Radar 16

Nr 16 aprill-mai-juuni 2013

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Juhtimisest.

Ausalt Liiklusliin n端端d 端le-eestiline Sajad politseinikud teenivad lisaraha

Ratastel rahva sekka

JUHTKIRI

Jalgratta võlu

10

14 4

Uudised

6

Fookus Ratastel rahva sekka

10

Juhtimine Juhtimisest. Ausalt

14

Probleem Sajad politseinikud teenivad lisaraha

16

Uus prefekt „Head ajad on möödapääsmatud“

18

Krimi Kui äritsemine muutub kuriteoks

20

Mõte Quo vadis, rahapesu tõkestamine?

22

Persoon „Tahan, et mu tööl oleks reaalne tulemus“

26

Liiklus Liiklusliin muutus üle-eestiliseks

28

Tõlgid Sõna-sõnalt

30

Võõrsilt CSI: Holland

33

Schengen Schengeni hindamine üllatusi ei toonud

36

Meistriklass Võitis Lõuna prefektuur

39

Meistriklass Parimad tulevad keskkriminaalpolitseist

42

Muuseum Politseimuuseum ootab huvilisi

43

Sport

45

Lõputööd

47

Mälumäng

„Täiesti hullumaja!“ reageerisid politseinikud kaks suve tagasi Murastes korrakaitse kutsevõistlustel.

Kaamete nägude põhjus oli vigursõidurada, mis tuli erinevalt varasemast läbida mitte auto, vaid jalgrattaga. Lähestikku asetatud neoonoranžid koonused, kastemärg muru, äkilised tõusud, madal limbo – kõik need takistused tuli läbida veatult. Kõige paremini teavad jalgrattasõidu nüansse oma kogemusest need politseinikud, kes käivad ise suviti rattaga patrullis. Nende sekka kuuluvad Pärnu politseinikud Kristi Vahi ja Sven Janson, kelle tööd tutvustab Radari kaanelugu. Jalgrattapatrulli plussid on Kristi ning Sveniga suvepealinnas liikudes kohe näha. Inimesed on nende vastu sõbralikud ja soojad ning astuvad julgelt ligi. Mõni tahab isegi koos pilti teha.

Olla rohkem nähtaval ja inimestele lähedal ongi jalgrattapolitsei võlu. Kui autoga liikuv politseinik võib jääda kaugeks ning kättesaamatuks, siis lammutab jalgratas hoobilt kõik barjäärid. Kristi ja Sven loodavad, et ajapikku saavad nad kolleege juurde, kellega koos rannapromenaadile või Vallikääru patrullima minna. Rohkem julgust ratta selga istuda!

Nelli Pello Radari peatoimetaja

FOTO: KAJA VENTSEL

6

39

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

Toimetus Peatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 2000 Kaanefoto: Pärnu konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Kristi Vahi ja piirkonnapolitseinik Sven Janson jalgrattapatrullis. Foto: Artur Sadovski

Kolleegium Elmar Vaher, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Merike Jürilo, Indrek Tibar, Kristian Jaani, Vallo Koppel, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

Kontakt Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: 612 3055, 5343 9684 | E-post: radar@politsei.ee Veebis: issuu.com/ajakiri_radar

3

UUDISED

PPA ja TTÜ panid seljad kokku

FOTO: TTÜ

Suurem osa käimasolevast ja kavandatavast koostööst käsitleb IT-valdkonda. Üks mahukamaid teemasid on küberkriminalistika – digitaalsete tõendite avastamine ja fikseerimine. Selles vallas on juba politseinikele koolitusi tehtud. 2014. aastal avatakse TTÜs küberkriminalistika magistriõpe. Tähtsad koostöökohad on konfidentsiaalsus andmete hajustöötlemisel, suurte andmehulkade haldamise tehnoloogia ning isikuandmete kaitse.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher lausus, et olukorras, kus kuritegevus on muutumas üha valgekraelisemaks ning kolimas aina kiiremini tänavalt internetti, on avaliku sektori kohus käia ajaga kaasas. „Eestis tehakse väga head teadust, meie kõigi huvi on rakendada seda võimalikult palju, et meie otsused oleksid võimalikult nutikad ning inimestel oleks seeläbi Eestis turvalisem elada,“ sõnas Vaher.

TTÜ rektori Andres Keevalliku sõnul on lepingupooltel potentsiaali, mille rakendamine koostöös aitab kaasa mõlema arengule: „PPA vajab uudseid ja töökindlaid lahendusi ning kõrgetasemelisi ekspertiise, mis on tingitud ka kurjategijate kasvavast kompetentsusest.“ Tehnikaülikool teeb PPAga koostööd ka mereseire tehnoloogia, materjalitehnoloogia, liiklusohutuse jt valdkondades.

4

PPA ja TTÜ koostöölepingu allakirjutamine

FOTO: REELIKA RIIMAND

29. mail sõlmisid Politsei- ja Piirivalveamet ning Tallinna Tehnikaülikool koostööleppe, millega määrati tähtsamad ühistöösuunad järgmisteks aastateks.

Tallinna Rotary klubi tunnustab parimaid politseinikke alates 2001. aastast.

Rotary klubi autasustas noori politseiametnikke 23. mail andis Tallinna Rotary klubi üle oma iga-aastased preemiad parimatele noortele politseinikele ning parimale koerajuhile ja teenistuskoerale.

Parima noore korrakaitsepolitseiametniku preemia sai tänavu Maardu konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik ülemkonstaabel Dmitri Budnikov, kes on oma hea tööga pälvinud paljude kohalike inimeste tänu.

Dmitri Budnikov on aidanud lahendada ja avastada perevägivallajuhtumeid, internetikelmusi, vargusi, narkootikumidega kaubitsejaid, tagaotsitavaid ning joobes juhte.

Parima noore migratsiooniametniku preemia pälvis Lõuna prefektuuri migratsioonijärelevalve teenistuse vaneminspektor Kristi Orr, kes on andnud silmapaistva panuse migratsioonijärelevalve teenistuse töösse.

Kristi Orr on korraldanud mitu väärteomenetlust inimeste suhtes, kes on viibinud Eestis ebaseaduslikult, ning osalenud nende riigist väljasaatmises.

Parima noore kriminaalpolitseiametniku autasu sai Ida prefektuuri narkokuritegude talituse vanemuurija komissar Andres Mänd, kes on uurinud raskeid narkokuritegusid. Ta on aidanud alustada kriminaalasja inimeste grupi suhtes, kes on Ida-Virumaal levitanud suurtes kogustes narkootilisi aineid.

Parima noore piirivalvuri preemia pälvis Narva kordoni piirivalvur konstaabel Ahti Oina, kes on panustanud märkimisväärselt illegaalse immigratsiooni tõkestamisse. Tänu temale on avastatud hulk ebaseaduslikke piiriületusi ja salakauba üle piiri toimetamise juhtumeid.

Parima koerajuhi ja teenistuskoera autasu

said Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse koerajuht ülemkonstaabel Julia Eesalu ja teenistuskoer Golttvizen hof Miro (Macho), kes on paistnud silma kurjategijate tabamise ning jäljelt asitõendite leidmisega. Julia Eesalu ja Macho on osalenud mitmel koduja välismaisel koolitusel ning võistlusel. Kuna Julia ja Macho viibivad Lätis võistlustel, tulid nende asemel auhinda vastu võtma koerajuhid Kaire Teas ja Ruth Voore ning neljakuune teenistuskoer Kenzo. „Rotariaanid kogunevad terves maailmas selleks, et oma klubide kaudu panustada ühiskonda nii, et sellest sünniks kasu võimalikult paljudele,“ ütles Tallinna Rotary klubi president Urmas Isok. „Tallinna Rotary klubi on valinud üheks teenimise viisiks Eesti inimeste turvatunde eest vastutavate noorte ja perspektiivikate inimeste väärtustamise ning tänamise. Teeme seda veendumuses, et meie iga-aastane tunnustus motiveerib pisut kõiki Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid ning selle tagajärjel edeneb siseturvalisuse nimel tehtav töö veelgi.“ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja varade alal Indrek Tibari sõnul on politseil ja Rotary-liikumisel mitu kokkupuutepunkti − mõlemad panustavad koostöösse, turvalisusse ja inimeste heaolusse. „Tunnustus meie tublidele töötajatele motiveerib ja innustab nii piirivalvureid, kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna töötajaid kui ka politseinikke oma tööd veelgi paremini tegema,“ ütles Tibar.

Rotary klubi tunnustab preemiatega parimaid politseinikke alates 2001. aastast.

Selle ajaga on tunnustatud 45 politseinikku ja 13 teenistuskoera.

UUDISED

Orkester kutsub kuulama Orkestri esinemised suvekuudel:

Kristian Jaani

Uued prefektid on Kristian Jaani ja Vallo Koppel 5. juunil nimetas siseminister Ken-Marti Vaher PPA peadirektori Elmar Vaheri ettepanekul ametisse Põhja prefekti Kristian Jaani ja Ida prefekti Vallo Koppeli.

„Kristian ja Vallo alustasid mõlemad üheksakümnendate keskel politseisüsteemis nii-öelda rohujuuretasandilt ning on aastate jooksul tõestanud end nii väga heade spetsialistide kui ka võimekate juhtidena,“ ütles peadirektor Elmar Vaher. „Nad on tulemustele orienteeritud ning hea analüütilise mõtlemisega juhid, kes oskavad luua võimekaid meeskondi. Olen veendunud, et neist saavad väga head prefektid.“ Viimased viis aastat Põhja prefektuuri korrakaitsepolitseid juhtinud Kristian Jaani alustas politseiteenistust 1997. aastal ning on aastate jooksul töötanud erinevatel ametikohtadel nii kriminaal- kui ka korrakaitsepolitseis. Kristian Jaani on edukalt juhtinud nii kuritegude uurimist kui ka suuri politseioperatsioone. Muu hulgas oli ta

2007. aasta aprillis pronksiöö ajal Tallinnas üks politseitegevuse operatiivjuhtidest.

Praegune Lõuna prefektuuri kriminaalpolitsei juht Vallo Koppel alustas politseis 1996. aastal Keskuurimisbüroo uurijana ning on aastate jooksul töötanud erinevatel ametikohtadel Lõuna prefektuuris ja keskkriminaalpolitseis, ent ka Riigiprokuratuuris prokuröri abina. Koppel on juhtinud mitme keeruka narkokuriteo uurimist, sealhulgas suurte narkolaborite menetlemist.

Elmar Vaher tänab ja tunnustab Aimar Kössi, kes on poole aasta jooksul edukalt täitnud Ida prefekti kohuseid. „Aimar on andnud endast väga palju, et hoida keerulisele olukorrale vaatamata korras Ida prefektuuri õhkkonda. Ma loodan väga, et ta jätkab Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhtimist. See on roll, mis on Euroopa Liidu välispiiri arvestades PPA jaoks tohutu tähtis," märkis peadirektor.

Kristian Jaani alustas Põhja prefektina 10. juunil ning Vallo Koppel asub Ida prefekti ametisse 8. juulil.

XXI Viljandi Pärimusmuusika Festival 27. juulil kl 14 kontsert Kirsimäe laval koos folkansambliga Ro:Toro, dirigent Hando Põldmäe Tallinna laulu päev Kadriorus 20. augustil kl 15 ühiskontsert koos Tallinna kooride, mitme muusikakollektiivi ning solistiga, dirigent Hando Põldmäe Vaata lisa: www.ppaorkester.ee

PPA ORKESTER

Vallo Koppel

Võidupüha paraad Haapsalus 22. juunil kl 20.30 kontsert lossiõuel koos folkansambliga Ro:Toro, dirigent Hando Põldmäe 23. juunil kl 11 võidupüha paraad raudteejaamaesisel platsil, dirigent Arvi Miido

FOTO: HELEN ULDRICH

Vikerlase tänaval avati uus teenindussaal 20. mail avas PPA Tallinnas Ida politseijaoskonna hoones aadressil Vikerlase tänav 14 uue kodakondsus- ja migratsioonibüroo klienditeeninduse.

Uues teenindussaalis, mis asendab seni Foorumi keskuses Narva maanteel tegutsenud teenindussaali, saab teha kõiki isikut tõendavate dokumentide taotlemisega seotud toiminguid. Teeninduses on lastele eraldi mängunurk, rohkelt istekohti klientidele, tasuta foto tegemise võimalus

Uus klienditeenindus asub aadressil Vikerlase 14.

ning tasuta parkimine hoone ees. Teenindus on avatud esmaspäevast reedeni kell 9–18.

Inimesed, kes soovivad dokumente taotle-

da kesklinnas, saavad seda endiselt teha Vilmsi 59 asuvas teeninduses, samuti jääb avatuks teenindussaal aadressil Sõle 61a.

5

FOTOD: ARTUR SADOVSKI

FOOKUS

Sven Janson ja Kristi Vahi patrullivad jalgratastega peamiselt parkides, Vallikäärus ja promenaadil, kuhu autoga ei pääse.

Ratastel

rahva sekka Trikke ei pea oskama rattapolitseinik teha, kuid tasakaalu tuleb hoida ja ratast valitseda.

Suvepealinn Pärnu oli esimene Eesti linn, kus politseinikud jalgratastele istusid. 13 aastat hiljem on pärnakate rattavorm laitmatum kui kunagi varem.

N

oorsoopolitseinik Kristi Vahil ja piirkonnakonstaabel Sven Jansonil on seljataga paaritunnine „narkoopp“, kui nad saabuvad suvisel pärastlõunal tagasi Pärnu politseimajja. Pärast väikest hingetõmmet võtavad noored garaažist jalgrattad, kinnitavad kiivrid ning alustavad sõitu nn Tallinna värava poole. Kristi on jalgrattapolitsei tööga tuttav teist suve, tema paariline Sven tallab pedaale esimest hooaega. Sel aastal istusid Kristi ja Sven esimest korda rataste selga juba

6

volbriööl, kui ilmad seda lubasid.

Rattapolitsei hooaeg kestabki vastavalt ilmale. Esimeste ilusate ilmadega viiakse rattad hooldusesse ning sügise saabudes jäävad need uut hooaega ootama. „Rattapatrullis ei käida range graafiku alusel, vaid omal soovil,“ selgitab Kristi, keda võib tihti näha ennetusüritustel Lõvi Leo kostüümis. Rattapatrulli töö põhinebki vabal valikul – kui tahad sõita, siis sõidad. Pärnu politseijaoskonnas on praegu viis politseinikku, kes on läbinud spetsiaalse

FOOKUS

jalgrattakoolituse ning käivad kõige sagedamini rattapatrullis. Pärnakate kõrval vuravad Lääne prefektuuris ratastel ka Haapsalu ja Saaremaa politseinikud. Kristi ja Sven käivad rattaga patrullimas võimaluse korral paar korda nädalas mitu tundi jutti ning soovivad sel suvel kindlasti rattasõidule varasemast rohkem rõhku panna.

Tuleb mõningase üllatusena, et politseinike rattad ei erinegi tavalistest.

Pärnu rattapolitseinike käsutuses on neli jalgratast. Tuleb mõningase üllatusena, et politseinike rattad ei erinegi tavalistest. Neil on 21 käiku, nõuetekohased helkurid ja üks-kaks rattakotti töövahendite, näiteks alkomeetri ning protokollide jaoks. Ainuke, mis sümboolselt sinist värvi rattaid eristab, on raami peal väike politsei logo.

Jalgratas kui võlusõna Jalgrattapatrullil on tavapatrulliga võrreldes rohkesti võlusid. „Ratastega sõites oleme inimestele palju lähemal kui autos istudes. Inimesed tulevad meile julgelt ligi ja teretavad,“

põhjendab Sven. „Suhtumine jalgrattapolitseisse on väga hea. Ilmad ei peagi soojad olema, inimesed on.“ Sõbralikku suhtlemist on tõepoolest rattapolitsei töös palju. Sageli küsivad turistid teed või tahavad niisama juttu ajada. „Soomlaste puhul on eriti hästi näha, et politsei ees neil hirmu küll ei ole,“ naerab Sven.

Lisaks soojale suhtumisele on ratastega võimalik pääseda palju mugavamalt ja kiiremini teatud kohtadesse. Parkides, ranna läheduses, promenaadil ning väikestel tänavatel saab rattaga märksa operatiivsemalt edasi kui autoga. „Pargid, promenaad ja Vallikäär ongi meie peamised sõidukohad,“ lisab Kristi. Peale parema manööverdamise kuuleb ja näeb ratta seljas rohkem kui autos. See kehtib ka vastupidi, politseinikud on rataste seljas paremini nähtavad. Kas jalgrattaga saab sõita ka väljakutsele? Saab küll, kuid Kristi ja Sveni töös on seda harva ette tulnud. Seda proosalisemad on aga need juhtumid olnud. Kord tuli jalgrattapatrullil minna väljakutsele, kus – üllatus-üllatus – oli pihta pandud ratas ning sellega põgenetud.

Mööda jõeäärset teed sõites jõudis rattapatrull kiiresti kohale ning varas peeti kinni koostöös autopatrulliga.

Mõistagi on olukordi, kus ratas ei

ole kõikvõimas. „Mõrva rattaga lahendama ei lähe,“ muigab Sven. Samamoodi ei vii rattaga kurjategijat jaoskonda.

Siis kutsutakse patrullauto kohale ning kolleegid võtavad asja üle. Autol on ratta ees seegi pluss, et pardaarvutist saab inimese dokumente kontrollida, kuid rattal tuleb seda teha raadio teel.

Ideaalis peaks olema rattapatrullis korraga kolm inimest. Kui tekib olukord, et rataste juurest tuleb eemale minna, saab üks rataste juurde jääda.

Sarnaselt autoroolis istumisega ei tohi ratta seljas mugavaks minna. Ka tuttaval rajal võib ootamatult tekkida teele takistus, mida seal eelmisel päeval ei olnud. Kõrged tänavakivid ja järsud pöörded on need, mida tuleb rattasõidul arvestada.

Sõbralikku suhtlemist on rattapolitsei töös palju.

Mitte vähem tähtis ei ole rattapolitsei töös paarilise tunnetamine. Head paarilised teavad teineteise tugevusi ja nõrkusi ning oskavad ohtlikes olukordades reageerida. „Meil on Sveniga väga hea läbisaamine. Sven on meil oma korrusel ainuke mees ja tema on nõus alati kaasa tulema,“ naerab Kris-

7

FOOKUS

Jalgrattapatrulli plussid • Ratastel politseinik on inimestele lähemal.

• Rattal kuuleb ja näeb rohkem.

• Rattaga pääseb kohtadesse, kuhu autoga ei saa.

• Rattasõidul kütust ei kulu.

• Rattasõit hoiab vormis.

Jalgrattapatrulli kasuks räägib üllatusmoment – sageli ei osata ratastel politseinikke oodata.

13 aastat tagasi Jalgrattapolitsei alustas Pärnus tööd 2000. aasta suvel. Toonase politsei kuukirja esikaanelt vaatavad vastu konstaablid Harli Hansen ja Karin Uibo, kes poseerisid fotograafile nn Tallinna värava juures. Kristi Vahi ja Sven Janson teevad sama 13 aastat hiljem.

8

ti. „Meil on kogu aeg lõbus. Selle töö juures peabki olema endal hea suhtumine,“ lisab Sven.

Rattapolitseinikku ei osata oodata Rattapatrullil on tähtis roll ennetustöös. Sageli kontrollitakse alaealiste alkoholi- ja tubakatarvitamist. Noortele lähenedes on üllatusmoment suur, sest vaikselt rattaga selja taha sõitvat politseinikku ei osata oodata. Mõnikord lähevad rattapolitseinikud välja ka erariietes, et saaks ümbruskonda veelgi märkamatumalt jälgida. Trahvi rattapolitseinikud siiski alati ei tee. Vahel on distsiplineerimisel suurem mõju.

Suve alguses kutsutakse rattapolitseinikke sageli lasteaedadesse ja koolidesse, et õpetada lapsi rattaga õigesti sõitma ning rääkida vajalikest vidinatest, mis peavad rattal küljes olema.

Sageli arvatakse, et mis see rattasõit siis ära ei ole. Istud aga ratta selga ja sõidad! Tegelikult tuleb ühtteist enne õppida, et pärast halba olukorda ei satutaks. Selleks läbitak-

segi spetsiaalne jalgrattakoolitus, kus õpetatakse tasakaalu hoidmist, kiiret ja aeglast sõitu, kukkumist, hüppamist, rattalt mahatulekut ning isegi seda, kuidas end rattaga ründaja eest kaitsta. Ohuolukorras tuleb meeles pidada, et sõitja tervis on alati rattast olulisem. Niisuguseid koolitusi korraldavad Tallinnas Tõnu Janter, Martin Runno, Jaanus Tents ja Priit Tuuna korrakaitsepolitseiosakonnast.

Politseinike rattasõiduoskusi pannakse teiste alade kõrval proovile korrakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistlustel. Vigursõiduraja esimene nägemine on nii mõnegi tugeva mehe-naise õhku ahmima pannud. Mängu astuvad siin koonused, klotsid ja muud vahendid, mille vahel tuleb sõita ussi, kaheksat ja teha muid vigureid.

Sõidu teevad eriti raskeks järsud tõusud ning kohati hommikukastest märg muru. Üks raskemaid vigureid on olnud 360kraadine pööre koonustega markeeritud kastis, kus manööverdamisruumi just üleliia ei ole. N-ö jalga mitte maha panna suudavad selles elemendis vähesed. Kristi ja Sven teavad

FOOKUS

Jalgratastel töötades tuleb tunda oma partnerit ning minna välja hea suhtumisega. „Meil on kogu aeg lõbus,“ kinnitavad Sven ja Kristi.

Suve alguses kutsutakse rattapolitseinikke sageli lasteaedadesse ja koolidesse, et õpetada lapsi rattaga õigesti sõitma. omast käest, et vigursõidurada pole nõrkadele. „Kõige tähtsam on säilitada tasakaal ning valida õige käik, sest vaheldumisi tuleb sõita nii kiiresti kui ka aeglaselt,“ soovitab Sven.

Rattakultuur on tõusuteel Lääne prefektuuris koolitab rattapolitseinikke ja planeerib rattapolitsei tööd korrakaitseametnik Karin Uibo, kes käib tihti ka ise patrullis. Ta on üks esimesi politseinikke Eestis, kes ratta selga istus. Aasta oli 2000, kui Pärnu politseinikud esimestena jalgratastel tööd alustasid. Tasapisi tulid kolleegid teistest linnadest neile järele. Karini arvates on Pärnu rattasõiduks väga hea linn ning üha rohkem mõtlevad liiklejad turvalisuse peale. „Võib öelda küll, et jalgrattakultuur läheb üha paremaks. Eelmisel aastal panime jalgratastega liiklemisele pal-

ju rõhku ja muutusi on juba näha,“ kinnitab Karin. Kui lapsed on jalgrattakiivri vajalikkusest aru saanud, siis on paraku veel täiskasvanuid, kes kardavad kiivriga soengu ära rikkuda. Hea on see, et aastatega on jalgrattateid juurde tulnud, kuid kohti, kus ratast hoida, võiks olla rohkem, arvab politseinik.

Rattapolitseinike töö pole aga sel-

leks päevaks veel sugugi lõppenud.

Karin ja Kristi pakivad vajalikud asjad kokku ning kiirustavad juba järgmisele üritusele – seekord laste liikluspäevale. „Meie head kolleegid võiksid rattaid julgemalt kasutada,“ võtab Karin veel viimase mõtte kokku ja juba ongi minek. Ega muud kui – nael kummi!

Nelli Pello Radari peatoimetaja

Koolitaja: „Jalgratast peab oskama valitseda“

Koolitusel.

FOTO: PRIIT TUUNA

Politsei jalgrattasõidukoolitaja Tõnu Janteri sõnul ei pea politseinikud päris trikiratturite tasemele jõudma, kuid ratast peab oskama valitseda. Koos kolleegidega õpetab Tõnu spetsiaalsel jalgrattakoolitusel politseinikele jalgrattasõidu põhitõde-

sid. „N-ö kihutada oskab igaüks, aga aeglaselt sõita on alguses väga raske,“ tõdeb Tõnu. „See on nagu lapsega, kes õpib esimest korda sõitma.“ Aeglaselt on vaja sõita eeskätt suurüritustel, kus rattaga liigeldakse inimeste kõrval jalakäijakiirusega 3–4 km/h. Sel suvel saab rattapolitseid näha kindlasti võidupüha paraadil Haapsalus ja Viljandi folgil. Ka laulu- ja tantsupidudel on tavaliselt rattapolitsei platsis.

Koolitusel õpetatakse jalgratta tehnilist seisukorda hindama, näiteks rehvi vahetama ning ratast enesekaitsevahendina kasutama. On olukordi, kus politseinik saab tarvitada ratast n-ö aiana ehk panna ratta enda ja inimese vahele. Kriitilisemas situatsioonis saab tõsta jalgratta tagumisele rattale ning tõrjuda esimese ülestõstetud rattaga agressiivset ründajat. Taktikalisi võtteid on meie politseinikud õppinud Hollandi kolleegidelt, keda

võib rataste seljas näha aasta ringi.

Koolitusel õpitakse sõitma kiikuvatel laudadel, slaalomit, limbot ja läbima kõikvõimalikke muid takistusi, mida võib päriselus ette tulla. Harjutuste sekka kuulub sõitmine läbi garaaži, sest politseinik peab olema valmis sõitma vajaduse korral siseruumi, näiteks kaubanduskeskusesse.

Samuti harjutatakse sõitmist valgusest pimedusse, et osataks arvestada valgusemängu.

Koolitaja sõnul näeb jalgrattapatrulle eeskätt linnades, kus on palju suvitajaid.

Peale Tallinna ja Pärnu vuratakse ratastel ka Viljandis, Haapsalus, Saaremaal ja Põlvas. Sellegipoolest võiks olla rattaga patrullimine politseinike seas populaarsem, sest jalgratas püüab pilku ja loob inimestega vahetuma kontakti. „Nagu ütles peadirektor: peame tulema oma kindlusest (loe: autost) välja,“ ütleb Tõnu.

9

JUHTIMINE

FOTOD: ARTUR SADOVSKI

Juhtimisest.

Ausalt

Suures organisatsioonis pole võimalik, et üks väike rühm inimesi otsustab kõike, räägib PPA peadirektor Elmar Vaher. Ütlesid oma viimases siseveebiintervjuus, et peame omavahel selgeks rääkima, mida juhtimine PPAs tähendab. Et praegu on juhtimisest saanud peaaegu sõimusõna.

Miks see nii on?

Suures plaanis on probleem selles, et me nimetame üsna palju igapäevategemisi ja töid juhtimiseks, mis seda juhtimise klassikalises mõttes ei ole.

Meil on administreeriv juhtimine, juhtimine ettepoole planeerimise mõttes

10

JUHTIMINE

Neid võimalusi, mis meil on, peab juhtima võimalikult targalt. ja konkreetse operatsiooni või menetluse juhtimine. Lihtne näide: Kaido Kõplas on narkokuritegude talituse juht, aga tegelikult juhib ta kõige raskemaid narkooperatsioone ning peab lisaks hoidma ka oma meeskonda. Iga välijuht või vahetuse vanem on juht, kes peab oma meeskonnas õhkkonda looma, et kõik tahaksid minna tööle, saavutada häid tulemusi ja olla uhked oma meeskonna üle. Me kipume kohati juhtimistöid sassi ajama. Nii tekibki kuvand, mida meile on ka organisatsioonina ette heidetud, et meil

on juhte hästi palju. Tegelikult on need väga erinevad tööd, mida ei saa ühte patta panna.

Tihtilugu arvatakse, et ega juhid suurt midagi ei tee – joovad vaid kohvi ja loevad ajalehti. Kas politseis on ka selliseid juhte?

Ma arvan, et meil on argasid juhte, kes on end kabinetti sulgenud ja püüavad endalt vastutust ära lükata. Vahet ei ole, mis taseme juht sa oled, sa pead võtma vastutuse ja oma seisukohta kaitsma. Edasi on oluline, kuidas sa juhi rolli välja mängid. Kas võtad probleemi kaasa ja asud seda lahendama või ütled, et mina ei saa siin midagi teha, ning saad nii-öelda olukorrast lahti.

Kuidas saadakse PPAs juhiks?

Kui sa oled jaoskonna, kordoni või teenindussaali juht, siis sa oled asunud juhtima perekonda. Kuidas saadakse perepeaks? Küpsuse pinnalt. Sa saad juhtida siis, kui sa tead, mida juhid. Sa pead olema ise asja oma kätega katsunud. Lisaks peavad sul olema liidri iseloomujooned ning oskus kriisisituatsioonist meeskond välja vedada.

Mina usun, et liidritüüpi inimesi ära tundes saab organisatsioon neile juhtimistarkust õpetada. Organisatsioon peab aitama juhil aru saada, mis on eelarve juhtimine, mis on käskkiri, mis on korraldus, mis on meie valdkonna strateegilised dokumendid ja mis eesmärki nad täidavad. Siin ongi dilemma. Kõigest sellest tuleb aru saada ja peale selle peab sul olema profes-

11

JUHTIMINE

sionaalsus. Kuidas uurida hästi narkokuritegevust? Kuidas profileerida piiril võimalikke illegaale?

Kui palju on tsentraliseerimine mõjutanud vastutuse võtmist või selle eemalelükkamist?

Mida inimene PPA-lt ootab? Ta tahab võimalikult kiiresti ja professionaalselt abi saada. Abistamise viis on ennekõike meile seadusega antud menetlusvõimalus. Menetlust ei ole keegi kunagi tsentraliseerinud. Ma ei saa sellest jutust aru, kui öeldakse, et mulle pole otsustamiseks õigust antud. Inimest mõjutab see, kui konstaabel ütleb: „Ah, juhid ütlesid ...“ Inimene võib aru saada, et konstaabel peab igat oma liigutust kooskõlastama. See on koht, kus kiputakse kimpu jääma. Praegu on laual üks avaldus seoses metsavargusega. Uurija läks puhkusele ja ütles seda inimesele, aga ei lisanud, et asjaga tegeldakse edasi. Inimene sai aru, et nüüd on kõik, elu seisab, pätid varastavad edasi. Ühest lausest – „Ärge muretsege, Juku uurib edasi“ – oleks piisanud.

Tõepoolest, osa asju on tsentraliseeritud, aga suures organisatsioonis

KOMMENTAAR

Usalda oma keskastmejuhte Kuidas soodustada suures riigiasutuses initsiatiivi ja innovatsiooni? See on väga lihtne tõde. Usalda oma keskastmejuhte ja anna nende kätte ressursijuhtimine ehk tegelik inimeste ja raha juhtimine. Tippjuht ei saa olla kõigeteadja. Vahetud juhid on need, kes inimestega kokku puutuvad.

Kui keskastmejuhid ei ole tippjuhiga ühes paadis ega tea, kui palju nende üksustel raha on, siis ei ole mingisugust innovatsiooni ega initsiatiivi oodata. Siis otsustab keegi kaugel ja juht ei olegi juht. Keskastmejuht peab otsustama oma koosseisu üle, kui palju inimesed palka saavad ning keda motiveerida.

Marek Helm Maksu- ja Tolliameti peadirektor

12

Ma arvan, et meil on argasid juhte, kes on end kabinetti sulgenud ja püüavad endalt vastutust ära lükata. pole võimalik, et üks väike rühm inimesi otsustab kõike. See ongi meie konarliku organisatsiooni häda. Juhtimine tuleb usalduse ja meeskonna kaudu viia rohkem allapoole, juhtimispõhi peab olema laiem. Prefekt võiks võtta inimese tööle, aga see ei saa liikuda üheksa kooskõlastusringi kaudu. Tööle vormistamine ja selleks vajalikud tingimused peavad tulema ühest kohast ehk administratsioonist.

Millisena näed prefekti rolli?

kui peadirektori soov, et vastutus on Ida prefektuuri piirivalvebürool, kuid prefekti roll on vaadata, et büroo üksi ei jääks. Me ei ole personali ja tehnika vaates ideaalolukorras. Neid võimalusi, mis meil on, peab juhtima võimalikult targalt. Kogu aeg on vaja seirata, milline kasutegur oleks, kui piiripunkti panustaks kriminaalpolitsei või korrakaitsepolitsei, või on vaja mõni menetlusliik teise kohta paigutada.

Juhtimise seisukohalt on oluline arvestada, kui vähe meid on. Kõiki ressursse, mis prefektil on, saab kasutada ka mujal. Kui piirivalves on tugevad dokumentide tundjad, siis ei ole meil mõtet seda tarkust mujale tekitada. Peaks olema nii, et kui liikluspatrull peab Kosel kinni auto ja tal on kahtlus, et load on võltsitud, siis ta teab, kust abi saada.

Kui osakonnast tulevad „Miks?“ ja „Mida?“, siis peab küsimusega „Kuidas?“ tegelema eeskätt prefektuuri juht koos oma meeskonnaga. Kuidas prefektuuris neli tööliini üht eesmärki teenima saada? Kui meil on Narva piiripunkt, mis on suure intensiivsusega ja riiklikult tähtis koht, siis on minu

Kas meie juhtimine on läbipaistev?

Juht juhib inimesi

Julgus küsida

Juhiks saavad tavaliselt parimad spetsialistid, inimesed, kes teavad, kuidas erialaülesandeid hästi lahendada.

Sestap on juhil alati klassikaline dilemma: kas keskenduda ülesande parimale lahendamisele või kasutada igat ülesannet oma alluvate ja organisatsiooni treenimiseks. Mida suurem on organisatsioon, seda vähem saab ja tohib selle juht ülesandeid lahendada. Juht peab juhtima inimesi, mitte ülesandeid.

Ta peab määrama, mis ülesanded on tähtsad ja mis mitte, kuid ei peaks liiga palju ette ütlema, kuidas neid ülesandeid lahendada. Küll peab juht pärast ülesannete lahendamist lahendajatega arutama, kuidas läks ja kuidas oleks saanud paremini.

Aavo Kokk Catella Corporate Finance OÜ tegevpartner

Me oleme avatud organisatsioon ning üldjoontes on meie juhtimise süsteem läbipaistev. Kui küsida sedasama igalt PPA töötajalt, sõltub vastus tõenäoliselt eeskätt sellest, kui läbipaistev on nende vahetute juhtide tegevus ja juhtimisviis. Lihtne näide: kui osa

Organisatsiooni väärtusi loovad ja veavad juhid, neid kannavad laiali töötajad. Juhid peavad leidma aega selgitada otsuste ja suuniste tagamaid, et luua ühtset kultuuri ning usaldust. Kriisisituatsioonis on võimalik toimida ainult siis, kui inimeste vahel on usaldus. Kui me ei julge küsida kriitilisi küsimusi ega neile vastuseid leida, ei loo me algeid ka usaldusele, läbipaistvale kultuurile. Ühtseid väärtusi luues tuleb läbi vaielda erinevatele juhtimistasanditele ja üksustele seatavad ootused. Tähtis on teadvustada, mis rolli mingi osa organisatsioonist suures pildis etendab, milline on tema roll eesmärkide täitmisel. Tihti on nii, et kõige olulisemad otsused tehakse madalaimal tasemel, kus ühe hea või halva kogemuse põhjalt luuakse kogu organisatsiooni imidž.

Oliver Väärtnõu Riigikantselei strateegiabüroo direktor

JUHTIMINE

„Vahet ei ole, mis taseme juht sa oled, sa pead võtma vastutuse ja oma seisukohta kaitsma,“ tõdeb peadirektor.

Kolm mõtet • Me kipume kohati juhtimistöid sassi ajama. Meil on tegelikult väga palju erinevaid töid, mida ei saa ühte patta panna.

• Menetlust ei ole keegi tsentraliseerinud.

• Väärtused ei ole asi, mida vajaduse korral kuskilt üles otsida.

Need peavad olema igal politseinikul, igal juhil veres.

Too mõni näide, kuidas juht on oma rolli väga targalt mõtestanud.

Kui Juri Ustimenko oli pannud toime mitmenda tapatöö, aga me veel ei teadnud, et see on tema, kutsus üks juht mind sündmuskohalt välja ja küsis: „Mida sul on vaja selleks, et need kuriteod kiiresti lahendada ja et Tallinna inimesed saaksid rahulikult elada?“ Ta oleks võinud ka teistmoodi läheneda.

struktuuriüksuste büroojuhte kohtub süsteemselt vaid ühe korra kuus või tähendab juhtide nõupidamine seda, et ümber laua istuvad tähtsad inimesed, mitte seda, et arutatakse tähtsaid asju; samuti kui kardetakse teha kriitikat, siis ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik nimetada seda läbipaistvaks juhtimiseks.

Ma ei tahaks taganeda väärtustepõhisest juhtimisest. Väärtused ei ole asi, mida vajaduse korral kuskilt üles otsida. Need peavad olema igal politseinikul, igal juhil veres. Praegu me ei anna hinnangut, kas distsiplinaarsüüteo toimepanija käitus meie väärtuste järgi, sest ametlikult pole väärtusi

olemas. Väärtuste väljakuulutamisest üksi ei piisa. Neid tuleb kriitiliste situatsioonide kaudu sisustada.

Mis on sinu jaoks kõige põletavam teema, millega tahad juhina tegelda?

Kõik see, mis käib meie inimese ümber.

Kuidas peatada PPAst lahkumine, kuidas teha aruandlus lihtsamaks, kuidas lõpetada erinevates üksustes sarnaste tööde tegemine, sest see on meile liiga kallis? Kuidas motiveerida inimesi mõtlema tulemuslikkusele, et igaüks küsiks endalt, mida ta oma tegevusega mõjutab ja saab paremaks muuta?

Kõiki soove ei saa täita, aga on palju

kohti, kus saaksime oma töötaja jaoks rohkem teha. Juht peab oma meeskonna ära kuulama, nende eest seisma, julge olema, oma otsuseid selgitama.

Võtame kas või näiteks juhtkonna arutelud. Miks seal vait ollakse, ei arvata midagi? Kas kõik on selge ja arusaadav või loobutakse ja kardetakse välja paista ebakompetentne?

Kas PPA juhtkond on ühtne meeskond?

PPA juhtkond on muutumas ja meil on potentsiaali olla parem meeskond. Ma usun inimestesse.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

13

PROBLEEM Põhja prefektuuri Ida jaoskonna piirkonnakonstaabel Roman Tkatšenko töötab põhitöö kõrvalt Tallinna linnaliini bussijuhina.

Sajad politseinikud teenivad lisaraha Igal nädalal teavitab vähemalt üks patrullpolitseinik oma juhti teisel töökohal töötamisest. Paljud teenivad lisaraha kiirabiauto- või bussijuhina.

V

astset Põhja prefekti Kristian Jaanit olukord ei rõõmusta.

Vastupidi, juhi mure oma töötajate võimaliku tervise halvenemise ja pingest tuleneva töövõime vähenemise pärast on arusaadav. Samaaegu ei heida prefektuuri juht ühelegi politseinikule, kes seadustest tulenevalt kasutavad võimalust mujal lisatööd teha, midagi ette, sest elamiskulud on sissetulekutest mitu korda suuremad ning praegune politseiniku palk ei võimalda ots otsaga toime tulla. „Me räägime paarisajast politseinikust, kes jagavad oma energiat kahe või isegi kolme töö vahel. Paljudel on pered, kes soovivad oma osa. Põhitöö kõrvalt mujal töötamise korral näen suurimat ohtu läbipõlemises. Kui kaua jaksab üks inimene kahel rindel võidelda, ilma et üks pool ei kannataks? Kas on oht, et politseitööle tullakse teisest tööst puhkama või vastupidi? Ma ei ütle, et nii on, aga see on üks võimalikest ohtudest, mis võib paratamatult väsimuse ja ületöötamisega kaasneda.“ Nii Kristian Jaani kui ka teised

14

politseijuhid ei pea kujunenud olukorda riigi vaatest kuidagi mõistlikuks.

Nende meelest peaks tubli politseinik saama väärt tasu ühel ametipostil töötamise eest. „Paljud meie politseinikest käivad tööl kiirabis või haiglas ning haiglatöötajad teenivad omakorda lisa kolmandas kohas. Pole loogiline, et kahe nii olulise asutuse töötajad ei saa ühes kohast töötades äraelamiseks kuluvat tasu. See on kurb,“ on prefekt Jaani kindel seisukoht.

Lõvi punase risti vastu Äsja tähistas Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna välijuht Henry Murumaa aastapäeva. Nimelt sai tal juuni alguses täis aasta kiirabis. Ametinimetuselt kiirabitehnikuna ehk siis kiirabiautojuhi ja meedikute abilisena lisaleiba teeniv mees ei näe kahes kohas töötamises probleemi. „Mul on piisavalt aega, jõudu ja tahtmist praegu kahes kohas elatist teenida, mis ei lähe vastuollu ka töö- ja puhkeaja seadusega. Mul on pere ja hobid ning keegi ei

pea selle pärast kannatama, et mul aega ei ole,“ selgitab vilunud korrakaitsja.

Peaasjalikult läks Henry kiirabisse tööle, et palgalisa teenida. Lühikesel vahetusnädalal saab paaril vabal päeval kenasti perele veidi lisa teenida, ilma et kumbki töö ning mehe eraelu kannataks. „Ma ei tee kiirabis täiskohaga tööd, vaid ikka osaliselt, nii, kuidas graafik võimaldab ja tervis lubab. Mul ei ole seni olnud põhjust üleväsimust kurta.“ Kui alguses oli Henry kiirabisse tööleasumise peamine põhjus raha, siis nüüdseks on tööst saanud pigem hobi ja kasulik vaheldus. „Olen läbinud põhjaliku meditsiinialase väljaõppe, mis tuleb kasuks nii igapäevaelus kui ka politseitöös,“ räägib mees. Henry sõnul ei pöörita kolleegid seepärast silmi, et mees ka mujal töötab. Pigem on suhtumine positiivne.

Kui välijuhi kõrvaltöö kiirabis näis justkui kerge lisateenistusena, mis ei takista mehel puhata ja mängida, siis niisama lihtsalt ei ole läinud Ida jaoskonna piirkonnakonstaabli Roman Tkatšenko käsi, kellel lisatöö võtab suure osa vabast ajas, mille tagajärjel võivad teinekord kannatada nii pere kui ka mehe hobid. Roman on Tallinna linnaliini bussijuht. „Olen vist esimene bussijuht, kes töötab osalise

PROBLEEM

FOTO: OÜ FOTOROBOT

Teist ametit peetakse enim Põhja ja Lõuna prefektuuris

ajaga. Naljalt selline asi tavaliselt läbi läinud ei ole,“ räägib mees. Nii nagu enamikku politseinikest, kes teenivad lisa mujal töötades, ajendas Romanigi teist tööd otsima kesine sissetulek. „Kui tegin ära D- ja E-kategooria juhiloa, kindlustasin mõnes mõttes oma tagalat sellega, et ühe ameti kõrval on mul ka bussijuhipaberid. Kunagi ei tea, millal neid vaja võib minna, ja nüüd aasta tagasi tekkiski võimalus osakoormusega bussijuhi tööd teha.“

Ootab paremaid aegu Roman on bussijuht umbes 14 tundi nädalas, mis teeb kokku kaks tööpäeva. „Töö on päris kurnav ja rutiinne, aga siiski talutav, ega muidu ju ei teeks,“ naerab mees. „Eriti hull on suvel, kui väljas on palav. Ole siis terve päev seal palavas bussiroolis, ilma et saaks kuskil end jahutada. Päris raske on talvelgi, kui väljas näpistab pakane ning varasel hommikutunnil ei saa külmale mootorile hääli sisse.“ Roman ei salga, et parema meelega teeks ta ainult politseitööd, ning ootab aegu, kui palgad suurenevad ja lisatöö tegemine äraelamiseks enam päevakorras ei ole. „Paraku ei ole praegu teist võimalust ning suurenenud väljaminekud ei võimalda

ainult politseitöö palgast ära elada. Eks inimesed teevad valikuid. Mina olen teinud valiku, et mu laps saaks sporti teha, et vabadel päevadel, nii vähe, kui neid on, saaks perega kuskil käia, midagi kogeda, mitte ainult pangalaenu ja muid arveid maksta. Samas ma ei hädalda, sest see, kes teeb, ka jõuab.

Siiani olen hakkama saanud.“

Millal hakkab valgus tunnelis paistma ning politseinike sissetulekud suurenevad nii, et ühelgi mundrikandjal ei tuleks enam mujal raha juurde teenida?

Henry ja Roman on pelgalt kaks näidet meie kolleegidest, kes on sissetuleku suurendamiseks otsustanud peale politseisüsteemi töötada ka mujal. Ainuüksi meditsiinivaldkonnas on politseinikke paarikümne ringis, niisama palju inimesi teenib lisaelatist transporditeenuste valdkonnas.

Kui PPA töötaja soovib põhitöö kõrvalt töötada teise tööandja juures, peab ta sellest teavitama oma vahetut juhti, büroo juhti ja sisekontrolli. „Sisekontrollibüroo andmeil on juunikuu alguse seisuga kõrvaltegevusest teavitanud üle 270 ametniku, kellest umbes 150 teenivad kas ettevõtluse või palgatööga kõrvalt lisa," ütleb sisekontrolli juht Raul Vahtra.

Seejuures on mitu inimest esitanud teavituse mitmele kohale korraga, märkimisväärne osa teavitustest on seotud korteriühistute juhatusse kuulumisega. „Võib oletada, et tegelikkuses teenib muu tööga lisa rohkem inimesi, kui meile teada on, kuivõrd teavituste esitamise tähtaeg on alles 1. juulil ning iga päev lisandub uusi teateid," lausub Vahtra. Teisel töökohal töötajaid on peagu igas PPA osakonnas ja prefektuuris, enim on neid Põhja ja Lõuna prefektuuris.

Kolm töökohta viis insuldini Kurbi näiteid selle kohta, et mitmel kohal töötamine võib teinekord lõppeda kurnatusega, halvemal juhul isegi haiglavoodis, ei tule paraku kaugelt otsida. Hiljuti ütles üles ühe Põhja prefektuuris töötava politseiniku, muidu terve ja hakkaja noore mehe tervis, kelle kolmel kohal töötamine insuldini viis.

Paraku ei tee kaugeltki kõik korrakaitsjad mujal tööd legaalselt, mis tähendab, et politseil kui tööandjal puudub ülevaade sellest, paljud meie seast lisaraha teenivad. „Kui teete mujal tööd, siis tehke seda vähemalt legaalselt – andke meile teade, et teete kõrvaltööd,“ on prefekti sõnum.

Millal hakkab valgus tunnelis paistma ning politseinike sissetulekud suurenevad nii, et ühelgi mundrikandjal ei tuleks enam mujal raha juurde teenida? „Ma loodan siiralt, et juba järgmise aasta eelarve on sedavõrd suur, et palgaküsimuse saaks taas päevakorda seada,“ ütleb Jaani.

Helen Uldrich Põhja prefektuuri pressiesindaja

15

UUS PREFEKT

„Head ajad

on möödapääsmatud" Juunist Põhja prefekti ametisse asunud Kristian Jaani on tuleviku suhtes lootusrikas ning arvab, et suurte muudatuste kõrval tuleb leida stabiilsus.

Muudatustega võiks nüüd piiri pidada. Prefektuur on viimase aastaga palju muutunud, laseme nüüd veidi settida ja saavutame stabiilsuse.

Kui meil on uus prefekt, siis ei tähenda see, et kõik hakkaks kardinaalselt muutuma.

Ei, kindlasti ei tähenda seda. Kui keskkond väga nõuab ja muutmine on põhjendatud, siis ei saa pead liiva alla peita. Muudatused peavad lähtuma organisatsiooni vajadustest ning toetama selle paremat toimimist.

Kes on järgmine korrakaitsebüroo juht?

See selgub augustiks.

16

FOTO: OÜ FOTOROBOT

Kas uue prefektiga tulevad ka suuremad muutused?

UUS PREFEKT

Kuidas Põhja prefektuuril praegu läheb?

Kui palju saab prefekt üldse palgateemadel kaasa rääkida?

Kas pärast nelja aastat on prefektuur kokku kasvanud?

Hästi, kuid alati saab ka paremini.

On valdkondi, kus oleme olnud väga edukad, ja valdkondi, kus saab veel paremini. Väga valus teema on ametnike lahkumine ning see, et päris palju ametnikke teeb äraelamiseks kõrvaltööd. Nii ei peaks see kindlasti olema.

Saab ikka rääkida, suurendada teadlikkust ja probleemi esile tuua.

Julgen väita, et Põhja prefektuur on.

Vaidluskohti on loomulikult meilgi oma valdkondade vahel, kuid laias laastus on seis hea.

Kuidas inimeste lahkumist peatada?

See on meile väga hell ja oluline teema, tegelikult kogu riigi jaoks. Eriti siis, kui lahkub kogenud oma ala spetsialist, kes on saanud põhjaliku väljaõppe ning kelle asemele uut inimest võttes tuleb mõnes mõttes kogu õpe taas käima lüüa. Iga praegu lahkuv Põhja prefektuuri ametnik on meile suur löök. See on üks teemadest, millega tahan esmajärjekorras tegelda – pidurdada lahkumisi.

Kahtlemata on see keeruline. Väga raske on motiveerida inimest jääma tööle, kui mujal lubatakse talle kahekordse palgatõusu kõrval ametisõidukit, -telefoni ja muid hüvesid. Säärasel juhul on jutt üsna lühike. Inimestel on pered, keda üleval pidada, ning tihtipeale politseipalgast selleks ei piisa, rääkimata vaba aja veetmisest, perega

Vahetul juhil on võim luua positiivne ja üksteist toetav sisekliima. koos puhkamisest jne. Kõik lahkujad, kellega olen rääkinud, on lubanud politseisse tagasi tulla, kui palgad suurenevad. Hea seegi. Inimesed lahkuvad raske südamega, sest neile meeldib see töö. Samas rõhutan ka seda, et hoolimata ebapiisavast sissetulekust aitab töötajaid hoida põnev töö ning sõbralik ja kokkuhoidev kollektiiv.

Millal palgad tõusevad?

Loodan, et järgmise aasta eelarves on sissetulekute suurendamiseks mõeldud summa juba sees.

Mis on palga- ja personaliteema kõrval see kitsaskoht, millega uus juht peaks tegelema?

Keskastme juhi rolliga. Mõtlen seda, et meil on palju juhte, kes on mattunud igapäevatöösse, olgu see siis menetlus või midagi muud. Kas tal jääb selle kõrvalt aega juhtida? Juht ei saa ühtepidi võõrduda igapäevatööst, mida teeb tema meeskond, kuid juhilt oodatakse siiski midagi muud. Siin tuleb leida kuldne kesktee: mitte võõrduda tööst, samas tegelda oma inimestega, neid suunata, aidata, kuulata ja vestelda.

Mis on keskastme juhi roll?

Üks asi on selgitada eesmärke, st miks me üldse midagi teeme, miks peab just praegu näiteks pöörama tähelepanu perevägivallale, liiklusjärelevalvele jne. Juhi südameasi on vaadata ja tunda huvi, mis tema allüksuses toimub.

Väga olulisel kohal on sisekliima ning siin on jällegi ääretult suur roll igal vahetul juhil ja juhtidel omavahel.

Mõistagi on ühtsel ja üksteist toetaval meeskonnal töötulemusedki paremad.

Vahetul juhil on võim luua positiivne ning üksteist toetav sisekliima. Ei tohi unustada, et töötame kõik ühise eesmärgi nimel.

Olla kursis nelja valdkonnaga, lisaks administratsiooni teemadega, see nõuab pühendumist ja süvenemist.

Juht ei peagi igas valdkonnas kõige targem olema, selleks on tal meeskond, kuid loomulikult ei saa juhtida ilma, et üldse midagi ei teaks. Rolli mängib ka juhtimistasand. Näiteks peab teenistuse/talituse juht olema oma valdkonna tippspetsialist. Pooldan igati detsentraliseerimist ja delegeerimist, s.o vastutuse võimalikult allaviimist ja sellega koos õiguste andmist. Siis me jõuamegi nii kaugele, kuidas iga vahetu juht tunnetab oma rolli, kui talle on antud õigus ja sellega kaasnev vastutus.

Tegemist on paljuski usaldusega ning seda usaldust saab rikkuda ainult ühe korra.

Sulle meeldib sündmuskohal käia, oled operatiivjuht. Kas jätkad seda ka prefektina?

Kindlasti jätkan operatiivjuhina ja panustamist meie kriisireguleerimismeeskonna töösse. Mulle meeldib ise ka asju teha, mitte ainult öelda teistele, mida teha. Küllap on see mul olemuses ja see ei saa ära kaduda lähtuvalt ametipositsioonist.

Juht ei peagi igas valdkonnas kõige targem olema, selleks on tal meeskond.

Kust sa võtad oma energia, kuidas maandad pingeid, sest oled alati nii mitte-eestlaslikult energiline?

Kõige olulisem on pere toetus ja toimiv meeskond, kes sind ümbritseb.

Tuleb leida aega igapäevarutiinist väljaastumiseks ning pühenduda perele, hobidele, füüsilisele tegevusele, olgu selleks sport, muru niitmine, kalal või jahil käimine. Mina selle aja leian, kas või vägisi.

Kui raske või kerge oli sul öelda, et oled nõus prefektiks saama?

Kerge. Ühelt poolt võib-olla selle pärast, et juhtisin korrakaitsebürood viis aastat ja eks ju räägitakse, et viis aastat ühel kohal on juba säärane aeg, et võiks midagi muud vaadata. Selles mõttes tuli otsus lihtsalt ja uued ülesanded on mulle alati meeldinud.

Kui sa täna mõtled oma prefektuuri peale, mis on sinu number üks sõnum, mida tahaksid inimestele edasi öelda?

Peame vastu ja ootame paremaid aegu.

Paremad ajad on möödapääsmatud.

Helen Uldrich Põhja prefektuuri pressiesindaja

17

KRIMI Paavsti kodu läbiotsimisel leitud esemed

Kui äritsemine muutub

FOTOD: PÕHJA PREFEKTUUR

kuriteoks Kolm korda kriminaalkorras karistatud 37aastane Paavo Nyholm on ühtviisi tuttav nii pealinnas vargusi uurivatele politseinikele kui ka siinsetele varastele. Tõsi, vargad kasutavad mehest rääkides enamasti kõnekat hüüdnime Paavst.

K

eskharidusega ning hea taibuga Nyholm ise ei varasta, ent liialdamata võib väita, et paljud vargad mõtlevad järjekordset keldrit tühjaks tehes just Nyholmile. Paavst on mees, kes on aastate vältel olnud üks Tallinna kurikuulsamaid varastatud kraami kokkuostjaid.

Varavastaste kuritegude uurijate süda tilkus verd, kui nad mõne aasta eest, mil Nyholm vanglast vabanes, talle jalgrattaid, paadimootoreid, mobiiltelefone, velgi ja muruniidukeid tagastasid. Need olid asjad, mille puhul ei olnud teada, et need oleksid varastatud.

See ei tähenda, et need seda polnud, kuid tõendamiskohustus lasub sellises olukorras riigil, mitte asjade valdajal.

Avaldusi nende varguste kohta polnud kusagilt võtta ning nii käiski Nyholm politseis suure kaubikuga kolm korda uurijate silme all kraami ära vedamas.

Kriminaalpolitseinikud aimasid tollal, et kohtuvad Nyholmiga peagi.

18

Selle mehe kriminaalsete seikade seni viimane vaatus algas politseinike jaoks 2011. aasta septembris, kui ühest Harjumaal asuvast maakodust varastati kaks murutrimmerit ja oksalõikur.

Ligi kuu aja pärast õnnestus politseinikel vargad tabada. Ülekuulamisel võtsid mehed varguse omaks ning rääkisid võrdlemisi tavatul kombel välja, et müüsid kauba edasi just Nyholmile.

Aeg oli liiga noor Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse uurijad algatasid Nyholmi suhtes kriminaalmenetluse, ent meest kinni võtta oli veel vara. Seaduse järgi on varastatud kraami ostmine karistatav siis, kui ostja teab, et asjad on varastatud.

Kriminaalkurjategijad, eriti need, kes on juba vähemalt ühel korral süüdi mõistetud, ei ole nii rumalad, et tunnistaksid ise üles, et teadsid kauba

kriminaalset päritolu. Vaikivat pätti saab trellide taha saata üksnes siis, kui tõendeid on palju ja kohtu arvates ei ole sellist võimalust, et ostja ei teadnud kauba päritolu.

Algas mitu kuud kestnud jälgimise, kuulamise ja asjaolude lahtimõtestamise periood. Üsna kiiresti sai uurijaile selgeks, et Nyholm on oma käitumist varasema ajaga võrreldes oluliselt muutnud. Nende varaste ring, kes talle asju müüsid, oli viimaste aastatega märgatavalt kokku tõmbunud. Põhjus oli proosaline – Nyholm oli oma kliendibaasi ise väga kitsaks teinud. Esiteks ei ostnud ta enam midagi nende käest, kes olid ta juba kord „maha pannud“.

Ta isegi ei suhelnud enam nendega.

Teiseks valis ta uusi müüjaidki hoolega. Telefoni teel Nyholm varastatud asjadega ei kaubelnud, illegaalset äri tegi ta ainult silmast silma. Politseinikud mõistsid, et mees ei taha enam vanglasse sattuda.

KRIMI

Vaikivat pätti saab trellide taha saata üksnes siis, kui tõendeid on palju.

Ei saa öelda, et Nyholm teinuks ainult kriminaalset äri. Suures osas oli tegu legaalse vahendamisega – näiteks tõi ta maale autosid, putitas neid Marja tänaval asuvas garaažis ning müüs siis vaheltkasuga edasi. Lisaks laenas ta kõrge intressiga raha välja.

Kahe kriminaalkurjategija arveteklaarimine Kui politseinikud Nyholmi tegevust varjatult jälgisid ja kuulasid, juhtus tavatu ning küllaltki koomiline vahejuhtum, kus kriminaalpolitseinikud jälgisid kõrvalt kahe kriminaalkurjategija omavahelist arveteklaarimist. Nimelt oli Nyholm välja mõelnud küllaltki kavala rahateenimise viisi: ta hakkas tegelema kütuseäriga. Nyholm komplekteeris kaubiku 1000-liitrise mahutiga ning andis selle kasutamiseks varastele. Vargad käisid kaubikuga erinevatel ehitusobjektidel, varastasid valdavalt rasketehnika paakidest kütust ning tõid Nyholmile tagasi. Nyholm maksis neile iga liitri pealt raha, ise müüs aga kütust ligi ühe euroga oma klientidele edasi.

Miks Nyholmi ja üürilevõtjate koostöösuhe peatus, ei ole täpselt teada, ent 2012. aasta alguses ei toonud vargad enam ühel päeval Nyholmile kaubikut tagasi. Nyholm ei hakanud

pikemalt läbi rääkima, tellis tõstuki ja organiseeris kaubiku vargapundi maja eest enda valdusesse tagasi. Seejärel said politseinikud telefoni pealt kuulates aimu, et nüüd on tüli majas. Vargad olid eelmisel ööl sama kaubikuga vargil käinud ning jätnud näpatud hinnalised montaažipingid kaubikusse. Nyholm ei tahtnud pinkide tagastamisest kuuldagi ja eitas kõike. Kui kriminaalpolitseinikud vargad kinni pidasid, rääkisid nood Nyholmi hea meelega sisse.

Kommentaar Aastate eest tabasime mitu kokkuostjat, kelle elu- ja tööruumid olid põrandast laeni varastatud kraami täis laotud. Nüüdseks on kokkuostjad muutunud märksa ettevaatlikumaks ning võib öelda, et kogujatest on saanud head logistikud, kes liigutavad asju võrdlemisi kiiresti.

Jan Lants, Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse juht

Paavsti kinnipidamine Tõendeid oli lõpuks parasjagu ning 2012. aasta märtsis pidasid politseinikud Paavsti kinni, tegid mitmes tema elu- ja töökohas läbiotsimise ning leidsid hulgaliselt varastatud kraami.

Kohtunik oli nõus Nyholmi eeluurimise ajaks vahi alla võtma.

Vahi all oleku aeg venis Nyholmi advokaadivahetuse ja kaebamise tõttu 11 kuu pikkuseks. Selle aja vältel jooksutas Nyholm jälitajaid ning tutvus seaduses ettenähtud õigusega tehtud jälitustoimingutega. Lõpuks nõustus ta kokkuleppemenetlusega, mille järgi pidi ta reaalselt trellide taga veetma 11 kuud, millele järgneb 3 aastat katseaega.

Politsei jaoks oli see hea kokkulepe. Läinuks prokurör asjaga kokkuleppeta lõpuni, istunuks Nyholm vangis ehk mõne kuu kauem, võttes arvesse seda, et maksimaalne karistus on selle paragrahvi järgi kolm aastat vangistust. Siis olnuks Nyholm vabanedes puhas leht. Nüüd peab mees arvestama, et kui kolme aasta jooksul tõendatakse kas või üks varastatud asja ostmise episood, läheb ta kohe pooleteiseks aastaks trellide taha.

Ilmar Kahro Põhja prefektuuri pressiesindaja

Pahatihti karistatakse tingimisi Politsei toonitab tihti, et iga vargust ei ole mõistlik ega võimalikki põhjalikult uurida. Et võidelda tulemuslikult varguste vastu, on vaja kiusata varastatud asjade kokkuostjaid, olgu nendeks Nyholmi-sugused vahemehed või pandimajade pidajad. Kui aga visata pilk karistusseadustikku, ei paista paragrahvid retoorikaga kokku klappivat. Varastatud asjade kokkuostmise eest võib karistada kuni aastase vangistusega; kui seda tehakse mitmendat korda, siis kuni kolmeaastase vangistusega. Suurt osa kokkuostjaid karistatakse tingimisi, kokkuostja vahi alla võtmine on selgelt erandlik.

19

MÕTE

FOTO: SHUTTERSTOCK

Quo vadis,

rahapesu tõkestamine?

Rahapesu tõkestamise valdkonnas on Eesti teenäitaja paljudele riikidele.

Heast olukorrast hoolimata on rahapesu tõkestamine keeruline protsess.

1.

juulil 1999. aastal jõustus esimene rahapesu tõkestamise seadus ja alustas tööd rahapesu andmebüroo. 14 aastat hiljem võime rahapesu tõkestamise arenguga rahul olla – Eestist, ühest hilisemast rahapesu tõkestamisega alustajast, on saanud üks tublimaid teenäitajaid oma kolleegidele terves maailmas. Eestil on

20

ette näidata väga head tulemused varasematest valdkonna hindamistest ning meie tegemisi on kajastatud näiteks Baseli instituudi riikide rahapesu riski tabelis, kus Eesti on paigutatud Norra järel teiseks madalaima riskiga riigiks.

ACAMSi (Association of Certified Anti-Money Laundering Specialists)

vastavas tabelis on Eesti samuti teisel kohal, seekord Taani järel.

Heast olukorrast hoolimata on rahapesu tõkestamine kestev, keeruline ja pidev protsess. Rahapesu tõkestamine on arenenud pidevalt nii kurjategijate uute ning järjest keerulisemate skeemide kasutuselevõtu tõttu kui ka rahapesu kui kuriteo tõendamise üldise keerukuse poolest. Rahapesu on kriminaliseeritud enamikus riikides umbes 20 aastat tagasi, mis teeb sellest väga värske kuriteoliigi. Sellekohaseid seadusi ja isegi rahapesu definitsiooni on pidevalt täiendatud mitte ainult Eestis, vaid teisteski riikides. Hea on tõdeda,

MÕTE

et Eestis on kiiresti ning paindlikult seadusi muudetud. Head näited on siin käibemaksupettused ja rahapesu seoses nn romukullaga, kus probleemi tekkimisel suudeti maksualaste seadusemuudatustega olukorda oluliselt muuta ühe aasta jooksul. Eesti paindlik ja kiire reageerimine on üks põhjusi, miks peetakse üldises kontekstis Eesti rahapesu tõkestamise süsteemi rahvusvahelisel tasemel väga heaks.

Murekohaks maksupettused ja tundmata taustaga raha Üldise hea rahapesu tõkestamise taseme juures on meil jätkuvalt teemasid, mis nõuavad pidevat tegelemist. Kui vaadata viimaste aastate rahapesutrende, siis on kaks suurimat valdkonda endiselt eelkuriteona maksupettused ja Venemaa poolelt tulev tundmata taustaga raha. Kui varem liigutasid Venemaa raha kohalikud ettevõtted ja off-shore firmad, siis on viimaseil aastail hakatud skeemi oluliste osadena aktiivselt kasutama makseteenuse pakkujaid (ettevõtteid, kelle tegevusala on vahendada oma klientide raha).

Selliste skeemide puhul on kõige raskem tõendada, et tehingutes on kasutatud kuritegeliku tegevuse tagajärjel saadud raha. Kuna raha on pärit välisriigist, siis on üldjuhul raha sidumine kuritegeliku tegevusega Eesti õiguskaitseorganitel väga raske. Nii nagu kurjategijad pidevalt õpivad ja täiendavad oma skeeme, nii õpivad ning täiendavad oma tegevusi ka rahapesu tõkestajad, uurijad ja prokurörid.

Väga hea näide võiks olla rahapesu toimepanemine makseteenuse pakkujate poolt, kus kohus hindaks rahapesu koosseisuga kuriteona rahapesu, mille eelkuriteoks on KarSi § 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus. Säärane juhtum oleks üks järjekordseid tähtsaid samme rahapesu tõkestamise praktika kujundamisel. Nii sellise kui ka teiste juhtumite kohtupraktika ja pidev õigusaktide täiendamine suurendab rahapesu tõkestamise süsteemi efektiivsust ning muudab Eesti loodetavasti rahapesijatele ebaatraktiivseks riigiks.

Siia kõrvale saab tuua ühe huvitava numbri: viimastel aastatel on suurema tähelepanu pööramine maksetee-

Aivar Paul on PPA rahapesu andmebüroo juht.

nuse pakkujate tegevusele tähendanud seda, et Eestist Venemaale on sularaha piiril deklareerimine vähenenud ligi viis korda.

Näilise majandustegevuse mõiste Seadusesse võiks lisada näilise majandustegevuse mõiste ning tõendatud näilise majandustegevuse puhul oleks see võimalik eelkuritegu rahapesule. Üks suuremaid probleeme ongi nii makseteenuse pakkujate kui ka varifirmade kasutamisel see, et tihti on tõendatav reaalse majandustegevuse puudumine ning fiktiivsete lepingute, arvete jmt vormistamine, kuid raha-

Eesti paindlik ja kiire reageerimine on üks põhjusi, miks peetakse üldises kontekstis meie rahapesu tõkestamise süsteemi rahvusvahelisel tasemel väga heaks. pesu eelkuritegu, st seda, kust raha algselt pärineb, on väga raske ja tihti isegi võimatu tõendada, eriti piiriülestes skeemides. Seega võimaldaks näilise majandustegevuse võrdsustamine kuritegeliku tegevusega suunata rahapesu tõkestamise teravikku efektiivselt ühele praegusaja suurimale probleemvaldkonnale.

Pikemas perspektiivis võiks üks võimalikke rahapesu tõkestamise teemasid olla sularaha käibe piiramine – nii mõnigi riik on juba piiranud sularahaga tehtavate tehingute summasid mõ-

ningates majandussektorites. Näiteks keelustati Bulgaarias sularahatehingud, mis ületavat 7650 eurot. Belgias on sularahatehingud üle 15 000 euro juba aastaid keelatud. Tasuks kaaluda ka Euroopa Liidu piiriülese sularaha vedamise piiramist. Kuigi Eestis kasutatakse sularaha praktikas vähe, siis on just teatud valdkondades (nt kinnisvara) endiselt kasutusel suured summad sularaha ning need valdkonnad on atraktiivsed kurjategijailegi.

Kui eespool mainisin Venemaaga seonduvaid rahapesuskeeme, siis on Eestil ka teiste naaberriikidega tihedaid tööalaseid kokkupuuteid – Läti ja Soomega seoses käibemaksupettustega seotud rahapesuga ning Rootsiga seoses maksupettustega (ümbrikupalkade kantimisega) seotud rahapesuga.

Lähiaja märksõnad Lisaks makseteenuste pakkujatele, maksupettustele ja piiriülestele rahapesuskeemidele keskendumisele on lähiperioodi märksõnad kodumaised riikliku taustaga isikud ja nende lähikondsed, kes võivad oma ametipositsioonist tulenevalt saada korruptiivset tulu; pangakontode keskregistri loomine (nii riigisiseselt kui ka kunagi terves Euroopa Liidus) ning rahapesu andmebüroo poolt omanikuta vara riigi tuludesse konfiskeerimine. 2013. aastal toimub ka Moneyvali järjekordne hindamine.

Rahapesu tõkestamine on jätkuvalt põnev teema, kus kurjategijatega sammu pidamine on proovikiviks nii õiguskaitseorganeile kui ka seadusloomega tegelevaile isikuile. Rahapesu andmebüroo tänab kõiki koostööpartnereid Eesti rahapesu tõkestamise süsteemi ülesehitamisel.

Aivar Paul PPA rahapesu andmebüroo juht

Vaata lisaks: Moneyvali hindamiste horisontaalne ülevaade: www.coe.int/t/dghl/ monitoring/moneyval/Publications/ 3rdHorizontalreview_en.pdf Baseli instituudi (Basel Institute of Governance) riikide rahapesu riski tabel: index.baselgovernance.org/index/ Index.html#ranking

21

PERSOON

„Tahan, et mu tööl oleks reaalne tulemus!“ Üha rohkem avalikkuse huviorbiidis oleva pagulaste ning varjupaiga andmise valdkonna eest hoolitseb Politsei- ja Piirivalveametis naine, kes on hingelt advokaat, kuid kes ei pelga vabal ajal ka traktori rooli istuda.

Saage tuttavaks Leen Eenpaluga.

L

eenu töö sisejulgeoleku valdkonnas sai alguse 11 aastat tagasi, kui ta kandideeris pärast õigusõpinguid tööle Siseministeeriumi välismaalaste osakonda. Varjupaiga andmisega seonduv oli Leenu jaoks põnev ning pealegi on olnud rahvusvaheline õigus alati atraktiivne. Siseministeeriumis saigi ta oma esimese kogemuse varjupaiga valdkonnas, osaledes nii Euroopa Liidu töörühmades kui ka hoolitsedes valdkonna arendamise eest Eestis.

Need ajad olid huvitavad, kuid samaaegu rasked, sest tol ajal ei olnud veel Eestil suurt kogemust istuda teiste liikmesriikidega ühise laua taga ning pidada läbirääkimisi. Isegi spetsialiste ja nõuandjaid, kellelt küsida, oli napilt.

Leenu sõnul oli ministeeriumis töötamise aeg äärmiselt põnev, kuid ka ülimalt pingeline.

Paari aasta möödudes mõistis ta, et sooviks näha oma töös rohkem käegakatsutavat tulemust. Samal ajal otsiti toonasesse Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse pagulaste osakonna juhatajat. Kuna Leen pole oma loomult poliitik, vaid pigem praktik, tuli pakkumine

22

Rahvusvahelise kaitse talituse juhataja Leen Eenpalu peab lugu õigus- ja migratsioonikirjandusest. Hea meelega loeb ta ka Talis Bachmanni raamatuid psühholoogiast ja mäluuuringutest, mida saab edukalt oma tööski kasutada.

PERSOON

just õigel ajal. „Mulle meeldib olla sündmuste keskel ja midagi reaalselt ära teha,“ ütleb ta.

Taotlusi oli märksa vähem Üheksa aastat tagasi töötas pagulaste osakonnas koos Leenuga viis inimest, kuid taotlusi oli praegusega võrreldes märksa vähem. Samas ei saa Leenu arvates neid kaht aega omavahel võrrelda, sest paljud tööülesanded, mida tol ajal lahendati, on nüüdseks ministeeriumi ja teiste üksuste pädevuses. „Tegime tol ajal kõike, mis valdkonda vähegi puudutas, alates menetlusest ning lõpetades õigusloomega. Käisime Euroopa Nõukogu töörühmades, koostasime Eesti positsioone ELi õigusaktide nn läbirääkimisprotsessideks jne,“ räägib Leen.

Varjupaigamenetluse põhimõtted on praegugi samad, kuid paar aastat tagasi hakkas Euroopa Varjupaiga Tugiamet (ingliskeelne lühend EASO) süsteemsemalt korraldama menetlejate koolitusi. Koolituste kaudu on tekkinud hea võimalus menetlejatel ennast varjupaiga valdkonnas ja teisteski liikmesriikides toimuvaga pidevalt kursis hoida ning seeläbi menetluse kvaliteeti parandada. Isiklike kontaktide kaudu mujal Euroopa Liidus töötavate kolleegidega saab asjad kiiresti ja hästi aetud. Ühtse varjupaigasüsteemi mõte ongi, et varjupaigamenetlus toimuks kõikjal ELis ühtemoodi. „Oleme küll tublid, kuid Eesti-sugune väikeriik peab kasutama teiste kogemust ja abi, mitte alati jalgratast leiutama,“ arvab Leen.

Kanepikakukesed Türgi maiustuste asemel Kuna menetlusinfo on konfidentsiaalne, ei saa Leen oma töös ettetulevatest juhtumitest lähemalt rääkida, kuid meenutab üht aastatetagust lugu, millele mõtlemine paneb siiani naerma. Aeg-ajalt soovivad taotlejad tulla Leenu jutule. Nii juhtus ka ühe Türgi härrasmehega, kes tuli üle idapiiri läbi lume Eestisse ning taotles rahvusvahelist kaitset. Ta lubas, et kui talle kaitse antakse, siis tema Eesti riigi kaela ei jää, vaid avab siin Türgi pagaritoodete äri. Hilisemast käitumisest ja taustauuringust selgus, et peale kriminaalse tausta oli mees Eestis vahele jäänud ühe aegade suurima kanepikasvandu-

Leen Eenpalu • Sündinud 5. juunil 1978. aastal Tallinnas.

• Abielus, 4- ja 6aastase tütre ema.

• Leen on lõpetanud 1996. aastal Viimsi Keskkooli, 2002. aastal Tallinna Majanduskooli õiguse erialal ja kaitsnud 2009. aastal Tartu Ülikoolis õigusteaduse magistrikraadi.

• On töötanud aastail 1998–2002 Viimsi vallavolikogus sekretärina, 2002–2004 Siseministeeriumis välismaalaste osakonnas peaspetsialisti ja nõunikuna ning alates 2004. aastast Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, nüüd Politseija Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse talituse juhatajana.

• Vabal ajal on osalenud MTÜ Eesti Noortalunikud töös, teinud tervisesporti ja renoveerinud Pärdi talu.

Suureks hobiks on vintage-ehete kollektsioneerimine.

sega. Naljaga pooleks arvatakse siiani, et mees rääkis äriplaanide kohta küll tõtt, kuid jättis mainimata, et plaanis pagariäris klassikaliste Türgi maiuste asemel küpsetada kanepikakukesi.

Kuid jäägu nali naljaks. Varjupaika taotlevad väga erineva taustaga inimesed – mõnel puudub haridus, mõni on aga oma koduriigis väga kõrgel ühiskondlikul positsioonil –, kuid õigus erapooletule suhtumisele ja menetlusele on kõigil. Nii mõnegi taotleja elulugu kuulates on Leen end tabanud mõttelt, kui turvaline ja hea on Eestis elada.

Vastuoluline valdkond Leenu arvates on varjupaigavaldkond vastuoluline, sest tähtis ei ole ainult varjupaigaotsus ise, vaid ka see, mis peale kaitse andmist inimesega edasi saab. „Kui inimene on läbinud pika ja keerulise menetluse ning tema kaitsevajadust on lõpuks tunnistatud, peab olema läbi mõeldud ka tema hilisem eluolu,“ sõnab Leen. Oluline on see, mis integratsioonimeetmeid riigis võetakse, et kaitse saanud inimene ei peaks enda elatamiseks otsima ebaseaduslikke teid. Leenu arvates on võtmeküsimus ja integreerumise alus kohaliku keele oskus. „Paljud rahvusvahelise kaitse saanud inimesed ei taha

23

PERSOON

Leenu suureks hobiks on koguda vintageehteid, mis on tavaliselt Skandinaaviamaade taustaga.

Eestisse jääda, kuna siin on keeruline tööd leida. Põhjuseks on peagu olematud keeleõppevõimalused. Inimene võib küll minna ise tasulistele keelekursustele, kuid kaitse saanud inimesed on tihti Eestis sunnitud töötama söögikohtades, kus peavad nii mõnelgi juhul ebaseaduslikult seitse päeva nädalas ametis olema. Kui inimene juba sellisesse kohta tööle läheb, on keeruline kaasata teda keelt õppima ja temaga tegelda. Säärasel juhul jääb integratsioon olematuks ning pikas perspektiivis see riigile kasu ei too,“ selgitab ta.

Elamisluba pikendama tulles räägivad kaitse saanud inimesed sellest, kuidas neil vahepeal läinud on, vestlevad oma muredest ja toimetulekuprobleemidestki. „PPA siin aidata ei saa. Arvan, et inimestele tuleks toetuste maksmise ja suurendamise asemel anda võimalus ja luua eeldused, et neist saaks täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. Tõhus keeleõpe oleks üks neist eeldustest,“ tõdeb Leen.

Näide Rootsist Hea näide selle kohta, et integratsioon peab olema loogiline jätk kaitse and-

24

misele, on Leenu sõnul hiljutised rahutused Rootsis, kus tõmmati paralleel kohe pagulastega. „Tegelikkuses oli tegu teise generatsiooni migrantide, mitte pagulastega ning põhjused oli noorte hulgas valitsev suur tööpuudus ja muud probleemid. Inimene, kes vajab kaitset, kuna ta on reaalselt kogenud piinamist, fabritseeritud kriminaalasju ja ebaõiglast kohtupidamist, pannakse ühte patta sisserännanud vandaalidega. Neid inimesi on vaja eristada, mitte teha kaugeleulatuvaid järeldusi ilma asjaolusid teadmata,“ lausub Leen.

Kõige tähtsam on selles valdkonnas suutlikkus teha keerulised asjad arusaadavaks lihtsate sõnadega.

Kui rääkida varjupaigamenetluse tulevikust, arvab Leen, et taotluste arv on kindlasti tõusuteel. Seda kinnitab nii statistika kui ka teiste riikide kogemus. Kolleegid teistest ELi liikmesriikidest on seisukohal, et praegu on Eesti jaoks hea aeg valmistuda ning õppida teiste liikmesriikide vigadest, enne kui taotlejate arv suuremaks läheb. „Reaalne elu on aga see, et mõtlema hakatakse alles siis, kui probleem on juba käes,“ ütleb Leen. Kõigeks ei ole võimalik valmistuda, kuid nii mõndagi oleks võimalik teha. Kõige tähtsam on selles valdkonnas suutlikkus

teha keerulised asjad arusaadavaks lihtsate sõnadega.

Nii keerulises valdkonnas kui varjupaigamenetlus suudetakse säilitada kainet meelt ja stressitaset võimalikult madalal ainult positiivse tööõhkkonnaga. Oma meeskonnaga on Leenul igatahes vedanud, sest tema ümber on koondunud tõelised oma ala professionaalid, kes on haritud ja laia silmaringiga. Varjupaigamenetlus on igal juhul meeskonnatöö.

Iseendaga kahekesi Pärast tööd kiirustab Leen tavaliselt lasteaeda oma kahele tütrele järele ning viib nad tihti õhtul veel ujuma.

Leenu lapsed, kellel on hea fantaasialend ja kellele meeldib palju suhelda, ei lase emal liiga palju töö peale mõtelda ning lisavad ellu tasakaalu. Iseennast hoiab Leen vormis rattaga sõites, ujudes või kepikõndi tehes. Sel ajal saab ta oma mõtteid koondada ja iseendaga olla. Kahjuks on viimastel aastatel jäänud vähe aega lugemiseks, kuigi see oli varem Leenu lemmiktegevus. Eriti meeldib talle lugeda õiguskirjandust ning endise õppejõu Talis Bachmanni raamatuid psühholoogiast ja mäluuuringutest. Bachmanni käsitlust mälust saab Leen kasutada ka oma töös, sest see aitab mõista, mida inimene võib üldse mäletada. Näiteks hakkab trauma läbi elanud inimese mälu trikke tegema ning tihti ei saagi eeldada, et ta mäletaks kõiki sündmusi täpselt.

Vabal ajal kogub Leen kirglikult

PERSOON

Leenu ja tema põllumajandusettevõtjast abikaasa Ivo peres kasvavad 6-aastane Rebeka ja 4-aastane Renate.

Leen on üles kasvanud põllumajandustehnika keskel ning saab suurepäraselt hakkama ka traktori juhtimisega.

Teised Leenust

vintage-ehteid, mis on tavaliselt pärit Skandinaaviamaadest. „Need on omanäolised ja ilusad,“ ütleb Leen, silmis sära. Iga eseme kohta on ta uurinud tausta ja ajalugu, näiteks ehte valmistamise meetodit. Kui aega üle jääb, püüab ta koos abikaasaga käia mõnel raskemuusikakontserdil.

Rabarokk jäi eelmisel suvel küll vahele, aga ehk sel aastal õnnestub. Muusikamaitse on nakkav ning tüdrukudki nõuavad autosõidu ajal juba AC/DC-d ja Black Sabbathit. „See on hea, et lastel on muusikamaitsega kõik korras,“ muigab Leen.

Leen on üles kasvanud talus ja viibinud lapsest peale masinate ning põllumajandustehnika keskel. Kuna ta isa oli masinaehitusinsener, kes joonestas ja konstrueeris ise masinaid, oli see loomulik osa Leenu elust. Tänapäevase põllumajandustehnika juures köidab teda masinate võimsus ja läbimõeldus. Midagi ei tohi olla üle ega puudu. Täpselt on reguleeritud, kui palju viljaseemet või taimekaitsevahendit pannakse. Leen saab suurepäraselt hakkama nüüdisaegse traktori juhtimisega, olgugi et selle juhtimisseadmed sarnanevad kosmosemasina omadega.

„See on ju NAINE!“ Talutöid tehes võivad stereotüübid teinekord üsnagi vahvaid olukordi põhjustada. Paar aastat tagasi otsustas Leen ise traktoriga põllule kive korjama minna. Tavaliselt anti kivid maa-

omanikule, kes nendest midagi ehitas.

Kui talunik traktori roolis naist nägi, ehmus ta päris ära ning ütles kohmetult, et eelmisel aastal oli siin küll üks meesterahvas. „See on ju NAINE!“ oli taluniku poeg veelgi nõutum. Leenu arvates on väga naljakas, et tema enda jaoks tavapärane asi kellelegi nii suurt hämmingut valmistab. „Vahet ju pole, kes tööd teeb. Peaasi, et see on tehtud ja hästi tehtud,“ arvab Leen.

Leen, kelle neiupõlvenimi on Pärdi, elab perega Viimsis, kuid suved veedab ta peamiselt Raplamaal, kus renoveerib Pärdi talu, mis on juba viiendat põlve tema suguvõsa kasutuses. Talus on säilinud isegi peidik, kus Leenu vanaisa end küüditamise eest peitis. Mälestuste ja positiivse aura tõttu püüab Leen talu kindlasti järgmistele põlvedele hoida.

Talutöödega toimetab aga iga päev Leenu põllumajandusettevõtjast abikaasa, kelle vanavanaisa Kaarel Eenpalu oli riigivanem, Eesti esimene siseminister ning Eesti politsei looja.

Juhuse või saatuse tahtel on läinud nii, et Arukülas Hellema talus jätkatakse endise peremehe tööd talu pidamisel, mis jäi sunnitult pooleli. Talu oli juba esimese peremehe ajal heal järjel ning arvestatav õppe- ja põllumajandusettevõte, kus toodeti müügiks teravilja ning võid, mida eksporditi ka välismaale. „Paljud Kaarel Eenpalu põhimõtted ja tema asjaajamise viis on tänapäevalgi eeskujuks,“ ütleb Leen.

Katrin Rohtla PPA pressiesindaja

Minu aastatetagune esimene mälestus Leenust on noorest naisest, kes astus ruumi ning pani selle särama oma punase pea, särava naeratuse ja kaasahaarava naeruga. Aastaid hiljem on see jäänud samaks. Emaks saamisega on küll temasse tulnud soliidsust ja väärikust, kuid siiski piilub selle tagant alatihti välja Pipi. Inimese ja kolleegina on Leen alati olnud avatud ning otsekohene. Temaga suheldes ei ole vaja keerutada ega läbi lillede rääkida. Ka tõsised ja rasked probleemid suudab Leen oma positiivse ellusuhtumise ning hoolivusega lahendada ilma suuremat vastuseisu tekitamata.

Leenu puhul meeldib mulle eriti tema suutlikkus ka kõige raskematest hetkedest huumoriga üle saada.

Ene Rebane PPA finantsbüroo juhtimisarvestuse talituse nõunik, Leenu endine ülemus Tean Leenu aastast 2002. Esialgu suhtlesime telefoni teel, kui ministeeriumis nõunikuna töötav Leen ennast praktikute tööga kursis hoidis ning minu kui tolleaegse KMA pagulaste osakonna menetleja arvamust küsis.

Aastal 2004 sai Leenust juba minu otsene ülemus. Mulle meeldib tema juures kõige rohkem konkreetsus ja otsekohesus, samuti julgus, pühendumus, visadus eesmärkide saavutamisel ning tubli annus riiginaiselikkust.

Ta suudab suurest töökoormusest hoolimata edukalt olulist ebaolulisest eraldada. Võin alati kindel olla, et ta kuulab ära minu arvamuse ja arvestab seda. Ükski küsimus ei jää kunagi lahenduseta ning alustatu lõpetamata.

Kui minu argumendid vett ei pea, saan kohe vastuse. Säärane konkreetsus ja lahendustele suunatus sobib mulle väga.

Anneli Viks PPA rahvusvahelise kaitse talituse peaekspert

25

LIIKLUS

Liiklusliini operaator Peeter Rehema on vastanud liiklejate kõnedele liini esimesest päevast alates. Omade seas tuntakse Peetrit kui liiklusliini vanaisa.

FOTO: RAGNE KEISK

Liiklusliin muutus üle-eestiliseks Liiklusliini idee sündis 2007. aastal Tallinna–

Tartu maanteel, kui ühes autos sõitsid pealinna poole kolleegid Lõuna prefektuurist. Kui seni teenindas liiklusliin üksnes Lõuna-Eesti kõnesid, siis lülitus 1. juunist süsteemi terve Eesti.

L

iiklusliini idee autor ehk n-ö liiklusliini isa on Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets. Tema sõnul on varem korduvalt arutatud võimalusi alustada liiklusliini teenust kõigis prefektuurides või hakkab Lõuna prefektuur teenindama kogu vabariigist saabuvaid kõnesid. „Liiklusliini üleriigiliseks

26

minemisel on mõneti tegu katsetusega kogu riigis universaalse ühetaolise teenuse arendamise kõrval tegutseda vahel ka kompetentsuskeskusena, st mitte luua kõikjal alati ühetaolisi üksusi, vaid rakendada spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks olemasolevaid kogemustega töötajaid. Samasugusel põhimõttel tegutsevad edukalt ka vee-

bikonstaablid,“ ütleb Koemets.

Liiklusliini ellukutsumise kandev idee väljendub suhtumises, et karistus ei ole primaarne, tähtsam on oma väära tegu tunnistada ja mõista ning edaspidises liikluskäitumises korralikum olla. Samuti saab liiklusliinile saata inimeste liiklusmuresid, mida hädaabinumbrilt 110 kõige paslikum küsida ei ole.

Operaatoreid tuli juurde Päris esimesest päevast alates on liiklusliini kõnesid teenindanud Peeter Rehema, keda võib praegu kutsuda liiklusliini vanaisaks. Aja jooksul lisandus liiklusliinile teinegi operaator

LIIKLUS

Aivar Kirja. Peeter ja Aivar korraldasid oma tööd seni nii, et korraga oli tööl üks neist. 1. juunist liitusid nendega juhtimiskeskuse töötajad ning liiklus- ja patrullpolitseinikud.

Liiklusliini üleriigiliseks muutumise päevast alates teenindavad kõnesid korraga kaks ametnikku, kellest üks on juba nn vana kala ja teine värske kollanokk. Vabatahtlikkuse alusel on ennast liiklusliini töökasse kollektiivi kirja pannud 16 inimest Lõuna prefektuurist.

Maikuu esimese 16 päevaga tuli liiklusliinile 200 kõnet, mis teeb päeva keskmiseks umbes 12 kõnet. Kõnede rekord ühe päeva kohta on seni 28, aasta-aastalt on kõnede maht tublisti kasvanud. Enim helistavad liiklusliinile Tartu elanikud, kes teevad suisa 90% kõnedest. Tuleb tõdeda, et teistegi maakondade helistajad on aktiivsemaks muutunud ning liinile saabub üha rohkem kõnesid väljastpoolt Tartut.

Esimese üleriigilise kõne sai liiklusliin 15. mail 2007. aastal, mil helistas tallinlane, kel oli probleem tema garaažis parkinud võõra autoga. Järgepidi on iga päev liiklusliinile helistanud üha rohkem inimesi tervest Eestist.

Väljastpoolt Lõuna-Eestit helistajaile on suur üllatus, et rikkumistest teatamisele ei järgnegi karistust, vaid korrarikkujale selgitatakse tema eksimust telefonitsi.

Politsei võtab hooletu liiklejaga ühendust Liiklusliinile saabuva hoolika liikleja kõne võtab vastu Lõuna prefektuuri liiklusliini operaator, kes kuulab ära helistaja mure. Seejärel kontrollib politsei saadud infot ning võtab hooletu liiklejaga telefonitsi ühendust, et selgitada tekkinud olukorda. Rikkuja tegu fikseeritakse, kuid tavaliselt ei järgne sellele menetlustoiminguid.

Kui rikkumine on raskemate killast, näiteks teated joobes juhtide kohta, siis annab liiklusliin info edasi esimesele patrullile, kes läheb kohapeale asja kontrollima.

Peeter Rehema sõnul joonistuvad liiklusliinile tulevate kõnede hulgast levinuimad rikkumised. Tartus on välja kujunenud piirkonnad, ja kui veel täpsemaks minna, siis lausa konkreetsed aadressid, kus rikutakse massiliselt parkimiseeskirja. Näiteks saabub

Tartus Vaksali tänaval asuva ortopeediakeskuse esise parkimiskorralduse kohta päris palju kõnesid inimestelt, kellele selline asi märkamata ei jää.

Linnatänavatel on parkimisprobleeme olnud korduvalt teatrite keskpäevaste etenduste ajal, mil on avatud ümberkaudsed koolid ja asutused, mille tõttu on niigi kõik võimalikud „augud“ täis pargitud. Talvel helistatakse enim magalarajoonidest, eriti Annelinnast, kus lumekoristuse perioodil jääb sahkadele ette palju seisvaid ja parkivaid sõidukeid.

Liini koormus suureneb kevaditi Kevadel remonditakse linnas teid ning paljud teed ja tänavad on liikluseks suletud. Siis tuleb ette sedagi, et juhendatakse inimesi, kuidas jõuda mööda kõrvalisi tänavaid soovitud sihtkohta. Tähelepanu väärib ilmselt seegi, et liiklusliinile on saabunud kõnesid, milles ei kurdeta millegi üle ega kaevata kellegi peale, vaid lihtsalt küsitakse õiget või otsemat teed. Hiljutiste suurte viadukti remonttööde ajal helistas liinile kodanik, kes uuris, kuidas ta kõige kiiremini ja ilma keerutamata

Liiklusliini kandev idee on suhtumine, et karistus ei ole primaarne. Olulisem on tunnistada oma viga ja käituda edaspidi hoolikamalt.

Kurepallu jõuaks. Mis seal siis muud, kui Peetril tuli huvilisele vajalikud juhtnöörid kätte anda ning meeldivat ja turvalist sõitu soovida.

Liiklusliini mehed on tihti psühholoogi rollis, sest närviline helistaja tuleb esmalt maha rahustada, et temast oleks üldse võimalik aru saada. Samuti peab oskama suhelda rikkujaga, kellele on vaja helistada ja eksimustest teavitada.

Igapäevaste ja üsna tavapäraste kõnede kõrval on liiklusliinile saabunud ka politsei väljakutseid, mis pidanuksid jõudma numbrile 110. Seepärast on liiklusliini meestel üks väike soovitus helistajaile, kes võiksid selge

Tähelepanelik kodanik võiks valida liiklusliini numbri 14 900, kui ta märkab:  ristmiku ületamist punase fooritulega  jalakäija ohustamist ülekäigurajal  suunatuleta reavahetust  turvavarustuseta last autos  hoovivärava kinniparkimist  üle pidevjoone möödasõitu  piirkiirusega liikujast möödasõitu  ohtlike manöövrite sooritajaid Liiklusliin toimib esmaspäevast pühapäevani kella 7st 19ni. Töövälisel ajal vastab kõnedele automaatvastaja.

häälega öelda, et nad helistavad just liiklusliinile.

Katseaeg juunist septembrini Indrek Koemetsa sõnul on liiklusliini puhul tegu laiema liiklejate ringi liikluse ohutumaks muutmisega ilma karistamise mahtusid suurendamata.

Lõuna prefektuuris liiklusliini toimimise aja kogemuste põhjal soovitab ta soojalt kõigil meie organisatsiooni liikmeil mõelda enda peas valmis käitumismall puhuks, kui liikluses märgatakse kaasliiklejaid ohustavaid rikkumisi toime pannud sõidukijuhti. „Ei pea helistama just kõige kriitilisemas liiklusolukorras. Kui sõiduki number on üles kirjutatud või meelde jäetud, saab teate edastada siis, kui seda on kõige turvalisem teha. Säärast sekkumisvõimalust tasub propageerida ka oma tutvusringkonnas ja avalikes esinemistes. Kui liinile helistab politseitöötaja või meie inimeselt vahetu soovituse saanud vabatahtlik, siis on säärase teate usaldusväärsus meile kõige kõrgema kraadiga. Seega kurvalt inimeste hukkumisest rääkivate uudiste kuulamise asemel vaatame liikluses lahtiste silmadega ringi ning edastame sõbraliku hoiatuse liiklusliini 14 900 abiga,“ lisab Koemets. Üleriigilist liiklusliini katsetatakse juunist septembrini. Kui selgub, et liiklusliini vajatakse terves Eestis ja liiklejad võtavad liini omaks, minnakse projektiga edasi.

Ragne Keisk Lõuna prefektuuri pressiesindaja

27

TÕLGID

Sõna-sõnalt Kui välismaalane satub Eestis liiklusõnnetusse või meie piirile saabuvad võõrkeelsed sisserändajad, vajatakse juhtumi lahendamiseks kiiresti politseitõlkide abi. Politsei tõlkebürool on oma kogemustest ette näidata nii araabia, somaali, farsi, hindi, vietnami kui ka viipekeele tõlkeid.

FOTO: REELIKA RIIMAND

K

ui päris aus olla, on politseitõlkide ampluaa märksa laiem kui avariis osalenud välismaalase või immigrantide ütluste tõlkimine. „Meie töös ei ole tüüpilist tõlget. Tõlgime materjale seinast seina,“ räägib tõlkebüroo juhataja Ljudmilla Tiigiste. „Seinast seina“ on päris tabav väljend, kui tõlkida on vaja ekskavaatori venekeelset kasutusjuhendit, saksakeelset DNA-ekspertiisi ja vietnamikeelseid ütlusi või sõita nädalaks koos uurijaga Hiinasse majanduskuriteo niite harutama.

Peamiselt tõlgivadki politseitõlgid menetlusmaterjale ehk seadusest tulenevaid tõlkeid. Räägime siin kriminaal-, väärteo-, haldus-, varjupaigamenetlusest jne. Vahel on tõlgid abiks ka koolituste tõlkimisel või aitavad suuremate projektide juures, näiteks Schengeni hindamistel.

Enim on vene-eesti tõlkeid Kõige rohkem vajatakse tõlkeid kriminaalmenetluses ning põhiliselt vene keelest eesti keelde nii kirjalikult kui ka suuliselt. Peale vene keele on nn oma keeled (st keeled, mida tõlkebüroo tõlgid ise valdavad) inglise, soome, prantsuse, saksa ja rootsi keel.

Kasvav vajadus on eksootiliste keelte

tõlgete järele. Kui möödunud aastal oli vaja tõlkida palju gruusia keelt, siis on nüüd rambivalguses vietnami keel.

Põhjusi pole vaja kaugelt otsida – tõlkekeelte vajadus sõltub otseselt sisserändajate emakeelest.

Kui tõlkida on vaja keelest, mida politseitõlgid ise ei valda, ostetakse tõlge sisse. Möödunud aastal tehti seda 31 keele puhul, nende hulgas araabia, farsi, hindi, vietnami, kurdi, urdu ja viipekeel. Kõige eksootilisemate keelte tõlkijaid leitakse isiklike kontaktide kaudu või tehakse koostööd teiste riikide politseiorganisatsioonidega.

Eelmisel aastal vajati näiteks somaali keele tõlki, kes leiti Soomest, ning tõlge tehti videokonverentsi vahendusel. „Alati ei peagi tõlk ise kohapeale miKogenud tõlgid Kati Rump (vasakul) ja Kadi Kuusk tõlgivad sageli ka ülekuulamisi. Omaloomingut siin endale lubada ei tohi, tõlkida tuleb sõna-sõnalt.

28

TÕLGID

nema. Mõnikord saab tõlkida ka telefoni teel ning sõidu pealt aega kokku hoida,“ selgitab Tiigiste.

Ka tõlk tõmbab selga kuulivesti Sarnaselt tõlkekeelte kirjususega on väga erinevad situatsioonidki, kuhu tõlgid sattuda võivad. Tõlk võidakse kutsuda kell 4.30 hommikul liiklusõnnetuse sündmuskohale, arestimajja, vanglasse või politseioperatsioonile, kus tuleb selga tõmmata kuulivest.

Mitte igaüks ei saa niisuguse tööga hakkama. Narkomaanist või vägistajast kahtlusaluse juttu võib olla vägagi ebameeldiv tõlkida, kuid tõlkimisest keelduda ei tohi.

Kui enamikul tõlkidel on keelealane kõrgharidus, siis on paaril politseitõlgil uurija taust, mis teeb tõlgi töö kindlasti kergemaks. Tõlkide kasuks räägib ka suur töö- ja elukogemus – tõlkebüroo töötajate keskmine eluiga on üle 50 aasta. „Paljud meie tõlgid on väga lojaalsed inimesed, kes saavad aru, et kui on vaja, siis on vaja,“ ütleb Tiigiste. Tõlgi päevanorm on tõlkida päevas viis arvestuslikku lehekülge (eeldusel, et suuliseid tõlkeid tol päeval ei ole). Kui lühikese ajaga on vaja tõlkida väga mahukas toimik, jagatakse see mitme tõlgi vahel laiali. Seda, et tõlgid töö vähesuse üle kurta ei saa, näitab asjaolu, et iga kuu teevad tõlgid lisaks oma tavatööle ära veel 12–13 tõlgi

lisatöö. Hoolimata sellest on kirjalikest tõlketellimustest tõlkida ning ootel stabiilselt umbes 5000 lehekülje ehk kirjalike tõlgete järjekord on 1,5–2 kuud.

Mahlakas sõnavara Politseitõlkide töö huvitavamaid nüansse on kahtlemata kurjategijate mahlaka žargooni lahtimuukimine. „Kord öeldakse relvade kohta tapeedirullid, kord harjavarred,“ muigab vanemtõlk Kati Rump. Eriti peeneks läheb pättide sõnavara siis, kui nad aimavad, et neid pealt kuulatakse. Kati Rump on näinud vett ja vilet, tõlkides vene slängist väljendit „Akk na hali est?“, mis sai pika töö tulemusena vasteks „Kas sul on Halifaxi pangas arvelduskonto?“. Sääraste pähklite puhul astuvad mängu tõlgi lai silmaring ja kõikvõimalike elukutsete esindajaist tuttavad. Kati Rump on ka kogenud läbirääkijate, turvataktika ning koerajuhtide koolituste tõlk. Tavapärasest kontoritööst on sedapuhku asi kaugel – metsas silkavad nii koer, koerajuht kui ka tõlk. „Vahel on tunne, et oskan koertega juba neljas keeles rääkida,“ naerab ta.

Tõlkide töö huvitavamaid nüansse on kahtlemata kurjategijate mahlaka žargooni lahtimuukimine. Eriti peeneks läheb pättide sõnavara siis, kui nad aimavad, et neid pealt kuulatakse.

Ka tõlkebüroo tõlkide Leelo Oja ja Helga Laasi praktikas on ette tulnud herculepoirot’likku mõttetööd. Sõnasõnalt vajavad tõlkimist nii röntgeni kasutusjuhendid, pangakontode väljavõtted, narkootikumide valmistamise õpetused, õigusabitaotlused, väljavõtted aegunud seadustest ja sageli, mis seal salata, ka pesuehtsad roppused.

Mõnikord pole aga teksti ollagi ning tõlkida on vaja hüplikest fraasidest koosnevat rida. Omamoodi ajaröövel on loetamatus käekirjas esitatud dokumentide dešifreerimine. Teinekord kulub pool tööpäeva selleks, et leida

PPA tõlkebüroo

• PPA tõlkebüroos töötab 44 inimest, kes jagunevad kogemuse põhjal tõlkideks ja vanemtõlkideks ning töö iseloomu (erinevate teenistuskohustuste) järgi juhtiv- ja peatõlkideks.

• Kui vajad suulist tõlketeenust tavatöövälisel ajal, võta ühendust Põhja prefektuuris ja osakondades (7)4239, 5301 9052; Lääne prefektuuris (7)6118, 511 5694; Lõuna prefektuuris (7)8717, 5333 2681; Ida prefektuuris (7)2228, 524 8044.

• Tõlkebürool on inglise, soome ja vene keele valvetõlk (24 t; (7)4239), kes osutab põhiliselt tõlketeenust Põhja prefektuuris, kuid temalt saab abi küsida teistestki regioonidest, kui on kiiresti vaja suulist tõlget.

• Alates selle aasta algusest tellitakse tõlketeenust PPA tõlkeregistri kaudu.

ühele sõnale vastet, aga kuna sõnade tüved on sarnased, kannab tõlgi detektiivitöö päeva lõpuks vilja.

Loominguliselt ei tohi läheneda Vastupidi paljude teiste eluvaldkondade tõlkidele ei tohi politseitõlk endale loomingulist lähenemist lubada.

Politseitõlk ei tohi n-ö iseennast teksti sisse panna ega tekstist lühikokkuvõtet teha. „Tõlkida tuleb sõna-sõnalt,“ kinnitab tõlkebüroo juhataja. Aga mida teevad tõlgid siis, kui otsetõlkest jääb väheseks? Siis tuleb panna tõlgi märkus sulgudesse. „Kui ma tõlgin väljendit „Они пасли его“, siis kirjutan tõlkesse „Nad karjatasid teda“ ja märgin sulgudesse, et see võib tähendada „Nad passisid talle peale“,“ toob Tiigiste näite elust enesest.

Tõlkebüroo loomisest saati on olnud põletavaks teemaks tõlkide palgad, mis on poole väiksemad kui tõlkide keskmised palgad tööturul.

Eelmisel aastal lahkus töölt peamiselt vähese töötasu tõttu seitse tõlki. Praeguseks on vabad ametikohad täidetud ning palgadki on veidike tõusnud tänu üldisele palkade ühtlustamisele PPAs ning lisatasule igas kvartalis. Järgmine proovikivi on leida tõlkebüroole järelkasvu, sest praegused suurte kogemustega tõlgid jäävad paari aasta pärast paratamatult pensionile.

Nelli Pello Radari peatoimetaja

29

VÕÕRSILT

FOTOD: AIMAR ALLANDI, RAIKO ELMING, EIMO SOOARU, JAAN SILD

Keemilised lahused aitavad esile tuua verejälgi, mida palja silmaga ei näe.

CSI: Holland Varjatud verejälgede otsimine võib olla viimane õlekõrs kuriteo lahendamiseks. Eesti kriminalistid käisid verejälgede analüüsimise tehnikat lihvimas Hollandi kolleegide juures.

A

prillis käisid Eesti kriminalistid nädalasel õppereisil Hollandis, kus läbiti koolitus, mis oli jätk varem Eestis korraldatud kahele verejälgede analüüsimise koolitusele. Samuti tutvuti Hollandi politseiakadeemia, kohtuekspertiisi instituudi ning kohalike politseiüksustega. Koolitusest räägivad lähemalt Jaan Sild ja Madis Liim keskkriminaalpolitsei arendusbüroost, Põhja prefektuu-

30

ri kriminalistikateenistuse vanem Aimar Allandi ning Lõuna prefektuuri kriminalistikatalituse juht PiiaRadik Tint.

Mis koolitusega oli tegemist?

Tegu oli varjatud verejälgede visualiseerimise koolitusega, mida korraldasid meie vanad head sõbrad Hollandist Martin Eversdijk ja Rene Gelderman.

Koolituse päevad olid väga sisuti-

hedad ning andsid meile palju uusi teadmisi verejälgede esiletoomise ja parendamise meetoditest. Eriti hea meel oli saada koolitust kompressori CASAIR kasutamises luminool- ja lumisiinmeetodil. See tehnika soetati kriminalistidele juba 2012. aasta lõpus, kuid siiani ei olnud võimalik koolitust saada. Kasutades selle kompressoriga vajalikke kemikaale, on aine kulu mitu korda väiksem ning avastatud jälgede kvaliteet märksa parem. Peale verejälgede esiletoomise saadi olulisi oskusi ka näiteks infrapunakaameraga fotografeerimisel, mille tulemusena ei peagi verejälgede esiletoomiseks alati kemikaale kasutama. Vähem tähtsad

Ohtliku sündmuskoha õppus Hollandi kohtuekspertiisi instituudi laboris

VÕÕRSILT

Varjatud verejälgede visualiseerimise tehnika

• Verejälgede tuvastamine tähendab vähe või osaliselt nähtavate jälgede esiletoomist keemiliste lahustega, et piisava tunnuste kogumi korral jälg identifitseerida. Tuvastamist kasutades on võimalik rekonstrueerida kuriteopaik.

• Verejälgede otsimise all mõeldakse aga ennekõike latentsete jälgede nähtavaks tegemist DNA-proovide võtmise jaoks, lisaks kuriteopaiga rekonstrueerimiseks. See on sündmuskohal/asitõenditel kõige viimane verejälgede otsimiseks mõeldud meetod.

polnud teadmised n-ö töötervishoiu vallast, mis kemikaalidega ning mis ohutusnõudeid järgida.

Mis kemikaale ja meetodeid kasutavad Hollandi kolleegid verejälgede esiletoomiseks ning parendamiseks?

Verejälgede esiletoomiseks kasutavad nad kõige rohkem luminooli ja Lumicene'i. Luminool on neil erineva tugevusega. Üks on DNA-sõbralik luminool, mis võimaldab määrata DNAprofiili, ning teine on tugevama kontsentratsiooniga, mis hävitab DNA. Verejälgede parendamiseks kasutavad nad olenevalt pinnast järgmiseid meetodeid: mittepoorsetel objektidel ja pindadel Amido Blacki ja Hungarian Redi ning poorsetel Acid Yellow 7, Leuco Cristal Violeti (ALCV).

Osa lahuseid reageerib veres leiduva hemoglobiiniga ning teised on proteiini baasil toimivad lahused. Hollandi kolleegide töö on suunatud keemiliste lahuste kasutamisel just veres asuvale hemoglobiinile, mis on oma koguse poolest suurem kui proteiini sisaldus veres. See võimaldab tuua esile vanu jälgi, verejälgi pestud riietelt ja jälgi erinevatelt pindadelt.

Millised on erinevused meie enda meetoditega?

Suuri erinevusi meetodeis ei ole. Eesti kriminalistid kasutavad verejälgede esiletoomiseks peale luminooli ja Lumicene'i ka Bluestari. Verejälgi on siiani esile toodud põhiliselt nn Amido musta ja Ungari punasega, aga kindlasti hakatakse nüüd kasutama

Verejälgi analüüsides tuvastati Itaalias näitlejanna julmalt tapnud aednik 20 aastat hiljem. Verejälgede otsimise meetodit kasutati ka Eestis nn kurikamõrvari juhtumi puhul.

Koolitaja Martin Eversdijk näitab töövahendeid verejälgede esiletoomiseks.

ALCVd ja Acid Yellow 7. Et pindadele jäetavaid erinevaid jälgi esile tuua ja avastada, peab vajalike meetodite valik olema veelgi suurem.

Kui tähtis on kriminalistile oskus varjatud verejälgi esile tuua?

Oskust mahapestud verejälgi esile tuua ja vähenähtavaid verejälgi parendada on vaja raskete kuritegude avastamiseks.

Kas verejälgede tuvastamisega on saanud lahenduse mõni väga vana või raske kuritegu?

Tänu verejälgede analüüsimisele ning uute meetodite kasutuselevõtmisele on maailmas eri riikides vanad avastamata raskete kuritegude toimikud ja asitõendid üle vaadatud ning osal juhtudel ka kurjategijad tuvastatud. Itaalias tuvastati näiteks näitlejanna julmalt tapnud aednik 20 aastat hiljem. Kurjategija tehti kindlaks kriminalistide kogutud vereproovide põhjal, mida laboris analüüsides saadi aedniku DNAprofiil.

Erinevate keemiliste lahustega (Acid Yellow 7, Hungarian Red, ALCV) esile toodud verejäljed

31

VÕÕRSILT

ründamise ajal kanda, aga riided oli pestud. Riided saadeti esialgu kohtuekspertiisi instituuti uuringutele, kuid need ei andnud tulemusi. Sündmusest aasta hiljem töötlesid Põhja prefektuuri kriminalistid riideid luminooliga, mille tulemusena tekkis teksapükste peal mitmes kohas verekahtlasele ainele iseloomulik reaktsioon. Nendelt kohtadelt võeti proovid, mis langesid kokku kannatanu DNA-profiiliga.

Käisite ka Hollandi politseiakadeemias. Kuidas õpetatakse seal kriminaliste?

Kriminalistika õppetoolis on 12 õpetajat, kes korraldavad nii baaskoolitust kui ka täiendusõpet. Ainukesena Euroopas on Hollandi politseiakadeemial akrediteeritud kriminalistide õppekava, mis kestab kaks aastat. See on jaotatud kolmeks: õpe koolis, iseseisev töö ja praktika politseis.

Mis mulje jätsid õppeks mõeldud laborid ja vahendid?

Haagi kriminaalpolitsei kasutab kaamerat, millega saab sündmuskohalt saata videopildi otse bussi.

Kas mõne näite saab tuua ka Eestist?

Verejälgede otsimise meetodit kasutati näiteks nn kurikamõrvari juhtumi puhul. Politseil olid olemas Vjatšeslav Bajuki riided, mida ta võis ohvri

Eesti kriminalistid tõid nn Ungari punasega verejäljed esile nii piimapakilt kui ka õunalt.

32

Politseiakadeemias on loodud suurepärased võimalused kriminalistide koolitamiseks. On ehitatud ja sisustatud kolm kahekordset maja, kus kriminalistid saavad „reaalsetes tingimustes“ harjutada eri tüüpi jälgede avastamist ja talletamist. Majad on varustatud videokaameratega, et instruktorid saaksid jälgida, kuidas õppurid sündmuskohal töötavad.

Suures angaaris on neil veel moodulmaja, mida nad kasutavad tapmise sündmuskohtade lavastamiseks. Kriminalistikalaborid on varustatud kõige uuema tehnikaga.

Hollandi kohtuekspertiisi instituut on üks juhtivaid ekspertiisiasutusi Euroopas. Millised olid kõige uudsemad lahendused, mida nägite?

Kõige innovaatilisema mulje jättis virtuaalne õpikeskkond, mis on loodud koostöös erinevate, sh arvutimänge loovate IT-firmadega. Välja on töötatud võimalikult reaalselt sündmuskohta kujutavad matkimisprogrammid, mille toel saab õppida lahendama erinevaid töös ette tulla võivaid olukordi. Koolitaja saab õppe jooksul muuta ülesannet, mida õpilasel tuleb lahendada.

Kuidas näevad välja Haagi CSI-üksuse töö ja vahendid?

Haagi CSI-üksuse ruumides töötavad koos nii laborid, sündmuskohaüksus kui ka erinevate kuriteoliikide uurijad.

Laboreis tehakse erinevaid ekspertiiseuuringuid, näiteks narkootikumide ja relvade jaoks, välja arvatud lahangud.

Laboreisse toovad asitõendite näol tööd nii oma sündmuskohaüksus kui ka teised piirkonna politseiüksused.

Mida on meil hollandlastelt õppida?

Näiteks asitõendite käitlemist. Hollandis saavad kõik asitõendid koodi ning selle järgi võib jälgida asitõendi teed sündmuskohalt kohtuni välja. See tagab asitõendi usaldusväärsuse.

Kaarel Kuusk keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Nelli Pello Radari peatoimetaja

Koolitus toimus tänu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ rahastusele.

SCHENGEN

Schengeni hindamie FOTOD: PEETER SIRGE

üllatusi ei toonud Aprillis Eesti maismaapiiril korraldatud Schengeni hindamine õnnestus nii ettevalmistuse kui ka korralduse poolest ning andis lisakinnituse, et piirivalve senises tegevuses ja tulevikuplaanides on valitud õige suund.

H

indamismissiooni kõige töömahukamaks ja emotsionaalselt raskemaks etapiks võis õigusega nimetada 14.–17. aprillini kestnud Eesti maismaapiiri hindamist. Kolme päeva ning ühe öö vältel tuli piirivalvuritel ida- ja kagupiiril pareerida lakkamatut küsimuste ning ka väiksemate sissevedamiskatsete turmtuld. Hindamisekspertide pulbitsevale energiale seadsid meie töötajad vastu põhjalikud esitlused, kogemustega ühendatud hea ettevalmistuse

ning rahuliku meelekindluse ka kõige ründavamatele küsimustele vastates.

Tunnustamata ei saa jätta hindamise ettevalmistusmeeskonna pikaajalist professionaalset panust.

Pühapäeval, 14. aprillil Tallinnas Ülemiste hotelli konverentsisaalis piirivalvevaldkonna esitlustega alanud hindamisetapp sai praktikas kontrollitava järje juba mõni tund hiljem, kui Narva raudteejaama koidueelses pimeduses suunduti hindama piirikontrolli Moskva-Tallinna reisirongis.

Schengeni hindajad tutvusid piirivalvurite tööga Koidula piiripunktis.

Valdavalt naistest-passikontrolöridest koosnev toimkond sai ekspertidele vastamisega suurepäraselt hakkama ning piiripunkti isikkoosseisu üldine ettevalmistus ja tehnovahendid jätsid hindajaile hea mulje.

Küsimusi sadas kui oavarrest Hommiku edenedes jätkati Ida prefektuuri piirivalvebüroo tutvustamist Narva-Jõesuu Meresuu hotellis.

Esitluse ettenähtust lühemaks jäänud sõnaline ja visuaalne osa võimaldas ekspertidel seda rohkem küsida.

Seda võimalust kasutasid hindajad ettearvatult ohtrasti – küsimusi sadas nii statistika, andmebaaside, täienduskoolituse, riskianalüüsi, riigisisese ja rahvusvahelise koostöö kui ka igapäevase teenistuse kohta. Eraldi

33

SCHENGEN

Hindajad tutvumas piirivalvurite tööga Narva kordonis

tähelepanu pöörati lennuvahendite kasutamisele ja ühistegevusele tolliga.

Hoolimata mõne vastaja hetkelisest kinnijooksmisest ja kergest segadusest ebaseaduslikku sisserännet käsitleva statistikaga rahuldati hindajate teadatahtmised heal tasemel.

Pärast keskpäeva mindi juhtide ilusat juttu kontrollima juba praktikas – Saksa, Slovaki ja Poola ekspert siirdusid Narva kordonisse, ülejäänud seltskond Narva maantee ja raudtee piiripunktidesse. Plaanivälise visiidina käidi ära Narva-2 piiripunktis (jalakäijate sild) ning Narva-Jõesuus paiknevas valmidusüksuses.

Pärast territooriumi ja tehnika vaatlust Narva kordonis – rohket huvi pakkus hindajaile vaatlusbuss – alustati korrapidajate põhjalikku küsitlemist juhtimispunktis. Teemad ulatusid seinast seina: igapäevased teenistusülesanded, üksuste koostöö koordineerimine, operatiivinfo vahetus patrullide ja Vene piirivalvuritega, vaatlustehnika, varustus ning väljaõpe ja koolitusvajadused. Üksipulgi tuli lahti seletada väljasaadetava toimkonna instrueerimine, marsruutide fikseerimine, sidepidamine, olukorra hindamine ning lisaüksuste kaasamine. Seejärel võeti pidevalt väga täpseid päringuid „tulistava“ Saksa eksperdi eestvedamisel ette ja käidi rida-realt läbi kordoni teenistusplaanid, eriti kuuplaan. Vaadati

34

Teadaolevalt on just piiriülene piirivalve teabetöö see, mida ebaseadusliku sisserändega hädas olevas Schengeni ruumis üha rohkem hinnatakse. hoone siseruume, hinnati isikkoosseisu piisavust ning tutvuti valmidusüksuse tegevuse ja ülesannetega NarvaJõesuus. Kõrvalepõikena plaanitust kohtuti Narva jõe ääres teenistuses oleva patrulliga, et kontrollida, mis ülesande ja varustusega välispiiri tegelikult valvatakse ning kui veenev on ametnike motivatsioon.

Hindajad huvitusid ühisuuringutest Vene kolleegidega Narva maanteepiiripunktis jälgiti isikute ja sõidukite kontrollimist ning hinnati ametnike teadmisi dokumentide, võltsingute avastamise, viisade väljastamise ja varjupaigataotluste menetlemise kohta. Suurt huvi pälvisid dokumentide ühisuuringud Vene kolleegidega ning ühistegevused tollitöötajatega. Ei unustatud ka kuuma

pühadeaega, mistõttu tuli põhjalikult seletada lisajõudude kaasamise protseduure, täiendavalt kaasatava isikkoosseisu võimalikku arvukust, väljaõpet ja neile antavaid ülesandeid.

Piiripunktis korraldati hindamismeeskonna juhtiveksperdile ning Soome eksperdile kohtumine Vene piiriesindaja abidega. Viimastelt saadi põhjalik ülevaade kahepoolsest praktilisest koostööst rohelisel piiril, ühisõppuste korraldamisest, infovahetuse operatiivsusest, võltsimiskahtlusega dokumentide ühisuuringutest ja koostöö tulevikuperspektiividest.

Tähelepanuväärseid rollimänge harrastas piirivalvuritega hollandlasest hindaja, kes laskis kõigepealt kontrollida oma isiklikku passi, et seejärel ümber kehastuda võltspassi omanikuks, meremehest viisataotlejaks, varjupaigataotlejaks, ülekuulatavaks ning tagasisaadetavaks. Arestikambris kinnipeetava etendamisest ekspert siiski huvitatud ei olnud, pidades kõige südamelähedasemaks võltsdokumentidega ja Venemaal tagakiusatava varjupaigataotleja rolli. Et teada saada ning hinnata menetlustoiminguid ja kontrolliprotseduuride vastavust õiguskorrale, armastas hollandlane küsida samu asju eri nurga alt ning ootamatute olukorrapööretega vastajaid segadusse ajada. Omalaadsete provokatsioonide liimile Narva piirivalvurid ennast naljalt kleepida ei lasknud ja kui mitte kohe, siis üsna kiiresti sai ekspert ammendavad vastused kätte.

Rahulik ja põhjalik esinemine avaldas muljet Teisipäeva varahommikul algas sõit kevadises Eestis kagupiirile. Lõuna prefektuuri peamajas alustati piirivalvebüroo esitlusi, mis kulgesid sujuvalt ja soravas inglise keeles. Südamelähedases rohelises vormis esinejate rahulikkus ning ettevalmistuste põhjalikkus avaldasid kõigile muljet, ka küsimustele vastamisega saadi peaaegu tõrgeteta hakkama. Ootuspärast kriitikat pälvis siiski töötajate vähesus büroo teabeüksuses. See pani küsimuse esitanud Soome eksperdi pead vangutama. Teadaolevalt on just piiriülene piirivalve teabetöö see, mida ebaseadusliku sisserändega hädas olevas Schengeni ruumis üha rohkem hinnatakse. Soomlase imestust leevendas

SCHENGEN

mõnevõrra lubadus, et alates maikuust ilutseb vastavas kastikeses number kolme asemel juba kaheksa.

Eesti-Vene kontrolljoonele lähenedes jagunes ekspertide rühm taas kaheks – endine kolmene koosseis Saksa eksperdi juhtimisel suundus Värska kordonisse, Soome ekspert tegi üllatusvisiidi Võru regionaalsesse juhtimiskeskusse, ülejäänud Koidula maantee- ja raudteepiiripunktidesse. Värska maandumisplatsil piirivalvekopterit nähes küsiti kopterite kasutamist rohelise piiri valves ning lennutegevuse võimalikku toetamist maapealsete üksustega.

Sujuvalt mindi üle salakaubavedamisele ja selle tõkestamiseks tehtavale koostööle tolliga. Eriti huvitas hindajaid operatiivne sidepidamine tolli liikuva üksusega rohelisel piiril ning isikkoosseisu valmisolek ja võimekus tolli tegevust vajaduse korral toetada. Pikemaks kõneaineks olid infovahetuse protseduurid Vene piirivalvega ning ühisvaatluste ja ühiste kohtumiste sagedus ning efektiivsus. Kordoniülemalt taheti teada, kas ta on valmis saatma oma töötajaid appi Koidula piiripunkti ja kas neil on võimekust seal midagi teha. Sellele järgnesid omakorda küsimused koolituste korraldamise, nende intensiivsuse ning piisavuse kohta. Lahkudes soovisid hindajad ettearvatult tutvuda kuulsa Saatse saapaga.

Mitu head tundi kihas pulbitsevast tegevusest Koidula maanteepiiripunkt. Taas hiilgas professionaalsete rollimängudega hollandlane, kuid erilist vedamist polnud tal seegi kord – hetkelise segaduse suutis ta tekitada üksnes küsimusega Vene meremeestele transiidiviisa andmisest. Et Koidulas seda laadi juhtumeid seni esinenud polnud, tuli paikapandud tegevuste kord ja järjestus TEPIs asuvast teenistusjuhendist järele vaadata. Esitatud küsimus sai vastuse. Hindamismeeskonna juhtivekspert uuris süvenenud tähelepanuga koolituste planeerimist prefektuuri ja piiripunkti tasandil, piiriületustemplite kasutamise õigust ja lisajõudude kaasamise protseduure pühade ajal.

Tugev neli Hindamise viimasel päeval tegid eksperdid esimesed kokkuvõtted ning jagasid võrdlemisi üldsõnalisi, kuid üldjoontes positiivseid muljeid. Peamiselt kiideti hindamise korraldust. Veel enne Balti riike hõlmava hindamisraporti valmimist Euroopa Komisjonis võis Eesti lõplikuks hindeks ennustada tugevat nelja. „Suures plaanis on Eesti välispiir hästi valvatud, mis väljendus hindajate reageerimises meie vastustele ja esma-

ses tagasisides, kuid nähti ka arenguruumi, kus võiks tegevusi paremustada,“ resümeeris piirivalveosakonna piiriturvalisuse büroo juht Priit Järvpõld. „Midagi üllatavat maismaapiiri hindamiselt meie jaoks välja ei koorunud. Pigem leidis kinnitust meie õige suund senises tegevuses ja plaanides.

PPA erinevate tasemete struktuuride ja ülesannetega möllamine on jätnud välispiiri valvamisse ning omavahelise ja riigisisese koostöö praktilistesse tegevustesse nõrgad kohad, mida märkasid paiguti hindajadki. Meie ametnikke julgustati vabamalt rääkima oma tööst – pikalt küsitledes saadi üldpilt kätte ning piirivalvurid teadsid ja tundsid oma tööd. Avaldan suurt tänu kõigile hindamist ette valmistanud, seda korraldanud või selles osalenud isikutele professionaalse suhtumise ja asjakohasuse eest!“ Schengeni hindamismissiooniks valmisoleku tagamise töörühma juhi asetäitja Ivo Heinlaid tänas samuti kõiki ametnikke, kes aitasid ettevalmistusi teha ja olid abiks hindamises. „Aitäh kõigile, kes panustasid esitluste koostamisse ja ettekandmisse ning vahetusse suhtlemisse hindajatega,“ ütles Heinlaid.

Urmo Kohv PPA pressiesindaja

Värska kordonis tundsid hindajad huvi kopterite kasutamise vastu rohelise piiril.

35

MEISTRIKLASS

Võitis

Lõuna prefektuur FOTOD: PEETER SIRGE

Tänavused piirivalve kutsemeisterlikkuse võistlused võitsid Raivo Russak (vasakult), Kadri Aavik ja Rauno Rammo Lõuna prefektuurist.

Tänavused piirivalve kutsemeisterlikkuse võistlused võitis napilt Lõuna prefektuuri III võistkond, kuhu kuulusid piirivalvurid Rauno Rammo, Raivo Russak ja Kadri Aavik.

P

iirivalve kutsemeisterlikkuse võistlused pühendati Eesti kutselise piirivalve loojale kindralmajor Ants Kurvitsale, kelle sünnist möödus 14. mail 126 aastat. 15. mail avas peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt Narva-Jõesuu valmidusüksuses lipuplatsile rivistunud võistkondade ja kohtunike ees pärast Eesti Vabariigi hümni kõlamist kaua

36

oodatud võistlused.

Võistlustele oli registreerinud üheksa kolmeliikmelist võistkonda. Reeglite järgi kuulus igasse võistkonda üks naisliige. Lääne ja Lõuna prefektuur panid kumbki välja kolm võistkonda, Ida prefektuuri esindas kaks võistkonda ning Põhja prefektuur astus võistlustulle ühe võistkonnaga. Võistluste korraldustoimkonna esimehe, Narva-Jõesuu val-

midusüksuse juhi Vahur Orase ja tema meeskonna koostatud programmis tuli kolmel päeval punktide eest võistelda kokku üheksal alal.

Avapäev pani ajud ragisema Kolmel esimesel võistlusalal pidid võistkonnad mängu panema oma teoreetilised teadmised. Oskusi tuli näidata väärteomenetluses, Schengeni testi tegemisel ja isikusamasuse tuvastamisel.

Väärteomenetluse ülesandes pidid võistlejad koostama etteantud juhtumi jaoks protokolli. Ülesande kohtunik piirivalvekolonelleitnant Valeri

MEISTRIKLASS

Tulemused

I koht: Lõuna prefektuuri III võistkond koosseisus Rauno Rammo, Raivo Russak ja Kadri Aavik II koht: Ida prefektuuri II võistkond koosseisus Aivo Tepner, Marek Loorits ja Gerli Salvet III koht: Lõuna prefektuuri II võistkond koosseisus Aldis Alvela, Margus Varis ja Marika Ossimova Paljudele võistlejatele oli esimene kord päästa inimest veekogult.

Kiviselg selgitas, et väärteomenetluse protokollide koostamisel hinnati võistkondade paremusjärjestuse väljaselgitamiseks määratud rikkumiste kvalifikatsiooni, rikutud õigusnormi õigsust ning süüteokirjelduse täpsust ja korrektsust. Kiviselja sõnul selgus töid hinnates, et võistlusülesande puhul oli tegemist paraja proovikiviga, kuna raskusi valmistas seaduse tundmine ja selle sätete rakendamine.

Nuputamist nõudsid ka Schengeni testis ülesandeks olnud integreeritud piirihalduse ja neljatasandilise riiki sissepääsu kontrollimise mudelit käsitlevad küsimused. Seevastu isikusamasuse tuvastamisega said kõik võistlejad hästi hakkama.

Esimese päeva lõpuks võttis juhtpositsiooni Lääne I võistkond koosseisus Ellar Ellik, Koit Pruunlep ja Kadi Liivakivi.

Täpsus, kiirus, taiplikkus Teise võistluspäeva märksõnad olid täpsus, kiirus ja taiplikkus. Esimene võistlusala oli kombineeritud ülesanne teenistuspüstolist laskmises. Ülesanne

Teenistuspüstolist laskmine pani proovile võistlejate täpsuse.

nõudis tähelepanelikkust, kuna leida tuli sihtmärgid ning nendele ka pihta saada. Ala kohtuniku piirivalvekomissar Jevgeni Farforovski meelest oli positiivne see, et kõik võistlejad järgisid laskmisel korrektselt ohutustehnikat ning säilitasid külma närvi. „Raskusi tekitas aga sihtmärkide otsimine

Teoreetilisi oskusi kontrolliti väärteomenetluses, Schengeni testi tegemisel ja isikusamasuse tuvastamisel.

ja juhtus, et lasketehnika vedas alt,“ sõnas Farforovski.

Laskmisele järgnes kohe võistkondlik orienteerumine. Start anti mägisest Narva karjäärist ning teekond loeti lõpetatuks peale 11 kilomeetri läbimist ja Mustajõe kordonisse jõudmist. Orienteerumisel paistis hästi silma meeskondadesisene koostöö. Kui mõnel võistkonnakaaslasel hakkas jõud raugema, siis toetasid teised. „Rada oli tõeliselt raske ning pearõhk oli füüsilisel vastupidavusel. Tõuse ja laskumisi tuli teha vähemalt viiel korral. Üllatas asjaolu, et paljudel võistkondadel oli raske kasutada GPS-seadet,“ andis hinnangu orienteerumisülesande kohtunik piirivalvekomissar Olar Petersell.

Kohe pärast esimese võistkonna saabumist Mustajõe kordonisse ja väikest puhkepausi tuli ette võtta päeva viimane ala: pinnaltpäästmine koos esmaabi osutamisega. Tegemist oli ülesandega, millega kõik võistkonda

37

MEISTRIKLASS

Võistluste viimasel päeval tuli lahendada turvataktika ja enesekaitse ülesanne.

Edu tõi meeskonna tugevuste ja nõrkuste teadmine

Võidumeeskonna liikme Rauno Rammo sõnul on tähtsaim oma meeskonda usaldada ja uskuda. Iga meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli, ning edu saavutatigi põhjusel, et iga liikme tugevused ja nõrkused olid ette teada. Rauno ja Raivo on viimased viis aastat koos teeninud Saatse kordonis, Rauno on ühes Kadriga mõni aasta tagasi töötanud valmidusüksuses ning Raivo käinud Kadriga koos piirivalvekoolis.

Kutsemeisterlikkuse võistlused on koht, kus piirivalvurid saavad praktiseerida oma teadmisi ja oskusi, ent kus selguvad ka vajakajäämised. kuuluvad piirivalvurid iga päev kokku ei puutu. Võistlusala neljanda koha omanik, Ida prefektuuri I meeskonna liige Erika Nurk ütles, et tema võistkond päästis inimest veekogust esimest korda. „Esimesele kogemusele vaatamata läks kõik hästi, tõime inimese kaldale,“ lausus Nurk.

Kokku võttes andis kõigile meeskondadele võistlusala sooritamises positiivse hinnangu ala kohtunikuks olnud piirvalvekapten Aleksander Raketski. Teise võistluspäeva lõppedes haaras Lääne I võistkonnalt juhtpositsiooni Ida II võistkond koosseisus Aivo Tepner, Marek Loorits ja Gerli Salvet.

Viimane võistluspäev selgitas parima

Medaliomanikud Raivo Russak, Rauno Rammo ja Kadri Aavik Lõuna prefektuurist

38

Kolmanda päeva võistlusalad olid turvataktika ja enesekaitse, haagisega patrullauto juhtimine ning sündmuskoha vaatlus. Pärast esimest kolme võistlusala hoidis liidripositsiooni Ida prefektuuri II võistkond, kellel oli ainult mõnepunktilise vahega tihedalt kannul Lõuna prefektuuri III võistkond.

Pärast viimast ala, milleks oli sünd-

muskoha vaatlus, selgus tõde – võitjaks osutus Lõuna prefektuuri III võistkond, kuhu kuulusid piirivalve ülemkonstaabel Rauno Rammo, piirivalvekonstaabel Raivo Russak ja piirivalve vanemkonstaabel Kadri Aavik.

Võistkonna esindaja Klaus Armenson kinnitas, et võit tuli neile raskelt. „Ida II meeskond pakkus väga pingelist konkurentsi kuni lõpuni,“ lausus Armenson. Teise koha vääriliseks sai Ida prefektuuri II võistkond, kuhu kuulusid piirivalve ülemkonstaabel Aivo Tepner, piirivalve vanemkonstaabel Marek Loorits ja piirivalvekonstaabel Gerli Salvet. Kolmandana tõusis pjedestaalile Lõuna prefektuuri II võistkond koosseisus piirivalvekomissar Aldis Alvela, piirivalve ülemkonstaabel Margus Varis ja piirivalve vanemkonstaabel Marika Ossimova.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üritus õnnestus hästi. Kutsemeisterlikkuse võistlused on koht, kus piirivalvurid saavad praktiseerida oma teadmisi ja oskusi, ent kus selguvad ka vajakajäämised.

Margit Mander Ida prefektuuri pressiesindaja

MEISTRIKLASS

Parimad

tulevad keskkriminaalpolitseist

FOTOD: MATI TINT JA TAMUR LAANESAAR

Kriminaalpolitsei kutsemeistrivõistluste võidukarika tõi koju kriminaalpolitsei võistkond, kes täidab pildil kriminalistika ülesannet.

Lõuna-Eestis peetud kriminaalpolitsei kutsemeisterlikkuse võistlused võitis tänavu keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo võistkond koosseisus Georgi Leinemann, Enely Kirss ja Heiko Mihkelson.

T

ihedas konkurentsis saavutas auhinnalise teise koha Põhja I võistkond koosseisus Meelis Lehtpuu, Erkko Piirimägi ja Katrin Kahro ning kolmanda koha said tiitlikaitsjad Kaitsepolitseiametist.

Järjekorras seitsmendatel kriminaalpolitsei kutsemeisterlikkuse võistlustel asus 6. ja 7. juunil võistlustulle kokku 11 võistkonda.

Keskkriminaalpolitsei ja prefektuuride kriminaalbüroode politseiametnike kõrval olid tavapäraselt võistlema kutsutud kolleegid Kaitsepolitseiametist ning Maksu- ja Tolliameti

39

MEISTRIKLASS

Practicallaskmises peeti peale võistkondliku arvestuse mees- ja naisvõistlejate individuaalarvestust.

Uhtjärvel pidid võistkonnad kasutama GPSi ja kaarti ning liikuma nende toel kindla aja jooksul ettemääratud punktidesse.

Võistluse kõrval said suvepäevalised mõõtu võtta sumomaadluses.

uurimisosakonnast. Võistlus toimus sel aastal kahes kohas: mõõtu võeti nii Uhtjärve Nõiariigi maastikul GPSi abil liikudes kui ka Nursipalu kaitseväe harjutusväljakul. Mõlemas kohas näitasid kriminaalpolitseinikud oma ametioskusi. Võistlused toimusid paralleelselt kolmel alal: kombineeritud võistlus maastikul, practical-laskmine ning sündmuse lahendamine kuumadel jälgedel. Sel aastal ei kontrollitud eraldi teadmisi, vaid teoreetilised teadmised olid pikitud praktiliste oskustega.

Practical-laskmises peeti peale võistkondliku arvestuse mees- ja naisvõistlejate individuaalarvestust. Naistest sai esikoha Lõuna I võistkonda kuulunud Kaidi Käärmann ning meeste esikoht läks võitja meeskonna esindajale Georgi Leinemannile. Naistest järgnesid KAPO esindaja Kadri Kuusik ning üldarvestuses teise koha saavutanud Põhja I võistkonna liige Katrin Kahro. Meestest saavutas teise koha Erkko Piirimägi, kes kuulus samuti Põhja I võistkonda, ning kolmanda koha Lõuna II võistkonna esindaja Jaak Kamber.

40

Võistluspäev oli küll pikk, kuid kriminaalpolitseiniku tööpäev ei ole kunagi kellast kellani. Pingelistes olukordades sündmuste lahendamine toobki esile parimad.

Korralduses oli nii mõnigi muudatus Sel aastal oli korraldust muudetud.

Seekord ei alustanud võistkonnad kõik ühest ja samast kohast, vaid viis võistkonda startisid hommikul Uhtjärve Nõiariigist ning kuus võistkonda samal ajal Nursipalust. Stardijärjekord oli varem välja loositud. Pärast kosutavat lõunasuppi vahetasid võistkonnad asukohad ning päev jätkus.

Uhtjärvel pidid võistkonnad kasutama GPSi ja kaarti ning liikuma nende toel kindla aja jooksul ettemää-

ratud punktidesse. Igas punktis tuli lahendada ülesanne, mis hõlmas ka teoreetilisi teadmisi. Nursipalus võisteldi eraldi kahel võistlusalal: laskmises ning sündmuse lahendamises. Nimelt said võistlejad infot, et liikvel on relvaga ähvardav mees. Sündmuste ahel juhatas võistkonna tee äärde jäetud autoni, sealt edasi külajoodiku juurde ning lõpuks kortermajja, kus relvaga ähvardanud mees ka tabati. Oluline oli õige info kätte saada ning seda kasutada. Samuti tuli kõik menetlusdokumendid korrektselt vormistada.

Esimese koha saavutanud keskkriminaalpolitsei võistkonna liikme Georgi Leinemanni jaoks oli tegemist kolmandate kutsemeisterlikkuse võistlustega. Tema meelest oli tänavune võistlus seni korraldatuist kõige raskem. „Raskeim osa päevast oli liikumine maastikul,“ ütles Leinemann.

Võitjaile tekitas raskusi Schengeni punkt. Võistkonna teised liikmed osalesid kutsemeisterlikkuse võistlustel esimest korda. Kõige tähtsamaks oma võistkonnas hindasid nad mõnusat koostööd ja head võistkonnavaimu. „Kindlasti on võistlusest palju õppida ning on, kuhu areneda,“ sõnas Heiko Mihkelson.

Võistluste ajal selgus, et nii mõnelgi võistkonnal oli raskusi just maastikul liikumisel. Soovida jättis esmaabi andmine, tervelt kolme võistkonna puhul abivajaja „suri“.

Äike, vihm ja elektrikatkestus Hoolimata õhtupoolikul võistlusi tabanud äikesest ning elektrikatkestusest pakkus Nõiariigi territoorium mõnusaid elamusi ka suvepäevalistele. Korraldajameeskonna eesmärk oli neilegi toredat ajaveetmist pakkuda.

MEISTRIKLASS

1

2 3

Sündmuste ahel juhatas võistkonna tee äärde jäetud autoni, sealt edasi külajoodiku juurde ning lõpuks kortermajja, kus tabati relvaga ähvardanud mees.

Mõõtu sai võtta nii sumomaadluses kui ka nõiariigile kohaselt luua viskamises. Ei puudunud suvepäevadele omased etteasted, mis seekord said inspiratsiooni filmist „Nukitsamees“.

Päevajuhidki olid pärit samast filmist – meie päris oma Mõhk ja Tölpa. „Korraldajad olid sel aastal väga head tööd teinud, et võistlused oleksid suvepäevadest piisavalt eraldi. See tagas selle, et võistlejad said süveneda päris võistlustesse ja suvepäevalised n-ö oma võistlustesse,“ ütles Politseija Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu. „Head meelt valmistab loomulikult seegi, et võitjakarikas toodi tagasi keskkriminaalpolitseisse.“ Lõuna prefektil Tarmo Kohvil oli eriti hea meel selle üle, et Lõuna prefektuurist alguse saanud võistlus on kujunenud nii mastaapseks. Seekord oli osavõtjaid üle 300. „Suur tänu korraldajaile suurepärase ettevalmistuse

eest. Kõik laabus hoolimata äikesest ning elektrikatkestusest,“ sõnas Lõuna prefekt.

Pikk ettevalmistus Võistluste peakorraldaja, Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Vallo Koppeli sõnul oli ettevalmistus pikk ning aeganõudev, alates juba jaanuari keskpaigas initsiatiivrühma kogunemisega sealsamas Uhtjärve Nõiariigis.

Kõigepealt tehti mitu tundi maastikuluuret ja peeti seejärel vägagi pikk ajurünnak, mille vältel võistluste kontseptsioon põhimõtteliselt sündiski: „Kuid see kõik oli pingutust väärt, saime võistlejatele pakkuda midagi uut ja põnevat. Võistluspäev oli küll pikk, kuid kriminaalpolitseiniku tööpäev ei ole kunagi kellast kellani töö. Pingelistes olukordades sündmuste lahendamine toobki parimad esile.“ Uhtjärve Nõiariigi mooduli eest võt-

sid korraldamise põhivastutuse Meelis Saarepuu ja Ervin Teesalu, Nursipalo harjutusala mooduli eest vastutasid Ain Balder ning Anti Paap. Aprillikuu lõpus määrati Nõiariigis maastikupunktid ja katsetati kahe meeskonnaga raja läbimise võimalikkust. Mõlema mooduli vastutavad ja kontrollpunktide vanemad kogunesid mitu korda, et arutada detailideni võistluste käiku ning lihvida küsimusi. Värvati lõplik korraldusmeeskond: 51 Lõuna prefektuuri kriminaalpolitseinikku ja 17 abilist teistest struktuuriüksustest, lisaks kaheliikmeline kiirabibrigaad.

Järgmise aasta korraldusõiguse andis Lõuna prefektuur üle keskkriminaalpolitseile. Kuna võistlustega jäid rahule nii võistlejad, suvepäevalised kui ka korraldajad, on latt kõrgele seatud.

Loodame, et seda siis maha ei aeta!

Mairi Zernand PPA kommunikatsioonibüroo

41

Võrkpalli tänavused meistrid: PPA naiskond ja Ida prefektuuri meeskond

SPORT

NNAP FOTOD: REIN KÜ

Ujujad selgitasid parimaid

Võrkpallurid pallisid Viljandis konnad selgitasid omavahel välja kohad viiendast kuni üheksandani: 5. Põhja prefektuur, 6. Lääne prefektuur, Haapsalu, 7.

Politsei- ja Piirivalveamet, 8. Lääne prefektuur, Paide ning 9. Sisekaitseakadeemia.

Teisel võistluspäeval peetud poolfinaalides läksid vastamisi Kaitsepolitseiameti ja Lõuna prefektuuri ning Lääne ja Ida prefektuuri meeskond. Mõlemad mängud olid väga tasavägised ning lõppesid tulemusega 2 : 1, kusjuures esimene neist lõppes kolmandas geimis seisul 15 : 14 Lõuna prefektuuri kasuks. Finaalmängus olid vastamisi Lõuna ja Ida prefektuur ning tulemusega 2 : 0 rändas võrkpalli meistritiitel esimest korda Ida prefektuuri. Meeskonnas mängisid Meelis Kivirand, Argo Vahula, Aulis Vahula, Stanislav Kovalenko, Margo Kukk, Kunnar Püvi ja Aleksandr Müür.

18.-19. aprillil võtsid võrkpallurid üksteiselt mõõtu Viljandis, kus kahe päeva jooksul mängiti 35 mängu.

Naiskonnad mängisid kahes alagrupis, seejärel järgnesid poolfinaalmängud ning finaal. Kõige edukamalt ja ainult ühe geimikaotusega väljus sellest võistlusest PPA naiskond, kes mängis koosseisus Ave Martson, Maili Arro, Triinu Rannama, Maarja Uibopuu, Betti-Liisa Joakit, Marit Kaalma, Reesi Kuslap ja Helerin Rannala. Meisternaiskonnale järgnesid Põhja prefektuuri, Lääne prefektuuri, Ida prefektuuri, Lõuna prefektuuri ja Sisekaitseakadeemia naiskond. Meeskondi oli tänavu osalema tulnud oodatust vähem ehk üheksa. Mängiti kahes alagrupis, kust edasi poolfinaali pääses kummastki alagrupist kaks paremat. Ülejäänud võist-

13. märtsil peeti Nõmme ujulas Eesti politsei ujumise meistrivõistlused, kus ühtekokku tehti 183 starti.

Esimest korda oli võistlusprogrammis 500 m ujumine, mille naiste arvestuses võitis Olga Kabak Ida prefektuurist ajaga 8.06,92. Teine oli Anastassia Gerassimova PPAst ajaga 8.20,41 ja kolmas Kirly Kadastik Lõuna prefektuurist ajaga 9.23,15. Meeste hulgas olid kiiremad Aleksandr Malkov Sisekaitseakadeemiast ajaga 5.44,14, Mark Lutsevitsh Sisekaitseakadeemiast ajaga 5.52,64 ning Igor Kirshner Põhja prefektuurist ajaga 7.04,23. Kõige kaasahaaravam oli taas 4 x 50 m vabalt teateujumine, kus Ida prefektuuri I võistkond edestas sekundiga Põhja prefektuuri I võistkonda. Kolmandana finišeeris Sisekaitseakadeemia võistkond. Võitjad olid järgmises rivistuses: Olga Kabak, Sergei Hodõrev, Sergei Andrejev ja Vladimir Latin. Traditsiooniliselt olid kavas 50 m rinnuli-, selili- ja vabas stiilis ujumine, mille paremusjärjestuse leiad spordiliidu kodulehelt www.politsei.ee/eps.

Parimad sulgpallurid selgusid Hiiumaal

Sulgpalli meeste üksikmängu võitja, Lõuna Politsei Spordiklubi liige Tanel Viirmann

FOTO: MAILI ARRO

Maikuu viimasel ja juunikuu esimesel päeval peeti Hiiumaal Palade spordihoones Eesti politsei 2013. aasta meistrivõistlused sulgpallis.

Esimese päeva individuaalmängudes võidutsesid need, kes on juba mitu aastat politsei sulgpallivõistlustel käinud ning on vaieldamatult oma oskustega teistest üle.

Nimed Tiina Kotke, Anita Peiponen ja Tiina Vellet on kõigile politsei sulgpallihuvilistele tuttavad ning selles järjekorras naiste üksikmängud ka lõpetati. Meeste üksikmängus võidutses Lõuna Politsei Spordiklubi liige Tanel Viirmann, kes töötab SMITis; seega tuli politsei meistriks Väino Kiuru, kes on taas naasnud politseitööle.

Politsei teine oli Jaanus Peet, talle järgnes Ahti Kallas. Kõik kolm edukamat töötavad Politsei- ja Piirivalveametis.

Teise päeva paaris- ja segapaarismängudes oli rivis ühtekokku 34 paari. Nais-

paare oli kaheksa ning Lõuna prefektuuri paar Tiina Kotke ja Anita Peiponen vahetasid mulluse hõbemedali kuldse vastu. Teise kohaga pidid leppima Moonika Raudsepp ja Tiina Vellet ning kolmanda koha sai Lääne prefektuuri paar Tiina Trofimova ja Margit Härm. Meespaarismängu finaal oli Politsei- ja Piirivalveameti siseasi. Marek Unt ja Ahti Kallas suutsid alistada Väino Kiuru ja Jaanus Peedi ning kolmas koht kuulus Tanel Viirmanile ja Tarvo Nõgesmäele.

Kuna viimase paari näol oli tegu taas segapaariga, siis läksid politsei kolmanda koha medalid kaela Tenno Laurile ning Aleksei Kreivaldile. Segapaarismängus võidutsesid Tiina Kotke ja Tanel Viirmann, finaalmängus õnnestus neil alistada PPA paar Tiina Vellet ja Marek Unt. Kuna esikoha omanikud politseiarvestuses osaleda ei saanud, siis saavutasid politsei teise koha Anita Peiponen ja Alari Spaal ning politsei kolmandad olid Kaili Kiik ja Marko Kallas.

43

SPORT

Selgusid parimad teenistuspüstolist laskjad

FOTO: USPE

2. mail korraldati Põhja prefektuuri lasketiirus osakondade ja administratsiooni teenistuspüstolist laskmise meistrivõistlused.

Naised 1. Karin Uibo, Lääne prefektuur, 176 s 2. Triinu Laos, SKA, 171 s 3. Lii Suviste, Lääne prefektuur, 171 s

Jelena Všivtseva, Kunnar Vahi ja Maili Arro Šveitsis

Mehed PM 1. Meelis Lehtpuu, Põhja prefektuur, 178 s 2. Alar Karu, Ida prefektuur, 174 s 3. Kristen Madissoo, SKA, 173 s

Käega katsutud Šveits Võistluste koht oli Šveitsi mägedes (Berni Alpides) asuv küla Les Diablerets, mille vanus on umbes viis sajandit. Les Diablerets on tuntud suusakuurort ning siin võõrustatakse mägimatkajaid ja talispordiharrastajaid. Suusakuurordi kõrguste vahe on 1650 m (kõrgeim punkt on 3000 m ja madalaim 1350 m) ning kõrgusel 3000 m suusatatakse aasta ringi.

Võistluste programmi kuulusid sellised talvealad nagu slaalom, suusatamine ja politsei biatlon. Kunnar Vahi võistles suusavahetusega sõidus 2 x 7,5 km (klassikalises ja uisustiilis). Võistlused toimusid 1600 m kõrgusel (täpsem kõrgus jäi meil tegelikult fikseerimata) umbes 20 km kaugusel elukohast ning võistluspaika jõudmiseks oli vaja sõita bussiga mööda vinka-vonka teed, mis võttis nii mõnelgi jalad nõrgaks.

Võistluse tegid keeruliseks muutlikud ilmaolud, pakkudes suusatajaile ka üllatusi. Kord sadas paksult lund, kord paistis terav päike. Eriti keeruliseks osutus Kunnari suuskade määrimine klassikalise distantsi ajal, kuna hommikul sadas värsket lund ning õhutemperatuur oli 0 lähedane. Lõpuks oli tal valitud määrdega raske saada pidama, sest libisemine oli suurepärane. Tõusudele jäetud energia tõttu ei olnud ka uisudistantsi sõit Kunnarile lihtne. Kokkuvõtteks saa-

44

vutas Kunnar 31 võistleja konkurentsis 26. koha. Esikoha hõivas venelane Ilja Maškov.

Mina osalesin politsei biatlonis.

Nendele, kes ei ole säärasest alast kuulnud, selgituseks niipalju, et ala on sarnane tavalise biatloniga, kuid püssi asemel kasutatakse võistlustel väikesekaliibrilist püstolit, mida võistleja kannab spetsiaalses kabuuris. Märkideks on biatlonis kasutatavad plekkmärgid, kuid laskekaugus on 17,5 meetrit.

Võistleja peab suusatamise vahel laskma nii ühest kui ka kahest käest. Esiteks oli sprint 7,5 km, kus pidin sõitma 3 x 2,5 km ja laskma kaks korda tiirus.

Rada oli raske ning tõusude vastu ei olnud mingit relva. Laskumised olid kiired, kurvilised ja üsna ohtlikud. 2,5 km rajal oli kaks suurt tõustu, kaks hullu laskumist ning finiš.

Mägedes võistlemine osutus mulle raskeks, õhust ja niiskusest jäi puudu ning oli tegemist, et võistluse lõpuni jõuda. Tuli leppida viimase, s.o 19. kohaga. Võitjaks krooniti sellel distantsil sakslanna Katrin Höfler. Järgmisel päeval toimunud tagaajamisvõistlusel suutsin endalegi üllatuseks sõita kiiremini ja lasta ka veidi paremini – saavutasin 14. koha. Katrin Höfler kasvatas oma edumaad veelgi ning võitis sellegi võistluse kindlalt. Kuna teatevõistlustel meie sportlased ei osalenud, prooviti lõpetuseks Les Diableretsi suusakuurordi imetlusväärseid enam kui 200 km üldpikkusega radu ning sõideti tõstukitega mägedele, kust avanes hingemattev vaade ümbritsevatele valgetipulistele mägedele, sügavsinisele taevale ja all olevale rohelusele.

Meeskondlik arvestus 1. Ida prefektuur 1 Aleksei Osokin 177 s, Jaanus Mätas 180 s, Meelis Kask 179 s = 536 s 2. Ida prefektuur 2 Margus Kotter 173 s, Tiit Jõe 181 s, Alar Karu 174 s = 528 s 3. Põhja prefektuur 1 Martin Kreitsman 170 s, Lauri Abel 177 s, Steve Kümnik 173 s = 520 s Naiskondlik arvestus 1. Lääne prefektuur 2 Lii Suviste 171 s, Aivi Anton 156 s, Pille Tats 160 s = 487 s 2. SKA PPA 1 Teele Saarestik 153 s, Karina Haldma 146 s, Triinu Laos 171 s = 470 s 3. Põhja prefektuur, Kesklinn Maria Bulak 157 s, Raili Purga 161 s, Jekaterina Paškevitš 152 s = 470 s Teenistuspüstolist laskmise parima tulemuse saavutas Jüri Serman 185 silmaga.

FOTO: MAILI ARRO

17.–22. märtsil peeti Šveitsis Euroopa politsei meistrivõistlused suusatamises. Võistlustele oli Eesti Politsei Spordiliit lähetanud sportlastena Kunnar Vahi ja Jelena Všivtseva ning esindajana Maili Arro. Jelena Všivtseva meenutab võistlusi lähemalt.

Muu teenistuspüstol 1. Jüri Serman, PPA, 185 s 2. Tiit Jõe, Ida prefektuur,181 s 3. Jaanus Mätas, Ida prefektuur,180 s

FOTOD: REELIKA RIIMAND

MUUSEUM

Politseimuuseum

ootab huvilisi 10. mail avas sihtasutus Virumaa Muuseumid koostöös PPAga Rakveres Tallinna 3 asuvas majas politseimuuseumi, mis annab ülevaate politsei tegevusest.

U

ues politseimuuseumis saavad huvilised katsetada turvavööd, mõõta reaktsiooni kiirust autoroolis, proovida selga politsei varustust, õppida käituma tänavarahutustes, võtta sõrmejälgi, lahendada kriminaalseid mõistatusi ja käia luuretoas. Hoovis saab vaadata

42

politseiautosid ning muuseumi poest osta muuseumi logoga meeneid. Muuseumis on ka lastele mõeldud ruumid, kus pakutakse tegevust 5–10aastastele. Seal õpitakse liiklust, volditakse politseimütse ja -autosid ning mängitakse detektiivimängu.

LÕPUTÖÖD

Politsei- ja piirivalvekolledži lõputööd 2013 Tööd asuvad SKA politsei- ja piirivalvekolledži raamatukogus (Tilgu tee 55c, Muraste küla, Tabasalu, tel 670 7438).

Piirivalveteenistuse kutseala (päevane õpe) Amelkin, German. Riigipiiriseaduse § 96 (5) rakendamine praktikas Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Asutusesiseseks kasutamiseks Asi, Ingvar. Otsingu- ja päästetööde ülesehitus ja koordineerimine Peipsi järvel. Juhendaja Priit Saar, kaasjuhendaja Leho Tummeleht.

Asutusesiseseks kasutamiseks Böckler, Joonas. Ajutise piirikontrolli taastamise kogemus Eestis ning selle analüüs. Juhendaja Piret Teppan.

Christensen, Paul-Gerhard. Ebaseadusliku läbirännet takistavad kompensatsioonimeetmed Tallinna kordoni näitel.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Asutusesiseseks kasutamiseks Dorofejeva, Valerija. Näos ja silmade asendis ning liigutustes avalduvad valetamise tunnused. Juhendaja Jaan Huik.

Heinsoo, Roland. Piiriesindajate tegevus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutisel kontrolljoonel ning selle efektiivsemaks muutmise võimalused Lõuna prefektuuri näitel.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Häng, Priit. Korrakaitsepolitseiüksuste piirivalvevaldkonna ülesannete täitmisele kaasamine Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri näitel.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Ingermaa, Tanel. Riigipiiril patrull- ja vaatlustegevuses osalevate politseiametnike vajalik varustus erinevates looduslikes tingimustes tegutsemisel Luhamaa kordoni näitel.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Jaas, Kaarel. Piirivalveosakonna veebilehe „TEPI“ vajalikkusest ning selle kasutamise analüüs. Juhendaja Piret Teppan.

Asutusesiseseks kasutamiseks Kabur, Raul. Organisatsioonikultuur ning kultuurikonflikti võimalused Politsei- ja Piirivalveameti näitel.

Juhendaja Piret Teppan.

Kaup, Kalev. Piiripunktides esimese astme kontrollis vajaliku kontrolltehnika olemasolu ning kontrolltehnika kasuta-

mise analüüs. Juhendaja Piret Teppan.

Asutusesiseseks kasutamiseks Klaasmägi, Eduard. Süstemaatiliste mitteverbaalsete tunnuste esinemine isiku puhul, mis viitab tõe mitte rääkimisele.

Juhendaja Riina Kroonberg.

Koppel, Tauri. Teenistuse tõhustamise võimalused Lõuna prefektuuri piiril asuvate struktuuriüksuste näitel.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Lang, Günther. Piiril tegutsevate ettevõtete ja politseiüksuste koostöövõimalused piirikontrolli tõhustamisel maanteepiiripunktide näitel.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Linnard, Priit. Kõnes ja hääles avalduvate valetamise tunnuste avastamine piirikontrolli käigus. Juhendaja Raivo Öpik.

Paakspuu, Priit. Riigi naftatõrje reageerimisvõimekuse analüüs Soome lahe Eesti mereala näitel. Juhendaja Roomet Leiger, kaasjuhendaja Leho Tummeleht.

Russak, Ander. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi menetlemine ja rahuldamine. Juhendaja Tanel Kroonberg, kaasjuhendaja Chris Eljas.

Seim, Siim. Nõuded sündmuskoha vaatlusele ja vaatlusprotokolli koostamisele maismaapiirialastes süüteomenetlustes Lõuna prefektuuri näitel.

Juhendaja Riina Kroonberg.

Piirivalveteenistuse kutseala (kaugõpe) Suurküla, Andres. Eesti Vabariigis kasutatavate teenistuskoerte narkootikumide ja laiba lõhna otsimise erinevad koolitusmeetodid ja nende rakendamine.

Juhendaja Heiki Suomalainen.

Tšakirov, Vitali. Merel teostatavate otsingu- ja päästetööde rakendamine Tallinna kordoni tegevuspiirkonnas aastal 2012 võrrelduna aastatega 2007–2010.

Juhendaja Ahti Tasuja, kaasjuhendaja Leho Tummeleht.

Politsei eriala (kaugõpe) Korrakaitse süvaõpe Aitai, Harro. Vabatahtlike kasutamise võimalused politseitöös Põhja prefektuuri näitel. Juhendaja Tiit Teng, kaasjuhendaja Ülle Vanaisak.

Kimmel, Raimo. Eriettevalmistuse tõhustamise võimalused Eesti politseis.

Juhendaja Ants Kalev, kaasjuhendaja Rene Murumaa.

Kivisoo, Juri. Abipolitseinike poolt meetmete rakendamise võimalikkus uue abipolitseiniku seaduse kontekstis Põhja prefektuuri näitel aastatel 2011–2012.

Juhendaja Veiko Randlaine.

Kärner, Ivar. Kaheastmeline töökorraldus juhtimiskeskuses. Juhendaja Tõnu Oro, kaasjuhendaja Jaan Varter.

Lullu, Maksim. Inimeste rahu rikkumiste lahendamise praktika aastatel 2009– 2012 Põhja prefektuuri näitel.

Juhendaja Irina Punko.

Mölder, Mari-Liis. Politseisõidukitega toimunud liiklusõnnetused ja nende tekke põhjused Põhja prefektuuri näitel. Juhendaja Germo Kukk.

Niin, Birgit. Järelkoolituse vajalikkus liikluskäitumise mõjutamiseks. Juhendaja Germo Kukk, kaasjuhendaja Ivika Born Pälsing, Silver. Politsei- ja piirivalvekolledžisse kandideerimise otsust mõjutavad tegurid. Juhendaja Eda Sieberk.

Raamat, Kristi. Mootorsõiduki juhtide haigus- ja väsimusseisundi tuvastamine ja sellega seonduvad probleemid. Juhendaja Triinu Riigor, kaasjuhendaja Germo Kukk.

Ränkel, Natalja. Vabatahtlike kaasamise efektiivsus. Juhendaja Uno Traat, kaasjuhendaja Marko Ild. Savitski, Rando. Tallinna vanalinna avaliku korra probleemid ja nende võimalikud lahendused. Juhendaja Marko Peris, kaasjuhendaja Joosep Kaasik.

Smirnova, Diana. Uimasteid tarvitanud alaealise suhtes erinevate mõjutuste kohaldamine Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna näitel ajavahemikus 2011.–2012. a. Juhendaja Ülle Vanaisak.

Tamm, Riin. Loomade väärkohtlemise ja lähisuhtevägivalla vaheline seos LõunaEestis. Juhendaja Uno Traat.

Toom, Herman. Hoiatuslask: regulatsioonid, politseiametnike ettevalmistus ja juhtumite analüüs.

Juhendaja Andres Kutser.

Türk, Maarjo. Politsei järelevalve erimeetme dokumenteerimise kohustuse täitmine Kesklinna politseijaoskonna näitel. Juhendaja Evelin Pajula.

Asutusesiseseks kasutamiseks Uutar, Maianžely. Patrullimise ennetusväärtus Kesklinna politseijaoskonna näitel. Juhendaja Veiko Randlaine.

Veetlev, Aleksei. Alkoholi piirmäära ületamisel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse eiramine (Põhja prefektuuri näitel). Juhendaja Chris Eljas.

45

RAAMATUD

Kriminaalpolitsei süvaõpe Aaliste, Kadri. Seadusvälised motojõugud kui oht Eesti sisejulgeolekule.

Juhendaja Märt Palo, kaasjuhendaja Tanel Järvet. Piiratud tasemel salastatud teabega lõputöö Alas, Marit. Digitaalsete tõendite kogumine ja käitlemine internetis toimepandud autoriõiguste rikkumiste menetlemisel.

Juhendaja Kati Jehe, kaasjuhendaja Tanel Järvet.

Braim, Vjatšeslav. Läbiotsimise ettevalmistamise ja läbiviimise taktika kriminaalmenetluses. Juhendaja Annika Lall.

Eesmaa, Valdur. Sündmuskoha vaatlusprotokollis jälgede ja asitõendite kriminalistikaline kirjeldamine (Ida prefektuuri näitel). Juhendaja Annika Lall.

Kalju, Raimo. Sõidukivargusi mõjutavad tegurid Harjumaal 2007–2012 toimepandud kuritegude näitel.

Juhendaja Marilis Sepp.

Kannel, Liina. Narkokuritegude tõendamine kaudsete tõenditega.

Juhendaja Tanel Järvet.

Asutusesiseseks kasutamiseks Kriisa, Paul. Alaealise kahtlustatava ülekuulamise erisused kohtueelses menetluses. Juhendaja Riina Kroonberg.

Kurbat-Saia, Julia. Polügraafitesti valiidsus ja reliaablus. Juhendaja Jaan Huik.

Link, Jekaterina. Kahtlustatava ülekuulamise ettevalmistus ja taktika konfliktses olukorras. Juhendaja Tanel Liblik.

Lips, Tanel. Alaealiste kannatanute ülekuulamisele kaasatavate asjatundjate roll ülekuulatavate huvide kaitsel kriminaalmenetluses. Juhendaja Heli Kesklaas.

Magomedov, Artur. Valetamise avastamise erinevad meetodid.

Juhendaja Jaan Huik.

Mikli, Max-Sander. Varjatud liiklusjärelevalve. Juhendaja Maria-Elisabeth Kool, kaasjuhendaja Kalmer Krimses.

Asutusesiseseks kasutamiseks Mägi, Annika. Kanepikasvatuse kuritegude menetlemine PPA Põhja prefektuuris. Juhendaja Tanel Järvet.

Piiratud tasemel salastatud teabega lõputöö Paju, Key. Ülevaade politseiametnike enesetappudest Eestis. Juhendaja Uno Traat. Asutusesiseseks kasutamiseks Palm, Kerly. Digitaalsed tõendid ja nende talletamine Põhja prefektuuri näitel.

Juhendaja Janar Kummits, kaasjuhendaja Uno Traat.

Põhjala, Kaja. Kriminaalmenetlusega seotud tagaotsimine Ida prefektuuri näitel. Juhendaja Tanel Järvet.

Asutusesiseseks kasutamiseks Roos-Metsma, Jelena. Naiste viktimisatsioon lähisuhtevägivalla asjades (Narva näitel). Juhendaja Uno Traat.

Sepp, Andero. Küberkiusamine. Õigusliku kaitse võimalused karistus- ja tsiviilõiguse kaudu. Juhendaja Anu Baum, kaasjuhendaja Annika Lall.

Stepanov, Liane. Karistusseadustiku §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu – looma julm kohtlemine – rakendamine Põhja prefektuuri praktikas 2007–2011.

Juhendaja Riina Jõesaar.

Tagu, Avery. Tunnistaja ütlused tõendina kriminaalmenetluses.

Juhendaja Raivo Öpik.

Tiik, Andres. Terrorism: olemus, definitsioon ja arengud. Juhendaja Maiko Martsik.

Veldi, Ulvar. Surma põhjustamisega seotud mittevaraline kahju lähedastele – hindamine ja hüvitamine. Juhendaja Tanel Kroonberg, kaasjuhendaja Chris Eljas.

Uudiskirjandus raamatukogudes Avaliku teenistuse õiguslikud alused

Cross-border Resource Management

Gaabriel Tavits. Tartu, Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2013 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raama-tukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu

Rongxing Guo. United Kingdom: Elsevier Science Ltd, 2012 Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Teoses on tutvustatud piiriüleste ressursside juhtimist Ameerikas ning kirjeldatud piiriüleseid konflikte ja koostöövõimalusi Ameerika-Mehhiko piiril.

Raamatus on esitatud kompaktne ülevaade uuest ATSist.

Autor on võrrelnud uue ATSi sätteid samalaadseid suhteid reguleerivate töölepingu seaduse sätetega. Esile on toodud põhimuudatused õiguslikus staatuses neile endistele ametnikele, kes jätkavad ametiasutuses tööd töölepingu alusel. Märkimist väärib ka põhjalik uue ATSi rakendussätete käsitlemine ja kehtivuse kaotanud ATSi mõjude hindamine.

Introduction to Policing Steven M. Cox, William P. McCamey, Gene L. Scaramella. Thousand Oaks: SAGE Publications, c2013 Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Raamatus on antud ülevaade Ameerika politsei ajaloost, politseinike värbamissüsteemist, politseikultuurist, koolitusning haridussüsteemist, politseitööst, sisejulgeolekust jms.

Police & Society Roy Roberg, Kenneth Novak, Gary Gordner, Brad Smith. New York: Oxford University Press, c2012 Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Raamatus on käsitletud tähtsaid teemasid politseitöös: juhtimine, piirkondlik politseitöö, käitumiskultuur, eetika, tööstress, haridus, administratsioon, politseisotsioloogia.

Vaata uudiskirjandust:

Sisekaitseakadeemia raamatukogu • • • •

kodulehekülg: www.sisekaitse.ee/raamatukogu uudiskirjandus: riksweb.sisekaitse.ee e-raamatud: www.sisekaitse.ee/e-raamatukogu müügil olevad trükised: www.sisekaitse.ee/muugil-olevad-trukised

MÄLUMÄNG

Mälumäng

1.

Esimene omataoline … olevat vaie ldavate andmete järgi loodud juba 16. sajandi lõpus Filipiinidel Manilas. Tänapäeval tuntud nimi pärineb 19. sajandi keskpaiga Singapurist. Praeguseks on neid terves maailmas, Aafrikas vähem, aga siiski.

USA esimeseks peetakse San Francisco oma (nüüdisajal üht sealset suuremat), Euroopas Liverpooli oma. Eestis on ühes linnas see olemas nimetusena, mis küll sisule ei vasta. Millega on tegu?

2.

Maria Aljohhina, Nadežda Tolokonnikova ja Jekaterina Samutsevitš soovisid küll tähelepanu, aga sedavõrd ulatusliku populaarsusega, kui neile pisut rohkem kui aasta jooksul osaks on langenud, nad tõenäoliselt arvestada ei osanud.

Rahul nad siiski ilmselgelt praeguseks kujunenud asjade käiguga ei ole, eriti Maria ja Nadežda. Kes on need värvilisi riideid armastavad näitsikud?

3.

4.

ÜRO-l on kuus ametlikku töökeelt. Mis keeled need on peale inglise, prantsuse, hispaania ja hiina keele?

7.

Armas sõber Pimbo-Pambo, saatsin sulle palmiviina.

Mõtle, mis mul toonud piina: Viina tõi sull´ ilus Odu. Tüdrukut ei tule kodu?

Kas sa viina kätte saanud?

Ole terve, ah vaat seda, eksitus, näe ütlen sulle.

Mõtlesin, et kõik on mulle: Viina mina ära jõin.

Tüdruku siis peale sõin.

Tervitusi saadan sulle.

Nendele värssidele on ansambel Ruja teinud laulu. Kes on sõnade autor?

8.

9.

Millist ülemaailmselt tuntud loosungit kasutas 1905. aastal ühes oma ajaleheartiklis esimest korda eesti keeles Eduard Vilde?

1969. aastal jõudsid ameeriklased esimest korda Kuule.

Millist USAs populaarset toitu astronaudid seal sõid?

5.

6.

Riigilippu ei ole tavaks väga sageli muuta. Ühe suurriigi lippu on muudetud koguni 26 korda.

Mis riigist on jutt?

Eelmises Radaris küsisime, kes oli pildil olev läbi aegade üks loetavamaid kirjanikke. Õige vastus on: Alexandre Dumas vanem. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Jürgen Laos saatkondade valvetalitusest ja Evely Kaljula Jõhvi teenindusest..

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 2. septembrini 2013). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga kruusi. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Serena Williamsist sai alates 18. veebruarist 2013 taas WTA tabeli järgi maailma tennise üksikmängu esireket.

Nüüdseks on see tiitel vaheaegadega temale kuulunud kuuel korral.

Veebruarikuine tabelimuutus andis Serena kätte ka ühe rekordi läbi aegade. Millise?

DNA liiglühikese säilivuse tõttu ei ole võimalik saurusi kloonida. Seetõttu on mõni teadlane võtnud nõuks proovida evolutsiooni tagasi pöörata, hakates vahepeal väljaarenenud omadusi välja lülitama ühel tänapäeval laialt levinud olendil. Mis olendi, kes on saurustega lähedases suguluses, on teadlased endale katseloomaks võtnud?

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 2. septembrini 2013). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

10.

Kelle pliiatsist pärineb juuresolev joonistus, mis on teiste kõrval tema üsna värskes raamatus? Seni on sellele mitmekülgselt andekale ja tegusale mehele tuntuse ning eestlaste armastuse taganud tema teised loomingulised tegemised.

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Eelmise Radari ristsõna õige vastus on: Kas on vabatahtlikke? Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga kruusid Reet Laur Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonnast ja Ants Sussen Tartu konstaablijaoskonnast.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

1. Hiinalinn. 2. Pussy Rioti vahistatud liikmed. 3. Araabia ja vene keel. 4. 26.09.1981 sündinud Serena Williams on nüüd läbi aegade vanim maailma naiste tennise esireket. 5. Kana. 6. USA; 26 korda on lisatud lipule tähti, mis sümboliseerivad osariikide arvu. 7. Juhan Liiv. 8. „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“ 9. Küpsetatud kalkunit.

47

RISTSÕNA

48