RADAR 10

Nr 10 oktoober-november-detsember 2011

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Motopolitsei maskott jõudis tagasi koju

Eriüksus, kelle relvaks on sõnad Politsei- ja piirivalveameti teine aastapäev!

Külas Punamäe kordonil

JUHTKIRI

12

6 Sisukord 4

Uudised

6

Luubi all Eriüksus, kelle relvaks on sõnad

10 Mõte Uued reeglid 12

Persoon Naine, kelle ees avanevad kõik uksed

16

Pidupäev Politsei- ja piirivalveameti teine aastapäev!

20 Meistriklass Motopolitsei maskott jõudis tagasi koju 24 Piir Punamäe kordon töötab mehitatud valvsusega 28 Intervjuu Kaks kooli, kaks riiki, üks amet 32 Koostöö Kahe organisatsiooni üks nägu 35

Muuseum Ajalugu ärkab ellu

Ilus algatus Postimehe karikaturist Urmas Nemvalts on joonistanud kunagi karikatuuri, mille peal kaks vihase näoga sokku kuristiku kohal palgil sarvi ragistavad. Teise pildi peal võtavad sokud aga rõõmsalt palgil istet ning tõdevad üheskoos õlleklaase kokku lüües: „Jah, koostöö on iga kell konkurentsist etem.“ Seda karikatuuri nähes tuli mul kohe meelde, kui palavalt me Politsei- ja Piirivalveametis koostöö sõna armastame. Jah, see on üks meie põhiväärtusi, aga mis kõige tähtsam – see ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid tegelik igapäevaelu. Koos töötamise musternäited on need inimesed, kes valiti hiljuti politsei ja piirivalve teisel aastapäeval PPA parimateks töötajateks. Millise muu sõnaga iseloomustada inimesi, kes aitavad lahendada kolleegidel kuritegusid, korraldavad põhitöö kõrvalt ennetusüritusi või otsivad enda algatusel koostööpartnereid? Tegu on ilusa algatusega, mis kujuneb loodetavasti heaks traditsiooniks ning annab inimestele jõudu juurde. Nii suures asutuses nagu PPA võivad kiidusõnad kergesti kaduma minna, aga kui nad juba pronkskujusse valatud on, ei pääse nad kuhugi.

Rahulikku jõuluaega ja häid mõtteid uude aastasse!

38 Konverents Eetikakonverents vallandas uudsusega emotsioone 40 Analüüs Võimalused modelleerida protsesse ja käitumist

Nelli Pello Radari peatoimetaja

44 Haridus Sisekaitseakadeemia pakub erialast täiendust 46 Võõrsilt Noored Hollandis 48 Reisikiri Poola: nalja ei mõista ei liiklus ega kontrollijad 50 Sport Mälumäng ja ristsõna

FOTO: KAJA VENTSEL

52

54 Raamatud ja kokkuvõte inglise keeles

46

24

on viis korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

Toimetus Peatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Esi- ja tagakaanel: Põhja Prefektuuri läbirääkijate juht Reimo Raivet ja kiirreageerijad (fotolavastus). Fotod: Kaja Ventsel Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 6000

Kolleegium Raivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Helen Rennel, Vilve Raik, Elmar Vaher, Aldis Alus, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

Kontakt Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: 612 5030, 534 39684 | E-post: radar@politsei.ee Veebis: issuu.com/ajakiri_radar

3

UUDISED

Alustati 65 elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust Kodakondsus- ja migratsiooniosakond on sel aastal algatanud kokku 65 äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, kuna on tuvastatud, et elamisloa omamine ei ole põhjendatud. Neist 15 juhul on elamisluba juba kehtetuks tunnistatud.

Politsei- ja Piirivalveamet teeb pidevalt elamislubade järelkontrolli, et tuvastada, kas elamisloa saanud isik on kinni pidanud endale võetud kohustustest. Äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamislubade puhul vaadatakse järelkontrollis, kas isik on asunud Eestisse elama ning kas saab siin juhtorgani liikme tasu. Kui elamisloa omanik on näiteks ainult mõne korra Eestis käinud ning siin ettevõtte juhtorganis reaalselt ei tööta, on see alus tunnistada tema elamisluba kehtetuks. „Kui järelkontrolli käigus tekib PPA-l kahtlus, et elamisloa tingimused ei ole täidetud, võtame isikuga ühendust ning anname võimaluse nõuetele vastavust tõendada,“ selgitas PPA välismaalaste talituse juhataja Liis Valk. „Kui selgub, et isik siiski elamisloa saamisega endale võetud kohustusi täitnud ei ole, tunnistab PPA ta elamisloa kehtetuks ja ta peab Eestist lahkuma, millega võib kaasneda ka sissesõidukeeld Schengeni alale.“ Liis Valgu sõnul hõlmavad väärkasutused valdavalt just äriühingu juhtorganis töötamiseks taotletud elamislubasid, mille taotluste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.

Ettevõtluseks taotletakse elamislubasid märksa vähem, kuna tõendamiskoormus on selle puhul palju suurem ning taotleja peab vastama suuremale arvule tingimustele.

Ettevõtluseks saadud elamislubade kehtetuks tunnistamise menetlusi ei ole PPA alustanud, kuid Siseministeeriumi korraldusel tehakse praegu ka nende järelkontrolli.

Loetelu nõuetest, millele äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks või ettevõtluseks elamisluba taotlev isik peab vastama, saab vaadata PPA veebilehelt www.politsei.ee.

4

„Mõrvade lahendamine on keeruline ja tihtilugu aeganõudev protsess, seepärast on erinevate praktikasuundade ning oma ala spetsialistide kogemuste jagamine selle teema puhul äärmiselt vajalik,“ ütles Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo juht ja konverentsi peakorraldaja Priit Pärkna, lisades, et kolm aastat mõrvateemalisi konverentse on end igati õigustanud, kuna tihenenud on koostöö oma sise- ja välispartneritega ning üht-teist on juurde õpitud. Konverentsil osalenute tagasiside põhjal kerkisid esile ka järgmiste mõrvakonverentside võimalikud teemad, näiteks sarimõrvad, seksuaalmõrvad ja alaealiste poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod.

Tänavune mõrvakonverents keskendus tellimusmõrvadele. „Et meie ametnike kogemus tellimusmõrvade lahendamisel on väike, koolitusi tehakse harva ning ühine arusaam ja praktika teiste ametkondadega vajaks

Mõrvakonverentsi peakorraldaja, Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna

FOTO: KAUPO KIKKAS

Elamisluba

Põhja Prefektuuri eestvedamisel korraldati 18. ja 19. oktoobril Tallinnas kolmas rahvusvaheline mõrvakonverents, kus käsitleti tellimusmõrvade lahendamise parimat praktikat.

senisest rohkem edendamist, oli konverentsi peamine eesmärk suurendada tellimusmõrvade ennetamisega ja nende kohtueelse menetlemisega tegelevate ametkondade teadlikkust ning koostöövõimet. Kuna riigi julgeoleku vaates on organiseeritud kuritegude ennetamine ja tõkestamine üks politsei prioriteete, õigustas 2011. aasta konverentsi teemavalik end igati,“ lisas Pärkna.

Konverentsil osalesid peale PPA töötajate kolleegid prokuratuurist ja kohtust ning eksperdid Eestist, Lätist ja Saksamaalt.

Põhja Prefektuur koostöös Euroopa Komisjoniga korraldas mõrvakonverentsi esimest korda 2007. aastal. Mõrvakonverents 2011 korraldati Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Peeti kodakondsuse ja migratsiooni aastakonverents 25. novembril korraldati lauluväljaku ruumides kodakondsuse ja migratsiooni teine aastakonverents „Minu töö varjatud pool“, mille eesmärk oli tuletada ametnikele meelde otsuste tähtsust ning nende mõju tööle.

Seekord räägiti aastakonverentsil kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna töötajatele hoolsuse vajalikkusest nende igapäevatöös ning tehtavate otsuste mõjust. Peadirektor Raivo Küüt ütles avasõnas, et meid ootab ees tihe töö ja kiired ajad, kui kätte jõuab dokumentide kehtivustähtaja massiline lõppemine, kui inimestel tekib üleöö kiiresti vajadus uus dokument saada. „Kindlustunde, et me saame hakkama, annab see, et me ei ole käed rüpes istunud, vaid oleme ise ettevalmistusi teinud,“ ütles Küüt. Ta kinnitas, et oleme algatanud analüüsi ja ressursside planeerimise, et teha ees ootavad ajad sujuvamaks nii rahvale kui ka meie kolleegidele. Konverentsil oli mitmeid ettekandeid. Kommunikatsioonibüroo peaspetsialist Priit Põiklik kõneles meedia tähelepanust ja avalikkusega suhtlemise olulisusest. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Kaire

FOTO: REELIKA RIIMAND

FOTO: PPA

Tallinnas toimus rahvusvaheline mõrvakonverents

Pikamäe rääkis kohtu tööst ja PPA menetlustest, kaitsepolitsei büroo juht Tõnu Miilvee tegi ettekande migratsioonist ja julgeolekust.

Andmete kaitse tähtsuse teemal võttis sõna Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Merit Valgjärv, Siseministeeriumi arvamuse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna töö kohta esitas Siseministeeriumi migratsioonija piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Eesti kogukonnast välisriikides kõneles Välisministeeriumi õigusbüroo direktor Viktoria Tuulas.

UUDISED

FOTO: JAAN RÕÕMUS

LÜHIDALT Politseisse jõudsid tuliuued Škodad

8. novembril oli Politsei- ja Piirivalveameti juhtkonnal, prefektidel, büroode juhtidel ja Schengeni töörühma liikmetel hea võimalus täiendada oma teadmisi Schengeni hindamise infopäeval.

Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis korraldatud infopäeva eesmärgiks oli jagada vajalikku teavet esimest korda Schengeni hindamise ettevalmistamisele kaasatud ametnikele ning värskendada ja täiendada selles juba varem osalenud töötajate teadmisi. Infopäeval andsid esinejad ülevaate Schengeni hindamise tervikprotseduurist ja viimaste aastate põhimõttelistest muudatustest hindamisprotseduuride korraldamisel. Infopäeval tutvustas Berndt Körner Austriast nii hindamise õiguslikteoreetilist tausta kui ka viimaste aastate jooksul ELi Nõukogu tasandil toimunud

muudatusi hindamiste korraldamisel. Veel peatus esineja Eesti eelmise hindamise tulemustel ning pööras tähelepanu aspektidele, millele valdkonnad võiksid keskenduda eelolevale hindamisele valmistudes. Kolonel Arto Niemenkari andis ülevaate Soome ettevalmistustest Schengeni Aquis’le vastavuse hindamiseks ning erinevate etappide ja tasemete rollide jaotusest. Ürituse lõpuks edastas Siseministeeriumi esindaja Piret Lilleväli ministeeriumi seisukohad ja soovitused eelseisva hindamise ettevalmistuste kohta. Üritusel jäi kõlama tõdemus, et Schengeni hindamine ei ole karistusoperatsioon, vaid parima praktika otsimine ning esiletoomine, et arendada ELi välispiiri haldamist terviklikus võtmes.

Juba saavutatud piirihalduse võimekust tuleb iga päev hoida parimal võimalikul tasemel – siis ei ole vaja hindamiseks erilisi meetmeid võtta.

Prefektuuride juriidiline staatus muutub 1. jaanuarist 1. jaanuaril 2012 muutub prefektuuride juriidiline staatus. Koostööpartnerite ning teiste inimeste jaoks ei muutu midagi – prefektuuride ülesanded ja roll jäävad samaks.

Tegemist on 2010. aasta alguses toimunud reformi loomuliku ja loogilise jätkumisega, mis kirjutati politsei ja piirivalve seadusesse (PPVS) juba 2009. aastal. See on sisejulgeolekuvaldkonna asutuste ühinemise teine etapp, kus funktsioonide ühtlustamine ja tugiteenuste tsentraliseerimine viiakse lõpuni, mille tulemusel saavad prefektuuridest PPA piirkondlikud struktuuriüksused. Prefektuuri nimetus jääb alles, prefekt jätkab prefektuuri juhina ja prefektuuride töötajad töötavad ka edaspidi samas prefektuuris.

Küll muutub üht-teist PPA töökorralduses ning PPA tegevuse aluseks olevas õiguslikus regulatsioonis. Kui prefektuuride liikumine PPA koosseisu sätestati PPVSis juba 2009. aastal, siis kõiki vajalikke muuda-

tusi õigusaktides tehtud veel ei ole. Seetõttu on praegu Riigikogu menetluses seaduseelnõu nr 116 SE „Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest“. Eelnõus ning sellega seotud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste eelnõudes tehakse eelkõige terminoloogilisi täpsustusi seniste mõistete muutumise tõttu. Viie politseiasutuse asemel on alates uuest aastast ainult üks, sestap pole näiteks kohane kasutada sõna „politseiasutus“ mitmuses või viidata „elukohajärgsele politseiasutusele“.

Prefektuuri juhi senine pädevus muutub ka mõningates toimingutes ja valdkondades. Nimelt liigub mitu personalialast pädevust prefektilt peadirektorile. Eelkõige käib see prefekti pädevuse kohta teenistujaid tööle võtta, vabastada, palka määrata ning nende suhtes distsiplinaarvõimu kasutada.

1. jaanuarist on loetletud pädevused üksnes peadirektoril.

Uutel politseisõidukitel on PPA infonumber, politsei hädaabinumber ja veebiaadress.

Transporter väikebussi, 19 tavavärvides ja 4 politseivärvides liiklusjärelevalve sõiduautot, 80 politseivärvides neljarattaveolist patrullteenistuse sõiduautot, 9 patrullteenistuse väikebussi ja 4 kriminalistikaekspertide väikebussi, kokku 164 sõidukit. Renditavad autod jaotuvad riigi kõigi prefektuuride ning PPA osakondade vahel. Politseivärvides uutel autodel on peale tavapäraste politseikleebiste ka PPA infonumber, politsei hädaabinumber ning veebiaadress www. politsei.ee. Päästeametiga sarnased sõidukite kleebised on hea viis, kuidas suurendada inimeste teadlikkust kliendiinfo 612 3000 olemasolust. Juba kasutuses olevatele autodele hakatakse kleebiseid panema järk-järgult.

Siseministeerium liitus Facebookiga Politsei, pääste ja Sisekaitseakadeemia eeskujul on uue meedia perega liitunud ka Siseministeerium, kellel on nüüd Facebookis kaks kontot. Kuna Siseministeerium tegeleb kahe suure valdkonnaga, on ministeeriumil Facebookis kaks lehekülge – üks sisejulgeolekuvaldkonna ja teine regionaalvaldkonna teemade tutvustamiseks. Siseministeeriumi Facebooki lehtedelt leiab infot ministeeriumi uudiste, uute algatuste ja suundade ning ürituste kohta. Kontod asuvad aadressidel www.facebook.com/siseministeerium ja www.facebook.com/siseministeerium. regionaal.

5

FOTO: JAAN RÕÕMUS

Infopäev värskendas teadmisi Schengeni hindamisest

PPA koostöös Siseministeeriumiga on edukalt lõpule viinud sõidukite hanke, millest esimesed tavavärvides sõidukid on juba kohal. Esimesed politseivärvides sõidukid andis tarnija üle novembri teisel nädalal.

Kasutusrendile võetakse 46 tavavärvides sõiduautot, 2 tavavärvides 1+8 Volkswagen

FOTOD: KAJA VENTSEL, PÕHJA PREFEKTUUR

LUUBI ALL

Eriüksus,

kelle relvaks on s Politsei läbirääkija töö sarnaneb oma isiksuseomaduste ja töömeetodite poolest küllaltki palju psühholoogi ametiga. Oskus rääkida, kuulata ja mõista on läbirääkija ametis võtmeküsimused.

6

n sõnad

LUUBI ALL

O

Kui läbirääkija asub kurjategijat sõnajõuga ümber veenma, ununeb muu maailm sootuks. „Vahel ei tule pärast meeldegi, millest rääkisime,“ tunnistab Põhja Prefektuuri läbirääkijate juht Reimo Raivet.

Fotolavastus

li aasta 2007. Politsei sai väljakutse Tallinnas Humala tänavale, kus pereisa oli pantvangi võtnud oma 7aastased kaksikud ja laste ema ning ähvardas nad tappa. Meeleheitele viidud mehega asus kontakti otsima Reimo Reisberg, üks Põhja Prefektuuri läbirääkijate grupi loojatest. „Paraku ei ole säärane peretragöödia meile midagi ainulaadset. Tol päeval ei saanud õnneks lapsed ega ka naine viga. Mõtlen füüsiliselt. Vaimses mõttes jättis kogetu kahtlemata pitseri terveks eluks, sest perepea valis sündmuste keerises vabasurma,“ räägib Reisberg.

Aastas on keskmiselt paarkümmend juhtumit, kus peagu kümneliikmelisel Põhja Prefektuuri läbirääkijate tiimil tuleb oma oskusi rakendada.

Poolte väljakutsete näol on tegu enesetapukatsetega, ülejäänud on ähvardamised ja pantvangistamised. Aastast 2004, kui loodi Põhja Prefektuuri läbirääkijate grupp, ei ole ükski enesetapukatsejuhtum teoks saanud – läbirääkijatel on õnnestunud inimesed ümber veenda. Üksnes Humala tänava juhtum oli erandiks. Ühe eredama seigana läbirääkijate tööst meenub Reisbergile mees, kes ähvardas mitu korda järjest Kopli korterelamuid gaasiga õhku lasta. „Mees oli varastanud oma isalt raha, teda peksnud ja end korterisse lukustanud. Seejärel ähvardas ta gaasiga kogu korterelamu õhkida, kui keegi üritab ruumi siseneda. Reaalne oht oli täiesti olemas, sest majas oli gaasitrass ning lahti keeratud gaasi leidus terves korteris,“ seletab Reisberg. „Kutsusime kohale ka spetsialistid, kes gaasi kontsentraati mõõtsid. Lõpuks selle hulk siiski vähenes ning ohu möödudes õnnestus eriüksusel ähvardaja tuppa pääseda. Mees lebas korteri põrandal, välgumihkel käeulatuses. Ta oli endale kaela lõiganud. Midagi hullu tal ei olnud, jäi ellu,“ räägib Raivet.

Käärid kõhus muutsid taktikat Põhja Prefektuuri läbirääkijate juht Reimo Raivet toob näite selle kohta, kuidas politseiametnike enda ohutus ei pruugi alati olla tagatud. „Too-

7

LUUBI ALL

„Ühel hetkel me puhtinimlikult mõistame, miks inimene on viidud nii äärmuslikku seisundisse.

Meil tuleb seda teha.“ Reimo Raivet vestleb end ruumi lukustanud kahtlusalusega, teda julgestab eriüksus.

Foto õppuselt

Reimo Raivet, Reimo Reisberg ja Veiko Ivanov Saksamaa ametivendadega

na oli sündmuskohal kolleeg Reimo Reisberg, kes üritas veenda enesetapukatsega meest akna pealt ära tulema. Kõneluse ajal tekkis aga väikene kähmlus, mille vältel sai Reimo vigastada. Enesetappu üritanud mees tahtis endale kääridega kõhtu lüüa, Reimo läks aga vahele ning sai ise kääridega terava hoobi. Sellest päevast muutsime oma taktikat. Enam ei lase ma ühtegi läbirääkijat üksi silmitsi enesetapja või kurjategijaga. Sündmusele reageerime alati nelja-viiekesi ning kohale jõudes jagame ülesanded olude põhjal – kes asub vestlema, kes on staabis, kes jagab nõuandeid. Koostöö kiirreageerijatega on kontaktis oleval läbirääkijal alati olemas,“ räägib Raivet.

Tänapäeval täidab Põhja Prefektuuris oma igapäevatöö kõrval läbirääkija rolli üheksa kriminaalpolitseinikku – kuus meest ja kolm naist.

Kõik nad on saanud korraliku väljaõppe ning vajaliku praktilise kogemuse. „Meie põhilised õpetajad on olnud sakslased. Oleme nende töömeetodite ning põhimõtetega terves politseisüsteemis üsna sarnased, nii sobib meile ka nende läbirääkijate töö eripära,“ selgitab Raivet.

Regulaarseid koolitusi ja õppusi tehakse nii koostöös sakslastega kui ka teiste prefektuuri töötajatega. „Meil on kombeks, et kaks-kolm korda aastas tulevad meie õpetajad Saksamaalt siia ning terve nädala jooksul teeme praktilisi harjutusi ja täiendame teadmisi teoorias,“ seletab Raivet. Alles novembri alguses väisasid sakslased Põhja kolleege, septembris käisid aga meie läbirääkijad Rheinland-Pfalzi liidumaal. „Meil on väga hea klapp ja õppida on igast käigust rohkemgi veel,“ kiidab Raivet.

Muu maailm ununeb Põhja Prefektuuri läbirääkijad (vasakult) Reimo Raivet, Reimo Reisberg ja Veiko Ivanov külas Saksa kolleegidel selle aasta septembris

8

Tavaliselt eelistavad läbirääkijad suhelda telefoni teel juba iseenda ohu-

LU L LUUBI UU UU UB BI A AL ALL LL

tuse mõttes. Siiski märgib Raivet, et pooltel juhtudel seisab läbirääkija kurjategijaga silmitsi. Mujal maailmas on viimane variant üsna haruldane just oma riskantsuse poolest.

Kurjategijaga vestlusse astumine ei ole sugugi kerge. Esmalt tuleb leida kontakt, jõuda ühele lainele ning leida ühised jututeemad, seejärel saavutada usaldus. Oluline on kuulata ja seda ka välja näidata. Nimetus „läbirääkija“ on tegelikult eksitav, rohkem tuleb meil kuulaja rollis olla,“ märgib Reimo Reisberg, lisades, et politsei läbirääkija sarnaneb oma isiksuseomaduste ja töömeetodite poolest küllaltki palju psühholoogiga.

Alustanud suhtlemist võimaliku kurjategijaga, ununeb muu maailm ning kogu tähelepanu ja energia on pööratud ainult temale. „Sel ajal olen ma üksnes tema päralt, ma ei mõtle siis muule kui pelgalt sellele, mida ma järgmiseks ütlen ja kuidas ennast väljendan,“ jätkab Raivet. Mõlema mehe sõnul süvenevad nad niivõrd, et teinekord ei tule pärast läbirääkimist see, millest räägiti, meeldegi. „Oled siis justkui teises maailmas,“ lisab Reisberg.

Nimetus „läbirääkija“ on tegelikult eksitav, rohkem tuleb olla kuulaja rollis. Politsei läbirääkija sarnaneb oma isiksuseomaduste ja töömeetodite poolest küllaltki palju psühholoogiga.

Läbirääkija tööks on vaja kindlaid isiksuseomadusi. „Meie tiimi liige peab olema hea suhtleja, suure pingeja stressitaluvusega ning hea analüüsivõimega meeskonnamängija. Üksi ei tee siin midagi, edu tagab kogu seltskonna hea koostöö ja toetus,“ räägib Reimo Raivet. Ta toonitab, et sel ajal, kui saavutatakse kontakt pahategijaga, laskub ametnik automaatselt kurjategijaga ühele arusaamale. „Ühel hetkel me puhtinimlikult mõistame, miks inimene on viidud nii äärmuslik-

ku seisundisse. Meil tuleb seda teha.“ Raivet mäletab selgelt üht juhtumit, kus tunded ja emotsioonid ületasid mõistuse piirid. „Üks isa, kellelt kohus tahtis võtta vanemlikud õigused, oli emotsionaalselt niivõrd laostunud, et ta oli ilmselgelt kaotanud igasuguse mõistuse ja mõistlikkuse läve. Ta võttis oma lapse ning lukustas end koos temaga tuppa. Ta hoidis nuga oma lapse kõril, uskudes ähvardustega oma õigused taastada. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, mõistsin ma sel hetkel seda meest, kes ei tahtnud loobuda oma lapsest. Samas isa ja ametnikuna ei saa ma sellist käitumist heaks kiita,“ on Raivet nõutu ja lisab, et just säärastel hetkedel on läbirääkija roll ülimalt tähtis. „Ei tohi öelda ühtegi vale sõna, kõik, mida sellisel hetkel teed, tuleb väga hästi läbi mõelda ning edastada.“

Palun mulle pudel viina ja Eesti president Kuigi politsei sekkumist nõudvad sündmused on oma olemuselt tõsised, tihti traagilisedki, tuleb ette ka humoorikaid seiku. Raivet meenutab: „Vestlesin järjekordse ähvardajaga. Mees oli ilmselgelt purjus, mis tähendas, et tema käitumine võis olla eriti äärmuslik ja agressiivne. Temaga vestlemine oli päris keeruline, kuid mitte lootusetu. Peagi „mõistsime teineteist“. Rääkisime tunde, kui ühtäkki tundsin, kuidas kõne teisel pool toru muutub katkendlikuks, väga aeglaseks ja venivaks. Mees jäi lihtsalt magama. Eriüksus oli valmis ning jooksis ukse maha. Toas polnud aga kedagi, vähemalt esmapilgul. Tuli välja, et mees oli end ukse ette magama sättinud ja ukse alla jäänud, millest siis kogu eriüksus üle jooksis. Arvan, et peale korraliku pohmelli ei vaevanud teda hiljem ükski teine suurem tervisehäda.“ Märkimisväärsed on selle loo juures mehe nõudmised politseile. „Üks tema tingimusi politseiga koostööd teha oli näiteks viinapudeli toomine ja presidendi kohalekutsumine. „Minult nõudis ta Eesti NSV hümni kaasalaulmist,“ meenutab Reimo Raivet pentsikut seika.

Helen Uldrich Põhja Prefektuuri pressiesindaja

Läbirääkijad teevad tihedat koostööd kiirreageerijate ja K-komandoga.

Fotolavastus

Läbirääkijad Politsei läbirääkija on erikoolituse läbinud isik, kelle ülesanne on leida kontakt kahtlusalusega sündmuskohal ning juhtida tema tähelepanu või veenda teda oma plaanidest loobuma ja ähvardustest taganema. Enamasti on tegemist enesetapuüritaja, pantvangistaja või ähvardajaga, kes seab ohtu kas iseenda või teiste elu ja tervise.

Enda ohutuse säilitamiseks eelistatakse suhtlemiseks telefoni, ent pooltel juhtumitel seisab läbirääkija kas kahtlusalusega silmitsi või räägib temaga läbi ukse. Korraga reageerib sündmusele neli-viis läbirääkijat. Üks ametnikest asub otsekontakti, teine on staabis, ülejäänud abistavad nõuannetega kontaktis olevat läbirääkijat.

Põhja Prefektuuris tegutseb tänapäeval üheksa läbirääkijat – kuus meest ja kolm naist. 2004. aastast loodud gruppi juhib üks selle rajajaid, kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse kesklinna teenistuse juht Reimo Raivet.

Keskmiselt osalevad läbirääkijad aastas 20 sündmuskohal. Pooled neist on enesetapukatsed, ülejäänud pantvangistamised ning ähvardamised.

Läbirääkijad teevad tihedalt koostööd Põhja Prefektuuri kiirreageerijatega ja kriminaalpolitseiosakonna K-komandoga, kes tagavad turvalise seljataguse ning on valmis kurjategija kinni pidama.

Paar korda aastas korraldavad läbirääkijad pädevuse parandamiseks koolitusi koos Saksa ametivendadega.

9

FOTO: CORBIS

MÕTE

Uued reeglid Schengenist ja sisepiiridel kontrolli taastamisest on sel aastal olnud ootamatult palju juttu. Mis on lahti tegelikult?

P

iiridel kontrolli ajutise taastamise sätted on praegu Schengeni piirikoodeksis üsna paindlikud. Avaliku korra või sisejulgeoleku tõsise ohu korral on liikmesriigil õigus taastada oma piiridel piiratud ajaks kontroll osaliselt või täielikult. Täielikult suudavad kontrolli kehtestada ennekõike väikeriigid. Isegi Portugal ei taastanud täielikku kontrolli, kui 2010. aasta lõpus korraldati seal NATO tippkohtumine ning said kokku ELi ja USA juhid. Teine võimalus reageerida sisejulgeoleku ohtudele on

10

teha politseikontrolle, millel ei tohi olla sarnast eesmärki piirikontrolliga ning mis ei või olla süstemaatiline, mis võimaldaks viidata salamisi taastatud kontrollile. Näiteks on Prantsusmaa omal ajal jäänud kaotajaks ELi kohtus, kuna oli andnud politseiasutustele korralduse kontrollida piirist kuni 20 km raadiuses isikute reisidokumente, mis viitas süstemaatilisele piirikontrollile.

Emotsionaalseid avaldusi Schengeni teemal on tehtud kõikjal rohkesti, ka Eestis leidsid palju vastukaja Norra politseinike ametühingutegelase sõnad Balti riikide kohta. Formaalselt saame Schengeni reformisaaga alguseks pidada Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy ja Itaalia toonase peaministri Silvio Berlusconi ühispöördumist Euroopa Liidu juhtide poole sooviga lihtsustada piiridel kontrolli taastamist, põhjuseks suurenenud sisseränne Põhja-Aafrikast Itaalia kaudu Prant-

susmaale. Objektiivse analüüsi huvides peame jälgima ka Kreeka-Türgi piiri, mis on suur probleemide allikas.

Taustal tuleb arvesse võtta Prantsusmaal, Soomes, Hollandis ja Saksamaal valitsevaid kõhklusi Bulgaaria ning Rumeenia eesootava liitumise üle Schengeniga.

Kas piiride sulgemine on võlulahendus?

Piiride sulgemisest kui võlulahendusest rääkimine on viimasel ajal moodi läinud ning Schengeni huku kuulutamine oli kevade alguses väga populaarne.

Piiride taastamine tundub esmapilgul olevat hea ja praktiline lahendus. Ei saa vaielda väitega, et piirikontroll lihtsustab sisejulgeoleku ametkondade tööd, kuid kuritegevus kohaneb ja muutub ühes oludega. Tegelikult looks piiridel kontrolli taastamine stabiilsuse ainult ajutiselt ning näiliselt.

MÕTE

Schengeni reform võtab uue suuna Kuigi esmalt nõuti piirikontrolli ajutiseks taastamiseks uusi õiguslikke aluseid, on protsess Brüsselis võtnud uue suuna. Schengeni reformi sisuks saab Euroopa Komisjoni pakutud kollektiivne sisepiiride taastamine riigis, kes ei täida ELi õigust või ei suuda erakordsete asjaolude tõttu kaitsta välispiiri. Samuti soovitakse täpsustada, mida mõeldakse kehtivas Schengeni

õiguses ajutise piirikontrolli taastamist lubava tõsise ohu all avalikule korrale või sisejulgeolekule ja tuua kontrolli taastamise otsustamist rohkem Brüsseli poole. Riigijuhid määrasid kindlaks, et siht on luua reeglid, mis võimaldaksid viimase võimalusena, kui teised meetmed ei toimi, ühiselt kokku tulla ning otsustada, kas konkreetses riigis rakendada ajutiselt kontrolli sisepiiridel. Komisjoni esitatud reformiplaan ohjaks ühelt poolt liikmesriike, kes sisepoliitilistel põhjustel sooviksid ehk juurutada uusi meetodeid, et piirata vaba liikumist. Teiselt poolt peaks n-ö Schengenist ajutiselt väljaviskamise võimalus kutsuma korrale neid, kes ühiselt kokkulepitud standardite järgimist piiride valvel eriti tõsiselt ei võta.

Seda märksa euroopalikumat vastust praegustele sisejulgeoleku tagamise küsimustele on toetanud enamik liikmesriike ja Euroopa Parlament.

Sõltumata pakutava lahenduse detailidest, olgu selleks kas või piiride taastamine ühel või teisel moel, ei taha keegi õõnestada Euroopa integratsiooni üht tähtsamat tulemust. Schengeni kadumine ei oleks pelgalt sümboli kadu, vaid tõsine pidur transiidile ning tagasilöök majandusarengule. ELi siseküsimuste volinik Cecilia Malmström on lubanud, et ei astu ühtki sammu, mis õõnestaks Schengeni põhimõtteid.

Praegused plaanid nõuavad ka Schengeni hindamise süsteemi korrastamist ja täiendamist.

Eesmärk on parandada hindamissoovituste täitmist ning tagada objektiivne pilt riikide tegelikust tööst piiride kaitsel. Europarlament kaasseaduse andjana on just kritiseerinud nõrka hindamissüsteemi, mis seab riigid teineteisest vastastikku sõltuvusse ja piirab võimalikku kriitikat.

Esitatud mõtted ja ideed võtavad täpsema vormi 2012. aasta jooksul ning kindlasti kavatseb Eesti endist viisi häälekalt kaasa rää-

kida uute reeglite loomisel. Eesti on olnud seisukohal, et nõudeid peavad ühtviisi võrdselt täitma kõik liikmesriigid, olgu nad siis Schengeni asutajaliikmed või alles hiljuti liitunud. Kes nõuded ei täida, peab arvestama ebameeldivate tagajärgedega. Schengen eeldab omavahelist usaldust ja vastutustunnet. Eesti piirivalve on Schengeni piiri valvamisega edukalt toime tulnud ning me eeldame samasugust vastutustundlikku käitumist teisteltki liikmesriikidelt.

Kristo Põllu Siseministeeriumi nõunik siseküsimustes Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures

FOTO: NELLI PELLO

Kuritegevus pole kunagi eriti hoolinud piiridest, vaid on kohanenud muudatustega.

Realistlikke stsenaariume luues peame esmalt arvestama, et Euroopas puuduvad praegu üleüldise nõuetekohase piirikontrolli taastamise ressursid. Piire ei ületata üksnes piiripunktis, vaid kogu maismaapiirijoone ulatuses (lisaks lennujaamadele ja sadamatele loomulikult). Piiripunktidevahelist ala, metsateid ja väikseid radu kasutavad ennekõike need, kel on vaja oma tegevust võimude eest varjata. Eestil on Venemaaga piirneva kõrval maismaapiiri Lätiga natuke üle 300 km ja sellest pole palju aega möödas, kui piirivalve ka seal kogu piirijoont valvas.

Aga kujutage ette vajadust taastada Saksamaal kontroll kogu 3621 km ulatuses, samuti Prantsusmaal, Itaalias, Austrias ja nii edasi. Kui ajutiselt on paljud liikmesriigid (ka Eesti) suutelised kontrolli taastama, siis täielikku kontrolli ning pikema aja vältel pole lihtsalt realistlik taastada. Alates Schengeni juurutamisest on riikide institutsioonid kohanenud uute oludega, tähelepanu on pööratud kompensatsioonimeetmetele, infosüsteemidele ja politseikoostööle piiridel patrullimise asemel.

Tulles tagasi Saksa näite juurde, siis on sealsest piiripolitseistki nüüdseks saanud liidupolitsei, mis peale piirivalvefunktsiooni täidab teisi ülesandeid. Piiride taastamine tähendaks kümnete tuhandete ametnike täiendusõpet ja saatmist piirile. Professionaalse piirivalvuri väljaõpe võtab aega ning on kulukas, rääkimata kogu piirijoone alalise kontrollimise kuludest.

Seetõttu ei ole vähemalt praegu alust kuulutada Schengeni hukku. Vastupidi, Schengen heas mõttes sunnib tihedamale koostööle.

11

PERSOON

Kristel-Liis Kaunismaa Sündinud 21. detsembril 1973 Pärnus pere esimese lapsena. Tal on kaks aastat noorem vend.

Pere: abielus, kasvatab kahte tütart – Gerttut (16) ja Kristiinat (7).

Haridus: lõpetas 1999. aastal Paikuse politseikooli ning 2002 Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaalpedagoogika eriala.

Teenistuskäik: politseisse asus tööle 1996. aastal Harju Prefektuuri Saue politseiosakonda noorsoopolitseinikuna.

2004. aastal siirdus Põhja Prefektuuri peamajja ning 2010. aastast on Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo ennetusteenistuse vanema kohal. Silmapaistvalt heade töötulemuste eest on teda ergutatud kümneid kordi. 2009. aastal pälvis Kristel-Liis politsei teeneteristi ning 2010. aastal tunnustas OLE Kristel-Liisi olulise panuse eest raudteeohutuse teemade kajastamisel.

12

Politsei on aastatega muutunud palju avatumaks ja osavõtlikumaks, leiab Kristel-Liis.

PERSOON

Naine, kelle ees avanevad kõik uksed S

ee oli 1996. aasta, kui KristelLiis uuris võimalusi rakendada enda eriala politseis. „Olin just lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaalpedagoogika eriala, kui leidsin end ükspäev mõtlemas politseitööst. See oli vist asjade loomulik kulg,“ meenutab Kristel-Liis politseitöö algusaegu. „Olin toona saanud praktikat Kaagvere erikoolis ning Pärnus laste turvakodus, seega noortega tegelemise kogemus ja tahe nendega tööd teha oli täiesti olemas,“ jätkab ta. „Erinevates sotsiaalmajades töötanuna sain peagi aru, et terve elu ei tahaks ma nii kitsas valdkonnas tegutseda, kuid politsei valdkond tundus mulle piisavalt suurena.“ Juba nädal-paar hiljem töötas Kristel-Liis ametlikult Harju prefektuuris Saue politseiosakonnas noorsoopolitseiniku ametikohal. „Nende aastatega on palju muutunud. Viisteist aastat tagasi, kui noorsoopolitseile alles eluvaim sisse puhuti,

olid prioriteedid ja meetodid hoopis teised. Tänase päeva motoks on eelkõige ennetus- ja teavitustöö. Siis oli puhtalt ennetustööga väga raske pildile saada, nüüd on aga hoopis vastupidi,“ arvab Kristel-Liis. Kui 90ndatel tegi ta rohkem piirkonnakonstaabli ja noorsoopolitseiniku tööd, siis sammsammult usaldati noore naise kätte kogu ennetuse temaatika, alguses Lääne-Harju piirkonnas, hiljem Põhja Prefektuuri loomisega 2004. aastal prefektuuri haldusalal.

Head ja kurvad kogemused käsikäes Praegu koordineerib Kristel-Liis ennetustööd kogu Harjumaal ning on saanud selle eestkõnelejaks terves prefektuuris. Koostöös teiste ametkondade ja ettevõtetega on tema eestvedamisel korraldatud erinevaid suuremahulisi projekte ning valmistatud

koolitusmaterjale, mida kasutavad nii kasvatusasutuse töötajad kui ka näiteks kaitseväe teenistujad. „Mul on väga meeldivad ja abivalmid kolleegid, kellega on rõõm tööd teha,“ avaldab Kristel-Liis oma edu pandi.

Oma tööd iseloomustades märgib Kristel-Liis enda jaoks kõige atraktiivsema poole – vaheldusrikkuse ja loomingulisuse. „Mul on vedanud, et teen asja, mis pakub mulle rõõmu ega tekita rutiini. Mulle meeldivad muutused, mis ajaga paratamatult kaasas käivad, ning need muutused toovad uusi tuuli ka meie töösse. Ennetus on väga loominguline töö. Kui ühel päeval palutakse mul panna selga välivorm ning minna tänavale kas kiirust mõõtma või avariid vormistama, olen üsna veendunud, et sellise kindla reeglistiku ja raamides oleva keerulise tööga ma hakkama ei saaks. Vaatan austusega oma kolleege korrakaitsebüroost, kes seda iga päev teevad.“

13

FOTOD: KAUPO KIKKAS, KAJA VENTSEL JA ERAKOGU

Üle viieteist aasta politseis noortega tegelnud, neid suunanud ning kasvatanud Kristel-Liis Kaunismaa on naine, kes on justkui politsei visiitkaart – ilus ja informatiivne korraga.

PERSOON

Kristel-Liis tööhoos – tema koordineerida on ennetustöö kogu Harjumaal.

Pikkade aastate jooksul noorsoopolitsei tööd teinud Kristel-Liis ei salga, et selleski töös tuleb ette päevi, mis jäävad pikaks ajaks meelde paraku just oma traagilisuse poolest. Ta meenutab üht juhtumit, mis toob senini kananaha ihule. „Sauel töötades tuli tegelda sündmuskohal, kus üks 13aastane poiss oli end üles poonud, seal viibinud noortega. Vaatepilt oli, nagu isegi võite ette kujutada, enam kui õõvastav ning töötada lastega, kes kurba pilti nägid, ei ole sugugi kerge,“ meenutab ta aastatetagust tragöödiat.

Pätipoisist ausaks meheks Kuid häid kogemusi kurbade kõrval on siiski rohkem, märgib Kristel-Liis ning jutustab loo sellest, kuidas noorsoopolitseinike töö on nii mõnelegi noorele sõna otseses mõttes mõistuse pähe toonud. „Aastaid tagasi olin teel koju, kui võtsin teelt peale hääletaja, noore poisi. Autosse istudes tervitas mind nimepidi noormees, kes oli osalenud minu korraldatud ennetuslaagris, mida järjekindlalt alaealiste komisjoni ette sattunud seadustega pahuksisse läinud noortele korraldasime. Tuli välja, et laagrist oli palju kasu, sest terve

14

„Mulle meeldib minu töö tõesti.

Teen seda naudinguga, kuid mitte pere arvelt.

Olen õppinud eraldama töö, pere ja hobid. Siiani ei ole üks teist seganud ja kõik on rahul.“ tee jooksul andis noormees mulle ülevaate enda elust pärast seda laagrit. Ta oli lõpetanud kooli, asunud kaitseväe teenistusse ning ees ootas autokool. Ta oli oma eluga hästi edasi läinud ning toonitas mitu korda, kui vajalik on sääraseid ettevõtmisi jätkata. Seda oli meeldiv kuulda,“ tõdeb Kristel-Liis.

Oma tänasest tööpäevast rääkides jagub naisel vaid häid emotsioone. Midagi, mis hinge kriibib või mis lausa vastu karva käib, ta esile tuua ei oska. „Eks see 2010. aasta ühinemine on meid kõiki kas suuremal või vähemal määral mõjutanud, ent midagi märkimisväärselt teistmoodi võrreldes paari aasta tagusega töö sisus muutunud ei

ole. Kui midagi esile tuua, siis seda, et oleme aastatega muutunud palju avatumaks ja osavõtlikumaks, mõtlen siin kogu politsei süsteemi. Mõnikord tekib tunne, kas tõesti peab Lõvi Leo tegema kaasa igal McDonald’si sünnipäevapeol või kas on ikka politsei esindatus igal messil otstarbekas,“ mõtiskleb ta.

Pere ja töö hoiab lahus Kristel-Liis on sündinud Pärnus, kuid juba paari aasta pärast kolis tema perekond elama Sauele. Põhikooli lõpetas ta Keilas, keskkoolis õppis aga Sauel. Oma kauni perenime sai naine endale abikaasalt Ramonilt, kellega on leiba jagatud juba 17 aastat. Nende aastate jooksul on perre sündinud kaks tütart – 16aastane Gerttu ja peagi 7aastaseks saav Kristiina. Koos perega meeldib Kristel-Liisile reisida ja sportida, näiteks viimased 11 aastat on üheskoos talvemõnusid nauditud Kuutsemäest Austria suusamägedeni.

Oma abikaasaga kohtus KristelLiis nii nagu paljud noored ikka. „Elasime ühes kandis. Sattusime tihtilugu kokku. Nii see kõik algas. Mingi hetk lävisime rohkem, siis jälle, kui mõle-

PERSOON

Teised Kristel-Liisist

Kristel-Liis naudib suusamõnusid abikaasa Ramoniga Austrias.

Perega puhkusereisil Kreetal.

Pildil koos noorema tütre Kristiinaga

Kristel-Liis vanema tütre Gerttuga noorsoopolitsei kutsemeisterlikkuse võistlustel 2000. aastate alguses

mad alustasime ülikooliõpinguid Tallinnas, oli kokkupuuteid vähem. No ja ühel päeval otsis ta mu üles ja nii jäigi.

Siiamaani on siin, ja ma ei ole ära ka ajanud,“ naerab Kristel-Liis.

Pere- ja tööelu vahele oskab naine piiri tõmmata. „Mulle meeldib minu töö tõesti. Teen seda naudinguga, kuid mitte pere arvelt. Olen õppinud eraldama töö, pere ja hobid. Siiani ei ole üks teist seganud ning kõik on rahul,“ arvab Kristel-Liis. „Aeg-ajalt tunnen, et suheldes oma vanema tütrega, kes saab peagi 17, kumab välja ikka see ennetuse temaatika. Samas on see ka hea, sest mina saan aimu noorte mõttemaailmast, tema jälle oskab mind suunata.“

Mängib õhtuti mehega suupilli Kuna Kristel-Liis on õppinud muusikakallakuga koolis, on muusikapisik kandunud ka tema lastele. Ühiselt võetakse laulujoru üles teinekord koduski. „Mul mees mängib hästi kitarri, mina olen omal käel suupilli harjutanud. Nii me võtamegi koos viisijupi üles, sekka laulame ja mängime pilli. Kerttu lauluoskus on meie peres vahest kõige parem. Tema käib laulutunde võtmas,

esineb palju ning on võitnud erinevaid konkursse,“ ei ole Kristel-Liis oma esiklast kitsi kiitmast. Peale lauluoskuse on Kristel-Liis saanud oma hea lavanärvi ja esinemiskogemuse erinevatest koolinäiteringidest, kust ta võttis aktiivselt osa kuni keskkooli lõpuni.

Kristel-Liisile meeldib teha füüsilist pingutust nõudvat tööd. „Kuna enamiku ajast tööl olles veedan kas arvuti taga või loengusaalis istudes, vajan meelte ergastamiseks liikumist.

Teen kolm-neli korda nädalas trenni ning suvel müttan aias.“ Veel hobidest rääkides ei saa mainimata jätta, et alles hiljuti sai Kristel-Liis sukelduja litsentsi.

Mis saab kümne aasta pärast ja kus naine siis oma tegusid korda saadab, ei tea ta veel isegi. „Mulle meeldib see, mida ma praegu teen, ja mõelda, mis saab viie–kümne aasta pärast, ei tahakski. Inimene otsib uusi ülesandeid ikka vist siis, kui selleks on põhjust.

Mul praegu ei ole, seega ei tea ma öelda, kus ja mida ma kümne aasta pärast teen. Loodan, et ei pea seda nii pea tegemagi.“ Helen Uldrich Põhja Prefektuuri pressiesindaja

Kristel-Liis tuli Põhja Prefektuuri preventsioonitalitust juhtima keerulisel ajal. Harju ja Tallinna prefektuur olid äsja üheks liidetud. Tarvis oli nullist luua prefektuuri tasemel koordineerimise ja ühise tegevuse süsteem seni täiesti omaette töötanud ning seetõttu killustunud noorsoopolitseinike vahel. See ei olnud lihtne ülesanne, lisaks oli tal koduski samal ajal ülitähtis roll kanda. Õnneks soostus Kristel-Liis oma aega jagama nii, et tuli lapsehoolduspuhkuselt varem tagasi ning võttis ennetustöö ühtsete aluste loomise ja selle vedamise vastutusrikka ülesande enda peale.

Preventsioon on üks politseitöö valdkondi, mis tegeleb küll väga tõsiste asjadega, kuid on oma olemuselt üdini positiivne. Iga liigutus, mis selles vallas tehakse, võimaldab näidata meie organisatsiooni plussmärgiga poolt. See oli ka üks ülesandeid, mis ennetusmeeskonnale oli pandud – paista silma ning näidata välja politsei kõige soojemat ja hoolivamat külge. Kristel-Liis oli selle meeskonna juhi kohale minu esimene ning kindel valik seetõttu, et tema sisse on mahtunud justkui mitme inimese positiivsus, köitev sarm ja algatusvõime, rääkimata huumorimeelest ning inimlikkusest. Tegemist on äärmiselt sihikindla naisega ja mitte ainult politsei, vaid kogu Eesti õnneks on tema siht iga päev midagi maailmas paremaks muuta. Isegi kui esmapilgul ei näi selleks olevat piisavalt aega, raha ega inimesi, suudab ta oma veendumusega veenda ka teisi ning tõmmata kaasa inimesi ja organisatsioone, kellega koos eesmärk saavutatakse. Kristel-Liisi salarelvad on tema rõõmsameelsus ning isiklik sarm. Ei ole ma näinud ühtegi ust, mis temale ei avaneks; ühtegi müüri, millest ta vajaduse korral läbi ei murraks, ega ühtegi trotslikku vuntsi mõnes komisjonis, kes teda lõpuks kuulda ei võtaks.

Tarmo Miilits PPA korrakaitsepolitseiosakonna juht

Kolleegidega Keilas maakaitsepäeval 90ndate lõpus

15

PIDUPÄEV

FOTOD: JAAN RÕÕMUS JA ILLIMAR REINBUSCH

Aastapäev algas jumalateenistusega Tartu Jaani kirikus.

Pidupäeva puhul soovisid õnne peaminister Andrus Ansip, ...

... siseminister Ken-Marti Vaher ...

Politsei- ja Piirivalveameti teine aastapäev!

18. novembril tähistasime Tartus Vanemuise kontserdimajas politsei ja piirivalve teist aastapäeva.

Kuulutati välja aasta parimad töötajad. Pildil parima meeskonna väljakuulutamine

... ja PPA peadirektor Raivo Küüt

16

PIDUPÄEV

Aastapäeval anti üle politsei ja piirivalve teeneteristid.

Tantsuks laulsid Ott Lepland ja Marvi Vallaste.

Ja tantsu jätkus.

Õhtu kulges rokilikult – esinesid Ultima Thule, NUKU koor ning Politsei- ja Piirivalveameti bigbänd.

17

PIDUPÄEV

Nemad on selle aasta parimad Politsei ja piirivalve aastapäeval kuulutati välja PPA 2011. aasta parim meeskond, parim piirivalvur, korrakaitsja, kriminaalpolitseinik, kodakondsus- ja migratsioonitöötaja ning parim teenistuja.

P

olitsei- ja Piirivalveameti aasta parimaid valides lähtutakse kõigi endiste ametite põhiväärtustest, milleks on koostöö, professionaalsus, inimlikkus, avatus, ausameelsus ning usaldusväärsus. Igal aastal tõstetakse esile üks väärtus, mille alusel aasta parima kandidaate hinnatakse. Sel aastal lähtuti kandidaate esitades ja aasta parimat valides

märksõnast „koostöö“. Kõik esitatud kandidaadid ning võitjad on silma paistnud heade koostööoskustega, mis on aidanud kaasa valdkondade- ja prefektuuridevahelisele või koostööpartneritega suhtlemisele. Kõik aasta parima kandidaadid said kingituseks skulptor Terje Ojaveri valmistatud pronkskuju.

Oksana Finogenova, parim kodakondsusja migratsiooniametnik Tartu teeninduse vanemspetsialisti emspetsialisti Oksana Finogenova teadmised mised ja oskused on teinud temast professionaali, onaali, kellele ei valmista raskusi ühegi tööprobleemi ööprobleemi lahendamine. Oma avatud oleku ja teadmistega on Oksanast saanud ud Tartu teeninduse visiitkaart.

Ta on koostööaldiss ning aitab kolleegidel võõrkeelseid kliente kliente teenindada.

Klienditeenindajana on n Oksana inimlik ja vastutulelik, kliendid on n tema kohta lausunud ainult kiidusõnu. T Ta a hindab elukestvat õpet ning alustas ssel el sügisel magistriõpet Tartu Ülikoolis. Oma silmapaistvalt hea võõrkeeltening teenindusoskusega on Oksana suurepärane kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna mainekujundaja.

18

Taavi Idavain, parim korrakaitsepolitseinik Lääne prefektuuri Paide patrullpolitseinik Taavi Idavain on tavapärase liiklusjärelevalve kõrval põhjalikumalt pühendunud raskeveokite kontrollimise spetsiifikale ning juhendab selles ka kolleege.

Samuti aitab ta alati korraldada ennetusüritusi. Taavi on aktiivne koeratreener ning on võtnud endale teenistuskoera. Viimasest on kujunenud hea jäljekoer, kes on aidanud lahendada mitu kuritegu ning otsinud metsa eksinuid. Et koeral on alles väljaõppeaeg, siis on ta politseinikke abistanud vaba tahte korras. Inimestega suheldes on Taavi sõbralik, teisi arvestav ja abivalmis. Ta ei karda oma arvamust välja öelda ning kaitseb seda vajaduse korral visalt, samas suudab hästi eristada olulist mitteolulisest. Tema huvist nii vaimse kui ka füüsilise enesearendamise vastu annab tunnistust sage spordivõistlustel osalemine ning intensiivse tööelu kõrvalt omandatud politseiline kõrgharidus.

JOONISTUSED SILVER KOORTS

PIDUPÄEV

Ainar Lätt, parim piirivalvur Ida Prefektuuri Narva kordoni piirivalvur Ainar Lätt on sel aastal märkimisväärselt tõkestanud illegaalset immigratsiooni. Lihtne näide pärineb selle aasta juulist ning augustist, kui Ainari oskuslik ja operatiivne tegutsemine aitas tuvastada viis isikut, kes üritasid ebaseadusliku sisserände eesmärgil ületada Schengeni välispiiri.

Ainar aitas tagada Schengeni välispiiri turvalisust ning hoida Ida Prefektuuri

mainet ja usaldusväärsust.

Tema algatusel ning initsiatiivil on koostatud kogumik isikutest, kes on seotud salakaubaveoga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ja ületanud ebaseaduslikult kahe riigi vahelist kontrolljoont, ning nende kasutatavatest ujuvvahenditest.

Ainari professionaalne ja operatiivne reageerimine sündmustele piiril on aidanud tabada nii salakaupa kui ka seda toimetanud isikuid.

Eurotiim, parim meeskond Eurole üleminekut, avalikku korda ja rahavedu ning rahavahetuse turvalisuse tagamist ette valmistanud meeskond vedas protsessi, mis on Eesti politsei ajaloos ainulaadne nii tegevuste sisu, kestuse, mastaapide kui ka kaasatud koostööpartnerite hulga poolest. Tegevuste ametlikuks alguseks võib pidada töörühma loomist 17. augustil 2009. Algusest peale kuulusid sellesse esindajad erinevatest asutustest ning PPA valdkondadest. Ligi aasta kestnud ettevalmistuste periood kulmineerus müntide ja pangatähtede riiki toomise, eeljaotuse ning ATMide täitmisega 2010. aasta lõpus. Kokku osales eurooperatsioonides 1668 ametnikku, eri-

koolituse sai 400 ametnikku ning rahaveol läbiti 320 000 teekilomeetrit. Parima meeskonna tiitlile esitatud 27-liikmelisse planeerimisrühma kuuluvad ametnikud PPA põhiosakondadest ning kõigi prefektuuride erinevatest üksustest. Üheskoos õnnestus neil meestel ja naistel tõmmata edukalt kaasa koostööpartnerid ning tagada ajaloolise rahavahetuse tõrgeteta sujumine.

Enn Türk, parim kriminaalpolitseinik 1992. aastal politseiteenistust alustanud Enn Türk on kriminaalpolitseis tulemuslikult töötanud juba 17 aastat, praegu Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Viljandi kriminaalteenistuses komissarina jälitusametniku ametikohal. Kuna tema menetluses on tavaliselt keerulised ja suuremahulised kriminaalasjad, on ta võtnud oluliseks põhimõtteks koostöö oma struktuuriüksusest väljaspool tegutsevate kolleegidega, sealhulgas piirkonnapolitseinikega. Tulemusliku koostöö eelduseks on tema arvates just enda initsiatiiv, koostööpartnerite leidmine ning oskus keerulistes tingimustes säilitada rahu ja langetada õigeid otsuseid. Tänu Ennu sihipärasele tegutsemisele koostööpartneritega Võru kriminaalteenistusest ning kriminaalpolitseiosakonna operatiivbüroost tabati

tänavu 5. septembril Võru linnas Viljandi arestimajast põgenenud vahialune. Koos oma paarilisega ja korrakaitseosakonnas töötavate politseinikega on ta lahendanud mitu keerulist ning meedias kõlapinda leidnud juhtumit: sissemurdmised Viljandi Jaani kirikusse, Viljandi kesklinnas toimunud süütamised, taksojuhi tapmine ja arvukad sissemurdmised maamajadesse.

Ta on teinud koostööd ka majanduskuritegude talitusega, osaledes matkijana nende menetluses olevas kriminaalasjas.

Taavi Kuntu, parim teenistuja Asutuste liitmise järel seadis Lõuna Prefektuuri koordinatsioonibüroo analüüsiteenistuse vanem Taavi Kuntu eesmärgiks, et analüüsitoodete kvaliteet ei tohi halveneda hoolimata asjaolust, et Lõuna Prefektuuri analüüsiteenistus moodustati ainult endise prefektuuri ametnike baasil ja puudus teave piirivalve ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkondade kohta. See ülesanne nõudis kogu koordinatsioonibüroolt tohutut pingutust, meeskondlikkust ning ühist tööd. Selle parim näide on ALISe analüüside keskkonna üldandmed. Nüüdseks on Taavi üles ehitanud kogu prefektuuri ja SMITi kagu regionaalosakonna liikmeid hõlmava koostöövõrgustiku, kelle kaasabil täidetakse asutuse ühtseid eesmärke. Kogu protsessi käigus ei muutunud prefektuuri põhitegevus kordagi. Väga hästi korraldatud infovahetus, koostöö ja meeskondlikkus suutsid kõik probleemid juba eos maandada. Nende tegevuste kõrval viidi prefektuuri iga-aastane analüütiline ülevaade täiesti uuele kvaliteeditasemele. Määravat rolli eesmärgi saavutamisel mängis Taavi initsiatiiv ja koostöövõrgustiku tegevus. Taavi on spetsialistina hinnatud koolitaja ning aktsepteeritud erialaspetsialist. Tema seisukohad on läbimõeldud, motiveeritud ja mõistetavalt esitatud.

19

MEISTRIKLASS Loo autor, Soome politsei ülemkomissar Olavi Lempinen

FOTOD: SOOME POLITSEI

Motopolitsei maskott jõudis tagasi koju 90ndate alguses algas Eesti ja Soome koostöö mootorrattapolitseinike koolitamisel.

Kui seni käisid kõik Eesti motopolitseinikud Soomes oskusi omandamas, siis nüüdseks on eestlased koolituse teatepulga üle võtnud. Tagasi koju jõudis ka motopolitsei koolituse maskott – külgkorviga miilitsamootorratas Ural.

1

991. aasta suvel toimus Saaremaal liikluspolitsei kutsemeisterlikkuse võistlus hukkunud kolleegi Aadu Lempu mälestuseks. Esimest korda võtsid sellest osa ka soomlased oma võistkonnaga. Mina olin üks nendest. Õhtul, istudes lõkke ääres, tegi tollane major ja hilisem komissar Mati Orumaa mulle ettepaneku, et Eesti mootorrattapolitseid võiks hakata edaspidi koolitama Soomes. Viisakusest ei saanud ma talle kohe vastata, et sellest ei tule midagi välja – aga eksisin, tuli küll!

Mõni aasta hiljem seisid minu ees kolm politseinikku Eestist. Sain kohe aru, et minu ülesanne ei ole kergete killast. Miilitsa ajast oli veel liiga vähe aega mööda läinud, samuti hakkas rolli mängima kultuurierinevus. Õnneks ei olnud probleemi keelega, seda oskasid eestlased hästi. Peamine oli saada õppijad nii kaugele, et nad mõistaksid – mootorrattapolitseiniku töö on Soomes väga hinnatud ning tunnustatud, täiesti vastupidi sellele, mida arvati külgkorviga mootorrattaga tegutsenud miilitsatest nõukogudeaegses Eestis.

Külgkorviga alustati ka Soomes

Esemete üleskorjamise harjutus

20

Vahemärkusena olgu öeldud, et külgkorviga mootorratastega alustati Soomeski. Oli aasta 1926, kui Viiburi ja Helsingi politseile hangiti mõni Harley-Davidsoni mootorratas. Tol ajal liikluspolitseid veel ei olnud, see loodi alles 1930. aastal. Londonis võeti esimesed politseimootorrattad kasutusele 1921. aastal. Ühendriikide suurtes linnades leiti samuti, et mootorratas on politsei jaoks sobilik liikumisvahend.

See oli aeg, mil Soomes osteti bensiini apteegist.

Viimased külgkorviga mootorrattad müüdi Soomes kuuekümnendate aastate keskel. Kuus aastat varem oli politseile ostetud esimesed ilma külg-

MEISTRIKLASS

korvita soolomootorrattad. Need olid BMW-d. Soolorataste tulekuga algas koolitus, kuna neid ei saanud anda ilma väljaõppeta politseinike kätte.

Soomes oli esimene mootorrattapolitsei kursuste juhataja Helsingi politsei komissar Olli Riekki, sõjaaegne hävituslendur ja kolmekordne Soome meister mootorrattaspordis. Tema järel tuli Viljo Räikkonen ning alates 1980. aastast määrati kursuste juhatajaks mind.

Täitsin seda ülesannet kuni pensionile jäämiseni 2008. aastal ehk 28 aastat.

Tegin Balti õppuritele kohe selgeks, et koolitus on paramilitaarne ja füüsiliselt väga raske. Kehtis põhimõte, et higi säästab verd ehk raske õppustel, kerge lahingus. Kursuste programmist oli vaja minuti pealt kinni pidada ning iga teine koolituspäev oli 12 tundi pikk. Vabal ajal tuli omandada teooriat. Õpilased pidid tegema täpselt seda, mida kästi, ja ise mitte midagi välja mõtlema.

Kõik kolm õpilast said kiiresti aru, mida neilt oodati. Kui kursuse lõpus anti võimalus teha kriitikat, siis selgus, et lõunapaus kell 12 tekitas kohanemisraskusi, kuna aastaid olid eestlased õpetanud oma kõhtu toitu ootama paar tundi hiljem. Teine probleem tekkis möödasõidu harjutamisel maanteel.

Suured mäed ja järsud kurvid olid õpilastele väga suur katsumus.

Alguses kartsin, et õpilaste füüsis ei pea koormusele vastu. Asi oligi üsna piiri peal, nagu kursuse lõpus selgus. Järgmised õpperühmad olid õnneks osanud end paremini eesootavaks ette valmistada. Füüsiliste katsetena tuleb lükata umbes 230 kilo kaaluvat mootorratast koos kogu varustusega algul 200 meetrit ühele poole ja siis tagasi, ajaliselt peab mahtuma see kolme minuti sisse.

Eestlase Ville Sarapi aeg oli 1 minut ja 47 sekundit, seda rekordit ei ole siiani purustatud.

Teise rekor-

Loo autor Olavi Lempinen kiiret sõitu tegemas

Esimesed soolomootorrattad Soomes – BMW R60, 1958

di püstitas p Hiiumaa tüdruk Mirjam j Männamaa, kes ainsa naisena on läbinud mootorrattakoolituse. Soome naiste hulgas on küll neid, kes on kursustele tulla soovinud, aga keegi ei ole suutnud sooritada sisseastumiskatsete füüsilist ja sõiduoskuse sõi õidu d oskuse testi. Kursuse Kur ursuse tsükkel kestab kesttab üldiselt seitsei eitse nädalat, näd ädal alat at, sügisel neli sügis iseel ja kolm ke kevadel. Kogu Koggu selle kadakada daEestlastele tagasi kingitud mootorratast Ural

lipu on läbi teinud ka eestlastest mootorrattapolitseinikud. Esimesele Balti kursusele järgnes teine, siis kolmas ja nii edasi.

Sinise-kollasekirju Ural 2001. aastal saabus Soome sinise-kollasekirju külgkorviga originaalne miilitsa mootorratas Ural. See äratas Räyskälä lennukeskuses, kus kursusi korraldatakse, suurt tähelepanu. Eesti kolleegid kinkisid meile Urali eeskätt tänutäheks hästi laabunud koostöö eest. Kingitus oli väga meeldiv ja mootorrattast sai otsekui koolituse maskott.

Koolituses kasutatavad mootorrattad jagunevad nelja rühma. Esimese moodustavad kerged maastikurattad Yamaha TTR 250. Teise rühma kuu-

saab vaadata Laitse rallipargi automuuseumis.

21

MEISTRIKLASS

Mirjam Männamaa taltsutab ATV-d.

Mootorratta kiire ümberkeeramine

Alarmsõidukoolitus kolib Laitse ralliparki Politsei- ja Piirivalveamet ning Laitse rallipark sõlmisid tänavu oktoobris lepingu, millega saab PPA alates 1. jaanuarist 2012 kasutada kümne aasta jooksul Laitse rallipargi ruume ja radu alarmsõidukoolituse korraldamiseks. Kõigi alarmsõidukoolituste teoreetiline ja praktiline osa (alg- ja täienduskoolitus, libedasõit, mootorrattapolitseinike soojenduskursus ja põhiõpe, sundpeatamisvahendi „siil“ koolitus, peatamiskoolitus, taktikasõidukoolitus jms) hakkab toimuma ühes ja samas kompleksis. Alarmsõidukoolituseks projekteeritud motokrossi- ja maastikurada valmivad järgmise aasta kevadeks. Senini olid alarmsõidukoolituse alg- ja põhiõppe praktilised harjutused nn Piibe rajal, kus puudusid koolituseks vajalikud tingimused ning teoreetiline osa peeti Ädala tänava auditooriumis. Oluline osa koolitusajast kulus õppekohtadevahelisele logistikale. Libedasõidukoolitus korraldati Paide külje all ning „siili“ kasutamise ja taktikasõidu õppeks tuli minna Haapsalu lähedale Kiltsi lennuväljale. Laitse rallipargi radade kasutamine muudab alarmsõidukoolituse efektiivsemaks ning aitab ka kulusid kokku hoida.

22

luvad rasked maastikurattad BMW 850R ja kolmandasse asfaldil sõitmiseks mõeldud rattad Yamaha FZS 600 ja Yamaha Thundercat. Neljas rühm on erinevateks maanteesõitudeks ning taktikaharjutusteks. Peale selle on veel ATV, mida kasutatakse koolitusel vajaliku varustuse vedamiseks ja maastikuliikluse kursusel, mida õpilased sooritavad mootorrattakursuse kõrval õhtuti ning nädalavahetustel.

Mootorrattapolitsei peab olema 100% professionaalne ja selleks teda koolitatakse. Juba kursustele pääsemise eeldus on professionaalsus. Programmist umbes kolmandik on teooria, ülejäänu moodustavad praktilised harjutused. Teooriasse kuuluvad liiklusseadused, kriminaalõigus ning Riigikohtu lahendid (eelkõige mootorratastega seotud).

Alarmsõit eeldab enne praktikat tugevat teoreetilist baasi. See käib nii tavatöö kui ka näiteks vipieskordi kohta.

Riigivisiidi ajal, kui kõrged külalised on juba saabunud, ei ole enam aega õppida. Taktikat õpitakse samuti kõigepealt teoreetiliselt ning alles kursuse lõpul minnakse pätte ja politseid mängima, kõigepealt lennuväljal ja siis avalikel teedel. Ka mootorratta ehitust tuleb üsna palju õppida. Kogu kursuse ajakava on ülitäpselt planeeritud ja paika lihvitud ning sellest tuleb rangelt kinni pidada, sõltumata näiteks ilmaoludest.

Sõiduteooriat ja -tehnikat õpitakse

terve päev. Silmade töö, güroskoopiline efekt, raskuse ülekandmine, ringraja sõidutrajektoor, kiire põikamine jne – kõik see tuleb kursusel omandada. Raskete tänavaratastega väikestel kiirustel pehmes kruusas sõidu harjutamine on füüsiliselt väga raske ning nende harjutuste mõte on minimeerida vigastuste riski. Tsikli käsitsemise põhiharjutused on äkkpidurdus, kiired põiked ja kurvis sõitmine. Peamine harjutuspaik asub lennuväljal, kus ei ole mootorratturi jaoks ohtlikke piirdeid. Näiteks alustatakse sirgel pidurdamist kiirusel 150– 160 km/h. Kursuse lõpus lihvitakse sõidutaktika peensusi juba avalikel teedel.

Igal aastal korraldatakse väljaõppinud politseinikele kahepäevane soojenduskoolitus, et oma roosteläinud oskused taas meelde tuletada.

Individuaalne jälgimine Iga õpilase edenemist jälgitakse individuaalselt. Kui on näha, et keegi hakkab maha jääma, kasutatakse nädalalõppusid ja vaba aega lisaharjutamiseks. Seda on vaja eelkõige tulevaste mootorrattapolitseinike enda ohutuseks. Kogenematutele on kursuse kaks esimest nädalat kõige raskem aeg. Iga harjutuse käigus mõõdetakse aega ning see näitab kohe, kellel on raskusi. Ka üliagaruse korral on vaja sekkuda. Vigastusest tingitud mõnepäevane haigusleht tähendab kursuse katkestamist ning

MEISTRIKLASS

uus katse saab olla alles aasta pärast. Õnneks ei ole õpilasi vaja motiveerida, kõik teavad hästi, kuhu nad on sattunud ja mida neilt oodatakse. Paljudel kursuslastel on mingil hetkel närvid ning füüsis kurnatuse viimasel piiril, kuid kui lõpuks saabub aeg koolitust hinnata, annab enamik hinnanguks „väga hea“.

Mootorratta parimad omadused tulevad esile liiklusjärelevalves. Tsikli ümberkeeramine on kerge, kiirendus väga hea, ummikute korral suudab ta kiiresti edasi liikuda. Vähe tähtis ei ole asjaolu, et liiklusjärelevalvet teiste mootorrataste üle on kõige lihtsam teha just mootorrattaga. Mootorrattad sobivad tööks erinevatel avalikel üritustel, alates spordisündmustest kuni eskortimiseni riigivisiitide ajal. Soome liikluspolitseis on ühe tsikli kohta keskmiselt 2,1 juhti, mootorrattaga lihtsalt ei sõideta, vaid tehakse tööd.

Koolitus on muutunud reaalseks koostööks Kõik Eesti mootorrattapolitseinikud on koolitatud Soomes, samuti paljud lätlased ja leedukad. Eesti oli aastaid ainuke Euroopa riik, kus politsei kasutuses ei olnud mootorrattaid. Olukord muutus alles siis, kui peadirektoriks sai Harry Tuul. Soome koolitajad märkasid paljude Eesti politseinike motivatsiooni ja tehnilist kompetentsust. Ei kulunud palju aega, kui tekkis idee koolitada neist mõni nn edasikoolitajaks. Mindi isegi veel kaugemale: eestlastest õpetajaid hakati rakendama soomlaste kursustel. See oli juba uus tase, varasem koolitusabi oli muutunud reaalseks koostööks.

Soome mootorrattakoolitus on igavesti tänu võlgu sellele Balti kursusele, kes rajas vabast ajast mootorrataste hoidmise ja remondihalli. Sel ajal saime

Soome riigilt raha ainult tsiklite remondiks, kuid mitte muuks ja ilma Balti poisteta oleks asi lõppenud fiaskoga.

Praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et eestlased hakkavad ise koolitama oma vajadusteks uusi mootorrattapolitseinikke ning hoolitsevad ka n-ö vanade kalade soojenduskursuse eest. See on täiesti uus tase ning olukord.

Soovin teile õnne ja edu selles töös, mis kindlasti ei ole kerge. Meenutan oma eestlastest õpilasi alati suure soojuse ja lugupidamisega. Ja lõpetuseks, tahan kinkida kümne aasta eest kingituseks saadud ajaloolise mootorratta Ural tagasi Eesti politseile. Sellest on saanud mootorrattakoolituse lahutamatu osa. Kuna eestlased on soomlaste käest koolituse teatepulga üle võtnud, siis olgu ka mootorrattakoolituse maskott teie hoida!

Olavi Lempinen Soome politsei ülemkomissar (pensionil)

Urali kasutati koolituse lõpus mitteametlikus osas. Fotol on juhiks Yamaha mootorrataste eksportija, Soome meister ja kolmekordne Põhjamaade meister külgkorviga mootorrataste klassis Pertti Niinivaara.

Pehmes liivas sõitmine on raske.

Surmaga lõppenud liiklusõnnetus.

Nii palju jäigi järele mootorrattast.

23

PIIR

Punamäe kordon paikneb 1997. aastal rajatud hoones Narva jõe kaldal Kuningakülas.

Punamäe kordon FOTOD: MATTI KÄMÄRÄ

töötab mehitatud valvsusega Punamäe kordon paikneb 1997. aastal rajatud hoones Narva jõe kaldal Kuningakülas – samas paigas, kuhu 1991. aasta mais rajati tollase EPT suvila juurde Eesti majanduspiiri kontrollpunkt.

K

eda huvitab kohalik ajalugu, peab nii või naa sõjaajalooklubi Otsing juhi Igor Sedunovi poole pöörduma. Mees on samas paigas teeninud juba üle kahekümne aasta, olles esimene kordoni juht ja praegu samas piirivalvekomissar. Sedunov oligi esimene mees, kes seda piirilõiku, Kodu-

24

kaitse rukkilill käisel, 20 aastat tagasi valvas. Ta meenutab, et taastatud vabariigi esimesel kahel aastal ei kontrollitud idapiiril isikuid, vaid takistati bensiini, vase ja muu kraami salakaubavedu.

Võimaluse korral konfiskeeriti see Eesti riigile. Esmalt pidi Sedunov kontrolljoonel üksi luurama, veidi hiljem anti talle abiks vabatahtlikke Kodukaitsest.

Mees meenutab, et valve vahetus kestis nädala ning võimsaim relv oli kumminui. Kuna näiteks bensiini toimetati üle joone lausa tonnide kaupa, oli relvitute meeste töö üsna riskantne.

Piirivalvajad tegid ettepaneku, et mehed, kel on jahipüss, võiksid selle patrulli kaasa võtta. Nii võis peagi jõekaldal kohata pelutavat vahtkonda, ühel mehel käes kumminui, teisel jahipüss. „Aga kui tõesti oli vaja kinni pidada salakaubavedaja, mõjus kaheraudse nägemine. Pidasime kinni vaske, niklit ja koobaltit – hunnikute viisi

väärismetalli,“ meenutab mees, kes praegu kannab piirikomissari auastet.

1992. aasta talvel sai Sedunov oma käsutusse esimese püstoli. Piirivalvurid käisid relvaga kodus, sest kordonis nende hoiuks tingimusi polnud, aga mehi pidi usaldama. Sama aasta talvel toodi kohale seitse soojakut, kuhu asusid elama ajateenijad, kes pandi tollal piiri valvama. EPT ajast praeguseni säilinud puuküttega saun oli ainumas paik, kus idapiiri kaitsjad end pesta said.

Teisel pool jõge Üksildase tunde võis tekitada asjaolu, et teispool jõge ei valvanud tollal keegi. Umbes kord nädalas väisas naaberkallast Peterburi OMONi salk.

Peagi jagati ajateenijaile julgelt kätte Kalašnikovid, millega nad küla vahel patseerisid. „Oli ka intsidente. Näiteks

PIIR

kõlas kordoni juures valang ja hiljem selgus, et mingi juntsu oli valesti relva laadinud,“ meenutab Sedunov.

Kord 1990. aastate keskel olid kellelegi Punamäe kordoni kõrval asuvas külakeses saabunud tuttavad Tallinnast koos ligi sajakilose Kaukaasia lambakoeraga. Kahest ajateenijast koosnenud patrulli tee kulges läbi küla, kus kaukaaslane neid ründas.

Esmalt suutis rünnatav noormees suruda elukale risti hambusse oma relva ja järgmisel hetkel lasi tema kaaslane potentsiaalsele mõrvarile oma AKst kuuli pähe. „Läksin kohale. Pool küla seisis maas lebanud kere kõrval. Lapsed nutsid, sest koer oli surnud. Ütlesin koeraomanikule, et kirjutagu politseile kaebus, kui soovib. Hiljem selgus, et ei soovinud. Ju sai aru, et selline murdja ei tohiks vabalt küla vahel jõlkuda. Koera peremees oli juhtumi ajal kohalikega tina pannud,“ meenutab

Kordoni juht piirivalvekapten Andres Kangro tutvustab oma tegevuspiirkonda.

25

PIIR

Piirivalvekomissar Igor Sedunovi (paremal) hobiks on sõjaajalugu. Osa tema poolt leitud kollektsioonist paikneb Punamäe kordonis.

Talve lähenedes lähevad paadid kuuri, kust peagi vuhisevad välja mootorsaanid.

Sedunov. Koera hukanud ajateenijale avaldati pidulikul rivistusel kiitust.

Salakütid Karoli ja Jaama külas on suured luhad, kus toimus pidevalt röövpüüke. Kuna korralikku piiritähistust 1990. aasta keskel Narva jõe peal veel ei olnud, oli mõnele Venemaa poolelt pärit kalurile suisa loomulik Eesti poolel kala jahtida. Muu seas ahinguga! Sedunovi mäletamist mööda kimbutas piirivalve röövpüüdjaid pidevalt, kusjuures aegajalt oli ka politsei abiks.

Kord peitis piirivalve oma paadid ühe luha suudmesse, et kurikaelu tabada. Piirikaitsjad lugesid kokku seitse alust, mis luhale röövpüügile läksid.

Sedunov meenutab, kuidas piirivalvurid sulgesid oma paadiga kurjamitele tee. „Olin esimeses paadis. Nägin, et meie poole suunduval alusel, kus ei jõutud mootorit käivitada, sest olime neil ees, oli kahtlaselt tuttavas laigulises vormis mees, kes meenutas Vene piirivalvurit,“ räägib Sedunov. Ta andis vene keeles käskluse peatuda, mida aga eirati.

Sedunov käskis alluval automaati lõgistada, aga ikkagi käivitasid röövpüüdjad paadi mootori. „Nad oleks meist üle sõitnud! Tulistasin püstolist 2–3 korda paadi alla ja ähvardasin parda puruks lasta. Mootor lülitati välja ning veidi hiljem selgus, et üks röövpüüdja oli üle jõe asuva kordoni kapteni auastmes ülem,“ räägib piirikomissar.

Sedunov kuulas esimesena naaber-

26

Kordoni köök on mõnus paik aja mahavõtmiseks.

Korralik puuküttega saun on kordonis ainus, mis meenutab EPT-aega.

Piirivalvurid on rõõmsad ja tegusad, kui jalad on kuivad ja soojas.

PIIR

Andres Kangro näitab võimsat sõjaväebinoklit, mis on siiani kasutuses, ehkki pärineb nõukaajast.

riigi piirivalveohvitseri üle. Selgus, et too oli joonud koos kohalikega, kes ta lõpuks paha peale meelitasid. Kaptenil oli taskus koguni sõjaväepilet, kus oli kirjas ka senine teenistuskäik.

Nõukogude Liidu ajal oli ta Pärnuski teeninud. Esmalt istus kurikael Jõhvi politseimajas arestiruumis, hiljem anti ta Narva sillal kolleegidele üle. Kuuldavasti sai mees juhtumi tõttu hundipassi.

Relvakonflikt Üks piirivalvurite töö tähtis osa on suhtlus ja vastastikku kasulik koostöö kohalikega. Kord 1996. aastal tekitas kohalikes tõsist pelgu Agusalus metsa piiril elanud mees, kes oli varem varguste eest kinni istunud. Näiteks käis kurikael jahimeestelt varastatud püssiga poes ja teinekord tulistas suisa valimatult valgustatud majaakendesse. Õnneks ei saanud keegi viga.

Kriminaalpolitsei püüdis kurjategijat tabada, ent sel õnnestus alati pageda.

Tema eeliseks oli kohaliku metsa ja soode tundmine.

Sedunov sai infot, et kurikael on oma talu lakas peidus. Koguti kokku salk automaatidega piirivalvureid.

Kõige raskem oli läheneda majale nii, et pätt ei märkaks. Auto jäeti enam kui kilomeetri kaugusele ning 300 meetrit majani läbiti ligi kahe tunniga – samm ja peatus. Muidugi ei tohtinud kurikaela koerale endast märku anda. Sedunov sai aru, et subjekt on valvel, sest iga kord, kui Agusalu trassil mõni auto lii-

kus, keerati muusika lakas vaiksemaks.

Kui piirikomissar maja nurgani jõudis, põrkas ta kokku koeraga. Selmet lõugama pista, pages too šokis: kuidas jõudis keegi mu territooriumile minu teadmata?! Varitsusel polnud enam aega passida, mindi rünnakule.

Algasid läbirääkimised lakaluugi all. Kurjam oli redeli üles tõmmanud ning teeskles, et kedagi pole kohal. „Hüüdsin, et teame, et ta on siin, tulgu alla ja loovutagu relvad. Vaikus. Käskisin automaadid laskevalmis panna ja seletasin, et laseme laka sõelapõhjaks.

Andsin bluffides käsu rünnata vastase täieliku hävitamiseni,“ meenutab Sedunov. Äkki hüppas mees luugist alla üle Sedunovi ja komistas. Selmet taas metsa kaitsvasse rüppe jõuda, kattis teda kohe Sedunovi keha. Politseinikud tegid hommikul talus läbiotsimise ning leidsid sealt veel kaks relva ja granaadid. „Praegu on meil varasemaga võrreldes rahulik,“ muigab piirikomissar.

Piir pidagu!

Eelmise aasta augustist kordonit juhtiv piirivalvekapten Andres Kangro, kel on juba 18aastane piirivalvestaaž, teab, et idapiir on kõige huvitavam paik üldse, kus ei logeleta niisama, vaid kus toimub palju piirisündmusi. „Punamäe kordon saaks meie välispiiri valvata veelgi tulemuslikumalt, kui meil oleks kasutada statsionaarsed ja teisaldatavad valveseadmed. Praegu valvame piiri peamiselt isikkoosseisuga,“ tunnis-

tab kapten. Siiani on Punamäe kordoni piirivalvurite peamised töövahendid silmad ja kõrvad, sõnaga mehitatud valvsus. Väga oluline on koostöö Vene Föderatsiooni kolleegidega.

Punamäe kordoni lõik on 19kilomeetrine jõepiir, kuid kordoni tegevusala laieneb ka kogu Illuka vallale.

Kuna vald on ääretult marja- ja seenerohke, pidid piirivalvurid tänavu päästma muu seas eksinud korilasi.

Kordoni teenistujad on peamiselt Ida-Virust, aga mehi-naisi on ka Mustveest, Jõgevalt ja Loksalt. Kangro sõnul on piirivalvurile vajalikud iseloomuomadused ausus ning pinge- ja rutiinitaluvus. „Eriti palju sündmusi kordonis tavaliselt ei ole. Kui kõrvutada Narva maantee piiripunktiga, on siin märksa rahulikum,“ leiab kapten.

Siiski tuleb tänini rinda pista salakaubavedajatega. Kolm aastat tagasi sattus toimkond seltskonnale, kes plaanis Illuka valda matta oma mõrvaohvri.

Permisküla puhkekülas on tulnud maha rahustada noakangelasi.

Mida aasta edasi, seda tihedamaks on läinud laevaliiklus piirijõel. Juunis peeti Kuningakülas Ida-Virumaa kalastusklubi üritus, kus osales lausa 50 paati. Sellest on kujunemas traditsioon. Kangro arvates tuleks kaunist loodust ja Narva jõe võimalusi veelgi laiemalt tutvustada. Aga piir peab olema kindel, kõigi turvalisuse huvides.

Teet Korsten Põhjarannik

27

INTERVJUU

Kaks kooli, kaks riiki, üks amet

PPA kriminaalpolitseiosakonna juhtivkriminaalametnik Risto Kasemäe oma raamatu „Kaks kooli, kaks riiki, üks amet“ esitlusel tänavu oktoobris

28

FOTO: REELIKA RIIMAND

INTERVJUU

1992. aastal saadeti mitmete asjaolude kokkulangemisel kaks Nõmme politseikooli kursanti Risto Kasemäe ja Peeter Palo neljaks kuuks USAsse New Hampshire’i politseiakadeemiasse õppima. Nüüd, peagu 20 aastat hiljem võttis Risto kätte ja kirjutas toonased seiklused mõlema riigi koolist raamatusse.

Millal sul tuli tuli esimest korda mõte kirjutada oma kooliaastatest raamat?

Tegelikult on see mul seitsmes raamat. Olen kirjutanud koos kaasautoritega viis õpikut, aga need on vähemal või suuremal määral saladuselooriga varjutatud. See on mul teine ajalooraamat, mis on jätk Paikuse kooli raamatule. Raamatu kirjutamine oli pika vinnaga projekt. Esimene tõuge tuli meie reisi lõpupäevil, kui üks väliseesti tädi küsis, et mis oleks, poisid, kui paneks mälestused kirja. Ilmselt oli juba tol ajal teada, et peale minu ja Peetri enam keegi sellise projektiga Ameerikasse ei satu. Eks see raamat olegi minu väike tänu nendele inimestele, kes meid Ameerikasse saatsid. Viimane tõuge raamatu kirjutamiseks oli Juhan Kubu raamat „Miilitsas ja politseis“.

Mulle avaldasid Juhani raamatus eriti muljet need kohad, kus ta kirjutab Nõmme miilitsakoolist 60ndate lõpus.

Mina käisin Nõmme koolis 90ndate alguses ja imestan, kui vähe selle ajaga seal muutunud oli. Ma olin vist Juhani raamatuga poole peale jõudnud, kui vaim tuli peale ja panin esimesed juhtumid ning märksõnad kirja. Olin siis parajasti Brüsselis lähetuses. Alguses kirjutasin nii palju, kui peas oli, siis käisin arhiivis ja otsisin inimesi taga, kes asjaolusid mäletada võisid.

Raamatu lõpus on viidatud kirjandust 73 ühikut. Käisin PPA, Siseministeeriumi ja rahvusraamatukogu arhiivis ning riigiarhiivis. Eks aeg on edasi läinud ja keegi on teinud valiku, mis läheb ahju ning mis arhiivi, nagu nende asjade puhul ikka. Paikuse raamatu kogemus näitas, et tolle aja ajalehtedes kirjutati Paikuse koolist päris palju. Ta oli meedia lemmik, aga Nõmme kooliga oli vastupidi. Eks seal miilitsakooli aura lehvis. Sain alles hiljem teada, et üks noorteleht oli võtnud meie naiska-

Bürokraatia seisukohast on huvitav vaadata, kuidas saadeti inimesi 20 aastat tagasi neljaks kuuks Ameerkasse õppima. dettidelt intervjuu, aga ma ei suutnud seda artiklit üles leida.

Kas sa leidsid midagi, mis sind üllatas?

Arvan, et leidsin paar huvitavat paberit. Üks oli uuring 1992. aastast, kus küsiti rahva käest, mida nad politseist ja õiguskorrast arvavad. Tänapäeval on sellised uuringud tavalised, aga tollal mitte. Võib isegi olla, et see oli esimene sellelaadne uuring. Siseministeeriumi arhiivist leidsin ka paberid, mis võisid justkui märkida Eesti ja Rootsi politsei suhete algust. Teadsin, et meie Ameerika saaga oli dokumenteerimata, ja ega ma ei lootnudki leida välislähetuse käskkirja, sest seda lihtsalt ei olnud. Bürokraatia seisukohast oli huvitav vaadata, kuidas saadeti inimesi 20 aastat tagasi neljaks kuuks Ameerikasse õppima. Nagu raamatus kirjutan – ainuke asjasse puutuv dokument oli rektori kohusetäitja allkirjastatud käskkiri, mille esimeses punktis kustutati keegi kursant omal soovil kooli nimekirjast ja teises punktis saadeti kaks kutti Ameerikasse. Punkt ja allkiri.

Kui teravalt sul Ameerika aeg meeles oli? Raamatust jääb mulje, nagu sa polekski sealt lahkunud.

Seadsin endale raamatut kirjutades eesmärgiks, et ma ei tee teaduskirjandust, vaid kasutan rohkem omadussõnu ja kirjeldusi. Ma ei ole väga

29

INTERVJUU

See (Ameerika kooli distsipliin) ei olnud minu jaoks midagi ületamatut, sest ega Paikuse kool ka mingi aadlipreilide kommertsgümnaasium polnud. suure lugemusega ning pidin end ületama, et kirjeldused oleksid usutavad ja arusaadavad. Ameerika kooli kirjeldused olid mul võtta videolt, mille tegi üks kursusevend kooli viimastel nädalatel. Mul õnnestus see video saada kätte ühe FBI kolleegi kaudu, kes käis meil 90ndate keskel Tallinnas koolitamas ja oli New Hampshire’ist pärit. Aga muus osas panime Peetriga puslet kokku. Ameerika osa puhul oligi Peeter teksti ülevaataja ja täiendaja. Tema puhul peab muidugi tähelepanelik olema, sest ta armastab visata nalja filosoofiaga – ise oled loll, kui ei saa aru, et ma nalja teen. Aga ta hoidis mind vormis.

Kas erinevus Eesti ja Ameerika politseikooli vahel oli nagu öö ja päev?

Päris nii öelda ei saa. Neil oli rohkem raha ja traditsioone. Nad üritasid mõelda kulutulusalt ehk mis me selle raha eest kõige paremat saame.

Koolis oli vähe elukutselisi õpetajaid, enamik spetsialiste osteti n-ö sisse. See hoidis asja värske ja õpilastel oli huvitav. Meil on see siiamaani teistmoodi, õpetajate töölepingud on

30

üsna jäigad ja spetsialistide kaasamine mõnevõrra keerukas. Tol ajal üllatas ka see, kui palju panustas kool õppefilmidesse ja praktilistesse distsipliinidesse, nagu laskmine ja taktika. Õigupoolest jättiski laskmine mulle kõige võimsama mulje – üks harjutus koosnes umbes 50 lasust meie 3 lasu vastu.

Kas Ameerika kooli distsipliin oli harjumatu?

See ei olnud minu jaoks midagi ületamatut, sest ega Paikuse kool ka mingi aadlipreilide kommertsgümnaasium polnud ja ka Nõmme koolis oli oma veidral kombel mingisugune distsipliin. Olime kuulnud, et distsipliin on New Hampshire’i koolis kõva, ja nii see ka oli. Tolleaegse füüsisega ei olnud seda raske läbi teha. Päevad olid nii planeeritud, et lollusteks aega ei jäänud.

Kui hea ülevaate saite keskmiste ameeriklaste peredest, kelle juures nädalavahetuseti elasite?

New Hampshire’i osariik asub UusInglismaal, mis on üsna sarnane Euroopaga. Californialased ei pea naljaga

pooleks seda isegi Ameerikaks. Neil on vanad traditsioonid ning nende dialekt on meile suupärane. Nii et kultuurišokki mul ei olnud tänu peamiselt sellele, et elasin Tallinnas ja sain vaadata Soome televisiooni. Pisiasjad olid need, mis hämmastasid.

Miks pärast teid eestlased enam New Hampshire’i kooli ei läinud?

Siis sai koolil raha otsa. Oli üks paralleelne projekt, kus osalesid moodsas keeles korrektsiooniametnikud, tolleaegses mõttes vangivalvurid. Nad käisid ka neljakesi üsna sarnase programmi alusel Ameerikas õppimas, aga ma ei saanud nendega kontakti. Iseenesest ei ole Ameerikas õppimas käimine midagi imelikku. Seal on käidud enne meid ja pärast meid, aga minu teada ei ole keegi peale meie nelja lõpetanud kohaliku kooli kohalike õpilastega samadel alustel. Kõikvõimalikud FBI, DEA ja muud koolid on rahvusvahelised. Ainuke erand, mis meile tehti, oli see, et me ei pidanud esitama kooli lõpus oma konspekti, sest kõikides kodudes, kus me nädalavahetuseti elasime, ei olnud kirjutusmasinat. See oli ainuke hinnaalandus.

INTERVJUU

Katkendeid Risto Kasemäe raamatust „Kaks kooli, kaks riiki, üks amet“ Nõmme kooli vempudest „Erilise hoolitsusega eraldas doktor Kool kadunukese maksa, ise seletades, et maksa tuleb praadida ilmtingimata võiga, vaid nii saab suurepärase suupiste. Olles oma toimetamistega ühele poole saanud, vaatas hr Kool meile võidukalt otsa ja jäi siis kuidagi kohmetult meid vaatama. Me nimelt kogunesime lahtilõigatud laiba taha ilusti mitmesse ritta ja tegime toreda grupipildi. Tundub, et olime andnud väärika vastulöögi ja leppisime tolles rõvetsemise mängus viiki.“

Ameerikasse minekust Milliseid väärtusi, mis sa Ameerikast kaasa said, pead kõige olulisemaks?

Üks väga tähtis asi on see, et ma sain keele suhu. See on mind elus palju aidanud ja lükanud uutesse töistesse seiklustesse. Silmaring läks laiemaks, seda kasutan siiamaani oma töös ära.

Kool oli samas ka sõjaväe aseaine, kuna tol ajal enam punaarmeesse ei mindud ja kaitseväge veel ei olnud.

Sain selge pildi käsu andmisest ning täitmisest. Pakkisin kaasa terve rea kogemusi.

Kirjutad raamatus, et said tänu Ameerika käigule ka tööpakkumise Keskkriminaalpolitseisse. Kas su karjäär oleks läinud teisiti, kui seda seika poleks su elus olnud?

Päris kindlasti. Ma oleks pidanud minema tagasi Kadrioru politseijaoskonda. Ma ei olnud akadeemilises plaanis geenius ega aktivist, kes oleks Nõmme koolis silma jäänud.

Kui Ameerikast tagasi tulin, vaadati mind koolis esimestel päevadel nagu popstaari.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

„Tänapäeval on tavaks, et välislähetusse saadetavatele politseinikele vormistatakse ka reisikindlustus. 1992. aastal ei huvitanud see aga suurt kedagi.

Neli kuud teisel pool maakera koolis, kus muu hulgas käsitsetakse autosid ja relvi – mis seal ikka juhtuda saab.

Lisaks veel juba siis teada olnud tõsiasi, et arstiabi Ameerika Ühendriikides pole mitte lihtsalt tasuline, vaid lausa kallis. Nagu öeldakse, hull aeg nõuab segaseid inimesi. Segased me teatud mõttes ka olime!“

„Ameerika tundest“ „Meid Peetriga vaevas üks kodunt kaasa toodud soovunelm – kogeda „Ameerika tunnet“. Peeter kõneles sellest avalikult ja üsna esimesest päevast alates, mina olin selles osas veidi introvertsem. Üsna pea Peeter deklareeriski oma esimese „Ameerika tunde“, kui me sõitsime Lowry autoga mööda õhtupimedat Bostonit ja raadiost kostis Madonna laulu.“

Õppeainetest „Oli veel üks üsna lakoonilise pealkirjaga õppeaine, mis sisult oli väga suur. Selle pealkiri oli „Narkoseadused“. [---] Põnev oli kas või see, et tundi andis ehtne narkopolitseinik – pikkade juustega, habetunud, tugeva kehaehitusega keskeali-

ne erariides mees, kellel oli kaasas terve lauatäis õppevahendeid alates erinevatest narkootilistest ainetest, nende manustamise abivahenditest ja lõpetades tulirelvadega. [---] Sel laual nägin ja sain esimest korda pihus hoida kilost pakki kokaiini. Olin omal ajal hoolikalt vaadanud narkopolitseinikest jutustavat teleseriaali „Miami Vice“ ja mul oli üsna hea ettekujutus, kui palju see valget tellist meenutav klots maksta võis. Hüpitasin seda oma pihus ja nautisin hetke. Siis ma veel ei teadnud, et elu jooksul saab sarnaseid „telliseid“ mitmete kaupa töisel eesmärgil katsuda.“

Nädalavahetustest „Nädalavahetustega meenub ka pisut häiriv moment. Nimelt muutus pikapeale kogu see rutiin kuidagi painavaks, et igal jumala nädalavahetusel ühed ja needsamad küsimused: kus on Eesti, kuidas ta vabaks sai, [---] kuidas meid kahte välja valiti ja nii edasi.

[---] Nii me hakkasimegi välja mõtlema alternatiivseid vastuseid. Näiteks oli meie uues interpretatsioonis Eestis kõige levinumaks spordialaks jääkarudega kaklemine ja meid valiti välja politsei iludusvõistlusel, kusjuures Peeter tuli tol võistlusel esimesele ja mina viimasele kohale.“

Tööst Kriminaalpolitsei Büroos „Lisaks otseselt töistele momentidele said selgeks ka mitu Pagari I maja paranähtust. Esimene paranähtus oli see niinimetatud maja halb aura, mida seostati Pagari keldri vägivaldse minevikuga, eriti 1940-ndate alguses.

Veidi hingelise loomuga A2 oli lausa ühele ajakirjanikule pihtinud, et majal on tõepoolest halb aura ja isegi toataimed ei kasva korralikult. Pärast artikli ilmumist oli see suureks naljanumbriks, nimelt ei teadnud vaene A2, et kogu ülejäänud kollektiivi suitsetavad liikmed just sinna lillepotti oma konid kustutavad.“

31

FOTOD: EUROPOL, ERAKOGU

KOOSTÖÖ

Vaikses Hollandi linnas Haagis asub Europoli peakorter, kus töötab peagu 140 sideohvitseri maailma eri nurkadest. Üks neist on eestlane Lenno Reimand, kellest sai sel kevadel Interpoli sideohvitser Europoli juures.

Loo autor Lenno Reimand oma kabinetis Europoli peakorteris Haagis

Kahe organisatsiooni

üks nägu E

uroopa Liit on viimase kümnendi jooksul omandanud teatud müstifitseeritud tähenduse, mis on tihti pannud inimesi isegi õiguskaitse valdkonnas asju liiga piiratult nägema. Tegelik – eriti kuritegelik – maailm on veidi teistsugune ja ei piirdu pelgalt Schengeni välispiiriga. Tänapäeval eksisteerivad piirid üksnes maakaartidel ning riigiametnike peades.

Kui jätkasin aastal 1995 oma teenistust kriminaalpolitseis toonases Interpoli Eesti büroos, ei osanud ma arvatagi, kuivõrd igapäevaseks ja möödapääsmatuks muutub rahvusvaheline politseikoostöö vaid mõne aastaga.

Berliini müüri sümboolne langemine kogu maailmas, vabaturumajanduse globaalne levik, arusaamade muut(u)-

32

mine riigi rollist, reisimise lihtsustumine ning interneti ja digitaaltehnika kiire levik muutsid järgneva kümnendi jooksul maailma tundmatuseni. Praegu on võimalik teha reaalajas koostööd ükskõik millisest maailma nurgast. See kehtib ka professionaalsete kurjategijate kohta ning pakub kriminaalpolitsei töös enneolematuid ülesandeid. Senisest enam tuleb keskenduda horisontaalsele koostööle ametnike, asutuste, riikide ja organisatsioonide vahel. Ainult infole juurdepääsust ning vajaliku tehnoloogia olemasolust enam ei piisa – kontrollimatult paisunud infohulkade oludes on hädavajalik teada, mida me teame, ja seda ka teistega kiiresti jagada.

Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon Interpol on maailma

suurim politseiorganisatsioon 190 liikmesriigiga, kogudes vajalikku teavet ja tagades sellele kiire juurdepääsu. Interpoli peakorter asub Lyonis Prantsusmaal, ent peale selle on tal regionaalkeskused kõigil kontinentidel ning esindused ÜRO, Euroopa Liidu ja Europoli juures. Kahtlemata sai Eestile osaks suur au ning ka vastutus, kui mind valiti selle aasta kevadel esindama Interpoli Europolis. Sellega sai Eesti 90. riigiks, kelle esindaja töötab Interpolis.

Unikaalne operatsioonisüsteem Interpoli turvaline kommunikatsioonikanal I24/7 ühendab kõigi maailma riikide kriminaalpolitseisid ning

KOOSTÖÖ

Interpoli ja Europoli operatiivosakondade esindajate kohtumine Haagis septembris

unikaalne operatsioonisüsteem i-Link täiendab pidevalt rahvusvahelistes andmebaasides sisalduvat teavet ja võimaldab luua senitundmatuid seoseid erinevates riikides käimasolevate uurimiste vahel. Veebiserveritel põhinevad lahendused tagavad reaalajas juurdepääsu operatiivtöös vajalikele andmetele kõikjalt, kus kriminaalpolitseil või teistel õiguskaitseasutustel vaja on. See on Interpol aastal 2011.

Ent juba 2001. aastal otsustati sõlmida koostööleping Interpoli ja Europoli vahel – üks esimesi omataolisi, mille Europol sõlmis. Selle eelduseks oli vastastikune mõistmine, et teineteise abita ei ole liikmesriike rahuldav töö kummalgi organisatsioonil võimalik. Jätame kõrvale teoreetilised arutelud teemal, kas on kahte ühel eesmärgil tegutsevat politseiorganisatsiooni Euroopas vaja – on ju kõik Europoli liikmed samaaegu ka Interpoli liikmed. Tegemist on poliitilise reaalsusega, millest tuleb politsei jaoks parimal viisil parim tulemus saada. Samas ei saa märkimata jätta huvitavat fakti, et siiani toimub enamik Interpoli kaudu tehtavast koostööst Euroopa riikide vahel.

Interpol on loomas globaalset innovatsioonikeskust Singapuris. See alustab aktiivset tegevust 2014. aastal ja keskendubki eelkõige võitlusele küberkuritegevusega.

Interpoli esindaja igapäevane töö Europolis seisneb teabe vahendamises eelkõige kahe organisatsiooni vahel, kuid ka ELi liikmesriikide ja teiste riikide vahel. Kahe organisatsiooni koostöö põhineb eelkõige kriminaalanalüüsil ja teabe ristkontrollimisel.

Interpol tegeleb kriminaalanalüüsiga nii operatiiv- kui ka strateegilisel tasandil ning enamiku analüüsiprojektide puhul tehakse koostööd Europoli analüütikutega. Europolis korraldatakse kriminaalanalüüsi teemapõhiste projektide (analüütiliste tööfailide) raames, milles sisalduvale teabele juurdepääsu eeldus on info aktiivne si-

sestamine. Interpol on liitunud mitme projektiga ning üks sideohvitseri rolle on koguda ja edastada sellekohast teavet ning osaleda operatiivkohtumistel.

See eeldab aga omakorda enda kurssi viimist üsna laia teemaringiga – tegelda tuleb näiteks merepiraatluse, genotsiidi ja teiste rahvusvaheliste kuritegude eest tagaotsitavatega, Balkani ja Ida-Euroopa organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse, kokaiini salakaubaveo, valeraha, tunnistajakaitse jt valdkondadega. Kahtlemata on tegemist hindamatu kogemuse ning pideva õppimisega.

Otsene kasu Eestile Kahe organisatsiooni koostöö kõrval aitab Interpoli sideohvitser kaasa ELi liikmesriikide infovahetusele teiste riikidega. Kui näiteks mingis uurimises on juba alustatud koostööd Europoli raames ning ilmneb vajadus kaasata ka mõni ELi väline riik, siis kasutatakse praktikas selleks Interpoli sideohvitseri abi. Peaaegu kõik ELi riigid on rakendanud seda võimalust ja kaasata on tulnud üle 70 riigi mujalt maailmast rohkem kui kahesajal korral. Seeläbi

33

KOOSTÖÖ

Juulis avati Europoli uus peakorter, kus asub ka Interpoli sideohvitseri kontor.

Mõlemad organisatsioonid otsivad võimalusi koostööks erasektoriga, et tõhustada küberkuritegevust soodustavate eeltingimuste vähendamist ning kuritegude ennetamist ja avastamist. malused usaldusliku haardeulatuse laiendamiseks 90 riigist pärit kolleegidega Interpolis.

Operatiivplaanide allkirjastamine Lyonis oktoobris 2011.

Loo autor paremal taga

on veelgi tihenenud kontaktid maailma väga erinevate riikidega ning see on aidanud luua vajalikke sidemeid ka Eestiga seotud juhtumeid lahendades. Ühes hiljutises Eesti välisesindusi puudutavas debatis kirjeldati nende vajalikkust väljendavate kriteeriumitena protsesside mõjutamise võimalust ja infole juurdepääsu. Neid aluseks võttes on Interpoli sideohvitserina Europolis töötamine kahtlemata ennast õigustanud. Interpoli esindaja on kaasatud nii Interpoli kui ka Europoli kesk- ja tipptaseme koh-

34

tumistele ning tal on mõlemas organisatsioonis teatud mõttes erandliku töötajana strateegiliselt tähtis positsioon. Interpolil on esindus ka Euroopa Liidu juures Brüsselis. Sellega on mul väga tihe koostöö ning sealtkaudu otsene kokkupuude ELi justiits- ja siseküsimuste otsustusprotsessidega.

Mainimata ei saa jätta tihedat koostööd peaaegu 140 sideohvitseriga, kellega jagame bürooruume selle aasta juulis ametlikult avatud uues Europoli peakorteris vaikses Hollandi linnas Haagis. Samuti on head või-

Tulevik kuulub kübermaailmale Kahe organisatsiooni koostöö tulevik kuulub kübermaailmale. Interpol on loomas globaalset innovatsioonikeskust Singapuris. See alustab aktiivset tegevust 2014. aastal ja keskendubki eelkõige võitlusele küberkuritegevusega. Samas on Europol avaldanud soovi saada asukoht 2013. aastal tööd alustava ELi küberkuritegevuse keskusele. Mõlemad organisatsioonid otsivad võimalusi tihedaks koostööks erasektoriga, et tõhustada küberkuritegevust soodustavate eeltingimuste vähendamist ning kuritegude ennetamist ja avastamist.

Interpol loodi 1923. aastal vajaduse tõttu kiiremini tabada tagaotsitavaid isikuid ja paremini võidelda valeraha leviku vastu. Käputäis hulljulgeid politseijuhte tuli kokku, et takistada piiride võidukäiku õigusemõistmise üle. Tolleaegsel maailmal oli tänapäevasega üks ühine joon – pidev ja kiire muutumine.

Peale selle oleme nüüdisajal kaotamas n-ö luksust tegelda kurjategijatega näost näkku. Kuritegelik anonüümsus enam kui kahe miljardi kasutajaga kübermaailmas ning rohkem kui kolm miljardit lennureisijat aastas – need on praegused proovikivid maailma kõigi riikide kriminaalpolitseinikele. Rahvusvahelisus on politseitöös olulisem kui kunagi varem. Ka Interpoli ja Europoli koostöö on tähtsam kui kunagi varem.

Lenno Reimand PPA kriminaalpolitseiosakonna kriminaalteabe büroo vanemsideohvitser, Interpoli sideohvitser Europoli juures

MUUSEUM

Muuseumi juht Meelis Kivi näitab nõukogude teematoas KGB masinat, millega aurutati lahti kirju.

Ajalugu FOTOD: VALTER-KRISTJAN OBERG

ärkab ellu Valga ainsa valgusfoori lähedal, kunagises piirivalvelinnakus, asub Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon, kus saab uudistada jõustruktuuride ajalugu ja sõjatehnikat.

S

ihtasutus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, mis on rahvasuus tuntud kui Valga sõjamuuseum, sai alguse 90ndatel, kui kohalikud piirivalvurid hakkasid talletama piirivalve ajalugu ning sellega seonduvaid esemeid. „Kui kaks tuba oli ajalooga sisustatud ja esimesed loengud väliskülalistele peetud, tuli suurusehullustus peale. Mõtlesime, et kui ots on juba lahti tehtud, võiks veel midagi teha,“ meenutab muuseumi asutaja ja tegevjuht Meelis Kivi. Peagi hakkasid väljapaneku vastu huvi tund-

ma teistegi jõustruktuuride kohalikud üksused ning 2000. aasta varakevadel sai muuseumis näha juba politsei, päästeteenistuse, kaitseväe ja Kaitseliidu ajalugu. Tollases Valga piirivalvelinnakus paiknenud väljapanek sai nimeks „Lõuna-Eesti ühistöö“.

Järgmisel aastal võttis koostöö juba üleriigilised mõõtmed ning muuseumi tunnustati kui üht parimat riigiasutuste koostööprojekti. Kahest ruumist oli saanud kaheksa. Kuna muuseumi loomise taga olid tegevohvitserid, käis töö museaalidega peamiselt õhtutundidel.

35

MUUSEUM

Politsei toas saab näha kurjategijate töövahendeid.

Sõjalis-sportlik takistusriba on paljudele muuseumis käijatele lemmikuks.

Soomuk reklaamib rahvusvahelist Valga militaarajaloo festivali.

Vabadussõja-aegsed relvad

ku jagub voodikohti kuni 92 inimesele.

Muuseumirahva kõige suurem ettevõtmine on igasuvine Valga rahvusvaheliste sõjaajaloopäevade korraldamine, mida sel aastal nimetati kultuuripealinna raames rahvusvaheliseks Valga militaarajaloo festivaliks.

Väikesest sõjaajaloohuviliste kokkusaamisest kasvas tänavu suveks tõeline festival, kus osales autentsete vormide ja tehnikaga 34 sõjaajalooklubi 12 riigist. „Välisriikide militaarhuvilistele on meie festival nagu muinasjutumaale sattumine,“ sõnab Kivi.

Sõna muuseumi tegutsemisest oli läinud kenasti liikvele ja nõnda leidsidki ajaloohuviliste kollektsioonid tee Valka. „Kuna tegelesime muuseumiga siis, kui aega oli, ning museaale tuli kogu aega juurde, oli väljapanek muuseumi algusajal paras rosolje,“ muigab endine piirivalveohvitser Kivi.

Rosoljest muinasjutumaani Kolm aastat tagasi oli juttu muuseumi viimisest Tallinna, aga Valga patrioodina õnnestus Kivil muuseum oma kohale jätta. Mees läks teenistusest erru ja pühendus ainult muuseumile. Samal aastal sai muuseum ka oma ametliku nimetuse. „Enne nimetuse registreerimist käis meil külas toonane siseminister Jüri Pihl, kes küsis talle omase terava vaatega – kas oleme suutelised tervet kompleksi haldama? Läksime toona riski peale ja nüüd ei kahetse.

Oleme pika sammu edasi arenenud,“ tõdeb muuseumijuht. Peale isamaalise kasvatuse ja kodanike kaitsetahte edendamise korraldab muuseum konverentse, lastelaagreid, asutuste motivatsioonipäevi ning muid üritusi. Kok-

36

Erinevad teematoad

Ants Kurvitsa vahakuju on muuseumi haruldasemaid eksponaate.

2009. aastal kolis muuseum uude hoonesse, kus said alguse erinevad teematoad. Muuseumis on näiteks Vabadussõja, piirivalve, Eesti ja Läti politsei ning päästeteenistuse, Kaitseliidu, kaitseväe, nõukogude sõjanduse ja kaitsepolitsei tuba. Peale selle leiab muuseumist raamatukogu, muuseumipoe ja riigikaitse õppeklassi koos laskeimitaatoriga M-16, kus 10. klassi riigikaitseõpilased peavad arvestuse läbimiseks laskma 100 silmast 70.

80 protsenti muuseumi ekspo-

MUUSEUM

Piirivalvekopterit MI-8 saab oma käega katsuda ja sellesse sissegi ronida.

naatidest on toonud ajaloohuvilised ja koostööpartnerid. Näiteks on kaitsepolitsei annetanud muuseumile ühe põnevaima eksponaadi, mis asub nõukogude sõjandust tutvustavas toas. „Küsin kõigilt, kes siis käivad, millega on tegu,“ räägib Kivi, osutades metallist asjandusele. Selgub, et selle KGB masinaga aurutati kirju lahti. „See oli tõenäoliselt kasutusel Tallinna peapostkontoris, sest rajoonides sääraseid asju ei olnud. See on üks väheseid esemeid, mis KGBst maha jäi.“ Omamoodi lugu on muuseumijuhil rääkida Läti politsei toast. Nimelt kannab teematoas üks mannekeen Läti politsei vormi. Vorm ise jõudis muuseumisse Läti politseijuhi käsul, kes andis tähtajaks vaid 24 tundi. Valka politseijuhil, kes pidi käsku täitma, ei jäänud muud üle kui annetada muuseumile oma varuvorm.

Muuseumi haruldasim ese Muuseumi kõige haruldasem ese on kindral Ants Kurvitsa vahakuju, mis valmis Kurvitsa 115. sünniaastapäevaks. Vahakuju valmistasid kuue kuuga tuntud vahakujumeistrid Ene ja Andres Mänd. Ka vahakujuga on seotud paar huvitavat seika. „Tahtsin kuju

valmimisele kaasa aidata ning hakkasin suure hooga Lõuna-Eesti mesinike käest vaha koguma. Kui olin vaha kokku saanud ja ilmusin toona veel mundrikandjana uhkusest pakatades Andres Männi juurde, vastas ta, et Eesti vahast saab teha ainult hiinlasi. Vaha on liiga kollane. Nii et pidime ikkagi Prantsuse vaha ostma,“ jutustab Kivi.

Kel on muuseumile ring peale tehtud, tasub ringi vaadata õues, kus on nii mõndagi huvitavat. Välinäituses on tank T-34/85, helikopter MI-8, soomukid ja muu sõjatehnika. Külastajad saavad proovida taktikalist sõjamängu airsoft, turnida takistusrajal, puhata jalga püstkojas või vaadata oma silmaga metsavennapunkrit. Nii mõnigi muuseumisse tulnu on alustanud oma ringkäiku just metsavennapunkrist, kus saab kokkuleppe korral sõõmu punkrinapsu ja suutäie musta leiba peki ning sibulaga. Kangemad mehed on punkris ka ööbinud isegi tugevate miinuskraadidega. Püstkoda on aga tuntud kui hea auraga koht. „Mõni aeg tagasi käisid siin riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed, kes ütlesid, et isegi Toompeal ei tule nii head mõtted kui meie püstkojas lõkke ümber istudes,“ muigab Kivi.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon asub endises Valga piirivalvelinnakus.

Muuseumi info •

•

•

•

Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni Sihtasutus asub Valgas Pikk tänav 16a ehk Pika ja Kuperjanovi tänava ristmikul paikneva Valga ainsa valgusfoori lähedal.

Muuseum on tööpäevadel avatud 9.00–16.00. Eelneva kokkuleppe korral võib püsiekspositsiooni vaatama tulla ka väljaspool tööaega.

Eelmisel aastal käis muuseumis ligi 3000 inimest 26 riigist. Kõige rohkem inimesi tuleb suvekuudel.

Vaata lisa www.isamaalinemuuseum.ee.

37

KONVERENTS

Näide revolutsioonilisest muutusest konverentsisaalis. Kõigil osalejatel paluti tõusta püsti ning valida uus istumiskoht. See tekitas rohkelt emotsioone, mida hiljem analüüsiti.

FOTOD: REELIKA RIIMAND

Eetikakonverents vallandas uudsusega emotsioone Septembri lõpus kogunes Tallinna Swissotelli ligi kolmsada Politsei- ja Piirivalveameti juhti, arvamusliidrit ja töötajat, et raputada ennast lahti rutiinist ning mõelda tööle veidi teise nurga alt.

Teemasse aitas sisse elada juhtimisteatri sketš oma tööd armastavast saapapuhastajast ning alati rahulolematust röstrimehest.

K

onverents pani mõtlema eelkõige sellele, kuidas ja millise kvaliteediga me oma tööaega veedame – kas sellest ajast on kujunenud midagi tüütut, millega peab lihtsalt leppima, või on meil endil võimalik seda aega kvaliteetsemaks muuta. See, kuidas me oma tööl veedetud aega enda jaoks mõtestame, mõjutab meie elukvaliteeti, tervist ning kindlasti panust, mida meilt töötajatena oodatakse. Kõigele sellele püüdis kuuendat korda peetav eetikakonverents pealkirjaga „Juhtide ühine vastutus või ühine vastutuse juhtimine?“ osalejaid mõtlema panna.

Päevajuhid Aavo Kokk ja Heiti

38

Pakk juhtisid konverentsipäeva tempokalt, käsitledes organisatsioonis kohati teravaid olukordi ja kõneainet tekitanud teemasid mõnusa huumori ning eneseirooniaga. Juhtimisteatri näitlejad Piret Laurimaa, Tiit Palu ja Ahti Puudersell esitasid iga teema juures sketši, mis aitas paremini teemasse

sisse elada. Konverentsipäev oli jaotatud tinglikult nelja ossa: suhtumise ja hoiaku valimine; otsuste kommunikatsioon; klannid ja identiteet; arenguvestlus.

Helin Vaher PPA sisekommunikatsiooni juht

KONVERENTS

Suhtumise ja hoiaku valimine

Heiti Pakk

Kommentaarid Jäin konverentsiga väga rahule. Teemad olid olulised ja igapäevatöös eriti, mis puudutab probleemsete otsuste tegemist, millest ka moraal, et kõige hullem on otsustamatus. Samuti jäi meelde see, et meie igapäevameelolu sõltubki just meist endist – meie valikutest. Millise rolli/hoiaku me valime, sellisena meie päev ja asjade kulg läheb. Kui suhtled inimesega, siis ole tema jaoks kohal ning kingi talle midagi positiivset ja meeldivat; ka sinu oma meeleolu paraneb seeläbi.

Me puutume oma töös kokku väga erinevate inimestega, ka ebameeldivate ja tujukatega. Meie endi kätes on võimalus valida oma suhtumine ja hoiak ning muuta ebameeldivad kohtumised ja tüütuna näivad kohustused enda jaoks meeldivamaks. Ebameeldivad situatsioonid tuleb nii-öelda üle mängida ning olukorda ise juhtida.

Neli tähtsat asja, kuidas oma tööd paremini teha: • vali oma suhtumine • ole kohal • mängi • kingi ilusaid hetki

Ivo Utsar Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo juht

Otsuste kommunikatsioon

Klannid ja identiteet

Juttu oli orgaanilisest, planeeritud ja revolutsioonilisest muutusest. Iga muutuse tüübi puhul on vaja vastavalt reageerida, otsustada ning sellest teavitada. Juhtide roll on oma otsuseid selgitada, töötajate ülesanne on küsida lisainfot otsuste tagamaade ning põhjuste kohta. Oluline õppetund, mis kaasuse analüüsist välja koorus, on see, et tuleb osata kuulata ja mõista, mida teine pool tegelikult taotleb või kardab, ning teha sellest adekvaatsed järeldused. Juhul, kui selgitustest ei piisa, tuleb julgeda küsida kohe.

Selgitustega mittenõustumise puhul tuleb riskid kohe esile tuua ning püüda leida kõige sobivam lahendusvariant. Hea lahendus ei ole see, kui lahkutakse vastamata jäänud küsimuste ja rusikatega taskus.

Juhid peavad looma sisekliima, kus küsimine on lubatud.

Mis on klann, kuidas see tekib, mis selle tugevaks muudab ja kuidas erinevaid klanne organisatsioonis kontrolli all hoida? Konverentsil jõuti järeldusele, et klanniprobleem tekib siis, kui puudub tasakaal turva- ja väärtustundes. Organisatsiooni edu seisneb tugevas ühises identiteedis, mis ei välista alamklannide olemasolu.

Aavo Kokk

Arenguvestlus

Tugeva klanni iseloomustus: • ühine vaenlane • selgelt määratletud sümbolid • usutav õigustus või mõte, miks ta olemas on ja püsima jääb • liikmeks saamise / klanni kuuluvuse rituaal • teab ja tähistab sündmusi, mis tugevdavad identiteeti ning väärtust • selgelt määratletud ja kõigile tuntud õig(l)use süsteem • selgelt määratletud rollid, vastutused, väärtused, võimustruktuur ja käsuliin

Iga kohtumine võiks olla mõlemale poolele arendav: • mugav olukord, avada inimene • aeg olgu piisav, et tekiks dialoog • koht olgu neutraalne • juht peab tahtma alluvat kuulata • juht on erk kuulma kriitikat ja ei võta seda isiklikult • alluv peaks muudkui küsima – miks siin olema, tagaside jne • juht peaks selgelt ütlema, mida ta alluvalt ootab

Konverents oli väga huvitavalt üles ehitatud alates saali paigutusest kuni vormilise korralduseni. Mäletan, et ükskord ütles Aune Past oma loengus, et kui loengute ajal kella ei vaadata, siis on aeg asja ette läinud. Mina sel päeval kella ei vaadanud. Kindlasti on ühise vastutuse küsimus oluline. Kas vastutab üks või teine või on oluline osa otsuste tegemisel mõlemal osalisel? Need on vajalikud asjad. Konkretiseeriks natukene oma vaadet sellele, et ühiselt vastutamine ei ole mitte vastutuse hajutamine, vaid selgus, et hea tulemuse saamiseks on vaja kõigi osaliste tahet. Ilmekalt tuli see esile ka juhtimisteatri mängitud episoodides.

Aldis Alus Ida prefekt Eetikakonverentsiga võib väga rahul olla. Oli värskendav säärasel viisil teemade käsitlemine. Juhtimisteatri kaasamine ja etüüdide kaudu probleemide esiletoomine oli tabamus kümnesse. Mulle meeldis enim etüüd sellest, kuidas suhtuda oma töösse ja valida hoiakuid. Kuigi tegemist on ju elementaarse teadmisega, et meie meeleolu ning töösse suhtumine on meie endi kätes, kipub see paljudel kahjuks ununema. Kui keegi tuleb ja sulle igapäevasituatsiooni etendab, nii et saad ennast nagu peeglist vaadata, on see just vajalik lisatõuge, et ennast ja enda tegemisi analüüsida.

Vallo Koppel Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo juht

39

ANALÜÜS

Võimalu protses

40

ANALÜÜS

lused modelleerida sse ja käitumist Protsesside modelleerimine on kasvav suundumus ka siseturvalisuse valdkonna organisatsioonides. Kui varem oli selle põhjuseks infosüsteemide arendamine, siis nüüd üha enam ka organisatsiooni toimemehhanismide kindlaksmääramine ja juhtimise süstematiseerimine.

S

iiski on just siseturvalisuse valdkonna organisatsioonid eripärased ning vajaksid tavaorganisatsioonidest veelgi üksikasjalikumat ajaprotsesside ja ilmneva käitumise modelleerimist. Samuti pakub huvi, kuidas kasutada taktikalisel tasandil teenuste, protsesside ja ressursside mudelit operatiivse ning strateegilise tasandi planeerimises. Üht võimalikku lahendust on kirjeldatud allpool.

Organisatsiooni tõhususe suurendamiseks on vaja teada selle toimimismehhanismi. Suure organisatsiooni terviklik käitumine on vahetuks mõistmiseks liiga keeruline. Lihtsustatud mudeli abil saab keskenduda olulistele omadustele ning selle põhjal analüüsida ja ennustada ka terviku käitumist.

Tööprotsesse kirjeldades saame mõista ja näidata, kuidas organisatsiooni pakutavad teenused on seotud konkreetsete tegevustega ning milliseid ressursse eesmärkide saavutamiseks kasutatakse.

Ajakriitilised ülesanded muutuvas keskkonnas Tihti võtavad tegevused kavandatust rohkem aega ja ressurssi. Mitmed protsessid toimuvad samal ajal ning vajavad ühiseid, seetõttu sageli mittepiisavaid ressursse. Siseturvalisuse valdkonnas, sh Politsei- ja Piirivalveametis ning Päästeametis, täidetakse ajakriitilisi ülesandeid muutuvas keskkonnas ning edukus oleneb reageerimise õigeaegsusest ja meeskonna väga täpsest koordineeritud tegutsemisest.

Samuti tuleb arvestada, et töötajatel on seadustes ja juhendites etteantud raamides suur otsustusõigus. Ka see mõjutab käitumist. Kui tavaorganisatsioonides piisab üksnes protsesside kestvuse ja omavahelise järjestuse modelleerimisest, siis oleks meie asutuste puhul vaja täpsemalt vaadata, kuidas erinevate täitjate tegevused ühises pildis kokku sobivad ning millised tulemused võivad ilmneda ühe või teise käitumismustri rakendamisega.

Usaldusväärne mudel, mille põhjal saab kavandada taktikaliste situatsioonide lahendamist ja sellega seotud ressursihaldust, on kasulik ka strateegilist ning operatiivset tegevust visandades. Selle abil saab realistlikumalt kavandada vajalikke ressursse ja eelarvet. Organisatsiooni tervikliku mudeli olemasolu on oluline sellekski, et iga töötaja mõistaks oma rolli ning temaga seotud protsesside paiknemist organisatsiooni tervikvaates. Tervikpilti teades saavad töötajad paremini osaleda organisatsiooni arendamisel ja eesmärkideni jõudmisel. Organisatsiooni mudelist on kasu ka muudatusi kavandades ning tulemusi prognoosides.

Senine modelleerimine Kättesaadavate andmete põhjal on siseturvalisuse valdkonnas väljastpoolt Eestit enim modelleeritud juhtimis- ja häirekeskuste tööd või kriisihalduse korraldamist. Ka PPAs on taktikalisel tasandil modelleeritud näiteks kriisijuhtimist ja infovahetust politsei juh-

timiskeskuste vahel ning info edastamist piiripunktidesse. Tihti tähendab see mitme stsenaariumi koostamist.

Näiteks kirjeldatakse kriisijuhtimise puhul eesmärke, protsesse ja oodatavaid tulemeid kolme stsenaariumi jaoks: põhistsenaarium, kus tegevused toimuvad eesmärgipäraselt; alternatiivstsenaarium, mis kirjeldab eesmärkide nõuetekohast saavutamist varulahenduste kaudu võimalike riskide realiseerumisel, ning kriisistsenaarium, mis kirjeldab tegevusi oluliste riskide realiseerumise korral, kus eesmärgi täitmine on ohustatud. Tehtud analüüsid on näidanud sündmuste ajakriitilisust (tegutsemine õnnetuspiirkonnas on Eestis suurõnnetuste puhul olnud tavapäraselt kuni kaks tundi ja kiirest tegutsemisest oleneb, kui palju suudetakse päästa inimelusid) ning enamikul juhtudel ilmneb, et koostööplaanid, sh infoedastuse küsimused, ei ole piisavalt detailsed ega võimalused läbi mängitud. PPA analüüsitalituses on analüüsitud ja modelleeritud ka korrakaitsepolitsei patrullsõidukite võimalikku paiknemist, lähtudes väljakutsetest ning sündmuskohtadest.

Siseministeeriumi valitsemisalas võib Päästeametit pidada teadaolevalt esimeseks asutuseks, kus teenuste, protsesside ja vajalike ressursside mudelid on kirjeldatud ning neid hallatakse iga päev. Siiski ei ole mudelite korral tegemist taktikaliste protsesside keerukama ajalise analüüsi ega ilmneva käitumise modelleerimisega. PPAs on kirjeldatud teenuseid ja protsesse ning nendega seotud ressursse juhti-

41

ANALÜÜS

mis- ja tugitegevuse arendamise programmi JUTA projektide raames. JUTA kasutab eesmärkide, teenuste, protsesside ja seotud ressursside mudelite kirjeldamiseks andmebaasi – Troux’ keskkonda. Varem on planeerimist kirjeldatud vooskeemide ja selgitava teksti tasemel (nt MFKO töörühm).

Oma olukorras oleme samal rajal teiste suurorganisatsioonidega. Eesti Energias (samuti umbes 7000 töötajat) on näiteks äriprotsesse küll üldjuhul kirjeldatud, kuid iga üksus on teinud seda erinevalt. Edasiseks ühtlustamiseks on valitud üks lahendus ning rõhutakse ideele, et meetod peab olema sobiv ja arusaadav tavalisele, tehniliste teadmisteta kasutajale, et tagada jätkusuutlik protsesside kirjeldamine, pidev analüüs ning parendamine.

Siiski käsitlevad kirjeldatud mudelid eelkõige üksnes konkreetseid protsessijadasid ning reeglina eeldatakse, et kogu vajalik ressurss on toimimishetkel saadaval. Organisatsiooni tegelik käitumine ilmneb aga erinevate protsesside ajalise koostoime tulemusena. Täpsema mudeli saamiseks on tarvis sügavamalt uurida, mis mõjutab eesmärkide saavutatavust, alustades taktikalise tasandi protsessidest, kus põhjuse-tagajärje seos on selgemalt määratletud. Täpsete ning protsesse ja seoseid detailides kirjeldavate mudelite loomine on alles arengujärgus.

Kuna valmis mudeleid ei ole teadaolevalt olemas, on alljärgnevalt pakutud üks võimalik käsitlusviis.

Taktikaline modelleerimine Igapäevaste protsesside modelleerimiseks taktikalisel tasandil on vaja, et mudelis on kirjeldatud nende lihtsamad kriteeriumid, nagu eesmärk, kestvus, käivitusajad, täitjad ja tulemid.

Kirjeldust võib koostada igal juhtumil eraldi või kasutada organisatsiooni mudelit. PPAs koostatakse JUTA projektide JUTA1–JUTA5 raames selline mudel Troux’ keskkonnas. Lisaks on vaja mudeli täiendust, mis suudaks haarata täpsemat ajaparameetrite analüüsi ning töötajate valikutest põhjustatud käitumise elemente, kasutades täiendavaid modelleerimiskeskkondi.

Näiteks saab toimijate ja tegevuste vahelisi seoseid, tegevusi ja nende järgnevust ning toimijate vastastikmõju

42

Joonis 1

Eesmärgid, eesmärkide hierarhia Eesmärkide saavutatavuse analüüs

Teenused Protsesside, isikute ja ressursside koostoime ning ilmneva käitumise analüüs

Protsessid, tegevused Protsesside täpsemate ajaparameetrite kirjeldamine

Inimressursid Rollide ja täitjate ülesannete kirjeldused ning hierarhia

ja kommunikatsiooni analüüsida ning esitada UMLi erinevaid diagramme kasutades. Ajaparameetrite koostoime hindamiseks keskendutakse protsesside ajakriteeriumide (käivitussagedus, kestvus, andmete kasutamise ja tootmise ajad) ning protsessidevaheliste interaktsioonide (sünkroniseerimine ja andmevahetus) täpsemale modelleerimisele ja imiteerimisele ning nende formaalsele analüüsile (seni nt Q-mudeliga).

Ilmneva käitumise tõepärasemaks kujutamiseks käsitletakse organisatsiooni multiagentsüsteemina (MAS), kus valitud toimijaid (isikuid) kujutatakse mudelis virtuaalsete agentidena.

Näitlikustamiseks kirjeldatakse täpsemalt toimijate/rollide eesmärke, eelistusi, sisemiste eesmärkide prioriteete ja toimijatevahelisi vastastikmõjusid ning esitatakse see multiagentimitatsioonina. Imitatsioonid võimaldavad vahetult näha kavandatavate protsesside täpsemalt toimumist, erinevate toimijate vaatepunkte ning protsesside koostoime tulemusena tekkivat võimalikku käitumist erinevate toimijate vaatepunktide esitamiseks.

Seni tehtud katsetes on agentide käitumise analüüsiks kasutatud JADE vahendit kui tavapärasesse töökohaarvutisse kergesti sobivat vabavaralist lahendust, kuigi on olemas muidki multiagentimitatsiooni keskkondi. Ka siin võib soovi korral kasutada teisi

Materiaalsed ressursid Ressursside täpsemad parameetrid ja kasutustingimused

võimalikke tarkvaralahendusi. Joonisel 1 on kujutatud pakutud lisakomponentide sobitamine PPAs kasutatava Troux’ mudeliga. Mudelite ühitamisel ei oleks vaja üldisi protsessiseoseid igal korral uuesti kirjeldada, vaid saab usaldada Troux’s olevat aktsepteeritud mudelit.

Sidumine strateegilise ja operatiivse tasandiga Esitatud taktikalise tasandi mudeli saab siduda strateegilise ja operatiivse tasandi planeerimisega, nagu on näidatud joonisel 2. Organisatsioonisiseste strateegilise tasandi dokumentide – valitsemisala arengukava (VAAK), aastase tegevuskava ning eelarve – koostamist korraldab PPA koordinatsioonibüroo koos valdkondade arendusbüroode ja prefektuuride koordinatsioonibüroode esindajatega.

Dokumente koostades saab loodud mudeli võtta aluseks nii tegevuste ja seoste täpsustamisel kui ka ressursside ja detailse eelarve kavandamisel.

Ideaaljuhul tähendab see seda, et kavandamisel modelleeritakse nii soovitud kui ka võimalikud lahendused mudelil läbi ning salvestatakse erinevate väljavõtetena, et kasutada saadud tulemeid tegevuskavade ja eelarvetaotluste illustreerimisel.

Protsess muutub konkreetseks ja kaob planeerimise ebatäpsus, samuti

ANALÜÜS

Riigi strateegiline tasand (Siseministeerium)

VAAK koostamine

VAAK ettepanek Organisatsiooni strateegiline tasand (PPA KB koos valdkondade ARBde ja prefektuuride KBde esindajatega ning PPA ADM)

Prioriteetide määramine

Aastaeelarve (ja oodatavate tulemuste) kavandamine Ettepanek + põhjendused

Organisatsiooni täiendatud mudel • eesmärgid, teenused, protsessid, tegevused, ressursid • ajakriteeriumid, võimalik ilmnev käitumine

Organisatsiooni VAAK peatüki koostamine VAAK dokument

VAAK info

Organisatsiooni aastase tegevuskava ja eelarve koostamine Operatiivne tasand (PPA valdkonna ARB)

Valdkonna tegevuste planeerimine

Taktikaline tasand (PPA osakond, prefektuur)

Üksuse tööplaani koostamine ja tegevuse planeerimine

Vajaliku ressursi kavandamine

Valdkondliku ressursijaotuse kavandamine

Taktikaliste (ajatundlike) tegevuste (meetodite) kirjeldamine Tegevuste kirjeldus

saab kavade kaitsmisel usaldusväärselt näidata ressursivajaduse ja oodatavate tulemite omavahelisi seoseid. Operatiivsel (valdkondlikul) tasandil saab nii planeerides kui ka tegevuse meetodeid ja juhendeid koostades lähtuda usaldusväärsest mudelist.

Operatiivtasandi juhid saavad kavandada eesmärkide täitmiseks sobivaid tegevusi, näha nende võimalikke tulemusi ning planeerida erinevaid võimalikke lahendusi. Peale eespool kirjeldatud otsese võimaluse rakendada mudelit taktikalisi protsesse kavandades saab taktikaline tasand kasu ka üldisest ennustatavast planeerimise kvaliteedi ja realistlikkuse kasvust, kuna kavandatavad plaanid on seotud organisatsiooni tegeliku suutlikkuse ning toimimisviisidega.

Muudatuste juhtimine On loomulik, et organisatsiooni eesmärgid ning nende saavutamise viisid muutuvad ajas. Organisatsiooni kujundamine ja ajakohastamine on selle toimimise loomulik osa. Heaks muudatuste juhtimiseks on vaja, et eesmärkide muutumisel saaks töötajate kaasamise kõrval sidusalt muuta ka protsesse, infosüsteeme ning kasutatavaid ressursse ja nende kasutamise korda. Selleks on vaja sobivat organisatsiooni mudelit, millele toetudes saaks muutmist kavandada ja

Vajaliku ressursikasutuse kavandamine ja haldus

vahepealseid etappe kõigis vaadetes läbi mängida. Nii on võimalik kujutada arendusstsenaariume, millest valida sobivaim. Kuigi selline muudatuste modelleerimine on töö- ja ajamahukas, pakub ta mitmeid eeliseid: muutmine tervikuna on ennustatav, kontrollitav ja hinnatav; lihtsam on kaasata töötajaid, kuna saab näidata kavandatavat protsessi, koostoimeid ja tulemeid; kõrvalekaldumiste puhul saab leida põhjused ning otsustada, kas on vaja täiendada mudelit või korrigeerida muutmist.

Rakendamine Pakutud mudelit saab praegu rakendada konkreetsete taktikaliste protsesside modelleerimiseks. Kogu organisatsiooni hõlmava mugava ja illustratiivse võimaluseni jõudmine on pikaajaline ning nõuab mitme eelneva etapi läbimist: kõigepealt tuleb välja töötada organisatsiooni protsesside ja tegevuste kirjeldused, seejärel kirjeldada tegevuste ning ressursside vahelisi seoseid. Pärast seda on võimalik määratleda vajalik teenindusstandard ja sellest tulenevad tegevusmahud ning ressursimahud tegevuste, protsesside ja teenuste kaupa. Saadud mudelit tuleb korrigeerida üldist ressursimahtu ning organisatsiooni eesmärke arvestades. Nende sammudega paralleelselt võib asuda pakutud mudeli alusel kir-

Joonis 2

jeldama protsessidega seotud täiendavaid ajalisi tingimusi ning võimalikku ajatundlikku käitumist.

Seega on strateegilise ja operatiivtasandi planeerimise ning muudatuste juhtimise toetamiseks mõistlik kõigepealt ära oodata käimasolevate JUTA1–JUTA5 projektide tulemused.

Siis saaks üldmudelina aluseks võtta Troux’, kus on kirjeldatud PPA eesmärkide, teenuste, protsesside ja ressursside seosed. Seda mudelit ja selle võimalikku rakendamist, samuti JUTA programmi ning teisi planeerimise materjale on tutvustatud PPA siseveebis koordinatsioonibüroo planeerimistalituse lehel. Kõik projektide ja arendusega seotud isikud on loomulikult valmis neid teemasid ka lähemalt tutvustama.

Autorid on tänulikud Priit Heinsoole Siseministeeriumist, Alo Tamsalule Päästeametist, Maarja Vesile, Maria Vassiljevile, Marilis Sepale ja Hannes Matsinale Politsei- ja Piirivalveametist ning Merili Varesele ASist PricewaterhouseCoopers Advisors abi eest olemasolevate modelleerimisrakenduste ning võimalike vajaduste määratlemisel.

' Raul Savimaa PPA koodinatsioonibüroo planeerimistalituse politseijuhtivametnik

Peeter Moora PPA koordinatsioonibüroo juhi asetäitja juhi ülesannetes

43

FOTO: SKA

HARIDUS

Eelmise aasta sügisel alustati Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis projekti „Teadmistemahukas turvalisus“, millega arendatakse sisejulgeoleku spetsialiste peamiselt sisejulgeoleku magistriõppe, rahvusvaheliste valikainete mooduli ja avatud akadeemia loengute kaudu.

K

olme aasta jooksul arendatakse Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõpet järjepidevalt, millega tagatakse magistriprogrammi autentsus ning antakse sellele rahvusvaheline mõõde. Projekti eesmärkidest tulenevalt on SKA 2010/2011. aastal teinud edukalt arenduskoostööd sisejulgeoleku valdkonna ekspertidega, mille tulemusena alustas sel aastal magistriõppe kolmas lend juba uue ja ajakohastatud õppekava alusel.

Arendustegevuste raames on õppekava juurde loodud rahvusvaheline valikainete moodul, kus lektoriteks on Eesti tunnustatud ekspertide kõrval ka kolleegid välisülikoolidest. Eelmisel õppeaastal jagasid oma teadmisi näiteks professor Martin Mönninghoff ja Matthias Zeiser University of German Police’ist, kes andsid ülevaate liiklusjulgeolekutöö juhtimisest ning kriisikommunikatsioonist. Kriminoloogia ja karistuspoliitika aktuaalsetest probleemidest rääkis Peter Ruszonyi Ungarist, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse aines oli kaaslektoriks Bryn Caless ja kriminaalanalüüsi aines Ro-

44

Sisekaitseak a pakub erialas bin Bryant Canterbury Christ Church Universityst.

Populaarsed avatud akadeemia loengud Väga populaarseks on kujunenud tasuta ühekordsed avatud akadeemia loengud, mida pakutakse projekti raames väljaspool magistriprogrammi õppekava. Nii nagu valikainete mooduli puhul kaasatakse nendegi loengute korraldamisse eksperte nii Eestist kui ka projekti partnerite juurest välisriikides. Nii oli 2011. aasta kevadel võimalik kuulata ekspertide arvamusi ning kaasa rääkida niisugustel teemadel nagu sisejulgeolek ja religioon, majandus- ja energiajul-

geolek, psühholoogiline kaitse ja julgeolek. Selle aasta sügisel oli esimene avatud akadeemia loeng sõjalisest julgeolekust. Eelmisel õppeaastal osales avatud loengutes kokku peagu sada ametnikku ja üliõpilast kõigist sisejulgeolekuasutustest.

Kuna projekti raames korraldatud avatud akadeemia loengud ning avatud magistriõppe valikained on osutunud huvipakkuvaks, jätkab Sisekaitseakadeemia samalaadset tegevust sellel ja järgmisel õppeaastal. Selle aasta sügisel oli palju huvitavaid loenguid, nagu õpetamise õpetus, migratsioonijärelevalve, Euroopa Liidu tollipoliitika ja -järelevalve, kriisi- ja konfliktipsühholoogia ning karistusõigus ja

HARIDUS

Kommentaar

Väga populaarseks on kujunenud tasuta ühekordsed avatud akadeemia loengud. Fotol loeng sõjalisest julgeolekust

k adeemia st täiendust süüteomenetlus. Kevadsemestri ained on innovatsiooni juhtimine, kriisikommunikatsioon, liiklusjulgeolekutöö juhtimine, kogukondliku korrakaitsetöö juhtimine, kriminoloogia ja karistuspoliitika aktuaalseid probleeme, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, kriminaalanalüüs, riskihaldus, vanglate juhtimine ja personalipoliitika, strateegiliste kaupade tundmine ja inspekteerimine ning sisejulgeolekualane rakenduslik tegevus.

Kuna tegemist on projektiga, kuhu peale akadeemia on kaasatud teisedki kõrgkoolid ja ametid, saavad vabade kohtade olemasolu korral avatud akadeemia valikainetes tasuta osaleda töötajad ning üliõpilased töötõendi või

üliõpilaspileti ettenäitamisel Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžist, Politsei- ja Piirivalveametist ning Päästeametist. Teistele huvilistele on ainetes osalemine tasuline.

Projekt „Teadmistemahukas turvalisus“ kestab aastani 2013 ning seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Täpsemat infot saab Sisekaitseakadeemia avatud akadeemia veebilehelt www.sisekaitse.ee/ska/avalikkusele/koolitused-jakonverentsid/avatud-akadeemia/.

Oliver Pagel sisejulgeoleku magistriprogrammi juhi kt, projekti „Teadmistemahukas turvalisus“ projektijuht Shvea Järvet sisejulgeoleku instituudi juhataja

Mina valisin Sisekaitseakadeemia avatud akadeemia pakutust neli loengut: sisejulgeolek ja religioon, psühholoogiline kaitse ja julgeolek, majandus- ja energiajulgeolek ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Valisin need ained just seepärast, et avardada oma teadmisi ning olla kursis praeguste arengusuundadega maailmas.

Valitud ained olid kasulikud erialaselt, sest sain teada taustainfot. Meeldis ka see, et osa loenguid oli inglise keeles ja neid pidasid välisõppejõud. Eriti hea mulje jätsid prof Eileen Barker, Ringo Ringvee (mõlemad sisejulgeolek ja religioon) ja Bryn Caekess (RV organiseeritud kuritegevus), kes on kogenud lektorid ning oskasid teha aine huvitavaks ja esitada seda mitte just klassikalises loenguvormis, vaid kaasahaaravalt. See on väga hea võimalus politseiametnikele, seepärast soovitan teistelgi tulevikus aktiivselt osaleda. Ka korraldusliku poole kohta on ainult kiidusõnad. Kõik oli organiseeritud väga hästi.

Ilona Kurg PPA piirivalveosakonna piirikontrolliteenistuse vanempiiriametnik

Info Avatud akadeemia kevadsemestri 2012 ained •

Innovatsiooni juhtimine, 2 EAP

•

Liiklusjulgeolekutöö juhtimine, 2 EAP

•

Kriisikommunikatsioon, 2 EAP

•

Kogukondliku korrakaitsetöö juhtimine, 3 EAP

•

Kriminoloogia ja karistuspoliitika aktuaalseid probleeme, 3 EAP

•

Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, 2 EAP

•

Kriminaalanalüüs, 3 EAP

•

Riskihaldus, 2 EAP

•

Vanglate juhtimine ja personalipoliitika, 2 EAP

•

Strateegiliste kaupade tundmine ja inspekteerimine, 3 EAP

•

Sisejulgeolekualane rakenduslik tegevus, 3 EAP

Registreerumine ainetesse algab 21. jaanuaril 2012. Täpsem info SKA kodulehel www.sisekaitse.ee.

45

VÕÕRSILT

Loo autor Mailis Palm koos Soome kolleegidega

FOTOD: ERAKOGU

Noored Hollandis Septembri esimesel nädalal õnnestus mul osaleda esimesel IPA noorte politseinike seminaril Hollandis. Kogemus oli igati positiivne ja kasulik, mis motiveerib edaspidigi IPA liikmena eri riikide politseinike omavahelist suhtlust ning koostööd edendama.

S

aabumine Amsterdami oli ülimalt meeldiv ja kohalikud kolleegid olid äärmiselt sõbralikud. Kohale oli tulnud palju inimesi ning mitte keegi ei tundnud suhtlemishirmu. Põhisuhtlus käis inglise keeles, aga mõne kolleegiga sain kõnelda ka saksa ja vene keeles. Saabumise päev oli sisseelamiseks, mis hõlmas olustiku, kolleegide ja linnaga tutvumist. Kasutasime kohe seda võimalust ning läksime linnaga tutvuma.

Kuna vihma sadas sel päeval nii palju, siis muretsesime endale vihmavarjud.

Põhiline liiklemine käib Hollandis jalgratastega ning suurema osa ajast pidime jälgima, et jalgratturid meid alla ei ajaks. Amsterdam on tõeliselt ilus linn. Kui soovitakse kõiki neid suurepäraseid kohti näha, on vaja palju aega ja raha.

Esimesele IPA noorte politseinike seminarile oli tulnud 41 politseitöö-

46

tajat 25 riigist. Kõige kaugem osaleja oli Uus-Meremaalt, aga saabujaid oli ka Austraaliast, Sri Lankalt, Jaapanist, Hiinast, Küproselt, Kreekast jne. Kohale oli tulnud tõsiselt kirju seltskond väga erinevatest kultuuriruumidest.

Et kõik olid enam-vähem üheealised, siis oli omavahel kerge suhelda. Kõik päevad olid sisutihedad ja informatiivsed ning kogu seminari saatis hea tuju, naer, suurepärane seltskond ja muljetavaldav organiseeritus.

Liberaalne ühiskond Korraldajad oli palju vaeva näinud, et kõik oleks hea ja kättesaadav. Igapäevased äratused ja baasist lahkumised olid varajasel hommikul ning saabumised hilja õhtul. Iga päev osalesime erisugustes töötubades, mis toimusid rühmades ning kus osalesid ka kohalikud politseikooli õpilased ja kolleegid

Amsterdami politseijaoskonnast. Seminaridel pidasid meile loenguid oma valdkonna eksperdid nii politseist kui ka päästeametist. Meiega käis rääkimas kohalik pastor, kes oli omal ajal Ghanast Amsterdami põgenenud ning oma perega sinna elama jäänud. Ta rääkis, et on teinud väga palju tööd, et inimesi politseile lähemale tuua, tugevdades kogukonna ja politsei vahelist usaldust. Kuna Holland on üsnagi liberaalne maa, siis pole seal piiranguid ega ühiskonna olulist hukkamõistu ei politseitöötajate rahvusele, nahavärvile ega seksuaalsele orientatsioonile.

Võib leida internetilehekülje „Pink In Blue“, mis on politseitöötajate geiühendus ja mis püüab vaenulikkust vähendada. On peetud ka geipolitseinike avalik paraad.

Käisime ühel töisel nädalal rahvusvahelises kohtumajas, mis asub Haagis, ning tutvusime sealse tööga.

Noored politseinikud Haagi kohtumaja ees Eri riikide politseimütsid

Varjupaigataotleja Var Va V arrrjjju a jup up u pa aiig aig igat ata a tta aotl otlle eja ja a Gruusiast Gru Gr uus uu u us siias ia as ast näitab nä n äiittab ä ta ab a bk ke keskuses esku sk kus ku ses se es e s om o omavalmistatud mava av a va v allmi lm mis mi stta sta tatud ttu ud u d lapitekki. la llap ap a pit iite tte e ekki kki. kk kki

Noored politseinikud kohalikus politseikoolis

Suures kohtumajas on mitme riigi ajalugu, mis on tükk tüki haaval kokku pandud ning on kohalike sõnul väga suure au sees. Kohtumajas töötab umbes 15 kohtunikku, kel vanust kõigil üle viiekümne. Kohtukeel on inglise või prantsuse keel ning kogu seda suurt hoonet valvab ainult üks turvamees. Selle ühe ja tubli turvamehe saatel tehti meile kohtumajas ringkäik.

Möödaminnes tutvusime Haagis oleva juhtimiskeskuse ja selle töötajate tööga ning paralleele saab tõmmata meie töömeetoditega. Ühe päeva pühendasime Zaanstadis asuvale päästeametnike väljaõppekeskusele. Meile selgitati sealseid narkootiliste ainete tarvitamise, valdamise ja omamise seadusi ning nende praktikat narkootikumide leviku peatamiseks. Osalesime töötubades ja saime osa päästeametnike reaalsest majapõlengute väljaõppest. Viibisime ruumis, kust põleng sai alguse pliidist ja tuli levis iga sekundiga edasi, jõudes lõpuks ootamatult meie pea kohale. Ruumis olid kinni kõik uksed ja aknad ning suitsu lasti üha juurde, et kõik tunduks võimalikult päris. Ei oskagi öelda, kui palju neid kraade seal olla võis, kuid ruumis sai ainult kükitada, sest kuumus oli meeletu. Järgmise päevaplaani punkti hõivasid narkopolitsei väljaõpperuumid ja igapäevased tegemised.

Kolleegid Skandinaaviast – vasakult Taani, Norra, Rootsi ja Soome politseinikud

Räägiti politseinike vigadest, mida tehakse info vastuvõtul, väljakutsetel ja suuremahulistel narkolaborite läbiotsimistel. Politseinikud peavad iga pisiasja sündmuskohal tähele panema.

Loomulikult tehti meile ka narkokoerte demonstratsioonesinemine. Minu hinnang kõigele on kirjeldamatult positiivne, sest sealne politsei- ja päästeametnike väljaõpe on äärmiselt tõhus ning professionaalne.

Õppetunnid Schipholi lennujaamas Ühe päeva viibisime Schipholi lennujaamas ja tutvusime sealse töö, piirikontrolli ning pommikoerte väljaõppega. Lisaks saime õpetust nii turvalisuse, identiteedipettuste kui ka võltsitud dokumentide avastamise teemadel. See oli taas väga kasulik ning ametnikud, kes seda korraldasid, olid kõik oma ala parimad. Võiksin sellest päevast kirjutama jäädagi. Kellel huvi, võib alati minuga ühendust võtta ja küsida.

Osalesime ka marsil nimega Airborne Walk, mis toimub igal aastal septembrikuu esimesel laupäeval. Sel aastal oli see 65. korda ning oli pühendatud sõjas hukkunute mälestuseks. Algus oli Oosterbeeki linnast ja distantsid olid 10, 15, 25 või 40 km.

Meile valiti 15 km ning jalutasime seal umbes kaks tundi. See marss viis meid kalmistule, kuhu olid maetud sõjas hukkunud. Airborne Walkis osaleb iga aastaga järjest rohkem inimesi. Sel aastal võttis osa mitukümmend tuhat inimest, kellest paljud olid sõitnud kohale kaugelt spetsiaalselt selle pärast.

Marsi lõpu poole ootas meid sealne politseiorkester ja lõppu saabusime nende saatel.

Seminari peamine eesmärk oli luua riikidevahelisi sõprussuhteid ning tutvuda teiste riikide töö ja praktikaga erinevates valdkondades. Selline kogemus on igati kasulik, sest sain sealt palju uut teavet, mida saan oma töös kasutada. Samuti andsin Eesti kohta nii palju infot kui võimalik ning inimestel tekkis huvi meie riigi vastu.

Kogu reis oli hindamatu ka keelte pärast, sest sõprussuhteid luues rääkisime mitmes keeles ja õppisime palju uusi sõnu. Peale välislähetust olen paljudega kontaktis, suhtleme pidevalt ning varsti on oodata esimesi kolleege Eestisse. Lõpetuseks tänan inimesi, kes aitasid mind reisiks valmistuda, ning kutsun kõiki huvilisi liituma IPA Eesti organisatsiooniga.

Mailis Palm Põhja Prefektuuri Kesklinna jaoskonna piirkonnapolitseinik

47

REISIKIRI

Ülesannetele vastavalt on inspektsiooni kasutuses hulk tehnikat ning ka erinevaid sõidukeid.

Poola: FOTOD: PRIIT TUUNA

nalja ei mõista ei liiklus ega kontrollijad Priit Tuuna ja Jaanus Tents korrakaitsepolitseiosakonnast meenutavad novembrikuist lähetust Poola ning räägivad, mis sel kiiksuga kellavärki meenutavas riigis nende kui liikluspolitseinike silme ette jäi.

S

õidu eelloo koht räägib Priit nii: „Kogu idee sai alguse raskeveokite liiklusohutusprojektist C.A.S.H., mille kõik osalised on alatasa huvitatud, mis toimub Poola liiklusjärelevalves. Nimelt on Poolat läbinud autojuhtidelt tilkunud infokilde, justkui oleks sealne maantee krokodillide nimetuse teeninud inspektorite karmi pilgu all, mille sarnast mujal Euroopas ei tunta. Nii läksimegi uurima, kuidas Poola Maanteetranspordi Inspektsioon siis tegelikult töötab.“ Peale Jaanuse ja Priidu oli 6. novembri hilisõhtul bussiga reisi ette võtnud seltskonnas veel neli inimest: politseist Priit Kiidron ja Alvar Ottokar ning kaks ametnikku Tööinspektsioonist.

48

Bussireisi miinuseid tasakaalustas reisiseltskonna jaoks hea võimalus kogeda vahetult läbitavate riikide liikluskultuuri. Öises Lätis oli liiklus hõre. Omajagu pinget lõi asjaolu, et pihus pöialdega jälgiti pidevalt ilmaolusid. Kuna Poola riiki naastrehvidega läbida ei tohi, kuid lamellrehve politseiladudes eriti liikumas pole, võeti reis ette suverehvidega, mis tegi rooli taga istujad langeva temperatuuri tõttu eriti valvsaks. Ilmselt olekski Lätimaast vahejuhtumiteta läbi tuhisetud, kui GPSseade poleks otsustanud meestele veidi eksootilisemaid kante tutvustada. Nimelt soovitas ta seni teadmata põhjusel juhtida reisiseltskonna kõrvalteele

ja sealt külavaheteele, kuni farmide vahel ka asfalt ära kadus. Nii sõideti mitukümmend kilomeetrit ei tea kus kruusateel, mis lõpuks siiski samale teele tagasi viis, kust algul kõrvale keerati.

Autokooli ABC intesiivkursus Leedu läbiti vahejuhtumiteta ning siis ootaski ees Poola. Et reisi lõpppunkti jäi veel umbes 600 kilomeetrit, saadi liikluskogemust omajagu. Jaanus ütleb, et selles riigis on sõitmine justkui autokooli ABC intensiivkursus. „Tahavaatepeeglite unustamine võib tähendada õnnetust, valvsuse kadumine

REISIKIRI

seda, et sõidad keset teed olevale eraldussaarele, auku või otsa jalakäijale,“ ütleb ta. Priit kirjeldab maanteeliiklust nii: „Kujutage ette Otepää MK etapi lõppu, kui kõik kaasaelajad ja muidumehed Tartu poole sõidavad. Ja nüüd kujutlege, et kõik nad on tulnud rekkadega.“ Poola kiirteedel on veokeid vähem kui väiksematel maanteedel, kuid sealgi tuleb tavaliikluse mõistes eriolukordi ette omajagu. Näiteks võib teises reas kiirusel 130 km/h kolonnist mööda sõitnud bussile suvalises kohas ette keerata suunamärguannet ja manöövrit ühteaegu tegev pühapäevareisija.

Samas võib arvestada, et igal hetkel võib sinust 200ga mööda kihutada sekund tagasi veel tagavaatepeeglis mitte olnud tütarlaps Porche Cayenne’is. „Üks jalg peab olema gaasil, teine piduril, üks silm ees, teine peeglis,“ võtab Priit olukorra kokku.

Kiirteelt keerati ära kohas, kus Saksa-Poola piirini jäi veel 130 kilomeetrit, ning võeti suund Wroclawi peale, et jõuda ööbimiskohta Komornikis. Veidi ärevust hotelli otsimisega, viinerid ja pirukas kohalikust kauplusest, ning reisiseltskond võis pikast sõidust puhkama asuda.

Esmaspäeva hommikupoolik kulus Poola Maanteetranspordi Inspektsiooni tutvustust kuulates – mis on nende üksused, järelevalve statistika, paiknemine ning tööpõhimõtted. Tegemist on politsei kõrval tegutseva järelevalveinstitutsiooniga, kelle kontrollipädevusse kuulub üllatuslikult palju: raskeveokite poolelt juhi sõidu- ja puhkeaeg, tehniline sõidukord, kaalumine, koormakinnitused, dokumentatsioon ning juhi joove. Peale selle on nende haldusalas kiiruskaamerad ja maanteemaksu kogumine ning järelevalve selle üle. Inspektoriõpe kestab kuus kuud. Esimene kolm kuud teooria, siis praktika ning pärast seda saab inimene vormi ja ametitõendi. Tulevast aastast on inspektorid ka relvastatud.

Praktilist tööd tutvustati juba kiirteel. Seal on inspektsioonil igas mahasõiduparklas kontrollpunktid. Jaanus räägib, et info kontrollimise kohta liigub autojuhtide seas üldjuhul kiiresti ning mitme kontrollpunkti puhul on tegevuse preventiivne mõju kõige suurem. Erinevates punktides täidetakse erinevaid ülesandeid – esimeses ja teises vaadatakse dokumente ning ot-

Kujutage ette Otepää MK etapi lõppu, kui kõik kaasaelajad ja muidumehed Tartu poole sõidavad. Ja nüüd kujutlege, et kõik nad on tulnud rekkadega. sitakse meerikumanipulatsioone, kolmandas aga kaalutakse. Viimast saab teha ainult sertifitseeritud kaaluplatsil, millel on kindlad nõuded näiteks kalde kohta.

„Jäneseid“ otsides Teisel päeval mindi inspektoritega kaasa paralleelselt kiirteega kulgevale väiksemale maanteele, kus on veokite liiklus suurem, sest teemaks on soodsam. Iga Poola sisenev veok saab elektroonilise seadme, mis nn maksuvärava läbimisel annab märku, kui teemaks on maksmata. Värav edastab info tasumata jätnud juhi sõiduki numbri kohta ning väravaga analoogne seade inspektorite bussi küljes asub „jänest“ teiste autode seast otsima. „Kui on info, et piirkonnas on maksmata jätnud juht, hakkab inspektor sisuliselt alarmsõitu tegema kohas, kus meie mõistes ei ole võimalik seda teha. Politseis töötatud aastate jooksul olen harva end nii ebaturvaliselt tundnud kui selles järelevalvebussis,“ räägib Priit. Huvitav on see, et ka järelevalvebussid ise peavad igas punktis teemaksu maksma.

Kuna veokiliiklus on Poolas tõesti uskumatult tihe, kehtib eksimuste kohta täisleppimatus. „Kontrolli karmust näitavad juba töömeetodid. Kui kettad on korras, aga juht näeb täiesti väsinud välja, siis inspektorid juhust uskuma ei jää ning hakkavad põhjust otsima. Näiteks kruvitakse ilma pikema jututa manipulatsioonivahendit otsides kogu armatuur lahti ning juht ise paneb selle pärast kokku tagasi,“ räägib Jaanus. Karistuste puhul on Poola eripära see, et trahvid summeeruvad ja ülempiiri ei ole. Kui Eestis on suurim võimalik trahv mitme puudujäägi korral kõige tõsisema rikkumise maksimaalne summa, siis Poolas summee-

Sõidumeerikute manipulatsiooni avastamiseks võetakse teinekord lahti kogu veoki armatuurlaud.

Veokeid kaalutakse ainult sertifitseeritud kaaluplatsidel, mille kohta kehtivad karmid nõuded.

ritakse iga rikkumise karistus. Teise eripärana mainib Priit asjaolu, et kui Eestis otsime praegu võimalusi, kuidas firmat karistustega mõjutada, siis Poolas mõeldakse selle peale, et ainult firma vastutusele võtmisel jääb üks tähtis lüli mõjutamata.

Kokkuvõtteks ütleb Jaanus, et need kaks päeva andsid mõtlemisainet ohtralt. „Poleks ilmselt kohane Eestit ja Poolat võrrelda, kuna põhimõttelisi erinevusi on nii palju. Eesti liikluse ning järelevalvepõhimõtetega harjunud inimesele aga näis, et halastamatud on nii liiklus teel kui ka krokodillid, kes seda kontrollivad.“ Tuuli Annama PPA pressiesindaja

49

SPORT

15. ja 16. septembril peeti Männiku Kaitseliidu lasketiirus politsei 93. aastapäevale pühendatud laskevõistlused Politsei- ja Piirivalveameti rändkarikatele ning auhindadele.

Võistlusest võtsid osa politseiasutuste võistkonnad ja külalisvõistkonnad kaitsejõududest, Kaitseliidust ning Justiitsministeeriumi vanglateenistusest. Kahepäevane laskevõistlus osutus kõrgetasemeliseks.

Kohe esimesel võistluspäeval uuendati juba teist korda sel aastal politsei rekordit teenistuspüstolist laskmises harjutuses 20 lasku ringmärki. Seekord sai suurepärase võidutulemusega 189 silma hakkama Jaanus Mätas Ida Prefektuurist.

Väikeste võistkondade arvestuses oli parim PPA võistkond koosseisus Madis Kuznetsov ja Endel Järv, tulemus 564 silma. Neile järgnesid Ida Prefektuuri võistkond (Meelis Kask, Aleksei Osokin) 559 silmaga ning Põhja Prefektuuri II võistkond (Lauri Abel, Peeter Puio) 559 silmaga.

Suurte võistkondade arvestuses oli parim Kaitseliidu võistkond (Janis Aarne, Liivi Erm, Karina Kotkas, Peeter Puio, Peeter Olesk, Lembit Peetri), tulemus 1755 silma, kellele järgnes PPA võistkond (Lauri Abel, Aivar Vanakamar, Meelis Lehtpuu, Ain Muru, Endel Järv, Meelis Kask) 1732 silmaga ning kolmas oli Vanglateenistuse võistkond (Jüri Mägi, Erki Sankovki, Priit Viin, Tiina Ainsoo, Erki Palusoo) 1409 silmaga.

50

Erinevate alade esikolmikud Väikepüss 60 lasku lamades 1. Liivi Erm 2. Janis Aarne 3. Karina Kotkas 30 lasku lamades 1. Katrin Järvelaht 2. Ain Muru 3. Meelis Kask 3 x 20 standard 1. Ain Muru 2. Liivi Erm 3. Karina Kotkas 3 x 10 standard 1. Ain Muru 2. Meelis Kask 3. Endel Järv

Kaitseliit Kaitseliit Kaitseliit

591 582 590

Põhja Prefektuur PPA Ida Prefektuur

293 289 287

PPA Kaitseliit Kaitseliit

575 563 562

PPA Ida Prefektuur PPA

281 272 271

Spordipüstol 30 + 30 lasku ringmärki 1. Lauri Abel Põhja Prefektuur 2. Peeter Olesk Kaitseliit 3. Aivar Vanakamar Lõuna Prefektuur 30 lasku 1. Aivar Vanakamar Lõuna Prefektuur 2. Lauri Abel Põhja Prefektuur 3. Jevgeni Kljujev SKA PPK

Eestlased osalesid Euroopa politsei laskevõistlusel 13.–17. oktoobril toimusid Taanis Vingstedis 15. Euroopa politsei meistrivõistlused laskmises, kus osalesid sportlased 21 riigist. Eestist võttis võistlustest osa kaks võistlejat – Lauri Abel ja Meelis Lehtpuu Põhja Prefektuurist.

Võistlused olid väga kõrgetasemelised ning osales ka võistlejaid, kes on saanud EMil, MMil või OMil medalikohti. Meie jaoks lõppesid võistlused ülimalt edukalt, kuna Lauri Abel saavutas spordipüstoli harjutuses 30 + 30 lasku Eesti kõigi aegade parima koha – 575 silmaga kuuenda koha. Medalite arvestuses olid traditsiooniliselt parimad Saksamaa, Venemaa ja Hispaania.

569 568 565

FOTO: ERAKOGU

FOTO: ANNIKA TIKK

Laskmise karikavõistlusel sündis uus rekord

287 282 278

Makarov 20 lasku ringmärki (külalised) 1. Erki Palusoo 2. Priit Viin 3. Vladimir Kolotõgin

Vanglateenistus Vanglateenistus KV Kirde KRK

187 182 177

Makarov 20 lasku ringmärki (politseiasutused) 1. Jaanus Mätas 2. Alar Karu 3. Andres Kutser

Ida Prefektuur Ida Prefektuur SKA PPK

189 185 185

Laskevõistlus Männiku lasketiirus. l

Lauri Abel.

SPORT

FOTO: ANNIKA TIKK

Maletajad võtsid mõõtu

Tänavuseks malemeistriks tuli Tarvo Piip Põhja Prefektuurist (fotol paremal).

Lühidalt Orienteerumine 7. oktoobril selgusid Värska kordonis tänavused parimad orienteerujad. N 40+ vanuseklassis oli parim Epp Käpa KAPOst, N 21 vanuseklassis Mirja Virve Lõuna Prefektuurist, M 40+ vanuseklassis Tõnu Tänav PPAst ja M 21 vanuseklassis Jaanus Müür Lääne Prefektuurist. Võistkondlikult (2 paremat meest + 2 paremat naist) võitis Lõuna Prefektuur 105 punkti, teine oli Ida Prefektuur 96 ja kolmas PPA 82 punktiga.

Krossijooks 16. novembril peeti Tallinnas Paul Kerese malemajas Eesti politsei 2011. aasta malemeistrivõistlused.

Osales 26 võistlejat ning mängiti seitse vooru.

Tänavuseks meistriks tuli Tarvo Piip Põhja Prefektuurist, kogudes 7 võimalikust 6 punkti. Poole punkti kaugusele jäi ja teise koha saavutas eelmise aasta meister Agu Kipso PPAst. Kolmandale kohale oli väga tihe võitlus, kui 5 punkti

sai kokku koguni 4 võistlejat. Parem Bucholtzi koefitsient andis kolmanda koha Arseni Vassiljevile Põhja Prefektuurist. Võistkondlikus arvestuses võttis võidu Põhja Prefektuuri I võistkond koosseisus Arseni Vassiljev ja Tarvo Piip 11 punktiga, teise koha sai Ida Prefektuuri I võistkond koosseisus Rein Mändmets ja Toivo Maasi ning kolmas koht läks Lõuna Prefektuuri võistkonnale koosseisus Harri Vesi ja Alik Säde.

Maletajad kohtusid Soome kolleegidega 24. ja 25. oktoobril toimus igaaastane sõpruskohtumine males Eesti ja Soome politseinike vahel.

Meie võistkond mängis koosseisus Arseni Vassiljev, Rein Mändmets, Tarvo Piip, Tarmo Muld, Andrei Kirejev ja Ain Trankmann. Esimesel päeval võisteldi 6 laual kontrollajaga 2 + 2 tundi. Selles formaadis jagatakse ka rändkarikas. Meie võistkon-

nal õnnestus karikas säilitada tulemusega 3 : 3. Teisel päeval peeti 6-ringiline turniir, kus kõik meie maletajad mängisid kõigi Soome 6 maletajaga. Kontrollajaks oli 15 + 15 minutit. Kokkuvõttes jäime küll selles formaadis naabritele alla, kuid individuaalselt sai esikoha Tarvo Piip, kes võitis kõik kuus mängu.

Korvpall pani spordikalendrile punkti 24. ja 25. novembril peeti Paide spordihallis Eesti politsei korvpalli meistrivõistlused, mis oli ühtlasi 2011. aasta spordikalendri viimane võistlus.

Esimesel võistluspäeval mängiti neljas alagrupis üheringiline turniir ning seejärel veerandfinaalid ja kohamängud. Veerandfinaali võitudega kindlustasid endale koha poolfinaalis Põhja I, KAPO, PPA I ja SKA meeskond. Teine võistluspäev algas poolfinaalidega, kus olid vastamisi Põhja I ja

PPA I ning KAPO ja SKA. Esimeses poolfinaalis võttis Põhja I võidu (88 : 53). Teises poolfinaalis oli KAPO üle SKAst (77 : 51).

Seega selgitasid PPA I ja SKA omavahel kolmanda koha omaniku, kelleks osutus SKA (71 : 58). Põhja I ja KAPO pidasid mõlemalt poolt tõusude ja mõõnadega kulgenud finaalmängu, mille lõpp läks väga tuliseks. Mõlemal võistkonnal oli võimalus võita, kuid seekord jäi napilt peale KAPO (59 : 57). Niisiis on tänavune korvpallimeister Kaitsepolitseiamet.

23. septembril võõrustas Jõulumäe tervisespordikeskus Pärnumaal teist aastat järjest politsei parimaid krossijooksjaid.

Eesti politsei meistriteks tulid sel aastal Helgi Sagor (N 50+), aeg 4.42; Vlada Tõnsberg (N 40–49), aeg 14.58; Jelena Všivtseva (N 30–39), aeg 14.28; Marian Muuga (N –29), aeg 12.26; Heldur-Valdek Seeder (M 50+), aeg 7.51; Marek Luts (M 40–49), aeg 10.50; Cristjan Lään (M 30–39), aeg 10.30, ning Jakob Tarkpea (M –29), aeg 10.20.

Firmaspordi karikasari Firmaspordi riigiametnike karikasarja kaks viimast võistlust olid bowling ja võrkpall.

Bowling’u turniiril osales PPA võistkond koosseisus Marge Valk (PPA), Margus Sass (Lääne Prefektuur) ja Tarvo Nõgesmäe (Lõuna Prefektuur), kes tulid kokkuvõttes 29 võistkonna hulgast esimesele kohale 493 punktiga. Individuaalselt sai Margus Sass teise koha, visates parimas seerias 220 punkti.

Võrkpalliturniiril esindas PPAd Lõuna Prefektuuri võistkond koosseisus Raimo Kelt, Anvar Vakk, Alar Sadam, Viktor Variksoo, Reelika Paomees ja Raivo Russak ning neile oli abiks Kadri Toom Lääne Prefektuurist. 11 võistkonna seast tuldi neljandale kohale.

Võrkpalliturniir 3. detsembril peeti Murastes traditsiooniline Siseministeeriumi valitsemisala võrkpalliturniir, kus PPA I võistkond koosseisus Raimo Kelt, Anvar Vakk, Alar Sadam, Roland Kruus, Raivo Russak, Sulev Jürgenson, Viktor Variksoo (kõik Lõuna Prefektuurist) ning Ireen Tamberg ja Külli Koov (mõlemad PPAst) saavutas KAPO ja Päästeameti järel kolmanda koha. PPA II võistkond koosseisus Ants Kalev, Triin Rannama, Ave Martson, Kaido Parbus, Dmitri Kaljur, Dmitri Borovkov, Amor Saal, Valter Villak, Urmas Pai ning Sven Põierpaas (kõik PPAst) võitles välja viienda koha.

51

MÄLUMÄNG

Mälumäng Tallinna pindala on ligikaudu 158 ruutkilomeetrit. Millise maailma suurriigi pealinn on ligikaudu sama suur?

61, samas kui USA valitsuses on neid 22, Venemaal 27 ja Kanadas 38. Tuntuks on riigi teinud tee ja mässulised. Mis riik see on?

Nüüdisaegsetel olümpiamängudel võisteldakse väga paljudel aladel. Antiikolümpial oli neid märksa vähem.

Mitmel alal võisteldi esimestel teadaolevatel olümpiamängudel 776. aastal e.m.a?

Lady Byng Memorial Trophy on üks hinnatumaid autasusid jäähokimaailmas, mida on NHLi mängijatele antud igal aastal alates 1925. aastast. Kokku on trofee saanud 51 sportlast, näiteks Wayne Gretzky viiel korral. Mille eest selle auga pärjatakse?

1 2

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse 2. aprillil. Kelle sünnipäeva järgi on valitud just see kuupäev?

3 4

Puusepa Ole Kirk Christianseni nimi ei ole just ülemäära tuntud. Küll on aga väga tuntud midagi, mille ta töötas välja 1930. aastal. Ettevõte, mis neid asju toodab, on ka praegu väga edukas ja endiselt seotud Christianseni perekonnaga.

8

See sõna on tuletatud kreeka läänetuule jumala nimest. See tähendab nii paksu villast lõnga kui ka puuvillast riidesorti (tavaliselt triibuline, millest õmmeldakse päevasärke ja pluuse). Eelkõige toob see sõna aga meelde ühe maiuse. Mis sõnaga on tegemist?

9

1140. aastal, kui võidukas Saksa vägi piiras Brüsselit, lubas kuningas Konrad III naistel linnast lahkudes kaasa võtta ainult selle, mis on neile kõige väärtuslikum ja mille nad ise ära tassida jõuavad. Mille enamik naisi kaasa võttis?

5

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, milline katkematu paavstide komme kadus 1700. aastal koos paavst Innocentiuse surmaga. Õige vastus on: paavstina habeme kandmine. Õigesti vastanute vahel võitsid Radari saunalinad Kadri Kütt personaliarvestuse ja -analüüsi talitusest ning Margus Laanoja Luhamaa maanteepiiripunktist.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga järjehoidjat. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „… daamidel on eesõigus!“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga järjehoidjad Kadi Kuusk tõlkebüroost ja Kärt Juhanson Tartu kriminaaltalitusest.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

6 7

Pildil on kahekordne maailmameister.

Kes?

Teadaolevalt on maailma suurim valitsuskabinet praegu just sellel, üldsegi mitte suurel riigil. Kokku on ministreid

10

Mis nime kannab pildil olev poiss?

1. USA pealinna Washington DC pindala on 177 km2, rahvaarv u 600 000. 2. Vaid ühel alal, staadionijooksus (192,27 m). 3. H. C. Andersen. 4. Lego klotsid. 5. Naised võtsid selga ja tassisid linnast ära oma mehe; seda sündmust tähistatakse Brüsselis tänapäevani. 6. Sebastian Vettel, kahekordne F1 maailmameister. 7. Sri Lanka (varasema nimega Tseilon). 8. Kõige härrasmehelikuma käitumise ja kõrgetasemelise mänguoskuse kombinatsiooni eest. 9. Sefiir.

52

RISTSÕNA

53

RAAMATUD

Uudiskirjandus raamatukogudes Eesti viisapoliitika rändekanalina Kaska, Veronika Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2011 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu

Raamatus on esitatud ülevaade viisade andmise poliitikast ja õiguslikust raamistikust Eestis, viisade praktilisest rakendusest ning Euroopa Liidu poliitika ja õigusaktide mõjust ning kirjeldatud juhtumiuuringute baasil koostööd kolmandate riikidega.

Surnukeha naha eri seisunditest tulenevad daktüloskopeerimismeetodid: metoodilised soovitused kriminalistidele ja ekspertidele Lall, Annika Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2011 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu

Raamatus on aidatud politseiametnikel, ekspertidel jt isikuvastaste kuritegude uurimisega tegelevatel inimestel orienteeruda surnukehade naha erisustest tulenevate uurimistoimingute eripäras.

The Sage Handbook of Criminological Research Methods Toimetajad David Gadd, Susanne Karstedt, Steven F. Messner Los Angeles; London: SAGE, 2012 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on põhjalik ülevaade erinevatest uurimismeetoditest, mida rakendatakse kuritegevuse ja kriminaalõiguse valdkonnas kriminoloogiliste uuringute tegemiseks.

54

Migration and Welfare in the New Europe: social protection and the challenges of integration Toimetajad Emma Carmel, Alfio Cerami, Theodoros Papadopoulos Bristol: Policy Press, 2011 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on pakutud uuenduslikke teadmisi ühest kõige olulisemast teemast 21. sajandil – rändest ja sotsiaalsest integratsioonist Euroopas. On selgitatud, kuidas on poliitika tootnud institutsioonilisi raamistikke, poliitilisi strateegiaid, tingimuslikke reageeringuid jms.

The Disperal and Social Exclusion of Asylum Seekers: between liminality and belonging Hynes, Patricia Bristol: Policy Press, 2011 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on keskendutud sellele, kuidas koheldakse Ühendkuningriigis varjupaika taotlevaid isikuid kui sotsiaalselt tõrjutud rühma, kes kogevad hajumist süsteemi, ning antud ülevaade sellest, kuidas see mõjutab nende elu.

EU Security Policy: what it is, how it works, why it matters Merlingen, Michael Boulder, Colo: Lynne R i e n ne r P u b l i s he r s , 2012 Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on käsitletud järgmiseid teemasid: ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, ELi sõjalised ja tsiviilvõimed, kaitseoperatsioonide planeerimine ja korraldamine, ELi kaitseoperatsioonid Euroopas, LähisIdas, Aafrikas ja Aasias ning ELi ja Venemaa julgeolekupoliitika.

Sisekaitseakadeemia raamatukogu kodulehekülg www.sisekaitse.ee/raamatukogu uudiskirjandus riksweb.sisekaitse.ee e-raamatud www.sisekaitse.ee/e-raamatukogu müügil olevad trükised www.sisekaitse.ee/raamatukogu/ kirjastamine/muugil-olevad-trukised

Kaks kooli, kaks riiki, üks amet Kasemäe, Risto Tallinn: Olion, 2011 Asukoht: SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, PPA raamatukogu

Raamatus on jutustatud politseiharidusest aastail 1991–1993 ja keskendutud autori läbielamiste kaudu kahele koolile – Eesti Vabariigi Politseiakadeemiale Tallinnas Nõmmel ning New Hampshire’i Politseiakadeemiale Ameerika Ühendriikides. Teoses on antud ülevaade nende kahe pealtnäha erineva riigi politseikoolituse korraldusest.

Drugs and Drug Policy: what everyone needs to know Mark A. R. Kleiman, Jonathan P. Caulkins, Angela Hawken New York: Oxford Univeristy Press, 2011 Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatus on otsitud vastuseid järgmistele küsimustele: mis on narkootikumid; miks seostatakse narkootikume alati sõnaga „probleem“; miks on vaja narkoseadusi; milline osakaal kuritegevuse statistikas on narkokuritegudel; kuidas hoida ära narkootikumide kasutamist; kas narkootikumidest on ka kasu; kas oleks vaja legaliseerida osa narkootikumide kasutamist jne.

SUMMARY

Summary KOOSTÖÖ

BI ALL LUUB

KOOSTÖÖ

L LL AL BI ALL UBI UU U LUU LUUB Interpoli ja Europoli

li aasta 2007. Politsei saii väljali utse Tallinnas Humala tänaku ntvangi vaale, kus pereisa oli pan ma 7aastased kaksikud ja lasom do nud õtn võ ng ähvardas nad tappa.. Meema nin tee em ontakti heiitelee vviidud mehega asus ko leeh ma Reimo Reisberg, üks Põhja otsim o uuri läbirääkijate grupi loojaPrrefeektu P st „Paaraku ei ole säärane peeretratest. midagi ainulaadseet. Tol m me diaa meile ööd göödia göö e ka ei ssaanud õnneks lapsed ega äevaal ei äe äev päe p v . Mõtlen füüsiliselt. Vaaimses viga naine vi jättis kogetu kahtlemata pitseri mõ mõttes ks eluks, sest perepea valis sündveks tterveks te r muste keerises vabasurma,“ räägib Reisbeerg.

Aaastas on keskmiselt paaarkümneliikuht mit, kus peagu kümn jju mend juhtu men me hja Prefektuuri läbiräääkijate meeliseel Põh mel ndada. uleeb oma oskusi raken iimil tu im iim tiim u eneooltee välljakutsete näol on tegu ool Pool atssetega, ülejäänud on äähvarkat apukat etapuk setap sseta Aastast ja pantvangistamised. A mi amise damised damise damis d uri läk kui loodi Põhja Prefektuu 4 ku 004, 2004, 2004 200 atte grupp, ei ole ükski eneseijat ääkij rääk birä – läsaanud s teok uhtum u ej s ts pu a puka ap tap irräääkiijaateel on õnnestunud iniimesed bir t nda. Üksnes Humala tänava b veen mber m üm m olii erandiks. htum uh u juh ju he erredama seigana läbiräääkijaÜh Reisbergile meees, kes me öst meenub tee töös pli kordass mitu korda järjest Kop hvard äh „Mees d gaasiga õhku lasta. „ uid mui relam terre stanud oma isalt raha, teda ast aras li var oli ukustak ud ja end korterisse lu peeksnu ud. Seejjärrel ähvardas ta gaasigaa kogu nu orrtterrelaamu õhkida, kui keegi üritab ko neda. Reaalne oht oli täiesti issen uumi sis ru oleemass, sest majas oli gaasitrasss ning htti keerraatud gaasi leidus tervees korhti lah terris,“ seeleetab Reisberg. „Kutssusime ha e kaa spetsialistid, kes gaasii konthale koh mõõtsid. Lõpuks sellee hulk nttraaati m ntr sen ödudes siisski vääheenes ning ohu möö nesttuss eriüksusel ähvardaja tuppa nn õnn s da. Mees lebas korteri põrrandal, äsed päääs e kel käeulatuses. Ta oli endale hk hke mih vällgum kaeela lõiggaanud. Midagi hullu tall ei olu,“ räägib Raivet. d, jääi ellu nud

operatiivosakondad e esindajate kohtumin e Haagis septembr is

FOTOD: KAJA VENTSEL, PÕHJA PREFEKTUUR

Eriüksus,

kelle relvaks on sõnad ste ja töömeePolitsei läbirääkija töö sarnaneb oma isiksuseomadu rääkida, todite poolest küllaltki palju psühholoogi ametiga. Oskus sed. kuulata ja mõista on läbirääkija ametis võtmeküsimu

Kui läbirääkija asub kurjategijat sõnajõuga ümber veenma, ununeb muu maailm sootuks. „Vahel ei tule pärast meeldegi, millest rääkisime,“ tunnistab Põhja Prefektuuri läbirääkijate juht Reimo Raivet.

Fotolavastus

k hus muutsid rid kõ äärid ää Kä at ktiika tak j Prrefektuuri läbirääkijatee juhtt hja hja Põh kohta,, mo Raivet toob näite selle k im Reim R ohutuss olitseiametnike enda o a po das kuid pruugii alati olla tagatud. „Too-pruu eei pr

FOTOD: EUROPOL, ERAKOGU

O

Vaikses Hollandi linnas Haagis asub Europoli peakorter, kus töötab peagu 140 sideohvitseri maailma eri nurka dest. Üks neist on eestlane Lenno Reimand, kellest sai sel kevadel Interpoli sideohvitser Europoli juures.

Loo autor Lenno Reimand oma kabinetis Europoli peakorteris Haagis

Kahe organisatsioo ni

üks nägu

E

uroopa Liit on viimase kümnendi jooksul omandan ud teatud müstifitseeritud tähenduse , mis on tihti pannud inimesi isegi õiguskaitse valdkonnas asju liiga piiratult nägema. Tegelik – eriti kuritegeli k – maailm on veidi teistsugune ja ei piirdu pelgalt Schengeni välispiiriga.

Tänapäeval eksisteerivad piirid üksnes maakaartidel ning riigiametnike peades.

Kui jätkasin aastal 1995 oma teenistust kriminaalpolitseis toonases Interpoli Eesti büroos, ei osanud ma arvatagi, kuivõrd igapäevase ks ja möödapääsmatuks muutub rahvusvaheline politseikoostöö vaid mõne aastaga.

Berliini müüri sümbooln e langemine kogu maailmas, vabaturum ajanduse globaalne levik, arusaama de muut(u)-

mine riigi rollist, reisimise lihtsustumine ning interneti ja digitaaltehnika kiire levik muutsid järgneva kümnendi jooksul maailma tundmatu seni. Praegu on võimalik teha reaalajas koostööd ükskõik millisest maailma nurgast. See kehtib ka professionaalsete kurjategijate kohta ning pakub kriminaalp töös enneolematuid ülesandeid olitsei . Senisest enam tuleb keskendud a horisontaalsele koostööle ametnike, asutuste, riikide ja organisatsioonide vahel.

Ainult infole juurdepääsust ning vajaliku tehnoloogia olemasolust enam ei piisa – kontrollimatult paisunud infohulkad e oludes on hädavajalik teada, mida me teame, ja seda ka teistega kiiresti jagada.

Rahvusvaheline Kriminaal politsei Organisatsioon Interpol on maailma

32

suurim politseiorganisatsioo n 190 liikmesriigiga, kogudes vajalikku teavet ja tagades sellele kiire juurdepääsu. Interpoli peakorter asub Lyonis Prantsusmaal, ent peale selle on tal regionaalkeskused kõigil kontinentidel ning esindused ÜRO, Euroopa Liidu ja Europoli juures. Kahtlema ta sai Eestile osaks suur au ning ka vastutus, kui mind valiti selle aasta kevadel esindama Interpoli Europolis. Sellega sai Eesti 90. riigiks, kelle esindaja töötab Interpolis.

Unikaalne operatsioonisüsteem Interpoli turvaline kommunikatsioonikanal I24/7 ühendab kõigi maailma riikide kriminaal politseisid ning

unikaalne operatsioo nisüsteem i-Link täiendab pidevalt Interpol on loomas rahvusvahelistes andmebaasides sisalduvat teavet ja globaalset innovatvõimaldab luua senitundm atuid seoseid erinevates riikides sioonikeskust Singap käimasolevate uuurimiste vahel. Veebiserv eritel põhiris.

See alustab aktiivset nevad lahendused tagavad reaalajas juurdepääsu operatiivt tegevust 2014. aastal öös vajalikele andmetele kõikjalt, kus kriminaalpoja keskendubki eelkõig litseil või teistel õiguskaits e easutustel vaja on. See on Interpol võitlus ele küberkuriteaastal 2011.

Ent juba 2001. aastal otsustati gevusega. sõlmida koostööleping Interpoli ja Europoli vahel – üks esimesi omataolisi, mille Europol sõlmis.

Selle eelduInterpoli esindaja igapäevan seks oli vastastikune e töö mõistmine, et Europolis seisneb teabe teineteise abita ei ole vahendamises liikmesriike raeelkõige kahe organisats huldav töö kummalg iooni vahel, i organisatsiookuid ka ELi liikmesriik nil võimalik. Jätame ide ja teiste kõrvale teoreeriikide vahel. Kahe tilised arutelud teemal, organisatsiooni kas on kahte koostöö põhineb eelkõige ühel eesmärgil tegutseva kriminaalt politseioranalüüsil ja teabe ganisatsiooni Euroopas ristkontrollimisel. vaja – on ju Interpol tegeleb kriminaal kõik Europoli liikmed analüüsiga samaaegu ka nii operatiiv- kui ka Interpoli liikmed. Tegemist strateegilisel taon poliisandil ning enamiku tilise reaalsusega, millest analüüsiprojektuleb polittide puhul tehakse koostööd sei jaoks parimal viisil Europoli parim tulemus analüütikutega. Europolis saada. Samas ei saa korraldamärkimata jätta takse kriminaalanalüüsi huvitavat fakti, et siiani teemapõhiste toimub enaprojektide (analüütil mik Interpoli kaudu iste tööfailide) tehtavast koosraames, milles sisalduval tööst Euroopa riikide e teabele vahel. juurdepääsu eeldus on info aktiivne si-

sestamine. Interpol on liitunud mitme projektiga ning üks sideohvitseri rolle on koguda ja edastada sellekohast teavet ning osaleda operatiivk ohtumistel.

See eeldab aga omakorda enda kurssi viimist üsna laia teemaring iga – tegelda tuleb näiteks merepiraa tluse, genotsiidi ja teiste rahvusvah eliste kuritegude eest tagaotsitavatega, Balkani ja Ida-Euroopa organisee ritud kuritegevuse, küberkuritegevuse, kokaiini salakaubaveo, valeraha, tunnistajakaitse jt valdkondadega. Kahtlema ta on tegemist hindamatu kogemuse ning pideva õppimisega.

Otsene kasu Eestile Kahe organisatsiooni koostöö kõrval aitab Interpoli sideohvits er kaasa ELi liikmesriikide infovahet usele teiste riikidega. Kui näiteks mingis uurimises on juba alustatud koostööd Europoli raames ning ilmneb vajadus kaasata ka mõni ELi väline riik, siis kasutatakse praktikas selleks Interpoli sideohvitseri abi. Peaaegu kõik ELi riigid on rakendanud seda võimalust ja kaasata on tulnud üle 70 riigi mujalt maailmast rohkem kui kahesajal korral. Seeläbi

7 33

6

T

I

he cover story of this year’s last n the summer of 1999, the traditional issue of Radar, “A special unit professional skills competition of the whose weapons are words”, Traffic Police was held in Saaremaa introduces the work of police negotiators. and for the first time the Finns were repA police negotiator is a person who has resented with their team. Sitting by the completed a special training and whose fire in the evening, participants talked of a task is to establish a contact with the possibility of starting to train Estonian mosuspect at the scene and to divert the torbike police officers in Finland. Although suspect’s attention or to persuade the it seemed at first that the plan would nesuspect to back off from his or her plans ver be realised, that evening talk actually of threats. Such incidents mostly involve put a start to Estonian-Finnish cooperapersons attempting suicide, taking hostation in training motorbike police officers. ges or making threats, endangering their Students from the Baltic countries were own life or health or the life or health of otimmediately explained in Finland that her people. In order to maintain personal the training is paramilitary and physically safety, preference is given to communicavery demanding. Training activities were ting by telephone, but in half of the cases organised on the principle that “sweat the negotiator either faces the suspect spares blood”, or “hard in training, easy or communicates through a door. Four in battle”. Participants had to strictly keep to five negotiators are always engaged in to the time schedule of the course progone incident: one of the officials establisramme and every other training day was hes direct contact, another works from 12 hours long. During free time students the headquarters and the remaining three had to study theory. Students had to do give advice to the negotiator who is in exactly as they were told and not to impdirect contact. On the average, negotiators are engaged in 20 incidents a year.

Motopolitsei Half of these incidents are maskott jõudis attempted suicides and the tagasi koju rest involve hostage-taking 1 and threatening. Negotiators work closely together with the Rapid Response Team of the Põhja Prefecture and the K-Commando of the Criminal Police Department, who provide secure back-up and are ready to capture the criminal.

MEISTRIKLASS

FOTOD: SOOME POLITSEI

Loo autor, Soome politsei ülemkomissar Olavi Lempinen

90ndate alguses algas Eesti ja Soome koostöö mootorrattapolitseinike koolitamisel .

Kui seni käisid kõik Eesti motopolitseinikud Soomes oskusi omandamas, siis nüüdseks on eestlased koolituse teatepulga üle võtnud. Tagasi koju jõudis ka motopolitsei koolituse maskott – külgkorviga miilitsamootorratas Ural.

991. aasta suvel toimus Saaremaal liikluspolitsei kutsemeisterlikkuse võistlus hukkunud kolleegi Aadu Lempu mälestuseks. Esimest korda võtsid sellest osa ka soomlased oma võistkonnaga. Mina olin üks nendest. Õhtul, istudes lõkke ääres, tegi tollane major ja hilisem komissar Mati Orumaa mulle ettepaneku, et Eesti mootorrattapolitseid võiks hakata edaspidi koolitama Soomes. Viisakusest ei saanud ma talle kohe vastata, et sellest ei tule midagi välja – aga eksisin, tuli küll!

Mõni aasta hiljem seisid minu ees kolm politseinikku Eestist. Sain kohe aru, et minu ülesanne ei ole kergete killast. Miilitsa ajast oli veel liiga vähe aega mööda läinud, samuti hakkas rolli mängima kultuurierinevus. Õnneks ei olnud probleemi keelega, seda oskasid eestlased hästi. Peamine oli saada õppijad nii kaugele, et nad mõistaksid – mootorrattapolitseiniku töö on Soomes väga hinnatud ning tunnustatud, täiesti vastupidi sellele, mida arvati külgkorviga mootorrattaga tegutsenud miilitsatest nõukogudeaegses Eestis.

Külgkorviga alustati ka Soomes

Esemete üleskorjamise harjutus

20

Vahemärkusena olgu öeldud, et külgkorviga mootorratastega alustati Soomeski. Oli aasta 1926, kui Viiburi ja Helsingi politseile hangiti mõni Harley-Davidsoni mootorratas. Tol ajal liikluspolitseid veel ei olnud, see loodi alles 1930. aastal. Londonis võeti esimesed politseimootorrattad kasutusele 1921. aastal. Ühendriikide suurtes linnades leiti samuti, et mootorratas on politsei jaoks sobilik liikumisvahend.

See oli aeg, mil Soomes osteti bensiini apteegist.

Viimased külgkorviga mootorrattad müüdi Soomes kuuekümnendate aastate keskel. Kuus aastat varem oli politseile ostetud esimesed ilma külg-

korvita soolomootorrattad. Need olid Loo autor Olavi Lempinen BMW-d. Soolorataste tulekuga algas kiiret sõitu tegemas koolitus, kuna neid ei saanud anda ilma väljaõppeta politseinike kätte.

Soomes oli esimene mootorrattapolitsei kursuste juhataja Helsingi politsei komissar Olli Riekki, sõjaaegne hävituslendur ja kolmekordne Soome meister mootorrattaspordis. Tema järel tuli Viljo Räikkonen ning alates 1980. aastast määrati kursuste juhatajaks mind.

Täitsin seda ülesannet kuni pensionile jäämiseni 2008. aastal ehk 28 aastat.

Tegin Balti õppuritele kohe selgeks, et koolitus on paramilitaarne ja füüsiliselt väga raske. Kehtis põhimõte, et higi säästab verd ehk raske õppustel, Esimesed soolomootorrattad kerge lahingus. Kursuste programSoomes – BMW R60, 1958 mist oli vaja minuti pealt kinni pidada ning iga teine koolituspäev oli 12 tundi pikk. Vabal ajal tuli omandada teooriat. Õpilased pidid tegema täpselt seda, mida kästi, ja ise mitte midagi välja mõtlema.

Kõik kolm õpilast said kiiresti aru, mida neilt oodati. Kui kursuse lõpus anti võimalus teha kriitikat, siis selgus, et lõunapaus kell 12 tekitas kohanemisraskusi, kuna aastaid olid eestlased õpetanud oma kõhtu toitu ootama paar tundi hiljem. Teine probleem tekkis möödasõidu harjutamisel maanteel.

Suured mäed ja järsud kurvid olid õpilastele väga suur katsumus.

Alguses kartsin, et õpilaste füüsis ei pea koormusele vastu. Asi oligi üsna piiri peal, nagu kursuse lõpus selgus. Järgmised õpperühmad olid õnneks osanud end paremini eesootavaks ette valmistada. Füüsiliste katsetena tuleb lükata umbes 230 kilo kaaluvat mootorratast di püstitas Hiiumaa tüdruk Mirjam koos kogu varustusega algul 200 meetMännamaa, kes ainsa naisena on lärit ühele poole ja siis tagasi, ajaliselt binud mootorrattakoolituse. Soome peab mahtuma see kolme minuti sisse. naiste hulgas on küll Eestlase Ville Sarapi aeg oli 1 minut ja neid, kes on kur47 sekundit, seda resustele tulla sookordit ei ole siiani puvinud, aga keegi rustatud. ei ole suutnud Teise rekorsooritada sisseastumiskatsete füüsilist ja sõiduoskuse testi. Kursuse tsükkel kestab üldiselt seitse nädalat, neli sügisel ja kolm kevadel. Kogu Eestlastele tagasi kingitud mootorratast selle kadaUral

saab vaadata Laitse rallipargi automuuseumis.

rovise. Olavi Lempinen, the now retired Chief Commissioner of Finnish Police, recalls how it all worked in the story “The mascot of motorbike police came back home”.

T

he quiet Dutch city of Hague is the home for the headquarters of Europol, where nearly 140 Liaison Officers from various corners of the world currently work. One of them is Estonian Lenno Reimand, who became an Interpol Liaison Officer at Europol this spring.

From the story “The single face of two organisations” we can read that the everyday work of an Interpol representative involves the communication of information primarily between the two organisations, but also between the EU Member States and other countries. The work of the two organisations is, above all, based on criminal analysis and the cross-checking of data. Interpol is engaged in criminal analysis both at the operative level and the strategic level, and in most analysis projects cooperated with Europol’s analysts. Europol performs criminal analysis within the framework of thematic projects (Analysis Work Files), access to the information contained in which is conditional on the active entering of data.

Interpol has joined several projects and one of the roles of a Liaison Officer is to gather and forward relevant information and to take part in operative meetings.

MEISTRIKLASS

lipu on läbi teinud ka eestlastest mootorrattapolitseinikud. Esimesele Balti kursusele järgnes teine, siis kolmas ja nii edasi.

Sinise-kollasekirju Ural

2001. aastal saabus Soome sinise-kollasekirju külgkorviga originaalne miilitsa mootorratas Ural. See äratas Räyskälä lennukeskuses, kus kursusi korraldatakse, suurt tähelepanu. Eesti kolleegid kinkisid meile Urali eeskätt tänutäheks hästi laabunud koostöö eest. Kingitus oli väga meeldiv ja mootorrattast sai otsekui koolituse maskott.

Koolituses kasutatavad mootorrattad jagunevad nelja rühma. Esimese moodustavad kerged maastikurattad Yamaha TTR 250. Teise rühma kuu-

21

55