Maa Elu, 1. november 2018

ISSN 2504­5865

MAAPOED ON NAGU HEATEGEVUS

MAAPOOD ON NAGU HEATEGEVUSPROJEKT, MIS KASUMIT EI TOODA, KUID ON KÜLAELU SÄILITAMISE KOHA PEALT VÄGA VAJALIK.

9

772504

586014

ANTS KUNINGAS: KÜLAVANEM ON VAHETULT KÜLAGA SEOTUD JA TUNNEB OMA KÜLA VAJADUSI KÕIGE PAREMINI. SEE ON KASUTAMATA RESSURSS, MIDA VALLAD ENAMASTI EI ARVESTA.

MAAINIMESE TERVISEST

INIMESE TERVISE PANEB JÄTKUVALT PROOVILE KÜLMAS LAUDAS TÖÖTAMINE. SAMUTI JÄÄB MAAINIMESEL PUHKUSEKS VÄHE AEGA.

1. NOVEMBER 2018 • NR 44 (177) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

Riik pakub toetust.

Mida arvavad ettevõtjad?

MAARiuS SuViSTE Lõuna­Eesti Postimees

iik hakkab uuest aastast toetama Ida­ ja Kagu­Ees­ tisse töökohtade loomist. Toetust saab tööandja, kes loob kahe kuu jook­ sul vähemalt viis töökohta. Küsit­ letud ettevõtjad on aga skeptili­ sed.

Sotsiaalministeeriumi tea­ tel on toetuse eesmärk aidata kaasa nende piirkondade ma­ jandusarengule ja töötuse vä­ hendamisele. Toetus koosneb palgatoetusest ja koolituskulu­ de hüvitamisest.

Töökoha loomise toetust saab tööandja, kes loob kahe kuu jooksul vähemalt viis töö­ kohta. Toetatakse aga ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt pooletei­ sekordne alampalk, mis 2018. aastal on 750 eurot.

Tööandjale hüvitatakse osa­ liselt töötaja palgakulu ehk 50 protsenti töötaja töötasust, ülempiir on kahekordne tööta­ su alammäär. Tööle tuleb võt­

ta töötu, kes eelnevalt on olnud tööta üle kuue kuu ning on ar­ vel Ida­Viru, Põlva, Valga või Võ­ ru maakonnas. Tööandjat toeta­ takse ka uute töötajate oskus­ te arendamisel, hüvitades vaja­ dusel iga värvatud töötaja koo­ lituskuludest kuni 2500 eurot.

ETTEVÕTJA LEIAB TÖÖTAJAD ISE „Tore, et riigi tasandil mõeldak­ se võimalustele, kuidas stimu­ leerida uute töökohtade loomist ja töötute suunamist taas töö juurde. Samas vaadates otsa tingimustele, siis kriteeriumid, mida täita tuleb, ei ole enami­ kule ettevõtetele jõukohased,” ütleb UPM­Kymmene Otepää ASi juht Silver Rõõmussaar. Ta lisab, et luua viis uut töökoh­ ta kahe kuu jooksul pole liht­ ne isegi keskmise suurusega et­ tevõttele, väikeettevõttest rää­ kimata.

UPM­Kymme­ ne Otepää ASi vineeritehasest öeldakse, et nad leiavad oma inimesed ise, ja üha enam leiavad uued kolleegid ise tee nende juurde. foto: ArVo meeks / LÕunA-eesti postimees

LUUA VIIS UUT TÖÖKOHTA KAHE KUU JOOKSUL POLE LIHTNE ISEGI KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTELE, VÄIKEETTEVÕTTEST RÄÄKIMATA. Vineeritehase juht nõus­ tub, et palga osaline hüvita­ mine tundub ettevõtjale kind­

lasti atraktiivne ja motiveerib vä­ hemalt kaasa mõtle­ ma. „Siiski, võttes arves­ se viie uue töökoha nõude ja lisades tingimuse, et tööle tuleb võtta üle kuue kuu töötuna ar­ vel olnud inimene, siis see pole tänases tööjõusituatsioonis liht­ ne ülesanne,” lausub Rõõmus­ saar. Ta tõdeb, et paraku koh­ tab töötute seas päris tihti nii­ nimetatud põhimõttelise töötu fenomeni – inimene on küll töö­ tuna arvel ja statistiliselt töötu, kuid tegelikult puudub tal iga­ sugune huvi tööle naasta. „Leiame oma inimesed ja üha enam leiavad uued kollee­ gid ise tee meie juurde,” ütleb Silver Rõõmussaar. „Seoses vei­ di keerukamate toodete ja nor­ maalsest tööjõuliikumisest tek­ kinud vajadusega oleme viima­ sel aastal palganud päris pal­ ju inimesi. Meie meeskonnaga on liitunud ka mõned töötuna arvel olnud, kuid nende osa­ kaal on väike ja koguarv aasta lõikes ei oleks piisav, et antud kampaaniast osa saada.”

Sotsiaalministeeriumi töö­ hõive osakonna nõunik Anni­ ka Sepp sõnab, et Ida­Virumaa töökoha loomise toetuse koge­ mus näitas, et toetusega on või­ malik tööandjaid motiveerida looma ka 20 uut töökohta ka­ he kuu jooksul. „Arvestades piirkondliku

UPM­Kymmene Otepää ASi juht Silver Rõõmussaar leiab, et kriteeriumid, mida täita tuleb, ei ole enamikule ettevõtetele jõukohased. foto: mAArius suViste

töökoha loomise toetuse ran­ gemaid tingimusi – palgakri­ teerium – ja Kagu­Eesti spet­ siifikat, kus suurettevõtteid on märksa vähem, leidsime, et nõutav töökohtade arv peaks kindlasti olema palju väiksem,” leiab Sepp. Tema sõnul annab viie töötaja nõue mastaabiefek­ ti ja soodustab just laienemis­ või arenguplaaniga tööandjaid, kes on valmis piirkonda looma rohkem töökohti. „Vaatasime ka, kui palju on sihtmaakondades tööandjaid, kes on aastail 2015–2018 kolme kuu jooksul loonud viis töökoh­ ta. Selgus, et neid on meie tee­ nuse plaanitud mahu konteks­ tis arvestatav hulk.”

FARMITÖÖLE TULEVAD UKRAINLASED Kas ei piisaks toetuse saami­ seks ühe­kahe töökoha loomi­ sest? „Ühe­kahe töökoha toe­ tamise korral on suurem oht tühikuluks ehk selleks, et toe­ tame töökohti, mille tööand­ ja oleks suutnud tegelikult ka ise luua,” ütleb Annika Sepp. „Samuti on ühe või kahe tööta­ ja värbamiseks tööandjatel või­ malik kasutada teisi töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid.”

Valgamaal Tõrva vallas Koorkülas asuva Tõntso Agro OÜ juhatuse liige Triinu Kõres­ saar on öelnud, et ta ei tea täp­ selt riigi kavatsuse tagamaid, kuid Eestis on terav tööjõupuu­ dus ja seda alates lihttöölistest kuni spetsialistideni välja. „Inimene, kes on kuus kuud töötu, ilmselgelt tööd teha ei soovi. Riik võiks analüüsida regulaarsete töötute käitumis­ mustrit, ehk annab sealt kokku hoida,” arvab ettevõtja. „Meie viimase aasta jooksul farmi poolele töötajat Eestist sisuli­ selt ei leia ja teeme koostööd ukrainlastega.”

Piirkondliku töökoha loo­ mise toetust rahastatakse Eu­ roopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda järgmise aasta al­ gusest kuni 2021. aasta lõpu­ ni. Piirkondlik töökoha loomi­ se toetus tugineb Ida­Virumaa töökoha loomise toetuse koge­ musele.

Töötukassa teatel oli sep­ tembri lõpus Eestis töötuna registreeritud 28 927 inimest, mis moodustab 16aastasest ku­ ni pensioniealisest tööjõust 4,4 protsenti. Registreeritud töötus oli septembri lõpus kõige suu­ rem Valgamaal – 8,2 protsenti.

2 || maaPood || maa eLu

1. november 2018

Marge Uudre: Hea tun

midagi positiivset AARNE MÄE Maa Elu

Lätlastest taimemüüjaid saab järjest sagedamini näha kauple­ mas ka Eesti taimelaatadel. foto: mAiLiis oLLino / pärnu postimees

AIANDUSRAHVAS KOGUNEB LÄTLASTE KOGEMUSEST ÕPPIMA RiiNA MARTiNSON Maa Elu

T

äna Pärnus toi­ muv Eesti aian­ dusliidu visiooni­ konverents uurib lätlaste kogemustest, kuidas saada maailma tipptegijaks.

Eesti Aiandusliidu te­ gevjuht Raimond Strastin seletab, et kuna tulemas on järjekorras viies konve­ rents ehk omamoodi juubel ja Eesti riigil on juubeliaas­ ta, samuti Lätil, tunduski mõttekas tänavu just lõu­ nanaabrid külla kutsuda.

Seoses Lätiga on Ees­ ti aiaomanike ja aiandite­ puukoolide pidajate tunded seinast seina. Kui sajad ro­ henäpud tormavad igal ke­ vadel vaimustusega Lät­ ti soodsaid istikuid varu­ ma, siis siinseid istikukas­ vatajaid teeb nõutuks, miks meie riik oma ettevõtjaid sarnaselt lõunanaabritele ei toeta.

Strastin nendib, et Lä­ tiga oleme tihedalt seotud ja mõnes valdkonnas vaa­ datakse lõuna poole lugu­ pidamise ja isegi kadedu­ sega, näiteks toetab Lä­ tis riik tõepoolest aiandus­ valdkonda ja jaemüügis on meie aiandustootjatel raske lätlastega konkureerida just tänu maksuerisustele, mida Läti riik on oma tootjatele teinud, aga meie riik mitte.

Nii pakubki kindlas­ ti siinsetele tegijatele huvi Läti põllumajandusminis­ teeriumi esindaja, kes se­ letab lahti riiklike toetuste teema. „Ehk leiame midagi Eestiski üle võtta,” loodab Strastin.

Lisaks tuleb Pärnusse oma kogemusest rääkima mitu Läti aianduse tipptegi­ jat, näiteks Läti puukoolide liidu tegevjuht And­ rejs Vitolinš, samu­ ti tootjate ühendus­ te juhid, aiandusins­ tituudi teadur ja tei­ sedki.

Teemad on valitud väga praktilised. „Usun, et igaüks nopib sellest päevast endale midagi kasulikku, mida igapäevatöös üle võt­ ta. Et neist konverentsidest on kasu, näitab kasvõi see, kuidas seekord kõik kohad

kiiresti täis registreeritud said. Huvi on väga suur,” räägib Strastin.

Lisaks sellele, et õppi­ da lõunanaabrite kogemu­ sest, saavad meie aiandus­ inimesed omavahel suhel­ da. Oli ju tänavune hoo­ aeg eriliselt keeruline ka köögivilja­ ja marjakasva­ tajatele. „Meie valdkond on vä­ ga mitmepalgeline,” tõ­ deb Strastin. „Tegu polnud kindlasti mitte katastroo­ figa, aga tavapärasest kee­ rulisem aasta oli küll.”

Põhimure ja suur lisa­ kulu oli põua ajal kastmine. „Õnneks on köögiviljal see hea omadus, et kui sügis on soodne, siis mõned kul­ tuurid kasvavad järele. Küll on tänavu seis kehvem näi­ teks peakapsaga, ka maasi­ ka­aasta oli nõrgemapoolne, samuti õunal.

Kuna köögiviljakasva­ tust mõjutas suvel meele­ tu kastmiskulu, väljendub see ka hinnas. Lisaks mõ­ jutas saagi kogust ja kva­ liteeti taimekaitse. Nimelt on nii, et kui põua ajal kuivi taimi kahjurite vastu pritsi­ da, ei pruugi tõrje toimida, aga korduvalt pritsida po­ le lubatud. „Nii pididki paljud toot­ jad, kel tõrje ei toiminud, lihtsalt põllu ääres vaatama, kuidas satikad saaki nah­ ka panid,” kirjeldab Stras­ tin. „Kõik suurte kogemus­ tega köögiviljakasvatajad, kellega rääkinud olen, kin­ nitavad, et nii vastuolulist aastat pole varem näinud.”

Ehkki sügis soosis osa kultuuride järelvalmimist, on paratamatu, et poele­ til on köögivili eeloleval sügisel­talvel pisut kallim.

Ja mitte vaid Eestis kas­ vatatud viljad, sest mujal­ gi Euroopas kimbu­ tas põud köögivilja­ kasvatajaid.

SEOSES LÄTIGA ON EESTI AIAOMANIKE JA AIANDITEPUUKOOLIDE PIDAJATE TUNDED SEINAST SEINA.

ldar Eesti OÜ juhatu­ se liige Marge Uudre ütleb, et nende maa­ poed on nagu heate­ gevusprojektid, mis kasumit ei tooda, kuid on külaelu s ä i l it a m i s e koha pealt väga vaja­ likud, mis­ tõttu peak­ sid omavalitsused neile õla al­ la panema.

Sellised näevad välja Aldar Eesti kauplused Roelas, Simunas ja Viru­Jaagupis. fotod: AArne mäe

Aldar Eestil on 13 toidukauplust Lääne- ja Ida-Virumaal. Millistel alustel olete oma müügiketi välja arendanud ja valinud kaupluste asukohad?

Toidukauplused, mida halda­ me Lääne­ ja Ida­Virumaal, on neis paigus asunud juba küm­ neid aastaid. Eesmärk on olnud nende tegevust pidevalt pluss­ poolel hoida.

Kas lähiajal on plaanis laieneda või hoopis jaemüügis koomale tõmmata?

Toidukaupluste ketti me laien­ dada ei plaani, ka kokkutõmba­ misplaani pole, kuni kauplused end ise ära majandavad. Sood­ sate tingimuste korral pole vä­ listatud ka laienemine.

Enamasti on teie kauplused maakohtades. Millised tendentsid on viimasel ajal täheldatavad ostjate käitumises ja eelistustes?

Elu on näidanud, et inimesed liiguvad rohkem maalt linna tööle, seetõttu teevad põhi­ lised ostud linnakauplustest.

Maapoodide funktsioon on pi­ gem varustada inimesi hädapä­ raste kaupadega – ostukorv on väike, ostetakse üksikuid too­ teid. Suurt mõju on sel aastal avaldanud tasuta ühistrans­ port, mis võimaldab inimestel sagedamini linnadesse, näiteks suurtesse kaubanduskeskustes­ se liikuda. Kindlasti on ka meie maapoodide käibele hävitavat mõju avaldanud aktsiisipoliiti­ ka ja piirikaubandus.

MAAPOODIDE FUNKTSIOON ON PIGEM VARUSTADA INIMESI HÄDAPÄRASTE KAUPADEGA – OSTUKORV ON VÄIKE, OSTETAKSE ÜKSIKUID TOOTEID. Kas maapoe pidamine on liiga kulukas, arvestades inimeste ostujõudu, kui poleks toetavaid kõrvaltegevusi?

Aldar Eesti jaekaubandus on üles ehitatud nii, et iga kaup­ lus peab ennast ise ära tasuma.

Meil on väga tublid kaupluseju­ hatajad, kes iga päev töötavad selle nimel, et kauplus oleks jät­ kusuutlik. Suurt kasumit me kauplustelt ei ootagi, pigem on tegemist heategevusega. Oleme lähtunud põhimõttest, et meie inimestel oleks jätkuvalt ole­ mas töökoht ja kohalikul ini­

mesel esmavajalik kaup kodu lähedalt võtta. Üks suuremaid kauplusi on Rakvere äärelinnas asuv Lilleoru pood, mille rikkalikku kaubavalikut kliendid hindavad. Milline on konkreetse kaupluse koht teie jaemüügivõrgus?

Lilleoru Aldar Market on meie Virumaa tähtsaim toidukaup­ lus. Oleme tõepoolest püüdnud hoida seal võimalikult laia sor­ timenti ja nii häid hindu, kui väikesel toidukaupade sisse­ ostjal võimalik. Meie turul on ju reegel, et mida suurem sis­ seostja, seda paremad hin­ nad, seetõttu on meil keeruli­ ne suurte kettidega konkuree­ rida. Aga oleme andnud endast parima, et püsida hinnakonku­ rentsis, jälgime pidevalt, mis tu­ rul toimub. Kindlasti on meil väga palju soodsamaid hindu kui suurtel kettidel. Eriti puu­ dutab see kaupu, mida me ise riiki toome.

Kui kõrvutada maapoodi ja supermarketit, siis kas väikepoel on tulevikku?

Maakauplustel on maaelus täh­ tis roll – need on nagu külakes­ kused, mõnel pool ehk ainus koht, kus kohalikud inimesed kokku saavad. Maapoodide tee­ nindajad on kindlasti rohkem kui vaid müüjad – nad on klien­ tidele nagu vanad sõbrad, kelle­ ga tullakse suhtlema.

Maapoode ei saa kõrvuta­ da supermarketitega, mis on üsna anonüümsed ostukesk­ konnad, mille põhieesmärk on inimese ostuvajaduse rahulda­ mine. Konkurentsi ja seniseid poliitilisi otsuseid arvestades on keeruline prognoosida väi­ kepoodide tulevikku. Oleme isegi mõelnud, et kuna meie võtame neid poode kui heate­

gevusprojekte, peaks ehk ühel hetkel nende säilitamiseks ka kohalik omavalitsus õla alla panema. See muidugi oleneb kohalike inimeste soovidest ja omavalitsusjuhtide empaa­ tiavõimest.

Teie ettevõtte tuntud kaubamärgid on lisaks Aldar Marketile CityAlko ja SuperAlko. Alkoholi müümisele spetsialiseerunud kauplusi on 21. Praegu räägitakse palju aktsiisist ja alkoholipoliitikast. Millised on teie tähelepanekud alkoholikaupluste ja klientide harjumuste kohta?

Lisaks Aldar Marketile on al­ koholi müümisele spetsialisee­ runud kauplusi Eestis 21, mil­ lest 11 kannab SuperAlko ja 10 CityAlko kaubamärki. Tuleb tõesti tunnistada, et alkoho­ li müüa on viimastel aastatel raske. Eesti riigiisad on teinud kõik selleks, et eestlane oma raha naabritele viiks. Kahjuks oleme suurel määral kaotanud ka Soome kliente, kes samuti Lätti sõidavad. Ostetakse endi­ selt ka Aldari kauplustest, kuid ostude suurus on märgatavalt langenud, klientide sõnul lähe­ vad nad priskemaid oste pigem Lätti tegema, sest see on igati tasuvam.

Tänavu lisandus teile hulgiladu endise Helteri kaubalao baasil.

Kes on seal teie suurimad kliendid?

Jah, kuna Helter­R soovis kau­ bandustegevuse lõpetada, pa­ kuti Aldar Eestile võimalust se­ da tegevust jätkata. Kuna oli olemas arvestatav hulk hulgi­ müügikliente, kes samuti val­ davalt väikepoodnikud, otsus­ tasime, et mõistlik oleks selle­ ga tegeleda, lisaks saime oma jaekaubanduse tarbeks nn

maa eLu || maaPood || 3

1. november 2018

n ne on Eestile

JuHTKiRi

ALDAR EESTI OÜ • Aldar Eesti OÜ on Eesti kapitalil põhinev jae- ja hulgimüügiettevõte, mille kaubamärgid on CityAlko, SuperAlko, Sadama Turg, Kai Kohvik, Aldar Market, Aldar Cash & Carry ning Kochi Aidad ja Kochi Kohvituba.

• Ketti kuulub 13 toidukauplust ja 21 alkoholi müümisele spetsialiseerunud kauplust, lisaks Tallinna sadama piirkonnas asuvad Sadama Turg, Kai Kohvik, Kochi Trahter ja Kochi Kohvituba.

pakkuda

• 2018. aastal lisandus Aldar Eesti OÜ kaubamärkide hulka Aldar Cash & Carry, toiduja tarbekaupade ning alkoholi hulgiladu, mis baseerub peamiselt Virumaal tuntud endisel Helteri hulgilaol.

• Ettevõtte ühele omanikule Elmo Ehrlichile kuulub ka Vergi sadam ja Rakvere Kroonikeskus, Sõbrakeskus Tartus, Kagukeskus Võrus, praegu arendatakse suurt Pargikeskust Jõhvis.

Allikas: Aldar Eesti OÜ

TAGASIHOIDLIK ETTEVÕTJA, KES LIIGUB KOPTERIGA

R

akvere ärimees Elmo Ehrlich, üks A ldar Marketi omanikest, on vii­ mase paarikümne aasta jook­ sul hoogsalt oma kaubandus­ ja kinnisvaraäri arendanud, kuid ise eelistab jääda ava­ likkuse eest varju. „Ma olen piloot,” vastab ettevõtja tema isiku kohta küsinud ajakirjanikule, kui oma helikopteriga Võrus en­ da kaubanduskeskuse ees maandub. Paneb kopterivõt­ me teksaste tasku ja läheb.

Mees, kellele kuuluvad Kroonikeskus Rakveres, Sõb­ rakeskus Tartus, Kagukeskus Võrus ja veel mitu kauban­ duspinda väiksemates Eesti linnades, on alustanud Jõh­ vi kontserdisaali naabrusesse Pargikeskuse rajamist.

Nimelt sai selle aasta al­ guses Pargikeskust rajava osaühingu Jõhvi Pargi Aren­ dus 51protsendilise osalu­ se omanikuks senise Ees­ ti tuntud investeerimisgru­ pi EKE asemel OÜ Kuurium.

Selle eelmise aasta novemb­ ris asutatud osaühingu taga Elmo Ehrlich ongi.

Ehrlichile kuuluvad alko­

kesklao, mis on eelkõige tarvi­ lik just meie maapoodide tee­ nindamiseks.

Olete oma missiooni sõnastanud nii, et püüate olla kliendisõbralik, ostuemotsiooni pak-

MAAKAUPLUSTEL ON MAAELUS TÄHTIS ROLL – NEED ON NAGU KÜLAKESKUSED, MÕNEL POOL EHK AINUS KOHT, KUS KOHALIKUD INIMESED KOKKU SAAVAD.

kuv, kohalikku elu edendav ja Eesti tootjat toetav kauplusekett. Kuidas see kõik on õnnestunud?

Oleme seadnud missiooni ja suured eesmärgid. See pole pel­ galt lause, mille keegi juhtidest on kirja pannud – meie mis­ siooni väljatöötamisel osalesid kõik kaupluste juhid ja esmata­ sandijuhid, just nende endi ees­ märk on olla kliendisõbralik ja pakkuda ostuemotsiooni. Prae­ guses tööjõusituatsioonis, kus töökohti on rohkem kui töötu­ rul inimesi ja kus töötajad po­

le väga püsivad, pole seda ker­ ge saavutada. Kuid meie tub­ lid kauplusejuhatajad annavad tõesti endast iga päev parima, et kliendid lahkuksid rahulole­ vana ja sooviksid ikka ja jälle meid külastada.

Mis aga puudutab koha­ likku elu edendamist ja Ees­ ti tootja toetamist – siin keh­ tib reegel, et üritame olla ko­ haliku elaniku jaoks olemas nii kaua, kui vähegi suudame. Ees­ ti tootjaid eelistame alati välis­ maistele. Kuna oleme väikesed, on meil lihtsam müüja ka väi­ ketootjate kaupa. Meie Sada­ ma Turu poodi on väga ooda­ tud just Eesti väiketootjate too­ dang – toidu­ ja tööstuskaubad.

Senini on meil väiketootjatega väga hea koostöö.

Kas on eelis olla eestimaine kaupleja, kelle omanikud on Ees-

holi müügiketid Super Alko ja City Alko. Eelmise aasta lõ­ pus soetas ta poole osalusest kaupluseketis Alko1000, kes teeb edukat alkoholiäri Lätis Eestiga piirnevates linnades.

Jõhvi Pargi Arenduse vo­ litatud esindaja Allan Mänd rääkis ajalehele Põhjarannik, et Ehrlich oli huvitatud Jõh­ vi Pargikeskuse arendami­ sest, kuna ta on keskendunud kaubanduskeskuste arenda­ misele Eestis väljaspool Tal­ linna. Jõhvi piirkond oli te­ male veel katmata ala. Ehi­ tuseks läheb märtsis.

Esimene etapp hõlmab ajalehe andmetel ligikaudu 20 000 ruutmeetri suurust osa, kuhu tulevad kauplu­ sed, söögikohad, kolme saa­ liga kobarkino, treeningusaa­ lid ja lasteala. Pärast nende valmimist eeldatavalt 2019. aasta sügisel on kavas haka­ ta ehitama jäähalli, veekesku­ se ja hotelli osa.

44 protsenti Jõhvi Par­ gi Arendusest kuulub osa­ ühingule Fogoza, millega on seotud isa ja poeg Hariton ja Dmitri Drajev, Jõhvi vallal on viie protsendi suurune osa­ lus. (ME) tist ja kaubaeelistus samuti kodumaine?

Raske öelda, kas see on täna­ päeva konkurentsis suur äriee­ lis. Küll aga on otsuseid lange­ tada lihtsam, usaldus on parem, suhted on inimlikumad. Suu­ res kaubandusketis töötades on kõik palju anonüümsem, vastu­ tus on hajutatud, töötajail ras­ kem mõista, millise eesmärgi nimel nad töötavad.

Meil on kõik palju lihtsam – töötame eelkõige selleks, et Eesti kliendid oleksid rahul. Kui kliendid on rahul, on ka Aldar Eestis töötavad inimesed rahul.

Kui nii kliendid kui ka töötajad on rahul, küllap on siis ka ees­ timaised omanikud rahul. Meil on alati võimalik otse omani­ kelt tagasisidet saada. Lisaks on lihtsalt hea tunne, kui saab Eestile midagi positiivset pak­ kuda.

PEETER RAiDLA

peatoimetaja

MAAPOE FLUIDUM

M

aakohas, kus on pood, on ka elu. Kaob pood, kaob ka aktiivne elutegevus. Usun, et kes vähegi mööda Ees­ timaad ringi liikunud, on minuga sama meelt.

Maapoel on oma fluidum ehk mõ­ jujõud. Siinsamas kõrval olevas interv­ juus tõdeb Aldar Eesti juhatuse liige Mar­ ge Uudre, et maakauplustel on maaelus väga oluline roll – need on mõneti na­ gu külakeskused, mõnel pool ehk ainus koht, kus kohalikud inimesed omavahel kohtuvad.

Sama fluidumit kannavad kohalik kool ja rahvamaja, vähestes maakohta­ des veel allesjäänud sidejaoskond ja ap­ teek. Kahjuks peab tõdema, et kõrgelt Toompealt ei ole juba aastaid kuulda mi­ dagi lohutavat, mis aitaks seda kohalik­ ku fluidumit elus hoida.

Läinud kolmapäeval oli kohaliku elu võimalikkus jutuks küll riigikogus, kus järelepärimisele vastas kultuuriminister Indrek Saar, seekord peaministri üles­ annetes. Ajendiks üle Eesti sulgemisoh­ tu sattunud 75 postkontorit ja ligi 70 ap­ teeki. Tõsi, postkontorite sulgemisele va­ jutas ettevõtlus­ ja infotehnoloogiami­ nister Rene Tammist pidurit, kuid seda­ gi ajutiselt.

Rahvaasemik Monika Haukanõmm küsiski peaministri asemikult otse: kui peetakse oluliseks postkontorite sulge­ mata jätmist, siis miks valitsus kardab postkontoreid sulgeda, aga samas aptee­ kide ja maapoodide sulgemist ei kardeta?

Indrek Saar tõdes: „Elu võimalikkuse­ ga maal peaks riik tegelema süsteemselt, ja ma arvan, et meil on tagumine aeg üli­ ma tõsidusega suhtuda sellesse, et kõik­ jal Eestimaal oleks võimalik elada nii­ moodi, et sa oma elukvaliteedis drastli­ selt ei kaota.”

Mul on tunne, et minister Saar on oma tõdemusega lootusetult hiljaks jää­ nud. Tagajärjed on juba käes. Samamoo­ di, nagu ei suuda valitsuse väärotsuseid heastada hiljuti eraldatud 100 000 eurot vildaka alkoholipoliitika tagajärgede ana­ lüüsimiseks. Seda tulnuks teha ikka en­ ne, kui aktsiisi kallale mindi.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna­Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad).

Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018

www.omaporsas.ee Oma Põrsas pakub eestimaist sealiha Vajangu perefarmist!

SEALIHA al 2,50 €/kg Ootame teid Tallinnas Mustamäe, Balti Jaama ja Nõmme turul, Tabasalus Klooga mnt 5a, Rakveres Vaala keskuses

maa eLu || VaRia || 5

1. november 2018

RAKVERES TOIMUB LIHAFOORUM

6.

novembril toi­ mub Eesti Põl­ lu m a ja n d u s ­ Kaubandusko­ ja eestvõtmisel Rakveres li­ hafoorum, kuhu on ooda­ tud kõik lihasektori esin­ dajad: põllumehed, looma­ kasvatajad, lihatööstuste esindajad ja kõik teisedki huvilised.

Lihafoorumi tihe töö­ päev on jagatud kolmeks sessiooniks. Esimeses ses­ sioonis käsitletakse liha­ sektori konkurentsivõi­ met, kus muu hulgas vae­ takse lihasektori tarne­ ahela üldist toimimist.

Lihagiidi abil heidetakse

Lau küla me­ hed paigalda­ vad riigilt küla­ sildi tegemise eest kingitu­ sena saadud roostevabast terasest küla nimega tahvlit, vasakul „EV 100 igas külas” Raplamaa maakondlik koordinaator Aare Hindre­ mäe.

OTSITAKSE 2019. AASTA TOIDUPIIRKONDA

Külainimeste suhtumine kodumaa sünnipäeva tundub kummaline Maa Elu

K

as tõesti jätab kodu­ maa väärikas sün­ nipäev külainime­ se külmaks? Seda ei taha EV 100 maakondlikud koordinaatorid kuidagi uskuda, kuid arusaamatuks jääb, miks kingitusena jagatavaid küla ni­ mega tahvleid sedavõrd vähe tahetakse.

Kui eelmise aasta augustis Eesti külade maapäeval Viljan­ dis Vana­Võidus kuulutati väl­ ja Eesti Vabariik 100 kohalike­ le kogukondadele keskenduv programm „EV 100 igas kü­ las”, puudutas see kohe Järva­ maal Koeru kandis külaliiku­ mises aktiivselt tegutsevat Ju­ ta Sakkist.

Kuna igale külale pakuti võimalust tähistada kodumaa sünnipäevaks korraldatud üri­ tus või sari küla nimelise plaa­ diga, oli naine valmis Järva­ maal nende andmist koordinee­ rima. Ta teadis kohe, et tahab neist ühte oma kodukülla Ervi­ tal. Peas keerlesid kohe mõtted, millise sündmusega seda kõi­ ge parem oleks siduda. Nii tun­ dus talle patriootliku eestlase­ na, et plaatide pärast võib kü­ lades veel rebimisekski minna.

Aga võta näpust!

Nüüd üle aasta hiljem sõnab ta, et poleks uneski näha osa­ nud, kui raske ülesande ta en­ da peale võtab ja veel vabataht­ likuna. „Istun päevas mitu tun­ di arvutis, et otsida internetist külades toimuva kohta infot, et kellele pakkuda kingitusena jagatavat plaati. Keegi ise pole küsinud,” sõnab ta.

Sakkis ei saa kohe aru, mis

toimub. Kas tõesti jätab Eesti Vabariigi 100. sünnipäev küla­ inimesed külmaks? Seda keel­ dub ta siiski uskumast. „Kodu­ maa sünnipäev on meie kõigi pidu. Kummaline, miks küla­ inimesed sellesse nii suhtuvad, et ei taha külla tähist, mis jääb ajalukku. Paljud ütlevad, et ei tea sellest midagi. See on kurb kuidagi.”

Nii pöördubki ta ise küla­ vanemate poole, sest ühe kü­ la nimega antakse välja ainult üks plaat ja selle võib saada asutus, üritus või eraisik ko­ dumaa sünnipäeva tähista­ va sündmuse või ettevõtmise eest. „Tahan, et igas Järvamaa külas oleks sünnipäeva tunne.

Selle nimel pingutangi,” kin­ nitab ta.

Plaadil on kirjas EV100, kü­ la nimi ja kuupäev. Sakkise kü­ la plaadil seisab: EV 100 Ervi­ ta, 12. august 2018. Sel päeval toimus nende külas kodumaa sünnipäeva auks suurejooneli­ ne kontsert, mida jääb meenu­ tama kivile kinnitatud plaat.

Järvamaal on 139 küla, neist peaaegu 30 on Sakkise töö tulemusel saanud küla ni­ mega plaadi. Selle üle on naisel muidugi uhke tunne, kuid ta ei jäta enne, kui küla nimega plaa­ te on vähemalt sada. „Kui mul on võimalus teisi tunnustada, teen seda rõõmuga, ja plaadi saamist külale pean mõ­ nes mõttes samuti tun­ nustuseks,” kinnitab ta.

jagada tänutäheks riigilt väärt tahvlit.

Esimese aasta jooksul on Hindremäe jaganud 10–15 tahv­ lit, üks neist mehe enda küla­ le antud tahvel Lau külale teh­ tud kolme külasildi eest. „Kü­ lale said uhked sildid. 1,5 meet­ rit pikk ja 60 cm kõrge, metal­ list, kindlasti jääb möödasõit­ jale silma. Ka riigilt tänutäheks saadud tahvlist tegin kaks koo­ piat juurde ja nii on kõigil kol­ mel külasildil ka riigi tänutah­ vel juures,” kirjeldab ta.

Hindremäe tunnistab, et Raplamaa 400 küla juures on jagatud tahvlite arv kaduvväi­ ke osa ja külade vähene huvi on mureks tallegi. Nii tuleb te­ malgi endal aktiivne olla ning ta võtab seda enda kui projekti koordinaatori ühe tööna. „Käin külavanemate ja sä­ deinimeste kogunemistel pro­ jekti tutvustamas. Teisiti pole mõeldavgi teavet sellest heast võimalusest levitada,” usub ta.

Kui kolme aastaga saavad Rap­ lamaa küladest kümme prot­ senti riigilt sünnipäeva väärt tähistamise eest tahvli, usub ta, et on oma töö hästi teinud. „EV 100 igas külas” projekti koordinaator Merle Jantson sõ­ nab, et Juta Sakkis on 15 maa­ kondliku koordinaatori seas kui klassi parim ja see paistab silma sündmuste kaardil täpi­ kestega. Kui mõnes maa­ konnas on neid veel üs­ na hõredalt, siis Järva­

ALGUL EI SAA VEDAMA Tunnustusena võtab roostevabast terasest kü­ la nimega tahvlit ka algatu­ se „EV 100 igas külas” Rapla­ maa maakondlik koordinaator Aare Hindremäe. Teda kõne­ tas projekt ka seetõttu, et nii saab külade liit turgutada kin­ kima üritusi Eesti riigile, ja pa­ rimatele, millel on püsiväärtus,

IGAS KOGUKONNAS ON KINDLASTI ASJU, MILLE KOHTA ON MÕELDUD, ET VÕIKS ÄRA TEHA. NÜÜD ON LIHTSALT AJEND NEED ÄRA TEHA NII, ET JÄÄB JÄLG JÄRELE.

maal sedavõrd palju, et kipuvad lausa üksteise peale sattuma. „Juubeliaeg veel kestab. Ko­ dumaale sündmusena kingitust teha ja selle eest vastukingitu­ sena plaat saada on aega ku­ ni 2020. aasta Tartu rahu aas­ tapäevani 2. veebruaril,” tooni­ tab ta.

IGAL KÜLAL OMA KINK Nii soovitab Jantson võtta küla­ desse jagatud 300 plaati kui al­ les algust. Seda näitab 2017. aas­ tast väljastatud plaatide arv – 140. „Eestlasega on ju nii, et al­ gul ei saa vedama ja pärast pi­ dama. Kui algul oli palju selgita­ mist, et miks ma pean, siis aina enam nähakse selles võimalust.”

Jantsoni meelest on tore, et sünnipäeva tähistatakse palju­ des paikades. Mida rohkema­ tesse kogukondadesse EV 100 sünnipäev käegakatsutavana kohale jõuab, seda rõõmsam on toimkond. „Igas kogukonnas on kind­ lasti asju, mille kohta on mõel­ dud, et võiks ära teha. Nüüd on lihtsalt ajend need ära teha nii, et jääb jälg järele,” selgitab ta.

See tähendab, et kingitus oleks käega katsuda ka neile, kes täp­ sel päeval kohal pole. „Näiteks ainult tort pole pä­ ris kingitus, aga tordist valmiv retseptiraamat koos väikese vi­ deofilmiga selle valmistamisest.

See on jälg missugune,” kõne­ leb Jantson.

Kodumaa kingitusena on saadetud plaate ka kogukon­ dadele Eestist väljas. Näiteks Siberisse, Krimmi ja Torontos­ se. Jantson usub, et maid lisan­ dub veel. „Mida rohkem jääb kodu­ maa sünnipäevast käegakatsu­ tavaid jälgi, seda parem. Usun väga ettevõtmisesse „EV 100 igas külas”. Vaadake, kui palju on neid, kes seda usuvad, ko­ dulehelt www.ev100.ee. Liituge meiega!” kutsub ta.

M

a aelu m i n is­ teerium kuu­ lutas eelmisel nädalal välja konkursi 2019. aasta toidu­ piirkonna tiitli kandja leid­ miseks.

Taotlused vaatab läbi toiduvaldkonna eksperti­ dest koosnev hindamisko­ misjon. Tiitli omistamise ot­ sus tehakse teatavaks hil­ jemalt 10. detsembril 2018. „Hea kvaliteediga, puhas ja maitsev Eesti toit on suur rikkus. Kuigi Eesti on väi­ ke, on meil uskumatult pal­

ju erilisi toite ja piirkond­ likke erinevusi, mida aas­ ta toidupiirkonna valimine aitab laiemale avalikkuse­ le tutvustada,” ütles maa­ eluminister Tarmo Tamm. „Toidupiirkonna tiitel annab paikkonnale uut hingamist ja aitab kohalikku ettevõt­ lust edendada.”

Eesti toidupiirkonda on kohaliku toidu tutvusta­ miseks valitud alates 2016. aastast. Varem on tiitlit kandnud Hiiumaa, Peip­ simaa ja tänavu ehk 2018. aastal Pärnumaa. (ME)

1,3 TONNI PUTRU

E

ile Tallinnas toi­ munud piduliku ühise pudrusöö­ misega jõudis lõ­ pule rahvusvaheline pud­ rukuu.

Veski Mati ja Herkules­ si pudruprogrammis osales oktoobrikuu jooksul roh­ kem kui 6500 Eesti kooli­ de õpilast, kes sõid pudru­ retsepte katsetades ära ligi 1,3 tonni putru ja teisi tera­ viljatoite.

Balti Veski ASi kvali­ teedispetsialisti Kadri Lui­ ge sõnul on kolmandat aas­ tat toimunud koolide pud­ ruprogrammi eesmärk tõs­ ta Eesti laste teadlikkust tervislikust teraviljatoi­

dust, tutvustada õigeid toi­ tumisvalikuid ja propagee­ rida hommikupudru söö­ mist. „Korralik kausitäis put­ ru on vajalik mitte ainult kõhu täis saamiseks, vaid aitab suurendada laste tä­ helepanuvõimet, vastupanu ülekaalule, astmale ja mit­ mele teisele elustiilihaiguse­ le. Programmi osalejate ta­ gasiside kinnitab, et laste­ le meeldib puder ja sellega eksperimenteerimine.”

Pudruprogrammi 2018 võitis Rapla Vesiroosi Güm­ naasium, kus keetsid put­ ru koos lastega õpetajad Pil­ vi Pregel ja Terje Raudsepp.

(ME) foto: ArVet mägi / VirumAA teAtAJA

foto: erAkogu

SiLVi LuKJANOV

pilk Rootsi ja Soome ko­ gemustele.

Teise sessiooni teema on mikroobide antibiootikumi­ resistentsus kui uue ajastu katk. Jutuks tulevad anti­ biootikumiresistentsuse ole­ mus ning antibiootikumide kasutamine loomakasvatu­ ses Eesti näidete varal.

Kolmandas sessioonis keskendutakse ulukiliha­ le ja uuritakse, kuidas Ees­ ti Maaülikool saab lihakäit­ lejaile liha töötlemisel ja tu­ rustamisel abiks olla.

Päev hiljem ehk 7. no­ vembril toimub sealsamas Rakveres seakasvatuse aas­ takonverents. (ME)

6 || TeRViS || maa eLu

1. november 2018 lßpsjad ja talitajad teisaldavad käsitsi suuri raskusi, teevad sa­ du kordi päevas kätega ßhtesid ja samu liigutusi ning on sund­ asendites. Neil esineb rohkem ßlekoormusprobleeme kätes ja seljas. Seega tervisemured sþl­ tuvad tÜÜ iseloomust: ka pþl­ lumajanduses on väga erineva iseloomuga tÜid.�

TAAVi ALAS Maa Elu

A

rstikeskuse Qvali­ tas peaarst Toomas Pþld (pildil) ßtleb, et paljusid haigusi, mis kimbutasid pþllumehi aas­ takßmneid taga­ si, enam þn­ neks pole. „Viimase 15 aastaga ei ole kßll olu­ lisi muutu­ si toimunud selles suhtes, et mþni haigus rohkem maaini­ mestele kßlge hakkaks.�

Pþhjus on selles, et pþllu­ majanduses on kasutusele vþe­ tud uusi tehnoloogiaid ja masi­ naid, mis ei tekita selliseid kut­ sehaigusi, nagu vibratsioonitþ­ bi jm, mis oli näiteks traktoriga tÜÜtanud inimeste suur prob­ leem. Paljud maatÜÜd ei nþua enam kßlmas ja märjas tundide viisi fßßsilist pingutust, kuigi päris kadunud need siiski pole.

TEEB ENDISELT LIIGA RASKET TÖÖD „Inimese tervise paneb jätku­ valt proovile kßlmas laudas tÜÜtamine. Samuti jääb maa­ inimesel puhkuseks vähe ae­ ga, eriti kui pole kedagi ennast asendama kutsuda,� viitab dr Pþld näiteks lßpsjate raskele tÜÜle ja suuremale puhkuseva­ jadusele.

Karpaalkanali sßndroom on arsti sþnul ßks, mida esineb palju pþllu­ vþi maatÜÜd tege­ vatel inimestel, kes peavad ka­ sutama palju käte jþudu vþi te­ gema ßhetaolisi liigutusi. „Peamised tÜÜst pþhjusta­ tud tervisekahjustused on seo­ tud käte närvide pitsumisega, sþrmede kþþluste pþletikud, randmesidemete kahjustused ja þlakahjustused. Palju on prob­ leeme kätega,� loetleb Qvalitase Arstikeskuse peaarst, kes puu­

Inimese tervise paneb jätkuvalt proovile kßlmas laudas tÜÜtamine.

foto: mArko sAArm / sAkALA

Kßlmas laudas tÜÜtamine trÜÜpab tervist tub palju kokku maatÜÜd tege­ vate patsientidega.

Muret teevad maainimese­ le niiskest þhust tingitud haigu­ sed, aga samas on hea, et maa­ inimene ei ole nii vastuvþtlik nakkushaigustele kui linnaini­ mene, kuna organism on har­ junud välisþhuga ja paremini karastatud. „Inimesed on fßßsiliselt tu­ gevamad. Värske þhk, vahetu

suhtlemine loomadega, konto­ ristressi puudumine on vaim­ ses mþttes positiivsed ja hoia­ vad inimest liigselt mþtlemast näiteks sellelegi, mida teised te­ mast mþtlevad – ehk see, mis on tihti linnainimese sageda­ ne probleem.�

MTĂœ TÜÜfĂźsioteraapia ju­ hataja ja tÜÜfĂźsioterapeut Lii­ na Pääbo märgib samuti, et pĂľl­ lumehe terviseprobleemid on

SUURIM MURE ON KEHVAD HAMBAD Doktor Toomas Pþld toob välja, et praegu on suurim kitsaskoht maainimeste hambad. „Inimes­ tel ei ole raha ega aega hamba­ ravile minna ning see paistab välja.� Hammastest saavad te­ ma sþnul alguse paljud muud haigused, mida hiljem on va­ ja ravida.

Doktor Pþld on veendunud, et riik peaks selles osas oma osa andma, et ka maal elava­ tele inimestele saaks hamba­ ravi taskukohaseks ja kättesaa­ davaks. „Tähtis on inimese enese­ tunne: kui vaatad peeglisse ja tunned, et tahad ka teiste ini­ mestega suhelda.� Igasuguseid kampaaniad tehakse, aga maa­ inimeste hammastesse suhtub riik arstide hinnangul ßkskþik­ selt. Tänapäeval peavad pþl­ lumehed ja maal elavad talu­ nikud ise enda tervise kinni maksma, aga raha ja aega jääb selleks väheks.

aastatega muutunud. „Fßßsili­ se tÜÜ osakaal väheneb tehno­ loogiliste lahenduste laialdase­ ma kasutuse tþttu, kuid samas vaimses mþttes muutub tÜÜ ßha nþudlikumaks ja keeruli­ semaks. Pþllumajanduses vaja­ takse ßha rohkem inimesi, kel­ lel on spetsiifilised tehnoloogi­ lised, turunduse, juhtimise jms oskused.�

Pääbo sþnul on terviseprob­

leemid kohati muutunud sarnaseks istuva tÜÜ te­ gijatega. Näiteks on suurte pþllumajandusmasinate juhti­ de häda, et ei liiguta tÜÜpäe­ va jooksul piisavalt ning lihas­ kond ja sßdame­veresoonkond pole piisavalt treenitud. Sellega kaasneb sageli ßlekaal ja suit­ setamine. „Samas on neid, kelle tÜÜ on endiselt fßßsiliselt raske:

MAAINIMENE EI OLE NII VASTUVĂ•TLIK NAKKUSHAIGUSTELE KUI LINNAINIMENE, KUNA ORGANISM ON HARJUNUD VĂ„LISĂ•HUGA JA PAREMINI KARASTATUD.

korda rohkem kui sundtÜÜlise­ na sundasendis (ka sotsiaalses) tegutsedes.

Muremþte on Eesti rahval selles, et tegutseme meie Maar­ jamaal iga päev suures vastu­ olus, sest eesmärgiks on ära­ panemine, aga mitte Eesti­ maa, laste, noorte ja vanakes­ te hea elu. Meil on 80 000 kuni 90 000 ravikindlustuseta ini­ mest. Inimene on eluaeg tÜÜd teinud, aga korraga on tÜÜst prii. Ehkki ta on kogu elu and­ nud suure osa maksudeks ära,

ei saa ta enam nßßd ise hädas olles lÜÜgile.

Mþnedel usurahvastel aitab inimest raskel hetkel suguvþ­ sa vþi religioon, aga meie Taa­ ra on kusagil kaugel ja tavaini­ mene teda ei tunneta. Meil ei ole piisavalt koosmeele tunnet, et kui jään hätta, siis maakond vþi omavalitsus aitab mind, ai­ tab mureorust välja tulla. See tekitab jälle stressi.

Eesti statistika näitab, et Ida­Eestis ja Kagu­Eestis on in­ valiidsust palju. Aga seal on ka

tÜÜpuudust palju – tÜÜd ei leia kusagilt! Kui sul raha on vähe, tuleb haigusi rohkem. Kui hai­ gusi on rohkem, on ka invaliid­ sust rohkem.

Kokkuvþtteks tahan Üelda, et ßks vþi teine tegur, mis maa­ ja linnainimese tervist mþjutab, on kßll erinev, aga on ßks asi, mida saame kþigi tervise heaks ära teha. Minu soov on see, et Eesti rahval oleks rohkem ßks­ meelt ja koostÜÜd, siis läheb elu ja tervis paremaks nii maa­ kui ka linnainimesel.

KUI RAHA VĂ„HE, TULEB HAIGUSI ROHKEM JĂœRi ENNET psĂźhhiaater

I

nimene on sotsiaalne ole­ vus ja sotsiaalne kesk­ kond avaldab talle suurt mþju. Asjad lähevad siin aga kahte lehte. On ßhed tingi­ mused, mis on nii maa­ kui lin­ nainimesele ßhesugused, ja tei­ sed tingimused, mis on maa­ ja linnainimestel erisugused.

Selge, et tÜÜ iseloom on maal ja linnas erinev. Linna­ inimene istub tugitoolis vþi puutooli peal vþi mþnel pool lausa posti otsas, kus on ßs­ na piinarikas istuda – aga see on ßks valdkond, mis pþhjus­ tab linnainimesel liikumisvae­ gust, liigset sÜÜmist, ßlekaalu­ lisust, stressirohket ßlemuse­ ga suhtlemist. Linnas on ta­ suta transport, aga samas on liiklus ßlekoormatud, kþik kii­ rustavad ei tea kuhu. Linnas annab kiire elutempo tervise­ le lÜÜgi.

Maal on vastupidi, tempo ei ole tingimata kiire ega käi alati kella järgi, aga kui on loomad, siis muidugi tahab lehm lßpsta ja kana teri saada.

Maal on teisi probleeme, mis mþjutavad inimeste elu ja tervist – näiteks kas oli seakatk vþi see tuleb, oli salmonella vþi see tuleb, oli kuum suvi vþi vas­ tupidi, uputab, kas loomasÜÜ­ ta jätkub vþi ei jätku. Siin on terve rida stressoreid ja haigu­ se tekitajaid, mida linnainime­

Jßri Ennet. foto: eero VABAmägi / postimees

sel – kontoris, poes vþi teha­ ses – ei ole.

Linnainimesel on mitme­ suguseid meelelahutusvþima­ lusi, aga maal on kahjuks pal­ judes kohtades vaid kauplus vþi kiosk, poest ostetakse þlut.

Siin lähevad maainimesed kah­ te lehte: ßhed tÜÜtavad hommi­ kust þhtuni ja kauemgi, ilma puhkuseta, sest pþldu ja loomi ei saa eirata.

ABI JÄÄB KAUGELE Samas on teised, kel pole met­ sa, maad, loomi ega tÜÜd, neist kahjuks paljud lähevad alkoholi peale, mis toob kaa­ sa palju tervisehädasid ja sot­ siaalseid probleeme, vägival­ da jne. Linnas upuvad alkohol ja muu teiste asjade sisse ning nii reljeefselt esile ei tule. Lin­ nas vþetakse alguses alkoholi,

lips ees, ja siis ongi juba alko­ holism, ilma et peaks jþudma poe taha.

Juttu vþib jätkata, aga mþ­ te on selles, et faktorid, mis ini­ mese tervist ja psßßhikat mþ­ jutavad, on linnas ja maal eri­ nevad. Tähtis kßsimus on – kas inimene saab abi?

Abiga on nii, et maakonnas vþib olla nßßd samuti tasuta transport, aga kahjuks on abi ikka kaugel. Kui on alkoholi­ mure, siis inimene ei saa abi þi­ gel ajal. Isegi Tallinnas ei jþua inimesed abi järele. See on me­ ditsiiniline pool, mida saab vaid kþrgemal tasandil lahendada, sest inimestel on muresid pal­ ju, aga ligipääs meditsiinile on kehv, isegi kui tahta abi ja oma elu muuta.

Sel tasandil lähevad asjad jälle kahte lehte. Linnas on ju­ hid ja alluvad, aga on ka vaesus.

Rabad hommikust Ăľhtuni tÜÜd, oled näiteks mßßja, pead kĂľigi­ le naeratama, aga palk, mis kät­ te saad, on nii väike, et Dans­ ke poisid nii väikeseid numb­ reid ilma luubita ei näegi. VĂľi siis kooliĂľpetajad – koolistress, kodune stress, Ăľpetaja stress. Ăœks sĂźnnitab Ăźht probleemi ja teine kolmandat.

INIMENE KANNATAB JA JĂ•UAB PALJU Ăœldistatult vĂľib Ăśelda, et Ees­ ti inimene kannatab ja jĂľuab palju. Näiteks sporti tehes vĂľid neid tegemisi­liigutusi teha 4–5

oskuste ÜÜ

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis kell 17–21

Sul on vþimalus: sþita traktoriga • koristada vilja • viltida mänguloom alpakavillast • valmistada midagi pþnevat þppetÜÜstuses ja þppekÜÜgis Ja loomulikult tutvuda kooli ja siinsete þppimisvþimalustega.

Täpsem info www.olustvere.edu.ee, kool@olustvere.edu.ee, tel +372 437 4290, +372 505 9304

Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

maa eLu || kÜLaVanem || 7

1. november 2018

Kodukant väärtustab külavanema rolli TOOMAS ŠALDA Maa Elu

E

esti Külaliikumise Ko­ dukant hinnangul tu­ leks muuta kohaliku omavalitsuse korral­ duse seadust, mis praegu nõuab küla jaoks oluliste otsuste me­ netlemiseks rahvaalgatuse kor­ ras ühte protsenti hääleõigusli­ ke vallaelanike häältest. Selle ja teiste küsimuste arutamiseks kutsutakse järgmise aasta 26. jaanuaril kokku külavanemate foorum, kuhu oodatakse küla­ vanemaid üle Eesti.

Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Ants Kuningas: „Peapõhjus, miks külavanema­ te teema on taas võimendunud, on haldusreform. Eestis oli en­ ne haldusreformi 1171 külava­ nemat. Külavanem on vahetult külaga seotud ja tunneb oma küla vajadusi kõige paremini.

See on kasutamata ressurss, mida vallad enamasti ei arves­ ta. Seetõttu on kõik külavane­ matesse puutuv, sealhulgas kü­ lavanemate tegevusvõimalus­ te arendamine üks Kodukan­ di põhitöid.

Kodukandi hiljutisest küsit­ lusest selgus, et külavanemaid ei ole valdade arengut puuduta­ vatesse otsustesse paljudel juh­ tudel kaasatud, mõnes vallas puudub isegi külavanema vali­ mise statuut. Statuudi puudu­ mine aga takistab külavanema valimist. Külavanemat peetak­ se pigem õhinapõhiseks auame­ tiks. Vallavalitsuste vaates on ta talgute ja jaanitule korral­ daja, mõnel pool külakroonika koostaja, mitte aga legitiimne ühenduslüli avaliku võimu ja küla vahel.”

SEADUS EI ARVESTA TEGELIKKUSEGA Juristiharidusega külavanem Ants Kuningas valiti Rapla­ maal Kuusiku aleviku ja Iira küla külavanemaks 2017. aasta jaanuaris, kuid ta on selle lühi­ kese aja jooksul külade prob­ leemidesse süvitsi sisse elanud.

Peagi avastas tegusa mehe po­ tentsiaali Eesti Külaliikumine Kodukant, mille juhatusse ta käesolevast aastast kuulub. „Kuusikul ja Iiras oli asjalik külavanem juba varem olemas,

Ants Kunin­ gas leiab, et külavanema statuut peaks olema vastu võetud igas omavalitsuses. fotod: erAkogu

Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikmed Krista Habakukk (keskel) ja Ants Kuningas Kodukandi vabatahtliku valdkonna juhi Eha Paasiga tööasju arutamas.

tema aga tundis, et üle viie aas­ ta pikkune töö külavanemana võib läbipõlemise kaasa tuua.

Külavanem tegutseb ju ühis­ kondlikel alustel ja koormus pole väike. Hakkasime korral­ dama uusi valimisi, aga mul­ le öeldi, et oleks aus ja õigla­ ne, kui ma ka ise kandideerik­ sin. Kuusikul ja Iiral oli mõist­ lik valida ühine külavanem. Kui jalutada endise Kuusiku mõisa kompleksis, võib üks jalg sam­ muda Kuusikul ja teine Iira külas. Paljudes kohtades Ees­ tis oleks õige valida mitme kü­ la või terve kandi peale üks kü­ lavanem,” usub Kuningas.

Külade edenemine on mõ­ neti kinni õigusaktides: kehtiv kohaliku omavalitsuse korral­ duse seadus nõuab küla jaoks oluliste otsuste menetlemi­ seks üht protsenti vallaelanike häältest. Suuremates valdades, kus elanike arv ületab näiteks 13 000 inimese piiri, on seega vaja kokku saada üle 130 hää­ leõigusliku vallaelaniku allkirja.

Külad on meil aga sageli väike­ sed ja väikekülade hääl ei pruu­ gi suurvallas mingit tähelepa­ nu saada. „Külasid ja valdu on Ees­ tis suuri ja väikesi. Eelnõu esi­ tamise võimalus peaks olema igal väikseimalgi ääremaa kü­ lal. Üks lahendus on see, kui eelnõu esitamiseks peaks kok­ ku koguma lihtsalt pooled hää­ leõiguslike külaelanike allkir­ jad,” leiab Kuningas.

„Vähemalt 13 aastat on rää­ gitud, et Kuusiku ja Iira külast peaks viie kilomeetri kaugusel asuvasse Raplasse viima kerg­ liiklustee. Maanteel sõidab palju suuri autosid ja on juh­ tunud traagilisi õnnetusi. Au­ to ei peaks olema ainus ohutu võimalus Raplasse jõuda, kui bussiliiklust mitte arvestada.

Seda eriti laste jaoks. Kergliik­ lustee avaks igaühele võima­ luse liikuda talle sobival ajal ja keskkonnasäästlikult. Sel­ le eelnõu vallale esitamiseks oli meil vaja kokku saada 134 hääleõigusliku elaniku allkirja, aga saime 113. Aga miks peaks see teema näiteks Juuru ela­ nikku puudutama? Kuigi Rap­ la vallajuhid tulid meile vastu ja panid kergliiklustee eelarve eelnõusse, ei kaota see ebakõ­ la seaduses.”

Laiemalt vaadates võib nii­ viisi Eesti külade arengus lii­ ga palju sõltuda sellest, kas vo­ likokku või komisjoni kuulub mõni kohalik.

IGAÜHELE OMA „Oleme Kodukandiga pal­ ju mööda Eestit sõitnud. Eriti Lõuna­Eestis kaheldakse, kas külavanemaid on üldse vaja, sest vallavolikogud ja komis­ jonid on ju olemas. Mõnes ko­ has jälle leitakse, et kõiki asju on tark ajada kohalike MTÜ­ de kaudu.

Kui külaelu toimib teisi­ ti, on hea, aga on kohti, kus ei

toimi ja külavanemat pole ka valitud. Külavanemate võima­ lus on kasutamata. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadu­ se kohaselt on külavanem valla käepikendus, kes vahendab in­ formatsiooni mõlemas suunas, aga ennekõike on ta ikkagi vo­ litatud kohalike elanike huvide eest seisma.

Eri tüüpi külades võivad toi­ mida isesugused lahendused, näiteks suure linna läheduses, kus domineerivad aiandusühis­ tud, on huvid hoopis teised kui tavakülas. Igal külal tulebki lei­ da endale sobiv variant. Tähtis pole mitte kassi värv, vaid see, et ta hiiri püüaks,” on Kunin­ gas veendunud.

Kui külavanem on valitud, siis peale tema aktiivsuse on tähtsad oskused ja teadmised.

Kodukant on koolitustega al­ gust teinud. Järgmisel aastal plaanitakse suuremas mahus koolitusi üle Eesti. Suure ja mõ­ juka organisatsioonina suu­ dab Kodukant külavanemate­ le toeks olla.

Külavanem teeb tööd ühis­ kondlikel alustel, aga kulud peaksid hüvitatud saama. „Kui täita oma ülesandeid korrali­ kult, kulub külavanemal nii aega kui ka raha, kasvõi auto­ kütust. Vald, küla ja külava­ nem peavad kokku leppima.

Meie eesmärk on, et külavane­ mad saaksid kindla rolli, neid oleks rohkem, et nende tege­ vusest oleks järjest enam ka­

su, et nad teaksid, mida neilt oodatakse, et nad oskaksid oma ülesannete piires märga­ ta kodukoha inimeste vajadu­ si ja et omavalitsus nende ku­ lud hüvitaks,” võtab Kuningas jutu kokku.

Kõigepealt peab keskvõim õigusaktis fikseerima, et küla­ vanema statuudi võtab vastu iga omavalitsus. Statuudis ol­ gu kirjas, kellel on õigust kü­ lavanemat valida – kas hääle­ taja peab kohapeal elama või piisab, et tal on seal kinnisva­ ra; kas see kinnisvara võib ol­ la ainult põllulapp või peab see olema midagi enamat; kas ühes leibkonnas saab hääletada mitu isikut või on igal leibkonnal üks hääl. Need asjad peab otsusta­ ma iga omavalitsus, nii nagu parimaks peab.

KÜLAVANEM ON VAHETULT KÜLAGA SEOTUD JA TUNNEB OMA KÜLA VAJADUSI KÕIGE PAREMINI. SEE ON KASUTAMATA RESSURSS, MIDA VALLAD ENAMASTI EI ARVESTA. „Vallad võiksid mõista, et külavanemates peitub suur jõud. Veel võimaldab see vallal kulusid kokku ja kaasata ela­ nikke kodukoha edendamisse,” on Kuningas veendunud.

8 || Linnud || maa elu

1. november 2018

Sügis –

seemnesööjate piduaeg OLAV RENNO linnuteadja

E

t elada, tuleb toitu lei­ da. Enamasti peavad linnud endale noka­ esise hankimiseks oma puhke- ja varjepaikadest väljuma ja võivad niiviisi sat­ tuda neist toiduahelas kõrge­ mal asuvate mitmesuguste selg­ roogsete loomade, sealhulgas röövtoiduliste lindude sööma­ himu ja selle rahuldamiseks et­ te võetavate rünnete ohvriks.

Nii ongi taimtoidulised linnud kui toiduahela alumistel astme­ tel asuvad olesed järgmiste lüli­ de elatusallikaks.

Toiduotsimine ja söömine on ohtlik tegevus, kuna sel ajal on lindude tähelepanu koondu­ nud oma lähimasse ümbruses­ se ja on pidev risk, et ei mär­ gata kiskja või röövlinnu lähe­ nemist. See oht sunnib palju­ sid taimtoidulisi linde toitu ot­

KUNA LINDUDEL PUUDUB VÕIME TSELLULOOSI SEEDUVATEKS ÜHENDITEKS LAGUNDADA, SIIS POLE SEEMNEKESTADE AINESES TALLETUNUD ENERGIA NEILE ENAMJAOLT KÄTTESAADAV.

sima lagedamates avarama vaa­ tega paikades. Üks toiduotsimisel ohtu kahandavaid kohastumusi on salgana tegutsemine. See on väljaspool pesitsusaega oma­ ne paljudele värvulistele, ees­ kätt vintlastele, tsiitsitajatele ja varblastele, samuti hanede­ le, partidele, luikedele ja teis­ tele veelindudele, kurgedele ja lõokestele. Suve lõpul hakka­ vad need linnud järjest enam taimset toitu tarvitama.

Ka toonekured, enamik kurvitsalisi-kahlajaid, tuvid, va­ reslased ja mitmed teised hoi­ duvad kokku üsna selgelt selle tõttu, et seltsingus ikka keegi aegsasti märkab ohu ilmumist ja hoiatab kõiki. Mõnede liiki­ de juures täheldatakse koguni, et keegi salga- või parveliikme­ test jääb valvele ja mingi aja pä­ rast valvur vahetub.

Kuna lindudel puudub või­ me tselluloosi seeduvateks ühenditeks lagundada, siis po­ le seemnekestade aineses talle­ tunud energia neile enamjaolt kättesaadav. Seemnetuuma­ de eraldamiseks koorikust või kestast on vintidel ja lähedas­ tel nokk koos lõualuude ja -li­ hastega kujunenud keerukaks „instrumendiks”, igal liigil pi­ sut omalaadseks, nii et eri lii­ gid on spetsialiseerunud oma meelistoidule.

Reeglina kasutavad suu­

rema nokaga liigid suuremaid seemneid, näiteks suurnokkvint suudab purustada kogu­ ni kirsi- ja oliiviseemnete kes­ ta, et valkude, rasvade ja seedu­ vate süsivesikute poolest rikas tuum alla neelata. Teradest toi­ tuvad vintlased suruvad need enne allaneelamist noka vahel puruks. Tsiitsitajatel, näiteks talvikesel soodustab seda kõ­ ver nokaserv. Ohakalinnud aga „lahkavad” takja- ja ohakanut­ te, käbilinnud saavad oma ris­ tatud tippudega üla- ja alano­ ka abil käbidest seemneid väl­ ja lüdida.

Sama suudab suur-kirjurähn tugeva sirge nokaga oma niini­ metatud sepikojas, milleks on puutüvesse või -kooresse pei­ teldatud pragu. Lähikonnas puu otsast murtud okaspuukä­ bi toob ta kohale noka vahel, klammerdub jalgadega puu kül­ ge, laseb käbi noka vahelt tüve ja kohevile aetud rinnasulgede vahele, heidab nokaga vana kä­ bi eemale, võtab vastu tüve hoi­ tud käbi ja surub selle – ikka te­ ravam ots ülespoole – prakku.

Tunni jooksul suudab rähn lüdi­ da kuni kümme käbi ja alla nee­ lata paarsada seemet. Need kaa­ luvad kokku umbes grammi ja sisaldavad vaid 5 kilokalori rin­ gis energiat. Ka sarapuupähk­ leid raiub suur-kirjurähn. Päeva­ se energiavajaduse – ca 60 kcal – rahuldamiseks on kirjurähnile vaja siiski ka loomset toitu, nii et osa päevast peab ta pühenda­ ma üraskitõukude otsimiseks.

Paljud taimtoidulised vär­ vulised koguvad endale varu­ sid. Selles on ühed tuntuimad pasknäärid, kes peidavad met­ sas sambla varju tammetõrusid, ja mänsakud, kes teevad sama sarapuupähklitega. Ka nende

nok k on pii­ savalt tu­ gev, mänsa­ kutel sobiv ise­ gi pähklikesta lah­ tiraiumiseks.

Ent ka hoopis pisem puu­ koristaja suudab nokaga pähk­ lituumani jõuda. Tema varub endale seemneid talvel lindude toidulaualt ja peab seejärel hoo­ las olema puukoore pragudes­ se peidetud päevalilleseemnete kaitsmisega „võõrusele” kippu­ vate tihaste eest. Muide, prae­ gu – novembri alul ongi õige aeg seada linnutoitlad üles ja need pidevalt sobiva söödaga varustada.

Viljapõldudele pudenenud teri söömas käima hakkasid ju­ ba augustipäevadel tuvid ja öö­ siti lendasid paljudele põldudele ka sinikael-pardid, kes leiavad toidu üles tundliku nokaotsaga.

Septembris tegid kõrrepõldudel järelkorjet sookured ja haned-

Praegu, novembri alul ongi õige aeg seada linnu­ toitlad üles ja need järje­ pidevalt sobiva söödaga varus­ tada. foto: Ants Liigus / pärnu postimees

lag­ led.

Haned ja väike­ luiged leia­ vad soodsaid söömakohti oraseja heinapõldudel, ehkki sealt saadav ei ole nii suure toi­ teväärtusega kui teratoit.

Juba oktoobris käis õunaae­ dades, pihlakatel ja teistel mar­ japuudel toitumas mitu rästa­ liiki. Nad saavad söönuks vil­ jalihast, allaneelatud seemned aga läbivad nende seedekulg­ la kahjustumata ja koos linnu väljaheitega maapinnale jõudes on neil seemnetel kaasas n-ö starterväetis. Novembris jät­ kavad seda tegevust Põhjalast saabuvad siidisabad, leppadelt ja kaskedelt leiavad toitu siisi­ kesed ja urvalinnud, süües nii seemneid, pungi kui ka noori urbi. Nii et taimtoidulistel lin­ dudel on piisavalt nokaesist ja linnusõpradel silmarõõmu nen­ de jälgimisest!

maa eLu || meTS || 9

1. november 2018

Metsamajja pagetakse ka mobiililevi eest SiGRiD KOOREP Sakala

Ü

ha enam tahavad inimesed vaikust ja rahu pidutsemise asemel. Nii on Rii­ gimetsa Majandamise Kesku­ se külastuskorraldusosakon­ na loodusteabespetsialist Ja­ na Jaanson teisel pool telefo­ nitoru ikka ja jälle kuulnud, et metsamaja broneerijad tahavad aasta lõpuks eemale linnakä­ rast ja välja igasugusest nuti­ maailmast.

On niisuguseid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamaju, kus pole elektrit ja isegi mitte mobiiltelefonilevi.

See ongi hea paik, kuhu maail­ ma eest pakku minna. Inime­ sed seda ka teevad, ja hulgali­ selt. Juba oktoobris võis suures osas lukku panna aastavahetu­ seks metsamajade broneerimis­ võimaluse.

MAJAKESTESSE TAHAVAD PALJUD „Nüüd on vist tõesti kõik bro­ neeritud ja kinni,” tähendab Ja­ na Jaanson oktoobri lõpus. Ma­ jade täis saamine oleneb pal­ juski sellest, millal nad bronee­ rimise järgmiseks aastaks lah­ ti teevad. See käib nimelt aas­ ta kaupa, et näiteks üks selts­ kond ei saaks viis aastat ette

Vanapagana metsamaja Järvamaal on tagasihoid­ lik ja sobib vähenõudlikule turistile. Bro­ neerimisgraa­ fikut vaadates selgus, et seal on veel hulga­ liselt päevi, mil võiks puhkuse just sinna planeerida. fotod: dmitri kotJuH / JärVA teAtAJA

TASUTA KOOLITUS METSANDUSLIK SEADUSANDLUS ALGAJALE METSAOMANIKULE

Kuigi enamik varustust tuleb metsamajja siirdudes ise kaasa võtta, on olemas pisike köögi­ nurk, kus saab puupliidil süüa valmistada.

aastalõppudeks sedasama ma­ jakest hõivata. „Tihti on niimoodi, et need, kes sel aastal ilma jäävad, taha­ vad kindlasti järgmisel aastal saada, ning jaanuaris või veeb­ ruaris pannakse juba aastava­ hetus kinni.” Lisaks eraldatu­ sele mängib majakeste popu­ laarsusel rolli soodne hind võr­ reldes muude puhkekohtadega.

Metsamajade tahetust näi­ tab seegi, et tegelikult on prae­ gu juba jaanipäevaks broneerin­ guid ees. „Need, kes läbi ham­ mustavad, et selle oma on ava­ tud, kasutavad kohe juhust,” lausub Jaanson. Aastalõpu pea­ le mõeldes pole küll enam mi­

dagi soovitada. Mõni muidugi kindlasti üritab veel detsemb­ riski, aga tal avaneb ainult siis võimalus, kui keegi oma kohast loobub.

OMA MAGAMISVARUSTUSEGA RMK­l on üle Eesti 24 maja­ kest, 20 on metsamajad ja ne­ li loodusmajad. Viimased on kindlasti vähem askeetliku­ mad ja ennekõike puhkami­ seks, mistõttu ka hinnalt kal­ limad. Näiteks kui metsamaja­ des on tavaks, et kogu maga­ misvarustus tuleb endal kaasa võtta, sest teinekord pole mõ­ nes isegi voodit ega madratsit,

siis loodusmajas on olemas kõik alates voodipesust, voodist ku­ ni korraliku köögini välja.

SUVEL ON KÜLL TEATUD MAJAD, KUS ÜKS SELTSKOND LÄHEB JA TEINE TULEB, JA VAHET POLE, KAS ON NÄDALAVAHETUS VÕI EI. Metsamajas seevastu tuleb kööginurgas arvestada heal ju­ hu poti või panni olemasolu­ ga ja kõik tarvilik tasub endal kaasa võtta. Samuti mahutavad loodusmajad suurema seltskon­

16.11.2018 JA 23.11.2018 Luua Metsanduskoolis

ROHKEM INFOT JA REGISTREERUMINE: WWW.LUUA.EE/KOOLITUSKALENDER +372 5254004 www.umamekk.ee

na ja näiteks Järvamaal on Simisalu loodusmaja saa­ nud tuntuks kui pulma­ pidamiskoht.

Kuigi enamik ma­ ju on kasutatavad ka talvisel ajal, on kindlasti suvi tao­ liste puhkepaika­ de hiilgeaeg. Nii võibki Jana Jaan­ son öelda, et suvel on küll teatud ma­ jad, kus üks selts­ kond läheb ja teine tuleb, ja vahet pole, kas on nädalavahetus või ei. Nüüd sügisel rihi­ takse oma looduses käik ena­ masti nädalavahetusele.

Kõige populaarsemateks majadeks ütleb loodustea­ bespetsialist näiteks Võru­ maal asuva Kõverjärve metsa­ maja, samuti Põlvamaal Päike­ seloojangu metsamaja ja Har­ jumaal Pedassaare metsamaja.

Kõigil nende puhul on tähtis roll imekaunil loodusel. Kõver­ järve on kõrgemale ehitatud ja jääb oma terrassiga natuke jär­ ve peale. Samuti on seal mõ­ nus istumiskoht suitsuahjuga.

Päikeseloojangu oma asub sa­ muti veidi kõrgemal, sealt ava­ neb vaade Meenikunno rabale. „Aga seal pole jälle elektrit. See ongi selline romantikamajake,” täpsustab Jaanson. Pedassaa­ re peibutab muidugi oma asu­ kohaga saarel, kuid sinna mi­ neku ja tuleku paneb tihtipea­ le paika loodus – kui on väga tuuline ja tormine, siis saare­ le ei pääse.

10 || iLma- ja TaimeTaRk || maa eLu

1. november 2018

iLMATARK

JÜRi KAMENiK

ilmatark

TSIRKULATSIOON – MUUTLIKU ILMASTIKU TAGAMAAD

Ü

Hobukastani seemnetel on veenipõletikuvastane toime, need hoiavad ära jäsemete turset, samuti tarvitatakse köha ja reuma vastu. foto: eLmo riig / sAkALA

Hobukastan aitab veenihädade vastu TOiVO NiiBERG

Räpina Aianduskooli õpetaja

V

anarahvas on kas­ tanimunasid kasu­ tanud nii koide vas­ tu kui ka liigesepõ­ letiku raviks, lisaks on kasta­ nil muidki kasulikke omadusi.

Hobukastani (Aesculus), heitlehiste lehtpuude ja ­põõ­ saste perekonna 13 liigist on seitse Põhja­Ameerika, viis Aasia idaosa ja üks Euroo­ pa päritolu. Euroopa liigi, ha­ riliku hobukastani (Aesculus hippocastanum) algkodu on Balkani poolsaar. Hobukastan toodi Euroopasse 16. sajandi lõ­ pupoole Türgist.

Juba vanad kreeklased pa­ nid tähele, et selle puu vil­ jad on hobustele hea köharo­ hi ja rögalahtisti ning kasuta­ sid neid isegi hobuste tiisiku­ se ravides. Ilmselt tuligi sellest hobukastani nimetus.

Inimese jaoks on töötle­ mata kastaniseemned mürgi­ sed. Seni ei olegi täpselt tea­ da, milline aine mürgitust põhjustab. Mürgitus ilmneb mao­ ja soolekatarrina, hal­ vimal juhul võivad kaasneda isegi nägemishäired ja tead­ vusekaotus.

Spetsiaalse leotamise, kää­ ritamise ja kuivatamise taga­ järjel mürkaineid kaovad ja nii töödeldud viljajahu on kasuta­ tud toidulisandi ja kohvivilja­ na. Siiski ei soovita kastani­ munade söödavaks tegemise­ ga kellelgi ise katsetada, sest söödavaid pähkleid jagub meil küllaga.

INIMESE JAOKS ON TÖÖTLEMATA KASTANISEEMNED MÜRGISED. MÜRGITUS ILMNEB MAO- JA SOOLEKATARRINA, HALVIMAL JUHUL VÕIVAD KAASNEDA ISEGI NÄGEMISHÄIRED JA TEADVUSEKAOTUS.

Küll on kastan laialdaselt tarvitusel rahvameditsiinis.

Hobukastani seemnetel on veenipõletikuvastane toime, need hoiavad ära jäsemete tur­ se. Veel kasutatakse köhavas­ tase vahendina ja reuma pro­ fülaktikas. Puukoort on tar­ vitatud seedetegevuse erguta­ miseks, kroonilise kõhulahti­ suse raviks, keedist välispidi­ selt paisete korral. Õietee on kõhukinnisti. Mürgine on ka roheline, okkaline, paks ja mõ­ ru viljakest.

On leitud, et kastanimu­ nadest valmistatud jahu ee­ maldab hästi kätelt mustu­ se ja tahma ning käed saavad hõlpsamini puhtaks kui seebi­ ga pestes.

Vanarahvatarkuse järgi ai­ tavad värsked kastanimunad ka koide vastu, kui neid riide­ kappi ja mantli­ või jopetas­ kusse panna.

Hobukastan on veenihai­ guste looduslik ravim. 1966. aastal avaldas Inglise ajaki­ ri Lancet Heidelbergi ülikoo­ li kliiniku uurimuse kastani­ munade ravitoimest. Katseta­ ti 240 veenihaigega, 12 nädala

KÜLViKALENDER: NOVEMBER 2. R

Vili, alates kl 07.48 juur

3. L

Juur

4. P

Juur, alates kl 11.01 õis

5. E

07.51 16.18

6. T 7. K

18.02

Istutusaeg

ks ilmahuviline ja tuttav arutles kunagi: „Jugavool teeb ikka korralike trikke – sisuliselt vist juba 2014. aas­ ta poolest novembrist alates, et tekivad sellised pooles vinnas hooaja ilmad.” Se­ da tõdemust saabki selgitada tsirkulat­ siooniga.

Tsirkulatsioon on suurte ja suhteli­ selt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside nii horisontaal­ ne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.

Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on juba ainuüksi Euroopa kohta roh­ kesti koostatud. Kuigi Eesti kohta on välja töötatud ka nn kodumaine tsirku­ latsioonikäsitus (publikatsioonid Post, P.; Tuulik, J.; Truija, V. 2001–2003), ee­ listan kõige rohkem tsirkulatsioonide kolmest jaotust ehk Wangenheimi­Gir­ si klassifikatsiooni, mis on küll üsna üldine.

Samas selle üldistusjõud on Ida­Eu­ roopa, sh Eesti kontekstis, väga või­ mas, selgitades ja aidates mõista siin­ set ilmastikku ja selle tagamaid. Selles käsituses on (Ida­)Euroopale iseloomu­ likud kolm tsirkulatsiooni makrotüü­ pi (vormi): • vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; • vorm E – poolmeridionaalne tsir­ kulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõu­ nast; • vorm C – meridionaalne tsirkulat­ sioon, õhuvool põhjast.

C­tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias (või Põhjamerel Suurbritannia kohal) aga an­ titsüklon. E­tüübi korral on Venemaa kesk­ või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk­Euroopa kohal ulatuslik tsüklon.

W­tüübi korral asub antitsüklon Vahe­ mere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklo­ nitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tu­ gevusest. Kui viimane on nõrk, siis saa­ vad areneda suure amplituudiga Ross­ by lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W­tüüp) asendub näiteks põhja­ või kaguvooluga (vastavalt C­ või E­tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid.

Ka viimastel päevadel oli tegu pigem meridionaalse tsirkulatsiooniga – Eestit mõjutas Venemaa antitsüklon, mistõttu võis rääkida E­tüübist. Peamiselt seetõt­ tu on kuu algus väga soe, kuni 14kraadi­ se õhutemperatuuriga. Kuid olukord on muutumas, sest näib, et ülekaalu saab W­tüüp ja õhk hakkab liikuma valda­ valt läänest itta.

31. oktoobril saabus uskumatult soe õhumass, nii et õhutemperatuur tõusis 10...14 kraadini.

Selline „vanaks” läinud vananaistesu­ vi võib novembris koguni nädalaid kes­ ta, nii et pärast lõppevat nädalat ei pruu­ gi lund ja talvemärke 3...4 nädalat näha.

Elame, näeme!

jooksul said nad iga päev hobu­ kastaniekstrakti tablette. Mär­ gati, et veenilaiendid jalgadel vähenesid. Ravimi toime sar­ nanes samaotstarbeliste ravi­ sukkade omaga.

Kastaniravim võiks olla alternatiiv nendele, kes ei saa ravisukki kanda. Uuringud on näidanud, et kastanimunas sisalduvad ained tugevdavad veeniseinu. Pikaajaline seismi­ ne ei ole enam nii vaevarikas.

Kastanimunades leiduv sa­ poniin ei lahustu vees. Selle­ pärast ei sobi kastanimunad kompressiks või mähiseks kõlbliku tee tegemiseks. Parem on valmispreparaat apteegist.

Tööstuslikult valmistatak­ se hobukastani munadest ter­ vet rida apteegiravimeid. Neid kasutatakse välispidiselt ja sis­ sevõetuna põhiliselt ödeemide (tursete), hemorroidide, veeni­ laiendite ja neist tingitud haa­ vandite korral.

Kastanimunade mõru mait­ set põhjustab eskuliin, mis tõs­ tab samuti veresoonte vastu­ panuvõimet, vähendab kapil­ laaride läbilaskvust ja lahus­ tub hästi vees. Vilju kogutak­ se valminuna, st täiesti küp­ sena. Vilju kuivatatakse päi­ kese käes või kuivatis (ah­ jus, praeahjus) temperatuuril 50–60 kraadi. Säilib kinnises nõus üks aasta.

Profülaktikaks ja turgutu­ seks soovitab rahvameditsiin sapieritushäirete, krooniliste seedehäirete, köha ja ülemis­ te hingamisteede haiguste kor­ ral teha vesitõmmist. 1 sl too­ restele purustatud seemnete­ le valada peale klaas toasoo­ ja vett, keeta tasasel tulel 30 minutit, jahutada ja kurnata.

Tarvitada 1 sl enne sööki 3–4 korda päevas. Ravikuur kestab 20–30 päeva, seejärel pidada 10 päeva vahet.

Ravimtee vereringe pa­ randamiseks, veresoonte läbi­ laskvuse suurendamiseks, ve­ rehüübimise ja trombiohu vä­ hendamiseks ning hemorroidi­ de vastu. Viljad kuivatada koos välise rohelise koorega päikese käes või kuivatis 50–60 kraa­ di juures. Võtta 1 sl kuivatatud purustatud vilju, valada peale klaas keeva vett, lasta 15 mi­ nutit tõmmata, kurnata ja tar­ vitada kolmandik klaasi kolm korda päevas. Ravikuur kestab 20–30 päeva, seejärel pidada 10 päeva vahet.

Liigeste puhastuseks ja tur­ gutuseks. Täita liitrine purk kahe kolmandiku ulatuses hobukastani peeneks hakitud viljadega, valada peale nuusk­ piiritust, nii et vedeliku pind on kahe sõrme jagu üle vilja­ de. Hoida purki soojas kohas kaks nädalat. Seejärel kurna­ ta tõmmis ja määrida valuta­ vatele liigestele.

Õis Õis, alates kl 15.02 leht

Leht

8. N

Leht, alates kl 21.00 vili

9. R

Vili kuukALendri koostAJA signe siim, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK

maa elu || Aed ja kodu || 11

1. november 2018

Põldugi saab permakultuuri järgides harida Triinu Guerrin permakultuuri edendaja

õrumaal Vastseliina lähistel asub üks Eesti suu­ remaid permakul­ tuurist inspireeri­ tud taluaedu, mil­ le juurde kuulub ala­ tes selle aasta keva­ dest ka poolehektari­ line põld, mida samuti haritakse permakultuu­ ri põhimõtteid jälgides.

Esimesed aastad tegelesime majalähedase õuemaaga: rajasi­ me laiad kõrgpeenrad juurvil­ jaaeda endiste kitsaste vagude asemele ning ehitasime kastja kompostpeenraid käigurada­ de äärde. Sedamööda, kuidas kogunes orgaanilist materjali (köögijäätmed, põhk, murunii­ de), rajasime uusi istutusalasid sooja mikrokliimaga paikades­ se, nagu seina- ja müüriääred. Õppisime nägema ja pare­ mini kasutama mitmeid aasta­ ringselt kättesaadavaid loodus­ likke ressursse. Kevadel lõiga­ tud õunapuu- jm peenemad ok­ sad sobivad hästi kõigi peenar­ de alumiseks kihiks, muruniide või niidetud märg hein vahe­ kihtideks või kattematerjaliks, vanad ajalehed, ehituspapp jm vanapaber peenarde vahekäi­ kudesse, sügisel kokkuriisutud lehed taas kattematerjaliks.

Oma kogemuse põhjal või­ me kinnitada, et aia „kasvata­ mine” võibki olla pidev, perma­ nentne tegevus, sest loodus pa­ kub meile selleks pidevalt uu­ si võimalusi.

Nende aastatega veendusi­ me, et loodusest eeskuju võt­ mine tasub end mitmel moel: muld on viljakam, vähem on rutiinset füüsilist tööd ja aed peab tervikuna paremini vastu äärmuslikele ilmatingimustele.

AED ALGAB PABERILT Saime ka piisavalt kogemusi, et hakata huvi tundma selle vas­ tu, kuidas permakultuuri põhi­ mõtteid rakendada suurel põl­ lul. Tuleviku ülesanne ongi pi­ gem suurte monokultuursete põldude üleviimine looduslä­ hedasteks saagirikasteks öko­ süsteemideks, mis aitaksid ära toita juba tervet küla või asulat.

Selle aasta talvel otsustasi­

KUI IGAL AASTAL LEHED KOKKU KOGUDA JA LAOTADA PAKSU KIHINA TULEVASTE PEENARDE ALUS- VÕI OLEMASOLEVATE PEENARDE KATTEMATERJALIKS, SIIS OLEKS ÜHE LIIGUTUSEGA TÄIDETUD KAKS EEMÄRKI: ÕU KORISTATUD JA PEENRAD VÄETATUD ILMA MAAD KAEVAMATA.

megi katsetada permakultuu­ ri põhimõtteid suuremal, poo­ lehektarilisel põllulapil. Just nimelt talvel, sest esmalt joo­ nistasime tulevase aia pabe­ rile. Mõtlesime läbi, kas vaja­ me pigem ilu- või tootmisae­ da, võtsime arvesse maatüki asukohta, päikese ja tuulte lii­ kumist ning vihmavee voola­ mise suunda.

Soovisime, et meie aed tu­ leks pigem kombineeritud tüü­ pi, kus on nii sirgeid aedvilja­ peenraid kui ka erikujulisi kat­ sepeenraid nagu korralikule õp­ peaiale kohane.

Kõigepealt märkisime aia kõigisse külgedesse ligipääsu­ teed, siis joonistasime laia nel­ jameetrise keskallee, mille mõ­ lemale poole hakkasime peen­ raid visandama. Seda tehes võt­ sime kõigepealt arvesse mulla viljakuse parandamise vaja­ dust. Kui muld on toitainevae­ ne või liivane, siis on kõige õi­ gem rajada kõrged peenrad eri­ nevast kättesaadavast orgaa­ nilisest materjalist. Põllu ühte äärde, kus muld on pigem sa­ vine ja raske, kavandasime 1,5 meetri kõrgused hugel- ehk ku­ hikpeenrad, lisaks madalamaid U-kujulisi kõrgpeenraid.

Põllu keskossa, kus on vil­ jakam savisegune muld, joonis­ tasime kahele poole keskalleed sirged laiad n-ö tootmispeen­ rad. Peenarde vahekäikudeks arvestasime 1,5–2 meetrit.

Otsustasime ka, et läheme permakultuurile üle järk-jär­ gult ja külvame esimesel aas­ tal poolele põllumaale segu her­ nest, oast, tatrast ja ristikust.

KEVADISED PÕLLUTÖÖD Kevadel, kui lumi läinud, võt­ sime joonise kaasa ning mõõt­ sime selle järgi maatükil väl­ ja käigurajad ja tulevaste pee­ narde asukohad. Nüüd sügisel teame juba mõne kuu kogemu­ se põhjal kinnitada, et suurel maa-alal on äärmiselt tarvili­ kud laiad juurdepääsuteed trak­ toritele jt põllutöömasinatele.

Seejärel hakkasime kavan­ dama kõrgpeenarde rajamist ehk talguid. Oleme juba mit­ mendat aastat osalenud „Tee­ me ära” talgutel ja kutsunud permakultuuri huvilisi kaasa lööma aia rajamise algustöödel.

Et talgutega midagi korda saata, on tarvis enne kokku ko­ guda ja põllule tuua võimalikult palju orgaanilist materjali. Sel­ lega võib algust teha juba sü­ gisel, kui eestlasi valdab üle­ üldine lehtede riisumise pala­ vik. Kui igal aastal lehed kokku koguda ja laotada paksu kihi­ na tulevaste peenarde alus- või olemasolevate peenarde katte­ materjaliks, siis oleks ühe liigu­ tusega täidetud kaks eemärki: õu koristatud ja peenrad väeta­ tud ilma maad kaevamata.

Suurest põllust rääkides võiks lehed sügisel hunnikus­ se jätta, et need talvega piisa­ valt niiskust koguksid – siis on neid kevadel kergem laia­

li laotada. Kes tahavad samu­ ti katsetada kuhik- ehk hugelpeenardega (1,5 kuni 2 meetrit kõrged!), need peaksid varuma poolpehkinud puutüvesid või suuri puuoksi. Ka seda võib te­ ha järk-järgult oma krunti või metsaalust koristades.

Esialgu polegi permakul­ tuurse aia rajamise juures vaja muud kunsti, kui oskust näha võimalikku ressurssi, seda kok­ ku koguda ja julgelt aias katse­ tada. Kui palju meil igal aastal põletatakse vana puitmaterja­ li, lõigatud puuoksi ja lehti, sel­ le asemel et kogu see väärtuslik kraam aias ära kasutada!

Juba sügisel võib põllule „küpsema” tuua mõned koor­ mad põhusegust sõnnikut ja põhurulle, eriti hästi sobib mõ­ ned aastad väljas olnud ja see­ ga „kasutuks” muutunud põhk.

Alles siis, kui kogu väär­ tuslik kraam on kokku veetud, saab tööga alustada. Meie kor­ raldasime sel kevadel kahed tal­ gud, mille käigus saime valmis kõrgpeenarde alused, sest va­ rutud materjal sai lihtsalt otsa.

Esialgu ongi peamine, et muld saaks kaetud, edaspidi võib peenraid kõrgemaks laduda.

Ikka sedamööda, kuidas aas­ ta jooksul orgaanilist ressurs­ si koguneb. ÜLEMINEKU PERMAKULTUUR Kui ei ole vaja otseselt mul­ la viljakust või struktuuri pa­ randada, võib alustada ka liht­ samal moel. Lasime viljaka­ ma mullaga alale kevadel trak­ toriga ajada klassikalised sir­ ged vaod. Ajasime käsitsi kaks või kolm vagu kokku laiadeks peenardeks ja kaks vagu vahe­ käikudeks. Need peenrad said 20–40 cm kõrgused, pärast mullapinna tasandamist kat­ sime selle õhukese lehekihiga.

Kui vähegi võimalik, soovi­ tame vastsed peenrad kohe ära katta, kasvõi 5 cm paksuse le­ he- või põhukihiga, et mullas sisalduvat niiskust hoida. Sel­ le kevade põuakogemus näitas, et talve jooksul mulda kogune­ nud niiskuse hoidmine on üli­ oluline.

Kellel võimalus vana põhku või hakkpuitu kasutada, võiks sellega ka peenarde vahekäi­ gud katta. Laiad kinnikaetud vahekäigud aitavad samuti niis­ kust hoida, akumuleerivad päe­ val soojust ja vähendavad su­ vist vajadust vahesid kõblata või rohida.

Edaspidi puudub ka tarvi­ dus peenraid kaevata või üles harida, sest kui muld on kae­ tud, teevad mullas leiduvad mikroorganismid mulla väeta­ mise ja kobestamise töö meie eest ära.

Esimesel aastal soovitame kasvatada võimalikult palju eri­ nevaid taimi, mis ka biomas­ si toodaksid, et sellega sügisel peenraid katta. Meie külvasi­ me oma peenardele porgandeid, punapeete, rõikaid, rediseid, li­

Kevadel ajas traktor põllule klassikalised sirged vaod. fotod: erakogu

Laiad peenrad hoiavad pare­ mini niiskust ja võimaldavad permakultuu­ rile kohaselt erinevaid taimi koos kasva­ tada.

Kaks või kolm vagu aeti käsitsi kokku laiadeks peenardeks ja kaks vagu vahekäi­ kudeks.

saks istutasime porrusid, kaa­ lika- ja kapsataimi.

Laiade peenarde eelis on see, et need ei vaju nii kerges­ ti laiali, hoiavad paremini niis­ kust ja võimaldavad permakul­ tuurile kohaselt eri taimi koos kasvatada. Meie valisime iga­ le peenrale 1–2 kultuuri, mida seal koos kasvatasime, ning siis istutasime siia-sinna saia­ lilli, kosmoseid, õlelilli, rebas­ heinu ning tageeteseid. Üks lihtne viis mulla läm­ mastikusisaldust tõsta on kas­ vatada võimalikult palju lib­ likõielisi. Sel aastal kasvasid meie aias herned, oad, sojaoad, kikerherned ja läätsed. Isegi kui sojaube ja kikerherneid po­ le meil traditsiooniliselt kasva­ tatud, siis tänavune suvi näitas, et võime hakata oma põldudel ka lõunamaade taimi kasvata­ ma. Need on põuale vastupida­

vamad ja muudavad meie aedu mitmekesisemateks.

Peenarde vahekäikudesse soovitame istutada regulaar­ sete vahemaade tagant vare­ merohupõõsaid. Neid suuri leh­ ti, mis väga hästi kõdunevad ja mitmesuguseid toitaineid si­ saldavad, võib suve jooksul 2–3 korda peenardele laotada. Nõn­ daviisi hakkab aed ise tasapisi tootma mullapinna katmiseks vajalikku rohelist, seega vähe­ neb vajadus tuua väljastpoolt kattematerjali.

Taoline „ülemineku perma­ kultuur” võimaldab samm-sam­ mult aeda ümber kujundada, seda mitmekesisemaks ja vas­ tupidavamaks muuta. Annab aega harjuda mõttega, et enam pole vaja peenraid igal sügisel ja kevadel üles kaevata või kün­ da. Õpetab vaatlema ja loodust usaldama.

12 || Saun || maa eLu

1. november 2018

Pisike vana hall ilmetu hoone, kuid oi millise ajalooga. Parempoolsel pildil on Elor Ilmet koos truu sõbraga külmas suitsusaunas. fotod: dmitri kotJuH / JärVA teAtAJA

KuiDO SAARPuu Järva Teataja

ee on suitsusaun,” näi­ tab RMK Viljandimaa metskonna ülem, Ras­ si külaseltsi kuuluv Elor Ilmet. Pisike vana hall ilmetu hoone, kuid oi millise ajalooga.

Ilmet pakub, et see suitsusaun võib olla ehitatud julgelt sadakond, arvatavas­ ti palju­palju rohkem aas­ tat tagasi.

Neid, kes seda täpselt võik­ sid teada, pole enam meie seas.

Selle kohagi, kus saun omal ajal palk palgi haaval sai lahti lam­ mutatud, autodele pandud ja Rassi külas taas püsti laotud, on loodus võtnud juba enda omaks. Asjaosalised, kes seda tegid, said tahmaseks kui ton­ did. Jutt käib ikkagi ehedast suitsusaunast ja selle palkidest.

SUITSUSINGILÕHNANE SAUN „Sauna eelmine omanik oli Soosaare metsavaht. Algne asupaik aga praegune Viljan­ dimaa, Vastemõisa lähedal,” sel­ gitab Elor Ilmet. „Seal oli met­ savahikoht. Kui mina sinna töö tõttu sattusin, oli elumaja pi­

Metsaülem puhus suitsusaunale eluvaimu sisse kalt seisnud tühjana, katuski juba sisse langenud, metsava­ hist oli alles vaid saun ja seegi mittetoimiv. Otsustasin sauna päästa. Kui omal ajal seda sealt ära poleks toonud, oleks seegi saun praeguseks kadunud, sest on ju nii, et kui katus kukub sisse, kaob ka hoone.”

Elor Ilmet organiseeris sau­ na Lõuna­Järvamaa metsakülla Rassi külla Tõrvaaugule ja ehi­ tas taas üles. Pikkus 4 ja laius 3 meetrit. Läbimädanenud palgid, alumine rida sai välja vaheta­ tud, uus laastukatus peale, uk­ sed ette, lava ja keris meister­ datud ning tulemuseks oli toi­ miv saun. Toetub saunahoone kividele, nii nagu neid ikka va­ nasti tehti.

Kus vähegi võimalik, püü­ dis Elor Ilmet säilitada sauna algupärasust. Nii läksid asja et­ te näiteks vanad aknaraamid.

Vett suitsusaunas, välja ar­ vatud juhul, kui seda ise ämb­

riga ei too, ei ole. On leiliruum ja eeskoda. On kaks ahtakest akent, petrooliumilamp akna taga. „Laelauad on peal lahtiselt, sest kütmisel võivad tekkida liigsed gaasid. Nii õpetati te­ gema ka vanasti,” sõnab Ilmet. „Suitsusaunad ehitati ju elu­ hoonetest kaugemale, sest oli päris tavapärane, et need kip­ pusid tuld võtma.”

Ava uks, kummarda alla (ukseava on ju pisike) ja as­ tu eeskotta. Seal näed pisi­ kest puutagavara ja veetoobrit.

Esimese asjana tunned suit­ susingi lõhna. Tunned, aga ei näe midagi, sest saunas on pi­ me. On mustavad seinad, lagi ja põrandad. Sama kordub lei­ liruumis.

Elor Ilmet sauna suitsuli­ ha tegemiseks ei kasuta, lõhn on kütmisest, millest muust. „Lihasuitsutamine on tule­ ohtlik tegevus. Liha on suit­

VENE KERISEGA SAUN ON HARULDUS KuiDO SAARPuu Järva Teataja

E

rilisemate saunadega on Järvamaal isemoo­ di. Neid siin lihtsalt ei ole. Neid pole siin ku­ nagi olnudki või on möödunud aastad ja ümberehitused erili­ sed ihuharimiskohad siit kao­ tanud.

Türi kogukonnaseltsi ma­ ja tagahoovi tagumises nurgas on üks majake. Samuti ilmetu ja pisike. Väliselt.

Kui Juho Wärkstuba OÜ eestvedaja Aare Grünberg ma­ jakese ust paotab, võib näha ahjulaadset küttekeha. Võhiku

jaoks ei meenuta miski tavalist saunaahju.

Aare Grünberg kõneleb, et tegemist on Vene kerisega saunaga ehk korstnaga suit­ susaunaga. Ehitati see arva­ tavasti 1960. aastate alguses. „Eriliseks teeb sauna just ke­ rise tüüp. Vene keriseid ei ole enam kusagil kasutusel, kõik on välja lõhutud. Tegemist on kinnise suitsukerisega, mida köetakse kuus kuni kahek­ sa tundi. Seejärel võetakse söed alt ära, siiber pannak­ se kinni ja ahju saunapool­ sest osast tehakse luuk lah­ ti, kuhu uhatakse leili võtmi­ seks vett.”

„Põhimõtteliselt on tege­ mist sama kerisetüübiga, mis vanasti oli kasutusel rehetuba­ des,” sõnab Grünberg.

Aare Grünberg võrdleb sel­ les saunas käimist Türgi sau­ naga. „See on vihtlemise saun.

Seal on palju niiskust.”

Kui kogukonnakeskuse majas tehtavate tööde kõrvalt jõuab järg saunamajakeseni ja see ihuharimiskoht saab taas paremale elule kõpitsetud, loo­ dab Aare Grünberg sinna luua pühendunud saunahuvilisi koondava saunaklubi.

Kõik tööd võetakse ette aegamööda, tähtaegu seatud ei ole.

Vene kerisega sauna ahi. foto: kuido sAArpuu

sus, rasv tilgub maha ja eks neid saunu põles maha ka koos lihaga,” teab Elor Ilmet ajaloost öelda.

ERILINE ELAMUS Suitsusauna kasutab Elor Ilmet aastas kümmekond korda. Iga kord on eriline. Viimane kord aeti suitsusaun soojaks Tõr­ vaaugu matka­ ja metsapäeval septembris.

SUITSUSAUNAD EHITATI JU ELUHOONETEST KAUGEMALE, SEST OLI PÄRIS TAVAPÄRANE, ET NEED KIPPUSID TULD VÕTMA. „Suitsusauna kasutamine eeldab rohkem saunalisi. Ühe pere jaoks on selle soojakssaa­ misel liiga palju kütmist,” sel­ gitab ta. „Talvel selleks, et õh­

tul kella kuueks sauna saada, tuleb see hommikul kaheksa paiku küdema panna. Siis võ­ tad oma leilid kella kümne­ühe­ teistkümneni ära ja järgmisel hommikul on ka veel soe sees.

Saun ei ole küll kõige suurem, kuid juba ainuüksi lavale ma­ hub viis saunalist.” „Kui vanasti kasutati ees­ koda riietumiseks ja leiliruu­ mis võeti nii leili kui ka pesti, siis praegusel ajal suitsusaunas me ei pese. Suitsusaun on roh­ kem elamuse saamiseks, mitte muuks,” arutleb ta. „Ehe suitsu­ saun lihtsalt on nii teisem, mit­ te ainuüksi leili või suitsulõhna tõttu. See lihtsalt on!”

Suitsusauna erilisusest, en­ nekõike tavasaunaga võrreldes, võiks Elor Ilmet jäädagi rääki­ ma. „Saunataja jaoks on suit­ susauna leil palju pehmem ja ihule mõnusam. Suitsusaunal on teistmoodi hing, on hästi steriilne keskkond, siin käisid naised omal ajal sünnitamas – sellistest saunadest räägib meie ajalugu.”

Antud suitsusaun ei ole Elor Ilmeti valdustes ainus.

Seal on ka kahekordne puhke­ maja klassikalise Soome sau­ naga, seal on paar tiigikest ja neid ühendavad purded. Pole liialdus öelda, et seal rahus ja vaikuses, metsa veerel on lau­ sa omamoodi saunaala. Pese­ miseks ja tavakasutuseks on­ gi seesama Soome saun, mille saab suvel soojaks tunni ja tal­ vel pooleteise tunniga.