Maa Elu, 15. märts 2018

LAURA MÄHAR: KOHVI PUHUL UBADE KASVATAMIST JUHTIDA EI SAA, AGA RÖSTIMISEL ON MAITSE KUJUNEMISEL ÄÄRMISELT SUUR ROLL.

MAHETOOTMISEST

MAHETOOTJATE ARV KASVAB IGA AASTAGA, KUID MAHETOETUSTEKS JAGATAV RAHASUMMA RIIGI RAHAKOTIS MITTE.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

FARMIKEEMIA

LÜPSIFARMIS KULUB PÄEVAS KÜMNEID LIITREID KEMIKAALE.

15. MÄRTS 2018 • NR 11 (144) • HIND 1 €

AJALEHT

ETTEVÕTLIKULE

MAAINIMESELE

Väikelinna majandusühistu

konkureerib maakonnakeskuse ja Lätiga TOOMAS ŠALdA Maa Elu

K

ui Tallinna, Tartu või mõne teise suu­ re keskuse tarbijad saavad valida eri kauplusekettide vahel ja nende postkaste täidavad kõikvõima­ like sooduspakkumiste reklaa­ mid, siis väikelinnas peab ole­ ma rahul, et sul on üldse või­ malik kodu lähedalt vajalik toi­ du­ ja majapidamiskraam kät­ te saada. Pärnumaal tegutse­ va Kilingi­Nõmme Majandus­ ühistu eesmärk ongi pakkuda kohalikule inimesele talle tar­ vilikke kaupu võimalikult ko­ du lähedal võimalikult soodsa hinnaga. uhke ajaluGu, taGasihoidlik tÄnapÄeV Kilingi­Nõmme Majandusühis­ tu ajalugu ulatub 1911. aastasse, kui asutati Saarde Majandus­ ühisus. Asutajaliikmeid, kel­ lest enamiku moodustasid ta­ luperemehed ja ­naised, oli 79.

Nõukogude perioodil oli Kilin­ gi­Nõmme arvestatav kauban­ duskeskus, kuhu sõideti mööb­ lit, autojuppe ja muud defit­ siitset kaupa ostma Pärnust ja kaugemaltki. Veel on neid, kes mäletavad, et siin olid omal ajal leivatehas, kommi­ ja isegi li­ monaadivabrik. Kuni maantee viis läbi väikelinna, aitasid lä­ bisõitjad kohalikul kaubandu­ sel järjel püsida ka taasiseseis­ vusajal, aga ümbersõidu val­ mimise järel 2003. aastal hak­ kas kaubandus kokku kuiva­ ma. Kadusid autopood ja söö­ gikohad; kaubandusketid, mis varem tundsid Kilingi­Nõm­ me vastu huvi, loobusid. „Te­ gelikult kavandati ümbersõitu juba ENSV ajal ja ega keegi hil­ jemgi selle vastu eriti sõdinud.

Ju siis ei mõeldud maantee lin­ nasüdamest välja viimise mõju päris täpselt läbi ja leiti, et liik­ luse hõrenemine toob oodatud rahu ja vaikuse. Tõigi, aga tõi

ka töökohtade ja ettevõtluse kadumise. Kohalik majandus­ ühistu jäi siiski püsima. An­ name oma parima, et rahvas meiega rahul oleks,” kinni­ tab Kilingi­Nõmme Majandus­ ühistu 31aastane juhatuse lii­ ge, arendus­ ja haldusjuht Ja­ nek Ilves.

Kilingi­Nõmme Majandus­ ühistul on COOPi Konsumid Häädemeestel ja Kilingi­Nõm­ mes, COOPi väikepoed Ka­ nakülas, Tihemetsas, Kilingi­ Nõmme Saugas, Talil ja Surjus ning COOPi Ehituskeskus Ki­ lingi­Nõmmes. Olenevalt hoo­ ajast teevad kliendid nimeta­ tud kauplustest 60 000 kuni 90 000 ostu kuus. „Praegust kaupluste hulka me vähenda­ da ei kavatse, pigem vastupidi.

Taasiseseisvusajal on niigi pal­ ju meie poode suletud, neid oli kunagi 40 ringis, praeguseks on järel kaheksa. Kitsas on, sest suurem raha liigub nii või tei­ siti linnas, aga rohkem ei ta­ haks kuidagi koomale tõmma­ ta. Hoolimata piiriäärsest kee­ rulisest asukohast oleme vii­ mastel aastatel kasumis püsi­ nud,” ütleb Ilves.

Töötajaid on majandusühis­ tus 70 ümber ja liikmeid ehk klientomanikke veidi üle 600. Ühistu on piirkonna suurim tööandja. Umbes 4700 elaniku­ ga Saarde vallas töökohtadega priisata pole, mistõttu osatakse oma tööd ja konkurentsivõime­ list sissetulekut hinnata. Jõudu­ mööda toetab ühistu kohalik­ ku spordi­ ja kultuurielu, näi­ teks ollakse nimisponsor COOP Kilingi­Nõmme võrkpallimees­ konnale ja mullu kevadel toimus esimene COOP Kilingi­Nõmme nimeline maijooks. konkuRendid ei tunne huVi „Oleme oma piirkonnas sisuli­ selt monopoolses seisus, sest rahvas elab üsna hajutatult ja näib, et kohalike inimeste os­ tujõud võistlejaid ligi ei meeli­ ta. Võrreldes näiteks Vändra­ ga, kus tööstus on tugeval jär­ jel ja ostujõulist elanikkonda rohkem, on meie kant teiste­ le kettidele ebaatraktiivne. Se­

da olulisem ülesanne on täita COOPil,” leiab Ilves. Eesti Maa­ ülikoolis keskkonnamajandu­ se eriala lõpetanud mees tu­ li pärast aastatepikkust Soo­ mes töötamist veidi üle aas­ ta eest kodukohta tagasi. Se­ da paljuski just tänu majandus­ ühistu olulisele rollile piirkon­ nas ja võimalusele anda enda panus, et viia ellu COOPi tun­ nuslause, mis lubab hoida elu igas Eestimaa nurgas. „Meie kõige väiksem pood tegutseb Kanakülas, kus püsielanikke on vähem kui ühel käel sõr­ mi. Mingil määral toetab seal­ set poepidamist omavalitsus, aga sulgemisest päästavad poe ikkagi möödasõitjad. Seal on avar parkla, kus meeldib pike­ malt peatuda näiteks rekajuh­ tidel. Sortimentki on Kanakü­ las koostatud põhiliselt just möödasõitjate huve arvesta­ des – kõige rohkem ostetakse toidukraami, mida autos mugav süüa, karastusjooke ja tubakatooteid. Vaikselt mõtleme sinna toitlustuskoha asutamise peale,” toob Ilves näite, kuidas väikepood võib teenida nii kohalike elanike kui möödujate huve.

Oma pitseri jätavad Kilingi­ Nõmme Majandusühistu tege­ vusele Läti lähedus ja asjaolu, et paljud kohalikud käivad tööl suuremates linnades. Lätti sõi­ detakse Jäärja või Ikla kaudu.

Esimesse on tee lühem, aga Ainažis on oma teada­tuntud tervist kahjustavad magnetid. „Ostude arv meie poodidest on mõnevõrra kahanenud, põhjuseks Läti lähedus, aga peame hakkama saama ja samal ajal arenema. Eelmisel aastal tegime oma Ehituskes­ kuses kapitaalremondi ja pä­ rast seda on seal käive kasva­ nud 37 protsenti. Vahetasime välja kütte­, ventilatsiooni­ ja valgustussüsteemid, kõik on nägus ja ajakohane, samuti uuendasime ja laiendasime lige­ male poole võrra tootevalikut.

Ehituskeskusel läheb järjest pa­ remini, sest kohalikust poest saab kauba mugavamalt ja kii­ remini kätte. Aga eks need, kel suurt kogust materjale tarvis,

teevad ikka linna­ või Läti tii­ ru ära. Ei ole saladus, et ehitus­ kaup on samuti lõunanaabri­ te juures odavam,” tõdeb Ilves. kohaliku elu keskus Eelnevast hoolimata on ta veendunud, et kui ostukesk­ kond, sortiment ja hinnad on vastuvõetavad, jagub ostjaid ka väikelinna: „Kilingi­Nõm­ me Konsum ja Ehituskes­ kus on nüüd renoveeri­ tud. Viimane suurem töö oli kogu komp­ leksi gaasikütte­ le üleviimine. Se­ ni oli meil palgal kolm inimest, kes puid katlasse loo­ pisid, mis oli igas mõttes ebaefek­ tiivne. Haldusju­ hina seisan hea selle eest, et kogu meie tehnika muu­ tuks järjest nüüdis­ aegsemaks: valgustus, külmatehnika, kassa­ aparaadid jne. Sama on töötingimuste ja klien­ dile nähtava poolega.

Tulevikus tahame pa­ randada oma väikse­ mate poodide sise­ ja välisilmet, sest ini­ mesed tahavad sis­ seoste teha nägusalt kujundatud atrak­ tiivses keskkonnas.

Arenguperspektiivi­ na näeme laienemist Pärnu poole.”

Pidevalt tuleb jälgida kohalike tar­ bijate soove ja vaja­ dusi ning ette tuleb

Kilingi-Nõmme Majandusühistu arendus- ja haldusjuht Janek Ilves kinnitab, et ühistu kauplustel on kohalike inimeste elus oluline roll täita.

Foto: tooMAS ŠALdA

üllatusigi. „Koristasime Konsu­ mi fuajeest ära ühe väsinud vä­ limusega pingi, aga vanemad poekülastajad nõudsid seda ta­ gasi, sest neil pole muud kohta, kus jalga puhata ning ükstei­ sega oma rõõme ja muresid ja­ gada. Panime uue, suurema ja mugavama pingi tagasi ja tõi­ me sinna kõrvale kohvimasi­ na. Peale kaupluse oleme see­ ga ka vaba aja veetmise koht.

Hästi on vastu võetud Kilin­ gi­Nõmme Konsumi uus paga­ ritoodete ja pitsalett. See on­ gi ühtse kompleksi loomine, et soovi korral saaks inimene siin peale ostmise lihtsalt aega veeta ja suhelda. Kilingi­Nõm­ me Konsumi teisel korrusel on juuksurisalong, hiljuti avas oma töökoja kingsepp, siin on taaskasutuskauplus ja tavanditeenindus. Käsi­ töötegijad saavad siin oma näputööd müüa. Üle tee on kohvik ja turg. Turgu majan­ dame samuti meie.

Kel aga huvitavaid mõtteid tekib, nei­ le püüame sobiva rendipinna leida.

Näiteks mõni et­ tevõtlik kosmeetik oleks teretulnud,” arvab Ilves.

Aga olgu ühe väiksema majandus­ ühistu juhid nii püüdli­ kud ning ruumid nii puh­ tad ja kenad kui tahes, on kliendi jaoks kõige määra­ vam kaupade hind. „Et ise­ seisvalt hakkama saada, peab olema suur. Meie seda po­ le. Seetõttu olemegi 1917. aas­ tal loodud ETK (Eesti Tarbi­ jate Keskühistu) üks 19st liik­ mesühistust, mida nüüd tun­ takse COOPi nime all. Kesk­ ühistu maht ja süsteem taga­ vad konkurentsivõimelised hinnad. Meie ise kujundame kaubavaliku. Eesmärk on pak­ kuda vajalikke kaupu võima­ likult kodu lähedal ja võima­ likult heade hindadega. Sorti­ ment on paratamatult väiksem kui suurtes linnakeskustes, aga et miski päris otsas oleks, juh­ tub harva. Kaubavalik sõltub mingil määral ka piirkonna os­ tujõust. Püüame juurdehindlu­ se hoida madala ja müüa tä­ nu sellele suuremaid koguseid, mitte vastupidi,” avaldab Il­ ves. „Laias laastus saab piir­ kondlik ühistu end normaal­ selt majandatud küll, aga sel­ leks pead ise väga tegus ole­ ma,” leiab ta.

2 || maHeTooTmINe || maa elu

15. märts 2018

tootjate seas ValitseB nõutus. Mahetootjate rahasumma riigi rahakotis mitte. Nii jõuab iga tootja pan

Mahetootmise piirab sektor RiiNA MARTiNSON Maa Elu

Hereford on Eesti üks levinum lihaveisetõug. Aasta alguses oli loomi siinsetel karjamaadel ligi 17 000.

Foto: ARVo MeekS

LIHAVEIST TASUB VALIDA KARJAMAA JA ANTAVA HOOLE JÄRGI SiGRid kOORep Sakala

K

uigi Eesti lihavei­ sekasvatust koon­ daval kodulehel on aasta alguses loetud üles suisa 17 tõugu, ke­ da siin kasvatatakse, siis põ­ hiliste lihaloomadena läheb ikkagi arvesse tabeli esimene ots, kus troonivad herefor­ di, aberdiini­anguse, limusii­ ni, simmentali ja šarolee tõug. „Jah, mõningaid piisoneid on ka,” nõustub Eesti Lihavei­ sekasvatamise Seltsi lihaveiste aretusspetsialist Reet Toi ta­ belit vaadates, kuid tähendab, et piisonid küll elavad Lääne­ Virumaal, aga lihaveiste rea all nende aretusega ei tegele­ ta, vaid nad on toodud näiteks loomaaiast. „17 nimetust on kirjas küll, aga tegelikult on juttu ikkagi rohkem herefor­ dist, aberdiini­angusest, limu­ siinist, šaroleest, simmenta­ list, akviteeni heledast ja mui­ dugi Šoti mägiveisest.”

Lihaveiste kasvatamine on Eestis tõusuteel, kokku oli neid aasta alguses üle 75 000 looma. Arv kõneleb Reet Toi sõnul sellest, et loomi on ke­ nasti, aga alati võiks rohkem olla. „Praegu viiakse neid palju Eestist välja ja meie tõumater­ jali vastu tuntakse huvi,” mär­ gib ta. Kui meil poleks olnud müügivõimalust näiteks Türki ja Rumeeniasse, oleks looma­ de arv kindlasti üle 80 000.

Lisaks nuumloomadele ostab Türgi näiteks ka lehmikuid, keda juba ise üles kasvatada. „Emasloom. Lehmmullikas,” täpsustab ta terminit. „Leh­ mikud on need, kes ema juu­ rest ära võetakse ja võõruta­ takse. On ka pullik.” populaaRseMad tõud Üks levinum lihaveis Eestis on aberdiini­anguse tõug. Aasta alguse seisuga oli neid meie

karjamaadel 16 805, hulgalt jäid nad alla vaid herefordi­ dele, keda oli sadakond loo­ ma rohkem. Tegu on kunagi Soomest Eestisse toodud tõu­ ga, kellel on muljetavaldav aja­ lugu. Tõug arenes välja 19. sa­ jandi algupoole raskepärasest, musta värvi, sarvedeta, Põh­ ja­Šotimaalt Aberdeeni ja An­ guse krahvkonnast pärit ko­ halikust tõust ja sai kõigest 50 aasta jooksul üheks levinu­ maks lihaveiste tõuks maail­ mas. Kiire arengu üks versta­ post oli Pariisi maailmanäitu­ sel 1878. aastal saavutatud esi­ koht. Tegu on keskmise suu­ rusega loomaga, kes täiskas­ vanuna kaalub 550 kuni 750 kilogrammi, pullid isegi kuni tonni. Loomad on värvuselt mustad, kuid esineb ka pu­ nast varianti. Angust kasuta­ takse laialdaselt ristamisel, et parandada lihakere kvaliteeti ja piimaandi.

Herefordid on Eestisse toodud juba 1970. aastatel.

Sarnaselt aberdiini­anguse­ ga, kelle esimesed esindajad jõudsid Eestisse 1990. aastatel, aitab nende arvukusele kaa­ sa see, et neid saab kasvata­ da suhteliselt väikese vaeva­ ga. „Nad ei ole nii nõudlikud.

Saab väljas hoida ja vähem pa­ nustada, aga vähem saab ka raha,” ütleb Reet Toi. Limu­ siinid, simmetalid ja šaroleed tahavad intensiivsemat sööt­ mist ja pidamist saada ning on ka suurema lihakehaga. „Valida tasub neid pidamis­ võimaluste järgi. Kui ikka on looduslikud karjamaad ja silo­ tegemise võimalused nii head pole, siis on õige just herefor­ di või aberdiini­anguse tõug.”

Isegi veebruarikülmadega po­ le midagi viltu, kui need tõud õues on. „Ainult siis nad on häiritud, kui on väga vinge tuul ja niiske. Sellise külma­ ga poegimist küll väljas näha ei tahaks.”

Algselt kasvatati tõugu Lääne­Inglismaal Herefor­ di krahvkonnas, algupäraselt olid herefordid suurekasvuli­ sed veoloomad kaaluga isegi üle 1400 kilogrammi. Pärast aastat 1800 aretati välja täna­ päevase välimusega tõug. He­ reford on keskmise suurusega tumepunane loom, kelle pea ja kaela alumine osa, kõhu­ alune, sabaots ja reeglina ka jala alaosad on valged. Here­ ford on sõbralik ja sõnakuu­ lelik, hea kohanemisvõimega loom. Täiskasvanud lehma ke­ hamass jääb 750 ja 950 kilo­ grammi vahele, pullil on see kuni 1200 kilogrammi.

„

Rannaala hooldajad „Nende kahe järel tulevadki li­ musiin, šarolee ja simmental,” loetleb Reet Toi. Pärast neid on juba Šoti mägiveised. „Aga need on atraktiivsed, mitte li­ hatootmise otstarbel,” ütleb ta veiste kohta, keda on Eestis ligi 6000 ja kelle liha peetak­ se looduslähedaseks ja tervis­ likuks. Kergekaalulise veise­ tõuna on loomad Eestis suu­ reks abiks hoopis rannakarja­ maade hooldamisel ja neid lei­ dub ka Kesk­Eestis ja turismi­ taludes. Šoti mägiveise lehma kaal on kuni 550 kilogrammi ja pullidel 800. Tõugu peetak­ se äärmiselt sõbralikuks, kui teda kasvatamisel hästi kohel­ da. Tõutunnusena on nad kas­ vult väikesed, karv on pikk ja selle all tihe aluskarv. Tavali­ selt on loomad värvuselt kuld­ pruunid, kuid on ka tiigrikar­ valisi ja musti. Tõu omapära on pikad sarved. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on ta teiste veistega võrreldes pi­ kaealisem. Sööda suhtes on ta vähenõudlik ja talvitub meel­ samini väljas kui sees, kuna tõug pärineb Šotimaa mägi­ aladelt, kus nad on kidurakas­ vulistel karjamaadel kaua vas­ tu pidanud.

Ahjukestad Pliidikestad Plekitööd

Tel 558 6786

ui loed po­ liitikute jut­ tu, siis pisar tuleb lausa sil­ ma, kuidas nad meie peale mõtlevad, aga tegudes seda küll iga kord ei n äe. M i­ nisteerium peaks and­ ma põllu­ meestele selge signaali, mida tahab. Kas nad tahavad, et ma­ hesektor jätkaks kasvu või on lagi käes ja paneme piiri ette?”

See oli üks tüüpiline arva­ mus, mis mahetootjatega rääki­ des Maa Elule öeldi. Tootjad on seni saanud riigilt üheselt sel­ ge sõnumi mahepõllumajandu­ se soosimise kohta, kuid täna­ vune toetuste vähendamine te­ kitas peale rahalise pinge eba­ kindluse tuleviku suhtes: toot­ jad pelgavad nüüd laieneda ja investeeringuid teha. „Mahetootjail on maaelumi­ nisteeriumist saadud signaali­ dest tekkinud kindlad ootused.

Toetuse vähenemine annab aga paljudele sõnumi, et nende te­ gevust ei peeta piisavalt oluli­ seks,” nendib mahepiima toot­ mise ja töötlemisega tegeleva Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg.

Eesti suurima mahetootja, Tiigikalda OÜ juht Renno Nur­ mela ütleb, et tema ettevõte jäi toetuste vähendamise tõt­ tu ilma üsna suurest summast, mis oli tal planeeritud panga­ laenu tagasimaksmiseks. „Ku­ na ma seda ei saanud, pidin hakkama masinaid müüma,” räägib mees.

Nii oli Nurmela sunnitud kiiresti maha müüma kaks kombaini ja veel üht­teist. „Ma ei saa ju pangale öelda, et riik võttis raha vähemaks ja ma ei saa nüüd laenu tagasi maksta.

Neid kombaine on mul aga sü­ gisel vaja. Nüüd pean rentima või muu lahenduse leidma,” se­ letab ta.

Nurmela tunnistab, et talle tegelikult kohe üldse ei meel­ di ajakirjanduses raskusi kur­ ta, aga mahetootjatel on praegu keeruline aeg ja lihtsalt on va­

ja enda eest seista. „Vahel jääb mulje, et me oleme kurjategijad, kes midagi ei tee, ainult toetu­ si nuiame riigilt,” nendib tai­ mekasvataja, kel 6500 hekta­ rit haritavat maad ja palgal 30 töötajat.

Kolleegidega rääkides on Nurmela kogenud, et mahe­ talunike seas valitseb praegu nõutus: tootjad ei tea, kuidas olukord edasi areneb ega jul­ ge plaane teha. „Me ei tea, kas poliitikud leiavad edaspidi ra­ ha juurde. On näha ju, et mõ­ nel pool leitakse meie riigis ra­ ha väga kergelt, aga meile vaja­ likku 1,7 miljonit enam mitte,” nimetab ta.

Mullu aasta parima ma­ hetootja tunnustuse saanud Lauri­Jaani talu peremees Tiit Mansberg nendib, et rahasum­ ma vähenemisest rohkem häi­ ribki teadmatus tuleviku suh­ tes. „Millises suunas eraldata­ vad summad siis edaspidi muu­ tumas on?” küsib ta.

Nimelt võtavad mahetoot­ misega alustades tootjad kind­ lad kohustused viieks aastaks ja neist lähtuvalt planeeritakse oma tegevused. Kui aga juhtub, et loodetust väiksema rahavoo tõttu ei suuda tootjad oma ko­ hustusi täita ja on sunnitud mahetootmisest loobuma, siis rikub ta riigiga sõlmitud kok­ kulepet ja peab kõik seni saa­ dud toetused tagasi maksma.

See tähendaks aga pankrotte ja töökohtade kadu.

Mansberg tõdeb, et hilise­ mast ja väiksemas osas laeku­ misest võib alguse saada ring, kus tootjad on kellelegi võlgu.

Ehkki rahaliselt võib tootja­ tel seis pingeline olla, siis ma­ hetoodete hinnatõusu Mans­ berg ei usu. „Hinnatõusu sur­ ve on küll olemas, kas või kü­ tusehinna tõusu tõttu, aga pi­ gem püütakse müüa rohkem kaupa kui hinda tõsta,” sõ­ nab ta.

Veidenberg räägib, et nad on teinud suuri investeeringuid ja toetus on väga oluline. „Iga­ sugune rahavoo muutus tekitab lisakoormust,” nendib mees. Ta arvab, et mida väiksem toot­ ja, seda väiksem on tal mängu­ ruum ootamatustega hakkama saamiseks.

Miks enne ei Öeldud?

Nurmela leiab, et kui riik ra­ ha juurde ei leia, oleks ausam, kui mahetootjaid juurde ei võe­ ta ning juba tegutsevatele taga­

Korstnapühkimisteenus Pottsepatööd

Kütteseadmete hooldustarvikud

Küttesüsteemide eksperthinnangud

Pelletikütteseadmete hooldus ja häälestamine

Telliskorstnate renoveerimine

Uut meiereid ehitava Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg nendib, et uutesse tootmishoonetesse investeeringuid teinud mahetootjaile on toetus väga oluline ja rahavoo muutus tekitab ebakindlust.

Foto: eLMo RiiG

maa elu || maHeTooTmINe || 3

15. märts 2018

arv kasvab iga aastaga, kuid mahetoetusteks jagatav ngakontole väiksem summa.

se suurenemine ri toimetulekut

takse toetused esialgu lubatud suuruses. „Mul on vaja oma te­ gevust planeerides teada kind­ lat summat, millega saan arves­ tada,” lausub ta.

Maaeluministeeriumi tai­ metervise osakonna juhataja Sigmar Suu nendib, et tõepoo­ lest on tekkinud vastuoluline olukord, kus ühest küljest väga positiivne mahetootmise suu­ renemine hakkab piirama sel­ le sama sektori toimetulekut.

„Kui mahetootjate arv ja mahe­ maa pindala suurenevad, siis on suur tõenäosus, et kui toetuse eelarvesse lisavahendeid ei lei­ ta, vähenevad toetuse määrad,” ütleb ta. „Tõenäosus, et toetu­ si tuleb vähendada ka tulevi­ kus, on suur.”

Mahetootjaid häirib seegi, et ehkki toetusesaajate arvu kasv oli teada juba mullu mais­ juunis, anti toetussumma vähe­ nemisest teada viimasel minu­

til. Nii ei osanud tootjad aegsas­ ti oma kohustusi võttes ja luba­ dusi andes väiksema summaga arvestada. „Kõigile osalistele oli teada, et mahetalunikke tuleb juur­ de. Oli kaks võimalust: kas võe­ takse toetusraha vähemaks või pannakse raha juurde. Meie, tootjad, uskusime, et riik leiab raha juurde, sest meile on tea­ tud summad lubatud. Võtsime viieks aastaks kohustused ja

uskusime, et riik samuti,” rää­ gib Nurmela.

PRIA pole oma kommen­ taaris nõus, et mahetoetuse eelarve puudujääk selgus juba 2017. aasta mais, sest kui pal­ ju on toetuste maksmiseks ra­ ha vaja, ei sõltu ainult taotleja­ te hulgast. „Juuni keskel lõppes taot­ luste vastuvõtt, aga taotluste andmetest selgub vaid taotleja­ te arv, taotlusaluse maa ja loo­ made ühikute hulk liikide lõi­ kes. Toetust ei määrata­maks­ ta nende taotluses olevate and­ mete põhjal, vaid pärast mi­ tu kuud kestnud mitmesugu­ seid kontrolle,” selgitab PRIA pressiesindaja Maris Sarv­Kaa­ sik. „Alles siis, kui lõpeb kõi­ gi taotluste menetlus ja kont­ rollide tulemuste kohta and­ mete koondamine, selgub täp­ ne kogusumma. Perioodil, mil puudujäägi tegelik ulatus pol­ nud veel teada, olnuks taluni­ ke varajane teavitamine puudu­ jäägist tekitanud ülearust äre­ vust.”

Suu selgitab, et kui toetust taotletakse rohkem, kui on eel­ arvet, siis on kõikide maaelu arengukava pindala­ ja looma­ toetuste määrustesse sisse kir­ jutatud säte, et sel juhul vähen­ datakse toetuse ühikumäära­ sid. „Seega pidid tootjad ole­ ma juba viieaastase kohustuse võtmise ajal teadlikud, et toe­ tuse määrasid võidakse kohus­ tusperioodi vältel vähendada,” rõhutab ta. „Sellised reeglid on määrusega kehtinud ka varem ega ole tootjatele olnud tead­ mata.”

Mullugi vähendati 2016. aas­ ta taotluste alusel makstavaid mahetoetusi 3,6 protsenti, ku­ na eelarvet täismahus toetuste maksmiseks ei jätkunud.

Suu tõdeb, et kui mahetoot­ jate arv ja mahemaa pindala suurenevad, on suur tõenäo­ sus toetuse määrade vähene­ miseks, juhul kui toetuse eelar­ vesse lisaraha ei leita. „Edasiste plaanide tegemiseks on vaja põ­ himõttelisi otsuseid, mida me mahepõllumajanduselt oota­ me, sest senised eesmärgid na­ gu mahemaa kasv on juba täi­ detud. Plaanime neid küsimu­ si arutada märtsis koos mahe­ põllumajandussektori esindaja­ tega,” selgitab Suu.

JUHTkiRi

peeTeR RAidLA

peatoimetaja

TÜHISÕNALINE HEAKSKIIT

L

äinud neljapäeval kiitis valitsus heaks Eesti seisukohad Euroo­ pa Komisjoni teatise „Toidutoot­ mise ja põllumajanduse tulevik“ kohta. Vähemalt selle info põhjal, mida valitsus ise ja seejärel maaeluministee­ rium Eesti seisukohtade selgituseks pak­ kus, teen mina küll järelduse, et heakskiit oli paljuski tühisõnaline.

Ilmselt näebki töökord ette, et algu­ ses tuleb üldised tegevussuunad lihtsalt heaks kiita ja et alles seejärel jõutakse iga riigi konkreetse tegevuskava juurde, kuid oodanuks siiski midagi enamat. Pealegi on teatises üsna hästi kirjeldatud olukor­ da, mis Eestiski juba pikemat aega valit­ seb. Eks otsustage ise: „Paljud ELi maapiirkonnad on hä­ das struktuursete probleemidega, na­ gu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, ühenduvus­ ja põhitee­ nuste alarahastatus, noorte suur ära­ vool. Liidus, kus kõik on võrdsed, tu­ leks maapiirkondade kodanike ja maa­ kogukondade potentsiaali ja püüdlu­ si ELi poliitikameetmetes rohkem ar­ vesse võtta.”

Neid tsitaate võiks Euroopa Komisjo­ ni teatisest kamaluga välja noppida, kuid piirdun siinkohal vaid veel ühega: „EL ja liikmesriigid peavad jätkama ühiseid investeeringuid inimkapitali aren­ damiseks maapiirkondades, et toetada kestlikku ja kvaliteetset tööhõivet ning aidata asjaomaste piirkondade elanikel ja kogukondadel realiseerida kogu potent­ siaali, võimaldades neil omandada uusi oskusi ning tagades parema juurdepääsu kvaliteetsetele põhiteenustele, sealhulgas kvaliteetsele haridusele.”

Lühidalt öeldes, tegevussuund peaks selge olema ja nüüd tasub tegusid ooda­ ta. Muidu jääb vägisi mulje, et Eesti hal­ dusreformi siht oligi vaid pelgalt valdade liitmine ja lahutamine.

TOOTJA: MAHEPÕLLUL KEEB ELU, TAVAPÕLLUL VALITSEB SURMAVAIKUS RiiNA MARTiNSON Maa Elu

E

estis on praegu üle viiendiku põllumaast m a hep õl lu m aja n­ duslik ja aasta algu­ se seisuga ametlikult tegutse­ mas 1888 mahetootjat. Igal aas­ tal suureneb Eestis mahepõllu­ majandusmaa pindala keskmi­ selt 8 protsenti ja mahetootja­ te arv 7,5 protsenti.

Renno Nurmelal oli varem kaks põllumajandusettevõtet: üks tava­ ja teine mahetoot­ mine. „2015. aastal ostsin 1800 tonni väetist, 2016. aastal 1188 tonni väetist ning taimekait­

set mõlemal aastal 31 000 ki­ logrammi, nüüd ma neid enam ei osta,” ütleb täielikult ma­ hetootmisele üle läinud ette­ võtja.

Nurmela sõnutsi sündis ot­ sus vaid mahetootmisega te­ geleda 2015. aastal, mil ta tai­ mekaitsetöötaja segas kogema­ ta kokku vale lahuse ja pritsis sellega rapsitaimi ning kolmel ümbruskonna mesinikul surid mesilased ära. „Ma olen täiskasvanud mees, aga ütlen ausalt, et kui sellest teada sain, siis nutsin,” tunnistab Nurmela. „Andsin siis endale lubaduse, et lõpe­ tan tavatootmise ära. Nägin ju

ise ka, kui palju oma tegevuse­ ga keskkonda rikun.”

Nüüd on mehel endal 26 mesilastaru. „See eesmärk ma­ hetootjail ongi, et oleks puhas keskkond, et ei tapaks putu­ kaid,” ütleb ta. „Kui on kõrvu­ ti mahe­ ja tavatootja põld, siis mahepõllul on mutimullahun­ nikud ja elu keeb, aga tavapõl­ lul valitseb surmavaikus. Nä­ gin seda oma põldude pealt ka.”

Nõudlus mahevilja järele on suur ja järjest suuremaks läheb. „Ma näen küll, et ei tasu mahe­ tootjat kägistada, vaid mahe­ valdkonda toetada, raha juurde anda, et mahepindalad veelgi suureneksid,” räägib Nurmela.

Soov, et loodus oleks puhas ja mesilased ei sureks, on üks peamisi põhjusi, miks tootjad mahepõllumaFoto: MARiANNe LooReNtS janduse teed lähevad.

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Raul Kask Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

4 || ValGuS || maa elu

15. märts 2018

Taimed kümblevad eri värvi valguses MARGiT OLLe

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

I

stikute ettekasva­ tamise aeg on käes.

Et ka kodustes tin­ gimustes valida val­ gustamiseks õige pirn või lamp, peab pisut teadma, kuidas valgus taimedele mõ­ jub.

Taime valgustus peab pak­ kuma kasvuks ja õitsemiseks vajalikku spektrit. Lainepik­ kustel on erinev värv. Värvi­ kombinatsiooni kasutus sõltub sellest, kas kasvataja soovib suurt saaki, head taimekasvu, paremat toitainete kvaliteeti või kõiki nimetatuid. Seetõttu annan väikese ülevaate valgu­ se mõjust taimedele. punane, Roheline, sinine Kaugpunane valgus suurendab taimede biomassi, lehtede ja taime pikenemist ning vähen­ dab pigmendisisaldust. Punane valgus soodustab viljade kas­ vu, tomatisaaki, vähendab nit­ raadisisaldust ja suurendab C­ vitamiini hulka taimes. Oranž valgus kiirendab istikute kas­ vu. Roheline valgus soodustab lehekasvu, vähendab nitraadi­ sisaldust ja suurendab sahha­ riidi kogust taimedes. Roheline valgus tõstab C­vitamiini hul­ ka. Sinine valgus muudab tai­ med kompaktsemaks, soodus­ tab lehekasvu ja pigmendisisal­ dust. C­vitamiini kontsentrat­ sioon kasvab. UVA­valgus suu­ rendab antotsüaniinisisaldust lehtsalati lehtedes.

Kasvuhoone köögiviljade saagikus. Taimede biomass suureneb kaugpunase valgu­ se all kasvades. Punane valgus suurendab tomatisaaki. Täien­ dav roheline valgus kasva­ tab salatisaaki ja kurgiistiku­ te biomassi. Sinine valgus sti­ muleerib lehemassi. Vilja saa­ gikust vähendatakse täiendava sinise valgusega. UVA­valgus suurendab salatisaaki.

Kasvuhoone köögivilja­ de kasv. Kaugpunane valgus­ tus suurendab salati kasvu.

Paljudel taimedel on tähelda­ tud lehtede ja taimede pikene­ mist kaugpunase valguse käes. Üheksal tomati genotüübil on leitud punase valgusega üles­ poole või allapoole suunatud lehti. Oranži valguse all kii­ reneb kurgiistiku kasv, sala­ tikasv kiireneb rohelise val­ gusega. Istiku kasv suureneb täiendava rohelise valguse abil.

Sinine valgus toob kaasa kom­ paktsed taimed ja lehed kasva­ vad laiusesse. kasVuhoone kÖÖGiViljade toitainesisaldus Antioksüdandid. Punane val­ gus suurendab C­vitamiini si­ saldust taimedes. Väiksem C­ vitamiini kontsentratsioon on salatitaimedel punase valguse all kasvades. Roheline valgus suurendab C­vitamiini sisaldust eri tüüpi salatites, sinine valgus Hiina kapsas.

Mineraalelemendid. Kaug­ punane valgus stimuleerib

lämmastikukogust taimes, taim omastab mullast rohkem kaaliumi ja magneesiumi. Si­ nine valgus suurendab läm­ mastikusisaldust kurgitaime­ des. Roheline valgus vähendab nitraate.

Pigmendid. Kaugpunane valgus toob kaasa pigmenti­ de kontsentratsiooni vähene­ mise. Punane, roheline ja si­ nine valgus suurendab taime­ de pigmendisisaldust. UVA­ ja UVB­valguse mõjul kasvab an­ totsüaniinisisaldus.

Suhkrud. Punane valgus suurendab monosahhariidisi­ saldust, roheline valgus sah­ hariidisisaldust kõikides sala­ tisortides. Suhkrusisaldus kas­ vab sinise valguse käes.

Nähtava valguse roll toi­ du tootmisel, põllumajandu­ ses ja aianduses on ilmne, val­ gus mõjutab fotosünteesi. Leed on oluline lambitüüp, sest val­ gust, mida need kiirgavad, saab muuta, et taimed saaksid eri arenguetappidel vajalikke valgusspektreid. Näiteks kas­ vuhoones kasvatatud lehtköö­ giviljade ja viliköögiviljade is­ tikute jaoks on vaja sinist val­ gust, sest see suurendab lehe­ kasvu. Õitsemise ja viljafaasi ajal vajavad need siiski rohkem punast valgust.

Minu jÄReldoktoRitÖÖ katsetest Testimine näitas, et valgust se­ lekteerival filtril on väga efek­ tiivne valguse absorbeerumi­ ne 730 nm juures, st taimedeni jõudva kaugpunase valguse osa juures. Fotosünteetiliselt ak­ tiivse radiatsiooni 10% absor­ beerumine (400–700 nm) eel­ dab, et materjali omadusi saab veelgi parandada. Taimed rea­ geerivad punase ja kaugpuna­ se valguse suhtele (P:KP). Kui P:KP suhe on suur, siis taimed on kompaktsed. Kui aga P:KP suhe on väike, siis venivad tai­ med välja. Valgust selekteeriv filter absorbeerib 45% puna­ sest ja 90% kaugpunasest val­ gusest, seetõttu suhe P:KP suureneb ja taimed on kom­ paktsemad, mida näitas ka an­ tud uurimus.

kuidas saaB kasutada?

Salati ja maitseroheli­ se kasvatamisel tuleks eelistada lampe, mis on külmema (sinisema) spektriga. Sama suvelil­ lede ja köögiviljaistikute ettekasvatamisel.

Soovitaksin lampe ja pirne vaadata kodulehelt http://www.ledlamp.ee/led­ valgustus/led­taimekasvatus. html. Sealt leiab leed­riba­ sid, pirne ja lampe. Valgustu­ se kokkupanekul tuleb arves­ tada tootja soovitusi ja ohu­ tusnõudeid. Hea, kui müüja on lambi spektraalse jaotuse avaldanud. Seega saab iga tai­ mekasvataja ise lambi valida, nutikam taimekasvataja saab odavatest leed­ribadest kokku panna sobiva valgustuse. Pa­ kutakse ka hõõglampe.

Nõustun Jardini kodule­ hel avaldatuga: „Tavalistesse lambisoklitesse sobivaid lam­ pe on ilmselt kodudes kõige lihtsam üles seada. Selleks on olemas spetsiaalsed, kergelt sinise alatooniga hõõglambid.

Hõõglambil on plussid ja mii­ nused. Muidugi on hõõglamp üsna energiakulukas, sest an­ nab peale valguse ka soojust.

Näiteks jahedal aknalaual võib see isegi eelis olla. Samas ki­ pub selline soojendav lamp õh­ ku taimede ümber liigselt kui­ vatama. Väliselt sinakas pirn annab inimsilmale kergelt si­ nisena tunduvat valgust, mis üldvalgusena pole just väga meeldiv, kuid kohtvalgustina ei häiri.”

Sinise alatooniga lamp so­ bib salati ja maitserohelise kasvatamiseks, samuti suve­ lillede ja köögiviljaistikute et­ tekasvatamiseks. laMp põleGu pÄeVal Tavaliselt lülitatakse lamp sisse hommikul kell 4 ja välja õhtul kell 22 või 24. Mida pikem val­ gusaeg, seda parem taimekasv ja saak. Samas ei tohi unusta­ da, et pime aeg on samuti tai­ mele tarvilik. Kuid on teada, et salat kasvab ka 24tunnise val­ guse käes kenasti. Aga soovi­ tan hoida kasvõi üks tund ilma valgustuseta. Ereda kevadpäi­ kese käes ei tohiks lamp siis­ ki põleda. pRaktikast Lehtsalat. On tõestatud, et kuivainesisalduse suurenda­ miseks on vaja pigem pikenda­ da valgusperioodi kui intensii­ vistada valgust.

• 24tunnise päevapikkusega on kuivainesisaldus tõus­ nud 25­lt 100 protsendile.

• Ka kasv kiirenes 24tunnise valgustuse käes kasvades.

• Püsiva valgustuse tingimustes suurenes klorofül­ lisisaldus võrreldes pausi­ ga valgustuses.

• Lehekahjustust püsiva valguse tingimustes ei esine.

Tomat ja kurk. Tomat – pika­ aegne püsiv valgustus on kah­ julik, kuid lühiperiood (5–7 nä­ dalat) mõjus hästi kasvule ja saagile.

• • • •

•

Õitsemisaja esimesel 2 nädalal mõjus positiivselt pi­ dev valgustus.

24 h valgustus vähendas kasvu ja saaki.

Tomatil ja kurgil tekitas 24 h valgustus lehtedel klo­ roose.

Tomatiistikute kasvule mõjus 24 h valgustus häs­ ti, suurendades kaalu, lehe­ pinda ja kuivainesisaldust.

24 h valgustuse käes karotiini ja ksantofülli sisaldus vähenes.

Katsetest. Katsevariandid: pidev valgustus, valgustus kl 4–20. Pideva valgustuse kasu­ tamisel oli saak ja lehtede arv suurem, lehtedel esines roh­ kem kaltsiumipuudust (tai­ med kasvasid naatriumlam­ pide all). kokkuVõtteks Kuna kodukasvatajad kasva­ tavad kevadel ette köögivilja­ de ja suvelillede istikuid, sa­ latit ja maitserohelist, siis sel­ liste taimede jaoks sobiv val­ gus on sinise alatooniga. Ta­ vapraktikas lülitatakse lamp sisse hommikul kell 4 ja välja õhtul kell 22 või 24. Ereda ke­ vadpäikese käes ei tohiks lamp siiski põleda.

VALGUSE KVALITEEDI MÕJU TAIMEDELE taime reageering

Valguse kvaliteet punane

kaugpunane

Võrse väljavenimine

–

+

Varre väljavenimine

–

+

* ülespoole

–

+

* allapoole

+

–

Lehtede värv (punane)

+

–

Klorootilised lehed

–

+

* PPT – pika päeva taimed

+

–

* LPT – lühipäeva taimed

–

+

lehtede asetus:

õitsemine:

Saagi poolest taimed ei erinenud, kasvades erinevates tingimustes.

Taimed, mis kasvasid valgust selekteeriva filtri all, olid väiksemad ja vähem väljaveninud kui taimed ilma filtrita.

Kaltsiumipuudus oli teravam ilma filtrita variandis. 38% lehtedest oli kahjustunud kaltsiumipuudusega taimedel, mis kasvasid kontrollvariandis.

Ainult 14% lehtedest oli kahjustunud taimedel, mis kasvasid valgust selekteeriva filtri all.

Kaltsiumisisaldus oli suurem taimedel, mis kasvasid valgust selekteeriva filtri all.

Taimed, mis kasvasid kaugpunase filtri all, sisaldasid rohkem kaltsiumi ja neil esines vähem kaltsiumipuuduse tunnuseid.

PÄIKESEVALGUSE KOOSTIS • Lühikeselaineline ultraviolettvalgus (UV-B, 290–320 nm).

• Pikalaineline ultraviolettvalgus (UV-A, 320–400 nm).

• Nähtav valgus, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400– 700 nm).

• Infrapunane valgus (700– 2500 nm).

• Valguse spektri nähtav osa jaguneb nii: 750 nm kaugpunane, 700 nm punane, 650 nm oranž, 600 nm kollakasoranž, 550 nm kollane, 500 nm roheline, 450 nm sinakasroheline, 400 nm sinine, 350 nm ultraviolett.

maa elu || Šaakal || 5

15. märts 2018

külm talv šaakalit lõunasse tagasi ei peleta RiiNA MARTiNSON Maa Elu

L

õunast meile ränna­ nud šaakal on siinse kliimaga hästi koha­ nenud ja elab külma talve edukalt üle, isegi kui hin­ ge sees hoidmiseks saab näri­ da vaid metsa alt leitud looma­ nahku ja talude kompostikas­ tist leitud palukesi. Šaakal on inimkaasleja, ta ei taha elada seal, kus inimesi pole. Inimene jätab ikka oma elamise ümber toidujäätmeid ja šaakal võtab sellest osa. Nii on see mujal Euroopaski.

Eestis on praeguseks kü­ titud üle poolesaja šaakali ja nende kõhust leitu põhjal võib öelda, et just talvel püsivad nad elus tänu inimestele. „Ena­ miku talvel kütitud šaakalite maost oleme leidnud looma­ nahkade tükke, nii jahimees­ te metsa tagasi viidud mets­ seanahku kui koduloomade omi. Šaakal on vähenõudlik,” räägib ulukiuurija, keskkon­ naagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil.

Veel on šaakali maost leitud õuna­ ja arbuusiseemneid, sa­ muti riisi. Paljuski koosneb tal­ vel nende toit talude komposti­ hunnikusse visatud toidujäät­ metest. Üks Piirissaarel kütitud šaakal oli söönud isegi pilliroo­ risoome. Vajaduse korral saavad

Talvel on šaakalitel seljas korralik talvekasukas, mis pole sugugi kehvem kui rebastel või huntidel.

nad taimetoiduga hakkama.

Selle võrra on šaakalitel nüüd raskem, et kui varem kü­ titi talv läbi metssigu ja nahad viidi metsa tagasi ja neid näri­ des elasid šaakalid ilusti ära, on praegu see toiduosa märki­ misväärselt vähenenud.

„Praeguseks kütitud šaaka­ litest on näha, et neil on pii­ sav rasvavaru nii naha all kui siseelundite vahel. Nad on heas toitumuses. Näljas nad ei ole,” kinnitab Männil. Šaakal ja hunt on sugula­ sed, kuid toidulaud erineb neil

märgatavalt. Kui hunt sööb talvel sõralisi, siis šaakal neid ei murra, samuti pole ta nii hea jahimees, et suudaks re­ bastega hiirte püüdmisel võis­ telda. „Pikal ja külmal talvel võivad noored šaakalid huk­ ka saada, aga tänavune talv

Foto: WikipediA

kindlasti selline pole,” ütleb Männil.

Eestis elavate šaakalite esi­ vanemad on pärit Kaukaasiast, kust nad siis tasapisi siia on rännanud. Et nad on jõudnud meie kliimaga eriti hästi ko­ haneda, annab märku seegi, et

talvel kütitud šaakalitel on sel­ jas korralik talvekasukas, mis pole sugugi kehvem kui rebas­ tel või huntidel. „Külma kan­ natavad nad väga hästi välja,” kinnitab Männil. Šaakal on erakordselt vi­ sa loom, millest annab mär­ ku seegi, et kui paljud kähri­ kud, rebased ja isegi hundid on praegu kärntõves, siis šaaka­ leid ei tundu see haigus kim­ butavat. Üle poolesaja kütitud šaakali seas on vaid ühel ja­ himehed märganud kärntõve tunnuseid.

Rahva seas räägitakse, et seal, kus elab hunt, šaakalit pole ja vastupidi. Männil kin­ nitab, et nii see reeglina tõe­ poolest on. See on mujal riiki­ des ka teadusuuringutega kin­ nitust leidnud. „Hunt ei salli šaakalit oma territooriumil ja tõrjub sealt välja. See on põhjus, miks šaa­ kalid on Eestis levinud kitsal rannikualal, kus hundid ei ela. Šaakal on leidnud koha, kus hundid talle rahu annavad,” selgitab ulukiuurija. „Kiskjad on sellised huvitavad tegela­ sed, kes tunnetavad oma kon­ kurendid ära ja peletavad mi­ nema või murravad maha.”

Kui hunt tõrjub šaakali minema, siis Männili sõnutsi tundub seni nähtu põhjal, et šaakal tõrjub omakorda reba­ se minema. „Kus elab šaakali­ kari, seal on rebaste ja kähri­ kute arvukus madal,” nimetab ta. „See on kiskjate omavaheli­ ne maailm, kus suurem kiusab väiksemat.”

AUS PAKKUMINE! Suzuki Vitara ja SX4 S-Cross VÕTMED KÄTTE LISAKULUDETA! Võtmed kätte hind sisaldab talverehve, metallikvärvi, registreerimist, ohutuspaketti ja salongimatte. Autod kohe saadaval.

Tule proovisõidule

Vitara võtmed kätte hind al 14

599 €

SX4 S-Cross võtmed kätte hind al 15

999 €

Vitara keskmine kütusekulu 4,0-5,7 l/100 km ja CO2 heide 106-131 g/km. SX4 S-Cross keskmine kütusekulu 4,6-6,5 l/100 km ja CO2 heide 113-126 g/km. Pilt on illustreeriv.

6 || PIIm || maa elu

15. märts 2018

Liigne, arutu taimekaitsevahendite (MÜRKIDE!) kasutamine Eestis ja maailmas

REKLAAM

Arvamusavaldus Karl Lehemets Mahepõllumajanduse ettevõtja K.Lehemets@hotmail.com 2016. aastal on seaduslikult lastud Eesti keskkonda u 834 328 kg taimekaitsevahendeid (sellest u 411 tonni glüfosaati), mis jõuab meie põhjavette, joogivette, toidulauale, jõgedesse ja järvedesse.

Lisaks toimeainetele sisaldavad taimekaitsevahendid ka abiaineid, mis samuti võivad olla või on keskkonnale kahjulikud. Mürk ei püsi ainult seal, kus seda kasutatakse – see kandub edasi vee, õhu ja põllusaadustega. Taimekaitsevahendite tootjad väidavad, et need

lagunevad ja muutuvad ohutuks. Kuid tegelikkuses jäävad taimekaitsevahendid ja nende jäägid mulda aastateks või liiguvad sealt edasi põhjavette, järvedese, jõgedesse ja sealt edasi meredesse ning ookeani.

Taimekaitsevahendite kasutamine Eestis, enim turustatud taimekaitsevahendid toimeaine järgi statistikaameti andmetel.

Siin toodud tabelis on ainult suuremates kogustes kasutatavad ained. Kellel soovi, saab täielikku nimekirja vaadata statistikaameti kodulehelt: pub.stat.ee

Kui praegu viiakse Eestist Hiinasse piimatoodetest just vadakupulbrit, siis on suur tõenäosus, et peagi Foto: kRiStJAN teedeMA eksporditakse sinna muudki, mis on tehtud meie lehmade piimast.

'

'

'

'

Märkus: Mõõtühik: toimeaine kilogrammi. • Andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte.

Eesti rahvast ja kogu üle jäänud maailma mürgitatakse seaduslikult keemiliste taimekaitsevahenditega. Suur keemia ettevõttete esindajate poolt ja keemia tootjate poolt mõjutatud teadusuuringud kinnitavad taimekaitsevahendite ohutust looduskeskkonnale ja inimesele. Kui sul on palju raha, siis sul on võim – nii on kahjuks tänapäeva maailmas ja suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel on

piisavalt raha ja võimu, et mõjutada riikide seadusandlust ja tellida endale sobivate tulemustega teadusuuringuid.

Glüfosaadi ajalugu

Kuidas glüfosaat mõjub?

1961. aasta. Algselt kasutati glüfosaati katlasüsteemides laia spektriga demineraliseeriva ainena. Tänu oma tugevatele metalle kelaativatele omadustele kasutati glüfosaati katlakivi eemaldusvahendina tööstuse ja kodumajapidamise kuumaveeküttesüsteemides. Glüfosaat on tõhus metalli ioone siduv aine, mis seob ennast kaltsiumi, magneesiumi, raskemetallide ja teisite metallidega ning muudab need vees lahustuvaks. Peale katelde puhastuse heitvee loodusesse laskmist märgati mõne aja pärast, et glüfosaat on taimedele üldhävitava toimega.

Ta mõjutab iga elusorganismi, kuna kõikide elusorganismide elutegevuse aluseks on metalle sisaldavad ensüümid. Kuna glüfosaat oli algselt loodud siduma pea kõiki metalliaatomeid, siis teeb ta seda ka metalle sisaldavates ensüümides ja muudab need kasutuks või pärsib nende toimet. Ka põllumaad vajavad suuremat väetamist, kuna metallide ioonid, mida ka taimed oma elutegevuseks vajavad, muutuvad vähem kättesaadavaks, kuna on glüfosaadiga seotud ja pole enam taimedele omastatavad.

1969. aasta. Keemiafirma Monsanto tulevased loojad patenteerisid (US Patent 3,455,675 ) glüfosaadi herbitsiidina.

2005. aastast alates on glüfosaat kasutusel ka põllukultuuride desikandina s.t põllukultuuride kuivatajana enne koristust põllul, et vähendada koristuskulusid ning tuua saagikoristus varasemaks. See on taimede tapmine, millega suureneb taas selle mürgi sisaldus toidus ning looduses. Kõik ainult suurema tulu nimel, mõtlemata inimese ja looduse heaolule.

2010. aasta. Monsanto patenteeris (US Patent 20040077608 A1 ) glüfosaadi antibiootikumina. Laia spektriga antibiootikum mõjub pea kõigile bakteritele. Aga salmonella ja klostriidid on sellele resistentsed, millest tulenevalt esineb inimestel ja põllumajandusloomadel rohkem seedeelundkonna probleeme – toidus ja söödas on pidevalt antibiootikum, mis tapab ja vähendab kasulike bakterite hulka seedeelundkonnas, laseb kahjulikel vohada.

Suured keemiakontsernid ühe käega mürgitavad meie toidulauda ja elukeskkonda ning teise käega pakuvad ravimeid mürgist põhjustatud terviseprobleemide puhuks.

Saksamaal, pikka aega glüfosaati kasutanud põldude katselappidel, on taimestik hädisem ja haigem võrreldes kontrollkatselappidega, kus glüfosaati ei kasutatud aastate jooksul. Põldudel, kus kasutatakse glüfosaati, on ka toodetava toidu ja sööda toiteväärtus väiksem, kuna sisaldab vähem mineraale.

Paljude haiguste esinemissageduse tõus on statistiliselt seotud glüfosaadi kasutamise kasvuga.

Nüüdisaegsed tervisehädad, mis võivad olla tingitud glüfosaadi sisaldusest toidus ja joogivees – gluteenitalumatus, erinevad seedeprobleemid, astma, depressioon, erinevad vähivormid, autism, viljatus, sünnidefektid, neeruprobleemid jne. Krooniliselt haigete inimeste uriinis on suurem glüfosaadi ja selle jääkide sisaldus kui tervetel. Glüfosaat on organismis bioakumuleeruv aine, seega, mida vanem sa oled ja kauem oled glüfosaati sisaldavaid toiduaineid tarbinud, seda suurem on võimalus, et mõni glüfosaadiga seotud tervisehäda sul avaldub.

Maailmas ei ole toidupuudust, millega põhjendatakse vajadust GMO-organismide ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamiseks, lihtsalt heaoluriikides raisatakse toitu. Üle jääv toit lastakse halvaks minna ja visatakse minema. Samuti kaubanduses – et tagada klientidele pidev kauba saadavus tellitakse-toodetakse rohkem kui tegelikult tarbitakse ja see, mis aegub, läheb prügisse. Paljud toiduained, mis pole kaubandusliku välimusega, kuuluvad hävitamisele, et mitte turuhinda alla lasta.

Nii et tegelikkuses toimub toidu ületootmine. Toodetud toit ei ole maailmas jaotunud vastavalt vajadusele, vaid rohkema raha järgi.

Saab ka ilma keemiliste taimekaitsevahenditeta, aga inimene tahab kergelt, kiiresti ja palju raha teenida ega hooli looduskeskkonnast, teiste inimeste tervisest.

Tööstuslike väetiste kasutamise algfaasis saagid suurenesid, aga suurte saakide puhul ja väetiste ebaõiges vahekorras kasutamisel või mingi toitaine puudusel suurenes ka taimehaiguste esinemis-

sagedus. Sellega tekkis vajadus uute keemiliste taimekaitsevahendite järele.

Taimekaitsevahendite kasutamine ei säästa loodust!

Vajadust taimekaitsevahendite kasutamise järele põhjendatakse kütuse kokkuhoiuga põllutöödel ja seeläbi looduse säästmisega ning väiksemate süsihappegaasi-emissioonidega tootmisega. Seda just eriti minimeeritud harimise ja otsekülviga, mis vajavad tootmiseks suuremat taimekaitsevahendite kasutamist. Aga minimeeritud harimine ja otsekülv on võimalikud ka mahepõllumajanduses, lihtsalt tuleb kasutada õigeid võtteid ja vastavaid seadmeid. Seega pole keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine põhjendatud. Ja väiksem kütusekulu ei kaalu üles taimekaitsevahendite mürkidest inimestele ja loodusele tekitatud kahju.

Nõua põllumajandustootjalt keemiliste taimekaitsevahendite mittekasutamist!

eesti lehmade piim jõuab hiinlaste laualegi SiGRid kOORep Sakala

K

ui Eesti piimatoode­ tele Hiina turu ava­ misest räägiti maa­ eluministeeriumis juba üle kahe aasta eest, siis tä­ navu jaanuaris oli see aeg, mil tõesti esimesed saadetised läk­ sid Hiina poole teele. „Tõesti. Alles nüüd,” ütleb maaeluministeeriumi kauban­ duse ja põllumajandussaadu­ si töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa ja märgib, et see oligi samm, mille astumise nimel on nad tükk aega töötanud. „Ametliku impordiloa saamine,” lausub ta, lisades, et Hiina turul müügi­ ni jõudmine nõuab ettevõtetelt veel pühendumist ja kannatust, mida eestlastel õnneks jagub.

Nii läksidki käesoleva aasta al­ guses esimesed vadakupulbri­ saadetised teele. Kuigi statisti­ ka pole veel tulnud, võib esialg­ sete andmete kohaselt rääkida ligemale 100 tonnist.

MinisteeRiuM aVas etteVõtjatele ukse Hiina ametnikud külastasid Eestit ja hindasid siinset toi­ dujärelevalve süsteemi, leides, et see vastab igati nende nõue­ tele. Protseduur oli tarvilik, et piimaturg avada. Nüüdseks on see korda läinud ja ettevõtted

võisid hakata omale partnereid otsima. Ühel on see õnnestu­ nud ja Marie Allikmaa sõnut­ si on kuulda, et ka teistel pii­ masektori ettevõtetel on rauad tules. „Usutavasti ei piirdu eks­ porditavate piimatoodete sor­ timent vadakupulbriga ja lähe­ mas tulevikus kuuleme teiste piimatoodete müügist,” ütleb ta.

Kõnealune turu avamis­ protseduur, millest näiteks 2015. aasta lõpus kõneles too­ nane maaeluminister Urmas Kruuse, kehtis just piimatoo­ dete kui loomset päritolu kau­ pade kohta. Nende puhul on sellised toimingud vaja teha, kuna loomne toit on kõrge ris­ kifaktoriga.

See tähendab, et piimatoo­ dete kõrval on Hiina eestlaste­ le ka muudes toiduainetööstu­ se valdkondades ahvatlev välis­ turg, kuhu saadetakse näiteks kala ja kalatooteid, isegi õlut ja siidrit ning puhast joogivett. „Neid tooteid, mida Hiinasse läheb, praegu ikkagi on,” aval­ dab Allikmaa ja lisab, et seesa­ ma protseduur, mis tehti pii­ matoodete puhul turu avami­ seks, on praegu pooleli ka lin­ nuliha ja lõhelistega. „Siis veel imikutele mõeldud piimaasen­ daja,” lausub ta ja selgitab, et kuigi viimase puhul on tegu sa­ muti piimatootega, on selle tar­ beks vaja eraldi impordiluba, mille taga on tõenäoliselt Hii­ na traagilised kogemused pii­ mapulbriga. 2008. aastal jõu­ dis ka Eesti meediasse uudis, et Hiinas on haiglasse viidud pal­ ju neerukivide all kannatavaid

väikelapsi, kes kõik on eelne­ valt tarvitanud teatud piima­ pulbrist tehtud jooki. huVi hiina Vastu pole RauGenud „Tõsi ta on, et huvi sealse turu vastu pole meil raugenud, olles sama suur kui aastate eest, kui mitte suurem,” märgib maaelu­ ministeeriumi peaspetsialist, li­ sades, et on näha, kuidas just ettevõtjad teevad selle nimel väga palju tööd. „See on kas­ vava keskklassiga turg, kus on suur nõudlus igasuguste Lääne toitude vastu.”

Siiski pole Hiina eestlastele ainult ekspordikoht, vaid meie­ gi toidulaualt leiab paljut, mis just sellest riigist pärineb. Alus­ tada võib kõiksugustest kast­ metest, mille hulgast paistavad silma sojakastmed, peale selle tsitruselised. Nende seast tasub kindlasti ära märkida pomelid ja greibid. „Need on Hiina pä­ ritolu, aga see, kus vaheladu­ des puuviljad on ja kustkaudu meieni jõuavad, on teine asi,” kõneleb Allikmaa. Ta lisab, et kindlasti saab Hiinast toodud toidu puhul rääkida ka kalatoo­ detest ja kuivatatud köögivilja­ segudest.

Ent kaubandusnumbreid vaadates selgub, et Hiina pä­ ritolu toidukaupa tuleb meile kõigest kaks korda rohkem kui Eesti toidukaupa sinna viiakse. „Kui meilt läks näiteks eelmi­ sel aastal sinna 6,3 miljoni euro eest Eesti päritolu toidukaupa, tuli sealt vastu 11,4 miljoni euro eest,” nendib Allikmaa.

AASTAGA 1225 MENETLUST

K

eskkonnainspekt­ siooni 2017. aas­ ta kokkuvõte näi­ tab, et registreeri­ tud keskkonnaalaste õigusrik­ kumiste arvu langus on peatu­ nud, kahel viimasel aastal jääb alustatud menetluste arv 1200 piirimaile. 2017. aastal algatati 1186 väärteo­ ja 39 kriminaal­ menetlust, kusjuures selguse­ ta kuuluvusega püügivahendi­ te veekogust eemaldamise juh­ tumeid oli 849.

Mullu määras inspektsioon väärtegude eest trahve 874 korral kogusummas 320 249

eurot. Enim ehk 370 trahvi määrati kalakaitse valdkon­ nas, see­eest trahvide kogu­ summa oli suurim keskkonna­ kaitse valdkonnas – ühtekokku 197 035 eurot. Keskkonnakaitse nõuete rikkujate seas on roh­ kem juriidilisi isikuid, millest tulenevalt on ka trahvisummad kõrgemad. Suurim trahv ulatus 26 000 euroni ja see määrati keskkonnakompleksloa nõue­ te rikkumise eest.

39 alustatud kriminaalas­ jast olid 25 seotud kalapüügi­ ga (sh 9 vähipüügiga) ja 7 met­ saraiega. Ülejäänud kriminaal­

asjad puudutasid kaitstavaid loodusobjekte, kemikaalide ja jäätmete käitlust, riikidevahe­ list jäätmevedu ja keskkonna­ loata tegutsemist. Õigusrikkumistega tekitatud keskkonnakahju esi­ algseks kogusummaks on arvestatud 640 553 eurot. 2017. aasta viis suurimat keskkon­ nakahju on kõik seotud kala­ püügiga.

Tänavu keskendub kesk­ konnainspektsioon senisest enam jäätmeprobleemidele, sealhulgas ehitusjäätmete käit­ lemise kontrollimisele. (ME)

maa elu || VaRIa || 7

15. märts 2018

Seadmete soetamisel tuleb

LiNNUVeeRG

ettevõtjale liising appi KASUTUS- JA KAPITALIRENT SiRJe NiiTRA Postimees

T

ootmiseks vajalike seadmete ja masina­ te soetamisel saab maaettevõtja valida erinevate liisinguvõimaluste va­ hel, kuid päris tühja taskuga se­ da teha ei saa, sest liisingusse andja nõuab kas omafinantsee­ ringut või tagatise olemasolu.

Redgate Capitali partner Valeria Kiisk ütleb, et vahet ei ole, kas ettevõte tegutseb maal või linnas, seadmete finantsee­ rimisel on ikka kõige levinum instrument liising. Pigem on aga nii, et kui seadmed on väga spetsiifilised, siis võib problee­ mide tekkimisel olla raske neid kiiresti võõrandada ja sel juhul võib pank küsida rohkem taga­ tist. Samas kehtib see ka linnas tegutsevate firmade puhul.

Maaelu Edendamise Siht­ asutuse konsulendi Alvar Tim­ mi sõnul püütakse seadmeid soetada tavaliselt investeerin­ gutoetuse abil või juba teeni­ tud kasumist. Kalkulatsiooni­ de tegemisel on seejuures sa­ geli abiks firmade müügimehed ja sellevõrra on põllumehel liht­ sam asju ajada. Kuna masinad on läinud järjest võimsamaks ja kallimaks, siis varitseb siin te­ ma sõnul ka üleinvesteerimi­ se oht, mistõttu peaks hoolega kaaluma, millist tehnikat va­ jatakse.

Kapitalirendi korral, mis põhimõtteliselt tähendab järel­ maksuga ostmist, tuleb seade kohe ettevõtte põhivarasse ar­ vele. Konsulendi sõnul on olu­ kord läinud selle võrra keeruli­ semaks, et kui seni võis kapi­ talirendi puhul toetus minna ka kapitalirendile andjale, siis nüüd seda enam teha ei saa ja toetus laekub osade kaupa viie aasta jooksul rendile võtja kon­ tole. See on andnud tema hin­ nangul masinate soetamisele kõva tagasilöögi.

Tänapäeval on kõik põllu­ mehed finantseerimisvõima­ lustega hästi kursis. Seadmete

k asutusrent sobib siis, kui sa ei soovi saada seadme või masina omanikuks.

Sel juhul ostab liisinguandja sinu valitud seadme ja annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja asja tagastama, kuid ta võib ka selle välja osta.

Seda saab teha eelnevalt kokkulepitud jääkväärtusega, millele lisatakse käibemaks. Samas võib vahetada näiteks põllumajandusmasina ka uue vastu või müüa see kolmandale osapoolele.

Kui seade tagastatakse liisingufirmale, peab see olema heas korras ja vastama tagasiostja kehtestatud nõuetele.

kapitalirent sobib juhul, kui seade või sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes selle omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus

Emane rabapistrik saaki seiramas.

Foto: WikipediA

RABAPISTRIK OLAV RENNO linnuteadja

Ü üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda muidugi siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud.

Peale tavalise kapitalirendi võidakse pakkuda võima-

ja masinate soetamisel on kõi­ ge levinum finantseerimisviis kapitalirent ja seda pakuvad kõik liisingufirmad: Luminor Finance, Swedbank Liising, SEB Liising, OP Finance ja teised.

Reeglina on standardtingimu­ sed 10 protsenti sissemaks ning liisinguperioodi pikkus olene­ valt vara väärtusest kuni 60 kuud. Samas sõltub sissemak­ se lõplik suurus ja intress klien­ di majandustulemustest.

Baltic Agro Machinery te­ gevjuhi Eiko Nõgolsi selgi­ tust mööda on vara jääkmak­ sumus liisinguperioodi lõpus erinev. See sõltub liisinguvõt­ ja soovist, liisinguandja tingi­ mustest ja nende omavaheli­ sest, läbirääkimiste tulemusel saavutatud kokkuleppest. Bal­ tic Agro Machineryl on John Deere’i põllumajandustehnika müügil finantseerimistugi fir­ ma John Deere Finance kau­ du, mille Eesti partner on Lu­ minor Finance.

Nende liisingutingimused traktoritele on järgmised: sisse­

lust vormistada kapitalirent jääkväärtusega. See tähendab, et liisinguperioodi lõppu jäetakse müüjaga kokkulepitud jääkväärtuse summa maksmine ehk viimane makse on teistest märksa suurem. Seda võimalust

maks 10 protsenti, intress 0,99 protsenti, liisinguperiood ku­ ni 5 aastat, jääkväärtus 3 aasta pärast 50 protsenti, 5 aasta pä­ rast 30 protsenti. Kombainide liisingutingimused: sissemaks 10 protsenti, liisinguperiood ku­ ni 5 aastat, jääkväärtus 3 aasta pärast 50 protsenti, 5 aasta pä­ rast 30 protsenti.

Coop Panga äripangandu­ se juht ja juhatuse liige Hans Pajoma ütleb, et maal tegutse­ va ettevõtte stereotüübina ku­ jutatakse esmalt ette põlluma­ jandus­ või metsandusettevõt­ teid ja selliste ettevõtjate pea­ mised finantseerimisvajadu­ sed on üldiselt seotud põllu­ majandusseadmete soetamise­ ga. See valdkond on tema sõ­ nul ka pankadele ja liisingufir­ madele hästi sisse tallatud ra­ da ning üldiselt on pangad sel­ les sektoris vägagi proaktiivselt tegutsemas.

Enamik selliseid finantsee­ ringuid saab tema sõnul alguse varamüüja esindusest, kus va­ litakse välja endale sobiv ma­

võib kasutada siis, kui kuumakse tundub liiga suur.

Kuumakse jääb nii küll väiksemaks, kuid viimane makse on seeläbi tunduvalt kopsakam.

Allikas: minuraha.ee

sin, seejärel pöördutakse liisin­ gufirmasse või panka, et saada finantseering. Nii nagu laenu­ de kaasamisel, on ka masina­ te ja seadmete soetamisel olu­ line, et ettevõtjal oleks omafi­ nantseering – üldjuhul vahe­ mikus 10–30 protsenti. Oma­ finantseeringu suurus sõltub paljuski nii vara tüübist kui ka vanusest, samuti laenutaotleja rahavoo tugevusest. Väga levi­ nud on teatud ulatuses omafi­ nantseeringu osana kasutada ka PRIA toetusi.

Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet kinnitab, et Luminori pank ei erista ettevõ­ tete finantseerimisel maal või linnas tegutsevaid ettevõtteid.

Ettevõtete finantseerimisvõi­ malused on seotud vaid nen­ de tegevuse ja laenuvõimekuse­ ga. „Pakume väikestele ja kesk­ mise suurusega ettevõtetele nii investeerimislaene seadmete ja kinnisvara soetamiseks või ehi­ tamiseks kui ka käibevahendi­ te finantseerimist jooksva ra­ havoo toetuseks. Seadmeid ja sõidukeid on võimalik soetada ka liisinguga. Investeerimislae­ nude tagatisena soovime üldju­ hul näha kinnisvara või sead­ meid ning käibevahendite fi­ nantseerimisel, olenevalt sum­ mast, kas ettevõtte omaniku käendust, kommertspanti või kinnisvara,” selgitab ta erine­ vaid võimalusi.

Väikestele ja keskmistele ettevõtetele pakuvad tagatise abi ka Kredex ja Maaelu Eden­ damise Sihtasutus. Rusikaree­ gel ütleb, et igal investeeringul peaks olema ka nõndanimeta­ tud omafinantseering ehk siis sõltuvalt krediiditootest 10–30 protsendi suurune omaosalus, kuid omaosalust saab teine­ kord asendada ka suurema ta­ gatise väärtusega ehk lisata­ gatistega. Ettevõtte laenu pik­ kus on üldjuhul kuni viis aas­ tat, suuremate investeeringu­ te korral võib maksegraafik ka pikem olla.

ha enam on linnuliike, kellest kirjutades peab kasutama minevikuvormi – hea oleks, kui vaid paiguti ja ajuti. Ees­ tis on üks selliseid rabapistrik, kelle pesa on siinmail võinud näha ainult vast pool tosinat praegu veel tegusat linnuvaatle­ jat, siinkirjutaja nende hulgas.

Rabapistrik pesitseb kõigil mandritel, asustades esmajoones mäestikke, tund­ raid ja metsatundraid ning laialdasi raba­ alasid. Põhjapoolsed asurkonnad on ränd­ sed ja paljudes keeltes nimetataksegi se­ da röövlinnuliiki „rändajaks pistrikuks”, eestikeelne nimetus aga on päris origi­ naalne ja põhineb elupaigal – meil üs­ na erandita rabades. Mujal paikneb pe­ sa kas kaljueendil või mõne suure linnu vanas pesas. Eestis leitud pesad olid mättal kas lagerabal või laukasaarel, meie läänesaartel oli mõni pistrikupaar aset võtnud merikotka­ või rongapesas. Pal­ judes riikides on rabapistrik muutunud linnalinnuks – näiteks Saksamaal pesit­ ses 10 aastat tagasi kolmandik paaridest ehitistel (osa neist maakirikute müürior­ vades). Linnades hukkub palju noorlinde, kuni kolmandik, vastu suuri aknapindu või tehnilisi rajatisi põrkudes.

1960. aastatel täheldati kõikjal raba­ pistriku arvukuse drastilist kahanemist, ilmselt taimekaitses putukamürgina laialt kasutatud DDT ja selle derivaatide kaud­ mõju tõttu. Eestis suri toonani vähemalt 50 paarina pesitsenud rabapistrik tollal lausa välja ja viimase paari leidis Aivar Leito 1971. aastal Marimetsa rabal. Soo­ mes oli rabapistriku arvukus 1950. aasta tuhande haudepaari asemel 1970. aasta­ teks langenud kolmekümnele, kuid hak­ kas siis jõudsalt tõusma: 1990. aastal pe­ sitses vähemalt 110 paari ja 2015. aas­ tal vähemalt 300 paari, peamiselt maa põhjaosas. Saksamaal on rabapistrik ko­ sunud veelgi jõudsamalt: 35 aastaga tõusis paaride arv poolesajalt tuhandeni. Eestis pole seni rabapistriku pesitsemise taastu­ mine paraku veel kinnitust leidnud. Küll aga on sagenenud septembrist novembri­ ni sügisrändel ja aprillis­mais kevadrän­ del nähtavate rabapistrike hulk. Üliharva kohtab üksikuid meile talvitama jäänud rabapistrikke, enamasti linnades.

Eestis valisid rabapistrikupaarid oma pesakoha enamasti lagerabaplatoo kesk­ osas mõnele mättale või laukasaarekesele.

Pesa oli lihtsalt taimedest puhastatud lohk.

Mingit pesamaterjali juurde ei kantud. Ap­ rilli lõpul ja mai alul oli pesas 2–4 tume­ pruunilt kirjatud muna, mida emane – kasvult isasest suurem, nagu kullidel ik­ ka – haudus 29–30 päeva. Isalind hoolitses toidu, enamasti kuni tuvisuuruste lindu­ de eest. Emalind jagas kümmekond päeva poegadele (need on nagu enamikul pistri­ kel eri suurust, kuna haudumine algab esi­ mese muna munemise järel) toidu paraja­ teks paladeks. Isane heitis saagi pesale al­ la laskumata. Hiljem hakkas ka ema jahil käima ja hankis varesesuuruseidki linde.

Reeglina ei peetud jahti pesast poole kilo­ meetri raadiuses ning seal võisid näiteks rüüdad ja piilpardid ohutult pesitseda. Ini­ mese rabale ilmudes andsid vanalinnud ju­ ba mõnesaja meetri kaugusel alarmi tera­ va kik­ik­ik­reaga. Pistrikupojad said lennu­ võimeliseks juuli lõpupoolel ja ärarändeni püsisid pesakonnad lähestikku.

Rabapistrik on Eestis arvatud I kait­ sekategooria liikide hulka. Lootkem, et kunagi veel naaseb ta meie rabalindu­ de hulka.

8 || FaRmIkeemIa || maa elu

15. märts 2018

lüpsifarmis kulub päevas kü AiN ALVeLA Maa Elu

oomapidamisele orienteeritud agrofirmad peavad farmisead­ mete puhtuse ja loomade hü­ gieeni huvides tahes­tahtmata kasutama lautades mitmesugu­ seid kemikaale, kus­ juures toiduseadus sätestab, et need va­ hendid ei tohi saas­ tada toodetavat toi­ tu ning peavad ole­ ma ohutud inimeste­ le ja loomadele.

Sellised kemikaalid on näi­ teks lüpsiseadmete, torustiku ja piimajahuti pesemiseks mõel­ dud vahendid, vedelad või pulb­ rilised pesuained ruumide pu­ hastamiseks, desinfitseerimis­ ained, udara lüpsieelse ja lüp­ sijärgse puhastamise vahendid, lehmade sõrahooldusvahendid ning üldised pesu­ ja puhastus­ ained. Tänapäeval on võetud suund, et kõik sellistes vahen­ dites kasutatavad orgaanilised koostisosad on biolagunevad ja need ei sisalda fosfaate. Sa­ mas nõuavad need ained siis­ ki teravat tähelepanu, sest ju­ ba keskmises 700pealises lüpsi­ farmis kulub neid päevas küm­ neid liitreid. „Farmides kasutatavad pu­ hastusained peavad piimato­ rustikest­ ja mahutitest eemal­ dama rasvast ja valgulist mus­ tust, samuti piimakivi,” selgi­ tab OÜ Tiidumäe Grupp far­ mikeemia spetsialist Rasmus Kirsimäe. „Desinfitseerimisai­ neid kasutatakse piima kvali­ teeti alandavate bakterite hä­ vitamiseks. Tegemist on kutse­ alaseks kasutamiseks mõeldud puhastusainetega, mis on kont­ sentreeritumad kui kodukasu­ tuses olevad tooted.”

Tootja peab vastutama, et turule lastav toode vastab Eu­ roopa Parlamendi ja Nõukogu kehtestatud nõuetele.

Lüpsiseadmeid tuleb puhastada iga kasutuskorra järel.

Foto: päRNU poStiMeeS

Vahendid FaRMi puhastaMiseks ja looMade hÜGieeniks Näiteks udarahoolduses on tar­ vis, et pärast lüpsi kasutatav kemikaal, mis sisaldab glütse­ rooli, kiletekitajat, paksendajat,

mitteioonseid pindaktiivseid ai­ neid ja 3000 ppm joodi, peab reguleerima lipiide ning hoidma nisad niisked ja sitked. Lüpsi eel kasutatav vahend peab nah­ ka n­ö pindaktiivselt hooldama ja puhastama, olema optimaal­ se pH­ga ning tagama piima­ saaduste hügieenilise keskkon­ na. Kui esimest vahendit saab kasutada pealepihustamise või udara vahendisse kastmise teel, siis lüpsieelset ainet tuleb uda­ rale kanda spetsiaalse lapi või paberiga.

Sõrahooldusvahend sisaldab happeid, aldehüüde ja alkoho­ li, seda on kõige mugavam ka­ sutada spetsiaalsetes vannides, millest loomad läbi käivad. Sel­ le kasutamise eesmärk on sõr­ gade puhastamine ja kahjus­ tatud sarvkesta eemaldamise järgne ravi.

Desovahendeid kasutatak­

TOOTJA PEAB VASTUTAMA, ET TURULE LASTAV TOODE VASTAB EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU KEHTESTATUD NÕUETELE. se kiireks ja ohutuks bakteri­ te, viiruste, hallituse ja spoori­ de hävitamiseks. Need vahen­ did põhinevad tavaliselt stabi­ liseeritud peroksüäädikhappel ja on kasutuses ka näiteks toi­ duainetööstuses. Äädikhapet sisaldavat desoainet võib ka­ sutada roostevabast terasest, alumiiniumist, emaileeritud metallist jt mittemustast me­ tallist pindade puhastamisel.

Kasutada võib selliseid vahen­ deid tsirkulatsioonisüsteemi­ des, pindadele piserdades või materjali selles leotades. piiMasÜsteeMide puhastaMine Piinlikku puhtust nõuavad ka lüpsiseadmed ise, torustikud, mida mööda piima juhitakse, piimajahutid, pumbad, auto­ le pealelaadimise seadmed jm süsteemi osad, mida mööda farmis lüpstud toorpiim ring­ leb. Selle süsteemi puhasta­ mise põhiline vahend kujutab endast aluselist aktiivkloori lahust, mida tänapäeval too­ detakse fosfaadivabana. Veel on olemas kloorivabad leeli­

PIIMA KIIRTEST

antibiootikumijääkide määramiseks Lihtne ja usaldusväärne test piimatootjale ja kokkuostjale

Metsamaterjali hinnad www.metsaraha.ee Proovi ei pea kuumutama. Tulemus 6 minutiga.

Tootja: IDEXX Laboratories

Lisainfo ja tellimine: tartu@estdoma.ee, tel 736 2716 (E–R kell 9–17) Rohkem infot meie kodulehel www.domagroup.eu

maa elu || FaRmIkeemIa || 9

15. märts 2018

ümneid liitreid kemikaale selised puhastus­ ja pesuva­ hendid.

Rasmus Kirsimäe rõhutab, et lüpsiseadmeid tuleb pesta ja desinfitseerida pärast igakord­ set kasutamist. Lüpsiseadme­ te pesuks kasutatakse aluse­ lisi pesuaineid, happelisi pe­ suaineid, liittoimega pesuai­ net, mis peseb ja desinfitsee­ rib samaaegselt, desinfitseeri­ vaks komponendiks on tavali­ selt naatriumhüpoklorit. „Kui pesuks kasutatak­ se ainult aluselist pesuainet, siis peale seda on vajalik eral­ di desin fitseerimine selleks mõeldud ainega,” kirjeldab Kirsimäe. „Torusselüpsisead­ mete pesu korral kasutatakse ringpesu meetodit, kus peale torustiku eelloputust tehakse aluselise või aluselise liittoime­ ga pesuainega põhipesu.”

Pesuaine lahuse ringlemis­ aeg on 10–20 minutit, järgneb loputus puhta veega ja vaja­ dusel desinfitseerimine. Pä­ rast õhtust lüpsi soovitab Kir­ simäe teha põhipesu happeli­ se pesuainega. Tavaliselt piisab ühest­kahest korrast nädalas.

Happelise pesuaine kasutami­ se sagedus sõltub paikkonna vee karedusest ja raua sisaldu­ sest. Robotlüpsiseadmete pe­ suained erinevad veidi koosti­ selt eelnevalt mainitutest.

Eraldi on vahendid auto­ maatsete lüpsiseadmete, lüp­ sirobotite pesemiseks. Nende eesmärk on ennekõike piima­ jääkide, rasva ja valkude ee­

maldamine, aga ka rooste tek­ kimise vältimine ja raudoksiidi lahustamine, mistõttu on need vahendid üldjuhul happelised – sisuliselt on tegemist katla­ kivi eemaldajaga, mis muudab lubja ja piimakivi vees lahustu­ vateks ühenditeks, rasvad ja valgud kas emulgeeritakse või hüdrolüüsitakse.

Piimasüsteemide puhasta­ mise järel tuleb mahutid ja to­ rustikud kohe puhta veega läbi pesta, et pesuvahend ei jõuaks pindadel kuivama hakata.

Farmikeemia hoiustamisel kehtib üldine reegel – need ai­ ned ei talu jahedat tempera­ tuuri, mistõttu neid peaks säi­ litama ruumis, kus õhutempe­ ratuur ei lange alla viie pluss­ kraadi.

FaRMikeeMiale spetsialiseeRunud Kemikaalid on biolagunevad ega sisalda fosfaate. Sääraste kemikaalide kasutamiseta loo­ mapidaja läbi ei saa, iseäranis tähtis on puhtuse ja hügiee­ ni hoidmine lüpsifarmis, sõl­ tumata sellest, kas lüps toi­ mub roboti, karusselli või lüp­ siplatsi meetodil. Udarahool­ dust saab kõige paremini au­ tomatiseerida robotlüpsil, kus lüpsiseade juba ise udara kal­ lal vajalikud toimingud teeb.

Kui mingil määral pakuvad neid vahendeid oma kauplus­ tes kõik põllumajanduses ka­ sutatavate tarvikute müügiga tegelevad ettevõtted, siis lausa

farmikeemiale spetsialiseeru­ nud firmasid leiab Eestimaalt paar­kolm.

Nii tunnistab Scandag­ ra müügijuht Mihkel Hang, et ettevõte tegeleb farmikee­ mia valdkonnas vaid „ülimalt mõõdukalt” ning seda ainult kauplustes pakutava kitsa sor­ timendiga. „Küll on meie majal tugev kompetents söötade, toorme­ te, taimekasvatuse ja saagi rea­ liseerimise osas,” täpsustab ta.

Aga üks selline laias sorti­ mendis farmikeemiat pakkuv ettevõte on juba üle 15 aasta Eestis farmisisustust müüv ja ka ise valmistav OÜ Lat­ ter NT, mille tootevalikus lei­ dub enam­vähem kõiki eelni­ metatud farmikeemia tooteid.

Maale toodavad vahendid on kooskõlas Saksamaa pesemis­ ja puhastusvahendiseadusega (Wasch­ und Reinigungsmittel­ gesetz) ja vastavad Eesti toidu käitlemise üldnõuetele ja toi­ duseaduse nõuetele. Üksikasjalikud nõuded Lüpsiseadmeid tuleb pesta ja puhastada pärast iga lüpsi. Ke­ mikaalide kasutamist ja nen­ de ohutust reguleerib tervise­ amet, teatud osas ka veteri­ naar­ ja toiduamet.

Veterinaar­ ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Edward­Tuudur Sooba märgib, et farmiseadmete pesemiseks ja desinfitseerimiseks võib kasutada üksnes selleks ette­

nähtud aineid, järgides tootja kasutusjuhendeid. Seadusena on need aspektid kirjas toidu käitlemise üldnõuete määru­ ses, mis kohustab toidu toot­ jat tagama suurimas võimali­ kus ulatuses toidu kaitse saas­ tumise eest, võttes arvesse toi­ du mis tahes järgnevat töötle­ misetappi.

Selle kohustuse sätestab ka toiduseadus, mis kehtestab, et käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, sisse­ seade ja toiduga kokku puutu­ vate materjalide puhastami­ seks ja desinfitseerimiseks ka­ sutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastu­ mist, ei halvenda selle omadu­ si ega ohusta inimese tervist.

Toorpiima nõuetekohasu­ se kontrolli tehakse toorpiima koostisosade ja kvaliteedi mää­ ramise nõuete alusel.

Edward­Tuudur Sooba sel­ gitab, et bakterite arv piimas näitab mikroobide arvu, pii­ ma mikrobioloogilist saasta­ tust, mis võib toimuda ka hal­ vasti puhastatud lüpsiseadme­ te kaudu. Mikroobide arengut pidurdavate nn pidurdusainete sattumist piima kontrollitakse tema sõnul testidega ja seda te­ hakse eri käitlemisetappidel. „Lüpsiseadmete hügieen on oluline osa piimatootmise hü­ gieenist tervikuna. Lüpsisead­ meid tuleb puhastada iga kasu­ tuskorra järel,” kinnitab Sooba. „Põhiliselt pestakse lüpsisead­

PANE TÄHELE: Biotsiidide kasutamine tuleb eraldi registreerida • Farmides kasutatavad kemikaalid ei erine millegi poolest muudes valdkondades kasutatavatest kemikaalidest.

• Tootja vastutab täielikult toote vastavuse eest detergentide määrusele 648/2004 ja määrusele, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, mis jõustus 20. jaanuaril 2009 ja kehtib sellisena kõikides ELi liikmesriikides (CLP 1272/2008).

• Peale seadmete pesuainete on farmis vajalikud veel: • udarapesuaine – vajalik udara ja nisade puhastamiseks enne lüpsi. Nende puhastusainete koostis sõltub sellest, kas nisade puhastamine toimub pesulahusesse kastetud ja kuivaksväänatud lapiga, harjapesuseadmega, vahupumba või nisakannu abil; • nisade desinfitseerimisained – nisa desinfitseerimisaine ei hävita mitte ainult baktereid, vaid suleb ka nisakanali kaitsekilega. Seega kaitseb bakterite tungi nisakanalisse. Võivad olla valmistatud erinevate desinfitseerivate ainete baasil, näiteks PVP-joodi baasil. Tegemist on biotsiididega ja need ained peavad olema registreeritud terviseameti biotsiidide registris; • lüpsiinventari käsitsipesuks mõeldud vahendid.

• Mahetootmises on pesuainetele kehtestatud eraldi nõuded.

Allikas: OÜ Tiidumäe Grupp

meid ringpesuna spetsiaalse­ te kohtpesuseadmete abil, kuid võidakse kasutada ka käsipe­ su.” tÖÖtajate hÜGieen Eraldi teema on farmis tööta­ vate inimeste hügieen ja puh­ tus. „Lüpsjad ja toorpiima käit­ lejad peavad kandma sobivaid puhtaid rõivaid ja täitma hü­ gieeninõudeid. Lüpsikoha lä­ hedal peavad olema seadmed, et pesta käsi ja käsivarsi. Ja lehmi tuleb lüpsta hügieenili­ selt,” kirjeldab Sooba protsessi. „Kui tegeletakse millegi sellise­ ga, mis võib põhjustada toidu saastumist töötaja kaudu, siis on asjakohane saastumist põh­ justanud töö järel ja enne lüp­ siplatsile minekut end pesta ja riided vahetada.”

Oma reeglid on ka looma­ lautades kasutatavatele õlide­ le ja määrdeainetele. Edward­ Tuudur Sooba selgitab: „Farmi­ seadmetes võidakse kasutada õlisid ja määrdeaineid, mis või­ vad toiduga kokku puutuda, ja ka selliseid, mis ei puutu toidu­ ga kokku. Toiduga kokkupuu­ tumiseks ettenähtud materja­ lid ja esemed ei tohi põhjusta­ da toidu saastumist, halvenda­ da selle omadusi ega ohusta­ da inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutu­ da lubatud materjalide ja ese­ mete kohta esitatud nõuete­ le. Näiteks on lubatud kasuta­ da toiduõli.”

ROTIMÜRK MUUTUB EURONÕUETE TÕTTU LAHJEMAKS AiN ALVeLA

A Maa Elu

lates 1. märtsist to­ hib jaemüügis ta­ vatarbijale müüa ainult alla 0,003% antikoagulantse ehk vere hüü­ bimist pärssiva toimeaine sisal­ dusega hiire­ ja rotimürke.

Piirangu seadmise põhjus oli tõsiasi, et kõrgema toimeai­ ne sisaldusega too­ de võib pikaajalisel või korduval kok­ kupuutel kahjusta­ da nii ümbritsevat keskkonda kui ini­ meste tervist, seal­ juures ohustada loo­ det. Märtsis kehtima ha­ kanud nõuded kehtestas

Euroopa Komisjon 2016. aas­ ta 19. juulil, andes tootjatele ja kaupmeestele enam kui aasta oma sortimenti täiendada.

Terviseameti kommunikat­ siooninõunik Simmo Saar mär­ gib, et 0,005% toimeaine sisal­ dusega mürke võivad edaspi­ di kasutada vaid elukutselised kahjuritõrjujad ja need on saa­ daval ainult hulgikaubanduses. „Tõsi, kodukasutajad tohivad oma seniseid kõr­ gema antikoagulantse toi­ meaine sisaldusega mürgi­ varusid kasutada kuni sel­ le aasta 1. augustini,” mär­ gib Saar. „Kodukasutaja jaoks muutubki eelkõi­ ge mürgi toimeaine osa­ kaal, lahjemat mürki on

eelnevalt testitud ja see on nä­ riliste tõrjeks piisavalt efektiiv­ ne.”

Ta soovitab, et kindlas­ ti tuleks enne mürgi kasuta­ mist kaaluda loodust ja tervist säästvamate alternatiivsete va­ hendite, näiteks lõksude kasu­ tamist. Sellisel juhul ei jää mür­ ki söönud näriliste jäänused ve­ delema majapidamisse või loo­ dusesse, kus need võivad kokku puutuda kas inimeste või mets­ ja koduloomadega.

Juhul kui inimene kaht­ lustab, et ta ise või ta läheda­ ne (näiteks laps) on söönud ro­ timürki, tuleb nõu küsimiseks pöörduda terviseameti mürgis­ tusteabekeskuse poole numb­ ril 16 662.

PANE TÄHELE: kuidas tõrjuda farmis närilisi?

• Farmides tuleb teha kahjuritõrjet.

• Kahjuritõrjeks kasutatakse biotsiidide töölahuseid, mürkhõrgutisi, peibutussöötasid ja muid valmistisi.

• Kui need ained klassifitseeruvad kemikaaliseaduse mõistes ohtlikeks kemikaalideks, tuleb nende käitlemisel arvestada kemikaali ohutuskaardis esitatud tingimusi.

• Mürkhõrgutised peavad olema selgelt eristatavad objektil

•

• •

•

kasutusel olevatest ainetest ja materjalidest.

Mürkhõrgutis pannakse objektile selleks ettenähtud avamiskindlas söödakarbis või lukustatud söödakastis.

Kahjuritõrjuja peab pidama arvestust biotsiidide kasutamise üle.

Näiteks piimafarmides tohib kahjuritõrjeks kasutada üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist.

Kahjuritõrjeaineid peab kasu-

• • • •

tama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.

Näriliste tõrjeks on võimalik luua näiteks peibutussöödakastide võrgustik.

See võimaldab samal ajal teha seiret näriliste esinemise ulatuse üle ja neid hävitada.

Kahjuritõrjet farmides reguleerib biotsiidiseadus.

Kahjuritõrje tegemise, plaani ja aruande täpsustatud nõuded on välja andnud sotsiaalminister 20. juulil 2009. aastal.

Allikas: veterinaarja toiduamet, Riigi Teataja

Eesti tootjalt Eesti piimatootjale! www.apmets.ee ja happeline pesuaine piimatootjale seadmete pesuks

Küsi eripakkumist farm@estko.ee .ee või 5660 0212.

Tooteinfo ja muud tooted leiad www.estko.ee!

10 || Ilma- ja TaImeTaRk || maa elu

15. märts 2018 punest, nurmenukuõitest ja kurgirohust. Tugevama stressi ja ärevuse vastu aitab veisesü­ damerohi. Kõik need taimed ai­ tavad unetuse puhulgi. Lõõgas­ tava toimega on lavendel, mida võib kasutada nii aroomilam­ bis tilkadena kui ka droogina vannivees.

Kui vererõhuga kaasnevad südamerütmihäired, aitab viir­ puuõite tee või tinktuur. Tink­ tuur tuleks valmistada ise, et tagada kvaliteet. Viirpuud õit­ sevad juuni esimestel päevadel, siis tuleb neid korjata ja kui­ vatada või tinktuuri teha. Ra­ viomadustega on valged ehk hariliku viirpuu õied, roosa­ del ja dekoratiivviirpuudel ra­ viomadusi pole.

Veresoonte puhastamiseks ja tugevdamiseks on kasuli­ kud viirpuumarjad nii tee kui ka hoidistena. Sügisel võib neid lihtsalt süüa: osal liikidest on marjad suured ja säilivad ja­ hedas (ka sügavkülmas) mitu kuud – vähemalt jõuludeni. Kel veresoontega probleeme, võiks need enda menüüsse võtta.

Vererõhu kiire alandajana on tuntud must aroonia, mil­ lest on tehtud koos kirsilehtede­ ga siirupit. See polegi juhuslik, sest kirsilehed ja lehevarred on kasulikud neerude tööle. Aroo­ nia laiendab veresooni ja vere­ rõhk langeb. Kuivatatud aroo­ niamarjad või arooniamahl sobivad teesegudesse. Marju võib hoida sügavkülmas, et iga päev natuke kasutada – kas tees, smuutis või liht­ salt põske pista.

Veresooni laiendava ja lõõgastava toimega on piparmünditeegi.

Verd vedeldavad taimed on angervaks, mustasõstra­ marjad ja ­lehed, iisop ja pär­ naõied. Neil kõigil on ka vere­ sooni puhastav ja ateroskle­ roosivastane toime.

Taimede tarbimise ja me­ nüü muutmisega tuleks alus­ tada kohe probleemi tekkides.

Kui võtate juba tablette, tuleb jälgida koostoimet – eriti vere­ vedeldajatega. Liikumine, ter­ vislik toit ja positiivne ellusuh­ tumine on teretulnud haigu­ se igas etapis. Taimigi kasuta­ takse järjest rohkem smuuti­ des, küpsetistes, toidu mait­ sestamiseks ja siirupite­jooki­ de valmistamisel.

Madala vererõhu korral on taimedest kasutatud tera­ vat kroonohakat, mandžuuria araaliat, eleuterokokki, sid­ runväändiku marju ning mus­ ta ja rohelist kvaliteetset teed, kohvi. Veresoonte toonust ai­ tab tõsta kõrvenõgesetee (ka­ sutatakse pimedal ajal oktoob­ rist aprillini), nõukogude ajal joodi vahel hommikuti musta teed konjakiga.

iLMATARk

JÜRi kAMeNik ilmatark

KEVADE MÄRGID

Ü

Vererõhk tõuseb närvipingetegi tõttu ja sel puhul on abi melissist.

Fotod: WikipediA

taimed, mis aitavad kõrge vererõhu korral

K

õrge vererõhk po­ le eraldi haigus, vaid tavaliselt teis­ te probleemide ta­ gajärg. Olgu see vere kõrge ko­ lesteroolisisaldus, ainevahetus­ häired, ateroskleroos, neerude puudulik töö, mille tagajärjel on vedeliku hulk kehas suurem, või närvipingega kaasnev stress ja ärevus. Samuti tõstavad ve­ rerõhku unehäired.

Neerude tööd parandavad vett väljutavad taimed: kase­ lehed, põldosi, linnurohi, vesi­ hein, petersell, kõrvenõges, ka­ semahl, köögiviljad – eriti kurk ja kabatšokk –, arbuus, pirnid, kirsid, jõhvikad. Põletiku korral on abi metskuldvitsast, teele­ hest, raudrohust ja kortslehest.

Taimetee valmistamiseks võe­ takse 1 tl peenestatud taime­ puru tassi kuuma vee kohta ja lastakse 15 minutit seista. Mar­ ju võib kasutada ka smuutides,

riliku mailase tee, mida juuak­ se kuuridena. Sellest on abi saa­ dud ka siis, kui pea on uima­ ne ja kõrvus kohiseb. Omal ajal soovitas hariliku mailase teed proviisor Kaljo Mandre.

Tee valmistamiseks võetak­ se 1 tl peenestatud taimepuru tassi kuuma vee kohta ja las­ takse 15 minutit seista, juuakse 1­2 tassi päevas. Kuuri pikkus oleneb probleemi suurusest. On inimesi, kes on joonud mailase teed kuude kaupa ja saanud abi nii kõrge vererõhu, peavalu kui kõrge kolesterooli vastu.

Vererõhk tõuseb närvipin­ getegi tõttu ja sel puhul on abi melissist, monardast, harilikust

Must aroonia laiendab veresooni ja langetab vererõhku.

TUGEVAMA STRESSI JA ÄREVUSE VASTU AITAB VEISESÜDAMEROHI.

ju Kal

kÜLVikALeNdeR: MäRTS

19. E 20. T

06.26 18.32 Kevade algus kl 18.15

VI

Ne i

Vili Vili Vili, alates kl 03.07 juur Juur

22. N

Juur, alates kl 07.30 õis

23. R

Õis

MAA

TULI

VESI

ÕHK

K

21. K

LI

18. P

Leht, alates kl 20.57 vili

Sõnn

15.12

R

i ts

Leht

ur Amb

17. L

Jäär

vi Lõ

16. R

kits

U

fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

JU

kATRiN LUke

isegi koos taimedega. Kõrvitsat ja kabatšokki võiks süüa toore­ na, kasutada salatis või smuu­ tides.

Vere kõrge kolesteroolisisal­ duse alandamiseks tuleb toitu­ mist muuta ja lisada menüüsse näiteks kiudainerikkaid toidu­ aineid: kaerahelbeid, herneid, köögivilju, avokaadot, kala, sa­ muti sibulat, küüslauku, karu­ lauku. Ainevahetuse üks regu­ leerijaid on letsitiin. Letsitiini leidub täispiimas, munakolla­ ses, ökosojatoodetes, linaseem­ netes (saab jahvatada ja kasu­ tada koos marja­ ja taimejahu­ ga kama asemel) ja linaõlis, ni­ suidudes, seesamiseemnetes ja avokaados. Letsitiin kaitseb ka veresoonte lupjumise ehk ate­ roskleroosi eest. Tee tegemisel võiks kasutada võilillejuurt, pi­ parmünti, kibuvitsamarju. Ko­ lesterool on meie keha funkt­ sioneerimiseks vajalik, seepä­ rast ei tohiks üritada paanili­ selt selle taset langetada, vaid tasakaalustada nn hea ja halva kolesterooli vahekorda. Omal moel on kehale vajalikud mõ­ lemad.

Kõrge kolesteroolisisalduse ja ateroskleroosi vastu aitab ha­

V

pris märkamatult on aeg jõudnud märtsi keskpaika, mil päev pikeneb kiiresti, val­ gus hakkab pimeduse üle või­ tu saama (päikesetõusu ja ­loojangu va­ heline aeg pikeneb iga päevaga) ja ta­ valiselt ilmuvad esimesed tõelised keva­ de märgid – seda eriti arvestades näda­ la alguse väga sooja ilmaga (11. nädal aas­ tas). Millised need kevade märgid on ning kuidas nad kajastuvad ilmas ja looduses?

Esmalt tasub tutvustada kevade kli­ maatilist ja seejärel fenoloogilist määrat­ lust. Klimaatiliselt, st ilmastiku alusel, jaotatakse kevad kolmeks. Esiteks kevad­ talv, mis kestab kogu lumesulamise aja – selle alguseks loetakse päeva, millele järg­ nevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalv ehk eelkevad on see periood, kui talv pöördub justkui tagasi, st ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.

Teine etapp on varakevad, mis algab siis, kui maapind on lõplikult lumikat­ test vabanenud, ja kestab kuni taimede kasvuaja alguseni ehk ajani, kus ööpäe­ va keskmine õhutemperatuur tõuseb pü­ sivalt üle 5 °C. Kolmandaks tuleb (päris) kevad ehk kevad kitsamas mõttes, mis on taimede kasvuperiood enne suve algust, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib vahemikus 5–13 kraadi.

Mõnel aastal võib näiteks varakevad vahele jääda – see juhtub siis, kui lumikate püsib väga kaua, näiteks aprillini, isegi sel­ le lõpuni, mistõttu lume sulamise aeg võib osutuda väga soojaks ja õhutemperatuuri­ foon on kohe taimede kasvu alguseks so­ biv. Praegu on paljudes kohtades üsna tõe­ näoliselt tegu juba kevadtalvega, sest lumi on hakanud sulama. Samas tuleb ette veel külmapäevi, aeg­ajalt esineb lumesadusid ja lumikate pole veel täielikult lagunenud.

Fenoloogiliste aastaaegade määratlu­ ses on peale ilmastiku tähtsal kohal elus ja eluta looduse arengujärgud. Tegelikult on fenoloogilised ja klimaatilised aasta­ ajad lähedased ja seetõttu eelnevalt juba osaliselt kirjeldatud. Kui siiski eristada kevadet just fenoloogilises mõttes, siis li­ sanduvad lumikatte sulamisele veel näi­ teks sellised kevade märgid: algamas on tedre­ ja metsisemäng, saabub künniva­ res, tihased laulavad ja metsloomade te­ gevus on elavnenud.

Varakevade fenoloogiliseks tunnuseks võib pidada kaskede mahlajooksu. Vara­ kevade edenemisel lisandub sellele kaske­ de, sarapuude ja sinilillede õitsemine, ta­ lirukki vegetatsiooni uuenemine. Kui va­ her puhkeb õide (sel on rohekad õied), siis on see päriskevade fenoloogiline tunnus.

Veel on kevade tunnus öökülmade esine­ mine (suvel öökülmi tavaliselt pole); ke­ vade jooksul õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud ja poegivad loomad. Kevade lõppu ja suve algust tä­ histab fenoloogilises plaanis õunapuude õitsemise lõppemine, rukkipea loomine ja piiritaja saabumine.

Kuigi nädal algas lausa kevadiselt soo­ ja ilmaga – enamasti pilves ja vihmane, sooja kohati üle 5 kraadi –, siis praegu­ seks on ilm taas talvistunud. See ilma­ muutus siiski lund kaasa ei too (või ainult mereefekti­ ja hooglund), sest antitsüklon on tugev, samas mõni päev on õhutem­ peratuur kindlalt alla 0 °C. Tõenäoliselt läheb tasapisi soojemaks juba enne keva­ dist võrdpäevsust (20. märtsil), kuid pais­ tab, et kevadet see veel ei too, vaid pigem jätkub (kevad)talv uute külmenemistega.

S K

kUUkALeNdRi kooStAJA SiGNe SiiM, 2018

V

maa elu || kodu ja aed || 11

15. märts 2018

Mustjaspunased hekimustrid on Prantsusmaal Villandry lossi köögiviljaaias kujundatud pronks-lutiklillest.

Fotod: Säde Lepik

Hekk üheks suveks Säde Lepik

H

ekk ei pea alati su­ gugi olema kõrge ja varjav roheline müür, mille tagant teid keegi üles ei leia. Näiteks ilu- ja tarbeaia vahele või mõne istutusala taustaks piisab ka ma­ dalamast ruumijaotajast. Prügi­ kasti, kompostihunniku, väli­ kempsu vm hästi praktilise ko­ ha ümbruse saab ju ilusamaks ja rõõmsamaks teha kasvõi kaares kasvavate päevalilledega.

Kui tundub, et kahe aiaosa vahele tahaks mingit eraldajat, mõni koht vajab varjamist või hoopis tausta, kuid te pole la­ henduses, mis esmalt pähe kar­ gas, veel päris kindel, siis soo­ vitan seal katsetada just ajuti­ se hekiga. Selle saate ruttu kas­ vatada mitmest üheaastasest taimest, mis pole eriti haprad ja millel on kena püstine kuju.

Osa neist taimedest kanna­ tab hästi ka pügamist, teised on kenamad vabakujuliselt sir­ gudes. Suvikud ongi väga head just mõtteprooviks – kui idee ennast õigustab, võite sinna järgmisel aastal heki vm raja­ da juba põõsastest või püsilil­ ledest. Sel juhul tehke aga enne

kindlaks, kas koht valitud tai­ mele sobib. Augustis oleks aia­ tee ääres ju lausa hunnitu tihe lõhnav floksirida. Selline oli ku­ nagi aiakujundaja Irma Tung­ lal. Püüdsin seda endalegi raja­ da, aga minu rannaaias on tee­ äärne muld flokside jaoks liiga kuiv ja toitainevaene. Sain ju­ ba esimesel aastal teada, et kui flokse sellises kohas ei kasta, ri­ kub need kergesti jahukaste. Ko­ lisin tervemad floksid lillepeen­ rasse, kus muld on rammusam ja niiskem ning need nii tihedalt kokku ei puutu. Oma aiateele kasvatan nüüd madalat äärist hoopis tähklavendlist.

Selle kogemuse võrra tar­ gemana usun, et kena ühe su­ ve heki saab mitmest suvikust palju rutem ja haigused ei jõua nende väljanägemist ka eriti rikkuda.

Suvekuusk ehk aedkohhia 1930ndatel oli meie aedades moekas taim aedkohhia (Bas­ sia scoparia syn. Kochia scopa­ ria) ehk aed-puhmikmalts. Kui hoolega otsida, siis äkki leiate ka vanaemast jäänud aiapilti­ delt mõne tiheda ovaalse ku­ juga puhmiku, mil kõrgust 70 cm kuni üks meeter. See üsna

pikkade peente heleroheliste ja teravatipuliste lehtedega taim ongi aedkohhia, mida rahvas on kutsunud ka suvekuuseks ja suveküpressiks.

Aed-puhmikmaltsa väike­ sed õied on rohekaskollased, need paiknevad lehekaenaldes kas üksikult või kahekaupa. Õit­ semise ajal (tavaliselt augustis) hakkavad puhmikud oma ilusat kuju kaotama ja muutuvad ha­ raliseks, seda viga saab paran­ dada taimi pügades. Septembris valmivad väikesed mustjaspruu­ nid seemned ja kui need maha pudenevad, avastate tulevikus aedkohhiaid kohtadest, kus neid kunagi kasvatasite.

Usun, et vahva ja ilusa malt­ salise tõi meil unustusest väl­ ja see, kui aedkohhiat hakati 1990ndatel kasvatama Tartus Eesti Maaülikooli (siis EPMÜ) Raja õppekatseaias. Seal sai koos muude huvitavate taime­ de ja uute sortidega suviti imet­ leda nii vabakujuliselt sirguvaid kui ka rangeid madalaks pöe­ tud aedkohhia hekke. Kasva­ tati ka sorti ‘Trichophylla’, mis värvus sügiseks veinpunaseks.

Looduslikult kasvab see kii­ rekasvuline taim Aasias. Pal­ judes kohtades, nt Vaheme­

re maades on see naturalisee­ runud ja levib nagu umbrohi.

Oma nime sai aedkohhia saksa botaaniku W. D. J. Kochi järgi.

Sama perekonna liigid (kokku umbes 70) on Austraalias, USAs jm ka loomasöödaks.

Aedkohhia seemne võib mai keskel otse sooja peenramulda külvata, kuid heki jaoks tasub taimed siiski ette kasvatada.

Liiga vara ärge külvake, sest siis kipub taim välja venima ja ennakõiduma. Väljaveninud ja osalt punakaks värvunud aed­ kohhiad jäävad väljas kängu.

Paras on külvata alates ap­ rilli keskpaigast. Aedkohhia jääb kergesti tõusmepõletikku.

Seepärast külvake seeme hõ­ redalt. Kuna taim on valgus­ idaneja, seemneid ei kaeta. Tu­ gevamad taimed saab, kui kül­ vata seemned kolmekaupa 8–10 cm läbimõõduga potti ja jätta alles ainult kõige ilusam taim.

Sobiv idanemistemperatuur on 18 kraadi, pärast tärkamist 12– 15 kraadi. Siis vajavad taimed ka hästi valget kohta.

Taimekeste kasvades võib neilt ladvad ära näpistada, siis muutuvad need tihedamaks.

Välja saate aedkohhia istuta­ da pärast öökülmaohu möödu­

mist. Aedkohhiale meeldib küll päikesepaiste, kuid see taim le­ pib ka kerge varjuga. Kui tahate neist saada tiheda pöetava he­ ki, siis jätke istutades taimede vaheks 30 cm. Pügamist alus­ tage siis, kui taimed on umbes 30 cm kõrgused. Vabakujulise ilupiirde või rahuliku taustana kasvades on paras taimede va­ he 50–60 cm.

Aedkohhia talub üsna hästi põuda. Parem on, kui muld ei ole väga rammus, siis võib kanna­ tada aedkohhia kena kasvuku­ ju. Lämmastikväetise mõjul kas­ vab aedkohhia küll jõudsalt kõrgemaks, kuid lamandub kergesti.

Mustjaspunane lutiklillehekk Selliseid hekimust­ reid imetlesin esi­ mest korda Prant­ susmaal Villandry lossi köögiviljaaias.

Meil on Kagu-Aasi­ ast pärit pronks-lu­ tiklillest (Perilla frute­ scens) nii lopsakat ja ti­ hedat hekki raskem saa­ da, aga proovida võib ik­ ka, sest tegu on nii ilu- kui ka tarbe­taimega ja pügades maha lõigatud lehtedega saab toitudele anda põneva maitse. Ka selle taime sügisel ilmuvaid väike­ seid valgeid õisi ei pane õieti tähelegi. Natuke ilunõgest mee­ nutav püstise kasvukujuga suvik sobib hästi musterpeenardesse ja taustataimeks. On ka pronksjate, roheliste või laiguliste lehtedega sorte, leheservad võivad olla sile­ dad või säbrulised. Meil on kõige levinum mustjaspunaste lehtede­ ga sort ‘Atropurpurea’. Lutiklille nimi vihjab, et taimes sisaldu­ vad ained sobivad putukatõrjeks.

Kui hakkate pronks-lutik­ lille taimi märtsis või aprilli al­ guses ette kasvatama, siis pida­ ge meeles, et peenikest seemet ei tarvitse külvikastis mullaga katta, vajutage see vastu niis­ ket mulda. Jälgige, et külv kui­ vale ei jääks, tõusmeid peaks nägema 7–10 päeva pärast.

Peenrale saab pronks-lutiklil­ led istutada pärast öökülmaohu möödumist, taimede vaheks jätke 25–30 cm. Pronks-lutik­ lillele meeldib sõmer, toitaine­ rikas ja parasniiske muld. Ärge laske sel läbi kuivada. Neile so­ bib päikeseline koht, poolvarjus on lehevärv kahvatum.

Juulis ja augustis võiks pronks-lutiklilli kastes kosuta­ da sõnnikuleotisega, taime­ dele meeldib ka see, kui nende ümbrus multšida umbes 5 cm paksuse muruhakke kihiga.

Leh­ti võib võtma hakata siis, kui taim on vähemalt 20 cm

kõrgune, enne ei maksa taime­ kesi ka hekis pügada.

Looduslikult kasvavad lu­ tiklilled kuni 1,5 m kõrguseks, meil sirguvad kõrgemad sordid peenral 60–100 cm pikkuseks.

Ka pronksleht haruneb pare­ mini, kui ettekasvatatavalt taimelt latv ära näpistada. Sügi­ sel tasub pronks-lutiklille lehti natuke kuivatada või sügavkül­ ma panna. Nende maitsega tu­ leb ilmselt natuke harjuda ja maitsestades ette vaadata.

Lehtede ja seemnetega mait­ sestatakse salateid, hautisi, hoidiseid, äädikat, kastmeid, riisi-, nuudli-, kala- ja liharoogi.

Veel mõned võimalused Päevalilled on pärit PõhjaAmeerikast. Hariliku päevalille (Helianthus annuus) rikkalikust sordivalikust leiab igaüks mida­ gi meeldivat. Nende korvõisi­ kute läbimõõt varieerub 10–30 sentimeetrini ja taimede kõrgus 40 sentimeetrist kuni 5 meetri­ ni. Värvivalik ulatub sidrunkol­ lasest tumepunase ja pruunini.

On ka täidisõielisi sorte, millel putkõied on muundunud keel­ jateks. Kui tundub, et päevalille­ hekk jääb väga hõre, otsige sin­ na haruneva varrega sort. Heki jaoks taimi ette kasvatades kül­ vake seeme aprillis. Päevalillele meeldib päikseline kasvukoht ja toitainerikas niiskem muld. Kõr­ geid sorte kasvatage tuulevarju­ lises paigas, muidu on neid ehk keerukas toestada.

Eksootilise poolläbipaistva kõrgemapoolse (kuni 2,5 m) su­ veheki võiks aeda kujundada ka näiteks harilikust riitsinu­sest (Ricinus communis), kuna aga selle taime seemned ja lehed on väga mürgised, on väikeste laste­ ga peredel õigem kasvatada mi­ dagi turvalisemat. Madalam (80– 150 cm), kuid samuti eksootilise moega on longus rebashein (Ama­ rantus caudatus), mida ehivad suve lõpul pikad rippuvad tume­ punased või rohekaskollased õie­ tõlvikud. Rebasheinale ei meeldi eriti ümberistutamine, seepärast külvake aprillis seemned kohe omaette väikestesse pottidesse, kus jätate kasvama kõige tuge­ vamad taimed.

Kauneid suvehekitaimi on kindlasti veel, hästi sobib kasvõi taluaedadest tuttav tu­ gevate varte ja roosade või val­ gete õielehtritega aed-rõngas­ lill (Lavatera trimestris). Et need varem õitsema hakkaksid, võib nüüd seemned kolmekaupa potti kasvama panna.

Inspiratsiooni ja liikide kasvunõuded leiate nt Merike Aotähe „Maalehe suvelilleraa­ matust” või Anu-Kristin Tara „Suvelilledest”.

HEA VALIK ERATARBIJALE OMA PUIDU TÖÖTLEMISEKS.

PAKUME SERTIFITSEERITUD SEEMNEKARTULIT: «Laura», «Arielle», «Marabel», «Agria», «Constance», «Concordia», «Anuška», «Milva», «Teele».

Broneeri või osta kohe veebist

www.kartuleestist.ee E-post info@kartuleestist.ee Tel 515 9244

ELEKTRIMOOTOR - 4 kW 3588 € 3450 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti!

BENSIINIMOOTOR – 14 hj 4020 € 3850 € KAMPAANIA + TASUTA 10 saelinti! * Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Kampaania kuni 30. aprill 2018.

AIATÄHT TALLINN Tuleviku tee 10, Peetri Tel 5558 5709

AIATÄHT SAKU Tehnika 7, Saku Tel 5324 4296

12 || koHV || maa elu

15. märts 2018

Väike röstikoda pakub ökokohvi TiiT eFeRT

NÕUANDEID HEA KOHVI VALMISTAMISEKS

T

artus Karlova kahe­ korruselise puuma­ ja esimese korruse kohviku röstimisma­ sinas pruunistuvad ökoloogili­ selt puhtad kohvioad.

Karlova Kohvi kaubamärki kandva ettevõtmise taga seisab Laura Mähar, kes hindab head kohvi ja loodushoidlikku mõt­ teviisi. Kahe ideaali sobitami­ sel sündiski plaan asutada rös­ tikoda, mille juures on kohvik, kus pakutakse ökokohvi, mis on alati maitsev ja värske. iGa tass peaB oleMa suuRepÄRane Röstikojas ja kohvikus käib pi­ dev töö selle nimel, et iga tas­ sitäis kohvi oleks täiuslikult valmistatud. Röstitud kohvi­ ube saab koju kaasa osta, aga head kohvi saab nautida ka ko­ hapeal. Ökoloogiliselt puhastes tingimustes kasvanud kohvioad on saadaval Biomarketi kaup­ lustes, neid saab osta e­poest ja tellida pakiautomaati igasse Eesti nurka.

Laura on hariduselt kesk­ konnatehnoloog. Kui ta lapse­ ga koju jäi, tekkis tunne, et ta on nõus midagi uut proovima ja õpitud erialast lahti ütlema.

Mõte kohvikut pidada oli tege­ likult ammu. Laura elukaasla­ sele kuulusid Tähe ja Kuu tä­ nava nurgal endised kaupluse­ ruumid, mis seisid jõude. Lau­ ra arvas, et kohvikust jääb pi­ sut väheseks ja see oleks üpris riskantne äri.

Kui ta külastas Berliinis asuvat röstikoda, sai plaan küp­ seks. „Tekkis endalgi soov koh­ viube röstida,” ütleb Laura. Ta on läbinud sommeljeekursuse ja teab, kuidas veine toiduga sobitada, samuti oskab hinna­ ta eri maitsete kombinatsioo­ ne. „Kohvi puhul ubade kasva­ tamist juhtida ei saa, aga rös­ timisel on maitse kujunemisel äärmiselt suur roll,” räägib Lau­

• Kohvioad tuleks ise kodus jahvatada.

• Kohvipurule valatava vee temperatuur olgu 85–95 kraadi – sõltub natuke oast ja valmistusviisist, aga kindlasti ei valata kohvile keeva vett, vaid lastakse veidi jahtuda.

• Mida jämedam jahvatus, seda kauem tuleb tõmmata lasta, kuid maksimaalselt neli-viis minutit.

• Kohvi üle kahe tunni termoses hoida pole mõistlik.

Laura Mähar hindab head kohvi ja loodushoidlikku mõtteviisi.

ra, kellele keemia on alati meel­ dinud. „Kohviubade röstimine on lõputu biokeemia.” Röstimi­ ne pani äriideele täpi. „Aga olen teekonna alguses, arenguruumi on meeletult,” usub Laura. lõputu õppiMine Kohvi röstimiseks soetati Sak­ samaalt auruvedurit meenu­ tav Probati röstimismasin.

Iga huviline saab seda kohvi­ kus uudistada, kuigi röstimist pealt vaadata ei saa. „Soovi­ me, et inimesed näeksid, kus kohvi röstitakse,” sõnab Lau­ ra. Röstitakse esmaspäeviti ja sel päeval on kohvik kinni. „Ei

Maaelufestivali eelüritus

TAIMEKASVATAJATE PÄEV 23. märtsil Sõmeru keskusehoones Lääne-Virumaal Rakvere vallas 10.00 – Kogunemine ja tervitusmahl 10.30 – Mis tulemuseni viivad kliimasoojenemise uuringud?

Riigikogu liige Marko Pomerants 11.00 – Kogu tõde jakoonijuurest. Saare-Tõrvaaugu talu, Harri Poom 11.50 – Suvelilled, maitsetaimed ja köögiviljad väikeaeda.

Uued sordid ja trendid. Bloomest, Mall Kaldas 13.00 – Lõuna (3 €) 13.30 – Integreeritud taimekaitse põhimõtted, turule lubatud taimekaitsevahendite liigitus. Ene Milvaste 14.30 – Lilleniitude kasutamine liigirohkuse suurendamiseks eraaedades ja ühiskondlikel haljasaladel.

Räpina Aianduskool, Palusalu Aed, Reet Palusalu • Orienteeruv lõpp kell 16 Registreerumine • Istikute, aiatarvikute, seemnete, sibulate müük maia.simkin@rakverevald.ee • Taimekasvatajate päeval või tel 527 7235 osalemine on TASUTA

saa röstida, kui kohvik on ava­ tud, sest ruumis on siis üsna vali müra,” selgitab Laura. Küll aga täitub linnaosa sel päeval hõrgu röstimislõhnaga, mis meenutab Laura sõnul pigem leivalõhna.

Kõigi l masinatel on ühesugune see, et lehtrist valatakse rohelised oad sisse, aga röstima õppima peab igaüks ise. Iga masin töö­ tab omamoodi. Tähtis on temperatuur, seetõt­ tu on talvel ja suvel rös­ timistingimused täies­ ti erinevad. „Peab jälgi­ ma, et röster üle ei kuu­

Fotod: kRiStiNA eFeRt

meneks. See õppimine kes­ tab,” täpsustab Laura. Rösti­ misel vaadatakse eeskätt tem­ peratuuri, aga iga röstija leiab oma meetodi. „Alati peab ar­ vestama, et tingimused muu­ tuvad: õhutemperatuur, niiskus ruumis sees ja väljas. Kõik see mõjutab röstimist,” teab Laura.

Tänu rootslasest konsultandile, kelle töö on röstikodade käivitamine, saadi hoogne start.

KOHVIUBADE PÄRITOLU ON MAITSES TUNDA.

Kohviubade kaalumine al­ gab pühapäeva õhtul, kui koh­ vik uksed suleb. Röstimine al­ gab kohe esmaspäeva hommi­ kul. Enne röstimist peab ma­ sin pool tundi soojenema. Ma­ sinasse saab sisse valada 12 ki­ logrammi ube. Ühe päevaga te­ hakse 10–15 laari. Röstimist va­ hepeal peatada pole hea, sest järjest tehes on tulemus sta­ biilsem.

Mõnevõrra erineb espresso ja filtrikohvi ubade röstimine. „Espressot peab veidi kauem röstima. Alguses lisad gaasi vähem ja röstid rahulikumalt, et oleks rohkem täidlust,” rää­ gib Laura. ÖkolooGiline MõtteViis Laura valis ökokontseptsioo­ ni, sest usub sellesse, kuigi ta raskendab nii oma tööd. „Ubasid leida on keeruli­ sem, sest valik on palju ah­ tam. Näiteks Keenias ei saa­ gi kohviube ilma taimekaitse­ vahenditeta kasvatada,” kin­ nitab Laura.

Tema sõnul töötatakse otse­ kaubanduse mudeli alusel, mil­ le järgi makstakse farmerile pa­ rema kvaliteedi eest paremat ja õiglast hinda. Oad jõuavad Eestisse Hollandi vahendaja­ te kaudu, ent on pärit Peruust, Colombiast, Etioopiast ja Hon­ durasest. „Kunagi võiks Hon­ durase kohvikasvataja elukvali­ teet olla sama, mis Alsace’i vei­ niistanduse omanikul praegu,” loodab Laura.

Kohviubade päritolu on maitses tunda. „Kõrgemal kas­ vanud oad on paremad, kuid kõrgeid kasvukohti on maail­ mas vähem,” sõnab Laura. See­ tõttu ongi head kohvioad kal­ limad. „Kohvimaailm on väga sar­ nane veinimaailmaga: eri aas­ takäigud on isesuguse mait­ sega.” Laura seisab selle eest, et röstides kohvi päritolu alles jääks. „Võtad ühe lonksu mus­ talt ja siis saad aru, millega on tegu.”

Näiteks Etioopiast tulevad kõige mahlakamad kohvioad, millest valmistatakse filtrikoh­ vi. „Espressot üldiselt ei julge­ ta sellest teha, aga meie ole­ me proovinud ja meeldis vä­ ga, aga tõsisele espressoausta­ jale jääb see pisut võõraks,” ar­ vab Laura.

Tema sõnul tõuseb õigesti röstitud kohv suus kurgulak­ ke, kus tuleb esile joogi mahla­ kus. Kui kohv läheb otse kur­ ku, siis jääb järele vaid kirbe maitse. „Piim ja suhkur on vi­ gade paranduseks,” leiab Laura.

Kohvivalmistamise juures män­ gib suurt rolli vee päritolu. „See on täiesti omaette teadus, mi­ da uurida.” kohVikust pudRuBaaRiks Laura sõnul oli röstikoja ja koh­ viku sümbioos lihtne, ent õige toidukontseptsiooni leidmine hulga keerulisem. „Lõpuks te­ gime pudrubaari ja see on käi­ ma läinud,” on ta rahul.

Puder on kausitoit, mis koosneb pudrupõhjast ja lisan­ ditest. Pudrupõhjaks võivad olla teraviljad, näiteks spelta, oder, kaer, rukis, olgu terade, helveste, kruupide või manna­ na, või hoopis seemned, näi­ teks hirss, tatar, amarant, ki­ noa. Lisandite loetelu piiriks on koka fantaasia. Kohvikus töö­ tab kolm kokka, kes pole üks­ ki kokaharidusega „Nad on suu­ red toiduhuvilised. Meie toidu­ kontseptsiooni idee andja Lau­ ra Valli on hoopis Cambridge’i haridusega antropoloog,” sõnab Laura.

Puder sobib hästi, sest koh­ vik on juba kella viiest kinni.

Iga päev on valikus uus puder.

Kui hommikupuder võib ol­ la soolane või magus, siis lõu­ naajal on valikus soolane pu­ der. Kohviku ja röstikoja öko­ kontseptsiooni järgi on putru­ de tooraine niipalju kui võima­ lik mahe. Karlova Kohv on Ees­ ti esimene kohvik, mis sai mär­ gise: 80–100 protsenti toorai­ nest on mahe.