooksul muutub. Muutumise alusel saab aastaid jagada teatud klassidesse ja uurida, kas käesolev aasta kuulub mõnesse klassi või mitte. Jällegi on eelduseks, et klasse on lõplik arv või lõplik arv + mõned erandid. Ehk siis, kui olla päris täpne, analoogaastate meetod seisneb selles, et mingist ilmavaatluste aegreast valitakse teatud matemaatilise kriteeriumi (nt vähimruutude meetod) alusel välja aastad, mille temperatuurikäik on kõige sarnasem möödunud 12 kuuga.

Tegelikkus näitab seda, et kuigi eksisteerib teatud seos võrreldava aasta ja analoogaasta(te) temperatuurikäigu vahel, on siiski võimalusi piiramatul hulgal ja temperatuuri käik kattub siin või seal, kuid tavaliselt mitte terve aasta ulatuses. Analoogaastate meetodit võib kasutada küll kombineeritult süsteemi käitumise hindamisega (modelleerimisega), kuid mitte eraldi, sest vaid statistika üksi ei õigusta end ilmaennustamise küsimuses piisavalt. Asi on selles, et sarnasuse kriteeriumi valik on igal juhul subjektiivne ja selle prognoosi (hinnangu) täpsuse määrab ära see, kui hästi leitud analoogiad kajastavad ilma kujundavaid protsesse, kuid need protsessid jäävad enamasti tundmatuks ja see on suur miinus.

Appi võidakse võtta ka ilmamustrite klassifikatsioonid. Vastava prognoosi algmaterjaliks sobib õhurõhk, sest õhurõhuerinevusest oleneb õhu liikumine, see on keskne suurus atmosfääri dünaamikas.

Aga ka siin on küsimus selles, kas rõhuväljade arvutamiseks järgmisteks kuudeks kasutatakse analoogolukordi (-aastaid) ja interpreteerimist, mis mõlemad sisaldavad vigu, või lähenetakse sellele ülesandele täiesti teistmoodi ehk modelleeritakse üldist tsirkulatsiooni – süsteemi maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine on tänapäeval arenev ja üha eelistatum meetod. Viimasel juhul tuleb aluseks võtta energiavahetused eri keskkondade, nt ookeani ja atmosfääri vahel, mis võiksid anda mehhanismid ilmastiku kujunemisel. Selline lähenemine nõuab tohutuid arvutiressursse.

Pikk ja põuane (väga sademevaene) periood on saanud viimaks leevendust: 19. veebruaril algasid suuremad sajud nii vihma kui ka lumena. Ilm on muutunud talvisemaks, ent suurt külma ei paista, ja see talvine periood võib juba enne kuu lõppu otsa saada. Siiski pole välistatud talveilma püsimine kauemgi. Lund tuleb aeg-ajalt juurde ja vaid mõnel ööl võib õhutemperatuur langeda –10 kraadist madalamale.

MaRET MaKKo

ISTUTUSAEG

HOOAJA ILMA(STIKU) PROGNOOSIMISEST

K V

maa elu || kodu Ja aed || 15

23. veebruar 2017

Retsepte mehhiko kaste Mehhikos kasutatakse füüsalit koos sibulate ja tšillipipraga.

• 300 g Mehhiko füüsalit • 3 mugulsibulat • 1 tšillikaun • 1/2 tassi õli • 1 sl veiniäädikat • 1 tl mett • 2–3 küüslauguküünt • maitseks soola, kuivatatud tüümiani ja majoraani.

Lahusta mesi veiniäädikas, lõika füüsalid väiksemaks, aseta keedupotti, lisa äädikas lahustatud mesi ning hauta tasasel tulel, kuni füüsalid on pehmed. Koori sibulad, haki peeneks ja hauta väheses õlis klaasjaks ning vala segu füüsalitele juurde. Nüüd pigista juurde küüslauk, lisa hästi peeneks hakitud tšilli, ülejäänud õli ja maitseained ning mikserda segu läbi. Kuumuta pidevalt segades keemiseni ning lase jahtuda. Kastet võib serveerida grillitud liha, vorsti ja kana kõrvale, aga ka külmade lihalõikudega.

Füüsal (Physalis) on peamiselt troopiliste ja lähistroopiliste taimede perekond maavitsaliste sugukonnast, esindatud 100–120 liigiga.

Füüsal –

FotoD: WikiPEDia

välimuselt tomat, seest nagu viigimari Toivo niiBERG Räpina aianduskooli õpetaja

K

el plaanis tänavu oma põneva välimusega lillepeenrassegi sobivat füüsalit kasvatada, võiksid poest juba seemneid otsida, sest märtsi keskpaigas peaksid need mulda saama.

Füüsal (Physalis) on peamiselt troopiliste ja lähistroopiliste taimede perekond maavitsaliste sugukonnast (Solanaceae), esindatud 100–120 liigiga. Eestlastele on vast kõige tuttavam kuivlilleseades kasutatav harilik füüsal ja Hiina ehk Jaapani laternlill. Selle ilutaimena levinud püsiku marjad on kibedad ja veidi isegi mürgised ega kõlba süüa.

Füüsal pärineb LõunaAmeerikast Boliiviast. Inglismaale jõudis esimene füüsal 1774. aastal.

ilus köögivili Aedviljadena kasvatatavad kultuursordid on aretatud LõunaAmeerikast ja Põhja-Ameerika lõunaosast pärinevatest liikidest. Marjakultuurina kasvatatakse Austraalias, LõunaAmeerikas ja Lõuna-Aafrikas Peruu füüsalit. Eestis on kasvatatavad põhiliselt kolm liiki: Mehhiko, maasika- ja Peruu füüsal.

Mehhiko füüsal on üheaastane rohttaim, mille viljad on välimuselt rohelised kuni kollakasoranžid, kaaluvad 30–80 grammi ja meenutavad tomatit, kuid on tomatitest külmakindlamad. Enne täisküpsust kogutud viljad võivad säilida mitu kuud. Sügisel maha kukkunud vilju võiks kohe tarvitada, sest need on füsioloogiliselt valminud ja söögiks kõlblikud. Ümber vilja kasvav paberjas kate on ilus, kuid pole söödav. Enne tarvitamist tuleb see eemaldada ja kuuma veega maha pesta marju kattev lima.

Maasikafüüsali viljad on väiksemad (kuni 10 grammi) ja valminult magusad, metsmaa-

sika lõhna ja maitsega. Maasikafüüsali vilju saab kuivatada, need jäävad nagu pisikesed rosinad. Sobib toitude kaunistamiseks, eriti hästi sobib serveerida lisandina juustu juurde. Maasikafüüsali väike mari kuivab aastase säilitamise korral riknemata ära. Säilitatavad viljad peavad olema kindlasti terved, tupe sees ja pesemata.

Ananasskirss ehk Peruu füüsal on kirsisuurune kollane mari, mille ümber on hele „paberlatern”. Valminud ananasskirss on pehme ja kollakasoranž, maitselt veidi hapukas. agrotehnika Kasvunõuete ja agrotehnika poolest sarnaneb füüsal tomatiga. Füüsal kasvab igasugustel muldadel. Ainult väga happelise reaktsiooniga mullad sellele ei sobi.

Avamaal kasvatamiseks on meie kliimas eriti sobiv Mehhiko füüsal.

Füüsali istikud tuleb ette kasvatada ning kasvukohale istutada Mehhiko füüsal vahekaugusega 60 x 60 sentimeet-

rit ja maasikafüüsal 25–30 x 50.

Külgvõsusid ei eemaldata ega kärbita. Taimed kannatavad lühiajalist kuni miinus kaks kraadi öökülma. Seemned hakkavad idanema 12–15 kraadi juures. Kasvuks sobiv temperatuur on 18-25 kraadi. Vegetatsiooniperiood kestab 100–130 päeva.

Maasikafüüsal on soojuse suhtes mõnevõrra nõudlikum ja pikema vegetatsiooniperioodiga ning seetõttu meie oludes avamaale jahedama suve korral hästi ei sobi. Küll võiks seda kasvatada katteloori all.

Saagi kogumine võib alata poolteist-kaks kuud pärast kasvukohale istutamist. Varem hakkab saaki andma Mehhiko füüsal. Mehhiko füüsal annab saaki kaks-kolm, maasikafüüsal pool ki-

FÜÜSAL pÄRINEb LÕUNA-AMEERIKAST bOLIIVIAST. INGLISMAALE jÕUDIS ESIMENE 1774. AASTAL.

lo ruutmeetri kohta. Ühel Mehhiko füüsali taimel võib heade kasvutingimuste korral areneda kuni 200 vilja.

Valminud viljad varisevad, kuid ei rikne kohe. Need võivad maapinnal tarvitamiskõlblikena säilida kuni 10 päeva. Esimesed sügiskülmad parandavad viljade maitset. Mehhiko füüsali vilju võib ka värskelt säilitada kuni kaks kuud. Poolvalminud koristatud vilju võib 1–4 kraadi juures säilitada pappkastides või laastukorvides kuni kevadeni, sest need valmivad hästi järele. Säilitamiseks mõeldud vilju ei tohi tuppedest puhastada ega pesta.

FÜÜsalite toiteväärtus Oma magusa maitse tõttu süüakse vilju niisama või valmistatakse neist toite. Sobib eriti hästi puuviljasalatitesse, magustoitudesse (šokolaadifondüü), samuti juustulauale, keedisesse, jäätisesse, kastmetesse, pirukatesse ning tšatnisse (teravalt vürtsitatud puuviljakaste või marinaad). Kasutada võib näiteks kana- või seapraadides, lõigates peotäis füüsaleid pan-

Füüsali-apelsinimoos Pese ja kaalu viljad (võrdselt maasika- või Peruu füüsaleid ja apelsine). Keeda potis 250 ml vett ja 500 g suhkrut ühe kilo viljade kohta, vähenda kuumust ja lase veel mõni minut tõmmata. Aseta viljad siirupisse, lase keema ja keeda veel umbes 25 minutit.

Füüsali-õunakeedis • 450 g füüsaleid (kaalutud puhastatult) • 450 g hapumaid kõvemaid õunu (kaalutud kooritult ja tükeldatud) • 900 g suhkrut • tilgake vett (3 sl).

Lõika õunad peenikesteks viiludeks ja aseta keedupotti koos Mehhiko füüsalite ja veega ning kuumuta kergelt, kuni tekib pehme püree. Lisa suhkur ja sega, kuni komponendid on segunenud. Seejärel tõsta järsult temperatuuri ja keeda kõrgemal temperatuuril pidevalt segades keedis valmis. Valmis keedis tõsta kuumadesse purkidesse ja kaaneta kohe.

nile ja lisades sorts siidrit. Samuti sobivad need hästi kokku nii avokaado kui ka väikeste mozzarella’dega.

Colombias kastetakse füüsaliviljad mee sisse ja süüakse kui magustoitu. Tänu oma dekoratiivsele välimusele kasutatakse seda sageli garneerimiseks ja kokteilide kaunistamiseks koos avatud paberlaternaga.

Suhkruid on füüsalis kuus protsenti, A-, B-, C- ja P-vitamiini, veidike rauda ja kaltsiumi, orgaanilisi happeid ja pektiini. 100 grammi füüsalit sisaldab keskmiselt 40 kcal.

Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust.

Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime. Neid võetakse sisse neeru- ja põiekivide ning põie- ja kusejuhapõletiku raviks. Vilju süüakse ka kollatõve korral. Välispidiselt tarvitatakse marjatõmmist kompresside tegemiseks liigesepõletiku puhul. Kuuma tõmmisega suu loputamine aitab hambavalu korral.

16 || seemnevili || maa elu

23. veebruar 2017

Kehva aastaga

on lihtne miinusesse minna Silja Joon Maa Elu

V

õiks ju arvata, et kui laod on viljakotte maast laeni täis, siis läheb tootmistalul äri hästi. „Tegelikult on hästi siis, kui laod on tühjad, sest siis on kogu vili ära ostetud. Alati valitseb oht, et vili jääb lattu,” seletab Hanila valla Kõlja-Juhani seemnetootmistalu noorperemees Alar Türner.

Talunik nendib, et seemneteraviljatootja töötsükkel on mitmeaastane – tasuga saab arvestada alles kolme aasta pärast. Külvad kevadel heinaseemne maha, koristad selle järgmise aasta augustis ja müüd ülejärgmise aasta kevadel, kirjeldab Alar Türner. Kui seemet laost ära ei osteta, läheb see vanaks ja uut pole kusagile panna. Kui saak ikaldub, ei ole üldse midagi loota. Kui toidunisu lõikus hilineb, müüakse see maha juba odava söödanisuna, loetleb noorperemees riske.

Seeme olgu korralik Kõlja-Juhani talus pole aega, millal saaks jalad seina peale visata, talvekuudel käib seal parasjagu seemne sorteerimine – masinad mürravad ööpäev läbi, et seemnetest eemaldada umbrohi ja väiksem tera. Seemet toodetakse just nii palju, kui sorteerimismasinad jõuavad, aga see pole alati nii olnud. Kuus aastat tagasi muutsid Türnerid sorteerimise tehnoloogiat. „Kui varem pidi sorteeridel inimene kõrval seisma, siis nüüd pole selleks vajadust ja saab suuri seemneja viljakoguseid töödelda,” on Alar rahul. Õige aeg on ka seemnevilja puhtida, seemnevilja töödeldakse kemikaali vesilahusega, et seemnehaigusi ei tekiks. Tellija soovi järgi lisatakse viljale kasvu- ja tärkamise parandajaid. Korralik seeme on saagi alus ja vilja, mida Kõlja-Juhanil lõigatakse, peavad teised mehed maha hakkama külvama. See on suur vastutus.

Hanila valla Kõlja-Juhani seemnetootmistalu õue pealt maalilist talumaastiku pilti ei avane – see on täis hiiglaslikke tootmishooneid. Vanaperemees Uno Türner (vasakul) ja noorperemees Alar Türner seletavad, et kaks seemnetorni on mõeldud vilja hoidmiseks, taamal on ehitamisel Foto: Mailiis Ollino teine, 1200ruutmeetrine ladu.

Kõlja-Juhani on vähemasti 400aastase ajalooga põlistalu. Vanaperemees Uno Türner seletab, et pärast katkuaega jäänud see kant tühjaks, kuni Saaremaalt Kõljalast siia uusasukad toodi, kes visadeks meesteks osutusid. Juba Uno Türneri vanaisa Aadu Roosinupp oli eesrindlik talumees, kel oli traktor ja naabriga kahasse viljapeksumasin, talus kasvatati loomi, oli karjaköök ja veevärk.

Uno ja tema kaasa Eve on rassinud Kõlja-Juhanil tööd teha pea veerandsada aastat. „Kui majandite aeg lõppes, olin sama vana kui Alar praegu. Ja ma ei pannud rappa. Suutsin omas ajas piisavalt suurelt majandada,” on Unolgi põhjust rahul olla.

Piimakarja abil sai talu-

tootmine jalad alla ja isa eeskujul Tihemetsas põllumajanduse mehhaniseerimist õppinud noorperemees Alar Türner käivitas talus tosina aasta eest teravilja- ja heintaimede sertifitseeritud seemne tootmise. „Põllumehe hing on temas juba maast madalast,” meenutavad ema-isa. „Maal on kõik olemas,” märgib mees ise asjalikult.

Tänu moodsale tehnikale on põllupind kasvanud juba ligemale 500 hektarile. Mullu müüs talu 800 tonni teraviljaseemet ja 40 tonni heinaseemet.

Range järelevalve Maalilist talumaastiku pilti õue pealt ei avane – see on täis hiiglaslikke tootmishooneid. 450ruutmeetrine ladu on

täis kevadel kaubaks minevaid viljakotte: suvinisu, kaera, hernest, uba, just seda, mida turg tahab ja kuidas nõudlust on. Ehitamisel on teine, 1200ruutmeetrine ladu, millest pool peaks valmima juba sel kevadel. Kaks seemnetorni on mõeldud vilja hoidmiseks – üks torn mahutab 200 tonni nisu. Esimene kuivati ehitati talus aastate eest oma kätega – seda tegi vanem põlvkond pimedas, kui päevatööd olid lõpetatud. Kuivatushooaegadel töötab seal praegu kaks bioküttel šahtkuivatit.

Sertifitseeritud seem­ ne kasvatamine pole niisama: põllud tuleb eelnevalt tunnustada, seemnest proovid võtta, laboris proovid analüüsida, dokumendid korras

pidada. Kogu tootmine külvist kuni müügini käib Põllumajandusameti range järelevalve all.

Toodang läheb suuremas mahus Eesti turule, kuid ka kaugemale.

Eestil läheb viljaeksport hästi. Samas on tootjal kehva aastaga lihtne miinusesse minna. Alar Türner on MTÜ Eesti Seemneliit juhatuse liige ja käib seepärast seemnemajanduse aruteludel. Ministeerium tahab teada põllumeeste seisukohta. „Eesti toidaks en-

Kui seemet laost ära ei osteta, läheb see vanaks ja uut pole kusagile panna.

nast ära, aga Euroopa ei lase ju toota,” seletab noorperemees.

Loomakasvatus kaob, heinamaad pole enam nii palju tarvis, aga üles künda seda ka ei tohi, sest põllumehel lasub püsirohumaa säilitamise ja koristamise kohustus. Mida selle heinaga peale hakata?

Kui talunikul on 100 hektarit viljamaad, siis sellest viis protsenti peab olema roheala – kraaviperved, puude- ja põllusaared, või siis tuleb külvata liblikõielisi. Seda põhimõtet surutakse põllumeestele peale. Metsasuse erisusega Läänemaal ja Pärnumaal seda õnneks ei kohaldata. „See on sama, kui ärimees ostab tehase, kuid riik ütleb, et toota ei tohi, aga tolmu pead käima pühkimas ja muru niitmas, sest me maksame natuke kompensatsiooni,” seletab vanaperemees.

Türnerid, kes on piimakarja pidamist lõpetamas, kündsid ka osa karjamaast üles, aga nüüd tuleb välja, et see tuleb uuesti püsirohumaaks teha.

Alar Türner teab, et 2005. aastaga võrreldes on Eesti püsirohumaa pind suurenenud 70 000 hektari võrra – „euroheina” toetuse saamiseks on põllumaad vähenenud. Viljakasvatamiseks kulutad aega, raha, masinaid, aga euroheina kulud on väikesed. Mujal riikides toetatakse seemnemajandust ja see muudab seemne ekspordihinna odavamaks.

Eestis seemnekasvatajad toetust ei saa ja on Euroopa põlduriga võrreldes ebavõrdses olukorras.

Vana tehnikaga ei tooda Noor- ja vanaperemees peavad läbirääkimisi, aga vaidlemist nende vahel pole. Mõnes asjas on nad põhimõttekindlad: mitte elada võlgu ega üle oma võimete – tööd võetakse ette nii palju, kui oma pere jõud üle käib. „Saad toota siis, kui sul on maa. Oleme ostnud kinnisvarafirmadelt ja riigilt maad juurde ja vähendanud aasta-aastalt rendimaa osa,” seletab vanaperemees Uno. Tootmistehnoloogia on pidevas muutumises: ostad suure traktori, siis on randaal väike, siis on käru väike, külvik väike. Tood suure kombaini, aga siis tuleb välja, et maad on vähe. See ring on lõputu. Proportsioon peab säilima, usuvad talunikud Türnerid. Vana tehnikaga ei toodaks nemadki sellist mahtu kui praegu.

Kui põld kannatab, siis loodavad Türnerid esimest külvi tegema minna 20. aprillil.

MUUDAME ELU MAAL VALGEMAKS! Leia valgus lakke, lauale või garaaži seinale!

Meil on 22. veebruarist 31. märtsini

SUUR LAOJÄÄKIDE SOODUSMÜÜK ELEKTROWERK VALGUSTIPOOD Laki 30, Tallinn | avatud E–R kl 10–17 Tel 655 3355 | info@elektrowerk.ee

www.elektrowerk.ee